Töömaailma tundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel
Haridustee kavandamine Põhiharidusega inimesel ei ole tänapäeval suuri väljavaateid tööturul. Töid, mille jaoks vajalikud oskused saab omandada töökohal, on väga vähe. Seepärast on põhikooli karjääriõpetuses rõhuasetus haridustee kavandamisel. Pärast põhikooli on õpilastel võimalus haridustee jätkamiseks: • üldkeskhariduse suunal • kutsehariduse suunal Seejuures on oluline arvestada, et teatud erialadel kutseõppeasutuses saab õppida üksnes gümnaasiumi järgselt. Seega peab õpilane oma kutsehuvide selgitamise käigus nägema oma haridusteed pikemalt ette, kui vaid järgmist valikut. Haridustee jätkamine üldkeskhariduse suunal See suund sobib õpilastele, kes on võimekad teoreetilistes õppeainetes, kellel on ülekaalus vaimsed huvid, kellele meeldib arutleda või lahendada mõttetööd nõudvaid ülesandeid, meeldib uurida, lugeda. Pärast gümnaasiumi on võimalus jätkata õpinguid kõrgkoolis või rakenduskõrgkoolis. Kutseõppeasutustes on palju keskhariduse baasil õpetatavaid erialasid. Haridustee jätkamine kutsehariduse suunal See suund sobib õpilastele, kes eelistavad vaimsele tegevusele praktilist. Neile, kes soovivad midagi oma kätega teha, tunnevad huvi tehnika või tootmise vastu. Kutseõpe põhihariduse baasil Põhihariduse baasil kutseõppes õppija omandab kutse-, eri- või ametialal oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Õppe maht põhihariduse baasil on 40 kuni 100 õppenädalat, muusika ja esituskunstide õppekavarühmas kuni 120 õppenädalat. Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50%, mis üldjuhul jaguneb nende vahel võrdselt. Kutseõpe põhihariduse baasil loetakse lõpetatuks pärast kooli õppekava täitmist täies mahus, sealhulgas pärast kutse- või erialase lõpueksami sooritamist. Kutse- või erialase lõpueksami asemel võib kooli lõpetada ka kutseeksamiga. Põhihariduse baasil kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega põhihariduse baasil kutseõppe läbimise kohta. Kutsekeskharidusõpe Kutsekeskharidusõppe õppekaval õppija omandab iseseisvaks oskustööks vajalikud kutse-, eri- ja ametialased teadmised, oskused ja hoiakud ning õppekavaga määratud üldhariduslikud teadmised ja oskused. Õppekavas määratud õppe maht kutsekeskhariduse omandamiseks on vähemalt 120 õppenädalat, sh vähemalt 40 õppenädala mahus üldharidusaineid. Seejuures moodustab kutseõppe maht vähemalt 50% õppekavas määratud õppe mahust. Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50%, mis üldjuhul jaguneb nende vahel võrdselt. Kutsekeskharidusõpe loetakse lõpetatuks pärast kooli õppekava täitmist täies mahus, sealhulgas kutse- või erialase lõpueksami sooritamist. Kutse- või erialase lõpueksami asemel võib kooli lõpetada ka kutseeksamiga. Kutsekeskharidusõppe lõpetanud isikule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega kutsekeskhariduse omandamise kohta.
127