Eksootiline Tšiili nõuab kannatlikkust

12 EKSPORT

ÄRIPÄEV 9. november 2011 toimetaja Elmar Ots, tel 667 0173, e-post elmar.ots@aripaev.ee

LÕUNA-AMEERIKA

Eksootiline Tšiili nõuab kannatlikkust.

Edukus oleneb eelkõige headest suhetest

ALYONA STADNIK alyona.stadnik@aripaev.ee

Wolf Gruppi kuuluv Krimelte Tempsi OÜ on ventileeritavate fassaadilahenduste turuliider Eestis, kes tänu partneritele on nüüdseks jõudnud ka Tšiili valmismajade turule. Esimesed konteinerid majakomplektidega pandi teele eelmisel nädalal. Äripäeva küsimustele vastab Krimelte Tempsi OÜ tegevjuht Tiit Arro.

Miks Krimelte investeeris Tempsisse? Kuidas Wolf Groupi Tempsi hakkas moodulmajade ärile mõtlema? Euroopas on praegu väga tõsine teema hoonete energiasäästlik renoveerimine. Tempsi koduturg on suures osas Eesti, Läti, Leedu ja Soome, kuid ehitussektori väga järsk kukkumine aastatel 2009–2010 jättis jälje ka Tempsi majandustegevusele. Rasketes oludes on ettevõtjatel hulk valikuid, mis suunas edasi minna. Üks võimalus on käed üles tõsta, hankijatele võlgu jääda ja uksed kinni panna, mida paljud ehitussektori ettevõtted olid sunnitud tegema. Teine võimalus on vaadata, kus majanduslangus ei ole nii sügav, ja kolmas variant on see, kas ettevõte oskab midagi muud teha, mida õnnestub müüa. Neid stsenaariumeid läbi käies sai esimene mõte kohe maha maetud. Oleme püüdnud toodangut kahtlemata müüa, käies messidel ning püüdes ka ära kasutada Krimelte edasimüüjate võrgustikku.

Tasub teada Kuidas Krimelte Tempsi kaardistas Tšiilit?

ELANIKKE – 17 miljonit ASUKOHT – Lõuna-Ameerikas

Vaikse ookeani ääres – tundub, et kaugel.

OMAPÄRA – arvame, et Tšiili on soe maa, aga tegelikult on ta soe põhjas ja külm lõunas. Suur probleem on maavärinad. Neid on eri võimsusega sadakond aastas ning inimesed on sellega justkui harjunud. Kui maavärinaga kaasneb tsunamilaine, võib see sadamad ja ookeaniäärse asustuse minema pühkida.

Nii juhtus 2010. aastal.

ELUKORRALDUS – Tšiili on selles vallas üks paremini organiseeritud riike Lõuna-Ameerikas.

MUU – Tšiili on rikas ka maavarade poolest. Riik on nende kaevandamise ja maksustamisega kogunud märkimisväärsed reservid.

Kuidas sattusite Tšiili turule? Üks Tšiili ärimees, kes oli huvitatud fassaadiplaadist “Tempsi granito” küsis kohtumisel, kas me ei võiks neile maju tarnida. Ta oli öelnud, et plaate nad tahavad küll, aga neil oleks suur nõudlus väikeste majade järele.

Tšiili valitsus eesotsas presidendiga on võtnud eesmärgiks luua paremaid elamistingimusi vähekindlustatud elanikkonnale. Nad on käivitanud riiklikud programmid, mis aktiveerusid eriti pärast 2010. aasta maavärinat ja tsunamit.

Maailmas on käivitatud programme, kus näiteks väga elementaarse eluaseme võib saada 300 USA dollari eest ja etema 3000 eest. Meie odavaima ühepereelamu hind jääb 10 000 dollari kanti. See on küll väike, aga mõeldud ikkagi püsivaks elamiseks ja kannatab välja 9magnituudise maavärina.

Kui konkurentsivõimelised te olete seal? Algul olime hästi skeptilised, kuidas meie Eestist saaksime aidata nende eluasemeprobleeme lahendada.

Kindlasti me ei suuda 300 või 3000 dollariga maja püsti panna. Kui võtta arvesse teatud tingimusi, et maja on mõelnud aasta läbi elamiseks, et see on püstitatud kümneteks aastateks, et see peaks vastu mõõdukale maavärinale ja on termoisoleeritud, siis oleme seal konkurentsivõimelised. Ehk lähme sinna põhjamaise praktikaga, mis on neile uudne.

Kui leidub selliseid kliente ja tarnijaid, kes eelistavad neid mugavusi, siis oleme nõus neid maju sinna eksportima. Kõiki neid nüansse arvestades oleme pakkunud sinna mõõduka hinnaga termoisoleeritud maju, mida ehitame siin moodulitena valmis, laadime konteineritesse ja kohapeal saab maja lühikese ajaga kokku panna.

Kes neid moodulmaju kokku paneb? Meie suhtleme seal kinnisvaraarendajatega. Tööjaotus on see, et meie juhendamisel sealsed kinnisvaraarendajad tellivad kohapeal paigaldus- ja viimistlustöö.

Kas tuleb algul ka ise kohale minna ja näidata, kuidas maja kokku pannakse? Jah. Siin tuleb mängu Lõuna-Ameerika omapära, et kokkuleppe täpsuse ja sõnapidamisega on raskusi. Nad on väga heade kavatsustega, aga mõnigi asi juhtub alati lihtsalt hiljem, kui on kokku lepitud. Kui me oleme üle 20 tunni lennukis olnud, siis me eeldame, et me teeme seda, mida oleme kokku leppinud. Aga kui vundamendi asemel on tühi liivaplats, siis on väga raske neid aidata. Käisin ise selle aasta kevadel seal ja sain sellise liivaplatsi kätte. Kümne päevaga püstitasime ühe teise eestlasega näidismaja.

Kohalikud ehitustöölised tulid teisel või kolmandal päeval, kui meie juba seal töötasime. Isegi kui nemad käivad peale, et peab ruttu ja kohe saama, siis tegelikult juhtub kõik mõne nädala pärast.

Ilmselt nad ei tea, kus asub Eesti. Kuidas meisse suhtutakse? Me oleme Euroopast. Nad suhtuvad meisse väga hästi ning Euroopasse üldse positiivselt. Kui öelda, et majalahendus on pärit Euroopast, siis ka sellesse suhtutakse positiivselt ning usutakse, et toode on läbimõeldud lahendusega. Näiteks Hiina toodetesse suhtutakse skeptiliselt. Väikeelamute ehitamises on küllaltki suur press Hiina poolt, aga nende lahendused on teistsugused. Üllataval kombel on meie lahendus seal üsna erandlik. Kui meie panime seal maja kokku, siis inimesed pidasid auto kinni ja vaatasid, mida me teeme.

TŠIILISSE eks-

porditava Krimelte Tempsi moodulmaja karkass. Kõik sai alguse kliendist, kes otsis seinakatteplaati, tellis aga terve maja.

Krimelte Tempsi tegevjuht Tiit Arro on käinud ka ise Tšiilis näidismaja püsti panemas.

FOTO: ANDRAS KRALLA

EKSPORT 13

ÄRIPÄEV 9. november 2011 toimetaja Elmar Ots, tel 667 0173, e-post elmar.ots@aripaev.ee

Kommentaar Tšiili on üks edukamaid turumajanduslikke Ladina-Ameerika riike HELEN RITS välisministeeeriumi pressitalituse büroo lauaülem

Eesti ja Tšiili kaubavahetuse maht on alla 0,1% kogu Eesti väliskaubavahetusest. Seetõttu ei ole välisministeeriumil ka täpsemaid andmeid Tšiili turul tegutsevate Eesti ettevõtjate probleemidest.

Tšiili on Ladina-Ameerika üks stabiilsemaid ja edukamaid riike. Tšiili on turumajanduslik riik, mida iseloomustab väliskaubanduse kõrge osatähtsus.

Iseloomulik on liberaalne tollipoliitika, kõrge investeeringute määr, madal inflatsioon ja stabiilne majanduskasv. Väliskau-

bandus on tasakaalus ja stabiilselt toimib riigi välisvõla vähenemine. Kuid samas tuleks silmas pidada, et majandus sõltub liigselt vase hinnast maailmaturul.

Tšiili peamised ekspordipartnerid on Hiina, USA, Brasiilia, Argentina, Lõuna-Korea ja Jaapan, Euroopa riikidest Holland ja Itaalia. Eesti vähese äritegevuse põhjus on eelkõige Tšiili suur kaugus ja tihedate ajalooliste sidemete puudumine. Samuti võib ärikontaktide vähesus olla seotud Eesti ettevõtjate vähese hispaania keele oskusega.

Pane tähele Eesti ja Tšiili vahel valitsevad head suhted Tšiili taastunnustas Eestit 28.08.1991, diplomaatilised suhted sõlmiti 27.09.1991.

Eesti ja Tšiili suhted on head, millele viitavad ka vastastikused kõrgetasemelised kohtumised.

Eestil ei ole Tšiilis saatkonda, aga meie aukonsul on seal 1996. aastast Ella Maria Gleisner Vivanco.

KAUBANDUS

SÕLMITUD LEPINGUD:

2010 Peamised ekspordiartiklid olid masinad ja mehaanilised seadmed (75,7%), mineraalsed tooted (11,5%) ning metallid ja metalltooted (2,5%).

Tšiili impordist moodustasid põhilise osa valmistoidukaubad ja joogid (81,2%) ning loomsed tooted (12,4%).

Viisavabadusleping, jõustus 02.12.2000.

Välisministeeriumide koostöömemorandum, allkirjastati 02.11.2000.

TÖÖSOLEVAD LEPINGUD:

Kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö kokkulepe.

Turismialase koostöö leping IT-alase koostöö leping.

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel polnud tänavu juuliks Eestist Tšiilisse tehtud ühtki otseinvesteeringut.

Tšiili otseinvesteeringud Eestisse on marginaalsed ehk neid on vaid mõni üksik – seotud kinnisvara-, kutse-, teadusja tehnikaalaga.

2009 Tšiili oli Eestile suuruselt 95. ekspordi- ja 46. impordipartner. Eesti eksportis sinna peamiselt elektrimasinaid ja -seadmeid, mineraalkütuseid ja mustmetalltooteid. Peamised impordiartikd olid kala ja vähilaadsed, puuvili ja vein.

2011 I poolaasta Peamised ekspordiartiklid olid masinad ja mehaanilised seadmed (87,6%), mineraalsed tooted (2,7%) ning paberimass ja -tooted (2,7%).

Tšiili impordist moodustasid põhilise osa ka tänavu toidukaubad ja joogid (81,6%) ning taimsed tooted (9,2%).

ALLIKAS: VÄLISMINISTEERIUM, STATISTIKAAMET, EESTI PANK

Nendele oli üllatus ka see, et kaks valget inimest teevad ehitusel tööd. Nende arvates on valged alati väga jõukad ja ise füüsilist tööd ei tee.

Milline on Tšiili ehituskultuur? Sealset ehituskultuuri iseloomustab see, et kasutatakse kõige odavamat materjali ja kõige odavamaid tööriistu. Kui meie lähme sinna meile tuntud materjalidega, siis see on nendele väga uudne lähenemine. Meie partnerid usuvad, et nad suudavad seal müüa tuhandeid moodulmaju. Kui arvestata kultuuri, siis usume, et tõenäoliselt on need sajad majad. Lisaks ei tellita neid maju mitte kuude, vaid aastatega. Kõik võtab rohkem aega ning kõik numbrid on tegelikkuses väiksemad.

Mitu moodulmaja läks neljapäeval esimese konteineriga? Üks tellimus oli viis maja, mis läks kolme merekonteineriga.

Kas transport on selle juures miinus, et viie maja jaoks on vaja kolme konteinerit? Tegelikult on küsimus selles, mitu elamispinda paneme ühte konteinerisse. Piltlikult öeldes panime ühte konteinerisse 170 ruutmeetrit elamispinda. Kui suudame tõsta selle näitaja 200 ruutmeetrini, siis selle arvel, et sihtkohas tuleks rohkem tööd teha. Kui teeme Eestis rohkem tööd valmis, siis meie materjal võtab konteineris rohkem ruumi. Alternatiiv on see, et meie partnerid teevad ehitusplatsil rohkem tööd, aga siis peab oskusteave olema sinna viidud.

See võtab aega. Üks autofurgoon Moskvasse maksab sama palju kui konteiner Tšiili. Tšiili tollipoliitika on selli-

ne, et kui tegemist on tehases toodetud majadega Euroopast, on seal tollisoodustused. Kui viime ainult ehitusmaterjali, siis oleks tollimaks kõrgem.

See on nüanss, kuidas saame Hiina tootjatele konkurentsi pakkuda.

Kui kaua kulus aega läbirääkimisteks, enne kui läks teele esimene konteiner? Aasta tagasi saatsime esimese näidismaja, vahepeal veel ühe ja nüüd oleme jõudnud kommertstellimuseni.

Kõik tänu sellele Tšiili ärimehele? Jah, kes tuli ainult fassaadi ostma.

Kas tema kaudu leidsite ka kinnisvaraarendajad? Need on temaga seotud äripartnerid. Seega sisuliselt teeme äri tema ja tema partneritega.

Novembris oleme alla kirjutamas lepingut kümne nelja korteriga maja tarnimiseks LääneAafrikasse. Üllatusena on meie lahenduse vastu tundnud huvi ka Moskva äärelinna ehitajad. Nendega otsime juba mõnda aega sobivat arhitektuurset lahendust. Teoreetiliselt võib sinna lähiaastatel minna mitusada maja.

Mida soovitate teistele, kes soovivad eksportida Tšiilisse? Raske on midagi soovitada. Võimatu on öelda, kas see on edukas mõte või mitte. Kahtlemata on küsimus siiski isiklikes suhetes, kas leidub partner, kellega rääkida. Kas ta on õige ja usaldusväärne partner? Tšiili ühiskond on väga suhetel põhinev. Lihtsalt tubli inimene ei saa seal naljalt edukaks ärimeheks, kõik oleneb sellest, kuidas on ta hinnatud äriringkondades, kas tal on sidemeid.

Isegi kui nemad käivad peale, et peab ruttu ja kohe saama, siis tegelikult juhtub kõik mõne nädala pärast.

Tiit Arro asjaajamise eripärast Tšiilis

ELEKTRIENERGIA

Eksport Lätti kasvatas elektri tootmist Eestis toodeti selle aasta kolmandas kvartalis elektrit 2579 GWh, mis on aastatagusega võrreldes 4% rohkem. Elektritoodangu suurenemine tulenes peamiselt elektrienergia ekspordi kasvust Lätti.

Võrreldes aastataguse ajaga kasvas kolmandas kvartalis Eesti elektri eksport 17%, ulatudes 1425 GWh-ni. Eksport Lätti moodustas 63%, Leetu 27% ning Soome 10%.

Võrreldes aastataguse ajaga vähenes kolmandas kvartalis Balti riikide elektritootmine kokku 1% võrra. Lätis vähenes sealhulgas tootmine 21% võrra ning Leedus kasvas sarnaselt Eestiga 4%.

Põhjamaad on Norra ja Rootsi hüdroenergia toel muutunud importivatest süsteemidest eksportivateks. Kui eelmise aasta kolmandas kvartalis tuli 3,4 TWh sisse osta, siis sel aastal eksporditi 2,3 TWh elektrit.

MESS

Ettevõtjad osalevad allhankemessil Eesti ettevõtjad osalevad 8.–11. novembrini ühisstendiga Skandinaavia suurimal allhankemessil Elmia Subcontractor 2011, teatas EAS. Eesti tutvustab end messil kui suurepärast ärikeskkonda innovaatiliste ja kõrgtehnoloogiliste toodete arendamiseks ja tootmiseks ning välisinvesteeringuteks. Messil osalemist korraldab EASi riiklike turundusürituste programm ja rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

“Messil osalemise peamised eesmärgid on leida kasulikke ärikontakte ning partnereid, tõsta Eesti tööstussektori mainet ja usaldusväärsust ning tutvustada Eesti ettevõtteid ja siinset head koostööd ettevõtete vahel,” kommenteeris EASi ekspordidivisjoni direktor Allar Korjas.

Messil osaleb kokku 14 Eesti ettevõtet, nende hulgas Favor AS, Harju Elekter AS, Repston OÜ ja Radius Machining OÜ.

STATISTIKA

Soome väliskaubanduse kasv peatus Soome väliskaubanduse kasv peatus septembris. Tolli eelteabe kohaselt kasvas eksport vaid kolm protsenti mullusega võrreldes ja import pöördus kahe protsendi jagu langusesse.

Väliskaubandust vähendas eelkõige raua- ja terasetoodete ekspordi ja impordi järsk langus.

Kaubandusbilanss pöördus septembris 90 miljoni euroga plussi.

Eksport suurenes 4,9 miljardi ja import kahanes 4,8 miljardi euroni. Nii eksport kui ka import olid selgelt kõrgemal tasemel kui majanduslanguse ajal aastal 2009 ja 2010. aasta alguses. Tänavuse aasta jooksul on puudujääki kogunenud siiski 1,5 miljardit eurot.

TUNNUSTUS

Saksa majandusauhinnale kuus nominenti Saksa-Balti Kaubanduskoda annab sel aastal teist korda välja auhinna väikese ja keskmise suurusega Eesti ettevõttele, kes on seotud Saksamaaga, et tunnustada ja motiveerida kahe riigi majandussidemete arendamist.

Auhinnale on kuus nominenti: metallitööstuse ettevõte Clyde Bergemann Eesti AS, puidutöötlemise tehnoloogia projekteerija ja seadmete valmistaja Hekotek AS, elektritrafode tootja MS Balti Trafo OÜ, energeetika ja automaatikaseadmete valmistaja Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal, mööblitootmisettevõte Suwem AS ja keemia ja biotehnoloogia firma TBD-Biodiscovery OÜ.

TOLLIMAAKLER- JA EKSPEDEERIMISTEENUS TEENUSED:

KONTAKTID:

Kaupade ekspedeerimine Tolliagentuuri teenused (EX,IM ja T1) Intrastat aruanded Tolliladu, tolliterminal

www.hermanos.ee hermanos@hermanos.ee Tel:+372 515 4502 Faks: 610 2829

HERMANOS OÜ tegutsemise aadress: Kopli 103, Tallinn

RAHVUSVAHELINE MERE-, AUTO- JA RAUDTEETRANSPORT www.tschudilogistics.com TSCHUDI LOGISTICS AS Tel 640 9751 AUTOTRANSPORT Skandinaavia, Baltikum, Poola, Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Austria

KONTEINERVEOD 45’HCPW / 40’PW / 20’

Euroopa, Skandinaavia, Baltikum, Venemaa, Kesk-Aasia