Lühidalt

Jätkuvalt investeerisid Eestisse enim LHV pensionifondid. Andres Viisemanni juhtimisel paigutati III kvartalis koguinvesteeringuist kodumaale 23,5%. Foto: Liis Treimann / Scanpix

Pensionifondidest lahkumine mõjutas ka investeeringuid Eestisse

2021. aasta kolmandas kvartalis langes pensionifondide Eestisse investeeritud varade maht 62 miljoni euro võrra, olles kvartali lõpus kokku 588 miljonit eurot. Viimati oli pensionifondide Eestisse investeeritud varade maht alla 600 miljoni euro 2019. aasta kolmandas kvartalis.

Pensionifondide üldise mahu vähenemisega ligi 1,2 miljardi euro võrra tõusis aga protsentuaalselt Eestisse investeeritud pensionivarade osakaal – täpsemalt 1,77 protsendipunkti võrra, moodustades 13,45% koguvaradest. Kui kolmandas kvartalis lahkus fondidest 24% teise samba mahust, siis Eestisse investeeritud varade hulk vähenes kokkuvõtvalt vaid 9,6%, langedes 651 miljoni euro pealt 588 miljoni euroni.

Tulevase aasta sisserände piirarv on 1311

Koda avaldas arvamust 2022. aasta sisserände piirarvu kehtestamise kohta. Eelnõu kohaselt on 2022. aasta sisserände piirarv 1311 inimest, mis on ka maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab kehtestada.

Kirjas siseministeeriumile juhtis koda tähelepanu, et Eesti ettevõtjate üks peamine murekoht on kvalifitseeritud tööjõu puudus ning välismaalaste seadusest tulenev sisserände piirarvu regulatsioon ei aita seda probleemi piisavalt leevendada. Seetõttu on koda jätkuvalt seisukohal, et sisserände piirarv tuleb välismaalaste seadusest kaotada, piirarvu tuleb suurendada või senisest rohkem välismaalasi tuleb arvata sisserände piirarvu alt välja. Näiteks võiks piirarvu alt välja arvata välismaalased, kellele makstakse 1,5-kordset Eesti keskmist palka, kes töötavad usaldusväärse tööandja juures või kes tulevad tööle ametikohale, kus Eestis on suur tööjõupuudus.

Riik ei peaks oma ülesannete täitmise eest koguma ettevõtjatelt täiendavat tasu

Kaubanduskoda pöördus Riigikogu majanduskomisjoni poole seoses eelnõuga, millega soovitakse tulevikus lisada monopoolsetele ettevõtetele kohustus tasuda järelevalvetasu, millest rahastatakse konkurentsiameti ülesannete täitmist. Pöördumises tõi koda välja, et ettevõtjad on tugevalt vastu eelnõus sätestatud järelevalvetasu kehtestamisele, sest ettevõtjad ei peaks otseselt rahastama riigiasutuste tegevusi.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on järelevalvetasu kehtestamine vajalik, sest riigieelarvest konkurentsiametile eraldatav summa ei võimalda konkurentsiametil täita õigusaktidest tulenevaid ülesandeid ja tulevikus lisanduvaid ülesandeid. Kaubanduskoja hinnangul on sellele probleemile aga teisi lahendusi kui järelevalvetasu kehtestamine, sh konkurentsiameti ülesannete mahu vähendamine. Samuti ei leidunud koja hinnangul seletuskirjas ühtegi sisulist põhjendust, miks tuleb konkurentsiameti võimekust tõsta järelevalvetasu kehtestamisega ja miks ei ole võimalik sama eesmärki täita riigieelarve kaudu.

Kaubanduskoda tegi Riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku jätta eelnõu seadusena vastu võtmata ja rahastada ka edaspidi konkurentsiametit täies ulatuses riigieelarvest.