Issuu on Google+

Hind 0,50€

Särasilmsed persoonid koolielus: Agneta, Anett-Hildegard ja Kersti- on aeg nendega tuttavaks saada. Loe lähemalt lehekülgedelt 5-9.

Abitud tagasi lapsepõlves— pildikesi tutipäevast. Loe lähemalt lehekülg 10.

Kuidas olla moodsalt stiilne kooli lõpetamisel. Kirjatarga nõuandenurka loe leheküljelt 12-13.


6. juulil suveaeda! TOIMETAJA VEERG

Eelmisel aastal saatis Schillingu korraldajaid suur edu: kõik varasemad külastusrekordid ületati. Kuus edukat toimumiskorda ei jää seitsmendata. Sellel aastal toimub Schilling 6. juulil Kilingi-Nõmme suveaias. Korraldajate sõnul saab kõik olema nii nagu ikka, aga parem. Küsimustele vastas Schillingu peakorraldaja Ants Tõnisson. Reelika TÕNISSON

Kas tundub ainult mulle või oleks see olnud justnagu eile, kui kalendris oli 1. september? Aasta on möödunud nagu linnutiivul ja peatselt saamegi tervitada suvevaheaega. See vaheaeg jääb aga viimaseks 65. lennu õpilastele, sest nende jaoks on koolitee Kilingi-Nõmmes lõppenud ja edasiliikumiseks valib igaüks oma tee ise. Lugupeetud 65. lend, loodan kõikide teie unistuste täitumist ja tuult tiibadesse! Ülejäänud kooliperele soovin veel veidike jõudu ja pingutusi, sest nii natuke on lõpuni jäänud. Ka minu aasta Kirjatarga peatoimetajana hakkab otsa saama. Kallis meeskond, suur tänu teile selle aasta eest. Soovin teile lennukaid mõtteid, võrratuid ideid ja uusi huvitavaid intervjueeritavaid! Kuid enne veel, kui viskad koolimõtted peas, võta aeg maha ja loe läbi uus Kirjatark. Seekordses lehes saad aimu nii lõpetajatest kui ka õpetajatest ning võid koguda ideid, millisele kontserdile suvel minna. Koolipere noorimad ja kõige vanemad õpilased annavad arvamuse tuleviku kohta ja lisaks saad aimu vahepeal toimunud üritustest. Kallid lõpetajad, kui lõpukleidi jaoks ideed puuduvad, pole hullu, jagame teile hea meelega stiilinõu. Jääbki üle vaid soovida, head lugemist ja ilusat algavat suve! ANETT-HILDEGARD LAARMANN

Kas sellel aastal ka midagi uut ja huvitavat toimub? Jah, kindlasti. Näiteks laiendame festivaliplatsi veidi majandusühistu territooriumi arvelt. Aia taga oli lihtsalt nii mõnus ja sile muruplats vaatega otse lavale. Toimub kindlasti ka ühtteist lastele. Tänavuseks Schillingu sümboliks on käbi, mille ümber keerleb kogu kujundus ja võibolla ka mingid tegevused platsil.

Eelmisel aastal oli lastel võimalus Kahvliahvi kokakoolis toidukunsti õppida. Kas ka sellel aastal on selline võimalus olemas? Eelmisel aastal oli Schillingu raames nn pilootprojekt. Vahepeal on korraldjad otsustanud, et Kahvliahvid on justkui rändtsirkus, mis lööb oma telgi üles kord siin, kord seal. Tänavu neid Schillingul ei näe, vaid nad teevad oma värki sel suvel hoopis Viljandis ja võib-olla mujalgi. Millised on selle aasta väljakuulutatud esinejad? CAMERA (DE)

Kristo Savi 12R

Saksa uue põlvkonna trio, kes hoiab elus auväärse minevikuga kraut-rocki traditsiooni. Varem peamiselt oma kodulinnas esinenud trio jõudis esikplaadi edu toel mängima ka mitmele suurele festivalile .

Triinu Ots 11

MELTING HEARTS (FI)

Reelika Tõnisson 11

Maarja Voort 10

Nime all Melting Hearts teeb alates 2011. aastast muusikat Helsingi noormees Samuel Meri. Tegemist on hetke ühe ägedaima lo-fi pop trioga Soomest.

Auris Aleksandrov 8A

PIA FRAUS (EE)

Brith Marii Treial 8A

Eesti indie legend annab oma esimese kontserti peale 5 aastast pausi – viimati esineti 2008. aastal Jaapanis.

TOIMETUS Anett-Hildegard Laarmann 12R Rait-Eino Laarmann 12R Kerli Kore 12R

Rando Visnapuu 11 Mary-Liis Kull 10 Signe Täär 10

Luise Maria Tallo 8A Maru-Mehis Kore 7B Anna-Margret Noorhani 7B

JUST ANTOTHER SNAKE CULT (IS) Psühhedeelse värvinguga indie-popi ansambel Reykjavíkist. Nende psühhedeelse värvinguga ektsentrilist indie-poppi tasakaalustab lihtne ja kaasakiskuv esitus. BADASS YUKI (EE) Badass Yuki sündis kahe Luxemburgis sõbrunenud noormehe - Mart Avi ja Paul Sild - loomemootorina. See on harva esinev ja omanäoline art-rock'i bänd uue kavaga. JUNK RIOT (EE) Junk Riot ei vaja pikemat tutvustust - ammugi kohalikus indie-skenes kinnistäheks saanud Tallina garaažikvartett, mille tunnusmärkideks kõrged vokaalid, eksootilised kitarriefektid ja kaasakiskuvad diskobiidid. Lisaks on nad tuntud ägedate laivide poolest. Ülejäänud esinejad tehakse teatavaks mai lõpus – nende hulgas ka peaesineja USAst. Igal juhul saab seal olema päris kirju esinejaskond - reggae'st päris hullu roki ja elektroonilise tantsumuusikani.


1.

Kevin Inter

2.

Tõnu Kask

3.

Taavi Kovalevski

4.

Kevin Kuhi

5.

Raido Kull

6.

Andra Künnap

7.

Kristella Lass

8.

Regiina Liiva

9.

Laura Liivet

klassijuhataja Mare Hallop

10. Sylvia-Saskia Noorhani 11. Claudia Oks 12. Grete Rattam 13. Lizette Rattam 14. Janet Siim 15. Gerli Zerel 16. Laura Teearu

1. Anna-Liina Antson 2. Ants Arukask 3. Pille-Riin Kahro klassijuhataja Helle Berg

4. Johann Kalmet 5. Toni Kukke 6. Kristo Kurm 7. Rando Leesi 8. Kerlin Lehemets 9. Karl Maidle 10. Piret Meltsas 11. Helina Mihkelson 12. Agneta Miilimäe 13. Leila Niilus 14. Karl-Martin Piirikivi 15. Maie-Liis Piirikivivi 16. Silver Pärn 17. Laura Pärna 18. Helar Pärni 19. Merlin Raid 20. Sandra Ramjalg 21. Karin Rea 22. Laura-Elisa Roosimaa

Vanemad, tuttavad, sugulased ja sõbrad Olete oodatud Põhikooli lõpuaktusele 19. juunil kell 18.00 Aktus toimub kooli aulas!


Kelleks tahan saada? Kirjatark uuris, kelleks tahavad meie kooli esimeste klasside lapsed tulevikus saada ja kelleks tahtsid saada 11. klassi õpilased. Selgus, et 10 aastaga on laste unistuste ametid teatud määral muutunud ja et 11. klassi poistel on suhteliselt lennukas fantaasia. Reelika TÕNISSON

Esimeste klasside tüdrukud. Ma tahan saada:  Kokaks, sest mulle meeldib süüa teha, kuigi ma pole veel kordagi teinud.  Õpetajaks, sest teisi on hea õpetada.  Ratsutajaks, sest mulle meeldivad hobused.  Lasteaiakasvatajaks või õpetajaks, sest mulle meeldivad lapsed.  Loomaarstiks, sest tahan aidata loomadel kasvada.  Loomade eest hoolitsejaks, sest mulle meeldib hoolitseda.  Kokaks, sest siis oskaksin süüa teha.  Iluvõimlejaks, sest ma juba käin trennis.  Kokaks, sest ma juba teen kodus süüa vahepeal.  Juuksuriks, sest mulle meeldib juukseid sättida.  Hambaarstiks, sest mulle meeldib aidata inimesi, kellel on hambad katki. Politseinik on ka tore, saab pätte püüda ja teisi aidata, kui midagi ära varastatakse.  Arstiks, sest ma olen ise minu korda seal käinud.  Lauljaks, sest ma juba laulan kooris ja ansamblis.  Juuksuriks, sest siis saan juukseid teha.  Arstiks, sest tahan teisi inimesi aidata.  Juuksuriks, sest mulle meeldib soenguid teha.

Esimeste klasside poisid. Ma tahan saada:  Sõduriks, sest relvad meeldivad mulle.  Allveearheoloogiks, sest mulle meeldib vesi.  Rallimeheks, sest rallitada on äge.  Politseinikuks, sest mulle aidata teisi.  Ehitajaks, sest seal saab ehitada igasuguseid asju.  Jalgpalluriks, sest ma oskan seda juba ja käin trennis või kokaks, siis saan üllatada peret hommikul, et laud on kaetud.  Politseinikuks, sest pätte on lahe taga ajada.  Traktoristiks, sest masinad meeldivad.  Rallimeheks, sest seal saab sõita. 11. klassi tüdrukud. 1. klassis tahtsin saada:  Arstiks, kuna õde õppis ülikoolis arstiks ja tahtsin tema moodi olla.  Suureks.  Lauljaks või õpetajaks, sest meeldis laulda ja tahtsin teisi õpetada.  Lauljaks, modelliks või õpetajaks, sest meeldis laulda, poseerida ja vendadega kooli mängida.  Lauljaks või modelliks, sest meeldis laulda.  Muusika õpetajaks, sest mu isale meeldis, kuidas ma laulsin.  Juuksuriks, kuna ema oli juuksur.  Supermodelliks, sest see tundus huvitav.  Õpetajaks, sest tahtsin õpetajate ruumis istuda, kohvi juua ja kooki süüa. Kunagi mulle tundus, et seda õpetajad

teevadki.

 Politseinikuks, kuna tahtsin boss olla. sest tahtsin kuulsaks saada. Arstiks, sest tahtsin inimesi aidata. Juuksuriks, sest meeldis soenguid teha. Juuksuriks, kuna mulle meeldis juustega tegeleda. Poemüüjaks, sest siis saaks poes asju süüa. Lauljaks, sest meeldis esineda. Rekkameheks, kuna oleks tore sõita mööda ilma ringi.

 Lauljaks,      

11. klassi poisid. 1. klassis tahtsin saada:  Sõduriks, kuna olin vaimustuses isamaa kaitsmisest ja mängisin sõduritega.  Hävituslenduriks, sest meeldis sõda.  Snaipriks, sest meeldis kaugelt lasta.  Kosmonaudiks, sest neil on lahedad skafandrid ja hüppavad kuu peal.  Kokaks, sest ma oskasin

 

hästi süüa teha ja oskan siiani. Tantsijaks, sest vaatasin mingit lastesaadet, kus kõik tantsisid. Palgamõrvariks, sest ma tahtsin pahasid inimesi tappa ja ilgelt raha saada. Sõjaväelaseks, sest sõdida on lahe. Astrofüüsikuks.

Esimeste klasside tüdrukute seas olid populaarseimad ametid juuksur ja kokk. Levinud olid ka erinevad arstid. 11. Klassi tüdrukute unistused olid natukene teistsugused: populaarseimad ametid olid laulja ja juuksur. Esimeste klasside poiste seas olid populaarseimad politsei ja rallimehe elukutsed. 11. klassi poiste seas olid populaarseimad erinevad sõdijate ametikohad. 10 aastaga areneb kogu maailm märgatavalt edasi ja muutuvad ka koolilaste unistused tulevase ameti osas.

Kokk oli suhteliselt populaarne amet nii 10 aastat tagasi kui ka nüüd.


Klaipeda printsess Tänavu lõpetab 9.b klassi Agneta Miilimäe. Ei ole kedagi KiNGist, kes ei teaks Leedust pärit tüdrukut, kuid kas me teame milline inimene ta on? Auris ALEKSANDROV Brith Marii TREIAL Kus sa oled sündinud? Ma sündisin Leedus, Klaipedas, kuid ma ei tea, millises haiglas. Kus veetsid oma esimesed eluaastad? Ma elasin Leedus, Klaipeda vanalinnas. Millal sa Eestisse kolisid? Siis, kui ma olin 7-aastane. Kelle otsus see oli? Vanemate. Kas sa valdad vabalt Leedu keelt? Enam mitte, ma olen selle peaaegu unustanud. Kas sa mäletad ka, mis oli Leedus erinevat kui meil? Jah, inimesed olid sõbralikumad, vabamad ja kevad tuli kiiremini (muheledes). Kui sa Eestisse tulid, kas seda oli siis kliimas kohe tunda? Jah, siin on palju külmem. Kas Eestisse tulles kolisid kohe Kilingi-Nõmme? Jah, mu vanemad andsid valida, kas Nõmme või siis hoopiski kusagile mujale, kuid siis ma mõtlesin, et ma ei oska eesti keelt ja mul tädi Svetlana Kielas elab ka siin, siis tundus, et Nõmmes saan eesti keele kiiremini selgeks. Aga miks just Eestisse? Sest mu isa on eestlane ja ta tahtis, et ma eesti keele ära õpiksin ning ma õppisin kolme kuuga eesti keele normaalselt selgeks. Esimeses klassis käisid sa juba Eestis? Jah, tegelikult käisin ma juba ka Leedus koolis, käisin seal kaks aastat null klassis. Siis pandi mind esimesse klassi, aga seal oli juba selline süsteem, et õpid inglise keelt null klassist alates, seega oli range kool seal.

Kuidas sul algul siin sõpradega oli? Algul oli imelik, kuna ei osanud keelt, aga praegugi käib see läbi mängu, läbi mängu saad ikka omale sõpru.

ja ma läksingi noortestuudiosse Mis keeles sa kodus räägid? Enamjaolt leedu, aga kui isa on kodus, siis leedu-eesti segu.

Ma olen alati rõõmsameelne, ka kurbadel hetkedel, mulle meeldib naerda. Ma olen usaldusväärne. Agneta lauluõpetaja Elon Miisna

Foto: Auris Aleksandrov Agneta lauluõpetaja Elon Miisna iseloomustas Agnetat, et ta on suure sisemuse musikaalsusega, lahe unimüts ja väga andekas.

Foto: Kätlin Laur Esimene klassijuhataja Eestis oli kes? Reet Juurikas. Kuidas klass suhtus sinusse? Kõik vaatasid algul imelikult, kuna ma rääkisin õpetajaga vene keeles ja tekkis teistel arvamus, et russ (venelane toim.) seega tehti alguses maha. Minu esimeseks sõbraks sai Merlin Raid Mis ajast sa hakkasid laulma? Laulma, ma ei tea, vist teisest klassist saati – ma käisin muusikakoolis laulmas, aga mingi aeg viskas see üle ja meil oli 6.ndas klassis karjääripäev, kuhu kutsuti ka Elon Miisna, siis see pakkus huvi,

Mis on sinu hobid? Ma laulan, ma käin JJstreedis Hip-Hop’i tantsimas, seal käin kaks korda nädalas, siis mulle meeldib veel pildistada, käin ka jooksmas. Miks sa otsustasid teha endale ASK.FM-i? Seepärast, et huvitav on, kui sinna tulevad heiterid (vihkajad toim.) kes küsivad mingi küsimuse ja siis on vägev ju vastata. Näiteks seal küsitakse debiilseid küsimusi – toon näite „Kas sa oled süütu?“ seega kõik see on huumor. Kas sa oled aus inimene? Olen küll. Mis on sinu head küljed?

Agneta koos Kerttu Liisa ja Joannaga Kaunima Metsalaulu konkursil aastal 2012. Foto: Auris Aleksandrov


Kingahullusest muusikani Kontsaklõbina saatel läheneb mööda koridori üks vallatu blondide kiharatega neiu, kel alati nägu naerul ja sära silmis. See pole keegi muu, kui Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 65. lennu edukas lõpetaja ja kooliajalehe Kirjatark peatoimetaja AnettHildegard Laarmann. Teised kaasõpilased iseloomustavad teda kui sõbralikku, jutukat ja enesekindlat inimest, kel alati käekotis varuks üks kõmuajakiri Cosmopolitan ning kodus kingariiulitel seismas mitmekümnetest kingapaaridest koosnev kollektsioon. Nüüd aga langetame saladuskatte loori ning selgub kogu tõde Anettist, kes ta tegelikult on, millega tegeleb ja mis on tema elu eesmärgid. Triinu OTS Oled selle aasta lõpetaja ning peagi 12. klass seljataga. Missugused emotsioonid Sind valdavad seoses Gümnaasiumi lõpetamisega? Ootusärevus on hinges. Kuidagi imelik tundub see, et juba ongi 12 aastat kooliteed läbi saanud. Mis seal ikka, võtan vaikselt neid lõpueksameid järjest läbi ja muretsen, kust ma oma lõpukleidi saan. Lõpetamisele lähen kindla tunde ja rahuliku südamega ega karda midagi. Kuidas valmistud eksamiperioodiks?

väga aega polegi. Ainult vaja üle vaadata kogu õppematerjal. Tuleb rahulikult võtta, sest ma olen koguaeg ilusasti järje peal olnud õppimise suhtes. Mul ei tohiks väga olla midagi, kus mul lüngad sees oleks. Lihtsalt, kordan üle ja saan kõigega hakkama. Sind tuntakse koolis kui aktiivset ja hea õppeedukusega õpilast. Räägi veidi endast lähemalt, millega tegeled ja mis on Sinu huvid? Üks suur armastus on minu jaoks muusika. Olen 9 aastat Kilingi-Nõmme Muusikakoolis klaverit õppinud . Lisaks sellele olen käinud Elon Miisna juures soolot laulmas ja Esta Kivisillla juhendamise all koolikooris.

Eesti keele eksam on mul juba seljataga. Teisteks eksamiteks v ä g a e n a m niiviisi ei valmistugi. Vaatan tehtud materjali ja n e i d ülesanded, mis konsultatsiooni tundides o le me läbi võtn u d . Viimane koolikell ehk tutipäev! Foto: Reiko Tamm Homme on inglise keele kirjalik ekOma vabast ajast kirjutan sam, mis tähendab, et enam klaverisaateid, teen klaveril grammatika õppimiseks

Nimeta kooliaja 3 Sulle kõige tähtsamat saavutust, mille üle uhkust tunned.

Neid saavutusi on päris palju, juba eelmise aasta lõpuks ise erinevaid töötlusi igasuoli mul matrikkel tagant täis gustest lugudest, lisaks mänkirjutatud. Aga ma arvan, et gin Kilingi-Nõmme Muusikõige suurem saavutus kakooli orkestri koosnäiteks spordivallas on seisus klaverit. Väga squashi Eesti Meistrimeeldib ka improvivõistluste teine koht, seerida ehk lihtsalt sest olin squashi lähen istun klaveri mänginud selleks taha ja vormin ajaks ainult 9 kuud oma mõtted muuehk siis põhimõttesikaks. Ja iga päev liselt väga vähe peab ikka korra aega. Teine kõige klaveri taha saakõrgem koht ma, muidu ei minu jaoks on ole seda õiolnud muusiget tunnet kaolümpiaadi peal. Lisaks vabariiklik muusikale h õ be d i p l o m . meeldib Kolmandaks mulle väga saavutuseks sport. Mänpean pääsegisin päris mist bioloogia tubl i s ti vabariiklikule squashi, aga olümpiaadile, see jäi mingi mis tagab aeg soiku. mulle ühtlasi Nüüd käin ka järgmisel hästi palju aastal sissejooksmas. pääsu Tartu Alati naerusuine Anett! Eriti meeldib ülikooli valimulle pika- Foto: Eva-Liisa Kasela tud erialal ehk maajooks. loodusteaduste osakonda. Lihtsalt võtan enda jaoks Kokkuvõtvalt ongi need 3 aega ja lähen metsa jooksma. vabariiklikku tulemust minu Pärast jooksmist on mõte jaoks kõige tähtsamad saavupuhanud ning hea on olla. tused. Ning muidugi, minu uusimaks huviks on bioloogia. See on üks asi, millega püüan tulevikus tõsisemalt jätkata oma elus. Bioloogia huvitab mind väga. Loen palju loodusteaduslikke teoseid ning kui mul on võimalus minna koolitusele või kursusele, siis ma alati kasutan sellist juhust ning võtan osa.

Millised on Su elu eesmärgid, tulevikuplaanid? Kuna ma olen selline pikalt ette mõtleja ning mul on alati kindel süsteem, mille järgi elus juhindun, siis plaanin minna kindlasti ülikooli. Ma loodan, et ma sealt välja ei kuku ning kõik läheb ikka hästi, saan omad asjad tehtud


Mida kavatsed edasi õppima minna? Juba mainisin bioloogiat, sest just see valdkond on hakanud mind väga huvitama. Rohkem kisub ikka sinna molekulaarbioloogia poole. Mind huvitab geneetika ja kõik see, mis toimub rakkudes, kuidas on miski asi millestki põhjustatud. Kõik, mis puudutab organismi süvitsi. Hetkel kõhklengi, et kas geenitehnoloogia või bioloogia, aga usun, et see viimane, sest hiljem on võimalus edasi spetsialiseeruda. Kus näed end viie aasta pärast? Viie aasta pärast olen just niisama palju vanem ja elukogenum, kui praegu. Kui ma ei eksi, siis selleks ajaks peaks olema juba magistriõppe lõpp. Aga ma arvan, et käin ikka edasi ülikooli teed. Ja ma loodan, et minu ümber on head inimesed, kellega mul on hea k o o s olla. Loodan olla endaga rahul selles hetkes, kus ma siis parasjagu olen. Mis on Sinu elu moto, mille järgi juhindud?

tahad, selle nimel vaeva näed ning selle poole pürgid, siis on kõik võimalik. Peab vaid ise väga tahtma ja tööd tegema.

pidada lõpukõnet, siis millest kõneleksid?

se teeb, siis see on alati õige otsus, sest teie ise olete selle langetanud. Ja ma soovingi Kuna ma arvatavasti peangi lõpukõ- kõigile just enda mõtete ja soovide täitumist ning et nad oleksid just täpselt nii edukad, kui nad on võimelised olema. Kas on midagi, mida Kõigile abiturientidele soovin kahetsed või mis head lendu ja tuult tiibadeson jäänud tegese! Aga õpetajatele ma ei mata? hakka siin vast väga moraali lugema. Ma arvan, et mõnele õpetajale Selliseid asju ütleksin, et ta on kulda on palju, aga väärt oma ametis ning samas pole tänan teda, et mul on mõtet mineviau ja rõõm tema käe kus elada. all õppida. Siinkohal Võibolla on mõtlen ka muusikaüks asi, mida kooli õpetajaid. Kuid kahetsen, on mõnele õpetajale tahaksee, et pärast 9. sin öelda hoopis seda, et klassi lõppu elus on midagi muud ka tahtsin tegelikult peale koolis palga järel Tartusse, Miina käimise. Oma paha tuju ei Härma Gümnaasiutasu õpilaste peale välja valamisse, minna. Kuna da ja ka õpilaste puhul kehtib mul olid head vabariiksee sama reegel. Enamjaolt likud tulemused olümpiaadidel, siis oleksin Üks tähtsamaid sündmusi elus ehk muu- jäävad siiski seljataha vaid head mälestused. Ütlen veel sinna ilma katseteta sikakooli lõpetamine. Foto: Erakogu lõpetuseks kõigile õpetajatele sisse saanud, aga ma ei suur aitäh ning tugevat meelt läinud. Samas oleksid ja jõudu neile koolis jätkamiselle võrra jälle paljud asjad net, siis kuulates teisi eelneseks! tegemata jäänud. Teine asi, vate aastate lõpetajate lõpumida veel kahetkõnesid, räägivad nad kõik sen, on võibolla ühtemoodi. Levinud on lubaõppimine. Olekdused, et küll nemad hakkasin pidanud sellevad nüüd elama ja on saanud le rohkem pühendutäiskasvanuteks ning nüüd ma, et paremaid on see hetk, kus neile avaneb tulemusi saavukogu maailm. Ma arvan, et tada. Selline ma ise kindlasti ei hakka mipoolik tunne dagi sellist ette laduma ja on mõne lubadusi andma, sest ma ju ei k o h a tea, mida tulevik toob. Pigem pealt. kõneleksin midagi oma klasMitte sist, mis meid iseloomustab ja sooviksin neile midagi head kaasa. Jään lihtsalt omamoodi realistiks.

Mulle meeldib lause: „suur teekond algab väikese sammuga.“ Minu jaoks tähendab see seda, te a d et kõik on võimalik. Kõik miste poolest, algab algusest, kui vaid ise vaid lihtsalt selline seda tahad. Nii võibki ju tunne oli, et kuidas mõelda, et lähen ja saan suuma selline loru reks ja tähtsaks tegelaseks vahest ikka olin. ning jätan teadusesse mingisuguse jälje (Kuigi ma tean, et see kõlab praegu väga Kui Sulle langeks ebatõenäoliselt). Aga see on osaks võimalus võimalik, sest kõik on kunagi alustanud Anett ja kontsad käivad käsikäes! algusest. Ja kui sa midagi väga Foto: Maarja Voort

Mida soovid oma kaasõpilastele kooli lõpetamise puhul? Mida õpetajatele? Õpilastele soovin ma kindlasti tugevat meelt enne eksameid ja et kõik läheks hästi. Koos me oleme ju lõpuni jõudnud! Ma usun kõigisse ja ükskõik, mis valiku keegi kunagi langetab või mis otsu-

Kooli aktustel peetud kõned on head kogemused kogu eluks. Foto: Kätlin Laur


Ela ise ja lase teistel elada! See kooliaasta on viimane 65. lennule. Kirjatark tegi juttu koolilõpetajate ühe klassijuhataja, Kersti Soometsaga, et saada aimu tema elust, tööst, hobidest ja meenutustest. Anett-Hildegard LAARMANN 1. Kus linnas Te üles kasvasite ja koolihariduse saite?

gia, aga üks pluss kallutas filoloogia poole – sisseastumisel ei olnud seal vaja matemaatika eksamit. Ega selleski aines väga tume olnud, aga millegipärast oli

Olen elanud terve oma elu Kilingi-Nõmmes. Viis aastat õppisin küll Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust, kuid sellelgi perioodil olid vaid üksikud nädalavahetused, kui koju ei jõudnud. Seega keskhariduse sain KilingiNõmmes ja kõrghariduse Tallinnas. Põlise nõmmekana võiksin ju tunda kõiki siinseid elanikke, aga rahvastiku liikuvus on nii tihe, et vahel tekib tunne, nagu oleksin võõrasse linna sattunud. 2. Milline õpilane Te ise olite? Kui oma endisi õpetajaid kuulata, siis olin igati ontlik, viisakas ja edasipüüdlik õpilane. Ise ma muidugi endast nii hästi ei arva, aga tore, kui olen teistele sellisena meelde jäänud. Õppimine oli muidugi korras- ikka neljad, viied. Ei mäleta, et kodus väga palju õppinud oleks. Isa ikka naeris, et minu õppimine käis niikoolikott lendas nurka sõnade saatel „mul on õpitud” ja oligi kõik. 3. Millal teadsite, et kirjandus ja eesti keel on need alad, millega edasi tegeleda? Miks just need alad? Mul vedas eesti keele ja kirjanduse õpetajatega. Eduard Mäetagas pani raudse aluse õigekirjale ja Virve Martoja lihtsalt oskas kirjanduse väga põnevaks rääkida. Huvitas ka bioloo-

tõime ka lavalaudadele. Mina mängisin Punamütsikese ema. Viimane, pooleli jäänud lavastus oli „Lumivalgeke”, algul määrati mind Lumivalgekese rolli , aga õige pea sain endale kurja nõia rolli, ju sobis see mulle siis rohkem. Väga vahvad olid igasügisesed sovhoosi kartulipõldudel käimised. Tihti ei tulnud septembris õppimisest midagi välja. Kevaditi käisime aga metsa istutamas.

saab häid hindeid vaid sellepärast, et õpetaja on sugulane. Oma laste õpetamisest olen pääsenud, see aitab natukenegi lapsevanema ja õpetaja rolli lahus hoida. Arvan, et mõistan tänapäeva teismelisi küllalt hästi, sest endal just selline kodus käe-jala juures võtta.

5. Kui kaua olete õpetaja olnud? Tulin siia tööle 1989. aasta suvel. Vahepausideks olid aasta tütrega ning kaks aastat pojaga kodus. Kogu tööl oleku aja jooksul on olnud ainult üks aasta, kus ma pole olnud klassijuhataja. Seega on mul kogunenud juba kenake hulk oma lapsi.

“Igati ontlik, viisakas ja edasipüüdlik õpilane.” Foto: Erakogu matemaatika suur hirm.

eksami

ees

4. Kui meenub, siis rääkige palun mingi tore juhtum/ naljakas seik kooliajast. Ei mäleta, et kool oleks olnud koht, kus nii väga nalja sai. Õpilaste ja õpetajate omavahelised suhted olid kindlates raamides. Ükski õpilane ei sinatanud õpetajat. Kui kooli tööle tulin, võttis tükk aega harjuda, et suudaksin endisi õpetajaid nüüd kolleegidena sinatada. Minul oli küll austus õpetajate vastu, tänapäeva õpilastel on see hoiak kuhugi kadunud. Täitsa mõtlemise koht, miks see nii on? Kooliajast on meelde jäänud näitering, mida juhendas Linda Maardu. Ühe lavastuse „Punamütsike”

6. Kuidas iseloomustaksite ennast kui õpetajat? Ennast on raske iseloomustada, seda peaks ikka teiste käest küsima. Püüan olla tolerantne ja end aeg ajalt kõrvalt vaadata. Kui õetütar minu käe all õppis, siis oli küll raske. Tagantjärele on isegi naljakas, kuidas Merje klassikaaslased püüdsid tema kaudu teada saada kontrolltöö küsimusi ning olid surmkindlad, et Merje

“Alati õnnelik ja naerusuine.” Foto: Era


akogu

7. Kuidas õpilased ajaga muutunud on? Väga palju on. Eks see vastus kisub sinna kanti, et vanasti oli rohi rohelisem ja taevas sinisem. Muutused on eeskätt tingitud tehnoloogia suurest arengust. Meie omal ajal ei teadnud ja ei saanudki teada midagi arvutitest. Teisalt tuleb praegu tahtmine kirjutada p i kk k irj an d t e e ma l „Arvutivõrgus”. Näen hommikuti haigutavaid õpilasi, kes on pool ööd arvutiga mänginud, ilusa ilmaga on liumäed ja suusarajad kõik tühjad. Mina oma kooliajal käisin tihti suusatamas ja sõbrannadega metsas jalutamas. T äna p äe v a õpilased on r o h k e m avatumad ja vabameelsemad. Väga hästi teatakse oma õigusi, aga kohustusi nagu ei olekski. Selline mõiste nagu KOHUSETUNNE on küll täiesti kadunud. Kurjaks teeb tunnis teiste segamine. Kui laps tahab rumalaks jääda, on see tema vaba valik, aga ei tohi segada neid, kes tahavad õppida. Ka raamatuid ei loeta. Mõnes mõttes saan neist aru, sest õppemaht on suur ja aega napib, aga kurvaks teeb ikkagi.

Olen tulihingeline paberkandjal raamatu pooldaja ja ei kiida E-raamatu varianti. Raamatu lugemine peab olema nauding, mitte silmade rikkumine arvuti ekraani ees. 8. Kui saaksite midagi muuta, siis mida muudaksite meie kooli juures? Ei oskagi öelda. Muutused toimuvad ju kogu aeg ja nendega tuleb osata sammu pidada. 9. Olete olnud meie klassijuhataja alates viiendast klassist. See teeb nüüd siis juba kaheksa aastat. Vahepeal on küll seltskond muutunud, kuid kuidas iseloomustaksite meie klassi? Nüüd kisute komplimente enda aadressile, aga ega ma kade ole. Tegelikult tunnen end teie klassijuhatajana väga hästi. Meie klassis on õppimine veel au sees. Palju kiidusõnu olen teie kohta saanud läbi aastate ka aineõpetajatelt. Olete tublid osalejad kooliüritustel ning sel aastal saite kooliürituste läbiviimisega suurepäraselt hakkama. Minu arust on meil igati sõbralikud suhted, ei meenugi kohe, et oleksin pidanud teiega puid ja maid jagama. Olen püüdnud teid ohjata nii, et kõigile jääks hingamisruumi. 10. Palun rääkige mingi naljakas või meeldejääv juhtum seoses meie klassiga. Kõige vahvamad olite muidugi viiendas klassis, siis jätkus siirast lapsemeelsust ja tegutsemislusti kohe ohtrasti. Meenub teie esinemine Playboxil. Aastad on paljugi muutnud, ei ole te enam mingid armsad tüdrukud-poisid, vaid hoopis iseteadlikud neiudnoormehed. Meelde on jäänud ka Leedu ekskur-

sioon, kui istusin pea terve öö koridori tugitoolis kui Kerberos põrguväravas, muudmoodi ei saanud teid oma tubadesse. 11. Eesti keele õpetajana on Teie üheks hobiks kindlasti lugemine, kuid milliste hobide või huvialadega meeldib Teile veel tegeleda? Igal kevadel ootan kannatamatult, millal saaksin sõrmed mulda pista, see on nii meeldiv vaheldus. Eelmisel suvel läks väga hästi, kõik aiakraam sai ilusti maha pandud, haritud ja hooldatud, aga üles polnud pea midagi võtta, liigvesi savisel pinnasel tegi oma töö, aga ikka olin õnnelik, näpud said ju mullaseks. Metsas marjul ja seenel meeldib käia. Kuigi maakodu on mere lähedal, olen nõus enne maasikaid rohima kui rannas peesitama - ei oska niisama istuda. 12. Mis raamat on Teil hetkel öökapil? Minu öökapil on alati James Herrioti „Loomajutud”, E.M.Remarque „Taeval ei ole soosikuid” ja mõni elulooraamat. Viimati aga lugesin Tõnu Õnnepalu „Mandalat”. Meeldis vägagi. 13. Öeldakse, et inimene õpib kogu elu. Teilt, kui õpetajalt õpime iga päev, kuid mis oli viimane asi, mida Te õpilastelt õppisite? Teilt annaks kõige paremini õppida eluhoiakutvõimalikult vähese pingutusega saavutada võimalikult palju- aga see ei taha mul veel kuigi hästi välja tulla, eks õpin edasi. 14. Lõpetage lause: „See võib tunduda uskumatu, kuid ma ei ole mitte kunagi ….“

Foto: Erakogu ...hüpanud pea ees vette tundmatus kohas.” Kui sõna sõnalt võtta, siis ei oska ma ujuda, aga ülekantud tähenduses ei meeldi mulle ekstreemsused. Minus on liiga palju alalhoidlikkust. Tunnen end hästi, kui olen oma turvalises keskkonnas oma armsate ja lähedastega. 15. Mida sooviksite meie lennule viimase kooliaasta lõpuks ja nii-öelda teele kaasa? Tundub küll leierdatud lausena, aga – ela ise ja lase teistel elada. Ärge andke eluraskustele kergelt alla, elu ei peagi kerge olema. Ärge tehke kiireid valikuid ega muutke otsuseid kergekäeliselt. Osake hoida oma lähedasi ja hinnata seda, et nad teie kõrval on. Olgu oskust leppida paratamatusega ja muuta seda, mida muuta saate. Püüdke alati teha oma otsused ise, ainult teie ise saate oma elu elada ja olgu see elu teil ilus ja hea.


Päev, mil kõlas viimane koolikell!

26. aprill oli abiturientide jaoks viimane koolipäev. Nagu kombeks ja traditsiooniks võtsid koolilõpetajad sellest päevast kõik, mis võtta andis! Järgnevatelt piltidelt saategi sellest päevast aimu.

Anett-Hildegard LAARMANN

Hommikul kogunesime koolimaja ette, et kaasõpilasi sõbralikult veepüsside ja –pommidega tervitada.

Pärast matemaatikat toimus saalis tutitund, kus meid tervitasid esimeste klasside õpilased ja esimesed klassijuhatajad. Enne tuli poistel muidugi veidi sõda pidada.

Kuigi tegu oli tutipäevaga, oli siiski koolipäev ja nii ootaski meid ees matemaatika tund, kus õpetaja oli meile ette valmistanud põneva mälumängu.

Tutitunnis andisid esimesed klassijuhatajad, Sirje Laur ja Eve Sinijärv nende klassides käinud õpilastele kätte algklassides tehtud tööd ja meenutati toredaid seiku ja juhtumisi. Hiljem tegime koos esimeste klassidega pilte.

Päeva lõpus istutasime oma lennu puu.

Peale tutitundi liikusime esimeste klassidega maja peale ringkäigule. Esimestele õpetajatele kinkisime lilli, teistele õpetajatele olime tänutäheks meisterdanud nende antavat ainet ja õpetaja enda iseloomu ja huvisid peegeldavad kaardid.

Külastasime ka väikest maja ja saime meelde tuletada, et milline see “esimene aabits” välja nägi. Fotod: Maarja Voort ja Reiko Tamm


Kultuur ronib haridusredeli kaudu... 25. mail toimus Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ja MTÜ AIK Livonia koostöös rahvusvaheline hariduskonverents, mida väisasid peale Eesti veel kuus Euroopa Kultuurikülade pojektis osalevat riiki. Konverentsil viibinud ekspertgrupp koostas artikli toimunust ka Kirjatarga jaoks. ühe aasta enne kooli lastekorral laenaksime Austrialt, Me täname selle suurepäraaias käima. Saksamaalt ja Prantsusmaalt se võimaluse eest võtta osa nende individuaalse lähenerahvusvahelisest hariduse Hollandlaste poolt läbi viimise õpilastele, loovuse tunkonverentsist. Selgus, et dud projekt oli tõeliselt hudides, võimaluse alustada kõikides Euroopa maade haridussüsteemides on sarnased probleemid: õpilaste vähenemine, väikeste koolide sulgemine, põhiteadmiste madal tase, suur väljalangemine koolist, distsipliin tundides on halvem võrreldes 15 aasta taguse ajaga, õpetamismeetodid ei jõua ühiskonna arenemisega sammu pidada. Kõik maad pingutavad haridussüsteemi uuendamise nimel. Teisest küljest, aga näitab see, et kõik eurooplased on sarnasemad, kui arvanud oleme. Kõige huvipakkuvam oli meie jaoks Hispaania Jan van der Land (Wijk aan Zee, Holland), Kristjan Pärn koolisüsteem. Ka meil võiks (Kilingi-Nõmme, Eesti) ja Lone Akselsen (Tommerup, Taani). olla kakskeelne kool. Nii mõnigi aine võiks olla ingli- Foto: Maarja Voort sekeelne, see oleks tõeliselt vitav. Meie arvates on see kutseõpet juba nooremates kasulik. Me väga loodame, suurepärane viis panna laps klassides. Ka meie kool võiks et Hispaanias ei võeta vastu iseseisvalt mõtlema ja arutelukutsete tutvustamist alusseadust, mis muudaks hislema ning õpetada õpilasi tada juba 6-7 klassis. Oli üllapaania keele riigikeeleks – nägema asju laiemalt. tav kuulda, et Austrias peab see oleks aus dialektide laps seaduse järgi vähemalt kõnelejate vastu. Võimaluse

Loodame, et ühel päeval võime öelda sarnaselt taanlastega, et kõikides klassiruumides Eestis on smart tahvel. Kuidas lahendada kõiki neid probleeme, mis täna meie haridussüsteemis on? Kui igalt maalt võtta nende haridusest see parim ja kokku panna, kohandada need igas riigis oma keele ja kultuuriga, ehk õnnestuks luua kõigile sobiv süsteem. Lõpetuseks tahame veel öelda, et juba see konverents ise on samm haridussüsteemi paranemise suunas ja kui midagi kogu hingest soovida, siis see soov ka täitub. Täname Sind, Euroopa! Ja autoriteks oli siis ekspertgrupp koosseisus: Reelika Tõnisson, Triinu Ots, Ringo Vainlo, Daisy Kase, Kristel Tallo, Janne Tikko, Helen Sepp, Lii Zerel. (Mairo Mägi, Gerda Valk ja Kai-Triin Lensment olid vaikivad kaasautorid - nad tegid ekskursiooni).

Kaua võib?! Siit me tuleme! Sellise nime on saanud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 10. klassi õpilaste poliitiline projekt, kuhu on kaasatud ka palju teisi noori Pärnu maakonnast. Mary-Liis KULL Meie kooli usinate rebaste õpilasprojekt algatati tegemaks sammud uude ja tundmatusse poliitikamaailma, et saada uusi teadmisi ja kogemusi sellest valdkonnast ning jagada neid ka oma eakaaslastega, kes samuti varsti raske valiku ette pannakse: miks ja keda valida? Projekti idee sai alguse koolis, Kui 10. klass hakkas

mõtlema kuidas me saaksime teha midagi huvitavat ja kasulikku, mis oleks tähtis nii meile kui ka teistele noortele. Pika arutelu järel pakkus klassivend Jörgen välja idee teha algust projektiga. Seejärel arutlesime millega meie projekt seotud võiks olla, kuni jõudsime parima lahenduseni — POLIITIKA! Arvestades, et

me oleme tulevased valijad, oma riigi tulevik ning et meie häälel on mõju ja otsustel jõud, alustasime projekti elluviimisega. Pikkade koosistumiste tulemusena on kõik meist saanud kindlad

ülesanded, meie tulevikuplaanid on paigas ja me oleme saanud ka rohelise tule SA Archimedeselt! Hoidke silmad ja kõrvad lahti, peagi kuulete meist jälle!


Lõpukleidi mitu nägu Aasta tagasi moondus Kirjatarga toimetus stiilseks viisikuks ja tormas appi toonasele lõpuklassi juhatajale Ly Lünekundile, kellele lõpupeo tarvis erinevaid stiile selga proovisime. Tänavu kevadel ulatasime abikäe lõpetavatele õpilastele ja katsetasime nende peal erinevaid trende. Meie modellideks olid abiturient Merlin Saar, põhikooli lõpetav Agneta Miilimäe ja oma käpa sai modellinduses valgeks ka väike Minni. Eesmärgiks oli näidata, et lõpuriietesse võib mängulisemalt suhtuda ja ei pea alati olema hirmkallis ning udupeen riietus, mis pärast pidu kappi seisma jääb. Meie valikus olid outfitid, mis kõik pärit Kilingi-Nõmme second hand poodidest, sest vintage ja taaskasutus on hetkel üha enam tuure koguv suund riietumises. Kirjatark küsis modellide käest ka koheselt iga riietuse kohta muljeid.

Moelavadel kantakse sel suvehooajal julgelt musta. Sellisel juhul tuleb aga must muuta rõõmsamaks, näiteks nagu selle kleidi puhul hõbedane ääristus ja säravate kaunistustega õlapaelad ning lendlev hõlmikseelik. Agneta arvates oleks see outfit täiesti temale sobiv, kui kleit oleks natuke lühem. Hõbedased kõrvarõngad meeldisid talle samuti väga.

Punase satsidega kleidi muudavad eriliseks nööbikesed õlal ja erk silmatorkav värv. Sobitasime vallatute volangidega kleidi juurde mustad aksessuaarid. Agneta arvates äge retro kleit. Sobiks kindlasti mõnele stiilipeole. Lipsukestega kõrvarõngad olid väga stiilsed.

Soengu puhul on peamine märksõna l i h t s u s!

Kleit kui lilleke rohus. Pastelset tooni puhvis seelikuosaga ja lillepõimikuga kleit rõhutab kindlasti kandja noorust ja lihtsus lubab kandjal särada. See kleit leiaks pärast lõpuaktust kindlasti kandmist ka teistel üritustel. Armas ilusa värvi ja lilledega kleit, aga Agneta arvates sobiks see pigem ideaalselt, kui minna ise mõne sõbra lõpetamisele.

Punutud patsid ja lipsud sobivad kindlasti lõpupeoks. Soeng ei peaks olema selline šedööver, mis lõpetaja oluliselt vanemaks teeb ja seepärast näiteks sõbrad ning sugulased teda üldse ära ei tunne.

Sellesse musta vintage kleiti on peidetud aristokraatlik elegants, mida modellis endas ka jagub ja seepärast sobib see talle suurepäraselt. Kuna kleit on lihtsa range lõikega, siis on stilistid julgelt lisanud detaile: liblikaga vöö, pärlitega käevõru ja sõrmus ning edev juukseehe.

Kleit, millelt võib leida lillade iiriste peenra, on stilistide arvates Agnetale kui valatud, sest see sobib tema juuste ja jumega. Lendlev plisseeritud seelikuosa on kevadhooajal kõige kuumem sõna. Minnile leidsid stilistid ka rõõmsa seelikukese, mille värv harmoneerub Agneta kleidiga. Agneta mulje sellest kleidist: väga old-fashioned, natuke läbipaistev ja õhuline. Kõrvarõngad on samuti väga ilusad.

Agneta tundis end selles riietuses kui „nõuka aja” abikaasa. Kleit on tema arvates täiega tuus, kuigi lõpetamise jaoks liiga vanamoodne. Ehet juustes ja sõrmust pidas aga väga kauniteks aksessuaarideks. SUUR AITÄH kõigile stilistidele, kes lubasid oma ehtekirste ja riidekappe “rüüstata” ning meie modellid ilusaks tegid!


Mereroheline klassika on kindla peale minek, kui ei ole soovi lõpuaktusel oma riietusega eredalt silma torgata. Hea materjal, lihtne lõige ja pisikesed detailid muudavad selle komplekti ajatuks. Selle kostüümi puhul oli Merlin ise resoluutne ja ütles, et sellega ei läheks ta kindlasti lõpetamisele, kuna pole tema stiil ja ei ole tema eale vastav.

Lennukas hüppeülikond (jumpsuit) sai valitud, et julgustada ka teisi lõpetajaid kandma tavapärasest täiesti teistsugust riietust. Kostüümi stiili ja Merlini jumet arvestades lisasime juurde ohtralt kulda ja karda. Lõpetamisele päris ei läheks, aga niisama käiks küll. Liiga avar lõpetamise jaoks.

Asuursinine kleit muutis Merlini printsess Jasmine´iks Aladdini multikast. Kleidi ülaosal sädelevad kivikesed nagu tähed öös. Merlinile ei meeldinud talle tehtud soeng. Ta leidis, et kleidiga on mugav käia, sest ei pidanud kõhtu sees hoidma ja ei olnud ümber. Ladies in red Punane lillelise tekstuuriga kleit võlub oma lihtsuse, aga samas huvitava lõikega. Punane on kindlasti Agneta värv, mida ta võiks julgelt kanda.

Telliskivikarva kleit, mille võluks on lihtsus ja voogav materjal, sobib suurepäraselt suvisele üritusele. Eesmärgiks oli, et Merlin kannab kleiti, mitte kleit teda. Sära annab sellele kleidile tikanditega vöö, mille juurde sobitasime kullakarva kõrvarõngad. Merlini enda hinnangul läheks ta selle kleidiga lõpuballile, sest kleit oli väga ilus, aga pole päris tema stiil.

Agneta ei pidanud seda kleiti enda stiiliks ja kahtles, kas ta sellega käiks. Aga kingad läheksid küll kohe käiku.

Merlini seljas on lihtsa lõikega, aga julge punane kleit. Kes lõpupeol silma paista tahab, valib erepunase värvi ja kontsad, mis tõstavad taevasse. Seda kleiti kandes peavad olema teatavad looduslikud eeldused, et kogu komplekt ka esteetiliselt kaunilt mõjuks. Merlinil on need eeldused selgelt olemas, aga siiski pidas ta seda dekolteed liiga paljastavaks lõpetamise jaoks ja kleiti samuti veidi lühikeseks. Pigem olevat see klubiriietus.

Kleit kui stseen Tšehhovi „Kolmest õest“. Selle kleidiga peaks iga tüdruk tundma end kui printsess ammustest aegadest ja miks mitte siis just lõpupeol olla natuke too much. Rüüside, tülli ja lilledega selle kleidi puhul juba kokku hoitud ei ole. Armsaks detailiks on ka lipsuke seljal. Merlini arvates on kleit pärit väga vanast ajastust. Soeng ei meeldinud, sest polevat temalik. Kaelaehet pidas kõige ilusamaks aksessuaariks. Merlin leidis ka olulise nõuande, nimelt poleks pika kleidiga lõpetamisel võib-olla kõige mugavam, kuna see võib jalge ette jääda ja peab kogu aeg kleiti üleval hoidma.


Abitud rotid ühikast välja! Kooliaasta hakkab lõpule jõuda, nii ka ühiselamus. Saatsime teele ühiselamu kõige vanemad õpilased ja järgnevatelt ridadelt saate aimu, kuidas nad teele saadeti. Signe TÄÄR Õpilaskodus on igal aastal mõned toredad lõpetajad. Sel aastal oli neid kogunisti kuus: Anett-Hildegard Laarman, Iiri Tera, Reiko Tamm, Martin Neemsalu, Rait-Eino Laarman ja Enrico Elblaus. Neid saadeti ära ilusa istumisega. Alustuseks loeti ühe üheksanda klassi tüdruku poolt luuletus ning seejärel tegi pisikese sõnavõtu kasvataja Sirje, kes andis üle ka kingitused. Kuna poisid olid tõsised kokkajad, siis nendele kingiti kokaraamat. Minu meelest oli see päris vahva, kuna poisid saavad nüüd edasi arendada oma kokanduskunsti. Tüdrukutele kingiti aga kõrge konts. Seda selle-

pärast, et Anett kannab alati kõrgeid kontsi kuid Iiri ei kanna. Iiril on nüüd võimalus harjutada kontsadel käimist. Tegelikkuses oli

lõpetajaid, siis järgnes sellele pisike einelauake. Õpilaskodus olevate laste arust oli see ärasaatmine armas ning liigutav. Minule, kes ma alles

Kuna see näitab välja, et lõpetajad, kes on veetnud kolm või isegi rohkem aastaid õpilaskodus, on teinud aastad huvitavaks ja meeldejäävaks ning neid ei visata lihtsalt välja vaid saadetakse sõbralikult ära.

Numpsud koos kasvatajatega. Foto: Nele Ramjalg see kõrge konts aga ehete hoidja. Kui kingitused olid jagatud ja tänatud said meie

tulin siia, oli väga huvitav näha, kuidas õpilaskodus sellist ärasaatmist tehakse.

Anett sai oma kingakollektsiooni täienduse. Kahjuks küll ainult ühe. Foto: Age Link

Kuuma suve käest kinosaali! Filmigurmaan Auris ALEKSANDROV

Taaskord on kätte jõudnud peale tavalise suve ka kinosuvi. Heidame nüüd pilgud kinotaeva tähtsündmustele! Fotod: Forum Cinemas

Pohmakas 3

Z Maailmasõda

Terasmees

Uljas Ratsanik

Wolverine

Kick-Ass 2

31.05.2013

28.06.2013

28.06.2013

03.07.2013

26.07.2013

23.08.2013


Singing in the Villages Kuus meie kooli tublit ja musikaalset õpilast Kristel Tallo, Karin Rea, Triinu Ots, Anette Elken, Marili Loorents ja Mari Ly Luik pakkisid 19. aprillil oma kohvrid ning võtsid järgmise päeva hommikul ette pika teekonna välisriiki. Tänu muusikakoolile oli eelnimetatud õpilastel võimalus osa võtta musikaalsest projektist nimega “Singing in the Villages”, mis leidis aset Prantsusmaal 20.- 28. aprillini. Ka Kirjatark oli uudishimulik ning uuris veidi projektis osavõtnute käest, mida selline 9-päevane ettevõtmine endast täpsemalt kujutas. 5 il nd tu t us ev är nu en

Projekti eesmärk oli erinevatest Euroopa riikide küladest kokku kutsuda 7liikmelised ansamblid, et üheskoos aastaga selgeks õpitud võõrkeelseid laule laulda ning hiljem kontsertetendus anda. Projektist võttis osa seekord 7 riiki: Prantsusmaa, Saksamaa, Eesti, Taani, Hollandi, Tšehhi ja Kreeka. Kultuurikülade mahukaid ja aeganõudvaid projekte on ennegi tehtud ning selle projekti idee sündis juba 2005. aastal.

TEEKOND ALGAB SIIT!!

2,

Triinu OTS

Start bussiga Kilingi-Nõmme Muusikakooli eest Riia lennujaama.

Bonjoure, Paris!

Rongijaamas ootamas ehk ees ootas veel 3 tundi rööbastel sõitu.

70 km autos loksumist, kuni viimaks jõudsime finishisse! Bretagne, Plelauff

Pikad proovipäevad…

e lel ää .. h . eab ma i p and d i Ve st ka ku

Fotod: Erakogu

hpu

Kauaoodatud tulemus ehk lõppkontsert Kergristi kultuurimajas


Õps ütleb ja teised huumorid Maru-Mehis KORE

Arva kes?

Murphy seadused ehk kuidas asjad tegelikult on. 1. Eluliselt olulised paberid tõestavad oma elulisust, liikudes sealt, kuhu te nad jätsite, sinna, kust te neid ei leia. 2. Nuga, mis on liiga nüri ükskõik mille lõikamiseks, on piisavalt terav, et teile näppu lõigata — ja seda ta teebki. 3. Kui pikk on minut, sõltub sellest, kummal pool tualettruumi ust te olete. 4. Kui te midagi arhiivi panete, siis te teate, kus see on, aga ei vaja seda kunagi.

"Kas ma pean hakkama teie veene kontrollima?" ***

5. Kui te mõnd asja arhiivi ei pane, siis te vajate seda, aga ei tea kus see on.

"Lõpetage ära, muidu ma ei valitse end enam varsti!

6. Kiireim viis midagi üles leida on hakata otsima midagi muud.

*** "Sa oled tegelt olemas." ***

7. Kui midagi saab untsu minna, siis ka ta läheb.

"Sa oled täna kuidagi vormis."

8. Kui midagi ei saa untsu minna, siis midagi ikka läheb.

*** "Nullvektor on vektor, mis on end täpiks joonud."

9. Väljaminekud kasvavad, et järele jõuda sissetulekutele.

*** “Kõpu mutid on ühed jõulised mutid.”

10. Pesumasinad lähevad eranditult rikki ainult pesemise käigus.

*** “Maakera käib ringi, järelikult peab pea ka ringi käima!”

Mitut ruutu sina näed?

*** “Avalikus kohas ei tegeleta sugutungidega!”

Abraham Lincoln asutas salateenistuse samal päeval mil ta mõrvati. Keskkoolis oleva poisi autasustatud projektitöö näitab et 70% kiirtoidu kettide veest on räpasem kui see mis on WC-s. Malemängu alustamiseks on 169,518,829,100,544,000,000, 000,000,000 erinevat viisi. President Lyndon Johnson hirmutas oma külalisi seeläbi, et sõitis oma amfiibautoga järve, karjudes, et pidurid ei tööta. Mesi on maailmas ainuke söök, mis ei lähe halvaks, pärast 3000 aastat purgis olemist on see ikka söödav. Saudi-Araabias võivad naised sõita lennukiga, kuid autoga mitte. Pesukarud võivad avada luku vähem kui kümne katsega ja jätavad selle teguviisi endale kolmeks aastaks meelde. Aafrika jõehobud tapavad aastas rohkem inimesi kui kõik teised loomad kokku. Kanada on maailma kõige haritum riik.

***

2012. aastal teatasid PõhjaKorea arheleoogid et nad leidsid ükssarviku viimse puhkepaiga.

“Tead, sulle kuluks üks rahustav süst ära küll... “ *** “Piimaga kirjutad või? Nagu Vladimir vangis olles.”

Natuke Nuputamist. Kui ma olin kahe aastane siis minu vend oli minust poole noorem. Kui mina olen saja aastane, siis kui vana on mu vend?

*** “Haiged olete te jeee...” *** 1)Nicolas Cage 2)Freddie Mercury 3)Samuel .L. Jackson 4)Michael Jackson.

“Lõvi muutub kiisukeseks , kui ma hakkan kursuse hindeid välja panema.”

Kas sa teadsid et…


Kirjatark 62