Ajaleht Karjäärituul (35) by Kristi Koort

Praktiku sõnumitooja

2012

4/35

Kirjandi- ja esseevõistlus „Minu elu kutse“ parimad

Euroguidance’i võrgustik tähistab sünnipäeva

Juba kümme aastat on SA Innove karjääri- ja nõustaKristi Koort misteenuste arenduskeskus SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste andnud noortele võimaluse arenduskeskuse teavitusspetsialist oktoobrikuus oma tulevikumõtteid paberile kirjutada. Ka sellel aastal oli 15-19 aasEuroguidance’i koostöövõrgustik tähistab tänavu oma 20. aastapäeva. 1992. aastal tastel noortel võimalus eneloodud võrgustik tegutseb Euroopa elukestva õppe programmi raames ja hõlmab 68 sesse vaadata ja mõelda juba keskust 34st Euroopa riigist. Võrgustiku missioon on edendada riiklikes karjääritäna oma homsetele valikuteenuste süsteemides elukestva õppe kaudu Euroopa mõõdet. tele. Kokku pani oma mõtVõrgustik kogub ja levitab õppimisvõimalustega seotud infot Euroopa eri riikides ted paberile ja saatis meile 174 noort. ning on sillaks teiste Euroopa maade karjääriteenuste ja haridussüsteemide juurde. Võrgustiku eesmärk on tutvustada õpirännet ja aidata nii ELi kodanikel paremini Võistluse žürii valis välja saadetud tööde seast kolm parimat. mõista oma võimalusi kõikjal Euroopas. Eestisse laienes võrgustik aastal 1998. Samal Žüriisse kuulusid: Kaja Sarapuu aastal asutati ka õppe- ja praktikakeskus (praegune karjääri- ja nõustamisteenuste (Eesti Emakeeleõpetajate Selts), arenduskeskus, mis on SA Innove üksus). Sirli Kriisa (Kesk-Eesti NoorsooEuroguidance on riikliku tasandi ühenduslüli karjääriteenuste kõigi peatöö keskus), Aleksandra Kamimiste sidusrühmade vahel, alates karjäärispetsialistidest ning lõpetades teadlova (Eesti Noorteühenduste Liit), Elina Randoja (Postimees). laste ja poliitikakujundajatega. Paljud Euroguidance’i keskused asuvad haridusvõi tööturuministeeriumi või muu vastava ametiasutuse juures, mis suurendab Parimate tööde valikul hinnati veelgi võrgustiku suutlikkust toetada karjääriteenuste arengut. Euroguidance’i sobivat teemalahendust, sisukust, stiiliühtsust, ülesehitust, meeldevõrgustiku peamine sihtrühm on karjäärispetsialistid, kuid mitmed keskujäävat teostust, autori eripära. Žürii sed on suunanud oma tähelepanu ka õpilastele, õpetajatele, lastevanematele hinnangul olid võistlustööd väga ja poliitikakujundajatele nii haridus- kui ka tööturusektorist. ühtlase tasemega, esile tõstmist Euroguidance’i keskused väärib noorte optimism tuleviku osas ning nende suurepärane enetäidavad riiklikul tasanseanalüüsioskus oma tulevikutee dil väga mitmekesiseid valimisel. ülesandeid, mis kajastavad konkreetse riigi vajadusi karjääriteenuste süsteemi arendamisel.

Jätkub pöördel »

Esikolmiku moodustasid: I - Marii Rikken, Aravete Keskkool II - Ingrid Margus, Hugo Treffneri Gümnaasium III – Gerda Haritonov, Jõgeva Ühisgümnaasium Lisainfo: rajaleidja.ee/minuelukutse

Teisalt järgib aga iga riik ka laiemalt Euroopa karjääriteenuste arendamise prioriteete. See omakorda toetab Euroguidance’i kui õppiva võrgustiku üldist toimimist ja häid tulemusi. Euroguidance’i riikide karjääriteenuste praktikatega ja projektidega ning ELi maade karjääriteenuste süsteemide kirjeldustega saab tutvuda veebisaidil euroguidance.net. Artikli kirjutamisel on kasutatud Euroopa karjääriteenuste poliitika võrgustiku novembrikuises uudiskirjas ilmunud artiklit „The Euroguidance Network: 20 years of supporting guidance and mobility in Europe”, mille autor on Fotini Vlachaki.

Noppeid Euroguidance Eesti tegemistest: • karjäärispetsialistide õppevisiidid (Academia) • iga-aastased karjäärispetsialistide suvekoolid • info- ja metoodiliste materjalide väljaandmine ning levitamine karjäärispetsialistide ja muude sihtrühmade seas • teavitustoodete tootmine ja levitamine • koostöö õpirännet pakkuvate asutuste ja organisatsioonidega ehk toimiv õpirände koostöövõrgustik

Oktoobrikuus toimunud Euroguidance võrgustiku töökohtumisel Küprosel tähistati ka võrgustiku 20 aastapäeva.

Jätkub lk 3 »

Karjääriteenuste poliitika: uudiseid Euroopast

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse juhataja

ELGP

N TO

OL S

ent: lopm Deve Policy urce Kit ance Guid pean Reso g n Lifelo A Euro

Lear Lifelong n of the pean Unio support With the e of the Euro Programm

DORIANNE GRAVINA MIHA LOVŠIN

ning

NG LIFELO

With the supportt of of th tthe hee Li Life Lifelong felong Learning Programme of thee Eur EEuropean uuro rop ope peaan Union

Career Ma Management Skills FFACTORS FA AC CTO TO RS IN IMPLEMENTING IMPLEM POLICY SUCCESSFULLY

GUIDA

Oktoobrikuus olid Küprosel Larnacas koos 31 Euroopa riigi haridus- ja tööhõivesektori esindajad ning Euroopa karjääriteenuste poliitika võrgustiku (ELGPN) partnerid. Põhiteemadeks olid kogu euroliidu, sh ELi eesistujariigi Küprose karjääriteenuste süsteemi areng ja võrgustiku järgmise kahe aasta tegevuskava.

Margit Rammo

NCE PO LICY DEVE LOPM ENT: A EU ROPE AN RE SOUR CE KIT

Perioodil 2011–2012 töötasid võrgustiku liikmed neljas töörühmas, kus käsitleti karjääriplaneerimisoskusi, teenuste kättesaadavust, koostööd ja kvaliteeti. Kogu õhkkonna muutis pidulikuks ja ühtaegu asjalikuks ühine rõõm vastvalminud materjalide üle:

N . ls No olls N TToo PN GP G ELLG

NC Concept onceptt Note No. 3 RONALD G. SULTANAELGPN

With the support of the Lifelong Learning Programme of the European Union

• „Karjääriteenuste poliitika väljatöötamine: Euroopa poliitikakujundaja käsiraamat”;

Flexicurity

EURO PEAN LIFEL ON G GU IDAN CE PO LICIES : PROG RESS REPO RT 20 11-12

• „Karjääriplaneerimisoskused: eduka poliitika elluviimise tegurid”; • „Turvaline paindlikkus: mõju karjääriteenustele”; • ELGPNi 2011.–12. aasta tegevusaruanne. Kohtumise materjalide ja trükistega saab tutvuda veebisaidil elgpn.eu.

With the upppo pppooort Programmssupp r t of of tthe thhee Lif mee ooff th Lifel felon ong Lear tthe he Eu EEuro urop roope pean an Un Union ning

IMPLICATIONS FOR LIFELONG CAREER GUIDANCE

Europ ea Progre Guidancen Lifelong ss Polici 2011 es: –12

Repo A RE rt PO > / & >/ & >>K RT O N TH E ' ' h / E WO RK E W O K >/ z F TH E EU RO PE E d tK Z< AN ϮϬϭϭ͵ ϭϮ

ELGPN Concept Note No. 1

EL G PN

Karjääriõpet väärtustatakse Eesti koolides järjest enam Karjääriõppe edendamisel on SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskusel partnerkoolide võrgustik. Neid Eesti eri piirkondades paiknevaid missioonitundega üldhariduskoole on kokku 52. Käesoleva õppeaasta alguses laienes karjääriõpet edendavate koolide koostöövõrgustik – lisandus 30 kooli. Selleks et koostöövõrgustikus kaasa lüüa, peab koolis töötama karjäärikoordinaator, kelle koormus on vähemalt 0,2 kohta. 2013. aasta

Mare Lehtsalu SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse karjääriõppe juhtivspetsialist

esimesel poolel on nende koolide karjäärikoordinaatoritel võimalus osaleda karjäärikoordinaatori baaskoolitusel. Koolide nimekirjad on SA Innove kodulehel innove.ee/koolide-koostoovorgustik. Tegevus toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine” raames.

„Karjääriõpetuse tund – üks parimaid tunde maailmas”

Innovve karjäärikarjääri ja j nõustamisteenuste nõu nõusta SA Innove arenduskeskus pöördus oma pa partnerkoolide poole alus al u karjä ääri ning p palus karjäärikoordinaatoritel

Karjääriõpe aitab noorel samm sammult oma tulevikutee läbi mõelda.

Kõige põnevam kogemus on ilmselt veel alles ees, kuna karjäärikoordinaator olen olnud alles nõnda lühikest aega. Ent siiski. Üks põnev kogemus oli motivatsioonikirja koostamine, et ühineda pilootkoolide võrgustikuga (selleks tuli suhelda ja arutleda kolleegidega ning lähedastega). Teine kogemus oli hoopis teist laadi, ent samas väga tähtis: • oma kooli õpetajatele läbi viidud koolitus/grupitöö, mis hõlmas karjääriõppe tutvustamist, • oma kooli jaoks sobivama tegevuse valimist ning elukestva õppe ja karjääriplaneerimise teema käsitlemist ainetundides läbiva teemana.

jagada oma kõige põnevamat kogemust seoses karjääriõppe korraldamisega oma koolis.

Karoliina Tõnisson Tallinna Järveotsa gümnaasiumi karjäärikoordinaator

Kõige tähtsamaks pean aga õpilaste tagasisidet. Mõned nopped neist: • „Ootan põnevusega kevadel toimuvat konverentsi,” vastas töövarjupäevalt saabunud õpilane. • „Ega te ometi haigeks hakka jääma? Homme on ju karjääriõpetuse tund, üks parimaid tunde maailmas,” vastas 8. klassi õpilane. Mõned väga põnevad kogemused pean aga enda teada jätma, kuna kõike ei saa ega tohi karjäärikoordinaator välja lobisedagi.

Koostöö ettevõtetega aitab noort erialavalikul.

Minu põnevaim kogemus on olnud abiturientide töövarjupäev. See on põnev ettevõtmine, tõhus ja motiveeriv praktiline vaheldus akadeemilisele õppetööle. Õpilaste eelistused ja vajadused uuritud ning juhtkonnalt luba saadud, asusin looma kontakte ettevõtete ja ametiasutustega. Kogesin ääretult palju vastutulelikkust ja abivalmidust, toetust meie kooli ettevõtmisele ning valmisolekut noortele oma elukutset töövarjupäeva kaudu tutvustada. Rõõmsaks teeb teadmine, et nii mõnelegi noorele tehti pärast töövarjupäeva tööpakkumine ning mõni noor hakkas hoopis tõsisemalt suhtuma riigieksami ainesse, et pääseda õppima tõeliselt huvipakkuvat eriala. Sel sügisel kutsus Põhja prefektuur meie õpilasi omaalgatuslikult politsei- ja piirivalve tööga tutvuma. Ma olen väga tänulik ettevõtetele ja asutustele, kes noorte silmaringi sellisel moel avardasid! Suurimaks boonuseks on muidugi see, kui töötajad usaldavad noori üht-teist ka ise proovima ja katsetama.

Raili Vahermägi Tallinna Mustamäe gümnaasiumi karjäärikoordinaator

Eelmisel aastal jagasid õpilased pärast töövarjupäeva tunnis muljeid ja uusi teadmisi. Ühest koolitunnist ei piisanud kõigi ärakuulamiseks. Nende silmad särasid kogemustest ja põnevatest teadmistest, mida nad sellest päevast kaasa said! Töövarjupäev andis õpilasele nii erialavalikuks kui ka edasiõppimiseks palju motivatsiooni ja kindlustunnet. Kiidusõnu kuulsin ka suurepäraste töökollektiivide kohta – noored tundsid, et nad olid oodatud ning nendega tegeleti rohkemgi veel, kui nad ise või mina oleks osanud loota. Tänan koostööpartnereid, et andsite noortele midagi väga väärtuslikku õpikuteooria kõrvale! Õpilaste säravad silmad ja positiivne tagasiside oli ja on väärtus omaette!

Anne Martis Väga oluline on siduda õpingud reaalse eluga.

Minu parimad mälestused karjääriõppest on seotud tunniväliste sündmuste korraldamisega. Esiteks oleme järjest parandanud meeskonnatööd teiste õpetajatega. Kui algul oligi nurinat, et jälle vist üks uus kampaania, siis nüüd mõtleme koos sündmusi välja. Kolmandat aastat on hästi õnnestunud mardilaat, mis on seotud nii majandustarkuste, ametite tutvustamise kui ka heategevusega. Iga-aastaseks on saanud tööteemalised joonistus- ja fotonäitused. Veerandi viimased päevad on kujunenud külalistega projektipäevadeks, kus jagub tegemist tervele kooliperele.

Laupa põhikooli karjäärikoordinaator

Juba esimesel aastal saatsime oma üheksandikud töövarjupäevale. See on jäänud oodatud päevaks siiani. Meeldiv on see, et kusagil pole lastele ära öeldud ning õpilased on saanud varjutada igasuguseid inimesi, müüjatest meditsiiniõdede, raudteeparandajate ja „Aktuaalse kaamera” reporterini välja. Päeva kokkuvõtte oleme alati sidunud mõne muu ainega – viinud läbi esitluse, seminari või kirjutanud ühise blogi. Olen avastanud kooli vilistlased. Hea meelega on nad aidanud korraldada karjääripäevi ja võtnud õpilasi vastu oma töökohtades.

Koostöö piirkondliku Rajaleidja keskusega: Kiili gümnaasiumi ja Ida-Harju karjäärikohviku kogemus

Anu Pärn Kiili gümnaasiumi karjäärikoordinaator

Kiili gümnaasium on juba teist perioodi Innove partnerkool karjääriteenuste süsteemi arendamise programmis. Oleme kindlaks määranud oma karjääriteemalise tegevuse, vajadused, välja töötanud tegevusplaani ja loonud karjäärimeeskonna. Programmis osalemise boonuseks on see, et meil on ametis osakoormusega karjäärikoordinaator ning loodud karjäärimeeskond, kellega koostöös eesmärke püstitatakse ja täidetakse. Jõudu ja indu annab teadmine, et oleme osa suuremast võrgustikust ning Innove spetsialistid on alati nõu ja jõuga toeks.

Karjääriteemadest rääkides ei saa üle ega ümber Rajaleidjast. See on Innove loodud märk, uks karjäärimaailma, mis kätkeb endas kogu infot karjäärivaldkonnast. Seega, et edendada koolis karjääriõpet ja tagada selle kvaliteet, tuleb tingimata teha koostööd piirkondliku Rajaleidja keskusega – meie puhul Ida-Harju karjäärikohvikuga. Põhjuseid, miks teha koostööd, on mitu. Karjäärikoordinaatorid (kui nad koolis üldse on) teevad tööd osakoormusega ja sageli jääb puudu nii ajast, võimalustest, oskustest kui ka rahast, et kõike ideaalis kujutletut ellu viia. Rajaleidja keskus on lisaressursiks nii inimeste, teabe, ideede kui ka raha (buss, auhinnad, lektorid) näol. Karjäärikohvik pakub mitmesuguseid teenuseid, töötubadest-loengutest karjääri- ja õppenõustamiseni. Et igal Rajaleidja karjäärikohvikul on oma piirkond, mille koole nad „teenindavad”, on sihtrühm lai ja erinevate vajadustega. Meil Innove partnerkoolina on karjääriõpet puudutav läbi töötatud ja lahti mõtestatud ning mitmed karjääriteemalised ettevõtmised on traditsiooniliseks kujunenud. Peale selle on koolis olemas toimiv tugikeskus erispetsialistide võrgustikuga. Seetõttu olid ootused koostööks Ida-Harju karjäärikohvikuga suured. Meie vajame rätsepaülikonda. Ja et ühe käega plaksutada ei saa, astusimegi dialoogi. Koostööd ei tee mitte kõlava nimega keskused, vaid inimesed, kes keskustes töötavad. Nüüdseks on meie isiklikust kontaktist ja koostoimetamise tahtest sündinud sisuline ja toimiv koostöö.

Viisime kokku oma vajadused ja Ida-Harju karjäärikohviku võimalused ning sõnastasime koostöö eesmärgid: mitmekesistada karjääriõpet (loengud, väljasõidud, üritused); pakkuda õpilastele kvaliteetset teenust nii koolis kui ka Anijal karjäärikohvikus (erinevad karjäärispetsialistid); välistada nende teemade kattumine, mida käsitleb koolis karjäärikoordinaator ja mida käsitletakse karjääriõpetuse tundides. Sisuliselt tähendab see tööplaanide kooskõlastamist, aga ka teenuste vastavusse viimist õpilaste individuaalsete erinevuste ja vajadustega. Selle tulemusena on toimunud palju edukaid ettevõtmisi: töötoad 8.–12. klassidele ja infovahetunnid koolis, väljasõidud Anijale ja kevadel Kose gümnaasiumisse noortekonverentsile ning kõige värskem, 19. oktoobril toimunud noortekonverents „Püüa päeva!: ametite maailm” meie majas. Meie sihtrühmaks on olnud ka lastevanemad, kellele eelmisel õppeaastal peeti loeng teemal „Lapsevanem – karjäärivalikute toetaja”. Ida-Harju karjäärikohviku töötajad on usaldusväärsed ja pühendunud partnerid, kellega kindlasti ka edaspidi innustavaid ja silmaringi avardavaid plaane ellu viime. Igas valdkonnas on edu ja kvaliteet võimalik vaid süsteemse tegevuse ja koostöö kaudu. Karjäärivaldkonna arendamisel koolis on edu võti koostöö Rajaleidja keskusega.

Koostöös peitub jõud. Ühised eesmärgid on need, mis viivad sihile.

Haridusliku erivajaduse (HEV) teema karjäärinõustamises Saateks SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuselt: 2011. a kohta tehtud karjääriteenuste pakkujate tagasisideuuringus märkisid mitmed spetsialistid, et vajavad lisateavet tööks erivajadustega klientidega. Eestis on välja antud mitmeid sisukaid materjale, mis pakuvad kasulikke nõuandeid tervislikest eriseisunditest, käitumis- ja tundeeluhäiretest, vaimsetest/ füüsilistest puuetest vms tingitud olukordade märkamiseks ning nendega toime tulemiseks. Koondame HEV- teemalisi mõttearendusi, materjale, infoallikaid jms portaali Rajaleidja rubriiki rajaleidja.ee/erivajadus, toetamaks karjäärispetsialiste töös HEV-klientidega. Lisaks on karjäärispetsialistidel nõu saamiseks võimalus pöörduda õppenõustamiskeskuste spetsialistide poole, kellega koostöös leitakse eriliste lastega seotud küsimustele parimad lahendused.

Karjäärinõustaja kogemus töös HEV-noortega

Karjäärispetsialistil on väga oluline piiritleda oma pädevus ja eesmärgid, millist abi ja kuidas HEV-noorele anda. Olenemata sellest, kas on tegemist füüsilise, vaimse puude või käitumusliku eripäraga, tuleb karjäärispetsialistil esmalt alustada noore enesekindluse ja väärikuse arendamisest. Oluline on, et alati peab olema valmis piisavate selgituste jagamiseks – edu ei pruugi tulla kergelt, see nõuab pingutust. Tuleb olla valmis ka võimalikeks tagasilöökideks ning püüda vältida negatiivsetele olukordadele keskendumist. HEV-noorte nõustamine ei erine suuresti meie muust igapäevasest nõustamistööst, küll aga tuleb silmas pidada erivajaduse spetsiiﬁkat. Kui räägime füüsilistest puuetest, siis karjäärispetsialist (nõustaja, infospetsialist või kooli karjäärikoordinaator) peaks teadma, millise puudega millised elukutsed sobivad või millises ametis töötamine on raskendatud. HEV-noorte karjäärinõustamise kogemustele toetudes võin öelda, et nad on suhtlemisel otsekohesemad ja vajavad rohkem aega nii tegevuse mõistmiseks kui ka aruteludeks. Nad on mõjutatavad välistest asjaoludest, näiteks ühel kokkusaamisel on selge soov ja huvi hakata tegelema haljastustöödega (sest eelmisel päeval oli saanud kooliõuel muru niita), järgmisel kokkusaamisel meeldib aga hoopis koka amet (sest koolis algasid kokandustunnid). Siin on oluline ühest küljest järjepidevus, et erivajadusega lapsega tege-

Mõistmaks HEV-teema ulatuslikkust, meenutagem siinkohal – kes on HEV-õpilane (PGS §46): Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.

Sirli Kriisa Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse karjäärinõustaja, Karjäärinõustajate Ühingu esinaine (karjäärinõustaja IV kvaliﬁkatsioon)

leks enamasti üks ja sama isik, teisest küljest igapäevase eluga harjutamine, et anda võimalus erinevate inimestega kokku puutuda. Töös HEV-noortega tuleb välja selgitada noorte reaalsed võimed ja oskused, et pakkuda neile sobivaimat võimalust edasiõppimiseks. Näide minu kogemustest: üks noormees tahtis saada arvutispetsialistiks ja kirjeldas, kuidas ta oli matemaatikaolümpiaadil saanud auhinnalise koha, kuid jättis ütlemata, et see oli erikoolide õpilaste olümpiaad. Kuna nõustaja teadis seda, oskas ta noorele soovitada arvutihooldaja eriala, mida õpetatakse ka lihtsustatud õppekava järgi lõpetanutele. Andekate noorte individuaalnõustamistel olen tähele pannud, et otsustamine ja valikute tegemine on neile kõige keerulisem. Üldjuhul on ka nende usalduse võitmine raskem, sest pakutavad meetodid võivad tunduda naiivsed või hoopiski mõttetud. Takistused, miks ei jõua HEV-noored karjäärispetsialisti juurde, võivad olla isiklikud või praktilised. Isiklikud takistused: madal enesehinnang ja enesekindluse puudumine, julgustuse puudumine (nt lapsevanema, sõbra, õpetaja poolt), vale ettekujutus karjäärinõustamisest, ebahuvitav või mittejõukohane tegevus vms.

Praktilised takistused: info puudumine (mida, kus, millal), aja või energia puudumine, liikuvusega seotud probleemid jms. Siinkohal on karjäärispetsialistile kõige tõhusamaks lahenduseks tugispetsialistide kaasamine karjäärispetsialistide võrgustikku. Nii enne kui ka pärast karjäärinõustamist on arukas pidada nõu nende tugispetsialistidega, kes on nõustatava HEV-noorega eelnevalt juba kokku puutunud. HEV-noorte karjäärivõimaluste kohta info leidmine on karjäärispetsialistidele, koolidele ja lastevanematele üks suuremaid probleeme. Seda aitab mõnevõrra leevendada SA Innove väljaanne „Karjääriinfo erivajadusega noorele” (Tallinn 2009), kus antakse ülevaade erivajadustega õpilaste võimalustest Eesti haridussüsteemis, puuetega inimeste organisatsioonide võrgustikust ning rehabilitatsiooni võimalustest. Persoonilood aitavad näha praktilisi lahendusi. Abi võib leida ka Eesti Puuetega Inimeste Kojast (epik.ee), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse programmist „Praktikalt tööle” (astangu.ee), MTÜst THINK, kes edendab puuetega inimeste haridus- ja

karjäärivõimalusi (think.ee), ning Eesti Töötukassast (tootukassa.ee). HEV-noortel on kõigi teiste tööotsijatega võrdne võimalus saada tööturuteenuseid. HEV-õpilaste õppevara, projektide, täiendusõppekursuste ja teemakohase kirjanduse kohta leidub väärt infot veebikeskkonnas hev.edu.ee. Lisaks HEV-noortele, nende vanematele ja õpetajatele vajavad tuge ka karjäärispetsialistid. Me tunneme puudust eripedagoogika lähtealuste teooriast, tihedamast võrgustikutööst puuetega inimeste ühendustega ning nende kutse- ja kõrgkoolidega, kes õpetavad erivajadustega noori. SA Innove, Eesti Töötukassa ja Karjäärinõustajate Ühing teevad üha rohkem koostööd HEV-valdkonnas asjatundlike spetsialistidega, kaasates vastava valdkonna inimesi oma seminaridele ja koolitustele. Hea on tõdeda, et erivajadustega inimeste ühendused pakuvad ja tutvustavad ka ise oma karjääriteenuseid. Termini „erivajadus” mõtestamine annab karjäärispetsialistile HEV-noorega töötamiseks võtme kätte – igal konkreetsel juhtumil tuleb läheneda erineval viisil, arvestades nõustatava vajadusi.

UUS TRÜKIS: Lapsevanem, kas sa tead, kuidas toetada oma lapse valikuid? Tänapäeval räägitakse karjäärist rohkem kui varem – valikuvõimalusi on enam ja tööturu muutlikkus nõuab pidevat kohanemist uute oludega. Lapsevanem ei pruugi teada, mida tähendab sõna „karjäär”, kas selle kavandamine on lapsevanema või kooli vastutusalas ning milliseid samme astuda. Siiski ootavad noored lastevanemate nõuandeid tulevikusammude kavandamisel – seda kinnitab 2011. aastal tehtud üleriigiline karjääriteenuste uuring. Lastevanemate teadlikkuse suurendamiseks koostati SA Innove, Rajaleidja keskuste ja Lastevanemate Liidu koostöös juhendmaterjal „Lapsevanem, kas sa tead, kuidas toetada oma lapse valikuid?”. Teatmikus on soovitusi, elulisi näiteid ja vajalikku infot hariduse, elukutsete ja tööturu kohta. Samuti saab teemale läheneda küsimuste kaudu, millele võib

vanem omaette või koos lapsega vastuseid leida. Märgid teksti kõrval aitavad lugeja tähelepanu suunata olulistele tekstiosadele: internetiallikad, koostöövõimalused, Rajaleidja keskuste karjääriabi, oluline info. Teatmikku levitatakse karjääriõppe arendustegevusse kaasatud koolides ehk partnerkoolides, Rajaleidja keskustes ja keskraamatukogudes ning see saadetakse ajakirja Pere ja Kodu tellijatele. Loodetavasti leiavad lastevanemad materjalist kasulikke teadmisi, kust saada abi lapse tulevikuvalikute toetamiseks, ning mõtteid, mida pereringis või iseseisvalt arutada ja ellu viia. Trükise tellimise soovi saab edastada Innove kodulehe kaudu (innove.ee/e-pood). Teatmiku elektrooniline versioon asub portaalis Rajaleidja (rajaleidja.ee/lapsevanemale). *Leitav aasdressilt: innove.ee/karjaariteenused/uuringud

Õpirändekoolitus eile ja homme

2009. ja 2011. aastal toimusid aprillist kuni septembrini Eesti ja Soome karjäärispetsialistide ühised koolitused „Innovative guidance methods to support mobility”. Koolitus oli ingliskeelne ja kestis mõlemal korral kokku kümme päeva, millest kuus olid seminari ning neli töövarjutamise vormis. Kokku osales kahel aastal koolitusel 21 Eesti ja 17 Soome karjäärispetsialisti. Mõlema riigi karjäärispetsialistid said koolituse käigus nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi õpi- ja töörändest, kultuuridevahelistest erinevustest ning elulistest asjadest, millele tuleks ühest riigist teise minekul tähelepanu pöörata. Et selline koolitus oli nii Eesti kui ka Soome karjäärispetsialistide jaoks esmakordne, pidasime vajalikuks uurida üks aasta pärast viimase koolituse lõppu ka koolituste pikemaajalist mõju ja kasutegureid. Uuringuﬁrma Psience uurijad tegid käesoleva aasta suvel ja sügisel fookusgrupi intervjuud õpirändekoolitustel osalenutega Eestis. Täieliku ülevaate huvides toimus samalaadne uuring paralleelselt ka Soomes. Eestis küsitleti 13 ja Soomes 9 koolitusel osalenut. Koolituse kasutegur on olnud suur Uuringus osalenud hindasid kõrgelt nii koolituse sisu, koolituse käigus tekkinud uusi kontakte kui ka koolituse SoomeEesti mõõdet, mis andis olulist lisaväärtust. Enim oldi rahul töövarjuks olemise võimalusega. Oma igapäevatöösse on võetud koolituselt kaasa üks-kaks uut meetodit ning regulaarselt suheldakse ka kolleegidega, kellega koolituse käigus tutvuti. Lisaks mitteametlikule suhtlemisele on mõningad koolitusel osalenud jätkanud koostööd ka ühiste projektide raames.

Kadri Eensalu SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus, õpirändekoolituse korraldaja ja läbiviija

karjäärispetsialistid ei hinnanud jätkukoolituse vajalikkust numbriliselt). Jätkukoolituselt oodatakse ennekõike eelmiste koolituste teemadega sügavuti edasi minemist. Samuti soovitakse, et jätkukoolitus aitaks varem õpitut meenutada ning jagada parimaid tavasid õpitu rakendamisest töökeskkonnas. Samas tuntakse puudust infost välisriigis õppimise ja töötamise võimaluste kohta, soovitakse rohkem teada saada kultuurilistest erinevustest ning noorte võimalustest ja vabatahtlikust tööst. Veel tuntakse huvi migratsiooniteemade ning tööturutrendide ja statistika vastu. Edasiarenduseks pakutakse välja koolituse eel- ja jätkutegevust, mis ei laseks õpitul soiku vajuda. Uuringu tagasiside andis kinnitust, et osalejate huvi jätkukoolituse vastu on endiselt suur. Sellele tuginedes on Eesti ja Soome Euroguidance’i ja Eurese keskused taas seljad kokku pannud ning planeerivad 2013. aastasse õpi- ja töörände teemalist jätkukoolitust. Osalejate leidmiseks kuulutame juba veebruari alguses välja konkursi. Uuringu ingliskeelse aruandega saab tutvuda aadressil innove.ee/trainings/mobility. * 10 palli tähistab maksimumhinnangut ja 0 palli miinimumhinnangut.

Toodi välja viis põhjust, miks koolitusel osaleda: • • • • •

põhjalik, huvitav ja energiat andev programm; uued kontaktid oma töövaldkonnas; uued ideed ja meetodid, mida oma töös kasutada; teadmised ja oskused õpi- ja töörändest ning kultuuridevahelistest erinevustest; võimalus tutvuda kolleegide tööga välisriigis.

Uusi teadmisi ja oskusi õpirändest vajatakse ka edaspidi Peale koolituse pikemaajalise mõju uuriti ka osalenute arvamust, kas oleks vaja jätkukoolitust. Enamik osalejaid on ühel meelel, et jätkukoolitus on vajalik. Eesti osalejad hindavad selle vajalikkust 10 palli skaalal* lausa 8,62 palliga (Soome

2011. a koolitusgrupp

Tööalaste suundumuste hindamisest uue küsimustikuga TASK

Liisa Raudsepp Tripod Grupp OÜ

Tõlgendamise lihtsus Tõenäoliselt ei leidu Eestis karjäärinõustajat, kes poleks kunagi kuulnud John Hollandist ja tema kutse-eelistuste teooriast. Küll aga võiks hea uudisena kõlada see, et Eestis on nüüdseks olemas päris oma test, mis loodud sellesama teooria alusel ning mis hindab ikka neidsamu kuut põhilist huvide rühma, pakkudes tulemuseks ka usaldusväärset võrdlust kogu Eesti noorte eelistustega.

Testi nimetus on tööalase suundumuse küsimustik ehk TASK. Selle on välja töötanud Tripodi spetsialistid ning see on normeeritud 2010. aastal enam kui 1000 noore vastuste põhjal. Augusti lõpus läbisid kasutajakoolituse ja omandasid litsentsid Rajaleidja keskuste 26 karjäärinõustajat. Küsimustik sisaldab 110 tegevuse kirjeldust ning noorel palutakse hinnata, kuivõrd talle meeldiks üht või teist nendest oma igapäevatööna teha (näiteks õpetada koolis lapsi, parandada kodumasinaid, kujundada rõivaid jne). Testitulemusena joonistub välja noore huvide proﬁil kuue töösuundumuse lõikes, suundumused aga on saanud eestikeelsemad nimetused: sotsiaalne, ettevõtlik, teostav, rakenduslik, uuriv ja loominguline. Teste saab täita nii internetiühendusega arvutis kui ka paberil ning tulemuse saab pärast andmete laekumist hetkega teada. Test on olemas nii eesti kui ka vene keeles. Testi kasutamine Eesti Töötukassa näitel Eesti Töötukassa karjäärinõustajad on kahe aasta jooksul kasutanud karjäärinõustamisel kolme Tripodi testi ja statistika näitab, et kõige enam on kasutatud just nimelt TASKi. Ühelt poolt võiks sellest järeldada, et tõenäoliselt pöördutakse karjäärinõustaja poole kõige enam ikka sobiva õpi- või töövaldkonna määratlemiseks. Karjäärinõustajate sõnul on Töötukassa kliendid testide kasutamisega väga rahule jäänud. Teisalt võib oletada, et ka karjäärinõustajad ise näevad abistamist töövalikute tegemisel ühe oma olulise ülesandena. Peale TASKi kasutasid Eesti Töötukassa karjäärinõustajad kõige rohkem isiksuseküsimustikke, mis erinevalt TASKist aitavad välja selgitada pigem loomupäraseid eeldusi teatud ametis töötamiseks kui huvi valdkonna vastu.

Lisaks tulemuste põhjalikule ja selgele esitamisele on ka tulemust suhteliselt lihtne tõlgendada. TASK ei nõua psühholoogi eriharidust ning testi tegemiseks alaealise noorega ei ole tarvis lapsevanema kirjalikku nõusolekut. Siinkohal on tegu erandiga, sest enamiku psühholoogiliste testide läbiviimiseks tuleb nõusolek siiski hankida. TASKi tulemusi kirjeldatakse lihtsas ja arusaadavas keeles ning lisatud on konkreetsed näited mitmesuguste ametite kohta, mis võiksid testitäitjale meeldida või sobida. Peamised komistuskivid Ehkki TASK on võrreldes paljude muude testide ja küsimustikega suhteliselt lihtsasti tõlgendatav, peituvad siingi omad väärtõlgenduse ohud. Supervisioonikohtumiste ja iseseisvate juhtumianalüüside põhjal on kerkinud esile mõned tüüpvead, mida tuleks vältida: 1) test ei mõõda isiksuseomadusi, vaid ainult huvisid. Seega kui Mari tunneb huvi loominguliste alade vastu, ei pruugi see veel tähendada, et ta ise on loomupäraselt loominguline inimene; 2) test ei näita inimese võimet teatud tööl edukalt hakkama saada. Näiteks ettevõtlike huvidega Jürile ei saa me garanteerida edu isikliku ﬁrma käivitamisel ja edaspidisel majandamisel. Aga loomulikult ei kuuluta me Jürile ka ebaedu, lihtsalt keskendume huvide uurimisele; 3) tulemuse tõlgendamisel tuleks vältida absoluutseid hinnanguid nagu „kindlasti“, „ilmselt“ ning rääkida pigem tõenäosuslikus keeles: „tõenäoliselt”, „paistab, et”, „pigem” jne. Oluline on kuulata kliendi arusaama oma testitulemustest.

Kokkuvõtteks võib öelda, et samamoodi nagu kvaliteetse haamriga annab teha nii head kui ka halba ehitustööd, ei ole ka psühholoogilisel testil iseenesest suuremat kaalu kui nõustaja ja nõustatava koostööl. Seega pakub TASK vestluseks inspireerivat materjali, lõppkokkuvõttes aga sünnivad tähtsaimad tulemused nõustaja sisulisest tööst kliendiga.

Novembris toimus iga-aastane karjääriteenuste valdkonna teavituskonverents. Konverentsi „Teadlik valik“ keskne teema oli täiskasvanud inimeste läbimõeldud valikud haridus- ja tööelus ning karjäärispetsialistide kogemused nende toetamisel.

Inspireerivad ettekanded noortele noortekonverentsil „Sinu võimalusedväliskogemus“ (10. November 2012). I pildil noortele rääkimas majandusteadlane Andres Arrak ja II pildil ﬁnantsgurude ja globaalsete majandustrendide arvamusliider Peeter Koppel.

Rajaleidja noortekonverentsil „Sinu võimalusedväliskogemus“ (10. November 2012)

Ajalehe KARJÄÄRITUUL täispikk elektrooniline versioon asub rajaleidja.ee/karjaarituul