AEGA ON ajakiri by Maret

AEGA ON AEGL ASE ELUSTIILI A JAKIR I

Sisukord 3 4

Eessõna TURISM Tähendusrikkad rännakud kiirustavas maailmas Hanna Marrandi

ELUSTIIL Sandra Vabarna. Uute harjumuste juurutamise meistriklass

18 21

Maret Kesküla

12 14

Retseptinurk

Agnes Anijalg

ÄRI Aeglaselt edukaks? Maret Kesküla

TRENN Rahulik ja efektiivne treenimine

koduste 22 Harjutused vahenditega Henry Grauberg

RAHA Rahateadlikkus kasvatab meelerahu Hain Luud

Hanna Alajõe

VAIMNE TERVIS Miks „Nukitsamehe” filmil oli õigus ehk Läbipõlemisest ja selle ennetamisest

Heli-Katri Marttila

Henry Grauberg

Maret Kesküla

TOIT Ülemaailmne liikumine on leidnud oma tee Eesti saarele!

MOOD Kiirest moest isikupärani

KESKKOND Ringmajandus – tee tulevikku! Mari Kass

LUGEMINE Kirjandusega koos kasvamine Aljona Karpuhhin

aeglasele 31 Soovitused raamaturiiulile Aljona Karpuhhin

33 Meelelahutus

Eessõna Kas kiirustades ja pidevalt hõivatud olles tunneme

Kaane- ja peatoimetaja foto: Ele Loonde Kaanefoto asukoht: Tartu Ülikooli Botaanikaaed

end parema inimesena?

Jah, loomulikult tuleb aeg-ajalt kiirelt tegutseda, et saavutada häid tulemusi. Sageli kipume aga unustama, et arenguks on samavõrd tähtis regulaarselt puhkamine ja rahulikult mõtisklemine. Meil ei ole vaja alati rohkem teha – tihti piisab, kui teha vähem ja kvaliteetsemalt. Nii on võimalik tõsta enda usaldusväärsust, hoida oma stressitaset optimaalsena ning anda endale aega mõelda, mis on päriselt oluline ja kuidas mõtestatult tulemusteni jõuda. AEGA ON ajakirjas toome teieni lugusid sellest, kuidas rahulikumalt võtmine ning kvaliteedi väärtustamine võib hästi mõjuda üksikisiku vaatevinklist, aga teha head ka laiemalt nii ühiskonnale kui keskkonnale. Soovin kõigile rahulikku lugemist! Inspireerituna Eesti filmiklassikast “Kevade” soovitan: kui tervet ajakirja ei jõua, loe pool, aga seda mõtte ja mõnuga. Maret Kesküla Peatoimetaja

Väljaandja: AEGEE-Tartu www.aegee-tartu.ee Peatoimetaja: Maret Kesküla maret.keskyla@gmail.com Toimetus: Agnes Anijalg, Aljona Karpuhhin, Birgit Pilt, Hain Luud, Heli-Katri Marttila, Hanna Alajõe, Hanna Marrandi, Henry Grauberg, Maret Kesküla, Mari Kass, Stina-Maria Lusti Keeletoimetajad: Hanna Marrandi, Mari Kass Kujundaja: Elis Mets Ajakirja ilmumist toetab Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur Euroopa Solidaarsuskorpuse programmist

Tähendusrikkad rännakud kiirustavas maailmas Hanna Marrandi Aeglane turism on reisimise viis, mille käigus reisija süveneb põhjalikult sihtkoha kultuuri ja võtab aega sellega tutvumiseks. Oluline on teelolek, mitte võimalikult ruttu sihtkohta jõudmine. Ringiliikumiseks eelistab aeglane turist transpordivahendeid, mis kahjustavad keskkonda võimalikult vähe või ei tee seda üldse, ning seejuures ei ole sõiduvahendi valimisel kõige olulisem selle kiirus. Aeglane reisija teeb teadlikke valikuid ka poodlemisel ja söögikohtades, mis sageli tähendab, et tema valikud on keskkonnasõbraliku(ma)d.

MIKS PEAKS REISIDES AEGLASE TURISMI PÕHIMÕTTEID JÄRGIMA? Aeglast turismi iseloomustab ebatavaliste või vähetuntud kohtade avastamine. Järgides reisides teadlikult aeglase turismi põhimõtteid, on võimalik näha kohti, kuhu enamik tavaturiste ei satu. Lisaks on

aeglases turismis oluline side kohaliku kogukonnaga: suurkorporatsioonidele eelistatakse pereärisid ja soetatakse kohalikku toodangut selle asemel, et osta masstoodanguna valminud suveniire. Aeglane turist ööbib pigem sõprade-tuttavate juures, kodumajutuses või kasutab couchsurfing’ut, mitte ei vali peatuspaigaks mõnd ketihotelli. Unikaalne reisikogemus jääb meelde pikaks ajaks ja annab ainest erilisteks lugudeks. Selles seisneb aga ka aeglase turismi harrastajate suurim väljakutse: enamik turismipakette on koostatud eesmärgiga näha võimalikult vähese ajaga võimalikult palju. Aeglase turismi põhimõtteid järgides on kvantiteedist olulisem aga kvaliteet ja võimalus mõnda konkreetsesse sihtkohta rohkem süveneda. Seetõttu peab aeglasel reisijal olema aega ja soovi oma reisiplaan ise paika panna, ohverdades sealjuures mõned mugavused, mida paketireisid pakuvad. Seda kõike aga tasub teha, kui on soovi kogeda omapäraseid elamusi ja näha nurgataguseid kohti.

Foto Silvia Soide

AEGLANE TURISM EESTIS Möödunud aastal andis pandeemia võimaluse senisest veelgi enam siseturismi harrastada ning osaliselt kehtivad reisipiirangud ka käesoleval, 2021. aastal. Õnneks on mitmes Eesti osas säilinud autentseid kogukondi, mille külastamine haakub hästi üleilmsete aeglase turismi põhimõtetega. Kui need kohad on veel avastamata, on tänavune aasta selleks ettevõtmiseks suurepärane. Järgnevalt on välja toodud mõned kodumaised sihtkohad, kus on eriti sobilik aeglane turist olla. Peipsi sibulatee –vanausuliste külad Peipsi järve ääres on tuntud sibulakasvatuse poolest, kuid lisaks sellele on seal võimalik tutvuda ka arhailiste usuliste kommetega ja sajanditepikkuste traditsioonidega, mis on kohalike seas siiani au sees. Kolkja, Varnja ja Kasepää külaelanikud tutvustavad huvilistele meeleldi oma eluolu. Külad asuvad üksteisele lähedal, mistõttu on nende vahel võimalik liikuda ka jalgrattaga. See on hea võimalus võtta ette paaripäevane retk, ööbida mõnes kodumajutuses või telgis, osaleda teetseremoonial ning selle kõige käigus vanausuliste maailmaga põhjalikult tutvuda. Kihnu ja Ruhnu – väikesaartel kulgeb elu teistsuguse rütmiga juba seetõttu, et need on mandril asuvast maailmast paratamatult veega eraldatud. Keeruliste ilmaolude korral peab saarerahvas isekeskis hakkama saama ning seetõttu on elanikud nutikad ja sitked inimesed, kes oskavad hinnata kogukonda ning armastavad oma kodukanti seal elamise raskustest hoolimata. Sealsed mehed on traditsiooniliselt tegelenud kalastamisega, naised aga olnud koduhoidjad ning säilitanud kohalikku

Foto Katrin Laurson

pärimust, mis Kihnus on säilinud nii hästi, et on kantud ka UNESCO vaimse pärandi nimistusse. Saartele reisides tasub aeg maha võtta ja teha asju nii, nagu kohalikud neid teevad: süüa palju kala, õppida selgeks mõni rahvalaul ning hinnata kohalikku kogukonnavaimu, mis kohapeal olles annab endast märku igal sammul. Seto Külavüü nime kannab Setomaa kultuurilooline teekond, mis viib Võõpsust Luhamaani. Ülejäänud Eesti arvates on Setomaa veidi müstiline maanurk (või „nulk“, nagu kohalikud ise ütleksid), kus kehtivad teistsugused reeglid ja kasutusel on isegi teine keel, kuid ometi on Setomaagi osa Eestist ning seetõttu on seda avastama minna lihtne. Teekond kulgeb läbi Põlva- ja Võrumaa ning on soojal ajal läbitav näiteks jalgrattaga, kuid selle rahulikuks läbimiseks tuleks arvestada vähemalt kolme-nelja päevaga. Tee peal tasub majutuda näiteks looduskaunites kohtades asuvates RMK metsaonnides, et lisaks kultuuriloole nautida ka Lõuna-Eesti looklevaid künkaid, veesilmi ja metsaradu. Aeglane turism tähendab eelkõige muutust meeleseisundis: selle asemel, et minna reisile eesmärgiga näha võimalikult palju vaatamisväärsusi, läheb aeglane turist reisile mõttega kogeda sihtkohta võimalikult autentselt ja sügavuti. See kõik eeldab reisiliselt teadlikku suhtumist ja põhjalikku eeltööd, kuid reisil olek on sellevõrra nauditavam ja isiklikum kogemus. Õnneks on Eestis aeglase turismi harrastamiseks olemas head võimalused, nii et miks mitte hakata juba varakult oma sellesuviseid käike planeerima. Tasa ja targu, et kogu ettevõtmine tooks lõpuks suurema meelerahu.

Uute harjumuste juurutamise meistriklass Intervjuu Sandra Vabarnaga Maret Kesküla

Armastatud Eesti muusiku Sandra Vabarna praegune elustiil meenutab igati õpikunäidet. Tegelikult ei ole see alati nii olnud ning tervislike harjumusteni jõudmiseks tuli esmalt läbi elada šokeeriv läbipõlemine. Tänaseks on Sandra sealmaal, et jagab omandatud nippe oma sotsiaalmeedias, kodulehel, isiklikus uudiskirjas ning abistab huvilisi arengutreenerina. Uurisime Sandralt, milline tema teekond on olnud. KINDEL PÄEVARÜTM ON KÕIGE ALUS Sandra päev algab hommikul vara – umbes kella viie ajal. Esimene tund päevast möödub telefoni- ja ekraanivabalt ning selleks on tal kindel põhjus: „Ma ei ärka sellepärast vara, et teha palju tööd, vaid sellepärast, et häälestada ennast päevaks ja võtta endale päris oma aeg.” Hommikusse mahutab Sandra alati kerge treeningu – olgu selleks siis venitamine, jooga või vahel hoopis jooksmine. Samuti pühendab ta 20 minutit oma hommikust lugemisele. Selleks kasutab ta suisa taimerit, et ta end ära ei unustaks ja samas ka selleks, et ta lugemata ei jätaks. Lugemismaterjaliks võivad olla nii raamatud, ajakirjad kui ka iseenda märkmikud. Pärast lugemist planeerib Sandra algavat päeva ja teeb seda päris detailselt, et oleks teada, mis hetkel millega tegeleda. Kui päev planeeritud ning laps pole veel ärganud, hakkabki ta tööd tegema. „Teen kõige olulisemad asjad alati esimesena. Igasuguseid ootamatusi võib tulla ja siis on kindel, et need asjad on tehtud,” kirjeldab Sandra protsessi. Samuti on tähtsal kohal keskendumine ühele asjale korraga. Kui laps on ärganud ja lasteaeda viidud, tegeleb Sandra edasi oma asjadega: teeb tööasju, harjutab pilli, treenib jne. Pojale järgi minemise ajaks on kõik oluline tehtud, siis saab pühenduda ühisele ajaveetmisele ning pole enam vaja tegeleda kõrvaliste asjadega.

Arvestades varajast ärkamist lõpeb Sandra päev umbes üheksa ajal, mil ta suundub magama. Nõnda nagu hommikul, möödub ka päeva viimane tund ilma ekraanideta, et tuleks parem uni.

SIISKI ON RUUMI PAINDLIKKUSELE Kuigi see võib kõlada nagu Exceli tabeli järgi elamine, on selline päevarütm Sandra jaoks harjumus nagu iga teine. „See saab harjumuseks samamoodi nagu meil saab harjumuseks pärast tööd koju tulles teleka ette istuda,” on Sandra veendunud. Ta selgitab, et kindel päevakava annab tegelikult hoopis vabadust juurde. „Tänu sellele, et planeerin sisse ka vaba aja ja puhkehetked, saan vajadusel nädala lõikes oma plaanid ümber tõsta. Nii saan olla kindel, et kõik vajalik saab tehtud ka siis, kui vahele tuleb spontaanseid ettevõtmisi.” Sellist päevakava nähes tekib tahes-tahtmata küsimus, kuidas saab üks aktiivne muusik endale taolist uneaega lubada. Sandra sõnul on tema elukutsevaliku juures paratamatu, et aeg-ajalt tuleb ette teistsuguse ajakavaga päevi. Kontserdipäevadel on hommikurutiin ikka omal kohal. Peamine erinevus on uneajas kontserdile järgneval ööl. „Minu prioriteet on ikkagi täis magada kaheksa tundi und. Kui näiteks kontsert lõpeb väga hilja ja ma saan kell üksteist või kaksteist magama, siis läheb mul uni ikka viie ajal ära, aga siis ma lihtsalt proovin uuesti uinuda,” selgitab muusik une tähtsust

Foto Renee Altrov

oma elus. Sandra on avastanud, et piisav uni aitab järgmisel päeval olla palju fokuseeritum ja efektiivsem. „Inimesed arvavad, et kui nad magavad kauem, siis nad kaotavad aega ja on vähem produktiivsed, aga tegelikult on täiesti vastupidi. Seda ma võin oma praktikast kinnitada,” jagab menuka ansambli Trad.Attack! liige oma kogemust.

TERVISLIK ELUVIIS ALGAS EHMATAVAST KOGEMUSEST “Ma olen pigem alati olnud see inimene, kes teeb hästi palju ja teeb seda unetundide arvelt,” nendib Sandra. Muutused hakkasid toimuma umbes kaks aastat tagasi, mil ta nii vaimselt kui füüsiliselt kokku kukkus. „Olin voodis pikali. Kolm päeva ei suutnud midagi teha. See oli täielik šokk. See oli minu jaoks nii ootamatu,” kirjeldab Sandra oma läbipõlemise kogemust, milleni viisid esimese lapse sünd ja suur tööarmastus. „Ma armastan oma tööd väga. Arvasin, et see, kui ma saan tööd teha, ongi minu aeg ja puhkusehetki ma ei võtnudki.” Nähes, kuidas selline elustiil võib tervisele mõjuda, hakkas ta tähtsustama igapäevaselt puhkehetkede võtmist ning piisavat und. Esimese muudatusena otsustas Sandra päevas magada vähemalt 8 tundi. Seejärel hakkas ta varem ärkama, et tekiks aega iseendale. „Ma mõistsin, et ei taha päeva alustada teiste vajadustega tegelemisega,” nendib ta. Tekkinud vaba aja sisustamiseks tuli uus silmaringi avardav harjumus: lugemine. Koos uute harjumustega tulid tugevamalt päevakorda ka keskkonnateemad: „Ma muidugi mõtlesin ka varem keskkonnateemadel, aga siis tuli see kuidagi eriti tugevalt esile! Mulle tundub, et seal on side: mida rohkem sa hoolid enda ajast ja tervisest, seda rohkem sa hoiad seda ümbritsevat, kus sa tegelikult elad.”

PUHANULT MUUTUSID TOITUMISHARJUMUSED Sandra sõnul muutus ta toitumine täielikult. Kuigi tegu ei olnud teadliku otsusega, kadus tal lihaisu, sest enam ei olnud toidust vaja seda energiat, mis lihast tuli. Samasugune mõistmine tabas teda ka suhkru osas. „Varem olid mul sellised söömasööstud – näiteks üks kord sõin enne kontserti 20 väikest kaneelisaia!” meenutab Sandra naerusui. Nüüd tagantjärgi oskab ta end välja vabandada, et tegelikult tal ei olnud magusat vaja, vaid ta oli lihtsalt väsinud ja õigem oleks olnud hetkeks puhata, mitte magusast energiat otsida. „Sageli käitume mingi muu impulsi ajel ja ei kuula oma keha.” Selle aasta algusest on Sandra peres uus harjumus. Kui varasemalt käidi poes möödaminnes, siis nüüd planeeritakse poeskäike üks või kaks korda nädalas. „See on olnud nii mõnus. Esiteks me sööme hoopis paremini ja teiseks me sööme kõik asjad ära, sest nädala

lõpus tekib juba hasart sellest, et mingid asjad on veel jäänud ning mõtleme, mida me nendest teha saame,” on Sandra uue harjumusega rahul.

OLULISEL KOHAL ON INFOVOOGUDE SUUNAMINE Muutuste jadaga kaasnesid ka päevad perega. „Kui oleme kogu aeg teiste inimeste infomüras – sotsiaalmeedia, e-kirjad - siis me tegelikult tegutseme teiste inimeste ajaraamis. Kui avame kirjakasti, siis hakkame tegelema sellega, mis on teistele oluline, selle asemel, et tegeleda endale oluliste asjadega – pere, aeg endale, sportimine, mõni projekt või nii edasi.” See juures mõistab perekond Vabarna, et nutimaailm ei ole halb, aga oluline on ise sissetulevat infovoogu kontrollida ning mitte sellest sõltuvaks muutuda. 2021. aastal proovivad nad rohkem lähedastega telefoni teel juttu ajada või kokku saada. Võrreldes veebivestlustes kõnelemisega võimaldab see palju paremini jõuda avatud vestluseni sellest, kuidas päriselt läheb.

KÕIK ON VÕIMELISED MUUDATUSI ELLU VIIMA! Muudatuste elluviimisel pakkusid Sandrale tuge Brendon Burchardi raamatud ja veebikursused. Nende kaudu sai Sandra ka pakkumise kasutada coach’i ehk arengutreeneri teenust, mida ta kolm kuud tegigi. Kuigi Sandra muutus sai alguse ebameeldivast läbielamisest, leiab ta, et igaüks on võimeline oma elus muudatusi läbi viima. Sõltume oma mõttemustritest, aga neist saab väikeste sammude haaval vabaneda. Selleks tuleb vahepeal lihtsalt analüüsida, mida me üldse tahame.

„Tuleks endalt küsida, kas see, millega ma praegu tegelen ja millele aega kulutan, on päriselt need tegevused, mis teevad mind õnnelikuks? Kas ma elan päriselt sellist elu nagu ma tahan? Kui leiad mingid osad, mida sa oma ellu ei taha, siis on aeg muutusteks!“

VALMIS OMA KOGEMUSE PÕHJAL TEISI ABISTAMA Nüüdseks on Sandra ka ise teisi inimesi nende arenguteekonnal abistamas. Selleks andis tõuke 2020. aasta kevadel riigis kehtinud eriolukord, kui aega oli kõigil rohkem. Sandra jagas sotsiaalmeedias senisest rohkem isiklikke teemasid ja teda hakati kutsuma oma elustiili

muutustest rääkima. Siis tuligi mõte oma harjumused ja soovitused koondada kodulehele, et inimestel oleks koht, kuhu minna ja näha vastuseid küsimustele, mida väga sageli individuaalselt küsiti. Nii valmis sügiseks sisukas koduleht. Sandra ise naerab tagantjärele oma reaktsiooni, kui leht valmis sai: „Appi, see koduleht on nii igav! See oli muidugi väga sisukas, aga seal oli materjali ikka 40–50 lehekülge.” Sõpradelt, kellele Sandra oma salajast kodulehte näitas, sai ta positiivset tagasisidet. Samal ajal jätkas ta Instagramis enda loo jagamist ning sai aru, kui lihtsatest nippidest inimestel kasu on. „Tihti ei olegi inimestel suuri traumasid, vaid ollakse lihtsalt igapäevaeluga kimpus”. Nähes, kuidas temal on oma kogemuste põhjal võimalik inimeste elukvaliteeti tõsta, tekkis soov end selles valdkonnas täiendada. Brendon Burchardi arengutreeneri koolitusele minnes ei olnud Sandral alguses plaani päriselt klientidega tegelema hakata. Ta soovis seda valdkonda lihtsalt paremini mõista, et oma elus ja tegemistes edasi areneda. Lisaks andis koolituse läbimine kindlama tunde nii avalikel esinemistel kui lähedaste abistamisel. Koolitusprogrammis osaledes soovitati aga kohe ka praktiseerima hakata ning nii võttiski Sandra endale kolm esimest klienti. Ühe kliendiga kestab töö 3 kuud. 12 kohtumise käigus on iga kord fookuses erinev teema,

kokku moodustavad need terviku. “Mu kogemus näitab, et inimesed peavad probleemiks üht asja, aga siis tuleb töö käigus välja, et tegelikult on mure hoopis kuskil mujal. Seetõttu ongi oluline vaadata tervikut.” Sandra sõnul on tema tööks arengutreenerina peegeldada, arutleda, suunata ja anda töövahendeid, et inimesed jõuaks oma täispotentsiaalini, nii töö- kui ka eraelus. Nüüdseks on Sandral valmis ka uus ja paremini liigendatud koduleht www.sandravabarna.ee, kus ta on välja toonud oma kogemusloo ja nipid täisväärtusliku ja tasakaaluka elustiili saavutamiseks. Samuti saab kodulehel liituda Sandra uudiskirjaga, kus ta jagab igal kuul uusi soovitusi. Nagu Sandra ütleb: „Elu ja enda elukorraldus muutuvad kogu aeg. Mul on enda jaoks ideaalne päevaplaneerimise valem välja töötatud, aga teise lapse sünniga pean selle uuesti ümber tegema - muutusi tuleb. Igapäevased harjumused ongi need, mis aitavad meil uute olukordade ja keeruliste aegadega paremini hakkama saada.”

Kuula ka AEGA ON! podcasti 4. osa, kus Sandra tutvustab lähemalt, kuidas uute harjumuste juurutamine on läinud.

Foto Renee Altrov

Ülemaailmne liikumine on leidnud oma tee Eesti saarele! Maret Kesküla

Juba ajalukku vaadates leiame rohkelt mõtteavaldusi kiirustamise negatiivsetest mõjudest. Kiirustavale elustiilile vastukaaluks tekkis eelmise sajandi lõpus Itaalias aeglane liikumine, mis sai alguse organisatsiooni Slow Food loomisest ning on tasapisi laienenud ka paljudesse teistesse eluvaldkondadesse. Organisatsioon Slow Food on esindatud ka Eestis, täpsemalt Saaremaal. Uurisime Slow Food Saaremaa juhilt Alar Allaselt, mida Slow Food liikumine endast kujutab ning kuidas see on Eestisse jõudnud. Mis on Slow Food liikumine? Slow Food on rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1989. aastal eesmärgiga kaitsta kohalikke toidukultuure ja traditsioone, mis kiire elutempo ning kiirtoidu populaarsuse kasvuga on maailmas kaduma hakanud. Organisatsiooni jaoks on oluline pöörata inimeste tähelepanu toidu päritolule ning sellele, kuidas inimeste toiduvalikud mõjutavad ümbritsevat maailma. Tänaseks on rahvusvahelise ühendusega liitunud üle miljoni inimese. Seejuures saavad Slow Foodiga ühineda paljude erinevate valdkondade inimesed – kokad, põllumehed, kalurid, akadeemikud, väiketootjad, lihtsalt toiduhuvilised jne. Slow Food usub, et kokakunst on tihedalt seotud nii poliitika, ajaloo ja põllumajanduse kui ka sotsiaalsete ja ökoloogiliste probleemidega. Ülemaailmse koostöö abil püütakse kaitsta toidu bioloogilist mitmekesisust ja traditsioone, luua kontakte tootjate ja tarbijate vahel ning suurendada inimeste teadlikkust nendel tähtsatel teemadel, mis mõjutavad meie toiduahelat. Organisatsiooni visiooniks on jõuda selleni, et toit, mida inimesed tarbivad, oleks hea, puhas ja õiglane. Hea – värske ja maitsev hooajaline toit, mis täidab inimeste meeled ja on osa kohalikust kultuurist; Puhas – toodetud viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat keskkonda, loomade heaolu ega inimeste tervist; Õiglane – õiglane palk ja tunnustus väiketootjatele ning taskukohased hinnad tarbijatele.

Miks loodi Slow Food Saaremaa? Slow Food Saaremaa sai alguse siis, kui üks tuntud Nasva küla kalasuitsetaja, Tiina Mai, tutvus Slow Foodi rahvusvahelise organisatsiooniga ning nägi selles võimalust tutvustada Eesti kalandust laiemale maailmale. Kohe peale liitumist sai Tiina kutse minna suurele, rahvusvahelisele toidumessile Terra Madre Salone del Gusto Torinos, Itaalias. See oli erakordselt hea pakkumine, sest transpordi- ja majutuskulud olid kaetud ning avanes võimalus Eesti saarte traditsioone rahvusvaheliselt tutvustada. Peale seda külaskäiku oli Tiina nii vaimustuses Slow Foodi võimalustest, et hakkas teisi saarlasi otsima, kes kaasa lööksid. Uudis liikus läbi Saaremaa Turundusühingu liikmestiku ja 2016. aastal loodi Slow Food Saaremaa.

Mis on Slow Food Saaremaa põhitegevused? Slow Food allüksuste põhitegevused on määratud peaorganisatsiooni poolt. Nendeks on Slow Foodi põhimõtete jagamine ja elluviimine läbi erinevate toitu tutvustavate tegevuste ja ürituste. Need on põhimõtteliselt ainsad otstarbed, kus saab Slow Foodi nime ja logo kasutada.

Kui Slow Food Saaremaa asutati, oli Saare maakonnas hästi arenenud väiketoidutootjate võrgustik. Enamik neist tootjatest kasvatasid või kasutasid kohalikke tooraineid. Kõik inimesed, kes liitusid Saaremaa Slow Foodiga, olid juba liikmed teistes MTÜ-des, kus toetati ja arendati kohaliku toidu temaatikat. Slow Foodi põhimõtete tutvustamiseks hakati korraldama tegevusi, kus said osaleda nii tootjad kui tarbijad: näiteks töötoad, kokkamistunnid ja Slow Foodi teabematerjalide väljapanek. Paralleelselt olid korraldajad aktiivsed Saare OTT-i (Otse Tootjalt Tarbijani) arendamisega ja lisaks tekkis mitmeid võimalusi teiste uute üleriigiliste toiduvõrgustike (nt. Ehtne Talutoit, Eesti Toidutee) toetamiseks. Slow Food liikumine oli sel ajal üldiselt eestlastele vähetuntud. Oli tükk tegu, et selle vastu huvi tekitada, kuid samas oli selge, et teiste organisatsioonide tegevuste kaudu rakendatakse tegelikult aeglase toidu põhimõtteid juba ka Eestis. Seetõttu hakkasime rohkem koostööd tegema juba olemasolevate toiduga tegelevate organisatsioonidega.

Millised on Slow Food Saaremaa tulevikuplaanid? Nüüdseks on selge, et kõik, kes toetavad ja tegutsevad kohaliku toiduga, on põhimõtteliselt nõus Slow Foodi filosoofia ja eesmärkidega. Samas vajab potentsiaalsete liikmete leidmine tõhusat organiseerimist ja info

Terra Madre Salone del Gusto toidumess 2018 Torino linnas Itaalias. Saaremaa Slow Food liikmed vasakult paremale - Karen Allas, Andreas Wittke, Alar Allas, Birgit Kutzera ja Inge Uulits.

levitamist. Seda on raske läbi viia ainult vabatahtliku meeskonnaga. Hindan Slow Food liikumist väga kõrgelt ja tunnen, et see on hea võimalus Eesti toidukultuuri ja toidutootjate tutvustamiseks laiemale maailmale. Slow Food Saaremaa soovib olla jätkusuutlik ja päriselt oma kogukonnale kasulik. Slow Food liikumine on loonud dünaamilise valdkonna, mis hõlmab paljusid organisatsioone, sealhulgas talusid, restorane, toidutootjaid, uurimisinstituute, aktiviste ja poliitikakujundajaid. Slow Food organisatsioonina pakub ka tugiressursse nagu koolitused, turundusstrateegiad ja -materjalid, aga ka rahalist toetust. 2018. aastal tekkis mul endal võimalus osaleda Terra Madre Salone del Gusto rahvusvahelisel toidumessil. Mitusada väiketoidutootjat esindasid oma riike ja propageerisid oma lähipiirkonna toorainete kasutamist. Kolmel messipäeval võtsin osa kümnetest esitlusest ja töötubadest, mis puudutasid kohaliku toidu tooraine väärtustamist ja kasutamist. Näidati ka, kuidas Slow Food toetab ja edendab mitmeid sotsiaalseid ja ökoloogilisi aktsioone erinevates riikides. Teiste osalejatega rääkides saime aru, et nende osalemine oli võimaldatud oma riikliku allüksuse poolt. Soovin, et tulevikus loodaks ka Slow Food Estonia allüksus. Siis saaks Slow Food Estonia saata eestikeelset teabematerjali laiali teistele piirkondadele ja pakkuda piirkondlikku osalemist. Usun, et just noorte generatsioonile pakuks Slow Food organisatsioon innustust ja võimalust tegeleda tähtsate teemadega nii oma kodu lähedal kui ka globaalsel areenil.

Toidulaat Saaremaa Talupäeval 2018. aastal Kuressaares.

Retseptinurk Hanna Alajõe Järgnev retsept on inspireeritud traditsioonilisest mulgipudrust, kuid on vahvalt roosaks värvitud. Kui tavalises mulgipudrus on sealiha, siis roosa mulgipudru muudavad toitvamaks selle sisse peidetud läätsed. Porgandi-kaalikakotletid on pudrule mahlaseks ja krõmpsuvaks lisandiks. Kotletiretsept on väga paindlik – maitsvad kotletid saab ka siis, kui retseptis välja pakutud juurviljad asendada näiteks suvikõrvitsa, kartuli või peediga. Retseptis on kasutatud odrajahu, kuid võid ka selle julgelt vahetada oma lemmikjahu vastu. Asenduste tegemisel tuleb aga hoolikalt jälgida, et taigen ei tuleks liiga kuiv või liiga vedel. Retseptist jagub viiele sööjale.

ROOSA MULGIPUDER

PORGANDIKAALIKAKOTLETID

150 g rohelisi läätsi 5 sl keedetud odrakruupe 3 kartulit 180 g aurutatud peeti 1 sl margariini või õli 1/3 tassitäit taimset piima 1 tl soola 1 küüslauguküüs

1 keskmine kaalikas (u 360 g) 2 porgandit (u 280 g) 200 g odrajahu 5 sl hakitud murulauku 1 tl soola 0,5 tl suhkrut 1 tl pipart

Keeda odrakruupe umbes 30 minutit ning kui nad on peaaegu pehmed, jäta kruubid veel umbes 10 minutiks kaane alla seisma. Loputa läätsed ja keeda õrnalt soolatud vees pehmeks (kulub umbes 45 minutit). Aseta läätsed kõrvale. Koori kartulid ning keeda soolatud vees kuni kartulit saab kahvliga kergelt poolitada. Keedetud kartulid tambi koos läätsedega pudruks. Püreesta peet saumiksriga. Lisa kartuli-läätse segule püreestatud peet, teelusikatäis soola, purustatud küüslauguküüs, margariin ja piim. Mikserda kõik ühtlaseks seguks. Kõige lõpuks lisa keedetud kruubid.

Koori kaalikas ja porgand ning riivi mõlemad. Sega hoolikalt suures kausis riivitud kaalikas ja porgand kõikide ülejäänud koostisosadega ning lisa vett, kuni tekib vormitav taigen. Vormi õhukesed kotletid ning prae õlis kaanega kaetud pannil paar minutit. Seejärel eemalda kaas ning prae teiselt poolt samuti paar minutit või kuni kotlet on kuldpruun. Roosa mulgipudru ning kotlettide juurde sobivad serveerimisel hästi taimne majonees ja hapukurk.

KAMATORT POKAALIS Kamavaht, küpsisetort, kausikook… selles magustoidus on midagi neist kõigist. Dessert näeb kena välja just pokaalides serveerituna. Magustoidu võib valmis teha vahetult enne söömist või ka päev varem. Mina kasutasin vanaema tehtud õuna-punasesõstramoosi, aga võid valida oma lemmikmoosi. Retseptist jagub umbes neljale sööjale. 1 pakk kaeravahukoort 16 küpsist 8 sl (hapukat) moosi 5 sl kama hooajalisi marju kaunistuseks

Kalla kaeravahukoor kaussi ning lisa kama. Kui kasutad väga haput moosi või oled suurem maiasmokk, võid kaeravahukoore sisse lisada suhkrut. Vahusta koor miksriga ning seejärel saadki magustoitu kokku panema hakata. Purusta pokaali põhja üks küpsis ning kata küpsisepuru supilusikatäie moosiga. Kui teed magustoitu päev enne, jäta küpsised kõikides kihtideks suuremateks tükkideks või päris terveks. Kui aga soovid kohe maiustada, tee küpsised pisemaks puruks. Järgmisena lisa kuhjaga supilusikatäis vahukoort, seejärel üks terve või purustatud küpsis, lusikatäis moosi ning jälle koort. Kihtide arv vali vastavalt klaasi suurusele, kuid kõige ülemiseks jäta vahukoorekiht. Peale raputa natuke küpsisepuru ja kata marjadega.

Koostisosade ostmisest Kui mõne toote puhul (nagu kartul ja peet) on kohalikku kaupa lihtne leida, siis teiste puhul on tegu keerulisema ettevõtmisega. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult ettevõtte nimele, vaid ka iga toote etiketile märgitud tootjariigile. Siin on mõned näpunäited, milliseid tooteid eelistades saad kindlasti võimalikult kohaliku ja eestimaise kauba: läätsed - Plantly Me, saadaval taluturgudel üle eesti või e-poest plantlyme.com odrakruup - Lauri-Jaani talu, saadaval näiteks talustkoju.ee piim ja kaerakoor - Tere (toodetud Soomes) õli - Oilio või Olivia odrajahu - Veski Mati või Lauri-Jaani talu küpsised - Marmitoni Kaera-Ants

Miks „Nukitsamehe” filmil oli õigus ehk Läbipõlemisest ja selle ennetamisest Agnes Anijalg

Tänapäeva kiire elutempo juures on läbipõlemine sage probleem. Oma olemuselt on läbipõlemine kroonilise stressi seisund. Kuigi sümptomid võivad inimeseti varieeruda, on laias laastus kolm sümptomite kategooriat, mille järgi läbipõlemist ära tunda. Nendeks on füüsiline ja emotsionaalne kurnatus, küünilisus ning ebaefektiivsuse ja ebaproduktiivsuse tunne. Artiklis jagab enda läbipõlemise kogemust Liina, kes on Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise liige. ENVTL on organisatsioon, millel on helesinine unistus, et iga Eesti noor saaks kasvada vaimset tervist toetavas ühiskonnas. Läbipõlemisega seoses annab nõu veebinõustamise keskkonna lahendus. net nõustaja ja tegevjuht Anastassia Heinvere. Kui kahtlustad, et oled läbi põlenud, on lahendus.net’i nõustajad olemas ja valmis aitama.

LIINA LUGU Liina puhul viis läbipõlemiseni suuresti kooli ning praktikaga seotud stress. Nimelt tegi Liina bakalaureusekraadi välismaal, kus tal oli intensiivne koormus ning pidevalt muutuv keskkond. Programmi korralduse tõttu pidi ta tihti ühest riigist teise kolima. Seetõttu oli ka tema toetav sotsiaalne võrgustik nõrgem, kui see oleks olnud ühes riigis elades. Kuigi Liina õppis selle aja jooksul mitmeid kohvrite pakkimise nippe, mõjusid intensiivne õppekorraldus ning pidev keskkonnamuutus negatiivselt tema vaimsele tervisele. Kuigi vaimse tervise seisundit mõjutavad mitmed välised faktorid, on siiski väga suure kaaluga meie endi mõttemustrid ning meie sees toimuv. Kõige olulisem põhjus, miks Liinal tekkis õpingute ajal eriti suur stress, oli seotud tema kõrgete ootustega iseenda suhtes. Ta oli perfektsionist ning tundis pidevalt, et tema saavutatud tulemused ei

ole piisavalt head. Ta tundis, et oma kohustused täitmata jättes ning enda seatud ootustele mitte vastates on ta justkui läbi kukkunud. Suures osas sidus ta eesmärkide saavutamist otseselt enda eneseväärtusega. Samas olid ka tema endale seatud kõrgetel eesmärkidel sügavamad juured. Tihti on meie arusaamad endast seotud meie peredega. Näeme, kuidas mõni pereliige ei ole suutnud eluga hästi toime tulla ning seetõttu tekib hirm, et ka meiega läheb nii. Kartus, et need hirmud realiseeruvad, tekitasid Liinas stressi.

LÄBIPÕLEMINE KUI JUURDUV TAIMESEEME Liina võrdleb enda läbipõlemise kogemust mulda pandud taimeseemnega, mis hakkab vaikselt oma juuri aina sügavamale ajama. Esimesed märgid läbipõlemisest ilmutasid end siis, kui ta ei tulnud enam ülikoolikohustustega toime ning ei sooritanud kõiki aineid. Ta ei maganud öösel korralikult, sest mõtles alatasa tegemata ülesannetele ning tundis end seetõttu pidevalt väsinuna. Samas olid tal ka suured keskendumisraskused, mis takistasid kodutööde tegemist. Ta proovis stressi ja ärevust maandada teiste tegevuste ja meelemürkide tarvitamisega, kuid tegemata jäänud tööd ei lasknud tal täielikult lõõgastuda.

Liinal kadus huvi tegevuste vastu, mis olid talle varem rõõmu toonud. Ta hakkas tundma ükskõiksust inimeste suhtes ning tõmbus rohkem endasse. Tagantjärele mõistab ta, et sõprade eemale tõrjumine ja sotsiaalsete kontaktide vältimine oli selge ohumärk, kuigi sel hetkel ei osanud ta seda näha. Reaalsuse eest põgenemiseks tarvitas ta meelemürke.

MADALPUNKT Ajapikku ajas läbipõlemise taim oma juured aina sügavamale ja sügavamale. Liinal kujunes välja raske depressiivne episood, mis kulmineerus suitsiidikatsega. Ta tundis, et kuna lõputöö esitamise tähtaeg oli möödunud ning tema ei olnud tööd esitanud, siis oli ta läbi kukkunud. „See tundus mulle nagu maailmalõpp,” lausub ta. Tagasi vaadates saab ta aru, et see oli just tema depressioon, mis taolisi negatiivseid mõttemustreid sisendas. „Ma olin tõenäoliselt juba tükk aega depressiivses episoodis olnud, aga ma ei osanud seda teadvustada,” sõnab Liina, „ja suitsiidikatse oli natukene nagu wake-up call.” Peale seda läks aga veel kaks kuud, enne kui ta end päriselt „pausile pani” ning läks professionaalset abi otsima. Läbi õnne ja tutvuste sai ta väga kiiresti aja psühholoogi vastuvõtule. Siiski käis ta nädal peale suitsiidikatset oma lõputöö juhendaja juures, et rääkida sellest, kuidas seda edasi peaks kirjutama. „Ma ei olnud üldse aru saanud, et ma ei olnud sellel hetkel tegelikult selleks võimeline,” lausub Liina. Kahe kuu möödudes mõistis ta, et tal on vaja kogu elu pausi peale panna ning haiglasse minna. Liina tundis, et tema jaoks on enda haiglasse sissekirjutamine kõige õigem variant ning ainus viis, kuidas ta oma mõtete nõiaringist välja saaks. Kuna ta oli endale aastaid negatiivseid mõttemustreid sisendanud, tundis ta, et selleks, et end aidata, tuleb tal end füüsiliselt oma igapäevasest keskkonnast eemaldada. „Kui ma haiglas olen, siis ma saan öelda, et sorry, ma olen haiglas, ma ei saa hetkel lõputööd kirjutada. Kui ma olin kodus, siis ma ei suutnud iseendale seda öelda,” kommenteerib ta oma toonast mõttekäiku. Järgnevad kolm kuud veetis Liina haiglas. Haiglasse pääsemine ei olnud samuti lihtsate killast – igal pool olid mitmekuused järjekorrad. Kuid kuna ühes haiglas telefoni vastu võtnud inimene sai aru, kui tõsine Liina olukord on ning et tema haiglasse mitte vastu võtmine võib lõppeda teise suitsiidikatsega, sai Liina haiglakoha. Haiglas koges Liina erinevaid teraapiaid, nt individuaal-, grupi- ning kunstiteraapiat. Kunstiteraapia oli tema jaoks väga abistav. Ta tundis, et see aitas tal ka alateadvuslikke mõtteid väljendada: „Seda, mida ma võib-olla ei osanud sõnadega öelda, sain visuaalselt väljendada.” Samuti käis ta haiglas viibi-

des joogas, suhtles kaaspatsientidega, joonistas ja jalutas palju õues ning proovis koguni esimest korda elus kudumist. Liina haiglakogemus ei pärine Eestist ning seega ei pruugi täielikult ühtida siinse olukorraga. Sellegpoolest võiks siinne haiglasüsteem olla põhiosas sarnane. Samas polnud ka haigla mingi imeravim – peale lahkumist naases Liina igapäevategevuste juurde, kuid mõne aja möödudes tekkis tagasilangus ning suur ärevuse tõus. Kuigi ta sai ravimitest ning regulaarsetest psühholoogi vastuvõttudest abi, näitab tema kogemus, et taastumine on pikem protsess. Liina nendib, et mõnes mõttes kestab see tema jaoks siiani, kuna läbipõlemist soodustanud juurpõhjused on sügavamad ning mõttemustrite ümberlükkamine nõuab aega ja tööd iseendaga. Ta proovib igapäevaelus mindfulnessi praktiseerida ja mediteerida. Mediteerimine on Liina jaoks küll veidi keeruline, eriti võttes arvesse pinget ning ärevust, mis talle praegu seoses COVID-19 pandeemiaga raskusi tekitavad. Siiski tunneb Liina, et mediteerimine aitab tal mõtteid maandada.

KUIDAS LÄBIPÕLEMISEGA TOIME TULLA? Lahendus.neti nõustaja Anastassia Heinvere rõhutab, et läbipõlemise puhul on oluline tähele panna seda, kuidas läbipõlemine konkreetse inimese puhul avaldub ning reageerida vastavalt sümptomitele. Esmatähtsa abinõuna toob Anastassia välja läbipõlemist tekitavatest valdkondadest, näiteks tööst või koolist, distantseerumise. Kui on vähegi võimalik, tuleks koormust vähendada ning võtta endale puhkust. Samas mainib ta, et koormust saab vähendada ka prioriteetide muutmisega ning seeläbi energia parema jaotamisega. Ka Liina arvates on kohustustest eemaldumine üks tähtsamaid nõuandeid, mida järgida, olgugi et see võib tihti väljakutset pakkuda. Hea nõuande andis Liinale tema psühholoog, kes tsiteeris “Nukitsamehe” filmi:

„On vaja puhata ja mängida!” Samuti on läbipõlemisest paranemiseks väga tähtsad tervislikud harjumused: rõhku peaks panema regulaarsele unele, piisavale liikumisele ja õigele toitumisele. Kui vähegi rohkem ressursse ning jõudu tekib, tasub mõelda enda väärtuste peale. „Läbipõlemine ju viitab ikkagi sellele, et midagi on olnud valesti või midagi ei ole sinu elus toiminud,” ütleb Anastassia. Seega on oluline väärtused enda jaoks läbi mõelda ning planeerida oma edasist elu nii, et see oleks tähenduslik.

KUIDAS LÄBIPÕLEMIST ENNETADA?

Nii Anastassia kui Liina märgivad, et läbipõlemise vähendamiseks tuleb ühiskonnas tõsta inimeste teadlikkust ning vähendada stigmat vaimse tervise probleemide suhtes. Anastassia sõnul on oluline inimesi läbipõlemise ohust informeerida, et nad oskaksid seda enda juures märgata ning vajadusel teaksid ka, kuhu tuleks abi saamiseks pöörduda. Samuti toovad mõlemad välja, et tähtis on üksteise juures märgata vihjeid sellele, et inimesel on vaja tuge või aega maha võtta. „Kui sa tunned ennast küünilisena ja läbi kukkunud olevat, siis on loogiline, et ka suhted võivad selle all kannatada,” nendib Anastassia. Anastassia lisab, et vaimse tervise sõbraliku keskkonna loomiseks saavad palju ära teha ettevõtted ja tööandjad, kes võiksid jälgida, et prioriteet oleks inimeste heaolu, mitte vaid tulemuslikkus ning tähtajad. Liina ütleb, et tähtis on erinevate eluvaldkondade vahel selged piirid tõmmata. Ühe ettepanekuna toob ta välja pideva kättesaadavuse vähendamise. Näiteks võiks üheskoos kolleegidega kokku leppida ajad, mil ollakse kättesaadavad, aga väljaspool mida vastust ei oodata. Eelduses, et inimesed peaksid olema pidevalt kättesaadavad, näeb Liina probleemi ka eraelu puhul. Kui tunned, et oled kogemas läbipõlemist või muud vaimse tervise probleemi, peaksid pöörduma psühholoogilise nõustaja juurde. Veebipõhist abi saab lahendus.net ning peaaasi.ee keskkondadest. Tartu Ülikooli tudengitele pakub tasuta nõustamist TÜ nõustamiskeskus.

Illustratsioon Freepik.com

Läbipõlemise ennetamiseks toob Anastassia esiteks välja enda kosutamise. Näiteks soovitab ta oma päeva alustada lõõgastavalt ning stressivabalt, olgu see siis jooga, meditatsioon, jalutamine või muu trenn. Samuti on oluline oma piire tajuda ning need enda jaoks kindlalt paika panna. Tuleks läbi mõelda, kui palju sa üldse suudad endast anda, ilma et tunneksid ennast ülekoormatuna. Kuigi on tähtis panna paika piirid teiste inimestega, on oluline need kehtestada ka iseendaga. Anastassia pakub välja endale kindlate kellaaegade paikapanemise: näiteks leppida endaga kokku, et kella üheksast enam tööd ei tee. Nii Anastassia kui Liina rõhutavad, et teatud olukordades on väga oluline osata öelda „ei”. Anastassia sõnul on tähtis end kehtestada ning anda endale aru, et sa ei olegi võimeline kõikidele pakkumistele „jah” ütlema. Oluline on end mitte liialt piitsutada ning õppida enesesõbralikkust – ka enda vastu tuleb olla mõistev ja toetav. Kui tänase päeva Liina peaks andma nõu tollasele, läbipõlemise küüsis olevale Liinale, ütleks ta, et vajab psühholoogilist nõustamist. Ta tunneb, et kui tal oleks juba varem psühholoogiga regulaarsed konsultatsioonid olnud, oleks ta ehk oma hirmudes varem selgust saanud ning osanud nendega paremini toime tulla. Tähtsa tarkusetera lausus Liina lõputöö juhendaja. Nimelt juhtis viimane tähelepanu sellele, et Liina ütles pidevalt „ma pean, ma pean, ma pean”. Juhendaja vastas selle peale, et ainsad asjad, mida sa tegema pead, on sööma, jooma, magama ja vetsus käima, sest need on need kolm asja, mida su keha vajab selleks, et elus püsida. Kõik muu on sekundaarne.

MIDA SAAKSIME ÜHISKONNANA TEHA, ET LÄBIPÕLEMIST VÄHEM ESINEKS?

Aeglaselt edukaks? Maret Kesküla Kui oleme pühendunud oma tööle ettevõttes või organisatsioonis, võime end sageli tunda vaheldumisi superkangelase ja eksinuna. Soovides arendada ja kasvatada oma “beebit” ning samas ka iseennast tõestada, oleme valmis ellu viima uusi häid ideid ja töötama nii, kuis jaksu on. Ägedate ja potentsiaalselt edukate projektidega töötades orienteerume pidevalt erinevate teemade ja tähtaegade vahel. Aga mis siis saab kui üks hetk ongi jaks otsas? Öeldakse ikka, et läbi põlemiseks tuleb enne põleda, mistõttu taolised tervisehädad ohustavad just kõige usinamaid ja püüdlikumaid. Aeglase äri (slow business) liikumine läheneb organisatsioonide jätkusuutlikkuse teemale laiemalt, väärtustades seejuures kõikide töötajate tervist. Nagu on kirjutanud aeglase äri propageerija Torill B. Wilhelmsen: “Sa võid osta uue arvuti, kui eelmine katki läheb, aga sa ei saa tellida uut keha.”

1. 2.

Toon välja 7 (rahulikku) nippi, mis aitavad tagada jätkusuutlikkust: Vaata üle ja sea esikohale pikaajalised eesmärgid, et organisatsiooni tegevused oleksid jätkusuutlikud ja päriselt kasu(m)likud. Vali hoolega, millised projektid, tooted, teenused ja turunduskanalid aitavad Sul tegelikult oma eesmärkideni jõuda.

3. 4. 5. 6. 7.

Organisatsioon ei pea olema suur, et olla edukas. Kvaliteeti panustades võib jõuda hoopis kaugemale! Murede ilmnemisel võta aega analüüsimiseks. Kaardista, mis on selle probleemi sügavamad põhjused. Nii võid tulevikus pidevate “tulekahjude kustutamise” arvelt palju aega võita. Tee koostööd! Jah, teistega koos töötamine võib sageli olla aeglane, kuid nii jõuad kaugemale ja laiendad oma võrgustikku. Võta aega suhtlemiseks nii kolleegide, koostööpartnerite, konkurentide, kui ka võõrastega. Siirad ja sügavad vestlused aitavad inimestel mõista Sind ja Su tegemisi ning need kontaktid võivad kasuks tulla täiesti ootamatutel hetkedel. Vestle ka introvertsemate inimestega – neis on sageli peidus palju avastamata andeid. Võta aega enesetäiendamiseks. Silmaringi laiendamine aitab Sul jõuda uudsemate lahendusteni. Võta regulaarselt puhkepause, et Su aju saaks taastuda. Nii suudad õigetel hetkedel töötada suurema võimsusega ja loovamalt! Näpunäited on inspireeritud erinevatest Slow Business Adventure (https://www. slowbusinessadventure.com/) materjalidest.

Kiirest moest isikupärani Heli-Katri Marttila Riided on üks paratamatutest kuluartiklitest. Kahjuks on selles valdkonnas levinud kiired tavad – kiirmood, mille all mõtleme odavalt ja massiliselt toodetud rõivaid. Ostjana näib see loomulikult ahvatlev, kuna pakub võimaluse soetada soodsalt levinud ning trendikaid riideesemeid, kuid ilusa fassaadi taga peituvad tööstuse pahupooled – alatasustatud ja kehvades tingimustes tööjõu kasutamine ning suur süsiniku jalajälg. Paratamatult kaasneb riidetööstusega suur jäätmete hulk ning toodete lühike eluiga suunab inimesi aina uuesti ja uuesti poodidesse. Õnneks annab ka moodi teha aeglaselt. Nagu aeglase elustiili puhul ikka, keskendu-

Eesti moedisainer Reet Aus toob AEGA ON! podcastis välja 6 nõuannet keskkonnasõbralikumaks tarbimiseks

takse kvantiteedi asemel kvaliteedile, võttes arvesse ka mõju ümbritsevale keskkonnale. Üheks lihtsaks viisiks, mis aitab vältida uute kiirmoe rõivaste ostmist, on kasutatud riietele uue elu andmine. Näiteks võib riideid vahetada tuttavatega või külastada kirbukaid, mis võimaldab lisaks säästlikumale eluviisile leida põnevaid ja omanäolisi täiendusi oma riidekapile. Taaskasutuse veelgi lihtsamaks muutmiseks on olemas ka erinevaid rakendusi (nt Basaar), mille vahendusel sisseoste tehes ei pea šoppamiseks isegi varbaotsa õue tõstma! Selleks, et anda veidi inspiratsiooni, kogus meie ajakirjatiim oma taaskasutusleiud kokku ning jagame neid nüüd ka teiega!

3. Väldi riideid, mis on valmistatud naftapõhis-

test kiududest, et vähendada taastumatu ressursi tarbimist.

Väldi kummist trükke ja väikseid vidinaid riiete küljes, sest need kõik tuleb riide ümbertöötlemiseks eemaldada.

Nii palju kui võimalik, tuleks riideid mitte osta ja selle asemel hoopis vahetada neid sõprade ja sugulastega või suunata tagasi ringlusse.

1. Väldi tooteid, mille kohta pole teada, kuidas ja 6. Väldi rohepesu – rohepesu on turundusvõte, kus need valmistatud on.

Otsi poes riideid, mille siltide peal on kirjas, et need on valmistatud monomaterjalidest, sest siis on neid riideid võimalik ümbertöödelda.

mille puhul eksitatakse tarbijaid teadlikult, öeldes, et tegemist on keskkonnasõbraliku tootega, aga tegelikult kulutab firma märgatavalt rohkem raha ja aega toote roheliseks reklaamimisele kui toote keskkonnasõbralikumaks arendamisele.

KAS TEADSID? Seda QR-koodi skaneerides saad kuulata AEGA ON! podcasti 5. osa, milles Reet Aus jagab veel mõtteid aeglase ja jätkusuutlikuma moe kohta.

1. Moetööstus tekitab ligi 20% globaalsest reoveest ja umbes 10% globaalsest süsinikuemissioonist. 1 2. Keskmine tarbija ostab võrreldes 15 aasta taguse ajaga 60% rohkem riideid (võrreldes aastaid 2000 ja 2014). 1 3. 75% riidetööstuse algmaterjalidest lõpetab prügilas. See tähendab, et igal sekundil visatakse ära prügiautotäis kasutamata tekstiili. 2 1 United Nations Economic Commission for Europe, 2018

2 Pulse of the Fashion Industry 2018 Report

Stina püksid on Paidest Parkali kaltsukast (nüüdseks suletud) ning pluus Basaarist (2,5 €).

Mari must T-särk on pärit Humanast ning jaki sai ta tasuta oma endisest ühikast. Seal oli tavaks kõike, mida endal enam vaja ei olnud, koridori peale teistele võtmiseks laiali laotada. Seeliku sai Mari Aparaaditehase kirbuturult, kus see anti teise ostuga tasuta kaasa. Hiljuti taasavastas Mari, kui vahva see seelik on!

Agnese pluus on pärit Võru Varblasest. Ta armus sellesse lummava värvi tõttu ning nüüdseks on see ta kõige pikaajalisem pluus. Teksad on pärit Basaarist ning maksid 12 €.

Heli kampsik (2 €) ja must seelik (3 €) on pärit Basaarist, kott on saadud aga ühest Budapesti kaltsukast.

Stina püksid on pärit ema riidekapist – seal oli palju lahedaid asju, mida ema polnud pea 10 aastat kandnud, ning seega sai Stina garderoob mõnusa täienduse. Kampsuni leidis ta Paavli kaltsukast 2 € eest ning kuna see on nii mugav ja sobib kõigega, on see saanud üheks tema enamkantavaks riideesemeks.

Joosep sai oma Jack & Jones’i kampsuni Humanast 2 euroga. See on väga mõnus ja soe ning kuulub tema top3 kampsunite hulka!

Heli kleit on pärit Basaarist (9 €) ja ajab kandes kindlasti juba suvemõtted pähe!

Stina seelik on pärit Humanast (5 €), pluus (5 €) ja jakk (15 €) Sergeist. Stina on umbes 5 aastat kandnud ainult musti riideid, kuid oranži jakki nähes hakkas see nii meeldima, et ta pidi selle ära ostma! See andis tõuke hakata riietuses rohkem erinevaid värve katsetama.

Hanna pluus on saadud aastaid tagasi ühest Tallinna vintage-poest ning seelik Kopenhaageni nurgatagusest kaltsukast.

Hanna (vasakul) pluus on pärit Sergei kaltsukast Tartus ja maksis tervelt 17 €, kuid võluvad värvid ei lubanud pluusi ostmata jätta. Mari (paremal) kampsun on pärit Viljandi Sõbralt Sõbrale poe meesteosakonnast, kust võib tihti ägedaid kampsikuid leida!

Rahulik ja efektiivne treenimine Henry Grauberg Olles ise teinud trenni juba palju aastaid, tean ma, kui keeruline on treeningutega alustada ja oma elustiili muuta. Tänapäeva kiires elutempos on palju tegureid, mis mõjutavad motivatsiooni ja harjumusi. Kui koolis on kiire periood või tööl stressirohke aeg, siis tekib küsimus, kuidas selle kõrvalt leida aega oma tervise ja heaoluga tegelemiseks. Kuigi treeningurutiini leidmine ja toitumise järgimine võibki aeg-ajalt väljakutseid esitada ning loobumismõtted pähe tuua, on sellistel hetkedel oluline osata end motiveerida. Madalseisust üle saamiseks, laiskusele hüvastijätuks lehvitamiseks ja sportliku elustiiliga jätkamiseks peaksid muutused tekkima järk-järgult. Personaaltreenerina olen oma töös tähele pannud, et inimesed kipuvad kiirustama. Treeningutega liiga kiiresti alustamine on kindlasti algajaile üks sagedasemaid komistuskive. Alustatakse väga kiire tempoga, kuid siis hoog raugeb ja jalad muutuvad üha raskemaks.

„Püsivate muutuste esilekutsumiseks tuleb treeningut võtta kui maratoni, mitte kui sprinti.” Parim strateegia on alustada veidi rahulikuma treeninguga ja lisada treenituse tõusuga järk-järgult hoogu juurde. Kui treening on olnud pikka aega väga ebaregulaarne või pole olnud üldse aega treenida, siis ära alusta kohe viie karmi treeninguga nädalas. Alusta pigem paari rahuliku, aga efektiivse trenniga ja lisa hiljem treeningkordi juurde. Tagasilöögid on normaalsed ja kuuluvad asja juurde. Üleöö ei suuda keegi end vormi ajada.

KUIDAS MUUTA IGAPÄEVASED LIIKUMISHARJUMUSED EFEKTIIVSEMAKS? Kui tahad oma tavapärase liikumise tulemusel rohkem rasva põletada, siis muuda liikumine pisut efektiivsemaks. Kui vähegi saad, kõnni iga päev trepist ja ära kasuta lifti. Kui võimalik, käi tööl jalgsi

või rattaga, et päevast kalorikulu suurendada. Kui tahad kogu kehale koormust anda, võiksid lisaks aeroobsele trennile teha ka jõuharjutusi. See annab juurde jõudu ja puhast lihasmassi, mis kiirendab ainevahetust ning suurendab energiakulu ka puhkeolekus. Kui ei ole tahtmist nelja seina vahele jõusaali minna, siis proovi kasvõi välijõusaale, kus saad palju erinevaid harjutusi sama edukalt ära teha. Liikumine peaks olema osa elust ning kindlasti pakkuma rõõmu ja vaheldust argielule.

KUIDAS ALUSTADA TREENINGUTEGA NING VALIDA ENDALE SOBIV TRENNISTIIL? Treeningutega peaks alustama nagu autosõiduga – ikka esimesest käigust. Kui on tunne, et ei oska oma lähtekohta paika sättida, on võimalik abi küsida pädevalt spetsialistilt. Trennistiili võiks dikteerida meeldivus – vali treening, mis sind päriselt kõnetab. Üldiselt võiks iga inimese nädalasse mahtuda ka 1 – 2 lihastreeningut. Treenimiseks on erinevaid võimalusi. Kui eesmärk on end lihtsalt liigutada, aktiivne olla ja ennast hästi tunda, siis miks mitte käia mõnes tantsutrennis või teha endale rutiiniks hommikuvõimlemine. Kui eesmärk on spetsiifilisem, näiteks lihaste vormimine, kuid kangi tõsta ei meeldi, siis tuleks treeneri abiga sobiv kompromiss leida.

AVASTA OMA LEMMIKTRENN! Kui trenni minemist takistab kerge lumesadu, väike tuuleiil, tühi kõht või pisut hilisem kellaaeg, siis on sind suure tõenäosusega tabanud motivatsioonipuudus. Kui tunned, et treening ei paku enam varasemaga võrreldes erilist naudingut ja on muutunud üksluiseks, võib põhjuseks olla igavaks muutunud treeningrutiin. Sel juhul astu mugavustsoonist välja ja katseta erinevate trennidega! Asenda jõutreening kord nädalas jooga või rahuliku võimlemisega, maanda pingeid aktiivse jalutamisega või proovi rühmatrenni asemel jõusaali väljakutseid. See hoiab erksust, igas mõttes! Nii püsib fookus ja mõte terav. Trennist on palju rohkem kasu, kui sa keskendud ja hingega asja juures oled.

Harjutused koduste vahenditega Henry Grauberg

Kõige parem kodune vahend oledki sina ise. Harjutused, mida saab teha oma keharaskusega, on igaühele kättesaadavad ja sooritatavad. Kükid ja väljaasted, puusasirutused, ettekallutused ühel jalal ja päkaletõusud on hea viis alakeha arendamiseks kodustes tingimustes. Kätekõverdused (vajadusel põlvedel), plank, lõuatõmbed (vajadusel kummilindi abiga) ja erinevad seeriad kõhu- ja seljalihastele on hea viis ülakeha arendamiseks. Järgnevalt olen toonud välja kaheksa harjutust kogu kehale, mida saab edukalt kodustes tingimustes teha.

TOENGPÕLVITUSES JALASIRUTUSED TAHA

Hoia asendit kuni 30 sekundit, ära hinge kinni hoia! Korda harjutust 3 x 30 sekundit.

Kasuta harjutusel oma keha või lisaraskust. Algasend õlgadelaiune harkseis, tee kõrvale väljaaste jalga põlvest kergelt kõverdades ning samaaegselt selga sirgelt hoides. Tempo rahulik, 8-10 kordust kummalegi jalale kahes seerias.

VASTASKÄE JA -JALA SIRUTUSED Lähteasend toengpõlvitus – jälgi, et moodustuksid täisnurgad ning et alaselg oleks sirge (ei vajuks nõgusaks või tekiks “kassiküüru“). Stabiliseeri keha keskosa ja tõsta korraga üles parem jalg ja vasak käsi. Käsi ja jalg jäävad kehaga samale joonele – näpuotstest kandadeni moodustub pikk sirge. Hoia asendit 5-30 sekundit (kuni tunned värinat) ja korda vastaskäe-jala paariga. Tee mõlemaga 3 kordust.

PUUSATÕSTE KÄE ÜLEPEA SIRUTUSEGA Algasend käed keha kõrval ja puus maas, edasi puusatõste koos käe üle pea sirutusega. Tempo rahulik, mõlemale poole 5-10 kordust kahes seerias.

SELILI KERE PAADIS HOIDMINE L ama selili, algasend jalad põlvest kõverdatud. Tõsta veidi ülakeha, alaselg ei tõuse. Siruta jalad ja käed välja, hoia kõhulihastes pingutust.

PLANGUS JALA VASTASPOOLELE VIIMINE Algasend plank. Jala all võib kasutada libisevat alust. Tõsta korraga õhku vastaskäsi ja -jalg. Pööra keha sellele poole, kumb käsi parasjagu õhus on. Samal ajal suuna jalg kõhu alt välja keha vastaspoolele. Tempo peaks olema suhteliselt rahulik, 8-10 kordust mõlemale poole, tee harjutust kaks seeriat.

Asendis hoia selg võimalikult sirgelt, ära lase nõgusaks. Siruta jalg taha ja pinguta sama jala tuharalihast. Mõlema jalaga 15 kordust ja 2 seeriat rahulikus tempos.

KÕRVALE VÄLJAASTED RASKUSEGA

PLANGUS KEREPÖÖRDED MÕLEMALE KÜLJELE Algasend plank. Tee kerepööre ja siruta üks käsi üles. Hoia asendit kuni 7 sekundit ning seejärel vaheta kätt. Harjutust teha 5 kordust mõlemale poolele. Aitab aktiveerida nii kerelihaseid kui ka tagareie- ja tuharalihaseid.

TUULEVESKI Tuuleveski ehk kükk koos käe sirutusega üles. Järgmise kükiga vaheta kätt. Tee harjutust vaheldumisi käe sirutusega mõlemale poole. Kükki minnes hoia kannad maas ja selg sirge. Tempo peaks olema rahulik, tee 10-15 kordust ning kaks seeriat.

Fotod on tehtud Eesti Spordi- ja Olümpiamuusemi ajaloolises võimlas.

1. 2.

QR-kood treeningvideost

Rahateadlikkus kasvatab meelerahu Hain Luud

Olen paljude oma sõprade ja tuttavate puhul täheldanud, et rahast rääkimine on kuidagi põlatud teema. Mitte sellepärast, et sellest oleks tabu rääkida, vaid seetõttu, et alateadlikult teatakse, et tegemist on teemaga, millega tuleks tegeleda, kuid seni pole neil selleks motivatsiooni või õiget olukorda tekkinud. Tihti osatakse isegi tsiteerida tarkust, et viimane aeg alustada investeerimist oli X aastat/kuud/päeva tagasi ja järgmine parim hetk on praegu. Sellest hoolimata on vähesed teema kätte võtnud ja esimesed sammud astunud. Endale rahaasjade ja investeerimise põhitõdede selgeks tegemine ei võta palju energiat, raha, tarkust või aega. Soliidse baastasemeni jõudmiseks piisab kõigest väikesest esialgsest ajapanusest ja natukesest põhikooli matemaatikast. Oluline on aru saada, kuidas raha kasvab, kus seda kasvatada saab ning kuidas erinevad investeerimistööriistad üksteise suhtes paiknevad. Hakkasin ise investeerimise ja raha maailmas kümblema umbes 7–8 aastat tagasi ja viimased 3 aastat olen olnud oma raha paigutamises varasemast palju aktiivsem. Olen ühtlasi veel tudeng ja õpin Tartu Ülikoolis informaatika erialal, seega kui välistada minu kiindumus reaalainetesse ja numbritesse, pole mul olnud teistega võrreldes mingisugust erilist eelist finantsasjadest aru saamisel. Ärge muretsege, selles valdkonnas ei lähe tarvis keerulist matemaatikat.

MEELERAHU KA KEERULISTEL AEGADEL Vast kõige mõistlikum asi, mida teha, et olla vähem rahast sõltuv, on luua endale meelerahu fond. Nagu oravad koguvad endale talveks toiduvarusid, siis peaksime ka meie, kes me tahame raskemaid aegu ja ootamatusi üle elada, panema kõrvale paraja koguse raha. See peaks olema eraldi tavakasutuses olevast rahast, näiteks kantuna eraldi kontole, ja sellest peaks suutma elatuda piisavalt kaua, et tekkinud probleemid lahendada. Isiklikult olen pannud kõrvale oma kolme kuu kuludele vastava summa, sest usun, et selle ajaga suudaksin

töö kaotuse korral kasvõi ajutise asenduse leida. See, kui suur üks meelerahu pakkuv puhver peaks olema, sõltub oma riskitaluvusest ning väljaminekute suurusest. Kuna väljaminekud muutuvad ajas, siis tuleks aeg-ajalt kontrollida, kas kõrvale pandud raha on endiselt piisav.

RAHULIK INVESTEERIMINE Indiviidi investeerimistaktika saab lüüa laias laastus kaheks: aktiivseks ja passiivseks investeerimiseks. Erinevus seisneb selles, kui tihti ja kui palju on vaja panustada sellesse, et raha kasvaks. Minu esialgne väide, et piisab vähesest rahast ja ajast, käib just passiivse investeerimise kohta. See on ka strateegia, mida ise rakendan, sest ma ei taha investeerimisest teha oma tööd. Kolm aastat tagasi otsustasin, et ei hoia oma raha enam panga hoiustes ning võtan investeerimise käsile. Oli suvevaheaeg ning võtsin endale nädala või kaks, mille jooksul lugesin tubli hulga investeerimisalast kirjandust. Tegin seda selleks, et saada endale asjadest arusaamisega julgust, et päriselt esimene tehing ära teha. Olin siiski ebakindel selles osas, mis minu rahast saab ja kas langetatud otsus on õige. Üldiselt, tahtes mõista põhitõdesid, tuleks endale selgeks teha sellised mõisted nagu tootlus, intress ja liitintress, aktsia, indeksfond, dividend, investeerimisriskid, hajutamine ning tööriistad nagu kasvukonto, III pensionisammas, investeerimiskonto. Kas tundub palju? Alustajatele mõeldud materjale leidub internetis mitmeid. Eestikeelsetest toon välja LHV ja SEB lehtedel üles pandud Investeerimise ABC materjale ning nii Jaak Roosaare, Kristi Saare ja Taavi Pertmani kirjutatud raamatuid investeerimisega alustamiseks kui ka nende blogipostitusi. Soovitan neid uurida ja valida endale sobivaim. Eelneva näol on tegu teadmiste stardipaketiga, millega saab juba väga hästi edasi toimetada. Edasi ongi vaja teha ainult paar väikest sammu.

„Esmalt tuleb valida tööriist, teiseks vahend, millesse hakata investeerima (soovitatavalt hajutatud riskiga) ning kolmandaks kanda raha üle.” Kolmanda sammu saab kenasti ka automatiseerida, viies sisse püsikorralduse või tehes tärni mikroinvesteerimise kastikesse – eeldan, et oled juba sattunud ka selle mõiste peale. Kui said ka kolmanda sammu tehtud, siis palju õnne! Nüüd võid mõneks ajaks asja niimoodi jätta. Päriselt. Eeldusel, et tead, millesse su raha läheb ja sa investeeritud raha kohe näppima ei hakka, on asjad paigas. Nüüd, nagu pagar pärmitaignaga, tuleb lasta ajal teha oma tööd ja sealsel summal kerkida. Aegajalt võid seda vaatamas käia, aga korraliku kasvu saavutamiseks ära seda puutu. Passiivse investori kasuks on just aeg – mida pikemalt raha investeeritud on, seda suuremaks kasum kasvab. Vahepealset aega võid kasutada näiteks uute tööriistade ja mõistete kohta õppimiseks, mille vastu parajasti isu on.

LAEN VS TÖÖTAMINE Teine rahateema, mida paljud minuvanused väldivad, on laenud ja eriti just õppelaen. Ma tean seni ainult ühte inimest, kes on võtnud õppelaenu, kuid samas tean paljusid, kes ülikooliõpingute ajal käivad lisaks tööl. Neil, kes sellise otsuse on langetanud, võis olla selleks täiesti sobiv põhjus. Ometi on inimesed selle teema puhul kahtlaselt ühele poole kaldu ja oletan, et asi võib seisneda selles, et peljatakse laenu võtmist ning selle kohta ei ole piisavalt uuritud. Ei saa salata, et laen on kohustuse võtmine, sest see tuleb pikas plaanis tagasi tasuda ja lõpuks veel pealegi maksta. Kuid õppelaenud on siiski tavalistest laenudest erinevad, sest need jätavad laenu võtjale palju rohkem vabadust. Käin üle põhilised boonused, mis teevad õppelaenu minu meelest väga mõistlikuks valikuks. Loodetavasti peletan nii ka mõne lugeja kartust õppelaenu võtmise või selle kaalumise ees. Esmalt paistab silma see, et laenul on 5% intress, mis võrreldes muude tarbelaenudega on üsna väike. Võttes aastaks maksimumsumma 2500 € laenu, pead kaheaastase tagasimakse perioodiga tasuma lõpuks 2632 € ehk 132 € rohkem. Teiseks saab võtta laenu nii mitu korda kui on sinu nominaalõppe pikkus aastates. Ja viimaks, minu arvates suurim pluss on see, et laenu tuleb tagasi hakata maksma

alles pärast õppetöö lõppu, täpsemalt vähemalt 12 kuud pärast õppe lõpetamist. Seega võid õpingute kestel rahulikult keskenduda õppimisele ja pärast lõpetamist jääb aega, et leida püsiv töö ja hakata võetud kohustust täitma. Õppelaenu miinuseks on see, et selle maksimaalne laenatav summa ei ole väga suur, nii et 9-kuulise õppeaasta peale võrdselt jagatuna jääb igaks kuuks umbes 277 €. See pole praegusi rendihindu arvesse võttes just palju, aga tudengina saab sellest ära elatud küll. Kasuks tulevad varasemad säästud ja suvevaheaegadel mõne väiksema tööotsa leidmine. Muidugi, nagu iga finantstehinguga, tuleb eelnevalt mängida vastavate kalkulaatoritega – neid leidub ka internetis mitmeid – ning tutvuda tingimustega, et hinnata, kas see ikka on sinu jaoks mõistlik. Arvestada tuleb ka oma edasiste plaanidega, sest kui mõtled pärast ülikooli võtta koduvõi mõnda muud laenu, võib pank sulle eesoleva õppelaenu korral kehvemaid tingimusi pakkuda. Kui oled õpingute ajal finantsiliselt täbaras olukorras ja seisad valiku ees, kas minna poole kohaga tööle või võtta õppelaen, siis kaalu kumbagi valikut põhjalikult. Töötamine võtab suure hulga aega ja vaimset ressurssi, mis muidu võiksid kuluda õpingutele. Samas pakub töötamine oskusi, mida hiljem saab oma CV-s kajastada. Õppelaen on see-eest justkui vaba aja, vähema stressi ja potentsiaalselt paremate õpitulemuste ostmine (koos järelmaksuga), aga sellega kaasneb ka kohustus see tagasi maksta. See teema muutub ilmselt seoses praeguste tasulise kõrghariduse aruteludega varsti veelgi päevakajalisemaks.

LÕPETUSEKS Loodetavasti olen suutnud natukene vähendada rahast rääkimise pinget ning pannud lugeja mõtlema, kuidas oma finantsasjadega tegeleda. Kui see on tõesti nii, siis soovitan sellel motivatsioonilainel võtta ühendust mõne sõbra/tuttavaga, kelle puhul tead, et tal on asi käpas või kes vähemalt üritab samamoodi asjadega mäele saada. Aruta temaga enda seisu ning oma soovi asjaga tegelema hakata. Juhul kui mõnda sellist sõpra kohe meelde ei tule, siis on Tartu Ülikoolis hiljuti loodud tudengiorganisatsioon TÜ Investeerimisklubi, kust võid leida endaga samas paadis olevaid inimesi. Seal korraldatakse regulaarselt koolitusseminare, mis ka salvestatakse, ning õpet ja tuge leidub nii algajatele kui edasijõudnutele. Oma kogemusest tean, et kui sõber on ise asjaga tegelenud ja nõus aitama või nõu andma, on esimeste sammude tegemine palju kergem. See muidugi ei päästa sind endale põhitõdede selgeks tegemisest, aga aitab vähemalt palli veerema panna, olgu hakatuseks tegu kasvõi 5 € suuruse summaga.

Illustratsioon Freepik.com

Ringmajandus – tee tulevikku! Mari Kass

Vestlesin Mayri Tiidoga, et viia end kurssi jätkusuutlikuma ja aina enam peavoolu tuleva majandusmudeli ehk ringmajandusega. Mayri on kirglik ringmajanduse edendaja ning ta on teinud koostööd ka keskkonnaministeeriumiga, et ringmajanduse põhimõtteid riiklikesse arengukavadesse sisse tuua. Uurisingi, mida ringmajandus täpsemalt endast kujutab, kuidas see praegusest majandusmudelist erineb, ning kui meil oleks võimalus veeta üks päev ideaalses ringmajandavas maailmas, siis milline see päev välja näeks. Mida kujutab endast ringmajandus? Ringmajandus on majandusmudel, kus tooted ja teenused hoitakse pidevalt ringluses. See tähendab, et ei ole nii nagu praegu, et mõnest taastumatust maavarast tehakse toode, mis peale lühiajalist kasutamist ära visatakse. Ringmajandus on olukord, kus kõigi asjade jaoks, mida me igapäevases elus kasutame ja toodame, on tootmisprotsessid nii täpselt läbi mõeldud, et kõik materjalid ringlevad. Need kas lähevad tagasi tootmisesse ja neist saab uus toode või materjali kasutatakse edasi, töödeldakse ja sellest saab mõni uus materjal. Lisaks saab tooteid parandada ning me saame tooteid kasutada ilma neid omamata. Seega väheneb nii maailmas toodetavate asjade hulk kui ka toodete hulk, mida meil on tarvis omada.

Miks tänane lineaarne majandusmudel on halb? Sel põhjusel, et toote elutsükkel ei ole hästi läbi mõeldud. Palju inimressurssi ja tootmisenergiat läheb toote disainile, selle tootmisele ja müümisele. Tihti pühib ettevõtja peale seda oma käed vastutusest puhtaks ja jätab edasise tarbija õlgadele – näiteks tarbida vähem ning sorteerida prügi. Tegelikult algab kõik ikkagi tootedisainist: milliseid materjale kasutatakse, kust need tulevad ja kas toodet on võimalik disainida nii, et sealt jääks võimalikult vähe jääkmaterjale. Heaks näiteks Eestis on Reet Aus, kes võttis endale aega, et mõelda välja oma noolega särk ning leidis viisi, kuidas tootmisel tekstiilikasutust minimeerida. Praeguses maailmas on tarvis võimalikult palju müüa ja majanduse mahtu kasvatada, sest riiklikku edukust mõõdetakse aina

kasvava SKP ja SKT järgi. Seega ei ole tootjatel nii palju ressurssi – olgu see siis aeg, raha või teadmised, et võtta terve aasta ja mõelda välja toode, mis vastaks ringmajanduse põhimõtetele. Toote eluea lõpus, kui see läheb katki või me seda enam ei vaja, viskame me eraisikutena selle enamasti olmeprügisse. Äraviskamise vältimiseks on vaja selliseid kohalikke tegijaid, kelle kaudu saab asjad tootjale tagasi anda. Näiteks kui arvuti läheb katki, on see võimalik anda arvutitootja sertifitseeritud partnerile, kes teab täpselt, mis materjalid seal sees on ja kuidas seda ümber töödelda. Võimalik, et selle saaks kuidagi ära parandada, näiteks emaplaati uuendades, nii et see saaks tagasi turule minna. Tegelikult ei pea keskkonnasõbralikkuse eest vastutama üksnes tarbija, vaid vastutus algab juba tootjast, kuigi praeguses maailmas on see teistpidi.

Just ringmajandus aitab tarbija[a]t tema valikutes ja aitab vastutust vähendada, jagades seda tootjaga.

Millised on ringmajanduse põhiprintsiibid?

Milline oleks Sinu päev ideaalses ringmajandavas maailmas?

Mayri jagab meiega maailma juhtiva ringmajandust edendava sihtasutuse, Ellen MacArthur Foundationi poolt välja töötatud kolme ringmajanduse põhiprintsiipi:

See päev võiks olla küllalt sarnane mu igapäevasele elule. Kui mõelda mitte ainult minu päevale, vaid linnaja riigipõhiselt, siis ühe asjana ma näen seda, et inimesed lähevad tööle neile sobival ajal. Seega ei tekitata olukorda, et kõik inimesed peavad olema kell kaheksa tööl, mis on üks jabur liiklusummiku tekitaja. Meie jalgrattaliiklus võiks olla selline nagu Taanis või Hollandis, kus linn on nii ehitatud, et on lihtne ja turvaline liikuda jala, jalgrattaga ja ühistranspordiga. Ühistransport on kiirem kui autoga liikumine, autodega sõidetakse vähem ning autodes ei istu ainult üks inimene. Sinna juurde kuulub ka idee, et autosid saab samuti jagada: kui autod pargitakse ära, siis saab keegi teine nendega sõita. Nii saame vähendada autode hulka ja sel moel ei ole kõigil inimestel vaja autot omada. Selliselt võiks kodust väljaminek alata. Mul võiks olla kapselgarderoob või näiteks kapis kolm kleiti ja kaks paari pükse, mille kohta ma tean, et saan need kahe kuu pärast ära vahetada, sest ma rendin neid kellegi käest. Ja siis ma lihtsalt annan need tagasi ja valin uued riideesemed. Või on mul kapis hoopis sõbrannade kampsunid rippumas ja me vahetame sõbrannadega riideid, mis võib ka täna olla täiesti tehtav. Töösituatsioonis – kontoris, kodus – kujutlen, et mis iganes asju me vajame, siis me tegelikult ei oma neid, vaid rendime. Näiteks samamoodi nagu tööarvuti ei ole meie oma, vaid me kasutame seda töö otstarbel ja töölt ära minnes jääb see tööandjale. Tööandja tegeleb sellega, et erinevad tarvikud, nagu hiir, oleksid ümbertöödeldavad ja neid parandataks.

• Disainida jäätmed tootmisest välja. See tähendab, et tooted disainitakse nii, et jäätmeid ei tekiks või neid oleks minimaalselt. Jääkide tekkimisel saab aga leida teise tootja, kellele see materjal on kasulik ehk teha n-ö tööstussümbioosi. • Hoida tooteid pidevas ringluses ja kasutuses. On hästi tore, et jagamismajandus on hakanud pead tõstma. Näiteks saab harva vajaminevaid tööriistu - nagu akutrell - üksteiselt laenata, mitte ei pea neid omama, sest need seisaksid ju enamiku ajast niikuinii kapis. Tartus on üheks ägedaks näiteks Paranduskelder. • Taastada looduslikke süsteeme. Materjale, toitaineid ja maavarasid tuleks hoida loomulikus ringluses.

Kui küsisin Mayrilt, kas majandusel on üldse võimalik igavesti kasvada, nagu kogu aeg oodatakse, näitas ta mulle videot „The Impossible Hamster”. Siit QR koodilt saad ka sina seda videot näha ning hinnata, kas selline ootus on jätkusuutlik.

Foto Maido Parv

Toidu puhul peaks kindlasti olema arvestatud, et kui me sööme lõunat, ei jääks toitu kilode kaupa üle, vaid portsud oleksid õigesti arvutatud või organiseeritud nii, et ülejäägi korral läheb see toit otse nende inimesteni, kellel on seda vaja. Kas te teate, et Eestis on 300 000 inimest, kellel on igapäevaselt raske toit lauale saada? See on neljandik Eestist. Seega on Eestis toidujaotus vägagi päevakajaline. Kui mul oleks väike laps, saaksin rentida käru ning kui mul oleks paari kuu pärast tarvis vahetada kookonversioon jalutuskäru vastu, siis saaks selle rentida, mitte ei peaks Facebook Marketplace’is võitlema teiste emadega nii, et mul tekivad hallid juuksekarvad. Samamoodi oleksid ka laste riided ja mänguasjad renditavad. Just laste kiirel kasvamise perioodil, imikueast üheaastaseks saamiseni, on esemed täiesti renditavad. Kujutan ette, et need asjad, mis meil kodus on, on kvaliteetsed ja mul on teadmine, et kui nendega midagi juhtub, siis ma saan need tagasi viia. Näiteks telekas: tänasel päeval tuleb nii palju uusi telekamudeleid peale, seega on minu kolm aastat tagasi ostetud teleka väärtus ülimadal ning tekib küsimus, mida ma vana telekaga teen. Ma tahaksin anda selle tagasi kellelegi, kes selle mulle müüs, nii et seda telekat oleks võimalik uuendada, et ma saaksin seda pikemalt kasutada.

Kokkuvõttes võiks elu olla selline, et igapäevane tarbimine ei ole väga suur. Kui mõne tarbeesemega midagi juhtub, siis inimene on teadlik, kuhu selle asja peab viima ja see on ka talle mugavaks tehtud – näiteks et ei pea poolt linna läbi käima pakendikottidega, otsides neile sobivat konteinerit. Umbes selline võiks üks ringmajanduslik päev olla.

Kui sul tekkis huvi ringmajanduse vastu ning tahad sellest rohkem teada saada, siis on Mayri sel kevadel korraldamas 8-nädalast ringmajanduse online-kursust, mis räägib ringmajandusest eri vaatepunktidest. Kõigepealt on võimalik teema kohta õppida ning teise osana tegeletakse case study abil kindla ettevõttega, mille probleemi proovitakse päriselt lahendada. Kui soovid kursuse kohta täpsemat infot saada, jälgi AEGA ON ja AEGEE-Tartu Instagrami ning AEGEE-Tartu Facebooki.

Ringmajanduse diagramm illustreerib bioloogiliste ja tehniliste materjalide erinevaid võimalikke ringlemise variante, kusjuures mida väiksema ringi materjal läbi teeb, seda vähem kaotab see oma väärtust.

Kirjandusega koos kasvamine Intervjuu Piret Pääriga Aljona Karpuhhin

Mis on sinu jaoks aeglane lugemine? Minu jaoks ongi lugemine aeglane. Mulle meeldib, kui mul on raamatu jaoks aega. Ma tavaliselt kõnnin, räägin, ja õnnetuseks isegi söön liiga kiiresti, seega lugemine nagu tasakaalustab kogu mu olemust. Õppisin varakult lugema ja üksinda kodus olles oli see mulle ainsaks lohutuseks. Sõnad olid mu parimad sõbrad. Meie pere oli üsna väheste võimalustega, mistõttu koduses raamaturiiulis oli ainult kolm raamatut: “Kalevipoeg”, Lev Tolstoi “Kasakad” ja Anton Tšehhovi “Näidendid”. Need olid vendadele koolist millegi eest kingitud. Just nende raamatute abil õppisin ka lugema. Lugesin neid aina uuesti ja uuesti, nii janunesin lugemise järele. Hiljem hakkas meil kodus raamatuid laenutamas käima kohalik raamatukogumees. Mõnikord ajasid vanemad temaga tükk aega juttu ja arutasid raamatute üle. Üks mu vendadest oli ka väga innukas lugeja. Olude sunnil olen pidanud oma elus küll ka kiiresti lugema. Eriti just suvel, aastaringi kõige puhkuserikkamal ajal. Olin maalaps ja talus oli väga palju tööd. Mu koolikaaslased said alati suvel mõnuleda, aga minul oli heinategu, aiavili, loomad ja kõik muu ka veel. Heinateo ajal ärkasin hommikul hästi vara üles, et lugeda. Varsti tuli heinasegamine ja kui hein kuivas, läksin kohe jälle lugema. Seejärel oli heina kokkupanemine või vedu, ja õhtul hilja veel natuke lugemist. Nii oli. Nüüd on lugemiseks vabam voli.

Kas sa pole kunagi tundnud survet lugeda teatud arvu raamatuid või konkreetseks tähtajaks? Võib-olla ülikooli ajal oli vaja palju lugeda kindlaks tähtajaks, aga see kõik oli niivõrd huvitav, et ma ei tundnud survet. Lugesin mõnuga ja usaldasin oma õpetajaid, kes selle valiku välja pakkusid. Elus on olnud

ainult üks raamat, millega on seotud eneseületamise kogemus. See on Petroniuse “Trimalchio pidusöök”. Kuulates arvamusi kursusekaaslastelt, kes seda olid juba lugenud, otsustasin, et selle raamatu jätan vahele. Saatuse pilkena pidin eksamil just sellest teosest rääkima. Üritasin kuidagi välja keerutada, aga õppejõud tabas tühjuse mu peas kiiresti ära ja ütles: “Minge nüüd ja lugege see raamat läbi, seni kuni teised eksamit teevad.” Oli päris alandav tunne, aga sain ikka endast jagu ja lugesin selle raamatu läbi. Kui tagasi eksamile läksin, ümberjutustust minult enam ei küsitud. Sain kohe hinde ja õppejõult sõnad, mis siiani meeles: “Tubli, see oli teil täna suur võit iseenese üle!“

Miks oled jäänud aeglase lugemise juurde, kuigi ühiskond survestab lugema kiiresti? Minule see sobib nii. Tahan raamatuga suhelda kiirustamata nagu sõbra või huvitava inimesega. Kui on hea raamat, siis ma pigem püüan temaga hüvastijättu edasi lükata, kui kiirendada. On raamatuid, mis nagu sirutaks sulle oma käe...

Kas mõned raamatud sobivad aeglaseks lugemiseks rohkem kui teised? Muinasjuturaamatud kindlasti. Neid võiks lugeda aeglaselt, väikeste ampsudena, ühe loo kaupa. Muinasja rahvajutud on omamoodi iseloomuga, nad ei hakka sinuga kohe suhtlema. Nemad tahavad aega. Isegi lugu, mis kohe meeldib, tahab lugejaga tasapisi kohaneda. Aga lugu, mis kohe ei kõneta, seda enam. See vajab isegi mõne aja pärast uuesti üle lugemist. Nõnda muinasja rahvajuttudega suheldes võid leida mõnest jutust sõbra kogu eluks või isegi elupäästja. Neile ei meeldi kiirustav ja pealiskaudne lugeja.

Millist raamatut võiksid tudengid proovida aeglaselt lugeda?

Ehk aitab see, kui lugeda nii, nagu sa peaksid seda lugu kellelegi jutustama. Kui ma olin väike, siis üks mu vendadest sattus vangi. Õnneks oli vanglas raamatukogu ja kirgliku lugejana luges ta end sellest raskest ajast läbi. Tuli koju ja hakkas neid raamatuid ümber jutustama. Istusime kõik tema voodi ees ja kuulasime. Ta oli nagu meie pere televiisor. Raamatu ümberjutustamine, see on kunst. Ta jutustas nii, et me vaatasime justkui filmi. Näiteks ka õhtuti üksteisele ettelugemine võib midagi muuta. Minu isiklikus elus on ka see kogemus olnud ja teinekord oli see lausa päeva parim osa. Rahulik lugemine enne magama jäämist oli nagu omamoodi meditatsioon. Ka lastele ette lugedes või jutustades tasuks silmas pidada rahu ja aeglast kulgemist. Et laps saaks unemaa väravatest turvaliselt läbi minna. Jutustamine sobib oma olemuselt õhtusse rohkemgi kui ettelugemine. Unejutt peaks olema mõnus jalgsimatk läbi loo, mitte auto- või bussiekskursioon.

Kui ma nüüd vaatan enda ees olevat riiulit, siis raamat, mis pani mind suvel eriti aeglaselt lugema, oli Fr. R. Kreutzwaldi “Kilplased”. Vedades eesti rahvajutu aastat, pakkusin eelmisel aastal inimestele lugemiseks üksteist rahvajutu kogumikku. Sealhulgas lugesime ühe kuu jooksul erinevaid kilplaste lugusid sisaldavaid kogumikke. Kreutzwaldi keel on väga eriline, vanaaegne ja omanäoline. Ta keerutab mõnikord sõnadega nii, et sa pead lugema mõnda lauset kaks või kolm korda, et aru saada, mida ta ütleb. Kui saad mõtte kätte, siis loed juba uuesti sellepärast, et see on nii mõnusasti öeldud. Kilplaste lugusid on laste jaoks ümber jutustanud veel Eno Raud ning Priit Pärn on sellel teemal mitmeid aastaid joonistanud - soovitan! Ka elulugusid ei saa kiiresti lugeda. Võtsin jõulude ajal ette kaks raamatut - „Eesti vanaisade lood ja salatarkused” ja “Eesti vanaemade lood ja salatarkused”. Nende raamatute formaat pole eriti lugejasõbralik, aga inimeste elulugude killukesed, mis neis peidus, on küll väärtuslikud. Jah, elulugusid ei saa kiiruga lugeda. See oleks, nagu sööks kiiresti midagi väga head: ahmid selle sisse, kõht saab ka nagu täis, aga õige maitseelamus jääbki saamata; loo väärtus tabamata.

Illustratsioon Freepik.com

Mida võiks kiirlugeja proovida, et võtta lugemistempot maha?

Soovitused aeglasele raamaturiiulile Aljona Karpuhhin

Siia rubriiki oleme valinud neli eestikeelset ja kaks ingliskeelset raamatut, mis räägivad nii otseselt aeglasest liikumisest kui ka teemadest, mis on kaudselt aeglase liikumisega seotud. Loodame, et igaüks leiab siit mõne teose, mis teda kõnetab. „KIIRUSTA AEGLASELT” Carl Honoré • Ilmumisaasta 2009 • Lehekülgi 240

Raamatus tutvustab Carl Honoré meile liikumist, mis esitab kiiruskultusele väljakutse, tõestades, et sageli on hoopis aeglane parem. Slow-liikumine ei tähenda sugugi mitte teosammul tegutsemist, vaid tänapäevases tormilises maailmas kiire ja aeglase vahel tasakaalu leidmist. Alates tantristliku seksiõppe keskusest Londonis ja superaeglasest treeningstuudiost New Yorgis kuni Itaaliani, mis on koduks aeglase toidu liikumisele, õpetab Honoré meelelahutuslik uurimistöö meile, kuidas tempo vähendamise filosoofiat rakendades nautida produktiivsemat ja rahuldust pakkuvamat elu.

„SÜVENEMINE” Cal Newport • lmumisaasta 2019 • Lehekülgi 248

Süvenemine on võime keskenduda kognitiivselt nõudlikule ülesandele, laskmata end häirida. Professor Cal Newport näitab, et peaaegu mis tahes ametis toob süvenemise eetika kasvatamine tohutut kasu. Raamatu teises osas tutvustab ta neljal reeglil põhinevat ranget treeningkava, mis muudab teie mõtteviisi ja harjumusi ning toetab süvenemisoskust. See raamat on suurepärane teejuht kõigile, kes tahavad saavutada hajusas maailmas keskendunud edu.

„KUIDAS VÄHENDADA OMA ÖKOLOOGILIST JALAJÄLGE” Joanna Yarrow

• Ilmumisaasta 2009 • Lehekülgi 128 Säästev eluviis pole kasulik mitte ainult planeedile ja pangaarvele, vaid ka teie tervisele. Raamatust leiate praktilisi juhiseid, mis aitavad vähendada isiklikku keskkonnamõju. Professionaalid õpetavad, kuidas pöörata oma elus uus, roheline lehekülg. Viide: http://www.sinisukk.ee/raamatud/silmaringile/loodus-geograafia/kuidas-vaehendada-oma-oekoloogilist-jalajaelge-detail

„PARADIIS” Tõnu Õnnepalu • Ilmumisaasta 2009 • Lehekülgi 200

Paradiis on üks koht ja üks aeg. Koht – väike küla Hiiumaa läänerannikul metsa ja mere vahel, aeg – põhiliselt 1980. aastate lõpp. See aeg ja see koht jõuavad meieni kirjadena autorilt. Realistlikus, aga samas piibellik-müütilises laadis jutustavad need pihtimuslikud kirjad korraga autori enda, ühe küla ja seal elanud inimeste lugu. Tõnu Õnnepalu maalib oma uues raamatus värvikaid pilte selle kauge ja üksildase paiga loodusest ja aastaaegadest, Paradiisi põliselanike veel tükati väga arhailisest elust, ning samas ka sellest lõbusast ajast 30 aastat tagasi, kui Eestisse tuli vabadus.

• Ilmumisaasta 2013 • Lehekülgi 336 Rahvusvahelise bestselleri “In Praise of Slow” autor Carl Honoré on kirjutanud raamatu, milles ta näitab maailma juhtivaid ärimehi, poliitikuid, teadlasi ja ühiskonnategelasi eeskujuks võttes, et parim viis oma probleemidega tegelemiseks on aja maha võtmine.

Illustratsioon Freepik.com

„THE SLOW FIX: SOLVE PROBLEMS, WORK SMARTER AND LIVE BETTER IN A WORLD ADDICTED TO SPEED” Carl Honoré

„SEEKING SLOW: RECLAIM MOMENTS OF CALM IN YOUR DAY” Melanie Barnes

• Ilmumisaasta 2019 • Lehekülgi 128 See rahustav raamat sisaldab nõuandeid, kuidas õppida aega planeerima, mediteerima ja ennast väärtustama; teadlikult, jätkusuutlikult ning kooskõlas loodusega elama ja nii enda igapäevaelus kui majapidamises aeglase elustiili põhimõtteid rakendama. Raamat on tõeline aja mahavõtmise juhend, mis annab sulle meelerahu ja aitab lõõgastuda.

Meelelahutus Võta aeg maha ja värvi mandalat!

Meelelahutus Pane oma teadmised ajakirja sisu kohta proovile ning lahenda aeglast ristsõna!

1 2 3 4

5 6

14 15

PAREMALE 2. Autor, kes oma raamatutes tutvustab slow-liikumist 4. Eestis asuv väikesaar, mis on kantud UNESCO vaimse pärandi nimistusse 7. Eestlane, kes jagab aktiivselt informatsiooni investeerimisest 10. Pood, kust saab osta riideid, millest eelmised omanikud on loobunud 11. Eraldi hoiustatav raha hädaolukordadeks 12. Naine, kes innustab rahulikumalt lugema, et saavutada raamatutega tugevamat sidet 15. Aeglases filosoofias olulisel kohal olev mõiste, mis viitab headuse püüdlusele 17. Tasuta veebinõustamise platvorm 18. Vaimne tehnika, mis aitab lõõgastuda ja päeva stressivabalt alustada 19. Avatud töökoda, mis asub Tartus ja on suunatud taaskasutusele, asjade korda tegemisele ning jäätmete väärindamisele. ALLA 1. Toit, mis pärineb ümbruskonnast 3. Vahva nimega kehaline harjutus, mille käigus tehakse kükke koos käesirutusega 5. Ümbertöödelda on võimalik just sellisest kangast tehtud riideid 6. Inimene, kes aitab kliendil jõuda oma täispotentsiaalini 8. Organisatsioon, mille loomisest sai alguse aeglane liikumine 9. Oluline hetk päevas, mis aitab hiljem töös loovam ja efektiivsem olla 13. Ringmajanduses on omamise asemel suur rõhk just sellel tegevusel 14. Mööda Peipsi järve rannikut looklev teekond 16. Turundusvõte, mille puhul tarbijaid eksitatakse arvama, et tegemist on keskkonnasõbraliku tootega

SINU VÕTI EUROOPASSE! AEGEE-Tartu on üleeuroopalise tudengiorganisatsiooni AEGEE ehk Euroopa Tudengite Foorumi võrgustiku haru. Meie eesmärgiks on pakkuda Tartu tudengitele enesearengu võimalusi nii siin kui ka mujal Euroopas, tutvustada erinevate riikide kultuure ning harida noori meile olulistel teemadel nagu näiteks sotsiaalne õiglus ja kliimakriis.

@aega_on

Kuula ka

AEGA ON!

podcasti AEGA ON! podcastis arutame inspireeritult SLOW-liikumisest, kuidas oma elus aega maha võtta ning oma tegevustes hinnata pigem kvaliteeti kui kvantiteeti.

Meie saates on külas käinud Harald Lepisk, Merit Raju, Reelika Alunurm, Sandra Vabarna, Reet Aus, Jaan Aru, Mayri Tiido, Marek Sadam, Kene Vernik, Kariina Laas.

AEGA ON ajakiri

Articles inside

Aeglaselt edukaks?

KESKKOND Ringmajandus – tee tulevikku

RAHA Rahateadlikkus kasvatab meelerahu

LUGEMINE Kirjandusega koos kasvamine

VAIMNE TERVIS Miks „Nukitsamehe” filmil oli õigus ehk Läbipõlemisest ja selle ennetamisest

MOOD Kiirest moest isikupärani

TRENN Rahulik ja efektiivne treenimine

Retseptinurk

TURISM Tähendusrikkad rännakud kiirustavas maailmas

TOIT Ülemaailmne liikumine on leidnud oma tee Eesti saarele

ELUSTIIL Sandra Vabarna. Uute harjumuste juurutamise meistriklass

Eessõna