Lühiajaliste töölepingute sõlmimine võib muutuda lihtsamaks

Sotsiaalministeeriumis on küpsemas plaan anda tööandjale võimalus sõlmida töötajaga poole aasta jooksul piiramatult kuni kümnepäevaseid tähtajalisi töölepinguid. Kaubanduskoda toetab plaanitavat muudatust, kuid tegi ministeeriumile neli ettepanekut, et tähtajaliste töölepingute sõlmimise reeglid oleksid tööandja jaoks veelgi paindlikumad.

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Uuest regulatsioonist oleks kasu näiteks teenindussektoril, kus on aeg-ajalt vaja töömahu suurenemise tõttu lühikeseks ajaks lisajõudu palgata. Fotol Otepääl tegutsev kohvik Elsa, mille töömaht ja käive kasvas suvel toimunud Rally Estonia ajal tublisti. Foto: Scanpix / Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Kehtiv töölepingu seadus näeb ette, et kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut on pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, siis on selline tööleping algusest peale tähtajatu. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine on seaduse kohaselt järjestikune, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

Näiteks kui tööandja sõlmis oktoobris töötajaga viiepäevase töölepingu ja sama töö tegemiseks sõlmiti novembris uus tööleping, siis detsembris ei ole kehtiva seaduse kohaselt tööandjal enam võimalik sama töö tegemiseks sama töötajaga

Sotsiaalministeerium on aru saanud, et praegused reeglid ei ole piisavalt paindlikud ja takistavad tähtajaliste töölepingute sõlmimist.

sõlmida uut tähtajalist töölepingut. Uus sõlmitav leping oleks seaduse kohaselt tähtajatu tööleping.

Sotsiaalministeerium on aru saanud, et praegused reeglid ei ole piisavalt paindlikud ja takistavad tähtajaliste töölepingute sõlmimist. Seetõttu on ministeerium pakkunud välja lahenduse, mis toob nende hinnangul rohkem paindlikkust töösuhetesse ning suunab tööandjaid kasutama töövõtu- ja käsunduslepingute asemel rohkem lühiajalisi töölepinguid.

Erisus kehtib kuni kümnepäevastele lepingutele

Sotsiaalministeeriumi eelnõu kohaselt võib tööandja sõlmida kuue kuu jooksul piiramatult tähtajalisi töölepinguid kestusega kuni kümme kalendripäeva. See tähendab, et poole aasta jooksul sõlmitud tähtajalised töölepingud ei muutu tähtajatuks. Näiteks saab eelnõu jõustumisel tööandja sõlmida töötajaga igas kuus kolm kümnepäevalist töölepingut ja nii kuus kuud järjest, kusjuures tähtajaline tööleping ei muutu selle aja jooksul tähtajatuks.

Kuuekuulise perioodi alguseks loetakse esimese kuni kümne päeva pikkuse töölepingu sõlmimise kuupäev. Kui pärast kuuekuulise perioodi lõppu sõlmivad töötaja ja tööandja järgneva kuue kuu jooksul uue tähtajalise töölepingu, siis muutub see tähtajatuks töölepinguks. Näiteks kui tööandja sõlmib töötajaga kümnepäevase töölepingu 1. jaanuaril, siis on pooltel lubatud sõlmida maksimaalselt kümnepäevaseid töölepinguid kuni juuni lõpuni. Kui pooled sõlmivad juulis uue lühiajalise töölepingu, siis on see eelnõu kohaselt tähtajatu tööleping.

Kui tööandja ja töötaja sõlmivad üheteistkümne kalendripäeva pikkuse või pikema töölepingu, siis sellisel juhul jääb kehtima praegune regulatsioon ehk tähtajalise töölepingu sõlmimine ei muutu lihtsamaks.

Jõustumise kuupäev ei ole teada

Praegu ei ole teada, kas sotsiaalministeerium võtab arvesse kaubanduskoja ettepanekuid (vt lisalugu). Lisaks ei ole hetkel teada, kas ja millal jõustub plaanitav muudatus. Eelnõu kohaselt jõustub muudatus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kuid enne seda peab valitsus eelnõu heaks kiitma ning Riigikogu selle seadusena vastu võtma. Seega ei ole reaalne, et muudatus jõustuks 2021. aastal, kuid loodetavasti juhtub see 2022. aasta esimeses pooles.

Neli ettepanekut paindlikkuse suurendamiseks

Kaubanduskoda on teinud sotsiaalministeeriumile korduvalt ettepanekuid muuta tööregulatsioon, sealhulgas tähtajaliste töölepingute sõlmimise reeglid paindlikumaks. Seetõttu andsime ministeeriumile teada, et toetame plaanitavat muudatust. Erandi kehtestamine võimaldab paindlikumalt tööjõudu kasutada näiteks olukorras, kus hooajalised mahud muutuvad või projektipõhiste tööde korral toimub ajakavas muutus. Samas saatsime ministeeriumile neli uut ettepanekut, mis muudaksid tähtajalise töölepingu regulatsiooni veelgi paindlikumaks. 1. Esiteks tegime ettepaneku lubada eelnevalt kirjeldatud erisust kasutada ka juhul, kui tähtajaline tööleping kehtib kuni 30 päeva.

Selline lahendus aitaks vältida olukorda, kus tööandja ja töötaja peavad sõlmima iga kümne päeva järel uue töölepingu, et saada uuest erisusest kasu. 2. Kui töötaja soovib aasta vältel teha lühiajalisi tööampse ühe tööandja juures, siis eelnõus sisalduv lahendus seda ei võimalda.

Seetõttu tegime ettepaneku lubada uut erisust kasutada pikema aja jooksul kui üksnes kuus kuud. Pooltel võiks olla võimalus sõlmida lühiajalisi töölepinguid ka ühe või koguni viie aasta jooksul selliselt, et tähtajaline tööleping ei muutuks töölepingu seaduse mõttes tähtajatuks. 3. Kolmandaks palusime ministeeriumil kaaluda ettepanekut lubada tähtajalist töölepingut sõlmida ka ilma mõjuva põhjuseta. Praegu on tähtajalise töölepingu sõlmimine lubatud üksnes mõjuval põhjusel, milleks on näiteks töömahu ajutine suurenemine, hooajatöö tegemine ja ajutiselt äraoleva töötaja asendamine. 4. Lisaks tegime ministeeriumile ettepaneku, et kui töötaja tähtajaliste töölepingute kogukestus ühe tööandja juures ei ületa aastas teatud päevade arvu, näiteks 60 päeva, siis ei peaks tähtajaline tööleping seaduse silmis muutuma tähtajatuks. Näiteks kui töötaja käib iga kuu kaks päeva ühes toidupoes või toitlustusettevõttes tööampse tegemas, siis ei muutuks sellised lühikesed töölepingud aja jooksul tähtajatuks.

Koda tegi ettepaneku, et eelnõus ette nähtud kümnepäevase tähtajalise töölepingu asemel oleks lubatud sõlmida pikemaid, kuni 30-päevaseid tähtajalisi töölepinguid. Foto: Shutterstock