2. november 2022
Foto: Maarja kiriku arhiiv
Killuke ajalugu Tartu Maarja kogudus, mille tegevuse alguseks loetakse rukkimaarjapäeva, 15. augustit 1224, kuulub Eesti vanimate hulka. Toomas Savi | Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse nõukogu liige
K
oguduse esimene kirik asus TÜ peahoone lõunapoolse tiiva kohal ja lagunes laastava Põhjasõja käigus. Koguduse uueks koduks sai valdavalt saksakeelne Jaani kirik. Et eestikeelse linnarahva hulk hoogsalt kasvas, jäi kirik kahele kogudusele kitsaks. 1833. aastal ühinesid Tartu linna ja kihelkonna eestikeelsed kogudused ning samal aastal kirjutati alla kokkulepe uue kirikuhoone ehitamiseks. Algul pidi kirik tulema Narva mäele, kuid kiriku uueks asukohaks sai hoopis Viljandi ja Võru maanteede ristumispaik nüüdsel Pepleri tänaval. Kirik pidi valmima 1838. aasta jõuludeks, kuid torn, mis paistis juba kaugele, kukkus 1837. aastal ühel septembriööl kokku. Nüüd tuli kogu maakividest torn lammutada ja uue ehitus algas juba Ilmatsalu telliseahjudes põletatud kividega. Kirik pühitseti 11. jaanuaril 1842. aastal. Uue koguduse ja kiriku käekäik läks igatpidi ülesmäge, mille krooniks sai Eesti I üldlaulupeo vaimulike laulude peaproov just Maarja kirikus. Selle ajaloolise sündmuse ristiisadeks olid kahtlemata Maarja koguduse õpetaja Adalbert Hugo Willigerode ja Vanemuise Seltsi asutaja Johann Voldemar Jannsen. Sellele viidates on kirjanik Ain Kaalep öelnud, et just Maarja kirikust sai Eesti rahvuse sünnipaik. Pärast õnnestunud laulupidu oli Maarja koguduse liikmete arv nii jõudsalt kasvanud, et tuli mõelda koguduse poolitamisele ja uue kiriku ehitamisele. Uue – Peetri koguduse kirik valmis Narva mäele 1884. aastal. Vähe sellest. Aastal 1910 eraldus Maarja kogudusest veel teinegi linnarahvast koosnev Pauluse kogudus, mille kirikuhoone oli projekteerinud kuulus Soome arhitekt Eliel Saarinen ja mis valmis aastaks 1917. Kõik edaspidine oleks aga võinud olemata olla Nii oli Maarja kirikust saanud emakirik ja uute koguduste kirikute nimed viitasid Tartu kaitsepühakutele Peetrusele ja Paulusele, kelle sümbolid – vastavalt võti ja mõõk – on tänaseni Tartu linna vapil.
1941. aasta suvel püsis II maailmasõja rindejoon nädalaid piki Emajõge. Põhja poole taanduvate punavägede kahurituli oli eriti äge 12. juulil, kui lõhke- ja süütemürskude tõttu hävis Tartus üle mitmesaja hoone. Tartu arhitektuuri- ja ehitusosakonna arhiivi dokumentides seisab, et pealelõunal tabas süütemürsk ka Maarja kirikut: «Tornikiiver loitis ereda tõrvikuna ja õhtul poole üheteistkümne ajal kukkus kellatorn ümber.» Pealtnägijad on kirjeldanud, kuidas kuumuses hõõguma hakanud kiriku suur kell oli hiilanud eredamalt kui päike. Pärast tulekahju jäid hoonest püsti vaid müürid ja torniosa kaks korrust, hävines kogu kiriku sisustus. Aeg varemete kohal jäi seisma aastateks. Kuigi kogudus taotles kiriku varemeid korduvalt tagasi, eesmärgiga taastada kirik, oli toonaste linnavõimude vastus eitav. Enamgi veel – Maarja kogudus taandati Peetri koguduse pihtkonnaks ja lagunevad müürid riigistati. Kirikuhoone kui Tartu spordi varjupaik 1951. aastal asutatud EPA oli ruumipuuduses ja nii tekkis akadeemia spordirahval mõte rajada varemetesse üliõpilaste abiga võimla. Rektor Minna Klementi toetusel esitaski rektoraat Tartu linnavõimudele vastava taotluse ja 3. septembril 1956. aastal anti Maarja kiriku krunt koos müüridega EPA-le hoonesse võimla ehitamiseks. Sama aasta lõpul kerkisidki kiriku müüride ümber tellingud ja paljudele tundus see rõõmusõnumina lootuses, et algab kirikuhoone taastamine. Tegelikkus sisaldas hoopis vastupidist. Algust tehti allesjäänud torniosa ja eluohtlikuks muutunud kirikusaali seinte ülaosa lammutustöödega. Selle töö tegid suures osas ära juhutöölised, kuid ka EPA üliõpilased kehalise kasvatuse tundide arvelt, ja õppejõud. Kõigi silmis oli tegemist «jube raske ja ohtliku tööga». Paljude möödujate arvates tegid lammutustöid aga karistuse korras pätid ja vargad, kelle suunas siis sõimusõnu saadeti. EPA spordihoone (koos juurdeehitusega) valmis 1961. aasta sügiseks, saades toonase Tartu suurimaks saaliks, kus ka talvel sai sporti teha. Aastatega sündis siin ja kasvas suureks Tartu Kalevi korvpallimeeskond, kel-
Maarja kirik ja ümbruskond pärast hävimist 1941. aastal.
le mängud andsid välja teatrietenduse mõõdu ja süstisid fännide täismajale alati paraja annuse Tartu Vaimu. Ka kergejõustik sai varsti oma saalitunnid ja kui põrandasse oli kaugushüppe liivakast rajatud, peeti võimlas maha esimesed talvised Eesti meistrivõistlused. Siin lihvis oma kümnevõistluse alasid tulevane Tokio olümpiahõbe Rein Aun ja hiljem nähti olümpiavõitjaid Jaan Taltsi ja Jaak Uudmäed. Võimla kasutamise ajagraafik oli nii tihe, et sageli põlesid võimla suures saalis tuled veel pärast keskööd, kui mängiti tennist, lasti vibu ja isegi viievõistluse olümpiamees Hanno Selg imiteeris püstolilaskmist. Ega võistlussport üksi spordihoone kasutaja polnud. Õppejõud, üliõpilased, iluvõimlejad, võrkpallurid, tõstjad, maadlejad – EPA võimla oli tõeline spordikatel, mis podises täistuuridel pea pool sajandit ja tuhanded ja tuhanded tartlased nautisid seal võimalust tegeleda spordiga. Kiriku tagastamine Aastakümneid ei väsinud Maarja kogudus esitamast oma kindlat soovi kirikuhoone tagastamiseks. Esimene lootuskiir tekkis, kui kirikuhoone tunnistati küll omandireformi õigustatud subjektiks, kuid linnavalitsus tagastamisotsust ei langetanud. Kompensat-
siooniks pakuti 301 300 Eesti krooni. Kogudus keeldus. Aastaid jätkunud läbirääkimised riigi, linna, EPA ja koguduse vahel leidsid lõpuks lahenduse, kui Maaülikooli Nõukogu teatas, et tagastamine on võimalik, kui Maaülikool saab endale ehitada uue, moodsa spordihoone. 28. detsembril 2005. aastal signeerisid Tartu linnapea Laine Jänes ja rektor Alar Karis ühiste kavatsuste protokolli, mille alusel Pepleri 1 (kirikuhoone) kinnistu sai linnale. Vabariigi Valitsuse nõusolekul algas uue spordihoone projekteerimine ning aastal 2007 eraldas Riigikogu riigi eelarvest 23 miljonit Eesti krooni uue spordihoone ehituseks. Lõppakord saabus 20. novembril 2008. aastal, kui Tartu linnavolikogu oma otsusega nr 445 teatas, et Tartu linn võõrandab tasuta Pepleri 1A kinnistu Eesti EELK Tartu Maarja kogudusele, tingimusel, et kogudus taastab kirikuhoone. Maaülikooli uus spordihoone avati pidulikult 2009. aasta septembris. 27. septembril 2017. aastal korraldas sihtasutus meeleoluka ürituse «Hüvasti, EPA võimla», kus Tartu «Kalevi» legendid kohal olid ja oma numbrisärkides vabaviskeid viskasid. Korvpallikooli poisid pidasid ühe korvi all lõpulahingu, korvirõnga võrgu lõikas läbi Anatoli Krikun ja võimlast oli saanud jälle kirikusaal.
Armas sõber! Kas oled märganud Tartus ringi liikudes üht sihvakat torni? Ehk oled kuulnud kellade helisemist ja tabanud end mõttelt, et siin on midagi uut? Lähemale jõudes märkad, et Pepleri tänava nurgal olev hoone on vahepeal tublisti muutunud ning veel hiljuti spordisaalina kasutatud ehitisel on nüüd torn. Tõstes silmad, võid imetleda päikese käes säravat tornikukke. Siin taastatakse ajaloolist Tartu Maarja kirikut! Jah, see hoone on tegelikult pühakoda, milles peetud jumalateenistustel osales enne hävimist suur hulk inimesi. 19. sajandi keskel tegutses Maarja kirikus Tartu ainus eestlaste kogudus. See paik on seotud rahvusliku ärkamise ning selle suurkujudega. Siin kirikus toimus Eesti I üldlaulupeo peaproov. Sel pühakojal on suur tähendus kogu meie rahvale. Kuigi palju taastamistöid seisab veel ees, oleme rõõmsad, et uued kirikukellad kutsuvad inimesi jumalateenistustele. Nii on igaühel võimalus puutuda kokku igaveste väärtustega, kuulda Jumala Sõna ning kogeda Issanda muutvat väge oma elus. Kogudus on tänulik igale annetajale, töötegijale ja eestpalvetajale. Jumal õnnistagu teid kõiki! Samas Pühakirjast loeme, et kui Issand ei ehita koda, tühja vaeva näevad siis ehitajad temaga. Kui Issand ei hoia linna, siis valvab valvur ilmaaegu (Ps 127:1). Tänu olgu Jumalale, kes meid on siitsaadik kandnud! Palume Jumala õnnistust edasisele taastamisele! Võime endid usaldada Looja hoolde ja õhata kõik üheskoos lauliku sõnadega: kui armsad on sinu hooned, Issand Sebaot! Issanda õuesid igatseb ja ihaldab mu hing; mu süda ja mu ihu hüüavad rõõmsasti elava Jumala poole (Ps 84:2-3). Timo Švedko | EELK Tartu Maarja koguduse õpetaja