Kui palju maksab terve töötaja?

Uus ürituste sari!

Hommikujutud on kaubanduskoja uus ürituste sari, kus ettevõtjad ja oma ala eksperdid saavad võimaluse arutleda mitmesugustel teemadel. Hommikujuttude idee on eri vaatenurkade jagamine ja sellele järgnev arutelu. Oskus aktiivselt kuulata ja mõtestatult arutleda tuleb kasuks kõigile. Tule ja saa osa! Hommikujuttude sarjas saad h kuulda praktikute seisukohti ja arvamusi eri teemadel, h arendada aktiivse kuulamise ja arutelus kaasa löömise oskust, h kujundada seisukohta teemadel, milles sul varem seisukohta ehk ei olnudki.

Kui palju maksab terve töötaja?

Sellele küsimusele otsisime vastust koostöös sotsiaalkindlustusametiga korraldatud veebiseminaril. Siinkohal toon välja olulisema, mis jäi kõrvu moderaatori ja kuulajana.

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

Ave-Gail Kaskla-Kuprys, tööpsühholoog: kvaliteetne ja sisukas töö toetab töötaja heaolu, tööandja peab tagama töökeskkonna heaolu

Kadri Mägi-Lehtsi, Roche Eesti tegevjuht: hea tervis on tööõnne ja edukuse alus

Enamasti teatakse, et rööprähklemisel on negatiivne mõju töösooritusele ja et rööprähklemine on oluline stressiallikas. Paljudele tuleb aga üllatusena tõsiasi, et ka töö monotoonsus võib mõjuda vaimsele tervisele. Praktiseeriva tööpsühholoogina rõhutas Kaskla-Kuprys korduvalt, et tööandja peab tagama töökeskkonna psühhosotsiaalse turvalisuse ja heaolu ning seda ei saa lugeda töötajatele pakutavaks boonuseks.

Kaskla-Kuprys tõi välja ka peamised põhjused, mis viivad tööalase stressi, läbipõlemise või hullemal juhul vaimse tervise probleemideni. h Tööandjatel ei ole välja töötatud strateegiaid, kuidas käituda füüsiliselt või verbaalselt vägivaldse kliendiga, millised on sellises olukorras töötaja õigused ning kuidas need tagatakse. Sageli jääb töötajale tunne, et ennekõike on oluline hoolitseda kliendi kui enda heaolu eest. h Töötajatel on pidev ajasurve ja tööd kuhjuvad. h Ebaregulaarne tööaeg, töötatakse õhtuti, öösel ja nädalavahetustel. h Tihtipeale kardavad töötajad oma töö kaotada, kuna paljud elavad palgapäevast palgapäevani. Tööandja võib küsida – mis ma vastu saan? Mis kasu see mulle toob? Arvud räägivad enda eest. Iga vaimsesse tervisesse investeeritud üks euro toob tagasi neli eurot, viitavad uuringud.

Ettepanekud, mida tööandjad saavad kaaluda, et töötajate vaimset tervist hoida: h Ennekõike on vaja koolitada otseseid juhte, kes inimestega tegelevad. h Kaaluda, kas tervise-coaching oleks abiks. Seda kasutavad tööandjad aina rohkem. h Panustada organisatsioonis teadlikkuse suurendamisele. h Ennetav nõu töötajatele on tunda kõigepealt iseennast, osata leida ohumärke, iseend analüüsida ja hinnata. Tõhus enesejuhtimine on võimas tööriist. h Lisajõu palkamine vaimse tervisega tegelemiseks ei ole tihti nii kallis kui kardetakse. h Töötajale on tagasiside saamine väga oluline. h Nõu ja abi küsimist peab julgustama ja see olgu töökultuuri osa. h Vigadest rääkimine ja nende tunnistamine julgustab ja õpetab teisi – jagage julgelt enda äpardusi kolleegidega! h Muutustest teavitamine peab olema selge ja hästi edasi andud, see annab töötajale kindlust.

Töötaja tootlikkus ja efektiivsus tagab majandusliku edu. Siiski tõi Mägi-Lehtsi välja, et Eestis on probleem elanike töövõime langus – praegu on neid inimesi umbes 100 000 ja see trend süveneb. Probleemide pingereas on teisel kohal vaimne tervis. Mägi-Lehtsi rõhutas, et see võiks olla viimane häirekell ja põhjus, miks tööandja peaks vaimse tervise teemaga tegelema.

Nii mõnedki loodavad, et kodukontor on vaid lühiajaline nähtus, kuid Mägi-Lehtsi on veendunud, et kodukontor on tulnud selleks, et jääda. Siin on kohe aga ohukoht: kus jookseb töö ja kodu (puhkeaja) piir? Kuidas on kodus tagatud turvalisus ja andmekaitse? Pikaaegse juhina tõdes Mägi-Lehtsi, et olenevalt isikuomadustest võib kodust töötamine inimesele kas sobida või just produktiivsust pärssida, kuid igal juhul ei anna kodukontor meeskonnatööle midagi juurde. Praktilised soovitused juhtidele: h Meeskonnatöö raames tasub küsida „Kuidas päriselt läheb?“ ja vastust tõsiselt ka kuulata. h Usalda oma meeskonda ja hooli päriselt, üks ühele vestlustesse panustatud aeg tasub end ära. h Töötaja jaoks on tihti stressiallikaks klient. Aruta ja leia moodus, kuidas suhestuda vihase kliendiga ja milline on ettevõtte sees tugivõrgustik, kellelt toetust saada. h Keskastmejuhtide roll töötajate motiveerimises ja hoidmises on ülioluline, aga samas on just keskastmejuhid praegu suurima surve all. Seega on tippjuhtide olulisus kogu meeskonna toetamises suurem kui kunagi varem. Soovitused kõigile: h Iseenda tundmine on a ja o.

Oska ära tunda endale omased esmased stressitunnused ja -reaktsioonid. h Teadveloleku praktika (mindfulness) aitab vähendada muretsemist. Parema enesejuhtimisega saab hoida vaimset tervist ja muuta elu nauditavamaks. h Kui keegi tuleb murest rääkima, siis küsi: „Mida sa minult ootad?“

Enamasti on vastus: „Aitäh, et kuulasid!” h Sotsiaalsete ja psühholoogiliste oskuste arendamine. Suhete teadlik hoidmine ka kaugtööd tehes. h „Ei“ ütlemise kultuur.

Eestis on probleem elanike töövõime langus – praegu on neid inimesi umbes 100 000 ja see trend süveneb.

Ann Lind-Liiberg, sotsiaalkindlustusamet, perelepituse teenusejuht: koolis ei õpetata, kuidas lahku minna. Tööandjad ei pea seda tegema, kuid saavad vanemaid suunata abi otsima spetsialistidelt

Lahku minnes lõppeb kahe lapsevanema partnerlussuhe, kuid lapsevanema suhe peab jätkuma. Tihti jääb laps aga kahe vaidleva lapsevanema vahele. Kohtutee on koormav mõlemale poolele, sest tavaliselt on see mitu aastat vältav protsess, kus probleemiga sisuliselt ei tegeleta. Lisaks mõjutatakse sageli laste kaudu teist lapsevanemat. Oluline on lahkumineku ja sellega kaasnevate probleemide normaliseerimine. Keerulise lahkumineku korral tuleb appi pereterapeut, kes aitab probleeme lahendada.

Lind-Liiberg nentis, et paljud lahkuminevad vanemad pöörduvad vaidluste korral juristi või kohtu poole, teadmata, et erimeelsuste lahendamiseks on ka teisi võimalusi. Reaalsus on see, et need lapsevanemad võivad kulutada aastaid kohtupinki, süvendades konflikti veel enam. Mõnele lapsele tähendab see tülitsevaid vanemaid terveks lapsepõlveks. Tööandjale tähendab see omakorda töövõimetut töötajat, tihtipeale pikaks ajaks. Kui pereprobleemid mõjutavad töötaja produktiivsust, siis vastus „see on töötaja isiklik probleem” enam ei päde. Tööandja või kaastöötaja ei peaks tundma häbi, soovitades raskes olukorras abi küsida. Tööandja või personalitöötaja ei saa võtta psühholoogi rolli, kuid vahel on kõige rohkem kasu just suunavast abikäest.

Vanemlusega seotud küsimuste korral soovitas Lind-Liiberg lugeda portaali www.tarkvanem.ee või helistada Lasteabi infotelefonile 116 111. Tööandja ei saa sekkuda pereellu, kuid saab toeks olla vanemale, kes on keerulises olukorras.

Kati Luhaäär, advokaadibüroo Sorainen: advokaaditööd võib pidada sarnaseks tippsportlase omaga, sest mõlemad on nõudlikud ja intensiivsed.

Inimesed on kõige alus. See tähendab, et tuleb osata märgata ennast ja teisi. Luhaäär rääkis, et Sorainenis on kaasamine võtmesõna: tehakse regulaarselt regionaalseid küsitlusi, mille abil kaardistatakse inimeste rõõmud, mured, ootused ja ettepanekud. Eelmise aasta pühendumusuuringu osalemisaktiivsus oli üle 90%, mis näitab, et inimesed tahavad ettevõtte arengus kaasa lüüa ja usuvad, et nende sõna loeb. Veel näiteid viimastest Sorainenis tehtud uuringutest ja kaasatusest: meeskondade strateegiaarutelud, väärtuste töötoad, well-being-töörühm (mitmesugused algatused inimeste teadlikkuse suurendamiseks), jätkusuutlikkuse töörühm (viimane on töötajate endi algatusel ja vabatahtlikkuse alusel koondunud rühm).

Büroos töötab ka palju tudengeid, keda innustatakse ja toetatakse mentorluse ja eri koolitustega. Näiteks on loodud Sorainen Student Academy, kus toimuvad loengud paljude praktiliste näidete ja kasulike suunistega, võimalus on osaleda harjutuskohtus ja praktilises meeskonnatöös. Samuti on büroo loonud veebiplatvorme õppimiseks ja töötajate koolitamiseks. Suve lõpus käivitati e-õppeplatvorm, mis koondab videoloenguid, interaktiivseid testmaterjale, viiteid koolitustele jpm. Lisaks platvormil pakutavale sisule on igale inimesele määratud ametikohale vastav individuaalne õppeteekond, et karjääris edeneda.

Inimkeskne juhtimine on oluline. Näiteks on mentori kaasamine üks konkreetne väljund, et uue inimese sisseelamise jooksul tekkivad küsimused leiaksid kiirelt vastused ning orienteerumine protsessides, süsteemides ja inimsuhetes mööduks sujuvamalt.

Pingelisest tööst taastumiseks tuleb leida paindlikke võimalusi puhkamiseks. Sorainenis püütakse puhkamise vajalikkust teadvustada nii juhtide kui ka teiste töötajate seas, mistõttu olid suvekuudel poolikud ja koosolekutevabad reeded. Isegi kui kõik seda võimalust igal nädalal ei kasutanud, oli kõigil võimalus ja vabadus oma tööd ja vaba aega sobivalt korraldada.

Noortele on aina enam oluline sotsiaalne vastutustunne ja panus ühiskonda: näiteks tasuta õigusabi pakkumine, sooline tasakaal, heategevus jms. Soraineni inimesed osalevad ka ise ühiskondlikes algatustes, mis neid kõnetavad. Heategevuseks on antud kõigile üks vaba päev.

Kuidas värvata noori?

Paljudes Euroopa Liidu riikides on noortest oskustöölistest tõsine puudus, eriti väikese ja keskmise suurusega (VKE) ettevõtete seas. See avaldab negatiivset mõju VKE-de kasvuväljavaadetele ja konkurentsivõimele. Samal ajal on paljudel VKE-del probleeme ka uute töötajate integreerimisega ettevõttesse ja vastastikusel rahulolul põhineva suhte loomisega. Kaubanduskoda osaleb koos Taani, Saksamaa ja Poola partneritega Regrow projektis, mille eesmärk on parandada eespool kirjeldatud olukorda, võttes arvesse nii tööandjate kui ka töötajate vajadusi. Soovime aidata VKE-del värvata hädavajalikud töötajad, eriti millenniumi- ja Z-põlvkonna seast. Samuti aitame ettevõtetel oma personalijuhtimise süsteeme sisse seada. Projekti raames valmib koolitusprogramm, mille testimisel on võimalik osaleda ka Eesti ettevõtjatel. Täpsem info merit.fimberg-espuch@koda.ee.

40% OTSUSTEST, MIS ME TÖÖL IGA PÄEV TEEME, ON TEGELIKULT MEIE HARJUMUSED

Maailmas on väga palju vahendeid ettevõtte üleandmise/ülevõtmise protsessi abistamiseks – finantskonsultandid, ettevõtte väärtuse hindamiste metoodikad, konsultatsioonifirmad, mis aitavad omavahel kokku viia üleandjaid/vastuvõtjaid jmt. Siiski on üks valdkond, millega tegeletakse senimaani väga vähe – ettevõtte asutajate, loojate ja tegevjuhtide emotsioonide juhtimine.

MARJU MÄNNIK kaubanduskoja väliskaubanduse vanemnõunik

Juba varakult tasub mõelda, kuidas ennast identifitseerida. Inimese eksisteerimise mõte ei peaks olema vaid tööga seotud. Tänapäeval täidame me lisaks töörollile veel mitut teistki rolli. Tasub mõelda, kuidas ja mis rollides teised inimesed – sinu lähedased, sõbrad, tuttavad, naabrid – sind näevad. Kasulik oleks proovida analüüsida oma tegemisi läbi teiste silmade. Sinu elu mõte on ühtlasi ka sinu tööalaste eesmärkide saavutamise võti, nii nagu on see ka võtmeks sinu eraelu ja isiklike eesmärkide puhul.

Kui oled jõudnud otsusele oma ettevõttest loobuda, siis on hea hakata taasavastama iseennast. Tuleks olla kannatlik, sest muudatuste läbimõtlemise ja -töötamise peale kulub aega. Palju on ajutisi lahendusi, millega harjumine on samuti aeganõudev. Tekivad vajadused ja võimalused uusi asju õppida, senisest enam suhelda oma toetusrühmaga (lähedased, mõttekaaslased, sõbrad, mentorid), sest ainus kindel asi sel avastuste teel on muutustega kohanemine.

Ka maailma suurimad ettevõtted, näiteks Amazon, ei muutnud oma tippjuhtkonda päevapealt. Aastaid arutleti sel teemal avalikult, aga alles juulis 2021 liikus Jeff Bezos juhatuse esimehe kohalt nõukogu esimeheks. Enese taasavastamise teel tasub mõelda, milline võiks olla sinu parim võimalik tulevik (millest unistad), millist täisväärtuslikku elu sa ise juhtida tahad, millisena näed sa oma elu mõtet. See on ka hea aeg oma loo (narratiivi) muutmiseks ja korrigeerimiseks.

Artikkel on kirjutatud 27. oktoobril veebiseminaril esinenud Gill McKay ettekande „Miks on oma ettevõtte aktiivsest juhtimisest nii keeruline loobuda? Neuroteadus selgitab" põhjal.

Kas teadsid?

Soovitused ettevõtte üleandjale: h Tööta oma elu mõtte ja suundade kallal. h Struktureeri oma päevi, katseta seni tööl kogetust erinevate päevakavadega. h Sea endale jätkuvalt väga personaalseid eesmärke. h Kasvata oma suhtlusvõrgustikku. h Sõnasta selgelt, mis saab järgmiseks põnevaks tegevuseks/ettevõtmiseks. h Tee asju rahulikult ja läbimõeldult, elu ei ole rallisõit. h Ära karda proovida uut.

Soovitused ettevõtte ülevõtjale: h Õpi sellelt, kellelt ettevõtte üle võtad. h Naudi aega, mil saate koos üleandjaga ettevõttega tegeleda. h Kuula üleandjat, sest palju on kirja panemata ja sõnastamata asju. h Kuula ülevõetavas ettevõttes töötavaid inimesi, ära rutta kohe kõike kardinaalselt muutma.