Page 1

T IR AAŽ 1 20 N R . 70

O K TO O BE R, 2015

K I L IN G I - N ÕM M E G Ü M N A A S IU M I K O O LI LE H T

H IND: 0 . 5 0 €

Eesti Vabariik

Tšehhi Vabariik

Kreeka Vabariik

VOTE


TOIMETAJA VEERG

Teel tulevikku: robootika Sellel aastal jätkub robootika-ring Signe Lensmendi juhendamisel. Noored teevad esmatutvust robotite ja programmeerimisega. Teist aastat osalevad meie kooli ja lasteaia „Krõll“ lapsed. Sellel aastal liitusid robootika-ringiga ka Häädemeeste õpilased.

Suvi on möödas, sügis juba uksest sisse lastud ja kui mõelda, siis ega ka jõulud enam kaugel pole. Päikest paistab iga päevaga üha vähem ja õhtuti läheb varakult pimedaks. Õues ringi vaadates on näha puude all langenuid lehti ja ilmad on muutumas jahedamaks. Õppeaasta on juba hoo sisse saanud ja on toimunud uue peatoimetaja valimised. Lubage tutvustada mina, Marili Loorents, olen valitud vedama meie koolilehte. Seejuures tahaksin tänada Aurist, kes usaldas oma kirjatarga koha mulle. On au olla sinu järelkäija. Ühe veerandi jooksul on toimunud erinevaid sündmusi, millest kõige kuulsam on projekt VOTE. Selle aasta algusest on meie koolis vahetusõpilane Clara Saksamaalt, kes jääb siia õppeaasta lõpuni. Peale Clara on ka kümnendas klassis näha uusi nägusid ja esimesel korrusel ringi jalutavat õpetaja Kairi Kaldojat. Õpilased on veetnud palju aega värskes õhus. Käidi Weekend festivalil ja Tallinnas ning võeti osa liikumisnädalast Move Week. Muidugi ei saa mööda vaadata ka spordist: Kolme Koolimaja Jooksust ja spordinädalast. Uusi sündmusi on toimunud ka väikses koolimajas, abiturientide elus ja 100 tamme projektiga. Kõigist nendest teemadest saate lugeda sellest kirjatarga numbrist. Head lugemist kõigile! Marili LOORENTS

Häädemeeste Keskkooli noored robootikud meie majas 10. oktoobril. Foto: Anne Aasamets

matemaatika Pärnumaa matemaatikaõpetajate ainesektsioon korraldas Pärnumaa matemaatikute õppelaagri 7.-9. klassi õpilastele. Laager toimus 20.-21. oktoobril 2015 Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis. Sellest võtsid osa õpilased Pärnu maakonna üldhariduskoolidest. Matemaatikute õppelaager toimus teist aastat. Esimene laager Tõstamaa Keskkoolis oli osalejatele põnev ning arendav. Kilingi- Nõmme Gümnaasiumis toimuvas laagris oli 29 õpilast ja 5 juhendajat üle Pärnumaa. Laagris oli võimalik saada juurde teadmisi 3D printeriga printimisest, tööst tahvelarvutitega, maagiliste ruutude koostamisest, robotite liikuma panemisest ning teha koostööd Vango talus orienteerumisel ja koostöömängudes. Koostööpartnerid Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskond, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, AS Kalev, Valgeranna Seikluspark, Tartu Maraton, Maanteeamet, Teaduskeskus Ahhaa, Büroomaailm Pluss Vango talu.

Ajalehtedest ja teibist meisterdatud ruumiline kujund. Kiireim tiim oma püramiidiga poseerimas. Foto: Hille Uustamm http://www.kilingi.edu.ee/toimus-ii-parnumaa-matemaatikalaager


Meie noored homset muutmas Erasmus+ noortevahetuse raames toimunud projekt Voice of Teenagers in Europe (VOTE) sai oma alguse 23. septembril 2015, kui Ly Lünekund, Sairi Sutt, Auris Aleksandrov, Martti Leppik ja Ivo Ekbaum ning Anne Aasamets, Pille-Riin Oja, Luise Maria Tallo, Tauno Kase ja Allan Rist asusid teele Riia ja Tallinna lennujaamadesse, et tuua Kilingi-Nõmme projektipartnerid Kreekast ja Tšehhist.

24. septembri hommikul avati pidulikult Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi lipuväljakul liputseremooniaga rahvusvaheline VOTE projekt. Projektis osalejaid olid tervitama tulnud algklasside maja laulu-ja tantsulapsed Mare Tallo ja Eve Sinijärve juhatusel. Projekti esimesel tööpäeval kohtusime Saarde vallavanema Andres Annastiga, kes rääkis meie valla ja vallavalitsuse tegemistest ning tulevikuplaanidest, tutvustasime külalistele 53. sünnipäeva tähistanud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumit ning meie väikest kodulinna. Õhtupoolikul esitlesid kõik riigid oma esimest kodutööd nimelt valimis- ja valitsussüsteemide tutvustusi.

25. septembril sõitsime Kabli looduskeskusesse, kus räägiti meile lindude loendamisest ja rõngastamisest ning Eestimaa loodusest. Peale looduskeskust sõitsime Rannametsa-Tolkuse õpperajale. Meie loodus pani külalised avanevast vaatest ahhetama.

VOTE projekti pidulik avatseremoonia. Foto: Sairi Sutt

Naastes Kilingi-Nõmme, alustasime tööd projekti kõige tähtsama eesmärgi- VOTE manifestiga. Meie teiseks koduseks tööks oli välja selgitada kolm noori kõige enam puudutavat probleemi ja VOTE manifestiga tahtsime välja pakkuda meiepoolsed lahendused neile. Selleks moodustasime rahvusvahelised töörühmad, kus meeskonnatööna arutati, vaieldi ning otsiti võimalusi nende lahendusteks. Päeva lõpetas väga meeleolukas „Rahvusvaheline õhtu“, kus tutvustasime üksteisele oma riigi toite, kombeid ja tantse. Lõpuks kujunes sellest väike tantsupidu, kus kogu projektirahvas üksmeelselt rahvuslike viiside järgi tantsupõrandal jalga keerutas.

Leia meid ka Facebookist!

Kohtumine Andres Annastiga. Foto: Sairi Sutt

www.facebook.com/erasmusvote


26. septembri hommikul seisis kogu meie rahvusvaheline seltskond koos linnarahvaga „Kolme koolimaja jooksu“ stardijoonel. Osavõtt Kilingi-Nõmme linna aastasündmusest oli mõnus vaheldus kõigi jaoks. Õhtupoolikul ootas meid Poliitteater Virkko Annuse eestvedamisel. Läbi mitmete lustlike ning uudsete tegevuste valmis kolm etendust tänapäeva poliitiliste probleemide kohta. See õhtu mitte ainult ei lähendanud kogu gruppi, vaid tõi välja ka osaliste näitlejameisterlikkuse.

27. september oli kalendris küll pühapäev, kuid meie manifesti jaoks oli see kõige töörohkem projektipäev, sest õhtuks pidid olema kõik probleemid oma lahendused leidnud ning ingliskeelne manifesti mustand valmis.

Tänu VOTE projektile oli Kolme Koolimaja Jooksul osavõtjaid nii tšehhist kui Kreekast. Foto: Epp Loviisa Pärtel

Õhtu lõppes saunamõnusid nautides Peebu Parvsaunas. Meie jaoks nii tavaline saunatamise harjumus, jättis külalistele kustumatu elamuse. 28. septembril tähistasime Tšehhi riikluse päeva, üllatades hommikul projektipartnereid Tšehhi lipuvärvides tordiga. Peale seda sättisime oma radarid Pärnu Tänu Virkko Annuse juhendatud Poliitteatrile saime enesekindlust ja esipoole, kus meid ootas Pärnu maavanem nemisjulgust. Foto: Anne Aasamets hr. Kalev Kaljuste. Väga asjalikus õhkkonnas kohtumise järel tegime väikese linnatuuri ning juba pidimegi sõitma Saarde vallas asuvasse väikeettevõttesse OÜ Metsis, mis tegeleb metsatehnika valmistamise ja müügiga. Aitäh hr. Ivo Jürgensonile, kes andis põhjaliku ülevaate oma ettevõtte tegemistest.

29. septembri hommikul said meie küla- Maavanem Kalev Kaljuste andis meile ülevaate Pärnumaast. Foto: Luise lised võimaluse osa võtta ainetundidest Maria Tallo ning tegid lähemalt tutvust meie kooli muuseumiklassiga, kus lisaks kooli/hariduse ajaloole õpiti selgeks ka „Põdra maja“ laul. Eestikeelse lauluga said kõik suurepäraselt hakkama. Samal ajal kui õpilased ainetundides osalesid, arutasid välisriikide õpetajad hariduslikke probleeme hr direktor Erli Aasametsa ja õppealajuhataja Mari Karoniga. Õhtu oli väga töökas. Peale manifesti ingliskeelse variandi viimistlemist, tõlkis iga riik selle oma emakeelde. See õhtu oli üksiti ka meie viimane õhtu KilingiNõmmes. Väike peoõhtu koolimajas jäi projekti viimaseks ürituseks meie linnas. Manifesti viimane lihv. Foto: Anne Aasamets Ees ootas Tallinn.


30. septembril sõitsime Tallinna. Esimeseks peatuseks oli parlamendihoone, kus meid võttis vastu Riigikogu aseesimees Jüri Ratas, kellele andsime Eesti delegatsiooni poolt üle ka VOTE manifesti. Toompealt sättisime sammud Kreeka saatkonna poole. Kreeka õpilased andsid VOTE manifesti üle Kreeka suursaadik Constantine Catsambisele, kes lubas selle edastada Kreeka poliitikutele. Saatkonna soe õhkkond ja sõbralikkus jääb veel kauaks meelde. Külastasime ka Tallinna teletorni ning näitasime projektikaaslastele nii Tallinna Lauluväljakut kui ka presidendilossi Kadriorus.

Kohtumine Riigikogu aseesimehe Jüri Ratasega. Foto Martti Leppik

1. oktoobrit alustasime sõbraliku ja äärmiselt toreda Tšehhi saatkonna külastamisega, kus nüüd juba Tšehhi õpilased VOTE manifesti Tšehhi suursaadik Richard Kadlčákile üle andsid. Vestuses suursaadikuga jäi kõlama ülipositiivne suhtumine Eesti Vabariiki ja eestlastesse. Eriti meeldis talle meie suhtumine oma riigi hümni. Tšehhi delegatsioon aga kiitis ülivõrdes meie kodukohta, kooli ja võõrustamise oskust. Pärast meeldivat kohtumist suundusime Lennusadamasse, mille erakordsus meeldis külalistele väga. Peale Lennusadamat järgnes projekti viimane oluline osa – tagasiside kogu projekti kohta. Kõik suhtusid sellesse väga tõsiselt ja kirjutati pikalt ning detailselt. Tagasiside oli väga positiivne, toodi välja erinevaid muljet avaldanud tegevusi, põhjalikku keelepraktikat, toredaid uusi sõpru, workshop’e, mitmekesist päevakava. Mainimata ei jäetud ka meie disc-golfi rada ja ülihea mulje jätnud koolimaja.

VOTE liikmed kirjutamas tagasisidet kogu projekti kohta. Foto: Anne Aasamets

2. oktoober oli projekti kõige nukram päev – kohe hommikul pidime hüvasti jätma Tšehhi kaaslastega ja pärastlõunal, peale Bastioni käikude külastamist, ka Kreeka sõpradega. Kümme koosveedetud päeva oli muutnud meid kõiki lähedasteks ja teadmine, et ilmselt ei kohtu me enamusega nendest enam kunagi, oli kurb. VOTE projekti aktiivne osa oli läbi saanud. Kõik osalejad said suure kogemuse teha võõrkeelses keskkonnas meeskonnatööd, õppida tundma ja ka arvestama teiste rahvuste eripära. Ja loomulikult saadi uusi sõpru ja mõttekaaslasi.

Leia internetist meie ametlik blogi voteproject.blogspot.com

Selfie Pika Hermani tornis. Foto Auris Aleksandrov


Voice of Teenagers in Europe Manifest Meie, Eesti, Tšehhi ja Kreeka noored, pöördume Teie poole, kõik Euroopa teismelised!

kast, kus rahal ei ole võimu ja poliitikud tõestavad end tegude ja saavutuste kaudu;

VANEM GENERATSIOON JUHTIVATEL POSITSIOONIDEL

Me soovime, et meie hääl oleks kuuldav.

Me toetame teabe vaba liikumist ja kasutame meediat ausate eesmärkide elluviimiseks;

Otsustajate generatsioon vananeb ning kaugeneb oma maailmavaadetes noortest üha enam, teadmata ja tundmata noorte probleeme.

Miks on noored poliitika suhtes ükskõikseks muutunud?! Kas meie häält on võetud piisavalt kuulda!? Kas seda olukorda peab lahendama keegi teine või on olukorra lahendus meie endi kätes!? Oleme veendunud, et lahendus on meie endi, Euroopa noorte kätes. Meil tuleb arutada üheskoos peamisi probleeme, mõelda välja lahendusi ja need ellu viia. OMA EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS JÄRGIME NEID PÕHIMÕTTEID: Me oleme kohalikul tasandil aktiivsed; Me ei lase end survestada ega mõttetult mõjutada; Me seame end eeskujuks; Me ei suhtu kellessegi eelarvamusega; Me ei lase massimeedial end mõjutada; Me töötame ideedega, millesse me usume; Me ei jäta kedagi kõrvale; Me ei poolda vägivalda; Me pooldame võrdsust;

Me toetame poliitika kui õppeaine õpetamist kõigis koolides kõigile õpilastele. Oma eesmärkide elluviimiseks tuleb meil endal aktiivselt tegutseda ja osaleda poliitikas. Muutused algavad meist endist ja me peame usaldama ennast, arenema ning olema eeskujuks teistele noortele. Me usume, et ka väikseim säde võib süüdata tule. Selle tule all soovime ellu viia muutusi poliitikas, et meie endi tulevik oleks ausam ja kindlam. KUI ME TAHAME OLLA ÕNNELIKUD EUROOPA LIIDUS, PEAME LEIDMA LAHENDUSE TÖÖPUUDUSELE Noorte tööpuudus on probleemiks kogu Euroopas. Eesmärgiks tuleb seada iga Euroopa Liidu riigi toimiv noorte tööhõivesüsteem. Poliitilise tahte korral ei ole see ületamatu ning lahendusi selleks tuleb küsida ka noortelt.

Me levitame ideed poliiti-

Antud manifest on loodud Kilingi-Nõmme GümnaasiuVoice of Teenagers in Europe mi 11.kl õpilane Auris Aleksandrov. Projektis tuumikgrunoortevahetuse käigus. Noortevahetus toimus Kilingi- pis olid: Allan Rist, Luise Maria Tallo, Tauno Kase, Nõmme Gümnaasiumis, kes Martti Leppik, Sairi Sutt, Piloli ka projekti koordineerivaks kooliks. Projekti mento- le-Riin Oja ja Ivo Ekbaum. riteks Eesti Vabariigi poolt olid Anne Aasamets ja Ly Lünekund. Projektijuhiks oli

Manifesti andsime üle Riigikogu aseesimehele hr. Jüri Ratasele.

Virtuaalparlament Euroopa noortest aitaks lahendada põlvkondadevahelise kaugenemise. Noored lahendavad probleeme, annavad nõu ja on kaasatud otsustajate ringi. VAENULIK SUHTUMINE VÕÕRAMAALASTE JA IMMIGRATSIOONI VASTU Kõik algab iseendast – austus iseendasse saab tekkida vaid austusega teiste suhtes. Tehes vahet propagandal ja tõel ning majandus- ja sõjapõgenikel, saame me olla sallivad ja toetavad. Esimeseks inimõiguseks tuleb tõsta inimeste vaheline võrdne kohtlemine. Euroopa ei saa aidata igat abivajajat. Me peame kaitsma Schengeni õigusruumi. Me peame aitama abivajajaid nende enda kodumaal ning kõrvaldama nende põgenemise põhjuse. MEEDIAVABADUS KÕIGILE JA KÕIKJAL Valitsused ei tohi kontrollida meediat ja interneti kasutamine tuleb seada inimõiguseks.

ME NÕUSTUME IMMIGRATSIOONIGA JUHUL, KUI IMMIGRANDID NÕUSTUVAD MEIE REEGLITEGA Euroopa ühiskodus leiavad koha kõik, kes soovivad elada Euroopalike väärtuste järgi, Euroopa kultuuritavasid omaks võttes ja Euroopa ühisesse majandusse panustades. MAJANDUSKRIIS JA KORRUPTSIOONI Paljud rahastamise otsused ja kokkulepped on varjatult tehtud ning kodanike tahte vastaselt riigi ja inimeste huve teisejärguliseks pidades. Meie, noored, arvame, et poliitika ei koosne edevatest reklaamitahvlitest, loosungitest ja kingitustest, vaid eelkõige igakülgsest vastutusest. Me soovime ennast avada tegudega, olla oma kodupaigas, riigis ja Euroopas ettevõtlikud ning oma rahvust ja riiki edendavad noored!

VOTE team 2015


Võõrsilt pärit rebased

Kilingi-Nõmme Gümnaasium on rebaste seas väga populaarne kool ja nii tuli ka sellel aastal meile palju uusi õpilasi. Küsisin neilt, kust kohast nad tulid ja miks nad just meie kooli valisid.

Jessica TÄHISTE

HELIISE TORNIK Mina tulen Kilingi-Nõmme Gümnaasiumisse Pärnu Koidula Gümnaasiumist. Selle kooli valisin, kuna Innove soovitas. Samas uurisin ka ise ja see tundus kõige õigem valik olevat. Esmamulje sellest koolist on enam-vähem. Kõige suurema miinusena tooksin võib-olla välja selle, et koolimaja on suhteliselt külm. Klassikaaslastega olen rahul. Väga head ja positiivsed inimesed. Õpetajad on samuti head ja abivalmid. Kahjuks ei saa ma aga öelda, et oma valikuga 100% rahul olen, aga loodan, et see pikema aja peale muutub.

KAIMO PERILLUS Tulin Kilingi-Nõmme Gümnaasiumisse Tõrva Gümnaasiumist ja valikut põhjendan tasuta ühiselamuga. Samuti öeldi mulle, et õpetajad on siin toredad. Esmamulje koolist on suhteliselt positiivne. Kool näeb hea välja ja klassiruumid on mugavad. Klassikaaslased tunduvad selle lühikese ajaga sõbralikud ja aktiivsed. Õpetajate kohta ütlen, et nad on tunduvalt nooremad ja sõbralikumad kui mu endises koolis. Oma valikut ma veel kahetsema pole hakanud ja loodan, et ei pea seda tegema.

KAISA PINKA Kilingi-Nõmme Gümnaasiumisse tulin Ala Põhikoolist. Valisin selle kooli sellepärast, et mitu inimest soovitas seda mulle. Minu esmamulje sellest koolist on väga positiivne. Alguses oli närv sees küll, ikkagi uus keskkond ja uued inimesed, aga nüüd olen juba enam-vähem kõigega harjunud ja tunne on hea. Klassikaaslased on endast hea mulje jätnud, kuigi kõigiga ei suhtle nii palju, kui sooviks. Õpetajad on enamjaolt toredad. Oma valikus ma kahetsema pole veel pidanud.


MARI-LIIS ORASMÄE Kilingi-Nõmme Gümnaasiumisse tulin ma Surju Põhikoolist. Valikule aitas väga palju kaasa see, et Surjust on väga paljud õpilased siia kooli tulnud ja ma pole kuulnud, et keegi oleks öelnud, et see on halb kool. Minu esmamulje koolist on hea. Ilus kool, head inimesed ja huvitavad tunnid. Klassikaaslased on väga seltsivad ja aktiivsed, ühist keelt pole raske leida. Õpetajad on väga abivalmid ja mitte liiga ranged. Praegu olen ma oma valikuga väga rahul ja loodan, et see nii ka jääb.

KAIRI PEETERSOO

KAIA-LIINA SILBERK Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi tulen Pärnu Mai koolist. Minu valikule aitas palju kaasa soovitus Innovest. Minu esmamulje koolist on hea. Mulle meeldib, et päris palju toimub erinevaid huvitavaid sündmuseid, millest on hea osa võtta. Klassikaaslased on toredad ja seltsivad. Nendega on hea kerge suhelda. Õpetajate kohta on selle lühikese ajaga ainult head sõnad. Oma valikuga olen rahul, aga natukene kahetsen sellepärast, et kool on mu kodust kaugel ja perega ei saa nii palju aega koos olla, kui sooviksin. Fotod: Erakogu

Ma tulin Kilingi-Nõmme Gümnaasiumisse Ala Põhikoolist. Kuna endine direktor soovitas seda kooli, siis valik tundus õige. Esmamulje koolist on positiivne. Kool on suurem ja sellepärast võtab ka asjadega harjumine rohkem aega. Klassikaaslaste kohta oskan öelda ainult häid sõnu. Õpetajad tunduvad üldiselt KAREL KAEVATS toredad, kuid kõigiga ei ole Siia kooli tulen ma Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist. Alguses oli plaan mul kahjuks kerge ühist keelt leida. Oma valikut ma selle minna kutsekooli, aga kui kuulsin Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist, siis lühikese ajaga veel kahetsema teadsin kohe, kus ma uuel õppeaastal pole hakanud. õppima hakkan. Esmamulje koolist on positiivne. Hea asjana tooksin välja selle, et söökla toit on mitmeid kordi parem kui mu eelmises koolis. Klassikaaslaste ja õpetajatega olen väga rahul. Kõik on väga toredad inimesed. Oma valikus ma õnneks kahtlema veel pole pidanud.


Igaüks peab elu jooksul vähemalt ühe puu istutama Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal on plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid. Need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Tamme istutamisega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks saab igaüks jätta endast märgi oma riigi ajalukku ja teha väärika kingituse Eestile. Pärnumaalt osalevad selles projektis kolm kooli: Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Sindi Gümnaasium ja Pärnu Vabakool. Marili LOORENTS

Foto: Laine Ülemaante 29.09.2013. Õpetaja Ly Kuningas ja Roland Parm tammetõrusid Maranal taimekastidesse külvamas.

Kõik sai alguse 2013. aasta septembris, kui korjasime tolleaegsete üheksandikega oma kodukohast tammetõrusid. Igaüks meist pidi kooli kaasa tooma 10 tammetõru. Kokku saime üle 300 tõru. Klassijuhatajad Ly Kuningas ja Anne Aasamets pidasid järge, et esindatud oleksid KilingiNõmme linn, Tihemetsa alevik ja 23 Saarde valla küla: Jäärja, Kalita, Kamali, Kanaküla, Kärsu, Laiksaare, Lanksaare, Leipste, Lodja, Marana, Marina, Mustla, Pihke, Reinu, Saarde, Sigaste, Tali, Tuuliku, Tõlla, Veelikse, Viisireiu, Väljaküla ja Oissaare. Järgmisel päeval suundusime klasside esindusega AS Eesti Metsataim Marana taimlasse, kus tutvustati meile taimeaia elu-olu ja näidati ette, kuidas tõrusid taimekastidesse kasvama panna. Saime ka ise oma näpud tammetõrusid külvates mulda pista.

Foto: Anne Aasamets 02.06.2014. Marili Loorents näitab, kuidas tugevaim tamm end päikese poole sirutab.

09.10.2014. Jessica Tähiste Tihemetsa taimeaias tammetaimi avamaale istutamas.

Juunis kutsus Eesi Kolla meid appi Tihemetsa taimeaeda. Kurb oli tõdeda, et olime vahepeal oma tammed hooleta jätnud. Tammeistikud ja seemikud vajasid hädasti rohimist. Kuna kõik tõrud polnud ikkagi kasvama läinud, siis pidime oma taimepeenrale juurde istutama ligi 40 istikut. Augusti lõpus käisime Heleni ja Mariega uuesti Tihemetsa taimeaias rohimas ja tammede eest hoolt kandmas. Me kavatseme veel sel aastal enne talve tulekut taimeaiast läbi käia, et näha, kuidas neil on läinud. Kevadel siis saame uuesti rohimisega tegelema hakata. Kuna 2017. aasta kevadel me lõpetame gümnaasiumi, siis soovime selleks ajaks tammed oma kodulinna tammeparki ümber istutada.

2014. aasta kevadel peale emakeele eksamit läksime uuesti taimeaeda, et näha, kuidas tõrud taimekastides talve üle on elanud. Nägime kahte väikest tamme juba mulla seest välja sirgumas, ülejäänud alles alustasid mullast nina välja pistmist. Nelja kuu pärast, oktoobris, oli aeg oma tammeistikud avamaale istutada, kuna meie tammed olid suuremaks kasvanud ja vajasid rohkem kasvuruumi. Selleks kohaks sai Tihemetsa taimeaed. Hoolimata jahedast ja vihmasest ilmast, saime oma tammed avamaale istutatud.

Foto: Laine Ülemaante

Seal räägiti lisaks muudele juubeliüritustele ka 100 tamme tammikute projektist.

15. aprillil toimus Pärnus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva avaüritus. Meie projekti poolt osales Marili Loorents.

Foto: erakogu 16.06.2015. Marili Loorents taimeaias tammepeenraid rohimas. https://ev100.ee/et/eesti-100-tamme


Alati särasilmne Kairi Sellest aastast meie koolis saksa keele õpetajana alustanud Kairi Kaldoja rääkis meile oma lapsepõlve mälestustest, kuidas ta oma ametit alustas ning elust õpetajana.

Marili LOORENTS Epp Loviisa PÄRTEL

Kus Te üles olete kasvanud ja millises koolis õppinud? Ma olen sündinud Kuressaares. Saaremaalt kolisime ära, kui ma olin viieaastane. Peale kolimist elasin ühe aasta oma vanavanemate juures ning esimesse klassi tulin siia Kilingi-Nõmme. Kuidas ja milliste emotsioonidega mäletate oma esimest koolipäeva õpilasena? Oi, see oli hästi kihvt koolipäev. Mul on sellest hästi palju fotosid ja mälestusi. Minu kõige esimene koolipäev möödus õpetaja Anne Aasametsa praeguses klassis. Meie klassijuhatajaks oli Laine Piirmets. Päev oli täis põnevust ja elevust. Ma mäletan, et mul olid hästi pikad gladioolid ja ma olin nendega tohutult hädas, sest need olid minu jaoks liiga pikad. Ma muretsesin tohutult, et millal ma need ometi õpetajale saan anda. Millised on kõige huvitavamad mälestused lapsepõlvest ja kooliajast? Lapsepõlv oli positiivne. Kilingi-Nõmme on hea koht, kus oma lapsepõlve mööda saata. Erilisi seiku või suuremaid lollusi ei suudagi hetkel miskipärast meenutada. Lasteaias ei käinud ma Kilingi-Nõmmes ja seega sellist lasteaia seltskonda kooli minnes ei olnud. Kooliajast ei suuda küll meenutada, et oleks olnud midagi negatiivset.

Me olime spordiklass ja tollane direktor Aarne Link oli meie spordiklassi vedaja. Koolipäevad algasid trenniga ja lõppesid samuti sportlike tegevustega ning kui oli vaba aega vaja, siis me ise tekitasime endale selle. Treenerile see just meelt mööda polnud. Milline õpilane Te omal ajal olite? (VAIKUS) See on hea küsimus. Ma arvan, et olin hea õpilane. Hinded olid mul korras ja käitumisega ka erilisi probleeme polnud. Millal tuli mõte hakata õpetajaks? Miks just see amet osutus väljavalituks? Mul ei ole olnud kunagi sellist mõtet, et õpetajaks saada. Minu suur soov oli õppida saksa keelt, mille kohta sain infot satelliittelevisiooni kaudu. Pärast keskkooli lõppu läksin ma Saksamaale lapsehoidjaks, kus olin ühe aasta. Kui tagasi Eestisse tulin, sain aru, et nüüd on õige aeg saksa keelt õppima hakata. Kuna ma läksin õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli, siis polnud valikut. Kui sa õppisid juba keelt, siis sa õpetajaks ka said. Peale ülikooli lõpetamist 2004. aastal, kutsus üks sõbranna mind inglise keele õpetajaks. Kuna Foto: erakogu õppisin saksa keelele lisaks veel inglise keelt, siis mõtleõpetajaks täiesti juhuslikult sin, et hea küll, ma proovin kandideerisin ja võetigi. õpetaja ametit kuni jõuludeMis koolides Te veel õpetaja ni... Ja siiamaani olen õpetaolete olnud? ja. Töötasin kaua aega Kõpu PõKuidas Te Kilingi-Nõmme hikoolis ja neli aastat töötasin õpetajaks sattusite? ka Abja Gümnaasiumis. Kilingi-Nõmme sattusin ma

Milline on Teie arvates üks hea õpetaja? Hea õpetaja on see, kes kindlasti teisi õpetades ka ise õpib.


Eelkõige peab ta suutma oma õpilasi kuulata ning ei tohi olla oma aines kinni ja seda kõige tähtsamaks pidada. Iseloomult peaks hea õpetaja olema sõbralik, kuid nõudlik. Samuti tuleksid kasuks seesugused omadused nagu kannatlikkus ning järjepidevus. Kui raske oli Teil alguses õpilastega suhtlema hakata ja ühine keel leida? (MÕTLEB PIKALT) Alguses oli päris raske. Kui ma alustasin, oli üks huvitav seltskond ja siis ma küll vahepeal mõtlesin: “Tule taevas appi!” Nüüd on juba neist kõigist täiskasvanud inimesed saanud ja meie omavahelised suhted on väga head. Kuidas Te oma tunnid õpilastele huvitavaks teete? Oma tundides püüan ma leida palju huvitavaid materjale ja seoseid õpetavate ainete vahel. Mõned materjalid püüan leida ka youtube´st või mõnest muust internetikeskkonnast, kas siis paberkandjana või väikese

videofilmina. Vahel räägin ka mõne kogemuse oma elust juurde. Kõik oleneb teemast, mida me arutame. Kõik see teebki tunni huvitavaks. Kas tänapäeva generatsioonis on väga raske õpilasi ennast kuulama panna? Ma arvan, et kui sa ise oled hästi avatud ja valmis aruteluks, siis ei ole üldse raske kontakti leida. Tuleb õppida tundma seda seltskonda, kellega koos töötad. Tihti on ka õpilastel paljugi arukat öelda. Siis pead oskama olla ka kuulaja rollis. Kuidas Te hommikuti kooli tulete? Kas rõõmsa tujuga või pigem õudusega? Peab tunnistama, et vahepeal on ikka selline tunne, et ei jaksa, aga pigem on just need pimedad ja sombused sügishommikud, mis mulle ei meeldi. Sellist tunnet, et Oh Issand, kui õudne, mul ei ole. Ma oleksin võinud siis juba ammu ametit vahetada, kui ma igal hommikul sellise tundega peaksin üles ärkama. „Ma naudin Eestimaa rabasid, mülkaid ja laukaid.“ See oleks küll hirmus, kui nii Foto: erakogu oleks ja see on juba märmeie kooli tugisüsteemid,. Milliseid spordialasid Te guanne , et on Meil on tööl suurepärased harrastate? vale töö. Minul spetsialistid ning pedagoosellist tunnet ei Ma käin rattaga sõitmas, gid, kelle üle iga koolipere ole. ujumas, kõndimas. Samuti rõõmustaks. Õpilased on meeldib mulle squash´i mänhästi meeldivad, siiamaani, gida. Praegu pole mul selmis ma siin majas veetnud Millised on leks eriti aega olnud, aga olen, pole veel ühtegi ebaTeie hobid? küll ma ennast jälle käsile meeldivat päeva olnud. Meie Millega Te võtan. koolipere on kaasatud paljuvabal ajal tegedesse kogukonna tegevusteslete? se, iga kuu toimub midagi Mis on Teie arvates meie Kui mul on huvitavat. kooli kõige tugevamad vaba aega, siis plussid/pooled? mulle meeldib lugeda, oma aias toimetada ja spordiga tegeleda.

Lapsepõlve pilt Kairist. Foto: erakogu

(VAIKUS) Ma olen siin koolis veel vähe aega olnud. Esimesena märgiks ära, et koolis on väga tugev juhtkond ja kollektiiv, kes veab kogu seda mehhanismi. Suureks plussiks on kindlasti

Kirjatarga poolt soovime õpetaja Kairile jõudu ja jaksu edaspidiseks. Olge sama rõõmsameelne ja särasilmne ka edaspidi.


Võõrsilt pärit õpilane

Sel aastal on meie kooli 11. klassis vahetusõpilane Clara Schulz Saksamaalt. Uurisime erinevusi eesti ja saksa kooli vahel. Küsisime, kuidas ta võõras keskkonnas hakkama saab ning saime vastuse, miks ta just meie väikesesse Kilingi-Nõmme sattus. Intervjuu toimus inglise keeles, kuid enda tutvustamisega sai Clara hakkama eesti keeles. Marili LOORENTS Marie KUNINGAS

Kes Sa oled ja kust pärit oled?

kond ja see ongi põhjus, miks ma siin olen.

minu koolis ligikaudu tuhat õpilast.

Kellega Sa koos elad? Räägi enda vahetusperest.

Too välja peamised erinevused Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ja Sinu kooli vahel Saksamaal.

Mul on vahetusema Margit Jaanson, kaks vahetusõde Sylvia ja Anna, kaks koera ning kass.

Ma olen Clara ja tulen Saksamaalt.

KiNG on suurem ja modernsem. Saksamaal ei olnud

Ka mõned õppeained erinevad natuke. Saksamaal on nii, et kui sa tuled kümnendasse klassi, saad sa valida õppeained, mida tahad süvendatult õppida. Mina tahtsin rohkem õppida geograafiat, sest see tundus huvitavam.

Milline näeb välja Sinu kodulinn?

Mida Sa arvad meie kooli lõunasöögist?

Saksamaa mõistes on see väikelinn, ligikaudu 20 000 elanikku. Sinna kolisime perega hiljuti. Lähim suurem linn on Lübeck.

Minu üllatuseks on see väga hea. Üks minu hirmudest Eestisse tulles oligi see, et äkki mulle koolitoit ei maitse. Saksamaal põhikoolis käies oli meil tasuta koolilõuna, kuid see oli väga halb. Gümnaasiumi osas pidime söögi eest ise maksma, kuid enamik õpilasi ei käinudki söömas, sest meil ei olnud selle jaoks eraldi vahetundi.

Eestisse tulid Sa YFU Rahvusvahelise Õpilasvahetuse programmiga. Kuidas Sa sellega tutvusid? Ma otsisin internetist erinevaid programme, mis tegelevad õpilasvahetustega. Just YFU programm tundus minu jaoks kõige sobilikum.

Mis Sulle KiNG-i juures kõige rohkem meeldib? Selle kooli modernsus ja arvutite-rohkus. Saksamaal oli meil nii, et osad arvutid enam ei töötanud. Meil olid kooliarvutid, kus saime vabadel tundidel aega veeta. Mõnikord, kui tahtsin arvuti tööle panna, see lihtsalt ei käivitunud ja nii ka järgmine. See oli päris kohutav…

Miks Sa valisid vahetusriigiks Eesti? Ma tahtsin minna riiki, kus ei räägita minu emakeelt ning mille kultuur erineb Saksamaa omast. Kuidas sattusid Kilingi-Nõmme?

Foto: Erakogu

YFU lehel internetis on üleval kõikide vahetusõpilaste profiilid. Sealt saavad vahetuspered ise valida vahetusõpilase, keda nad soovivad võõrustada. Minu valis Kilingi-Nõmmes elav pere-

Milline oli Sinu klass Saksamaal? Mina õppisin geograafia suunal ning minu klassis oli umbes 18 tüdrukut ja 10 poissi. Üldse kokku õpib

Mis oli sinu lemmikõppeaine Saksamaal? meil igas klassis arvuteid nagu teil siin on. Meil ei ole kasutusel ekooli – me pidime kõik kodused ülesanded päevikusse kirjutama. Mulle tundub, et meile jäeti ka rohkem kodutöid kui teile siin.

Poliitika. Meil oli õppeaine nimega ökonoomia ja poliitika. Ökonoomia osa mulle ei meeldinud, aga poliitika on väga huvitav. See on miski, millega võiks igaüks kursis olla.


Kuidas Sa klassikaaslastega läbi saad? Mis keeles te suhtlete? Ma arvan, et me saame päris hästi läbi. Peamiselt suhtleme inglise keeles, sest mina ei oska eesti keelt ja nemad ei oska saksa keelt. Vahel ma üritan öelda midagi ka eesti keeles, nagu intervjuu alguseski, aga kui ma seda teen, tunnen ma ennast väga ebamugavalt, sest kõik vaatavad mind ja imestavad, et ma räägin eesti keeles.

Millised on Sinu ootused ja eesmärgid vahetusõpilasena siin koolis? Kohata uusi ja huvitavaid inimesi. Õppida keelt.

Sinu inglise keel on väga hea. Mitmendas klassis Sa seda õppima hakkasid? Esimeses klassis, kuid tavaliselt alustatakse Saksamaal inglise keele õppimisega kolmandas klassis. Tegelikult minu inglise keel ei ole nii hea. Saksamaal on inglise keele tunnid natuke erinevad. Seal on raskem. Me peame rohkem rääkima ja kirjutama. Me peame ka inglisekeelseid raamatuid lugema. Clara kaasvahetusõpilase Mathildaga Tar-

Kuidas toimub keeleõpe? Kui palju sa hetkeseisuga eesti keelt valdad? Ma veel ei oska eesti keelt. Tean ainult väheseid sõnu ja oskan moodustada lihtsamaid lauseid. Ma proovin tõlkida lasteraamatuid. Mul on eesti keele õpik, millest ma õpin. Ka on mul palju saksa keele tunde, kus ma mõnikord pean tegema samu asju, mida mu klassikaaslasedki. Minu jaoks on see pisut raske, sest nad on saksa keelt õppinud kauem kui mina eesti keelt.

Sylvia-Saskia Noorhani Clarast: Selle lühikese aja jooksul, mil ma Clarat tundnud olen, on ta jätnud mulle väga rahuliku ja vaikse inimese mulje. Sellele vaatamata on tegu sõbraliku ja õpihimulise neiuga. Ta on uue eluga päris kiiresti kohanenud ning on kuulda juba ka esimesi eestikeelseid lauseid.

tus. Foto: Erakogu Kodus on meil igal pool väikesed sildid eestikeelsete asjade nimetustega. Tavaliselt ma käin mööda maja ringi ja õpin sõnu. Kui sõnad selged, võtame sildid ära. Nüüdseks on silte palju vähemaks jäänud, kui neid alguses oli ja ma olen selle üle väga uhke. Millega Sa tegeled väljaspool kooli? Ma tahtsin Eestis midagi uut proovida, seega hakkasin kohalikus muusikakoolis kitarri õppima. Lisaks soovin ka rahvatantsuga tegelema hakata. Kirjatark soovib Clarale edu eesti keele õpingutes ja toredat vahetusaastat.

Pildil Clara koos vahetusperega. Vasakult: vahetusema Margit, Clara ning vahetusõed Anna-Margret ja Sylvia-Saskia. Foto: Erakogu


Weekend Festival 2015 Selle suve tippürituseks võib kindlasti pidada Weekend Festivali. Nii mõnigi meie lehe toimetusest oli festivalil kohal ja fännas üritust täiega. Sairi SUTT 6.-8. august oli meie suvepealinn Pärnu täielikult elektroonilise muusika fännide käpa all. Piletite müük hakkas pihta juba üsna varakult– aprillis. Mida varem pileti ostsid, seda soodsamalt selle said. Pileteid oli müügis 25 000, millest 70% olid aprilli keskpaigaks juba müüdud. Samuti oli ööbimiskohtadega. Et saada võimalikult soodsat ja festivali paigale lähedat kohta, pidi kiirustama. Festivalil oli ka oma telkla, kuid needki piletid läksid nagu soojad saiad. Pileti hinnad jäid 50-200€ vahele, vastavalt sellele, kui suur peoloom sa oled ja kaua pidutseda jõuad. Peale selle, et külastajad olid kohale sõitnud pea igast lähemalasuvast riigist, oli esinejate nimekiri pikk ja paljutõotav. Laval astusid üles näiteks Tiesto, Hardwell, Armin van Buuren, Martin Garrix jpt. Ei saa ka mainimata jätta, et kõigi nende välismaa artistide kõrval on meie pisikesest Eestist, täpsemalt Pärnust pärit DJ ja produtsent Syn Cole (sünninimega Rene Pais) maailmas tuntust kogunud. DJ-sid ja produtsente võib täielikult pidada tänapäeva rokkstaarideks. Kuna käisin ka ise kauaoodatud festivalil, võin julgelt öelda, et raha läks õigesse kohta. Kõik, mis oli lubatud, sai kogetud ja emotsioonid olid juba esimese päeva lõpuks laes. Enamik külastajaid olid ostnud pääsme reedeks ja laupäevaks ning tagantjärgi mõeldes tunduski esimene päev kõige rahulikum ole-

vat. Kui kahel viimasel päeval jäi ruumi ainult ühe koha peal hüppamiseks, siis esimesel päeval oli pisut rohkem tühja rannaliiva, et tantsida. Toitlustamise koha pealt on ka vaid kiidusõnad öelda. Rikkalik ports, millest sai kõhu täis nii suur mees kui ka korralikult sööv neiu, ei viinud sind kohe pankrotti, millega üldiselt festivalidel arvestama peab. Kindlasti leidus kohti, kus hind ja kvaliteet olid väga paigast ära, kuid pisut ringi vaadates ja teiste külastajate arvamust toidust kuuldes, tehti õigeid otsuseid. Pärnu elanike suureks hirmuks oli suur hulk inimesi ja kardeti, et suvepealinna parim koht keeratakse peapeale. Õnneks oli korraldusmeeskond kõige peale mõelnud. Iga peopäeva lõpul jooksid vabatahtlikud abilised mööda randa ringi, et järgmisel päeval pidulised puhtal rannaliival pidu nautida saaksid. Festivali peakorraldaja Hardi Loog teatas kohe pärast ürituse lõppu, et alanud on juba Weekend Festival Baltic 2016 ettevalmistused. Rahvas võttis peo hästi vastu, omavahel oldi sõbralikud ja kõigil valitses hinges ühtsustunne.

Suurim rahvamass kogunes pealava ette.

Eestist pärit DJ Syn Cole.

Tungevaag & Raban rahvast hullutamas.

Loodame, et peakorraldaja sõnad on vett pidavad ja järgmise aasta augustis saaks taas suure tantsumuusika fänkonna kokku kutsuda ning vinget pidu taaskord kogeda.

Järgmisel aastal uue hooga. Fotod: Elu24.ee


MOVE Week Rahvusvaheline liikumisnädal MOVE Week on iga-aastane üleeuroopaline sündmus, mille eesmärgiks on rõhutada liikumisharrastuse kasulikkust. Kristi Sutt on selle ürituse eestvedaja Kilingi-Nõmmes. Uurisin temalt lähemalt, mida see üritus endast kujutab. Sairi SUTT 2014. aasta augustikuu lõpus toimus Jõulumäel tervist edendavate koolide suvelaager, millest võttis osa Kilingi-Nõmme Tervise – ja Hoolduskeskuse arst/ juhataja Kristi Sutt. Selgus, et septembri viimasel nädalal on plaanis rahvusvaheline MOVE Week, millega kõigil soovijatel on võimalik liituda. Kristi Sutt osales suvelaagris kooli hoolekogu liikmena ja ta rääkis meile lähemalt, kuidas idee alguse sai. Tekkis mõte, miks õpilased üksi peavad liikuma ja arvasin, et oleks hea kui õpilaste abiga saavad meie hoolealused asutuse territooriumilt välja. Oma mõtet kooli psühholoog Pille Kadakule rääkides selgus, et selle teostamine polegi nii võimatu. Nii sai alguse koostöö gümnaasiumi 10. klassi ja Anne Aasametsaga 2014. aastal. Kuna koostöö sujus eelmisel aastal väga hästi, jätkasime ka sellel aastal. Ilmataat seadis mei-

le algul tõkkeid, kuid ajagraafikut muutes võib tagantjärgi öelda, et rahvusvaheline MOVE Week sai edukalt teostatud. Kristi Sutt tänab õpetajaid, kes suhtusid mõistvalt õpilaste tunnist puudumisse, ja noori, kes lisaks eakatega liikumisele nendega ka mõnusalt vestlesid. Enamik patsiente tahtsid peale jalutuskäiku veel aias olla ja mõned soovisid ühte ringi veel teha. Vastutulelikud noored ei pidanud seda paljuks. Kristi Sutt tänab ka oma asutuse töötajaid, kes pidid kohanema igapäevarütmi muutusega. Tahaks loota, et 2016. aastal, kui meie koostööpartneritest on saanud abituriendid, võime öelda, et oleme traditsioonilisel MOVE Week’il.

Fotod: Kristi Sutt

Liikumisnädala eestvedajad Elvi Sikk, Kristi Sutt ja Liina Lensment.

Noored omale jalutuskaaslasi valimas.

Grupipilt hoolduskeskuses enne turgutavat jalutuskäiku .

Ratastooliralli Sambla tänavat läbimas.


Eestimaine pühitsemine 17. septembril oli meie kooli 12. klassil au osaleda abiturientideks pühitsemise õhtul. Selle käigus pandi proovile noorte teadmised erinevates valdkondades ja otsustati kas nad on abituriendi nime väärilised. Koduseks ülesandeks oli neil vaja valmistada midagi söödavat ja mõelda välja nende klassi õpilaste nimedega üks regilaul. Antud ülesannetega said nad väga hästi hakkama. Stiiliks oli sel korral Eesti rahvusriided. Jessica TÄHISTE

Tõelised tuleviku-eestlased.

Abiturientide teadmiste testimine. Tõnu direktorile lipsusõlme ette näitamas.

Pühitsemise jaoks valmistatud kiluvõileivad. Fotod: Sairi Sutt Abituriendid ise mõeldud laulu laulmas.


Koolipere tegemistest Lodja Postijaamas 17. septembril 1800. aastal ehk 215 aastat tagasi võeti kasutusele Lodja postijaam, mis sai üheks sidepunktiks uuel postimaanteel Valmierast Pärnusse. Sellel sügisel on postijaam uute omanike jõul taas ellu ärkamas. Aime VILU appi! Sina saad kogemuse ja Sinu tehtud tööd on näha igale möödasõitjale ja sisseastujale. Anname neist tegemistest teada postijaama FB lehel ja kooli infokanalite kaudu. Lodja postijaam.

Jõulukuul aga oleme nädal aega ainult laste päralt. Küpsetame piparkooke ja… ega kõike ei saa ette ära rääkida, jälgige reklaami!

jaamas nii aktiivselt on kaasa aidanud!

Aitäh kooliperele, kes meie tegemistele siin Lodja Posti-

Lodja Postijaama pere

Sügistervitustega,

Septembrikuus kirjutasid 6.a klassi õpilased postijaama kohta vahvad luuletused. Sättisime need kenasti Postijaama seintele, et kõik saaksid lugeda, mis mõtteid tekitab tänastes noortes üks vana ja väärikas maja. 2.oktoobril aga saabus postijaama õuele 4.b klassi vahva leheriisujate talgugrupp koos vanemate ja õdede-vendadega. Vaatamata sellele, et soe, kuid vali sügistuul igati püüdis talgulisi „segada“, oli paari tunni jooksul postijaama esine pargiala tundmatuseni muutunud ja lehehunnikudki põlluäärele kompostiks tegemist ootama viidud. Loomulikult käis lehehunnikus möllamine asja juurde, väikesest grilliampsust rääkimata:).

4b abilistega Lodja Postijaamas lehti riisumas.

Meie omalt poolt aitame kaasa nendele ettevõtmistele, millega noored vaba aega tahaksid ja saaksid sisustada. 27. oktoobril alates kella 15-st ootame huvilisi valmistama kaisukarusid. Tegevus sobib igale vanusele ja igaüks saab hakkama! Novembri lõpus, enne advendiaega valmistame Postijaama ette jõuluootuseks. Hea sõber, kui soovid teada, kuidas valmistada kuusevanikut ja – ehteid, õueküünalt või – päkapikku, kuidas valmistada kaunistusi akendele, kuidas kasutada jõulukaunistusteks looduslikke materjale, siis ootame Sind meile

Rõõm tehtud tööst ja lehehunnikust.

Fotod: Janely Jürimäe


Rekorditerohke juubelijooks 26. septembril 2015 tähistas Kolme Koolimaja Jooks oma viiendat juubeliaastat. Ilus sügisene ilm ja hea meeleolu tõid endaga kaasa ka uued rajaekordid. Luise Maria TALLO Toivo TALLO

Alates 2011. aastast on Kilingi-Nõmme Gümnaasium pakkunud kooliperele ning kogukonnale rahvaspordiüritust “Kolme Koolimaja Jooks”. Jooksu distants läheb mööda kunagisest legendaarse Punase koolimaja asukohast ja Lavi koolimajast. Ligikaudu 4,7 km pikkune rada on hea läbimiseks nii võistlus- kui rahvasportlastele ning kõigile tervisest lugupidavaile jalutajaile. Sel aastal juba viiendat korda toimunud Kolme koolimaja jooks tõi kaasa mitmeid rekordeid. Neist esimene on osalejaterekord: kokku finišeeris 319 osalejat. Esindajaid oli nii Soomest, Lätist ning Erasmus+ noortevahetuse projekti raames mitmed tšehhi ja kreeka noored. Kohal olid pea kõik varasemad meeste vanuseklassi võitjad. Ülivõimsa rajarekordi (14.07,5) püstitas Eesti meistrivõistlustel maratonis kahel viimasel aastal teise kohe saavutanud HeinarVaine (Kõpu), Jaanus Mäe (Pärnu) ja Martin Tarkpea (Pärnu) ees. Saarde parimatena lõpetasid Risto Lass neljandana ja juba legendina SK Saarde ainsat auliikme staatust omav Arnold Schmidt viiendana. Saarde Valda esindavatest naistest olid parimad Keit Ilves, Gerda Koop ja Laivi Pärna. 1,3 sekundit jäi Kelly Ehaveel (tüdrukud U-14) puudu naiste eelmisel aastal püstitatud rajarekordist. Kõige kiirem Saarde valla

Kilingi-Nõmme Spordihoones zumbat õpetav Egle Vutt kõigile osalejatele soojendusvõimlemist tegemas. Foto: Laine Ülemaante

õrnema soo esindaja oli Epp Loviisa Pärtel vanusegrupist U-16, sama vanusegrupi poistest Andres Zerel. U-10 vanusegrupi poistest oli parim Henri Sireli 2. a klassist. U-10 tüdrukutest aga Anette Lensment KilingiNõmmest. U-12 parim Saarde Valla esindaja oli Robert Platais, tüdruk Ragne Gromov. U-14 Saarde Valla parimad olid Henrik Tali ja Lilit Aldoja. Kirjatarga meeskond tahaks tänu avaldada rahvaspordiürituse „Kolme Koolimaja Jooks“ korraldamisel abi osutanud inimestele. Jääme ootama juba järgmist aastat! Spordipoisid vapralt Kiriku mäest üles rügamas. Foto: Sairi Sutt


Spordinädal pildis 7.-13. septembril toimus üleeuroopaline spordinädal, millest meie kooli õpilased võtsid hoogsalt osa. Klasside ülesandeks oli igaks päevaks välja mõelda mõni sportlik tegevus, jäädvustada see fotona ja laadida üles KilingiNõmme Gümnaasiumi facebook´i lehele. Toome teile välja mõned pildid, mis Kirjatargale eriliselt silma jäid. Luise Maria TALLO

5.a klassi peegelhüpe Lavi järve ääres.

“Põhjatuul ja lõunatuul” 2.b ja 2.a klassi kohtumine Suveaias.

Üks kõigi ja kõik ühe eest! 12. klass säästis keskkonda ja ajas lihased vihaseks.

11. klassi ood jumalatele ehk kehalise kasvatuse õpetajatele.

1. klass staadionil starti harjutamas.

5.a klass kutsus ka oma pereliikmed disc-golfi lahingut pidama.


Rebaste seiklused õpilaskodusse pääsemise nimel 7. ja 8. oktoobril toimus Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilaskodus rebaste ristimine. Õpilaskodu rebased on need õpilased, kes sellest sügisest esmakordselt asusid elama rõõmsasse helerohelisse mummudega majja. Marian SCHÄR Maria VISNAPUU Kalev KALDMAA

Kokku oli rebaseid 11, kuid kohale neist saabus vaid 8. 7. oktoobri õhtul kell 20.00 kogunesid mungad (tüdrukud) ja baleriinid (poisid) puhketuppa, rebased jagati kahte rühma ning seejärel viidi läbi mitmed katsumused tõestamaks, kas nad on ikka väärt kohta õpilaskodus. Ülesandeid oli mitmeid: kirjutati ülistuslaule ühiselamu kohta, mängiti läbi pantomiim ning viktoriin, mis tõestas nende teadmisi ühika ning selle ümbruse kohta.

Baleriinide tantsusammud.

Küpsisetordi meistrid.

Järgmise päeva hommikul ootas rebaseid ees varajane ärkamine. Kella kuueks pidid nad kogunema ühiselamu ette ning unised rebasekutsikad võisid asuda teele kasvataja Sirje juurde. Enne tuppa sisenemist pesid mungad ja baleriinid oma näo ja käed külma veega puhtaks. Tüdrukud asusid köögis valmistama küpsisetorti ning poisid meisterdasid suure lipu, kuhu peale kirjutati oma nimed. Kõik ülesanded

„Repsimise“ edukalt läbinud õpilaskodu rebased. Fotod: Kaia-Liina Silberk, Kätlin Laur lahendatud, pakkus kasvataja Sirje kõigile teed ja küpsiseid. Kell 07.15 oldi tagasi ühikas, seejärel said varakult ärkama pidanud rebased ajada üles ka teised ühikaelanikud. 8. oktoobri õhtul koguneti uuesti puhketuppa, kus rebased esitasid oma

Rebasetõotuste andmine lipu all.

laulud ning lugesid ette oma tõotused. Õhtu lõpetuseks said kõik maitsta rebaste valmistatud küpsisetorti ning pakuti ka pitsa kringlit. Sellega saigi meie vahva rets läbi!


Sportlik ja rahvusvaheline veerand väikses majas Esimene veerand, mis on kooliaasta kõige lühem, möödus kiirelt, aga mahutas endasse siiski palju ettevõtmisi. Nii läks kooliellu sisseelamine kõigile lõbusamalt. Laine ÜLEMAANTE Vaevalt oli kooliaasta alanud, kui alustati spordinädala tähistamisega. Spordinädala raames käsitleti ainetundides teemasid sport ja liikumine. Kuulutati välja aktiivseima ja sportlikuima klassi võistlus igas kooliastmes. Klassid viisid läbi erinevaid liikumisega seotud

võimlemise traditsiooni. 3.a klass tegi sirutustundi ja üheskoos 3.b klassiga katsetati järele, kui tugevad on 3. klassi poisid. Kui 1. klass hüppas vahetunnis kõrgele, siis 3.b hüppas tunnis veel kõrgemale. 4.a klass olid tublid linetantsijad ning veetsid sportlikud vahetunnid. 4.b klass võttis ette päiksesse kissita-

Tihemetsa. Matkaks oli ilus ilm ja oli tore liikuda. Seenefestivalile jõudes ootasid ees erinevaid töötoad. 1. Stella-Marelle Tamme seenesaak kodumetklass sai sast. Foto: Laine Ülemaante proovida vaadati seenenäitust ning väljas ootas eine. Päev lõppes ühise bussisõiduga koolimaja juurde tagasi.

1. klass tegemas tuletõrjesporti. üritusi ja tegevusi ning jäädvustasid selle fotode või videona. Kooli Facebooki lehele kogunes selle raames postitusi kõikidelt klassidelt. Piltidel oli näha liikumismänge vahetundides, nii vahetunnihüppeid kui ka virgutusvõimlemist. Oma tegevustesse kaasati teisi klassegi. 1.klass tegi põnevaid tegevusi teemadel: „Start“ staadionil, tuletõrjesporti ja ühe koolimaja jooksu. Kindlasti hüppasid nad hästi kõrgele oma vahetunnihüppega. 2.a klassil olid sportlikud vahetunnid ning ainetundides valmistati sportlikke tähti. 2. klassid õppisid läbi liikumise selgeks põhja- ja lõunatuule. 2.b klass sooritas veel pikimaid palliviskeid ning algatas oma klassis igapäevase hommik-

Foto: Terje Pahk

mise meistrivõistlused, sportliku lehesõja ning liikumist nii suveaias kui metsas matkates.

taimetrükki kangale, 2. klassid valmistasid seenepaberit, 3. klassid nägid, kuidas seentega lõnga värvitakse ning 4. klassid punusid taimevaipa. Pärast töötoas tegutsemist

23. septembril alanud sügis võeti vastu põnevate metsaja aiasaaduste näitusega. Näitusel oli marju ja seeni metsast, kuid mõni oli usinalt terve suve kodus viguriga porgandeid kasvatanud. Osadel kompositsioonidel oli nägugi pähe saanud. Saalis oli 46 õpilase toodud sügise nunnud ja viguriga viljad.

Nädal lõppes kõikide klasside tunnustamisega. Esimese ja teise kooliastme karikad võitsid 2.a ja 5.a, kõigile klassidele jagati eripreemiaid. Spordinädalaga samal nädalal toimus Saarde seenefestival Tihemetsas. Seenefestivalil osalesid kõik klassid ning 2.-4. klassid matkasid Ki2.a klass teel seenefestivalile. lingi-Nõmmest

Foto: Mai Seller


saavutas Kilingi-Nõmme võistkond I koha. Võistkonnas olid 1.-4. klassidest: Iiris Kangur, Mia Lensment, Henri Sireli, Kerot Luhaäär.

Kuu lõpus toimus traditsiooniline Kolme koolimaja jooks. Seekordne oli juba viies. 1.-4. klassidest olid rada läbimas 61 osalejat koos õpetajatega. Kõrgeima osalemisprotsendiga klassideks üle kooli olid algklasside seast 4. klassid. 24. septembril oli 2.-3. klassi lauljatel ja tantsijatel põnev päev, nad esinesid VOTE projekti raames koolis külas olnud kreeklastele ja tšehhidele. Esinemisnumbreid tutvustas ja juhatas sisse inglise keeles Hedvig Annast 4.a klassist. Esinejaid juhendasid õpetajad Mare Tallo ja Eve Sinijärv. Pidupäeval maitseb jäätis eriti magus. Tublid esinejad said võimaluse õpitud laule ja tantse esitada ka 1. oktoobril ehk eakate päeval KilingiNõmme Tervise- ja Hoolduskeskuses. Nende toredad esitused muutsid kuulajate, vaatajate päeva väga rõõmsaks.

Suur koolimaja pidas 30. septembril 54. sünnipäeva. Selle raames tegid klassid ka vahvad sünnipäeva tervitused koolimajale Facebookis. Sünnipäeva tähistati aulas ühise jäätisesöömisega.

Tublisid sportlasid juhendasid õpetajad Erki Kangur, Ülo Liblik ja Kuro Link. Pärnumaa maakoolide meistrivõistlustel orienteerumises saavutas 4.-5. klassi tüdrukute arvestuses Kätlin Kiviselg I koha. 4.-5. klassi poiste arvestuses saavutas Tauri Kovalevski I koha ning Foto: Laine Ülemaante Toomas Kovalevski II koha. Nende treener on Ville Vinkel.

Terje Pahk ning II kooliastmes õpetaja Eha Kipri. 3. klassidel käis külas Paikre OÜ Jäätmekäitluskeskusest maskott Vares, kes jagas õpetusi ja soovitusi prügi vähendamise ja sorteerimise kohta. Vares näitas ette, kuidas tuleb prügi sorteerida ning pärast said õpilased ise erinevaid pakendeid, paberit ja olmeprügi õige sildiga prügikastidesse panna.

Tublid õpilased korjasid medaleid ja diplomeid Pärnu maakoolide meistrivõistlus2.-3. klassi tüdrukud esinesid väliskülalistele. Foto: Sairi Sutt tel krossiteatejooksus ja pendelteatejooksus. 1.-3. klassi tüdrukute 3x300m jooksus VOTE projekti külalistele saavutati II koht, võistkonÕpilasesindus on igal aastal valmistasid ühiselt 2.b, 3.a, nas olid Iiris Kangur, Eliise viinud läbi küsitluse leid3.b, 4.a ja 4.b klassi õpilased Junninen ja Mia Lensment. maks õpilaste lemmikõpeilusad võtmehoidjad ning 1.-3. klassi poiste 3x300m tajaid. Sellel aastal otsustati kaardikesed. 4.a klass valjooksus saavutasid Henri esmakordselt anda välja mistas neile küpsisetordi, Sireli, Kerot Luhaäär ja tiitel igas kooliastmes. I mida kõik projektis osalejad Markus Rätsep samuti II kooliastmes pärjati lemmirahvusõhtul mekkida said. koha. Pendelteatejooksus kõpetaja tiitliga õpetaja

Septembris käisid 2. klassid teatris „Buratinot“ vaatamas. 3. ja 4. klassid külastasid Kabli Looduskeskust ja said osa programmist „Sügis linnuriigis“. 4.a klass tegi isemoodi klassiõhtu – tähistades suve lõppu ning sügise algust matkasid ning tegid toreda grilliõhtu. 4.b käis Lodja Postimaja juures riisumas ja korrastamas. Veel jõudsid nad klassis toreda filmiõhtu teha. 4. klasside õpilased osalesid tublilt Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi meistrivõistlustel disc-golfis. Veerandi viimasel nädalal avanes 3. ja 4. klassidel ka võimalus esineda ungarlastele, kes meie kooli seoses hõimupäevadega külastasid. Esimese veerandi algklasside majas lõppes ühise teatrikülastusega KilingiNõmme Klubis ja ettelugemise ööga.


What does the Fox say?* Sel aastal said meie uued gümnasistid retsitud 15.—16. oktoobril. Siin on lühikajastus toimunud üritusest ja samuti oleme järgmisele lehele vaatamiseks välja pannud parimad palad toimunust. Laura LIIVET Sylvia-Saskia NOORHANI

Esimesel päeval pidid rebaseneiud riietuma ehitajateks ja rebasepoisid koduabilisteks. Kusjuures, nendele, kellel puudus riietuse juurest mõni kohustuslik osa, seoti karistuseks jalgade külge häbi tekitavad kolisevad plekkpurgid. Enne tundide algust võeti üheskoos tervitusnapsina kalamaksaõli ning pesti hambaid sinepiga. Seejärel jagati klass kahte võistkonda ning igal va-

hetunnil toimusid mitmed võistlused ja mängud. Teisel päeval pidid rebased end vuntsima Disney tegelasteks. Sel päeval külastati lasteaeda, kus pisikesed põngerjad pidid ära arvama, keda meie rebased jäljendasid. Olles sellega suurepäraselt hakkama saanud, mängiti ringmängu „Kes aias?“. Ka teisel päeval oli vahetundides mitmeid katsumusi. Õhtu hakul kohtusid tublid rebased koolimaja ees oma jumalatega 12. klassist, kes saatsid neid ülesandeid täitma. Tegevusi jätkus üle linna. Näiteks

pidid nad Konsumi ees müüma maha kullakangiks kostümeeritud telliskivi. Tegema kätekõverdusi haisva kalakausi kohal ning hiljem neid samu roiskunud kalu jahu sees mudima. Tõeliseks väljakutseks oli repsidele takistusrada Lavi järve ääres. Selle eesmärgiks oli oma jumalate pimesi usaldamine. Hiljem, pidulikus osas, said rebasekutsikad laulda ja tõestada seda, kui hästi nad tunnevad oma klassikaaslasi ning jumalaid. Pärast vande kinnitamist ja kringli söömist võisi-

Rebased oma jumalatega pidulikul pühitsemisõhtul. Foto: Merlin Raid

me lugeda oma retsi lõpetatuks. * Mida rebane ütleb?

Jätkub pöördel 


„Mulle meeldis retsist kõik, väljaarvatud see, et meie klassis olid inimesed, kes osa ei tahtnud võtta või virisesid liiga palju.“

„Enim meeldis takistusjooks, sest see oli huvitav ja samas lõbus, samuti oli ka füüsiline osa tagatud, mis on meile kui kasvavatele lastele eriti tähtis.“

Fotod: Pille-Riin Kahro TOIMETUS

Kätlin Laur

Luise Maria Tallo 11. kl.

Marie Kuningas 11. kl.

Auris Aleksandrov 11. kl. Jessica Tähiste 11. kl.

Sairi Sutt 11. kl.

Epp Loviisa Pärtel 9.a

Martti Leppik 11. kl. Peatoimetaja Marili Loorents 11. kl.

Profile for Kilingi-Nõmme Gümnaasium

Kirjatark 70  

Kirjatark 70

Kirjatark 70  

Kirjatark 70

Profile for kirjatark
Advertisement