FAHLE BOOK

Vanamees oli juba varsti peale sõda invaliiVanamees oli juba varstisee peale dina pensionile jäänud, oli sõda miskiinvaliitemas dina pensionile jäänud, see oli miski temas murdnud, ei näinud enam vanu sõpru, ei murdnud, ei näinud enam vanu sõpru, ei käinud õieti väljaski. Esimesed aastad üritas käinud õieti väljaski.

Esimesed aastad üritas ta pasunakoori proovides kohal olla, aga ta pasunakoori proovides olla, kuni aga mida aeg edasi, seda harvemkohal ta ilmus, mida aeg edasi, seda harvem ta ilmus, kuni lõpuks enam ei tulnudki. lõpuks enampolnud ei tulnudki.

Ega pojaga vanal kunagi just kõige Ega pojaga polnud vanaltavaline kunagi eesti just kõige paremad suhted olnud, lugu. paremad suhted olnud, tavaline eesti lugu.

Poeg ei olnud päris selline, nagu ta tahtnuks, Poeg ei olnud päris selline, nagu ta tahtnuks, oli kuidagi pehme iseloomuga ja tasane, ei oli kuidagi pehme iseloomuga jaette tasane, ei oodanud elult just paljut...Kuigi polnud oodanud elult just paljut...Kuigi ette polnud talle ka suurt midagi heita, oli ta ju tööle talle midagi heita,paberivabrikusse, oli ta ju tööle tulnudka suurt sellessesamasse tulnud sellesesamasse paberivabrikusse, alul lihttööliseks ning nüüd, aja edenedes, alul lihttööliseks nüüd,ninaks aja edenedes, kontori poolel üsnaning tähtsaks tõusnud, kontori poolel üsna tähtsaks ninaks tõusnud, töödejuhatajaks saanud. Poeg jälle (kes nüüd töödejuhatajaks saanud.

Poeg jälle (kes oli ammu ise isa, noh, nagu poegadeganüüd ikka oli ammuläeb) ise isa, noh,etnagu poegadega ikka lõppeks tundis, isa pole kunagi teda lõppeks läeb) tundis, et isa pole kunagi teda õieti hinnanud, et isale pole kunagi olnud õieti hinnanud, pole kunagi olnud küll sellest, kui etta isale ka pingutas ja endast küll sellest, kui ta ka pingutas ja endast parima andis. Nii nagu pojad ikka tunnevad. parima Nii nagu pojad ikka tunnevad.

Ja isad andis. liiga sageli mõista annavad.

Tavaline Ja isad liiga sageli mõista annavad.

Tavaline eesti lugu. eesti lugu.

Poisike, või noh, mis poisike enam, juba viiePoisike, või noormees, noh, mis oli poisike enam, siuke juba teistaastane veidi looder, viiteistaastane noormees, oli veidi looder, volask, ei võtnud ta pea hästi, ei viitsinud ta siuke ei võtnud taeks peaolnud hästi,tal ei viitsikoolisvolask, suurt pingutada, viletnud ta koolis suurt pingutada, eks olnud tal sa kohalkäimise ja pioneeriorganisatsiooni viletsa kohalkäimise ja pioneeriorganisattööst viilimisegagi probleeme. Aga isa katsus siooni tööst viilimisegagi probleeme. Aga isa olla temaga rahulik ja tasakaalukas, naljalt katsus olla temaga rahulik ja tasakaalukas, pröökama ei pistnud. Ta ei tahtnud, et poeg naljalt ei pistnud.

Ta ei tahtnud, mõtlekspröökama kunagi temast samamoodi nagu et poeg mõtleks kunagi temast samamootema oma isast, päälegi, eks poisil olnud ju di nagu –tema oma isast, peale. päälegi, eks poisil annetki kasvõi muusika olnud ju annetki – kasvõi muusika peale.

Elasid nad kõik koos, kolmetoalises korteElasid nad kõik koos, kolmetoalises ris, mille vabrik pääle sõda vanaisalekortetubli ris, mille vabrik pääle sõda vanaisalepolnud tubli teenistuse eest andnud oli. Paremat teenistuse eest andnud oli.

Paremat polnud neil õnnestunud hankida. Nooruk vaatas neil hankida.

Nooruk vaatas sageliõnnestunud kummastusega, kuidas ta isa ja vanaisa sageli kummastusega, kuidas ta isa ja vanaisa omavahel õieti sõnagi ei räägi, eksnad mõleomavahel õieti sõnagi ei räägi, talle. eksnadVanaisa mõlemad jagasid oma kiindumust mad jagasid oma kiindumust talle.

Vanaisa õpetas kabet ja kaarte mängima ja andis õpetas kabettehnikaraamatuid ja kaarte mängima ja andis vanu häid lugeda, mis vanu häid tehnikaraamatuid lugeda, mis kooliraamatutest palju põnevamad näisid, kooliraamatutest palju põnevamad näisid, isa pidas ikka rohkem seda head meeles, mis isa pidas ikka sedajahead meeles,Eriti mis ta teinud, kui rohkem pahandusi loruolekut. ta teinud, kui pahandusi ja loruolekut.

Eriti nüüd, mil ta kombinaadis juba abitöödel käis nüüd, mil ta kombinaadis ning pasunakooriski kaasajuba lõi. abitöödel käis ning pasunakooriski kaasa lõi. rääkisid, ikka Aga oli üks viis, kuidas nad Aga oli üks viis, kuidas nad rääkisid,lõpus, ikka vähemasti korra nädalas, töönädala vähemasti korra nädalas, töönädala lõpus, viimase tööpäeva õhtul. Siis oli isa säälsaviimase tööpäeva õhtul. Siis oli isapaar säälsamas kodu ligidal kontorimeestega õlut mas kodu ligidal kontorimeestega paar õlut joonud (rohkem ei kunagi) ning tuli koju, joonud (rohkem ei kunagi) ning tuli koju, võttis seinalt oma pasuna ja törtsutas tasa. võttis seinaltalati omaootas, pasuna ja törtsutas tasa.

Seda poiss talle meeldis tromSeda poiss alati ootas, talle meeldis trompetiga sinna pehmeid meloodiakatkeid pääle petiga meloodiakatkeid pääle puhudasinna ningpehmeid siis oli teada, et vanaisagi ei puhuda ning siis oli teada, et vanaisagi ei pea vastu ning varsti teisest toast oma pillipea vastu ning varsti teisest toast oma pilliga tuleb. See oli üks kurblik sõjaaegne marss, ga tuleb. oli üks kurblik sõjaaegne See marss, mida nadSeelõppeks ikka mängisid. ja mida nad lõppeks ikka mängisid.

See ja paberikombinaat, ta ajast aega pasunakoopaberikombinaat, ta ajast aega pasunakoorina vilisevad korstnad, kummaline küll, olid rina kummaline need,vilisevad mis todakorstnad, peret koos hoidsid. küll, olid 27