Koja töövõit: taasterahastu muutub ettevõtjasõbralikumaks

Koja töövõit: TAASTERAHASTUST ANTAVATE TOETUSTE ÜLDTINGIMUSED MUUTUVAD ETTEVÕTJASÕBRALIKUMAKS

Kaubanduskoda saatis oktoobris rahandusministeeriumile 11 ettepanekut määruse eelnõu kohta, mis paneb paika Euroopa Liidult saadava taaste- ja vastupidavusrahastuse alusel makstavate toetuste andmise üldtingimused. Praeguseks on rahandusministeerium võtnud arvesse mitu kaubanduskoja ettepanekut.

Eelnõu esialgses versioonis oli kirjas, et kui riik loobub taastekavas kokku lepitud reformi või investeeringu elluviimisest, siis nõuab riik ettevõtja projektile eraldatud toetuse tagasi. Seega oleks ettevõtja pidanud toetuse tagasi maksma ka juhul, kui ta ei oleks rikkunud ühtegi temaga seotud toetuse saamise tingimust. Näiteks kui riik oleks teinud toetusmeetme rohepöörde toetamiseks ja ettevõtja oleks saanud toetust rohepöörde elluviimiseks, siis oleks riigil olnud õigus toetus tagasi küsida, kui Eesti oleks loobunud rohepöörde elluviimisest.

Kaubanduskoja ettepanekul jättis rahandusministeerium selle punkti eelnõust välja. Ministeerium nõustus koja kriitikaga ning leidis, et kuivõrd reformide ja tulemuste tagasipööramine on poliitiline otsus, mis võib tuleneda kas valitsusest või Riigikogust, siis sellises olukorras ei saa toetuse saaja vastutada toetuse tagasinõudmise täitmise eest.

Majandustegevuse ja ligipääsetavuse nõudeid on täpsustatud

Kaubanduskoda palus ministeeriumil selgitada, kas seletuskirjas toodud väide vastab tõele, et toetust on võimalik taotleda üksnes nendel ettevõtjatel, kelle kohta on info majandustegevuse registris. Rahandusministeerium on lisanud selgituse, et majandustegevuse nõuet kohaldatakse üksnes juhul, kui toetatakse ettevõtjat, kelle põhi- või kõrvaltegevus on hõlmatud vastavas valdkonnas tegutsemise lubadega. Seega saavad toetust taotleda ikkagi kõik ettevõtjad.

Lisaks palus koda ministeeriumil täpsustada, milliseid ligipääsetavuse nõudeid tuleb järgida, kui toetatav tegevus ei ole seotud ehitiste, rajatiste ega e-keskkondadega. Näiteks võib ettevõtjal tekkida küsimus, et kui riik rahastab teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooniga seotud projekti, siis millised on selles valdkonnas ligipääsetavuse nõuded. Saime ministeeriumilt vastuse, et ligipääsetavuse nõuet ei kohaldata toetatavate tegevuste suhtes, mille kohta ei ole kehtiva õiguse kohaselt ette nähtud erinõudeid või standardeid või ligipääsetavuse nõuete kohaldamine ei ole asjakohane.

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Suur summa raha viieks aastaks

Eestile koostatud taastekava suurus aastateks 2021–2026 on umbes 982 miljonit eurot, mis on suunatud muu hulgas rohe- ja digipöörde elluviimiseks. Uue määruse „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ peamine eesmärk on kehtestada taastekavas nimetatud reformideks ja investeeringuteks antavate toetuste kasutamise üldtingimused ning nõuded toetuse saajatele.

Iga konkreetse toetusmeetme kohta teeb riik eraldi toetuse andmise tingimused, kuid need peavad olema kooskõlas üldtingimustega. Seega mõjutab eelnõu kõiki ettevõtjaid, kes soovivad taotleda toetust, mida Eesti maksab taaste- ja vastupidavusrahastust.

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Kas teadsid?

Eesti jaoks on praegu fikseeritud 759,7 miljonit eurot. Ülejäänud toetussumma kohta tehakse lõplik arvutus 2022. aasta juunis värskete SKP andmete alusel.

Euroopa Komisjon teeb Eestile toetuse väljamaksed vastavalt taastekavas kokku lepitud tulemuste saavutamisele. Väljamakseid tehakse üks-kaks korda aastas Euroopa Nõukogu rakendusotsuses kinnitatud proportsioonide alusel, iga väljamakse maht on u 15% toetuse kogusummast.

Toetatavad valdkonnad:

h tervishoid ja sotsiaalkaitse: 336 miljonit eurot h ettevõtete digipööre: 116 miljonit eurot h ettevõtete rohepööre: 220 miljonit eurot h digiriik: 122 miljonit eurot h energeetika ja energiatõhusus: 92 miljonit eurot h säästlik transport: 96 miljonit eurot

982

miljoni euro kanti toetust saab Eesti kuni aastani 2026 EL-i taaste- ja vastupidavusrahastust.

Kliimaeesmärkide täitmisse panustab Eesti 41,5% taasterahastu mahust. Üks eesmärke on ka Tallinna-Tartu raudteeliini elektrifitseerimine. Elroni teatel peaks uus liin valmima detsembriks 2024, sellel sõitma hakkavad kuus uut kahesüsteemset elektrirongi on juba tellitud – hanke võitis Škoda. Foto: Kristjan Teedema / Eesti Meedia / Scanpix