T IR AAŽ 1 25 N R . 64
DE T SE MBE R ,
2013
K I L IN G I - N ÕM M E G Ü M N A A S IU M I K O O LI LE H T
H IND: 0 . 5 0 €
Pildi joonistas Triinu Ots
TÖÖVARJUD!
EKSPERIMENT!
INTERVJUU!
Keda seekord varjutati?
Kirjatark käis pipardamas.
Kirjatark küsitles õp. Mare Hallopit.
LOE LK. 7-8
LOE LK. 12-13
LOE LK. 4-5
TOIMETAJA VEERG Jõuluaeg on taas kätte jõudnud. See on aeg, millal lauad on rikkalikult täis sealiha ja verivorste. Aeg, mil´ lapsed ootavad punase kuue ja valge habemega jõulumeest, et taaskord avada oma kingitused, mida juba terve aasta on oodatud. Samuti on kätte jõudmas uusaastaöö, mis viib meid aastasse 2014. Uued tuuled puhuvad ka Kirjatarga toimetuses. Nimelt toimusid uue peatoimetaja valimised. Mul on rõõm ennast esitleda: minu nimi on Auris Aleksandrov ja nüüdsest vean mina lehe ajaloo noorima peatoimetajana seda vankrit. Heameelega pean nentima, et minu peatoimetajaks valimisel ei olnud koolimajas nii suurt skandaali, kui Kaur Kenderil “Sirp” ajalehega. Selles lehes kajastame nii KÖFFi, koolis toimunud Playboxi, võtame luubi alla ka abituriendi Helen Sepa, ja Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpetaja Mare Hallopi. Samuti jätkuvad ka majanduse algtõdede seeria ning Kirjatarga vilistlasveerg. Kajastamist leiab ka kirjatarklaste ühisüritus ”Kirjatarga pipardamine”. Kaalualandajad ja taimetoidu ABC on samuti meie lehes täiesti olemas! Uurime, mida huvitavat on meie kooli õpilased leiutanud konkursi jaoks. Loodan, et antud lehenumber on väärt kandma nime “Kirjatark” osanumbriga 64. Parimat teile kõigile!
Kaunim Metsalaul 10! Kaunim Metsalaul 2014 toimub 23. jaanuaril algusega kell 12.00 Kilingi-Nõmme Klubis. “Korraldusmeeskonna sõnul on töö täies hoos ja 23. jaanuariks on kõik viimaseni lihvitud, et tähistada metsalaulu 10. aastapäeva.” sõnas Kätlin Laur, kes on ka sel aastal usin tööline suures metsalaulutiimis. “Paika
on saanud ka õhtujuht, kuid kes—see jääb veel saladuseks.” lisas ta. Praeguseks on konkursil Kaunim Metsalaul 2014 juba kümneid sponsoreid ja toetajaid. Koolileht Kirjatark kutsub teid kõiki kuulama seda
viimseni lihvitud juubelikontserti juba 23. jaanuaril, rohkem infot KilingiNõmme Gümnaasiumi kodulehel www.kilingi.edu.ee . Kohtumiseni Metsalaulul!
Askeldusterohke 1.—5. klasside jõulupidu möödus toredalt Jõulutaadi ja Jõulumemme pilgu all. Fotod: Auris Aleksandrov
GÜMNAASIUMI JÕULUGALA
PÕHIKOOLI TALENDIKONKURSS
19.12.2013 Kilingi-Nõmme aulas kell 19.00
18.12.2013 Kilingi-Nõmme aulas kell 15.00
Oodatud on kõik
Oodatud on kõik
Auris Aleksandrov
Toimetus Reelika Tõnisson—12kl. Triinu Ots— 12kl. Mary-Liis Kull— 11kl. Signe Täär— 11kl Ago Tominga— 11kl Maarja Voort— 11kl Brith Marii Treial— 9a kl. Luise Maria Tallo— 9a kl. Auris Aleksandrov— 9a kl.
Eestimaa kurb tõsiasi
Esmalt ütlen ma ühe lause – kus seda probleemi ei ole? Mind paneb muretsema kogu see noorte elu-olu, kuna siiski olen veel isegi noor ja tean, kuidas meil see elu käib. Ei ole just kõige raskem leida siin maamunal parmu, kes toob sulle poest pudeli meeleolujooki, paki sigarette, või hoopis teab veel mida.
Auris ALEKSANDROV Siit tekibki küsimus – kuhu me nii edasi jõuame? Vaadates varakevadist Eestimaad, leiame suitsetavaid ala-alaealisi, st esimese kuni neljanda klassi õpilasi. Siin tekibki taaskord küsimus – kuidas saab nii, et lastega pered kurdavad rahapuuduse üle? Kus see raha siis on? Raha on suure tõenäosusega juba sent sendi haaval (aga ka sent on raha) kogunenud sigaretifirmade taskupõhja. Kui paljude laste vanemad ka seda uskuda ei taha, on enamus nende võsukesi tõmmanud oma esimese sigareti juba enne viiendat klassi. Muidugi kui proovimisest kujuneb harjumus, on tagajärjed julmad. Ma ei räägi siin tervisehädadest, vaid juba sõltuvustest (alkoholismist, narkomaaniast jne). Kui ma nüüd küsiksin omaealiselt, kust sa selle suitsupaki või viinapudeli said, naerdakse mind esmalt välja: „Kuidas sa siis ei tea?! Parm tõi, võttis vahelt ainult pool eurot.“ Oleme jõudnud järgmise tõsiasjani, mida tänapäeval leebelt kutsutakse win – win teooriaks: laps saab suitsud, parmuonu saab heal juhul terve euro. On ka muidugi lapsevanemaid, kes on nõus sellega, et nende 14-aastane laps suitsetab ja veel vaatavad sellise pilguga: „Varem või hiljem, mis vahet seal on?!“ Selliste vanemate jaoks oleks vaja luua täiesti omaette raviasutus – „Laste elu pe*sse keeranud vanemate raviasutus“. See oleks koht, kuhu saaks saata vanemad, kes poodi minnes oma lapselt küsivad: „Helesinine või tumesinine LM?“ (suitsufirma toim.) Nagu heas reklaamis öeldakse – see ei ole veel kõik! Tänavune kevad oli ometi erakordselt s*tt seeneaasta, aga mida tegid noorukid sel sügisel heinapõl-
dudel – käisid seenel! Sealt muru seest ei leia mitte puravikke ja kukeseeni vaid „hallukaid“, mis on tegelikult täiesti omaette narkootikum. Korjatakse 30 seent, kuivatatakse ja süüakse nö „kuivatatult“ ja siis nähakse mitmeid tunde hallutsinatsioone. Kas tõesti on see, mille puhul vanemad oma võsukeste üle uhked on? Samuti on probleemiks ka see, et lapsevanemad on uhked selle üle, et igal õhtul viskavad poolese „Laua viina“ hinge alla. See näib neile tähtsam kui nende endi laps ja nii jääbki laps hooletusse. Ei ole just tore see, et klassijuhatajad hoolivad oma klassis olevatest lastest rohkem kui nende endi vanemad. See ei ole trauma ei klassijuhatajale ega lapsevanemale vaid just lapsele. Minu arvates on see veidi debiilne, kui laps end purjutavate vanemate pärast magama peab nutma. Mis oleks lahenduseks? Nii nagu tuleb lõpetada 9. klassi matemaatikas tekstülesanne sõnadega – lahendid puuduvad või andmed sobivad – võin ka oma artikli lõpetada. Ma tõesti südamest loodan, et mõni ema või isa tunneb nüüd muret, mida tema laps pärast kooli teeb. Minu silmis ei ole maailmas kohta teile, vanemad, kellel on kõigest savi. Parem jätke pakk suitsu oma võsukesele ostmata!
KOMMENTAAR Lääne Prefektuuri Noorsoopolitseinik KRISTI VAHI Kui vaadelda kas või paari viimast kuud, siis on politseile pea igal nädalavahetusel tulnud teateid alaealiste pidude kohta nii Pärnu linnas kui ka maakonnas. Politsei on kontrollinud kortereid ja renditud pindu ning kahjuks ei saa sellistel puhkudel rääkida paarist alkoholi tarvitanud alaealisest,
vaid tuvastatud on lause kümneid noori. Väikeste korterite puhul võib öelda, et tõesti kehtib vanarahva tarkus „häid lambaid mahub palju ühte lauta“. Üsna tavaline on, et tegemist on kellegi vanemate korteriga ning ega vanematel polegi teadmist, mis parasjagu kodus toimumas. Põhjus on lihtne - normiks on saanud, et mõlemad vanemad on tööl välismaal ning lapsed iseenda kasvatada. Elamisraha muidugi jäetakse, kuid kuidas seda tegelikult kulutatakse, sellega on noorsoopolitsei kokku puutunud küll ja küll. Samas on alaealised olnud osavad ära kasutama ka seda aega, kui vanemad näiteks viibivad välisriigis puhkusereisil – taaskord ei lasta kodul tühjana seista ning külalisteks saavad nii sõbrad kui ka sõprade sõbrad. Kui sellised võimalused puuduvad, siis leitakse mõni täisealine tuttav, kes nõustuks üürima pidustusteks mõnd rendipinda. Kodust ööseks välja saamiseks on üheks enamlevinud valeks see, et vanematele öeldakse, et ööbitakse sõbranna või sõbra juures. Muidugi ei kutsu politsei siinkohal üles vanemate ja laste vahelise usaldamatusele, kuid tuletab meelde tarkusetera: usalda aga kontrolli. Kahjuks on aga sageli hoopis nii, et lapsevanemad väga ei vaevu oma lapse sõnu kontrollima ja minutiline kõne sõprade vanematele jäetakse tegemata, uskudes pahaaimamatult lapse juttu. Kahjuks pean tõdema, et alkoholi- ja tubakatooted on alaealistele seadustest tulenevatele keeldudele vaatamata liiga kergesti kättesaadavad. Oma viieaastase töökogemuse jooksul noorsoopolitseinikuna olen korduvalt küsinud alaealistelt seda, et kust pärineb tubakatoode või alkohol, mida nad tarvitavad. Enimlevinud vastus on: „pomps“ ostis. Kahjuks on elu hammasrataste vahele jäänud
inimesed varmad alaealistele alkoholi ostma. Tasu ühe mõneminutilise poeskäigu eest on neile ilmselt kohatult suur, sest see kipub pimestama mõistust – alaealine ei pea ega ka tohi tarbida talle keelatud tooteid. Samuti on keelatud toodete hankimisel suureks n-ö abikäeks äsja täisealiseks saanud sõbrad, kes ise veel noore ja kogenematuna ei oska tunnetada ohtu ja ette näha traagiliselt lõppevaid juhtumeid. Kindlasti ei saa ka siinkohal mainimata jätta müüjate käitumist. Minu silmis on aastatega olukord paranenud, ehk üha vähem müüakse alkoholi- ja tubakatooteid alaealistele. Kuid siiski leidub müüjaid, kes pikemalt mõtlemata seda teevad. Siinkohal meenub mulle 16aastase noormehe ütlus: „Anna mulle aega maksimaalselt 15 minutit ja ma toon sulle alkoholi ilma täisealise abi kasutamata“. Kahjuks noormehe sõnade tõele vastavust mul kontrollida ei olnud võimalik. Olukorra paremaks muutumist kinnitavad ka alaealiste tubakaja alkoholitarvitajatele suunatud politseioperatsioonide tulemused, mis näitavad avastatud rikkumiste vähenemist. Politsei võitleb endiselt selle eest, et alaealised ei satuks meelemürkide tarvitajate hulka – teeme ennetustööd ja tegeleme ka kahjuks tagajärgedega ning alati ei pääse ka trahvimisest, kuigi see viimane nimetatu pole kunagi eesmärk omaette. Ohtude ja õnnetuste ennetamisel on väga suur roll täita ka lapsevanematel ja koolidel. Viimase puhul on tugevalt märgata koostöö tugevnemist ning paranemist.
Õpetaja, kes hindab töökust Seekord intervjueeris Kirjatark Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi eesti keele õpetajat Mare Hallopit, kes pole alati tahtnud olla õpetaja. Uurisime ka tema hobide kohta ja meenutasime eredamaid koolimälestusi. Mary-Liis KULL Signe TÄÄR
Kus olete kasvanud ja koolis käinud? Sündisin ja kasvasin Raplamaal, ühes väga väikeses kohas. Koolis käisin Valgu 8.klassilises koolis ja pärast seda Märjamaa Keskkoolis.
on paljajalu lume peal käimine. Ja siis me hüppasime internaadi aknast välja, päris paljajalu me küll ei olnud, aga jooksime sokis koolimajale ringi peale. Ainult õpetaja üllatus oli suur, kui me talle välisukse peal vastu tulime, sokid jalas. Sest ta polnud näinud, mis ajal me välja läksime, kuigi ta oli koguaeg ukse juures.
Miks otsustasite õpetajaks saada? Ma isegi ei ole sellele küsimusele mõelnud. Mul tekkis see mõte juba väga varakult, viiendas või kuuendas klassis. Keskkooli lõpus mõtlesin, et tahan pigem juuksuriks saada kui õpetajaks. Ema aga laitis juuksuriameti maha ja siis läksingi hoopis õpetajaks õppima. Olete kunagi oma valikut ka kahetsenud?
Võib ju öelda, et mõningal määral. Kunagi ma läksin ju koolist töölt ära. Pärast seda, kui mul olid kaks väikest last ning hakkasin uuesti tööle tulema, otsisin ma erinevaid töökohti ja läksin lõpuks lasteaeda. Hiljem jõudsin lasteaiast taas kooli! Kaua olete olnud õpetaja? See on alati minu jaoks väga keeruline küsimus, sellepärast et, kui ma lõpetasin Pedagoogilise Instituudi, siis ma läksin õpetajaks. Jõudsin seda ametit pidada natukene üle kahe aasta, siis mul sündis esimene laps ja seejärel olin ma oma lastega järjest kodus. Seejärel kolisin sealt kohast ära
Enesekindel ja viisakas 6. klassi õpilane. Foto: erakogu Millised on teie eredaimad mälestused oma kooliajast?
Palju lapsi teie peres oli?
(mõtleb veidi) Meelde jäävad alati sellised naljakad seigad. Näiteks ma mäletan seda, kui keskkooli ajal poisid mu aknast välja viskasid! Sellepärast, et me natukene norisime nende kallal ja siis nad ütlesid, et kui me ei lõpeta, viskavad nad
Kaks, mina ja vend. Kuidas sattusite Raplamaalt just Kilingi-Nõmme?
See on saatus ja armastus, muud ei oskagi öelda. Sest tegelikult ma tööle «Keskkooliajal viskasid läksin hoopis Martpoisid mu aknast välja!» nasse, sealt leidsin ka oma meid aknast välja. Siis tulid- praeguse mehe. Tema ki kaks noormeest, võtsid vanemad kolisid siia mu sülle ja viskasid aknast ja see mees käis mul välja! Õnneks oli see esimeseal veel külas. Kui sel korrusel. me aga kokku jäime, Aga siis on mul meeles ka tulime neile järele. näiteks internaadiajast see, kui räägiti, et hästi tervislik
Foto: erakogu
ja tulin Kilingi-Nõmme. Siis olin 17 aastat tööl KilingiNõmme lasteaias. Õpetajaks tulin ma uuesti 1999. aasta
ma püüan teha neid hästi. Kas teil on ka hobisid? Millised?
sevad olid tüdrukud, kui me käisime kuuendas klassis telkimas Surjus, jõe ääres. Käisime kanuumatkal. Siis peale seda tulid nad minu telgi juurde ja otsustasid, et nad pakuvad mulle süüa. Ja päris alguses, viiendas klassis, kui oli Playbox. Ma
Ma olen alates esimesest klassist käinud «Olen alates esimesest klassist rahvarahvatantsus käinud.» tantsus. Mõni üksik aasta on, mis on üldse alguses, kui mul sai viimane vahele jäänud. Samuti olen laps 3-aastaseks. Nii et 1999. ma alati olnud pühapäevaaastast siiani olen olnud sportlane, selles mõttes, et ma ei tee sporti kogu aeg. õpetaja Kilingi-Nõmme Ma olen läinud ise, üksinda, Gümnaasiumis. kas metsa alla suusatama juba väiksest saati või Mis on teie õpetamise eeskäinud naabritüdrumärgid? kuga koos jooksmas. Mulle meeldivad laste säraMeil oli jõgi lähedal, vad silmad ja see, kui nad kus iga päev ujumas minuga kaasa tulevad ning käisime. Ma olen käinud ka rattamaratonipakuvad erinevaid, väga del, kuid viimastel üllatavaid või ehmatavaid aastatel enam mitte, ideid! Siis haagin end alati küll aga käin siin sinna külge ja natuke prometsa all talvel kogu votseerin, selle mõttega, et aeg suusatamas. võib-olla kui keegi tahab mulle kangesti vastu vaielAga millega sisustate da, siis tulevad paremad oma vaba aja peale mõtted. Samuti meeldiks spordi tegemise? mulle väga see, kui lapsed Ma tegelikult ju ka loen. oskaksid hästi eesti keelt. Niivõrd-kuivõrd praeSelles mõttes olengi ma gu koolitööst aega üle kurb ja õnnetu, et praegu jääb. Mulle meeldib väga teatris käia, mida enam ei rõhuta nii palju ma ka päris palju teen. eesti keelele. Selleks aga, et Foto: erakogu Varem tegin ka käsimidagi üldse osata, peaks tööd rohkem, nüüd tegelikult tundma nii keelt isegi ei mäleta, mis tuli mul aeg-ajalt ikkagi natukene kui osata mõelda! vahele, et ma ei jõudnud nokitsen. Mul on oma maja, Mida te hindate õpilaste juures? Praegu ma arvan, et töökust. Mis on teie elu eesmärk? Ma pole kunagi mõelnud niiviisi, et mul oleks elus mingi suur eesmärk. Ma olen võimalikult palju pühendanud ennast. Mitte erinevatele asjadele, vaid asjadele mida ma teen, ning
oma aed, seal ma nokitsen ja teen koguaeg. Ja muidugi olen ma nüüd ka vanaema! See amet meeldib mulle väga! (muigab) Millised on siiani Teie eredaimad mälestused Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis õpetatud ajast? Mulle meeldisid selle klassi, kelle klassijuhataja ma olin, üksikud väljasõidud. Nii et ma näiteks tean, kui hoolit-
selle ürituse alguseks. Aga igal juhul tulid nad mulle poole tee peal vastu ja teatasid, et nende esinemine on lõppenud ja et neil läks väga hästi. Siis me keerasime otsa ümber ja jalutasime koolimajja tagasi. Jah, sellised südamlikud hoolimised, tähelepanekud, need jäävad meelde!
ÕPILASED Mare Hallopist
Laura Liivet: Tark, põhjaliku õpetusviisiga ja õiglane emakeeleõpetaja, tänu kellele on selged grammatikareeglid ja see, et laps on kodu peegel.
Gerda Koop: Mare Hallop on õpetaja suure algustähega. Tema tunnid on alati väga hoolikalt ja läbimõeldult ette valmistatud. Tema puhul on tegemist õpetajaga, kelle puhul on näha, et talle meeldib oma töö!
Julged teha, julge tunnistada Peaaegu pooled Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi abiturientidest tulid siia õppima alles pärast põhikooli lõpetamist. Üks selline õpilane on Tali põhikooli väga heade tulemustega lõpetanud Helen Sepp. Kirjatark tahtis teada, milline oli Heleni esmamulje märgatavalt suuremast klassist, millega ta vabal ajal tegeleb ja mida ta plaanib teha pärast gümnaasiumi lõpetamist. Reelika TõNISSON Kirjelda end lühidalt. Olen Helen Sepp, KilingiNõmme Gümnaasiumi 12. klassi õpilane. Käin siin koolis alates 2011. aasta septembrist. Tulin siia Tali Põhikoolist. Räägi mõni huvitav/ naljakas seik lapsepõlvest. Lapsepõlves on palju huvitavat juhtunud. Näiteks olid meil n.ö kambad. Mina ja mu sõbranna olime kahekesi ning ülejäänud (u. 8 inimest) olid meie vastu. Käisime ükskord nende onnis ja istusime seal, järsku nägime, et teised tulevad otse onni suunas. Polnud enam kuhugi põgeneda, sest muidu nad oleks meid kinni püüdnud. Jäime sinna ja kui nemad sinna jõudsid, siis võetigi meid kinni. Mind seoti paksu trossiga ümber puu.
Ütlesin, et palun tee tross lahti, et väga valus on. Siis see poiss tegigi lahti ning me jooksime sõbrannaga minema. Selle kambaga seoses on palju muudki juhtunud veel. Kirjelda lühidalt oma endist klassi Talil. Meie klass oli üliväike. Alustasime esimest klassi nelja inimesega ning lõpetasime kolmega. Vahepeal oli rohkem, siis jälle vähem. Kuna meid oli ainult kolm, siis pidime igaks tunniks korralikult ette valmistuma. Mille järgi valisid uueks kooliks Kilingi-Nõmme
Gümnaasiumi? Ma ei teadnud, mida teha või kuhu minna. Samas see oli kõige lähedamal mulle ning paljud minu tuttavad olid selle lõpetanud. Seega otsustasingi paberid sisse viia ning jääda vastust ootama. Milline oli esmamulje uuest suurest klassist ja klassikaaslastest? Esmamulje oli hea – palju omavanuseid noori koos ning ka uued tutvused. Kuna Helen oli väiksena väga aktiivne. Ta tahtis Talil oli meid lumes mängida isegi siis, kui väljas oli 25 ainult kolm, kraadi külma. Foto aastast 1998. siis ei osanud pumpis ning uuel aastal sellist suurt koosseisu ette tahan võimalikult palju kujutadagi. Mäletan, kui jõusaalis käia. nägin tunni ajal tüdrukuid juukseid kammimas, küüsi lakkimas või koguni meikimas – väga imelik oli vaadata. Kui meie oleks Talil niimoodi teinud, oleksime õpetajalt märkuse saanud või midagi muud. Oled Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis õppinud juba kaks ja pool aastat. Kas kahetsed midagi? Kusjuures ma ei kahetse midagi. Olen palju uut juurde õppinud ning olen saanud tegeleda oma huvialadega.
Helenil on hea meel, et ta otsustas Kilingi-Nõmme Gümnaasiumisse õppima tulla. Fotod: erakogu.
Millega Sa kooliväliselt tegeled? Tali põhikoolis tegelesin laulmise ja tantsimisega, meil oli isegi näitering. Kümnendas ja üheteistkümnendas klassis tegin sporti, käisin kergejõustiku trennis. Sel aastal hakkasin käima body
Millise moto või hüüdlause järgi Sa elad? Mulle meeldib ütlus: “Julged teha, julge tunnistada”. Mida plaanid teha pärast gümnaasiumi lõppu? Pärast gümnaasiumi lõppu õpin kindlasti edasi. Hetkel pole veel otsustanud kuhu lähen ja mida teen, kuid mõttes on palju soove. Mida sooviksid oma klassikaaslastele viimaseks poolaastaks KilingiNõmme Gümnaasiumis? Ma soovin seda, et me kõik lõpetaksime samas koosseisus, nagu me praegu oleme. Ja loomulikult seda, et kõigil eksamid võimalikult hea tulemusega sooritatud saaks.
Varjuna Su kannul käin ma 21. novembril toimus üleriigiline töövarjupäev, mis aitab noortel valitud erialaga lähemalt tutvuda. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi abituriendid “varjutasid” inimesi mitmes Eesti paigas. Mõni pidi sobiva ametiga tutvumiseks lausa päev varem kohale minema. Kirjatark küsitles abituriente, et nende päevast rohkem teada saada. Reelika TÕNISSON Triinu Ots ja Reelika Tõnisson: Olime riigikogus Lauri Laasi töövarjud. Sel suvel olime sarnase “varjutamise” kogemuse juba saanud, kuid tahtsime ikkagi tagasi minna. Sel korral sattusime riigikokku väga ebatavalisel päeval, sest just siis toimus umbusaldusistung. Kuna pidime 9:30 riigikogus olema, sõitsime Tallinnasse juba eelmise päeva õhtul. Hommikul võttis meid vastu Lauri Laasi. Tema järel läksime Keskerakonna ruumidesse, kus oli kohe algamas erakorraline koosolek. Põhjuseks oli loomulikult tollase kultuuriministri Rein Langi umbusaldamine. Keskerakonna fraktsiooni liikmetel tuli otsustada, kas minna umbusaldusega kaasa või mitte. Veidi hiljem algas suures saalis istung. See kestis kokku ligikaudu
kaks tundi, sest peaaegu kõik riigikogu liikmed tahtsid kultuuriministrilt midagi küsida. Praeguseks teame, et umbusaldus kukkus läbi, aga minister astus umbes nädal aega hiljem oma ametikohalt tagasi. Pärast seda saime vestelda riigikogu värskeima liikme Urbo Vaarmanniga, kes oli selleks hetkeks riigikogu töötanud vähem kui ühe kuu. Urbo tunnistas, et Toompea lossi ei olnud üldse kerge tundma õppida ja et seal on päris kerge ära eksida. Kui riigikogulaste tööpäev lõppes, viis Lauri Laasi meid Solarisse, kus asuvad Tallinna TV ruumid. Sealne ajakirjanik Andres Raid tegi meile isegi väikese ekskursiooni. Lähedal asuvas kohvikus kuulsime Andrese mõtteid ja fakte väga paljudel eri teemadel.
Reelika: Ma jäin töövarjupäevaga väga rahule, sest sattusime riigikokku väga põneval päeval. Ka Urbo Vaarmanniga rääkimine ja Tallinna TV ruumide külastamine jätsid positiivse mälestuse. Triinu: Nagu eelmisedki korrad, meeldis mulle ka seekord. Oli omamoodi huvitav kuulata ja kõrva taha panna Andres Raidi mõtteid ja mul on hea meel, et sain võimaluse veeta suurepärase varjupäeva riigikogus. Arti Rattam:
Olin Swedbanki Ekanalite osakonnajuhataja Erkki Saarniidu töövari. Valisin sellise ameti esindaja, sest soovisin rohkem teada Arti veetis oma töövarjupäeva saada IT valdkonnast ja Swedbanki peakontoris, Tallinnas. Swedbank pakkus välja Foto: erakogu. sobiva võimaluse. Töövarti lühidalt, mida tehakse. jupäev toimus Kindlasti oli huvitav teada Tallinnas saada, kui sõbralikud sealSwedpanga sed töötajad on ja kui hästi peakontoris. kõik omavahel läbi saavad. Päeva põnePäeva käigus nägin, kui palvad osad olid ju tööd peab Internetipanga minu arvates ülevalhoidmise ja seal uuenkoosolekud, duste nimel tegema. See oli kus arutati suureks üllatuseks. On tore Läti ületeada, et Eesti teeb teiste minekut euroBalti riikidega panganduse le ja sellega osas väga tihedal koostööd. seonduvaid probleeme. Sooviksin töötada panganTöövarjupäeduse valdkonnas, sest see on va kõige huvimulle huvipakkuv. Lisaks ei tavam seik tohiks selle ameti esindajatel olid kindlasti tööpuudust karta. Jäin päeringkäik vaga sajaprotsendiliselt raSwedbanki hule ja võimaluse korral peakontoris. Reelika ja Triinu jäid töövarjupäevaga väga rahule. Peale riigikogu küläheksin igal juhul tagasi. Seal näidati, lastamise said nad tutvuda ka Tallinna TV tööruumidega. Foto: erakogu. kus miski asub ja selgita-
Helen Sepp: Ma olin Pärnu Lääneprefektuuris liikluspolitseiniku töövari. Valisin sellise ameti esindaja, sest mulle endale on mitu aastat politseiniku amet huvi pakkunud. Töövarjupäev toimus Pärnus, alguses olime natuke aega kontoris ning hiljem läksime välja. Hommikul kell 10 läksin prefektuuri ning kohe alguses tutvustas politseinik meile kahte erinevat alkomeetrit. Ta jõi prooviks väikese pitsi viina ning puhus. Alkomeeter töötas! Pärast seda läksime välja patrullima. Tegime operatsiooni, kus üks politseinik filmib kaugelt eesttulevaid autosid ning teine on eraautoga tee otsas. Kui midagi oli viga, siis võtsime auto rajalt maha ja palusime selgitust. Paljud said trahvi
(enamasti oli põhjuseks lahtine turvavöö). Kuna istusin tagaistmel üksinda, siis oli huvitav jälgida, kuidas inimesed närvitsesid ja üritasid oma süüd tagasi ajada. Päeval oli ka üks huvitav seik, kui käisin nelja politseinikuga söömas. Kohvikus sain päris palju tähelepanu. Mulle meeldis, kui õhtul lasime paljudel autodel peatuda. Puhumiste ajal leidsime ühe mehe, kellel tuvastasime joobe. Ta ajas küll tagasi, kuid alkomeeter näitas midagi muud. Mulle meeldiks liikluspolitseinikuna töötada, kuid ma ei tea, kas see oleks kõige sobivam ja tasuvam töö. Töövarjupäevaga
jäin väga rahule - kaheksa tunnine tööpäev oli omamoodi kogemus. Lii Zerel: Olin vari Vändra konstaablijaoskonna politseiametnikele Janek Saharenkole, kes on ametikohalt piirkonnavanem, ning teenistusastmelt komissar ja Alar Abelile, kes on ametikohalt piirkonnapolitseinik ning teenistusastmelt samuti komissar. Valisin sellise ameti, kuna olen varemalt juba tahtnud seda proovida ja näha, kuidas politseitöö käib ning see tundus väga huvitav olevat. Töövarjupäev toimus Pärnus, sh politseimajas ja liikluses patrullis olles. Politseiameti töötaja peab igapäevaselt tegema nii sisest paberitööd kui ka väljas patrullimas/ohutust tagamas käima. Politseiks saamiseks on vaja vähemalt keskharidust või lõpetada kutseõpe keskhariduse baasil politsei või piirivalve erialal. Samuti on see või-
malik neil, kellel on kõrgharidus politsei või piirivalve erialal. Eestis on või-
Helen Sepp ja Lii Zerel valisid oma “varjutatavateks” politseitöötajad. Mõlemad neiud jäid töövarjupäevaga väga rahule, kuid seda ametit endale ette ei kujuta. Foto: erakogu.
malik politseiametit õppida Paikusel asuvas Politsei- ja piirivalvekolledžis või siis Sisekaitseakadeemias. Kõige põnevam oli liikluses patrullimine, kindlasti ka see, et sai käia Pärnu politseimaja siseruumides, kainestusmajas, lasketiirus jne. Lasketiirus käimine oli veel omamoodi põnev, kuna oli võimalik näha seda, kuidas ametnikud harjutasid. Sain võimaluse elus esimest korda relvast tulistada, kusjuures esimene lask läks mul otse kümnesse. Selle üle imestasid isegi politseinikud. Kainestusmajas sai näha naiste, meeste ja alaealiste tingimusi, mis olid veidi erinevad (naistele ja alaealistele olid tagatud veidi paremad tingimused). Huvitav oli sõita patrullautoga ning näha kogu varustust, mis neil autodes ja üldse töötamiseks vaja on, näiteks alkomeeter, raadiosaatja, relv, metallist nui, mõõteseadmed, GPS, käerauad, suur hulk igasuguseid pabereid protokollideks ja muuks, kuid kõige tähtsamaks pidasid ametnikud PASTAKA olemasolu. Ise ma sellel ametikohal töötada ei tahaks, kuna Eestis ei oleks see just kõige põnevam. Siin tehakse rohkem paberitööd ja ma teeks seda pigem hobina. Oma tulevase ametina ja leiva lauale toojana ma seda tööd kindlasti ei näe, kuid siiski oli tore midagi uut kogeda. TVP-ga jäin üldiselt rahule ning ei kahetse kordagi, et sinna töövarjuks läksin. Sain näha, kuidas see töö käib ning sain küsida kõike, mida ma enne liikluse ja ohutuse kohta veel ei teadnud.
R. Kiyosaki majanduse algtõed- Reegel nr 2 Eelmises Kirjatarga numbris ilmus uues rubriigis „Majanduse algtõed“ esimene reegel, mis seletas lahti kaks väga olulist mõistet- passiva ja aktiva. Sel korral toon teieni majanduse teise põhitõe ehk näite sellest, kuidas raha võib otsused emotsionaalseks muuta. Lisaks veel mõned selgitused palgatöötaja teenitud raha tegelikust suunast, rahavoost ning selgitame lahti jõukuse mõiste definitsiooni. Triinu OTS Kuidas raha muudab otsused emotsionaalseks? Näiteks, selle asemel, et hakata juba varakult investeeringute portfelli looma, otsustatakse osta liiga kallis maja ning selle lõpptulemus mõjutab inimest kolmel järgneval moel:
Kaotatud
aeg, mille kestel teiste varade väärtus oleks võinud kasvada. Kaotatud lisakapital, mida oleks võinud investeerida, selle asemel et maksta kurnavaid, otseselt majaga seotud kulutusi. Kaotatud haridus ehk investeerimiskogemused.
ainult tulu tootvate varade ostmisele. Ärge laske kohustustel ja kulutustel suureneda. Niiviisi jääb rohkem raha vabaks, et voolata jätkuvalt varade poolele. Investeerimine ei ole riskantne. Hoopis elementaarse majandusliku mõtlemise puudumine, mis saab alguse rahanduslikust kirjaoskusest, on see, mis paneb inimese arvama: liiga riskantne! Tulevikus oma maja omava palgatöötajana on te tööalased pingutused suunatud üldjuhul järgmiselt:
Te töötate kellegi teise heaks ehk teisisõnu, teie pingutused ja edu aitavad kindlustada omaniku edu ning pensionipõlve. Te töötate riigi heaksmaksud! Te töötate panga heakshüpoteegid ja laenud!
Oma kodu kohtlemine investeeringuna ning mõttelaad, et palgatõus tähendab võimalust osta suuremat maja või kulutada rohkem, on tänapäeva võlgadest vaevatud ühiskonna alus. Riski, millega keskmine keskklassi inimene silmitsi Mis on jõukus? seisab, toob endaga kaasa Jõukus võrdub päevade varase rahandusliku hariarvuga, mil duse puuinimene on «Rikkad ostavad dumine. suuteline toime Kõige täht- vara, vaestel on ainult tulema ehk sam on teisisõnu, kui kulud ning keskklass teha vahet ostab kohustusi, mida ma lõpetaksin aktival ja täna töötamise, passival. peab varaks. » kaua ma siis Kui olete toime tuleksin? sellest va Jõukus on mõõtühik, mis hest aru saanud, siis kesvõrdleb teie varade rahakendage oma pingutused
R. Kiyosaki, äriraamatu “Rikas isa ja
vaene isa” autor. voogu kulude vooga. Kui ma sooviksin suu- FOTO: internetist rendada kulusid, siis mise hirmu kartus põlu alla peaksin kõigepealt suurendasattuda, silma paista, kriitima oma varadest tulevat raka, naeruvääristamise või havoogu, et säilitada praehüljatuse osaliseks saada. gust jõukuse taset. Kartus teistest erineda takisJärgmiseks eesmärgiks peaks tab suuremal osal inimestest olema varadest ülejääva raha otsida oma probleemide taasinvesteerimine varadesse. lahendamiseks uusi viise. Tegelik rikkuse definitsioon Inimene leiab tõe ainult on vaataja silmis! Inimene ei peeglisse vaadates! Paljud saa kunagi olla liiga rikas. suured rahaprobleemid on põhjustatud massiga kaasaPidage meeles seda lihtsat minekust. Aeg-ajalt tuleb tähelepanekut: rikkad ostameil heita pilk peeglisse vad vara, vaestel on ainult ning jääda truuks oma sisekulud ning keskklass ostab misele vaistule, mitte aga kohustusi, mida peab varaks. hirmudele. Arukas inimene palkab inimesi, kes on teMida õpetab jaapanlaste mast endast intelligentsetarkusetera? mad! Jaapanlased tundsid kolme võimu: mõõga, kalliskivi ja Mis on rahavoog? peegli võimu. Mõõk sümboliTegelikus elus on peaaegu seerib relvade võimu, kalliskõigi rahaliste raskuste põhkivi raha võimu ning peegel jus selle erinevuse mitteteadiseenda tundmise võimu. mises. Rahavoog on see, mis Oma sisemise vaistu, enda annab sündmussees oleva geetikku edasi. Raniuse usalda«Arukas inimene havoog jutustab mise ehk peegloo sellest, kuidas palkab inimesi, kes livõimu kasutamise asemel on temast endast inimene enda rahaga ümber läheb suurem intelligentsemad.» käib, mida ta osa inimestest pärast raha kätteliiga sageli saamist sellega teeb. Seda, massiga kaasa. Nad teevad mida te rahaga teete, kui asju sellepärast, et kõik teeolete selle kätte saanud, kui vad neid. Nad pigem kohankaua te seda säilitate ja kui duvad, kui esitavad küsimukõvasti töötab see raha teie si. Väidetakse, et enamik iniheaks, nimetatakse rahanmesi tunneb avaliku esinemiduslikuks andeks. Kui avasse ees suuremat hirmu kui tad, et oled ennast auku kaesurma ees. Psühhiaatrite sõvanud, siis lõpeta kaevaminul põhjustab avaliku esinene!
Staaride lahing kooliaulas 14. novembril kohtusid kooliaulas Playboxi raames laval nii Black Velvet, Shakira kui ka PSY, õhtu oli täis raevukaid ja lõbusaid lavanumbreid, mis tõid parima võidutroonile. Õpilasesindus Fotod: Maarja VOORT
owetteaste
kaim sh Päeva vaimu
PSY oma tantsutrupiga
Tiiu rollis oli sel korral Ranet
PLAYBOXI TULEMUSED 5.b klass—Da POP (WTF ) - parim 5.-8. klassi arvestuses. 11. klass—Eesti muusika kava—parim 9.-12. klassi arvestuses. Eripreemiad 5.a—sportlikuim kava 7.b—humoorikaim kava 9.a—kaasaegseim ja viimistletuim kava. Gerhard-Gustav Pikkor—parim meesartist.a
Kohtunik auhinda üle andmas
Filmiaastat kokkuvõttev KÖFF Ka sel aastal said kokku unetud Kirjatarklased, kes leidsid aasta 2013 parimad filmid ja korraldasid nende auks lausa galaõhtu. Auris ALEKSANDROV
KIRJATARGA FILMIAUHINNAD 2013 Aasta Parim Film— Place Beyond The Pines (New Yorgi Varjus)
Filmiaasta jõuab samuti nüüd lõpule, ei ole enam palju aega Kuldgloobuste ja Oscarite jagamiseni, seega otsustasime olla esimesed, kes teevad teatavaks oma auhinnasaajad, “Kuldtargad” Nagu auhinnagalal omaseks saanud, eelnes galale hääletus, et siiski teada saada, milline film on see kõigekõige film, ja nüüdseks on võitjad teada
******
Aasta Komöödia— Identity Thief (Identiteedivaras) Usinad toimetajad töötavad ka auhinnakomisjonis reedeti! Foto: Anne Aasamets
Aasta Eesti—Kertu (Pilt. ForumCinemas)
Aasta Suurfilm—Now You See Me (Nüüd sa näed mind) Aasta Popcorn— Monsters University (Kollide Ülikool)
Loodan, et leiate teiegi aega, et jõuate aasta suurfavoriidid jõuluajal ära kaeda!
Aasta parim film—Place Beyond the Pines (New Yorgi Varjus)
Aasta Eesti—Kertu (Kertu)
2014 algus Filmimaailmas Nüüd, kui vana–aasta on filmidest kokku võetud, haarame kohe ka uue aasta filmide kraest ja piilume, mida head järgmisel aastal kinoekraanidel näha saab! Auris ALEKSANDROV
mad filmid on tänavuste kuldgloobuste nominentide seas.
Uut aastat alustame ikka uue aasta esimesest nädalast! Uue aasta esimene nädal toob kinodesse suure Oscari favoriidi— “Wall Streedi Hunt” - peaosades Leonardo DiCaprio ja Jonah Hill. Ei saa muidugi ära unustada ka filmi “Nümfomaan”, uus film Euroopa ühelt tuntuimalt lavastajalt Lars Von Trier, mõlemad siis kinodes 03.01.2014.
Veebruaris jõuab ekraanidele Ameerikas palju kõmu tekitanud “Elujanu” kus mängib ka kevadel Eestit külastav Jared Leto. Film puudutab hella teemat— AIDS ja sellega võitlemine.
Jaanuar on Eestimaal tõeline Oscarikuu, kinoekraanidele jõuavad veel südamlik draama “12 aastat orjana” ja “Ameerika Afäär”- mõle-
George Clooney uus film “Monumendimehed” mis toob kinoekraanidele peale Georgile endale veel Matt Damoni ja ka näiteks John Goodmani. Film sellest, kuidas Walt Disney jahmerdas kümnendeid selleks, et saada filmilindile “Mary Poppins” räägib film “Hr. Banksi
päästmine” peaosas Tom Hanks. Ilusat uut kinoaastat teile!
id — pärl a t s iaa mas Film m Cine u r Fo
id Pild
Jõulumeeleolu saab teki 11. detsembri õhtul kogunesid Kirjatarga liikmed, et endisse jõulumeeleolu tekitada. Varem oli muretsetud viis eri tüüpi piparkoogitainast. Ilma pikema viivituseta alustas lõputuna näiv küpsetamine. Toimetuse liikmetele anti väike ülesanne, kõik pidid maitsma toorest tainast ja selle kohta oma arvamuse ütlema. Hiljem tehti sama küpsetatud kookidega. Valminud piparkoogid kaunistati, et neid järgmisel päeval toimunud jõululaadal pakkuda. Kirjatarga laua juures sai iga inimene osta ühe toreda soovi, mille eest tasuti oma südametunnistuse järgi. Järgnevas artiklis saate lühiülevaate Kirjatarga poolt kasutatud tainastest, küpsetamisõhtust ja jõululaadast.
KIRJATARGA LEMMIK
Leiburi Maias piparkoogitaigen Tainas: rikkalik maitse, magus, piprane, eriline, karamellimaitseline.
Kirjatarga usinad küpsetajad üritavad nel Luise Maria, Brith Marii) Fotod: Kätlin L
Piparkook: väga hea, omapärase maitsega, sulab suus, sitke. Lemmikutiitli saaja!
Hagarpagarid Pere piparkoogitainas Tainas: rasvane, karamelline, natuke vähe pipart, läikiv, magus.
Tainas: piprasem, maitsekas, karamellimaitseline, terav. Piparkook: väga magus, mahlakas, krõbe, vürtsikas, sulab suus, keel hakkab pipardama.
Piparkook: magus, mõrkjas, kohati maitsetu, mõnus krõmpsuv, üllatavalt hea!
Luise Maria ja Auris teevad koostööd, et tulemus oleks võimalikult hea.
Ruthi eri Eesti Pagar Tainas: nätske, maitsetu, jääb suu lakke kinni, kibe, vähe pipart. Piparkook: ei jää piparkoogi maitset suhu, mõru, kibe, hammas ei hakka peale.
Ruthi eri Tainas: ehtne vanaema piparkoogitainas, siirupimaitseline, väga hea, kleepuv. Piparkook: või maitsega, hea, pehme, kodune, mõnus.
itada piparkookide abil Vasakul servas on näha Kirjatarga soovidepuud. Sel korral olid müüjateks haldjas (Triinu) ja päkapikk (Reelika). Kliente meelitasid kohale ka Auris ja Luise Maria.
ljakesi tainast jagu saada. (Triinu, Reelika, Laur ja Anne Aasamets.
Kirjatark tõestas, et piparkookide kaunistamiseks ei ole alati vaja suurepäraseid kunstiandeid. Läbi loova häppeningi tuleb iga piparkook omamoodi eriline!
Jõululaadale tegime kaunistuseks kaks mõnusat Kirjatarga mehikest. Päris paljud inimesed soovisid neid ära osta, kuid need ei olnud müügiks.
Kirjatark loodab, et just Teie peres valmivad kõige ilusamad, maitsvamad ja erilisemad piparkoogid!
Askeldused algklassides November ja detsember on olnud algklassides tegus aeg. Oma märgi on nad maha jätnud nii oma vallas kui ka kaugel Münchenis. Märkimisväärseid tegusid tegid lapsed spordis, luuletamises ja joonistamises. Laine ÜLEMAANTE 21. novembril toimus traditsiooniline karneval. Seekord ühtset teemat ei olnud, nõnda osales karnevalil muinasjutu-, multifilmide, lastejuttude tegelasi, loomi, põnevaid müütilisi ja hirmutavaid olendeid. Lahendati ülesandeid, mängiti mänge. Toolimängus jahtis iga õpilane istekohti, sest võita sai igast klassist vaid üks. Teisedki muusikamängud panid
Rõõmsad tegelased nii multikatest, muinasjuttudest kui ka metsarahva hulgast. Foto: Laine Ülemaante selgeks maanteeameti koolitajad. Bussis istujad nägid tulede valguses helkuriga liiklejat ja seda kui ootamatult näeb autojuht helkurita tumedas riietuses jalakäijat. Õppeolukorras sõitiski buss teele asetatud mustale nukule otsa. Et igapäevane liiklemine kõigile turvaliselt kulgeks, kingiti koolituse lõppedes igale osalejale helkur.
12. detsembril toimunud
traditsioonilisel kooli jõululaadal olid algklasside õpilased usinad osalejad. Müüdav oli valmistatud ise või koos oma vanemate ja vanavanematega. Edukalt läksid müügiks nii kaardid kui piparkoogimajad, kinkekotid, keedised ja põnevad küünlad. Veel müüdi jõuluehteid, käsitööd, kudumeid, kõrvarõngaid. Samuti palju maitsvat: piparkooke, saiakesi, kooke, vahvleid, komme ja õunugi. Mitmes müügipunktis võis
Karnevalil mahtusid kenasti kõrvuti istuma kuri hunt ja Punamütsike. Foto: Laine Ülemaante ringi jooksma, ühel jalal hüppama, oma nime hüüdma ja kükke tegema. Hiirelõksu mänguga püüti kinni hulk karnevalitegelasi. Lõpuks tuli igal klassil mõistatustega rinda pista, nendega hakkama saadud, said kommikotidki jagatud.
Neljandad klassid osalesid 27. novembril Pärnu lennuväljal helkurikoolitusel „Must nukk“. Pimedal ajal on oluline end nähtavaks teha, selle tegid piltlikult
Laadal käis tubli kauplemine. Hästi läksid kaubaks nii maiustused kui ka ehted. Foto: Laine Ülemaante
kaant. Eliise Mändmetsa töö tunnustati rahvusvahelisel konkursil
Tõnis Hendrik Tallo letilt kadusid õunad ja kaneelirullid nagu soojad saiad. Foto: Laine Ülemaante
Vapramäe-VellavereVitipalu SA fotokonkursil „Märka mind“ märgiti Hanna Tali töö ära žürii eripreemiaga.
proovida õnne loteriis. Laadal osales müügiga pea 40 müügipunkti. Algklassidest osales 32 õpilast kokku 27 müügipunktiga.
Hanna Tali üks töödest jõudis ka joonistuskonkursi “Eesti koolilaste metsapostkaart 2013” „Metsahüved“ 100 parima sekka ning rahvahääletuse tulemusel saavutas kolmanda koha, tema pilt on trükitud postkaardikomplekti.
Jõuluvanale saavad sellel aastal esineda päris oma luuletustega kindlasti Eno Kask, Greete-Liis Krapp, Sandra Kivimurru ja Triinu Kirschbaum 2.a klassist, nemad saavutasid KilingiNõmme Klubi poolt välja kuulutatud konkursil „Luuletus jõuluvanale“ oma vanuseklassis auhinnalised kohad. Teisel veerandil olid auhinnalisi kohti usinad noppima ka sportlased. Rahvastepalli meistrivõistlustel sai kolmanda koha 4.-5. klassi võistkond, nende seas 4.klassi poisid: Robert Platais, Andre Aasaroht, KarlMartin Krapp ja Sander Saks. Treenerid olid kehalise kasvatuse õpetajad Erki Kangur ja Ülo Liblik. Tubli maletaja Ragne Gromov sai I koha Eestimaa Spordiliidu Jõud võistlustel, treener Eiki Lehemets. Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, ajakiri „Täheke“, Eesti Kergejõusti-
„Leiutised ja Euroopa“ nominendi tiitliga ning tema pilt trükiti ära kataloogi ja eksponeeriti Münchenis näitusel.
Tublide joonistajate juhendaja on õpetaja Terje Pahk.
Üleval Hanna Tali (paremal) näituse avamisel. Paremal Hanna joonistus kalendri esikaanel. Fotod: Terje Pahk kuliit ja Eesti Tennis 100 korraldasid joonistusvõistluse „Sport ja mina“. Meie kooli 3.a klassi õpilane Hanna Tali ja õpetaja Terje
Pahk kutsuti näituse avamisele. Hanna Tali joonistus on üks võidutöödest ja kaunistab Euroopa parlamendi poolt väljaantava kalendri esi-
Detsembrikuusse oli planeeritud klassidel erinevad väljasõidud. Esimesed klassid käisid Tartus Lotte jõuluetendusel, teised ja kolmandad õppereisidel Kurgjal ning neljandad klassid sõidavad Viljandisse teatrisse „Arabella`t“ vaatama. Esimestel klassidel on tulemas veerandi lõpus veel aabitsapidu ning teise veerandi jooksul on koolimaja valgustanud õhtused klassiõhtud.
Õpilaskodu seinaleht Signe TÄÄR
Autor Õpilaskodus on välja kujunenud õhtused ajad, millal nii mõnedki Tekst kogunevad 21.45 puhketuppa. Põhjus, miks sinna koguneda, on lihtne. Nimelt nädala sees, paaril päeval on jalgpall. Ning paljud, nii suured kui ka väikesed, vaatavad matši huviga.
Nii nädal aega tagasi, arvas üks meie kasvatajatest, et ühikas on jalgratas. Salapärane jalgratta kell kõlas nii mitmedki korrad. Jalgratast siiski ei leidnud keegi. Ja miks? Põhjus oli selles, et ühele tüdrukule õpilaskodus, otsustati kinkida kruus, millel on jalgratta kell küljes. Põnev, kas pole?
Üsna hiljuti, umbes teise veerandi alguses, kõlas õpilaskodus koera haukumine. Kõik tormasid tubadest välja, et mis asja? Ja pisemad õpilaskodu elanikud lausa hakkasid otsima koera. Kuid tegelikukkuses koera ei olnudki... Kellele kurb uudis ja kellele hea uudis. Kuid, kes oli siiski see salapärane kutsu meil?
Kell oli juba 22.30, kui kostus koputus uksele. Ja öökasvataja palus õpilaskodu laululindudel homme uuesti laulda. Just nimelt, õhtul 22.30 õpilaskodus kõlas tore ja meloodiline neidude hääl. Nad otsustasid laulda sellisel kellaajal. Kuigi oli küll ilus neid kuulata, aga kell, oli natuke liiga palju selle jaoks. Tüdrukud itsitasid ja lubasid, et enam nii hilja ei laula.
OTAN JÕULU VANA
16. detsembril kell 19.00 õpilaskodu JÕULUPIDU!
Õpilaskodu pere soovib:
Kavas on Jõuluvana saabumine, neiude laul, pisikese tüdruku luuletus ja kingipakkide kätte jagamine.
ILUSAID JÕULE JA HEAD UUT AASTAT!
KORISTA OMA TUBA ÄRA!!!
SA JU EI TAHA OLLA NÄDALA NOTSU, EGA JU?
LEITUD ÜKS MUST SOKK!
Vahetada eilne vorstivõileib tänase juustusaia vastu!
Kirjatarga ABC Käesolev õppeaasta on Kirjatarga toimetuse jaoks eriline. Nimelt jookseb koolilehel 20. ilmumisaasta. Nende aastate jooksul on Kirjatargast läbi käinud väga palju toimekaid noori inimesi. Sellel aastal plaanimegi läbi mitme lehe avaldada toimetusse kuulunutelt muljeid lehe tegemise ajast ja nende praegustest tegemistest. Esitasime vilistlastele neli küsimust ja toome teieni vastused eesnimede tähestikulises järjekorras. Seekord on tähestik jõudnud E täheni. Anne AASAMETS Kätlin LAUR
Emilie RUUL (22-aastane) 1) Hetkeseisuga elan Pärnus. Plaan on minna järgmisel aastal Tallinnasse. Eelmisel
sime põrandal ja mõtlesime, et oleks see ometi juba valmis. Teisena on väga hästi meeles see, kui saime koolilehe kaudu Jõhvis meedialaagris käia. Seal sai õppida filmi tegemist, ajalehe koostamist jne. Kuulasime loenguid ja kõige lõpuks esitasime grupitöid. 3) Koolileht oli täiesti uus kogemus. See andis mulle palju enesekindlust, tekitas kohusetunnet, et asjad õigeks ajaks valmis saaks (muidugi oli ka hilinemistega valmis tehtuid artikleid). 4) Õpilastel sooviksin osaleda koolilehes sellepärast, et seal on väga tore ja lõbus. Annab rohkelt kogemusi ka hilisemaks eluks, mitte ainult kooliajaks.
Erki AASAMETS (25-aastane)
aastal läksin Tallinna Pedagoogilisse seminari noorsootööd õppima. Kooli kõrvalt töötasin ööklubis, kus olen siiani. Otsustasin paberid koolist välja võtta, kuna see ei osutanud selleks erialaks ja mul ei tekkinud sellist tunnet, et oh nüüd see ongi see õige asi. Uuesti astun ülikooli sügisel 2014. 2) Oh, neid muljeid on palju. Üks eredam mulje on see, kui me istusime hiliste tundideni koolimajas ja koostasime lehte. Sai Mihkliga (Vinogradov toim.) seal lollitatud, isegi pildid on sellest veel alles. J Oh, kuidas see veergu panemine meie mõistuse kokku jooksuta. Lama-
1) Töötan IT-spetsialisti ja füüsikaõpetajana. Samuti õpin TLÜ-s mitme aine õpetajaks. 2) Tegime Rainiga (Päärmann toim.) horoskoobi ja Helmi Tammele (kalad) sattus lause: sind surutakse kokku nagu sprotid õlis.
Füüsika tunnis, kui ta seda lahkas, sai ta teada, et meie olime selle
KÜSIMUSED 1) Millega ja kus tegeled praegu (õpid/töötad)? 2) Eredamad muljed Sinu koolilehe ajast? 3) Mida andis Sulle koolilehe toimetuses osalemine? 4) Miks võiks praegune õpilane osaleda koolilehe tegemisel? teinud ning vaatas, mis me olime endile kirjutanud (lotovõit, jne). Samuti meenub koolilehtede laager kusagil võsas, kus pidime reaalselt lehte tegema. 3) Väljendusoskust ja julgust. Andis hea enesetunde, kui oli vaja lõpukirjandit kirjutada. 4) Huvitav aeg, lahe kollektiiv, hea kogemus edaspidiseks.
muidu poleks võib-olla sõbrunenud, julgust endast vanematega suhelda, õpetas oma aega ja ülesandeid planeerima, tähtaegadest kinni pidama. Iseenesest kõik vajalikud oskused edukaks
Eva-Maria KIKKAS (25-aastane) 1) Hetkel õpin Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas 6ndal ehk viimasel kursusel. Töötan osakoormusega ka Tartu Ülikooli Kliinikumis abiõena. Arstitudengitel on lubatud alates 3. kursusest abiõena töötada, abiarstina töötamine on suve teema. Seda olen ka kaks suve teinud. 2) Koolilehes tegutsesin üle 10 aasta tagasi, aga mingid mälestused ikka on. Näiteks mäletan, kuidas närveerisin, kui mõnda aukartustäratavat õpetajat intervjueerima läksin. Eriti tore mälestus on Paikusel toimunud koolihele koolitusest. 3) Koolilehe toimetuses osalemine andis võimaluse tutvuda inimestega, kellega
eluks, aga lõbusas võtmes koos sõpradega. 4) Kõik eelmises punktis nimetatud asjad. Eelkõige sõpraderingi suurenemine, sest inimesed on elus kõige tähtsamad. Ja selliste asjadega tegelemine avab palju võimalusi, täna koolileht, homme ... ? Jätkub pöördel.
Lk. 17. jätk Evelin ADAMSON (31-aastane) 1) Töötan Swedbank AS-s
privaatpanganduse üksuses laenujuhina. Hetkel on pooleli ka magistriõpingud TTÜ-s. 2) Meil oli väga tore toimetuse seltskond ning seetõttu ongi pigem meelde jäänud inimesed, mitte konkreetsed situatsioonid. 3) Kindlasti andis juurde julgust oma mõtteid teistega jagada ning oskust oma arvamust avaldada kirjalikus vormis. Võib-olla kõige tähtsamaks pean siiski meeskonnatööd, kus iga toimetuse liikme panus oli oluline, et saada kokku ühtne tervik (märksõnadeks kohusetunne ja vastutuse võtmine). 4) Koolilehe tegemine annab juurde meediaalaseid algteadmisi, avardab silmaringi, arendab eneseväljendusoskust, loovust, analüüsivõimet, meeskonnatööd. Samuti võimaldab kaasa rääkida koolielu puudutavatel olulistel teemadel, saada uusi tutvusi, sõpru ja nii edasi. Mina isiklikult soovitan kindlasti osaleda koolilehe tegemisel, sest kasutegureid edasisteks eluetappideks on palju.
Gerli KÖÖSEL (26-aastane) 1) Elan Tallinnas, õpin Tallinna Ülikoolis infoteadust
ja tegelen seal veel mitmete ülikoolisiseste õppetööväliste asjadega, näiteks tegutsen üliõpilasnõukogus ja kultuuriklubis ning korraldan aegajalt üritusi. Hetkel töötan ka Pirita raamatukogus. 2) Kõige eredamalt on meeles need korrad, kui me koos Piiaga (Aasamets toim.) lugusid tegime ning mis alati lõppesid sellega, et me vaatasime koos netist mingisuguseid lollusi ja täiesti pööraselt itsitasime. Lõpuks tuli ikka meelde lugu ka valmis kirjutada. Muidugi on meeles ka see, kuidas saime koolilehtede konkursil teise koha. See oli väga tore! 3) Eelkõige andis see artiklite kirjutamise ja meeskonnatöö kogemuse. Samuti näitas see seda, et on väga lahe osaleda taolises kooliga seotud õppetöövälises tegevuses, kus rühma liikmed tegutsevad koos, et midagi konkreetset valmis saada. 4) Ma arvangi, et saada eelkõige osalemise kogemust. Teha nende inimestega, kellega nii kui nii iga päev koos koolis käiakse, midagi teistsugust ja lõbusamat kui klassiruumis õppimine. Oskus teha meeskonnatööd on elus päris oluline ning koolileht annab hea võimaluse seda harjutada. Kindlasti annab see ka hea "süsti" tegeleda edaspi-
diste õpingute jooksul taoliste asjadega,
seeläbi saada uusi ja huvitavaid tutvusi ja kogemusi ning lõppkokkuvõtteks võib see ka edasises elus väga kõvasti kasuks tulla.
Hele-Riin KUTSAR (32-aastane) 1) Õpin Pärnu Kutsehariduskeskuses väikeettevõtlust. 2) Vaidlused... See on ikka nii, et kui mitu aktiivset inimest ühe laua taga püüavad midagi teha ning nad on erineva tausta, huvide ja iseloomuga, siis on ka huvitavad sõnavahetused kohal. Eriti kui tegu on noorte inimestega, kes juba rääkida
tahavad ja suudavad, aga kuulamisoskus nõuab alles avastamist. 3) Meeskonnatöö kogemuse. Rühmatööd õppetegevuses olid tol ajal vähem populaarsed kui praegu. Seetõttu tundusid koolileht ja erinevad projektid meeldiva vaheldusena, andes märkamatult ka eluks vajaliku lisakogemuse koostöö tegemises ja aja planeerimises. 4) Iga õppimisele lisaks saadud kogemus kooliajast võib osutuda oluliseks tööturule sisenemisel, andes sulle eelise teiste omavanuste hulgas. Ajakirjandusest huvitatud noorte jaoks on see loomulik valik, sest annab kirjutamise ja/või kujundamise/küljendamise koge-
muse, mis võib aidata edasi liikuda kohalikku lehte ja miks mitte kaugemale (unistada tuleb suurelt). Kui aga ajakirjanikukarjäär pole eesmärk omaette, siis siin mõned oskused, mida töö koolilehes lihvida aitab: suhtlemine, kirjalik ja suuline eneseväljendus, ajaplaneerimine, olulise eristamine ebaolulisest ja meeskonnatöö. Olgu tulevikuplaanid millised tahes, need oskused tulevad vaid kasuks.
Kadri MERISTE (20-aastane) 1) Õpin Tallinna Ülikoolis 2. kursusel õigusteadust. Kooli kõrvalt käin ka tööl. 2) Mulle väga meeldis Pärnu Lasteküla külastus. See andis võimaluse näha elu hoopis teisest küljest. Kohe meenuvad ka koolis veedetud hilisõhtud ehk aeg, mil mõni Kirjatarga number sai oma viimast lihvi, et siis trükki minna. 3) See, et ma olin korrektor, arendas mu eesti keele oskust tublisti. Siinkohal ei saa muidugi ära unustada Ille Varnerit, kes väga hästi emakeelt õpetas. Üleüldiselt andis Kirjatark ehk parema eneseväljendusoskuse. 4) Artiklite kirjutamine arendab mingil määral kujutlusvõimet. Kindlasti peaks paranema emakeeleoskus. See kõik tuleb kasuks emakeele riigieksamil.
Kindlasti läheb siis vähem ÕS-i vaja (loomulikult on kasulik alati üle kontrollida). Jutt jookseb ehk ka ladusamalt. Siinkohal pean silmas seda, et eksamil tuleb pähe palju häid mõtteid, mida kirja panna.
Katre TEEARU (24-aastane) 1) Õpin Tartu Ülikoolis bioloogiat, nüüd taas pärast 2aastast pausi. 2) Esimesena meenus õpetajate autode pesemine, seejärel vallamajas Ilvese ja Rüüt-
lina käimine. Minu meelest olid eksperimendid lehe kõige magusam osa. Mis ilmselt mõnele ei meeldinud, aga mulle küll, oli lehe kokkupanek ja kujundamine - kuigi vahel võis sellega päris pikalt minna. 3) Toimetuses osalemine annab tegelikult palju kasulikke oskusi, võib-olla esmapilgul ei pane kõiki tähelegi. Kogu lehe valmimise protsessi etappides, alates ideede genereerimisest, nende teostamisest ja lõpuks viimistlemisest ahjusoojaks koolileheks, on palju tööd ja vaeva, ka aega. See õpetab paljugi, mis hiljem vajalikuks osutub. Kindlasti sulatas toimetuses osalemine suhtlusbarjääre - muutis mind julgemaks ja avatumaks. 4) Koolilehe seltskond on alati väga lahe, koos tulevad head mõtted ja sünnib põnev leht, mida kooliperel huvitav
lugeda. Toimetuses osalemine annab võimaluse suhelda põnevate persoonidega, avaldada oma mõtteid ja huvisid ning näha koolielu veidike teise nurga alt.
nantsjuhtimine, lõpetasin 2011). Töötasin AS Taritvos juhiabi ja inglise keele kon-
Katrina PULK (25-aastane) 1) Alustasin sel suvel pärast Maaülikooli lõpetamist tööd OÜ Sodalise loomakliinikutes Räpinas ja Võrus. 2) Kõige põnevamad olid eksperimendid ja rahvaküsitlused. Kõige paremini on meeles Pärnus käik, kui me küsisime suvalistelt inimestelt tänavalt silmaringi küsimusi. Üheks neist oli, kui palju kilomeetreid on Pärnust Kilingi-Nõmme ja vastuseks saime ühel noormehelt, et linnulennult kuskil 2 km. 3) Kindlasti palju julgust juurde inimestega suhtlemisel, sest tihti pidime minema täiesti võõraste inimestega rääkima, aga koos oli seda palju lihtsam teha. 4) Sest sealt saab palju uusi kogemusi, isegi kui pärast ei
taktisikuna. Praegu olen kodune ja ühe väikese marakratist tütre emme. 2) Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis käisime Kerstiga (Õilsalu toim.) Pärnus Toomas Volliga intervjuud tegemas. Olin nii põnevil, ikkagi tuntud inimene. 3) Eks see distsiplineeris, õpetas tiimitööd ja andis võimaluse kirjutada millestki, mis meeldis ja see jõudis ka teisteni. 4) Mida aktiivsem oled, seda põnevam on. Võib-olla avastab nii mõnigi endas soovi just ajakirjandusega edasi tegeleda... See oleks hea algus.
Kerli KORE (20-aastane)
olda üldse seotud ajakirjandusega. Ning kindlasti saab ka palju uut informatsiooni teada enne koolikaaslasi. Ja lisaks on sõpradega koos töötamine väga lõbus.
Keit ILVES (25-aastane) 1) Õppisin Eesti Maaülikoolis ja Szegedi Ülikoolis (majandusarvestus ja fi-
1) Elan Viljandis ja käin tööl. Põhjusel, et erialale, mis mind meeletult huvitas, polnud 2013. aastal vastuvõttu. Saan kandideerida ülikooli alles järgmisel aastal. Seni kavatsen nautida vaba aastat ja teha ka natuke tööd. 2) Eredamate hetkede välja toomine koolilehe toimetuses osalemise ajast on väga raske ülesanne. Eelkõige seetõttu, et kogu see aeg meenub ereda ja meeldejäävana. Alustades juba lihtsatest esmaspäevastest kohtumistest arvutiklassi tagatoas. Mõni päev oli rõõmsam tänu
Anne Aasametsa kokakunstile või toredatele kokatädidele. Samuti meenuvad pikad-pikad arutelud eksperimendi otsimise osas ja veel põnevamad teostamised: helkurite jagamine EDU poes, Amori mängimine sõbrapäeval, noorte slängi tõlkimine õpetajate poolt, õhtusöök viiele KiNG versioonis, jne, jne... 3) Koolilehe toimetuses osalemine andis mulle juurde julgust suhelda kooli töötajatega, lähendas paljude õpetajatega ja lisaks kõigele arendasin ennast nii fotograafia- kui ka arvutialaselt. Ma sain selle nelja aasta
jooksul teha kõike: juhendada, abistada, korraldada, läbi viia, osaleda, areneda ja nautida. Lisaks veel aitas Kirjatark mind keeleliselt. Arvan, et ilma koolileheta poleks minu eesti keele eksamist midagi välja tulnud. 4) Soovitan praegustel Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilastel julgelt osa võtta koolilehe tööst. See tundub alguses väga-väga hirmutav ja segane, kuid ma võin kinnitada, et see tunne kaob kiiresti. Muidugi peab ka kõvasti tööd tegema ja enda kallal vaeva nägema, kuid tulemus on seda väärt. Seega, õpilased, kes soovivad end täiskasvanute maailmaks paremini ette valmistada, osalege koolileht Kirjatarga toimetuses ja saate eluks vajalikke nippe, et lihtsalt ja oskuslikult elus läbi lüüa!
Õpilased tänapäeva parandamas Sel veerandil tegid meie tublid õpilased õpetaja Kadri Karoni juhendamisel jooniseid konkursile ‘’ Õpilasleiutajate riiklik konkurss’’ ja teie ees ongi kolm Kirjatarga valitud kõige-kõige joonistust. Brith Marii TREIAL
POTIKAANE KERGITAJA Pille-Riin Oja 9.a Probleem millele hakkasin lahendust mõtlema oli toidu valmistamisel ülekeemine. Tihti on vaja tegeleda paljude asjadega korraga ja pole aega potti tulel vaadata. Minu leiutis on mõeldud neile inimestele kellel on kiire elutempo.
FILMIPRILLID Sander Tätte 7.b Filmiprillidega on võimalik oma lemmiksaateid ja –filme järele vaadata. Need on mõeldud kõigile inimestele, kellel mingite kohustuste tõttu ei olnud võimalik õigel hetkel televiisori ees olla. Filmiprillid töötavad akuga. Akut saab laadida laadijaga. Prillide paremal poolel asub sisselülitusnupp. Filmiprillidesse saab sisestada mälupulga, millele filmid on laetud.
RULLOD Anabell Nurmsoo 7.b Puldiga rulluisud inimestele, kellel on käimisega raskusi. Puldiga rulluiske võivad kasutada kõik, aga eelkõige on need mõeldud vanematele inimestele, kellel on raske kõndida. Rulluiskudel on küljes antenn ja kaasas pult, mille abil saab pidurdada, ja kiirust valida. Rullod on valmistatud jalasõbralikust materjalist.
Kogu tõde taimetoidust
Taimetoitlase toidupüramiid. FOTO: internet
Üle kuu aja tagasi võtsin vastu otsuse hakata taimetoitlaseks. See mõte mõlkus mu peas juba mitmeid aastaid, kuid kiire eluviis ning ebasobiv keskkond ei andnud võimalust oma toitumist tervislikumaks muuta. Lõpliku otsuse tegin hoopiski info põhjal, milleni viis mind huvi ja kindel soov tervislikult toituda ning mida soovin ka teiega, kallid lugejad, jagada. See on kogu tõde taimetoitlusest, lühike kokkuvõte uuringutest ja faktidest, mis paneb nii mõnegi mõtlema ja muret tundma oma tervise pärast. Triinu OTS
Taimetoitlus jaguneb rangeks ja vähem rangeks. Mõned veganid söövad ainult taimset toortoitu. Vähem ranged jagunevad laktotaimetoitlasteks ehk peale taimetoidu on lubatud süüa ka piimatooteid ning lakto-ovotaimetoitlasteks ehk peale piimatoodete on lubatud ka munad. Mõnikord nimetavad ennast taimetoitlasteks ka need, kes ei söö liha, kuid tarvitavad kala ja kalatooteid. Paljud uuringud, mis võrdlesid taimetoitlaste ja lihasööjate terviseseisundit, tõestavad selgesti mitmeid taimetoitluse eeliseid. Mõningad haigused nagu näiteks arteriaalne kõrgvererõhutõbi, kusekivitõbi, apenditsiit ja paljud teised puuduvad taimetoitlaste seas peaaegu täielikult ning ka teised haigused ilmnevad taimetoitlastel märksa harvemini. Taimetoitlastel on madalam vererõhk, väiksem kaal ja madalam vere rasvasisaldus. Taimetoitlastel võib harvemini kohata probleeme ainevahetusega, veresoonkonnahaigusi, suhkruhaigust, podagrat ja tõenäolisemalt vähem soolevähki. Tuginedes teaduslikele seisukohtadele, lükkavad taimetoidu pooldajad ümber erinevad teooriad „inimorganismi jaoks hädavajalikest loomsetest valkudest“, „lihatoidus olevatest asendamatutest aminohapetest“, „lihatoiduta raske füüsilise töö sooritamise võimatusest“. Samuti tuginevad
taimetoidu pooldajad paljudele ajaloolistele näidetele: liha ei söönud Rooma gladiaatorid, Suvorovi sõdurid jne. Traditsioonilised Shaolini mungad, kes on tuntud oma erakordse füüsilise jõu poolest, on samuti ranged taimetoitlased. Taimetoitlased olid ja on praegugi paljud kuulsad sportlased, kelle seas on ka olümpiavõitjaid. Pärast selliste ja teiste taoliste uuringute tulemuste ja ajalooliste faktide avalikustamist levis läänes suhtumine lihasöömisesse kui üldiselt kahjulikku tegevusse, millega inimesed tegelevad harjumusest ja nõrkusest. Inimkonna ajaloo vältel pole meie anatoomia muutunud. Rootsi teadlane Carl von Teadlased ja naturalistid, nende hulgas ka Charles Darwin, kes esitas evolutsiooniteooria, on üksmeelel, et muistsed inimesed olid taimetoitlased. Linné märkis: „Inimkeha väline ja sisemine ehitus võrreldes teiste loomadega näitab, et puuviljad ja mahlakad juurviljad on inimese loomulik toit.“ Seega kinnitavad teaduslikud uuringud fakti, et inimese füsioloogia, anatoomia ja instinktiivne käitumine sobivad dieediga, mis koosneb vaid taimsest toidust. Keskmine eluiga nendel inimestel, kes tarvitavad toiduks suuremalt jaolt ainult liha, nagu näiteks eskimod, gröönimaalased, lapimaalased ja kirgiisid, on
umbes 40 aastat. Läbiviidud uuringud selliste taimetoiduliste hõimude seas nagu hunzad Pakistanis, otomi indiaanlased Mehhikos ja Edela-Ameerika põlisrahvad näitasid aga, et taimetoitlastele on iseloomulik suurepärane tervis, vastupidavus ja pikaealisus. Taimetoitlaste seas pole erandjuhtumiks, et inimesed säilitavad tervise, füüsilise ja vaimse aktiivsuse 110 aastaselt ja isegi vanemalt. Üks suurimaid eksiarvamusi taimetoitluse suhtes seisneb selles, et taimetoitlased on füüsiliselt nõrgad, kahvatud Maailma tervishoiu statistika näitab, et riikides, kus lihatarbimise tase on kõrgeim, on ka suurim vähi ja südamehaiguste tase. ja haiglased. Miski ei saa tõest niivõrd kaugel olla. Arvukad uuringud ja faktid kinnitavad, et taimetoitlased on tugevamad, osavamad ja vastupidavamad kui inimesed, kes tarvitavad liha, sest nad ei kurna oma keha suure energiakuluga, mida on vaja lihatoksiinide eemaldamiseks. Doktor Schouteden viis Belgia Ülikoolis läbi uuringud, eesmärgiga välja selgitada vastupidavuse, jõu ja reageerimiskiiruse tase taimetoitlaste ja lihasööjate seas. Tulemustest selgus, et taimetoitlastel on ülekaal kõigi kolme näitaja suhtes. 1906. ja 1907. aastal viis Doktor Irving Fisher Yale´i Ülikoolis läbi vastupidavuse testid. Nende uuringute tulemused olid
paljudele üllatuseks, sest need näitasid, et taimetoitlased on peaaegu kaks korda vastupidavamad kui lihasööjad. Analoogsed uuringud, mis viis läbi doktor J.H. Kellogg sõjasanatooriumis Michigan´is, andsid samasugused tulemused. Brüsseli Ülikooli doktorid J. Loteyko ja V. Kipani viisid läbi uuringud eesmärgiga kontrollida doktor Fisheri uurimuste tulemusi. Taimetoitlased pidasid vastupidavuskatsetele vastu 2–3 korda kauem kui lihasööjad, ja peale katseid kulutasid nad jõu taastamiseks 1/5 ajast, mis kulus selleks lihasööjatel. Need ootamatud tulemused tõestasid, et taimetoidudieet on suurepärane füüsilise jõu, vastupidavuse ja efektiivsuse arendamiseks. Inimestele, kes kavatsevad minna üle taimetoidule, tekitab kõige rohkem muret küsimus: kas minu keha saab piisava koguse toitaineid, kui ma ei hakka liha sööma? Kas ma saan piisava koguse valke? Vaatamata massilisele lihatoidu reklaampropagandale, teil pole põhjust muretsemiseks. Paljud teadlased on tõestanud fakti, et taimsed toiduained sisaldavad märksa rohkem bioloogilist energiat kui liha. See tähendab, et taimetoidudieet rahuldab kõik hädavajalikud keha toiduvajadused.
Meie kooli vilistlasraamat 18. oktoobril toimus Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi aulas pidulik raamatuesitlus—oli valminud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ja Keskkooli vilistlasraamat, autoriteks Daisy Kase ja Kristel Tallo. Daisy Kase ja Kristel Tallo
11. klassi lõpus tuleb esitada uurimis- või praktiline töö, mille peale tuleb mõelda juba varakult. Nii tuli meil, Kristelil ja Daisyl idee teha midagi loomingulist. Läksime konsulteerima juhendaja Mari Karoniga ning tal oligi parasjagu käsil vilistlasraamatu koostamine. See tundus meile
huvitav ning otsustasime ühiselt selle teostamisele kaasa aidata ja nii saigi sellest meie praktiline töö. Kevadel kontrollisime üle kõigi 2548 vilistlase nimed, aitasime kaasa lõpupiltide leidmisel ning samuti andsime panuse ka raamatu kujundamisel. Selle kõige käigus saime uurida vanu huvitavaid kooli kroonikaid, mille olemasolust ei oleks me muidu teadnudki. Jäime tulemusega väga rahule. Kuna raamat saab oma väärtuse alles siis, kui on esitletud, toimus 18. oktoobril meie kooli aulas pidulik raamatu esitlus. Kohale oli tulnud üllatavalt palju ini-
mesi, kelle hulgas olid vilistlased, õpetajad, õpilased ning uudishimulikud vallaelanikud. Esitluse viisime läbi koos, Kristel väikese kõnega ning Daisy moraalse toega. Sõna said kooli direktor Erli Aasamets ning õppealajuhataja Mari Karon. Meeleolu ja kerge õhkkonna saalis loos Henrik Romanenkov klaveril. Pärast esitlust saime palju head tagasisidet raamatu kohta ning kiidusõnu jätkus ka järgmisel päeval toimunud kooli kokkutulekul. Siinkohal sooviksime tänada oma juhendajat, Mari Karonit.
Tehnikanurk Tänapäeva noored on arvutite keskel üles kasvanud ja üdjuhul neil ekraani ees probleeme ei teki. Siiski on hulk toredaid trikke, millest neil aimugi ei ole. Käesolev kolumn räägibki, kuidas panna arvutit ennast tervitama, millel küll suurem praktiline väärtus puudub, kuid püüab nii mõnegi pilgu. Ago Tominga
Ava notepad (leitav startmenüüs programmide alt), kirjuta sinna järgmine tekst:
Kui mõni tähemärk valele kohale juhtub, siis programm ei tööta ja tervitust ei tule.
Jutumärkide vahele võib kirjutada ükspuha mis kujul tervituse, tsitaadi filmist vmt. Fail tuleb salvestada valides Windows7 või Windows8-ga arvutis “Salvesta nimega” (Save as) alt asukoht C: \ Users \ (vali oma kasutaja) \ AppData \ Roaming\ Microsoft\ Windows \ Start Menu \ Programs \ Startup. Mõnes arvutis AppData varjatud kaust (hidden folder), sel juhul tuleb valida salvestusaknas võimalus
“show hidden folders” ja see peaks ilmuma. Windows XP-ga C: \ Documents and Settings \ All users \ Start Menu \ Programs \ Startup. Asukoha kaustad on antud õpetuses inglise keeles, uuematel arvutitel on need tihti eesti keeles, siis tuleb lihtsalt vajalikud tõlkesd teha (nt kaust Startup on eestikeelses arvutis Käivitus). Failile tuleb panna nimi “Welcome.vbs”, salvestustüübi alt tuleb valida All Types (kõik tüübid). Järgmine kord, kui arvutit käivitad ning kõik õigesti tehtud on, lausub arvuti
oma tehnilise tämbriga sinu poolt soovitud lause. .Kui soovid kontrollida, kas programm tõesti töötab, võid lihtsalt selle üles otsida, selle avada ja arvuti peaks soovitud lause välja ütlema. Juhul kui Helipilt ei meeldi, on võimalik arvutile anda ka teisi hääli, kuid see on juba pikem teema ja seda võib igaüks ise internetist otsida. Et arvuti tervitamise lõpetaks tuleb fail panna teise asukohta (kui millalgi võib tekkida soov seda uuesti kasutada) või see lihtsalt kustutada.
Lapsesuu ei valeta Jõululehest ei jätnud me ka oma algklasside mudilasi välja. Küsisime neilt tulekul jõulude ja muude tarkade maailmaasjade kohta. Luise Maria TALLO Kes on jõuluvana? Vana mees kes toob lastele kingitusi; vanakene; habemega ja punase mantliga mees; ta elab põhjamaal. Kust jõuluvana kingitused saab? Ostab poest; päkapikud teevad; võtab kuskilt; võlub. Kes on päkapikud? Päkapikud on väikesed ja nähtamatud; nad toovad sussi sisse igasuguseid asju, põhiliselt šokolaadi; imetillukesed olevused; neid pole olemas, ema ja isa toovad komme; nad viivad kirjad sussi seest ära; Viljandi Centrumis nägin ükskord päkapikku, jooksis ringi ja andis komme; ainult vanemad näevad neid.
Mis asi on kool? Seal õpitakse ja loetakse; seal peab käima; koolis ei tohi asju lõhkuda, lollusi ja suitsu teha, karjuda, kakelda, jäätist süüa ja täpsu mängida. Mida vanemad inimesed enam teha ei saa, aga teie saate? Joosta ja mängida; nad ei viitsi midagi teha; nende kondid on vananenud ja kanged, siis nad ei saa joosta ja saltot teha; lasteaeda minna; kummardada, sest neil on selg haige; ujumas käia. Mis asi on kuldpulm?
Kes on pensionär? Üks vana mees, kes on juba niivana, et ta on pensionil; tema ei saa enam töötada; tema ei pea enda arveid maksma enam; tema on töö lõpetanud; tal on hästi palju raha. Milline on väga hea sõber? See, kellega sulle meeldib mängida ja lõbutseda; see kes aitab; ma ei ole nii kindel; kellega koos meeldib sõber olla; näiteks koer ei ole, kuna ta istub varba peale.
Mis asi on kosmos? Seal pole õhku ja sinna minnakse raketiga; seal peab olema õhuga riietus; seal käiakse ballooniga; seal on planeedid; selle keskel on maakera. Kas ühel mehel võib mitu pruuti olla?
Miks naised tahavad peenikesed ja ilusad olla?
Eestis ei tohi; mina küll ei tahaks mitut pruuti; ei, kuna minnakse lahku, siis jälle kellegi teise juurde ja siis jälle lahku jne; ei, muidu lähevad nad riidu, ei jõuaks kõikide juures käija; nimed võivad sassi minna; kui sul on mitu tükki, siis ei saa igaühega korraga välja minna, siis pead valima ja teisega lähed järgmine päev; ei, kõikidega pulmi pidada oleks raske.
Siis nad saavad peole minna; kui bussis on palju rahvast ja naine on suure kõhuga, siis teised ei mahu ju ära; siis nad saavad kiiremini mehele; nad tahavad meestele meeldida.
Mis asi on keisrilõige?
Mis asi on armastus? Mina küll ei tea; see on mehe ja naise vahel; kui meelditakse üksteisele.
ämmadeks; ema.
Pole sellist asja kuulnudki; siis kui oled hästi kaua olnud abielus; see on imelik küsimus; kui näksitakse kulda; ema pole rääkinud; seal on hästi palju kulda; kui sul on kullast naine; kui on palju raha; kus kõik on kullast. Mis asi on vikerkaar? Värviline ja tuleb siis kui vihma sajab ja päike paistab; värviline kaar.
Aa, ma vist hakkan asjale pihta saama; siis kui keiser pooleks lõigata; kui keiser annab vaenlastele tappa; Hiina presidendi kohta öeldakse keiser; siis kui kellegi järgi tehakse riided.
Küsimustele vastasid Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 1.a klassi õpilased ja lasteaed Krõll vanim rühm. Markus, Heimo, Andres, Eliis, Mia, Markus, Hendrik, Johann, Margaret, Iiris, Eliise, Lauren, Roosirella, Gunder, Martin, Rander, Sandra, Nele, Gerdo, LauraLiis, Anette, Annika, Ketter ja Kärt Mia.
Mis asjad on proteesid? Tehishambad; need võivad ära kukkuda; kunsthambad; hambad, mida saab ise ära võtta; prosshambad.
Kes on ämm? Vanaema; kui emade lapsed saavad suureks ja võtavad endale mehe või naise, siis nende emad saavad nende
Mis asjad on soolikad? Need on kõhus; siit käepealt paistavad need sinised triibud; seest õõnsad spagetid.
Fotod: Brith Marii Treial
Õpetajatelt jõulurõõmu! Õpilane lausub: “Sel veerandil on õpetajatel mokad liiga laiali, selle peale Õpetaja: ”Tohoh!” Õpetaja: “Kas sa lubad mul rääkida?” Õpilane: “Jah!” Õpetaja:” Sa oled nii tore laps, sa lubad mul isegi rääkida!” “Sa oled nii seksikas, kui sa oma kulmu kergitad!”
“See on kõige oluline.... olulisem!”
“Lõpetage nüüd see nokumaania ära!”
“Ma ei mäleta hommikutki! Issand jumal!”
“Kas ma viskan sind kääride või liimipulgaga?
“Kurat, kas te tahate seda asja selgeks saada?”
“Kuule sina hr. Seletav Sõnaraamat.”
“Kes sai aru, see ei saanud vahet pole!”
“Mis asja te urisete siin?”
“Kui tuumajaama lähedal elad tulevad sul pooletoobised lapsed ehk isotoobid!”
“Neljapäeval tööde pealt vaatame seda kurgid sulle, raha mulle.” “Kirjuta hariliku pastakaga!” “Nüüd pingutasid küll pisut üle!” “Kui sa hakkad nii tegema, saan ma küll päris kurjaks!” “Kudema hakkad või? Konn teeb kudemisel sellist häält.” “Näod ekraanilt siia poole, mehed ei ole loodud tegema mitut asja samaaegselt, naised on!” “Õpetaja õpilasele: Põhjenda oma vastust! Õpilane: Eeem... Õpetaja selle peale: Pinginaaber ütles nii, sellepärast vä? “Seda ma tean, et lugemisoskust saab lugemisega parandada aga vot seda ma küll ei tea, kust mõistust osta saab, Õpilane selle peale: eBayst!”
“Õnnetina valamisel võib ka õnnetu saatus tulla, mõtle, kui tuleb noku pilt?!” “Kuule, mis sa sügeled seal?” Õpetaja vea peale Õpilane: “ Teil on uusi prille vaja!” Õpetaja: ”Jah, on küll! Jõulud on tulekul!” “Kas ma pean iga natukese aja tagant teiega suhtlema?” “Nüüd pingutasid küll pisut üle.” “Pinginaabrit ei saa kasutada, ega mul siin mingi inimkaubandus ei ole.” “Mis ainet sa kõige rohkem sisse hingad? Õpilane: “Süsihappegaasi.” Õpetaja:”Sina võib-olla jah, kuna sa ei mõtle ajuga, normaalsed inimesed kasutavad hapniku.” “Kas sul tuppervitteri kauss on?”
“Hallo! Ma tahan ka tähelepanu saada!” “Tähelepanelik televaataja on leidnud väikese seose.” “Õndsad on inimesed kes on vaenult vaesed, ehk meie mõistes ullikesed.” Õpilane: “Tegin töö täitsa ise!” Õpetaja: “Ja mina olen Carmen Kass.” Õpilane katsub teise õpilase juukseid. Õpetaja: “Hakkab halliks minema juba ja?” “Ega haridus matsi riku!” “See on ju nii ropp asi, et seda küll suhu võtta ei saa, sõna ma mõtlesin…” “Kui on palju juukseid, siis vanasti öeldi, et sita pinnase peal pidigi hästi kasvama.”
“Hakkad puid sulatama?”
“Oi kui hästi! Sa oled nii osav.”
“Kombinee oli tol ajal puhas elektripüss!”
ei kuule ei näe, ja mõnel veel teinegi puue. Vaadake konsultatsiooni ajad on seinal rohelises kirjas.”
Õpetaja märkab, et õpilane laseb teda laseriga. “See, kes mind laseriga sihtis, ma tulen sinu juurde ja annan sulle lõuga!”
“Täna on teil siis ohverdamise päev.”
“Uudishimu surma pole veel keegi surnud.”
Õpilane on laua all arvutis, õpetaja paneb pea laua alla. Õpilane: “Mida f*kki?” Õpetaja: “Just, mida f*kki võin ma ka ütelda!”
“Kuulge teie, hullumaja kandidaadid!”
“Su õde peaks uhke olema, et tal selline ilus ja armas väike õde on.”
“Kui koolikell heliseb, siis algul on tunne, et hakkan oksele.”
“Sinu ülesanne on särtsu täis tüdrukud üles leida.” “Sa oled ikka tropp, vabandust!” “Siin läheb huvitavaks, homod saavad täie rauaga. Vaata! Emased, isased.”
“Kirjanduskast on seal ukse juures, et kui lähete, siis visake sent või paar.”
“Kuulge, mul on loomekriis!”
“Mulle tundub, et mõni meil
“Mida sa b*tch sõimad siin?”
“Võta teine laud, kui su suured jalad sinna ära ei mahu!”
Õpetaja õpetajale sööklas, kui üks neist ei mahu laua taha istuma: “Kuule, järgmine kord jäta oma ego maha!”´