TRENN Rahulik ja efektiivne treenimine

Rahulik ja efektiivne treenimine

Henry Grauberg

Olles ise teinud trenni juba palju aastaid, tean ma, kui keeruline on treeningutega alustada ja oma elustiili muuta. Tänapäeva kiires elutempos on palju tegureid, mis mõjutavad motivatsiooni ja harjumusi. Kui koolis on kiire periood või tööl stressirohke aeg, siis tekib küsimus, kuidas selle kõrvalt leida aega oma tervise ja heaoluga tegelemiseks. Kuigi treeningurutiini leidmine ja toitumise järgimine võibki aeg-ajalt väljakutseid esitada ning loobumismõtted pähe tuua, on sellistel hetkedel oluline osata end motiveerida.

Madalseisust üle saamiseks, laiskusele hüvastijätuks lehvitamiseks ja sportliku elustiiliga jätkamiseks peaksid muutused tekkima järk-järgult. Personaaltreenerina olen oma töös tähele pannud, et inimesed kipuvad kiirustama. Treeningutega liiga kiiresti alustamine on kindlasti algajaile üks sagedasemaid komistuskive. Alustatakse väga kiire tempoga, kuid siis hoog raugeb ja jalad muutuvad üha raskemaks.

„Püsivate muutuste esilekutsumiseks tuleb treeningut võtta kui maratoni, mitte kui sprinti.”

Parim strateegia on alustada veidi rahulikuma treeninguga ja lisada treenituse tõusuga järk-järgult hoogu juurde.

Kui treening on olnud pikka aega väga ebaregulaarne või pole olnud üldse aega treenida, siis ära alusta kohe viie karmi treeninguga nädalas. Alusta pigem paari rahuliku, aga efektiivse trenniga ja lisa hiljem treeningkordi juurde. Tagasilöögid on normaalsed ja kuuluvad asja juurde. Üleöö ei suuda keegi end vormi ajada.

KUIDAS MUUTA IGAPÄEVASED LIIKUMISHARJUMUSED EFEKTIIVSEMAKS?

Kui tahad oma tavapärase liikumise tulemusel rohkem rasva põletada, siis muuda liikumine pisut efektiivsemaks. Kui vähegi saad, kõnni iga päev trepist ja ära kasuta lifti. Kui võimalik, käi tööl jalgsi või rattaga, et päevast kalorikulu suurendada. Kui tahad kogu kehale koormust anda, võiksid lisaks aeroobsele trennile teha ka jõuharjutusi. See annab juurde jõudu ja puhast lihasmassi, mis kiirendab ainevahetust ning suurendab energiakulu ka puhkeolekus. Kui ei ole tahtmist nelja seina vahele jõusaali minna, siis proovi kasvõi välijõusaale, kus saad palju erinevaid harjutusi sama edukalt ära teha. Liikumine peaks olema osa elust ning kindlasti pakkuma rõõmu ja vaheldust argielule.

KUIDAS ALUSTADA TREENINGUTEGA NING VALIDA ENDALE SOBIV TRENNISTIIL?

Treeningutega peaks alustama nagu autosõiduga – ikka esimesest käigust. Kui on tunne, et ei oska oma lähtekohta paika sättida, on võimalik abi küsida pädevalt spetsialistilt. Trennistiili võiks dikteerida meeldivus – vali treening, mis sind päriselt kõnetab. Üldiselt võiks iga inimese nädalasse mahtuda ka 1 – 2 lihastreeningut.

Treenimiseks on erinevaid võimalusi. Kui eesmärk on end lihtsalt liigutada, aktiivne olla ja ennast hästi tunda, siis miks mitte käia mõnes tantsutrennis või teha endale rutiiniks hommikuvõimlemine. Kui eesmärk on spetsiifilisem, näiteks lihaste vormimine, kuid kangi tõsta ei meeldi, siis tuleks treeneri abiga sobiv kompromiss leida.

AVASTA OMA LEMMIKTRENN!

Kui trenni minemist takistab kerge lumesadu, väike tuuleiil, tühi kõht või pisut hilisem kellaaeg, siis on sind suure tõenäosusega tabanud motivatsioonipuudus. Kui tunned, et treening ei paku enam varasemaga võrreldes erilist naudingut ja on muutunud üksluiseks, võib põhjuseks olla igavaks muutunud treeningrutiin. Sel juhul astu mugavustsoonist välja ja katseta erinevate trennidega! Asenda jõutreening kord nädalas jooga või rahuliku võimlemisega, maanda pingeid aktiivse jalutamisega või proovi rühmatrenni asemel jõusaali väljakutseid. See hoiab erksust, igas mõttes! Nii püsib fookus ja mõte terav. Trennist on palju rohkem kasu, kui sa keskendud ja hingega asja juures oled.