Üliõpilasleht 1 1990

ao

EHT

U NR..I

APRILL 1990

oolteise aa.sta'grr on Eesti akadeemilises elus toimunud, olulised muud,atused,, akad,eemilised. kod.anikud. on hakanud. ko'ralduma proegu uutel, kuid. ajaloos juba liihi

proouitud. alustel. Vana seltsidesse-koworatsioonidesse koondumise ulis-iligustos bnd E,v. Totrtu tilikootis tiiielikult. Kiitt et oldud sellise konaldusega piiriirahut iildriiklikus ulatuses, seda eriti Ees,ti vabariigi teiset kiimnendlt. Siis ,crgunds uiilja ndtr tns, mida meile hdsti tuntud. parteilist nomenklatuuri paraJraseqides u6iks nimetada korporatiiuseks nomenklatuuriks. Samos on o;idonud just iitidpilaskorporctsioonid-seltsid eestlnst sililfta;da Vdlis-Eesti kogukond.ad*. lgatahes pea,me et selline akad.eemiliste kod,anike koondumise uiis on olnud, uiigo elqiiluline ja siit leiab uahest ka pdhjuse, miks need, uanad. struktuurfd nii kiiresti taoitunud on. ag_a kiisimt se.ees, mittega peaksid. iililpilasorganisctsioonid, tegelema. [?Ifid. oleme arutatakse erineuate organisa-tsioonid,e inimeite koh-tumisel sageti ueil sed"a, llil 9"li J' f kuidas- asjgd organisatsioonis ed.eneuad.. Seega on aeel aeg, ktts oma-selrci v6i kor__ - - poratsiooni,eh-itamist pole l6petatud,, oeg, ictts k6ik et {iihe ueel pdris ltitotult.

Kuid se-e aeg s-gab ilmselt uarsti mflAaoio siisj?utakse setteni, et artttled,c,, *ir oi ahad,eemiliste intiimorganisatsioonide iilu-onne iilikoolis jc iihisiconnas. ioji, sJaa on ia praegu arutotud,, kuid, mitte eriti tuletmuslikultueet.

Juba on kerkinud kiislmns, ja kerkilb ldhiqict ilmselt ueel terouolmo,lt, suhetest uoino,de nd Eesti'cegsete organisatsioonlde jo uute iihenduste aohel. Mittised on need kriteeriumid, mille aluset otsustatckse, kos uns iihendus on see 6ige udi mitte? Paraku taandub seni kiisimusjust sellele - uanad. organisatsioonld. arwstiuod kriititiselt lga uut, artust"yg! se_lle p-iirast, et tunneoad. end,al ajalugu toeks oleuat. Ja oteks uilgakatrrju, kui siin tekiksid lahkhelid tiihiste asjad.e iile, kui uut vormi rilnnataks pelgalt seepdrast, et ta on uus.

kdrgkoolid on seni igaiiks elanud oma elu.Ivfiiid on niiha, et suhted, no;tuke a ;eie Siin on iisna ilmsett kasuks ttilnud, need taastotud. organisatsioonid, Ilrl elaunettqd,.

IVImiIle liikmelcsolekut ju ei piira koot, kus 1pitakse, Viihehaaual tiujuneb aga nii,

et iihe *ltsikorporatsiooni keskuseks krliuneb iiks kool, teise keskuseks teine.

Janiiaoib oletada suhtlust qikoolide uahel taiesti uuel tasondiL ryiis_iis on palju, millest juba proegu odi liihenal ajal riiiikid,a tuleb. tgt3. aasta siigisel-alustos 'Ulidpilasleht" enam+oiihem samosugtustes olud.es, kerkinud, ja kerkimas oli

hulgalise!! probleeme, kuid.-puudus iilidpilasorgLnisatsioonide tihend.ant uAikoordineeriu kogu. Selleks sai tookord. iniapilaste Une esernikkude (toltoses tiihenduses esindajate) Kogu.,haegu h,akkab 'inidpilasleht" taasilmuma taastatud seltslde jo korporatsioonld.e iihisalgatnsel. Vlib-olla ei ole "ihiopitastehe" togoseiseu kdikide org'anisa{sioonide esind.oiatest koosneu kolleegium niiudid. suure kooldineerimi-sl6imego-kogu, nagu sed.a oti omrra'egne Asemikkude Kogu, kuid. nagu 6eldud,: organisatsioonid ise alles konaldaoad ennast. "ihiapitasleht" saab loodetauasti sellekspinnaks, kus arutatorkse kliki tilalmainitud. ja iilalmainimata probleeme. Selle sisu mdiirouad iira muidugi kirjutajad., kes suures enc/nnses on iilidpilased.. Saagu lahendatud probleemid. ja arenegukirjakultuur! 'i)liOpilasleht" ilmub I kordo ccstos saged.usega kord kuus, Vaheaeg on jaoauaris ning

iaali;.a;,r;rcti;.

AAvo K.,KK

Uli6pilasleht aprill 1990

Eu"roopa rahvad

identif itseeruvad oma ajaloo ga

Milles seisneb rahvuslik identiteet? Sellele tiihtsale k0simusele on antud palju vastuseid ja praeguste Euroopa-arutluste ajajiirgul on probleem ajakohane pea k6ikides Euroopa riikides.

Eri riikide "ametliktd" selgiursed erinevad itksteisest

samuti asja ilmnemine kooli6penrses, rahvuslike $mbolita maailmas, tlldises teadvrses.

Rootsi rahvuslik identiteet on kaua seisnenud heaolus ja heaoluriigi ideaalis, ehk toorelt iiel&s; olen rootslure, hrna mu kodrrmaa on heaoluriik. Tihti lisatakse veel ja seepxrast, et mu kodumaa teguseb rahvusvahelises elus moraalseh Aga nagu teame, on need identifi seerumismudelid viimasel ajal il*agi sattrnd kiisi.

Kus&ohast v6tta nUUd uus identiteet? VIhenralt osalt ajaloost: Rootsis on viimasel aja txhelepanuvfl&semaid raamatuid ajalooline uurimus Poltaava (neli trtikki 60 000 eksemplad). Kas Karl Xtr kaotuse ja Rootsi suurriigipositsiooni lriivimise jerrel on nllU4 Ebbe Carlssoni ajal, m6tet ktisida - kust dgas allakxik? T6ennoliselt on huviobjektiks dramaatiline minevik iseenesest, kuid selle menu t6useb siis. kui oma aja ja olude mcnuv[iirtus on langcnud.

Poltaava-raamat ilmub pcaselt ka soomc kcclcs, on ju tegemist maailma ajalooga, mis kuulub ka meie ajalutku. Siiski v6ib juhtuda, et raamat ei 160 siin liibi nii nagu Rootsis, sest suur osa meie publlkust el oska (kahjuks) vdtta Poltaavor kui mclo ajalugu cga taju kaotusc meeleolusid.

N6ukogudc Liidu nagu teistegi sotsialismimaade rahvuslik identiteet seisnes sotsialismis; enrrek6ike loomulikult arnetlikult, kuid ka rcaalselt, niikaua kui "lnks hxsti", vllremalt tlpris hrsti. N0td on se&anc mll&atlus kriisis. Yenernaal tSuseb taas ausse venelus, ja see kattrtb suurelt osalt ortodoksse ristiusuga. Riinkimata Eestist, kus sosialism on pidanud taanduma eestluse ees, ja eestlus - see on luterlus, ajaloolised m[lestusmf,rgid, ehitiste restaureerimine, eesti keel ja kirjandus, kuid ka Eesti endise saha kuluuri teadliku viiiirnusumise t6us.

Selles ongi crinews Eesti 'kodanliku vabariigiga", mis oli ilsna sakstevacnulik. Niiiid meenutatakse p6hjendanrd uhkusega, et Eesti (kuid ei Rootsi ega Soome) on kord kuulunud Pllha Saksa-Rooma Keisririiki, t6ik, millel Faeguses Eurmpa integratsioonis on tublisti kaalu. Eesti on mitmcs suhtes mErksa euroopalikumalt renenud kui Soome: seal teietatakse.

Pilha Saksa-Rooma Keisririik ei olnud - Voltairc'i s6nutsi - ei pilha, rooma ega riik. On kombeks olnud seda alahirnata vaadates Sellc osade, eriti Austria ja Preisi, t6usu ning sedagi, et riigi eri osad v6isid omavahel s6dida. Siiski oli see riik tiihtis ja viimaseaegne saksa ajalookasitlus t6stab ta uuesti ausse. Aeg mis alati reguleerib ajaloo pilti, on mtuganud liitiigi - fiideratsiooni - toimivust ja positiivseid kiilgi. Nii PUha Saksa-Rooma Keisririik kui ka Ausria-Ungari meenuvad tiinap6eval kui upris paljurahvuselised majanduslikult ja poliitiliselt suhteliselt l6dvad liidu4 mis paistavad toetavat tiinapievaseid liitumistaodusi.

Austerlased ja ungarlased ning n0Ud ka Jugoslaavia m6ned osad on miilcstuste kohvrist leidnud iillatavalt hiisti sriilinud soojad tunded topcltmonarhia heade kiilgede vastu, ja poleks imq kui TIehhoslovakkias oleks ringkondi, kellele tuleks Austria-Ungari valitsusaeg meclde positiivsena praeguse siisteemiga v6rreldes.

Sellelt positsioonilt t6useb eriti keskseks muidugi kiisimus Saksa ajaloost.

" ::

suuresti,

,

.'

i

1

!

''

Talouseleme l4ll989

t6lkinud

turinr KIVINE

Saksa ajaloost on teanrd moel vaikiurd kogu s6jajergsel ajal'

eri-

Lnene-Satsas. Muidugi on Saksas vlga avar ja vnxrikas ajaloouurimise trdisiooq kuid pole ilmrurud Uldisursi, rahvale pole rnnrd 0levaadet m6'6durikusr Selgitus on ve88 loomulik pole 6ieti osatrd leida ja valida vaatepmkti, lfiteposilsiooni ajalg9 es!; umiseks. Milline on "Sakala" nu{td? Mis on praegune Liitvabriik Kolmanda Riigi suhtes, millest ta poliltiliselt on lalrti 6elnud: v6i Preisi juhitud Teise Riigi (1871 - l9l8) suhtes' kui praegused kesksed Baier ja Reinimaa olid toiud viisil oPositsioonis, vdi mitte domireerivid. Ja milline on Salsa ajal,oo sutre Ausriasse' ja prregu Pmlale v6i N6ukogude Liiduletuulwatesse aladesse.

Saksa olemuse m6istrnine kuulub olulisena Euroopa identiteedi vlljasclgitamissc. Sâ‚Źet6tur ei ole llllatav, et ka ja just Saksas elatabe nlitld llbi suurt ajaloolise m6tlemise pcrioodi, ja et igasetud korralikke Saksa ajaloo illdisi knsitlusi on prajasti ilmumas vist viis mitmeosalist sarja korraga.

ti

Kui peatuda rahwsliku kultuuri asendil integreeruvas Euroopas, on keskne oma rahvuse ajalooline olemus. Selle selgitamine on peamiselt mitte ajdoouurimise, vaid kirjutamise Olesanne. Mitmesugust ja vii[rtuslikku informatsiooni minevikust on palju, ja siingi nagu muudes teadustes kasvab uurijate arv, uurimisasutused ia toetusrahad on kasvatanrd viljaarurete miiiira tohutu suure}s. Ja humsritaarteaduslikud uuringud ei vanane, nagu paljude loodusteaduste puhul jtrhtub, vfiemalt puhtal kujul ei esinda nad kumulatiivset informatsiooni. Kuid alles ttldistavad uuringud on ajalookir-

jutamine, ja eesmiirgiks on siis juba mitte ainult asjaturdjateni' vaid muudegi lugejateni j6udmine: vaimne dialmg haritud luge-

jaskonnaga- Ajaloolastele ja teistele humanitaaridele on scetSltu juba uaditsiooniliselt tehtlg suhe kirjastajaga.

Ajatookirjutamise suhe publikuga t6hendab alati ka vSitlust olemasolevate anrsaamade ja eelarvamustega, selle vastu, mida paljud peavad 6igeks, kuna nad (oma anrst) koolis v6i vanemateltjne. on nii Op,pinU. Tegelikult ei toetu tlkski z0aastane v6i 60aastane niiitek l2-aastaselt opilud faktidele, vaid on moodustunud motidanikust oma nlgemus lehtede, televisiooni, jutustuste ja oma kogemuste ning muidugi eelarvamuste vral, kuigi seda pideva 6ppimise protsessi ei saa enam tiipselt analii0sida. Viiga paljud tihiskonna v6i iiritegevuse eesotsas olevad isikud on osutanud lausa hiimmastavat ajaloonmd mist, sest mineviku haldamine on neilc huvitav v6i tiihtis viis m6elda. Au koolile, mis sageli loob aluse, kuid :irgem alahirmakem ajaloo k6ikjalolevat 6petavat t6hcndustEuroopa ja selle rahvad on vastupidi m6nede muude maailmaja-

gude rahvastele ajalooline tervih vana traditsiooni kujundatud ja sellest selgelt kinni hoidev. Soomeski Jreaks seda meeles pidama enda ja teistegi ajalugu vaadeldes.

3

U[Opilasleht aprill 1990

100 aastat

des selle "Ajaloolises Ajakirjas" artiklina'Eestimaa 6igusajaloo uurimisesl ia tuleviku iilesandeist". See kontseptsioon o_li esimene uue rahvusliku 6igusajaloo klsitlemises ia jiii ka viimaseks. Oma artiklis v6ttis J.Uluots kokku k6ik selle, mis oli 1930.a. tehtud ja esilas lShtudes eelnevasl, oma siisteemi.

Selle jArgi ei alga Eesti 6igusajalugu eestlaste alistamisest 13. sajandil ja sakslaste sissetungiga, vaid ulatub hoopis

professor at

kaugemale, vanematesse aegadesse.

JURI ULUOTSA sUnnist

J.Uluots tSestas, et alistumine v65rastele ttihendas vaid p<i,6rangut eestlaste juba ammu alanud 6lgusajaloos. Eesti-

maa 5igusajalugu tuleb uurida eestlase seisukohast lahtui des.

J.Uluotsa to6d Eestimaa vahima 6igusajaloo vallas on k6igepeah tEihtsad ka uurimist66 metoodika seisukohalt. Eestimaa vanima perbodi6igusajaloo uurimise jAtkamisel saame toetuda esmajoones just J.Uluotsa t66dele.

Vlirdi Yelner,

J.Uluotsa loengud olid iili6pilaste seas viiga populaarsed.

Vaatamata sellele, et Eesti Vabariigi ajal 6igusteaduskonna loengulel k5imine oli vabatiahtlik, oli tema loengutel audhoorium Ulikooli peahoones

alditlis.

Tartu UlikOOli 6iguSteaduikOnna '- ruly9l.a jiirgl3slq\s ia.otsesteks.kaast6olisteks.said ja semad

:

IdpetanU 1930.

aastal

hili-

6igusdohorid Leo Lsesment Adolf Perandi, kes teskl-reaa6eid samme J.Uluotsa Feitimaa 6ig.u.ajaloo kont-

;:31,'J:"#,;lY'liI'fI[iii'il51'ii,=,ffi3'$JJ,TSjllESiJ"T;

'

neist arreteeritija viibis pikemat aega stalinlikus laagris. Pii-

ltst sealt tagasitulekul ei antud talle enam v6imalust prolesPerandi.aslsiirdus pasulusse. J.Uluot1]"ofi;-A;; y ::rliil3t"9l.fdolr tunn0stust ja 1938.aastal sai temast Eesti

Sel aastal tahistasime meie rahvusliku iilikooli 70. aasta ;uuuerit. 'meie

narrrJ.lp,

riiiLoota

rbilised,-

;i" kj;;ji[;"ilil:

rahvi tseseisvumlite, saivoimiti(uffi

lepeyuq.teidis

esimene. juristist akadeemik. Seal v6ttis r" obrJdior.r.".'ri""i,]i .T_"i1r^:9 Akademia osa Akadeemia Humanitaarleaduste sektsiooni furdtiri;'i;".til"'trrr".r oppeloual, ie1"n-i'rt'"u-ioiJJ !i_1g_igtti laiemate.uurimiskavade koostamisest, viipeah iira mlirkida - liiotai uii'm'iilgi6is;a;-;ti, ffi;ii; .nins fg:y::.:tt 'rarrvu_svarrelise.oasus;-iiai ni,g iriiiUi,iit" R;;;i;'E;"ii: T"X1ijl,"r'ff.fJ;r#i.tfi,S5:.*X1:'J#,Iuffi,lXi:?ri:'"1 maa

sest 6ppej6udude rekkimiie.-

6iguse ajaloo alal.

na teoevusest. Aastail 1938 - 1940 uuris ta ilhe keskseima JtiriUluots sUndis 13. jaanuaril_1890.a. Kirblavallas Ltii- kiisimllsena Eesti asustamise ajalugu, koos prof. Hendrik nemaal talupidajate pe.rekonnas. Plrast gii.mnaasiumi l6pe- Sepa, dots. CIto Liivija teistega.

tamist P6rnus astus Jiiri Uluots Peterburi Ulikooli duskonda. setre iiitr<oorisa otita etu seotud I tdperades oigr.t"iJlrtirnna 1916. t

6ioustba-

: ...

o.n olnud plkeTa! ;;i;fdilt ,-^{.-ul,-o-!. ka prorektor ja ia "T3=?'9,lfP3dli!9.n|]3,.-d"on viaristatud Tartu ulikooli l;',"-"i !311' -samuti pott doctor ""si"r "rir,ii i;riild: iuris honoris causae diplomiga. rotitrm-iid"oririi, itipenOi""oini Effi;'l; ",jrii alal. Samal aja.! ipetsiiliseerus Peterburi Uiikooli juu- Peale Ulikooli SppejSu ja teadlase on J,Uluots guse l&nud sUgares rahvusvahelise 6iguse. alal ka Ants Piip. Anls Piip j6udis vad jltjed ka eeiii ratrv-a potiititisse ellu. Ta oii (}ks pottuPeterburis. iuba tegutseda eradotsendina rahvusvahelise meeitd Kogude ideoloog ji selle "kuldsuul. KIr .rrus rnitmel 6iguse alal; korral Riigiliokku, viimas6ria Rahvuskokku ja Eesti Vabariigi

J. uluotsa otsesteks juhendajateks olid peterburis nime- viimasesse vabasse Riigivolikokku

kad.Room-a 6iguse spetiialistid - David Grimm ja

bahisaksla-

ne Karl Wilhelm von Seeler, Need m6lemad t-eadlased hitjem professorid ka Tartu

-

Ufikootis.

Rahvuskogus oli tal suuri teeneid viimase Eesti Vabariigi

olid p6hiseadusd

viljat6otamisel, kune td iuristina oli sellek-=s iu;ri 6sa;usi ji leiJmiii Viffialp;vi6is'n,gi*tikosr"

1924 oli J.Uluotsa iilesandeks 6petada koos olita selle esimees 1938 - 1939.a. [.W.See!9l.ga BogIS oigyst,-\r]Jtq Eestimaa 6iguse ajalugu Kui ihvardas juba Teise maaitmasQja oht ja n6ukogude J.tJ]uot9. Kui prol. K.W.Se.eler haigestus, n-aXtds baasid tulid meie territooriumile, kutsits preiidenl X.-pats :q:|t Eestimaa,6ig_use ajalugu lug-ema J.Uluots. Pirasi K.J.Seele- J.Uluotsa valitsuse peaministriks. See valitius sai tegutseda 1920

ri surma 1925.a. mAtirati

tr Eestimaa 6iguse ajaloo liseks professoriks ja 1927.a.'korraliseki

erakorra-

profe-ssoriks.

1940.a. juunini. Kui'N5ukogude vAed meie vabariigi ierritoo-

riumile tungisid, lormeeris)danov J.Varese nukulvatitsuse, keskmesse keda arvati ustavaks Vene kiiskude tAitjaks. lugesid seda Saksa okupatsiooni aastail 1g4l - 1g44 tootas J.Uluots

Erinevalt oma eelkiiijatest seab ta 6igusajaloo

eestlase, kuna K.W.Seeler.ja.teised ee.lkiijad_ kursust saksakeeles jatradhsioonilises bahisaksivaimus. uuesti Tartu'UtiXooti juures professorina. Venelaste uuesti

oma Eesrimaa 6iguse ajaloo kontseptsiooni arendas li-:lYnsiAS.. 1944.a. s-Ugisel lormeeris J.Uluots 18.septrfsti J.UtuotseoaiijuJiom-Jtoengirres. 19,0.;.8;;;;ri;'6't# l:ll!t,l'!91{,". oma eri6isuse kaskkirjasa rikuh oma

ronrseptsi;ni

e"iiir..

o',s;;;

"*"11s5s ;i;di,-"*ffi- v+:li,l,rliS,;5;:ffi[T.".ff;IffS ffi.u"13i?l;..j,i-

Uliopilasleht aprill 1 990

Reedel, I0. novembril 1989

l-iluorsa ja Tiefi lOO-8.

siinnipiievade tAhistamine Lerrpieval, 2t. olrtoobril Lm* Stoctholmt Eeltl lftajas Eahe viimaco Eeell peami.

Jilri tlluotso (peaminirter preddendl illesotrnetes) is Otto Ttetl lllo-ndrte eiin. nlfiovade tifrletrmtet korraldrva komitoe mooductrmtm toocolef.

Dlf,loctemlrt lorraldrvt tomttoe tooaeelr lqiuner itqulsetr: nbiltrl,

Eslmees Sven Hanson (korp! Rotalla), lilImed

Anette tlluots- YYernstedt, peapllslop Konrad Veem, ksasaegre Helmut Maanrdl, Jaan Vllval (EesE Komttee), Olaf AuIe (Eestl Rahvusfond), Mlhf,el Mathlesen (EesE Rs,hvu$Arlotu)

ja L& Karu$.tr

(Rootsl

Eestlaste Eslndus. Komiteele omlstafi 6igus juurde koopteerlda liihmeid.

Varasema kokkuleppe p6-

hial Jilri Uluotsa ja Otto fiefi mtleshrse tAlristamise

algataiatega l(anadas oldl j6utud iihisele arusaaa,male, et m6lematele riigimeestele

hrleks koraldadl pidullkud mlleshrsalfused [oos, kuns, -c!! =3i,E;::l ol1 i;iua;.ii liaiju ilhtseid pidepunlte, mls seda sammu 6lgustavad, kufsl Otto Tlefl 'l0G'aasta stlnnlptsev oll 14. augusdl 1980 Ja Jijri Uluotsal 13.. ,a^anuaril 1900.

Otto Ttefl

siinnlaasta-

p6eva arflf,llrl on X6ltial

,,TNIULUOTS

juba llmunud,

matedalld Jtlrl Lnuotsa elutd0 osas sa^acleta,kse

eestl

sele v6.lia

aJaklrJandu-

detsembrtkuu

OTTOTIEF

gus

kl.

14. Bussid t{ara-

berrrsgatdni vtadukU ll Ptlhap4evaf, .l4. raarruaril 1900. Mlleshrs8&trs Stock-

jmksul. Koosolekul td0tatl holml Eestr vllta eslalgne raa,mtava

:

Laup8eval, 13. Jaanuaril 1900. MlleshnJumal,ateenlsirs'JUrl Llluotsa haual Stokholml Metactetmtstrl. Al-

tus Uhes perekonnaga siirduda juba haigena Rootsi. Seal

sai la ainult m6ned kuud elada, ta suri 9. jaanuaril 1945 Stockholmis. Ligematest omastest jilid jiirele iesk, tUtar ja poeg, kes elavad praegu Stockholmis. J.Uluotsa viimane

kodt Eestis oli maja, mis asub Tartus Opetaja t.12, kus asub p[aegu Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond.

Peterburis 6ppides v6ttis J.Uluols akliivselt osa ka Uli6pilaskonna elust. Ta oli seal asutatud korp. Rotalia Uks asutajaliige. Rotalia Tartusse asumisest saadik oli J.Uluots vil! kogu esimees '1926 - 1939.a. J.Uluotsal on suured teened korp! Rotalia arendamisel ja maja muretsemisel. Nimelt ostis vilistlaskogu saksa korp! Estoniah maja Tdhe t.29, niilid nr.3.

J.Uluots oli iiks silmapaistvqmaid poliitikuid Eesti Vabariigi ajaloos. Tema m iilestus vi6rlb kuidag i jAAdvustamist, esm ajoones Tartus, kus oli ta viimane kodu ja kus.ta pikemat aega oli tilikoolis 5ppej6ud.

MaJas. Kavas: Avamlne. K6ned Jtlrl tlluot-

sast Ja Otto fieflst. Ir6pp

s6na. K6nede valrepeal muu-

geal sttekanded.

Itodumaal [orraldab Jtirl Uluotsa mileshrsaktuscd Tartr thkool, kus mAlestatakse Jilrl Uluotsa kuf.teadlast, mltte kui poltltkut. Samutl totmuvad Eestls m{leshrskoktruhrlekud korp! RoteDa algahrsel, sest JUrl Uluotsal ja Otto Tlefll on erlllne auloht korp! Rotalla aJaloos, kuna nad olld kalrs kltmnest korlrcratslooni asutatqlrlkmssl - Otto Tlef esimene senlor Ja Jiirl Uluots Xa,ueaegne vlllstlaskogu esl-

srkrll

mees.

0liopilasleht aprill 1990

5 aa

Uli6pilane J a tihiskond a

asutiste poolt. Sanwti toimub Elikoolis dppimise aial. lnApitase kaasealised vAliaspool alma mater.it on aga tavaliseft iuba ammu asunud praktiliselt tiiitma oma vOimetele vastavaid Absandeid elus. Ulidpilased on seega k6ige rohhem AhiskoMlikult toetatav ia k1ige

kau e m efteval mistatav o sa Ahisko nnast.

Kotmandaks: Afikoolil1petanu on tavaliselt mddratud raseid il I esarde ful, mi s va st av as A hisko n na s on kdige kvalititseeritumad ia seetiftu samab Ahis' kannale ainult oma k1ige andelama ia eftevalmistatu' t ditm a s Ad

Ulilpitane,nagu iga teinegi inimene, v1ib subjektiiv-

ja mddrata oma sthtumist kaasinimesisse ja Ahiskonnasse. Enl on teatavad objektiivsed asjaolud, millised mddratlevad illidpilase seisudit ilhiskonnas, ning need asjaolud, nagu iga inimese ahiskondlikus positsioonis, toovad kaasa vastavad obiediivsed selt hinnata

ti les anded ja jdre ldu sed.

Kdigepealt tuleb t6eks vdtta, et mitte iga Ahiskonna-

liige ei ole annetelt v6imeline omandama anetlild<u kipsustunnistust. Afi1pilased on seega adekam osa ilhiskonnast.

Teiseks on tga iitilpitane, selleks

et

ette vatmistuda

ilikooli jiludmiseni, tavaliselt tdhtsal mddral kasutanud Ahiskodlikku kaasabi, nii varemate, sugulade ia muude eraisikute kui ka riigi v6i selle avalikudiguslike

ma osa kauilu teostatavad- Uhiskond oma olemises oleks rdngalt rabatud, kui ta kvaffrtseeritumad illesan' ded ieekiid oma vastava osa aMeluse voi.ettevalmis' tusti puudulikkuse tdttu tditmata. Ulidpilased on seega Ahiskodtikult kutsutud maksimaalsel mddral olna in' tetlektuaalseid ia nnraalseid v1imeid arendama ning

vastaval alal ki alit itse e ritud A I e sannete tdit miseks ette vatmistuma. Kui see sinnib siis ple fihiskonna kas' vav arrtekus jdAnud kasustamata ning Ahiskondlikud kulutused katmata.

'Noorus on ilus aqg, norus ei tule iial tagasi!". EeF nevaft ilmneb, et seC vdrss on sfrgavamltteline mitte ainuft individuaalse elu, vaid ka sors,aarse elu vaate' punktilt-

GlroprlAsLEHT,

Nr.9/10; 10.nov.1938)

Peaminister presidendi iilesannetes prof. Jiiri Uluots

Ul6pilasleht aprill 1990

MEIE TEADUS aa

IA

ULIKOOL ULIUStr4ARK

Uhelt tuntud Eesti seltskonna tegelaselt kuulsin kord tema veendunud arvamist, et Eestis rahvusvatrclise tiihtsusega teadus kunagi tekkida ei v6ivat ja seda nimelt Eesti vaesuse ja viiiksuse t6ttrr. Eesti vastastelt kuuled rihti seda vana aryamist, et cestlane oma t6u

alavIiirtuslikkuse t6ttu midagi ei suuda luua, millel laiemat, piisivamat vliirtust oleks. Nende poolt toodi Eesti iseseisvuse algpiievil arvamine kuuldavale, et eestlastel puudub ka riiki loov v6imc ja oskus. Viimanc viiide on nendegi ltihikeste Eesti iseseisvuse aastatega osutunud p6hjendarnatuks-. Olgugi, et meil n.ii. revolutsiooniliscl teel riik on loodud, ilma piranduseta, ilma kogemusteta, k6ik varemetele on ehitatud, on sec riik oma puuduste peale vaatamata ometi mitte halvem mOnest vanemast riigist. Mis sellessc puutub, nagu oleks eestlane k6rgemaks, laiemaulatuslikuks teaduslikuks t66ks kdlbmata, siis on see mitmegi Eesti soost vorsunud rahvusvahclisc tlhsuscga - kahjuks ki.ill olude sunnil v66ra rahva liikmena teaduse ilmas tuntud - teadlase olemasolemiscga niisamuti tiihistatud. Ei ole tihtki iseendast alaviiirtuslikku t6ugu (rassi), i.itleb saksa teadlane F.von Luschan oma raamatus "Vrilker, Rassen, Sprachen". Meil puudub ainult teaduslik piirandus ja traditsioon. Ka ei ole Eesti liiga viiike ja vaene, et tosiselt teaduses kaasa tri6l.ada, kui ainult vastavalt oma oludele asja korraldada. Mitte m6nda Berliini iilikooli lugemata hulga Oppetoolidega ja laialdaste asutustega, vaid midagi samast kui Oslo, Helsingi v6i m6ne teise viiikse rahva iilikool.

Tcnrlus n6uah k6igcpcalt andcid. Vacvalt v6ib kcegi seda t6endada, et ecstlane oma vaimuannete poolest teistest rahvastest alamal seisaks. Vlljamaa teaduse-

mehed, kes meie Ulikoolis on t00tanud, t6endavad, et meil andekaid noori v6rdlemisi sagedasti ette tuleb, vaatamata meie puudulikkude keskkoolide peale, mis annete viilja-arendamist just ei soodusta. Nende ridade kirjutaja isiklikud kogcmuscd, kui neil kaalu pcaks olCma, kOnelevad sedasama. Millest aga meil puudust on, see on tulsvaste tcadlaste kasvatus ja ergunrs oma kodustes oludes. Teadus n6uab ka tCr0kustjaj6u koondamist iiiirmuseni tihe kitsa ala peale, kogu j6u kokkuv6tmist teatud sihiks. Ei saa iihtlasi teadusega t6siselt tegemist teha, ka suurte annete juures, ja ktimnetes meie rohkearvulistest geltsidest, Uhingutest jne. liikuda ning ka veel poliitikaga ja muuga tegemist teha, nagu meil tihti on tiihelepandav. See ei k6lba eeskujuks.

Eeskuju aga on tihtipcale otsustavate tagajiirgedega.

Kuid ei ole sellest veel kiillalt: peab ka v6imalusi olema, peab varandust, tegevuskapitali olema, et teadusega tegemist teha. Puhas teadus ei too midagi sisse, eriti aladel, mis praktilise aluga viihe seotud, kuid n6uab aga aastaid kesvat pingutatud t00d, esite, et teatud k6rguseni jduda, ja edasi, et midagi piisivat, vfiiirtuslikku

luua. Mitte ainult oma kitsaste koduste olude jaoks, vaid ka, mis viljaspool, rahvusvaheliselt midagi maksab. Olemc kehvad, kuid kokkuhoidlikkusega saab ka midagi teha. Aja jooksul kaob ka see praegune Ule j6u elamine ning viilispidi hiilata tahtmine. Sikilt riides, kuid ei iihtki raamatut kodus, enne ptihi napsipocd tungil tlis, kuid raamatukauplustes m6ni harv ostja, moearid laienevad, kuid ei leidu (tarms) iihtki railmatukauplust, kus ka muud (kirjutusmaterjali, filmidiivadc piltpostkaartc jnc.) ci miitidaks!

Oleme mtiddunud iseseisvuseaastatel ja meie iilikoo-

Ubpilasleht aprill 1990

li

tekkimisest saadik, millest ka varsti kiimme aastat

mcicida on, tuntavalt edasi j6udnud,

kuid oleme praegu tildiselt siiski seisukorras, et suudame ainult teiste rahvaste teadlaste m6tteid populariseerida, seda ette kanda, mis teiste rahvaste pojad on loonud, elame nagu teiste najal, teiste armust. Sellest peab i.ile saama, peab nii kaugele j6utama, et ka meil enam loodaks, et ka meil teistele midagi anda oleks, et meie iilikool t6useks viihemalt teiste iilikoolide kesktasapinnani. Eesti tcadlane ei pea k6lbama mitte ainult iiksi Oppej6uks Eesti tilikooli, vaid see peaks k6lbama ka iga teise iilikooli. See on nOudmine, millest midagi maha tingida ei ole. Meie iilikooli professorite ametisse seadmine ei pca ikka tulevikus jiiiima meie sisemiseks asjaks, vaid see peab rahvusvaheliselt oma kohale Oigustatud olema. Professoritc ametisse seadmisel peab tawilik olema vastavatc teiste rahvaste teadlaste hiiiikskiitmine, nagu see si.innib teistel maadel, kus ainult tiks tilikool on ja sccga 6igc asjatundja teatud alal omal maal puudub, kui mingi dppetool on vabanenud. - Enam arusaamist noortcst, kui polc suudcrud miiiirajaks teatud t00ga valmis j6uda. Teaduslik t66 pole analoogiline puuraiumisele, kus pool siilda v6i siild pcab piieva jooksul raiutud olcma. Eriti arusaamist nendelt vanadelt, kellel endal see "puustild" on raiumata jfliinud. Kuid ka enam keskendatudja koondatud td0d noortelt. Iga [rgu olgu iilikoolis hinnangul tiihtis ja m66duandev, vaid tehtud teaduslik t66, millcl ainuriksi kaalu olgu.

On tiiitsa loomulik, et meil alguses pidi inimcsi amctissc pandama, kcl vastav tcaduslik cttcvalmistus puudus, muidu oleks meie tilikool suuremalt osalt v66raste kiitte liiinud- Samuti on loomulik, et meie tilikoolis veel ka lihematel aegadel ei saa t[ielikult iilemal tilesseatud n6udmise jlrele k[ia. Kuid sellele peab ikka jdrk-jiirgult ja jiirjekindlalt liihenetama. Ei saa edaspidi sellega enam rahul olla, et meil iilikoolis Oppej6ud tegevuses on, kes teaduslikult midagi viilrtuslikku pole loonud, sellest riiiikimata, et tildse midagi oma alal pole loonud, v6i et peale oma "kdrgema teadusliku kraadi" omandamise teaduse alal midagi pole teinud ega tee. Nii muutuks meie tilikool ainult mingisuguseks seminariks, Opetajate ja ametnikkude kooliks.

Meie iilikool peab aga ka olema ikkagi teaduslik asutus, kus inimesi mitte ainult praktilisele elule ette ei valmistata, vaid ka teaduslikuks t60ks, selleks viihemalt viilja kasvama, scda enam, et meil muud k6rgemat teaduslikku asutust, akadeemist, olemas ei ole, selle tileval pidamiseks v6imalusigi pole ega niipea ka edaspidi ei leidu. Suudame meie teaduses rahvusvaheliselt ennast maksma panna, siis ei ole kartust, et meie maa jiille kord Vene kubermang oleks. Miks tunnustati Soome iseseisvaks ilma k6hklemata suuniikide poolt?

Kahtlcmata sellepfirast, et Soome oma teaduse ja kultuuri t6ttu iseseisvate rahvaste peres oli nagu iseenesest mOistetav, milleks tarvilik oli ainult soodne aja-

looline momcnt.

Parem oleks olnud, et meie i.ilikooli alguses oleks teisiti konaldatud, kui see stindis. Kdige pealt ei oleks tarvis olnud seda nii suureks ja laiaks teha, nii et valitsus oli sunnitud koondama ja v6imalikult on ehk ka edaspidigi sunnitud koondama, sest meie iilikooli 6ppej6udude tasu pole kaugeltki samane, et teiste rahvaste teadlastega samades tingimustes tcicitada. Ka on tarvilik, et korraliste dppej6udude kOrval erakorralised, eradotsendid ametis oleks, et andekaile noortele teadlastele v6imalust anda teadusega tegemist tela ning surma ja vanaduse liibi lahkunuid asendada; see n6uab jiillegi lisakulu. Parem oleks olnud viiksemaga alata ja seda mdrida laiendada, kuidas olud lubavad, kuidas oma inimesi juurde tuleb, kui et vastuoksa esite laiutada ja hiljem koondada. Niisugune koondamine kannab, nagu oleme nIinud, juhuslikku laadi ja ripub tiksikute isikute, nAit. haridusministri v6hiklikust arusaamisest v6i arusaamatusest. Paratamata on olnud, et meie iilikooli Oppej6ududeks rida vtiljamaalasi on kutsutud, nende scas 6nneks hiiid teadusemehi, kuid paratamata pole mitte olnud, et kuni viimase ajani viiljamaalased tasu asjus on olnud ecs6igustatud seisukorras. Nii on trititingimused ka meie enda kodus olnud meio teadlastele ebasoodsamad. Ktisitav on, kumb tuleviku seisukohast parem on, kas see soodustus v6i ebasoodustus. Uks asi aga on kindel, et v66ras ainult nii kaua meie kitsastes oludes ptisib, kuni mujal parcma koha lciab, ct v66ras nii Eestis kui ka viiljas ikkagi vO0rana csincb, otse alla kriipsutades mcie teadusliku elu vaesust, ja et meie siis alles t6siselt sammu olemc edasi astunud, kui mcil ikka enam oma tcadusmehi tc' kib, kes rahvusvaheliselt midagi maksavad. Oma teadlaste eest hoolitscmine peab aga esiotsa pliiasjalikult riigi piill lasuma, sest meie seltskond on iildiselt liiga viihe arenenud, et teaduse tarvidusest aru saada ja liiga vaene, et teadust t6husamalt toetada, nii nagu scda niiit. nieme oma vennasrahva soomlaste juurcs, kus seltskond m.s. iilikooli (Iurus) on piistitanud.

Kahtlemata paranevad mcic olud aja jooksul, ning seltskond ja riik hakkab enam huvi tundma teadusc vastu, nii et Eesti teadlane Eestis enam soodustatud on ja sellel tagajtrjel ka Eesti teadlased korraliku kasvatu-se, ueeningu saavad, et rahvusvahelisest oliimpiaadist tcaduse alal osa vOtta ja vatretevahel v6itjatena Nobeli auhinna saajatenajne. kodulinna tagasi tulla, kus seltskonna daamid tulevad neid lilledega ehtima ja riigivanem nende k[tt suruma. Kahtlemata on siis meie tulevik enam kindlustatud iseseisva rahvana ja riigina-ning meie v6ime julgesti loota, et meie ka oma saja, kahesaja jne. -aastilst iseseisvuse kestvust v6ime kord piihiseda.

.

Uliopilasleht aprill 1 990

Korpor atsioon taotleb harifitd,. i a mitniekulgse inimes e kasuataniist Setle e e st ko:nna;u ad hook organisa.ts imni teg eultikmete seast u alitud. dpetqj ad e ) magistrid. Magister cantartdt ilpetab laulmrs t, magister p anrcandi erineuaid. spordialasid (alg s elt eelkhig e vehklemis t), magis ter reJerbndi hmlits eb lcorpor atsiooni liikmete uaimse qrendamise eest.

Selleks, et saada korporatsiooni tegeuliikmeks, peab iga rebane esitama magiste r reJerendile reJeraadi. Reeglirtu ei tohi reJeraat olla ertatarte, mtid.piiranguid teemq ualikul ei ale. Pdrq.st seda, kui- rebane on reJeraaditunnis oma lcirjat66 ette kartdnud., jtidb kaasuditlej ate otsustada, kas referaat udetalcse uastu udi mitte. Vtimasetjultul teeb rebane hiljem uue ettekande.

Hindamatu u ddrhts eg a materj ali

B

sisaldauad Eesti Vabari$i. pdeuil korpor at sioonide arhiiuidesse kquwnud. rebasereJeraadid. Sageli on nrrdkalljttks aga nfa?dseks hduinud, u1i on sdilrnud uaid. nende reJereering.

Siin lisaturd rebas ereJeraadi es itas 1933.a- .korp!'Rotalia' reba ne shtd.. uet.

Rictwrd Jotler. Kas N.Lirdu illidpilaselus on 56 aastaga midagi muhnud? Kols Eesti tudengid peauad oma riigitttes ehitama saff,osryuse materiaalse baosiga, nagu sde otiVene noortel pdrast Suurt Oktoobrit? *e (iryutus on rdnk pilge nende ttlikorili uugate pihta, kes ttli1pilase on pdris d.ra unustanud.

Ulis S6ukand

korp! "Rotalia".

TUDENG AT.VENES Richard.Ioller Kiiesoleva referaadi pfr6iilesairdeks on hrtvustada rneid N.Vene tudengkonna eluga. Ei saa ju 6elda, et k6ik peaks t6si olemn, mida ette kannan, kuid allikad on ilksteisele

niiv6rd vastukiivad, et.vega raske on neist t6elist v&lja tuua. Paaallikana tarvitasin dr. Klaus Mehnerti "Die Jugend in Sowjet-Russland" ja Saksa nli6pilasleht "Hochscbulere:Ausland".

Peatume k6i gepealt N.Vene iili6pilaste korterite juures.

Suuremalt jaolt elavad N.vene tudengid massikorterites.

Koos elavad nii mees - kui ka naistudengid. Vega huvitavalt kirjeldab dr. I( Meihnert kes ise mitu aefa N.Vene tudengitega koos elanud, nende elamist. Korter sisaldab m6ned taburetid, laud akna all, m6ned naelad seinas riiet_e j-aoks, paar kohwit pesu ja kirjadega pildid l*ninist, Stalinist ja hariduskomissarist - ning see on terve korteri inventar, mille vahel voodid seisavad, kusjuures abieluliste jaoks ainult iiks voodi on. Viimase tilest6usja kohuseks hommikul on ruumi korraldamine. Viihem ilus on veel pesuruum, kus veevdrk viiga harva Ut6tab.

L6unat, stitiakse paidasjalikult ulikoolis vdi kodus, mis

asub harilikult keldris, sest muud ruumid on elanikke tiiis. Harilikult antakse l6unaks kapsasuppi ja musta leib_a. Hommiku- ja irhtusii0k on kodus: tee, ieib ja heering" Kui keedame suppi, siis suurem hulk korraga,et jntkrrkr mi tmeks stiiigi ajaks. Eraomandust toiduainetes ei tunta.

Kirik toaelanikud, tihti ka naabrid sexlvad kaasa, kui kellelgi midagi sr.iria on. Vanenrate tudengite juures, kr:s; juba naisemehcd ja lastega, on rnuudetud 1;r.suruun-, kiii-

giks, kus mitukommend priimust korraga tiidtavad.

Mui<lugi aitab vega palju kaasa htasiidamilikkus ja jareleandlikkus sellele tthiselamisele. Uhiskorrrile allumine nduab vdga suurt endasalgamist ja erasoovide sal5ramist.

Siin saadakse neist aga raskusteta rile. On tthelepanuv6iiriv, et rahvas, kes veel m6ni aastakiimme tagasi lugeda ja kirjutada ei osanud, tsivilisatsiooni kEitte pUUab ja tehnilisi teadmisi omandada tahab. Venemaal on harilik pill et rongi esimeses klassis saksa, prairtsuse ja ameerika reisijad igasuguseid moeschurnaale ja romaane sirvivad, kuna venelased puupinkidel kolmanda klassi vagunis tehnilisi ja rahvamajanduse 6pperaamatuid loevad.

Revolutsiooni ja kodus6ja tagajarjel on suur osa Vene intelli genLsi emigreerunud. Siiajiiiinuid rakendati Ndukogude rii gi iilesehitami sel, kuna proletaarset intelli gentsi veel ei olnud.

Kuid igasuguste protsesside ja provotseerimiste tagajtirjel tekkis suur vaenulikkus N6ukogude riigi vastu.

Vaid hilisemal ajal on vaenulikkus viiheke jiirele andnud.

Siiski tuli sellest soov kasvatada klassiteadlik uus harit-

laskond proletariaadist. See polnud mitte ainult poliitiline soov, vaid seda n6udis ka majapidamine.

N.Vene andmete jiirgi n6udis viisaastaku ldbiviimine 1,5 miljonit uut ametnikku. Tdostus vajas 440 000 inseneri ja tehnikeri. P6llumajandus 10 000 k6rgema haridusega ja 300 000 keskharidusega spetsialisti, metsamajandus 11 000ja 2? 000 ning transport 30 000 k6rgema haridusega spetsialisti ja 120 000 keskastme spetsialisti.

0li6pilasleht aprill 1 990 uhistdttamisel tugevneb tudengi ja tiXilise ilksteisem6ist-

Ainult Taastane koolikohustus n6udis veerand miljonit

6petajat. Puudus 45 000 arsh,22 000 keskkooli6petajat, rtidkimata teistest vaimutiid tegijaist, juristidest jne.

N.Vene iili6pilane on tiiieline proletariaat. Kui vaadata iili6pilasi ulikooli minemas lihtsais mantleis ja kiibarais, v6ib'seda sama hiisti vabrikuviiravaks arvata.

N.Venes on praegu umbes 1 miljon tudengit, neist 400 000 iili6pilast ja 600 000 tehnikumi6pilast. Vaatamata sellele hiiglasummale on iga tili6pilane riiglstipendiaat ja saab 40 rubla oma 6pingute alguses ning kuni 150 rubla viimasel kursusel. 150 rublaga saab piiris hiisti elada, seevastu 40 rubla on vega viiike summa. Voodi iili6pilaskodus maksab 3 rubla kuus. Kogu stipendiumi ei maksa riik, osa makstakse trustide ja iihisuste poolt; kus iili6pilane ptirast kooli l6petamist tiititama peab.

Vene rili6pilaskonna v{ga iseloomulik joon on teadmine, et nendel lasub vastutus riigi tuleviku eest. Vene viisaastaku tiks ttihtsamaid eesmiirke oli kasvatada omale kindlat haritlasperet, kes'riigi tllesehitamise nimel kdik mang.u panevad. Kas see neil k6ik korda ldks, ei tea, kuid s5drastes oludes riigile truuks jiiAda on kangelaslikkus.

Oieti ei ole Vene tudengitel aega oma seisukohtade ule jerele m6elda. Tudeng on kui s6dur, keda kdsutatakse iihest kohast teise. Tuleb tihti ette olukordi, kus tehased esitavad n6udmisi endale tiiiile saada mitu tuhat Oli6pilast. On juhuseid, kus tuhanded tudengid kiiitavad kuni hilis6hluni sadamates laadimisttiOdel. Ja just sdiirasel

mine.

Mis puutub teadustesse, siis need on muudetud viiga ohekiilgseteks. Teaduskonnad on jagatud mitmeteks osadeks. Niiiteks 6igusteaduskond on jagatud neljaks: majandus-, riigi-, rahva- ja karistus6lgus. Iga tudeng v6ib neist valida vaid Ohe. Niisugune olukord valitseb k6ikides teaduskondades. tllikooli &plom on maksev vaid koos kolmeaastase praktikumi sooritamisega. tlldse on Venes praktika ja teooria niiv6rd seotud, et raske on

6,elda,

kumba on rohkem, kumba viihem.

Olukord on siiski praegu s6Arane, et vaatamata suurteIe summadele, ei ole j6utud teaduse kaadrit ette valmistada, vaid neid tuleb ikkaCr vdljast tuua. Suur vahe Vene ja teiste maade tudengite vahel on see, et Vene tudengitel on olemas oma kindel seisukoht. Ta teab, et pdrast 6ppimise l6petamist ootab teda tiiii. Kuna meil on see vdga kahtlane, kasleiad tOixl v6i mitte.

L6puks kokkuv6tteks vOib ilelda, et meie ei saa vene tudengbid v6rrelda endiga. Vene tudengile on antud v6imalused plihenduda ttidsse ja teda v6etakse kui riigiametnikku. Meil seevhstu peetakse tudengit suuremaks riigi-

raharaiskajaks.

,,,

.lastitienduste traditsioon ulatub tagasl 17. saJandisse. Ku-

Ugpsala Ulikooli kui Rootsl vanfma k6rgkooll

*irf

*if?'5]s?1ffi"f$,t"lT,[,HTika mlneiikuga htilata veel vald Lundi Dlikoof ia iusr see on o6h-

r;;;ift;1i"ffi6{xH.{.* moodsatele kol=

redz,ere

-eellstavad-neid

rlli6pi-

Jandil v5.ikeste klubidena, mille liikmed teineteist mitmel viisil toetasid. Praegu tegutseb Uppsalas 13 traditsioo_

al _ ^-

ulropllasr -.

O

=

OfganiSat=. af f.afA

fl i G Cl f . {

sloonto v ! heas k"orgkoolis vanas uppsalas trff,f$J*#siil#f PollumaianduU

ppsal a .tud

glgite y-ldiseks

organisatsiooniksond"XHLtft" kond (Studentkar). Te

'

on selie viilrelinna 2

Uli6pilaste Selts. sollkoolt Uliopilaskond

ja'Upp-

r ,.. r Andres Mannart

"Ii"'friopjr:i!i.it."'t uppsara rrriopiraskond moo-

3*:l5$it1';5?fL"Lo"

ronid la rihiselamud. Liikmeskond irlarub 45Ost 5OOOni.

fn1.l,l"ln"o*rineurrtevoiteise natsiooni oh kohustuslik.

:,,i*,1i*tsff."il}:85#T'i.

|iffiritffiH3ffi,:tr i[rh*,s**rnf,ri,j

TV-ruumid.

rr-rta traditsioonilisest ..,*_,.1,:.keb

Ilt?tihrlH1.t:Tils1ffii;l*".

DaKl See liikmemaksuta organtsatsioo ni1948.aastast'miltaoIil.h,-imntagabvaidametlikututamatult ggotqd fi_li6pilasorg*1. T TengseiEuse.

duslab ametliliu

Iijli,"'itiflii3:if:ffffi',::,&i:'lfli;f"L1'"T,Ii; tegevusalad teiheteisest enam eemalduirud' Uiiopllaskond on demokraatlik,

organlsat-

,#e,:iffi8,"i1*T:,i,1*SfJ.Gffi""g?ffifffiil8?"._ nide esindaJad moodustavad xuraatorite ronvendi, on Curatov Curatorum.

parlamentaarsetel mille eesotias

ffii*u*'ffirffffi

ffi'mffi*f,-ffiffiitulffiffi

kellelgi asja vastu ldhemat buvt, v6iks p66rduda valdkonni .C"i -loot oi.;;, ;1*;a1,fr: t*.'*i"t *'-'-' rE.. -. fti kus ja "ral,ifr: korp! sqkala e.estseisuse poole. Loodetavasti saame mqjutu;liUJimus"dJii;. "port, uriopilaste seriskond.rik e.r.y. tqimuu pe_amisert s.ot"sLi5iff,:lli:l$iB&:*tr[llT]r3:*J[=1'S#ll; . sioonides, mis on maakond-likul print3iibil moodustu- 'leping Gastrike-Hifsinge Natsiooniga. nud segaorganisatsioonid. Natsi<ionid tekkisid 17. sa-

nat-

'

10

Uli6pilasleht aprill 1 990

.I

POOII.I]UlTNAL Andestagu a ustotud Paul-Derik, et "thiOpilaslehe" toimetts oma rubriigi tantis temolt iihe luuletuse peolkiria niippas.

Eks tahq, itiOpitosedki kultuuriasiades uah;el ko;aso rdiiki' d.a, neid u iihemolt kritiseerida j a kommente erida,' kai rohkemaksj6udu napib. Igatahes tasub sed.o teh,aooikselt, pool' iiminr;,l, et hdrrastele literaatidele ja kunstiinimestele noorte (uahel oihaste) meeste IoIItrs sedauilrd selg*ti silmc ei pais' talcs.

N ii tq.hab' thiOpitasleht" igas oma numbris iihe' F ooliimina' t kommentaari dra triikkido,, ja kui sobiuaid koasautoreid lei' dub, miks mitte ko pikemate ontustuste ia raamatuiileaoadetega ormsolugeja ette qstudo. Ainult iilcs resentatsioon - eri' neu olt silbratike a iilj aannete'Dsmasp (ieu" i o'Ree de" rubriikidest loobwt ad' Poolhmlnad" oma u edr gudel iihemehe poltiti listest kommentaoridest a lo'Tletkeseisud" ttdi'?eab 8L Arztab".

Ainult ja ainult juhuslikudjc uiihem juhuslikud mdtteantoldused mCie kultuu-risiimdmtste kohtal Need read. olidiuhtkiria, adi mari{*ti asemel, kuidas soouite.

Kostabist ja PARA,-nditusest

Tartus "Eesti Elu. Estonian Life" - praeguse aja meie tiks paremaid viiljaandeid - trtikkis jaanuaris 6ra Mark Kostabi 10 reklaamikdsku, 6petuse, kuidas ltihikese ajaga kuulsaks saada ja v6imalikult suuremat k6mu tekitada. (NEiiteks 7. soovitus: Sqlvake avalikult kuulsusi! - vastavalt Kostabi nduandele toimides v6iks ka "UH6pilaslehe" kaudu talle tihe solvangu Ameerika poole teele saata, kuid olgu seekord ...). Leheveergudel pakutakse lausa maiuspalalisi fakte tolle ekstsentrilise kunstniku ja kunstittitisturi tihiskondtikust eraelust. V6ib tormiliselt vaielda, kas Kostabi massitiraaiis konveierilt hrlevad pildid on ikkakunst, etkuhu j66vad sellise produktiivsuse juures kauakestvad loomingupiinad. Kuid arvestades, et praeguse kirjattiki lugejaist vast vaid m6nel on 6nnestunud neid pilte originaalis niiha, tundub selline vaidlus demagoogilisena. Parem tiks intprmezzo meie koduse niiituseelu teemadel.

Kuni 1. aprillini jiiiib Tartus avatuks nn. neostirrealistide koondniiitus PARA 90. Enriko Talvistu artiklist saab lugeda ("Edasi", 24.veebruar): "NEiitusele PARA 90 ei maksaks tulla inimesel, kes otsib

siit efektset teatraalsust, nagu seda mtititi on kultiveeritud ortodoksse s{irrealismi puhul." T6si, seda ntiitust on raske vOrrelda eelnevate stirrealismiviiljapanekutega Eestimaal, kasvdi'Tallinnfilmi" stirrealistide nditusega samas saalis kolm aastat tagasi, mis iillatas vaalajat "Kihnu kurrlikindla" ja muy rauakoluga. Ka teatiaalsust pole ktibgt!! i.seg.yll; vuritiidid ei istu bikiinides oma toolidel ja pildid asetsevad seintel tisna stimmeetriliselt. IGs on kiiesoleva loo kirjutaja juba rikutud tollest ortodokssest stirrealismikontseptsioonist v6i on -p6hjus muus, igatahes m6jus nditus hirmudratavalt akadeemilisena, tekkis kahtlus, kas pole mitte Kevadntiitus tiles pandud. Raske on k6ike seda stinealis. mi sildi alla-mahutada. Et stirrealism suuresti subjektiivsusel p6hineb, v6in siinkohal deklareerida, et minule meeldisid k6ige enam Reti Laanemde suuresilmalised kiilaspead, neis oli t6elist stirrealistlikku nukrust.

Edasi fantaseerides j6uan jdreldusele, et oodanuks midagi skandaalset, m6nda horror-trikki. Neitusesaali akadeemilist rahu v6iks aeg-ajalt l6hestada kreissae meloodiline krigin v6i mdni muu meeldiv muusikaline taust. Piltide vahel v6iksid ringi s6ita mingid poolelektroonilised monstrumid (ideid monstrumite disainiks saab l&stabi piltidelt), kes segaks nditusekiilastajaid piltidesse stitvimast, tiridei neid kiitest v6i juustest. Monstrumid v6iksid ka pileteid kontrollida ja hnsti mitu korda, nagu seda

Uliopilasleht aprill 1 990

11

praegu valvuritiidid teevad. PARA-ndituse publik tuleks tulevikus varustada juba viilisuksel kotiriidest sussikestega. N6nda on neil keerukam monstrumite eest p6geneda v6i mine tea, milleks nad veel kasulikud on. Lugupeetud lugeja v6ib ktisida, on sel eelnenud visioonil tihist kunstiga, antud niiituse piltidega. Ega olegi, pildid jaavad ikka kas halvaks v6i heaks, ka viimaseid oli PARA-nziitusel piisavalt, ktill aitaks aga siiiirane skandaalne lisand nditusele rohkem publikut meelitada. Lisaks veel meelik6ditavad tileelamised.

Hingel kripeldab, et Kostabile jtii sol.,,ang kirja panemata. Kuid ilmselt on "Uli6pilasleht" selle tarvis liiga soliidne viiljaanne. Ehk ajab selle asja korda 31. mail Tartus asutatud Eesti Kostabi-Selts ja seltsi noorpoeedist esimees Karl Martin Sinijtirv

nimega "Van Gogh stitib "Kodujuustu"". Kus pilte Tartus ndha saab, on veel splgusetu.

Lavakate Pinteri"Siinni' pflevapeost" ja natuke ka Gregori-trupist

Et lavakunstiiili6pilased Pinterit miingima hakkasid, kohutas esialgu lausa iira. Noored on ktill stambivabad, kogemuste puudumisel nad.vast Pinterit lbseniga segi ei aja, kuid see ei tdhenda veel, et niiitekirjanikule l6puni pihta on saadud. Sedak6heviloiekut ja ebakindlusest tingitud rabelemist oli tunda-niiha ka "Siinnipievapeol". isiklikult.

Absurdiniiidendile omaselt saab "Stinnipilevapeo" siiZee timber jutustada paari lausega. Eite-taati peavad pansioni mere iiilres. Pansionis elab keegi kummalise kditumisega m6i statuslik mees Stanley.

Elab seni, kuni tihel piieval saabuvad kaks tiitipi Eestimaa lugemislettidele on j6udnud sensatsiooja tahavad Stanleyt kuhugi iira viia. Kuhu mustas niliselt huvitav kriitikaraamat. Mati Undi teatri- ja ja miks, iellele peab saalis liisutav publikum ise frlmial as ed kirjutised kokku koondatult kogumikus tiihtsust olegi.

"Kuradid ja kuningad". Trtikiarv 3500. Kirjastus vastuse leidma, kuigi ega sel erilist ka see, kuikiiitumine, tegelaste Palju on olulisem "Eesti Raamat". Ilmekas t6end selle kohta, et kirja McCann, nood kaks meest, oma dradas Golberg jastus siiski veel tegutseb. Kirjutised pEirinevad viimisoperatsiooni ette valmistavad ja nende ootus aastaist 1965 - 80 ja teemadering on t6esti ulatus- (suurep5rane stseen ajaleheribade rebimi sega). lik: tehaksc juttu Sokiteatrist ja filmist "Mtiektila Banaalne oleks riiiikima hakata praegu Eestis vapiimamees", Hermakrilast 60ndate l6pul, Viscontist litsevast absurdibuumist, kahtlemaia on "Siinnija Beckettist; kogumik sisaldab portreid Herta Elpdevapidu" selle buumi fiks viljadest' Eike Viirk 25. vistest, Jaan Kihost, Raine Loost, Lembit Eelmiiest ja paljudest teistest. Teatriajaloo seisukohalt vtiiirt veebruari "Pdevalehes" viiidab, et "Stinnipiievapidu" kirjandus ja ka muidu mdnus lugeda: k6ik on vai- ei saa siiski pidada stirrealismile tuginevaks nn. ttitipiliseks absurdittikiks ja lisaks kasutab lavastumukas ja esteetiline, ei iihtki surnud kassi. se klassifrtseerimisel epiteete nagu "stirrealistlik", "ulmeline" jne. Natuke kahtlane on kasutada neid s6nu srinoniitimidena. Lavakate diplomietendust ' vaadates tekkisid paralleelid Gregori trupi "Viimase iitiga": ka seal tulevad kaks meest eiteakust Tol piieval sadas Tartus jiiist vihma, mitte ammu (ainuJ info, et tiks olla trammiga kohale s6itnud), oli alanud 1990.aasta. Endid kunstnikeks pidavate riiiigivad kohati tisna arusaamatut juttu ja ldpuks noorte rtihmitus'Yincent" ainult r66mustas vihma ka see vtigivalla teema, vaatajale jiiiiv pdhjendamatile. Oli saabunud piiev, mil ilrnastik lubas rtihmitu- tus. Gregori truplaste eelis seisneb selles, et npnde sel katsetada uue tehnika - vihmatriikiga. teksti pole kirjutanud Pinter, jii6-b 6ra kahtlus, kas M6ned s6nad selgituseks. Action algas lillede pa- k6igest on ikka l6puni 6igesti aru saadud. Siit ka nekuga Leen Kullmani miilestusmlrgi jalamile. Ko- suurem enesekindlus. 14. lennu kiitusena tuleb hustused muusa ees tiiidetud, mindi tegelema kuns- mtirkida nende suuremat stabiilsust v6rreldes Gretiga. Vincentlased olid hankinud ? viilismaise piirit- gori trupiga (gregorlased hakkavad vist oma improoluga viirvipulverisaatorit ja paki defitsiitset vat- visatsioonilavastusest dra tiidinema, viimastel manpalerit. Paberilehed asetati kilealustele ja te- etendustel miingitakse tisna tujutult), kui isegi m6gevus algas. Pulverisaatorid suunati vertikaalselt nes kohas rabeldakse liigselt, siis rabeldakse stafiles ja piserdati sadavat vihma viirviga, vihmapii- biilselt. sad viirvusid ja langedes paberile, jiitsid sinna enam-viihem kunstipiiraseid jfllgi. Grupit66na valTAMBET KAUGEN{A mis tol pdeval I vihmatrtikis pi'lti. K?iesoleva loo autorile kui kOrvalseisjale meeldis k6ige enam pilt

Hiivasti, kollased kuradid

Vincenti" vihmatrtikid

Uli6pilasleht aprill 1 990

fr

o o

h

=

p g ln ))

F] lFl

F] frI rn F,

a F*{ H

fr fr H FI

12

2. mArtstl (28.veebruar) aastal ISOO esitasin end sellele maailmale uue kodanikuna Ja hak*asfr kohe agaralt oma hiile6tgust tarvitama. Asi ei olnud muidugi alguses, lgal algaJal uuel aJaI, piris kIrdelJa tuli k6tge kate jaJalgadega k6vastt t66tada, et edasiJ6uda. Aga asJal oli edu, lflks ta kuidai nksSa paari-kolme aasta pirast olin omateada mees nagu k6lk teised: et need h66veldastd, stls laskstn endalegi h66vli kinkida Ja h66veldasle et htgi otsas. Et isa molder oll, sils negh igapaev [ikuvaid masinaidJa kuna slin alatt ehiteti Ja t06tati, sils sain sellest loomuliku algatuseJa t6uke ka "maslnaid" ehitada.

Kodus - Ehaveres, Palamuse kthelkoruras - oli isal, kui kblgts asJus meistr'rl, kQlksugu t66toadJa -rilstadJa nit et Hfnd pievagt, et ma poleks'olnud ametis m6ne uue maslna kallal, oli see sils lilvast v6l puust v6i millest tahes. Nil oll ka loomullk, et polsst hakatf valmistama piris maslnaehitqlaks, Ja kuna vanernad vdrdlemfstJ6ukad oltd, m6eldi mind saata reaalkooliJa edasi politehhikumi. V6ett kooliOpetqla-prelti koju ja 1908. aasta kevadel, pi6le t/2 aastast ettevalmistust, tegin eksami Tartu reaalkooli ettevalrrristusklassl. Samal sfiglsel toodl mind Thrtu kooli ja pandi panstoni &hte saksa perekonda. See' oli vanemate seisukoht, kes omal aJal mdlemad oltd k6ind linnas saksa koolis. -_kodrrgt oll-saksa keel piris igapievane - alqult l,oomullk. olid ag.3 ,,,1.,,," omad suuremad tagaJarjed. Pansionls kasvatati mlnusse pOlgus -S_e] k6ige eestili . ,,.,,

13

Uliopilasleht aprill 1 990

se-ja talupoegliku vastu ja nii tugevasti, et kuigi aru, et meil on oma keel, kirJandus, qialugu, et selles pansionis olin kaks aastat, k6ik venestuS, seda kui meie oma on tarvis tunda. Hakkasin ise mida kool taotles, alati ja veel mitme aasta pi- 6ppima ja korraldama ki.rrsusi, millel Aavik alati rast tagasi p6rkas minu saksameelsuse vastu. oll valmis 6petama. Kuna neid aga viliselt ei lu191O.a. pandi mind korterisse tAdi Juurde, mis bat, hakkasin kohe elavalt tundma vene survet mind vabastas otsekohesest saksam-eelsest kas- J_a sestsaadik on pirit mu vaen vanelaste vastu. vatusest,.aga ruâ&#x201A;Źu tdhendet, olin edasi saksa- Ohutasin nii palu kui oskasire - see oli k6ik s6braline. Siishi sakslaseks pole ma end kunagi 1915-16.a. - viimases klassls - vastuhakkamist nimetand, vaid ikka eestlaseks, kuigi see mulle venestusele. - Nii algas mu fihlskondlik tegeuus. tol aJal oli kaunis piinlik. Et end olekstn nirne- Koolis Oppisin keslrrniselt, siiski sain iga aasta tand sakslaseks, selle eest hoidsid mind kfill 2 klasst liibi ja 1916 sain ldputunnistuse. Kaas6piasjaolu: esiteks, et loolis k6iki kadakaid pilgati - laste hulgas olin k6ige noorem Ja kasvult k6ige solle alla ma ei tahtnud sattuda ja teiseks, olin vAiksem ja uldiselt vihe seltskondlik, kalduv fikseks siiski vahest liiga ausameelne - sama pan_ sindusse. Mind vist palju ei mdrgat klassis, k6isioni m6Jul, kus pean t6ele au andma, kasvatus gist koolpidudest olin eemal. Silskf sain k6ikideoli pzi2ile muu uskhk, ausust Ja korrallkkust ga histi l6bi. Veel viimases klassis valmtstasln taotlev. Nii Hks aeg kunt umbes l9l4.a. Kaas- end politehnikumi vastu. Aga fihenduses "p66r6pilasist.olin eriil s6braks saand iihega. Vold. dega" ilmavaates, mis samal aJal tuli, sfindis Pi6sukesega, kes oli flirmiselt "ladnai polss Ja muutus ka mlnu tulevikukavatsusls. Oll selge, et t6is rahvamees, suur naljahammas ja eritt "teri- 6ppides tehnikumis olek3 tulnud mirlna Veneva hambaga". Sel oli minusse tugev m6Ju. Erttt maale kuhugi vabrtlmsse ametlsse. See aga oll uhes asJas sain talt t6uke: ta oli lflbtJa lhbt eesti piris vbimatu piile selle kui oliit thuJa hingega poiss Ja rydJus ses suhtes rntnussegt. OIin Juba saand eestlaseks. Piflle pika m6tlemise jplgesin varemalt kuulnud m6nd Juttu Kalevlpolast, mis avalikult 6elda, et hakkan arstiteadust 6ppima. oli rriulle uudiseks Ja pzini m6tlema, kriidas sel- Ootamata meeldis see n6u kodugi, kuigi mind lest saaks rohkem teada. Samuti olin kuulnud lapsest saadik valmistati inseneriks. Ja nii jflin muistselst saarlaste meriretkeist, kuigi hflma- p6ile kooli l6ppu Tartu Ja hakkasln ladtna keelt ralt. See tiratas tahtmist kuulda fiksikasJalise- 6ppima (filikooli astumiseks olin liiga noor malt. Aga kelt? Keegi fimbruses ei teadnud mi- 16.a.). Korraldasin tol aJal eestt Ja soome keele dagi. Siislcl oma s6bra P. kaudu sain nihaJa tar- kursusl. Olin paraJasti ladina keele eksami soorivl[ada Kampmanni kirJandusloo Ja prantsuse. tand Ja leeris keind, kui tuli Vene revolutsloon, ajaloo - need, kuigi neiat esiotsa vahe aru satn, Hakkas 6pilaste korraldamine. Andsin neile nOu avasid mulle tewe uue maailma. Ma polnud iial- hoiduda vene organisatsloonidest Ja korralduda gi mbtelnud eesti ajaloo ule, selle v6imaluski pol- eesti keele ja ajaloo Oppimtseks. Aga n6uanded ei nud mulle meele tulnud - ja nuud korraga ava- lOppend sellega. Mind kutsuti mitrnesugusile nesid terved uued alad, mida ma k6iksugu Kale- ndupidamisile ja nii sattusin tiihelepanemata vi juttude jne. mdjul olin hakand umbes aima- t66sse ja v6tsin osa E. Noorsoo Rahvusliku Liidu ma. See oli uks, mis minusse tdi p66rde. Vahest asutamisest ja t66st kuni 19I7.a. kevadeni. Suveelgi tdhtsam oli teine asjaolu. Koolis oli hakat gisel evakueeriti Tartu Ulikool ja kuna ma piizilek6nelema eesti keelt tundidest, kuhu mindlci gi ei paasenud siia arstiteaduskonda - see oli nii kutsusti.'Olin kohe n6us, miski uudishimuga tungil tEiis - s6itsin Tomski. Ei piiisenud aga tahtis 6ige kuulda saada, missugune see eesti saalgi arstiteaduskonda ja kuna see oli vene Sigrammatika ja Oigeki{utus on, millest olin kuul- beri linn, oli mulle nii lOpmata v66ras. Tulin nud ainult uht imet: 15 kaasust! Esialgu ei juba kuue pieva pirast tagasi. Sain Tartus arstisaand sellest asja - koolis ei lubat eesti keele teaduskonda, kust oli hakat mobiliseerima mehi tunde. Eesti keelt sain hakata 6ppima alles sdjavdkke. Siiski sain viihe loengul kdia, kuna I915.a. siigisel uhel Aaviku salaja peet kursusel, kogu aja kulutin "seltskondllku" too peale. Rahmillele kaas6pilaste kaudu p:iiisin. Aga keele6p- vuskusimus Ja rahvuslik kihutust66 olid valland pimine oli haruldaselt huvitav - niisuguseks os- mu mOtlemise. Seepiirast hakkasin kahtlema, kas seda teha Aavik. Temal oli minu ilmavaate kas sobin arstiks, kuna huvid valgusid irii laiati. kujunemisele, peab utlema, k6ige suurem m6ju. Kuna mind meie rahvuskusimus oli viind tagasi Ta ei dpetanud ainult keelt" kaldus tihti kdrvale, tirkamisaega ja selle tekkimise alguseni JannserZizikis meie kirjandusest, kirjanikest, poliitikast, ni ajal, huvitas mind eriti meie lihem minevik, kirus vene kooli jne., ja seda k6ike niisugr-rse ela- millest tihti riizikisin neil 6htuil, mil istusin Aavivuse ja vaimustusega, mis pidi kaasa t6mbama. ku juures ja mida hakkasin uurima vanust aja- Ntiud alles hakkasin iseseisvalt mdtlema. sain lehist Ja E.R. Muuseumist. Seep:irast hakkasin

l

:'.1

'l:

,#'+;

i::

]iT

,st

d ' rtl ".S f;+l

.J!

'rs

.4

'

.*a ':1,

14

Uli6pilasleht aprill 1990

m6tlema ajaloo Oppimise peale. Kfrstsin n6u Aavikult. Ei saand aga mlnglsugust kindlamat vastust. Kahtlesin kaua, enne kui j6ulu aegu 1917 julgesin asjast rzi2ikida kodu. Stiil seisti esiotsa vastu: nahti sEs'mu k6ikuvust - see oli juba kolmas elukutse, mida m6tlin. Slisld sain niipalju vanemad n6usse, et jergrnise (1918,I) semestri algul laksin ajalugu 6ppima. Olin aga ikka tegev noorsoo liidus. Tuli saksa aeg, mis valiselt pani tegevuse kitsaisse raamesse sundides

TARTU TAGANTJARELE aa

salaJa t65le. Pidasime n6u igasugustest p6randa-

alustest organisatsioontdest, mida pidasirne vajalikuks asutada frmberrahvustamlse vastu. Nli ldks nirudki aeg, et ei saand 6ppida, pealegt suleti varsti vene filikool. Strgisel pidin astuma saksa irlikooli, aga jain 2ira, sest seda hakati boikoteerima. Olin endiselt p6randa all (Einbundi juhatades) kuni saksa aja l6puni. 1918 astusin sdjavdkke, kuulipilduJate komandosse, kus teenisin s6ja l6puni. V6tsin osa umbes lrirmmekonnast vdiksemast lahingust. S6javiie elu oli jille -suure m6juga. See 6petas mind teat mAiiral lihtrahvast, kellega siin esimest korda otsekoheselt kokku puutusinja keda seni sugugi ei tunnud, rirx saama. Teiseks 6ppisin siln esimest korda nagema elu reaalsemalt nagu ta on koige hdbematuse ja valtskusega, silmakirjalikkuse ka "konksudega", mida varemalt ainult aimasin.

1920 vabasteti teenistusest ja astusin Jille ulikooli. Siin sain kokku vana hiii Anniga (Aug.Annist - t.m.), kes mu vedas uude rfihmitusse, kus olid Oku Loru (Oskar Loorits - t.m.)ja Koort Allu (Aleks.Koort -t.m.) ja Taklaja (Jaan TakIaJa t.m.) ja veel teisi, kes pidasid n6u uue frlidpilasuhingu asutamisest.,Olin E.U. S. -is I 9 I 8 alates, kuigi ainult nimepidi, sest tegelikult olin s6javdes. Uued s6brad, kes suuremalt osalt olid B.U.S.-is kirusid viimast Ja haudusid uue plaane" Vdsind nagu olin piiflle noorsoo liidu tegevust, hakkasin esialgu vastu uuele organisatsiooni asutamisele. Aga Oku Loru oli rahutu ja unistas Ja huppas Ja tormas kuni olime k6ik nOus iira tulema E.U.S.-ist, millest enam ei loodet midagi hi6d ja asuteti Veljesto, millest aga loodeti enam hdid nii m6neltki poolt kui tawis.

Siin aga on lorul l6pp ja- punkt.

Tartus, 9.apr. 1922

Harry Moora

ARVO MAGI

"Rahuahulgad, tulge kokkul Emaide kaldale!"

lauldahse ueel praegugi (laul ise on uaba tdlge sahsa heelest ja selle originaalis kutiiltakse rahuast kogu' nema Reini tirirde). Laulul on akadeerniliste inimeste juures romantilis-igatsuslik hdla. Kahest Eesti Kiijanike Kooperatiiui teosest, "Eest! Vabariik" ia "Uniuersitas Tartuensis", leuis teine hoopis rohhem.

Sellest udiks ju jtireldada, et ttinapcieua ahadeemilised pagulased peauad rohkem lugu oma iilikoolist

hui EestiVabariigist.

Kiiesoleuas kirjutises on tahetud anda edasi m6. ned mcilumuljed Tartust. Kiriutaia ise on siindinud Pdhja-Tartumaal, 26 km linnast, kdinud Tartus enne iilikooli asturnist seitse aastat koolis ja omas utihemalt pooltosinat sugulasperekonda Tartus. On udimalih, et teistest linnadest udi maaosadest otse iilikooli tulnute udi Tartu linnas siindinud ia iiles' kasuanud inimeste mcilupildi.d, linnast on teistsugu' sed.

Vcilise

linnapildi udihs

skitseeriQ.a iiirgmiselt : Tar-

hansalinnana Liiui' ja Jaani kiriku telliskiuigootiha. Barokkmaiu leidus Gus' tau Adolft. ja Ulihmli ttinauate rajmnides, samuti tunnistas Rootsi ajast linna raekoda. Mdbd.unud sajandi esimene pool jtittis oma jtiljed linna arhitehtuuri iilihooli ualge ning hdrge hoone ning teiste h,lassitsistlike ehituste ntiol. Sajandi tei*el poolel hatsuti aimata jtirele mitrneid uanemoid, ehitusstiile (neogootilih Peetri hiriU. Jdukamaks muutuuat linna iajandiuahetusel iseloomustauad juugendstiilis piirjelimajad - aga ftry. juba eestlaste omad. ehitused, Vanemuine, Eesti Ulidpilaste Selts, Pauluse kirtk.

Mdned moodsamad ehitused suutis.piistitada ka uabariigiaegne linn.

Kdigi ngnde ehituste ilmber asus ikka ueel iihe- ia kahekorruseliste puumajade mass kdrgete plankudega ja hoouiuiirauatega, tn1nedel majad.el rihhalihult puunikerdusi fassaadidel (Rootsis "puusepard6mu.ks" ristitud,). Taoliste majade rnass pani linna

tu ornaaegsest hiigelajastust

rnoa orduriigis on stiilinud Toome uaremete

\ 15

Uli6pilasleht aprill 1990

hiilastauaid utilismaalasi Tartutki u1rdlema enne- uennad ja -6ed udi uastassoost "tuttauad" ja "kallihdike - ja paraku Sigusega - Venemaa prouintsilin- rnad". Silgauamale udljast linno dppima tulnu ei nade troostitu arhitektuuriga. Aga see pilt oli muu- suutnud teda iirnbritseuas iihiskonnas sukelduda. tumas - eriti holmehiimnendatbl aastatel.

Seda miirkab ueel paguluseski. Viiljastpoolt TartusLinn asus jdeorus ja selle kallastel. Toome pealt se studeerima tulnud niieuad linna tagantjrirele ro' uaadqtes niiitas pilk majakatuste uahel rikkalikult mantiliste silmadega, turtlane ise realistlihumalt. rohelist, Emajde sinist paela ja haugemal uiljakai.d, Teraua silmaga ttihelepanijo rntirkas sel ajal ha, pdlde. Vaade Ttihetorni mcielt on meelitanud mitut hui palju Tartus oli ueel sokslust mitmesorti tiiis-, poeeti Tartust luuletama. Rohelist linnas leidus pea- pool- ja ueerandsakslaste nciol, kellest suur osa olid le Toomepealse, Emajde seruade ja Ttihtuere pargi selged "kadakad". Sakslastel oli sulrteliselt palju ha rnitmel pool majade uahel - aedu ja puid. Soome koole, nendele kuulus Jaani kirik. Aga nende hulgas kirjanih ja hriitik Tatu Vaaskiui sattus hoopis uai- hakkas toimuma tog asirahu astumise protse s s, peremustusse Tart u looduse " ldunamaisest lop sakusest", kondadest liihsid, nooremad lapsed eesti hooli.desse. hui ta esmahordselt linna kiilastas.

So,tso hoolides hAinud liitusid eesti illi1pilasc)rganiTartu asus keset pdllumajanduslihku maad, linna satsioonidega. naaberuallad olid tuntud oma jdukuse poolest. MaaVahe meie kontinentaalse "tsiuilisatsiaoni" ja r rahua osa linnapildis koondus peamiselt Emaj1e teks soomlaste skandinaauialiku orientalsiuni riiirsetele turuuiiljakutele ja Ule-Emajde iiiirsetele hel ilmnes juba soome iili1pilastega suheldes. |., (tudengite keeles: Trans-Embach) asuualesse sdsse- mad olid meist tunduualt rihkamad ia osalt ual . sdiduhoouidesse, huhu oli udimalik hobune ja uan- ha tugeuama hariduspdhjaga. Aga omauaheli her "parhida". Iseseisuusaegne talurahuas oli juba suhtlemises olime meie seltskondlihult uilunum hilllalt jduhas nii hobuse-uankri kui oma riietuse "libedamad", meile sisse treenitud kontinentaals, "e poolest (tuldi linna ka muidugi raudteega, busside- uiisakusnorrnidega (eriti suhetes "6rnema sooga"). ga ja laeuaga mdbda Emajde alamjooksu) - aga mui- Meie olime sdnaosauarnad, meie "s.uuuiirk" oli libedugi ihha ueel kiillalthi koduuillane. dam, uostastikune sdbralih nitdkimine (tudengi keeLinnarahua enda riietus ja olek oli killlaldaselt les "aasirnine") juba hoolieas selgeks harjutatud. mitmehesine - alates ikha ueel linnapildis esineuast Baltikumis palueldud "sdnaosauusest" on ha urilissandist ja Emajde iitires tegeleuast habernikust, m aala s ed t unnistu st andnud..

Peipsiddrsest uenelasest kuni "peenikeste" inimesteMis on Tartu linn oma pdhiolemuselt? Mis eraldas ni, kes oma riietusele utiga rdhku panid - mida ka teda teistest eesti linndest? See oli pdllwnajandusli' u iilismaalased olid, ttihele pannud.. Korterite sisasf us hult jduka, suure maakonna linn, uiihese t66stusega, oli selleuastu suhteliselt hoopis tagasihoidlikum. hohaliku kaubandusega - sellest hoolimata KaguJa peakatete utiruikus! Tartu oli koolilinn, mitme- Eesti majanduslik keskkoht. Aga see omas - kui m' - ometi suurhriitise, uiiruilisi koolimiitse ntihtus kdikjal nii poiste kui napcieua termineid kasutada tiidrukute peas, kokku pidi nende kandjaid olema millel linna materiaalses ja uaimses elus oli olnud mitu head tuhandet. Lisaks tudcngite uiiruiteklid su,ur osa juba mti\dunud sajandi algusest peale ia (pidulikel puhhudel..ha ualged iildmiltsid.), neidki mis andis Tartule tema niio ning huulsuse. Tartu oli rnitte i)hsi Eesti silmapaistuamaid koolilinnu, uaid udis olla tuhande iimber. Politseinikud, sdjautielased j a mitmesugused, mundrihand,j ad ametnikud, aitasid ha meie iilikoolilinn u ciru ikir eu ust s uu rendada.

Kahtlemata oli iilikool suurkriitis. 0ppei6udude kdikus 300-400 uahel, iili1pilaste aru 3000-5000 aru ja Linna heskus asus Riia Laia tiinaua, Toomemiie ja iilejdelise Narua ttinauo uahet. Kooliloste popu- uahel. Vabariigi ajal oli tilikooli sisse kirjutatud laarne jalutamistee oli Riiiitli-Vdidu tiinauatel - hokku 17 600 iiliapilott, iilikooli oli ldpetanud 5600. "postkontorist Tillemanni kellani". Raekoja platsil Siin polc andmeid, kui palju oli ametnihke ia muid peeti paraade, tudengite rongh,tiigud l,iikusid ihho iilikooli teenistuses oleuaid isikui.d. Vdime julgesti oletada, et koos 1ppejdududega oli neid utihemalt sama1 kesklinnas.

1000 isikut. Nrisiis oli iililiaolil jubo maianduslikult Tartu asus igiuanas teede ristluspaigos - seal, kus uriga tcihtis osa linna elus. jdekaldad suhteliselt kitsa oru ja jdesiingi moodustaKdnelemata selle voimsest ja kultuurilisest m6sid. Maanteed uiisid Narua, Tallinnai Viljandisse, just.

Tartu oli olnud "eesti elu keskpaik" sellest ja Valka Ydrru, Raudteeliin l\ikas linnast liibi.

Emajde alamjooksul sditsid laeuad ja uentlaste lod. ajast, kui isa Jannsen a. 1864 Tartusse kolis ia jad. Ulemine osa oli paadisditjate ja purjetajate pii- "Eesti Postimeest" hakka.s utilja andma. Peale iiliralt, sedarni$da ptuiseti l{aisentaali uiilja$id.upoi- hmlilinna oli Tartu niisiis ueel Jaan Tdnissoni ia gale. Luhtadel kahelpool linna kiiidi suuiti pdevito- "Postimehe" linn. Nn. "Tartu. uaim", mis oli otna olemuselt liberaalsem udreldcs konseruatiivsemo Talmas ja suplemas. linnaga, oli oma olulises osas iilikooli uaim.

Viiljastpoolt tulnu.d koolilaps vdi tud.ang'- miltinc UUnmt iw ei tekkinud. iileoii. 9ee oli teatauasti sid.e oli temal linnaga? T\.ttuusringhond,a kuulusid, "kostirnutter" ja toaiiilrija, laheda:ne uiirtspoodnik, jtitk Vabariigi algaastail, juba pi.dcualt 116 aastat pesukoja, sauno ja kino personal. Tud,engitel oli titiitanu.d botti-soksa iilikoolile, millele Peterburist suuremalt psalt kUtl mingi orgonisatsimn seljatago tulnu.d juhtnifiride kohaselt aastast 1885 kuni reuoja sealt sad.dud fibrod,. Rmlilastelc tekkisid klasii- lutsiooiini oli tah.etud ando uene prouintsiiilikooli

Uliopilasleht aprill 1 990

ilmet. Ulikooli pdhirnentaliteeti need aastad siiski ei suutnud muuta. Tartu iilikool omas- rahuusuahcliselt huulsaid teadlasi dppejdududcna - enne kdike

16

Iseseisuusaegses iilikoolis oli olemas lai skaala iili1pilasorganisatsioone nii noormeestele hui tiitar' lastele. Et need tciitsid suurt uaiadust, nciitab asiao' saksakeelse s sektoris. lu, et organiseerimatud tudengi.d, "metsikrtd", mooEesti iilikoolis tuA alguses palju iirnber teha, lah- dustasid suhteliselt uriikese protsendi (tiitarlaste kunud ippejdu.de kiiresti asendada - laenates Soo- juures suurem). Psiihholoogid on rdhuta' -nud, oli see osa (eriti mest ja Rootsist, ualmistades kiiresti ette oma noorenoor, areneu inimene) uajab et inimene maid teadlasi. Sellest kriisist saadi iile ja Tartu iili- mingit gruppi eneseteostamise baasiks See peab ole' koolil oli oma rahuusuaheline nimi uiiga mitmel mo suirem kui perekond, ago utiiksem kui rahuas. alal. Alustati iilikoolis ka ainetega, ntisTarem iili- Ja see ei saa olla ainult kutseliselt piiratud.. h,ooli haldajate poalt meelega hooletusse jrietud Niisuguse grupi moodustas iilidpilasorganisat-rahuusteaduste uurimisega ja selleks materjali ku sioon. Selle lTiktnetel olid omaoahel tihti tiheddd gumisega. Tartu iilikoolist soi ka selles mdttes eesti isiklikud sidemed. Nend.e sissepoole suunatu.d sideiilikool. rnete uastukaaluks pi$rati uahel okkad uiiljapoole.

Teataoasti oli Tartu tudeng - nogu rdhuu enamik ,Vdisteldi, uaieldi, tillitseti. Kiideti ennast ja langetaiilihpilasi igal pool ja igal ajal - kaksikolend, kes ti alahindauaid utiljendusi teiste organisatsioonide elas kaksikelu: iilikoolielu j a iili\pilaselu. udi nende liikide kohta - ja muidugi hinnati end iile. (llihoolielu - see oli loengud, seminarid, praktiku- Eriti esines uiimast suuremate ja uanernate organimi.d, kursused, eksamid. Siht - saada kiitte igatse- satsioonide puhul. Aga koostdd illi1pilaskonnas toitud diplom.ja selle kaudu iihiskonnas paretn posit- mis. Lcibirilihimine ieiste organisatsioonide liihme' sioon, isiklikult meeldiu titd - udi teadusliku uuri- tega toimus teaduskonna, kuisusekaasluse udi koolimistifi innt rahuldarnine. Viimitse sihi taotlejaid n-iilestuste piirides. Mees- i a naisorgonisatsioonide liikmeid iiltnndasid risti-rtisti, tihti seltside'korpo' oli muidugi uiihem. ratsiooni.dc piire iiletades, "irnernad sid,emed".

Taftu iilikool oli'- eriti alguses - udrdlemisi uaba Liitumine taolise grupiga oli elunegru. Yilistlased 1ppeasutus. Enamik tudcngeist oli.d, "omaette hdretendasid ttihtsat osa nii maianduslikkud.e toetajarad", udisid kiilastada loenguid jo sooritado eksokui abistajateno ametiredclil. Oli ju meil tena ho ja ja meiil isiklihtle smuidcle u\imalustele uastaualt iaiteks Skandinaavins' kasutatau tuttdmata Draeeu tihti ilsna uabas jtirjekorcos. Kindlf, kursustesiisteeametikohtadele erapooletult kaididierirnine aualik mi rakendomine esines ainult praktilistes teadusj hondades. Tartu tudengil oli udimalusi harrastada hinnatud meriit side dr gi ' iili\pilaselu. Ja mdneld.i moodustas - paraku! - too Hilisenal, nn. uaikiual aiastul, kandus seltside ia - teine sehtor e.luttihtsama oso hui esim.ene. Sdbrad., korporatsioonide uaheline "h.66rumine" iile pgliitili' . tututtsringkond, harrastused - need omand.ati tu- sele pinnali, kust erakonnad kui poliitilise elu nor' dengielu rffimsamal poolel, Olud.e ja ajauaimu tdttu maalsed orpanid aiutiselt olid kdrualdatud^ See uas' ' hakati kiill dpinguid ikka tdsisemalt aruestama. Or- tuolu kandits sedd teed pidi isegi iile pagulaskonna ganisatsioonide uanemad liikmed hakkasid. kurtma, algaastaile. it noortel ei jiitkunud enarn'aega, kdik.tahtsid liiga Mida sai m,ees- vdi naisillidpilane orna organisat' hiiresti ualmis saada". tutta.uaid, koduse klubidhkkonna, sioonilt? Sdpru ia -ataldada Vtitjaspoole niihtus see teine sektor iillpilaseiust udimaluie ind ia teiste antamusi kuulda. rohkem kui esimefie. Juba selle tdttu, et osa tuden- Mitte i)ksi ametlikel organisatsioony, refergat- ia $eid kandis uiilismiirke utiruiteklite niiol. Ka muidu uaidluskoosolekuil, uaid udib-olta ueel enam igaptie' oli lbrtu iili\pilaselu uciga mitmekesine - koguni k|- uase kokkupuutumise ja uestluse iuures. Mqallma reu. Sep, ttihendab iihtlasi, et eluuorinid polnu.d hui- asjad udetiju siis ikka i)hel udi teisel viisil kdnb alla. dagi niuelleeritud ja et igaiihel olid suured udimaluTu.deng wi enamikes organisatsioonid.es ka udlist sed kasutada organiseerimisel just temale sobiuat "lihui". Tahle 6petati; kuidas iihes udi teises olukoruormi. Tegelikult organiseeriti vtiga mitmesuguste ras kiiituda, tutuustati seltskondliku suhtlemise tegurite ajel - uanemad, sqgulased, koolisdbrad, ma- hombeid ja reegleid. To horjutas endale kiilge uaba* j anduslikud udirnalused m6j utasid organisatsiooni ma ktiitintise, teadlikkuse olukona nduetest. Polualikut. Muidugi ko,meeldiuus ualiku ajal. nud ju uaja enam kohmetust tunda, reeglid olid teaOliApitasetu pdhi'oti. - nagu meie muugi linnalik da ja uarem kasutatud. Selles osos olid. suured ua' hultuur - kontinentaalselt sakslaslik, osalt'balti-sak- hed. eri organisatsioonitiliipid.e vahel. Tuleb aga salik. Baltisakslased olid iilikooli uarasema ajaloo mtirkida, ei need u.g.hed rseseisuuse ldppaasto.il hakuriltel arendanud uiilja oma liitumisuormid, mis hasid uiihenema. Uhelt poolt uiihcnes liigne lihuimi' olid siiski Saksaiiaa ornadest mitmed erineuod.. ne", teiselt poolt miirgati, et on ikkagi uaia kuskilt Need uormi.d udtsid eestlased mdbdunud sajandi 16- rnutnurgo.st tulnud noort ho se//es bsas "haritud pul iile, huna muid uorrne sel ajal kuskilt odtta.pol- inimeseks" teha. ' \ nud. Enda maksmapanekuks sghslaste kdrual oli "Wein, Weib und Gesang" ... Organiseeritud tu. u aja mahutad,a :end, nendesse uanadnsse uormid,essb. deng oskas peast pabrkilmmend laulu. Vasfassoo Meie sajandi alguses toimus arenemine mitme.s suusuhtes olid olukorrad keerulisemad,. Ka tadengite nas. Pdhisheentlekkis "iisno uarsti - kus Eesti tittApt- hohta kehtis Baltikumis ihka ueel uiktoriaanlik kiiilaste Seltsist parefial seisis Fraternitas Estica' ja tumisreegel, mille jiirgi noormehele oli palju rohhem uasemalUhendus. lubatud kui neiule. Erootiliselt udidvkas noormees

17

Uli6pilasleht aprill 1 990

(tihti ka tti.drukute silmis), $arnasuneiu kohta kasutati haluustauaid utiljendusi (eriti neidudc pooll).'Yiisakas pru.trt" (tihti Akadn;miline) esirwmiseks ja u1imalikiks h;itisemaks abiellumiseks ja "ihuline arrnastus" taualMe fiisiatmpiliste taruete rahuldam,iseks - ptirit taualiielt "madalamatest" sotsiaalsetest kihtidest, aga mitte alati, sest eelmainitud eri nniskujud uAisii ka kokku lange(o -samqs isi&zs. Tiitarlaste elu oli rnuidugi soo-

oli

"hangelane"

g.use.

tuks keerulisem.

Tihe si.de organisatsimni liikrnete uah.el oli u6ima-

lik, kuna linn oli utiike jg. pmletunnise jalutuskriiguga -ptiQses peaaegu h1ikjale. Ametlikilt ktiidi k-oos haks korda ntidalas-- Eoosolekut pidamat ja aega uee.tmas. Viimase puhul kerkis alkohotikUsirius pEeuahorda.

palju aluseta kuuld.usi linnas -Organisatsioonki otid suletud, see tekitas

Selles osas liihus ring_i.

uudishimu ja liialdatud j utte. Alkoholitaruitamine organisatsioonis polnud t\entioliselt suurem kui see olehs olnud muudes tingimustes samasuguse n@rsoo puh.ul. Et huskil "uii,na peale sunniti"TAi' jmma 6pet_a!i" ei pea teatauasti paika. Karsklased ei-sattunud huskil pilhe alla. LiigseQ atkolnli taruitajaid hahati udib-olla lii.ga hiljipidurdama, aga see-uigi on d,lles ueel tiinapiieual.

Akadeemi.tine Tartu ei elanud. ainult iitihoolija orgg.nisatsimni seinte uahel ega jalutanud ualistiarkidega udi ilma_trinauail. Seda jAtkus ka mujale - ko,huikutesse, kodudcsse jo selxfionda. Kui nditeks Tallinnas raha andis isihule m66tmed, siis oli Tortus ahod,eemiline tiitel ja organisatsiooiilinz kuuluu us, mts miiiiras ta positsimni sel*konnas. Kellestki juttu olles nimetati ennekdike tema akod.eemiline Euullryu!,mis oli nagu hiidauajalih lisand ta nimekaardil. Mdneti hinnati teda ka selle kuuluuuse jiirgi : uastaualt sellele, milline oli oastaui oriantsitsiilnt positsi,mn ja huulsus tihnlt u6i teisell uantekolwlt silmitsedes.

Hoiti kohku : oma organimtsiuni liikmed, nmrliihmest oanima vilistliseni, aga ka sarnalaad,i organisatsioonidn puhul. S6na "onupojapoliitika" viilgdtas tihti selle kokkuhoidmise puhul kannatada saanute suust - kes harilikult ise idlle teisel rindel hatsusid kokku hoida. Hoiti tihte.id. suheldi ka seltshondlihult gpupihuuluuuse .itirsi. Selles mlttes oli Tartu seltshond jagunenud, tbatid mtitiral omauahel isoleeritud akadeemilisteks ringid,eks - k6ige hea ja pahaga, mis see kaasa tdi.

Kuidas Tartu - nii linn kui "akadeemiline riik" selle sees - olehs normaalsetes oludes arenenud, on rashe itelda. Mdned tendentsid olid olernas. Linnas toimus muudatus titdstuse arendamise poole, linn ryly.tltul i\uhamahs, utilisilme ja kord'porai"rii.

Ulihoolis hakati rohkem eelistd,ma kursustesi)steemi,- sihihindlal ja organiseeritud 6ppet66d. "Vaba t u de n g i" a u aldam isu d im al us ed .i riid hit sam ak s. Ratsionaalne mdtteuiis n\udis enndkAike r6hu asetatnist 1pingutek, iil1pilaselu jaohs jtii jrirjest uiihem aega. , Organisotsioo-ttid ju hasuasid, eriti muidugi uilistlaskogude aruel. Selle t6ttu jiii omauahelineiiihmete side paratamatult nirgetiaks. Jiii ka uiihemaks

aru, kes "igaueste tud,engitena" ihust-hingest udtsid osa organisatsioonide elust. Organisatsiaonide eriliikid,e erincuused urihenesid..

See areng jtii tulemata meist mitteoleneuail pdhjusil.

Mis meile on sellest jtitinud - kodumaal ja siin?

Kodumaal kiteuad uanade traditsimnidc siied edasi. Tartu on ikkagi ueel teistlaadi linn, tii nu iilihoolile. Vdimude seljataga suruti ki bi iilinpilaste uormimiitsi kasutamise udiry.talus - too meenutab viigagi omaaegseid teklei.d,. Otbpilased patuleuad - iiipaljqt kui udimalik - uaba sdna kasutamist ja on opositsioonilisemaid elemente kd,umaal, tulnud toime mdninga spontaanse meeleaualdusega. Vanad akadeentilised sdbrad kdiuad koos - uiimasel ajal enamutihem uarjamatult. Uut jtirelkasuu pole neil kall udimalik hanhida, selleks on ametlikud ualuauad silmad liiga erksad ja elulaad, muutunud..

Mida oleme Tartust pagulusse toonud?

Oleme kahtlematult kaasa toonud selle iihtehnidmise. akadcemilises struktuuris, mis meile on omaseks saanud,. Oleme mitmektimne aasta joohsul hatsunud kasuatada jtireltuleuaid p1lui samas uaimus niipalju kui olud ja tingimused udimgldauad. Sel on esimestel pagulasaastatel olnud, head tulcmused, hiljem on see osutunu.d, iildiste arengutendentside tdttu raskemaks.

Poguluse aualiku. elu tegelaste hulgas kobtasime algajal rdhuua hulga nei.d, kes liikusid omal ajal akad,eemiliw Tartu ringhondadcs - ja nend.e jiirglasi. Meie teadlased on Tartu tiliknli paberitega ja sealt saad,ud uaimse pagasiga jdudnu.d. kohati kaugele ja kdrgele. Tunneme end siin uastauates ringkondades titisuiitirtuslikena. Rahuuslikku missiaoni aleme siin innukalt edasi kandnud - kutgi meil omal qjal sellest u-tigo palju ei ningitud (ei olnud. ju ha uoja, kuno elasime iseseisuos riigts).

Tartu vaim nliib oleuat alles - ja.se es:.lrreb tihti u66ra poolt t)aev(ilt tajutauates pisiasjafus. Itokkuhoidmine on siiilunu.d. - aga ilma gruppid,e,rsaltclise "hffirumiseto". T\tnneme ind, siin, shandinaauialihus udi anglosaksilikus tihiskonnas pisut "uffirkehana", sest meie traditsi.oonid ja mentaliteet on erineuad ja hontinentaalsemad. Aga meid on ueel kiillalt palju selleks, et me elu koduses ringis ja seltskonnas saarne koduseks muuta uana Tartu uaimu tiihistel.

Teaduslik tii6 Tartu tilihoolis katsub - eriti rahuusteaduste alal - jtilgida uanu uabaduse ja kriitilise meele rakendarnise traditsinne, niipalju kui pealesurutud poliitiline struktuur udimaldab. Linn ise on sddade ajal kaks korda raskelt kannatad.a.saanud, aga teatud aladel on uana Tartu ihhagi alles.

Linna on hullemini purustatud-hiiu itatud Vene-Liiui ning Pdhjasdja aastatel.

Mrilupilt Tartust on endiselt tugeu ja eluudimas neil, kes seal elasid ja 6ppisid. nende-

Tulimuld 1981-1

r.;-.-# l i t

{_

EIGHTEEN

Uli6pilasleht aprill 1 990

"Sfeflride ilLtlrrn aa

o

kirjab voodilinu"

I.L. Suhtun sellesse natuke segatud tundmustega. Minul endal oli iisna kindel kavatsus 1940.a. iilikooli minnes mitte iihegi organisatsiooniga liituda, ehkki mul oli teatavaid stimpaatiaid "Veljesto" suhtes, aga siiski mulle tundus paremlna jitida omaette. Aga arvestades niiiid seda keeldu, mis on ju mOlema okupatsiooni, nii vene kui saksa okupatsiooni ajal kehtinud, siis on p6ris selge, et iga selline viigivald kutsub esile vastureaktsiooni ja on inimlikult ja psiihhosotsiaalselt ttiiesti arusaadav, et praegu joostakse tormi tili6pilasorganisatsioonidesse' Aga mul on kahjuks meeles, kuidas korporatiivne struktuur Eesti iseseisvas fihiskonnas, mis oli suurelt osalt rajatud korporatsioonidele, 6ieti takistas demokraatia korralikku funktsioneerimist.

Kas Teil on kriitilisi mhrkusi, soovitusi?

I.L. Igal oli6pilasorganisatsioonil olgu oma kindel selgelt viljendatud m6ttekas ideeline suunitlus. Korporatiioonide omapana seisis just selles, et nad olid mingid nii telda feodaalset tiiiipi klannid oma ajaloo ja ka oma funktsioneerimise poolest. Ja sellesse ma suhtun viiga kriitiliselt. Kadunud professor Eduard Poom jutus.tas mulle viiga huvitava loo oma isiklikust kogemusest. Uhe Tartu panga direktoriks oli totaalselt ilma v6imeteta ja anneteta inimene. Aga Poom tundis teisi sama korporatsiooni mehi,,kuhu ka too v6imetu pengadirektor kuulus, ja ktlsis nendelt, et kuulge, miks teie panite selle mehe iellisele kohale. Asja juurde kuulus muidugi, et igal korporatsioonil oli nagu mingi oma leiinis, oli see m6ni ameiiasutus v6i ministeerium v6i pank v6i niimoodi. Ja too korporant vastas:"Teate, see mees tegi nii hirmsaid jooma ja liaardimAngu vdlgu oma bur5i ajal, et temalt on v6imatu seda raha teisiti ketb saada, kui andes talle k6rgepalgaline koht, aga siis vdttes tema palgast iga kuu maha maksudena need v6lad. Nii saame niiiid selle raha tagasi."

I.L: tJliOpilasorganlsatsioonid peaksid

olema nagu

min'

giks vaheltiliks noore haritlase elus, tema gomnasiasti 61u 3" t"ma hiliserna kutseelu vahel. Ja minu arvates oi

hea, kui uli6pilasorganisatsioonid kergendavad tili6pilastel olulistes, n{iteks ideoloogilistes kiisimustes selgusele

j6udmist ja' isegi sunnivad teda teatavatele ktisimustele enda ees vastama.

T.artus viibis Rootsis elav eesti kirjanik Ilmar Laaban. Hoolimata

kiillasOidu li.ihidusest j6udis ta tartlastele kult.uurihuvilist.ele nii m6ndagi pakkuda. Ilmari Laaban pidas iilikoolis ettekande " S0rrealis.mist, eriti kirjanduses ja iseiiranis luu1es". Loengu jirel o1i esine ja l-ahkelt n6us andma intervjuu "Uli6pil-aslehele" .

Ja l6fuks, miks olete stirrealist?

I.L.: Kui asjale nii 6elda abstraktselt, umbisikuliselt vastata, siis lihtsalt kuna nii poeetilise meetodi kui ka

maailmavaatena siirealism tundus mulle k6ige rahuldavamana sel hetkel, kui ma tildse hakkasin oma isiklikkudes taotlustes sglgusele j6udma. Aga oksjagu p6hjusi,

miks ma seda tegin, peitub kahtlemata minu isiklikus biograafias ja minu lapsep6lves. Seal on tugevaid irratsionaalseid momente.

Ktisitles Pekka Erelt

t/,

19

Uliopilasleht aprill 1 990

vlrslD

pr

Kui Coesor sellesf leodo soi exploratoria.

Ta bagrt 0b Reini viis per ppulos vorio.

Qurbus rebus cognitis, to toogri iite Reini viis Per populos vario.

Ta Genfis Ariovisti l6i cum froude Ro,monotum Kaks kounist noist to kolte joi per tenitum clamorum.

Qurbus rebus cognitis, neea naised omo laagri viis Cum mognum ululorum.

Kolm paevo telgis tantsu l6i ex ultam goudis couso.

Jo noistele to tegi pdl semper omoris cousa.

Quibus rebus cognitis, viiepadlikud k6rik hiihdsid - bis!

Quomquam humoris couso.

Lemoni jorue lilhjoks jdi cum linguo lotinorum.

Koks galli sokusmendiks s6i et cepit illos porum.

Qurfus rebus cognitis, kdlos hirmus louluviis. ln modo Germonorum.

20

Uli6pilasleht aprill 1 990

]UAIJANUIIl( Kindlasti on igaiiks meist oma elus olnud nii m6negi mdnusa nalialoo tunnisiajaks v6i p6hjustajaks. Samuti oleme neid kuulnud oma s6pradelt-tuttavatelt Paljud l6busad lood on mitmetes teisendites meie seas rinnanud iuba aastakiimneid v6i -sadu, samas on ka hulk vaimukat huumorit igaveseks aegade hlimarusse kadunud. ''Uli6pilasleht" piiiiab alates esimesest numbrist avaldada valimikke kultuuri- ia iilikoolielu kaiastavast huumorist. Valimikud on koostatud p6hiliselt Kiriandusmuuseumi kogusid ning aiakirianduses varem ilmunut kasutades, aga ka isiklike iilestlihenduste p6hial. Toimetus innb muidugi ootama ka lugejaskonna aktiivset vastukaia - teretulnud on k6ik pakutavad lood iilalmainitud teemadel.

Professor Paldrock olnud suur naisiili1pilaste uastane. Kaks preilit tahtnud tema praktilistele titddele piiiiseda.

Ltiinud professori juurde rtirikima. Professor uastanud:" Mis ma teist udtan, teil ju ndrh stida, ei kannata utilja." ' Preilid uaielnud uastu, lubanud k1ik teha. Parajasti olnud laip lahkamisel.

Professor pistnud s1rme sisikonda, keerutanud seal ringi ja tdmmnnud siis Itibi hammadte. Preilid teinud hirmuga jcirele. Professor kihutanud sellepeale mdlemad minema. 0elnud, et neisl arste ei saa, poleuat etteuaatlikud. "Mina tdmbasin teise sOrme labi suu, teie aga sellesamd."

htila esindnjalt jtirele, kas seal on mtirgitud ainult kiilas elauad mehed ja naised ning runde lapsed. Esindaja uastanud, et on ja peale selle ka kdih surnud.

Kui professor Berendts oli tiihendanud, et rued ei kuulu illeskirjutamisele, kui mitteelauad, oli kiila esindaja uastanud!'Aga misptirast suinuid pdlata !"

Hiljuti Tartu tulnud noor iili1pilanp uaadnnud aknast uiilja

ja ntiinud

trirua-

ual lasteharja ligineuat. Oelnud oma h,orteriperenaisele !'Sealt ruiikse ek skursioon tuleuat." Korteriperenaine uastanud:"Ei see ole mingi ekshursioon, $ee on professor Pdld oma perekanndga."

Endine'rn* ,rnoator ja Tartu illikooti professor Berendts olnud kord L1unaVenemaal tihes rahualoenduse piirhorunas lugemistiii) komaldaja. tltrc kUIa rahualoenduse lehel paistnud silma erakordselt suur elanike aru. Ktlsitud siis

Kord mtirganud M.J. Eisen hdruardngastega tildrukut. Jririnud tema ette seisma, otsinud ueidi orna tashutest ja lausunud siis:"Kahjuhs pole mul mida-

21

Uli6pilasleht aprill 1990

gi siia kiilge riputada." ,a\ .tr 7l\

Prbfessor Kiechers oli u1rdleua gooti grammatika kirjutanud. Keegi nnisiili1pilane titelnud talle:"Professor, te olete uciga hea gooti grammatika kirjutanud, aga sel on omati iihs uiga; see ei hakka meile sugugi prihe!"

"Siis on uiga peas. Parandage pad!"

Professor Sommer armastanud tihti naljatada:"Mis uahe on, meestili1pilase 1a naisti,li1pilase uah,el? - MeesiiliApilane enne mdtleb ja siis iltleb, aga naisiili1pilane enne iltleb ja siis m6tleb."

-.t -*--.!.

Professor seletanud, loengul, et Ind,ias on mehi roltkem kui naisi ja uanatiidrukuid pole illdse. Naisiili1pilased soluuuad selle peale ja lahkuuad auditoorium.ist. Professo r hutiab neile jrirele:"Arge rutake, trina laeua Indiasse ei kihe!"

(Jsutead,use professor peab loengut imetegudest ja kusib tili1pilastelt, kas imeteod on u1imalihud. Enamus illi1pilasi uastab jaataualt, ainult tiks palub nendn kohta m1ne nciite. Professor toob nciitena inimese, kes kellator;nist alla kultkudes terueks jtidb. Kuid tilidpilane peab seda ainult lnnelikuks juhuseks.

Siis toob professor nciitena mitmekordse allahuhlzumise tornist, mida aga iili6pilane harjunud uiisiks peab.

ja alus-

Professor tuleb auditooriumi

tab loengut tavalise kulunud lausega:"Minu austatud, kuulajad!" Ules uaadates ei nrie ta seal aga kedagi ja pajatab siis!'Kurat, siin ei ole tihtegi

kuulajat!"

-

Maamees hi.isib illikooli ees loengult tuleuailt illi1pilasilt, mis siin toimub, et nii palju on rahuast. UliApilased seletauad, et ntiidatahse ilma rahata ahui, krisiuad meest sisse astuda, ahu olla punases riides pulkade taga. Kiisiuad tinitada. Professor punases kuues olnudki alles pulkadnst kantslis, kui ta maameest ntiinud sisse tulemas, kriratanud saksa keeles: "Krii utilja lontrus!" Mees aruanud, et ahu uriseb ja cirritanud ueelgi pitsauarrega, huni professor mehe auditoa riumi st u rilj a u i s a nu d.

Tddts seisatab trinaua iidres. Parajasti r .... i uiiakse mifida uang. T66ts uaatab ja lausub:" On ka see korporatsioon endale uciruid ualinud! Ei,,selle korporatsiooni utiruid mulle ei meeldi ..."

Abja Wremees hoopleb, et temal poeg 6pib Tartu tilikoolis. Teine peremees kiisib, mida p@g Apib. "Vila sohuiat!" "Mis too om?" - "Ei seda ma i tiici, aga Alut liihnb selle juures uriga pallu."

Uli6pilasleht aprill 1990

22

Esimene Eesti Rahrnrspataljon.

V. Jtirissaar

](AHE IIINDE rAHEL

Piirast Driiina j6e tiletamist liikus vdlimarssal von Leebi viiegrupp, koosnedes kahest armeest, loodesse - suunaga Leningradi peale.

* Kolonel Reb o;sega, koos

idaoditlustes*

Major Alfons Rebane tilemana 24. veebr. L944.a.

658.

eesti pataljoni

Vasakpoolne, 18.armee, kindralkolonel Krichleri juhatusel tile Eesti. Parempoolne tile Pihkva.

20. augustiks oli 18. arrnee vallutanud Narva linria. Tallinn, Paldiski ja Ltiiine-Eesti saared okupeeriti sakslaste poolt hiljem.

Armee tagala laienemisega seoses tekkis nappus julgestusriksustest. Eestlased oma kodude vahetu kaitsmise huvides olid osutunud kasulikeks abilisteks sakslastele nende operatsioonides.

Ja nii andis kindralkolonel Ktichler kdsu eesti tiksuste moodustamiseks - vabatahtlikkuse alusel.

Uksuste tilesandeks pidi olema julgestus- ja valveteenistus. Seega sisuliselt sama, mis algas v6itluste kandumisega Emaj6e joonele ja ldppes partisanisalkade likvideerimisega Voq Ktichleri seiiukoht, mida ta suuliselt viiljendas armee tagala komandandile kindral Knuthile oli, et eestlasi ei tule rakendada suuremates formatsioonides kui iilimalt pataljonidena. Uldreegel kompaniidena. Sest vastasel korral; s.t. kui eestlastel v6imaldada osa v6tta v6itlusteSt tiiie panusega, tunnekisd nad endid 6igustatud Saksa valitsuselt s6ja l6ppedes eesti rahvale iseseisvust n6udma.

Uheaegselt kuulutuse avaldamisega eesti vabatahtlike tiksuste loomise kohta tegi tollane Tartu viilikomandairt major Vasele ettepaneku asuda esimese vabatahtlike pataljoni tilemi kohale.

Major Vask palus endale m6tlemisaega, mida ka lubati. Andis siis n6r.rsoleku, sellel kaalutlusel, et v6ib-olla on tema ja teiste osav6tt kiiimasolevast v6itlusest, mida, t6si kiill, sakslane ei teinud meie huvides, kuidagi kasuks tulevikus meie rahvale.

Too salapiirane "v6ib-olla" on saatnud eestlasi kogu nende v6itlusteedel Teise maailmasdja kestel, kuid tiinaseni j diinud suletud pitseriga raamatuks.

Vabatahtlike registreerimine toimus niiituseaias.

Tung ootamatult suur. Pataljoni suurus oli ette ntihtud 700 mehe piires. Registreerus tile paari tuhande.

Et bolshevikud olid suutrrud riheainsa aasta jooksul keskmiselt iga kahektimne isiku kohta iihe arreteerida, tappa v6i kiitiditada, siis on arusaadav selline suur arv registreerujaid: v6itlusest punaste vastu soovisid osa v6tta eeskiitt mehed, kelledel kommunistidega 6iendada isiklikke arveid.

Nii astus iiksuse ridadesse tiks taluperemees, Vabadussdja veteran, kelle naise htivituspataljoni mehed ta oma talu 6uel surnuks piinanud: Mees p6genes tolle jubeda miilestuse eest kodunt pakku, verise varju ajel v6ttis relva kiitte. Tiihen-

23

ja roogin noid kuradeid oma kiiega. Seni kasvab rohi naise hauale. Rist sammaldab: ei mata enam nii hinge, kui pilgu peale das ise:"M6tlesin, et liihen heidad."

Kergesti m6istetav oli noore 6rnajumelise rohuteaduse tili6pilase p6hjus: Ta oli viimane oma perekonnast, teised k6ik kiiiiditatud. V6itlustes mdratses mitme eest. Suure pe-

rekonna vekslid pidi tema iiksinda v6lja lurrasta-

ma. Ega seal v6inud olla loid.

Praegune dr. Uno Ruus, tookord 16-aastane ja vintpiissi-pikkune poiss, kelle isa kiitiditatud, ei tahtnud kuidagi sellega n6ustuda, et ainult vanus takistab pataljoni vastuv6tmist.

Kuluks palju paberit, et kdiki niiiteid tuua. Oldjoontes olid kolmveerandil vastuvdetutest samad, rilaltoodud pdhjused.

Ei nad pdrinud palga suurust ega kiisinud perekonna abiraha kohta informatsiooni.

Ning kuuldes, et leping on ainult aastase kestuikka s6ja l5puni."

Ktillap lootsid leida riiiivitud omaste jiilgi Venemaa poristelt, radadelt. Ja ega v6ideldes'tihe aasta jooksul j6ua Siberi lagedatele - ktitiditatute jahil.

Suur osa neid arvete6iendajaid kujunes kahe rinde vahel v6ideldes fanaatilisteks rahvuslasteks.

Nendel isiklik elu nagu lakkas olemast. Jtii vaid idee. Ja sellele oleks ohverdatud k6ik.

S6da eraldab inimesed kahte suurde liiki. Uhed jiirsu tdusunurgaga rilespoole. Teised, kel juba viiikegi kalduvus libisemiseks veres, paiskab hoolimatult mudasse Ei tea, kuidas oli olukord ses suhtes mujal, aga tundus, et enamik tollest 700st v6ttis suuna iilelpoole. M6ni ktill vaevumiirgatavalt. Ent pea ees alIaminejaid oli ka olemas. .Omaette liigi moodustasid seiklejad.

Ega nad olnud halvad inimesed. Ainult neid tuli pigemini pidurdada kui tagant 6hutada. Kontrollivabast teotsemiseihast olid nad tulvil. Igal v6imalikul juhul ptiridsid, pea ee$, tormata vastu miitiri.

Teatavasti ei ole sellise ko[kup6rke juures kannatajaks pooleks tavaliselt mitte mtitir.

Pataljoni kahektimne tihest ohvitserist valdava enamiku moodustasid eraelust tulnud mehed - peamiselt reservlipnikud.

Tegewiie ohvitseride ridu oli bolshevistlik terror erilise hoolimatusega laastanud ktill lihtsa "kadudalaskmise", ktill arreteerimise, kiill ktitiditamise liibi. Kes puhastustulest piiiisenud ja eesti s6javiie sbga, muigasid:"Eks

reorganiseerimisega punaarrnee osaks vdeosadesse teenima jiiiinud, olid evakueeritud koos tiksustega Venemaale.

0liopilasleht aprill 1990 E sime se Ee sti Rahvuspatalj oni formeerimi se aj al oli neid hulk jooksnud tile sakslaste poolele. Suurte lootustega muidugi. Kuid viibinud s6javangide laagris Saksamaal, Idpeks siiski vabanedes siirdusid tagasi kodumaale.

Uhes sellistest vangilaagritest, kus meie ohvitserid n6udsid endi kohtlemist ohvitseridele vasta'valt, tiiheridas riks kohalik v6imumees, saksa kindral:"Ei ole enarrl Eesti riiki, ei ole enam ka eesti ohvitsere."

Vist samal p6hjusel ei olnud eesti iiksustes ohvitseridel luba kanda auastme tunnuseid, vaid "sonderfiihreti" 6lakuid. Allohvitseridel mingisugused valged triibud Slakutel.

Et selline eraldamine juba puhtpraktiliselt ttilikas on, tekitas korduvalt arusaamatusi meie ja saksa s6jdvEielaste omavahelises suhtlemises, on ilma pikemata selge.

Pataljon koosnes staabist ja neljast laskurkompaniist. Igas kompaniis raskekuulipilduja-rtihmad.

Relvadeks said punaarmeelt v6itlustes saagiks saadud vene omad. Sugugr mitte k6ik tiiiesti korras. Tagavara-osad puridusid peaaegu tiiies ulatu-

ses.

Uks pluss oli sellisel relvastusel ometi! Eesti s6javdes sundaja teeninud meestel oli nende tundmine ja kdsitsemine selge. Oluline tegur, sest viilja6pet, kui mitte arvestada m6nd rivitundi, peaaegu ei olnud. Ei saadudkorraldada ajapuudusel.

IGugema tuleviku seisukohalt oli vene relvastusel omlti tiks suur miinus. Ja siin viiljendas end major Vask kord jdlle tdrbavalt: "Niikaua kui venelane ees lippab, on meil relvi ja laskemoona kiilluses. Kui aga sakslastel endil kord p...laine lahti liiheb, siis ...i'. Vask Iauset ei l6petanud. Tegi vaid parempoolse suunurgaga grimassi, mis tiihendab - "l6pp".

Hobuvoori k6rval varustati tiksus ka autodega.

Olid vene ttiripi masinad peale paari-kolme. Eriti kohased liiklemiseks teedel, kust tikski korralik auto ltibi ei piiiise. Korras nad polnud sugugr mitte, ja autojuhtidel kulus kogu vaba aeg nende remontimiseks.

Oma hea t<titg oti sellistel paljukannatanud masinatel ka. Nende kohta v6is iielda, et on ri.kkes, ilma et see alatijust tdele oleks vastanud. Ja seda autojuhid taipasid varsti. Ning Vasel oli autojuhtidega ja autodega enam muret kui rivikoosseisuga, liiati kus ta lahingulist ja rivilist tegevust p6hjalikult tundis, mootoririkkeid ja nende k6rvaldamist aga mitte.

Veel ltihidalt nime kohta.

Rahva seas tunti seda esimest vabatahtlike tiksust Esimese Eesti Rahvuspataljoni nime all. Vase

24

Uli6pilasleht aprill 1 990

pataljonina, hiljem Rebase pataljonina - vastavalt, vleosa rilemate nimele. Sakslaste juures oli iiksuse nimeks formeerimise ja esimese teenistusaasta jooksul Julgestusgrupp 181. Hiljem see muudeti -.ai Idapataljon 658. Uusaastal 1943 - viibisime tol ajal Noigorodis - nimetati riksus ametlikult iimber: Eesti pataljon 658.

Meile ta jiii - nagu m2irgitud pealkirjas - Esimeseks Eesti Rahvuspataljoniks. Kuigi oldi saksa vormis ja vdideldi vene relvadega - oli vaim eesti vaim.

Ning meie ei tea ju, millises vormis me veel vdit'lustesse laskume.

Ent vaim jeab. Ja siht on ikka sama, mis juba 1918.aastal eesti mehi tiivustas.

Teine Rinne murrab sisse.

Sakslasest politsei iilemleitnant, htiridnimega "uus sideohvitser", oli iiiirmiselt mugav inimene.

Kiiis kuldse p6him6tte jflrgr - ela ise ja lase teine elab; ta luges, kui ei kirjutanud naisele kirja, p[evade kaupa.

Teda staabi asjaajamisega tutvustades ununes tdele au andes krill sihilikult - too eeskiri, mille jtirgi pataljonist tilespoole minev kirjavahetus olgu alla kirjutatud sideohvitseri poolt.

V5imalikuks sai see ktill ainult tiinu asjaolule, et saksa sobst staabikirjutaja jiii arvejaoskonna juur-

de Lubanisse. Eesliinil olid staabis seega ainult eestlased: v6imalused omavaheliseks kokkumiinguks kdigiti.olemas.

Vask andis ptievas alikirju vahel tosinaid ja vandus sakslaste paberis6da.

Sellesse rahulikku 6hkkonda t6i jiirsu piitirde jaanuari 16pu poole saabunud timbrik, millel seisis tekst: "Nur ftir den deutschen Verbindungsoffrzier" (ainult saksa sideohvitserile).

Ulemleitnant, kirja sisuga tutvunud, ulatas selle riksk6ikselt adjudandile, s6nades: "Laske t6lkida ja saatke komptilidele. Korralduse ttiitmisest kandke mulle ette:" Srivenes jiille raamatusse, mis parajagti kiisil.

Liihikese teksti liibi lugenud, esitas adjudant kir-

Sideohvitser titles veidi riivatult:"Saadan ise.

Alla kirjutan ka ise."

Tippis masinal neli koopiat. Kleepis ise timbrikud kinni ja ulatas kaskjalgadele.

Nood neli timbrikku p6hjustasid pataljonis enneolematu protestilaine.

Kiisku ei tiiidetud. Komptilid ei saatnud sideohvitserile mingit teadet tiiitmise kohta.

Tolle saksakeelse kirja sisu, mis pataljonis tekitas sellise elevuse, kui mitte tielda lausa viha, oli kokkuv6ttes j iirgmine

ti

:

S6javiigede tilemjuhatus on saanud teada, et ees-

vabatahtlikud kannavad Eesti rahvusvtirve.

Rahvusviirvide kandmine on keelatud. Viirvid maha v6tta ja ttiitmisest ette kanda.

Eespoolmainitule lisaks, et "ei ole Eesti riiki, ei ole ka eesti ohvitseri", tuli ntiiid: "rahvusv6rvide kandmine on keelatud".

Teine rinne oli ltriinud viilguna sisse.

Ka saksa sideohvitseri hoiak muutus pflrast viirvide lahingut.

Mugavast ja viiliselt apoliitilisest saksa ohvitserist sai tiletiti okupatsiooniv6imu umbusklik esindaja.

Eesliinile tekkis saksa kirjutaja. Alla kirjutas pataljonist vZiljaminevatele kirjadele saksa sideohvitsei. Igast viihemast kui asjast ta n6udis endale ettekandmist.

Stinnilt s6jamees, nagu on seda major Vask, ttidines sellisest kahe rinde vahel maa jagamisest, liiati kus teisel rindel, s.o. asja6iendustes Saksa v6imudega, tema'juba eeskirjade jargi pidi olema kaotaja pool.

Ta s6itis Eestisse puhkusele ega tulnud enam tagasi.

L944.aastal v6itlused jiille kandusid piirile, vahetas major Vask adrakiisipuud Peipsi r iirtpiissi vastu ja astus uuesti vditlejate esirida-

Kui aga

desse.

ja sisu kokkuv6tlikult pataljonitilemale.

Major Vask, ettekande dra kuulanud, ttihjendas kogu oma s6imus6nade tagavara saksla.ste aadressil. Tema monoloog l6ppes s6nadega:"Uks'ki minu kirjutajatest seda roppust timber ei pane. Utle talle seda otsekohe," vihjas peaga sideohvitseri suunas.

jiirgneb

Ur,rOpu.asLEIIT. Toimetaja AAVO KOKK Toimetuse aadress: Eesti, 2O2 4OO Tartu, pk.303.

Tri,ikitud Tartu Triikikojas. Tellimus nr. ,{ ee

PI[{ilIffi