7 minute read
Mure 5G pärast
from Aare Koppel: iga klient peab saama hea emotsiooni ｜Teataja 6/2021
by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK) muretseb – kas üleminek 5G-tehnoloogiale ja elektromagnetiline saaste on ikka piisavalt ohutu. Kuna ka Eestis on aeg-ajalt tekkinud küsimusi nii 5G- kui ka muude tehnoloogiate tervisemõjust, siis tutvustan mõningaid arutelus esile kerkinud küsimusi ja argumente, tuginedes EMSK arvamusele „5G ökosüsteemi ühiskondlik ja ökoloogiline mõju“.
REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees
Advertisement
EMSK, mis on EL-i organiseeritud kodanikuühiskonna hääletoru Brüsselis, tõdeb, et 5G iseenesest ei ole uus tehnoloogia, vaid seniste tehnoloogiate (1G kuni 4G) edasiarendus, mis eksisteerib tulevikus nende kõrval. Selle tulemuseks on eri võrkude võrgustik: suurem hulk mitmekesisemaid raadiosagedusalasid, palju andmeid vahetavaid seadmeid ja hulgaliselt suhtlust kasutajatega. 5G-tehnoloogia peaks võimaldama traadita hüperühendatust, võimalust katta ja ühendada tohutul hulgal seadmeid ning palju kiiremat edastuskiirust, mille ühik on Gbit/s. See saavutatakse lainekimpu moodustava spektri koondamise ja mitme paralleelühenduse abil, kasutades nii Massive MIMO antenne (operaatori faasimassiivi tugijaam) kui ka tavalisi MIMO antenne (kliendi enda seade) ja lühikest latentsusaega (millisekundid operaatori enda taristu, kuid mitte ülejäänud interneti jaoks).
Üleilmse mobiilsideoperaatorite esindusorganisatsiooni GSMA 2019. aasta uuring näitab, et 5G-võrgu uusi võimalusi on vaja isejuhtivate sõidukite, virtuaalreaalsuse, liitreaalsuse ja nn kombatava interneti toimimiseks. Teisi rakendusi saab kasutada praeguse tehnoloogia (4G LTE ja kiudoptiline võrk) abil. 5G-tehnoloogia hõlbustab tehisintellektil põhinevate rakenduste arendamist ning seepärast peetakse seda tehnoloogiat tänapäevase, üha automatiseerituma ja digitaalsema majanduse arengu peamiseks elemendiks.
Mõjutab tervist või mitte?
Senini on EL-i ja liikmesriikide asjaomased ametiasutused teatanud, et puuduvad teaduslikud tõendid 5G-tehnoloogia negatiivse mõju kohta inimeste tervisele. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) väitel ei ole pärast paljusid uuringuid leitud põhjuslikku seost traadita tehnoloogiaga kokkupuute ja kahjulike tervisemõjude vahel. Samas aga on üle maailma teaduskogukondi, kes on esitanud tõendeid selle kohta, et on põhjust muretseda inimkeha ja muude elusorganismide pikaajalise ja kõikjal esineva kokkupuute pärast 5G-võrkudes kasutatavate mikrolainesagedustega ja 5G-tehnoloogiatele omaste 10-, 20-, 30- või enama gigahertsiste raadiosagedustega.
Euroopa tasandil on muret elektromagnetilise saaste võimaliku tervisemõju pärast väljendatud mitmes dokumendis. Näiteks Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu 14. märtsi 2012 otsuses nr 243/2012,
Eestis pakub 5G mobiilsidet Telia, kelle 5G-võrku saab kasutada Eesti suuremate linnade eri piirkondades ning mitmetes väiksemates linnades, alevikes ja külades.
millega loodi mitmeaastane raadiospektripoliitika programm, ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta soovituses 1999/519/ EÜ, milles käsitletakse üldsuse kokkupuute piiramist elektromagnetväljadega (sagedusega 0 Hz kuni 300 GHz). Neis dokumentides öeldakse, et on ülioluline tagada pidev järelevalve selle üle, kuidas spektri kasutamise ioniseeriv ja mitteioniseeriv toime mõjutab inimeste tervist, sealhulgas tuleb vaadelda ka kumulatiivset toimet, mida tegelikus elus põhjustab mitmesuguste spektrisageduste üha laienev kasutamine üha suurema hulga eri seadmete poolt.
Järgmised elektroonikaromud
Mõned kodanikuühiskonna organisatsioonid on esile tõstnud uute 5G-võrkude võimalikku keskkonnamõju. Nende osa väiteid on seotud ebapiisavate keskkonnamõju uurimist nõudvate sätetega või sobimatute mehhanismide ja meetmetega 5G-võrgu taristu energeetilise jalajälje vähendamiseks või elektroonikaromude ringlussevõtu edendamiseks.
Nad leiavad, et 5G keskkonnale ja kliimale avalduva mõju nõuetekohaseks hindamiseks peavad riigiasutused võtma arvesse muu hulgas järgmisi aspekte: kasvuhoonegaaside heited, kriitilise tähtsusega tooraine kättesaadavus ja tarbimine, asjade interneti kaudu ühendatud ja selles toimivate objektide kasutatav energiakogus ja -allikad, samuti traadita andmeside edastamiseks ning andmete tsentraliseerimise ja transiidipunktide käitamiseks kasutatav energiahulk ja -allikad.
Koos 5G ja asjade interneti kasutuselevõtuga lisandub elektroonikaromude kategooriasse miljardeid uusi 5G-võrgu elemente ja majapidamistarbeid (elektroonika ja kodumasinad, rajatised jne), mida tuleb samuti arvesse võtta nii ringmajanduse kontseptsiooni kui ka jäätmete mittetekitamise poliitika kujundamisel.
Tervisemure kasvab
Viimase 20 aasta kiire tehnoloogiline areng on toonud kaasa elektromagnetväljade kasvu ja sellest põhjustatud elektrosudu tagajärjel tekkinud saastatuse suurenemise. Väidetavalt kasvab elektrosudu mõju kõige suurema elektromagnetkiirgusega piirkondades elavate inimeste tervisele ja elukvaliteedile.
Ülitundlikkus elektromagnetväljade suhtes ehk elektromagnetväljade talumatus on tunnistatud haiguseks (nt Euroopa Parlamendi poolt). Selle all kannatab üha rohkem inimesi ja võib eeldada, et palju tihedamat elektroonilise side võrku vajava 5G kasutuselevõtuga muutub see veelgi levinumaks.
Üle maailma on tehtud uuringuid, mille tulemustes on väidetud, et elektromagnetilise kiirguse bioloogiline mõju ei kujuta endast terviseriski tingimusel, et riiklikud või rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse eest kaitsmise komisjoni standardid on täidetud. Samal ajal leidub alates 1970. aastatest kuni tänapäevani teisigi uuringuid, milles on järeldatud, et oht inimeste tervisele on olemas. Aastaid tagasi klassifitseeris WHO raadiosageduste tekitatud elektromagnetvälja võimalikuks kantserogeeniks, nüüd on WHO-ga sarnasel seisukohal EL-i ja USA ametivõimud. Seoses 5G-võrkude kasutuselevõtuga teatas WHO, et hindab 2022. aastal uuesti raadiosagedusspektri (3 kHz kuni 3000 GHz) elektromagnetväljade riske.
On tehtud uuringuid, milles väidetakse, et mobiiltelefonide ja raadioside taristu poolt eraldatava kiirguse mõju (isegi mittesoojuslik heide) kujutab endast ohtu inimeste tervisele neuronaalsest, reproduktiivsest, onkoloogilisest ja genotoksilisuse seisukohast. Olgu siin näiteks toodud Euroopa REFLEX-i uuring (2004), mille korraldas EL-i nimel 12 teadusasutust.
Asjaomased institutsioonid aga leiavad oma hinnangute ja metoodika põhjal, et mobiiltelefonide ja raadioside taristu eraldatav kiirgus on inimestele ohutu. Euroopa Komisjon ja enamik teiste maailma riikide valitsusi kasutab üldsuse elektromagnetvälja kiirgusega kokkupuutumisele piirnormide määramisel ICNIRP-i suuniseid. 2020. aastal ajakohastatud ja avaldatud ICNIRP-i suunistes võeti arvesse ka lainekimbu moodustamist ja sagedusi – 5G-le omaseid parameetreid –, kuid arvesse ei võetud sageduste koondamist ega ühenduste suuremat tihedust. ICNIRP leiab, et kokkupuude 5G-antennidest tuleneva kiirgusega on ligikaudu sarnane 3G- ja 4G-antennidega, kuid nendib samas, et uute tehnoloogiate arengut on raske ennustada.
Vaata lähemalt!
Valik uuringuid tervisemõju kohta h Environmental Health Trust www.ehtrust.org. h The Lancet www.thelancet.com/journals/lanplh/article/
Ühtset arusaama pole
Kokkuvõtteks võib öelda, et asi on segane. Küsimus ei ole mitte uuringute ega andmete vähesuses, vaid nende järelduste haakumatuses ja ühtse, tunnustatud arusaama puudumises.
Mis puutub aga EMSK järeldustesse, siis innustab see Euroopa Komisjoni tegema edusamme uute 5G- ja 6Gtehnoloogiate valdkonnaülese mõju hindamisel, arvestades, et ohtude ja nõrkuste kõrvaldamiseks on vaja vahendeid ja meetmeid. Samuti soovitab EMSK, et EL-i ja liikmesriikide vahendeid eraldataks nii inimestele kui ka keskkonnale keskenduvate põhjalikumate valdkonnaüleste teadus- ja mõju-uuringute tegemiseks ning nende tulemuste levitamisele. Selle eesmärk on harida nii üldsust kui ka otsuste tegijaid, mh luua EL-i parema teavitamise, konsulteerimise ja otsustusprotsessi platvorm mobiilse elektroonilise side ühiskondliku ja ökoloogilise mõju teemal.
PALJU ÕNNE!
70
EESTI MAAÜLIKOOL Ülikooli juured ulatuvad aastasse 1873, mil Tartus alustas tööd veterinaariakool. Aastatel 1951–1991 kandis õppeasutus nime Eesti Põllumajanduse Akadeemia ja aastatel 1991–2005 Eesti Põllumajandusülikool. Praeguse nimega – Eesti Maaülikool – tegutsetakse 2005. aastast.
Eesti Maaülikooli koosseisu kuulub viis instituuti, üks kolledž ja kaks teaduskeskust. Suur osa teadus- ja õppetööst toimub ligi 40 hektaril laiuvas ülikoolilinnakus, kus õppehoonete ja raamatukogu kõrval on silmside kaugusel Tartu üks pilkupüüdvamaid spordihooneid ja kõrgeim üliõpilasühiselamu. Teadus- ja praktikabaasid asuvad ka Järvselja õppe- ja katsemetskonnas, Polli aiandusuuringute keskuses, Rõhu katsejaamas ning Võrtsjärve kaldal asuvas limnoloogiakeskuses.
35
MISTRA-AUTEX AS
30 25
ABB AS ABESTOCK AS ALEKON PROPERTY AS ARC PROJEKT OÜ ARIKO RESERV OÜ EERO OÜ EESTI KRAANAVABRIK OÜ EESTI LOTO AS EESTI MURUD OÜ EESTI MÖÖBLITOOTJATE LIIT MTÜ ENGLO OÜ EPLER & LORENZ AS EPP OÜ ESRO AS ESTIKO-PLASTAR AS ETEM PÄRNU OÜ GS INVEST OÜ HARKU KARJÄÄR AS HC PRO AS KH ENERGIA-KONSULT AS LOOVARA OÜ M JA P NURST AS MALEKO AS MAVES OÜ MEFO AS ONEGA OÜ PKC EESTI AS PRIKE AS RAKVERE SOOJUS AS REACH-U AS SAARMAS AS SCANWELD AS SMISO OÜ TALLINNA SADAM AS TAWEST RAAMATUPIDAMISTEENUSED OÜ TBB PANK AS VALENT OÜ AMARI METALS OÜ BALBIINO AS BOBCAT BALTI OÜ ERICSSON EESTI AS GEO S.T. OÜ GREENCARRIER FREIGHT SERVICES ESTONIA OÜ I.M.C.S. EESTI OÜ IEG AS INTERCHEMIE WERKEN DE ADELAAR EESTI AS KMA OÜ LAVINTON OÜ MADIS ABILINE FIE MERINVEST OÜ OKSA MARJAMAA TALU OÜ PDL LOGISTIC OÜ QUALITEX AS RAUAMEISTER AS TARFURGO OÜ UNIFIEDPOST AS
Multilingua keeleõppurite kursuse lõpetamine Eesti kunstiakadeemia katusel. Foto: erakogu
Inglise keel suhu e-õppes
HANNELA NEI Multilingua Keelekeskuse projektijuht
Multilingua Keelekeskus on tegutsenud üle 25 aasta ja selle ajaga oleme saanud suurimaks keeleõpet pakkuvaks kooliks Eestis. Korraldame keeleõpet nii kodu- kui ka välismaal. Lisaks 20 võõrkeele õpetamisele ja keelenõustamisele oleme arenemas kompetentsikeskuseks, kus teeme ka koolitusi haridustöötajatele ja ettevõtete meeskondadele.
Paari viimase aasta jooksul, mil pandeemia on mõjutanud paljude ettevõtete töörütmi, on Multilinguaski välja kujunenud n-ö uus normaalsus, et keeletunde viiakse läbi distantsõppes, omandades võõrkeelt virtuaalses klassiruumis. Selle eeliseks on, et ühes keeletunnis võivad koos olla õppijad, kes ei viibi ühes linnas, riigis või ajatsooniski. Samuti pakutakse keeleõppevõimalusi hübriidses klassiruumis, mis tähendab, et osa õppijaid ja õpetaja on füüsiliselt kohapeal, teised aga integreeritakse veebiplatvormi vahendusel distantsilt.
Seega seisab Multilingua ees lähiaja üks suurimatest väljakutsetest harida nii õpetajaid kui ka õppijad tehnoloogia kõige uuemate lahendustega, et kõik saaksid moodsatest keeleõppevõimalustest maksimaalset kasu. Seetõttu on Multilinguas loodud digiõppe valdkonnajuhi ametikoht. Samuti koolitame regulaarselt oma õpetajaid ning pakume neile võimalust osaleda isikliku ja professionaalse arengu programmis.
Sel aastal lõi Multilingua keelekeskus Enterprise Europe Networki (EEN) võrgustiku kaastoel kontaktid Suurbritannia ettevõttega Perfectly Spoken. See on inglise keele kursusi pakkuv e-õppe keskkond. Siin saavad inglise keelt õppida nii iseseisvad keeleomandajad kui ka need, kes eelistavad n-ö kombineeritud õpet – veebiplatvorm toetab ja täiendab Multilingua õpetajaga klassiruumis läbi töötatud õppematerjale.
Koostööleping Multilingua ja Perfectly Spokeni vahel on praeguseks sõlmitud ning loodame arenevat koostööd, et pakkuda oma klientidele veebikeskkonnas inglise keele õppimiseks veelgi laiemaid võimalusi, kus pidevalt täiendatud nüüdisaegsed õppematerjalid on sobivad nii algajatele (A1 tasemel) kui ka juba kõrgemate keeletasemete (kaasa arvatud C2 keeletaseme) valdajatele. Soovitame ettevõtetel, kel on huvi leida uusi koostööpartnereid välisriikides või kes vajavad sihtriikide kohta spetsiifilist infot, tutvuda EEN-i võrgustiku võimalustega.
