Üliõpilasleht 2 1990 by korp! Sakala

ULI

EESTI

NR.2

EHT PILAS UUOHHSKONNA HAAI-EKANDJA

1990

Miks on akadeemili"sel noors ool kombeks aplodeerimise clsemel ialgu aastu pdrandat

niihkida? Aga sellepiirast, â&#x201A;¬t klorasi kiies hoides ei

so:o;

aplodeerida. Foto: Andrus Vaher

Uli6pilasLeht

Sisukord TOOMAS HiiO BALTISAIGA UIToPU.,ESORGAIVISATSIOONIDE TEKKTMISE ST TARTU rIr,NrOOr,rS

Edgar V. Saks AI(ADEEMILINE TARTU 1826 - BB

vol,BRroo

1990

VOI,BRIOO TRADITSIOONID

Kaarel Liidak EESTI RAII\ruISLIK IDEOLOOGIA JA MAA SELI,E ALUSENA

EI(I/! TAASTATTTD Karl Aun EUS 120 EDUSruS TAASLOO}IISEL POOLUMINAL Y; Jiirissaar I(AIIE RINDE VAIIEL

2L 23

26 28

Uliopilasleht

Toomas

Hiio

BALTISAT(SA ULI O P II,AS ORGAI\I SAT S I O O NID E TEKKIMISE ST TARTU ULIKOOLIS Kirjastusel "Olion" on plaanis auald.ad.a tileuaateteos Eesti iili\pilaskowut ajaloost. Selleks teeb ta koostdiid ka il.li1pilasorganisatsioanidega. Toamas Hiio kiriu.tis ongi ilks osa sellest itleuaateteosest. Selliseid osasid ilmub iili1pilaslehes edaspidisi. Erinevalt aegadest 50 - 60 aastat tagasi v6ime tiina ilma hirmuta saada kadakluses sttidistatud

rfliikida baltisaksa

tili6pilasorganisatsioonidest.

Seda on vaja teha, kuna tegelikult algab ka k6igi

praeguste tili6pilasorganisatsioonide ajalugu aastast 1-808, kui asutati korp! Crironia. Ei olnud siis ja ei ole sugugi ka praegu korporatsioonid-seltsid oma piiratud liikmeskonnaga ainuv6imalik organiseerumisviis. Miks Tartus siiski nii liiks, nagu see praeBuBr on, sellest alljiirgnevalt. Pdhiallikahs jutu kirjutamisel oli Axel von Gerneti 1893. aastal ilmunud broBtiiir "Maiskondliku ja tili6pilaskondliku prihtsiibi v6itlus Tartus. Ajalooline skits"', mis algselt ilmus ajalehes "Neue Dorpatische Zeitung, joonealusena. Tegelikult vtitiriks asi eesti keelde t6lkimist, mahu t6ttu on see aga ajalehes v6imatu - tiinapiieval nii pikki asju enam ei loeta. Axel.von Gernet oli arvestatav baltisaksa ajaloolane, iili6pilasena kuulus ta korporatsiooni "Estonia", olles mitu semestrit selle arhivaar. Ka tema isa oli korp!-Estonias, muuhulgas tihel semestril ka oldermann, Enne ptiriselt asja juurde asumist veidi terminitest. Allpool kasutatakse s6nd "korporatsioon" ka tiihenduse s "mai skon d". Algselt tiih endas maiskon d teatud piirkonnast piirinevate tili6pilaste tih endust, maiskonnad on niiiteks Rootsi nationid ja Soome osakonnad. Tartus maiskondi puhtal kujul enam ei olnud, siin kasutati saksakeelseid s6n,u "Corporation" ja "Landmannscha{1" samas tiihenduses, tegelikult viitas maiskondlikule traditsioonile veel vaid teatavale maakonnale osutav nimi ja mdnel juhul ka asutajaliikmete pdritolu. Enamik baltisaksa korporatsioone Tartus olid aatetihendused, k6ige rohkem pidas piiritoluprintsiibist kinni korp! Curonia.

S6na "tili6pilaskond" kasutatakse alljtirgnevalt tiri-

kogu iilikooli tili6pilasi tihendava (v6i tihendada tava) organisatsiooni tiihenduses.

Alguses kiillalt viiikese tudengite arvuga Tartu Ulikoolis kujunes kohe konflikt kahe erineva organiseerumisprintsiibi vahel: 1) tiliOpilaskondliku printsiibi pooldajad taotlesid tiletilikoolilise unitaarse organisatsiooni moodustamist, kuhu kuuluksid k6ik iilikooli immatrikuleeritud tiliopilased. Eeldati, et tilidpilaseks olemine on iseenesest kiillaldane alus organisatsiooni ptisimiseks;

' 2) maiskondliku ehk korporatiivse printsiibi pool-

dajad taotlesid Saksamaa-triiipi maistondade-korporatsioonide moodustamlst ttiginedes piiritoluprintsiibile. Kuigi Vene impeeriumi Balti kqbermangud tundusid Venemaa poolt vaadatuna iisna tihetaolistena, oli Vana-Liivimaa iihtsus tegelikult ammu kadunud ja selgelt eristunud kolm omaniiolist provintsi - Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa. UliOpilaskonnas Udhendas see tegelikult gnrppidesse jaotumist gtimnaasiumide jdrgi, mis oli l6petatud. Tartu tilidpilased olid enne tilikooli 6ppinud pdhiliselt Tallinna, Tartu, Riia ja Miitavi grimnaasiumides. Selle alusel toimus hiljem ka maiskondlikkorporatiivne organi seerumine. Tartu Ulikoolis algas organiseerumine Uhopilaskonna moodustamisega F.W. Kieseritsky eestvedamisel 1803. aastal. U[koolis oli siis ktill ainult 93 tili6pilast. A von Gerneti andmetel tildkehtiva statuudi viiljatiiiitamiseni ei jdutudki, teistel andmetel (H. von Rimscha) tugines kehtinud comment Leipzigija Jena eeskujudele. Enamik Tartu Ulikooli algaastate tili6pilasi olid ptirit Liivimaalt. Loomulikult oli seet6ttu ka Uli6pi-

UliOpilasleht laskonna juhtimine pdhiliseltTartu ja Riia grimnaasiumide lSpetanute kiies. Opositsioon Iiivimaalaste tilemv6imu vastu tSusis kuramaalaste seast. Kura-

ratus, mis on iseloomulik tihetaoliste huvidega sama eriala inimeste ldbikiiimisele ja mis ei tohiks mingil juhul olla tilikoolihariduse k6rvaltulemu-

tingenis. 1808. aasta esimesel semestril algas korp! Curonia kujunemine Tartus. 8. septembril samal aastal toimus esimene vtirvides (roheline-sinine-valge maakonna vervid) *e.soor2, mida korp! Curonia loeb oma asutamispdevaks. B. Kangro andmetel asutasid Curonia Tartus Giittingeni tilikoolist duellide piirast viilja heidetud tudengid. See sundis tiliOpilaskonda laiali minema, oli ju selle p6himStteks k6igi tilikooli tili6pilaste iihendamine. 1809. aastal kujunes teatud m6ttes vastukaaluna "Curoniale" "Livonia" ja sama aasta II semestril lagunes tili6pilaskond lOplikult. Selle viimane seenior oli hilisem Liivimaa 6uekohtu president Carl von Tiesenhausen. Jiirgmise aasta II semestril lagunes "Livonia", temast eraldusid "Finnonia" ja "Estonia". Loomulikult oli k6igi nelja korporatsiooni puhul tegemist vaid . seltskondlike rihendustega, mille tegevus'oli avalik saladus, kuna L803. aasta tilikooli p6hikiri keelas tilidpilasorganisatsioonid. Vdrvide kandmine oli keelatud, neid kasutati vaid mensuuridel. Tekkinud kolme viimase korporatsiooni iga ei olnud pikk, nad lagunesid juba 1811. aastal. "Finnonia" oli normaalseks eksistentsiks liiga viiike., "Livonia" lagunes "Finnonia" ja "Estonia" lahkumise jiirel jiitkunud sisevastuolude tulemusel. "Estonias" puhkenud vastuolude p6hjustajaks oli hilisem auvilistlane Carl Ernst von Baer, kes oli selleks liiga m6jukas, et tema aryamus oleks tiihelepanuta jdiinud, kellele aga korporatiivne labikaimisvorm liiga kitsas tundus. Korporatsioonide (peale Curonia) tiipne lagunemisaeg pole teada, igal juhul organiseerus 1811 - 1812. aasta vahetusel tili6pilaskond uuesti. Seekord olid tili6pilaskonna algiihikuteks teaduskondlikud tihendused - juristide, arstide, teoloogide ja frlosoofide liidud. Igal liidul oli oma seenior. Kuigi tilikooli juhtkond rili6pilaskonda organisatsioonina ei tunnustanud, tunnustas ta valitud seeniore Uli6pilaskonna esindajatena. Teaduskondliku organiseerumisp6himOtte puuduseks oli teatav vaimne pii-

seks. Teaduskondlikul baasil organiseeritud tili6pilaskond oli l6tv iihendus, kuna teaduskonnas 6ppimine tiihendas isiklikest omadustest sdltumata automaatset kuulumist tili6pilaskonda. UliOpilaskonna- ttiiis .osalesid ka kuramaalased, kdies omavahel siiski viiga tihedalt liibi. 80. septembril 1816. aastal esinesid nad avaldusega, milles palusid rektoril end tunnustada eraldiseisva rihendusena, loobudes ametliku tunnustuse huvides tilikooli statuudiga keelatud korporatsioonivormist. Jellegi ei tihendanud UllOpilaskond enam k6iki tili6pilasi ning lagunes juba samal semestril. Aastad 1816 - 1817 on korp! Curonia esimene 6itsenguperiood. tllejeienud tili6pilaskonnas valitses samal ajal tiiielik anarhia. Viimane sundis tilikooli juhtkonda asjasse sekkuma. 1815. aastal oli Saksamaal Jena tilikoolis alguse saanud "Allgemeine Burschenschaf i" (eesti k. "Uldine Uliopilaskond") nime kandev organisatsioon v6i 6igemini liikumine, mille eesmfirk oli k6igi Saksamaa tilidpilaste tihendamine kristlikus vaimus ja Saksamaa tihendamise nimel. Organisatsioon keelati sama aastaktlmne l6puks, tiheks pdhjuseks August von Kotzebue tapmine iihe AB liikme poolt. Alguses viiga positiivsena tundunud tiritus innustas ka Tartu Ulikooli juhtkonda ja 1817. aastal asutati tihtedel andmetel kuraator vrirst Lieveni, teistel andmetel rektor F. Giese initsiatiivil Tartus "Allgemeine Burschenschaft", mis erinevalt oma nimekaimust Saksamaal ei kandnud mingeid poliitilisi tendentse. On teada, et seda organisatsioonijuhtis peaseenior, tilejiiiinud struktuuri ja tegevuse kohta andmed puuduvad. Tartu AB-ga tegi koostddd ka korp! Curonia. Ilmselt Saksamaal toimunu hirmus ja mitte ilma k6rgemalt poolt tulnud surveta saatis tilikooli juhtkond "Allgemeine Burschenschaft,l" koos commentii kehtetuks tunnistamise ja arhiivi p6letamisega laiali. Kuna k6iki tilidpilasi tihendava Ulidpilaskonna loomise katsed olid nurjunud, tekkis idee luua nn. "Kitsas UliOpilaskond", mis tihendaks vaid asjast huvitatud tili6pilasi, kuid esindaks ja valitseks k6iki tilidpilasi. 18L9 - 1820. aastail see loodigi, organisatsioon tegutses salaliiduna mitte ainult tilikooti juhtkonna, vaid ka teiste tili6pilaste suhtes. Millisel moel ta tili6pilasi seejuures esindas, jfltib arusaamatuks. 1821. aastal tihe Kitsa UliOpilaskonna liikme kaudu avalikuks, nritid tuli anda k6igile {ili6pilastele haaleOigus ja liikmestaatus.

maalasi oli tilikoolis krill vdhe, kuid nad hoidsid kokku - oli ju Kuramaa k6ige eraldiseisvam Balti provints. Paljud kuramaalased olid enne Tartusse tulekut 6ppinud Saksamaa tilikoolides ja seet6ttu tuttavad korporatsioonip6him6tetega. Mitmes Saksamaa tilikoolis tegutsesid "Curonia"-nimelised korporatsioonid, tiks selline niiiteks LZGB. aastast Giit-

UIi6piIasleht

Selleks ajaks tegelesid tiliOpilaskonna asjadega peamiselt Liivi- ja Eestimaalt p2irit tudengid. Nende seas tekkis tihti lahkhelisid. Eestimaalased kavat-

sesid kuramaalaste eeskujul arvulises tilekaalus olevate liivimaalaste diktaadist vabaneda. Ka liivimaalaste seas hakkas kujunema kaks "parteid". Tartu grimnaasiumi l6petanute iimber moodustunud grupp koosnes peamiselt aadlisoost tili6pilastest, Riia giimnaasiumi l6petanute ringi koondusid vaesematest kihtidest tudengid, kes ainsana tili6piIaskonna asja veel priris t6siselt v6tsid. Lahendus saabus 1821. aasta stigissemestril. Ulikoolis oli komme, et augusti l6pul v6i septembri algul korraldati Kvissentalis suur rebastekommerss, milles osalesid aktiivselt ka tilikooli 6ppej6ud. Korraldamiseks valiti toimkond, kes tegeles organiseerimisega-ja kommersil presideeris. 1820. aastal olid toimkonna tiheksast liikmest kaheksa liivimaalased. Seekord n6udsid korp! Curonia ja eestimaalased, et toimkond valitaks maakondlikul printsiibil. Kui see n6udmine kibi ei liiinud, korraldasid viimased'Yalge Roosi" k6rtsis omaette kommersi. Rektor Ewers ja professorid krilastasid mdlemat kommerssi, tunnustades sel kombel m6lemat poolt. 7. septembril toimus konvent, kus arutati tekkinud olukorda. Eestimaalased ja Curonia n6udsid UliOpilaskonna timberkorraldami st maakondlikul printsiibil. Kui see n6udmine liivimaalaste tilekaalu t6ftu labi ei liiinud, teatasid m6lemad, et astuvad UliOpilaskonnast viilja. Sellele vastas Oliopilaskond Reinhold von Helmerseni ettepanekul Vermfiga. Jtirgmisel piieval asutati korporatsioon Estonia, korporatsioon juba s6na t6sises m6ttes, kuna k6ik asutaj aliikmed ei olnud sugugr ee stim aalased. Selline olukord ei saanud kaua ptisida. 24. oktoobril tegi U[Opilaskond kompromissettepaneku - Verruf v6etakse maha, kui Curonia ja Estonia loobuvad viirvide kandmisest viiljas. Estonia andis viieks p21evaks jiirele, kuid liitus seejiirel taas Curoniaga. 20. novembril korraldasid Curonia ja Estonia surrejoonelise balli, kus osales tile 300 k6rgkihi esindaja, selhulgas paljude aktiivsete UliOpilaskonna tegelaste vanemad. Sellega v6ideti tildsuse toetus. Konflikt jiitkus. 14. jaanuaril 1822 pani rektor Ewers tilikooli mustale tahvlile tnate, mis kohustas k6iki iili6pilasi allkirjaga t6estama, et konflikt on ldppenud. Jdrgmisel piieval oli 325 allkirja. Neli meest, kes korraldusele ei allunud, pidid iilikoolist lahkuma. Uks neist oli tulevane piiskop Walter. 20. jaanuaril v6ttis UliOpilaskond Verrufi maha. Ajapikku mandus Ul;Opilaskond liivimaalaste maakondlikuks tihenduseks, kus tiha enam levisid

korporatiivsed ideed. Aadellike Tartu grimnaasiumi l6petanute ja "riialaste" vahel sugenes konflikt ja 20. septembril trihistasid esimesed kui korporatsioon "Dorpati Livonia" oma esimest kommerssi Vahi-Peetril.'tsiialaste" m6ju ja hulk oli "reetureile" Vermfi viiljakuulutamiseks liiga viiike ja novembns 1822 saadeti UliOpilaskond l6plikult laiali. 21. jaanuaril 1823 organiseerisid L9 endist UliOpilaskonna liiget korporatisooni "Fraternitas Rigensis". Sellega oli Tartu fllidpilaskonna korporatiivne stisteem v?ilja kujunenud. Vaatamata omavahelistele trilidele jdudsid korporatsioonid 1834. aastal rihise esinduskogu - Chargienten Convenf,i (Ch!C!) moodustamiseni, mis vdttis endale seadusandlikud ja tiiidesaatvad funktsioonid iili6pilasriigis, 1840. aastatel asutatud O[Opilaskohtu (B!G!) ja Aukohtu (E!G!) kaudu ka kohtuvSimu. Unitaarne ja samal ajal \dvalt siduv fiiopilaskond oli asendunud fiideratiivse stisteemiga, mille alghilid - korporatsioonid esindasid igatiks ktill separatistlikke ideid terviku suhtes, nagu see korralikus fiideratsioonis olema peabki, olles ise samal ajal aga teov6imsad, distsiplineeritud ja sisemise demokraatiaga organisatsioonid. Aga see on juba teine lugu. I(atsed UliOpilaskonda taastada siiski j:itkusid. 1823 - 1824 tegutses 8 mehe poolt loodud "Tartu fiiOpilaskond", mis kandis Tartu viirve. Liidri G.H. Frantziuse jnrgi kutsuti tihendust "frantsiskaanideks"- 1823 - 1825 eksisteeris llliOpilaskond "Teutonia", mille Iiikmeid liidrite vendade Goebelite jargi kutsuti "gibelliinideks". Mdlemale organisatsioonile sai saatuslikuks viiik searvuli su s j a korporatsiooni de Verruf. T\rgevam oli aastatel 1826 - 1833 tegut" senud pretcnsioonika nime "Allgemeine Burschenschalt' ja veel pretensioonikamatc puna-mustkuldsete viirvidega UliOpilaskond, mi s korporatsioonide Iahkhelisid kasutades j6udsalt kasvas. Korporatiivne vaim oli aga Tartus juba kinnistunud ja tegelikult erines see rihendus korporatsioonidest vaid selle poolest, et neile pdhim6tte piirast vastu tiiiitas. 1833. aastal piirati tili6pilasorganisatsioonide tegevusvabadust ja rektor Parrot saatis "Allgemeine Burschenschaft,i" Iaiali. Keelati ka korporatsioonid, mis organiseerusid rimber kirjandusseltsideks ja tegutsesid harjunud kombel avaliku saladusena edasi.

I A. von cernct. Das Ringen dcs landmaanscheftlichcn und burschcnschaftllchca Princips ln Dorpel Elnc historlschc Skizzc,/Dorpat/. 1893. 2 Uensuur - All6pllestc tahev6ltlus. mllle reeglld olld tildlevlnud duellitoodelsitc kohaeelt mirksq lecbemad. 3 Vernrf - t6lglt8tse tavallsclt 'toltotf,'. Xarlstus, srls kechs liiblliiimlsc Lerlstatuga. Pltemaa.ialine Vcrnrf ,tiihen&s tavallsclt terJIIrI cba6nnestumlst.

UliOpilasleht

Edgar V. Saks

AKADEEMILINE TARTU 1826 r 33 Sajand tagasi, a. L870l7t kirjutatud ja ntitid esmakordselt eestikeelses tSlkes esitatav Alma Mater Dorpatensise (Tartuensise) kasvandiku drF.R.Kreutzwaldi ning dr. med. Ph. J.Karelli concoeteri dr. med. G.J.Schultzi (pseudontitim dr. Bertram) kiri on dokument par excellence mii6dunud sajandi alguse Eesti kultuuritraditsioonidest, tasemest ning Eesti renessensiaegsest akadeemilisest Tartust. Dr. Schultzi kiri on kirjutatud vastuseks korpo' ratsioon Estonia arhivaar parun Harald Tolli iileskutsele seoses Eesti vanima tiliOpilasorganisatsiooni ajaloo koostamisega selle 50. aastapiieva puhul ja leidis eritrtikisena avaldamist korp! Estonia "Album Estonorumi" lisades (Nachtrage), nimelt 3. vihus 1899 II - 1900 I, Jurjev (Dorpat) 1901, lk. 31 45. Selle, ntitid haruldaseks muutunud teksti kdttesaadavaks tegemise eest on t6lkija tiinu v6lgu korp! Estonia praegusele arhivaarile dr.phil. Hellmuth Weiss'ile. Riigin6unik G. J. Schultzi (stud. med. 1826 - 33) iiir"i. Korporatsiooni liikrrreks vastuv6tmise puhul kogunesid "rebased" ja 'rvanad majad" (alte Hduser) konvendisaali ja tiks eestseisuse liikmeist pidas ltihikese k6ne, milles ta selgitas korporandi kohustusi ning 6igusi - u. A. w.g. (mis tiihendab: und Abends wurde gekneipt -' ja 6htul joodi"). Korporatsioonist liikme viiljaheitmist toimetas iiks seenioridest. Seda juhtus aastail 7826 '36 vaid riks kord. Vdlismaalane estonus Eurig heideti viilja. Tal oli olnud 40 mensuuri (rapiirduelli) ja sai intern-mensuuri tabamuse estonus Bar'ilt, mis juhtus talle esimest korda Tartus, kus ta pidevalt vehkles mensuuridel, kuid polnud kordagi haavata saanud. Ja selle ainsa mensuuriga ta libises igavikku. Komaani-garanteerijaid oli Estonias a. 1826 - 33 viiga vtihesel miitiral. Need koosnesid vabatahtlikeit ja mitte-vabatahtlikest. Leidus selliseid, kes oma stinnikoha ja rahvuse tdttu olid Oigustatud kuuluma tihte viie v6i kuue eksisteeriva korporat-

siooni hulgas, aga kellede vastuvdtmisest - hoolimata sellest, et nad tahtsid liikmeks astuda - teatavail

p6hjusil v6i kaalutlusil loobuti. Komaani-garanteerijad kandsid samu kohustusi ja koormusi, kuid ei omandanud k6iki korporandile kuuluvaid 6igusi. Ent vdis juhtuda, et koormusedki polnud v6rdsed. Mul meenub paliu nalja valmistanud vahelehtirie tihelt, srindinud eestlaselt, kes korra konvendi koosolekul pistis:"Sel juhul nii mdnigi tahaks v?irvikandja asemel pigemini komaani-garanteerija olla!" Komaani-garanteerijad vdtsid osa kommerssidest ja vennastuspidustustest, kasutasid vehklemissaali ja kahev6itluse puhul said oma korporatsioonilt relvad, tunnistajad, "Flickeri" ja sekundandid. Kuid nad ei saanud vtirvipaela ega tohtinud osa v6tta konvendi koosolekuist. Vastupidiselt, vabatahtlikke komaani-garanteerijaid oleks sageli meeleldi v6etud korporatsiooni liikmeiks, aga nad ise keeldusid ja leppisid vaid komaani-garanteerija osaga, niiit. tiksikud, kes olid varem tiiiitanud kodukooli6petajatena ja seega vanemad kui esimese semestri rebased. Need loobusid liikmeks astumisest, et valtida solvavat rebaseperioodi, teisedjtille seepdrast, et saaksid segamatult 6ppida. M6ned loobusid pdhjendusel, et rebaste arv olevat v[ike, et neile langevaid raskeid kohustusi t2iita. Viimased seisnesid vehklemisvarustuse kandmises sageli kaugel asuvasse vehklemissaali ja rapiiride teritamises. "I\'fetsikud" hoidusid k6igist organisatsioonideSt eemale, osalt seepiirast, et neile tundusid tili6pilasorganisatsioonide varjuktiljed liialt stingetena, osalt ruut6tto, et neil puudusid majanduslikud vdimalused, v6i nad ei omandanud vastavaid tutvusi, v6i polnud gtimnaasiumis kiiinud, kuna just viimased olid korporantide taimelavad. Juudi tili6pilased olid ktill alati "metsikud", osalt vastumeelsusest rapiiride ja pristolite suhtes, osalt seetdttu, et nad aja vtiiiitust tiipselt tundsid ja Tartusse ei tulnud selleks, et tudengit miingida, vaid selleks, et vdimalikult ltihikese aja viiltel teaduslikku kraadi saavutada. Kui "metsik" sattus kahevditlusse, siis piiiirdus ta enamikul juhtudel oma tuttavate kaudu m6ne

UliOpilasleht korporatsiooni pooleja sai sealt relvad ning aitajaid. kuma, kuid koheselt asendas teda keegi teine, ent Ta ei tarvitsenud sellepiirast hakata komaani-ga- ka tema pidi katkestama. Kolmas estonus astus aseranteerijaks. mele ja kui temagi liiks, siis neljas mees tiiitis koha. Ametimeesteks olid kolm eestseisuie liiget (Char- Nii see kestis kogu 6htu. Iga uus sisseastuja oli v6igirte), rebaste oldermann, laekur ja kommersside meline raskeidki kohti noodist miingimir. puhul kaks iikonoorrii. Valimised toimusid konvendi Aastal 1828 koondas Estonia oma j6ud suuremakoosolekul. Valimiste protseduuri ktiiku rna enam teks esinemisteks. Dirigeerisin "Die Glocke't" ja hilhiisti ei meileta. See, kes valiti rebaste oldermaniks, jem suure eduga terye esimese osa "Don Juanist" sai hiljem tavaliselt seenioriks. Konvendi kqosoleku- akadeemilises- seltsis (Musse). Hiindeli "Simpson" te piievakorra moodustasid sise- ja viilisktisimused sai poiste hii?ilte abil tiiielikult esitatud. Pisut eemal ja -vahekorrad, valimised, majandusaruanded, liik- turuplatsist, Mensenkampffide vastas asuvas Lamemaksude mddramine ja repartitsioonid erakorra- Torbesche majas tegime teatrit, millest kSik korpoIisteks kohustusteks, ent ka otsustamine, kuid ka ratsioonid osa v6tsid. "I]nsere Vaikele" esitati brihiiiiletamine, kas keegi v6i teine korporatsioon on jantselt, paremini kui Berliinis, sest meil seisid kiiviiziratanud. tr(a otsuste tegemine m6nedele tili6pi- sutuses curonuste ja rigiensiste kaudu oskused juu' lastele konvendinoomituse andmises, mille rakenda- di dialektides. Samas saalis lugesime ka osadesse mine jiieti siis seeniori hooleks. Umbes aastast 1829 jaotatult Shakespeare'i komiiiidiaid. "Ktila komiiijalates tegutses m6ned semestrid korporatsioonide diates" (Lustspielen von Tiirfe) jne. paistsid eriti silvaheline kartell ja koos sellega kartell - ehk seenior- ma livonus Frobelius daamide osades ja koomikuna dide konvendid (Chargirtenconvente, Ch! C!). Neis rigiensis Schnee. Korp! Estonia vehklemissaal asus 1826 ja aastaid arutati korporatsioonidevahelisi suhteid, kartellkommersside korraldamist. Ttilide puhul kanti ktsi- peale seda Kivi titnavas, Seidleri majas. Seal elasid mus asjaosaliste korporatsioonide poolt ette ja era- viiga vEiljapdistvad, eesti pdritoluga estonused: pooletud otsustasid. Nii niiiteks otsustas Estonia Malstrdm, senior ja paremaid vehklejaid kogu tili6eestseisus, Karell, A Schultz ja G. Schultz, kaua- pilaskonnas ning hilisem (tilikooli) vehklemis6petakestnud tiiliasja frater rigiensis Riederi ja livonus ja; Ikeutzwald, "Kalevipoja" looja, ja Kirnbach, viluVossi vahel. Tollal polnud veel presiidiumi. Sisekord nud vaidleja ning rahutu hing. Hiljem oli meie oli rildsdnaline ja rajatud tollal, mil esimesed korpo- vehklemissaal rilal Senfbergil tihes nurgamajas, ratsioonid organiseeriti, ja seda aktsepteeriti k6ik- mitte kaugel curonuste siitigisaalist, nn. "kollane jal. Miiletan, et sellele lisati aeg-ajalt tiiiendusi. See- ajalugu" (gelbe Geschichte) Igal korporatsioonil oli oma vehklemissaal (konnioride konvendile esitati kaebusi kirjalikult ja otprotokolliti. vendikorter). Uldine vehklemissaal asus 1835. a. sused ja Kieseitzki majas, kus Malstriim oli tilikooli kadusid timber iiirvipaelad Arhiivi tirikud, kodukord ja vehklemis6petajaks. organisatsioonid umbes 1833, mil korporatsioonid Mensuure (s.o. kahev6itlusi rapiiridega) peeti olid raske tagakiusamise osalised. Eestseisuse liikmed p6letasid k6ik, sest nad olid rektorile andnud aastail 1820 - 32 otse k{illuses, sageli kuni kolm aus6na, et ei jiita jiirele viihimaidki jiilgi salaseltsi- . piievas. Curonus v. Rahden oli kolme semestri jookdest. Aga hiimarate kuulduste kohaselt ei olevat, sul pidanud 36 mensuuri ja seet6ttu pidevalt tegemingi reservatio mentalise ajel, duellantide nime- vuses saadud haavade ravimisega. V6ib julgesti iielkirju p6letatud. Sinna olid sisse kantud duellantide da, et tollal mensuurideliirium oli k6iki nakatanud. nimed ja tagajiirjed: + tiihendas korrakohast taba- Olen koriluvalt kogenud, kuidas vanad vilistlased must (salas6na) "altvedamine" (Anschiess) erinevate noist aastakflikudest l6busatel olengutel sageli kogu viirvidega korporantide vahel ja (salas6na) "r6igas" 6htu jooksul ei rtiEikinud millestki muust kui Tartu (Rettich) korrakohast tabamust sama korporatsioo- mensuuridest. Rebased pidid varakult pimeduskatte all vehklenikaasvditlejatevahel. t Muusikalises osas oli Estonia tisna esirinnas. misvarustus rimber keha seotult ja mantliga varjaMeid kutsuti Tallinna tiiibikuiks. Baranius pdran- tult kahev6itluse paigale vedama. Sageli oli laudadas meile ilusa korporatsiooni htimni, Sversjoe liom- dest ja toolidest ehitatud amfiteatris niipalju pealtponeeris kvartetile "Teie l6busad sellid" (Ihr lustige vaatajaid, et vaevalt piisas Shku hingamiseks. MenGesellen), Felicius oli klaverivirtuoos ja peaaegu surantidele oli keskele jiietud tisna vdhe ruumi. Selkdik teised mdngisid hiisti noodist. Mul ei lShe mee- le ruuminappuse tdttu juhtuski, et estonus Alex. Iest mind korra krilastanud curonuse iillatus, kui Winckler iiheainsa v6imsa Iiiiig:ga haavas viit pealtmiingisime talie neljal kiiel riht Beethoveni siimfoo- vaatajat. Paksude, tepitud vehkiemisptikste, keha- ning niat ette. Parema kiie mingija pidi ooiarnatult iah-

Uliopilasteht kaelaviiii, siidriitikute, vehklemiskinnaste ja l6puks paksu nahkkiiwi kasutamise t6ttu olid mensuurid peaaegu ohutud. IGrdetavaim liiiik oli seconde, sest sellega v6idi kergesti tabada arter axillarist. Seet6ttu olid seconde-liiiigid karistuse tihvardusel keelatud. Estonus F.Dittmar, kaotas tihe sellise lt tgi tulemusena parema kiie kasutarnise v6imi. Rigiensis Hyronimus jooksis mensuuripaigal verest. tiihjaks, sest tema Flickeril puudus meelekindlus kinnastest ja sellesarnasest materjalist tampooni moodustamiseks. Estonus Bruhns, suri mdned n5dalad peale mensuuri art. mammaria interna vigastuse t6ttu. Mensuurid peeti alati vehklemissaalides ja viiga harva erakorterites. Ohtlikumad, kuid tisna harva esinevad olid vilistlasmensuurid. Parted kandsid seal ainult glace-kindaid ja timmargust ktibarat, ktill aga kaelasidet ja kehaviitid. Neutraalsest kor-. poratsioonist valitud erapooletu otsustas vaieldavatel juhtudel, kas lt ttk oli korrakohane v6i lihtne jiirelldtik ja kas iildse "istus", kuna m6ne viletsa vehkleja sekundant huppas pidevalt vahele htiiidega:"Pea!Istus!". Nii kestsid m6ned mensuurid ? keigu asemel 20 - 30 kdiku. Ptistolduellid polnud ka mitte liiga harvad. Olen Tartus, Peterburis ja Tallinnas osa vdtnud umbes 300 kahev6itlusest kas tunnistajana, sekundandina, kuid peamiselt Flickerina (arstina); nende hulgas 6 ptistolduelli, neist 4 Tartus. Esimesel juhul Malstriim sai tabamuse kette, ta vdttis aga siis ptistoli vasemasse kiitte ja laskis oma vastasele Weweltle kuuli puusa. Teisel juhul kuul jooksis estonusel Sing'il labi miitsisirmi jakulges siisn6kku, otsmikule jiii vaid punane triip. Uldse oli kuulidel kalduvus ndgudesse sisse rullida. I(olmandal juhul mul 6nnestus lepitamine ja Ramm laskis 25 sammu kauguselt kasettive tiipselt pooleks. Ta oleks oma vastast kahtlemata niisama kindlalt tabanud. Neljandal juhul Ambergi kuul puuris ta vastase Haudelini kuube 4 auku, keha riivamata. Haudelin seisis ktiljega Ambergi poole ja kuul liiks kaks korda'labi ta kaiise ja kaks korda laibi ta kuue seljataguse. Nende kahev6itluste loendamine peaks olema parim t6endus, kui innustunud me tollal k6ik olime mensuuridest riiiikimata ja oleme seda veel praegugi. Ainult elukardetavate haavade puhul vdeti nii tilikooli kui ka maakohtu (Landesgericht) poolt ette ametlik juurdlus, kuid aeti seda n6nda, et kas mitte kui midagi v6i siis tisna viihe sai juhtunust avalikkusele teatavaks. Raskesti haavatud (nagu livonus Girgensohn-estonus Boiki poolt) saadeti vargsi maale ja hoiti seal peidus. Koig, mitte avalikult, pidas rektor Ewers vajalikuks iielda, et mensuuride lakkamisel ta poleks enam silmapilkugi rektoriks. Tollal polnud aukohtuid. Ulemeelsete, kergesti iirri-

tuvate ja ka brutaalsete elementide suurt hulka sai

ainult j6udude tasakaalustamise abil vaos hoida ja selline nivelleerimine v6is toimuda k6ige paremini halja relvi vdi veel t6husamalt ptistoli abil. Onnetult l6ppenud duellide puhul pdgenesid asjaosalised viilismaale v6i m6isteti pooleks v6i terveks aastaks kindlusvangistusse. Osrra sageli s6ideti kommersside puhul terve tdldade karavaniga maale, sest linnas ei tohtinud neid ptihitseda. Ja mul meenub, et kommersid olid koguni keelatud, kuigi vaid paberil. Armastatuimad vtiljas6idukohad olid Ttihtvere (Techelfer), Raadi m6is (Rathshof), Lorri, Vahi-Peetri talu (V'asulas), Valge hobuse k6rts (Das weisse,Ross), Ruhenthal, Quistenthal (Kvissental Emaj6e iiiires), Kukulinn (Saadjiirvel) ja Kambja. Okonoomid s6itsid jookide ja toitudega juba varem kohale. Esiteksjoodi vabas 6hus ja tehti rebaste rongkriiku v6i stiiidati puuriidad, millest siis tile htipati, ent nii m6nigi kord astuti t6siselt ja aeglaselt liibi leekide hurraa- ja elaguhtitiete saatel. Vennastust6otuse (Landesvater) pidamiseks kasutati m6nd saali v6i suletud ruumi. Need pidustused kandsid nime "lucus a non lucendo". Tartus toimus vennastusttiotus vaikides. Tekkel (viirvimtits) l66di m66gaga lebi ja t6otati alati olla aumees ja vapper burS. Mida enam oli auke, seda auviiiirsemaks v?inrimtitsi peeti. Oli isegi tekleid 20 kuni 30 m66eaauLuga. Niipea kui pidulik kommerss tegelikult laulmisega peale hakkas, htitidsid vandevanemad (Praeses v6i Landesvater)i'M loca!". Iga Iaua m6lemasse otsa asusid nritid vandevanemad, kelleks olid tavaliselt vanad "sammeldunud majad" v6i seeniorid. tlks rieist ktisisj'Vandevanem, mida me laulame?' IGnetatu nimetas siis laulu ja koheselt alustas koor. Takti l6id vandevanemad viirvides paraadrapiiridega, millede tipud kommersi puhul olid teravaks ihutud, et tekleid kiiresti ja zujuvalt liibi pista- Laulu l6ppedes tiks vandevanemaisthtitidisj'Schmollis" ja teised vastasid:"Fiducit!" Ntitid anti rapiirid tile teistele viiljavalitud {ili6pilastele ja Iauldi j6rgmine laul, ent selle juures ei unustatud joomist ja nii muutus meeleolu laulust ning veinist aina hubasemaks, eksalteeritumaks ja m6nusamaks. Armastatud lauludeks olid "Gaudeamus" (millega iga kommerss algas), "Mich ergreift,, ich weiss nicht \Arie", "Der Pabst", "Stoss an, Dorpat soll leben", "Mein Lebenslauf' ... need k6ik olid r66msameelsed ja seejuures ka viiiirikad laulud. Tuju t6ustes muututi vabamaks ja lauldi juba "O Briiderchen von der Bouteille", "Mancher liebt das Frauenzimmer", "Es kam ein Reisender' ... jiirgnesid ringlaul ningQuodlibet ja teatud joomaduell - "Opetlase" kukutamine, milles kaasa miingisid ka erapooletu ja sekundandid. Uheki kommersil ei puudunud kesk-

Uliopilasleht, ne tseremoniaalne laul "Der Ftirst von Thoren". Kui osa mehi oli juba kantud "surnukambrisse" ja teine

osa linna tagasi s6itnud,

jiiid

kangemad joomame-

ja kujundasid nn. "Vabariigr" (Rcpublik). Ametlike pidustuste hulka kuulusid t6rvikrongkiiigud, mis niiiteks (tilikooli) 25. asutamisptieva tiihistas, kuid leidis rakendamist ka armastatud profelsorite austamiseks. Meenub, et curonused omal keel hgid t6rvikutega rongkiiigu anatoomia professori Cichoriuse austamiseks. K6ik korporatsioonid koos tervitasid samamoodi kirurgia professorit rektor Moierit. Sellistel juhtudel olid seeniorid ratsa, hed jiirele

paraadmundrites, trocorne'd peas, valgetes ptikstes, pikad ratsasaapad (bottesfortes) jalas. L6puks kuhjati tSrvikud turuplatsil suureks tuleriidaks, millele puid juurde lisati ja siis p6letati. UliOpilased moodustasid ringi ja lauldi niikaua kuni tuli veel loitis. I(omitaate Qahkumispidu tilikooli l6petamise puhul) pidasid peamiselt populaarsed kaasv6itlejad. Kdnniti melanhoolseid adieu-laule lauldes l?ibi linna ja ttihjad t6llad siirkisid jiirele. Vfiljaspool linna istuti s6idukitesse ja jiitkati veel 10 - 20 versta, kus siis vastavas lokaalis v6eti lahkumisjoogid ja htititi 6raminejatele veel kord hurraa ja'adieu. Iga aasta korraldati teatrietendus, kus esitati omaloomingut nii draama kui luule vormis. Luuletaja Adolphi kuulus korp! Livoniasse. 0ige vaimukas oli luuletaja Flichter Peterburist, kuuludes tili6pilaskogusse (Burschenschaft), ent ta muusa oli erootiline ja h?ibematu. Ta katsetas iisna edukalt saksa luuletajate Vossi ja Btirgeri noorusloomingut jiirele aimates jne., kirjutades vflrsse ebaesteetilises ainevallas. Korp! Estonia omas Feuereiseni niiol koomikut, kes oleks igale suurele lavale olnud auks ja Julius von Mickrnitzi kutsutud Figgo n6ol sellist improvisaatorit ja miimikut, keda maailmas on ktill tisna harva n6htud. Estonia ei vajanud ses osas minleid vaimseid ettevalmistustunde. Nimetatute ja ka teiste improvisatsioonitalendid muutsid iga koosviibimise v6i kommersi huvitavaks. Pakkus palju nalja, kuid iiratas ka imestust, kui hiljem luuletajana tuntud parun Budberg kandis ette j6uliselt falseti k6rgemas registris Rossini Cavatini aaria. Figgo Mickwitz pidas pikki k6nesid, valides aineks esimese ettejuhtuva, nditeks v6ileiva, ja suure osavusega ptihendades oma k6ne leivale, v6ile ja singile, v6rreldes neid toiduaineidd kui siimboleid elus endas. Ta puistas tihes sellises kdnes ktimme korda enam originaalseid vaimukusi kui ma olen leidnud paljudes hoolikalt ad hoc viimistletud luuletustes. Korra ta esitas v. Huene majas iihe spektaakli, mida ma oma raamatus "Baltische Skizzen" l6hemalt kirjeldasin. Feuereisen oli srindinud koomik. Oma loomuselt kohmetu, muutus ta tiiiesti teiseks

inimeseks, kui ta sai kusagilt m6ne groteskse peakatte v6i maskikosttiiimi. Ta v6is siis tundide viisi kogu seltskonda naerukrampides pidada. Estonuste ilusad htiiiled leidsid peatselt rakendamist meeskvartetis. Mickwitzid kandsid suurepflraselt ette Hoffinanni haarava tertseti "O che cucagna", mille kompositsioon oli kahjuks kaduma liiinud. Kui peaks kuskil leiduma m6ni eksemplar, siis oleks tiinuveert, kui see saadetaks Estoniale. Mahedam ja ehtsam tenor oli peale Alexander I(riideneri livonus Eduard Henning. Onnetuil aastail, niiiteks 1822, mil kaks. estonust teineteise jiirel surid - nimelt Carl Schultz Emaj6es uppudes ja Friedrich Schultz ttitifusse - ning m6lemad said uhked niatused, pidi kulude arve olema erakorraline, sest veel palju aasrgid peale seda tuli Estonial noid v6lgu tasuda. Avis au lecteur! Peaks ju olema v6imalik viilja mdelda pidulikke matusetalitusi, mis edasielavaile viihem muret ja hada valmistaksid, ja piirata v?iljaminekuid, mida ahned "Eiraminejate eestseisjad" n6uavad. Milleks rentida suinuvankrit? Oleks ju palju auviiiirsem minna kaasvditlejate 6lgadel kantuna hauda! Meil valitseb veel kiillalt kiriklikke harjumusi, mida pahatahtlikult f,ra vahetatakse tiieliste irsuliste tunnetega! Matus, tikskdik millises kivistunud stiilis (kus kirik esitab piiris apteegiarve, ndiL surnuvankri viiljat6mbamine - 10 rubla, surnuvankri tagasiltikkamine - 10 rubla, surnuvankri kasutamine - 100 rubla, must matusetekk nr.1 - 8 rubla, jne.), ming edvistav toretsemine, sobiv piiiiblile ja teenijatiidrukuile, maksis 20O0 rubla. Mdeldagu vaid, et vaene Estonia pidi a. 1822 Tartu kirikule 4000 rubla villja maksma. Need olid etteniigematud kulud! I(ui lisada siia konvendikorteriga, vehklemisvarustusega, rebaste kommersiga, aastapiievaga ia t6rvikrongkiiiguga seoses olevad kulud, siis polnud midagi imestada, et iili6pilased sellise koorma all peaaegu ko}iku varisesid ja hiljem kogu eluaja pidid tilikooli v6lgu tasuma. Saerane noorte tili6pilaste ja nende vanemate viiljakurnamine hoidis paljusidki tilikoolist eemal. "Paljud pidid oma karjaeri katkestama ja iilikoolist lahkuma. Vaesed, kuid vastupidavad hoidusid "metsikutena" k6igest sellest m6ttetusest tagasi (oma siirale armukadedaist korporatsioonidest). "Metsik" sarnanes aga pidalitibisega, tihiskonnast vtiljat6ugatuga. Nii p6hjustas edev toretsemine vaesemaile tili6pilastele kurbi 6ppeaastaid. Etteniigematute juhtude t6ttu on vdimatu miiiiratleda, kui suur oli tiksiku kuluosa. See kujunes vastavalt aastaile tisna erinevaks. Ebamugavamate erakorraliste kulude hulka kuulusid summad, mida tuli maksta peksasaanud kasakatele, sandarmitele v6i "puudlitele"24 kaebustE tirahoidmiseks m6ne korporandist riiuku-

Uliopilasleht ke vabaks ostmisel.

Kartellkommerssidest v6tsid k6ik korporatsioonid

tihiselt osa. Nagu mdletan, peeti selliseid minu stuudiumi ajal ainult tihel korral, Vahi-Peetri juures. Kuigi ma ei v6i garanteerida

seal olid k6ik neli

tiihtsamat korporatsiooni koos. Okonoomid ja laekur jagasid kulud t6eniioliselt vastavalt osav6tjate arvule. Kui ma ei eksi, oli arstiteadlane Schwabe pikemat aega Estonia laekuriks ja v6ib-olla majanduslikes ktisimustes parimaks informatsiooniallikaks.

Niikaua kui Ewers oli rektor (9 aastat), v6is tili6pilaste suhtumist riigiv6imu nimetada eeskujulikuks. Vene keelt ktill vaevalt 6piti, kuid tildise atmosfti?iri osas kehtis aktsioom:'Jumal taevas, siis Vene keiser, siis Tartu bur5!" Kuni aastani 1830 oli lodevaks tooniks jubedust pealeajavates mantlites ringi uhkeldada. Niigime vflIja nagu kadunud pojad, kes seakarjuste siiiimaajait pOtlrduvad koju. Ulikooli stinnitamisel oli ka iitidpilastele ette ntihtud hiistiistuv univorm ja m56ga kandmine. Miitsil kanti kahte ristatud hbbedast rapiiri, rimbritsetud kuldse tammepdrjaga. Iftaele olid kaks kardpaela tikitud. Nikolai I aegu said tili6pilased laia, tileni kullaga tikitud krae ja iildiselt oli noorrnees iilimalt r66mus, et vdis nii uhke viilja niiha. Tartu tiinavapilt muutus t6epoolest viisakaks ja katkised, m66rdunud, jdmedad ning hirmsad mantlid kadusid tiiielikult. Ent siiski jiii peaaegu k6igile tili6pilastele tollest ohjeldamatust, l6busast ja ebapuhtast ajast teatud pdlgus k6ige viilise, korra ja puhtuse vastu. Igale miirkusele hpoletu$e jeetud v6limuse osas oli vastuseks: see on ju ainult vdlispidine. M6istagi on klanitud, pedantne noormeees samuti naeruvfl6rne nagu seda mdni sassis karvadega kommete p6lgaja v6i ktiiinik. Olen viimastel aastatel mdrganud, etTartu peab digetkeskteed. Et virvitekleid ei tohtinud avalikult kanda, siis kanti neid "tschoholli" all, milleks oli vahariie, mida v6is kergelt k6rvaldada kommersside puhul ja extra t muros ning taskusse Pista. Aastaid 1827 - 31 v6ib nimetada Tartu ja eriti Estonia metsikuteks aastateks. Selleks andis p6hjust leppimine Curoniaga, mis meie juures viilja veheldi, s.o. et lepitus leiti kolme mensuuri n6ol paremate vehklejate kaastegevusel. Ntitid tekkis curonustega viiga s6bralik vahekord. llermused puutusid kokku ja ahvatlesid teineteist. Curonused muutusid peh-memaks, aga estonused metsikumaks. Uldiselt oti aga tsiviliseeriv m6ju ilmne. Nagu David metsiku Sauli ees, nii musitseeris Estonia Curonia ees viimase tillatuseks. Aga selle k6rval kasvas estonustel joomine ja tdnavail laaberdamine. Kahjuks puudus meil estonustel see vastupidavus, mis oli omane ja-

higa karastatud curonuste kehadele, eriti vastupidavuses nende hirmsate jookide suhtes, mida Tartus rummi ja veini nime all kogenematuile iili6pilastele miiiidi. KuiC, jiiiidi pidama napsi juurde, ei muutunud puskari6li-kuradite m6ju siiski olematuks. Tublid, lootusrikkad estonused liiksid pummeldamisega lihtsalt p6hja tiinu tollele palavale s6prusele curonustega, kes olid v6imelised iihe korraga terve punsindutiiie jooki endale sisse kallama. Seda imetleti meie pool ja kahjuks tehti jEirele. Sed non quovis ligno fit Mercurius! - Pahim selle k6ige juures olid tiiiesti erinevad maatavad' Valjaheidetud estonus v6i livonus ei saanud iihtegi ametikohta ja isegi viilismaine teaduslik kraad ei aidanud teda selles suhtes. Kui aga curonus heideti viilja, siis l6petas ta oma stuudiumi vtilismaal ja v6is v66ra teadusliku kraadiga Kuramaal paremaidki teenistuskohti saada. -Hoolimata sellest, et curonused olid taltsutamatud, saavutasid nad siiski suhteliselt k6ige enam kuldmedaleid. Estonuste hulgas said tollel mensuuride ja kartellkommerssidega tiiidetud perioodil ainult paar teoloogi h6bemedalid. Suhe professoritega oli tildiselt hea. Uksikud olid eriti armastatud, nagu Classius juristide juures, rektor Ewers k6ikides fakulteetides ja Moier arstiteadlaste keskel. Et tiihtsamaid isiksusi Estonias esitleda, olgu k6igepealt esithtud ja miiiiritletud, mis tihes korporatiioonis tundub tiihtsana. Paratamatult tuleb kaks erinevat rida tiihlsaid isiksusi esitada, vastavalt nende vEiljapaistvusele. Kahel viisil v6idi viilja paista ja teatud osa miingida: 1) relvade kaudu ja 2) vaimu kaudu. Harva olid m6lemad tihendatud. Oli

v6ga vdljapaistvaid korporante, toetudes ainult m66gale, mida nad kandsid.

Malstr6m iihendas m6lemad. Ta oli iildiselt tunnustatud kui paremaid vehklejaid ja selle k6rval vaimukas inimene, kes aga pidevalt pidi kibeda rahapuudusega v6itlema ja oli sunnitud l6puks maabuma kui vehklemistreener, kuigr ta omas ktillalt m6istust ja v6imeid, et saada viiljapaistvaks arstiks. Varemasse perioodi kuuluvad viiga vdljapaistvad estonused Witte, Friedr. Schultz ja Hueck; m6lemad esimestena nimetatud Oilsuse ja teadmiste poolest, Hueck aga oma vehklemisosavuse ja Snneliku tiihe t6ttu, mis avasid talle hiljem raja anatoomia professori kohale. Ta iseloom oli aga liialt pehme. Vehklejatena olid Bark, Masing ja peterburilane I(rause viiljapaistvad ja rtititellikkuse eeskuju oli Dittmar Saaremaalt. Jul. Mickwitz kui improvisaator ja oma vaimukas tilemeelikuses oli oma aja teravmeelseks Zotien tiitibiks. Lugupeetavamad kaasvditlejad aastrril t827 - 33 olid Karell, Paulsen, Dickhoffvanem, August Schulta, m6lemad Beckerid, tiksikud Mick-

ja varasurnud teoloog Luther, Alex. Clementz, armastusvddrne Bergstern (kes meist lahutati tOeniioselt vabasurma lebi), rS6msameelne FYey. Komaanigaranteerija Robert Thal omas suurt mdju oma peente Peterburi kommete ja muusikalise talendi t6ttu. Alexander Wagner oli tilimalt meeldiv ja loomupiiraselt vaimukas inimene, kes paljudel juhtudel teravmeelsuse lahingute s Estoniat kindlalt ja v6idukalt esindas. Tema vaimukused olid vapustavad, kuid mitte kunagr 6elad. Viimases osas ptitidis Livonia hiilata, kus moskoviit Anke oli tiigamise rakendanud ja moodi viinud. (Ka livonus Hoftnann oli hammustavalt, salvavalt vaenulikult teravmeelne.) Estonuste I. Mickwitzi, Malstriimi ja Wagneri vaimukus oli aga kaugelt kdrgema tasemega, humaanse karakteriga. See oli tSeline vaimukus, aga livoonlaste oma koosnes peaasjalikult 6elusest, narritamisest ja iseenese tilesupitamisest teiste rumaIuses siitidistamisega. Aastal 1833 saavutas k6rgelt haritud m6tleja Georg V.Peetz ulatusliku mdju estonuste osas. Temast kujunes tihe kirjandusliku ringi hing, millega liitusid ka livoonused ja "metsikud". Nii teravaltkui Tallinni aadel ja linnakodanlus ka teineteise suhtes kiiitusid, seda silmatorkavamalt pehmenes see vastuolu Tartus. Ainult teaduslikuks tiitiks v6imelised pead tulid iilikooli, tuimad, m6ttelaisad pead liiksid meelsamini s6javiikke, kus nad kehalise tubliduse ja isikliku julguse abil oma karjiitiri kindlustasid. Nii oli aadli ja kodanluse vahe Eestis just seesama, nagu see esineb kogu maailmas militiitir-ja tsiviilseisuste erinevuses. Aadlikest estonuste m6ju oli heasoovlik juba nende kui haritud aadli poegade rtititellike omaduste t6ttu, junkrud liiksid toomkooli alamatest klassidest otsekohe s6javdkke. Teadus ja seisusuhkus iihinesid Tartus, mis oli teravas vastuolus toomkooligi hoiakuga. Kui niiiteks keegi estonus haigestus,'siis ravisid teda aadlikud niisama viisimatult kui linnakodanlased ja mulle niiis, et vastavalt johanniitide traditsioonidele aadlikud koguni hoolitsesid haigete eest pingsamalt kui teised, witzid

suurema .eneseohverdami sega. Ei saa aga jiitta miirkimata, et viiljapaistvamate

Eestimaa aadliperekondade pojad ei tulnud Tartusse, vaid said kasvatuse Peterburi k6rgemates tsiviilja militiitir-6ppeasutustes. Seevastu'leidus v6ga vtiljapaistvaid Liivimaa perekondi, kes oma pojad meelsamini Tartusse saatsid kui Peterburi. See eri-

nevus oli s6ltuv ja p6hjustatud Eestimaa tihedaist suhetest keiserliku kaardiviiega. Aastal 1845 kuulusid 600 (vene) kindralist 240 Balti provintsidesse ja nendest umbes ?3 olid eestimaalased. Liivimaal oli ammusest ajast peale enam stimpaatiat viilismaade suunas ja sellest tuligi, et korp! Livonia liikmeskon-

IJliOpilasleht da kuulus Liivimaa k6rgaadel, kuna korp! Estonia v6is niiidata tiksnes vtihej6uka maa-aadli poegr.

Kartelliaastate perioodil Estonia vahekorrad olid pahimad vdhearmastatud Fraternitas Rigensisega, kus tooniandvat osa mdngis arstiteadlane Schwartz, iilimalt tiihelepanuvddrne, raudkindel i seloom tisna n6rgas, viiikeses kehas. Estonia vahekorrad olid k6ige paremad Curoniaga. Korp! Livonia, kes end samuti tundis Tartus kodus olevat, oli suurima vilistlaskoirnaga, miingis peaosa ballidel, pidas end tiihtsamaks organisatsiooniks. Ja siiski juhtus just seal tuskatekitavamaid vastuolusid kui kuskil mujal korporatsioonis. Livonia oli liiga arvukas ja suurus kannab eneses hiivimise idusid ja seet6ttu tekkis langus. Enne minu aega oli seal tekkinud teatud kildkond, kellel oli idee end iseseisvaks teha. Viiljapaistev livonus Schonfeld rajas suure tilidpilaskogu (Burschenschaft). Hoolimata oma k6rgetest iseloomuomadustest ei suutnud ta vdita kuigi palju vdljapaistvaid pooldajaid. Sel ajal olid riliopilaskogud vehklemiskohustuse puudumise t6ttu teaduslikust tiiilst viihem eemaldatud ja v6isid oma hiilgava saavutisena esitada kaks akadeemikut, Middendorfi ja Wiedemanni. Keiser Nikolai ja keisrinna ktillasaabumine oli 1832 (?) Tartule tiihtsaks siindmuseks. Keisripaar jalutas k6ikjal tungleva rahvamassi hulgas. Politseil oli korraldus end eemal hoida, ent keisripaar sai edasi ratsutada vaid iilidpilaste j6ulise vaheleastumise tittu. Keisripaar s6itis v5ikeses troskas Toome peale. Keiser vestles koduselt naljatades Peterburi tili6pilase lGphen'iga, kes riitikis oivalist vene keelt, mis oli jiitnud keisrile viiga hea aruamuse Tartust. Suureks siindmuseks oli tilikooli asutamise 25. aastapiiev. V?iiksemate siindmuste hulka tuleb lugeda professorite Ewersi ja Bartelsi pidulikke matuseid. Kuraator Kraftstriimi k6ne langes ka minu aega. Uks naljahammas titles lahkudes: selles k6nes polnud ei j6udu (saksa k. Kra{t) ega voolu (Strom). Iftaftstriim oli piiritolult eestlane, kitsarinnaline, kuid heatahtlik mees, kellega Tartu. oleks pidanud olema tdiesti rahul, sest ta ei saanud millestki aru ega seganud end millessegi. Ta jelgis vaid vdlistvormi, s6javiielist riihti, niiiipide 6iget arvu jne. Tartu ja tilikool olid kombel6dva Balk'i rektoriks oleku ajal oma reputatsiooni osas palju kannatanud. Alles rektor Ewers puhastas Tartu m6nestki inetust plekist ja Tartu j6udis peagi tiihtsamate saksa tilikoolide hulka ...

UliOpilasleht

VOLBRIOO I OO 30. APRILLI

JAl.MATVAHEL Teist korda iite pikkade aastate tdhistas kogu organiseerunud Tarfu Alihpilaskond

uolbriiiifr..

jtille

Fotod: AndrusVaher

UliOpilasleht

Uli6pilasleht

VOLBRIOO TRADITSIOONID Pakumc tiltc rebasereferaadi. Siit saab ruiha, kuidas iiks rebasereferaat vtilja nd,eb, aga iihtlasi sq,am4udruika hirielduse uolbri66 tcihtsusest ja selle trad,itsiooni ajaloost. Maikuud teatakse kui lehekuud, 6iekuud, meiukuud. Samalaadsed nimetused selle kuu kohta on ka slaavlastel ja muudel Euroopa rahvastel. Liiiine-Euroopas k?iivad mai saabumisega kaasas tseremooniarikkad rongkiiigud, nn. maipruudiks ehtimisega, lillede ja rohelise kandmisega, miingude ja tantsudega, suve ja talve v6itluse imiteerimisega. 1. mai - volbripiiev e. viilipipriev e. vilpusepiiev. Seda peetakse ka k6ikide tarkade v6i n6idade piievaks.

- Volbriptiev tiihendab kirikukalendris

katoliku kaitseprihaku Walpurga ptihakuks kuulutami st; samale pdevale langeb ka apostel Filippuse miiljstuspdev, ent viilipipiieva nimetus pole kadunud. VFiga vanal ajal esimest maid ei tiihistatud. TalIinnas baltisakslaste poolt germaani traditsiooni jiirgi maipidustuste korraldamisest on 6simesed teated 14. sajandi l6pust. )O( sajandi alul hakati eestlaste seas mai saabumist tiihistama peo6htuga. Pidudel esineti ettekannetega, kingiti lilli jne. Mailaupiieval (s.t. 30. aprillil) tehti ka maituld, mida seostati ndiduse t6rjemaagiaga. Lisaks tulele katsuti halba ka muul moel eemale t6rjuda: helistati kellasid ja toodi rohelisi oksi hoonete kaitseks. Uldiselt oli esimese mai pidustus l6bustusliku isel;;cmuga noortepidu, kus tutl'uti ja kohtuti vanade s0pradega.

1899. aastal tiihistati Eestis esimest korda 1. maid ka kui tiiiiliste rahvusvahelise solidaarsuse pdeva. 1904. aastal oli juba ka maimiiting. Praegu paistab 1. mai kihistamine olevat jiiiinud peamiselt vaid tudengite l6buks ja seda just Skandinaavias. . Kui 1802. aasta 2l-. aprillil avati Tartus taas tilikool, pidutsesid sel puhul ka tudengid. Pidupaik oli

Toomemiigi, m6ned aastad hiljem ktill keelati seal pidutsemine linnas toimunud suurte joomingute tdttu 6ra, kuid tudengid kolisid siis oma pidudega Raadile. Erilist pahameelt tollastes tudengites tekitas 1837. aastast kehtima hakanud keeld ptihitseda 21. aprilli. Siiski toimus tol aastal viimast korda rongkeik ja see pani tilikooli peahoone ette pristawi (kepi, mida tavaliselt kanti matuserongkiiikude ees).

1840ndatel muutusid olud taas lahedamaks

21.

aprillist sai jiille tildine tili6pilaspidu. V6imalik, et sellest peost ongi viilja kasvanud volbripiieva pidustused. 19. sajandi l6pus arstiteadubkonnas 6ppinud Ernst Adolf Strumpell kirjutab oma mdlestustes: "I(aks korda aastas toimusid suuremad tilidpilaspidustused, tiks neist tildine komerss, nn. rahvaste komerss, ja teine Valpurgiiiii-pidu. Toome varemete vastas asus stigav, osalt rohtukasvanud liivaauk, mille n6lvadel tiksikud rihendused iiiil vastu 1. maid I6kete timber aset v6tsid. Kell 12 k6las siis rihislaul "Per Mai is gecommen". Tartu kliima juures oli see maipidu ktill sageli tisna jahe l6bu, mida sai m6ningal miiiiral talutavaks teha vaid soojendavate jookide rikkaliku manustamisega." Selgituseks niipalju, et sel-ajal oli Tartus 4 paikkondlikku tili6pilaskoondi st:Curonia, Livonia, Estonia, Fraternitas Rigensis. Eesti Vabariigi Tartu Ulikooli ajal oli kolm avalikku tili6pilaspidu: Ulikooli aastapiiev - 1. detsember, Eesti Vabariigi aastapdev - 24. veebruar ja nooruspidu - l.mai. Tartus toimus 30. aprilli Shtul t6rvikrongkiiik. Alustati traditsiooniliselt Aia tdnava 6ppehoone eest, mille esisesse parki eelnevalt koguneti. Organisatsioonide jEirjestusest kinni ei peetud, liiguti seal, kuhu keegi juhtus. Mindi raekoja ette, kus" piitirduti tervitusk6nega linnapea poole. Linnapea vastusele jdrgnes Viuat et respublica ning lahkumine raekoja juurest, et minna tilikooli peahoone ette. Siin lausuti tervitusk6ne rektorile, millele vastas rektor ise v6i mdni prorektoritest. Lauldi Viuat academia.. L6puks heideti t6rvikud raekoja ette, kus peeti l6puk6ne ja lauldi htimni. Seej6rel lahkuti organisatsioonide korteritesse. Eesti Naistilidpilaste Seltsist kasvas viilja mdte korraldada iiiisel vastastikuseid ktilaskaike. Kiiresti kujunes sellest traditsioon. 1926. aastast olid rongkdigus lisaks korporatsioonidele ja seltsidele ka organiseerimatud. Maipidustused l6ppesid 1. mai Shtul balliga "Vanemuises".

Vdib-olla on iiks paremaid volbriiiti kirjeldusi ilmunud 1935. aasta "Oli6pilaslehes": l--- I Ma mdtlen omma mddakiinud prieuadele ja

Uliopilasleht

66dele

ja sellele, buidas see mai-ku minnole keitte

piissiroho uadi kombel pdllema plahuataas. Ja kui illosasti nemmad. ueel laulasid! Uks laulis tish,anti, agga teised riddapidi laulsid ueel heledama ltealega. Mo silmad ja kdruad kriisid sedda nrihhes ringirat-

mai-ku an keikist kudest heikse kerraliku' tulli. ma nakkatussega, eranis Tarto linnas, rtus tudengid see aial onTa surt miinulit peauad. Igga aasta ollen ma sedda pealt uadanud ja nores eas issegi kasa teinud ja nenda ma td,nnauagi ltiksin uatanna, kuida nemma.d ornruo, tullelontidega sedda reaskdndimist harrastauad. l--- l Jubba paistiski ulitsa nukka tagant punnast tulekumma ja tuwl h.andis kanget t6rua ja parauinSest

niluhuti

ja passunnajoro

hdruadesse

tast otsegu tuleueshe tiuad ja ma mdtlessin endamissi, et se on keik iihs kuni iihhest uarjost. Ja kui rha sedda mdtlessin, sis rndtlessin ma kaa, et unne'ncius

on heik lubbatud ja kahmasin iihte kenna neitsit

ja andsin taale suud. Oh mis ta.eualih hndsalikhus se olli! Agga siis ma jtirsho sain tundrna, et se ep olle mitte tihs unni, uaid iiks hopis ilma' otnrna haissu

ninnasse.

Mo sild.da hakhs tuttaulikult hibbelemaia ma katso' lik assi. l---1" Vaene mees sai natuke ntiost kannatada, sest sai sin keigele selele liggemale pugeda l--- I . ju naljaptirast iiles koriatud. "Agga neid hahkab jiirsko ta tund' kibbi iiks ktiis minnost fuga pudotannud sedda teiste hulgas teggema, mi.dda sallaia kegi mei'pholine mine. Mo jallad otsekui polleks ennarn maad ja mu haanlaallused said triis kahhe noremeh- test poleks kelanud. Ja nemmad ldid minno taas he kcissiuartest. Nende peas ollid kireuad tehlid ehh luhutiga sealt maiast urilja I --- l Kuid kojuminekust ei tulnud seegi kord midagi haned I --- / Ma ei tdrkunud mitte paljo uasto, kui nad mu ued- viilja. "Tulli jtille uasto iiks pissike iduk nori mehhi ja dasid sisse iihhe maia uhsest, kus kohhal kihuitas ja mo kdruo kange seest hargas hirjo karualinne lipp naesi, monnel ualge tekel peas, monnel soni ia monja puddelite ma otsaga sisse Ja hui lauluhacl nel ei middagi I --- l hlirin. Vidi mind taas iihhest ukseauuausesf sisse,' aiasin sain, no parcako, mis mo silmad. piddid ncigerna: iiks otsato pikk ja hulka pissohesi laudo ia kdik kiis pallitu mahh.g.ia astusin eddasi. Rahuast utigga pal' pud.elissi ja klaase ja igga pud.elli kiities iiks mees ja jo ep olnud. Oeldi olleuat uiilja kiinud. Monned pari' heik mdirgauad otsegu arcost lnggedad. No pandii hesed teggid tantso, monned jrille istusid. nisamma, 'monned jcille lugesid kuradipiiblit. Mind uidi iihte mind ka iihhe laua aire ja jodeti ninake triis I -- I juhtub m6ndagi. Jutustajal ntii- lnuda, anti klnsihene kuremaria sahuti ia 2 krobbi' Joomase peaga nat ette ja kiissiti, kas ma neile ehk noreksidssemeks teks lahkheli pererahvaga. ja ma lahku' ei tahhaks tulla. No ja kui minna iitlesin, et minno Ja monned ktied rabbasid mo kinni sid tirra sest konuendist ueldhkolisemal teel, kui ma uannad kondid sedda atnruatid iinnam uasto ei pea, siis kaddus iiks teise jtirele mo kdruast rirra ja nenda sinna ollin tulnod - ldbbi tetse korra akna. ma istusin mitto pitka tundi ihhoiiksi surâ&#x201A;Ź laua ia lamnla akna all sene Ma ep tea mitte, kui kaua rnasin agga uiimati kuulsin mahhcdaid healekesi sahutiklasi jures. Vahhest olli kiill teistest kambritest kanget naerokiirrinat jo juttouad.d,a kulda, agga omma hOruas, et uskosin jubba taeuarigi utirrauaid ja rtinna ei usaldanud ha iiksipciinis sedda uatamit Agga hui kuuluat. laulo inglikeste minneuat lahti rna silmad lahti aiasin, niigin ornlna iimber parue il- rninno, uaid istusin hannatliko melega eddasi. Agga kui jo hakkas taeuaserual punna herkima ja lusaid neitsisid kennaste ringmtingil hiipleuat ia minno iirhamist 6rna naeratamissega tenetauat. 6sene pimme tita kaddoma, siis rna mdtlesin, et olNad udtsin mo otnrna keshile ia sure tantsoga uisid lehs uist targem isse rirra minna, kui itille lasta end mo-miida pitku ulitsaid eddasi ia uesti ilhhe maia ucieuoimuga minnema huppaiada. Nenda tullingi ommal jalgel ja terue nahhaga sest seggdsest korpo' u&sesf sisse. raatsiast urilja ja iallotassin Tome pole linnakeste Kes jouahs sed.d.a illo iitles rcikid.a, mis mo silmad siin penani aia, otsekui 6neua naeuad. Mitto tubba hommikust sirrinat hulama, mis nenda ahuatleualt hennasid neitsisid tiiis, ilks illosam teist. Surel hul- mind hutsos. Agga midda liggemale ma jdudsin, hat kirjod mii.tsid peas ja lindid, iimber, monnel jtille' sedda utiggeuamahs sirrin ltihs, uirrati nenda, et must nohkaga kiibbar, nenda kui uallakoli poisikes' h,oruad tahti"s luhho panna. Nenda pea kui ma iim' tel. Nedsinatsed uist ep annud ueel6iget tudengimde- ber nukha heraiin, sattosin otse nende uciggeuate tu utilja, sest neid kutsoti uuhsinnadeks ja nendele laulolinnukeste pereheitmisele. No oltid agga linnujaggas igga utiruiga preilina kciskusid, mis agga kesed killl. Sur hari mehhi, muist mitmesugguste ki' heaks aruas. Agga kennad olid nedki. No ja siis reuate tehlitega, rnuist palja peaga ja keik rogiuad nemmad. pannisid mind enneste keskele ia andsid teineteist nenda, et holle nciha. Kuna jutustaja kavatses heasiidamlikult appi mulle maggosid hoke ja krdbbinaid iaiotsid issetutirki happopiimaga, keda nad kehuiriks kutsosid ia minna - sai temagi oma jao. Hommikul iirkas ta "soheih naeratasid nenda messiselt, et mo siidda otse laputkas". ,

UtiOpitasletrt

Eesti rahvustik ideoloogia ja maa selle alusena Nljiirgea tuntud Eesti maaideoloogi Koarel Liidaku (1889 - 1945) kirjutis ilmus esmakord.selt "iniqrilaslehee" nr.S, 7934. Oicti on see ettekonne, rnille to pidas OS Liiuiko 25. aastapiieuo aktusel 22. aprillil 1954 Tartus. Sama aosta 29. aprillil esines K- Liideh sannt ettekandcgo Tallinnas tilemaatise Eesti Noorsoo ilhenduse tilnffUl Dsinflushogu koosolehil, kus to tdibndas onur "thiapilastehes"ihnunud. aersiooni mdningote mdtetega. See tdi,end.atud aersioon on qvald.atud raam,atus'Kas tunned m.o,ad" (7935). Kdike, mis siin kdne dlo adetud., tuleb muidugi oaad.eldo ja hinna.ta toonaste olukbrd.ad,e toustol. Paljud. tolle aja mdtted.kehtivod agoko ueel praegu ja saavad kehtbno tulevikus. Viisteist aastat eestlase td6d oma riigis sattusid hiljuti terava.arvustuse alla. Kultuurnadal vabariigi f6-nda aastap2bva puhul pareeris olulisema sellest arvus0$est, osutades objektiivsetele saavufirstele koigil aladel. Ei, vlilises arengus ja ttXi edukuses ei saa Eestile kuigl palju ette heita; iimberpOOrdult, siin on m6ndagi, millega v6iks koguni uhkustada Ometi tahaks asuda arvustavale seisukohale, kuid hoopis teisest lf,htekohast. Kus meile otse karjuvad putrdused silma hakkavad, see on meie haridus- ja kultuurpoliitika, meie vaimse elu ala iildse. Olgugi neeU ta mOistetavad, seletatavad, kuid neid peab ometi ntigema ja nentima. Meie ees on tlinapfleval nende 6ied: nn. haritlaste iileproduksioon, haritIaste v06rdumine elust, ideolmgiline lniis, erakonnajuhtide aatelagedus, v00raste aadete {hvardavalt lummutav v6idukiiik, hingeline tasakaalutus, omariikluse ja rahvusliku'idee kidunemine meie inimestes veretuks absraktseks m6isteks. Utlen, see on m6istetav. Noort riiki valdas alul tosine iilxehitamise, seejiirel aga jarjest ikka snobistlikum sivili-

sasiooni palavih t6us

t0usiklus kultuuritraditsioonide

puuduse tulemus. Haaxas uute olude petlik aineline persfektiiv. Salajaseks v6i ka varjumata deviisiks kujunes - saada. Saada v6ib aga ainult viilisu raha-vara, elum6nusust, v6i siis tsivilisasimni. Saamises ja jagamises liituti ja erineti, v6i-

deldi ja teritati m6istust; haridustki omandati ja koolidesse rtihiti, et saada kohta v6i haljale oksale kergema vaevaga.Tiihelepnematult oli tsivilisatsioon saanud sihiks, iilimaks eluotstarbeks omaetre. Selles m6istetigi - kultuuri, Euroopa kultuuri. T0eliselt mOistame aga kultuuri mitte tsivilisatsiooni ebemeis ja esemeis, mida inimene v6ib raha eest hankida, saada, vaid mOistame selles inimese enda teritatud vaimu kehastust temas ja teda iimbritsevas, isiku- v6i rahvapiirast elustiili, - kehastugu see elutegevuses, -m6ttes v6i -kujunda-

mises. Sellist t6elist kultuuri on meil t6esti vflhe, ja see ongi

puudus, mille kallal tasub juurelda, arvuslada" aktsiooni alustada Kas ei ole siis andestatav, kui meie oma oftriiklusaegset haridus- ja kultuurpoliitikat nimetame sihi- ja sisulagedaks, hingetlks ja eluv66raks.

Loomulik, et kultuurita ei saa olla ka selget, pOhjendatud rahvuslikku ideolmgiat. Milline saab olla vaimne ideoloogr4 kui kultuuri m6iste on tiiidetud rahva ja ka haritlaskonna teadvuses tsivilisasiooni m0iste sisuga. Meie endine, n.ii. defensiivne rahvuslik ideoloogia, mis

oli kujunenud eesti rahva kaitseks

vOi5raste -

venestumise, saksluse, kommunismi

balti saksluse,

- vastu, olles

saavuta-

nud vilisegi v6idu, j[i iga aastaga tiihjemaks, kahvatumaks, - anakronismiks. Vana rafareedi jiirgi korratakse aga ikka veel t2inapiievani samu s6nu rahvuslusest, tehes n{gu, nagu oleksid need kOigile endast m6istetavad, igas hinges rikkalikult konlreetselt sisusaurd, jaues tlhele panemata, et mitte iiksi kuulajas-lugejas, vaid ka k6nelejas-kirjutajas pole vanades vormides enam mingit sisu, ei enam vana ega veel uut.

Rahwslikku ideoloogiat ei saa leiutada, see nrleb avastanii on see elujOuline, permanentne;ja viib rahvast edasi. Ideoloogia looming seisab olevate igaveste ideede avastamises rahva hinges ja olustikus ning nende arendamida. Ainult

ja taoteldavate tulevikut2ihiste suunas. Nagu taimekasvataja-sordiaretaja valib terava silmaga algupiirasest, oludega kohanenud populasioonide segust pOllul jOulisemaid liine, mis on j6udlusv6imelised, seisu-, haiguste- ja alvekindlad, k6rgemakvaliteedilised; nagu ta siit veel edasi j6uab nende ristlemisega ka v66ra Oietolmuga, pookides piirismaisele j6ulisele taimele plirandatavaid omadusi k6rgarendeilt, n6nda peaks kliima ka rahvusliku ideoloogia ja rahvusliku kultuuri loomine. ses t6enlioste

Lltiopitasleht

Kui rahvuslik ideoloogia lahab olla rOesti rahv.ulik, mitte kunstlik ja pitfdle sunnitud, siis on tema alusteks: rahva sot-

siaalne struktuur, rahva iseloom, maa ajalugu ja asend. Ainult neil loomulikel alustel ptisiv ideoloogia saab haarata hulki, nagu defensiivne rahvuslik ideoloogia C.R.Jakobsoni

ajal. VOi nagu marksistlik ideoloogia on haaranud r06liskonda linnades. Kas saab aga viiikerahvast kanda muu ideoloogia kui just laiemaid kihre innusrav ideoloogia! Ideoloogia aluseid l2ihemalt vaadeldes miirgime esiteks viiikerahva hiivesid ja pahesid. Suurrahvaste haiguste suhtes - militarismi, imperialismi, messianismi -, mis neid t6ukavad viigivallale teiste vastu (vallutamised, asumaad, vzihemusrahvuste tagakiusamine), k6igi nende jiireldustega; oleme immuunsed. See-eest aga on meie rahvuslik kandepind igas mdttes kitsas. See sunnibki meid arvestama rahva sotsiaalset slruktuuri, ning need iilesanded rahvusliku kultuuri ja ideolmgia alal, mis suurrahvastel on jZiiinud teatud kitsamate eliitkihtide (nagu aadel;) kanda, veeretama laiematele

"madalamatele" sosiaalkihtidele. Teiste sOnadega see miiZirab meid demokraatiale kdige iildisemas ja tOsisemas m0ttes ning intensiivsele, sihikindlale demokraatia m6tte kasvatamisele. Meie rahvuse sotsiaalne struktuur on sootuks erinev vanade kultuurrahvaste omast. Seal on olnud maa - talupojaseisus - kultuuri toormullaks ja rahvuse fiiiisilise tervise salveks, iihtlasi ka suuremal mZi2iral rahvusliku omapira

hoidjaks Talupojaseisus oma rahvusest aadli juhtimisel.

teenijas-tcbliskonda, omandades jOudumtitida v66rast tsivilisatsiooni. N6udlikud aga, kes oleks vOimeilt kdlvanud teiste juhiks, kas ei leidnud otsitavar v6i miiksis selle eest hingehinda: miitis oma iseteadvuse, enesetunde, tunnistas end alaviiiirtuslikuks ja laskis end iimber valada, andis omi vlirske vere v66rale rahvusele kosutamiseks. Vere kaudu on kiill linna eestistatud, kuid eestlus ei saanud sellest midagi. Linn on olnud kogu aja suureks v06raks koldeks, kuhu on loobitud v66rasse tulle ka rohkesti eesti halgusid, mis on p6Ienud balti-saksluse segapuutuhaks, kadakluse n6ega segatud. Vaid m6ni tiksik eesri siisi on jiiiinud h66guma selle tuha all, ja seegi on l06nud h06guma enamasti v00rastest tuultcst. Ntiid, oma riigis, on meie riiklik sdsiaalne struktuur iildiselt umbes sama, mis teisteski, - p:iiile puuduva maa-aadli. Meie nOrkus ei seisa aga mitte seisusliku aadli puudumises, vaid sclles, et meil riiklik struktuur ei vasta rahvustikule. _ Sellest meie riikliku ja eriti vaimse elu ebastabiilsus. Aadli iilesanded on jdilnud haritlaskonna filta, kuid tradisioonideta haritlaskond jA:ib, kui ral puudub ugaaniline side m6ne p6hikihiga, paratamatult ajavoolude tuuleualtajaks, firlgu need idast v6i l2iAnest. tlaritlaskond tegi juhtivalt kaasa rahvusliku vOitluse kuni omariikluse saavutamisni, loova iilesehitava t6<i juures aga avastus tema n6rkus, ideoloogia ja radisioonide puudus, poliitilise ja filosoofilise m6tlemise pinnalisus. Siit meie erakonna-v6ithise oma@r4 kitsarinnalisus ja liihiniigelikkus.

Aadli kaudu on maa ka riigi juhtimisest mAdravalt osa v6tnud, kuni kodanluse juhtimisele tulekuni. Kultuuri ja Sivili-

Linn ja maa sattusid teravamasse vastuollu, kui meie majandusstruktuur seda p6hjustas. Rohkemal m{iiral pOhjustab

satsicbni arendajaks k6rgemale astmele ning ideoloogia loo-

seda rahvuslik struktuur. Olgugi meie linn nimepidi eesti linn, on ta siiski maale v66ras. Linna kultuur ja faditsimnid on endised, s.o. v66rad. Endine linna aupaiste uustulnukate silmis on liiga suur. Nad ei tule siia mitte uueg4 rahvusepiirasusega, omaga, vaid tulles ihaldavad sarnaneda olevaga, saada samaviidrseiks. Linn on jiinud senini rbhvuslikuks v06rkehaks eriti linna kodanluse osas. Ka haritlaskond

jala on aga olnud linn - intelligens ja kodanlus. K6ik need rahva elemendid on siiAl omast. rahvusest ja moodustavad kokku rahvuskultuuri terviku, tiiiendades iiksteist. Linn on siin loomulikus ajaloolises iuengus maast va[a kasvanud, ammutades siit alatasa vlirskust ja j6udu juurde. Meie - ja l2itlaste rahvusstruktuur on sellest normaalselt teravalt erinev. Julge unistaja ja originaalne siigav mOtleja J. Luiga tuli viilja v[itega, et meie vanal iseseisvusajal valitses sama rahvuslik tarvik, olgugr tolleaegse iildise taseme koha-

selt algelisel kujul: maa, aadliga (vanematega) eesotsas, ja linn, liiiine kultuuri assimileerija. Seda on t0estanud uuem ajalooline uuring. Kuid ristiriittlid halvasid meie rahvusliku arengu, Eesti rahvas oli miiiiratud hiivirimisele, - kui teda

poleks p?iiistnud Tannenbergi lahine (1410). Ometigi tuli leppida tflieliku varjusurmaga. Linn voeti voitjate poolr tile, eestlane sulatati v6Sraks rahvuseks. Maa aadel tapeti enamikus maha, - jiii vaid eesti talupoeg, kes pikapeale orjastati. Nii vegeteerus eestlus alupojas sajandeid, avaldades end keeles, rahvaluules ja rahvalaulus, primitiivses rahvakunstis, p6lluharimisega seotud rahvateaduses ning vahetevahel vas-

tuhakkamises.

Linna on kiill valgunud sajandite kestel eestlasi maalr, maa-orjuse pagulasi. Viihemn6udlik on leidnud siin kergemat elu, jtiitdes ehk nimeliselt eestlaseks viiike-gildidi:sse ja

on sellest nakatatud, kui jaua esialgu arveslamata viimast segast :rastat, kus isamaalisus ja rahvuslus tosteti kelkivaks moeks - sest linna moed on olnud ju ikka m6iidaminevad. J2iiib maa - eeiti talupoeg, p6llumees. See kultuuri puu "Niihrstand'!, on meil mlirksa suurema tiihBusega, kui seda j2ircldab Osw. Sprengler Lliiine-Euroopa kulturni-ajaloo analii[sist (O. Spengler, Der Untergang des Abendlan&s,

1923), (vt "K ja E"). On meil sajandite jmksul eesduse kandjaks olnud ainult talupoeg; ka praegu saab rahvuslik haritlaskond tOsiselt tugeda vaid temale. KOik seni riiklikul ja rahvuskultuurilisel alal saavutatu on - maalt p?irit oleva haritlaskonna tixi, kes noonBaastate juurtega veel terves maamullas, immuniseeritud maa vaimsusega aatelageda linna haiguste rastu. Maa on saanud k6ikjal iile maailma tiihelepanu keskuseks, mitte tiksi agraar-riigis, vaid isegi t66stusmais, koguni IngIismaal, kus maa on kord toodud armeurks ohwitalleks linnale, tri0stusele. Maalt otsitakse tuge, stabiilsusl Ning just

Utiopitasleht uued agraar-riigid, enamikus (pliiile Poola ja Ungari) ilma omast rahvusest aadlita v6i linnakihita, on tunnustanud p6llumehc-talupoja suurt sotsiaalset kaalu - haritlaskonna juhtimisel.

Kui mcist pcaks kasvama - seda me ju tahame - omapiira' ne alatiseks ptisima jiiiv kultuurrahvas, siis ei jiiti meil teist teed kui alustada otsast paale selle maa mulla ja aklimatiseerunud taimc kultiveerimisele, millest kasvab omapeirane eesti kultuurpuu spetcies Balti rannikul - Quercus eesticus' Seni on see pinnas seisnud sb0tis: visa oli vaim - haritus seda viljama. Linn on vaadanud sellele k6rgilt i.ilalt alla. Kuna mcie ainus eesti rahvuscst sotsiaalne kiht on talupoeg, - ta ci ole meil mitte tiksnes "Niihrsland", vaid ka ;Stamm", tiivi - ja tema omab valdava kaalu riigis, siis saab

paratamatuks Eesti riikliku, rahvusliku ja maa ideoloogia liitumine iiheks tervikuks. Praegune laiis, mis on k6igepiiilt just ideoloogiline kriis, pcab meid asetama aktiivse ideotoogia fraasi, m6eldcs seda k6ige laialdasemalt - mcie rahvus-, sotsiaal- ja kultuurpoliitiliste aluste avastamisena ning tervikuks juhtideeks koordineerimisena. L:ihtudcs maast ja t6elise "maa-vaimu" omaks v6tnud haritlaskonnast" peab rahvuslik iilcsehitramine minema ka linna, muundades seda aja jooksul linnaks. K6igi kihtide elii-

dist kujuneb rahvusliku kultuuri ja riigi

idee kandja, mis ja vaimuasendab teiste rahvaste aadli. Vajame maal hinge-

kultuuri siinteesi rahvuse kandjaks. Rahvuslikus idcoloogias on meie ees rida suuri probleeme, millest mainitagu siin liihidalt tiihtsamaid, mis on tihedamas seoses maaga.

Maa ja ruumi probleem. On selge, et eestlus piisib vaid nii kaui, kui Eesti maa on eesti pollumehe kiies' tugcvasti lema kAes. See on aabitsatOde, sce on meie rahvuslik aktja Jaan sioom, mille eest vOitlesid vene ajal C.R.Jakobson julged konsekvensid T6nisson, aktsioom, millest t6mmati Vabaduss6ja jlirel radikaalse maareformi nZiol, ning mis ja nagu mingi kitegoorilise impcratiivina n6uab alati tarka attiivset agraarpoliitikat, iihtlasi aga ka kasvatuspoliitikat' Tagasiv6idetud maa ei tohi minna v66raste ktitte ega tohi eestlane kunagi tiidida, voorduda maast,lakata maad austamast.

Maas on rahvusliku kultuuri materiaalne aluspOhi, mis kunagi rahvust ei reeda, ajalugu on selle tOâ&#x201A;Źstuseks' Sest maa

on rahvale loomusund: maa sunnib inimesele oma tahte, vaimu ja usundi piile, maa sunnib eestlast jiiiima eestlaseks. Alalhoiu-instinkt hoiab inimest maa kiiljes; sec vaid on igavene, mis p6hjeneb inimese iirginstinktidel' Eestlase

maa hoiab eestlust igaveseks; hoiab maa ju eestlasel ka tema t6u-tervist, mis kiduneb linnas.

Rahvusliku maailmavaate ja traditsioonide probleem' See on osa rahvusliku kultuuri probleemist' Ja nimelt see osa, mis on kogu rahva, mitte iiksi eliidi kanda. Sellel alusel

kasvab vaimse loomingu rahvusliku kultuuri k6rgem aste, juured mullas; ainult sellsl alusel kasvades on ta rahvuslikult omap/uane ja rahvast k6rgcrnale viiv, teid tiihistav' Loomu-

lik, et see raeil ei saa tugineda muul kui jiillegi maal' Hulkadele vastuvoetavat, nende t6ekspidamist selgitavat rahvuslikku maailmavaadet ja traditsioone ei saa millestki luua ega leiutada, siin tuleb kdia avastamise, selekteerimise

ja kristalliseerimise teed. Rahva iseloom ja vaimulaad ning

on siin aluseks. Teame, et rahva hinge on mitmeti rikkunud pikk v66raste valitsemisc ja orjaacg, et tcrve vaimu k6rvale on siin sigincnud ja siigavalegi juurdunud orjavaimu, mis peab olema miiliratud armutulc sihikindlale vtljarookimiscle. Teame, ct vabalc, suverlilinsele rahvale peab iaa*u omaseks kodaniku tihis- ja vastutustunne' Kuid ehita-

iidug,

da tuleb oleval.

Praegune haritlaskond, kes pidi paratamatult kandma aadli

iilesandeid riigi ja rahva juhtimisel, on valdavas enamuses kaotanud ideelise sideme maaga. Selline haritlaskonna maap6lglik sidemcteta Ohusrippumine ei mhi kesta. Vaja on rcaalset sidct rahvuss pOhiolemust kandva laialise kihiga maaga - ja vastavat parteitut rahvuslikku idcoloogiat' P6llu-

meei

iitsi ei suuda edasi viia riigi ja rahvusliku

kultuuri

ideid. Veel viihem aga haritlaskond ilma Ainult m6lema tihedas liitumises on meie tee rahvuslik oniarada. Maa m6tte, hinge ja tahte viimistlejaks peab saap6llumeheta'

ma maa-aate omaks v6tnud haritlaskond tihcdalt l5bipoimitud aktiivse, teadliku, haritud pOllumeeskonnaga' Rahvusliku kultuuri probleem. Rahvuslik - see on oma-

vdrsunud ja suuteline siigavasse rahva plirane, -hinge rahva hingest

tungima. Sellisena m6tleme rahvuslikku kultuuri'

Omaparasr saame siingi luua esijoones vaid maasl Meie senise vaimukultuuri loomingu kandvam ja piisivam osa ongi nii kujunenud: keel, rahvaluule, rahvalaul, rahva rakendusalal) ja -kunst. Neid stiliseerides ja teadui

ipottumajanduse

moderniseerides hoiame neid kultuuri-tradisimnidena rahva seas ja nendele ehftab v6imelise eliidi looming kOrge-

maid tippe. Seda ehitamist ei saa muidugi m6elda mingis kindakirja vdi rahvaluule v?irsim06du edasikandmises, vaid rahvast v6rsunud ja rahvas kqjastuvat eestlase vaimu vaba panna algupiirast loomingut. Rahvakunst on see' mis suudab *"i" iri.".e - tlinase v6i homse - stidamed liikuma' Nii on meie kirjanduses, kus jiiidavad suurteosed v6i parimad lehekiiljed on loodud nimelt maa-ainestikul, maalt kaasa too-

dud kunstliku hingega ("TOde ja Olgus" I)' Rahvusliku kultuuri sisu ja allikate selgitamine, selle arendamine k6rgemale astmele, sellele kandepinna valmistamine rahvahulkadcs,

ja jiirjekindnende kull.uurilise taseme loomuliktudel alustel lalt k6rgemale t6stmine, - see on meie kultuurpoliitika iilesanne.

Kultuur on suurt kulu ja j6udu n6udev hiive, vZiikerahva j6ud on aga piiratud, sellepZirast tohib'olla siin tiihja jooksvate kulutuste protsent minimaalne, mis on moeldav ainult ratsionaalse organiseerimise juures. Teiselt poolt ei suuda viiikerahva kultuur alati hiilata tippudega (mida on siiski suutnud nAiL Norra), tema tee on llibiloomine maailmas k6rge rahvusliku kultuuri tasemega, millcl kcrkivad tipud oma rahva edasiviijatcks, - nad v6ivad ju ka viljaspool silma

paista.

UiOpilastetrt

Nii m0istetud

rahvuskulr,uur ei pfiiise

jA[egi m60da

maast, see ongi see avar alus. mille kOrget taset taotlegu ha-

ridus ja kultuurpoliitika t6elist, elulisr haridust ja rahwslikku kultuuri maale, kultuuripind avaramals!

lSpetades need katkendilised pooltoored m0ttevisandid, m6,Onan, et esitatp on veel kaugel, v6ib

olla v[gagi kaugel

selle t6e frkseerimisest, mis on tulemas iileelatava murdeaja

jiirel; samuti ka, et esi[atus leidub vast liialdatud iitdistamisi,

teenimatuid teravusi ja kindlasti kiillalt vAieid, mis pole ammugi uued. Kuid iihtlasi olen veendunud, et senine enam ei k6lba, et vajame hedasti selget, sisukat rahvuslikku ideo-

loogiat ja senisest marksa tihedamat sidet maaga. On paratamatu meie senises inertses m6ttekiiigus iimberorienteerumine, elu sunnib piitile. See ei ole kerge, - harjunud m6tte-trafaadist k0rvhle astumine, kuid see kivinenud trafareet, on

meid viinud ummikuni, peaaegu kodus6jani, ii6rmiselt kahtlase rahvusliku eksperimendini. Ees on haritlaskonnal raske tuleproov - aktiivse rahvus- ja sosiaalpoliitilise mOttekooli lllbitegemine, et Oigustada oma nime ja vastutusrikast seisukohta eesti rahva, iseseisva, tfihtsa Balti riigi rahva esiridadcs.

OLEME UNTTIERSUMIS AINI]I(E SED EESTI,ASED? f, Jiirelmdtteid Kaarel Liidahu artiklile J Eaarcl Liidaku

artittcl

sast soosilda.

aitab mcil Jlttrata ADGADE Llt-

Kultuur on t6igc laiem inimtcgevusc valdlond. millcl toimib L6ik muu. rElal rahval on oma Lultuur. IIma sclleta ci olc rahvast. Je[idcs ttsna Ecetimad omalultuuri Lec-

.L[itu, t6useb aga E6ttcissc Lartlittc tilsimusi. ...Kul mcie lgaplevaelus alna vlhcncb vanavancmatclt plritud arusaamade, clrrhoiakute, tavade Ja piihaduste osa. mida sellisena ei hoia siin Essilmag ii&eti tcinc rahvae pcale ccstlaste, tas t{hcndab scc ciie, et aJapiLlu mc laotamc oma vanalc maarahvalc olemurliLu clu- Ja m6ttclaadl.

Ecs Laotab teiste kcslel oma erisused, Laotab iecenda. Vaatan, Luul,an Ecstimaa massimccdiunit Ja el saa vabats tundest, ct mclc sidc eclmisc, cncaca vana maatultuuri vceltandva rahvaga on katlemas. AJal. lntl maail-as tegeldatsc siivltsi Lultuuri(dc)irloloogiaga (k6iLi rahvuslikhc kultuurc planccdil Maa tuleb

hoida samuti kui tdiki loodusmaastitte ntng taimc- Ja loomatooslusigi; loodus ningl selles LuJuncnud inimkultuurid on tiks) on mcie maatultuuri idcoloogia vccl eelgi-

tamata, isegi tcadvustqmata. Olles ilhe Jataga alles ltl.Liidust vllJa aetumas, t6ttamc Juba Euroopas Jdrclc teistelc riitidclc; Iritscdes, matkidesJa laenates Ldigupealt vS6raid togemusi nii potiitilis-' tc eratondade Lui maJanduse, haridusc Ja kultuuriclu kuJundamlscl. Kas ci Jtr[ mcic rahvustultuuripuu, trrootea-

lus tlrevasildiliees nassikultuuritulvas nii Luivanis-

ohtu? Tugeva pcreLondliLq 'usu&ombestilu toel plieis Juudi rahvae ka ilma l6{rrmaafg iilc aastatrrhandctc,samas viimaec s6Jaga 6htumarahvastc keskcll p6gencnud cestlaeed on oma rahvuslitu identiteeti tihti kaotamas Juba &olaandas pSlves. Miks? Kus on meie rahvakillu piihendustc tuum? Kas tunncmc cad Lodusemalt indo-gcr-aoni v6i soomc-uglri E6tteilmas? Kas loodud kristlike plihap$cvatootde 6pctaJad suudavad lastcle Loos Lristliku 6lrctuscga ka Lodutandi aJalugu Ja rahvausundit Jagada? Oleme mc viimase toel

cesttrased, krietlusc J6ul

aXJa

eurooplaecd?

C.R.Jakobsoni Oke llbimurdcideid I iirLamisaJal oli: ESiL inimesed Ja rahvad on Jumala palge ecs vSrdsed.

Scc cestluse idcoloogia aitae mcil Euroopar tcletc Lristllkc rabvastcga ugulisclt vdrdactc oaada. ![lnu filosoofiadppcJSud EPAs Agscr Murutar litleb: Erictlus on ccstlust ttill kandnud, aga cestlaeets olcmine ci olc Lunagi Lristluscga piirdunud. Aga m6tc cdasi . talupocgrahvas

tunnistati kristlastena Llill teietega Euroopar v6rdlcts, aga mclc mltmctuhandcaastsnc maalultuur, mls on Ecsti rahvugkultuuri toitvatcts Juurtela ? Minus on vaid ttisimued, ci olc iihcgcid yastuscidr .gr ... mis ustu ra6i ilmavaadct ci Lrnna La iga ccsttanc o-o hingcs, omatultuuri cllqliitimiec nimel pcala mete rahvag auurem oss hoidma (ta linnas! maatultuurl ... looduec-, kodu-Ja pereLcslse 3uhtrmiecga olulultuuri, Lus nii lape Lul t:&islasva[u n8eb Ja irrap6g - loodusca Ja inimcstc kesLcl cctilinc oltra on l6ppudc l6puta La Laeulit. Itcilc, tcs armastavad Mooecsc Jumalat tcog Ja yaimus, esitaksin ona lapseli&u titsimusc: Eui Jumal l,6l k6ik, mis taeva all Ja pcal, l6i looduse Ja univcrsumi, siis l5i ta scal Ju ta nn. pgganlitud ctrolultuurid, tus samutl on (la otid) k6ik suhted slirnist surmani inimc{t)c Jaoks regluleeritud Ja eeeltbi turvaliscd. fdit inimtultuurid on vai-ue Jumala palgle ecs v6rdecd. (?t) Olcme universumic ainutesed eestlased.

Kui siin maal on k0llatt pa.[u oma esiemadc-isadc Lultuuriplrandit oma Lodusr ona pcrcs, oos gcltslelus edasikandvaid naisi Ja mchi, siis siiiil, tus k6lab oma LceI, on sclle secs ka oma mecl.

Parafraseerisin: Olemc saiy6ssrrmis ainuteged eestlased?

7.mai 1990 Tartus

AARE KASEMETS stud.phil. iili6pilasiihendus "Humanitas" P.S. Eaarel

Liidatu artittcl "Ecsti rshvuslil idcoloogla

Ja maa cclle alusena" JSudis siia vcergludelc Rootsk tcgut-

ecvs Ecsti Agironoomia Seltsi poolt 1985.a. vahcnduscl.

-raamatu&csc

vI{a

aatud

Unpttastent

AARE I{ASEMETS TULII pilhnab

ptude seemncid.

tu kiuiseid mqj aseinu tde asJatdialuse o{ alaoga udlj ahfie oma pealiskaudsetes uestlustes alastr msnnekeenidtfiadel uaateakendel mtauad. drasdiduu1imahtsi uas

. "

nad lautauad kesk Partisi ttnlettide mbllu sddtlifrnes oh me drkame ellu

tuttt pilfutab puude seemneid. mffia krutlinna o0 afitid. u ti't! alanid fuikjuurteta inimesi uaqtah au afiid trepiastmeid. j a j ulgltstaua u angiu alwrrt pitttki| s itmi

1990

Utiopitastetrt

EE STI KORPORATSIOONIDE

LIIT ON TAASTATUD

r;:*:!,:ii:rt:i,:r'.1;ii-

. "::.1, -.,i ,: li;:t;l!r;iriii:f :]r:'1,i+!ii: i,,*t't;,,,

*nffi I

# ffi ...,X,1 l:i..+;1i::tr:i,:

miirtsikuus moodustasid tollal tegutkorporatsioon Vigesti meeskorporatsioonid senud Liidu' Need juhtimisel Korporatsioonide Eesti ronia (tegutses Fraternitas korp! Riias), olid korp! Vironia (tegutsesid Tarkorp! Ugala Estica, korp! Sakala, (tegutses EKL! ja Peterburgis)' St. korp! Rotalia tus) tegutses sarnaselt saksa konventide esinduskogudega (Tartus Charter Convent). EKL! oli katusorganisatsioon, sidumaks eesti korporatsioone omavahel, korraldamaks rihistiritusi ning lah en damak s kerkinud trilikrisimusi. Hiljem uute eesti korporatsioonide tekkides kasvas ka EKL! pere. Hiljem astusid 191-5. aasta

EKL! liikmeteks korp! Fraternitas Liviensis, korp! Revelia ja korp! Fraternitas Tartuensis. Kolmektimnendatel aastatel astusid ka Tallinnas tegutsevad konvendid EKL!. liikmeteks (need olid korplkorp! Tehnola ja Leola). Seega tihendas EKL! Eesti Vabariigi ajal ktillaltki suurt osa eesti intelligentsist, kuna ka korporatsioonide vilistlaskogud olid EKLIga seotud. N6ukogude v6imu tulles suleti k6ik tili6pilasorganisatsioonid, nende hulgas likvideeriti ka EKL!.

Kuna nOukogude rihiskonnateadgs pidas korpo-

Uli6pilasleht

ratsioone kdige n6ukogudevaenulikumateks iili6pilasorgani satsioonideks, v6imaldati juhtivatele korporatsioonitegelastele ja ka EKL! liikmetele tasuta s6itu Siberisse, et hzivitada organisatsioonid, mille liikmed oldi elu l6puni. Kuid niikaua kui veel maa peal k6nnib ringi korporante, nii kaua on ka olemas nenendevaheline side. Ka ndukogude ajal kaisid korporatsioonide vilistlased koos, et tdhistada nii Eesti Vabariigi, EKL!i kui ka muid tiihtpiievi. Olgugi, et oldi ilma v6lismiirkideta, oldi sisemiselt ikka edasi EI(L!i liikmed. 1988. aasta talvel ja eelmise aasta kevadel hakkasid taas kerkima korporatsioonid, niiidates sellega oma eluj6udu. Esimesena hakkasid lehvima korp! Ugala viirvid, millele jiirgnesid teised korporatsioonid. Seoses sellega kerkis ka riles ktisimus iihise katusorganisatsiooni taastamise vaj adusest. 1989. aasta maikuus kutsus korp! Sakala juba Tartus tegutsevad korporatsioonid kokku, et arutada EKL!i taastamist. Kiiidi koos, kuid j6uti ainult t6demusele, et EKL! taastamine on vajalik. Enne aga otsustati igale korporatsioonile rajada kindlam ja tugevam alus ja alles siis taastada EKL!.

toimus aastapdevaaktus, mille avas presideeriv organisatsioon ning r6dule toodi Gaudeamuse saatel vanuse jergi k6igi 10 korporatsiooni lipud. Koosolekul andis ksv! Sepp (korp! Sakala) tilevaate EKL! ajaloost, jiirgnevalt esines korp! Vironia vilistlane oma mdlestustega EKLlist. L6petuseks k6neles ksv! Aare Abroi (korp! Rotalia) EKLlist tiinap6eval ja selle kohast alma materis ja meie elus. K6nede vahele k6l6s laul. Aktus ldppes Eesti Vabariigi htimniga, mille jiirel viidi lipud viilja ning korporandid olles kogunenud peahoone sammaste ette, tegid lehvivate lippude taustal tihispildi. Otrtut toimus pidulik 6htustiiik restoranis.

Aprillikuu viimaseks piievaks oli aga j6utud niikaugele, et k6igi EKL!i korporatsioonides oli kinnitatud EKL!i p6hikirjad ning seega v6is asuda rihisele allakirjutamisele. Selleks koguneti TU ajaloo..muuseumi Toomel, siinjuures tahaks tdnada TU ajaloomuuseumi direktrissi pr. Ela Martist, kes lubas lahkesti kasutada muuseumi ruume, kus konverentsisaalis toimus pidulik allakirjutamine, et muutuda de facto tegatsevast organisatsioonist de iure tegutsevaks organisatsiooniks. EKL!i lepingu allakliSutamiskooroleko avas presideeriva korporatsiooni korp! Rotalia liige. K6las Eesti Vabariigi hrimn, mille jtirel pidas ltihikese k6ne korp! Vironia kaasv6itleja. Seejiirel toimus pidulik allakirjutamine EKL!i astumisj2irjekorras korplkorp! Vironia, Fraternitas Estica, Sakala, Ugala, Rotalia, Fraternitas Liviensis, Revelia, Fraternitas Tartuensis, Tehnola ja Leola. I5petuseks kolas Gaudeamus.

Srigissemestrist andis korp! Sakala presideerimikuna EKLlis on olnud tavaks, et presideerimine kiiib vanuse jergi. Selleks ajaks olid korporatsioonid jtitnud seljataha esimesed kasvuraskused ja rajanud endale kindla aluse. Hakati koos kiiima korporatsioonide koordineeriva koguna. Toimusid asjaajamiskoosolekud, kus arutati EKL! p6hiki{a ja muid jooksvaid ktisimusi. Sealhulgas Sellega on Eesti Korporatsioonide Liit taastatud lnbiriiiikimised muuseumide, praeguste korporat- ja nritid alles algab ktimne iiksteisele oma p6him6tsioonide majade valdajatega (nendeks on EPAkorp! telt sarnase intiimorganisatsiooni tihistdii. Nagu Vironia mdja Laial tdnaval, Tartu Telestuudio korp! EKL! p6hikirjas on 6eldud: viia labi rihisririlusi, Fraternitas Estica maja, Tartu Kunstikool arendada kultuuri, ldhendada korporatsioone tikskorplkorp! Sakala ja Ugala majad, Tartu Ulikooli teisele, kasvatada liikmeid jne. klubi korp! Rotalia maja jne). V6eti aktiivselt osa EKL! on varasematel aegadel korraldanud spordiTartu Ulikooli juubelist (abistati Ulikooli lipuvalve(EKL!i riindkarikaid v6ib ndha Tartus jne.) KI(K v6istlusi peahoone korrastamisest tega, v6eti osa juhtimisel korraldati taas tile 50 aasta 1. detsembri Spordimuuseumi vitriinides), teaduslikke iiritusi, iili6pilaskonna ball, seekord ktill peo6htuna, kuna tiheskoos astuti viitja 1924. aasta kommunistide anrati, et balli nimi on liiga uhke sellele riritusele. mdssukatse ajal korra taastamiseks, kuuluti kohusPeodhtu toimus Riia miiel endises IGitseliidu majas tuslikult Kaitseliitu. Ka praegusel ajal kavatseb EKL! arendada edasi oma traditsioonilist tegevust. (praegune EPA peahoone). Seega ainult aeg on niiidanud ja nditab ka edaspiSelle aasta kevadsemestrist oli KKK presideerivaks korporatsiooniks korp! Rotalia. Miirtsi alguses di Eesti Korporatsioonide Liidu tugevustja tihtsust. liitusid KKK ka Tallinnas tegutsevad korplkorp! LSpetaksin tili6pilasorganisatsioonidele, aga eriti Tehnola ja Leola. Seega oli taas tegutsemas 10 eesti korporatsioonidele tavapdrase ldpplausega Vivat, meeskorporatsiooni. Crescat, Floreat Eesti Korporatsioonide Liit in aeter-num. peeti aastapdeva, EKL! ?0ndat l6pul Mdrtsikuu aga kuna EKL! tegutses edasi vaid de facto, siis peeSakalanus ANDRES REKKER ti aastapiieva tagasihoidlikult. Tartu Ulikooli aulas se tile korp! Ugalale,

Uliopilasleht

23 aa

EUS LaA Karl Aun Torontost on "Uli1pilaslehele" saatnud i.ileuaate EUS| aialoost. EUSi Toronto Koondus tdhistas aastapdeva reede 30. miirtsi 6htul piduliku jumalateenistusega Vana Andrese kirikus ja aktuse ning perekondliku koosviibimisega laupiieval 31. miirtsil Eesti Majas. Kiriklikust talitusest v6tsid osa k6ik kuus vaimulikku, kes kuuluvad Koonduse liikmeskonda, jutluse pidas ja Koonduse uue Iipu Onnistas vilistlane praost U. Petersoo. Aktusek6ne pidas vil! R.Pettai Kirde Ameerika (Bostoni) koondusest, tehti teatavaks A.Puksovi Fondi laureaadid 1990. a. ja Koonduse stipendiaadid (viM.Kiik ja ksv-d T. Noorheim ja M.Johnson, Fondi auhinnad on ajakidanduses avaldatud mujal). Tervitasid aupeakonsul I. Heinsoo naistili6pilasorganisatsioonide, EKLi ja "Austmmsi" esindajad, ka oma Ameerika iN.y.) ja Montreali koondused ning pUS tartust, oli ka kirjalikke tervitusi. Jiirgnes tihispildistamine ja perekondlik 6htu E. Maja suures saalis.

Asutamisaja (1870) poolest on EUS k6igist praegu olevatest eesti organisatsioonidest vanuselt jiirgpine Opetatud E. Seltsile (1838), aga kui arvestada tegevuse jiirjepidevust, siis kdige_kauem ptisinud eesti organisatsioon tildse. (OESi tegevus katkestus 1950 kuni 1988, EUSi tegevus jiitkus ka okupatsiooni ajal varjatud kujulja seejhrel paguluses.) 120 aastat on pikk aeg ja arusaadavalt on olnud selle jooksul mitmeid eriilmelisi aj aj iirke, millest kiiesolevas tahaksime puudutada kolme: organisatsiooniline viiljakuj.unemine esimese paariktimne aasta jooksul,. EUS sajandite vahetuse paiku ja 16puks EUS kaiesolevas ajas.

I Asutamiskoosolek leidis aset Tartus 26. mitrt-

sil v.kj. (7. apr.) m6tte algataja iili6pilase A. Kurrikoffi korteris. Koos oli 8 meest, nende seas H. Tteffner ja Jakob Hurt. Olid ka Tartu Peetri 6petaja W. Eisenschmidt ja "Tartu Postimehe" toimetaja J.V.Jannsen, kes algaastail te-

gevusest osa v6ttis, kuid kunagi liige ei olnud, samuti kui tema tiitar L. Koidula. Seevastu ei olnud ktill asutajate hulgas, aga oli algusaasta-

tel liikmed dr.M.Veske, C.R.Jakobson ja

dr.K.A.Hermann (hiljem auvilistlane). Mis iilaldeldust selgeks saab, on see, et juba algusest peale ei piirdutud mitte ainult tili6pilastega, vaid osa v6tsid ka mitmed selle aja tuntud rahvuslikud tegelased. Eesmdrgiks seati oma rahva saatuse tundma Oppimine ja ka oma rahva hulkajiiiimine, kuna sel ajal needki viihesed eesti piiritolu haritlased kes olid teiste rahvuste, peamiselt sakslaste, sekka sulasid. Ilmselt oli selleks t6uke andnud eelmisel aastal (1869) asetleidnud esimene iildlaulupidu Tartus ja J. Hurda k6ne seal, samuti kui "Kalevipoja" ilmumine OES| toimetusel 1857 - 61 ning ka Soomes L862 a. Ndnda p6hitegevuseks saidki nn. Kalevipoja 6htud, rahvaeepose ja rahva ajalooga "tuttavaks saamiseks", kus tavaliselt "seletusi andis" Jakob Hurt, sel ajal Tartus gtimnaasiumi 6petaja (hiljem esimene auvilistlane, 1895). Ei puudunud aga ka "l6busam osa", tolleaegsete Tartu iili6pilaste tavade kohaselt, sest mitmed olidki ju samal ajal veel m6ne Tartu saksa korporatsiooni liikmed v6i olid seda olnud (Kurrikoff, Hurt, H. ja G. TYeffnerjt.). Kui liikmete arv oli juba tublisti kasvanud (ca 60) ja organisatsiooniline tegevus kindla kuju v6tnud (muuhulgas iga liikme kohustus "k6nede", s.t. ettekannete pidamiseks, majanduslik alus liikmemaksudest jne.) leiti vajaliku olevat omale v6rd6iguslikku ja vdrdvdEirset staatust saada Tartu iili6pilaskonnas, mis tol ajal koosnes saksa korporatsioonidest. Loomulikult see tiihendas oma eesti korporatsioonina avalikult "vriljaastumist", mille taotlemisele ka asuti ("Vironia", 1882). See aga nurjus saksa korporatsioonide 6geda vastuseisu t6ttu. Vahepeal oldi endale selleks juba valitud vzirvid - sinine, must ja valge - ja valmistatud ka miitsid ning lindid, mida kasutati niitid oma ruumes, kuna avalikkuses jiiid need keelatuks. Kaks aastat hi5-em valmistati ka sini-must-valge lipp ja

Uliopilasleht

kuna see Tartus oli keelatud, 6nnistati lipp Iauad". , Ohpeiil 4. juunil 1884.a. ja hoiti oma ruumes Sellelt tagap6hjalt on ka seletatav, et siniTartus. Ktimmekorid aastat hiljem tehti veel teinegi katse luua oma korporatsioon ("Fraternitas Viliensis", 1891), mis aga ka uuesti ebadnnestus. Samal ajal liiks korda ennast registreerida iilikooli valitsuse juures kui "Eesti Uli6pilaste Selts" (Verein der studierenden Esten), mida saksa korporatsioonid ei saanud takistada. Seda nime oldigi ju juba kasutatud paarkiimmend aastat nii omavahel kui ka vdlissidemetes. Peagi selgus veel lisaks, iiha suureneva mitmepalgelise liikmeskotttta ja tegevuse taustal, et seltsi vorm oli palju avaram ja painduvam kui seda korlnratsioon oleks v6inud olla. I(a. vilistlaskogu eraldi oli olemas juba 1883. aastast alates.

must-valge sai aj apikku eesti rahvusvdrvideks. EUS ise aga jiitkas endiselt nende kui iilOpilasvitrvide kasutemist ainult oma siseruumes, kuigi arutlused (vaidlused) selle ktisimuse iimber ei vaibunud kunagi. Lipu 50. aasta juubeli puhul 1934 tehti otsus kanda'viirve 1. mail, viIistlasptieval novembris j a Tartu Ulikooli aastapdeval l. detsembril.

III

Alates sajandi esimese aastakiimne lOpust hakkas EUS Tartus kaotama oma ainukese eesti akadeemilise organisatsiooni seisundit, kusjuures m6ned neist uutest olid nn. "pere' heitmised" nagu "Frat. Estica" 1907, korp! "Sakala" 1908, ntJS "Unendus" 1906, nUS Yel5esto" 1920. Kui iseseisvuse algupoolel oli Tartus u juba iile paarikiimne eesti akadeemilise organiUmbkaudu 1895 kuni 1910 oli aeg, nimetatud latsiooni, piisis EUS siiski kui mittâ&#x201A;Ź ainult koika Tartu Renessansiks selle pa[iude uute rah- ge suurem vaid ka juhtivana kogu Tartu akavuslike iirituste t6ttu, millal rahvusliku liiku- deemilises peres. Ta jiii kaugelt k6ige suuremise juhtinine oli juba koondunud iiLlikooliha- maks ka veel iseseisvuse lopul. ritlaste (iilikooli lOpetanute ja iiLli6pilaste) kiitte 1. dets. 1939.a. oH EUSi vilistlasi '160, tegevja peaaegu kogu selleks haritlaskonnaks nii Iiikmeid 215, noorliikmeid 46, iili6pilasvilistlasi Tartus kui..mujal kodumaal oli pfktiliselt sel- 123, kokku 1144liiget. Umbes kolmandik neist leaegne EUS. Seda naiitab ka selle silmapaist- hukkus sOjakeerises, kolmandik jai peale sdda vate juhtide lihtne loetelu: V.Reiman, J.T6nis- kodumaale ja samuti ligemale kolmandik (ca son, H.Rosenthal (hiljem "Frat.Estica" 1907), 350) peiiises liiiinde. Tekkisid koondused k6ige O.Kallas, H.Koppel, K.Menning J.K6pp, J.tui- pealt Rootsis (1944) ja Saksamaal (1945), hilga, O.RtltIi (hiljem Sakala 1908), K.Parts, j1m Inglismaal, Austraalias, USAs, Kanadas ja A.Simm,'K.Raud, P.Pold, L.Olesk, J.Sin],m jnt. Argentiinas. Nende tegevuse iileilmseks koorI(a kes EUSi"ei kuulunud, olid siiski EUSi la- dineerimiseks loodi 1950. a. Vanematekogu, mis hedal nagu A. Eisenschmidt, J.Raamot, A.Kitz- roteerub iga viie aasta tagant Rootsi, Ameerika ja Kanada vahel ja asub praegu Rootsis. Suuribe"g, AJiirgenstein, K.A.Hindrey jt. Tolleaegsete rahvuslikult tiihtsate tiritustena mad Koondused on praegu Stockholmis, New vdib nimetada:"Postimees", J.T6nissoni ja Yorgis ja Torontos. V.Reimaniga, rahva vanavara kogumine, h6iK6igis Koondustes kokku on iile 600 liikme, p6llutti6iga-aastased musidemed soomlastega, kellest rohkem kui 80 protsenti on vastu v6eja muude nditustega, tud paguluses, viimastest omakorda pooled' on nEiitused (koos kunstija loengutega), esimene stndinud v66rsil. Tartus taastub EUS esimese kontsertide, kursuste eesti tihispank (1902), osav6tt OESi tegevusest akadeemilise organisatsioonina Tartu Utit<ooti ja hiljem E.Kirjanduse Seltsi asutamine (1907)' aastapdeval 1. detsembril 1988.a. Praegu on -\fuol-,rirre" elukutselise teatrina oma uues kodumaal umbes 160 liiget, nendest poolsada (1906), esimene eesti poliitiline erakond kes on liitunud BUSiga taastumise ajal v6i hmnes (1906), esimene eesti tiitarlaste giimnaasium peale seda hiljem. (1906), E.Rahva Muuseum (1909), mille alusvaKARL AUN ra tuli EUSi kogudest. nUS ki4astas ka teaduslikke ja populaarteaduslikke viiljaandeid, Toronto millest tuntuimaks oh EUSi Albumid ja "Sirvi-

Uliopilasleht

Kes hakkab kaitsma Tartu tili6pilasi? Pracgusel majanduslikult ja poliitiliselt ebakindlal ajal on Tartu Ulikooli tiliOpilaskond j6udnud seisu, kus tal puudub k6iki tudengeid iihendav, ncnde huvc esindav 1'a kaisev organisatsioon. Komsomoliga on juhtunud see, mis temaga

juhlurna pidi, sovjetlik ametiiihing on samuti mincmas k6ige kaduva teed ja Oigustab oma eksistentsi veel vaid defitiiiOitAongiae jagamisega. Seni taasatud traditsioonilised selsid ja korpid ning m6ned uued iihendused saavad esindada ainrilt oma liikmeid, keda seni on absoluutne vihemus k6i gist iili6pilastest.

K6ike seda arutati 16. mail toimunud tiliOpilasorganisatsioonide esindajate n6upidamisel ja j6uti p6him6ttelisele otsusele, et tuleks taastada EV perioodil vZilja kujunenud ja praegu kogu demokraatlikus maailmas aktsepteeritav tili6pilaskonna elu korraldus. K6iki iiliOpilasi iihendava organisatsiooni aluseks ei saa olla poliitiline vaade v6i m6ni muu iselirasus ehk veidrus. Tudengeid saab iihendada vaid see, mis neis tiesti iihist on - tiliOpilaseks olemine. Seega on la-

hendus lihure ja geniaalne - ainukeseks k6iki iiliOpilasi tihendavaks organisatsiooniks saab olla iili6pilaskond ja oma huve saavad nad kaitsta tildiselt ja tiheraoliselt valitud

esinduse kaudu. Selle lihtsa lahenduse elluviimiseks valiti Gliikmeline toimkond, kes k6iki ettepanekuid arvestades peaks Hbiraakimisi iilikooli juhtkonnaga ja valmistaks ette

valimised. Toimkonna koosseis on jtirgmine: Kristel Ehala korp! Filiae Patriae

Tiit Riisalu Eesd Uli6pilaste Selts Kaarel Tarand Eesti Utiopitaste Sets Uko Maran korP! Frat. Liviensis Andres Rekker korP! Sakala 0b Veldre iiliOpilaste amgtiiihing 29. marl pidas toimkond llbirii?ikimisi rektor professor Jtiri Kiirneriga ja orienteeruvaks valimiste toimumise ajaks pakuti viilja selle aasta oktoobri l6pp/november' Hlirra rek-

or oli idecga igati piiri ja omalt poolt

lubas ka

tlikooli

ma-

teriaalset toetust sellele iiliOpilaskonna tZihtsale iirituscle4. mail toimus taas iiliOpilasorganisatsioonide esindajate n6upidamine. Kahjuks ei olnud esindanrs tiiielik, kuid kohale olid tulnud praegu k6ige enam elujoudu nliidanud iihenduste juhtivad liikmcd. Veelkord tOdeti, et iilikoolis on kuh-

jaga probleeme, mille lahendamisel tuleks belda ka iili6pitaiteiona, kuid esindusorgani puudumise t6ttu on see praktiliselt v6imatu. Mainiti viilissuhete segast scisu ja karandatavat iihielamuiiiiri tostm ist. Utrisete seisukohale j6uti jiirgmistes pdhimOttelistes seisukohtades:

Tartu Utikooti tiliOpilaskonna liikmeteks peaksid ole-

ma k6ik immatrikuleeritud stasionaarsed iili6pilased.

Uliopitaskond peaks.olema iseseisev juriidilinc isik' majanduslikult ja juriidiliselt s6ltumatu iilikmli teistest

struktuuridest.

Uliopitastohna iildistel ja iihetaolistel valimisrel valitatse 30-iiikmeline Edustus (nimi ort uadisimniline, omal ^ajal laenatud smmlastelt).' * Edustus tbotab vZilja Utiopltastonna uue pOhikirja ja moodustab Juhatuse, mis v6iks o[a 5-liikneline. Juhatuse liikmed peaksid ametisoleku ajaks (f aasut) olema 6ppetiidst vabastatud palgalised amehi*ild. Kokkutulnud seltskond arvas, et k6iki neid seisukohti v6iks veel 6ige laialt diskuteerida ja olulisi tliiendavaid euepanekuid teha-

Toimkond tuleb taas kokku siigissemestri alul' Kel aga suvel aega iiliOpilaskonna probleemide iile moueid motgutada, v6iks head ideed kirja panna ja saata need "Uliopileslehele' v6i "Unirersitas Tartuensise" toimetsue aadressil'

ANDRES

UAXXINT

]UALIANURI( kordnikke. H66rub ihtuti salaman'drit' HOMO ACN)EMICUS L - See on speetsies prill- uenelasi ia ;'Pereat tristitin!"- Ldlwb piirast keskitd' pritid Laulab silmade ja hooparmistunud niioga. nfui katab mdirates koiu, Siiiitab oma hffigpilpaid.lnterno kiilutigeu lnkk, mida ehib kiriu miits, ta heha i)mbritseb jest. Kdlistab u66raste uste tagaharitikult kolmeutiruiline lint. Omab kaamelimao' hus ta loen' !i*!i Asub ptieuitiiahzdais, niiskeis kohtades-, guid-pdlastades tundide uiisi hAuitab klaasittiisi' manilma aialoos on oksendajai.d Kuulsatnaid, iooO it na erandita 6lut, mida udib hd.uitada suurel roomlane Antonius- Hippfuse pulmapeoli6i ta eruse hulgal. Rddgib ladina ia kreeha heelt. Armastab ua- ttiis, kutsus siis rahoa kokku ia sditis aualikult ' bad.ust ja soolatud heeringaptii.d., uihkab til'ranne, hoeri. Sed.a peent osiatoimetust kirieWab meile iiksi'

! a

I I ! i

Uliopitastetrt

PIOCDIJ'IUlINAL Itmselt pole kultuur sumbctel suvep{evadel Just k6igc t6sisemalt v6etav tecma. Ometi "Pool{iminate" kultuurikommentaar ilmub ka scllcs "Uli6pilaslehc" numbris. Hoolimata ilusast ilmast, mis Tartu pcal 6loitscb. Hoolimata k6igeet. Tekkiv traditsioon matsab ka midagi' t6si' vahel

Lltte.

lugeJad tunnevad "Pooliiminate" rubriiki kui piiha subJcktiivsusc kaatgi, siis nad ehk ci pahanda' et Juttu tuteb vaid llhest asJast ' ODIN TEATRIST. P6\lusets II iilemaailmne Eesti stuudioteatritc festivsl aprilli lSpul Tartus Ja kontrcetsclt VAT'teatri irdtrupi "Ruto Eill'a-

kuld', ctendus ',Suanip6cr/' (liktsioon Sigismund von frshl). Kuluaaridest kiiisid L6vad kahinad l&bi' ct too fcstivali kahtleaata huvitavaim etendus l$htuvat Odin Teat'

ri traditsioonist. Al[Ergnevalt toome [ra'MIE PEARSONI artikli "Odin Teatret: A Residcncy proJect for wales" liihcndatud t6lke aJakirJast "Thcatrc $uartcr$' (nr.37). Odin Teatret asutati 1964. aastal Oslos. Asutajaks itaallane Eugenio Barba, kes varasemad kolm aastat gli tilOtanud

ja seeliibi seisnud modernteatri stinni juures. Mdned aastad hiljem oli tema see, kes seadis rtikivalmis Grotowski raamatu "Towards a Poor Theatre" (New York 1968, London 1975 T.K.). Plirast tagasip60rdumist Liiine-Euroopasse toimus,Barba eneseleidmine vastuoludes konventsionaalse teatriga. Ta koondas enda iimber riihma Oslo teatrikoolist viiljavisatud noori ja sellest tagasihoidlikust algusest kasvas viilja iilemaailmse tuntusega nZiitetrupp.Ja seda mitte ainult tlinu oma etenduste tugevusele, pigem rangele pedagoogikale, mille sisu seisnes teatriprotseisi demiiitifitseerimises pideva Oppeprogrammi abil. Tunnistades Grotowski "isadust", olid Barba t6bl-tegemi. sed selgelt omaniiolised. Viis aastat enne Peter Brooki Pariisi asumist l6i Barba rahvusvahelise teatriuurirniskeskuse; samal ajal, kui Brook viibis Aafrikas, oli itaallane Amazonase iiiires. Ja kui

koos Jerzy Grotowskiga

hasjaliselt Cicero oma teoseis- ' Viiga kohusetruu, nagu see sobiu ajaloolasele, oli Auentinus, hes oma kod,uhalendris j tirgmised fahtid kiri a paneb : "1521. Abensperb fui, scripsi historiam Boiorum' Mart. 10. crapula. 11. crapula, uormitus. 16. crapu' la etc."

e,t *

Trihtsas kilsimuses, kas sobib \lle ia uiina iuurde Plutarach fitosoofi.liste teemade htisitlemine, annab 'jargmise ainult siis, hui suur -roi*ut otsuse:"Tohib ki.ill,- aga kmsneb lpetlasist nagu see juhtus Agatho' ni pidusddmingul udi itille Sohratese juures' Siis vdib mittedpetlasile uaadata kui kaashiitilikuile, mis asuuad. tdi;haittikute uahel ia saauad esimeste kaud.u uastuudetaua kf,la ja mdisteCki. Kui pole lugu agu nii, siis peab isegi filosooi kohastuma oluhorra'

T0ndatest peale halftas briti eksperimentaalteater p6hja vajuma, samal ajal t66tas Barba viilja pdneva resoneeriva tiinavapedormance'i vormi, mis kaasa timmates kogu ktla elanilud, kujunes tdeliseks liiiinelikuks karnevaliks1966. aastal Odin Tearer asus iimber vflikesesse Taani linnakesse nimega Holstebre. PAevast paeva kestis odinlaste

to6, lihvides oma fiiiisilisi, vokaalseid ja intellektuaalseid oskusi, mille vZiljundiks olid kristallpuhtad performance'iseeriad. Eskiiside lOpctatus ning nii fiiiisiline kui emosionaalne suhe pealtvaalaiale' ia nZiitlejate vahel. Kiimne aasta jooksul valmis vaid viis tiiismOOdulist etendust ja seejiirel proovid katkesid aastateks. Teiste teatrite niitlejate osavotul viidi labi iile 15 seminari, anti viilja23 k0idet TTTd (Thetre's Theory and Technique). Need 2iratasid vdrsket huvi ajalooliste (commedia dell'arte) ja eksootiliste vormide (aapanlaste No-teater) vastu. toodeti filmiseeriaid illustreerimaks DecroBx' ja Grotowski fiiiisise- ja hlililetrecninguid. Viidi hbi esimene iilemaaline teatritruppide foorum Euroopas, sellega ulatati isalik abistav klisi noortele kogeriematutele truppidele Itaaliast T5iilini. Kahe etenduse valmimise vahel - "Min Fars Hus", kummituslik koondpilt Dostojevski elust, ja "Come and the Day will Be Ours", elspressionistlik siiiidistusakt valgele kolonealismile - tegi Odin Teatret 15bi olulise muutuse. Nad ja seadsid end sisJe v6ikeses kiilas L6una-Itaalias, sotsiaalse nrlemuvastandumise j6ukuse Selle regioonis. kultuurilise ja jahisarseks oli uuslOOstiil - t2inavakamevalid trummide vede saatel, plakatid, lipud, n2iitlejad hiigelsuurtel karkudel, klounid, metsit lZirm. fantsu- ja muusikamdjutusi saadi Indiast, Balist ja Ladina-Ameerikast. Inglise keelest tOlkinud

TAMBET KAUGEMA

i,.

Sest iust samuti kui bahatinnad udi'dauad oma rundajaid ilma mddga ia odata, lihtsa thyrsuskepi' kese abil, niisama udiuad filosoofide naliad mdju auald.ad.a uastuudtlikele ja luua teruistaua tuju"'

**!D

P,P,P,P

P, P, P,P,P. Need ttihed. naelutas Petrus Pontanus oma audi' tooriumi uhsele - hui ta liigse joomise tdttu oli sunni'

tud. loobuma loengust. Kuulaiaile pidulikult antud seletus oli: "Peirui Pontanus, Poeseos Professor Pub' licis, Propter Pocula Prohibetur Praelegere" ehk ees' ti keeli:"Petrus Pontanus, luulehunsti aualih profes' sor, on liigse ioomise t6ttu talzistatud loengut pidama-"

Utlopitastetrt

"iI I

-F

sil

SE cD

rS .E la.

'q $

.\\d

.s .E

t I

,Ul

13tr

EL FL

:q-i-â&#x201A;¬

o I I

E'g$tiEEE .g

gEIEE;'tE E

$i,$

EEEEEdS

E5HEE:8# EeI EEEE

o I

5 '$ 5

FEFHS$88

sHEE;;$E IEiEgEEE s P ! E\J B:: .P

fE E '$ 6

Uli6pilasleht

Jiirissaar

I(AHE RINDE VAHEL *Kolonel Rebasegrr koos iflo;aditlrtstes* Jritkamz V. Jiiris saa,re raarxrtu "I{ahe rinde uahel" osadp aualdaruist. Toim.etust julgustab asjaolu, et mitmed kolonel Rebasega idauditluses osalenud mehed on toimetusega juba kontahti u1tnud.

tud l6igus, visati koos saksa tiksustega sissemurret riivistama. Venelane oli tankidega varustatud. Meestel oli nende suhtes vaid niiv6rd kogemusi, kui neid oli naihtud purukslastuina ja p6letatuina teede iiEires. Tankit6rjest mitte aimugi, t6rjevahenditest samuti mitte; viimaseid polnud pataljonil olemaski. Selliselt ette valmistamata mehed sattusid maikuu Iahingutes 80-tonniste hiiglastega vastamisi. Suuri kaotusi vtiltis ainult iga mehe isiklik jalgade viiledus. Tanke hevitati ka, kuid saksa siitistlennukite poolt. V6itluse miillus sadas saksa lennukite pomme liiga eestlaste ligidale, nii et hulk neist langes rivist v6itlusv6imetutena viilja - 6nneks \till ainult p6rutatuina. Arusaadavalt need srindmused meeleolu ei tdstnud, kiill aga vastupidi. Ja kui suvisteptihadeks pataljon rindelt viilja tdmmati ja Volossovo ligidale puhkusele ning viilja6ppele paigutati, siis oli tildine seiskoht selline, et augusti l6puni ja mitte enam. Ei ole vist liialdatud vdita, et k6ik mehed kirjutasid sellesisulisi kirju omastele, et septembri algul, kui lepingliibi, tulen koju ja j66n koju. Omaksed muidugi r66mustasid. Okupatsiooniv6imud olid end ka kodumaal suutnud juba talumatuks teha. Ent tolles osas pildi andmine ei ole kiiesolevate ridade tilesandeks. Lausa muigega v6eti vastu meeskonna poolt tiiienduse saamisest iiksusele: Narvast saabus iikskompanii ltn. Ranniku juhatusel.

I(riisi-meeleolus. Major Vase lahkumisega tekkis pataljoniiilema

kriis, viildates kuni lepingus etteniihtud

ajani,

augusti l6puni.

A1gul miiiirati auastmes vanemaid kompaniitilemaid pataljoniiilema kohusetiiitjateks. Lrihikest aega juhtis iiksust kapten Paas. Tema lahkumise jiirel major Ellandi. Viimatinimetatu asus oma uuele kohale tiiis h?iid kavatsusi, kuid p6rkas varsti sakslaste kitsarinnalisusele ja tagandati nende poolt paevapealt. Et selline k6ikumine juhtkonna osas meeste lahingumoraali ei t6stnud, on.enesestmdistetav. Ei suutnud olukorda mingit paremust tuua ka austerlasest sideohvitser, arvult kolmas, kes ise, vdikese ja sakslaste poolt r6hutud rahva liikmena m6istes eestlaste muresid, pidi ka ptisima eeskirjade kammitsas. M6ne aja uuel ametikohal olnud, iitles ta, et on kaelani ttidinud, kuna m6istab, et iilekohus stinnib, kuid ta on v6imetu midagi muutma. Vaikselt hakkas pinda sondeerima, kuidas sideohvitseri kohalt minema piiiiseda. Mais murdis venelane p6hja poolt Turi sakslastele rindesse sisse. Pataljon, mis kogu aeg olnud jaanuaris sissev6e-

Mida see veel? Ainult paariks kuuks. Sideohvitser r6Smustas lausa, et tiksuse likvideerimisega tema kaotab automaatselt endale nii vastumeelsete kohustustega seotud ametikoha. Kriisimeeleolu leevendada ei suutnud ka oma iseloomult v6rdlemisi kerge julgestus- ja valveteenistus, kuhu tuli siirduda piirast ltihikest puhkust. Uldine oli vaade, et aastast

jiitkub.

Interreguum, Utatt i4etdatud meeleolus ootas eesti vabatahtlike tiksus, mis seni punavde vastu vdidelnud edukalt, teise rinde ltihinagelikkudele eeskirjadele aga alati, kuigi ainult viiliselt, alla oli pidanud vanduma, Iepinguga miiiiratud teenistusaja l6ppemist. Pettumus ja kibedus ei lubanud teadmisel, nagu jiiiiks midagi pooleli, tildse m6jule p66seda. Kui sellest hoolimata keegi polnud iiksuses veel esitanud avaldust enda teenistusest vabastamiseks, siis oli see ainult iihelt poolt temperamendi kiisimus, teiselt poolt - ja see oli ktill vist paikapidavam - oodati mingisugust lahendust Saksa v6imude poolt aasta jooksul tekitatud ummikusse. Inimesed tundsid end olevat liiiidud, kuid ei tahtnud nagu liitiduna lahkuda. Esl-mese sammu selles suunas oli augusti l6pul

IlliOpilasleht

keegi siiski astunud. Keegr, kes ei kuulunud Esimese Eesti Rahvuspataljoni ridadesse, kuid kelle nimi hiljem jail tiksuse heitlustega punaviie vastu lahutamata seosesse. Kapten Alfons Rebane. 1941. aasta siigisel oli Rebane lziinud nagu paljud

teisedki vabatahtliku v6itlejana bolshevike vastu. 15. kompanii iilemana viibis ta oma tiksuse eesotsas nagu teisedki eesti vabatahtlike tiksused algul valve- ja julgestusiilesannete tiiitmisel. L942. aasta algul tungis 2. vene riinnakuarmee kindral Massovi juhatusel Tshudovo ja Novgorodi vahel tile Volhovi, tildsuunaga Leningradi peale. Edasitungivate venelaste kiilu riivistamiseks paisati k6ik need saksa iiksused, mida v6imalik mujalt rindel6ikudest vdlja tdmmata. Ka k6ik eesti suusakompaniid, nende hulgas 2. kompanii Esimesest Eesti Rahvuspataljonist ja 15. kompanii, v6tsid osa operatsioonidest Vlassovi armee vastu. V6itlused Volhovi katlas olid rasked ja seal rakendatud eesti {iksused olid teise rinde poolt avaldatud surve suhtes seda tundlikumad. Ja kui teenistusaeg l6pule liihenes, esitas 15. kompanii tilem kapten Rebane talle omase ettevdtlikkusega palve enda kohese vabastamise kohta, kuna soovib piitirduda tagasi Eestisse. Selle asemel, et palvet jaatavalt otsustada (vastupidiseks polnud seaduslikku alust), kutsus 18. armee tagala tilem kindral Knuth kapten Rebase enda juurde. Saksa kindrali ja eesti kapteni vahel arenes k6nelus viimase lahkumise motiivide tile. Sakslase juba arvatav esimene ktisimus:"I(as olete ttidinenud v6itlusest bolshevike vastu?" sai lakoonilise vastuse:"Ei ... Kuid," jdtkas kapten Rebane, "Saksa vdimude poolt loodud 6hkkonnas ei ole mul mingit huvi ptisida edasi s6javiie ridades."

K6neluse kestel puudutati k6iki tegureid, mis eestlaste vditlustahtesse takistavalt m6junud ja millest eespool osaliselt juba juttu olnud. Ka nn. idariste puudutati. Teatavasti oli eesti vabatahtlikele keelatud annetada saksa s6javiies tarvitusel olevaid aum?irke vahvuse eest. Nende aset tiiitsid nn. idaristid, eraldi loodud sakslaste podlt okupeeritud, nende keeles "vabastatud" maade rahvaste s6duritele. Kuigi kellelgi polnud huvi haakristi sisaldava raudristi vastu. Liihtuti p6him6ttest: kui juba tihine v6itlus, siis ka tihised 6igused. Kui kapten Rebane miirkis okupatsioonij6udude omavoli Eestis, katkestas saksa kindral teda, tiihendades, et tema, kindrali v6imupiirid nii kaugele ei ulatu. Muudes kiisimustes lubas kindral Knuth samme astuda, et komplikatsioone tekitanud tegurid k6rvaldamist leiaksid. Kindral ei palunud kapten Rebast, et see oma teenistusest vabastamise palve asemel lepingut pikendaks. Krill aga esines ta miirksa delikaatsema soovi-

ga: selgitagu kapten Rebane oma k6nelust ga eesti vabatahtlike tiksustes ...

kinilrali-

Liihikese kaalumise jiirel kapten n6ustus, kuid'lisas omapoolse tiihenduse: tema selgitustiiii piirdub ainult kindrali ja tema vahelise jutuajamise refereerimisega. Mingisugust propagandat teenistusse edasij?ifimiseks tema tegema ei hakka. Kindral Ihuth n6ustus sellega tiiielikult. Ja nii ilmus kapten Rebane oma ringreisi raamides tihel pilvisel stigispiieval ka Esimese Eesti Rahvuspataljo4i juurde. I(andis tilesrivistatud meeskonnale kokkuvStlikult oma k6neluse arrnee tagala komandandiga ette. Kommentaare ei lisanud. Missioonil kindrali poolt loodud edu olla ei saanud, sest mehed olid aasta jooksul muutunud ktillaltumbusklikuks. Nad arutasid orhavahel, et kSik on ju viiga ilus, kui sakslased ainult oma s6na peaksid. Neid, kuradeid, ei v6i aga uskuda. Praegu lubavad ktill isegi tiihti taevast alla tuua, et me edasi j?i6ksime, kuid pikenda leping, siis oled nendel pdriselt pihus: teevad sinuga, mis tahavad. Tasahiljukesi hakkasid teenistusest vabastamise palved ilmuma vrieosa tilema lauale. Massiliselt siiski mitte Leidus ka neid, kes juhul, kui tiksus j?iEib piisima, tahtsid edasi j?iiida. Ent pataljoni pflsima jiiiimiseks oli vfie viiljavaateid. Isegi pataljoni uus tilem kapten Rebane ei olnud veel, pdrast oma k6nelust kindraliga, l6plikku otsust teinud, kas pikendada lepingut v6i lahkuda, kuigi ta oma tookordse vabastamispalve ktill tagasi v6ttis. Siis aga jiirgnes stindmusi, mis otsuse tegemist m6jutasid. Ametlik post t6i armee tagala komandatuurist kirja, adresseeritud saksa sideohvitserile. Saksa kapten avas timbriku, luges ja ulatas kirja vaikides pataljonitilemale. Kirjas seisis: Eesti rahvusviirvide kandmine eesti vabatahtlike tiksuste sdjaviielastel on ntitidsest peale jiille lubatud. Knuth, kindralleitnant. M6jus ktill paroodiana, et see, mis kuulub ainult rahva enda v6imupiiridesse otsustada, mdflratakse okupatsiooniv6imude viiikese ltili poolt, kuid - oldi juba harjunud seda, mis enda omand, suurv6imude poolt kui heategu vastu v6tma. Laheda meeleolu muutis tuhmiks vimmaks samal pdeval, m6ni tund hiljem saabunud telefonogramm: Kiisk Eesti rahvusviirvide kandmise lubamise kohta on ttihistatud. Knuth, kindralleitnant. Vahepeal oli j6utud kirja sisu juba kogu meeskonnale teatavaks teha. Telefonogrammi kohta tiihendas sideohvitser, et

Uli6pilasleht see tuleb panna

lauasahtlisse. I(adus aktikaante va-

hele.

Jiirgmisel piieval timbrik. Armee tagala komandantuurist. Adresseeritud saksa sideohvitserile. See, iimbriku avanud ja kirja lugenud, puhkes irooniliseltnaerma: "Und wir hoffen noch Iftieg zu gewinnen!" (Ja me loodame veel s6da v6ita.) Kirjas seisis seekord: Telefonogramm Eesti rahvusvEirvide kandmise keelamise kohta tiihistatud. Eestlased v6ivad kanda Eesti rahvusviirve. ' Knuth,kindralleitnant. Ega armee tagala komandandil olnud ka kerge laveerida oma tilemate, 6igemini saksa poliitika kitsarinnalisuse, ja meeste, keda ta tungivalt vajas, 6igustatud n6udmiste vahel.

Sini-must-valged vapid

telliti ntitid

otse Tallin-

nast ning varsti rikastus saksa viilihall munder kolmevtirvilise varrukamiirgi v6rra. Teenistusse edasi-

jiidmist too rahvusviirvide lubamine kuigi suurel miiiiral ei m6jutanud. Selleks tuli see ebasoodsal ajal - liiga hilja. Umbusk sakslaste suhtes ei haihtunud, pigemini stivenes.

Siindmus, mis tbi otsustava piiiirde kogu probleeasutamise loa 'andmine Saksa riigi juhi poolt. Kontakt kodumaaga ei olnud mitte'viiga tihe. Sellet6ttu polnud vabatahtlikud mitte ktillaldaselt informeeritud mitmete stindmuste telgitagusest. V6ib-o11a ei ole mitte piirisett pdhjendamatu ka nende kainete inimeste viiide, kes fitlevad, et naiivseim olend pziikese all on s6dur. Osaliselt see on t6ele vastav. Oldi eesti vabatahtlikud, igaiiks varustatud tubli annusega naiivsusest. Olid naiivsed need Soomest' tulnud eesti lipnikud, kes 1944. aasta septembris Kloogal seletasid, et jiiiigem kodumaale ja v6idelgem edasi ilma sakslasteta, sest abi on inglise ja rootsi laevastiku niiol teel. Naiivne oli ka nende ridade kirjutaja, kui ta Eesti diviisi koosseisus Sileesia rindel vdideldes lootis, et piirast liiiineriikide ja vene armeede kohtamist Elbe j6el Eisenhower ja Montgomery rtindavad otsekohe punaarmeed ning Eesti diviis v6itleb ka edasi, kuid mitte enam koos okupeerijatega, vaid vabastajate-

mi arenemisse, oli Eesti Leegioni

formatsiooni ei olnud. T6siasja, et saksa "Wehrmacht' SS silma otsas ei sallinud, panime kadeduse arvele, kuna SS tiksused Wehrmachtiga v6rreldes olid paremini relvastatud ja varustatud. Hiljem SS olemusega p6hjalikult tutvunud, viis Esimesele Eesti Rahvuspataljonile omane pdikpEiisus - pateetiline olles tuleks seda nimetada marurahvusluseks - meid teravasse vastuollu SS v6imsate tegelastega, mis p6ikpea omanikele siiski kontsentratsioonilaagri karjiitiri kaasa ei toonud, t?inu vist t6sisele olukorrale rindel, kuhu ka p6ikpiiid vajatakse. Eesti Leegioni vdrbamiskeshus asus Tallinnas. Piiiirdusime selle poole esildisega, et tiksus tervikuna - muidugi ainult need, kes edasi teenida soovivad - piiiiseks Leegioni koosseisu. Vastus Tallinnast oli eitav. Viirvatakse ainult tiksikuid isikuid - iiksusi tervikuna mitte See oli juba kahtlane, sest ei tohi unustada, et kuigi olime ehk naiivsed, siis ometi ka juba viiga umbusklikud. I(ahtlus muutus opositsiooniks Leegioni vastu, tema vdrbamispoliitikast tingitult, eesti vabatahtlike iiksustest. Meestele saabus kirju viirbamise keskuselt, milles neid kutsuti komisjoni Tallinna. Veidral kombel viiljaspool komando jiirjekorda. Kuna pataljon oli allutatud 18. armeele, olnuks loomulik selline kirjavahetus peakorteri kaudu. Selle asernel oli vdrbav asutus otseiihendus se astunud tiksikute s6javtielastega, mOiida minnes isegi tiksuse tilemast. Siiski mitte piiriselt: riks kiri viirbamiskeskdselt saabus pataljonitilema nimele. Kirjas n6uti - just n6uti - 54 s6javiielase, kes sel' leks soovi avaldanud, Tallinna saatmist, kuna nad tahavad astuda Eesti Leegioni. Kirjale olid juurde lisatud 54 mehe nimed, k6ik t6esti tolle pataljoni s6'

durid.

Kontrollimisel selgus, et 54 hulgas iiheksa olid sellise sooviavaldusega puhkusel olles esinenud. Nendelt krisitud; kas nad teavad veel m6nda kaasv6itlejat, kes tulla tahaks, ja nemad siis olid nimetanud mehi, kes parajasti meelde tulid. Liiks ainultkokku 16 meest. Saksa sideohvitser, kellel niiis olevat algusest ga. Igatahes m6istsime meie, Venemaal v6idelnud peale mingi opositsioon sellise Leegioni vastu, millo eesti vabatahtlikud Eesti Leegioni all iseseisva Ees- p6hjus meile selgus hiljem, saatis ntitid viirbamiskeskusele kirja, paludes tulevikus taoline kirjavaheu soJavage. Sellega samm edasi lootuste tiiitumise suunas, tus suunata 18. armee peakorterisse. Armee korralmilliste ajel 1944. aasta siigisel r6ivastuti saksa vii- dab k6ik edasi. Mingit vastust tema kirjale ei tulnud. lihalli vormi. Ei tulnud kirju ka arrnee kaudu mitte. "Eesti Leegioni" juurde trtikitud "SS" mdrgid tiija Ent lakkasid kirjad ka otseselt meestele. Eesti relesmaklassilist varustust head hendasid meile siirdujaid oli siiski kaunike hulk. Leidus Leegioni inkohta tookord SS tiksuste meil Rohkem vastust.

Uliopilasleht

ktillalt ka neid, kes lepingu'l6ppedes siirdusid taga-

si eraellu. Enamus jiii aga edasi, pikendades teenistuslepingut kuni bolshevismivastase v6itluse l6puni. Esimene Eesti Rahvuspataljon jtii ptisima, saades tiiienduseks mehi nendest pataljonidest, kus lahku-

jate protsent nii suur oli, et tiksused likvideeriti. Uue pataljonirilema kohale asudes muutus juhtimine

j6lle stabiilseks.

V6ikesse, sakslaste poolt allaheidetud rahvusesse kuuluv sideqhvitser - ta oli austerlane - osutas tiiit

amsaamist vdikese rahva muredele, kellel ta oma

rahvaga sarnanev saatus, kuigi veel halvem. IGruest pataljonist jei 1942. aasta stigisel ptisima kolm pataljoni. Ulemate nimede jiirgi Rebase, Tammem6e, viimase traagilise surrna j?irel Soodeni, ja

lutama. Kirjutas vastuseks, et tulen, kui Jumal aitab. Olime veidi kartnud, et ta titleb 6ra, kuna terviselt ta polnud mitte k6ige parem ja pikk tee ktitmata rongis osutub ehk liiga kurnavaks. 18. armee tilemjuhataja n6ustus'meile nii oodatud ktilalist lubama v6itlustetsooni. Juba varahommikul - ei teadnud, millal saabub rong Narvast - saadeti saan 6petajale Gatshina jaama vastu. Autod ei piiiisenud liikuma tuisanud tee t6ttu. Saani ette rakendati komptil esimese ratsahobune - momendil parim. Sditis kirikudpetajat jaamast 6ra tooma Jaan Laiva - mees, kellel kohusetunne ktill vist juba siindides veres.

Ellrami pataljonid. Ptitidsime teha oma parimat... Kui palju vaeva see kindral Knuthile valmistas, Ktila suure rahvamaja k6ledas saalis ehitasid mev6i kes selle liibi viis, kuid varsti kadusid mingisu- hed altari, kaunistasid ruumi rohelisega ja kinnitagused problemaatilised, seni tarvitusel olnud auast- sirl kritinlaid kuuskedele kahel pool altarit. metwrnused. Asemele tulid saksa sdjavEies tarvituNing siis ta saabus. Astus saanist. Ulatas igatihele kiie, heledapiiisena sel olevad eraldusmiirgid. Vene relvastus kadus jark-jerguliselt ja asemele ja siiravana, nagu olime teda sageli niiinud kodulinsaabusid saksa kuulipildujad ja ptissid, isegi miini- na t?inavail, t6ttamas tihelt ametitalituselt teisele. pildujad. Tervitusi kodumaalt! Vist saksa sideohvitserile endalegi miirkamatult Ja meeste karrnid niiod ei siiranud, vaid kumasid libisesid ohjad ikka enam ja enam eestlastest patal- nagu oleks neid valgustatud seestpoolt. jonitrlema kiitesse: ta muutus tiiieliseks tilemaks Pdev veeres 6htu lEivele. Hiimarus libises iile vdljade ning taevas l6i helkioma tiksuses, sideohvitser nduandjana k6rval. Iseenesest mitte koormav teenistus rinde tagalas ma tiihti, kui stitidati ktitinlad kuuskedel. Suures ja pakkus ktillaldasi v6imalusi stistemaatilise vElja6p- k6rges ruumis karmid-6 ndojoontega kogudus, karm pe teostamiseks, millesse suhtuti [Eiie t6sidusega, nende meeste tilesanne. kuna puudulikult ettevalmistatuna lahingutesse . Ent ntigudel endine kunia. , paiskumine aastavahetusel oli k6ikidel veel selgesti Alguskoraali jdrel tduseb altarile too heledajuukmeeles. Ja nii kujunes vaimult seni ehk veel parti- seline kogu, kellel ei olnud pakane ega pikk tee tasanijOuku meenutavast tii<susest tihtlase koosseisu- kistuseks ta kutsumuse tiiitmisel. "Ja rahvas, kes kdis pimedas, ga rindepataljon. nfigi suurt valgust." Patatjonitilema seisukoht oli, et esmajiirgulise Ei tea kindlasti, kas need s6nad on kirjutatud j6ut$htsusega on iiksuse vaim. K6ike muud saab kette luevangeeliumis vdi kusagil teisal piiblis. Meile nad drillimise teel. Vaimu aga tuleb anda - ja selleks ei ole igatks olid arusaadavad: olime kui tammqiad pimedaq kogu rahvas, Iootes siknata kauguses tuld vilkumas, mitte zuuteline... mille poole Uit ts.

Tcised sSjaj6ulud.

J6ululaupiiev t912. Palju lund. Hfirmatanud kuuski tee fldres. Vaikus, mida ajuti segab Lcningradi alt kostev suurtiikimii.rrn. J6uluelevust selle-eest kiilluses. I(raamitakse ja korraldatakse ruume Rbzhdestvennos, kus asub staap,4. ja 1. kompanii, Suidas 2. kompanil juures ja Luugas, kus 3. kompanii. Oodatakse rneie oludes haruldast ktilalist kiriku6petqiat"kodumaalL Juba detsembri esimesel niidalal saadeti Tartu Pauluse koguduse 6petajale Harri Haamerile palve tulla Sarmaatia avarustesse jduluevangeeliumi kuu-

Jumalateenietrrs

jitkus.

Kiitnlad kuuskedel p6lesid vaikrs s6ras ja hoone k6ikus ajuti: vene lennuk t6i oma iga6ise saadetise popme Siverskajale, kus aflrs armae peakorter. Opetaja r*iAkis ntirid isamaa iilestiiusust ja kuma ntigudel muutus srigavamaks, nagu oleks risemist valgust suurendahrd: tema, seal alatari astmetel, tema m6tleb, tunneb ja loodab sama, mis kalgid s6jalased --Armulaud jagatud ja l6ppkoraali helid kadunud lae mustavasse kurku, astus lavale vdike poiss. Albert H6imude, ingerlaste v6su, kelle isa sSjas surma saanud, ema tapetud bolshevike poolt

JAncxnn

_]r.

Astrid Lindgren anutetas stipendiumi eesti tudengile To;rtust Gustav Frtidingi stipendium on iga-aastane rahaline preemia, mis annetatakse Uppsala Ohkooli tilimalt tuntud Ast-

poolt tihele populaarsemale kirjanikule Rootsis. Sel aastal osutus valituks Eestiski

't#jHt'saaAstrid

Lindgren ise osaleda preemia tileandmise pidustustel Uppsala Botaanikaaias, kuna ta on hiljuti vigastanud oma puusa ja liigub ainult karkude abil. 24 000 kroonine stipendium ja sellele veel lisaks 15 000 krooni on ta aga otsustanud annetada heategevaks otstarbeks tudengitele. Uppsala Uliopilaskonna.juhtkond tegr ettepaneku anda see summa ti-hekordse stipendiumina eesti tudengile Tartus! iitles Uli6pilaskonna eesistuja Ingrid Weltergvist. Selleks oli saadud ka Astrid Lindgreni n6usolek ja Uppsala Ulikooli rekloraat lisas stipendiumile veel 11 000 krooni, mis vSimaldab aastase stuudiumi tihele Tartu tili6pilasele sdpruslinnas Uppsalas. Upp s ala Ui1pilaskonna qj alehe st

"ERGO" te,ktnud TOIVO KIAAR

^ET,S'TTELTE;S,T(O" UA,TAB

nAoesrt Ir:OIiTERIT

BUS "Veljesto". Tartu Postirrtaja Postkast 287

"tittOpu,esLnrT" aa o,ldo,b /KTITILUTUSjI JA REKI,AAMI 'UliSpilasleht" 2O2 4OO Tartu, pk. 303 Uliopilasleht. Toirnetaja AavgJ(okl< Toi,metuse aa&ess: Eesti,202 400 Tartu, pk. 303

Trtikitud Tartu Tliikikojas Tellimus nr. 2ti{ I00.0 .

ffidffi 20i24Cf,..Tartu.PI(2@