KOKO arhitektid 15 aastat by KOKO architects

TALLINN 2014 KOKO arhitektid

Kallis lugeja! See raamat jagab Sinuga lugusid, mille tegelased on kivistunud, igaüks omas asukohas ja oma emotsioonidega. Mõni tahaks justkui karjatada, mõni vastupidi, muutuda märkamatuks ja sulanduda taustaga. KOKO arhitektide asutamise ajendiks sai EXPO 2000 Eesti paviljoni teostumine. Selle hoone valmimine raja taga oli keerukas ja ootamatusi tulvil protsess, mis andis aga kiire ja võimsa kogemuse ning samuti enesekindluse. 15 aasta jooksul on eri aegadel meie töölaual pikemalt püsinud mitmed hoonetüübid. Alguse eramute ja kortermajade suund asendus tasapisi spaade ja hotellidega, kui see teenusvaldkond 2000. aastate keskel nii Eestis kui ka naabermaades plahvatuslikult arenes. Samas tärkas ja edenes ka meie huvi endiste tehasehoonete ümbermõtestamise vastu, mille keerukaimaks ja silmapaistvaimaks näiteks sai endise tselluloosi ja paberivabriku keeduhoone muutmine mitmefunktsiooniliseks Fahle majaks. Viimane jäi silma Londoni Disainimuuseumi kuraatoritele, kes hindasid hoone üheks 2007. aasta huvitavamaks arhitektuurseks lahenduseks. Meie lähenemine ajaloolistele hoonetele – säilitades ja võimendades ajaloolise osa iseloomu ning lisades uue funktsiooniga nüüdisaegseid ja vormilt kontrastseid mahulisi lahendusi – leidis taas tunnustust, kui Rotermanni laudsepatöökoda jõudis Euroopa Kaasaegse Arhitektuuri Mies van der Rohe preemia lõppvalikusse. Viimasel seitsmel aastal on meie nõrkuseks saanud muuseumid ja ekspositsioonid. Selle arengusuuna kroonijuveel on Lennusadam, mis pälvis 2013. aastal Euroopa Liidu ja Europa Nostra kultuuripärandi

Kord küsiti ühelt meie sepast sõbralt tema teose kohta: „Kust küll tuli selline idee?” Sepp vastas: „Kõigepealt käisin Prantsusmaal, siis Rootsis, siis mõtlesin pool aastat ja seejärel tuli sekundiga.” See mõttekäik iseloomustab ka arhitektuuri: mõtestatud ja laetud lahendus ilmneb mõnda aega pärast mõtte laagerdumist, mille kestel ei tundu ükski idee küllalt hea. Ja siis ühtäkki on ta olemas, vastates pea kõigile olulistele küsimustele. Praeguse aja arhitektuur on äratuntav või hoomatav selle järgi, millist lugu hoone räägib, milline on selle positsioon ja eesmärk linnas või see, mis aastakäigu disainiga fassaadimaterjale on kasutatud. Ajaloolane võib tänaseid hooneid vaadates leida viiteid erinevatele inspiratsiooniallikatele, ent arhitekti mõjutab lähitulevikus tõenäoliselt sellest arvamusest enam küsimus, kuidas teha tulevikku vaatavaid energiatõhusaid ja keskkonnasäästlikke hooneid, kaotamata sära ja hoogu. Eesti kliimavööde ja energiatõhususe eesmärgid suunavad hooneid mahult kompaktsemaks, katust ja seinakihte paksemaks, aknaid väiksemaks. Arhitektuurselt tahaks sellele vastu seista ja hoida mulje sama õhuline nagu ilma külma talveta kliimas, sest erinevalt lõunamaadest ihkame suurel osal aastast nappi päevavalgust palju enam. Võimalik, et tosina aasta pärast asendub tänane suund luua kompaktseid klaasist büroohooneid vastupidisega ja majad kerkivad liigendatud, ent tummade seintega, kus vaadet välisruumi edastavad seinasuurused ja silmapettena teravad ekraanid. Tõenäoliselt maksab siis liiter piima ka rohkem kui seinatäis digitaalset pilti.

Grand Prix.

Nüüd elavad tuhanded inimesed meie kavandatud korterites ja miljonid on külastanud muuseume ja

Temaatilisi või väga spetsiifilise kasutusega arhitektuursete lahenduste loomisel, nagu näiteks sünagoog, muuseumid ja hoonete rekonstrueerimine uute funktsioonide tarbeks, on kõigi protsesside sarnaseks jooneks osutunud sukeldumine teemasse sügavuti, et leida kõige algupärasemad peidus olevad inspiratsiooniallikad ja sisuline algkood objekti mõtestamiseks.

ekspositsioone. Vaatame põnevusega tulevikku ning loodame ammutada kogemusi niisama elamusterohkelt rajalt. Head lehitsemist ja ehk äratundmisrõõmugi!

Andrus Kõresaar Raivo Kotov

AVALIKUD HOONED

KORTERELAMUD

EXPO 2000 14

KORTERELAMU VABRIKU 33 212

CITY HOTEL BRUNINIEKS 22 ´ GEORG OTS SPA HOTELL 24

KORTERELAMUD PÄRNUS 216

E-PARLAMENDI SAAL 32

GOSPA RESIDENTSID 226

MERCHANT’S HOUSE HOTEL 34 HOTEL JURMALA SPA 40

RABAKÜLA ELURAJOON 232

KULDALA ELURAJOON 220

DALE 238

ARENSBURG BOUTIQUE HOTEL & SPA 42 TALLINNA SÜNAGOOG 48 TALLINNA INGLISE KOLLEDŽI SPORDIHOONE 54 NUKU MUUSEUM 62

ISIKLIKUD RUUMID

KINO ARTIS 68

SUVILA LOHUSALUS 250

TALLINNA SUURGILDI HOONE 70

VILLA KURESSAARES I 256

TARTU MAARJA KIRIK 78

VILLA KURESSAARES II 260

TALLINNA TELETORN 82

FAHLE MAJA KORTER 44 264

LENNUSADAM 92

VILLA ROHUNEEMES II 266

TARTU ÜLIKOOLI LOODUSMUUSEUM 118

VILLA MERIRAHUS 268

AQVA SPA HOTELL 120 MATKAHÜTID SODDATJØRNIS 126 KUURORTHOTELL JA SPAA ESTONIA 130 EESTI TERVISHOIU MUUSEUM 134

LINNAEHITUSLIKUD KAVANDID

ARVO PÄRDI KESKUS 138

MÕISAVAHE KVARTAL 276

HELSINGI TEHNIKAMUUSEUM 140

HIPODROOMI KVARTAL 278

MAARJAMÄE LOSS 142

PATAREI PLANEERING 280 KOPLI 35 PLANEERING 282 MAGASINI KVARTAL 288

ÄRI- JA BÜROOHOONED

REVHEIMI BUSSIDEPOO 290 UUS-SADAMA KVARTAL 292

FAHLE MAJA 146

TSELLULOOSI KVARTALI KONTSEPTSIOON 294

SAKALA TOIMETUSE MAJA 162

KRULLI MASINATEHASE KONTSEPTSIOON 296

METRO PLAZA 164 ROTERMANNI LAUDSEPATÖÖKODA 170 ROTERMANNI ELEVAATOR 180 ROTERMANNI LEIVAVABRIK 184

ANDMED

KÕRGHOONE MAAKRI 19/21 188

TUNNUSTUSED 298

KOMEEDI KOHVIKU TERRASS 190

KOKO ARHITEKTID MEESKOND 300

RÄVALA GALERII 194

OBJEKTIDE ANDMED 302

KÕRGHOONE A. LAUTERI 3 198

TÄNUD 310

BALTI JAAMA TURG 202 BÜROOHOONE TARTU MNT 80M 206

AVALIKUD HOONED

Vaade Eesti paviljonile EXPO 2000 peatĂ¤navalt Europa BoulevardÂ´ilt.

Asukoht: Hannover, Saksamaa Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Avalik arhitektuurikonkurss: 1999, 1. koht Valminud: 2000 Pindala: 700 m2

EXPO 2000 Eesti paviljon Hannoveri maailmanäitusel EXPO 2000 Saksamaal Hannoveris oli esimene kord, kui taasiseseisvunud Eesti tuli välja oma paviljoniga. Eesti riigile oli tähtis oma viimaste aastate arengu, Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistuste ja Eesti rahvuskultuuri väärikas esitlemine, samuti tähelepanu juhtimine lähituleviku suurtele poliitilistele eesmärkidele. Eesti tunnuslauseks valiti „Maa, mis murrab laineid”. Selles peitus sõnum iidse mereriigi jätkusuutlikust ja kiirest arengust. Arhitektuurikonkursi tulemusel usaldati Eesti riigi esindamise ambitsioonikas ülesanne Andrus Kõre saarele ja Raivo Kotovile, kellest üks oli äsja Kunstiakadeemia lõpetanud, teine veel viimase kursuse tudeng. Võidutöö idee tegeles esmalt küsimusega: kuidas jääda meelde sadade teiste ekspositsioonide hulgas ja edastada noore riigi elutunnetust. Arhitektide nägemuses pidi paviljon tulema nii kõrge, kui maailmanäituse reeglid vähegi lubasid. Seda enam, et Eesti koht oli määratud kahe vana ja suure riigi – Itaalia ja Ameerika Ühendriikide naabrusesse. Paviljoni keskseks ideeks sai voogav liikumine, millele andsid inspiratsiooni lainetav meri ja tuul puulatvades. EXPO külastajaid oma katuselt „lainetava” kuusemetsaga kutsuv paviljon sümboliseeris ühtlasi noore riigi dünaamilist arengut. Külastajate liikumisloogika paviljoni sees oli kujundatud teekonnana, vältides ummikuid ja ootamist. Paviljoni idee toimis hästi, ligikaudu iga kuues EXPO külastaja pidas oluliseks tutvuda ka Eesti ekspositsiooniga ja kokku käis Eesti paviljonist läbi 2,7 miljonit inimest.

Paviljoni konstruktsioon valmistati Eestis ning toodi mööda maismaad Hannoveri. Teraskonstruktsioon toodeti Viljandis, „porgandid” Tallinnas, plastkuused Hiinas, paekivimulaažid Nukufilmis. Jaanuaris alanud ehitus põrkus mitmesugustele piirangutele ja takistustele, mis kõik õnneks ületati. Kuused said paika ja õõtsuma enne, kui mõni oluline linnuliik neisse pesa jõudis punuda, ning põranda ehituseks vajalik klaaspaketistandard muudeti Saksamaal ära viimasel hetkel tänu Tallinna Tehnikaülikoolis tehtud lisatestidele. Paviljon sai valmis mõni päev enne EXPO ametlikku algust.

* Das ist ja ein Perpetuum mobile! Unglaublich, dass dieses Kettenüber tragungssystem arbeiten wird. Bauordnungsamt der Stadt Hannover

Paviljoni üheks kandvaks ideeks oli lainetav kuusemets.

Katusel õõtsuva kuusemetsa, mille moodustasid 168 kuuske 24 reas, panid 100-meetrise kettülekandega liikuma elektrimootorid. Iga kuuserida paiknes oma liikumisulatuse erinevas asendis, nii et ridadest tekkis nähtav laine. Porgandeid meenutavatesse oranžidesse koonustesse istutatud 2,5-meetrised kuused läbipaistva katuse kohal olid trosse pidi ühendatud läbipaistva põranda all hõljuvate paekivist „pilvedega”. Nende pilvede või jääkamakate liikumine sinise klaasi taga lõi mulje läbi lainete virvenduse paistvast merepõhjast. See visuaalne assotsiatsioon seostus Eesti kui mereriigiga: paadiga metsasele ja soisele Eestile lähenedes ei tea, kas kõigub paat või kõigub maa.

Asendiskeem

Pikilõige

Eestit otsustati tutvustada multimeedia ja animatsiooni vahenditega. Ainsaks esemeliseks erandiks jäi „Estonia” klaver. Kolmes erineva temaatikaga saalis paiknesid suuremõõtmelised kinoekraanid, millel näidati filme Eesti loodusest, laulupidudest, Kaali meteoriidikraatrist ja Tartu astronoomide universumimudelist. Hiidekraanid ei olnud ainult meediavahendid, vaid koos muusikataustaga ka meeleolu toetavad sisekujunduselemendid. Lisaks asusid igas teemaruumis õhukestesse klaaspakettidesse paigutatud puutetundliku ekraaniga arvutid, kust huviline leidis infot Eesti kohta. EXPO 2000 menukas paviljon sütitas huvi ka tegijate vastu, laekuma hakkas arvukalt kutseid arhitektuurivõistlustele. KOKO arhitektid OÜ asutati 2000. aasta sügisel.

Esimese korruse plaan

Mehaanika põhimõtte skeem

Vaade ekspositsioonisaali.

Tunnustused: Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia 2000 Vabariigi Valitsuse kultuuripreemia 2000 Ekspositsioonisaali klaasp천randa all asuvad paekivid olid 체hendatud hoonet l채bivate trosside abil kuusemetsaga katusel ja voogasid samas r체tmis.

Asukoht: Riia, Läti Tellija: Bruninieks MS Projekti algus: 2002 Valmis: 2003 Pindala: 3500 m2

CITY HOTEL BRUNINIEKS

Juugendlikest kortermajadest ümber kujundatud 68 toaga hotell Riia südalinnas Hotell asub Riia kesklinnas kahes eelmise sajandi algul kortermajadeks ehitatud art noveau stiilis hoones. Rekonstrueerimisprojekti käigus ühendati endised kortermajad hotelliks sisehoovi kaudu: majadevaheline hooviala kaeti esimese korruse kohalt klaaskatusega ning sinna loodi retseptsioon ja lobby-baar.

Hotelli sissepääs tänavalt avaneb läbi ajaloolise kangialuse. Viimasel, seitsmendal korrusel asuvast restoranist avanevad suurepärased vaated Riia kesklinna katustele.

Hotelli esimese korruse sisehoov on ümber kujundatud vastuvõtualaks, hoone tänavavaates on säilinud sajandivanune kodanliku kortermaja dekoor ja mulje, klaasfassaadiga ärklikorrusel on restoran vaatega kesklinna katusemaastikule. Asendiskeem

Ajalooline vaade tänavalt

Lõige

* Riiat on nimetatud Baltikumi pealinnaks. Mis mõttes? Just rikkalikud art

noveau stiilis majad on üks vastustest, miks see võib tõsi olla. Esimese korruse plaan

Katusekorruse plaan

Asukoht: Kuressaare Tellija: Norbert Rahvusvaheline kutsutud arhitektuurikonkurss: 2002, 1. koht Valminud: 2004 Pindala: 8000 m2

GEORG OTS SPA HOTELL 90 toaga hotell ja spaa Saaremaa maalilises kuurortlinnas 2000. aastate alguses sai populaarseks endiste sanatooriumide ümbernimetamine spaadeks, ehkki muutused olid esialgu pigem vormilised kui sisulised. Hotelliäri visionäär Tarmo Sumberg leidis, et aeg on küps hakata spaateenuseid osutama ka tervetele inimestele, kes tahavad taastada toonust pärast väsitavat töönädalat. Hotelli nimetamine tuntud laulja Georg Otsa järgi kõnetab inimesi nostalgiliselt nii kodumaalt, Soomest kui ka Venemaalt, kus ta andis Nõukogude ajal erakordselt populaarse artistina kontserte suurimates ooperimajades. Hotell on orienteeritud paaridele ja peredele, grupikülastused ei ole lubatud, kuna see rikuks atmosfääri. Seda põhimõtet on suudetud juba 10 aastat hoida ja hotellis käib tänuväärselt palju püsikliente.

Savikrohviga viimistletud kamin eraldab retseptsiooni ja loob rahuliku loungeÂ´i tsooni.

Georg Ots Spa hotell avati Eesti Euroopa Liitu astumise pĂ¤eval, 1. mail 2004. KĂľrvalkrundile on hiljem ehitatud GOSPA residentsid: suurte terrasside ja merevaatega suvituskorterid, kus on rohkelt omaette olemise ruumi ja mille asukad saavad kasutada hotelli teenuseid.

Hotelli sisehoov on loodud avanevate hoonetiibade vahele, vaatega merele ja jahisadamale.

Georg Ots Spa hotelli kui esimese kohaliku wellness spa vormiline lahendus on rajatud eelkõige seest välja, lähtudes sellest, kuidas külastaja võiks end hoones tunda. See väljendub esmalt hoone jagamises kaheks suunatud vaatega hotellitubade tiivaks, kus toad vaatavad kas keskaegsele ordulossile või merelahele. Spaa asub eraldi hoonetiivas, et vältida helide ja basseininiiskuse levimist kogu hoones, samuti on ujula osa ja välibassein vaadeldav hotellitubadest. Spaa jaguneb maapinna lähedal vee- ja saunakeskuse osaks ning teisel korrusel vaikseks hoolitsuste alaks. Hoone tiibu ühendab retseptsiooniala hubase kamina ja istumisalaga. Hotelli teenindav logistika on korraldatud peidetult, nii et külastajate alas valitseb rahustav ja ajavaba atmosfäär.

Rahuliku atmosfääri eest hoolitsevad punutud ustega kapid ja voodipeats; vannituba on osaliselt avatud ruumi.

* Mida oleks arvanud kuulus bariton Georg Ots sellest, et tema nime hakkab kandma wellness

spa? Oleks ta laulnud Saaremaa valssi teise modulatsiooniga?

Hoone välisarhitektuur vormub hoone funktsionaalsete tiibade ja vaadete järgi, viimistlus on rajatud pikaajalist hooldusvabadust silmas pidades. Kasutatud on pigmenteeritud betooni ja Cortenplekki, mis arvestab Eesti paljude külmatsüklitega ilmastikku ja mereäärset tuulist kliimat.

Baariala lõpetab laevanina meenutav ülespööratud tammelaudisest põrand.

Kevadvärske rohelise veega bassein ja mahlabaar

Sisearhitektuurse lahenduse põhiidee oli eestimaise, täpsemalt saaremaise tunde jagamine. See väljendub hotellitubade ja muude ruumide materjalides, värvitoonides, detailides. Stiliseeritud etnograafiliste elementide ja meremotiivide kasutamisel on välditud kodukootud muljet. Koridoride ja tubade vaibad on inspireeritud Saaremaa rahvariideseelikute triibumustritest, tubade voodipäitsid on loodud korvipunumise tehnikas. Intiimset kontakti kohaliku eluga pakub hotelli seintel esitletud fotokollektsioon, mis on kokku pandud Saaremaa inimeste saadetud isiklikest albumitest.

Tubade põranda vaipa on kootud Saaremaa rahvariidemuster.

Ă&#x153;heks hoolitsuseks spaas on Saaremaine kadakavann.

Asendiskeem

L천ige

Esimese korruse plaan

Tunnustused: Parim ühiskondlik interjöör 2004 (Eesti Sisearhitektide Liit) 100 parimat uut hotelli 2005 (turismiajakiri Condé Nast Traveler) 10 parimat hotelli 2006 (Gayot) Kuressaare aasta ehitis 2004 (Kuressaare linnavalitsus) Eesti parim turismiobjekt 2004 (Eesti Turismiettevõtete Liit)

Teise korruse plaan

Virtuaalne parlamendisaal pöörlevate arvutitoolidega võimaldab kiirelt simuleerida parlamendi töögruppide tööd ja külastajatel läbi mängida seadusloomeprotsessi.

Asukoht: Tallinn Tellija: Riigikogu Kantselei Projekti algus: 2002 Valminud: 2004 Pindala: 100 m2

E-PARLAMENDI SAAL Interaktiivne ruum Riigikogu töö tutvustamiseks Saali plaan

* Eesti oli esimene riik maailmas, kes muutis valitsuse istungid 100% paberivabaks. Aastal 2018 Euroopa Liidu eesistujamaaks asuv Eesti unistab laiendada seda

Riigikogu hoones Toompeal käib palju ekskursioone, kes tahavad tutvuda Riigikogu ruumide, aga ka Eesti parlamendi töökorralduse ja e-võimalustega. Tänaseks suletud e-parlamendi saal tutvustas interaktiivsete vahenditega Riigikogu igapäevast töökorraldust: kuidas luuakse töögruppe ja komisjone, kuidas Riigikogu liikmed oma tegevust korraldavad, kuidas hääletatakse seaduseelnõusid jms. Parlamendi esimehe rollis oli giidi ülesanne oma puldist panna otsuseid hääletusele ja koosolekut juhtida. E-Parlamendi saal ei ole väga suur ja on liigendatud postidega, sellest lähtuvalt kujunes ka ruumi mööbli paigutus. Koostöös disainer Martin Pärnaga loodi puutetundlike ekraanide ja arvutitega toolid, mida pöörates said ekskursiooni osalised omavahel moodustada töögruppe, imiteerides Riigikogu liikmete tegevust komisjonides ja fraktsioonides.

praktikat kogu Euroopale.

Asukoht: Tallinn Tellija: Hansafond Grupp Projekti algus: 2004 Valminud: 2005 Pindala: 2000 m2

MERCHANT’S HOUSE HOTEL Keskaegse hansakaupmehe majja loodud 37 toaga hubane hotell Hotell asub Tallinna vanalinnas Dunkri tänaval, keskaegses hansakaupmehe majas. Maja vanimad osad on pärit 14. sajandist. Hotelliks on ühendatud mitu sisehoovi ümber asuvat hoonet.

* Keskaegne Tallinn rikastus põhiliselt soolaga. Aga mida müüs selle maja ehitanud 14. sajandi jõukas hansakaupmees? Mida ostis? Klientidel on mõtteainet, sest vana elu on alles.

Keskaegse kaupmehe magamistoas asub j채채baar.

Hoone rekonstrueerimisel on kõik kaitse all olevad ajaloolised detailid säilitatud, restaureeritud ja eksponeeritud, tänapäevased tehnosüsteemid on peidetud seintesse ja põrandatesse. Hotelli jaoks vajalikud uued elemendid on lahendatud minimalistlikult ja puhtalt, et mõjule pääseksid keskaegsed seinad, laemaalingud ja maalingutega laetalad. Iga hotellituba on ise nägu.

Baaris on taastatud keskaegsed laemaalingud.

Lähtudes ruumi vormist ja eripäradest, on mõnel puhul olnud võimalik vannide paigutamiseks ära kasutada keskaegseid nišše, mõnes vannitoas on vann aga toa ehtena keset ruumi. Värvilahendused on inspireeritud keskaegsest värvigammast – kinaveripunane, sügav sinine ja teised kirkad värvid kontrasteeruvad valge krohvitud ja halli paekiviseinaga.

Asendiskeem

Võlvkeldrisse on rajatud restoran ja hotellil on ka väike spaa. Endises kaupmehe magamistoast sai põhjamaist külma kliimat sugereeriv vitraažidega Jääbaar, mille baariletil on ehe jää, seinas jääd meenutavad valgustid ja mööblikatetel raagus oksi kujutav muster.

Fassaadi vaade t채navalt

Keldrikorruse plaan

Esimese korruse plaan

Teise korruse plaan

- rmala, Läti Asukoht: Ju Tellija: Ärimaja Projekti algus: 2004 Valminud: 2005 Pindala: 21 000 m2

HOTEL - RMALA SPA JU 190 toaga hotell ja spaa Riia lähedal asuvas kuulsas - rmalas kuurortlinnas Ju - rmala spaahotell on Riia lähedal asuva mereäärse Ju - rmala kõige kõrgem ja väljapaistvam puhkelinna Ju maja. Nõukogude aja lõpus pooleli jäänud hotellihoone varemed, mis rikkusid otsesõnu kuurortlinna miljööd, otsustati rekonstrueerida tänapäevaseks spaahotelliks. Tegemist on peredele suunatud hotelli- ja puhkekompleksiga, kus asuvad vabaajakeskus, konverentsikeskus, ilu- ja raviosakond, restoran jne. Vabaajakeskus jaguneb atraktsioonide ja basseinidega veekeskuseks ja nn vaikseks spaaks. Vanakreeka lainemustrist inspireeritud logo motiiv kordub vaipades, mööbligraveeringuis ja mujal maja graafikas. Vabaajakeskuses valitseb ajatu troopikast inspireeritud atmosfäär. Sisearhitektuurselt on spaa tsoonides kasutatud laialdaselt looduslikke materjale nagu kiltkivi, bambusevarred ja kiviklibu.

* Idamaisest lainemustrist inspireeritud logo motiiv kordub vaipades, mööblis ja mujal maja graafikas.

L천ige

Esimese korruse plaan

Asendiskeem

Hotelliosa t체체pkorruse plaan

18. sajandist p채rinev heleda krohviga peahoone ja tumeda r채ndrahnu sarnane juurdeehitus.

Asukoht: Kuressaare Tellija: Arens Vara Kutsutud arhitektuurivõistlus: 2005, 1. koht Valminud: 2007 Pindala: 3000 m2

Arensburg Boutique Hotel & Spa Futuristliku eksterjööriga hotellihoone Kuressaare vanalinnas Kuurortlinn Kuressaare võlub külastajaid oma kompaktse linnasüdame, madaltiheda hoonestuse ja romantilise atmosfääriga. Keskväljaku ümber aastasadade jooksul tekkinud linnakude ning taamal, mere kaldal paiknev keskaegne piiskopilinnus loovad kütkestava ruumisuhte, mille kese asetub Lossi tänava teljele. Just Lossi tänava ääres asub Arensburgi hotell, mille ajaloolisele, tänavaäärsele mahule lisati 2007. aastal KOKO poolt kavandatud juurdeehitus. Uue hoone arhitektuurne lahendus valiti välja arhitektuurikonkursi käigus.

Hotellitoa nurgaaknast avaneb vaade vaiksele Kuressaare kõrvaltänavale.

Kuivõrd Kuressaare tähtsus suvituslinnana on kasvanud, soovis hotell oma senistele ruumidele juurde nii numbritube kui ka pindu, millel pakkuda lõõgastusteenuseid. Juurdeehituse iseloom lähtub Kuressaare ajaloolisest arhitektuurist, kuid teeb seda moel, mis ei jäta kahtlust, et tegemist on tänapäevase majaga. Viilkatustega, murtud pindadega mahud jäljendavad ümberkaudsete ajalooliste hoonete vorme, ent eristuvad neist tummiselt musta, futuristliku eksterjööriga.

Hotellihoone räästad järgivad madalate eramutega sarnast kõrgusjoont.

* Uus normaalsus on hästi tembitud ebanormaalsus. Juhul, kui meil on tegu tukastava väikelinnaga, siis peab see paika. Umbes nagu André Bretoni dada manifest. 45

Voodipeatsitel ja garderoobikappidel on kasutatud ajalooliste portreemaalide suurendatud fragmente.

Vana ja uus maht on sujuvalt ja delikaatselt ühendatud galerii abil, mis loob orgaanilise siseruumi ning on taustaks poolprivaatsele välishoovile, mis on suvehooajal kasutusel hotelli terrassina. Uue

Arensburgi hotelli juurdeehitus võib Kuressaare vaiksetel tänavatel jalutajale mõjuda ulmelise kosmoselaevana. Siiski on hoonega juba põgusa tutvuse käigus võimalik sõbraks saada. Kvali-

hotelliosa esimesel korrusel paiknevad ilusalong, avar lesila ( lounge), konverentsisaal ja bassein, mis on ühenduses keldritasapinnale kavandatud lõõgastusruumidega. Privaatsed numbritoad, mis on kõik eripärase vormi ja meeleoluga, asuvad ülemistel korrustel. Toad on luksuslikud ja valgusküllased, kuid mõjuvad kammerlikult, sest paiknevad suurte kaldkatuste all. Nagu hoone puhul tervikuna, põimuvad ka numbritubade sisekujunduses uus ja vana – moodsale disainile sekundeerivad siin ülessuurendatud ajalooliste maalide fragmendid, mida on kasutatud mööbliesemete kaunistamiseks.

teetsed materjalid ja värske, ajalugu respekteeriv disain loovad lisaväärtust Kuressaare elukeskkonnale ja tekitavad huvi ka külaliste seas. Nagu ajalooline piiskopilinnus, evib ka Arensburgi hotelli juurdeehitus müstikat, mida on sõnadega raske väljendada, kuid mida iga külastaja tajub oma keha ja meeltega.

Asendiskeem

Esimese korruse plaan

L천ige

Teise korruse plaan

Asukoht: Tallinn Tellija: Eesti Juudiusu Kogudus MTÜ Kutsutud arhitektuurivõistlus: 2004, 1. koht Valminud: 2007 Pindala: 1500 m2

Tallinna sünagoog Traditsiooni tarkus uue arhitektuuri keskmes Tallinna juudi kogukonna dokumenteeritud ajalugu ulatub tagasi 19. sajandi keskpaika, mil toonase Eestimaa kubermangu pealinna toodi aega teenima Vene tsaariarmee juudi soost sõdureid. Juutide kogukonnaelus tähtsat rolli mängiv matmisvennaskond, hevra kaddiša, loodi Tallinnas 1856. aastal. Seevastu sünagoogihoone, juutide religioosse elu keskus, valmis alles 1885. aastal. Paraku hävis see Teise maailmasõja süngetes keeristes ning Tallinnast sai pikaks ajaks üks väheseid Euroopa pealinnu, millel puudus oma sünagoog.

* Paradiisipuu meie ees seisab nagu muiste. Kuid kus on pattu kiskuja, ahvatlev madu? Peidus meis endis?

KOKO kavandatud, 2007. aastal avatud Tallinna uus sünagoog paikneb vaiksel kõr valtänaval, linnasüdamest vaid jalutuskäigu kaugusel. Hoone arvestab juudiusu traditsioonide ja eripäraga, kuid ei hoia arhitektuuri osas kramplikult kinni ajaloolistest eeskujudest. Silindervõlvist lähtuv vorm seob üheks tervikuks nii religioosse kui ka ilmaliku funktsiooniga ruumid. Teenistusteks mõeldud peasaal paikneb teisel korrusel, kuhu viib fuajeest lai trepistik, mis vastavalt ajahetkele ja sündmusele toimib kas rituaalse protsessiooniruumina või aktiivse suhtluspaigana. Sünagoogi interjööris on ruumide paiknemise ning tundliku materjalikasutuse (puit, klaas, betoon) kõrval tähtis ka juudisümboolikaga dekoratiivornament, mida on orgaaniliselt kasutatud nii klaaskui ka puitpindadel ning mis olenevalt olukorrast võib täita nii ruume ühendavat kui ka eristavat otstarvet.

Sünagoogi saali keskel asub toorarullide kapp – aron kodeš, saali seinad on granaadipuu mustriga lõigatud valgust läbilaskvaks.

* Hanuka on rõõmus valgusepüha, mis tähistab Jeruusalemma templi vabastamist 164. aastal eKr.

Taasiseseisvunud Eestis on rajatud mitmeid ainulaadse arhitektuuriga pühakodasid. KOKO kavandatud Tallinna sünagoogihoone eristub teistest uutest Eesti sakraalhoonetest mitte ainult oma eripärase arhitektuuriga, vaid ka sellega, et on saanud siinse juudi kultuuri üheks sümboliks, näidates nii selle järjepidevust, elujõudu kui ka uuenemisvõimet. Tallinna uue sünagoogi valmimisele elasid kaasa juudi kogukonnad maailma eri paigus. Sünagoogi pidulikku avamist austasid oma kohalolekuga Iisraeli toonane asepeaminister Shimon Peres ja Iisraeli aškenaazi pearabi Yona Metzger.

* Esimest korda mainitakse Eesti arhiivides juudi rahvust 1333. aastal. Kuni 18. sajandini oli neid siin ainult ükskuid, nüüd on aga ühtne ja tugev kogukond.

Tunnustused: 2009 Euroopa Liidu kaasaegse arhitektuuri Mies van der Rohe auhind / nominent 2008 Wienerberger tellisarhitektuuri auhind / parim rahvusvaheline tellisarhitektuuri ehitis / nominent 2007 Eesti Kultuurkapital / arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia / arhitektuur ja sisearhitektuur Granaadipuu on üks väheseid visuaalseid motiive, mille kujutamine juudiusu kultuuris on lubatud. Granaat on viljakuse sümbol, samuti on granaadil samapalju seemneid, nagu on usklike juutide elus reegleid, käske ja korraldusi. Rabi Shmuel Koti sõnul on aga viimasel ajal poes müüdavate granaatide seemnete arv vähenenud. Mida see peaks tähendama?

Asendiskeem

Esimese korruse plaan

L천ige

Teise korruse plaan

Hoone konsoolne bürookorpus küünitab Pärnu maantee äärde ja täidab varasema ebamäärase tühimiku koolihoone ja endise politseimaja vahel.

Asukoht: Tallinn Tellija: Inglise Kolledži SA Projekti algus: 2004 Valminud: 2007 Pindala: 4000 m²

Tallinna Inglise Kolledži Spordihoone Moodne spordihoone väärikale koolimajale Tallinna kesklinn on alates 19. sajandist kasvanud aktiivselt ümber keskaegse vanalinna. Ajalookeerised on põhjustanud selles arengus mitmeid katkestusi ja radikaalseid muudatusi. Üks väheseid alasid, mis vanalinna ümbritsevas endises bastionaalkindlustuste vööndis on siiski üsna terviklikult välja kujunenud, on Estonia puiestee ja Pärnu maantee vaheline kvartal. Seal paiknevad peamiselt 20. sajandi algul ehitatud teatrid, raamatukogu, kohtuhoone, koolimajad. Viimaste hulgas ka Inglise Kolledž, mis ootas endale aastaid spordihoonet.

Hoone esimese korruse avatud parkla säilitab tänavapinnalt hoonest läbivaate.

Keldrikorrusel asuva basseinisaali klaasfassaadi ette hoovis avanev astmeline terrass on mõeldud nii väljas tunni läbiviimiseks kui ka õpilastele vahetunni pidamiseks.

KOKO kavandatud uus Inglise Kolledži spordihoone pidi arvestama nii kooli vajadusi kui väljakujunenud linnaehituslikku olukorda. Arhitektid soovisid paigutada hoone võimalikult delikaatselt ajaloolise hoonestuse vahele, kuid samas aktiveerida sisekvartali kasutust ning pakkuda õpilastele moodsat, positiivset õpikeskkonda. Spordihoone maht ulatub Tallinna ühe peatänava, Pärnu maantee äärde vaid osaliselt, kuid on selles osas kujundatud pilkupüüdvalt, et mitte öelda provokatiivselt. Harulistele postidele tõstetud maht loob nii sissepääsutsooni spordihoonele, kuid kujundab aktiivselt ka tänava avalikku ruumi – spordihoone hooviala läheb sujuvalt üle tänavaäärseks haljasalaks, kus asub aktiivse kasutusega bussipeatus.

* Teadsime, et rahva sekka läheb see asjandus „tagurpidi kanajalgadena”, kuigi silmas pidasime puu võra. Aga mis peamine: lapsed võtsid selle omaks.

Basseiniruumi taga paistab klaasseintega 端henduskoridor ajaloolise koolihoonega, ruumi seinad on kaetud akustiliselt toimiva mustrilise vineertahveldusega.

Spordihoone on paigutatud ajaloolisest koolihoonest eraldi – hoonemahud on ühendatud keldrikorruse kaudu. Spordihoone nullkorrusel asub ujula, selle kohal parkla ja ülaosas võimla. Ruumiprogramm nägi ette ka kontoripindu, mis on peamiselt paigutatud Pärnu maantee poolsesse, postidele toetuvasse mahtu. Spordihoone sisearhitektuursed lahendused on eelkõige suunatud lastele ja noortele ning kujundatud sooviga pakkuda lõbusat ja mängulist keskkonda. Hoolimata väiksest krundist suudeti hoovialale luua ka amfiteatri-laadne väliruum, kus hea ilma korral on võimalik korraldada nii õppetööd kui ka pidulikumaid sündmusi. Samuti tagab süvendatud amfiteater ujulale loomuliku valguse.

Retseptsiooniala ja lett (ülal) ning tüdrukute garderoob (all), millest avaneb läbi klaasava vaade rootsiaegse bastionikindlustuse vundamendile.

Hoone oli kavandatud vaadet ja valgust suunavate betoonist tiibadega, mis majanduslikel kaalutlustel viimasel hetkel ära jäeti.

Inglise Kolledži spordihoone tekitas planeerimisfaasis skeptilisust nii muinsuskaitsjate kui ka konservatiivsemate linlaste hulgas. Praeguseks, mil hoone juba aastaid omal kohal, on see muutunud orgaaniliseks osaks Tallinna kesklinna väärikast hoonestusest ning rikastab seda oma värvika ja mängulise karakteriga.

L천ige

Asendiskeem

Keldrikorruse plaan

Teise korruse plaan

Kolmanda korruse plaan

Neljanda korruse plaan

Asukoht: Tallinn Tellija: KESSEUM Kutsutud arhitektuurivõistlus: 2007, 1. koht Valminud: 2010 Hoone pindala: 1500 m2

NUKU MUUSEUM Teatrinukkude muuseum Tallinna ajaloolises vanalinnas Nukuteatri koduks olev teatrimaja tekkis Laia tänava nurgale juba 19. sajandi algul, kui 1809. aastal avati seal Eesti esimene kutseline teater. Suurem ümberehitus on hoones tehtud 1880. aastatel, mil hoone omandas tänaseni säilinud mahu ja üldilme. Teatrimaja kõrval olevatesse ajaloolistesse hoonetesse otsustati 2007. aastal rajada teatri elu ja tööga tihedalt seotud nukukunsti muuseum, mis tänapäevaste väljapanekute ja tehniliste lahenduste abil säilitaks ja tutvustaks väärikalt Eesti nukuteatri ja teatrinukkude ajalugu.

Klaassild läbi sisehoovi ühendab ekspositsiooniruumid ja aitab luua läbi õhu kõndimise tunde.

Maailma teatrinukkude saal. Puutetundlike ekraanide abil saavad külastajad liigutada nukke vitriinides.

Esimese ülesandena tuli Tallinna vanalinna tundlikke kaitsepiiranguid arvestades muuta keskaegsete elumajade sisestruktuuri nii, et see oleks sobilik kasutamiseks muuseumina. Võistlustöös pakkusid arhitektid välja muuseumi ja teatri ühendamise hoovilava alt, keldri kaudu. Hiljem selgus, et kuigi majadel olid olemas mõned keldriruumid, olid hooned ehitatud maapinnale ilma sügavama vundamendita. Keldrikäigu rajamiseks tuli lahendada vanalinna mõistes erakordne ja konstruktiivselt keeruline probleem: rajada keskaegsele majale tagantjärele vundament.

Teatri näitlejaid ja näidendeid tutvustav nn Tähtede sein.

Muuseumi püsiekspositsioon algab keldrikorrusel teatriplakatite ja kostüüminäitusega. Klaaspõranda all on näha keskaegsed müürid ja kaevud. Ühes paekivist võlvis asub nn Tähtede sein videoekraani ja 160 nupuga, kuhu on talletatud Nukuteatri näitlejate rollid ja laulud. Esimesel korrusel on teatri asutaja Ferdinand Veike tuba ning maailma ja Eesti nukuteatrikunsti ajalugu tutvustav väljapanek. Maailma nukkude saalis saab läbipaistvatesse silindritesse paigutatud eri tüüpi teatrinukke puutetundlike infoekraanide abil liigutada ja õppida sel viisil tundma nende liikumismehhanisme.

* Juba 1809. aastal avati siin esimene kutseline teater. Seega: kui öeldakse, et teater on „kõige kaduva kunst”, siis meie tõestame vastupidist. Lapsed näevad siin oma vanemate lapsepõlve.

Tunnustus: Excellence Club’i liikmestaatus maailma muuseumide konverentsil „The Best in Heritage” 2011

Kasutusele võeti ka hoonetevaheline hooviala, mis on nüüd üks kahest vanalinna katustatud sisehoovist. Tuletõrjenõuetele vastava suitsuärastuse eesmärgil on katus tervikuna ülestõstetav. Hooviala läbib klaassild, mis ühendab omavahel püsiekspositsioonis teise korruse ruumid. Sillalt avanevad külastajatele vaated nukumeistrite ja butafooride töötubadesse. Ka hoovilava alt kulgevast klaasseintega keldrikoridorist on mõnikord võimalik jälgida, kuidas näitlejad etenduseks ette valmistuvad. Nii saab teatritegemise köögipoole nägemine osaks muuseumielamusest.

Asendiskeem

L천ige

Esimese korruse plaan

Teise korruse plaan

Suure saali toolide seljatugedele on trükitud kaader tuntud filmist „Vallatud kurvid”.

Asukoht: Tallinn Tellija: Tallinnfilm Projekti algus: 2009 Valminud: 2010 Pindala: 1000 m2

KINO ARTIS Kahe saaliga omanäoline väärtfilmikino Tallinna südalinnas Tallinna ainus riiklikult toetatav väärtfilmikino Artis asub Solarise keskuse kolmandal korrusel, Tallinnfilmi tööruumid neljandal korrusel. Kahe saaliga (181 ja 72 kohta) popkornivaba kino filmiprogrammis on esikohal Euroopa filmid, aga senise viie tegutsemisaasta jooksul on Artise ekraanile jõudnud ka suurem osa kodumaistest mängufilmidest. Sisekujunduse põhiidee on „me kõik oleme peategelased”. Filmi sisse minek algab filmihuvilise jaoks juba tänavakorruselt, kus kõigepealt tervitab teda – kui selle filmi peategelast – valguskastil reklaam plakat. Trepiastmed on valgustatud, trepi varvaslaudu kasutatakse reklaampinnana tulevaste filmide tutvustamiseks. Kino, selle fuajee ja kohviku

must-valgele gammale rajatud üldine atmosfäär viitab film noir ’ile ja Eesti mustvalgele filmiklassikale. Fuajees suunab külastaja kõigepealt piletileti juurde ja seejärel kinosaali filmigaladelt tuttav punane põrandavaip, millesse on kootud mitmeid stsenaariumiridu. Tsitaadid ja kaadrid Eesti filmidest kõnetavad külastajaid paljudel teistelgi sisekujundusdetailidel. Nii on kummaski kinosaalis osa toole kaetud trükikangaga, mis kujutavad stseene Eesti armastatud filmidest: ühe saalis on toolidel valitud kaader „Nukitsamehest”, teises „Vallatutest kurvidest”. Kohvikudiivanite seljatugede valguskastidel on kaadrid Priit Pärna joonisfilmidest ja lastetoa seinamaalid on oma käega teinud joonisfilmirežissöör Avo Paistik.

Kino plaan hoone kolmandal korrusel

* Juba Lenin teadis, et kino on „kunstide kunst”. Tasandav või ühteliitev ajupesu kood pole filmimaailmast ka hetkel kuhugi kadunud. Seda nauditavam on teha midagi, mis peseb ajusid ajupesust, taastades indiviidi ja isiksust. 69

Asukoht: Tallinn Tellija: Eesti Ajaloomuuseum Projekti algus: 2008 Valminud: 2011 Pindala: 1500 m2

Tallinna Suurgildi hoone Värvikas ajalugu intrigeerivas ruumis Kõrge viilkatusega Suurgildi hoone on tähelepanuväärse ajalooga ehitis Tallinna vanalinna südames, Raekoja platsi vahetus läheduses. Aastasadu koondas Suurgild Tallinna suurkaupmehi ning oli hoonena nende kogunemispaigaks. Viimase poolsajandi jooksul on selle ruumid olnud Eesti Ajaloomuuseumi kasutuses. Just ajaloomuuseumi ambitsioonikas plaan rajada ülevaatlik ja tänapäevane ekspositsioon Eesti ajaloost sai tõukeks enam kui 600 aasta vanuse hoone põhjalikule renoveerimisele, millesse KOKO panustas nii sisearhitektuursete lahenduste kui ka uue väljapaneku kavandamisega.

Suurgildi hoone peasaali põrand on mustast metallist, sellesse on söövitatud teemaga seotud elemendid ja saladuslik draakonimäng lastele. Ekspositsioon on jagatud teemagruppidesse ning osa saalist on eraldatud kammerliku loomuga muusikasündmustele.

Muuseum soovis publikule avada terve Suurgildi hoone. Ekspositsioon pidi lisaks peasaaliga põhikorrusele laienema ka keldriruumidesse, kuhu külastajad seni ei pääsenud. Põhjalikud ehitusajaloolised ja arheoloogilised uuringud komplitseerisid projekteerimis- ja ehitusprotsessi, kuid mõjusid motiveerivalt, sest andsid lisateadmisi hoone ajaloo kohta ning aitasid rikastada muuseumi uut väljapanekut.

* Selles majas on peetud enim pidusid Tallinnas – 600 aastat! Koondas ju Suurgild Tallinna suurkaupmehi ja see hoone oli nende kogunemis- ja peopaik. Liites kõik need sajandid, jäävad ööklubid valgusaastate kaugusele.

Suurgildi hoone näituseruumid jagunevad põhikorruse, keldri ja niinimetatud aktsiisikambri vahel. Kui viimases tutvustatakse Eestis käibel olnud ja siit leitud maksevahendite ajalugu, siis suures saalis rullub vaatajate ees lahti püsinäitus „Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu”. Ruumide uue sisekujunduse ja inventari osas on kasutatud mitmeid unikaallahendusi. Erilist tähelepanu on pööratud mööblile, valgustusele ja infograafikale. Enamik sisseseadest on teadlikult nüüdisaegse, kuid väärika disainiga, sekundeerides Suurgildi hoone ajaloolistele ruumidele.

Garderoob valgustatud külalistele.

Haruldasi eksponaate esitlevad kliimavitriinid.

Ajakapsel, kus külastaja saab minna varasema aja sündmuste keskele ja panna end proovile.

Fuajee ja kassaala letiga, mis näitab epoksiidi uputatud viljaterade abil ära, kuidas eestlaste rahvaarv on läbi sajandite muutunud.

Relvakambris on roostekarva vitriinides eksponeeritud käsirelvad läbi aegade. Nende rariteetide tööpõhimõtte ja arengu selgitamiseks on loodud kasutusõpetus multimeedia ekraanidel.

Lõige

Asendiskeem

Nii põhinäituse kui ka ekspositsiooni teiste osade koostamisel loobuti traditsioonilisest, kronoloogilisest jutustusviisist. Eksponeeritavad esemed, saatetekstid, animatsioonid ja interaktiivsed lisaseadmed on koondatud valitud teemade ümber ning tutvustavad Eestimaa ja siinse elanikkonna keerukat, mitmetahulist ajalugu, selle seoseid ümberkaudsete riikide ja rahvastega.

Suurgildi hoone keldris on olnud veinikelder ja palju muud, aga n端端d jutustavad lugusid ratastel vitriinid.

Keldrikorruse plaan

Esimese korruse plaan

Maarja kiriku saali koguduse osa on tõstetud hoone põrandast kõrgemale, et luua saalisviibijaile läbi kõrgete akende silmside välisruumiga.

Asukoht: Tartu Tellija: Tartu Maarja Kiriku SA Avalik arhitektuurivõistlus: 2011, 1. koht Valmimisaeg: 2016–2020 Pindala: 2000 m2

Tartu MAARJA KIRIK Tartu kesklinnas taastatakse ajalooline pühakoda Klassitsistliku arhitektuuriga Tartu Maarja kirik valmis Tartus 1842. aastal. 1869. aastal toimus kirikus esimese üldlaulupeo peaproov. Kirikuhoone põles Teise maailmasõja ajal 1941. aastal ja torni kaotanud varemetes seinad ehitati pärast sõda ümber Eesti Põllumajanduse Akadeemia võimlaks. Kirik tagastati kogudusele alles 2009. aastal ja nüüd on alanud hoone ülesehitamine pühakojaks. Kiriku välisilme, kaasa arvatud torn, taastatakse endisel kujul, siseruumi ehitatakse tänapäevane kirikusaal ja kogudusekeskus. Saal on tõstetud nii, et põranda tasapind ulatub akende alumise servaga samale joonele. Tõstetud saaliosa on seintest külglöövide jagu lahti, põrand moodustab justkui hõljuva platvormi. See lahendus võimaldab taastada vanad seinad oma esialgses ilus. Saali alla on süvendatud terve korrus koguduse ruumidele, sh kõrvalsaal, raamatukogu, köök, lastetuba, kabinetid, tualettruumid jms. Pea kõikidel koguduse ruumidel on siseaknad, nii et ruumidesse pääseb valgus kirikusaali akende kaudu. Kirikusaali lage ilmestavad avatud peen katusekonstruktsioon ja moodsad lühtrid. Minimalistlik altar on tõstetud poodiumile ja seda valgustab ülalt suur katuseaken. Altari tagasein on lahendatud klaasist vaheseintega, millest on välja lõigatud risti kujund.

* 1869. aastal toimus just siin kirikus esimese üldlaulupeo peaproov. Sellest ajast on laulupidu eestlase identiteedi lahutamatu osa. Ka Eesti vabanemine Nõukogude okupatsioonist toimus suurte ühislaulmiste ehk nn laulva revolutsiooni abil.

Kiriku interjöör on luterlikult kasin – valged seinad, must altariala ja puhas õlitatud naturaalne puit.

Asendiskeem

L천ige

Esimese korruse plaan

Teise korruse plaan

Asukoht: Tallinn Tellija: Levira Kutsutud arhitektuurivõistlus: 2009, 1. koht Valminud: 2012 Pindala: 10 000 m2

Tallinna teletorn Nõukogude tehnorajatisest moodsaks turismimagnetiks Tallinna teletorn on Eesti kõige kõrgem hoone. See rajati Tallinnas toimunud Moskva olümpiamängude purjeregati ajaks aastatel 1975–1980 ning oli üks ehitistest, mis kuulus linnahalli, postimaja, olümpiapurjespordikeskuse ja teiste uushoonete kõrval Tallinna olümpiarajatiste ehitusprogrammi. Pirita männimetsa vahel paiknevast teletornist kujunes sümbolrajatis, mis sattus aastaid hiljem ka Eesti taasiseseisvumise aegsete sündmuste keerisesse, kui rahvuslikult meelestatud aktivistid asusid seda kaitsma Nõukogude sõdurite eest. Tallinna efektseima vaateplatvormiga rajatis, kust selge ilmaga näeb isegi Soome rannikut, suleti publikule 2007. aastal, sest see ei vastanud enam tuleohutuse nõuetele.

Algselt piirasid teletorni sissepääsu ja vaadet tornile väravahoone ja katustatud käiguteed. Rekonstruktsiooni käigus need osad lammutati ning loodi tunnel ja kaldtee otse tüviku südamikku.

Tornitipu ekspositsioonisaalis asuvad robotseened vaatavad öösiti läbi oma punaste ekraanisilmade üksteisega tõtt ja õõtsuvad kosmilises tantsurütmis.

Kinosaali tagaseinas paljastub iga seansi vahel Dolores Hoffmanni vitraaž.

2009. aastal võitis KOKO arhitektuurikonkursi, mis nägi ette teletorni taasavamist publikule eesmärgiga rajada sinna populaarne külastuskeskus. Kui ajalooliselt oli Tallinna teletornis publikule suunatud funktsioone täitnud peamiselt vaid restoranikorrus, siis uuendatud ehitisest pidi kujunema terviklik meelelahutus- ja vabaajakeskus. Kõige olulisema arhitektuurse muudatusena kavandas KOKO ümber teletorni sissepääsuala. Endise varikatuse ja basseinide asemele kujundati moodne kaldpindadega paraadlik sissepääsuala, kust nüüd algab efektne ekspositsioon, mis jutustab Tallinna teletorni ajaloost.

Teletorni ajaloo ekspositsioon teisel korrusel

* Miks see torn – omamoodi ime – omal ajal ikkagi valmis? Ka toonased Eesti tippkommunistid olid osavad rehepapid ja sokutasid torni Tallinna olümpiarajatiste See torn on Nõukogude Liidu lõpliku kokkuvarisemiseni viinud sõjalise putši üks epitsentreid. Eesti omariikluse kaitsjad sulgusid ühte tuppa torni tipus ja hoidsid eetris raadiojaama, mis säilitas rahva jaoks ülevaate ärevatest sündmustest.

ehitusprogrammi.

1980ndatel oli teletorni tipus asuv restoran kultuspaik, kus k채idi piidlemas, kas Soome paistab.

Restoran on rajatud endiste analoogtelevisiooni saatejaamade korrusele. Seadmed, mis kunagi võtsid enda alla terve korruse, on saadetud ümbertöötlemiseks, neid asendab kapitäis serverit. Õhtusel ajal paistab läbi restorani klaasseinte lummavalt kumav linnavaip.

21. korrusel asuv ekspositsioon tutvustab k端lastajatele k端mneid maailmas tuntud leiutisi ja kuulsaid eestlasi.

Robotseene skeem

Siseruumides kavandati ümber nii alumised külastuskorrused kui ka torni tipus olevad restorani- ja ekspositsioonikorrus. Sisekujundus on inspireeritud 1960.–1970. aastate tehnoesteetikast. Moodsad värvi- ja valguslahendused ning eriprojekti alusel valminud ekspositsiooni sisseseade loovad külastajatele tunde justkui viibitaks ajakapslis.

Aastatel 1975–1980 rajatud torni projekti aluseks oli 250 m kõrgune tehasekorsten.

Hallo torn, siin maa! ... Kssshh... kssshh... ...kssssh, 1978.

L천ige

Esimese korruse plaan

Asendiskeem

Teise korruse plaan

Restoranikorrusel on erilist rõhku pandud külastajate mugavusele ja vaadete nautimise võimalusele. Ülemisel ekspositsioonikorrusel püüavad pilku ekraanide ja liikumissensoritega robotid, mis suhtlevad aktiivselt iga külastajaga. KOKO käe all on Tallinna teletorn muutunud nõukogudeaegsest tehnorajatisest moodsaks meelelahutuskeskuseks. Nii restoran, kinosaal kui ka ekspositsioonipinnad pakuvad võimaluse veeta meeleolukas päev ning nautida Tallinna vaateid.

Torni ekspositsioonikorruse plaan

Torni restoranikorruse plaan

Asukoht: Tallinn Tellija: Eesti Meremuuseum Avalik arhitektuurivõistlus: 2009, 1. koht Valminud: 2012 Pindala: 8000 m2

lennusaDam Insenerikunsti ja merendus ajaloo sümbioos Tallinna lennusadamas paiknevat vesilennukite angaaride kompleksi peetakse üheks väärtuslikumaks 20. sajandil valminud ehitiseks Balti riikides. Vesilennukite angaaride projekt töötati välja Taani inseneri- ja ehitusfirmas Christiani & Nielsen ning hoone ehitati aastatel 1916–1917. Ehitis on märkimisväärne nii ehitusteaduslikus kui ka -tehnilises mõttes ning selle harukordsus tuleneb eelkõige konstruktiivsest lahendusest. Angaarid koosnevad põhiosas kolmest kaksikkõverast raudbetoonkoorikust (keskmine paksus 8–12 cm) ning neid nurkadest ja liitekohtadest toetavatest postidest. Tegemist on teadaolevalt esimese nii suure – sillatud ruum mõõtmetega 36,4 m × 116 m – raudbetoonist koorikkonstruktsiooniga kogu maailmas. Kuivõrd vesilennukite angaarid polnud ehitamisest saadik läbinud ühtki põhjalikumat renoveerimist, oli nende olukord muutunud varisemisohtlikuks. 2009. aastal võitis KOKO arhitektuurikonkursi, mille võidutöö alusel angaarid rekonstrueeriti ning neisse rajati uus Eesti Meremuuseumi ekspositsioon. Hoone ajaloolise raudbetoonkonstruktsiooni restaureerimise keerukus nõudis tihedat koostööd Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega, erakordseid ehitusvõtteid ja parimaid ehitusmaterjale. Angaaride ajaloolise osa restaureerimise kõrval pööras KOKO erilist tähelepanu ka arhitektuursetele lahendustele, mis tulenesid muuseumi vajadustest.

Sydney ooperimaja on tuntud kogu maailmas. Ooperimaja insener Ove Arup töötas nooruses Taani büroos Christiani & Nielsen, mis töötas välja vesilennukite angaaride betoonist koorikkatused.

1. Lennusadam rajati Peeter Suure merekindluse osana vanalinna lähedale mere äärde. 2. Vesilennukite angaarid 1920. aastatel. 3. Christiani & Nielseni võidutöö vesilennukite angaaride rahvusvahelisel insenerikonkursil. 4. Maailma esimese soololennu üle ookeani teinud Charles Lindbergh külas lennusadamas, 1933. 5. Charles Lindberghi lahtise kokpitiga lennuk „Tingmissartoq” angaarides. 6. Lennusadamas baseerunud Short 184 tüüpi lennukid. 7. Külastava vesilennuki tirimine mööda rampi vesilennukite angaari, 1930. aastad. 8. Merilennu eskadrilli raske töö, 1924.

1. Rootsi õhuväe vesilennupaadi külaskäik, 1920. aastate alguses. 2. Lennurügemendi laohoidjad ja varuosade laoseisu inspekteerimine, 1920. aastad. 3. Angaari keskel Soome lennuväe luurelennukid, külgedel Eesti merelennuväe õhulaevad.

1, 2

1.–2. Nõukogude perioodil kasutati angaare sõjaväe laohoonena ja akvatoorium täitus poolenisti uppunud alustega. 3. Juba 1970. aastatel soovitasid muinsuskaitsjad tungivalt kuplite betooni renoveerimist, ent Nõukogude armeed see ei liigutanud. Vaade angaaridele 2010, vahetult enne rekonstruktsiooni algust. 4. Angaari sisevaade, 2009. Kuplite sisepind on lagunenud sedavõrd, et paljandunud on roostes armatuurid ning kohati paistab päevavalgus läbi betooni.

1. Angaaride betooni rekonstruktsioonitööd toimusid ööpäevaringselt. Betooni sai konstruktsioonis vibratsiooni ja kokkukukkumise vältimiseks parandada väikeste alade kaupa. 2. Korrodeerunud armatuurid pesti betoonist välja kõrgsurve (2600 baari) all lõikava veega. 3. Armatuurid kaeti ükshaaval ja käsitööna roostet tõkestava keemiaga. 4. Rulapoiss viib läbi restaureerimata kuplite katsekoormamist, 2010.

100

101

Angaaride külgedele on rajatud tõstandväravad, mille avamisel täitub ruum välisvalgusega ja välja joonistub ruumi insenertehniline vorm.

Nii arhitektuurseid lisandusi kui ka muuseumi ekspositsiooni kavandades oli KOKO sooviks säilitada ajaloolise ruumi tervikmõju – uued mahulised lisandused tehti delikaatsed ja ajaloolist kehandit austavalt. Oluliste arhitektuursete muudatustena avati hoone kaks külge valgusele – tummseinad asendati klaasfassaadidega, mida katavad massiivsed, ajaloolisi eeskujusid järgivad lükanduksed. Angaaride sisse kavandati lokaalsed lisamahud: kahurite galerii ja peasissepääsu ala. Erilist tähelepanu pöörati kogu ruumi läbivale teraskonstruktsiooniga jalakäigusillale, mis seob omavahel muuseumiekspositsiooni erinevaid osasid. Kahe ja poole aasta jooksul Lennusadama avamisest meremuusemi filiaalina on seda külastanud miljon inimest. Seda on sama palju, kui Eestis elab eestlasi.

102

* Me tõesti ei arvanud, et võidame sellega niipalju auhindu. Mõtlesime hoopis president Lennart Merile, keda väärt hoone lagunemine painas, kuid keda toonased isehakanud omanikud aastal 2001 isegi selle territooriumile ei lasknud.

103

Vaade allveelaeva „Lembit” veepiiri järgi rajatud käiguteesillalt. Sild koosneb 1800 erikujulisest metalldetailist.

104

Kaarsild viib k체lastajad p천randast 10 meetri k천rgusele (체lal) ning vaade kohvikust (all).

105

1. Hoone graafika on tr端kitud metallplaatidele. 2. Interaktiivne Kollane Allveelaev. 3. Interaktiivne vesilennusimulaator ajaloolistel Sopwith Camel t端端pi lennukitel. 4. Vaade ekspositsioonisaali. 5. Vesilennuk Short 184. 6. Short 184 vineerist kokpit.

106

6 5

107

1. Eesti tellis Inglismaalt 1936. aastal kaks identset allveelaeva, „Kalevi” ja „Lembitu”. 2. Allveelaeva „Lembit” ehitus Wickers-Armstrongi tehases. 3. Allveelaev „Lembit” oma vundamendi ja tossumasinaga on Lennusadama peaeksponaat.

108

KOKO kavandatud ekspositsiooni kandev idee on kontseptuaalselt tugev, ruumiliselt väljakutsuv ja samas piisavalt paindlik. Angaaride interjöör on jaotatud kolmeks „maailmaks” – veealuseks, vee tasapinnal olevaks ja õhumaailmaks. Need „maailmad” võimaldavad eksponeerida suurt hulka meremuuseumi kogudesse kuuluvatest museaalidest neile omases keskkonnas – meremiinid ja allveelaev Lembit veealuses maailmas, purjekad-paadid ja kahurid veepinnal ning lennukid ja teised õhuobjektid raudbetoonkoorik-katuse all õhus (näiteks vesilennuk Short 184).

Allveelaeva restaureeritud interjöör, periskoobiruum.

110

Kaarsild järgib kuplite geomeetriat ja kaldenurka, kaarsilla tipust avaneb lähivaade vesilennuk Short 184-le.

Muuseumi ekspositsiooni iseloomustab narratiivide paljusus, informatsiooni, aja ja ruumi mitmekihilisus. Ekspositsiooni fookuses on külastaja ise, tema käitumine ja liikumine ruumis. Külastaja peatähelepanu on emotsionaalsel, vahetul kogemusel – liikuda saab erinevatel tasapindadel, seal hulgas kogu ekspositsiooniruumi läbival jalakäigusillal. Mugavalt käsitsetavate multimeediaekraanide ja stendide abil on võimalik tutvuda arvukate lugudega angaaride, merenduse, sõjanduse ja Eesti Vabariigi ajaloost. Vesilennukite angaaride arhitektuur ja uus ekspositsioon jutustavad ennekõike meie enda kaasaja lugu, tehes seda mineviku artefaktide abil. Väljapanek ega ka uus arhitektuur, mis ajaloolise raudbetoonkehandi vahele delikaatselt paigutatud, ei heroiseeri sõda, Eesti ajalugu ega rahvuslikku identiteeti. Külastajal on vabadust ja ruumi tõlgendada nii ehitist ennast kui ka seal eksponeeritavat.

Väliekspositsioon miinitraalerite ja sõjalaevadega lähiminevikust.

111

Maasilinna laeva vrakk.

112

TUNNUSTUSED: 2014 rahvusvaheline kinnisvara konkurss MIPIM Awards / parima renoveeritud hoone kategooria / finalist 2014 Euroopa Muuseumide Foorum / Euroopa Aasta Muuseumi auhind / äramärkimine 2013 Euroopa Liidu kultuuripärandi auhind / Europa Nostra auhind 2013 / Grand Prix 2013 Rahvusvaheline restaureerimis- ja konserveerimisauhind Domus / hõbemedal 2013 Rahvusvahelise Sisearhitektuuri Assotsiatsiooni (IIDA) Global Excellence Awards / kategooria: ühiskondlikud, kultuuri ja hariduse hooned / kategooria võitja / Lennusadama sisearhitektuurne lahendus 2013 Euroopa Liidu kaasaegse arhitektuuri Mies van der Rohe auhind / nominent 2012 Eesti Kultuurkapital / aastapreemia / vesilennukite angaaride ja Tallinna teletorni rekonstrueerimine 2012 Rootsi äriauhind / parim keskkonda panustav projekt / Lennusadama mereküttesüsteem 2012 Tallinna Kultuuriväärtuste Amet / restaureerimispreemia / kultuurimälestiste kategooria / äramärkimine 2012 Eesti Disainiauhind BRUNO / parim disainiobjekt / Grand Prix 2012 Eesti Disainiauhinnad / parim disainimeeskond / Lennusadam / KOKO arhitektid & Produktsioonigrupp 2012 Eesti Disainiauhind BRUNO / parim keskkonnadisain / Lennusadama põrand / KOKO arhitektid & Produktsioonigrupp 2012 Maailma Arhitektuurifestival (WAF) / kategooriad vana ja uus ning ekspositsioon / finalist 2012 Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) / aasta ehitusprojekt 2012 Eesti Betooniühing / aasta betoonehitis Kahurilava seinal asuvad suured maalid, mille sisu on sürreaalsel moel ühenduses ekspositsiooniga. Prantsusmaal Canet' tehases valmistatud Esimese maailmasõja eelsed rannakaitsekahurid (ülal) ja rannakaitsepataljoni kujutav maal lõuendil (all).

113

114

Lennusadama akvatoorium ja ajalooliste laevade v辰liekspositsioon. Veepinna all ei ole praegu allveelaevu, k端ll aga angaaride merek端ttes端steemi veehaare.

115

Asendiskeem

L천ige

116

Isomeetriline vaade

Esimese korruse plaan

Teise korruse plaan

117

Asukoht: Tartu Tellija: Tartu Ülikool Avalik arhitektuurivõistlus: 2011, 1. koht Valmimisaeg: 2015 Pindala: 2000 m2

TARTU ÜLIKOOLI LOODUS MUUSEUM Eesti ühe vanema muuseumi ajalooliste ruumide renoveerimine ja uus ekspositsioon Tartu Ülikooli loodusmuuseum on asutatud juba 1802. aastal. Otto Hofmanni projekteeritud hoone, mis algselt oli ette nähtud ainult geoloogia- ja zooloogiamuuseumi ja vastavate instituutide jaoks, valmis 1914. aastal, ent anti alanud sõja tõttu sõjaväehaigla kasutusse. Ülikool sai hoone enda käsutusse pärast Vabadussõja lõppu. Viimane ekspositsioon enne 2011. aastal alanud uuendusi jõudis muutumatuna püsida 40 aastat. TÜ Loodusmuuseumi uue õpikeskkonna ja väljapaneku eesmärk on luua tunnetuslik ja kogemusi pakkuv ekspositsioon loodusest, loodusteadusega tegelemise ajaloost, murrangulistest avastustest ja leidudest. Külastajale pakutakse võimalus siseneda eluslooduse ja geoloogia põnevasse maailma ning mõista selle olemust. Eesmärk on kokku viia seni eraldi paiknenud zooloogia ja geoloogia ekspositsioon ning liita tervikule uute teemadena ka botaanika ja mükoloogia.

1802. aastal asutatud Tartu Ülikooli loodusmuuseum on Eesti üks vanemaid muuseume. See sebra elas seega üle 200 aasta tagasi ja jänese sünnisaastaks kirjutatakse anno 1809.

Pikilõige

Ekspositsioon „Maa. Elu. Lugu” jaguneb kolmeks alateemaks: maa ajaloo ehk geoloogia saal, elurikkuse ehk zooloogia saal koos botaanika ja mükoloogiaga ning elumustrite ehk ökoloogia saal, mis käsitleb looduslikke kooslusi, liikide levikut ja omavahelisi suhteid. Ekspositsiooni ruumilise ülesehituse algne impulss on mõte viia loomad ja linnud metsa tagasi. Seda mõtet väljendab kunstlik kõrgetest Pikilõige (fragment)

118

Suure Paugu teemaline ekspositsioon.

vitriinidest koosnev tehismets. Iga tehismetsa puu on paigutatud nii, et see kõrgub laekassettide sisse – nii muutuvad valguselementidega laekassetid justkui tinglikeks puuvõradeks. Kunstlik mets on loodud mõlemasse eluslooduse saali, kus jalutuskäigu metsas saab teha nii alumisel tasandil ehk n-ö loomade keskel, kui ka rõdu peal – linnulennult. Geoloogia ekspositsioon meenutab koobaste-käikude-šahtide labürintlikku ja müstilist maailma, kus on samuti võimalik liigelda kahel tasandil. Ajaloolised seinad on renoveeritud ja uued osad on vanast delikaatselt eemaldatud. Mõlema saali aknad on avatud, et pääseks mõjule ruumi pidulikkus, samuti on ruumide rõdutasandid projekteeritud akendest eemale, et saavutada õhulisem tulemus.

Asendiskeem

Kolmanda korruse plaan

119

Asukoht: Rakvere Tellija: Aqva Hotels Kutsutud arhitektuurivõistlus: 2010, 1. koht Valminud: 2013 Pindala: 4500 m2

AQVA SPA HOTELL 50 toaga hotell Virumaa arenevas spaa- ja muuseumilinnas Rakveres Eesti põhjarannikul, Lahemaa looduskauni rahvuspargi lähedal asuv Rakvere linn kogub järjest enam kuulsust spaa- ja kultuuripuhkuse sihtkohana. Rakvere ajaloolist linnust on mainitud juba Läti Henriku „Liivimaa kroonikas” 1226. aastal. Pärast Liivi sõda 16. sajandil ehitati võimas kivilinnus, mille varemetest on tänaseks saanud Rakvere peamine turismiatraktsioon oma muuseumi, kontsertide ja teatrietendustega.

120

Valges sviidis sooviks elada ka Stanley Kubrick. Niivõrd lähedane on see tema kultusfilmi „Kellavärgiga apelsin” piimabaari esteetikale.

122

Sviidid on tellija soovil lahendatud igaüks eri värvitoonis ja stiilis. Interjööri mitmekesisus pakub külastajale võimalusi mõtterändudeks eri ajastuisse ja paikadesse.

123

Linnusevaremete jalamile jäävasse kesklinna ehitati 2008. aastal Rakvere spaa ja veekeskus. 2013. aastal rajati spaa kõrvale neljakorruseline hotellihoone. Spaad ja uut hotellihoonet ühendab üle tänava klaasgalerii. Hotelli esimesel korrusel on konverentsiruumid, teisel ja kolmandal hotellitoad ning neljandal sviidid. Hotellil on vanalinna keskkonda sobiv 45-kraadise kaldega mansardkatus, mis järgib vanalinna majade kõrgusjoont ja katusekaldeid. Kompaktse hoonemahu teeb eriliseks ja nüansirikkaks topeltfassaad. Soojapidavat seina ja rõdusid katab ühtlase kihina L-kujulistest metallprofiilidest teostatud fassaadikiht, mille veetilgakujulised avaused paiknevad rõdude kohal. Fassaadi ilmestav veetilga motiiv viitab hotelli nimele ja kokkukuuluvusele veekeskusega.

124

Asendiskeem

Vaade

Esimese korruse plaan

Teise korruse plaan

125

Asukoht: Soddatjørn, Norra Tellija: Stavanger Turistforening Projekti algus: 2013 Valmimine: 2016 Pindala: 350 m2

MATKAHÜTID SODDATJØRNIS Ilmastikukindlad ja nüüdisaegsed matkahütid Rogalandi matkarajal Stavanger Turistforening (STF) ehk Stavangeri turismiühing koondab 23 000 liiget ning pakub aktiivset ja mitmekülgset keskkonnasõbralikku tegevust looduses nii noortele kui ka vanadele, peredele, harrastusmatkajaile ja mägispordi harrastajaile. STFil in piirkonnas 35 iseteenindusega matkahütti. Nende kasutajad on tavaliselt Norra matkaühingute võrgustiku liikmed. Iseteenindus on üles ehitatud usaldusele: inimene jätab ööbimise eest kohapeale kastikesse raha või täidab arveblanketi oma andmetega. Kuna hütid on enamasti teedest ja muust liiklusest kaugel ja raskesti ligipääsetavad, on külaliste ülesanne teatud mõttes ka järgmiste külaliste eest hoolitsemine: igaüks täiendab ööbima minnes hüti toiduvarusid, toob juurde kulutatud küttepuud ning koristab enda järelt. Norra matkaühing korraldas 2013. aastal kutsutud arhitektuurivõistluse iseteenindusega matkahüttide rajamiseks Lysefjordi ümber kulgeva matkaraja äärde, Soddatjørni mägijärve kaljusele kaldale. Võistluse kriteeriumid olid kaasaegsus, hooldusvabadus ja vabrikus eelvalmistatud moodulite kasutamine, et vältida pikka ehitusperioodi ligipääsmatutes mägedes ja heitliku ilma käes.

Norrakad on tõeline avastajarahvas. Alates Roald Amundsenist, Fridtjof Nansenist ja legendaarsest maailmarändurist Thor Heyerdahlist kuni tavalise külapoe müüjani. Nädalavahetusel on vähesed neist oma linnakodus.

126

127

KOKO arhitektide lahenduse eesmärk on võimendada veelgi looduses liikumise kogemust. Hoonetegruppi kuuluvad peahoone, magamiskabiinid, tualettruum koos laoga ja saun. Vett saab järvest ja elektrit ei ole. Peahoone, magamiskabiinide ja sauna kütmine on kavandatud puudega. Köögis on ka kaks gaasipliiti, millel erinevad matkaseltskonnad saavad ühel ajal süüa teha, ning valgustuse toide lahendatakse päikesepaneelidega. Matkajad saavad end pesta saunas, mille pesuruum asub täpselt mägioja kohal. Hüttide välisviimistlus on tuulist ja lumist kliimat taluvast valtsitud tsingist, mille hooldust ei ole vaja teha aastakümneid. Siseviimistluses on kasutatud palju puitu, mis loob sooja ja sõbraliku atmosfääri. Kõigil hoonetel on seinasuurused aknad, kust avanevad panoraamsed vaated ümbruskonna lummavale maastikule.

Asendiskeem

Ristikujulise põhiplaaniga peahoone, kus asuvad köök, elutuba ja magamisasemed, mahutab 30–35 matkajat. Väiksemad magamishütid on mõeldud viiele inimesele. Peahoone ruumilahendus toetab erinevate matkaseltskondade omavahelist sotsialiseerumist. Innovaatilised ja vähima võimaliku keskkonnamõjuga matkahütid pannakse elementidena kokku Baltimaades asuvas tehases, transporditakse laevaga Norrasse ja sealt helikopteriga lõplikku asukohta.

Peamaja lõiked

Ahitektuurivõistluse kriteeriumid olid kaasaegsus, hooldusvabadus ja vabrikus eelvalmistatud moodulite kasutamine, et vältida pikka ehitusperioodi ligipääsmatutes mägedes, heitliku ilma käes.

128

Saun, millel seina nagu polekski, vaatega mägijärvele.

Kuidas on kohtadega? Stavangeri matkaühingul on 23 000 liiget. Kui jagada nad külakorda, siis aasta igal päeval vajaks neist sellist hütti 63 inimest.

Peamaja plaan

Peamaja lõige

Sauna plaan

Sauna lõige

129

Asukoht: Pärnu Tellija: Nordecon Projekti algus: 2013 Valmimine: 2015 Pindala: 13 000 m2 Valge maja algupärane arhitekt: Ants Raid Rohelise maja algupärased arhitektid: Edda ja Jüri Soolep

kuurortHotell ja SPAa Estonia 106 toaga moodne hotell ja spaa Pärnu endises kuulsas sanatooriumis Pärnu rannapargi ääres asuva spaahotelli peamiseks kujundussuunaks on luua moodne ja eestipärane puhkekeskus, mis toob välja hotelli hea asukoha, eripärad ja väärtused. Hooneid on kaks – Roheline ja Valge maja – ja need on omavahel ühendatud üle tänava kulgeva klaasgaleriiga. Edaspidi hakkavad kõik spaa- ja konverentsiteenused paiknema ühes ja majutusteenused teises majas. Valge maja esimesele korrusele ehitatakse juurde konverentsiosa ja kolmandale korrusele basseinikompleks. U-kujulise vana hoone mahus paiknevad saunad, riietusruumid, ilumaailm ja vajalikud abiruumid. Rohelise maja uus kujunduslahendus mahutab restorani ja 106 numbrituba. Sisearhitektuurne lahendus annab moodsas vormis edasi märksõnu ja sümboleid, mis seostuvad Eestiga, eriti Pärnuga. Meeleolu loomiseks kasutatakse trükimustreid, reljeefe, tekstuure pinnaviimistluses jms. Inspiratsiooni on nopitud Eesti loodusest, rahvuslikest traditsioonidest, käsitööst, muusikast ja luulest. Viimistlusmaterjalidena on eelistatud otstarbekohaselt naturaalseid materjale.

130

Konverentsisaali interjööri ilmestavad linnuparvekujulised laelambid ja vaipkattele trükitud kevadised-sügisesed rändlinnuparved, mis sümboolselt meenutavad Eesti muistseid koosolekuid, kärajaid. Spaa osa kujunduslahendus viitab merele, suvisele rannale ja selle motiividele – kalaparved, päikesesillerdus merel, rannakarbid, liivaranna veidi luitunud toonid, ajupuit. Spaa retseptsiooni viival koridoril on kiluparve motiivist inspireeritud valguslagi ja põrandavaipa on trükitud üleujuvate kalade varjud. Retseptsiooni lett on vormiliselt inspireeritud teokarbist.

* Just samas linnas mängiti 30 aastat varem ennenägematud 314 korda lavastust „Vaimude tund Jannseni tänaval”, mille kangelannaks oli samuti Eesti luule-ema Koidula.

131

Saunaala kujundusvõtted on tõuke saanud voogavatest viljapõldudest, kolmanda korruse basseinide ala omakorda vesikuppudega kaetud järvedest, vihmapiiskadest selgel järvepinnal ja õõtsuvaist kõrkjatihnikuist.

Lobby-baari ja restoraniala kontseptsioon tugineb tähtsale Eesti sümbolile – laulupeole. Ruumi põranda kujundus kasutab vöökirja motiivi, mille muster muutub värvilisemaks ja nähtavamaks suunaga fuajeest restorani-baari poole, sümboliseerides kaudselt peole minevat rahvast. Kardinatele on trükitud Lydia Koidula kirjad Kreutzwaldile.

132

L천ige

Asendiskeem

Roheline maja, esimese korruse plaan

Valge maja, esimese korruse plaan

Roheline maja, kolmanda korruse plaan

Valge maja, kolmanda korruse plaan

133

Asukoht: Tallinn Tellija: Eesti Tervishoiu Muuseum Avalik arhitektuurivõistlus: 2010, 1. koht Valminud: 2014 Pindala: 2000 m2

EESTI TERVISHOIU MUUSEUM Tervishoiumuuseumi rekonstruktsioon ja interaktiivne ekspositsioon Tallinna keskaegses kaupmeheelamus Eesti tervishoiu muuseumi rajamise mõte algatati juba 1922. aastal, esimene näitus toimus 1924. aastal. Dresdeni, Berliini, Amsterdami, Helsingi ja Pariisi ter vishoiumuuseumidega tutvunult sõnastab asutamistoimkonna asjaajaja ja hilisem muuseumi eestvedaja Voldemar Sumberg tulevase muuseumi põhimõtte: „Tervishoiumuuseumid ei ole ainult vanavara ja ajalooliste esemete hoiukohad, vaid õppeasutused, kus selgitavate väljapanekute abil püütakse tervishoiu küsimusi näitlikuks ja huvitavaks teha, arvestades tegeliku elu nõudeid ja teaduse edusamme.” Esialgu tegutses muuseum mitmes asukohas Tartus. Pärast Teist maailmasõda selle tegevus katkes, kuid taastati 1968. aastal. Muuseum kolis praegusesse asukohta Lai tn 28/30 Tallinna vanalinnas 1989. aastal. Enne seda oli kaks keskaegset kaupmeheelamut restaureerinud Poola firma PKZ. 2011. aastal algas maja tehniline renoveerimine ja uue püsiekspositsiooni loomine. Kõik tehno süsteemid vahetati välja vana maja austaval ja väärtustaval viisil, peites vajaliku kaabelduse jm lahendused seintesse, lagedesse ja põrandatesse. Laia tänava poolt avati seni kinni olnud puitväravad ja paigaldati nende taha ukseava süvikusse vähepeegeldavast klaasist uksed, millest võib läbi näha siseruumi.

134

Püsinäituse „Avameelselt sinu kehast” idee on näidata külastajatele tunnetuslikku ja kogemusi pakkuvat ekspositsiooni ter visest, ter visega tegelemise ajaloost, murrangulistest avastustest ja leidudest. Külastajal on võimalus siseneda inimese mikromaailma ja mõõta ka oma tajusid. Ekspositsiooni ülesehitus järgib jutustust eluringist, käies läbi inimese elutegevuse sünnist surmani, peatudes ja tehes kõrvalepõikeid igas eluetapis nendel organitel, tajudel ja funktsioonidel, mis just siis suurt rolli mängivad või vastupidi, vaevusi tekitavad. Sisekujunduselemendid lähtuvad inimesest ja selle anatoomiast, suurendades üleelusuurusesse mõnda rakku või struktuuri, ning toetavad ja selgitavad sel viisil ühtlasi ka ekspositsiooni ideed. Näitlike vahendite mitmekesisus skeemide ja vahast või plastist anatoomiliste mudelite näol võimaldab saada täiusliku pildi inimese sisemusest. Toredat osalemisvõimalust pakuvad elektroonilised ja mehaanilised käed-külge-eksponaadid. Originaalsed arvutiprogrammid aitavad selgitada keha toimimise põhitõdesid ja pakuvad harivat meelelahutust. Millest koosneb inimene? Valdavalt veest. See teadmine meid seekord ei aidanud, tuli pöörduda vanade tarkade – ajaloo ja museaalide poole.

135

Asendiskeem

Luustikust inspireeritud vastuv천tulett fuajees.

L천ige

136

Esimese korruse plaan

Illusioonide tuba

Teise korruse plaan

Kolmanda korruse plaan

137

Tellija: Sihtasutus Arvo Pärdi Keskus Eelvalikuga arhitektuurivõistlus: 2014 Pindala: 2000 m2

ARVO PÄRDI KESKUS Maailmakuulsa helilooja loomingu, loodusmaastiku ja ruumi kolmkõla Laulasmaal Arvo Pärdi Keskuse ja Eesti Arhitektide Liidu korraldatud arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida parim arhitektuurne lahendus hoonele, mille südameks on Arvo Pärdi arhiiv. Hoone peaks sisaldama ka kontserdisaali, kohvikut, tööruume jm.

Ülejäänud seinad on loodud läbipaistvatest elementidest, mis vähendatud kujul on sarnased hoone vormi kujundavatele tahukatele. Seinaelemendid – klaasplokkidega täidetud puitruudud – on üksteise suhtes nurga all, luues mulje piki seina levivast helilainest. Hoone on seega nii seest kui ka väljast vaatlejale

Hoone arhitektuurse lahenduse lähtepunktiks oli Arvo Pärdi looming oma askeetlikkuse, selguse ja kontsentreeritusega ning inspiratsiooniks Arvo Pärdi tintinnabuli kompositsioonitehnika. Olulisim eesmärk oli võimalikult vähene sekkumine ümbritsevasse looduskeskkonda ja sobitumine rannalähedasse luidetepealsesse männimetsa nii, et tekiks kooskõla looduse ja siseruumides toimuva vahel.

vaikselt avanev, sõltuvalt vaatleja asukohast ja liikumisest. Kõige rohkem vaikust ja privaatusust vajavad loomeruumid on eraldatud keskuse teisele korrusele, kuhu pääseb läbi galerii trepikoja.

Hoone koosneb kahest põimunud objektist, mille kohtumisalast moodustub sisehoov. Hoone suured ruudukujulised ja ilma jaotusteta aknad pakuvad panoraamseid vaateid ümbritsevale metsamaastikule.

138

Sisearhitektuurse idee märksõnadeks on puhtus, lihtsus ja soojus. Auditooriumi sisekujunduse kontseptsioon toob esile inimese ja heli. Ehitise konstruktsioonides on maksimaalselt kasutatud kohalikke keskkonnasõbralikke ehitus- ja viimistlusmaterjale.

* Hoone arhitektuurse lahenduse lähtepunktiks oli Arvo

Lõige

Pärdi looming oma askeetlikkuse, selguse ja kontsentreeritusega. Inspiratsiooniks

tintinnabuli kompositsioonitehnika, mis on Arvo Pärdi muusikas keskne. Esimese korruse plaan

Kontserdisaal

Teise korruse plaan

Vastuvõtuala (ülal) ja avar sisehoov (all)

139

Asukoht: Helsingi, Soome Tellija: Tekniikan Museo Projekti algus: 2014 Pindala: 400 m2

HELSINGI TEHNIKAMUUSEUM Tulevikku vaatav ekspositsioon telekommunikatsiooni ajaloost

Asendiskeem

Esimese korruse plaan

Helsingi tehnikamuuseum asub Vanhakaupunkis, linnaosas, kus 1550. aastal pani Rootsi kuningas Gustav Vasa alguse Helsingi linnale. Ettepanek Vantajoe suudmes asuval jõesaarel tegutsenud endisse veepuhastusjaama muuseum ehitada tehti 1966. aastal ja esimene näitus avati seal 1972. aastal. Tehnikamuuseumi kogudesse on talletatud lugu sellest, kuidas Soome põllumajanduslikust ühiskonnast sai tipptehnoloogiat arendav maa. Moto all „Vaata minevikku, näed tulevikku” tutvustatakse mineviku leiutisi ja saavutusi, mis selgitavad tänase päeva tehnoloogiat ja pakuvad pilguheitu ka tulevikku. Sest uue juured on ikka vanas.

Kino Elektroonika suhtluses

Igapäeva-elu

Töö või vaba-aeg?

Pöörlev torn

Tuleviku-tunnel Tehnika autos

Raadiod

Televiisorid

Töötuba

Heli tehnoloogia Relee keskused

Info edastamine

Külastajate unistused

Internet enne Internetti

Pildi kujutamine Amatöörid

Elektrivõrk

Transistorid Ajalugu Tigerstedt

Kaablid

ESKO

Unistused minevikust

Ekspositsiooniala plaan

140

1. Unistused 2. Leiutajad 3. Leiutiste kasutamine 4. Mida tulevik toob

KOKO arhitektid sisustavad uue ekspositsiooniga ühe neljandiku muuseumi püsinäituse ruumist. Telekommunikatsiooni ajalugu tutvustav näitus kulgeb läbi silindrikujulise hoone kahe korruse. Ekspositsioon on üles ehitatud mõttele, kuidas mineviku unistused tulevikust realiseeruvad ning kuidas leiutised ja innovatsioon on seotud inimeste igapäevaeluga. Interaktiivse rakenduse abil vaadeldakse ja illustreeritakse täpsemalt mitut eelmiste sajandite tulevikunägemust: maailma võrgustumine, mobiilne eluviis ja virtuaalsus. Vanu leiutisi ja tehnikasaavutusi eksponeeritakse tipptehnoloogilises võtmes ja käeliste tegevuste kaudu, mis on ühtaegu põnevad nii lastele kui ka tõsisematele tehnikahuvilistele. Näiteks luuakse „elektriline peegel”, millega visualiseeritakse Soome leiutaja Eric Tigerstedti (1887–1925) ideed videokommunikatsioonist. Leiutaja, kelle peamine huviala oli heli salvestamine, nägi omal moel ette praegusi videotelefone: „Kunagi tuleb aeg, kui inimesed istuvad oma kodus ja jälgivad maailma sündmusi seadmega, mida ma praegu nimetan „elektriliseks silmaks”.” Näitus kulmineerub visiooniga sellest, milline võiks olla meie tulevik. Iga näitusekülastaja saab esitada oma nägemuse, mis salvestatakse pildis ja helis. Kui külastaja liigub nn tulevikutunnelit mööda edasi, jõuab ta ekraanideni, mis kujutavad elu futuristlikus maailmas.

* Soome televisioon aitas eestlastel jääda eurooplasteks ja lõhkuda Nõukogude Liitu. Juba 19. sajandi lõpus proovis Soome leiutaja Tigerstedt peeglisse elektrit lastes luua videotelefoni.

141

Asukoht: Tallinn Tellija: Eesti Ajaloomuuseum Avalik arhitektuurivõistlus: 2014, 1. koht Pindala: 4000 m2

MAARJAMÄE LOSS Eesti Ajaloomuuseumi ruumide rekonstrueerimine Tallinna lahe kaldal asuvas ajaloolises suvelossis Maarjamäe lossiansambel on kõige terviklikumalt säilinud suvemõisakompleks Tallinnas. Suvemõis ehitati 1874. aastal Peterburi krahvi Anatoli Orlov-Davõdovi tellimusel endise vabriku alale. Sellest ajast pärineb ka lossi juurde viiv trepistik, mis enne Pirita tee ehitamist asus otse merekaldal. Arhitektuurivõistluse ülesanne oli olemasolevas hoones paikneva Eesti Ajaloomuuseumi sise- ja välisruumide logistiline planeerimine, ajaloolise hoone seostamine muuseumi funktsiooniga ja hoonega liituvate pargialadega. KOKO arhitektide kujunduse lähtepunktiks on märksõna „kihistused”. Kihid markeerivad ajaloolist kihistatust, näituste mitmekihilisust, geoloogiliste kihtide paljandumist Maarjamäel. Maastik ümber lossi on jaotatud veidi ajaloomuuseumi logo meenutavate joontega lõikudeks, mis tähistavad erinevaid kihte Eesti ajaloos, näiteks „vana hea Rootsi aeg”, Leedu-Poola kuningriik jne. Planeeringu suhe ajaloolise hoonega on keskkonnatundlik. Eesmärk on säilitada võimalikult terviklik ruumimulje, võttes samas arvesse seda, et külastajad ja töötajad tunneksid end muuseumis võimalikult mugavalt.

142

Hoonesse sisenedes jõuab külastaja fuajeesse, kust toimub loogiline hargnemine restorani ja muuseumi vahel. Uue trepi ja lifti abil pääseb teisel korrusel paiknevatesse püsiekspositsiooni ruumidesse. Fuajee, uus teisele korrusele kulgev trepikoda ja suvesaal moodustavad anfilaadse esindusliku ruumi. Fuajees paikneb ka muuseumi pileti- ja meenelett, mis on kujundatud värviliste kihistustena, iga 10 cm kõrgune lõik märgib 100 aastat Eesti ajaloos, algpunktiks on valitud aasta 1000. Värvilised lõigud näitavad Eesti aladel olnud võõrvõime, lisaks saab sinna märkida ka erinevaid murrangulisi daatumeid. Suvesaali saab kasutada nii restorani kui ka muuseumi osana ning konverentsisaali muu hulgas ajutiste näituste osana. Tualettruumid ja garderoob on paigutatud selliselt, et neid on mugav kasutada nii muuseumi, restorani kui ka konverentsikeskuse külastajatel. Keldris paiknevast köögist toob toidu restorani lift ning teekond lifti ja restorani vahel on kavandatud võimalikult delikaatsena.

4,5 25,0 14,0 7,0

Asendiskeem

* Kujunduse Ristilõige

Pikilõige

lähtepunktiks on märksõna „kihistused”. Kihid markeerivad ajaloolist kihistatust, näituste mitmekihilisust ja geoloogiliste kihtide paljandumist Maarjamäel.

Esimese korruse plaan

Teise korruse plaan

143

ÄRI- JA BÜROOHOONED

Asukoht: Tallinn Tellija: Koger ja Partnerid Projekti algus: 2004 Valminud: 2007 Pindala: 19 400 m2

Fahle maja Suurlinlik maamärk Tallinna väravas KOKO poolt kavandatud Fahle maja on iseloomulikumaid näiteid Eesti hiljutise majandusbuumi aegsest arhitektuurist. See oli arhitektuurselt lennukas, kinnisvaraarenduse seisukohalt riskialdis, muinsuskaitseliselt vastuoluline ja laialdast ühiskondlikku tähelepanu pälvinud arhitektuuriobjekt. Paiknedes lennujaama ja kesklinna vahelisel teelõigul Tallinna ühe peamise sissesõidu ääres, tõmbab Fahle maja iga mööduja tähelepanu. Hoone moodustab osa endisest tselluloosi- ja paberitööstuse kompleksist, mille silmapaistvaimaks ehitiseks on arhitekt Erich Jacoby kavandatud kõrge ja massiivne paekivist keedutsehh (1926).

147

2 1

1. Tallinna lähiümbruse kaart aastast 1688. Paberiveski Ülemiste järve ääres asus linnast jalutuskäigu kaugusel, metsa taga. Paberit toodeti selles piirkonnas katkematult kuni 1993. aastani, mil tehas pankrotistus. 2. Tallinna Puupapi ja Tselluloosivabriku vaade Tartu maanteelt, 1927. 3. Tallinna tselluloosi ja paberivabriku makett, 1970. aastad. 4. Ajal, kui Nõukogude Liit tähistas 50 aasta juubelit, olid vabriku keeduhoone aknad purustatud, sest ilma nendeta oli mõnus katlaruumi jahutada. 5. Tehas tööhoos 1930. aastatel. 6. Paberivabriku töötajad vabriku solaariumis päevitamas 1970. aastatel.

148

6 5

149

* 1950ndatel ei olnud kerge, kangas oli defitsiit ja paberi足vabriku keedukatla operaator Salme Pebre abiellus paberkleidis.

150

1. Keeduhoone varemete sisevaade. Hoonet läbivatest aukudest on ära varastatud keedutünnid, 1995. 2. Hoidlate varemed praeguse restorani ees, 1995. 3. Keeduhoone renoveerimistööde alguses, 2004. 4. Tehase sisseseade lammutus, 1995. 5. Tühi keedutsehh nagu purgatooriumi eeskoda, 1995.

152

153

Hakkepuidu lehtrid katelde kohal, 1995.

Rekonstrueeritud Fahle maja kompleks koondab mitmeid teenindus- ja 辰rifunktsioone ilusalongist restoranini. Maja kasutusviisidest on s端mboolsel esikohal siiski elamisfunktsioon, sest KOKO kavandite alusel lisati vana keedutsehhi paem端端ridest tahuka otsa kuuekorruseline kortereid sisaldav ehitusmaht.

154

Keedukatel, 1936.

Hakkepuidu lehter Fahle maja interjĂśĂśris, 2008.

* Neljanda korruse ruumides on sĂ¤ilinud raudbetoonist lehtrid, mille kaudu suunati puidumass hiigelsuurtesse keedukateldesse. Hakkepuidu lehtrid endiste katelde kohal, 2004.

155

Paekivist astmetega vana tehase trepikoda

156

KOKO arhitektid b端roo

157

158

Kuivõrd tehase sisseseade oli rekonstrueerimise ajaks hävinud, siis mängiti siseplaneering ja ruumide jaotus tervikuna ümber. Tehase ajaloolistes ruumides paiknevad peamiselt büroo- ja teeninduspinnad. Uus klaasfassaadidega maht endise keedutsehhi katusel aga sisaldab erineva suurusega kortereid. Uut hoonemahtu kannavad raudbetoonvaiad, mis on peidetud keedutsehhi müüride vahele ja ulatuvad aluspinnaseni. Seal, kus võimalik, püüdsid arhitektid säilitada ja eksponeerida ajaloolisi interjööridetaile ning seina- ja põrandapindu. Näiteks neljanda korruse bürooruumides ja korterites on osaliselt säilinud niinimetatud punkrid – raudbetoonist lehtrid, mille kaudu suunati puidumass hiigelsuurtesse keedukateldesse. Katlad ise on küll hävinud, kuid nende asukohti markeerivad suured sõõrid lae- ja põrandapindadel. Kontseptuaalselt selge ja eneseteadliku, ent samavõrra mängulise arhitektuuriga stimuleerib Tallinna väravas paiknev Fahle maja möödujate ihasid, ärgitab neid kujutlema elu suures rohelises akvaariumis, millest avanevad pealinna parimad vaated. See on moodne, šikk ja stiilne elukeskkond, mis mõeldud eneseteadlikule, jõukale, nooruslikule tarbijale, keskkond, mis toetab ja kultiveerib urbanistlikult elitaarset elustiili.

159

TUNNUSTUSED: 2007 Londoni Disainimuuseum / Design of the Year / arhitektuuri kategooria / finalist 2006 Eesti Kultuurkapital / arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia

Asendiskeem

160

Esimese korruse plaan

Neljanda korruse plaan

LĂľige

Ă&#x153;heksanda korruse plaan

KaheteistkĂźmnenda korruse plaan

161

Asukoht: Viljandi Tellija: Kerri C&M, Sakala Kirjastus Projekti algus: 2004 Valminud: 2006 Pindala: 1500 m2

SAKALA TOIMETUSE MAJA Läbipaistev büroohoone Viljandi kesklinnas Sakala toimetuse maja asub Viljandi kesklinnas Tartu tänaval, miljööväärtusliku endise sõõrikubaari kõrval. Vana miljöö säilitamise otstarbel kavandati uus hoone ühelt poolt kõrgem, et see looks koos Rubiini kino, Grand Hotel Viljandi ja teiste ümberkaudsete kõrgemate hoonetega ühtlase keskväljaku ning Tartu tänava poolne külg jääks madalamaks ega segaks tänaval jalutaja vaadet. Esialgu planeeriti punasest tellisest seinu ja suuri aknaid, muinsuskaitse vastuseisu tõttu neist loobuti ja ehitati peaaegu kogu hoone klaasist. Vaatamata esialgsele võõristusele jäi Viljandi rahvas tulemusega rahule ja kiidab, et maja on pimedatel õhtutel valge ning et uus ehitis aitab väljasurnud kesklinna elavdada. Esimesel korrusel on pangakontor ja pood, ajalehe Sakala toimetus maja kõrgematel korrustel. Interjööri läbiv kujunduselement on tähed. Ja sõnad. Sest tähti seab Sakala ritta juba rohkem kui sajandi (Carl Robert Jakobson asutas ajalehe Sakala 1878. aastal). Tähti, sõnu ja meeldejäävaid tsitaate jagub klaasist vaheseintele, laudadele ja põrandatele. Lihvitud betoonpõrandasse on jäädvustatud Sakala vaimukamad pealkirjad läbi aastate. Põrand ise on betoonist, vanaks töödeldud, lihvitud, metalltähed peale liimitud ning peeglina läikiva epokihiga kaetud. Laes on kokkuvolditud ajalehti meenutavad piimjast pleksiklaasist laepaneelid, mille ülesanne on varjata kommunikatsioone ja summutada müra.

162

Kolmanda korruse plaan

Asendiskeem

Neljanda korruse plaan

* Maja on saanud nime Eesti rahvusliku Lõige

ärkamise suurkuju Carl Robert Jakobsoni loodud ajalehe Sakala järgi. See ilmub 1878. aastast tänaseni, hoides mulgi vaimu kõrgel.

163

Asukoht: Tallinn Tellija: Focus Kinnisvara Projekti algus: 2006 Valminud: 2009 Pindala: 12 000 m2

Metro Plaza Moodne büroohoone Tallinna südames Viru ringi peetakse Tallinna keskpunktiks. Siit arvestatakse kilometraaži nii teistesse Eesti linnadesse kui ka kaugematesse sihtkohtadesse. Ringristmik paikneb Tallinna keskaegse vanalinna, ajaloolise Rotermanni tööstuskvartali ja moodsa südalinna kokkupuutepunktis ning seda läbib igapäevaselt tuhandeid autosid ja jalakäijaid. Viru ring on fookuspunkt Tallinna südames, millest intrigeerivamat paika moodsale büroohoonele on raske ette kujutada.

Viru ring on Tallinna südame absoluutne fookus, millest intrigeerivamat paika moodsale büroohoonele on raske ette kujutada. Igal reedel kell 19 annab valgusfassaadi värvimäng linnas töötavatele yuppie’dele signaali – töönädal on läbi, algab elu.

164

165

KOKO kavandatud Metro Plaza büroohoone valmis Viru ringristmiku ääres 2009. aastal ning see ehitati ajaloolise Rotermanni kaubamaja asemele. Kuivõrd 19. sajandi keskpaigast pärineva klassitsistliku

ebasümmeetrilise jaotusega pehmendab fassaadi mõju vahetult ümbritsevale linnaruumile. Klaasfassaadile on moodsate valgustite abil integreeritud öine kirev valgusprogramm, mis elavdab pimedal

hoone fassaadid olid kaitse all, tuli need säilitada ja uue mahuga võimalikult sujuvalt integreerida. Pinev debatt osapoolte vahel viis selleni, et ehitusse läks kavand, mille kohaselt ajalooline fassaad ja uus büroohoone teineteisest selgelt eristusid.

ajal linnaruumi ja võimaldab sügistalvisel hooajal korraldada valgusetendusi.

Klassitsistliku kahekorruselise fassaadi taga on Metro Plaza näol tegemist siiski moodsa, ratsionaalse büroohoonega, mille alumistel korrustel on kaubandusja teeninduspinnad ning üleval valgusküllased kontoriruumid. Tervet Metro Plaza uut mahtu ümbritseb unikaalse tehnilise lahendusega klaasfassaad, mis ümarate nurkade, toonklaaside ja

166

Kriitikud on Metro Plazat süüdistanud „fassadismis”, selles, et Rotermanni kaubamaja ajalooline fassaad ja uus büroohoone maht ei moodusta orgaanilist tervikut. Linnaehituslikus mõttes võib neil kriitikutel kohati õiguski olla, kuid ometi on Metro Plaza hoone, millel on tugev, isikupärane karakter.

TUNNUSTUS: 2009 Tallinna Linnavalitsus / Põhjala Valguspärl / Metro Plaza fassaadi valguslahendus

167

* Tallinna null-punkt: Viru ringilt mõõdetakse kõiki kaugusi Tallinnast. Klassitsistlik fassaad on kui peegeldus minevikust, mil siin asus üks Tallinna esimesi tütarlaste gümnaasiume. Tubliduse vaimu kannavad edasi pintsaklipslased.

168

Asendiskeem

Esimese korruse plaan

L천ige

T체체pkorruse plaan

169

Asukoht: Tallinn Tellija: Rotermann City Projekti algus: 2006 Valminud: 2009 Pindala: 2700 m2

Rotermanni laudsepa töökoda Intrigeeriv büroohoone ajaloolises tööstuskvartalis Rotermanni kvartal on Eesti uue arhitektuuri ja linnaehituse jaoks eriline paik. Väärtuslik 19. sajandi tööstuspärand on siin oskuslikult põimitud uue kvaliteetarhitektuuriga. Mitu endist tööstushoonet küll alles ootab restaureerimist, kuid kvartalis võib juba praegu maitsta uuenduskuuri magusaid vilju. Jalakäijatele mõeldud kompaktses kvartalis on nii kauplusi, restorane, kontoreid kui ka majutus- ja elamispindu. KOKO poolt kavandatud ajaloolise laudsepatöökoja rekonstruktsioon on üks julgemaid arhitektuurseid žeste uuenevas Rotermanni kvartalis. Keskväljaku ääres asuv hoone on piirkonna üks peamisi tähelepanupüüdjaid, sest selle kolm tehno-futuristliku välisilmega torni, mis viitavad 20. sajandi alguse tööstusarhitektuurile, on vaadeldavad ka väljastpoolt kvartalit.

170

Laudsepatöökoja rekonstrueerimisel ja juurdeehituse kavandamise inspiratsiooni allikaks olid tööstusmaastikud korduvate insenertehniliste rajatistega. Piltidel jahutustornid Nitroferti tehases Kohtla-Järvel.

172

Vaade laudsepatöökoja ehitusele märtsis 2008.

173

Tornis asuvatel kontoritel on vaated igas suunas, ruumi keskel on t端vik liftiga, mille uksed avanevad otse kontorisse.

174

Laudsepatöökoja kahel alumisel korrusel, vanas paekehandis paiknevad kaubandusja teeninduspinnad. Hoone keskteljele paigutatud kolm uut vertikaalset mahtu sisaldavad aga kompaktseid bürooruume. „Tornide” konstruktsioon kavandati nii, et see ei kahjustaks ajaloolisi müüre. Lokaalsetele vaiadele rajatud raudbetoonist südamikud tagavad uute mahtude iseseisvuse. Tüvesele kinnituvad konsoolsed vahelaed ning teravnurksed fassaadielemendid ja aknad, mis on ööpimeduses efektselt välja valgustatud, kõnelevad nüüdisaegset, eneseteadlikult jõulist arhitektuurikeelt.

175

* Hoone kolm tehnofuturistliku välisilmega torni viitavad 20. sajandi alguse tööstusarhitektuurile ja on vaadeldavad ka väljastpoolt kvartalit.

Bürootornide vorm on inspireeritud tööstusmaastikel korduvatest jahutustornidest.

177

Rotermanni laudsepatöökoja kui muinsuskaitsealuse paehoone ümberehitus peegeldab majandusbuumi kõrghetke, kui eratellijatel oli soov ja julgus ellu viia tavapärasest ekstravagantsemaid lahendusi. Teisalt peegeldab rekonstrueeritud laudsepatöökoda ka muinsuskaitseinstitutsioonide püüdlust ümber mõtestada ajaloolise ja nüüdisarhitektuuri vahelisi suhteid. Rekonstrueerimisel tehtud julged valikud näivad tagasi vaadates olevat õigustatud, sest pälvisid tähelepanu ka rahvusvahelisel arhitektuuriareenil – KOKO ideede alusel rekonstrueeritud Rotermanni laudsepatöökoda valiti 2009. aastal Euroopa Liidu arhitektuuriauhinna, Mies van der Rohe arhitektuuripreemia finalistide hulka.

TUNNUSTUS: 2009 Euroopa Liidu kaasaegse arhitektuuri Mies van der Rohe auhind / finalist

178

Asendiskeem

Esimese korruse plaan

Neljanda korruse plaan

L천ige

179

Asukoht: Tallinn Tellija: Rotermann City Projekti algus: 2007 Valmimisaeg: 2016 Pindala: 5600 m2

ROTERMANNI ELEVAATOR Viljaelevaatorisse loodud ärihoone Tarkovski „Stalkeri” maastikul Tallinna südames vanalinna, sadama ja Viru väljaku vahele jääv Rotermanni kvartal asub ajalooliselt olulises piirkonnas – Viru väljakul ristusid juba 19. sajandil Tartu, Narva ja Pärnu maantee, see on ka Tallinna ametlik keskpunkt. Rotermanni kvartalis on ajalooväärtuslikke hooneid pea sama tihedalt nagu Tallinna vanalinnas. Kompaktse tööstus rajooni kujunemisele pani aluse 1829. aastal loodud ettevõtte Rotermanni Tehased omanik Christian Abraham Rotermann. Kvartalil on olnud tööstuslikult ja kaubanduslikult väga elavaid, aga ka halbu aegu. Nõukogude aastad mõjusid ehitistele laastavalt, sellele järgnenud määramatuse ajal lagunesid hooned aga sedavõrd, et nende remonditöid peeti ebareaalseks. 1979. aastal sai lagunev rajoon Andrei Tarkovski maailmakuulsa „Stalkeri” võttepaigaks. 2001. aastal nimetas muinsuskaitse Rotermanni kvartali miljööväärtuslikuks piirkonnaks, kus peaks sõbralikult koos eksisteerima uue funktsiooni leidnud vanad tööstusehitised ja kvaliteetne nüüdisaegne arhitektuur. Viljaelevaatori ette jääv ajalooline kontrollkäiguhoone (Rotermanni 2) on planeeritud turismiinfokeskuseks. Hoone katus on meetri võrra tõstetud, leviteerides otsekui maja kohal õhus. Eesmärk on anda hoonele loomulikku valgust ja muuta teine korrus kasutatavaks.

180

Vaade Hobujaama tänavalt.

* Nõukogude aeg lagundas omaaegse särava tööstuslinnaku sedavõrd, et selle remonti peeti ebareaalseks. See aga sobis filmirežissöörile Andrei Tarkovskile, kuna teist nii inimesest hüljatud paika oli raske leida. 1979. aastal sündis Rotermanni kvartalis maailmakino kullafondi kuuluv „Stalker”.

Rotermanni kvartali üks silmapaistvaid hooneid, Vaade Ahtri tänavalt.

Hobujaama tänava äärde jääv viljaelevaator, valmis 1904. aastal. Hoone on üle 100 meetri pikk ja kitsas. Selle pikikülgedes puuduvad aknad, mille asemel ilmestavad hoone paekivist fassaade metalltõmbid. Neid on nii tihedalt, et täispikitud sein näeb välja sama kasulik nagu mantel, mille on rätsep tervenisti nööpe täis õmmelnud. Tõmbid olid mõeldud selleks, et vilja paisumisel elevaatori seinad lõhki ei läheks.

181

Asendiskeem Akendeta pika hoone lõpetavad kõrguses klaasitud väljaasted vaatega sisekvartali suunas.

Hoone esimesele korrusele on planeeritud äripinnad, kuna sisetänava pool asuvad eri aegadel kinnimüüritud avad. Nende ruumide interjööris säilivad laest rippuvad kunagised viljakolud. Hoone keskosa hakkab esimesel korrusel jaotama risti läbiv kangialune, mis avab pääsu Rotermanni kvartali südamesse viivale sisetänavale. Akendeta korrustele on kavandatud tantsustuudiod ja katusealusesse vintskappidega bürood, mis piiluvad kvartali ja vanalinna poole.

182

Vaade

L천iked

Vaade

VV-07

90.0000

Esimese korruse plaan

90.0000 90.0000

90.0000

Viienda korruse plaan

90.0000

Kuuenda korruse plaan

183

184

Asukoht: Tallinn Tellija: R6 Arendus Projekti algus: 2014 Pindala: 12 000 m2

ROTERMANNI LEivavabrik Tallinna südalinna ajaloolise tööstuskvartali väravahoone Rotermanni 6 kinnistu paikneb Tallinna kesklinna hoogsalt arenevas piirkonnas, 19. sajandil rajatud Rotermanni tööstuskvartalis. Krunti ümbritseb idast Hobujaama tänavaga külgnev elevaatori- ja kontrollkäiguhoone, lõuna poole jääb kobarkino, läände uus ja vana jahuladu ning põhja poole rekonstrueeritav nisu- ja rukkiveski. Krundil paiknevad kontorihoone ja leivavabriku fassaad on muinsuskaitse all ja need rekonstrueeritakse. Rotermanni 6 uushoonestus on kavandatud tähistusliku väravana Rotermanni kvartali jaoks, sest olles nähtav piki tänavat, on see üks silmapaistvatest sissepääsudest kogu sisekvartalisse. Krundile on planeeritud kuue maapealse korruse ja kahe maa-aluse korrusega ärihoone. Uue hoone arhitektuurne lahendus on saanud inspiratsiooni tööstusmaastikule iseloomulikust juhuslikkusest ja kaootilisusest. Erinevad proportsioonid, muutuv katusejoon ja vahelduvad materjalid aitavad planeeritavat hoonet sulandada ümbritsevasse tööstusmiljöösse. Kasutatav klaasfassaad ja selle geomeetriline jaotus vihjab samuti kvartalis mitmel pool kasutatud teraskonstruktsioonidele. Samas järgib hoone mahuline jaotus kvartali iseloomulikke mastaape, toetades ühtlasi kitsaste vahetänavate rütmi. Funktsionaalselt on hoone jagatud kaheks. Esimesel kahel korrusel paiknevad äripinnad, ülejäänud neljal korrusel asuvad bürood. Alumiste korruste äripindu on võimalik liita üheks tervikuks, samas on võimalik ka väiksemate ühikute kooslus. Parkimine on viidud maa-alustele korrustele. Elevaatorihoone poole hoone perimeetrisse jäävaid pinnad avanevad sisetänavale.

185

* Lagunenud tööstushiilgus tõuseb tuhast kui fööniks. Korrapäratusel on siin oma selge roll – on ju tööstusmaastikulegi iseloomulik just juhuslikkus ja majanduse märgitud kaootilised arenguvõnked.

186

Asendiskeem

Esimese korruse plaan

L천ige

Kolmanda korruse plaan

187

Asukoht: Tallinn Tellija: Logoner Kutsutud arhitektuuri võistlus: 2009 Pindala: 42 000 m2

kõrghoone maakri 19/21 Omanäoline kõrghoone Tallinna City ’s Tallinna City ehk kõrghoonete piirkond Maakri asumis on selle sajandi algusest saadik tormiliselt arenenud. Kuna tegemist on ühtlasi muinsuskaitsealaga, peavad uute kõrghoonete planeerijad arvestama kvartalis asuvaid arhitektuurimälestisi. KOKO arhitektide poolt arhitektuurivõistlusele esitatud

188

töö polemiseeris ajale mõnevõrra jalgu jäänud detailplaneeringuga, väärtustades avalikku ruumi ja pakkudes välja uusi lahendusi inimeste ja autode sujuvamaks liikumiseks. 30-korruselise kõrghoone kavandamisel on arvestatud ümbritsevate kõrghoonetega. Kuna naabruses asuvad kõrghooned on suhteliselt tumedad, diskreetsed ja tõsised liistuta klaasfassaadiga hooned, on uus hoone planeeritud heledast betoonist ja valgendatud klaasidega. Ansamblisse sobitumiseks säilitab konkursitöös kõrghoone lihtsa mahulise vormi.

* Valgest kivist ja ümarate klaasist avadega fassaad oli planeeritud diversioon mustade peegeldavate ja kõrkide kõrghoonete vastu. Asendiskeem

Vaade

Esimese korruse plaan

Tüüpkorruse plaan

Läbi fassaadi tekib hoone sisemuse suhestumine linnaga ja tänavaruumiga. Avade rütmi loovad vertikaalsed ovaalid, mis ulatuvad reeglina läbi kahe korruse. Liftid ja trepid asuvad hoone keskel. Hoovi ja kvartali sisealade elavdamiseks ja inimeste väljasoleku aja pikendamiseks nähakse ette hoovi kasutuselevõtt katustatud aatriumina, mis toimib otsekui südamikuna ümbritsevate hoonete jaoks. Kõik hooned avanevad aatriumisse, kus on rohelust, kohvik ja eskalaatorid. Aatriumi põrand on kaetud tänavakiviga. Maja ette on planeeritud kiviparketiga kaetud väljak väikevormide, heki ja pinkidega.

189

Asukoht: Tallinn Tellija: Solaris Keskus Projekti algus: 2009 Valminud: 2010 Pindala: 1000 m2

KOMEEDI KOHVIKU TERRASS Lummava vanalinnavaatega väli-lounge kultuuri- ja kaubanduskeskuse katusel Tallinna südalinna, Estonia ooperiteatri vastu rajati 2000. aastate teises pooles endise nõukogude poliitharidusmaja asemele kultuuri- ja kaubanduskeskus Solaris. Suure külastatavusega hoone hoiab kesklinna pulssi kõrgel. Ajaloomuuseumi püsinäitusel illustreerib Solarise keskuse näide rahva pühamute muutumist läbi aegade: kui veel sadakonna aasta eest oli rahva harjumuspärane kohtumispaik kirik ja Teise maailmasõja järel kommunistliku partei kongresside hoone, siis nüüd kannab sarnast rahva koondaja funktsiooni kaubanduskeskus. Keskuse katusele on rajatud terrass, kus avanevad parimad kesklinna vaated: üle tänava Estonia teater, üle majade vanalinn ja kirikutornid. Terrass jaguneb roheliseks lounge-alaks ning diivanite ja laudadega restorani- ja baarialaks. Kõrge klaassein lubab nautida vaateid linnale ja kaitseb samas tuule eest. Arhitektuurse kavandi põhiideeks on voolavad jooned ja pehmed vormid. Püütud on vältida ruumilist jäikust, tsoonide üleminekud on voogavad ning suur rõhk on haljastusel. Roheala kõrged künkad tekitavad varjatumaid intiimsete kohtumiste nišše.

190

* Just siit terrassilt algas taasiseseisvunud Eesti üks vürtsikamaid skandaale. Ajakirjaniku küsimuse peale, millega oli tegu, vaatavad arhitektid aknast välja. Üks tuvi saab seal parajasti süüa.

191

Terrass ja mööbel on rajatud katmata Siberi lehisest, mõne aastaga on laudis omandanud soliidse halli tooni. Ühelt poolt moodne vorm, teiselt poolt materjali loomulikust vananemisest tingitud kulunud mulje sobib ka Komeedi kohviku kontseptsiooniga, mis tõstab au sisse naturaalsed toorained ja puhtad maitsed. Küngastele on kohviku looja Anni Arro külvanud ka kohviku köögi jaoks maitsetaimi. Katuseterrasside haljastamine Eesti tingimustes on keerukas: pikk talv, sügavalt läbikülmuv pinnas, tuulest ja vihmast tingitud erosioon jätab alles väga väikese valiku taimi, mis aastaid vastu peaks. Enne terrassi küngaste rajamist suures mahus tegid arhitektid Fahle maja katusele eksperimentaalse künka, et ise läbi proovida konstruktiivsete ja taimede eluks vajalike kihtide paiknemine ning kogu lahenduse kaal ja vastupidavus.

192

Asendiskeem

Terrassi plaan

193

Asukoht: Tallinn Tellija: Rävala Kaheksa Projekti algus: 2012 Pindala: 70 000 m2 Koostöös: Benoy (London) ja Rstudio for architecture (Rootsi)

RÄVALA GALERII Valgusküllane galeriikaubamaja ja ärikvartal Tallinna südalinnas Tallinna südalinna äri- ja kaubanduselu tuiksoonel, ajaloolise vanalinna, moodsate kõrghoonetega City ja suurte kaubamajade vahel asub praegu väheaktiivne kvartal, kus on üksteisega põimunult tihedalt koos kaubanduspinnad, elumajad ja bürood. Teine maailmasõda laastas varasema hoonestuse ning enamik selle kvartali praegusi hooneid on ehitatud 1960.–1980. aastatel. Üks stalinistliku perioodi hoone on jäänud aja sunnil iseloomuliku dekoorita ning hilisemal ajal ehitatud büroopinnad ei vasta enam tänapäeva nõuetele energiatõhususe ja ruumikasutuse osas. 1,5 hektarit hõlmaval planeeringualal on kavas mitmed hooned rekonstrueerida ning lisada kvartali sisehoovi galeriidena ülesehitatud kaubanduskeskus maa-aluse parklaga, mis loob võimalusi inimsõbralikumaks liikluskorralduseks. Katustatud sisetänav avaneb ühelt poolt vanalinna poole jäävasse rohelisse parki, teiselt poolt moodsale City’le, pakkudes kummastki suunast suurepäraseid vaateid ka galeriide sisemusse. Külastajate liikumine on viidud teise korruse tasapinda ja aktiivseks kaubandusalaks on mõeldud ka kolmas ja neljas korrus. Eesti kontekstis mõjub see lahendus uudsena, sest siin ei ole varem tehtud palju kõrgemaid kui kahekorruselisi kaubamaju. Lisaks poodidele on uue kaubanduskeskuse kõrgematel korrustel kohvikud ja restoranid, mille väliterrassidelt avanevad kaunid vaated pargile ja vanalinnale. Valgusküllase aatriumiga galeriitänav loob linnarahvale ja turistidele linnas uusi liikumissuundi ja sihtpunkte.

194

195

Lõige

* Katustatud sisetänav avaneb ühelt poolt vanalinna poole jäävasse rohelisse parki, teiselt poolt moodsale

City ’le, pakkudes kummastki suunast suurpäraseid vaateid ka galeriide sisemusse.

Asendiskeem

196

Maa-aluse korruse plaan

Esimese korruse plaan

Kolmanda korruse plaan

Neljanda korruse plaan

Teise korruse plaan

Viienda korruse plaan

197

Asukoht: Tallinn Tellija: EBS Campus Projekti algus: 2014 Pindala: 39 000 m2

KÕRGHOONE A. LAUTERI 3 30-korruseline äri- ja eluhoone Tallinna südalinnas A. Lauteri 3 kinnistul paikneb 1956. aastal valminud hoone, mis on osa stalinistlikust linnaehituslikust ansamblist ja kus asub vanim äriharidust pakkuv hariduskontsern Baltimaades: Estonian Business School. Käsitletavast alast edelas paikneb silmapaistev stalinistliku linnaplaneerimise näide: Eesti rahvusooperi Estonia teatrist algav ja Olümpia hotelliga lõppev korrapärase hoonestusega teljeline linnaehituslik ansambel. Ida suunas paikneb Tallinna City – arenev Maakri kõrghoonete piirkond, kus on kõrghooned valminud või valmimas. Kavandatud hoonest kujuneb võimas ja ligitõmbav maamärk, mis on hästi vaadeldav igast ilmakaarest. Hoone arhitektuurne lahendus on saanud inspiratsiooni kõrghoonetele iseloomulikku vertikaalsust rõhutavast joonest. Erineva fassaadirütmiga mahud on laotud üksteisele nihutatult, luues identiteedi ja ühtse terviku. Hoone fassaadis kasutatakse maksimaalselt transparentseid materjale, mis lisavad kõrghoonele kergust ja avavad akendest suurepäraseid vaateid.

198

* Kui kinnistul paiknev hoone on osa stalinistlikust linnaehituslikust ansamblist, mis rabab suursuguse pseudoklassitsismiga, siis vaated kõrghoonest mõjuvad vastupidi – apoteoosina vabale vaimule. Iga korteriomanik saab kaasa eluvaatluseks vajaliku kiikri.

Hoone jaguneb mahuliselt ja funktsionaalselt kaheks. Esimene on madalam 5-korruseline hooneosa, mille all paikneb kaks maa-alust parkimiskorrust. Esimesele korrusele on kavandatud nii äripinnad, EBSi auditooriumid kui ka kõrghooneploki esinduslik peasissepääs. Madalama hooneosa katusele on ette nähtud päikeseküllane katusaed laste mänguväljakuga. Kõrgema mahuga hooneosa 7.–30. korrusel paiknevad korterid. Tänu kõrghoone paiknemisele Tallinna kõrghoonete piirkonna serval avanevad neist vaated ühest küljest UNESCO kaitse all olevale Tallinna vanalinnale ja Tallinna lahele ning teisest küljest olemasolevatele ja planeeritavatele kõrghoonetele Maakri kvartalis.

199

200

Asendiskeem

T체체pkorruse plaan

L천ige

201

Asukoht: Tallinn Tellija: Astri Kinnisvara Projekti algus: 2014 Valmimisaeg: 2015 Pindala: 25 000 m2

BALTI JAAMA TURG Isikupärase ajalooga turu rekonstrueerimine Tallinna esindusvaksali ja Kalamaja vahel Balti jaama turg asub Põhja-Tallinnas, Tallinna pearaudteejaama ja Kalamaja armastatud elurajooni vahel. Nostalgiline ja eriti välismaalastele ekstreemseid elamusi pakkuv nn postsotsialistlik turg meelitab uudistajaid oma kireva kaubavalikuga – lisaks soodsa hinnaga toidukraamile leidub seal kõike alates nõukogudeaegsetest hilpudest, esmatarbekaupadest ja mänguasjadest kuni pruugitud sanitaartehnika, tööriistade ja torujuppideni. Second-hand-müügikohad on kullaauk nii vanamoe austajatele kui ka omaaegse estraadi fännidele. Eesmärk on luua kinnistule tänapäevane ja mitmekesine kaubandusja teeninduskeskus, mille põhifuktsiooniks on turg. Oluline on säilitada olemasoleva turu isikupärane karakter ja täiendada seda nii, et see oleks ligitõmbav võimalikult paljudele sihtrühmadele: rongiga sõitjad, lähipiirkonna elanikud, turistid.

202

203

204

Olemasolevad 1870. aastatest pärinevad paekivist laohoonete fassaadid säilitatakse. Kavandatud juurdeehitused toetavad olemasolevate hoonete arhitektoonikat, võimendades ja laiendades seda uute katuserütmidega. Uus hoonestus lihtsustab jalakäijate liikumisvõimalusi läbi krundi ja tõstab kogu piirkonna turvalisust. Siseturg asub kahel korrusel, olemasolevate rekonstrueeritavate hoonete sees. Krundi põhja- ja idakülge on kavandatud osaliselt katustatud avaturg, mis ööseks suletakse. Öösel ja õhtusel ajal kulgeb liikumistee lõuna- ja lääneküljes asuval valgustatud terrassil, kus paiknevad ka restoranide-kohvikute välialad ja laste mänguväljak.

Asendiskeem

Selleks et kogu krunt jääks jalakäijate ja kergliiklejate kasutusse, on sõidukite parkimine lahendatud maa-alustel korrustel. Päevasel ajal toimib parkla klientide parklana; õhtusel ja öisel ajal saavad parkida lähiümbruskonna elanikud. Parklasse on kavandatud elektriautode rentimise võimalus ja laadimispunkt.

* Siin hulkur pankurile ulatab käe ... Nostalgiline nn postsotsialistlik Esimese korruse plaan

turg meelitab oma kireva kaubavalikuga just välisturistidest uudistajaid. Kas uus pakend säilitab annuse ekstreemset vaimu?

Teise korruse plaan

205

Asukoht: Tallinn Tellija: Zelluloosi Kinnisvara Projekti algus: 2014 Pindala: 20 000 m2

büroohoone Tartu mnt 80M Must mesitaru Tallinna ajaloolise paberitööstuse kvartalis Tselluloosi kvartal asub Tallinna kesklinna ja Ülemiste City vahel, endise tselluloosi- ja paberivabriku territooriumil. Osa 20. sajandi algul ehitatud hoonetest on hinnatud ja iseloomulikud tööstusmälestised. Piirkonda näeb linna üldplaneering ette ettevõtluse segahoonestusala ning teemaplaneering kõrghooned. Pikaajaline eesmärk on kujundada Tselluloosi kvartal multifunktsionaalseks keskuseks. Endise paberivabriku puidulao krundil asuv hoone on planeeritud detailplaneeringus ettenähtud mahtudes: 15-korruseline kitsam osa ning 4-korruseline madalam osa. Arhitektuurses eskiisis on läbi lahendatud nii büroohoone- kui ka 150-toalise hotelli kontseptsioon. Hoone fassaadid on kavandatud kvartalile iseloomuliku eksperimentaalse ja karakteerse lähenemisega, sobitades tänapäevast arhitektuurikeelt ajalooliste tehasehoonetega. Põhimotiiviks on rombikujulised aknad. Kohati on elemendid mitme korruse kõrgused, teisalt järgivad tüüpkorruse kõrgust. Akende päikesekatted tekitavad fassaadis väljaulatuvate teravike süsteemi. Fassaadi tumm osa on kavandatud kahes tumedas toonis, toetades visuaalselt fassaadi mahulisust ja päikesekatete vormi.

Vaade Tselluloosi sisekvartalist

206

207

Hoone on funktsionaalselt jaotatud kolmeks. Esimesel korrusel on lobby ja äripinnad, kus saavad tegutseda nii kohvik kui ka kaubandusja teeninduspinnad. Ärifunktsiooniga esimene korrus muudab kvartali linnaruumiliselt aktiivsemaks. Hoone madalamas mahus on bürooruumid. Vertikaalne ja kitsam 5.–15. korrus on planeeritud büroodele, kuid alternatiivina ka hotellile.

208

Asendiskeem

Lõige

* Hoone fassaadid on kavandatud kvartalile iseloomuliku eksperimentaalse ja karakteerse lähenemisega, Esimese korruse plaan

sobitades Torni tüüpkorruse plaan

tänapäevast arhitektuurikeelt ajalooliste tehasehoonetega.

209

ELUHOONED

Kalamaja on esmakordselt mainitud 1374. aastal Tallinna eeslinnana. Sellest ajast 20. sajandi lõpuni on siin elanud nii kalureid kui ka töölisi, kelle 21. sajandil vahetasid välja hipsterid ja advokaadid. Vabriku 33 kortermaja on rajatud Kalamaja iseloomuliku puithoonestusega ääristatud tänava äärde, varasema hoone vundamendile.

212

Asukoht: Tallinn Tellija: Asunik Projekti algus: 2003 Valminud: 2005 Pindala: 800 m2

korterelamu vabriku 33 Miljöösõbralik puitelamu Kalamajas Seda, vanale paevundamendile ehitatud puitelamut populaarses Kalamajas piirkonnas peavad asjatundjad heaks näiteks sellest, kuidas uut arhitektuuri delikaatselt, kuid värskelt ajaloolisesse agulikeskkonda sobitada. Vabriku tänava välisperimeetril, ligi sajandivanuste tööliselamute reas paikneva hoone eksterjöör ja gabariidid lähtuvad naaberhoonetest ja piirkonna ajaloolisest arhitektuurist. Fassaadikäsitlus on mõõdukalt range, korrapärane ega püüa liigselt esile tikkuda. Samas on püütud hoida värskust ja lihtsat vormi, mis kõnetaks ümbritsevat linnaruumi ka tänapäevase arhitektuuri esindajana. Majas on kümme korterit ning need paiknevad keskse trepikoja ümber nii kahel põhikorrusel kui ka katusealusel pööningukorrusel. Avarad prantsuse rõdud, mis katusekorrusel sujuvalt vintskappideks vormitud, tagavad head valgustingimused. Ajalooline paevundament ääristab hoone täiskeldrit, kus asuvad erinevad abiruumid ja panipaigad kõigile korteritele. Pehme sulandumine keskkonda oli Vabriku 33 hoone puhul KOKO teadlik valik. Tagasi vaadates tundub, et alalhoidlikkus kui strateegia on end õigustanud, sest ka kõige konservatiivsematel arhitektuuripärandi kaitsjatel ei ole sellele majale olnud ühtki tõsist etteheidet. Rohkelt meediakajastust ja kiidusõnu leidnud kortermaja oli üks esimesi põnevamaid uusarendusi Kalamaja asumis ning on andnud oma tugeva panuse kogu piirkonna populaarsuse kasvu. KOKO poolt valitud lähenemine mõjub ka kümmekond aastat hiljem asja- ja ajakohaselt.

213

* Majas on kümme korterit keskse trepikoja ümber kahel põhikorrusel ja ka katusealusel pööningul. Nii mõneski neist kõlab Led Zeppelin.

214

Asendiskeem

Esimese korruse plaan

Lõige

Kolmanda korruse plaan

Tunnustus: Parim uusehitis miljööväärtuslikus piirkonnas 2004 (Tallinna Kultuuriväärtuste Amet)

215

Asukoht: Pärnu Tellija: Metsapiiri Maja Projekti algus: 2002 Valminud: 2005 Pindala: 9900 m2 Eskiisi autor: Lembit Tork

KORTERmajad pärnus 162 korteriga funktsionalistlikus stiilis korterelamud Pärnus Pärnu on Eesti üks tuntumaid suvituslinnu, ilusa liivaranna ja rikkaliku suvise meelelahutuskavaga. 2000. aastate alguses Pärnusse jõudnud kinnisvarabuum kasvatas jõudsalt nõudlust ka suvituskorterite järele. Mai tänava uued korrusmajad andsid nõukogudeaegsele paneelmajade rajoonile värskust ja elegantsi. Kortermajad koosnevad kolmest ühesugusest liigendatud hoonest. Igal hoonel on kaks kompaktset põhimahtu: viiekorruseline osa ja kaheksakorruseline osa, mille keskel asub nii trepikoda kui ka lift. Kõrgematelt korrustelt avanevad vaated rannapargile ja merele, hoonete madalam osa jääb kõrval asuva eramutega miljööväärtusliku ala poole. Hoonete üldine toon on valge, viidates Pärnu funktsionalistlikele ehitustraditsioonidele. Lisaks vaheldusrikkale aknarütmile ilmestavad fassaadi rõdud ja nn prantsuse rõdud, mille piirdeks on erksa tooniga klaasid.

216

* Kõrgematelt korrustelt avanevad vaated rannapargile ja merele, hoonete madalam osa jääb kõrval asuva eramutega miljööväärtusliku ala poole.

217

218

Asendiskeem

Madalama osa tüüpkorruse plaan

Kõrgema osa tüüpkorruse plaan

219

Asukoht: Tallinn Tellija: Koger & Partnerid Kutsutud arhitektuurivõistlus: 2004, 1. koht Valminud: 2007–2011 Pindala: 35 000 m2

KULDALA elurajoon 350 korterit Tallinna linnalähedases terviklikult planeeritud rohelises elurajoonis Kuldala k var tal asub Tallinnas, lennujaama läheduses. Kvartali planeeringukonkursi idee lähtus eesmärgist säilitada võimalikult terviklikuna krundil olev kaasik ja seetõttu on 27 kortermaja paigutatud ehitusalal ümber metsa, krundi välisserva. Erinevaid hoonetüüpe on seitse ja need moodustavad korrapäratult vaheldudes U-kujulise hoonestusrivi, mis on kokku 1600 meetrit pikk. Hooned koosnevad tänavaäärsest kõrgemast osast, mis on kuni neljakorruseline ja mahuliselt liigendatud suurte terrassidega, ning pargiäärsest ridaelamulaadest hooneplokist, mis on kuni kahekorruseline. Hoone osade vahele jääb avar haljastusega sisehoov, kus asuvad mänguväljakud, pingid ja trepigaleriid tänavapoolse hooneosa korteritesse. Hoonete vahele on loodud käiguteed tänavalt kvartali keskel olevasse kasemetsa ning seal asuvatele jalgradadele ja kergliiklusteele. Kompaktne hoonestusviis tekitab mitmekesise elukeskkonna, kus keskse pargi ümber leidub nii linlikku tihedust, privaatseid majasiseseid aedu kui ka terrasse. Paindliku plaani ja vabade siseruumidega korterid võimaldavad suunata perel oma tube erinevatesse ilmakaartesse ja vaateväljadesse. Parkimine on lahendatud osaliselt hoonete all, vahetult panipaikade lähedal. Hooned on rajatud raudbetoonelementidest ja nende toon vaheldub punakas gammas.

220

221

* Kompaktne hoonestusviis tekitab mitmekesise elukeskkonna, kus keskse pargi 端mber leidub nii linlikku tihedust, privaatseid majasiseseid aedu kui ka terrasse.

222

223

Esimese korruse plaan

Asendiskeem

224

Teise korruse plaan

Kolmanda korruse plaan

Neljanda korruse plaan

L천ige

225

Asukoht: Kuressaare Tellija: Hea 5 Projekti algus: 2005 Valminud: 2008 Pindala: 3200 m2

GOSPA RESIDENTSID Spaahotelliga seotud suvituskorterid Kuressaares Kuressaares Georg Ots Spa hotelli ja mere vahel on viis kahekorruselist korterelamut, igas majas kuus avarat suvituskorterit. Hoonete viimistlus ja vorm ühtivad spaahotelliga, moodustades sellega sama ansambli. Spaahotelli kaudu üüritavad residentsid pakuvad puhkajaile võimalust veeta privaatne puhkus linnamiljöös, spaakeskuse mugavusi kasutades. Vahetult residentside kõrval on tenniseväljakud ja Kuressaare jahisadam. Kõik korterid on suunatud vaadetega ja päikeseterrassidega. Maast laeni akendest avanevad vaated merele, Kuressaare ordulinnusele ja sadamale. Välisviimistluses on kasutatud pigmenteeritud betooni ja naturaalset lehiselaudist. Esimese korruse korteritesse pääseb terrassidelt. Avarad ja minimalistliku interjööriga korterid mõjusid nende valmimise ajal Kuressaare seniste üüripindade kontekstis uudselt ja luksuslikult.

226

227

* B채ndi liikmed: hoonete viimistlus ja vorm 체htivad spaahotelliga, moodustades sellega sama ansambli. Kus on trummar, pole teada.

228

229

Asendiskeem

230

Esimese korruse plaan

Teise korruse plaan

231

Asukoht: Tallinn Tellija: NCC Ehitus Kutsutud arhitektuurivõistlus: 2005, 1. koht Valmimisaeg: 2008 (1. etapp) Pindala: planeeritud 190 000 m2 / valminud 17 500 m2

RABAKÜLA elurajoon 1500 korterit populaarses elupiirkonnas Tallinnas Mustamäel Mustamäe on Tallinna kesklinna lähedale jääv populaarne elamupiirkond. Esimesed kortermajad Mustamäe liivase männimetsa alla ehitati 1960. aastate algul. Majade vahel on säilinud rohkesti looduslikku roheala ja parkmetsa, juurde on loodud uusi parke. 2014. aasta detsembri seisuga on Mustamäel üle 66 000 elaniku. Rabaküla elamurajoon asub Mustamäe kortermajade naabruses 20-hektarilisel krundil, kus nõukogude ajal tegutses Kadaka aiand. Selle suurtes kasvuhoonetes kasvatati peamiselt kurki, tomatit, sibulapealseid ning lõike- ja potililli. 1990. aastate algul tegutses endiste kasvuhoonete katuste all kurikuulus Kadaka turg. Hoolimata sellest, et suur osa kasvuhoonetest on lammutatud, on alal kasvuhoonete põhja-lõunasuunalisest rütmilisest paiknemisest tekkinud võrgustik selgelt loetav. See range struktuur sai ka inspiratsiooniks uue elamurajooni identiteedi kujundamisel. Uue hoonestusega kirjutatakse olemasolev võrgustik just nagu üle, kuid seda ei kustutata.

232

233

Erinevat tüüpi kortermaju on kaheksa. Majatüüpe ja asetust kombineerides tekib hoonete vahele mitmekesine ja vaheldusrikas ruum. Varieerub nii hoonetevaheline kaugus (8–40 meetrit) kui ka hoonete kõrgus (3–8 elamiskorrust). Majade paigutusega on minimeeritud üksteisele aknasse vaatamist: kõrgemates majades asuvad korterid vaatavad madalamatest üle ja lähestikku paiknevatest hoonetest üks on lahendatud galeriimajana selliselt, et selle aknad avanevad vastassuunda. Majade välisviimistluses on sõltuvalt hoonetüübist kasutatud betooni, puitu, krohvi, tellist või plekki.

234

* 1970ndate sotsialistlik hitt kõlas „Nüüd elan Mustamäel. Korter on aus ja hea”. Võttis üle 30 aasta, et see tõeks saaks. Või... oli see siiski ka varem nii? Meie vanemate jaoks?

235

Autoparklad on rajatud esimese korruse tasapinda ja majade alla nii, et avalik ruum majade vahel jätkub autovabana ka parkimistasandi peal. Majadevahelised parkimistasandid on keskelt üle käidavad ja nende otstes on poolprivaatsed hoovid puitterrasside ja pinkidega täiskasvanutele ning mänguväljakute ja liivakastidega lastele. Iga majaühiku kohta on kavandatud üks väikelaste mänguväljak.

122

10,0

12,0

16,0 10,0

Asendiskeem

236

Lõige

Hoonetüüp 1. Kolmanda korruse plaan

Hoonetüüp 3. Kolmanda korruse plaan Hoonetüüp 2. Kolmanda korruse plaan

Hoonetüüp 4. Kolmanda korruse plaan

237

2835000

465000

2685000

3100000

415000

2685000

3100000

415000

2685000

3100000

415000

2685000

3100000

415000

2685000

3100000

415000

2685000

3100000

415000

2685000

3100000

415000

2685000

238

Asukoht: Dale, Sandnes, Norra Tellija: Dale Eiendomsutvikling Projekti algus: 2011 Pindala: 31 000 m2 Peahoone algne arhitekt: Sigurd Lunde

DALE 66+159 korterit Dale uue ilmega peahoones ja seda ümbritsevas elurajoonis Lääne-Norra linnad Stavanger ja Sandnes on kokku kasvamas liitlinnaks, mille arengut mõjutab naftatööstuse kiire areng piirkonnas. Dale org asub kahe linna vahel, aga teisel pool Grandsfjordi. Oru asustusajalugu ulatub viikingiaega. 1912. aastal rajati Dale orgu suletud haiglakompleks, mis tegutses seal kuni 1980. aastani. Hiljem on seda kasutatud asüülitaotlejate ja sõjapõgenike keskusena. Nüüd on Rogalandi üldplaneeringus kavandatud Dale orgu linnak 2000 elamuühiku ja 7000 elanikuga. Lisaks kortermajadele on sinna kavas rajada kool, lasteaiad, teenindusasutused ja kaubanduspinnad. Kogu plaani realiseerimisajaks on hinnatud 30 aastat. Dale haigla peahoone rajati aastatel 1911–1913 Norra arhitekti Sigur Lunde projekti järgi. Alpi mägihotelle meenutav imposantne hoone asub vaatega merele ja selle peafassaadi ees asub kena vana õunaaiaga park. Sümmeetrilise põhiplaaniga hoonet ehtisid algselt nurgatornid ja väljaasted ning iseloomustas klassikaline akenderütm. 1960. aastatel toimus haiglahoone suur ümberehitus, mille käigus eemaldati fassaadilt algsed art deco elemendid. Hoone muutus sellega küll funktsionalistlikumaks, kuid tänasel päeval hinnates paraku üsna iseloomutuks suurehitiseks. Dale rekonstrueerimise projekti esimene etapp koosneb kahest osast: endise haigla peahoone taastamine ja ümberehitamine kortermajaks ning uute korter- ja ridamajade rajamine sellega samasse ansamblisse.

239

Vaade 체le Gandsfjordi Dale orule ja peahoonele, paremal Dalsnuteni m채gi.

Foto ja joonis peahoone 20. sajandi algusest art nouveau kaunistustega (체lal) ja funktsionalistlikult lihtsustatud fassaad 1960. aasta remondi j채rel (all).

240

Peahoone r천dudega idak체lje fassaad vaatega Dale orule ja Dalsnuteni m채ele.

241

Peahoone vaade õhtuse fassaadivalgustusega.

Planeeringu kesksel kohal on peahoone renoveerimine nii, et tekiks sümbioos ajaloolisest ja nüüdisaegsest arhitektuurist. Hoone merepoolse fassaadi tornid, art deco detailid ja aknaruudustikud taastatakse vanade jooniste ja fotode järgi. Kuna hoone on rajatud haiglahoonena, on tema sisestruktuur rajatud kesksest koridorist avanevate palatite süsteemina. Korterelamuks see ei sobi ja seetõttu on kavas säilitada vaid peafassaad ja nurgatornide seinad ning rajada uus kandekonstruktsioon, mis muudab maja sisuliselt poole sügavamaks. Hoone alumisele korrusele on kavandatud restoran, galerii ja matkatarvete pood. 66 uut korterit on läbi maja planeeringuga, mis toob siseruumidesse nii hommiku- kui ka õhtuvalguse. Kõigist elutubadest avanevad vaated pargile ja fjordile, magamistubadest mägedele. Alates kolmandast korrusest muutub hoone terrassmajaks: katuse vormi taha jäävad korrused taanduvad astmeliselt ja moodustuvad rõdud. Katuse vorm säilib mõttelise tähistusena, selle ideed kannab geomeetriline metallsõrestik. Maja fassaadile on kavandatud ka terviklik valguslahendus, mis õhtuti teeb tuledesäras hoone nähtavaks ka teisel pool fjordi jalutajatele. Hoone rekonstruktsiooni kavand on Stavangeri regioonis pigem ebatavaline, kuid on leidnud muinsuskaitse heakskiidu.

242

Asendiskeem

Dale peahoone ja uushoonestuse planeeringu aerovaade.

Peahoone ümbrusesse on kavandatud uued elumajad kokku 159 korteriga. Elamud jagunevad kortermajadeks, ridaelamuteks ja eramuteks, mille ühine idee on, et neid oleks võimalik rajada tehases valmistatud ruummoodulitest. Suurte akende ja panoraamsete vaadetega elamud jäävad peahoonest eemale ja nende paiknemine on planeeritud nii, et mäeküljel asuvatel tagumistel hoonetel säiliks vaade merele.

Peahoone planeeritav fuajee ja trepikoda.

243

Peahoone vaade

Esimese korruse plaan

Teise korruse plaan

244

Neljanda korruse plaan

* Hoone ümberehitus taastab fassaadi art

deco esteetika ja koos kaasaegsete Lõige

juurdeehitustega tekib harmooniline kooslus.

Peahoone tüüpkorteri magamistuba.

Peahoone tüüpkorteri elutuba kööginurgaga.

245

246

Kortermaja esimese korruse plaan

Kortermaja teise korruse plaan

Eramu esimese korruse plaan

Eramu teise korruse plaan

Ridaelamu esimese korruse plaan

Ridaelamu teise korruse plaan

247

ISIKLIKUD RUUMID

Asukoht: Lohusalu Tellija: eraisik Projekti algus: 2002 Valminud: 2003 Pindala: 200 m2

SUVILA LOHUSALUS Noore pere suvemaja männimetsas Noorele perekonnale projekteeritud suvila asub Lohusalu poolsaarel keset mereäärset männimetsa ja on ümbritsetud hajali planeeritud nõukogudeaegsete suvilatega. Vanad suvilad on märksa väiksemad, kuna suvila rajamiseks lubatud ruutmeetrite hulk oli nõukogude ajal jäigalt piiratud. Kahekorruseline hoone koosneb kahest plokist, mis on omavahel ühendatud klaasgaleriiga. Üks pool majast oli mõeldud perekonna eluruumideks ning teine külaliste vastuvõtu ja sauna jaoks. Hoone osade selline jagamine andis võimaluse maja hajutamiseks looduses, et vältida liiga pealetükkivat või väljapaistvat mahtu metsas. Maja on rajatud puitkarkassile ja välisviimistluseks on kasutatud veekindlat fassaadivineeri. Valmimise ajal oli vineeri toon kirkalt oranž, aja jooksul toon muutus ja on praegu männitüvedega harmoneeruvalt hallikas. Maja sissepääs läheb läbi galerii, mis viib esimesel korrusel asuvasse valgusküllasesse köögiga elutuppa. Samal korrusel on ka saun, teisel korrusel kabinet.

250

Maja teises, privaatsemas pooles on kaks magamistuba ja vannituba. Esimese korruse katusel on terrass, mis ühendab teise korruse tubasid. Mõeldes suvisele elurütmile ja tihedale seosele metsaga, on kõigist eluruumidest pääs õue. Peaaegu maast laeni ulatuvatest akendest paistvad männimetsavaated mõjuvad sisekujunduses suuremõõtmeliste maalidena. Idee oli ka metsaaluse maastiku ühendamine eluhoone jätkuna.

251

* Vabanemine väikestest puuridest: kui nõukogude ajal tohtis suvila olla vaid teatud suurusega ja ruutmeetrite ületajaid ähvardas karistus, siis vabaduse vaim saab lehvida märksa avaramas ruumis.

252

Tunnustused: Parim puitehitis, eripreemia vineeri kasutamise eest 2003 (Eesti Metsatööstuse Liit koostöös Eesti Arhitektide Liiduga) Eesti ekspositsiooni osa 12. Veneetsia arhitektuuribiennaalil 100 MAJA/HOUSES 2011

253

Hoone fassaad on kaetud veekindla vineeriga, mille toon on ajas muutunud ja sulandunud metsa. Materjali vananemine n채eb hea v채lja, aiva paremaks l채heb.

Asendiskeem

254

L천ige

Esimese korruse plaan

Teise korruse plaan

255

Katmata Siberi lehisest fassaad muutub tasapisi justkui settides maalilisemaks, omandades herilasepesa halli koloratuuri, vaid varjus olev puit s채ilitab algse punaka tooni.

256

Asukoht: Kuressaare Tellija: Eraisik Projekti algus: 2004 Valminud: 2006 Pindala: 250 m2

VILLA KURESSAARES I Äärelinna merevaatega elumaja Kuressaare äärelinna elamurajoonis paiknev krunt külgneb mereäärse haljasalaga. Maja arhitektuurset ideed on ajendanud soov kasutada maksimaalselt ära merevaadet. Kolmeks tiivaks jaguneva maja kõik olulisemad ruumid, aga ka kahe korruse väliterrassid on suunatud vaatega mere poole ehk lõuna-lääne suunda. Maast laeni aknad püüavad kinni pärastlõuna- ja õhtupäikese. Sissepääsu pool on hommikupäikesele avatud väike eesaed. Hoone ühes tiivas asub saun ja treeningruum, teises kabinet ja garaaž. Hoone keskosas on köök, suur elutuba ja magamistuba. Elutoast ja sauna eesruumist on väljapääsud hoone lõunaküljes asuvale puitterrassile, viimane on ühenduses välitrepi abil katuseterrassiga, kuhu pääseb ka teise korruse magamistoast. Väike teine korrus mahutab kokku kahte magamistuba koos väikese vannitoaga. Konstruktiivselt on tegemist kivimajaga, millel on puitvooder. Vahe- ja katuslaed on rajatud betoonist. Välimiseks viimistlusmaterjaliks on peamiselt peitsitud kitsas lehisepuidust rõhtlaudis.

257

Vanemate ja poja majad on rajatud kõrvuti kruntidele, väljendades kummagi põlvkonna väärtusi.

258

* Päikesele avatud maja. Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat. On leitud, et aktiivsustsükli jooksul, aktiivsuse maksimumist kuni miinimumini, varieerub Päikese kiirguse tugevus umbes 0,1%.

Xref XREF1

Asendiskeem

Esimese korruse plaan

Teise korruse plaan

259

260

Asukoht: Kuressaare Tellija: Eraisik Projekti algus: 2004 Valminud: 2007 Pindala: 250 m2

VILLA KURESSAAREs II Möbiuse lehest inspireeritud elumaja Kuressaare äärelinnas, merest vaid paarisaja meetri kaugusel asuva eramu arhitektuurse vormi loogika on lindi voltimine – lihtne tegevus, mis loob võimaluse ruumilisteks manipulatsioonideks. Lisades sellele tellija poolt sõnastatud kasutusprogrammi, teiseneb voltimine abstraktsest vormimängust sidusaks tehnikaks. Maja siseruum oma nurgeliste pindadega on avatud ja voolav.

Möbiuse leht on pind, millel on ainult üks külg ja üks serv. Selle avastasid sõltumatult August Ferdinand Möbius ja Johann Benedict Listing 1858. aastal. Seda on kerge luua, võttes pabeririba, käänates ühe otsa 180° ümber ja liimides otsad kokku.

Hoone on kahekordne. Esimesel korrusel asuvad avatud eluruumid: elutuba, köök ja trepihall. Eluruumide ümber on vajalikud abiruumid. Eraldi tsooni moodustab saun, mis on ühenduses elutoaga. Lükanduste avamisel loovad saun, elutuba, ühine terrass ja aed mõnusa koosluse heaks äraolemiseks. Teisel korrusel on rahulik ja vaikne magamistubade tsoon. Hoone esimese korruse katusel on terrassid ja osa katust on haljastatud, pakkudes teiselt korruselt kauneid vaateid merele ja kadakasele rannale. Hoone on ehitatud monoliitbetoonist. Siksakiliselt volditud betoonlint vormistab Möbiuse lehest inspireeritud kuju, lindi vahele jäävad tühimikud täidab klaas ja puit.

261

Asendiskeem

L천ige

Xref XREF1

262

Esimese korruse plaan

Teise korruse plaan

263

264

Asukoht: Tallinn Tellija: Koger & Partnerid Projekti algus: 2006 Valminud: 2008 Pindala: 250 m2

FAHLE MAJA KORTER 44 Alumise korruse plaan

Ülemise korruse plaan

Luksuslik loft renoveeritud paberivabrikus Fahle maja üks suuremaid kortereid asub endise paberivabriku paberikuivatustsehhis. Rohkem kui 7 m kõrgune ruum on jagatud kaheks korruseks. Otsafassaadi aknad ulatuvad läbi kogu korteri, vannitoast avaneb panoraamne vaade Tallinna vanalinnale. Avar elutuba on osaliselt avatud läbi kahe korruse, rõhutades maast laeni kõrguvate ajalooliste vabrikuakende mastaapsust ja manhattanlikku loftitunnet. Ühtaegu jõuliselt ja tundlikult on seintelt eemaldatud lahtine krohv, mille alt paljanduvad laiguti võimsad paekiviplokid. Korteri interjööris kohtuvad robustne tehas iseloomulike polditud võimsate raudtaladega ja minimalistlik nüüdisaegne disain kliiniliselt puhaste roostevabade köögipindade ja erksavärvilise pehme mööbliga. Korteri ülemisel korrusel asuvad kaks magamistuba eraldi vannitoaga ja raamatukogunurk.

* Luksuslik pesa paberivabriku kuivatustsehhis. Mida tunneks seda nähes tööline, kes siin kunagi töötas?

265

Asukoht: Rohuneeme Tellija: Eraisik Projekti algus: 2004 Valminud: 2008 Pindala: 300 m2

VILLA ROHUNEEMEs II Mereäärne loodusesse sulanduv eramu Tallinna lähedal Rohuneeme küla asub Põhja-Eesti rannikul, Tallinna kesklinnast 15 km kaugusel. Küla on saanud nime kaugele merre ulatuvast rohelisest neemest ja on olnud tuntud juba 1375. aastal. Kahekorruseline lamekatusega puitkarkassmaja on loodusesse paigutatud nii, et maksimaalselt säilitada olemasolevat haljastust. Arhitektuurse lahenduse üks eesmärke oli hoone maksimaalne avatus päikesevalgusele ja merevaadetele. Seda eesmärki

266

täidavad suured aknapinnad ja väiksemamahulisem teine korrus koos avarate katuseterrassidega. Hoonet iseloomustab funktsionaalselt selge ja loogiline plaanilahendus ning lihtne vormikeel. Esimesel korrusel on köök, elutuba, kaminaruum, basseiniga saunakompleks, garaaž jm abiruumid, teisel raamatutuba ning magamistoad koos vannitubadega. Välisviimistluses on kasutatud valget kirgast klaasi ja mustaks värvitud laudist.

Rohuneeme k체la on saanud nime kaugele merre ulatuvast rohelisest neemest ja on olnud tuntud juba 1375. aastal. Pole juhus, et siia s체mbolv채채rtusega geograafilisse punkti asus elama ka Eesti legendaarne president Lennart Meri.

Asendiskeem

Esimese korruse plaan

Vaade

Teise korruse plaan

267

268

Asukoht: Tallinn Tellija: Eraisik Projekti algus: 2006 Valminud: 2009 Pindala: 600 m2

VILLA MERIRAHUs Eramu Rocca al Mare mereäärses metsas Merirahu elamurajoon asub 8 km kaugusel Tallinna kesklinnast, Rocca al Mare mereäärses läbipaistvas parkmetsas. Elamurajoonist jalutuskäigu kaugusele jäävad vabaõhumuuseum, Tallinna loomaaed ja Rocca al Mare kool, tuntud kontserdipaik ja spordivõistluste areen Saku Suurhall ning ka linna suurimad kaubanduskeskused. Selge täisnurkse vormiga maja on liigendatud kolmeks plokiks. Horisontaalne maht on hakitud väiksemateks osadeks üksteisele järgnevate seintega, mis omakorda on liigendatud vertikaalselt – akende ja seinaosade vaheldumisega. Vertikaalsuse taotlust on inspireerinud krundil kasvav park. Maja muutub osaks maastikust. Selle rõhutamiseks tõuseb maapind astmeliste peenardena osaliselt majaosade vahele, teise korruse tasapinda. Nii lisandub ka ajaline mõõde – tänu taimestikule muutub maja välimus aastate ja aastaaegadega.

269

Asendiskeem

270

L천ige

* Maja muutub osaks maastikust. Selle r천hutamiseks t천useb maapind astmeliste peenardena osaliselt majaosade vahele, teise korruse tasapinda.

Esimese korruse plaan

Teise korruse plaan

271

272

Funktsionaalselt jaotub maja kolmeks üksteisele järgnevaks osaks, mida ühendab pikk trepihall. Esimesel korrusel on majandusblokk garaaži, tehnoruumi, panipaiga ja garderoobiga. Järgmisena tuleb elutoa ja köögi osa, mida eraldab üksteisest vaheruum. Elutuba ulatub osaliselt läbi kahe korruse. Kolmandas plokis asub saun. Teisel korrusel majandusploki peal asub raamatukogu koos katuseterrassiga. Keskmise ploki peal on kaks magamistuba koos vannitubade ja garderoobiga. Saunapealses plokis on kaks magamistuba ja vannituba. Maja kandekonstruktsioon on monoliitne raudbetoon. Maja fassaadidel on kasutatud kolme materjali: laudise jäljendiga monoliitbetoon, klaas ja tumedaks toonitud sindel. Klaasipinnad on korrusekõrgused, ulatudes nurgaga üle katuse, avardades ja laiendades tuppa ulatuvat päevavalgust. Sindli tekstuur harmoneerub ümbritseva pargiga.

273

LINNAEHITUSLIKUD KAVANDID

Asukoht: Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Avalik arhitektuurivõistlus: 2004, äramärgitud töö Pindala: 70 000 m2

MÕISAVAHE KVARTAL Võistlustöö Tartu Mõisavahe kvartali hoonestuskava loomiseks Mõisavahe on Tartus Annelinna elurajooni servas paiknev looduslik haljasala. Annelinn asub pisut kesklinnast eemal, Emajõe vasakul kaldal, ja sealsed kortermajad on ehitatud peamiselt 1970. aastatel. Tartu linn kuulutas 2004. aastal välja Mõisavahe kvartali hoonestuskava ideekonkursi, mille eesmärk oli muuta seni hoonestamata kvartal elurajooniks. Planeerida tuli maa-ala peamised hoonestuse, haljastuse, sõidukite parkimise ja tehnovõrkude arendamise põhimõtted. Konkursitöö kavand nägi ette hoonestuse paiknemise saarekestena nii, et hoonete vahele ja ümber jääks võimalikult palju looduskeskkonda. Selline struktuur vastandus nõukogudeaegse paneelelamute rajooni ülesehitusele, kus majad koonduvad siseõuede ümber.

Asendiskeem. Kavandi järgi paikneks hoonestus saarekestena nii, et hoonete vahele ja ümber jääks võimalikult palju looduskeskkonda. Selline struktuur vastandub nõukogudeaegse paneelelamute rajooni ülesehitusele, kus majad koonduvad siseõuede ümber.

276

Hoonegruppide põhimõtteskeemid

* Nõukogude kastlinnak: Annelinn koosneb pärast 1970. aastat ehitatud, valdavalt 5-korruselistest või kõrgematest korterelamutest. Härra Charles Édouard Jeanneret

alias Le Corbusier oleks ilmselt hauas ringi pööranud, nähes, millise metamorfoosi on läbi teinud tema „tööstusliku ehituse“ idee. Anne mikrorajoon ajal, kui Tartu ei olnud heade mõtete linn, 1970ndad.

277

Asukoht: Tallinn Tellija: Koger & Partnerid Kavand: 2006 Pindala: 125 000 m2

HIPODROOMI KVARTAL Tallinna hipodroomi kvartali hoonestamise ideekavand Tallinna hipodroom rajati 1923. aastal Põhja-Tallinnasse, linnulennul 1400 m kaugusele mererannast ja mõne kilomeetri kaugusele kesklinnast. Võistlusrada on tavalise pikkusega – 1000 m. Igal nädalavahetusel korraldatakse hipodroomil traavivõistlusi ja töötab ka totalisaator.

Võiduajamine Tallinna hipodroomil, 1926.

Hipodroomi omanik on soovinud hipodroomi Tallinnast välja kolida ja ala kasutusele võtta mitmekesise elu- ja äripiirkonnana. Piirkonna planeerimiseks on aastate jooksul korraldatud mitmeid ideekonkursse, lõplik lahendus on siiani lahtine.

Aksonomeetria

278

2006. aastal arendajate poolt maaomanikule välja pakutud ideekavandis on säilitatud hipodroomile iseloomulik geomeetria: hoonestus koondub traaviraja sisse ja ümber. Multifunktsionaalses elu- ja ärirajoonis on erineva mahulise lahendusega terrassmaju ja punktmaju.

* Hüvasti, suksud! 1923. aastal PõhjaTallinnasse rajatud Hipodroomi omanik soovib hipodroomi Tallinnast välja kolida. Asendiskeem

Selle asemele peaks kerkima mitmekesine elu- ja äripiirkond.

279

Asukoht: Tallinn Tellija: Riigi Kinnisvara Avalik arhitektuurivõistlus: 2007, äramärgitud töö Pindala: 70 000 m²

PATAREI PLANEERING Võistlustöö Patarei ja Lennusadama ala mahuliseks planeerimiseks Riigi Kinnisvara AS korraldas 2007. aastal Tallinna endise eeluurimisvangla Patarei ja Lennusadama ala mahulise planeerimise ideekonkursi. Vaadeldav ala paikneb Tallinna kesklinna vahetus läheduses, olles üheks olulisemaks linnaehituslikuks sõlmpunktiks. Planeeringu keskmes on mitu silmapaistvat muinsuskaitsealust dominanthoonet – vesilennukite angaar ehk praegune Lennusadam ja Patarei kaitsekasarm.

Asendiskeem

Neljal hektaril laiuvat Patarei merekindlust hakati ehitama Vene tsaari Nikolai I korraldusel 1828. aastal. Pärast valmimist 1840. aastal hakkaski see tööle suurtükipatareina. 1853. aastal Euroopas ja Aasias puhkenud ja ka Läänemerre ulatunud Krimmi sõda tegi aga selgeks, et kõik Soome lahe äärsed Vene kindlustised olid pääsmatult vananenud: suured kasarmud olid dessandiga kergesti vallutatavad. Kaitsekasarm muudeti tavaliseks kasarmuks. Laskeavad ehitati 1862. aastal ümber akendeks. Esimene maailmasõda möödus kasarmust erilisi jälgi jätmata, kuid Tallinnas oli tekkinud suur vanglapuudus. 1920. aastal tehti sinna arestimaja, aasta lõpul muudeti hooned juba keskvanglaks. Keskvangla lõpetas tegevuse neis hoonetes alles 2002. aastal. 2007. aastast tegutseb seal kultuuripark ja korraldatakse ekskursioone. Otsingud Patarei ajalooliste hoonete taaselustamiseks jätkuvad.

Perspektiivvaated

280

Olemasolev jaJA kavandatud OLEMASOLEV UUS HOONESTUS hoonestus

Parkimine PARKIMINE

Kergliikluse JALAKÄIJADalad

Rohealad HALJASTUS

Vaatesuunad VAATESUUNAD

Linnaehituslikud lõiked

Võistlustöö eesmärk oli luua atraktiivne linnaruum ning siduda see logistiliselt olemasoleva linnastruktuuriga, säilitada olulised vaated arhitektuurimälestistele ja maa poolt merele ning kavandada linnaruumi sobiv ja olemasolevate dominanthoonetega suhestuv uushoonestus. Läbiv idee oli muuta rannaäärne ala tänapäevaseks inimsõbralikuks ja multifunktsionaalseks keskkonnaks rannapromenaadi, väljakute, muuseumide, kohvikute, büroohoonete ja kortermajadega.

281

Asukoht: Tallinn Tellija: Phoenix Land Projekti algus: 2006 Pindala: 100 000 m2

KOPLI 35 PLANEERING Põhja-Tallinna puuvillamanufaktuuri taaselustamine Tekstiilitööstus oli Eesti tähtsaim tööstusharu kuni Esimese maailmasõjani. 19. sajandi teisel poolel oli puuvillatööstuses juhtival kohal Narva Kreenholmi manufaktuur. Sajandivahetuse eel läks Eesti tekstiilitööstusel koguni nii hästi, et 1898. rajati Tallinnasse Kopli poolsaarele viiva tee äärde Sitsi mäele suur ja moodne Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik. Manufaktuuri hooned püstitati toona tühjale, soisele ja metsasele kohale.

Asendiskeem

282

Lisaks gigantsele peahoonele ehitati 20. sajandi esimestel aastatel Sitsi tänava äärde töölistele rida kahekorruselisi puust elumaju ja 1913. aastal ka juugendstiilis koolimaja. 1915. aastal ehitati ka väike õigeusu kirik, mis tegutseb tänaseni. Kokku moodustab see miljööväärtusliku Sitsi asumi. Vabriku 250 m pikkune peahoone ehitati punastest tellistest ning on oletatud, et selle ehituse jaoks töötasid ligikaudu aasta kõik tähtsamad telliskivitehased Tallinna ümbruses. Esimese maailmasõja

Peahoone pärast nõukogude õhuvägede pommirünnakut Tallinnale, 1943.

Peahoone pärast tehase tegevuse lõpetamist, 2006.

eel töötas tehases peaaegu 2000 töölist ja toodeti 20 miljonit meetrit puuvillriiet aastas. Teises maailmasõjas tehas hävis, kuid ehitati sõja järel uuesti üles. 1966. aastal toodeti seal ligi 50 miljonit meetrit puuvillriiet ja 45,5 miljonit rulli niiti, töötajate arv oli üle 3000. Ajaloolise vabriku õigusjärglane Baltex 2000 lõpetas tootmise 2006. aastal, kui ülemaailmsel väga hinnatundlikul tekstiiliturul koondus tootmine Aasia riikidesse.

283

Peahoone vaade

Peahoone teise korruse plaan

284

Peahoone l천ige 1

Peahoone l천ige 2

285

Katlamaja vaade

Katlamaja neljanda korruse plaan

Nüüdseks mahajäetud vana tehasehoone on tööstusmälestis ja see on kavas rekonstrueerida kortermajaks, mille esimesele korrusele on kavandatud teenindus- ja äripinnad, ülemistele avarad ja kõrgete lagedega lofti tüüpi korterid. Nõukogudeaegsed juurdeehitused lammutatakse, et rõhutada vana hoone esinduslikku ja võimsat vormi. Vana tehasega samasse kompleksi kuulub keskse väljaku äärne vana katlamaja, millele on kavandatud efektne juurdeehitus katusel. Uues olukorras ansambli loomiseks rajatakse pika ja madala tehasehoone kõrvale vastavalt Tallinna kõrghoonete teemaplaneeringule 210 meetri kõrgune elukorteritega kõrghoone. See muutub Tallinna maamärgiks üle Tallinna lahe Helsingi poolt tulles, varjamata samas vaadet vanalinna kaubamärgiks kujunenud iseloomulikule siluetile. Tehasehoonete taastamisele lisaks on kavandatud endise tehase territooriumile kortermajade rajamine ning kogu ala ühendamine tulevikus kesklinnaga mööda raudteetrassi kulgeva rohevööndi abil.

286

Peahoone tüüpkorteri plaan

* 1898. aastal ehitatud vanasse tööstushoonesse on kavandatud 5 m kõrguste lagedega korterid. Neis on ajastule omast šikki ja vaade neist – koosmõjus hea veiniga – mõjub inspireerivalt eri elualade professionaalidele.

287

Asukoht: Tallinn Tellija: Riigi Kinnisvara Kutsutud arhitektuurivõistlus: 2008, 1. koht Pindala: 70 000 m2

MAGASINI KVARTAL

ATA '98

Linnaehituslik lõige

Planeering Tallinna vangla territooriumile avatud linnaruumi kujundamiseks Planeeritav ala asub Tallinna kesklinna külje all, praeguse Tallinna vangla territooriumil. Vangla on kolimas linnast välja ja selle asemele kavandatakse elurajooni. Põhjast piirneb ala miljööväärtusliku elamukvartaliga, lõunast suure magistraaltänavaga (Lõunaväil), idast kalmistuga ja läänest eramutega.

3K 3K 3K 3K 3K

Planeeringuga väärtustatakse uute hoonete seos ümbritseva linnaga ning rõhutatud on hoonete vahel olevat ruumi. Kvaliteetse elukeskkonna tagavad kõrghaljastus, rekreatsioonialad ja nende kättesaadavus, head ühendused kesklinnaga, vaikus ja privaatsus.

3K 3K 3K

4K 4K

4K 3K

Kavandatud kortermajad on valdavalt kolme elukorrusega, millele lisandub vahetult maapinnaga kontaktis olev soklikorrus. Iga kortermaja ehitusalune pind jääb vahemikku 300–400 m2. Hooned on kavandatud liigendatuna, et tekiks piisaval arvul ja suuruses terrasse ja rõdusid. Äri- ja büroohooned Lõunaväila pool on tugeva liigendusega, tagades hoonetes piisavalt palju päevavalgusega

288

3K 3K

ruumi. Samas on ärihoonestus planeeritud küllaltki tihedalt, et tekiks täiendav mürabarjäär kortermajadele. Kvartali äri- ja eluhooned on omavahel ühenduses poolenisti maa-aluse parkimiskorruste abil, mille katused haljastatakse madalhaljastusega. Lisaks avalikele rohealadele – kesksele promenaadile ja küngastikule piki Lõunaväila – on loodud kortermajade ja tänavate vahele poolprivaatsed eesaiad ja privaatsed hoovid kortermajade vahel.

Asendiskeem

Miljööväärtusliku ala suunda on kavandatud roheline elukvartal, Lõunaväila äärde tekib liigendatud mahtudega büroohoonestus.

289

Asukoht: Reivheim, Stavanger, Norra Tellija: Boreal Transport Norge Projekti algus: 2012 Pindala: 90 000 m2

REVHEIMI BUSSIDEPOO Maa-aluse bussidepoo planeering Stavangeris Madla-Revheim on Stavangeri äärelinnapiirkond, mis on kavas muuta tulevikuliseks linnaosaks. Seni eelkõige põllumajanduslikus kasutuses olnud maa-ala laiub 76 hektaril. Stavanger Kommune on 2013. aastal läbi viinud kõrgetasemelise arhitektuurivõistluse parimate planeeringuideede saamiseks, et ehitada tulevikukindel ja energiatõhus linnak, milles kõik teenused oleks 10 minuti jalutuskäigu kauguses. Kogu linnakusse plaanitakse järgmise 20 aasta jooksul rajada 200 000 m2 büroopindu ja 4000 elamut.

Asendiskeem

Boreal osutab Stavangeri linnas ja regioonis bussitransporditeenuseid enam kui 200 bussiga. Maa väärtust hinnates ei ole bussifirma praegune Revheimis asuv maapealne depoo peagi enam võimalik maakasutusviis. KOKO arhitektide ülesanne on pakkuda välja lahendusi bussidepoo ehitamiseks tänavatasandist allapoole, nii et maapinnal saaks depoo kohal asuda nii büroo- kui ka eluhooned. Lisaks bussiparklale hõlmab kavandatav depoo ka remonditöökoda, pesulat, ohtlike ainete ladu, tanklat jms. Arhitektide, bussifirma ja linna koostöös on läbi mängitud kolm suuremat kavandit paljude alaversioonidega. Üks võimalus on ehitada bussidepoo Borealile kuuluva krundi alla, teine naabruses asuva kooli staadioni alla, kolmas hoopis piirkonda läbiva magistraali äärde. Igal lahendusel on oma eelised ja piirangud. Näiteks staadioni alla ehitatud depoo annaks jääkenergiat, mida saaks ära kasutada staadionile aastaringse kütte ja rohelise muru tagamiseks. Mujale kui staadioni alla ehitamine seab aga konstruktiivseid piiranguid bussidepoo peale ehitatavatele elu- või ärihoonetele. Variantide läbiproovimine, analüüs ja mõttetöö kestab ja areneb. Planeeritava transpordihoone üks kavanditest

290

Bussidepoo kolm paiknemisskeemi Revheimi alal ja vastavad logistikalahendused

Maa alla minek. Lahendusk채ik bussidepoo ehitamiseks t채navatasandist allapoole nii, et selle kohal maapinnal saaksid asuda nii b체roo- kui ka eluhooned.

291

Asukoht: Tallinn Tellija: Tallinna Sadam Kutsutud arhitektuurivõistlus: 2013 Pindala: 65 000 m2

UUS-SADAMA KVARTAL Võistlustöö Tallinna UusSadama kvartali linnaruumiliseks lahenduseks Tallinna sadama reisiterminali ja kesklinna vahel paiknev väheaktiivse kasutusega ala on kavas muuta asukohta väärtustavaks aktiivseks tsooniks, kus oleks nii kaubandust, hotelle, büroosid kui ka eluruume.

Situatsiooni skeem

Planeeritav ala asub linnaehituslikult väga mitmekülgsete ruumiliste mõjusuundade ristumispunktis. Läänes asub ajaloolise hoonestusega Lootsi kvartal, põhjas sadam, idas elamuala. Kvartalit läbib promenaad, mis ühendab omavahel Pirita ja Kalamaja linnaosa.

Kas selles kvartalis maabusid keskajal Taani sõdalased ja langes taevast tänane Taani lipp? Võimalik. Tallinn kui soodne sadamakoht oli tuntud juba 10. sajandil. Esimesi tunnistusi meresõitjast on pärit kogunisti 7. sajandist e.Kr.

292

Asendiskeem

Ala struktuuri kujundab osaliselt säilitatav ajalooline hoonestus, täpsemalt vanad paekivifassaadid ja endiste laohoonete ajaloolised „jalajäljed”. Sadama poole on planeeritud hotell ja lõunapoole maapinna tasandil kaubandusja parkimismaja. Kvartali idanurka on planeeritud uued eluhooned, mille esimesel korrusel asuvad kaubandusja äripinnad. Elukvartalit läbib inimmõõtmeline promenaad, mis jõuab välja Lootsi kvartali ja sadamahoone vahelisele väljakule. Ala põhjanurka on planeeritud parkimismaja koos büroohoonega.

293

Asukoht: Tallinn Tellija: Zelluloosi Kinnisvara Projekti algus: 2014 Pindala: 70 000 m²

Tselluloosi kvartali kontseptsioon

Situatsiooni skeem

Uus elu endisse tööstuskvartalisse 1662. aastal rajati Tallinna linna lähedale Ülemiste järvest kulgeva Härjapea jõe äärde esimene paberiveski, mis töötas kuni 1710. aastani. 18. sajandil ei olnud paberiveski ilmselt pidevalt käigus. 1824. aastal ostis vanutustöökojana kasutuses olnud vana hoone W. Fr. v Wistinghausen ning hakkas seda vabrikuhooneks ümber ehitama. Ehitus jäi aga soiku ja hooned lagunema, omanikud vahetusid.

Ajalooline foto Tartu maanteelt

Praegu olemasolev säilinud hoonestus pärineb 20. sajandi algusest. 1908.–1910. aastal ehitati nn esimene paberivabrik (projekti autor Otto Schott) – pikk kahekorruseline paeseintega, teraspostidele ja -taladele toetuva betoonvahelaega ja juugendstiilis fassaadiga hoone. Hoonet on algselt läbinud sisetänav. 1911.–1913. aastal ehitati samasse ansamblisse juugendstiilis tuletõrjedepoo, puidutöökoda, väravahoone ja piirdemüür ning teine paberivabrik. 1914.–1915. aastal ehitati külgfassaadiga vastu Tartu maanteed esinduslik peakontor. 1926. aastal valmis arhitekt Erich Jacoby projekti järgi uus kuue keedukatlaga tselluloosivabrik (praegune Fahle Maja). Teada on, et koos Pärnus asunud Waldhofi filiaalvabrikuga andis Tallinna paberivabrik enne Esimest maailmasõda üle 70% Venemaa tselluloositoodangust.

Aerofoto olemasolevast situatsioonist

294

Teise maailmasõja ajal sai tselluloosi- ja paberivabriku ehituskompleks kannatada. Selle taastamisel on ansamblit muutnud mitmed uus- ja juurdeehitused. Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaat töötas kuni pankrotistumiseni 1992. aastal. Praegu on marginaalne osa Sossi kvartali endisi tootmishooneid restaureeritud ja tänapäeva vajadustele kohandatud. Osa väärtusetuid ehitisi on lammutatud ja suur osa ootab restaureerimist. Hulk tööstuslikku sisseseadet on müüdud vanametalli. Tähelepanuta jäänud hooneosad lagunevad praegu edasi. Mitme endise tööstushoone sügavad ja kõrged ruumid on praegu kasutusel meelelahutusasutustena. Kunagi linna lähedale rajatud tehased asuvad nüüd Tallinna kesklinnas, linnasüdamest vaevu paari kilomeetri kaugusel. Tellijal on soov Tselluloosi kvartal kujundada multifunktsionaalseks keskuseks Ülemiste City ja Tallinna kesklinna vahel ning kontseptsioon annab sellele eesmärgile arhitektuurse väljundi. Väljatöötatud lahenduses on arvestatud tervikliku keskkonna toimimiseks vajalike funktsioonidega. Kontseptsioon näeb ette ajalooliste fassaadide avamise, võimalikult algupärasel kujul restaureerimise ning neid varjavate vähem väärtuslike hooneosade lammutamise. Ajalooline vahetänav Tartu maanteelt katlamaja suunal avatakse, et liigendada hoonekomplekside mahtusid ja anda ruumidesse loomulikku valgust. Säilitatavad hoonemahud hakkavad tööle valdavalt teenindus- ja kaubanduspindadena. Avatava tänava äärde kavandatud 1.–2. korrusel asuvad äri- ja teenindusettevõtted tekitavad aktiivse tänavafrondi. Neli skeemi võimalike juurdeehituste paiknemisega

* Tselluloosi kvartali tsaariaegsed ehitised olid tööstusarhitektuuri tippnäited, nõukogude aeg lisas juhuslikud slummilikud juurdeehitised. Eesmärk on taastada väärtuslikud hooned ja neid uue

Kontseptsioon näeb ette kuus võimalikku mahulist lahendust. Tekkiv linnaruum on keskusele omaselt suhteliselt tihe. Autoliikluse suunamine kvartali perimeetrisse propageerib rohelist ja inimmõõtmelist lähenemist. Uutesse hoonetesse on kavandatud korterid, bürood ja hotell. Tänu looduslikule nõlvale avanevad kõrgematelt korrustelt vaated nii sadamale, südalinnale kui ka Ülemiste järvele. Kvartali taaselustamise lähenemismudel on sarnane Fahle maja omaga – vanade tehasehoonete taastamise ja restaureerimise kulu katmiseks on vajadus efektiivsete pealeehitiste järele, mille müügitulu kataks taastamise kulusid.

arhitektuuriga võimendada.

295

Asukoht: Tallinn Tellija: Harju Tervis Projekti algus: 2014 Pindala: 260 000 m2

KRULLI MASINATEHASE kontseptsioon Terviklik linnakeskkond Tallinnasse, Kalamaja ja Pelgulinna piirile Planeeritav ala paikneb südalinnast jalutuskäigu kaugusel, populaarse Kalamaja miljööväärtusliku asumi lääneservas ja Kopli poolsaare ühe intensiivsema tuiksoone, Kopli tänava ääres. Endise Franz Krulli masinatehase ümbrusest leiame väga erinevat linnamaastiku. Volta tänav on linna poolt ääristatud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses rajatud kahe-kolmekorruseliste endiste üürimajadega. Planeeringuala poole jääv osa Volta tänavast piirneb erinevate tööstusrajatistega kuni Tööstuse tänavani. Planeeringualast edelas on Kopli kaubajaam. Üldplaneering näeb tulevikus ette kergliiklustee üle kaubajaama territooriumi, et tekitada side Kalamaja ja Pelgulinna vahel. Planeeringualast loodesse ja põhja jääb segahoonestusala silikaatkivist ja metallist tööstusarhitektuuriga, muinsuskaitse all olevad 1915. aastal valminud Peeter Suure merekindluse garnisoni üleajateenijate elamud ja Arsenali tehasehoone. Masinatehase ajalooline olemasolev sisetänav on muudetud Krulli lineaarpargiks, kus on õigus olla vaid jalakäijatel. Autoliiklus on kavandatud kvartali perimeetrisse, olemasolevatele ja perspektiivsetele tänavatele. Uued arhitektuursed mahud järgivad ajaloolist tänavafronti ning säilitatavad ajaloolised fassaadid loovad oma ajatu olemusega uuele kvartalile identiteedi.

296

Kergliikluse alad

Olemasolev ja kavandatud hoonestus

Rohealad

Parkimine

Asendiskeem

* Franz Krulli tehastest veeresid välja terasvalutooted, aurukatlad, elektrijaamade sisseseaded, põllumajandusmasinad ja vedurid. Uus planeering on sama mitmekesine.

Kopli tänava ja Kultuurikilomeetri nurgale on ette nähtud ärikeskus kaupluste ja vaba aja veetmise kohtadega. Väljapakutud lineaarpargi motiiv seob ühe rohelise sirgena uute väiksemate kvartalite rohealad. Lineaarpargi ääres on esinduslikul kohal kõige autentsemalt säilinud Franz Krulli masinatehase koostetsehh, millesse on kavandatud kvartalikeskne klubihoone. Keskse peatänava äärde, esimestele korrustele kavandatud äri- ja teenindusettevõtted tekitavad aktiivse tänavafrondi.

297

TUNNUSTUSED 2014 rahvusvaheline kinnisvara konkurss MIPIM Awards / parima renoveeritud hoone kategooria / finalist / Lennusadam 2014 Euroopa Muuseumide Foorum / Euroopa Aasta Muuseumi auhind / äramärkimine / Lennusadam 2013 Euroopa Liidu kultuuripärandi auhind / Europa Nostra auhind 2013 / Grand Prix / Lennusadam 2013 Rahvusvaheline restaureerimis- ja konserveerimisauhind Domus / hõbemedal / Lennusadam 2013 Rahvusvahelise Sisearhitektuuri Assotsiatsiooni (IIDA) Global Excellence Awards / kategooria: ühiskondlikud, kultuuri ja hariduse hooned / kategooria võitja / Lennusadama sisearhitektuurne lahendus 2013 Euroopa Liidu kaasaegse arhitektuuri Mies van der Rohe auhind / nominent / Lennusadam 2012 Eesti Kultuurkapital / aastapreemia / vesilennukite angaaride ja Tallinna teletorni rekonstrueerimine 2012 Rootsi äriauhind / parim keskkonda panustav projekt / Lennusadama mereküttesüsteem 2012 Tallinna Kultuuriväärtuste Amet / restaureerimispreemia / kultuurimälestiste kategooria / äramärkimine / Lennusadam

2012 Eesti Kinnisvarafirmade Liidu auhind Kinnisvara Guru 2012 Eesti Disainiauhind BRUNO / parim disainiobjekt / Grand Prix / Lennusadam 2012 Eesti Disainiauhinnad / parim disainimeeskond / Lennusadam / KOKO arhitektid & Produktsioonigrupp 2012 Eesti Disainiauhind BRUNO / parim keskkonnadisain / Lennusadama põrand / KOKO arhitektid & Produktsioonigrupp 2012 Maailma Arhitektuurifestival (WAF) / kategooriad vana ja uus ning ekspositsioon / finalist / Lennusadam 2012 Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) / aasta ehitusprojekt / Lennusadam 2012 Eesti Betooniühing / aasta betoonehitis / Lennusadam

2008 Wienerberger tellisarhitektuuri auhind / parim rahvusvaheline tellisarhitektuuri ehitis / nominent / Tallinna Sünagoog 2007 Londoni Disainimuuseum / Design of the Year / arhitektuuri kategooria / Fahle maja 2007 Eesti Kultuurkapital / arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia / arhitektuur ja sisearhitektuur / Tallinna Sünagoog 2006 Eesti Kultuurkapital / arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia / Fahle maja 2004 Eesti Sisearhitektide Liit / aastapreemia / parim ühiskondlik interjöör / Georg Ots Spa Hotel 2004 Kuressaare Linnavalitsus / parim uusehitis / Georg Ots Spa Hotel 2003 Eesti Metsatööstuse Liit koostöös Eesti Arhitektide Liiduga / Eesti parim puitehitis 1997–2003 / eripreemia vineeri kasutamise eest / suvila Lohusalus

2009 Euroopa Liidu kaasaegse arhitektuuri Mies van der Rohe auhind / finalist / Rottermanni laudsepatöökoda

2000 Vabariigi Valitsus / kultuuripreemia / Eesti paviljon Hannoveri maailmanäitusel EXPO 2000

2009 Euroopa Liidu kaasaegse arhitektuuri Mies van der Rohe auhind / nominent / Tallinna Sünagoog

2000 Eesti Kultuurkapital / arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia / Eesti paviljon Hannoveri maailmanäitusel EXPO 2000

2009 Tallinna Linnavalitsus / Põhjala Valguspärl / Metro Plaza fassaadi valguslahendus

Euroopa Liidu ja Europa Nostra kultuuripärandi Grand Prix üleandmine Ateenas Akropolise Herodes Atticuse amfiteatris (avatud a. D. 161), 2013.

299

KOKO arhitektid meeskond 2014

Liis Lindvere

Olga Batuhtina

sisearhitekt

Jaanus Männik

projektijuht

Kadri Kaldam

sisearhitekt

Maigi Koplimets

büroojuht

Liis Uustal

arhitekti assistent

Sten-Mark Mändmaa

projektijuht / arhitekt

Tatiana Päss

illustraator

300

helen küppas

arhitekt / joogatreener

assistent

Kristo Rämson

BIM modelleerija

raivo kotov

partner

Üla Koppel

maastikuarhitekt

Raili Paling

sisearhitekt

indrek mikk

arhitekt

Jelena Altmäe

arhitekti assistent

Andrus Kõresaar

partner

lea laidra

arhitekti assistent

Elo Aun

rahvusvahelised suhted

Martin Tago

arhitekt

Katrin Musta

raamatupidaja

Kärt Loopalu

sisearhitekt

martin lazarev

graafiline disainer / illustraator

ENDISED KAASTÖÖTAJAD Hannes Praks Kätlin Ölluk Lembit-Kaur Stöör Liisi Murula Tõnis Kimmel Toomas Tammerik Margus Maiste Tõnis Savi Margit Aule Margit Argus Ülo-Tarmo Stöör Karis Kahr Liina Rohtlaan Marita Mätas Triin Kivi Kristi Kroon Kristiina Viires Krista Teinveld Eve Ott Tiina Kiilaspea Sander Künnapas Viido Naruskberg Avo Kuldkepp

TÖÖDE ANDMED

AVALIKUD HOONED EXPO 2000 Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus: Arvi Karotam Arhitektuur: Andrus Kõresaar, Raivo Kotov Kohalik arhitekt: KSP Engel und Zmmermann Projekteerimise projektijuhtimine: Innomore Eesti: Ahti Väin, Aleksandr Stogov-Suvorov Sisearhitektuur: Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Hannes Praks, Tiit Tael Konstruktsioonid: Neoprojekt: Kalju Loorits, Marti Sein, Andres Kindel Mehaanika: Eli: Tõnu Vaher, Toomas Haggi Eriosad: ESP: Albert Rodin; Hiieko: Jaak Levertand; Contactus: Margus Leoste, Tanel Kübarsepp Ehitaja: Skanska Ehitus: Margus Põim; Koger & Partnerid: Andres Koger, Kaupo Kaljuvee, Dzintar Klavan; Viljandi Metall: Jaak Sulg

CITY HOTEL BRUN INIEKS ´ Tellija: Bruninieks MS: Märt Moosar Arhitektuur: KOKO arhitektid: Andrus Kõresaar, Raivo Kotov Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Kätlin Ölluk Konstruktsioonid: Peipman Inseneribüroo: Tõnu Peipman

GEORG OTS SPA HOTELL Tellija: Norbert: Tarmo Sumberg Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Üla Koppel Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liisi Murula, Raili Paling Konstruktsioonid: KOKO arhitektid: Toomas Tammerik Eriosad: VIP Projekt: Toomas Koov, Peeter Kink, Toomas Viiand Maastikuarhitektuur: Tiina Tuulik, Lea Järve Hoone graafika: KOKO arhitektid: Martin Lazarev; Produktsioonigrupp: Indrek Koduvere, Alar Koot, Allan Pops Ehitaja: Hea 5

E-PARLAMENDI SAAL Tellija: Riigikogu Kantselei: Illi-Malle Ong Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Lembit-Kaur Stöör, Andrus Kõresaar, Martin Pärn Graafiline ja multimeedia disain: KOKO arhitektid: Andrus Kõresaar; tunnusgraafika: Martin Lazarev

302

MERCHANT’S HOUSE HOTEL Tellija: Hansafond Grupp: Jonathan Poole Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Raili Paling, Liisi Murula

HOTEL JURMALA SPA Tellija: Ärimaja: Olav Miil, Andres Tiik Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere, Kätlin Ölluk Tunnusgraafika: Ionel Lehari Ehitaja: FKSM

ARENSBURG BOUTIQUE HOTEL & SPA Tellija: Arens Vara: Aarne Mustis Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Margit Aule, Lea Laidra, Tõnis Savi Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liisi Murula, Raili Paling, Margit Argus Konstruktsioonid: Kuressaare Kommunaalprojekt: Toomas Reinmets Hoone graafika: KOKO arhitektid: Martin Lazarev; Produktsioonigrupp: Indrek Koduvere, Terje Tunis Eriosad: Kuressaare Kommunaalprojekt; Inseneribüroo Teknoplan Ehitaja: EBC Ehitus

TALLINNA SÜNAGOOG Tellija: Eesti Juudiusu Kogudus: Boris Oks, Shmuel Kot Loominguline juht: KOKO arhitektid: Andrus Kõresaar Arhitektuur: KOKO arhitektid: Lembit-Kaur Stöör, Tõnis Kimmel Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Raili Paling, Liis Lindvere Projekteerimise projektijuhtimine: KOKO arhitektid: Jaanus Männik Graafiline disain: KOKO arhitektid: Martin Lazarev Konstruktsioonid: KOKO arhitektid: Toomas Tammerik Akustika: Linda Madalik Eriosad: Hevac: Albert Rodin, Kaia Hannus; Contactus: Jaan Puss; Basseinitehnika: Priit Nõmmeots Ehitaja: Kolle: Igor Geller, Grigori Roiz

TALLINNA INGLISE KOLLEDŽI SPORDIHOONE Tellija: Inglise Kolledži Sihtasutus: Toomas Kruusimägi, Hillar-Peeter Luitsalu Loominguline juht: KOKO arhitektid: Andrus Kõresaar Arhitektuur: KOKO arhitektid: Lembit-Kaur Stöör, Margus Maiste, Ülo-Tarmo Stöör, Lea Laidra Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Raili Paling, Liis Lindvere, Liisi Murula Projekteerimise projektijuhtimine: KOKO arhitektid: Jaanus Männik Graafiline disain: KOKO arhitektid: Martin Lazarev; Produktsioonigrupp: Indrek Koduvere Konstruktsioonid: KOKO arhitektid: Toomas Tammerik Akustika: Linda Madalik Eriosad: Hevac: Teet Tark, Albert Rodin, Kaia Hannus; Contactus: Jaan Puss; Basseinitehnika: Priit Nõmmeots Ehitaja: Skanska Ehitus: Tiit Kõnd

NUKU MUUSEUM Tellija: KESSEUM: Toomas Johanson, Meelis Pai Loominguline juht: KOKO arhitektid: Andrus Kõresaar Arhitektuur: KOKO arhitektid: Indrek Mikk, Lea Laidra; Vana Tallinn: Mari Haamer Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere, Margit Argus, Raili Paling Projekteerimise projektijuhtimine: KOKO arhitektid: Jaanus Männik Konstruktsioonid: KOKO arhitektid: Toomas Tammerik Multimeedia: Madis Raidaru Hoone graafika: Produktsioonigrupp: Indrek Koduvere Interaktiivne tähtede sein: Interakt: Toomas Vinter, Kalle Tiisma Eriosad: Hevac: Teet Tark, Albert Rodin; Habelsberg: Tarmo Põderson; Henert Grupp: Mart Mae Ehitaja: Tarrest Ehitus: Mart Tarum, Kaarel Kõuts

KINO ARTIS Tellija: Tallinnfilm: Margit Vremmert, Katrin Rajasaare Arhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere, Raili Paling Akustika: Linda Madalik Tunnusgraafika: KOKO arhitektid: Martin Lazarev Ehitaja: Merko Ehitus: Indrek Tarto

TALLINNA SUURGILDI HOONE Tellija: Eesti Ajaloomuuseum: Sirje Karis Ekspositsiooni kontseptsioon: Eesti Ajaloomuuseum: Mariann Raisma, Inge Laurik-Teder, Tõnis Liibek Loominguline juht: KOKO arhitektid: Andrus Kõresaar Arhitektuur: Restor: Mart Keskküla Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere, Margit Argus, Margit Aule Projekteerimise projektijuhtimine: KOKO arhitektid: Jaanus Männik Tunnusgraafika: Jan Tomson, Indrek Sirkel Graafiline disain, ekspositsiooni kujundus, multimeedia, interaktiivsed eksponaadid: Produktsioonigrupp: Teele Laats, Rait Siska, Risto Tali, Kertu Tuberg, Jaanika Pajuste, Annely Põldsaar, Sander Põldsaar, Katrin Sipelgas, Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo, Siim Vinter, Toomas Vinter, Kalle Tiisma, Indrek Hirvlaan, Tõnu Jaansoo, Lauri Laasik, Liina Rohtlaan, Mark Baranin, Hannes Mäehans Eksponaatide paigaldus: Villu Plink, Kristiina Laurits Konstruktsioonid: Ehitusekspertiisibüroo: Maari Idnurm Eriosad: Kordamed; Vaimar; Energiakonsult; Energia ja Loodus Ehitaja: Tarrest Ehitus: Jannes Põder

TARTU MAARJA KIRIK Tellija: Tartu Maarja Kiriku SA: Heikki Valk Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Indrek Mikk, Lea Laidra Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere, Raili Paling 3D illustratsioonid: KOKO arhitektid: Karis Kahr, Tatiana Päss Projekteerimise projektijuhtimine: KOKO arhitektid: Jaanus Männik

Konstruktsioonid: EEB Projekt, Maari Idnurm Eriosad: Kordamed: Jakob Jasman; Raksit: Aivar Rant; ITK Inseneribüroo: Taisto Tammearu

TALLINNA TELETORN Tellija: Levira AS: Aare Siimon, Urmas Ojamaa Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Indrek Mikk, Margit Aule, Lea Laidra Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere, Raili Paling, Margit Argus Tunnusgraafika: Velvet: Janno Siimar Graafiline disain: Creatum: Igor Baturin, Moonika Kiop, Peeter Heinat Ekspositsiooni disain ja tootmine: Produktsioonigrupp: Andrus Kõresaar, Teele Laats, Madis Tüür, Lauri Laasik, Mark Baranin, Hannes Mäehans, Siim Vinter, Ragnar Kullamäe, Toomas Vinter, Kalle Tiisma, Indrek Hirvlaan, Bruno Lillemets, Kaiko Kivi, Kalle-Priit Pruuden, Karmo Kiivit, Tanel Toom, Liina Rohtlaan Projekteerimise projektijuhtimine: Projektipea: Riho Joala Konstruktsioonid: Neoprojekt: Marti Sein, Piret Voore Eriosad: Hevac: Teet Tark, Albert Rodin, Kaia Hannus; Contactus: Margus Leoste, Sergei Zajarin; Pilvi Pärnamägi; Telealarm: Aivar Pahkpuu Ehitaja: YIT Ehitus: Margus Põim, Tiit Jors

LENNUSADAM Tellija: Eesti Meremuuseum: Urmas Dresen (direktor), Heinu Klaas (Lennusadama projekti üldjuht), Ott Sarapuu (ekspositsioonijuht) Projekti kontseptsioon: Continuum: Kristel Oitmaa Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Margit Aule, Indrek Mikk, Tõnis Savi, Lea Laidra, Jelena Altmäe Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Margit Argus, Andrus Kõresaar, Olga Batuhtina, Liina Rohtlaan 3D illustratsioonid: KOKO arhitektid: Karis Kahr; A3 Interactive: Agor Eiskop, Mikk Punning

Projekteerimise projektijuhtimine: KOKO arhitektid: Jaanus Männik, Andrus Kõresaar Tunnusgraafika: Jan Tomson Ekspositsiooni disain ja tootmine: Produktsioonigrupp: Andrus Kõresaar, Teele Laats, Madis Tüür, Lauri Laasik, Mart Saar, Kiur Aarma, Jaak Kilmi, Toomas Vinter, Kalle Tiisma, Indrek Hirvlaan, Tõnis Oppe, Olavi Opper, Erik Paakspuu, Tõnu Jaansoo, Tauno Tali, Anton Vill, Liina Rohtlaan, Annely Põldsaar, Sander Põldsaar, Rait Siska, Kertu Tuberg, Taavi Varm, Jaanika Pajuste, Siim Vinter, Kairo Koik, Madis Peep, Krister Viirsaar, Veiko Anvelt, Mark Baranin, Hannes Mäehans, Katrin Sipelgas, Asso Altmäe, Tõnu Narro, Moonika Siimets, Elo Soode, Toomas Valdmann, Sven-Erik Valdmann, Glen Pilvre, Tiit Lepp, Ahti Vuks, Kätly Kaibald, Pavel Vedehhin Konstruktsioonide renoveerimine: prof Karl Õiger, Heiki Onton Uued konstruktsioonid: Neoprojekt: Marti Sein, Priit Luure, Andres Kindel; Viljandi Metall: Jaak Sulg, Indrek Tirmaste; MEC Insenerlahendused: Meelis Mäesalu Eriosad: Hevac: Teet Tark, Albert Rodin, Kaia Hannus; Henert Grupp: Mart Mae; Hanken: Indrek Siigur; Nivoo Projekt: Anne Altpere; Pilvi Pärnamägi Valguslahenduse konsultandid: Urmas Pastarus, Ahto Kallas Tõstandväravate konsultandid: ELI: Tõnu Vaher, Toomas Haggi; Electromix: Toomas Valdmann Akustika: Linda Madalik Ehitusjuht: Eesti Meremuuseum: Urmas Toomet Ehitaja: Nordecon: Toomas Luman, Jaano Vink; Martin Viilep, Veiko Krautman, Alari Kompus, Kaupo Kaupmees, Tanel Kuusmaa, Viljo Niit, Harto Vallimägi, Sulev Alliksaar Silla ehitus: Ilmarine: Kaido Aettik, Marko Kikkas

TARTU ÜLIKOOLI LOODUSMUUSEM Tellija: Tartu Ülikool: Urmas Kõljalg, Reet Mägi Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Indrek Mikk, Lea Laidra Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere, Raili Paling

303

Projekteerimise projektijuhtimine: KOKO arhitektid: Jaanus Männik Tunnusgraafika: Produktsioonigrupp: Marko Ausma Ekspositsiooni disain: Produktsioonigrupp: Teele Laats, Andrus Kõresaar, Liina Rohtlaan, Marko Ausma, Jaanika Pajuste, Kertu Tuberg, Sander Põldsaar, Lauri Laasik, Maris Kaskmann, Liisa Kivimäe, Tatiana Päss Topised, mulaažid ja dioraamid: Stuudio Viridis Konstruktsioonid: Ehitusekspertiisibüroo: Siim Randmäe Eriosad: Kordamed: Jakob Jasman; Raksit: Aivar Rant; ITK Inseneribüroo: Taisto Tammearu Ehitaja: Tartu Ehitus: Üllar Juhanson

3D illustratsioonid: KOKO arhitektid: Kristo Rämson, Tatiana Päss Projekteerimise projektijuhtimine: KOKO arhitektid: Jaanus Männik, Andrus Kõresaar Konstruktsioonid: EEB Projekt: Maari Idnurm Akustika: Akukon: Marko Ründva Eriosad: Teinos: Peeter Luurmees, Igor Britikovski; ITK Inseneribüroo: Argo Stallmeister, Taisto Tammearu Ehitaja: Nordecon: Jaano Vink, Ain Rebane

EESTI TERVISHOIU MUUSEUM Tellija: Eesti Tervishoiu Muuseum: Margus Jurkatam Arhitektuur: KOKO arhitektid: Indrek Mikk, Lea Laidra Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere, Raili Paling Projekteerimise projektijuhtimine: KOKO arhitektid: Jaanus Männik Ekspositsiooni disain: Produktsioonigrupp: Teele Laats, Andrus Kõresaar, Marko Ausma, Joosep Maripuu, Maris Kaskmann, Liina Rohtlaan, Sander Põldsaar, Jaanika Pajuste, Siim Vinter, Ragnar Kullamäe, Mark Baranin, Hannes Mäehans, Toomas Kants Eksponaatide paigaldus: Villu Plink, Kristiina Laurits Konstruktsioonid: Ehitusekspertiisibüroo: Maari Idnurm Eriosad: Kordamed: Jakob Jasman; Raksit: Aivar Rant; ITK Inseneribüroo: Riho Kirss Ehitaja: Tarrest LT OÜ: Jannes Põder

AQVA SPA HOTELL Tellija: Aqva Hotels: Roman Kusma Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Indrek Mikk, Lea Laidra Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere, Olga Batuhtina Projekteerimise projektijuhtimine: KOKO arhitektid: Jaanus Männik Konstruktsioonid: KTR Projekt: Kristjan Kaares, Risto Kann Eriosad: VIP Projekt: Toomas Koov, Peeter Kink; Henert Grupp: Mart Mae; Pilvi Pärnamägi Ehitaja: Mudel Ehitus: Jaanus Koval

MATKAHÜTID SODDATJØRNIS Tellija: Stavanger Turistforening: Preben Falck Arhitektuur: KOKO arhitektid: Martin Tago, Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Sten-Mark Mändmaa, Liis Uustal Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Raili Paling, Kadri Kaldam, Kärt Loopalu 3D illustratsioonid: KOKO arhitektid: Kristo Rämson, Tatiana Päss

KUURORT-HOTELL & SPAA ESTONIA Tellija: Nordecon: Jaano Vink, Avo Ambur; Estonia Medical SPA Hotel: Andrus Aljas Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Indrek Mikk, Olga Batuhtina, Lea Laidra Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere, Raili Paling, Kadri Kaldam, Kärt Loopalu

304

ARVO PÄRDI KESKUS Tellija: SA Arvo Pärdi Keskus Konkursi meeskond: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Üla Koppel, Indrek Mikk, Martin Tago, Liis Lindvere, Raili Paling 3D illustratsioonid: KOKO arhitektid: Karis Kahr, Tatiana Päss

Cinema Electronic community

Everyday life

For business or pleasure?

Tower of devices

Future tunnel Car devices

Portable radios

Fronts and backs

Workshop Technology of sound

Relay centres

Information transfer

Visitors future dreams

From points of light to pixels

Internet before Internet Technical hobbyists

Networks

Transistors History Tigerstedt

1 Past dreams

ESKO

HELSINGI TEHNIKAMUUSEUM Tellija: Tekniikan Museo: Marjo Mikkola Ekspositsiooni disain: KOKO arhitektid: Liis Lindvere, Liis Uustal, Kadri Kaldam Projekteerimise projektijuhtimine: KOKO arhitektid: Andrus Kõresaar, Sten-Mark Mändmaa Eriosad: KNX Stuudio: Mart Mae

MAARJAMÄE LOSS Tellija: Eesti Ajaloomuusem: Sirje Karis Arhitektuur: KOKO arhitektid: Andrus Kõresaar, Raivo Kotov Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Raili Paling, Kärt Loopalu, Kadri Kaldam 3D illustratsioonid: KOKO arhitektid: Karis Kahr, Kristo Rämson, Tatiana Päss

ÄRI- JA BÜROOHOONED FAHLE MAJA Tellija: Koger & Partnerid: Andres Koger, Margus Põim Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Olga Batuhtina, Lea Laidra, Jelena Altmäe Fassaadide restaureerimine: Helve Ilves Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere, Raili Paling, Kätlin Ölluk, Liisi Murula, Raivo Kotov, Andrus Kõresaar Graafiline disain: KOKO arhitektid: Martin Lazarev Konstruktsioonid: Ago-Allan Kuddu Eriosad: Hiieko: Aleksei Ivanov, Svetlana Moltsar; Connect: Mart Mae; Henert Grupp: Marina Koit; Pilvi Pärnamägi Ehitaja: Koger & Partnerid: Toomas Kaares

SAKALA TOIMETUSE MAJA Tellija: Kerri C&M, Sakala Kirjastus: Taavi Kerner, Peep Kala Arhitektuur: KOKO arhitektid: Margus Maiste Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere, Raili Paling Konstruktsioonid: RV Projekt: Väino Taidur Eriosad: Inseneribüroo Muru: Jaak Muru; Vennev: Tõnu Ennemuist; PB-Projekt: Bruno Bogdanovics Ehitaja: Leviehitus: Indrek Saar, Kuldar Ilus

METRO PLAZA Tellija: Focus Kinnisvara: Sulo Nigul, Mart Habakuk, Arle Mölder Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Andrus Kõresaar, Lea Laidra Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere, Raili Paling, Liina Rohtlaan Projekteerimise projektijuhtimine: Oma Ehitaja: Kaspar Ots Graafiline disain: KOKO arhitektid: Martin Lazarev Konstruktsioonid: Neoprojekt: Marti Sein, Jaanus Viljamaa Eriosad: Hiieko: Aleksei Ivanov; Contactus: Jaan Puss; Vaimar; K-Projekt Valgusfassaadi konsultant: Valgusmaania: Eva Tallo, Priit Aulik Ehitaja: Facio Ehitus

ROTERMANNI LAUDSEPATÖÖKODA Tellija: Rotermann City: Heiki Kivimaa Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Jelena Altmäe Projekteerimise projektijuhtimine: Projektipea: Riho Joala Konstruktsioonid: Neoprojekt: Marti Sein, Matis Teeäär Eriosad: Hevac: Albert Rodin; VIP Projekt: Toomas Viiand; Pilvi Pärnamägi Ehitaja: KMG Ehitus: Tiit Nurklik, Deivy Paavo

ROTERMANNI ELEVAATOR Tellija: Rotermann City: Heiki Kivimaa, Tõnis Sõõrumaa, Martin Ühtegi Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Olga Batuhtina 3D illustratsioonid: KOKO arhitektid: Karis Kahr, Kristo Rämson, Tatiana Päss Projekteerimise projektijuhtimine: Projektipea: Riho Joala Konstruktsioonid: Inseneribüroo Pike: Ivar Muuk Eriosad: VIP Projekt: Toomas Koov, Peeter Kink, Toomas Viiand; K-Projekt Akustika: Akukon: Marko Ründva

ROTERMANNI LEIVAVABRIK Tellija: R6 Arendus: Tõnis Sõõrumaa, Martin Ühtegi Konkursi meeskond: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Indrek Mikk, Martin Tago 3D illustratsioonid: KOKO arhitektid: Kristo Rämson, Tatiana Päss

RÄVALA GALERII Tellija: Rävala Kaheksa: Jaanus Paas, Veljo Kuusk, Tauno Muide Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Sten-Mark Mändmaa, Martin Tago, Indrek Mikk; Benoy, London, Suurbritannia: Robert Bishop, Scott Pryde, Pete Challoner; Rstudio for architecture, Göteborg, Rootsi: John R Johanson, Carl Johansson-Ahlberg 3D illustratsioonid: KOKO arhitektid: Karis Kahr, Kristo Rämson, Tatiana Päss

KÕRGHOONE A. LAUTERI 3 Tellija: EBS Campus: Madis Habakuk Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Indrek Mikk, Andrus Kõresaar, Sten-Mark Mändmaa, Martin Tago 3D illustratsioonid: KOKO arhitektid: Karis Kahr, Kristo Rämson, Tatiana Päss

BALTI JAAMA TURG Tellija: Astri Kinnisvara: Tarmo Kleimann Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Martin Tago, Andrus Kõresaar, Indrek Mikk 3D illustratsioonid: KOKO arhitektid: Kristo Rämson, Tatiana Päss

BÜROOHOONE TARTU MNT 80M Tellija: Zelluloosi Kinnisvara: Rein Kilk, Kaspar Kokk, Eero Lukkanen Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Sten-Mark Mändmaa, Martin Tago 3D illustratsioonid: KOKO arhitektid: Kristo Rämson, Tatiana Päss

KÕRGHOONE MAAKRI 19 / 21 Tellija: Logoner Konkursi meeskond: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Indrek Mikk, Margit Aule 3D illustratsioonid: KOKO arhitektid: Karis Kahr

KOMEEDI KOHVIKU TERRASS Tellija: Solaris Keskus: Priit Rebane Arhitektuur: KOKO arhitektid: Andrus Kõresaar, Olga Batuhtina Ehitaja: Merko Ehitus: Indrek Tarto

305

KORTERELAMUD KORTERELAMU VABRIKU 33 Tellija: Asunik: Märten Kross, Jaanus Hallik Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Tõnis Kimmel Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere, Raili Paling Konstruktsioonid: KOKO arhitektid: Toomas Tammerik Eriosad: Märt Falk; Eldeco: Jaan Torm Ehitaja: Celander Ehitus

RABAKÜLA ELURAJOON Tellija: NCC Ehitus: Priit Aer, Andres Mikker Arhitektuur: KOKO arhitektid: Lembit-Kaur Stöör, Raivo Kotov, Ülo-Tarmo Stöör, Indrek Mikk, Margit Aule, Lea Laidra, Jelena Altmäe Konstruktsioonid: CES; Estkonsult Eriosad: Teinos; Stik-Elekter Ehitaja: NCC Ehitus: Priit Aer

KORTERMAJAD PÄRNUS Tellija: Metsapiiri Maja: Margus Põim, Harri Karula Arhitektuur: Lembit Tork; KOKO arhitektid: Raivo Kotov Konstruktsioonid: Tari Projektbüroo Eriosad: Tari Projektbüroo Ehitaja: Koger & Partnerid: Martin Riidamets

DALE Tellija: Dale Eiendomsutvikling: Svend Erik Haavik, Lars Stangeland Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Indrek Mikk, Margus Maiste, Üla Koppel, Martin Tago Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere, Raili Paling, Kadri Kaldam 3D illustratsioonid: KOKO arhitektid: Karis Kahr, Kristo Rämson, Tatiana Päss Projekteerimise projektijuht: KOKO arhitektid: Jaanus Männik Konstruktsioonid: Novarc: Jüri Rass, Aleksandr Sepp, Jaanus Natka, Oliver Lätti Eriosad: Novarc: Jüri Rass, Aleksandr Sepp, Peter Haab, Toomas Kõll, Maarika Koor, Urve Rehepapp, Martin Mäsak

KULDALA ELURAJOON Tellija: Koger Kinnisvara: Andres Koger, Margus Põim Arhitektuur: KOKO arhitektid: Lembit-Kaur Stöör, Margus Maiste, Raivo Kotov, Tõnis Kimmel, Tõnis Savi, Olga Batuhtina, Indrek Mikk, Margit Aule Tunnusgraafika: KOKO arhitektid: Martin Lazarev Konstruktsioonid: Piko Projekt Eriosad: Piko Projekt: Pilvi Pärnamägi Ehitaja: Koger & Partnerid: Margus Põim, Kaido Põld

GOSPA RESIDENTSID Tellija: Hea 5: Andres Rätsepp, Tarmo Sumberg Arhitektuur: KOKO arhitektid: Indrek Mikk, Raivo Kotov Sisearhitektuur: Kätlin Ölluk Konstruktsioonid: Kuressaare Kommunaalprojekt Eriosad: Kuressaare Kommunaalprojekt Ehitaja: Hea 5: Indrek Kalk

306

ISIKLIKUD RUUMID SUVILA LOHUSALUS Tellija: eraisik Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Hannes Praks Konstruktsioonid: Peipman Inseneribüroo: Tõnu Peipman Ehitaja: Lahever Ehitus

VILLA KURESSAARES I Tellija: eraisik Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Raili Paling Konstruktsioonid: KOKO arhitektid: Toomas Tammerik

VILLA KURESSAARES II Tellija: eraisik Arhitektuur: KOKO arhitektid: Lembit-Kaur Stöör; Ülo-Tarmo Stöör Sisearhitektuur: Vaikla Disain: Argo Vaikla, Katrin Vaikla, Mari-Liis Süld Konstruktsioonid: Printsiip Inseneribüroo: Tõnu Peipman; KOKO arhitektid: Toomas Tammerik

FAHLE MAJA KORTER 44 Tellija: Koger & Partnerid: Andres Koger Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere Kamina disain: Risto Tali, Rait Siska Ehitaja: Koger & Partnerid: Toomas Kaares

VILLA ROHUNEEMES II Tellija: eraisik Arhitektuur: KOKO arhitektid: Margus Maiste Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere Konstruktsioonid: Ago-Allan Kuddu

Linnaehituslikud kavandid MÕISAVAHE KVARTAL Tellija: Tartu Linnavalitsus Konkursi meeskond: KOKO arhitektid: Margus Maiste, Lembit-Kaur Stöör, Raivo Kotov, Üla Koppel, Tõnis Savi

HIPODROOMI KVARTAL Tellija: Koger & Partnerid: Andres Koger Konkursi meeskond: KOKO arhitektid: Indrek Mikk, Margit Aule, Lembit-Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör, Andrus Kõresaar

PATAREI PLANEERING Tellija: Riigi Kinnisvara Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Margit Aule, Indrek Mikk, Tõnis Savi, Ülo-Tarmo Stöör

KOPLI 35 PLANEERING Tellija: Phoenix Land: Sonny Aswani, Swee Siong, Tarvo Teder Planeeringu kontseptsioon: KOKO arhitektid, New Space Architects (Singapur), KPME Inseneribüroo, Ars Projekt Detailplaneering: K-Projekt: Rein Annusver, Ülle Kadak, Tarmo Siimsaare Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Indrek Mikk, Andrus Kõresaar, Tõnis Savi, Viido Naruskberg, Lembit-Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere; Lasse Ira

MAGASINI KVARTAL Tellija: Riigi Kinnsivara: Marko Sula Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Margit Aule, Lea Laidra, Indrek Mikk Detailplaneering: K-Projekt: Rein Annusver, Ülle Kadak, Aive Hirtentreu

REVHEIMI BUSSIDEPOO Tellija: Boreal Transport Norge: Kjetil Førsvoll, Bjørg Wigestrand Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Martin Tago, Andrus Kõresaar, Indrek Mikk, Sten-Mark Mändmaa, Liis Uustal 3D illustratsioonid: KOKO arhitektid: Karis Kahr, Kristo Rämson, Tatiana Päss

UUS-SADAMA KVARTAL Tellija: Tallinna Sadam: Ahto Ader Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Martin Tago, Andrus Kõresaar, Indrek Mikk, Sten-Mark Mändmaa, Liis Uustal 3D illustratsioonid: KOKO arhitektid: Karis Kahr, Kristo Rämson, Tatiana Päss

TSELLULOOSI KVARTALI KONTSEPTSIOON Tellija: Zelluloosi Kinnisvara: Rein Kilk, Kaspar Kokk, Eero Lukkanen Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Martin Tago, Andrus Kõresaar, Indrek Mikk, Sten-Mark Mändmaa, Liis Uustal 3D illustratsioonid: KOKO arhitektid: Karis Kahr, Kristo Rämson, Tatiana Päss

KRULLI MASINATEHASE KONTSEPTSIOON Tellija: Harju Tervis: Kaido Saveljev, Mehis Rump, Veljo Kuusk, Nikolai Pitšugov Arhitektuur: KOKO arhitektid: Raivo Kotov, Martin Tago, Indrek Mikk, Sten-Mark Mändmaa, Liis Uustal 3D illustratsioonid: KOKO arhitektid: Karis Kahr, Kristo Rämson, Tatiana Päss

VILLA MERIRAHUS Tellija: eraisik Arhitektuur: KOKO arhitektid: Lembit-Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör Sisearhitektuur: KOKO arhitektid: Liis Lindvere, Raili Paling Konstruktsioonid: KTR Projekt: Kristjan Kaares

307

309

Eriline tänu Rein Grünbach, Hjalmar Styve, Svend Erik Haavik Täname Martin Aadamsoo, Toomas Aak, Ilmar Aamisepp, Raimu Aardam, Kiur Aarma, Marko Aasa, Peep Aaviksoo, Ahto Ader, Arvo Aedla, Priit Aer, Avo Ambur, Yoko Alender, Andrus Aljas, Toomas Alle, Asso Altmäe, Priit Annusver, Rein Annusver, Ando Aron, Kalev Arusoo, Sonny Aswani, Marko Ausma, Sergei Averjanov, Mark Baranin, Igor Bernovski, Robert Bishop, Madis Brjantsev, Urmas Dresen, Boris Dubovik, Monika Eensalu-Pihel, Reimo Ehrstein, Tiit Einberg, Mart Einpalu, Erki Esna, Jüri Etverk, Sven Fahle, Preben Falck, Aleksander Fjodorov, Kjetil Førsvoll, Vladimir Frolov, Margus Gatski, Kuldar Gil, Madis Habakuk, Mart Habakuk, Toomas Haggi, Karin Hallas-Murula, Jaanus Hallik, Liisi Hallikmaa, Kaia Hannus, Lilian Hansar, Vassil Hartšuk, Kevin Havill, Alo Heinsalu, Andi Hektor, Steve Heinlo, Joakim Helenius, Lauri Henno, Indrek Himmist, Aive Hirtentreu, Piret Hirv, Indrek Hirvlaan, Ida Dybdal Holthe, Maari Idnurm, Helve Ilves, Anna Iso-Ahola, Edwin Jakobson, Atko Januson, Mark Jasman, Riho Joala, John R Johanson, Toomas Johanson, Siri Lindhagen Joli, Tiit Jors, Margus Jurkatam, Janek Jõesaar, Raul Järg, Tiina Jürgens, Kristjan Kaares, Martin Kaares, Toomas Kaares, Urmas Kaasik, Veljo Kaasik, Ülle Kadak, Kätly Kaibald, Peep Kala, Anne Kaldam, Ahto Kallas, Mart Kalm, Tiina Kalme, Tarmo Kalviste, Risto Kann, Jako Kapp, Sirje Karis, Tarmo Karma, Arvi Karotam, Mihkel Karu, Harri Karula, Angela Kase, Ülle Kask, Argo Kass, Jarmo Kauge, Taavi Kerner, Riste Keskpaik, Jari Kettunen, Parul Khandelwal, Peep Kildjer, Kaja Kilk, Rein Kilk, Jaak Kilmi, Andres Kindel, Moonika Kiop, Kadriann Kibus, Peeter Kink, Anne Kivi, Kaiko Kivi, Mae Kivilo, Heiki Kivimaa, Ain Kivisaar, Loit Kivistik, Kaido Kivitoa, Heinu Klaas, Tarmo Kleimann, Krista Kodres, Indrek Koduvere, Andres Koger, Marina Koit, Kaspar Kokk, Toomas Koov, Shmuel Kot, Kaie Kotov, Ekaterina Kotova, Jaanus Koval, Märten Kross, Toomas Kruusimägi, Ago Kuddu, Hannes Kuhlbach, Kärt Kukke, Märt Kukke, Guido Kundla, Henry Kuningas, Mari Kurismaa, Jaan Kurm, Roman Kusma, Mare Kuusik, Ketlin Kuusing, Veljo Kuusk, Tanel Kuusmaa, Urmas Kõljalg, August Kõresaar, Urve Kõresaar, Ivo Kõvamees, Aare Käära, Tõnu Küttmaa, Gunnar Laak, Tõnu Laak, Toomas Laanpere, Lauri Laasik, Lauri Laasik (EETU), Teele Laats, Leonhard Lapin, Fred Laur, Inge Laurik-Teder, Kristiina Laurits, Margus Leoste, Mauno Leppik, Jaak Levertand, Tõnis Liibek, Andres Liinsoo, Olev Liivik, Arvo Lill, Erkki Lill, Bruno Lillemets, Hanno Lindpere, Peeter Linnap, Vello Lokk, Kalju Loorits, Avo-Himm Looveer, Age Luha, Hillar-Peeter Luitsalu, Eero Lukkanen, Toomas Luman, Priit Luure, Peeter Luurmees, Ragner Lõbu, Marika Lõoke, Alexandr Lyubimov, Natalia Lyubimova-Kunikova, Linda Madalik, Mart Mae, Ervin Makko, Eve Margus, Joosep Maripuu, Tiit Masso, Peeter Mauer, Margus Merilo, Vello Merilo, Peeter Metsar, Eve Mihkle, Valdur Mikita, Olav Miil, Andres Mikker, Marjo Mikkola, Jüri Mirme, Akshay Mody, Valentin Moldovanov, Maris Moorus, Märt Moosar, Tauno Muide, Janek Murd, Aarne Mustis, Margit Mutso, Ivar Muuk, Gunnar Mäemets, Hannes Mäeots, Reet Mägi, Endrik Mänd, Kristjan Mändmaa, Argo Männik, Arle Mölder, Andrus Möllits, Valter Napits, Alo Neerot, Katrin Neider, Sulo Nigul, Mari Nittim, Madis Noor, Tiit Nurklik, Merlis Nõgene, Priit Nõmmeots, Kristel Oitmaa, Urmas Ojamaa, Triin Ojari, Liisa Ojaveer, Boris Oks, Illi-Malle Ong, Heiki Onton, Tõnis Oppe, Oliver Orro, Harry Ots, Kaspar Ots, Evely Paalman, Jaanus Paas, Deivy Paavo, Peeter Paenurm, Meelis Pai, Jaanika

310

Pajuste, Aleksandr Pantelejev, Enn Parel, Olavi Parmas, Urmas Pastarus, Karin Paulus, Martin Pedanik, Tiina-Piret Peegel, Tõnu Peiman, Johan Pender, Kristjan Penu, Laur Pihel, Paavo Pilv, Nikolai Pitšugov, Villu Plink, Jonathan Poole, Ingrid Poska, Martti Preem, Voldemar Promet, Kalle Pruuden, Scott Pryde, Margus Põim, Kaido Põld, Ahti Põlder, Raivo Põldmaa, Annely Põldsaar, Sander Põldsaar, Väino Põllumäe, Angeelika Pärna, Pilvi Pärnamägi, Rain Raabel, Mariann Raisma, Katrin Rajasaare, Siim Randmäe, Merike Rannu, Aivar Rant, Jüri Rass, Ain Rebane, Peeter Rebane, Priit Rebane, Raul Reemet, Aivar Reidla, Triin Reilson, Albert Rodin, Jaanus Rohtla, Aivar Roosaar, Riina Roosipuu, Aare Roosiväli, Helena Roschier, Hilla Rudanko, Mehis Rump, Jaana Rätsep, Andres Rätsepp, Marko Ründva, Eva Saar, Leelo Saar, Mart Saar, Tanel Saar, Teet Saarepera, Rune Sagland, Andre Saiko, Rene Salumäe, Ain Sammal, Marek Sarapuu, Ott Sarapuu, Priit Sauk, Kaido Saveljev, Marti Sein, Urmas Sepp, Harry Shein, Andres Siim, Aare Siimon, Tarmo Siimsaare, Tarmo Sikk, Märt Sildvee, Swee Siong, Katrin Sipelgas, Indrek Sirkel, Rait Siska, Helle Solnask, Espen Solum, Elo Soode, Peep Soopere, Tiit Soorm, Lars Stangeland, Marko Sula, Jaak Sulg, Tarmo Sumberg, Tauri Sumberg, Tõnis Sõõrumaa, Urmas Sõõrumaa, Siiri Sänn, Tiio Sütt, Artis Zvirgzdins, Risto Tali, Tauno Tali, Raiko Talvoja, Asko Tamme, Britta Tamverk, Teet Tark, Mart Tarum, Merike Teder, Tarvo Teder, Matis Teeäär, Jaanus Tehver, Nils-Harald Tesdal, Urve Tiidus, Andres Tiik, Kalle Tiisma, Tarvo Tiivits, Harry Tint, Indrek Tirmaste, Jan Tomson, Andres Toome, Uku Toomet, Urmas Toomet, Viktoria Toompere, Veiko Treumann, Rein Triisa, Kertu Tuberg, Janno Tuisk, Taavi Tulev, Terje Tunis, Madis Tüür, Erika Uffer, Leza Uffer, Aare Udras, Martti Uhtjärv, Kärt Ulman, Indrek Unt, Tõnu Vaher, Sven-Erik Valdmann, Toomas Valdmann, Heikki Valk, Aivo Vaske, Tanel Veenre, Hannes Veikesaar, Peet Veimer, Krister Viirsaar, Tanel Viksi, Anton Vill, Jaano Vink, Siim Vinter, Toomas Vinter, Igor Volkov, Piret Voore, Margit Vremmert, Ahti Vuks, Virko Vähi, Ahti Väin, Johanna Vähäpesola, Leele Välja, Andrus Väärtnõu, Bjørg Wigestrand, prof Karl Õiger, Martin Ühtegi, Artur Ümar, Karina York Suur tänu meie loodud hoonete elanikele, külastajatele ja kasutajatele. Teieta ei oleks see raamat sündinud.

Peatoimetaja Andrus Kõresaar Toimetajad Hille Saluäär (keel) , Raivo Kotov (sisu) Tekstid Hille Saluäär, Maris Hellrand, Carl-Dag Lige (Arensburg Boutique Hotel & Spa, Tallinna Sünagoog, Tallinna Inglise Kolledži spordihoone, Tallinna Suurgildi hoone, Tallinna Teletorn, Lennusadam, Fahle maja, Metro Plaza, Rotermanni laudsepatöökoda, korterelamu Vabriku 33)

Martin Lazarev (302) Urmas Oja (42) Tatiana Päss (289 alumine) Elmo Riig (162) Kaido Peremees (98 ülemised) Jelena Rudi (102 alumine) Sven Soome (22 alumine vasakul) Gen Vagula (166) Vickers-Armstrong arhiiv (108 alumine) Aivar Villemson (294 alumine) Toomas Volkmann (151, fotolavastus: Katrin Sipelgas)

Loovkirjutaja Igor Baturin

Trükk Tallinna Raamatutrükikoda Paber: Gallerie Art Volume 150 g; Colorit 52 160 g

Koordinaatorid Helen Küppas (üld) , Elo Aun (foto)

Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital

Kujundus ja küljendus Layout, graafiline disain ja illustratsioonid: Martin Lazarev; 3D illustratsioonid: Tatiana Päss, Karis Kahr, Kristo Rämson; küljendus: Taivo Org, Maris Kaskmann; digitaalne fototöötlus: Tiit Lepp, Jaanika Pajuste; jooniste töötlus: Liis Uustal, Riho Vinglas Fotode andmed Kaido Haagen (14, 16 alumine, 17, 18, 19 alumine, 21 alumine, 24, 25, 26, 27, 29 paremal, 30, 31, 32, 33, 34, 44 ülemine, 45, 48, 51, 54, 56, 57, 58, 59, 60, 62, 63, 64, 65, 66 alumine, 82, 83, 84 ülemine, 84 alumine paremal, 85 ülemine vasakul, 86 alumine, 87, 93, 102 ülemine, 103, 110 paremal, 111, 112, 115 paremal, 121, 122, 123, 124, 146, 147, 153 vasakul, 155 alumine, 156, 158, 160, 165, 169 ülemine, 171, 174, 175, 176, 178 paremal, 179, 190, 191, 192 alumine, 212, 214, 221, 222 alumine, 223, 224, 225, 227, 228 alumine, 229, 233, 234, 235, 236, 237, 250, 251, 252, 253, 254, 256, 258, 259, 260, 261, 262 paremal, 266, 267, 270, 273) Andrus Kõresaar (19 ülemine, 22 ülemine, 22 alumine paremal, 49, 50, 52, 100 alumised, 101, 104, 105 alumine, 106, 107, 113 ülemine, 116, 148 alumine, 152, 153 paremal, 154 ülemine, 155 ülemine, 157, 159, 168 ülemine, 172, 173, 178 vasakul, 216, 217, 218, 219, 222 ülemine, 240, 253 all keskel, 259, 283 alumine paremal, 289 ülemine) Eesti Filmiarhiiv (85 alumine, 86 ülemine, 89 paremal, 90, 94 ülemine, 94 alumine vasakul, 108 ülemine, 148 ülemine, 149, 154 alumine, 247, 248, 253 vasakul, 264 ülemine, 277, 278, 283 alumine vasakul, 294 ülemine) Kalle Veesaar (35 paremal, 36, 37, 38, 68, 69, 84 alumine paremal, 85 ülemine paremal, 88 alumine, 167, 168 alumised) Vahur Lõhmus, Eesti Ajaloomuuseum (70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77) Arne Maasik (88 ülemine, 91, 98 alumine, 99, 100 ülemine, 114) Martin Siplane (262 vasakul, 263, 268, 271, 272) Andres Teiss (105 ülemine, 109, 110 vasakul, 113 alumine, 134, 135, 136) Erakogud (22, 28, 29 vasakul, 40, 43, 193, 296 alumine) Margus Johanson (192 ülemine, 264, 265) Andres Rätsepp, erakogu (228 ülemine, 230, 231) Johannes Tilk, erakogu (95, 96, 97) Raul Mee (16 ülemine, 21 ülemine) Liquid Frame: Liina Guiter, Paul Aguraiuja (44 alumine, 46) Ken Juks (89 vasakul) Jaana Juur (66 ülemine) Meeli Küttim (137)

Väljaandja KOKO arhitektid www.koko.ee ISBN 978-9949-38-110-4