Teataja 2/2021 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 2 / 2021

75% EESTI TARBIJAIST OSTLEB VEEBIS KUIDAS VIIA OMA KAUP VÄLISTURULE? TÄHELEPANU, KOHUSTUSLIK TULEOHUTUSÜLEVAATUS! UKRAINA OOTAB EESTI INVESTEERINGUID

MERLE ROSTE

pigem hoolida üle, kui tegeleda tagajärgedega

K AUBA NDUSKOJA GOLFIT URNIIR 16. JUUNIL 2021 ESTONIAN GOLF & COUNTRY CLUBIS JÕELÄHTMEL

K AUBA NDUSKOJA JA H A RME TI TENNI SE T URNIIR 29. MAIL 2021 PÄRNU KESKLINNA TENNISEVÄLJAKUTEL

JUHTKIRI

Sisukord 4 Merle Roste, presidendi teenetemärgiga pärjatud 8 Koda kutsub seminaridele ja koolitustele 9 Lühidalt 10 Koroona tõmbas e-kaubanduse käibele pidurit 15 Küsime ettevõtjalt 17 Vaidluste lahendamise kord lepingusse kirja 18 Tähelepanu, tuleohutusülevaatus! 20 Uus liige: Kooker pakub kõhurõõmu 22 Tööandja ei saa vastutada kodukontori ohutuse eest 24 Kuidas saada paremaks juhiks? 25 Koda tegi ettepaneku tervisefondi loomiseks 26 Galerii: koja edukad liikmed 28 Kui padi ärkab ellu ja taevas laskub lavale 30 Teel uuendusliku personalijuhtimise poole 31 KredExi kriisimeetmed avatud juuni lõpuni 32 Kuidas oma toodet või teenust välisturule viia? 34 Iraan – takistustest tulvil, aga paljulubav turg 36 Export Directory ootab eksportööride infot! 37 Ukraina ootab Eesti investeeringuid 38 Ettevõtete ja koolide koostöö parimad praktikad 40 „Tööle kaasa!“ toimus koroonast hoolimata 41 Ärist väljumine võtab aega 42 Pereettevõtted peavad hästi vastu ka kriisis 44 Kuidas näeb Euroopa Liit välja 5, 10 või 20 aasta pärast?

46 Palju õnne! 47 Enterprise Europe Network

TEATAJA KUIDAS VIIA OMA KAUP VÄLISTURULE? TÄHELEPANU, KOHUSTUSLIK TULEOHUTUSÜLEVAATUS! UKRAINA OOTAB EESTI INVESTEERINGUID

MERLE ROSTE

KAANEFOTO Kristiin Kõosalu

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Kaur Orgusaar Tel: 604 0065 E-post: kaur.orgusaar@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Kristiina Rauts-Nõmmik Tel: 511 3302 E-post: kristiina@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

kka veel kestev ülemaailmne pandeemia on veelgi teravamalt fokuseerinud pilgu küsimusele, milline on praegune kaubandus, milliseks kujuneb kaubanduse tulevik ning missugused saavad olema sektoris tegutsevate ettevõtjate pikaajalised tulevikustrateegiad. Juba aastaid on e-kaubandus olnud pidevas ja kindlas kasvus. Praegune pandeemia on selles vallas gaasipedaali veelgi rohkem põhja vajutanud. Kriisi tulemusena on tarbijale kinnistunud arusaam e-kauplemisest kui turvalisest ja mugavast võimalusest oma ostud sooritada

Vaatame positiivselt tulevikku, sest ettevõtjatena võime alati öelda, et jääme ellu, selline on ju meie elupõhimõte.

IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 2 / 2021

75% EESTI TARBIJAIST OSTLEB VEEBIS

pigem hoolida üle, kui tegeleda tagajärgedega

PÖÖRAME MUUTUSED EDULOOKS!

ning tee e-kaubanduse juurde on leidnud ka seni sihtrühma mitte kuulunud tarbijad. Olen tugevalt seda usku, et traditsiooniline jaekaubandus säilitab oma rolli ka nüüdses muutuvas maailmas, küll aga ei maksa e-kaubanduse mõju traditsioonilisele jaekaubandusele alahinnata. Ka füüsiline kaubandus peab kohanema ja arenema ning leidma sünergiavõimalusi e-kaubandusega – selle eesmärk on leida teineteist nutikalt võimendavaid lahendusi. Maailm muutub ja areneb pidevalt, meie ettevõtjatena ei saa olla selles protsessis sabassörkijad, vaid peame suutma pöörata ja juhtida muutused osaks oma eduloost. See põhineb elukestval õppimisel, arenemisel ja muutustega kohanemisel, samuti järjepideval, tugeval koostööl ning suhtlusel oma klientide, tarbijate ja partneritega. Vaatame positiivselt tulevikku, sest ettevõtjatena võime alati öelda, et jääme ellu, selline on ju meie elupõhimõte.

EVE TOOTS AS Astri nõukogu liige, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige

PERSOON

Merle Roste, südamliku juhi musternäide

Merle Roste on juhtinud Kiviõlis asuvat õmblusettevõtet Svarmil viimased seitse aastat ning on selle aja jooksul sooja ja südamliku suhtumisega loonud töökeskkonna, mida tuuakse tihti eeskujuks vähenenud töövõimega inimestega kaasamisel. Tänavu veebruaris pälvis Merle Roste presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Fotod: KRISTIIN KÕOSALU Stiil: KELLY KIPPER Jumestus: GRETE LILL-KÄHR Rõivad: IRIS JANVIER

raegu töötab mitmesuguseid töörõivaid valmistavas Svarmilis 235 töötajat, kellest kolmandik on vähenenud töövõimega. Tänavu täitub Svarmilil ka 30 tegutsemisaastat. Kuidas on praegune tervisekriis Svarmili tööd mõjutanud? On olnud väga raske ja samas on see toonud ka n-ö uue elu. Usun, et ükski tootmisettevõte ei saa praegu öelda, et viimane aasta ja sellega kaasnenud muutused on olnud kerged. Põhjuseid on mitu – aasta tagasi, kriisi alguses oli esmane ehmatus, kus tellimuste hulk oli vabalanguses. Aasta lõpuks tellimused õnneks taastusid. Meie puhul isegi nii, et tööd oli väga palju. Siis kasvas aga Eestis haigestumine ja kiiresti tekkis olukord, kus suur osa inimestest pidi jääma koju ning tootmine ei suutnud tellimusi enam õigel ajal täita. Samal ajal tuli korraldada tootmist ümber nii, et tagatud oleks turvaline töökeskkond, regulatsioonid oleksid järgitud ja inimesed mõistaksid, miks me mingeid asju teeme. Sellistes olukordades tuleb alati meeles pidada, et töötajatele tuleb selgitada muutuste vajadust. Eriti juhul, kui muutused on esmapilgul ebameeldivad, kuid vajalikud, et tagada turvaline töökeskkond. Kasutate ka kiirteste ja hiljuti tegite masstestimise. On need aidanud? Kiirtestid on aidanud meil oma inimeste tervist hoida, sest nii mitmelgi juhul on kiirtesti tegija osutunud

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

nakatunuks ning seeläbi oleme kindlasti hoidnud ära nakatumisi tootmises. Masstestimise tegime, kuna Ida-Viru kriisiolukorra tõttu muutus väga raskeks lähikontaktsete kaardistamine ja masstestimisega oli võimalik naasta vähemalt osaliselt tööle. Märtsi lõpus oligi tootmine täielikult karantiinis ja selleks, et saaksime vähemalt osaliselt tootmist jätkata, tuli selgeks teha, kui suur osa töötajaskonnast saab tööle naasta. Õnneks olid tulemused paremad, kui alguses lootsime, ja 230 töötajast sai märtsi lõpus tööle naasta 100.

Kui töövestlusel on potentsiaalne töötaja, kellel on vähenenud töövõime, siis leiame enamasti talle võimaluse meile tööle tulla, isegi kui see võib vajada näiteks tööjuhendi või töökoha kohandamist.

Vaadates õmblusettevõtete käekäiku, siis paljud on kolinud tootmise näiteks Aasiasse, et püsida konkurentsis. Svarmilil on alltöövõtjad hoopiski lähiriikides ja oma tootmine Eestis. Millest selline eripära? Elis Grupil, kuhu kuulub ka Svarmil AS, on ka Aasias koostööpartnereid, kuid meie eripära on n-ö rätsepatöö – teeme väiksemaid koguseid ja eritöid, mida Aasias on keeruline teha või ei tehta üldse. Seal on peamiselt masstoodang, kus väikseimad tellimused algavad tuhandetest. Meie aga teeme vajaduse korral ka üksikuid spetsiaalseid tööriideid ja kiiremini kui mujal. Näiteks Aasiast tellides kulub enamasti vähemalt 17 nädalat tellimuse sisseandmisest kättesaamiseni. Me suudame praegu kiirtellimusi täita kümne päevaga. Euroopas, aga ka mujal maailmas on aina suurem rõhk sotsiaalsel vastutusel. Kas seda on ka teie puhul näha, et kliendid eelistavad ettevõtteid, kus on sellele rõhku pandud? Meie klientidest kolmandik valib selgelt selle järgi, et tootmine on Euroopas ja sellega kaasnevad teatud eeldused ka ilma neid eraldi mainimata. Näiteks eeldatakse meilt teatud ISO sertifikaate, tööjõu head kohtlemist, kõrgel tasemel tööohutust, aga ka seda, et ei kasutataks lapstööjõudu. Lisaks on olnud olukordi, kus kliendid tellivad eraldi auditi, saamaks kindlust, et tööriiete tootmisel on tagatud kõik nende soovitavad tingimused.

PERSOON

Merle Roste saab energiat sellest, kui keegi ütleb mõne hea sõna. Tema meelest võiksime üksteisele hästi öelda palju rohkem, kui seda tavaliselt teeme.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

PERSOON Klient on tänapäeval aina teadlikum ja nõuab eespool mainitud kriteeriumite täitmist, et hiljem ei tekiks ootamatuid olukordi. Meie puhul on kõik need tingimused alati täidetud olnud ja see, et saame rääkida ka suuremast kaasamisest kui reaalsest tööprotsessi osast, on kindlasti kasuks, kuid me ei tee seda selleks, et klient meid valiks, vaid pigem vajadusest tagada tootmise jätkusuutlikkus. Mainisid, et vähenenud töövõimega inimesi kaasate reaalse vajaduse tõttu – milline on praegu olukord tööjõuga? Meil on alltöövõtjate juures tööl ligi 250 inimest ja me ei ole nende poole pöördunud selleks, et me saaksime reisida Lätti või Leetu, seega võime öelda, et probleem on tõsine. Utreerides võiks ka öelda, et kõik need töökohad võiksid olla ka siin, Kiviõlis, kui oleks olemas vastav hulk inimesi. Tänapäeval on puudus õmblejatest, eriti just noortest õmblejatest. Eksperimendi korras olen igal suvel pannud ajalehte kuulutuse, et otsime õmblejaid. Eelmisel aastal sain 13 kõnet, kellest ükski ei olnud töösoovija. Eelnevatel aastatel on läinud mõnevõrra paremini. Kuna aga tööjõupuudus meie sektoris ei ole üleöö tekkinud, siis õpetame inimesi kohapeal välja ja see aitab olukorraga mingil määral toime tulla.

vaba töökoht, siis ei ole piiranguks võimalik vähenenud töövõime, vaid tähtsad on oskused ja soov ennast täiendada. Tõsi, tihti mõeldakse, et vähenenud töövõime tähendab invaliidsust või midagi hullemat, kui see tegelikult on. Meil on ka töötajaid, kel on raskemad puuded, kuid kui see töötegemist ei sega, ei ole see asi, mida peaks välja tooma. Meie organisatsioonis on suhtumine erivajadustega inimestesse väga toetav. Üldiselt on meil vähenenud töövõime põhjuseks randme, selja või kaela erinevad vaegused, mis tulenevad ka raskest tööst, ning meie valdkonnas tuleb selle riskiga iga päev tegeleda. Tähtis on, et inimestel oleks hea töötada ja võimalikud ohud oleksid maandatud. Sel teemal teeme tihedat koostööd ka

Kontaktid on IdaVirus justkui südamlikumad või soojemad kui näiteks Harjumaal.

töötervishoiuarstidega, et anda endast parim töötajate töökeskkonna loomisel, osaleme koolitustel ja ka projektides. Kõik selle nimel, et teha õigeid otsuseid inimeste tervise hoidmiseks. Millist rolli mängib värbamisprotsess erivajadustega inimeste palkamisel? Värbamisprotsess on meil tõenäoliselt samasugune nagu igas teises organisatsioonis, kuid me paneme väga palju rõhku aususele. See tähendab, et vestlusel räägime ära võimalikud riskid, mis töökohaga seostuvad. Siis enamasti avaneb ka kandideerija, kes saab ausalt öelda, et mõni töö on raske või lausa vastunäidustatud. Me üritame võidelda arusaamisega, et selline ausus tähendab töövestluse või töövõimaluse lõppu – seda kindlasti mitte. See tähendab, et me saame koos mõelda ja varakult tegeleda küsimusega, kuidas vastav roll inimesele sobima panna nii, et meie saaksime inimese tööle võtta ning inimene saaks töökoha, mis arvestab tema võimalustega. On ka olukordi, kus ei ole võimalik muutusi teha ja seetõttu inimest palgata, kuid avastada katseaja lõpus, et inimene ei või teha kindlat tööd või veel hullem – inimene vigastab end

Kas vähenenud töövõimega inimeste kaasamine on ja oli kindel suund või eesmärk? See muutus meie jaoks päevakajaliseks, kui tegime lepingu töötukassaga. Samal ajal juhtisid nad ka avalikult tähelepanu, et Eestis on suur hulk vähenenud töövõimega töötajaid. Seega ei saa öelda, et see oli eesmärk omaette, sest tööjõudu on alati olnud vaja. Kui töövestlusel on potentsiaalne töötaja, kellel on vähenenud töövõime, siis leiame enamasti talle võimaluse meile tööle tulla, isegi kui see võib vajada näiteks tööjuhendi või töökoha kohandamist. Mida aeg edasi, seda lihtsam on neid muutusi ka ellu viia, sest kogemusi on rohkem. Meie jaoks ei ole tegu n-ö võluvitsaga, et toetada ettevõtte kuvandit, vaid pigem normaalse olukorraga, kus võtame tööle kõik, kellel on vastavad oskused või potentsiaali tööga hakkama saamiseks. Võib tekkida mulje, et palkate invaliide ja teete neile töökohti, aga tegelikult see ju nii ei ole? Töökohti kohe kindlasti spetsiaalselt ei tee. Ei tee neid vähenenud töövõimega inimestele ega ka kellelegi teisele, sest iga ettevõtte puhul on tähtis, et tulud ületaksid lõpuks kulusid. Seetõttu ei ole mõistlik kedagi lihtsalt palgata. Kui on

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

Merle Roste sõnul teeb Svarmil koostööd töötervishoiuarstidega, et langetada õigeid otsuseid töötajate tervise hoidmiseks.

PERSOON Ida-Virus on ka keelelised eripärad. Kuidas nendega tegelete? Oleme kakskeelsed, st kogu info on kahes keeles ja erandeid ei tehta. Ei ole näiteks võimalik, et juhendame töötajat keeles, milles ta end mugavalt ei tunne. Samuti on suuremad koosolekud kahes keeles. Meile on väga tähtis, et info oleks kõigile arusaadav. On ka olukordi, kus saame küsida, kas kõigile on vastuvõetav, kui räägime seekord ühes keeles, kuid kui keegi on vastu, siis tõlgime ja austame inimeste soove. Lisaks on meil keeletunnid, õpetame nii eesti kui ka inglise keelt, et aidata töötajatel paremini toime tulla nii eestikeelses suhtluses kui ka suhtluses rahvusvaheliselt, kui töö seda nõuab. Svarmil on kaua Kiviõlis tegutsenud, sel aastal saab ettevõtte asutamisest 30 aastat. Milline on Ida-Viru ettevõtluskeskkond? Ma tooksin välja ebatraditsioonilise kultuurikeskkonna, mis on tegelikult väga tähtis. Nimelt on kontaktid Ida-Virus justkui südamlikumad või soojemad kui näiteks Harjumaal. See kõlab, nagu mujal ei oleks südamlikkust ja hoolimist – kindlasti on, kuid Ida-Virus justkui kardetakse vähem hea sõnaga toetada ning rohkem jagatakse ka muresid, mida koos lahendada. See on kindlasti asi, mis Ida-Viru eristab.

Svarmilis täidetakse ka eritellimusi – fotol on 212 cm pikkusele saksa noormehele õmmeldud töörõivas, mille tegemine oli uus kogemus ka töötajatele, kes tegelevadki ainult eritellimuste valmistamisega.

oma puudusi varjates, ei ole kuidagi aktsepteeritav. Tundub, et vähenenud töövõimega töötajatega tegelemine vajab pidevat tööd. Jah, muidugi vajab ning administreerimise koormus on tavapärasest kindlasti mingil määral suurem, kuid see ei ole ettekääne inimeste mittepalkamiseks. Ühtepidi on tegu olukorraga, kus on normaalne, et kaasame kõiki ühiskonnarühmi, ja teistpidi on tegu väärtusliku tööjõuga, kellel lihtsalt kodus olla lasta ei ole samuti mõtet. Mida soovitaksid ettevõttele, kes veel ei ole värvanud vähenenud töövõimega inimesi, kuid kellel see ees seisab? Tuleb inimesi kuulata. Kuigi praegu on seda keeruline teha, tuleks potentsiaalsete töötajatega rohkem näost näkku kohtuda. Siis on lihtsam rääkida teemadest, mis muidu võivad tunduda ebamugavad. Nii saavad mõlemad pooled täpselt aru, millised on töökohaga seonduvad võimalused ja väljakutsed. Kindlasti tasub küsida ka abi ja kogemusi näiteks töötukassalt või teistelt ettevõtetelt, kes on aina rohkem mitmekesiselt värbamas. Üksi ei pea ratast leiutama ja ei pea ka ette muretsema – potentsiaalne töötaja teab ka ise öelda, mida on vaja, et töösuhe ja töökeskkond kõige parem oleks, tagamaks hea tervis ja töövõime.

Kas teadsid? Svarmil ...

... tähistab 2021. aastal 30. tegutsemisaastat. ... on palganud 235 töötajat, kellest 82 on vähenenud töövõimega. ... toodab töörõivaid pea kõikidele turusegmentidele: aastas toodetakse keskmiselt 800 000 töörõivaeset ja 2300 erisugust mudelit. ... teeb aastas 7 miljonit eurot käivet.

Svarmil töötab selle nimel, et ...

... inimesed ei kardaks tööd küsida ja ennast proovile panna. ... ka küpsemas eas inimesed ei kardaks õppida. ... inimesed väärtustaksid oma panust ja lihtsamaid tööülesandeid. ... koolilapsed ja tudengid saaksid näha ja proovida, kuidas tegelikult tööd tehakse. ... inimesed hooliksid oma tervisest.

Tõid välja, et teil on ettevõttes väga toetav suhtumine üksteisesse. Kuidas see väljendub? Üks tahk on see, et kui kellelgi on seoses erivajadusega vaja abi, siis enam ei küsita „miks peab tegema“, vaid nüüd on suhtumine „kuidas saan aidata“. Oleme selle saavutanud hea kommunikatsiooni ja inimliku suhtumise abil. Toetamine väljendub ka selles, et toetame ja aitame üksteist igasugustes olukordades. Näiteks riigiasutustega suhtlemine käib eesti keeles ning kui töötajad tulevad ja küsivad, mida ja kuidas ma pean tegema, siis me muidugi aitame. Eriti aktuaalne on see praegusel ajal, kui on vaja panna end kirja vaktsineerimise aja saamiseks või mõista tehtud testi tulemust. Usun, et see peaks nii olema igas kollektiivis ja see ei ole midagi eripärast. Oma inimestega nii hästi läbisaamine toob palju rõõmu, kuid võib vahel olla ka väsitav. Kuidas end kogud, kui selleks on vajadus? Olen perega, vajaduse korral võtan aega ka iseendale. Mulle meeldib jalutada mere ääres ja leida energiat loodusest. Palju energiat annab ka see, kui keegi ütleb mõne hea sõna. Ma usun, et see aitab igaüht ning see on midagi, mida me võiks teha rohkem – tunnustada ja meeles pidada hea sõnaga. Lihtsad asjad – nendest on tihti kõige rohkem rõõmu ja energiat.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

KODA KUTSUB OSALEMA Ettevõtte üleandmisprotsessi etapid ja põhitõed 28. aprill 2021 Kas oled juba mõnda aega mõelnud oma ettevõtte üleandmise võimalusele? Miks mitte kaaluda müümist? Mis aitab omanikul õige otsuseni jõuda? Millised verstapostid müügi puhul ees ootavad ja millised on need asjaolud, millega arvestada tuleks? Kuidas aru saada ettevõtte tegelikust väärtusest ja veenduda, et omaniku ootus ei oleks sellest väga erinev? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiad vastused veebiseminaril, kus pikaajaline ettevõtete ühinemiste ja ülevõtmiste nõustaja Illar Kaasik räägib ettevõtte üleandmise etappidest ja põhitõdedest.

Koht: Zoomi keskkond Hind: tasuta Info: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee, 604 0077

Töötuba: edukas small talk ingliskeelses ärisuhtluses 29. aprill 2021 Kui töötad ingliskeelsete meeskondadega, soovid end seltskonnavestluses (small talk) enesekindlalt tunda. Small talk on vestlusrituaali oluline osa, mille abil on võimalik luua vastaspoolega hea klapp. Töötoas uurime selliste vestluste strateegiaid ning vaatame, kuidas vestlust juhtida ja ebamugavates olukordades toime tulla. Ühtlasi saad teada, kuidas suhelda kolleegide, klientide või tarnijatega seltskondlikus inglise keeles. Interaktiivses töötoas on piiratud arv kohti!

Koht: Zoomi keskkond Hind: liikmele 89 € + km, mitteliikmele 179 € + km Info: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, 604 0066

Interaktiivne töötuba: veebikohtumiste nipid, praktika ja analüüs 30. aprill 2021 Veebikohtumised on tulnud selleks, et jääda. Kui tegu on kollektiivi või n-ö omainimestega, on nii veebikoosolekul osalemine kui ka sõnavõtmine lihtsam ja pingevabam. Kuidas on lood aga esmakohtumisega, mille tulemus peaks olema kestev suhtlus ja koostöö? Kas oled teadlik, millise esmamulje jätad teisele poole ekraani? Kas sinu lühitutvustus, sõnum teenuse, toote või projekti kohta on selge ja esitatud viisil, mis jääb meelde ja tekitab huvi? Tule oskusi lihvima Anu Tähemaa praktilisse töötuppa!

Koht: Zoomi keskkond Hind: liikmele 49 € + km, mitteliikmele 99 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Brändi kultuur, jätkusuutlikkus ja eetiline bränding: kuidas luua lisaväärtust tänu brändi tähendusele, filosoofiale ja elustiilile? 4. mai 2021 Edukate brändide jaoks on kultuur ülitähtis. Brändi kultuuri puhul vaadeldakse tehnoloogiliste uuenduste asemel sümboolseid uuendusi. Selle töötoa põhieesmärk on tutvustada võimalusi, kuidas luua sümboolset brändi tähendust ja (brändi) identiteeti tänu brändi kultuurile ehk kuidas luua kliendile lisaväärtust. Koolitus on sarja „Kuidas luua edukat brändi?“ neljas osa. Koht: Zoomi keskkond Hind: 9 € + km Info: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, 604 0066

Müügipsühholoogia: kuidas müümise hirmust üle saada? 5. mai 2021 Võõrale inimesele helistamine on ebamugav – äkki on halb aeg, ta pole huvitatud või jätan endast halva mulje. Hirmu tõttu tunnevad paljud end müügitöös pinges ja ebamugavalt või nad isegi ei julge oma tooteid müüa. Töötoa eesmärk on jagada infot praktiliste tegevuste kohta, mille abil hirmust jagu saada ning tänu sellele end kindlamalt tunda ja edukamalt müüa.

Koht: Zoomi keskkond Hind: liikmele 89 € + km, mitteliikmele 179 € + km Info: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, 604 0066

Kõikidele üritustele tuleb eelnevalt registreeruda! Vaata kõiki järgmisi sündmuseid www.koda.ee/sundmused.

LÜHIDALT

Müügipakendi ringlussevõtu

sihtarvu ei peaks kehtestama

Fotod: Shutterstock

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ saatsid pöördumise Riigikogu keskkonnakomisjonile seoses jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõuga. Kuna eelnõu peamine eesmärk on võtta üle Euroopa Liidu direktiivid, siis on ettevõtjate esindusorganisatsioonid vastu muudatustele, mis ei ole seotud direktiivide ülevõtmisega ning mida ei ole eelnevalt sidusrühmadega arutatud. Ettevõtlusorganisatsioonid näevad müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamisel ühe tähtsa kitsaskohana seda, et puudub võimalus kogutavast pakendijäätmete voost piisavalt täpselt eristada, millised pakendid on müügipakendid ning millised veo- ja rühmapakendid. Samuti tõid organisatsioonid välja, et pakendijäätmete kohustuslikus korras äravedu iga kodumajapidamise juurest on väga oluline ja põhimõtteline muudatus pakendijäätmete käitlemise süsteemis. Ettevõtlusorganisatsioonid möönsid, et jäätmevaldkond vajab muudatusi ning lahendusena nähakse näiteks biolagunevate jäätmete kohustuslikku liigiti kogumist, pakendite ökodisaini edendamist, inimeste teadlikkuse suurendamist ja järelevalve tõhustamist. Samas rõhutatakse, et õigusaktidega seotud muudatused tuleks sisse viia uue eraldi eelnõuga, mille puhul on järgitud kõiki seaduseelnõu väljatöötamise põhimõtteid, sh huvirühmade kaasamist ja mõjude hindamist.

800

eurot aastas võiks olla tervisekulude maksuvaba piirmäär.

Tervise edendamise kulude

maksuvaba piirmäära tuleks tõsta Kaubanduskoda esitas rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta tervise edendamise kulude maksuvaba piirmäära senise 400 euro pealt 800 euroni aastas. Samuti tuleks maksuvabade kulude loetellu lisada vaktsineerimine, terviseuuringud ja tasulised tervishoiuteenused. Kaubanduskoda toob pöördumises välja, et piirmäära suurendamine mõjutab riigile laekuvaid tulusid, kuid negatiivne mõju eelarvele on pigem väike või sootuks olematu, sest hüvitise pakkumine ja kasutamine on ettevõtjatele vaid võimalus ning mitte kohustus. Kui tööandjad panustavad senisest rohkem töötajate tervisesse, paraneb inimeste heaolu ja ka rahvatervis, mis omakorda vähendab üldisi tervishoiukulusid. Samuti suurenevad tervisega seotud teenuste kasutamine ja sealt laekuv maksutulu. Kokkuvõttes oleks muudatusel kindlasti nii riigi rahandusele kui ka inimeste tervisele positiivne mõju.

Pakendijäätmete seast on keeruline eristada, millised pakendid on müügipakendid ning millised veo- ja rühmapakendid.

Koda ei toeta plaanitavaid muudatusi täiskasvanute koolituse seaduses Kaubanduskoda avaldas arvamust täiskasvanute koolituse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta. Koda toob arvamuses välja, et plaanitavad muutused on liigselt keskendunud täienduskoolitusasutustele kehtivate nõuete formaalsele kontrollile, kuid tegelik fookus peaks olema hoopis täienduskoolituste kvaliteedi edendamisel efektiivsete ja jätkusuutlike meetmete abil. Koda leiab, et esitatud väljatöötamise kavatsus keskendub peamiselt ministeeriumi väljavalitud eelistuse kirjeldamisele ja põhjendamisele, miks on valitud lahendus kõige parem. Selline tegevus ei ole kindlasti kooskõlas hea õigusloome põhimõtetega, mis näeb ette, et väljatöötamiskavatsus sisaldab probleemi võimalikke lahendusi, lahenduste võrdlust ning ministeeriumi poolt eelistatavat lahendust, kuid praegu see koja hinnangul erinevaid lahendusi ja nende võrdlusi ei sisalda.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

E-KAUBANDUS

E-ostlemine kasvas hoolimata e-teenuste mahu langusest TÕNU VÄÄT Eesti e-kaubanduse liidu tegevjuht

Koroonapandeemia tõmbas ajutiselt pidurit ka e-kaubandusele, mille mullune aastakäive kasvas vähem kui protsendipunkti võrra võrreldes 2019. aastaga. Selle peamine põhjus oli e-teenuste, nagu lennu- ja kontserdipiletite, majutuse jm teenuste veebist ostmise järsk vähenemine. Seevastu e-poodidest kaupade tellimine kasvas mühinal.

esti Panga e-kaubanduse käibe statistika võtab kokku nii e-kaupade kui ka e-teenuste käibe, arvestades nii piiritagustest kui ka Eesti e-poodidest ostetud kauputeenuseid. Nende aastane käibekasv oli 2020. aasta alguses umbes 20%, kuid märtsist, kui algas koroonapandeemia, kukkus e-teenuste käive päevapealt –80% ja hiljem veel rohkem (pea nulli langes kontserdipiletite, majutuse, lennupiletite müük). See viis e-kaubanduse käibe statistika võrreldes 2019. aastaga mullu mõnel kuul isegi miinusesse. Aasta kokkuvõttes oli e-teenuste ja kaupade käive 1,43 miljardit eurot, mis tähendab võrreldes 2019. aastaga, mil käive oli 1,42 miljardit, vähem kui protsendipunkti suurust kasvu. Ostud Eestist ehk Eesti-sisene e-kaubanduse käive kasvas aga vaatamata e-teenuste ärakukkumisele 15% ehk üle 110 miljoni euro, kokku 825 miljoni euroni. Rõhutan, et selles arvus sisalduvad nii

E-ostud kokku Aastakasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga sh seotud ostudega Eestist sh seotud ostudega välismaalt Eestis välja antud kaardiga

29.02.2020

31.03.2020

30.04.2020

31.05.2020

30.06.2020

31.07.2020

31.08

Käive (mln €)

Arv (tuh tk)

Käive (mln €)

Arv (tuh tk)

Käive (mln €)

Arv (tuh tk)

Käive (mln €)

Arv (tuh tk)

Käive (mln €)

Arv (tuh tk)

Käive (mln €)

Arv (tuh tk)

K (m

122,7

2667,5

120,1

2758

112

2725,6

109,6

2577,2

106

2554,5

114

2825

19%

-11%

-6%

-4%

-11%

-4%

-5%

64,9

1516,2

66,9

1560,2

68,6

1652,3

66,5

1515,3

60,7

1474,4

64,4

1702,5

57,9

1151,3

53,2

1197,8

43,5

1073,3

43,1

1061,9

45,3

1080,1

49,6

1122,5

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

E-KAUBANDUS Eestist ostetud e-kaubad kui ka e-teenused ning viimaste ärakukkumise tõttu on e-kaupade ostmine kasvanud kindlasti kaks korda. Kuna Eesti Panga e-kaubanduse käibe statistika hõlmab nii e-kaupasid kui ka e-teenuseid, monitoorib e-kaubanduse liit ka Eesti pakiautomaatide pakkide mahtu, et saada eraldi infot e-kaupade mahtudest. Seega saame öelda, et 2020. aastal liikus Eestis riigisiseselt pakiautomaatidesse (eraisikute poolt ettevõtetelt tellitud) kokku 9 056 631 pakki, mida on 54% rohkem kui aasta tagasi. Siia lisandub veel kullerteenus, mis moodustab kogu pakimahust umbes 25–30%, samal ajal kui 70% eestimaalastest eelistab paki kätte saada pakiautomaadist. Kõige suurem turuosa pakiautomaatide pakkide mahust on Omnival, mille pakkide maht moodustab kogu Eesti pakituru mahust 57%. 2021. aasta jaanuarikuu seisuga oli Eestis 595 pakiautomaati, millest 256 ehk 43% kuulus Omnivale, 178 Itellale ja 161 DPD-le. Pakiautomaatide arv ja nende kaudu liikuv pakkide maht on loomulikult seotud, mis tähendab, et pakkide maht sõltub pea otseselt pakiautomaatide võrgustiku ulatusest kogu riigis, samuti nende arvust. Pakiautomaate opereerivale ettevõttele on eelis see, kui tal on kliendivõrgustik kogu Baltikumis – näiteks saadab Eesti müüja sama pakiettevõtte kaudu pakid ka Lätti ja Leetu ning vastupidi. Seetõttu on Omniva suur turuosa ning selle kasv tingitud nii viimastel aastatel Eestis hästi väljaarendatud pakiautomaatide võrgustikust kui ka kohalolust ja heast koostööst kõigis Balti riikides. Plussiks on ka mitme suure rahvusvahelise e-gigandi pakkide vahendamine suures ulatuses.

Ligi kolmveerand eestimaalastest eelistab oma kauba kätte saada pakiautomaadist, seetõttu tekib aeg-ajalt olukordi, kus kõik pakid kappidesse ei mahugi. Foto: Tiit Blaat

AASTATEL 2020–2021 MUUTUS PALJU E-KAUBANDUSEGA SEOTUD MÄÄRUSEID h 1. Aastal 2020 kaotati õigus suunata inimesi ilma

h 5. Tänavu aprillist hakkas kõikidele salvestamist

nende nõusolekuta IP-aadressi põhiselt teise e-poodi (näiteks kui Soome IP-aadressiga ostja külastab .ee lõpuga poodi, ei tohi teda automaatselt suunata sama kaupmehe .fi aadressiga poodi). h 2. Alates 1. jaanuarist 2021 hakkas Euroopa Liidus kehtima e-ostja turvalisema autentimise nõue, mis tähendab, et klient peab end internetipangas autentima ning e-poes lihtsalt krediitkaardi andmeid sisestades enam e-ostelda ei saa. h 3. Alates 1. juulist 2021 kaob ära kolmandate riikide alla 22-eurose väärtusega saadetiste käibemaksuvabastus. Tasub meeles pidada, et see kehtib ka Ühendkuningriigist tellitava kauba puhul. h 4. Tänavu märtsis kadus energiatõhususe märgi A+ kasutamine, alles jäävad B ja C.

võimaldavatele seadmetele (telefonid, arvutid jm) kehtima nn kassetimaks. h 6. Euroopa Liit on võtnud suuna sellele, et äriteenuste müügivahendusplatvormid oleksid läbipaistvad. Näiteks tuleb äriteenuse kasutajatele anda selge ülevaade, kuidas pakkumisi reastatakse, mil moel toimib hinnastusmudel jm. h 7. Euroopa Liit on otsustanud kehtestada alates 2025. aastast puuetega inimestele ligipääsetavuse võimalused ka e-poodidele. See tähendab, et kasutatava teksti font peab olema piisava suurusega, samuti peavad kirjeldused olema ammendavad jne. Nende aspektidega tasub e-poodi arendades arvestada.

8.2020

31.08.2020

30.09.2020

31.10.2020

30.11.2020

31.12.2020

31.01.2021

28.02.2021

Käive mln €)

Arv (tuh tk)

Käive (mln €)

Arv (tuh tk)

Käive (mln €)

Arv (tuh tk)

Käive (mln €)

Arv (tuh tk)

Käive (mln €)

Arv (tuh tk)

Käive (mln €)

Arv (tuh tk)

Käive (mln €)

Arv (tuh tk)

113,3

2846,7

120,5

2872,1

124

3006,3

130,5

3131,2

132,3

3170,9

125,5

2867,6

117,9

2737,3

-5%

-1%

-3%

-1%

11%

-8%

-3%

-4%

65,9

1690,6

71,1

1751

73,1

1800,8

75,6

1832,6

76,8

1860,6

74,9

1745,1

69,3

1684,5

47,5

1156

49,4

1121,1

50,8

1205,5

54,9

1298,5

55,5

1310,3

50,6

1122,5

48,6

1052,8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

E-KAUBANDUS

Konkurents e-kaubanduses tiheneb

KULDAR KULLASEPP Maksekeskus AS äriarendusjuht

Möödunud aastal e-kaubanduses toimunud murrangulistest muutustest on eri nurkade alt palju räägitud. Oluline on mõista, et tehtud (tiigri)hüpped on toonud kaasa jäädavad muutused. Niigi digilembeline Eesti inimene on senisest veelgi enam võtnud omaks e-ostlemise ja seda mitte ainult mõnes, vaid peaaegu igas kategoorias.

elmisel aastal sooritas veebist oste 75% Eesti tarbijatest. See näitaja edastab isegi Euroopa Liidu keskmist, mis on napilt üle 70%. Samas, Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse ehk ECC-keskuse uuringust selgus, et usaldus e-kaubanduse vastu on meil väga kõrge. Tervelt 87% vastas, et usaldab e-poode, EL-i keskmine on 80%.

Kõik pole veel veebis

Kõik see loob väga soodsa pinnase e-äri arendamiseks. Kasvuruumi on, sest statistikaameti möödunud aasta lõpul tehtud uuringu tulemustest selgus, et vaid 17% ettevõtetest on oma tooteid-teenuseid veebilehe kaudu müünud. Veebimüügi osakaal moodustas küsitletud ettevõtete müügitulust vaid 5%. Küsitleti nii B2C- kui ka B2B-ettevõtteid. Veel mõni aeg tagasi levis teadmine, et vaid pooled kaubanduskeskustes tegutsevad

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

poed müüvad kaupu ka interneti teel. See oli enne kriisi, praeguseks on see suure tõenäosusega muutunud. Maksekeskuse andmetele tuginedes võib väita, et 2020. aasta kriisi najal kasvas aktiivsete e-ostlejate osakaal umbes 50%. Need on inimesed, kes sooritasid e-oste iga kuu, regulaarselt. Vaadates kriisile eelnenud orgaanilist kasvu, võib öelda, et tegime paari kuuga hüppe, mis muidu oleks võtnud viis-kuus aastat.

Tihenev konkurents

Hinnanguliselt tegutseb Eestis umbes 5000–6000 e-poodi. Siia hulka loetakse poed, millel on aasta jooksul mingigi äritegevus. Jäämäe tipus on loomulikult suured ja tuntud e-poed, näiteks toidupoodide ketid, piletimüüjad, aga ka rõivakaupmehed, elektroonikamüüjad ning ehitus- ja aiakaupade pakkujad. Konkurents nende vahel on tihe, kuid tükikest magusast e-äri

E-KAUBANDUS

Arvestataval osal kaubanduskeskuste poodidest ei ole endiselt e-poodi.

koogist soovib ka lugematu hulk keskmise ja väikese suurusega poodide pidajaid. Möödunud aastal nägime senisest suuremat e-poodide arvu kasvu. Suurim oli aktiivsus oodatult just kriisi tipphetkel, mil tavapoed olid sunnitud kauplusi sulgema. Nendel kaupmeestel, kellel veel polnud digiväljundit e-poe näol, oli sisuliselt elu ja surma küsimus see kiiresti luua. Eraldi tasub välja tuua restoranide ja kohvikute aktiivsus, otsiti aktiivselt võimalusi müügitegevuse jätkamiseks. Kõik see tähendab seda, et Eesti inimestele tuli valikuid juurde. Eelkõige kasvas väikeste, spetsialiseerunud poodide hulk. Oli ka neid, kes suutsid operatiivselt oma pakkumist laiendada ja nii kriisist suurt kasu lõikasid. Näiteks toidukaupade müüjatest võitsid need, kes suutsid väga kiiresti tarnemahte suurendada ja kauba ostjateni viia. E-kaubandus tervikuna oleks ilmselt aasta esimese kvartali lõpul ja teises kvartali algul veelgi enam kasvanud, kui ei oleks tekkinud pudelikaela komplekteerimises ja tarnes.

Konkurents piiri tagant

Lisaks kohalikule konkurentsile peavad kaupmehed arvestama ka konkurentidega piiri tagant. AliExpress ja Amazon on teadatuntud hiiglased, kuhu Eesti inimesed meelsasti oma raha viivad. Kriisi tippajal vähenes aga ostmine just välismaistest e-poodidest ja kasvas hüppeliselt ostmine kohalikest poodidest. Põhjus lihtne – teinekord niigi pikad tarned välismaistest poodidest muutusid veelgi pikemaks, samas kui kohalikust e-poest ostes sai kauba paari päevaga kätte. Seda võimalust kasutasid paljud kaupmehed edukalt ja kasvatasid oma e-poodide müügimahte kordades. Üldistades võib öelda, et tehingumahud jäid kriisieelsest tasemest kõrgemale ka pärast esimese laine lõppu. Kui Amazoni ja AliExpressi puhul võib öelda, et nad tegutsevad Eestis pigem n-ö passiivselt, siis üha suuremat rolli hakkavad mängima siinsel turul väga aktiivselt tegutsevad rahvusvahelised e-poed, kes avavad lokaliseeritud e-poode. Möödunud aasta üheks suurimaks tulijaks on kahtlemata Saksamaa päritolu rõivamüüja AboutYou, kes sisenes turule väga suure reklaamikampaania toel ja kes on loonud uusi standardeid kliendisõbralikkusega (näiteks tasuta tagastused kuni 100 päeva jooksul). Selle aasta seni suurim uudis on leedulaste Pigu Gruppi (opereerib Eestis Kaup24.ee e-poodi) ja eestlaste Hobby Halli (opereerib Hansapost.ee poodi) ühe katuse alla minek, mille tulemusena moodustub väga tugev e-kaubanduse grupp Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes.

Kuidas silma paista?

Eelnevat kokku võttes – konkurents on ühelt poolt tihenev, teisalt on aga ruumi. Suurel osal Eesti ettevõtetest on e-müügi potentsiaal täiel määral kasutamata. Peamine, kuhu suunata fookus ja energia, on kliendi ootuste ületamine. See on lihtne soovitus, kuid omajagu keeruline saavutada. Tihenevas konkurentsis saavutavad edu need poed, mille klienditeekond on esimesest hetkest kuni lõpuni kliendikeskne, iga kokkupuutepunkt ja -hetk meeldiv. See ei tähenda mitte ainult ilusat veebilehedisaini või püsikliendiprogrammi ega soodsaid (kuid kasutaksin pigem sõna konkurentsivõimelisi) hindu ja paindlikke (enamjaolt tasuta) tarnevõimalusi. Ei piisa ka ainult kättesaadavast klienditoest ja sooduskampaaniatest. See tähendab kõiki neid asju ja enamgi veel. E-poodi arendades on väga tähtis täpselt paika panna sihtrühm ning õppida seda detailideni tundma, disainides ostukogemuse just seda sihtrühma arvestades. E-pood peab igal hetkel olema kättesaadav (seega loodud mobiilseadmele), tooteinfo värske, selgelt esitatud ja argumenteeritud, jätkupakkumised loogilised ja kliendile kasu pakkuvad. Igas klienditeekonna aspektis tuleb mõelda ja tagada, et kogemus pakuks meeldivat emotsiooni just kliendile. Konkurentsis on edukad need poed, kellel tekib oma klientidega tugevam emotsionaalne side, mis ei tugine ainult tehingutel. Nii saavad ka väiksemad poed oma sihtrühmas väga edukalt suurte kõrval tegutseda.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

E-KAUBANDUS

TRENDI, MIDA E-KAUPLEJAL TASUB TEADA

1. Sinu päralt on kogu maailm

Tänapäeval ei konkureeri sa enam mitte oma linna ega riigi, vaid kogu maailmaga. Eestlased tellivad 50% e-ostudest välismaalt. Järelikult on sinu konkurendid piiriülesed suured tegijad. Millega ja kuidas sa nendega konkureerid? Kaubavaliku ja hinnaga on üha keerulisem eristuda, seega pane oma tugevused enda kasuks tööle: paku näiteks tasuta tarnet ühekahe päevaga, 14–30 päeva jooksul tasuta tagastust, eestikeelset kiiret kliendituge jm.

2. E-ostlejad muutuvad rohelisemaks

Lääne-Euroopas, kus tehakse 70% Euroopa e-kaubanduse käibest, on kasvamas uue põlvkonna ostjate teadlik soov iga ostuga keskkonnale aina vähem mõju avaldada. Nii soovitakse ostuotsuse tegemisel teada toote komponentide koostist, kauba saatmise (lennuk, laev, kuller) ökoloogilise jalajälje suurust ning võimaluse korral eelistatakse taaskasutatavat pakendit (mida mitmed rahvusvahelised e-poed pakuvad, kuid Eestis on seda teed seni läinud ainult paar ettevõtet). Aina paremini ostetakse missiooni, abi, ning ettevõtte ja toote lugu: „Meie tuludest läheb x osa …“, „Toetame iga ostuga …“, „Kasutame taastuvenergiat…“. Neid trende ja tarbija kasvavat ökomeelestatust, mis jõuab lähiajal ka Eestisse, tasub silmas pidada ning vastavalt tegutseda.

3. Mitte mobile first, vaid mobile only

Uuringud ennustavad, et e-ostlemise osakaal mobiiltelefonide kaudu moodustab aastatel 2021–2022 suisa 70–75% kogu e-kaubanduse mahust. Oluline on siinkohal klienditeekond, mis algab internetist ja mobiiltelefonist, olgu see kasvõi pelgalt info/toote/ettevõtte otsing. Seega peab mõtlema mitte ainult e-poe, vaid ka mistahes ettevõtte kodulehe mobiilivaate peale. Samas on kuni kolmandik ettevõtete ja e-poodide veebidest mobiilivaates not responsive ehk vajaks kiiret parendust.

4. Personaliseerimine on a ja o

Inimesed ei taha enam kõike, vaid endale sobivat. Personaliseeritud sõnumid ja kliendile lähenemine muutub lähiaastatel kliendirahulolu ja klienditeekonna disainimise võtmeks. Mitme uuringu tulemuste järgi nõustub umbes 50% tarbijatest väitega, et personaliseeritud pakkumine muutis tema ostuotsust ehk pani ostlema. Siinkohal tasub välja tuua e-posti ja sotsiaalmeedia turunduse võimalused, mis on jätkuvalt ühed kuluefektiivsemad ning otsesed kliendibaasi kasvatamise ja kasutoomise vahendid automaatturunduses. Jaga soovitusi ostetud toote hooldamise, personaalsete soodustuste ja tootesoovituste, trendide ja lugude kohta – tarbija tahab üha enam näha personaliseeritud sõnumeid, mis lähtuvad tema võimalikest vajadusest.

5. Häälostlemine, tehisintellekt, liitreaalsus

Tarbijate sõnul on e-ostlemise suurimad plussid aeg, raha ja valik. Samas järjest suurema kaubavaliku ning ajasäästu soovi tõttu ongi arenduses pilgumaksed (AliExpress) ja Amazoni Echo (tark rääkija). Amazon on isegi ennustanud, et suisa 50–60% ostjaskonnast kasutab lähema viie aasta jooksul ostude tegemisel häälotsinguid ja juhendeid.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

TÕNU VÄÄT Eesti e-kaubanduse liidu tegevjuht

Personaliseerimise ja kliendikogemuse arendamise tulemusena muutuvad järjest aktuaalsemaks tehisintellekti ja liitreaalsuse lahendused. Need uuenduslikud tehnoloogilised võimalused on meile tuttavad, kuid seoses COVID-19 tuleku, tarbimis- ja ostukeskkonna arenduste ning klienditeeninduse kiiruse kasvuga on jutubotid, chat box’id jm kiired vestluse ja tagasiside lahendused tavapäraseks saamas. Lisandunud on võimalused teha automaatturunduse rakenduste kaudu ajalisi pakkumisi ning personaliseerida ja optimeerida kliendibaasi lähtuvalt klientide huvidest ja nende ostude ajaloost. Samamoodi on koostööst teadusasutustega oodata tarbijate käitumismudeldamise automaatikat jm lahendusi e-poodidele. Liitreaalsus ja kõikvõimalikud virtuaalreaalsuse lahendused on teine suund – tarbija saab endast, kodust või lemmikloomast laadida üles pildi ning veenduda, kuidas riideese seljas passib või kuidas tapeet tuppa sobib. Seejärel saab ta tellida e-poest valitud toote lähimasse vastava brändi kauplusesse või pakiautomaati.

6. Sotsiaalmeedia tähtsust on raske alahinnata

Rahvusvahelised e-ostlemise trendiuuringud toovad välja, et 50–60% ostjatest on oma klienditeekonda alustanud reaktsioonina brändi sotsiaalmeediapostitusele. Plahvatuslikult on suurenenud suunamudijate mõju – mõne uuringu tulemused väidavad, et koguni 70% Eesti inimestest teeb ostu jälgitava mõjuisiku soovituste peale. Ning fookuses on pildimaterjal! Märksõna kaudu internetis tooteotsingut tehes vaadatakse neljal juhul viiest pilti, mille järel liigutakse edasi muu info juurde. Seega kvaliteetsed pildid, videod ja postitused on olulised.

7. E-kaubandus toetagu sinu füüsilist äri

Järjest rohkem suuri rahvusvahelisi brände kaasab uute füüsiliste poodide planeerimise protsessi e-kaubanduse kogemusega spetsialiste, kuna poodi tulnud klient on tõenäoliselt brändi e-poes käinud. Seega tasuks mõelda e- ja füüsilise äri kokkusobitamisele, kus mõlemad suunaks ostma. Nii tasub märkida e-poes toote juurde info, kui selle võib leida ka füüsilisest poest. Kasvav trend on Online Pick UP In Store ehk BOPIS, kus inimesed valivad toote e-poes välja, uurivad tausta, tehnilisi andmeid, panevad toote seejärel „kõrvale” ning lähevad füüsilisse poodi täpselt selle sama tootega tutvuma ning sobivuse korral ostavad selle ära. Edukamate e-äride kogemuse põhjal teame, et füüsilisse poodi tulevatest tarbijatest on 90% eelnevalt teinud brändi e-poes otsingu ja kaupu lähemalt uurinud. Seetõttu ongi oluline siduda e- ja füüsiline pood ühte klienditeekonda ning võtta teadmiseks, et juba praegu algab klienditeekond 90% ulatuses internetist. Kas, kuhu ja kuidas see edasi jõuab, on sinu kätes.

KÜSIME ETTEVÕTJALT

KAS E-KAUBANDUS ON ASENDAMAS

traditsioonilist kaubandust?

EVE TOOTS AS Astri nõukogu liige

raegune pandeemia on e-kaubandusele veelgi tuult tiibadesse puhunud, kuid e-kaubandus oli ka juba enne tervisekriisi tugevas kasvus. Paljud rahvusvahelised (eeskätt kiirmoe) rõivabrändid (H&M, Zara, Parfois jne) on hiljuti teatanud massilisest füüsiliste kaupluste sulgemisest, suunates vahendid e-keskkonna arendusse ja keskendudes tulevikus veelgi enam veebimüügile. Ka mitu pika ajalooga Eesti brändi on oma strateegiad ümber kujundanud või neid kujundamas. Kindlasti on füüsiliste asukohtade sulgemisel ka muid põhjuseid, mis avaldusid juba enne praegust olukorda, kuid mis kriisi saabudes võimendusid. Näiteks üldised tarbimishajumuste muutused, arvestades, kui suure osa on spordipoed lõiganud moesektori käibemahust (casual’i võidukäik) või keskkonnateadlikkuse tõus (üldine suund väiksemale tarbimisele), aga ka liiga agressiivsed laienemisotsused. Tänapäevased kaubanduskeskused ei ole enam ammu pelgalt rida üksteise kõrval asuvaid kaupluseid, vaid kujutavad endast multifunktsionaalseid äri- ja elukeskkondi, mille tuumaks on küll kaubandus, aga mis ühendavad endas koole, lasteaedu, hotelle, büroosid, meditsiinikeskuseid, sportimisja huvitegevusvõimalusi, raamatukogusid, kontserdi- ja kunstisaale, kinosid, toitlustust ning muid teenuseid. Kaubanduspindade arendajate lähiaja peamised proovikivid on järgmised: kuidas vältida vakantsuse tõusu ja füüsiliste kaubanduspindade sulgemist, kuidas ümber profileerida kaubanduskeskuse sisu, arvestades muutunud olusid ja tarbija ootuseid. Võtmeküsimuseks on viimastel aastatel olnud füüsilise ja digitaalse kaubandusmaailma sidumine ühiselt toimivaks ja hingavaks tervikuks omnikanali (omnichannel) keskkondade loomise abil.

ARMIN MÄHHAR AS Prike äriarendusjuht

valiteetse alkoholi müügi ja turunduse ärivaldkonnas e-kaubandus kindlasti lähiajal traditsioonilist kaubandust asendamas ei ole. E-kaubandus on küll kiiresti kasvanud, kuid praegu on selle osakaal kogumahust siiski veel marginaalne. Detailsemalt võib eri kategooriates ja segmentides osakaal varieeruda, kuid summaarselt on traditsiooniline kaubandus tugevas ülekaalus. E-kaubandus pakub praegu pigem uusi võimalusi ja mugavaid alternatiivseid lahendusi nii tarbijale kui ka ettevõtetele. Seega on e-kaubanduse arendamine kahtlemata oluline, näiteks juba laiema ja spetsiifilisema tootevaliku tutvustamise aspektist.

Võtmeküsimuseks on viimastel aastatel olnud füüsilise ja digitaalse kaubandusmaailma sidumine ühiselt toimivaks ja hingavaks tervikuks omnikanali (omnichannel) keskkondade loomise abil. Eve Toots

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

LEPINGUPÕHI KAUBANDUSKOJALT Kaubanduskoja kodulehelt leiad 59 erinevat lepingu näidist alates müügilepingust ning lõpetades töösuhete, kinnisvara ja teenuse osutamisega seotud lepingutega. Kui Sa ei leia koja kodulehelt sobivat lepingu või dokumendi näidist, anna sellest meile teada. Aitame koostada lepingu või dokumendi vastavalt Sinu ettevõtte soovidele. Kaubanduskoja liikmetele on lepingute koostamine ja ülevaatamine tavahinnast kaks korda odavam. Leia endale sobiv lepingupõhi. WWW.KODA.EE

KASULIKKU

LEPINGUS TÄPSUSTAMATA

kohtualluvus toob pika kohtumenetluse Tihti juhtub, et lepingu sõlmimisel soovivad äripartnerid seda lühemaks teha ja jätavad mainimata näiteks punkti vaidluste lahendamise korra kohta. Mis juhtub aga siis, kui sellisest lepingust vaidlus sünnib?

ui kohtualluvus ei ole lepingus sätestatud, siis lähtuvad pooled kohtumenetluse algatamisel seaduses sätestatud kohtualluvusest (üldjuhul esitatakse hagi kostja elu- või asukohajärgsele maakohtule). Samuti on olukord lihtsam siis, kui on olemas kirjalik kokkulepe juba tekkinud või tekkida võiva vaidluse arbitraažikohtule lahendada andmise kohta, sest siis lähebki vaidlus arbitraažikohtule, mitte maakohtusse. Samuti võtab arbitraažikohus lahendamiseks vaidlusi, kui nõusolek vaidluse lahendamiseks arbitraažikohtus on väljendatud hageja poolt hagi esitamisega, kostja poolt aga tegevusega, mis annab tunnistust tema vabatahtlikust allumisest arbitraažikohtu jurisdiktsioonile või rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevalt.

Eestis mitu arbitraažikohust

Eestis tegutseb alaliselt mitu arbitraažikohust: Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus, Notarite Koja vahekohus ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vahekohus. Olulise tähtsusega on see, et kohtu nimi, kus pooled soovivad tekkida võivad vaidlused lahendada, peab olema korrektselt nimetatud, et ei tekiks omakorda vaidlust, millist arbitraažikohut ikkagi lepingus silmas peetakse. Arbitraažikohtu nõukogu teeb esialgse otsuse vaidluse allumise kohta. Näiteks lepivad pooled kokku, et vaidlus lahendatakse Rahvusvahelises Arbitraažikohtus Tallinnas. Aga kuna vastav nimi ei ole korrektne – õige on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus –, siis vastavalt kaubandus-tööstuskoja arbitraažikohtu reglemendile võib nõukogu küsida kostja arvamust kohtualluvuse kohta. Kostja aga põhjendab oma arvamuses, et kuna poolte kokkuleppe alusel peab vaidlus olema lahendatud muus kohtus, siis võib nõukogu jätta hagiavalduse või taotluse arbitraažimenetluse alustamiseks läbi vaatamata. Sel juhul ei kuulu tagastamisele ka tasutud registreerimismaks. Mida täpsemalt on lepinguga vaidluste lahendamise kord sätestatud, seda lihtsam on tekkida võivat vaidlust seda menetleval asutusel lahendada. Sellega hoitakse kokku ka menetluskulusid.

ANASTASIA NEZGOVOROVA arbitraažikohtu sekretär

koja arbitraažikohtule, siis võivad pooled leppida kokku, et vaidluste korral kohaldatakse Eesti Vabariigi seadusandlust ning näiteks rahvusvahelise tarneklauslite kogumiku „Incoterms 2020“ tingimusi (kui on tegemist näiteks tarnelepingust tuleneva vaidlusega). Tavapärane on, kui pooled töötavad ka tellimuskirja alusel, milles puuduvad punktid kohtualluvusest ja kohaldatavast seadusandlusest. Need tingimused võivad olla ette nähtud raamlepinguga, mis aitab vaidluse lahendamisele kaasa. Vaidluse käigus võib pool refereerida nii tellimuskirjas kui ka raamlepingus sätestatut.

Mida täpsem, seda parem

Kohtusse pöördumisel on tähtis ka vaidluse lahendamise periood. Täiendavate päringute ja kostja seisukohtade küsimine on üldjuhul aeganõudev. Aega võib kokku hoida juba lepingu allkirjastamise staadiumis, kui pooled vormistavad selle korrektselt ja võimalikult täpselt, sh määratledes, millises kohtus võimalikke vaidlusi lahendama hakatakse. Soovitatav on määratleda ka vaidluse lahendamise koht, keel ja materiaalõigus. Näiteks kui juhtum allub kaubandus-

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

KASULIKKU

10 küsimust ja vastust seoses tuleohutusülevaatuse kohustusega

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Tänavu 1. märtsil jõustusid tuleohutuse seaduse muudatused, mille kohaselt peavad suuremate büroohoonete ning tööstus- ja tootmishoonete valdajad või omanikud tegema või tellima tuleohutusülevaatuse. Järgnevalt selgitan täpsemalt, mis on tuleohutusülevaatus, millised ettevõtted peavad seda tegema ning millal tuleb see esitada päästeametile.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

KASULIKKU

1. Millistele hoonetele tuleb teha

materjalist ning kus pole elektrit ega kütet, kus ei viibi alaliselt inimesi ja kus ladustatakse mittepõlevat materjali.

Tuleohutusülevaatust tuleb koostada büroohoone puhul pindalaga üle 750 m2, tööstus- ja tootmishoone puhul pindalaga üle 1000 m2 ning garaaži puhul pindalaga üle 1000 m2. Tuleohutusülevaatuse tegemine ei ole kohustuslik hoones, mis on kõrgem kui 28 meetrit, ohtlikus ettevõttes kemikaaliseaduse § 21 lõike 3 tähenduses ning suurõnnetuse ohuga ettevõttes kemikaaliseaduse § 21 lõike 4 tähenduses. Viimati nimetatud hoonete üle teeb igal aastal riiklikku tuleohutusjärelevalvet päästeamet.

Siseministeeriumi hinnangul on teenuse maksumus suurusjärgus 300 eurot. Keerukamate ja suuremate objektide puhul võib teenus olla ka kulukam. Kaubanduskoja hinnangul võib teenuse keskmine maksumus osutada 300 eurost märksa kallimaks. Lõpuks sõltub ülevaatuse hind siiski teenusepakkuja ja tellija kokkuleppest.

tuleohutusülevaatus?

2. Millal tuleb esimest korda teha

tuleohutusülevaatus?

Büroohoonete kohta tuleb ülevaatus teha hiljemalt 1. jaanuaril 2023, tööstus- ja tootmishoonete kohta hiljemalt 1. jaanuaril 2024 ning garaažide kohta hiljemalt 1. jaanuaril 2025. Kui ehitise kasutusluba anti pärast 1. märtsi 2021, siis tuleb ülevaatus teha hiljemalt kuue aasta möödumisel kasutusloa saamise kuupäevast.

3. Kes võivad ülevaatust teha?

Tuleohutusülevaatuse võib teha inimene, kellel on vastavalt kutsestandardile tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus. Seega on ettevõttel võimalik valida, kas osta ülevaatuse teenus sisse või kasutada oma töötajat, kel on vastav kutsetunnistus. 2020. aasta seisuga on selliste kutsetega inimesi 98, kellest 23 töötab päästeametis.

Tuleohutusülevaatuse tegemise peab korraldama ehitise valdaja. Kui ehitist kasutab mitu valdajat, siis peab ülevaatuse tegemise korraldama ehitise omanik.

5. Kas lisaks ülevaatusele tuleb jätkuvalt koostada ka tuleohutusaruannet?

Ei. Kui hoone kohta tuleb teha tuleohutusülevaatus, siis ei pea igal aastal sama hoone kohta tegema tuleohutusaruannet.

6. Kui tihti tuleb teha tuleohutusülevaatust? Tuleohutusülevaatust tuleb üldjuhul teha iga kolme aasta tagant. Kui tuleohutusülevaatuse tegija hindab ehitises toimuva tegevuse ja ehitise tuleohutuks puudusteta, siis tuleb järgmine tuleohutusülevaatus teha hiljemalt kuue aasta pärast. Kui tuleohutusülevaatuse tegija teavitab päästeametit, et ehitise kasutusotstarbe või muu eripära tõttu on ebaotstarbekas ehitise tuleohutusülevaatust korraldada, võib päästeamet sellise ehitise tuleohutusülevaatuse tegemisest vabastada. Sellise olukorra näited on laohooned, mis on küll suure pindalaga, aga ehitatud üleni kivist või muust mittepõlevast

7. Kui palju hakkab maksma ülevaatus?

8. Mida tuleb kontrollida ülevaatuse käigus? Tuleohutusülevaatuse käigus tuleb visuaalselt kontrollida territooriumi, ehitise ja ehitises toimuva tegevuse vastavust tuleohutusnõuetele. Lisaks tuleb vaadata, kas nõutavad tuleohutuspaigaldised on ehitises olemas, töökorras ja hooldatud vastavalt kehtestatud tuleohutusnõuetele. Ülevaatuse tegija peab kontrollima ka tuleohutusalast dokumentatsiooni. Vaadata tuleb ka seda, kas ehitises toimuv tegevus vastab ehitise peamisele kasutusviisile. Ülevaatuse tegija peab kontrollima ka ehitise tuleohutust ja inimeste valmisolekut tulekahju korral tegutseda. Evakuatsiooniõppust ei ole vaja ülevaatuse käigus teha.

9. Mis juhtub, kui ülevaatuse läbiviija avastab puudusi?

Väiksemate puuduste korral on võimalik pooltel kokku leppida, et ehitise valdaja või omanik kõrvaldab puudused enne, kui ülevaatuse tegija vormistab tuleohutusülevaatuse akti ja esitab selle päästeametile. Sellisteks puudusteks võivad olla näiteks tulekustutite kontrolli tegemata jätmine, tuleohutuspaigaldise hoolduse mittetegemine või korstnapühkija kutsumata jätmine. Suuremad puudused märgib ülevaatuse tegija ülevaatuse akti ning esitab selle päästeametile. Sellisel juhul lepivad ülevaatuse tellija ja läbiviija kokku, millise aja jooksul tuleb puudused kõrvaldada. Tuleohutusülevaatuse tegija peab kontrollima, kas aktis märgitud puudused on kõrvaldatud hiljemalt 60 päeva jooksul alates puuduse kõrvaldamise tähtaja saabumisest. Vastasel juhul on päästeametil õigus algatada riiklik järelevalvemenetlus. Kui tuleohutusülevaatuse tegija avastab ohu, mis võib kaasa tuua ulatuslike tagajärgedega päästesündmuse või nõude peatada ehitise või selle territooriumi kasutamine või seadme töö, peab tuleohutusülevaatuse tegija esitama ülevaatuse akti päästeinfosüsteemi hiljemalt kolme tööpäeva jooksul tuleohutusülevaatuse tegemise kuupäevast. Sellisel juhul on päästeametil õigus algatada riiklik järelevalvemenetlus.

10. Kas ülevaatuse koostamise käigus on lubatud vahetada ülevaatuse tegijat?

Tuleohutusülevaatuse tegijat on lubatud vahetada üksnes mõjuval põhjusel. Siseministeeriumi selgituste kohaselt võib mõjuv põhjus olla näiteks ülevaatuse tegija ootamatu haigestumine, surm või haigus. Ülevaatuse tegijat võib muuta ka siis, kui päästeamet tuvastab tuleohutusülevaatuse tegija ebapädevuse. Kui hoone valdaja või omanik ei soovi näiteks lahkhelide tõttu enam praeguse tuleohutusülevaatuse tegijaga koostööd jätkata või ka vastupidi, siis need olukorrad tuleb lahendada koostöös päästeametiga.

300 euro kandis või rohkem maksab tuleohutusülevaatuse teenus.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

UUS LIIGE

Kooker – RÕÕMUGA

KÜPSETATUD MINIPANNKOOGID

Kooker rõõmustab – seda sõna otseses mõttes ja igal võimalikul moel. Kooker küpsetab minipannkooke, mis viivad keele alla ja panevad külalised rõõmu tundma. Imelised maitsed, vahvad tänavakohvikud ja treilerid ning lustlik meeleolu tekitavad head energiat, mis muudab elu paremaks.

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

est OÜ alustas tegevust neli aastat tagasi. Ettevõtte asutajad on Edith Mihkelson ja Tiina Sokolova, kes on külalislahkuse valdkonnas tegutsenud kahepeale kokku pea 50 aastat. Ettevõttel on kaks tegevusharu: teenindusdisain (Skillmill) ja toitlustamine (Kooker, www.kooker.ee). Aastal 2017 alustati Skillmilliga, sest asutajad nägid turul nõudlust n-ö „käed küljes“-teenuse ja -teeninduse disaini järele. Skillmilli kliendid on olnud Tallinn Design House, Radisson Sky Blu Hotel, Vabamu, Proto Avastustehas, Gustavi kohvikud, Oru Hub Hotell ja paljud teised. „Teeninduse kujundamine vastavalt külaliste vajadustele ja ootustele ning ettevõtte potentsiaalile on äärmiselt huvitav ja edasiviiv tegevus nii kliendi kui ka meie jaoks. Me läheneme ülesannetele pigem rätsepatööna, mitte valmispakettidega – just see loobki eelise ja on meid paljude inspireerivate töödeni viinud,“ nendib Tiina.

Kookeri idee tekkis reisil

Vaatamata huvitavatele ülesannetele teenindusdisainis hakkasid naistel käed sügelema ja 2018. aasta varakevadel otsustati luua oma tänavatoidu bränd. Edith ja Tiina armastavad reisida ja uusi põnevaid ideid just nõndaviisi ammutada. Nii satutigi Hollandis elavaid sõpru külastades sügislaadale, kus küpsetati

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

Minipannkooke võib tellida kodus maiustamiseks või hoopis klientide rõõmustamiseks. Foto: Kairi Tähe

Miks otsustasite kaubanduskoja liikmeks astuda? Edith Mihkelson: Meie elu- ja töökogemus on näidanud, et teenindus- ja külalislahkuse valdkonnas on solistidel keerukas läbi lüüa. Koostöövõrgustik on tähtis tugi ja võimalus kaasa rääkida ning panustada ettevõtlust edasiviivatel teemadel. Oleme hingelt arendajad ja arenejad – kaubanduskoja koolitused ja uudised on meie jaoks paeluvad, võimaldavad olla oluliste teemadega kursis ning õppida.

poffertjes’e ehk Hollandi minipannkooke. Naistel hakkas idee idanema, sest tegemist oli niivõrd toreda ja mitmekülgset lähenemist võimaldava toiduga. Esimesel tegevusaastal panustasid Edith ja Tiina kahekesi, et õppida tundma oma

külalisi, turgu ja tootepotentsiaali. Edaspidi on Kooker liikunud samm-sammult kasvades. 2021. aastal töötab Kookeris vastavalt hooajale 6–25 inimest. „Teenindusvaldkonna põhiküsimus on, milliseid tundeid me inimestes

UUED LIIKMED tekitame. Kookeri eesmärk on rõõmustada. Ja mitte ainult külalisi, vaid ka meie kookereid, partnereid ja ühiskonda tervikuna. Iga sõna, tegevuse või otsuse paneme küsimuse ette: kas ja kuidas see rõõmustab osapooli. Kui vastus on olemas, siis on õige asi,“ selgitab Edith ettevõtte põhimõtteid. Aasta ringi on Kookeril avatud kaks kohvikut: tänavakohvik Raekoja Kooker ja Kadaka Kooker aadressil Kadaka tee 5. Talvehooajal ollakse kohal Nõmme ja Mustamäe uisuparkides ning Jeti Jäähallis, suviti seigeldakse sündmustel ja käiakse inimestel tähtpäevade puhul külas. „Pikemas perspektiivis näeme, et Kooker tegutseb ka teistes Eesti linnades ning naaberriikides. Arendame oma teenust ja tooteid, et laienedes suudaksime sedasama rõõmu endaga kaasas kanda,“ kinnitavad omanikud.

HARJUMAA

Rõõmu ka äriklientidele

INTOPEX OIL OÜ Naftatoodete hulgi-

Ikka tuleb ette, et soovitakse oma töötajatele või klientidele midagi erilist korraldada või pakkuda. Minipannkookidega kaetud tähtpäevalaud kontoris, Kookeri pisitreileri või rändpanniga kohvik kliendiüritusel või tiimipeol on mõned võimalused, kuidas seltskonda rõõmustada. Olukorras, kus suuri kokkusaamisi ei toimu, saavad ettevõtted kinkida Kookeri kinkekaarte,

Teenindusvaldkonna põhiküsimus on, milliseid tundeid me inimestes tekitame. Kookeri eesmärk on rõõmustada. Edith Mihkelson mille saaja saab tulla perega näiteks vanalinna jalutama ning haarata kaasa kuumad minipannkoogid ja kohapeal tehtud joogid. Koroonapandeemia on pannud ka Kookeri oma töös muudatusi tegema. „Viiruskriis mõjutab paraku kõiki. Kookeri suund on see, et norutamine ei aita. Reageerisime hästi kiirelt nii eelmisel kevadel kui ka nüüd. Tooted on kohandatud kaasavõtmiseks, teenindus on kujundatud nii, et uksed saavad olla valla, ilma et kedagi ohtu seame või riskime. Oleme ikka heatujulised, sest nii meie ise kui ka teised inimesed vajavad positiivsust ja head energiat, mida pisikeste nüansside abil on võimalik igas olukorras tekitada,“ ütleb Tiina.

ALBIORIX OÜ Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid.

ALPEK OÜ Poroloonilõikekeskuse teenused, poroloonidetailide tootmine ja müük.

BONACCI OÜ Elamusmajutuse pakkumine.

COOLWELD OÜ Päikesepaneelide paigaldus.

DC SOLUTIONS ESTONIA OÜ

WOODYSCOVERY OÜ Ekspedeerimine, laadungikäitlus.

IDA-VIRUMAA TEAMWOOD OÜ Saematerjali tootmine (hööveldamine ja muu masintöötlus).

JÕGEVAMAA SPOONER OÜ Puidu ja puidu

esmatöötlustoodete hulgimüük.

Andmekeskuste varustamine erilahendustega, konsultatsioon, projekteerimine.

JÄRVAMAA

E-COMMERCE BROKER OÜ

AGRIPELLET OÜ Põhupelletite tootmine.

EESTI LOTO AS Meelelahutusteenused,

LÄÄNE-VIRUMAA

Ärinõustamine jm juhtimisnõustamine. loteriide korraldamine.

FERRAMARE OÜ Metalltoodete tootmine. INTERCHEM DISTRIBUTION EUROPE OÜ Keemiatoodete hulgimüük. Alkomeetrite tootmine.

müük, import ja eksport.

KUMER SAAG OÜ Lasteaia- ja koolimööbli tootmine ja müük.

PROEVENTS ESTONIA OÜ Ürituste korraldamine.

PÄRNUMAA AMETIKOOLITUS OÜ Ameti- ja täiendkoolitused veoauto- ja bussijuhtidele.

APH EHITUS OÜ Vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus.

TRADVIST OÜ Küberturbe konsultat-

LAGAST OÜ Ärinõustamine.

sioonid ja muu ärinõustamine.

MINDTITAN OÜ Tehisintellekti ja masi-

URSUS OÜ Esmatarbe- ja majapidamis-

nõppe lahenduste loomine.

MIRAMIS OÜ Tollilao- ja terminaliteenuste osutamine, laoteenused, ekspedeerimine, transpordi- ja veoteenused.

kaupade import ja hulgimüük.

TARTUMAA ALTERNATIIVENERGIA AGENTUUR OÜ

NEEDLES OÜ Ekspedeerimine ja transporditeenused.

Ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine.

NORDFERT OÜ Vedelväetise tootmine.

EST FACADE OÜ Elamute ja mitte-

NORDIC AIR VENTILATSIOON OÜ

eluhoonete ehitus.

Ventilatsioonisüsteemide hooldus, puhastus, paigaldus.

JALAEXPERT OÜ Ortopeediliste

NORTHERNWOOD OÜ Puidu ja

KUKKUMISKAITSE OÜ Kõrgtööde vahendite müük, rent, hooldus ja kontroll. Koolitused.

ehitusmaterjalide vahendamine.

OBLICITY ESTONIA OÜ Plokiahela

abivahendite ja nende osade tootmine.

tehnoloogia, virtuaalvara ning alternatiivsete kapitalikaasamise viiside nõustamisele keskendunud õigusbüroo.

S3 PROJEKT OÜ Elamute ja

OCTOSHIP OÜ Veoste ekspedeerimine.

vineerist sisustuse tootmine ja müük.

PRIME LINE OÜ Aiatarvete jae- ja

WOOD RESOURCE LT OÜ

hulgimüük.

PROLINE TRANS OÜ Veoste ekspedeerimine. Tollidokumentide vormistamine. Laoteenused.

mitteeluhoonete ehitus.

VANEREX OÜ Tarbesõidukitele mõeldud

Puidu ostmine ja fumigeerimine.

VÕRUMAA COMBILINK OÜ Saematerjali tootmine.

RESTAWOOD OÜ Täispuidust

eritellimusmööbli valmistamine.

VÄLISRIIGID

SATELLES SATURNI OÜ

CHICARINO, CROCE & QUARESMA ADVOGADOS Advokaadibüroo teenused.

Raamatupidamine ja maksunõustamine.

STORUM OÜ Toiduainetööstuse ja kaubandusseadmete hulgimüük.

TB SOLUTIONS OÜ Konveiersüsteemide,

materjalikäitlusseadmete ja erimasinate projekteerimine, tootmine ja paigaldus.

TOP MARINE OÜ Ujuvkaide,

ujuvmajade ja sadamatoodete tootmine.

V&K TEED OÜ Teede-ehitus.

MORINGA DISTRIBUTION OÜ

Vesipiipude ja nende tarvete kaubandus.

NORDIC BEVERAGES PTY Eksport-import.

Täielikku loetelu talve jooksul lisandunud uutest liikmetest näeb www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

KASULIKKU

TÖÖANDJA EI PEAKS VASTUTAMA KODUKONTORI OHUTUSE EEST Vahet ei ole, kas kontor või kodukontor – tööandja vastutus töökeskkonna ohutuse eest on praegu sama. Selleks, et tööandjad saaksid julgemalt lubada oma töötajaid kodukontorisse, tuleks regulatsiooni muuta paindlikumaks.

ole saladus, et inimesed eelistavad järjest rohkem paindlikumat töökorraldust. Selleks, et saaks aega võimalikult hästi ja efektiivselt ära kasutada, soovitakse üha enam töötada kodus, rongis, raamatukogus või mujal. Kontorist eemal töötamise tarvidust on suurendanud ka COVID-19-ga seotud olukord. Kuigi praegu tulevad tööand-

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

ka kontrollima, et kaugtöötaja täidab ohutusega seotud juhiseid. KRISTINA JERJOMINA kaubanduskoja jurist

jad töötajatele vastu ja võimaldavad kaugtöö tegemist, kaasneb tööandjatele sellega ebamõistlikult suur risk.

Seadus ei tee vahet kontori- ja kaugtööl

Isegi juhul, kui töötaja teeb tööd distantsilt, peab tööandja tagama, et töö tegemine oleks töötajale ka seal ohtu. Näiteks kui töötaja teeb tööd kodus, ühistranspordis või looduses, peab tööandja seaduse järgi ka nendes kohtades korraldama riskianalüüsi ning hindama sealseid ohte ja riske töötaja tervisele. Samuti peab tööandja kujundama ja sisustama töökoha, tagama, et valgustus oleks piisav, korraldama esmaabi ning

Kaugtöökoht pole tööandja kontrolli all

Ei ole ei mõistlik ega enamasti ka reaalselt võimalik, et tööandja täidaks kaugtöökoha puhul kõiki praegu kehtivaid nõudeid. Kaubanduskoda peab väga oluliseks töökoha turvalisust, kuid sellele tuleks läheneda mõistlikult. Tuleb silmas pidada, et tööandjal ei ole alati võimalik kaugtöökohta kohale minna ja hinnata sealseid riske. Samuti tuleb arvestada, et kaugtöö korral saab töökoha tingimusi mõjutada eelkõige töötaja ise, mitte tööandja. Tööandjal on keeruline, kui mitte võimatu kontrollida, kas töötaja järgib seal tööandja antud juhiseid, kasutab töövahendeid ohutult jne. Ühtlasi on näiteks õnnetuse korral keeruline tuvastada, kas tegemist oli tööõnnetusega või mitte – kas töötaja komistas tööülesannet täites või hoopis mõnda majapidamistööd tehes. Tulemuseks

KASULIKKU on olukord, kus tööandjal on kohustused, mida ta sisuliselt täita ei saa, ja vastutus selle eest, mille üle tal kontroll puudub.

Muudatust on vaja vähemalt arvutiga töötajatele

Tõenäoliselt on kaugtöö kõige enam levinud just info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi kasutava töö puhul, s.o sellise töö puhul, kus tööks on vaja vaid arvutit, hiirt, tooli, lauda jms. Selliste töövahendite kasutamisega ei kaasne töötajale riske, mida ta ei saaks ise maandada või mille puhul peaks kasutama erimeetmeid. Seetõttu peaks vähemalt selliste tööde puhul olema seadus paindlikum ning tööandja ei peaks vastutama tööohutusalaste kohustuste eest täiel määral. Muude tööde puhul, nt töö masinatega ja seadmetega, on karmimad nõuded aga arusaadavad, kuna oht inimese tervisele on seal suurem.

Juhend on olemas, kuid sellest ei piisa

Positiivne on, et tööinspektsioon on avaldanud Tööelu portaalis juhised, milliseid kohustusi ja kuidas tuleks tööandjal kaugtöö korral täita. Juhiste järgi ei peaks tööandja kodukontori

puhul kõiki kohustusi täies mahus täitma, vaid piisab, kui ta teeb seda, mida tal on mõistlikult võimalik teha. Kuna juhised on aga soovituslikud, siis juhul, kui peaks tekkima vaidlus (näiteks seoses sellega, et töötaja

tervis saab kodukontoris kahjustada), tuleb esmajärjekorras vaadata, mida ütleb seadus. Seepärast peab ka seaduse tasandil olema selge, millised on tööandja ja töötaja kohustused ja vastutus kaugtöö korral.

Seadust tuleb muuta Kaubanduskoda tegutseb aktiivselt selle nimel, et seadust muudetaks nii, et tööandja vastutaks vaid selle eest, mida ta saab reaalselt mõjutada. Kaugtöö korral peaks tööandja andma töötajale vajalikud töövahendid ja juhised selle kohta, kuidas kujundada oma töökohta ja teha tööd nii, et see ei kahjustaks töötaja tervist. Edasine peaks olema juba töötaja enda teha ja vastutada. Töötaja kujundaks ise oma töökoha ja töötaks vastavalt tööandja juhistele, paneks ekraani õigele kõrgusele, väldiks mürarikast töökeskkonda jne. Koda saatis eelmise aasta lõpus sotsiaalministeeriumile töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmiseks konkreetse sõnastusettepaneku. Algselt kirjutas ministeerium oma vastuses kojale, et ei näe hetkel vajadust seaduse muutmiseks, viidates senisele juhendile. Ministeerium märkis, et kui tööandja on teinud omalt poolt kõik võimaliku tööohutuse tagamiseks kaugtööl (st on hinnanud töökeskkonna riske, juhendanud töötajaid, korraldanud töötajate tervisekontrolli jms), on tööandja oma seadusest tulenevad kohustused täitnud. Ministeeriumi hinnangul on sellises olukorras vähetõenäoline, et tööandjal lasuks täies ulatuses vastutus tekkinud tervisekahjustuste korral. Samas tegeleb koda kaugtöö regulatsiooni paindlikumaks muutmise teemaga aktiivselt edasi. Täiendav arutelu ministeeriumiga on viinud kokkuleppeni, et ministeerium mõtleb kõik asjaolud veel kord läbi ning seejärel otsustab, kuidas teemaga edasi minna. Kindlasti hoiame ka oma liikmeid uute muudatustega jooksvalt kursis.

UNISTA JULGELT, TEGUTSE LÄBIMÕELDULT! UUED ÄRIPINNAD TALLINNA SÜDALINNAS JOE2A.DOMUS.EE

KOGEMUS

Kuidas saada paremaks juhiks PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

Möödunud aasta lõpus võis lugeda palju tagasivaateid erakordsele aastale, kus toodi välja, et 366 päevaga on inimeste empaatiavõime märkimisväärselt kasvanud. Kuigi julgen selles igapäevase jalakäijana kahelda, olen sama meelt nendega, kes ütlevad, et empaatiline juhtimine on üha enam ja enam päevakorral.

im Scott, endine Google’i ja Apple’i töötaja, on aga maailmas kaasa toonud suisa pisikese murrangu, sest järsku räägivad kõik empaatilisest ja kehtestavast juhtimisest. Raamat, mille pealkiri inglise keeles „Radical Candor“, on sõna otseses mõttes leidnud järgijaid nii siin- kui ka sealpool Atlandi ookeani. Milles seisneb ühe juhtimisraamatu fenomen?

Kui empaatiat või kehtestavust jääb väheks

Põhjus, miks raamat laineid lööb, on minu hinnangul lihtne. See on lihtsalt mõistetav ja vürtsitatud rohkete näidetega autori isiklikust karjäärist. Lisaks ülimalt praktiline. Üle poole raamatust keskendub sellele, kuidas päriselt olla hooliv ja väljakutseid esitav juht. Alustame algusest. Mis juhtub siis, kui juht on empaatiline, aga ei esita otseseid väljakutseid? Sel juhul on tegemist ruineeriva empaatiaga. Lühidalt öeldes ei aita see meeskonnakaaslasel end kuidagi parandada. Halvimal juhul see inimene ei teagi, et tema sooritus ei vasta ootustele. Miks? Sest juht lihtsalt ei pea õigeks anda töötajale negatiivset tagasisidet.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

Kui vaadata kasvõi hiljutisi uue valitsuse läbirääkimisi, siis Kaja Kallas sai sugeda, sest kord peeti teda liiga järeleandlikuks ning teinekord jällegi liiga vähe kehtestavaks. Mis juhtub siis, kui juht esitab otseseid väljakutseid, kuid suhtluses meeskonnaliikmetega puudub igasugune empaatia? Sel juhul on tegemist obstruktiivse agressiooniga. Teisisõnu, töötajad tunnevad end alandatuna ega suudagi häid tulemusi tuua. Juhul kui suhtlusest puudub nii empaatia kui ka väljakutsete esitamine, on tegemist manipuleeriva ebaaususega. Küllap on seda kogenud inimesed, kes töötavad suuremates organisatsioonides, kus ametikohtadel liikumiseks on vaja võita teatud inimeste poolehoid. Kim Scotti sõnul on tulemuslike meeskondade juht selline, kes esitab meeskonnaliikmetele otseseid väljakutseid, olles seejuures empaatiline ja tulemuslik. Tegu on ideaalina näiva

pildiga, kus organisatsioon töötab ühise eesmärgi nimel ning samal ajal on kõigil töötajatel võimalus olla nemad ise ning toimetada oma parima äranägemise järgi. Kõlab liiga hea, et olla tõsi? Olles ise viljelenud just samasugust juhtimisstiili rohkem kui kümme aastat, siis ütlen, et see tegelikult töötab. Just nii saabki meeskonnad tulemuslikult käima.

Eesti naisjuhtide hinnang kehtestavale juhtimisele

Kim on pühendanud raamatus eraldi osa spetsiaalselt naisjuhtidele. USA-s viidatakse otsekohestele, nõudlikele naistele omadussõnaga abrasive (ing k ’abrasiivne’). Eestis pole see väljend laialdaselt kasutusel. Sõna, mida ehk kohalikud kasutavad, on inglise keeles lihtsalt

TERVISHOID b***ch ning mitte sugugi hea alatooniga Aga kui vaadata kasvõi hiljutisi uue valitsuse läbirääkimisi, siis Kaja Kallas sai sugeda, sest kord peeti teda liiga järeleandlikuks ning teinekord jällegi liiga vähe kehtestavaks. Teema oli intrigeeriv. Pidanud sel teemal hulga eravestlusi, otsustasin korraldada naisjuhtide klubi, et aduda, mida kohalikud naisjuhid arvavad ja kuidas käituvad. Kusjuures, nii lihtsalt pole mul ammu õnnestunud üritusele kõnelejaid kaasata. Ilmselgelt kõnetas see ka teisi. Mis siis selgus?

Sõltumata sektorist samad käitumismustrid

Eesti naisjuhid tõdesid, et sõltumata sektorist on inimeste käitumismustrid samad. Mõni soovib ülemäära sõbrasuhet ehitada ja sellega tööl eeliskohtlemist saada. Virve Jõgeva, Glamox Eesti juht, tõi välja, et tema teadlikult hoiab piiri era- ja tööelu vahel. sTARTUp Day programmi koordinaator Triin Kask ütles, et kuigi ta on empaatiline ja soovib töötajaid aidata, on ta vajaduse korral suunanud inimesi näiteks võlanõustaja ja psühholoogi poole. Ikka selleks, et oma ala spetsialist saaks parimat abi anda. Ühe Skandinaavia taustaga suurettevõtte naisjuht ütles, et nende organisatsioonis on nüüdseks mitu aastat praktiseeritud koosolekute alguses kiiret check-in’i, mis tegelikult ka toimib. Iga koosoleku alguses esitatakse kaks küsimust, millele osalejad lühidalt vastavad: kuidas sa end tunned ja kas on midagi, mis takistab sind sajaprotsendiliselt praegusel koosolekul kohal viibimast. Juht tõdes, et eks alguses oli ka skeptikuid, kuid nüüd saab öelda, et see on tõesti tõhus juhtimise tööriist.

Koda esitas riigile ettepaneku luua vabatahtlik tervisefond

MARI-LII PIISKOP kaubanduskoja jurist

oda pöördus riigi poole ettepanekuga luua täiendav vabatahtlik tervisefond, kuhu oleks võimalik rahalisi sissemakseid teha nii tööandjatel kui ka töötajatel. Soovime, et töötajatel tekiks täiendav võimalus teha tervisefondist ootamatute tervisemurede lahendamise kulude katteks rahalisi väljamakseid. Tinglikult võib sellist fondi võrrelda ka pensioni kolmanda sambaga. Sellise fondi loomine on koja hinnangul meditsiini rahastuse tulevikuperspektiivi arvesse võttes äärmiselt vajalik. Mis on praeguse tervishoiusüsteemi kitsaskohad? Põhilised murekohad riikliku tervishoiusüsteemi rahastusallikate seisukohalt on rahvastiku vananemine, aina rohkemate paindlike töövormide kasutamine ning tööjõu arvuline vähenemine. Seega kahaneb aina enam nende inimeste hulk, kes ravikindlustusse panustavad. Samuti mõjutavad kriisid maksulaekumisi. Seoses pandeemiaga on veelgi enam esile kerkinud vajadus

Eesmärk on toetada tervishoiusüsteemi toimimist.

senist süsteemi uuendada ja luua lisavõimalusi töötajate tervise kindlustamiseks mitmesuguste ootamatute tervisemurede puhuks. Soovitame luua vabatahtliku tervisefondi, kuhu oleks võimalik nii tööandjatel kui ka töötajatel sissemakseid teha. See võiks olla sarnane vabatahtliku kolmanda pensionisamba süsteemiga. Tööandjatel ja töötajatel võiks jääda õigus määrata tervisefondi sissemaksete suurust, lõpetada vajaduse korral sissemaksete tegemine ning kehtida võiksid tulumaksusoodustused. Raha kasutamine peaks olema võimalik ka inimese pereliikmete, näiteks alaealiste tervisega seotud kulude katmiseks, ning ilmselt oleks mõistlik laiendada seda ka hooldamisel olevatele vanematele ja vanavanematele. Ettepaneku eesmärk on toetada tervishoiusüsteemi toimimist. Näiteks aitaks tervisefond juhtudel, kui tasuta eriarsti aja saaks alles mitme kuu pärast, kuid tõsise tervisemure korral ei ole võimalik nii kaua oodata. Töötaja saaks võtta tervisefondist vajaliku summa ja minna tasulise eriarsti juurde. Koja hinnangul võiksid tööandjatel olla senisest paremad võimalused panustada oma töötajate tervisekulude katmisse. Ettepanek toetab samuti valitsuse plaane ja eesmärke, mis on märgitud nii koalitsioonilepingus kui ka valitsuse saja päeva plaanis.

Naisjuhtide Klubi Raamat „Radical Candor“ ja selles tutvustatav mõtteviis oli esimese, veebruaris toimunud naisjuhtide klubi kõneaineks. 5. märtsil toimunud naisjuhtide klubis rääkis SpeakSmarti koolitaja Anna Karolin esinemisärevusest ja -hirmust ning andis soovitusi, kuidas sellest võitu saada. Järgmises naisjuhtide klubis on andnud oma nõusoleku jagada isiklikku karjäärilugu kaks edukat naisjuhti, kes on laiema avalikkuse tähelepanu senini vältinud.

Kui tervisefondi idee teoks saab, võiks see aidata rohkematel inimestel abi saada ka tasulistest erakliinikutest. Fotol Fertilitase juht Ivo Saarma. Foto: Scanpix / Andras Kralla. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

LIIKMED TEEVAD

Täname ettevõtjaid!

Jaan Meikup – ettevõtluse ja kohaliku elu edendaja Järvamaal. Paide Masinatehase juhatuse liige, Meiren Engineeringi juhatuse esimees. Foto: Scanpix / Dmitri Kotjuh

resident Kersti Kaljulaid andis 2021. aastal riikliku teenetemärgi 152 silmapaistvale inimesele, kellest 15 on ka kaubanduskoja aktiivsed liikmed. Ettevõtjate suur hulk teenetemärgi saajate hulgas kinnitab, et ettevõtjaks olemine ei tähenda ainult organisatsioonide head juhtimist või ärilisi eesmärke, vaid see aitab tagada ühiskonna laiapõhjalisema arengu. Kojal on hea meel ka omalt poolt õnnitleda kõiki, kellele riik on avaldanud tänu suure pühendumise eest! Tanel-Taavi Bulitko – tõuloomakasvatuse edendaja, Eesti tõuloomakasvatajate ühistu juhatuse esimees. Tema järjekindla töö tulemusel on Eesti tõuloomade aretus jõudnud Euroopa tippu ja avanud tõuloomade müügiks uusi turge. Foto: Scanpix / Tiina Kõrtsini

Jaanus Luberg – ettevõtluse edendaja Pärnumaal. MS Balti Trafo juhatuse liige. Foto: Kalev Lilleorg

Juta Tammai – ettevõtluse edendaja Pärnumaal. AS LSAB Vändra juht. Foto: Kalev Lilleorg

Aadu Juhkental – ettevõtluse edendaja Pärnumaal. OÜ Valley juht. Foto: Scanpix / Raul Mee

Tõnu Oks – Marjamaa talu peremees. Marjakasvatusettevõtja ja oma sektori ettevõtjate eestkõneleja, kelle missioon on pakkuda aasta ringi kohalikke saadusi. Foto: Scanpix / Aldo Luud

Lilli Jahilo – rõivadisainer ja moeettevõtja. Panustanud oma tegevusega Eesti moedisaini arengusse. Foto: Terje Ugandi

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

LIIKMED TEEVAD

Silver Kütt – rallispordi edendaja. Kümne aasta jooksul korraldanud Baltikumi suurimat rallivõistlust Rally Estonia, mis on andnud märkimisväärse panuse rallispordi edendamisse ning kohaliku piirkonna majandusse. NB Quality Group, juhatuse liige. Foto: Scanpix / Tairo Lutter

Merle Roste – ettevõtluse edendaja Ida-Virumaal, kes panustab järjepidevalt vähenenud töövõimega inimeste tööturule kaasamisse. Ettevõtte Svarmil AS juhatuse liige. Foto: Kristiin Kõosalu

Aigar Vaigu – füüsik, teaduse populariseerija ning 2012. aastal Euroopa ringhäälingute liidu poolt maailma parimaks haridussaateks valitud „Rakett 69“ pikaaegne saatejuht, kohtunik ning ülesannete koostaja. AS Metrosert Eesti juhataja. Foto: Scanpix / Eero Vabamägi

Rainar Aamisepp – on andnud suure panuse Eesti tervishoiusüsteemi arengusse, käivitades Eesti suurima laborianalüüse pakkuva ettevõtte SYNLAB Eesti. COVID-19 kriisi alguses testimise eestvedaja ja korraldaja. SYNLAB Eesti tegevjuht. Foto: Scanpix / Terje Lepp

Marje Josing – majandusanalüütik, Eesti konjunktuuriinstituudi direktor. Majandusteadlane, kes on panustanud pikalt majandusteaduse ja majandusanalüüsi arendamisse. Foto: erakogu

Tiit Asumets – ettevõtluse edendaja Hiiumaal. AS Dale omanik ja nõukogu esimees. Foto: Scanpix / Julia-Maria Linna

Janek Pohla – ettevõtluse edendaja ja roheteemade toetaja. Tahe Outdoorsi asutaja, Eesti KaubandusTööstuskoja juhatuse liige. Foto: Scanpix / Mihkel Maripuu Urmo Aava – rallispordi edendaja ja endine rallisõitja. Kümne aasta jooksul korraldanud Baltikumi suurimat rallivõistlust Rally Estonia, mis on andnud märkimisväärse panuse rallispordi edendamisse ning kohaliku piirkonna majandusse. NB Quality Group juht. Foto: Erlend Staub

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

KOGEMUS

Nukuteatrimuuseumis saab arendada oma kujutlusvõimet. Foto: Mattias Malk

Kui padi ärkab ellu ja taevas laskub lavale PEEP EHASALU Eesti Noorsooteatri kommunikatsioonijuht

Olgu toodete, protsesside, organisatsioonide või riigi tasandil, innovatsioon eeldab teistmoodi maailmanägemist või taipamist, et harjumuspärasele võib erisuguselt läheneda. Muutused mõtlemises ei sünni tühja koha peale – teater ja muuseum saavad kaasa aidata. 28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

äikelapse jaoks ei ole suur üllatus, kui padi laval ussina roomab ja seejuures rääkima hakkab. Mida suuremaks laps kasvab, seda rohkem tekitab oma tavamaailmast erineva nägemine imestust. Ja kõige õudsem, kuhu inimene võib „areneda“, on meeleseisund, kus mitte miski enam ei üllata – „been there, done that“. Sellise kogemusega innovatsiooni ei sünni. Mis oleks, kui lendaks Kuule? Mis oleks, kui muusikat võiks igal pool kaasas kanda? Mis oleks, kui videomäng oleks täiskasvanute harrastus? Vastused neile küsimustele on osa innovatsiooni ajaloost. Võib-olla on sellised küsimused lapselikult naiivsed, aga kusagil pole ka kirjas, milliseid küsimusi esitades innovatsioon peaks sündima.

Viies põhielement

Muuseumidest – kunagistest VanaKreeka õppimisasutustest – on saanud tänapäeval varakambrid, galeriimuuseumid ja olulised mäluasutused ajaloo

talletamiseks, teaduspõhised kultuuripaigad, mis on suurepärane täiendus üldharidusele. Nukuteatrimuuseumi eripäraks on tegelemine igas vanuses inimese kujutlusvõimega. Nukuteatrimuuseumisse sisenemisel satub külastaja saali, kus esitletakse viit maailma põhielementi. Maa, õhk, tuli, vesi ja …? Ilma viienda elemendita areneks maailm tempos, nagu see aegade algusest toimunud on. Viies põhielement on kujutlusvõime, mis annab inimesele võimaluse eelnevat nelja kasutada. Kujutlusvõime arendamise ja rakendamisega Nukuteatrimuuseum tegelebki. Muuseumi võib vaadata kui turvalist kohta tavatutele ideedele, selles ohutus laboris on võimalik riske võttes osa saada teatri protsessist, katsetada ja rikastada oma kogemusmaailma. Teatrinukkude manipuleerimine, oma kätega teatrinuku valmistamine, lavaruumi ja kostüümide kavandamine ning lavastuse töötuba annavad põgusa teatritöökogemuse nii väikestele kui ka suurtele, panevad maailma teise nurga

KOGEMUS

Võib-olla tasub ükssarvikute ja rohkete start-up’ide edu otsida faktist, et Eesti on teatrite ja muuseumide külastuste suhtarvult maailmas esimeste seas. Hetk lavastusest „Miks me varastasime auto?" Foto: Gabriela Urm

Doris Tislar ja Risto Vaidla lavastuses „Tagurpidi". Foto: Getter Meresmaa

alt vaatama ja nägema ka rolle, mis meid elus ümbritsevad. Võib öelda, et nukuteater on kõige metafoorsem teatriliik. Iga kord, kui näitleja nuku kätte võtab, laieneb tähendusväli tegelase ümber ning pakub rohkelt tõlgendamisvõimalusi. Nukuteater pole loodud ega mõeldud sugugi ainult laste jaoks. Nukkude ja objektidega mängimine aitab ka täiskasvanul näha maailma erinevast vaatenurgast, siseneda teatrikunstimaailma.

Kust see mõte sul tuli?

Teater tekitab harjumuse jätkuvalt küsimusi esitada ja otsida neile vastuseid vanusest sõltumata: noorus ja arenemishimu on eelkõige sisemise eluhoiaku küsimus ning võib iseloomustada nii last, noorukit kui ka täiskasvanut. Teatri ülesanne on see igas inimeses peituv hoiak äratada ja oma vaatajaga selle kaudu suhelda. Eesti Noorsooteater on noore vaataja teater ja seejuures ainus teater Eestis, mille repertuaaris on järjepidevalt

Kas teadsid? Eesti Noorsooteatri lavastustel on märge vanuserühma kohta „noored ja täiskasvanud“ või „alates 7. eluaastast“, vanuselisi jaotuseid on kümmekond. Alla soovitusliku vanuse ei tasu etendusele tulla – see võib tekitada soovitule vastupidise efekti ja kustutada edasise teatrihuvi. Üle soovitusliku vanuse on väga soovitatav tulla, sest kõige suurem mõju nii lapsele kui ka täiskasvanule on etenduste vaatamine üheskoos, üksteise reaktsioonide jälgimine, neist õppimine, ühise kogemusmaailma loomine. Nukuteatrimuuseum pakub lisaks püsiekspositsioonile vahetuvaid näituseid, ning tegevusi töötubadest ekskursioonide ja teatritöötajatega kohtumisteni.

visuaalteatrilavastusi, sealhulgas nukuteatrilavastusi. Visuaalteatri edendamine ja nukuteatritraditsioonide hoidmine on lahutamatu osa teatri identiteedist, kuid lavastusi luues otsitakse ennekõike sisuliste eesmärkide ja visuaalsete väljendusvormide dialoogi, kooskõla. Teatriteadlane ja endine Nukuteatrimuuseumi juht Maria Usk on kirjutanud, et teatrikeeles rääkides kõneleme me lisaks verbaalsele tekstile ka meelte kaudu. „Visuaalne ning heliline materjal pakuvad teatris hoopis laiema mõistmisvõimaluse, mida igaüks tõlgendab vastavalt enda kogemustele. Sõnalise materjali sisu on määratletud sõnade tähendamisruumiga, mis võib oma raskusastme tõttu jääda mõistetamatuks või ebahuvitavaks – visuaalne ja heliline loob aga palju laiemaid interpretatsioonivõimalusi ja on arusaadav laiemale hulgale inimestele.“ Teatrikeel on ka omamoodi võluvahend nendele, kes sooviksid õppida „raamat padja all magades”, kuna teatrikeelest arusaamist ei pea otseselt õppima. „Teatritegijaid saab võrrelda arvutiprogrammi loojatega – halvasti kirjutatud programm ei tööta. Samamoodi on halvasti lavastatud ja mängitud etendus puudulik – see ei tekita äratundmist, ei ärata inimese hinge ega kujutlusvõimet,“ kirjutas Maria Usk. Kuhtuma kippuva kujutlusvõime äratamisel on visuaalteatri ja Nukuteatrimuuseumi võimalused erakordselt suured. Kui kujutlusvõime ja loovus on aga inimeses äratatud ja hoitud, avaneb tema ees lõputute võimaluste põnev maailm – loov inimene leiab küsimustele vastused; loov lähenemine sillutab teed eduks nii majanduses, teaduses kui ka kunste kunstides. Võib-olla tasub ükssarvikute ja rohkete start-up’ide edu otsida faktist, et Eesti on teatrite ja muuseumide külastuste suhtarvult maailmas esimeste seas. Kui teatrid ja muuseumid taas avanevad, siis võtke üksinda või üheskoos ette külastus kohtadesse, kus võib taevas lavale laskuda. Või mõte kanduda lõpututesse avarustesse.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

TÖÖJÕUD

AITAME VÄLJA TÖÖTADA

uuenduslikku personalijuhtimist

Kaubandus-tööstuskoda osaleb Erasmus+ programmi projektis „Noore põlvkonna tööjõu värbamine“ (Regrow), mille eesmärk on töötada välja uuenduslik personalijuhtimine.

Kas teadsid? h Projekt sai alguse 2020. aasta septembris ja kestab kokku 30 kuud kuni 2023. aasta veebruarini. Projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Erasmus+ programm. h Projekti koduleht: https://re-grow.eu. h Kui sul on projekti kohta küsimusi, siis võta ühendust: Merit Fimberg-Espuch, e-post merit@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

aljudes Euroopa Liidu liikmesriikides on noortest oskustöölistest tõsine puudus, eriti väikese ja keskmise suurusega (VKE) ettevõtete seas. See avaldab negatiivset mõju VKE-de kasvuväljavaadetele ja konkurentsivõimele. Samal ajal on paljudel VKE-del probleeme uute töötajate integreerimisega ettevõttesse ja vastastikusel rahulolul põhineva suhte loomisega. Regrow projekti eesmärk on seda olukorda parandada, võttes arvesse nii tööandjate kui ka töötajate vajadusi ning aidata VKE-del värvata hädavajalikud töötajad, eriti millenniumi- ja Z-põlvkonna seast.

Kes?

Projektis on seitse partnerit Taanist, Saksamaalt, Eestist ja Poolast: Hanse Parlament (juhtpartner, Saksamaa), Vocational Ademy Hamburg (Saksamaa), Arbeit & Zukunft (Saksamaa), Chamber of Crafts Opole (Poola), Chamber of Crafts Poznań (Poola), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Eesti) ja International Business College (Taani).

Kellele?

Projekti tegevuste sihtrühm on VKE-de omanikud ja juhid, ettevõtlustugiorga-

MERIT FIMBERGESPUCH kaubanduskoja projektijuht

nisatsioonide ja kutseõppeasutuste nõustajad ja õpetajad ning millenniumi- ja Z-põlvkonna töölised. Projekti käigus soovitakse luua VKE-de jaoks terviklik ja jätkusuutlik inimressursside juhtimine, toetada praktikante ja tööotsijad karjääritee valimisel ja hariduse omandamisel ning töötada välja koolitusprogrammid.

Kuidas?

Projekti raames luuakse VKE-de personalijuhtimise digitaliseerimise mudel ning tööriistakast töötajate pädevuste, oskuste ja elupüüdluste kindlakstegemiseks, mis aitab tagada töötajate murede teadvustamise ja lahendamise. See võimaldab võrrelda ka töötajate ideid ettevõtte eesmärkidega. Samuti luuakse train the trainer -koolitusprogramm, et tagada digitaalsete mudelite ja tööriistakasti nõuetekohane kasutamine ning VKE-de kvaliteetne koolitamine ja nõustamine. Lisaks sellele töötatakse välja VKE-de koolitusprogramm, mille abil omandavad VKE-de juhid kõik vajalikud oskused uuenduslikuks personalijuhtimiseks, kasutades väljatöötatud mudeleid ja tööriistakasti.

KREDEX Sihtasutuse KredEx uued COVID-19 kriisimeetmed, kogumahuga kuni 180 miljonit eurot, avanesid taotlusteks aprilli alguses. Kokku on pandeemia tõttu ajutiselt raskustesse sattunud ettevõtjatel võimalik taotleda kas käibekapitali finantseerimist või eri tegevusala ja suurusega ettevõtete spetsiifikat arvestavaid laenukäendusi. Taotlemine käib pankade kaudu. „KredExi toetusmeetmete eesmärk on pakkuda tulevikku vaatavat tuge ettevõtetele, kelle tegevus on nüüdseks juba aasta kestnud pandeemiakriisist mõjutada saanud ja kes vajavad ajutistest raskustest ülesaamiseks käibekapitali finantseerimist, seniste laenude maksepuhkust või lõpptähtaja pikendamist ning koostöös pankadega uute laenude käendamist,“ märkis KredExi juhatuse esimees Ivo Kuldmäe. Uued toetusmeetmed on mõeldud ettevõtjatele, kes ei olnud raskustes seisuga 31.12.2019 või käenduste puhul käenduse taotlemise seisuga. Detailsete tingimustega tutvumiseks soovitame külastada KredExi kriisimeetmete alamlehte www.kredex.ee/covid19. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele saab KredExi laenu- ja käenduslepinguid sõlmida juuni lõpuni. KredExi juhi Ivo Kuldmäe sõnul lähtuti uute meetmete väljatöötamisel nii mullukevadisest kogemusest kui ka ettevõtjate ja pankade tagasisidest.

KREDEXI KRIISIMEETMED

jäävad avatuks juuni lõpuni KredExi uued käendus- ja laenumeetmed Erakorraline proportsionaalne käendus uutele laenudele • Käendus kuni 90% ja kuni 10 miljonit eurot ettevõtja kohta. • Maksimaalne intress võib olla 6 kuu Euribor + 6% aastas, lepingu muutmise tasu kuni 1% käendatava laenu summast. • Kuni 50% laenust võib kasutada seniste laenude teenindamiseks. • Tagatavad laenud on piiratud summaga, mis ei ületa 2019. majandusaasta kahekordset palgakulu koos sotsiaalmaksuga või 25% käibest.

Erakorraline väikelaenukäendus • Käendus kuni 100% ja kuni 150 000 eurot ettevõtja kohta. • Maksimaalne intress võib olla 6 kuu Euribor + 4% aastas, lepingutasu kuni 150 eurot. • Tagatavad laenud ei ületa 2019. majandusaasta kahekordset palgakulu koos sotsiaalmaksuga või 25% 2019. aasta käibest.

Erakorraline käendus majutus- ja toitlustussektorile, reisibüroodele ja reisikorraldajatele • Käendus kuni 100% ja maksimaalselt 700 000 eurot ettevõtja kohta.

• Maksimaalne intress võib olla 6 kuu Euribor + 4% aastas, lepingutasu kuni 150 eurot. • Tagatavad laenud ei ületa 2019. majandusaasta kahekordset palgakulu koos sotsiaalmaksuga.

Erakorraline fikseeritud käendus senistele laenudele • Käendus kuni 35% tagatavast laenust, kuni 10 miljonit eurot ettevõtja kohta. • Maksimaalne intress võib olla 6 kuu Euribor + 6% aastas, lepingu muutmise tasu kuni 1% käendatava laenu summast. • Tagatavad laenud ei ületa 2019. majandusaasta kahekordset palgakulu koos sotsiaalmaksuga või 25% käibest.

Erakorraline käibekapitalilaen • Turismi-, toitlustus-, transpordi-, konverentsi-, kultuuri- jt sarnaste tegevusalade ettevõtjatele (täpne loetelu teenuse tingimustes). • Kuni 700 000 eurot kuni 72 kuuks. • Intress 12 kuu Euribor + 4% aastas, lepingutasu 0,5%. • Laenul kuni 150 000 eurot peab olema tagatis realiseerimise eeldatava tulemiga vähemalt 10% laenusummast, suuremal laenul vähemalt 50% laenusummast.

KASULIKKU

Kuidas oma toodet või teenust välisturule viia? Millised maksud kohalduvad toote või teenuse välisturule viimisel, millised dokumendid tuleb esitada ning missuguseid menetlusi või tolliformaalsusi tuleb järgida? Kuidas mõista oma toote päritolureegleid?

eed on ainult mõned küsimused, millega on eeldatavasti enamik ettevõtjaid silmitsi seisnud, kuid millele aitab nüüd vastuseid leida Euroopa Komisjoni loodud veebiportaal Access2Markets (A2M): https://trade.ec.europa.eu/ access-to-markets/en/home.

Portaalist A2M saab põhjalikku infot

Veebiportaal, kuhu on koondatud pea kõik väliskaubandusega seonduvad teemad, on kättesaadav kõigis Euroopa Liidu (EL) ametlikes keeltes. Tegemist on küll masintõlkega eesti keelde, kuid

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

see võimaldab siiski kogu infost väga hästi aru saada, samuti teha teatavaid päringuid eesti keeles või anda Euroopa Komisjonile teada turulepääsuga seonduvatest takistustest.

EL-il on üle 40 kaubanduslepingu ligi 80 riigiga. A2M annab põhjaliku ülevaate EL-i kaubanduslepingutest ja nende sisust.

KOIDU TALLI majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi väliskaubanduspoliitika nõunik

A2M hoitakse pidevalt ajakohasena ja vastavalt võimalustele arendatakse seda edasi. Praegu on leitav üksikasjalik teave kõigi EL-i riikide ja 122 välisriigi kohta, mis moodustavad üle 90% maailma kaupade ekspordist. Komisjoni sõnul on portaal mõeldud eeskätt Euroopa Liidu ettevõtjatele, kuid juurdepääs on ka välisriikides asuvatel EL-i riikide saatkondadel ja esindustel. Paljud, kes on kasutanud või tuttavad sellise Euroopa Komisjoni portaaliga nagu turulepääsu andmebaas (MADB – Market Access Database), leiavad uuest portaalist teatavaid sarnasusi. A2M koondabki varasema MADB, kaubanduse kasutajatoe ja palju muud.

KASULIKKU Need ettevõtjad, kellel väliskaubanduse vallas eelnev kogemus puudub, kuid kes soovivad oma toodetele või teenustele leida välisturge ja alustada eksporti, leiavad portaalist selleks kogu vajaliku info: üksikasjalikes juhendites kirjeldatakse kaupade ja teenuste impordi- või ekspordiprotsessi. Samuti aitab info hinnata, kas teie ettevõte on valmis välisturgudele minekuks, ja aitab mõista kaupade või teenuste impordiekspordi põhialuseid. Samuti on soovitatav tutvuda kaupade ja teenuste jaotiste juures välja toodud põhimõistete selgitustega.

Väikeettevõtjatele eraldi infoplokk

Ära tasub märkida, et veebiportaalis on eraldi plokk – abi väikeettevõtjatele. Siia on koondatud kogu abistav info, mida väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKE-del) võib väliskaubandusega seonduvas tegevuses vaja minna: toetusvõrgustike kontaktid (3000 eksperti 600 liikmesorganisatsioonist rohkem kui 60 riigis), VKE-de kasutajatugi ning EL-i rahastatavad ettevõtluse toetamise projektid, mis pakuvad EL-i ettevõtjatele tugiteenuseid, nagu ekspordituru teave, turulepääsu abi, regulatiivsete küsimuste alane nõustamine ja intellektuaalomandi õiguste alased suunised. Samuti on VKE-dele võimaldatud sellest plokist avaneva lingi kaudu eTranslationi tasuta tõlketeenus, mis aitab säästa aega ja raha, et tõlkida oma dokumente ja tekste EL-i mistahes ametlikust keelest teise EL-i ametlikku keelde ning teistessegi keeltesse.

Millised maksud teie tootele kehtivad?

Selleks, et leida, millised tariifsed või mittetariifsed meetmed rakenduvad teie tootele mingis välisriigis, piisab, kui sisestate avalehel vastavasse lahtrisse oma toote HS-koodi, päritoluriigi (Eesti) ja sihtriigi. Kui te juhtumisi oma toote HS-koodi ei tea, siis saab ka märksõna järgi otsida. Siinjuures tuleb märkida, et ekspordi korral (st Eestist välisriiki) tuleb märksõna sisestada inglise keeles. Impordi puhul (st välisriigist Eestisse) saab seda teha ka eestikeelse märksõna järgi. Võimalik on teha päringuid ka liikmesriikide vahelise kaubanduse kohta. Päringu tulemusena kuvatakse kõik vastava kaubaga seotud meetmed. Esmalt on näha kaubale rakendatavad tollitariifid, sh lepingutega antavad soodustused. Lisaks leiab infot sihtriigis rakendatavate muude riigisiseste maksude kohta (nt aktsiisid, käibemaks vms), samuti impordimenetluste ja tolliformaalsuste kohta (sh nõutavate

dokumentide näidised) ning konkreetse toote põhise teabe (standardid, vastavushindamisega seonduv, tehnilised normid vms). Kaubandustõkete all näete, millistest probleemidest või tõketest on Euroopa Komisjonile teada antud. Kuvatav info on seotud HS-tootekoodiga, mis vastab teie otsingule. Võimalik, et kuvatakse ka teiste HS-tootekoodidega seotud tõkkeid, kui need on seotud horisontaalsete tõketega, mis võivad mõjutada kogu eksporti sellesse riiki. Huvitav täiendav info on leitav jaotises „Kaubavoogude statistika“, kust saab näha valitud riikide vahelist konkreetset kaupa puudutavat kaubandusstatistikat,

500 kaubandustõkkest

on teatatud kolmandatesse riikidesse eksportimise korral. samuti EL27 ja valitud välisriigi vahelisi kaubavoogusid (nii väärtuse kui ka mahu kaupa). EL-il on üle 40 kaubanduslepingu ligi 80 riigiga. A2M annab põhjaliku ülevaate EL-i kaubanduslepingutest ja nende sisust. Vaadake, kuidas teie ettevõte neist kasu saab. Tutvuge EL-i sooduskaubanduslepingutega ja leidke need, mis sobivad kõige paremini teie kaubanduseesmärkidega. Valige sihtturud ja tutvuge teabega, mis käsitleb kaubavahetust, päritolureegleid, EL-i geograafiliste tähiste kaitset, teenustekaubandust, investeeringuid, riigihankeid, intellektuaalomandi õigusi jne. Konkreetse lepingu leidmiseks valige

teid huvitav riik väljaspool EL-i asuvate turgude seast.

Päritolureeglite keeruline rägastik

Selleks, et saada kasu kaubanduslepingutega kokku lepitud tollimaksusoodustustest, tuleb esitada importiva riigi tollile vajalikud ja õiged dokumendid, mis on igas EL-i kaubanduslepingus loetletud. Kontrollige, kuidas tõendada oma toote päritolu või kas peate olema „registreeritud eksportija“. Üheks kõige keerulisemaks valdkonnaks väliskaubanduses ongi peetud päritolureeglitega seonduvat. Kui teil on raskusi oma toote päritolureeglite mõistmisega, siis A2M-i uus interaktiivne päritolureeglite enesehindamisvahend ROSA aitab. Päritolureeglite enesehindamise vahendi abil saate tutvuda oma toote konkreetsete eeskirjade ja päritolumenetlustega ning see aitab teil hinnata toote vastavust nõuetele. Praegu on võimalik leida infot Kanada, Kesk-Ameerika (Costa Rica, El Salvador, Guatemala, Honduras, Nicaragua ja Panama), Colombia, Peruu ja Ecuadori, Jaapani, Lõuna-Korea, Ühendkuningriigi ja Vietnami kohta. Riike lisandub pidevalt.

Probleemid importimise või eksportimisega?

Murede lahendamiseks on portaalis loodud eraldi jaotis, mis puudutab kaubandustõkked. Selles jaotises on leitavad kõik tõkkeid, millest on teatatud ja mis mõjutavad EL-i eksporti kolmandatesse riikidesse. Praegu on neid ligi 500. Tõkked on liigitatud riikide, meetme liigi ja sektorite järgi, mida need mõjutavad. Võimaluse korral on tõkked loetletud koos vastavate HS-tootekoodidega. Tuleks märkida, et kui keegi puutub mõnel konkreetsel turul kokku tõkkega, mida loetelust ei leia, siis võib sellest Euroopa Komisjonile otse portaali kaudu teada anda, täites selleks turulepääsu käsitleva kaebuse vormi.

Portaal Access2Markets eksportijatele ja importijatele EL-i eksportijad ja importijad leiavad kiiresti olulise teabe neid huvitavate riikide kohta: h tariifid h maksud ja täiendavad tollimaksud h tolliprotseduurid ja -formaalsused h toodetele kehtestatud nõuded h kaubandustõkked h üksikasjalikud suunised päritolureeglite kohta h kaubavoogude statistika Portaal areneb pidevalt ja jooksvalt lisandub uut infot, sh väliskaubandusega seonduvaid uudiseid. Silm tasub peal hoida praktilistel veebikoolitustel, mida korraldab Euroopa Komisjon või komisjoni lepingupartner ja mis on leitavad ürituste rubriigist: https://trade.ec.europa.eu/access-tomarkets/et/content/uritused-access2markets.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

SIHTTURG

IRAAN –

takistustest tulvil, aga paljulubav turg Artikkel valmis koostöös välisministeeriumiga.

MERIT FIMBERGESPUCH kaubanduskoja projektijuht

Iraaniga äri tegemisel tuleb arvestada sealse poliitilise ja majandusliku olukorraga, asjakohaste sanktsioonide ja võimaliku poliitilise riskiga, kuid ka sektorispetsiifilise teabega. 34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

raani majandus on suhteliselt mitmekesine, kuid siiski domineerib endiselt nafta- ja gaasisektor. Iraanil on maailma suuruselt seitsmendad maavaravarud, suur tarbijaturg, tugev tööstus ning märkimisväärne põllumajandusja teenindussektor. Iraani turu tugevused kõnelevad iseenda eest: umbes 80 miljonit elanikku (suuruselt teine Lähis-Idas pärast Egiptust), noor elanikkond (hinnanguliselt 60% on alla 30-aastased), kõrgelt haritud tööjõud, rikkalikud loodusvarad, strateegiline asukoht – Iraan asetseb Ida ja Lääne ristumiskohas.

Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide kaubandussuhted Iraaniga on USA sanktsioonide tõttu keerulised ja ebakindlad. Kuna ka Eestis tegutsevatel pankadel on tugevad sidemed USA-ga, on neil raske, kui mitte võimatu vahendada tehinguid Iraani pankade ja ettevõtetega. Lisaks ÜRO sanktsioonide rakendamisele on EL kehtestanud viimasel aastakümnel Iraani vastu erinevaid autonoomseid majandus- ja finantssanktsioone, mis hõlmavad h piiranguid mitmete kaupadega kauplemisele, h piiranguid finantssektoris, h meetmeid transpordisektoris,

SIHTTURG

Eesti koostöö Iraaniga veel savijalgadel Iraani Alborzi provintsi kuberner on varem kiitnud provintsi põllumajanduse arengutaset ja Eesti–Iraani kaubavahetuse kasvupotentsiaali. Kaubavahetust saaks tulevikus edendada, kui Eesti ja Iraani keskpangad selgitaksid kauplemise tingimusi; kui süvenevad Iraani ettevõtete suhted Euroopa tööstuskaubanduskodadega; kui loodaks otselennuliin mõlema poole pealinnade vahel; kui süveneb ülikoolidevaheline koostöö; kui toimuvad ühisprojektid, mis aitaksid Eestil Iraani digiasjades nõustada. 7. aprillil korraldas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Alborzi kaubanduskojaga Eesti–Iraani ärifoorumi, kus tutvustati sealseid ärivõimalusi, anti ülevaade kahe riigi suhetest ja koostöövõimalustest. Seminaril osalesid Iraani ettevõtted nafta ja naftasaaduste, ehitusmaterjalide, toidu-, mööbli-, farmaatsia- jt sektoritest. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja koostöö Iraani Alborzi kaubanduskojaga on olnud aastate jooksul tihe. Eestis on võõrustatud Iraani äridelegatsioone ja 2016. aastal korraldati kõrgetasemeline visiit Iraani. Rahim Banamolai, Alborzi kaubanduskoja esimees, näeb Eesti ja Iraani kaubandussuhete tulevikku lootusrikkana. „Alborzi koja äridelegatsioon naasis pärast 2017. aasta visiiti Eestisse tagasi Iraani suure rahulolutundega. Kõik delegatsioonis osalejad ütlesid, et visiidi tulemus ületas nende ootusi. Loodame, et meie soov aktiveerida meie regioonide ettevõtjate vahelist koostööd saab teie poolt tuge ning aitab kaasa pikaajalistele ja stabiilsetele suhetele nii meie kodade kui ka liikmesettevõtete vahel,“ sõnas Banamolai.

Kas teadsid?

Sanktsiooniveebist www.sanctionsmap.eu saab teada, kuhu ja milliseid kaupu ning teenuseid eksportida ei tohi. Tegemist on internetileheküljega, mille kaudu saab kiiresti ja lihtsalt infot Euroopa Liidu ja ÜRO kehtestatud sanktsioonide kohta maailma riikide suhtes. Sanktsioonid on kaupade ekspordile ja impordile seatud piirangud, mida riigid kasutavad tänapäeva muutuvas maailmas üha enam välispoliitilise mõjutusvahendina, sundimaks teisi riike täitma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi. Kuna sanktsioonid puudutavad enamasti otseselt kaupu ja teenuseid, peavad ka kogu maailma ettevõtted olema kursis sellega, millistesse riikidesse nad oma toodangut eksportida ei tohi. Seni on vajaliku info leidmine olnud väga keeruline ja ajamahukas, kuid sanktsiooniveeb annab kõikidele Eesti ettevõtjatele mugava võimaluse oma sihtturgudel kehtivaid sanktsioone kontrollida.

h reisipiiranguid ja vara külmutamist vastavasse loetellu kantud isikute ja üksuste puhul.

Napp Eesti–Iraani kaubavahetus

Sanktsioonidest ja muudest raskustest hoolimata suudab Eesti Iraaniga kaubavahetust pidada. Eesti eksportis Iraani 2020. aastal 1 miljoni euro väärtuses kaupa (sellest 52% puit, 41% turvas, 5% täppisinstrumendid) ning importis Iraanist 380 000 euro väärtuses kaupa (sellest 69% põllumajandustooted, nagu pähklid, melonid, viinamarjad, ning 31% ehituskeraamika). Lisaks eksportis Eesti 2020. aastal Iraani 965 000 euro väärtuses teenuseid

(millest pea kõik reisiteenused) ja importis Iraanist 150 000 euro väärtuses teenuseid. Taustaks on hea teada, et Eesti kogu kaubaeksport oli 2020. aastal 13,5 miljardit eurot ja kogu kaubaimport 15,2 miljardit eurot. Eesti teenusteeksport oli 2019. aastal (viimane andmetega täisaasta)

60% Iraani 80 miljonist elanikust on alla 30-aastased.

7,2 miljardit eurot ja kogu teenuste import 5,2 miljardit eurot.

Enne tegutsema asumist küsi nõu

Välisministeeriumi sõnul on raske öelda, millised pangad millistel tingimustel on nõus vahendama tehinguid Iraaniga. Usutavasti on ettevõtetel endil sellest parem aimdus. Kui ettevõtted on välisministeeriumi poole pöördunud, on ministeerium soovitanud neil kontrollida kaubale kehtivaid tariife Euroopa Komisjoni loodud portaalist Access2Markets ja alati igaks juhuks üle küsida Iraaniga kauplemise tingimustega tegelevalt Euroopa eriettevõttelt INSTEX.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

TULE LISA OMA ETTEVÕTTE ANDMED EESTI SUURIMASSE EKSPORTÖÖRIDE ANDMEBAASI! Kaupade ja teenuste eksport on Eesti ettevõtete ja majanduse jaoks väga olulise tähtsusega. Sellepärast oleme kaubanduskojas alati toetanud ettevõtteid koostööpartnerite leidmisel üle terve maailma.

MOONIKA KUKK kaubanduskoja turundusjuht

Kasuta suurepärast võimalust tutvustada oma ettevõtet ja seista teiste tublide eksportööridega ühes reas!

AS CHEMI-PHARM

raegu tegutseme selle nimel, et olukorra paranemisel ja tavapärase piiridevahelise liikumise taastudes oleks Eesti ettevõtted koondunud ühtsesse andmebaasi, mida välisriikides ja välisettevõtjatele jagada. Estonian Export Directory (www.estonianexport.ee) on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja loodud pikkade traditsioonidega ja peamine Eesti ettevõtteid tutvustav andmebaas veebis ja trükisena. Trükist hakatakse jagama näiteks Eestist välja minevatel visiitidel, samuti kõigis Eestit tutvustavates suuremates välisesindustes. Eesti ettevõtted on näinud selles alati head lisavõimalust enda tutvustamiseks väljaspool Eestit. Oleme sellel ja eelmisel aastal palju vaeva näinud ja kontseptsiooni uuendanud. Veeb on uues kuues ning trükis hakkab tutvustama Eesti ettevõtteid ja ettevõtlust parimal moel.

CORPORATE DATA Company name: AS Chemi-Pharm Year of foundation: 1997 Area of activity: disinfection and cleaning agents Turnover: 6,86 milj Employees: 46 Brands: Chemi-Pharm Web: www.chemi-pharm.com

CONTACT DATA Address: Tänassilma tee 11, 76406 Saku vald, Harju county, Estonia Phone: + 372 677 8806 E-mail: chemi-pharm@chemi-pharm.com

MIKS OSALEDA? h Sinu ettevõte on Eesti edukamaid eksportivaid h h h h

ettevõtteid kajastavas veebiandmebaasis ja esindustrükises. Suurendad võimalust silma paista, sest trükist jagatakse välisriikide ettevõtjatele Eestis või nende asukohamaal. Seod ennast teiste Eesti edukate eksportööride ja nende kuvandiga. Lood uusi kontakte turgudel, kuhu suunduvad Eesti välisvisiidid. Oled esindatud andmebaasis, mida kasutavad Eesti majandusesindajad.

Markets: Chemi-Pharm currently exports to 17 countries all over the world, main destinations are Baltic States, Poland, Sweden and Finland. Membership: Estonian Chamber of Commerce and Industry, Estonian Chemical Industry Association, Estonian Deffence Industry Association, Estonian Employers’ Confederation, Estonian Chamber of Commerce in Lithuania, Estonian Society for Infection Control Achievements: In 2015 and 2016 Chemi-Phar m was given a title of one of the fastest growing enterprises in Estonia by local business paper Äripäev: Estonian Gazelle Enterprise 2015/2016. Prior to that Chemi-Pharm has received the European Corporate Social Responsibility Award in 2014; Estonian Successful Company AAA-rating (excellent) in 2015, 2016 and 2017 by Krediidi info (belongs to Experian Group); Estonian Successful Company AA-rating (very good) in 2011, 2012, 2013 and 2014; Strongest in Estonia 2015-2019 certificate in 2019. Ruth Oltjer, the owner and CEO of Chemi-Pharm was also nominated Estonian EY Entrepreneur of the Year in 2012.

KUIDAS OSALEDA? h Vali oma ettevõttele sobivaim pakett. Avaldatavate andmete maht sõltub valitud paketist.

h Oleme osaliselt juba oma liikmete andmeid sisestanud. Sisesta ettevõtte andmed, kui ettevõtet ei ole veel andmebaasis, ning täienda, kui ettevõte on andmebaasis olemas. h Pärast arve tasumist on Sinu ettevõtte andmed andmebaasis 12 kuud. Lisaks lähevad ettevõtte andmed esindustrükisesse „Estonian Export Directory“.

Products: The result of o intense R&D is a produ clients’ needs, has an ex ratio and meets the high demanding medical sec the constant decrease in tolerance among the popu world, which is related to foods and connected to te ing agents. Tensides used ~1,000 times lower allerge of regular disinfection and

SIHTTURG

Ukraina arendab Eestiga aktiivselt majandus- ja investeerimiskoostööd Majandusdiplomaatia on Ukraina välispoliitika oluline mõõde. Ukraina ja Eesti vahelise kaubandus- ja investeerimiskoostöö laiendamine on mõlema riigi vaheliste sõbralike suhete edasiarendamiseks ülioluline. Autor: UKRAINA SAATKOND EESTIS

kraina valitsus rakendab järjekindlalt meetmeid Ukraina õigusraamistiku parandamiseks ja riigis välisinvestoritele soodsa kliima loomiseks. 10. veebruaril 2021 allkirjastas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi seaduse riiklike toetuste kohta Ukrainasse tehtavate oluliste investeeringutega seotud investeerimisprojektidele. Sellega pakub Ukraina stiimuleid üle 20 miljoni euro maksvatele investeerimisprojektidele.

Ukraina ootab investeeringuid Investeeringute Edendamise Ameti (UkraineInvest) kui sõltumatu nõuandva ameti ülesanne on ligi meelitada ja toetada välismaiseid otseinvesteeringuid ning aidata parandada Ukraina kuvandit turvalise investeerimissihtkohana. UkraineInvest teeb järgmist: 1. Tegutseb kõik-ühest-kohast-ametina, et pakkuda välisinvestoritele asjakohaseid ressursse, kontakte ja isiklikku abi, mis hõlbustab Ukrainas äritegevuse teostamist, et meelitada ligi uusi investoreid (nn külalissuhete teenus). 2. Tegeleb Ukraina ja kogu maailma potentsiaalsete partnerite aktiivse teavitamisega praegustest projektidest Ukrainas. 3. Annab Ukraina turule sisenemist kaaluvatele välisinvestoritele asjakohast, kokkuvõtlikku ja aktuaalset teavet Ukraina arenevatest ja dünaamilistest investeerimis- ja ärivõimalustest. 4. Arendab selle algatuse toetamiseks partnerlust teiste sidusrühmadega, nagu äriringkonnad, välissaatkonnad Ukrainas ja Ukraina saatkonnad välismaal, äriühendused, rahvusvahelised finantsasutused, riigiasutused jne.

Korruptsiooniga võitlemine fookuses

Ukraina president seadustas 2021. aasta märtsis majandustegevuse büroo, mis on suur samm edasi, et võidelda korruptsiooniga, parandada investeerimis- ja ärikliimat ning tõhustada Ukraina integratsiooni Euroopa Liidu ja NATO-ga. Majandusdiplomaatiat rakendavad Ukraina diplomaatilised missioonid, mis teevad seda eri institutsioonide kaudu. Ukraina välisministeeriumi juurde loodud Eksportijate ja Investorite Nõukogu eesmärk on kaitsta riiklikke huve Ukraina ekspordi edendamisel ja välisinvesteeringute ligitõmbamisel Ukrainasse. Nõukogu on platvorm, mis ühendab Ukraina tootjaid, eksportijaid ja juhtivaid äriühendusi, pakkudes neile vajalikku tuge kaupade ja teenuste reklaamimisel välisriikides ja uutele turgudele sisenemisel, samuti välisinvestorite ja ettevõtete meelitamisel Ukrainasse, kasutades diplomaatilisi vahendeid, ressursse ja võrgustikke.

Eesti ja Dnipropetrovski kaubandus-tööstuskojad kutsuvad Ukrainaga koostööst huvitatud ettevõtjaid virtuaalsele EestiUkraina ärifoorumile 22. aprillil 2021 kell 10.00–13.00 Zoomis. Rohkem infot ja registreerimine www.koda.ee/sundmused.

Ukraina ja Eesti ärisidemed aina tihedamad

2019. aastal asutatud Ukraina-Eesti Kaubanduskoja eesmärk on arendada kahepoolseid äri- ja kultuurikontakte Eesti ja Ukraina organisatsioonide ning üksikisikute vahel, abistada Ukraina ettevõtteid EL-i turule sisenemisel ning innustada Eesti ettevõtteid avastama Ukraina turu võimalusi. Praegu tegutseb Ukrainas umbes 300 Eesti ettevõtet, peamiselt põllumajanduse, IT-tehnoloogiate ja taristuprojektide valdkonnas. Eesti ettevõtete huvid on geograafiliselt jaotunud peaaegu kogu Ukraina ulatuses. Eestis omakorda tegutsevad paljud Ukraina ettevõtted, eriti IT- ja toiduainetööstuse valdkonnas. Ukraina ja Eesti partnerlus on väga tihe ning me loodame, et ühiste jõupingutustega suudame suurendada vastastikust koostööd ja meelitada rohkem investeeringuid meie majanduse eri sektoritesse.

Mullu kevadel laienes ACE Logistics Ukrainasse, avades esinduse Kiievis. ACE Logistics Grupi tegevjuhi Andres Matkuri sõnul nähakse Ukrainas suurt turgu ja selget kasvupotentsiaali. Foto: Scanpix / Andres Haabu

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

HARIDUS

Kuressaare ametikooli õpilaste kujundatud buss. Foto: Visit Saaremaa

HEADE PRAKTIKATE KOGUMIK ANNAB IDEID

LIISI HAAS kaubanduskoja ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht

Valminud on uus ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik. Kogumik annab inspiratsiooni koolidele, kes soovivad õppetööd praktilisemaks ja elulähedasemaks muuta ning teha rohkem koostööd ettevõtetega. Samuti on kogumik mõeldud ka ettevõtetele, kes soovivad oma toetustegevusi hariduse valdkonda suunata, kuid ei tea, millised on võimalused.

T JA KOOLIDE ETTEVÕTETE NNIVAD KOOSTÖÖST SÜ

TEGIJAD

kogumik Heade praktikate

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

uleviku väljakutsetele mõeldes ja selleks valmistudes pööratakse hariduses aina rohkem tähelepanu elulisusele ja praktilisusele, et anda õpilastele realistlik arusaam töömaailmast. Parimate kogemuste ja oskuste saamise eeldus on eesmärgistatud ja mõtestatud ning aja jooksul sisulisemaks muutuv koostöö kooli ja koostööpartneri vahel. Kogumikku on koondatud huvitavad ning sisukad näited ettevõtete ja koolide koostöötegevustest nii üldhariduses kui ka kutse- ja kõrghariduses. Lugeda tasub kõiki, sest head ideed

on kohaldatavad ka teistele haridustasemetele. Koostöö kaudu saavad koolid pakkuda praktilist, huvitavat ja elulähedast õpet ning ettevõtted saavad panustada järelkasvu ja tutvustada noortele oma valdkonda. Selline lähenemisviis aitab kaasa noorte teadlikumatele valikutele tulevikus. Parimate praktikate kogumiku koostasid ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga, rahastas Euroopa Sotsiaalfond. Kogumikuga saab tutvuda veebiaadressil ettevotlusope.edu.ee.

HARIDUS Järgnevalt on välja toodud mõned võimalikud koostöövormid, kuidas ettevõtted saavad elulisse õppesse panustada ja seeläbi noortele oma valdkonda tutvustada: h Õppekäik ettevõttesse (nii õpilastele kui ka õpetajatele või kooli juhtkonnale) h Koolis esinemine h Huviringi juhendamine h Panustamine õppekava arendamisse h Praktika korraldamine ettevõttes h Projektipõhise õppe ülesanded h Teemapäeva või -nädala korraldamine h Töövarjutamine h Uurimistööde teemad ettevõtetelt h Valikaine loomine ja ühine elluviimine h Eri teemadel õppemängude loomine h Õpilaste ja õpetajate tunnustamine h Ettevõttes aset leidnud juhtumite lahendamine õppeainete ülesannetena h Õpilaste kaasamine ettevõtte toote või teenuse arendamise protsessi h Õpilaste poolt ettevõtte kliendiküsitluste, uuringute ja intervjuude tegemine, nt reklaami-, turundus- vm strateegiate koostamine, analüüs h Finantsteemade tutvustamine ettevõtte maksude, tööjõukulu, eelarvestamise jms näitel h Ettevõtete audiovisuaalsete lahenduste loomine õpilaste poolt h Ettevõtte kodulehe või sotsiaalmeediakonto kujundamine õpilaste poolt h Ettevõtja mentorlus õpilaste individuaalsete või grupi äriideede väljatöötamisel ja elluviimisel h Audiovisuaalsete ja virtuaalmaailma võimaluste kasutamine, kombineerimine või vajaduse korral asendamine kontaktõppega (nt terviseriski või ruumipuuduse tõttu)

Koostöö kaudu saavad koolid pakkuda praktilist, huvitavat ja elulähedast õpet ning ettevõtted saavad panustada järelkasvu.

Kuressaare ametikooli ja Falco koostöös sündis tootearendus- ja mainekampaania. Foto: Marili Maasen

Õpilaste juhendatud ettevõtlusmäng Tartu Forseliuse koolis. Foto: Kadri Saaremaa

5 põhjust ettevõtetele, miks panustada haridusse 1. Võimalus tutvustada noortele ettevõtte tegevusvaldkonda kui üht võimalikku tulevast karjäärivalikut. Huvi tekitamine ettevõtte tegevusvaldkonna vastu on vajalik ja oluline kõigi kooliastmete jooksul, eriti põhikoolis ja gümnaasiumis. Parim viis selleks on koolide ja ettevõtete koostöö. 2. Noortele jäävad võimalike tööandjatena silma ettevõtted, kes on ka väljaspool tegutsemisvaldkonda avatud, aktiivsed ja sotsiaalse vastutustundega. Kui noored ei ole sinu ettevõttest midagi kuulnud, siis nad ei oska seda kaaluda kui võimalikku tööandjat tulevikus. 3. Õpilased annavad ausat tagasisidet ettevõtte tegevustele. Nooremal põlvkonnal võib olla täiesti teistsugune ja värskendav vaatenurk ettevõtte tegevustele ja tööprotsessidele. 4. Õpetades õpib alati ka ise midagi. Selgitades oma igapäevatööd õpilastele, tuleb see esmalt iseenda jaoks põhjalikult lahti mõtestada. Hea proovikivi on info esitamine võimalikult huvitaval ja praktilisel moel. 5. Hea tunne, et oled midagi kasulikku ära teinud. Ettevõtete ja koolide koostöö pakub suurepäraseid võimalusi mistahes teema või aine õpetamiseks eluliste näidete kaudu. Seeläbi oskavad õpilased paremini seostada õpitud teooriat päriseluga, mõista eri ameteid ja tööülesandeid ning ettevõtluskeskkonda. Oma panuse saab nõnda anda nii hariduse kui ka ettevõtluse arengusse.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

HARIDUS

Tänavu 15. veebruaril toimus algatus „Tööle kaasa!“. Sel päeval avasid tööandjad füüsiliselt või virtuaalselt uksed oma töötajate lastele, et neil oleks võimalik põhjalikumalt oma vanemate töö ja töökeskkonnaga tutvuda.

võimalik ka virtuaalselt!

LIISI HAAS kaubanduskoja ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht

lgatus toimus üle Eesti neljandat aastat ja oli suunatud 1.–9. klassi õpilastele. Sel aastal oli „Tööle kaasa!“ päeva organiseerimine koolidele ja tööandjatele eelmiste aastatega võrreldes suurem proovikivi. Arvestada tuli kehtivate tervisekaitsenõuetega ning vastavalt võimalustele ja vajadustele sai korraldada päeva ka virtuaalselt. Algatuse eestvedajad olid selleks tarbeks uuendanud ka tööandjatele ja koolidele mõeldud abistavaid juhendeid, kust võis leida hulga ideid. Vastavalt võimalustele sai tööandja korraldada näiteks virtuaalseid õppekäike, teha eelnevalt salvestatud videod töökohtadest, otseülekandeid ja jutuajamisi eri ametikohtade esindajatega otse töökohalt või siis virtuaalseid kohtumisi teiste töötajate lastega, kes samuti „Tööle kaasa!“ päevast osa võtsid. Sel aastal oli osalemine võrreldes eelmiste aastatega tagasihoidlikum, mistõttu eriline kiitus neile tööandjatele ja koolidele, kes ka keerulisel ajal leidsid võimalusi, et õpilastele töömaailma tutvustada. Kokku osales umbes 500 ettevõtet, 50 kooli ning ligi 1500 õpilast. Osalenute tagasiside oli positiivne ning leiti nutikaid lahendusi, kuidas kehtivate piirangute raames siiski kõike korraldada. Algatus „Tööle kaasa!“ on aastate jooksul saanud head tagasisidet ja nii mõnedki osalenud koolid ja tööandjad on öelnud, et see on muutunud neile traditsiooniks. Järgmisel aastal tähistab „Tööle kaasa!“ juba viiendat aastat, mil taas on oodatud osalema kõik tööandjad, koolid, õpilased ja lapsevanemad. Lisainfo: www.töölekaasa.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

Saaremaa Tarbijate Ühistus kaugtööl kaasas.

Tööandjate kogemused: Saaremaa Tarbijate Ühistu: „Eriline aeg nõuab teistmoodi lähenemist ja nii otsustasime sellel aastal, et kaasatöötamine on virtuaalne. Tagasisidevestlusest koorus välja tore tõsiasi: ettevõttest sai osalejatele pilt seetõttu palju avaram. See, mis lapsevanem tööl teeb, on igapäevaste vestluste kaudu lastel küll teada, aga suurema vaate saime sel aastal kindlasti palju paremini anda.“ Sanitex OÜ: „Väga tore algatus. Õpilane saab näha töö telgitaguseid. Analüüsida iseenda oskuseid, tundeid, isikuomadusi, ka seda, kas see oleks talle tulevikus sobiv amet. Paneb õpilase mõtlema kastist välja.“ Aeternum Koolitus ja Konsultatsioonid OÜ: „Õpilastel on põnev osaleda reaalses töömaailmas ja huvitav on saada ka nende ehedat tagasisidet meie tööle.“

Koolide kogemused: Ruila põhikool: „Õpilased koostasid päevast etteantud küsimustikku arvestades PowerPointi esitluse. Tööd laaditakse üles ka kooli kodulehele ettevõtlusprojekti alarubriiki. Päev oli osalenud lastele väga meeleolukas ning õnnestus väga hästi. Saadi uusi teadmisi ohutuse kohta, veedeti kvaliteetaega vanematega, esineti kaasõpilastele, jagati oma kogemust. Tahaks veel sellist päeva korraldada.“ Rakvere gümnaasium: „Väga tore algatus ja hästi korraldatud. Palju mitmesuguseid võimalusi ja mõtteid päeva läbiviimiseks. Õpilastel oli põnev päev. Suureks abiks olid korralikud juhendid, näidiskirjad, töölehed.“

INBETS

Ettevõtte üleandmisest NELJANDA TÖÖSTUSREVOLUTSIOONI AJASTUL Tänavu 20. augustil möödub 30 aastat hetkest, mil taastati Eesti Vabariik. 30-aastaseks saab ka Eesti ettevõtlus. 1991. aastal 40-aastased olnud ettevõtjad saavad nüüd 70-aastaseks. Juba mõnda aega käib Eestis ettevõtete üleandmisprotsess, mis tuleneb ettevõtja – ettevõtte omaniku – vanusest.

ILLAR KAASIK Prudentia Advisory juhtivpartner

ma elutööks olevast ettevõttest väljumiseks on mitu võimalust: võib jätkata pereettevõttena, kaasates võimalikult varajases faasis juhtimisse sugulasipereliikmeid. Ettevõtte võib võõrandada ka uutele omanikele, mõningatel juhtudel on võimalik müüa ka mõni ettevõtte omandis olev vara ja kokkuvõttes jätkata rantjee-elu. Ettevõtte üleandmine omaniku küpsesse ikka jõudmise tõttu on loomulik protsess, mida ei tasuks karta.

Ärist väljumine võtab aega

Üldjuhul on äriühing, mille omanik üle annab või müüb, kümme või rohkem aastat vana – kaua tehtud ja kaunikene. Kuid nii nagu ettevõtte arendamine, on ka sellest väljumine aeganõudev protsess. Majanduskeskkond on muutlik ja kui just ei plaanita jätkata pereettevõttena, siis majanduslanguse perioodil ettevõttest väljumine on märksa keerukam ja vähem tulus. Seega tuleb omanikul leida enda jaoks esmalt vastused paljudele küsimustele. Milline on õige aeg võimalikuks tehinguks; millises vormis ja struktuuriga peab olema üleantav äritegevus; milline on õiglane hind ja tehingu formaat; millised kohustused ja ka riskid jäävad ettevõtjale pärast tehingu lõpetamist; keda kaasata partneritena protsessi läbi viima? Õnneks saab ettenägelik ettevõtja tavaliselt kõige sellega tegeleda mõistlikus ja enda poolt paika pandavas ajagraafikus.

Keskmiselt võtab ettevõttest väljumise protsess aega 6–12 kuud, kuid koos ettevalmistava perioodiga võib praktikas aega kuluda kakskolm aastat. Täiendavalt tuleb arvestada asjaoluga, et tihti peab vana omanik osalema ettevõtte juhtimises ka pärast ettevõtte müügitehingut: selleks, et juhtimine sujuvalt üle anda ja uus omanik saaks üle võtta kõik äriga seotud protsessid-oskused-teadmised.

Märgiline Silberauto müük

Põlvkondade vahetumist pole peatanud isegi COVID-19 ja 2020. aasta oli vaatamata tervisekriisile ettevõtete müügitehingute poolest aktiivne aasta. Üks märgilise tähendusega müügitehing oli automüügiettevõtte

6 kuni 12 kuud võtab

keskmiselt aega ettevõttest väljumise protsess. Silberauto müük Vehole. Veel 2007. aastal kirjutas asutaja Väino Kaldoja, et ta ei müü Silberautot kunagi. 2020. aastal sai aga tehing järsku tehtud. Mis siis vahepeal muutus, peale selle, et omanik oli 13 aastat vanemaks saanud? Üksiktehingu analüüsimiseks ja mõistmiseks vaatame suuremat pilti. 18. sajandi keskpaiku, kui leiutati

aurumasin, algas esimene tööstusrevolutsioon. Teine tööstusrevolutsioon algas 20. sajandi alguses, kui Henry Ford võttis autotööstuses kasutusse konveierliinid. Kolmas tööstusrevolutsioon toimus 1980. aastate algul ja seda võib nimetada arvutipõhise tootmise ajastu alguseks. Praegu on käimas neljas tööstusrevolutsioon, mille märksõnad on asjade internet ja küber-füüsiliste süsteemide ajastu. Neljanda tööstusrevolutsiooniga kaasnevad kiired muutused ärimudelites ja väärtusahelates. Just see, et ka autode jaemüügis on oodata lähiaastatel põhimõttelisi muudatusi, oli põhjus, miks omanik otsustas Silberautost väljuda. Maailmas aset leidvate muutuste kiirust kirjeldab näiteks tõsiasi, et kui veel kümme aastat tagasi olid Eesti investorite väärtuslikumad ettevõtted pangad ja energeetikavaldkonna tegijad, siis aastal 2020 on väärtuslikud Skype, Bolt, Wise (Transferwise). Hiljutises uudises Wise’i börsileminekust hindavad eksperdid ettevõtte väärtust tõusvat miljardite dollariteni. Muutused, mis 1960. aastatel võtsid aega ühe kümnendi, võivad praegu toimuda aasta-paariga. Ka see teadmine peaks andma meile ainest mõtlemiseks, millal on mõistlik oma äritegevus üle anda kas pereettevõtte vormis või leida ärile uus omanik. Vajaduse korral on võimalik kaasata ka nõustajaid ja eksperte, kelle soovitustele ja ettevõtja ärivaistule tuginedes sünnivadki mõistlikud otsused.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

KOGEMUS

Tammode pere, kellel on kaks suurt ettevõtet – Estanc ja Tammer –, allkirjastas mullu perekonnaharta, kus lepiti kokku väärtustes, eetilistes küsimustes ja selles, kuidas ettevõtteid edasi juhtida. Foto: Rauno Volmar / Scanpix

Pereettevõtte eelised: INIMNÄOLISUS, VÄÄRTUSED JA VÄIKSEM SÕLTUVUS LÜHIAJALISEST KASUMLIKKUSEST KRISTEL MEOS Eesti pereettevõtjate liidu president

uropean Family Businesses väidab oma uuringu põhjal, et Eestis on suisa 90% ettevõtetest pereettevõtted. See näitab, et enamikus ettevõtluse väärtusahelates osalevad suure tõenäosusega pereettevõtted, kes igaüks on eri suurusega ning ka oma pere- ja ettevõtluse looga. Sageli peetakse pereettevõtteid justkui majanduse haavatavamaks osaks, kuid kasvõi praeguses kriisis on paljudel neist

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

Meedia pöörab üha enam tähelepanu pereettevõtete rollile majanduses, kuid ometi vaadatakse sellist tüüpi ettevõtlust sageli pigem iseäraliku erandina. Nii see kaugeltki pole: näiteks USA-s moodustab pereettevõtete osa majanduses pea 57% kogu SKP-st, Euroopas loovad pereettevõtted keskeltläbi 40–50% kõigist töökohtadest. mõningad olulised eelised ja võimalused.

Enesekindluseks on põhjust

Nagu ülejäänud majandus, on ka pereettevõtted olnud koroonakriisis surve all ning paljud pereettevõtted tegutsevad just turismi- ja toitlustusäris, mis on saanud kõige tugevama hoobi. Samas huvitaval kombel näitab Kelloggi uuring, et pereettevõtete peamine mure käesoleva kriisi tingimustes oli lühiajaline käibelangus, kuid märksa vähem

muretseti pikema tulevikuperspektiivi pärast. Justkui teaks pereettevõtted, et nad niikuinii jäävad kestma. Millest selline enesekindlus? Siit koorubki üks peamine pereettevõtluse eelis – usalduslikus pereringis juhitud ettevõte ei vastuta investorite, osanike või aktsionäride kasumihimu eest ning saab seetõttu endale lubada pikemat vaadet ja strateegiat. Just sõltumatus lühiajalisest kasumlikkusest annab pereettevõtetele vabaduse kasumikeskse äritegevuse kõrvalt keskenduda tulevikule ja väärtustele.

KOGEMUS Tänaseks kahtlevad vähesed selles, et alanud kümnendil kujunevad ettevõtluses võtmesõnadeks jätkusuutlikkus ja sotsiaalne vastutus. Seda stimuleerivad nii Euroopa Liit kui ka Eesti riik oma toetuste ja tasudega, aga ka pangad, kes arvestavad laenutingimustes üha enam jätkusuutliku, keskkonnasõbraliku ja sotsiaalse vastutuse parameetritega. Ka selles paradigmamuutuses on pereettevõtetel teatav eelis, sest nad on rohkem põimunud ümbritseva kogukonnaga ning saavad seeläbi inimesi muutustesse paremini kaasata ning olla uuema ajastu ärikultuuri eestvedajad rohujuuretasandil.

Eelistatakse looga ettevõtteid

Tarbijaeelistuse trend on pöördumas korporatiivsetelt anonüümsetelt brändidelt kohalike väiketootjate kasuks ning see loob võimalused, mida pereettevõtted saavad oma äri huvides edukalt ära kasutada. Pereettevõtted pole anonüümsed, vaid inimnäolised ning seega ühiskonna jaoks avatumad ja läbipaistvamad. Muutuvas äri- ja meediakliimas on paljude vanema põlvkonna pereettevõtete juhtide jaoks avalik suhtlus ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia kaudu ebamugav ja harjumatu, kuid pidades silmas tarbijate kasvavat soosingut kohalike tootjate ja teenuspakkujate suhtes, ei pruugi senine vaoshoitus olla enam jätkusuutlik valik ning ettevõtte avaliku kuvandi seostamine isikutega risk, mida tasub sõltuvalt sektorist kindlasti kaaluda. Inimnäoline ettevõte seob klienti emotsionaalsemal tasandil kui pelgalt konkreetne toode või teenus ja eriti keerulisematel aegadel loob see teatava solidaarsustunde. Näiteks paljud väiketootjad, poepidajad ja toitlustajad on osanud just inimnäolisusele ja solidaarsusele panustades püsida edukalt konkurentsis ka kriisiajal. Oluline on teha vahet teenindamisel ja külalislahkusel – teenindamine on pigem monoloog, kuid külalislahkus on isiklikumal tasandil dialoogi arendamine kliendiga, see, mis tunne teenusekasutajas tekitatakse. Just pereettevõtlusest leiame rohkelt näiteid heast teenindusest, mille allikaks on solidaarsus omanike, töötajate ja klientide vahel.

Emotsioon loeb

Pereettevõtete struktuur oma loomult soodustab üksteisemõistmist. Pereettevõtte omapära on näiteks ka see, et ettevõtte omanik on valmis vajaduse korral töötama ka ilma töötasuta, kuid tavaettevõtte juht oma palka naljalt kärpida ei luba. Pereettevõtlusest niisama lihtsalt ei väljuta. Lisaks pakub pereettevõte ka oma mittepereliikmetest töötajatele isiklikumat ja usalduslikumat keskkonda, mis ebakindlal ajal on oluline lisandväärtus.

Emotsioon loeb – nii klientide kui ka omaenda töötajate jaoks ning seepärast tuli Eesti pereettevõtjate liit pandeemiakriisi alguses välja ka üleskutsega eelistada eeskätt kohalike tegijate tooteid ja teenuseid. Pereettevõtete olemusliku vastupidavuse tugitalaks on pika aja jooksul kujundatud väärtused ja ajalooline mälu. Eestis on siinkohal hea näide Tammode perele kuuluv Estanc, kus 2020. aastal sõlmis perekond harta, millega perekonna liikmed leppisid muu hulgas kokku ettevõtte väärtustes, eetilistes küsimustes ning edasises juhtimiskultuuris. Tõsi – pikaajaline perspektiiv muudab pereettevõtted mõnevõrra riskikartlikumaks, kuid teisalt tähendab see seda, et neil ettevõtetel on sageli madalam võlakoormus, mis kriisiajal on selge eelis. Samuti võimaldab pikk plaan võtta ette uusi ärisuundi ja arendada neid järk-järgult pikema perioodi jooksul, isegi kui kasumlikkuse saavutamine võib võtta kümmekond aastat. Samas lähtuvad pereettevõtted oma ärisuundade ja riskide võtmisel eeskätt oma perekonna väärtustest ja terviklikust pärandist, mitte kitsalt kasumlikkusest.

Oluline on teha vahet teenindamisel ja külalislahkusel – teenindamine on pigem monoloog, kuid külalislahkus on isiklikumal tasandil dialoogi arendamine kliendiga. Nõukogude aeg hävitas Eesti pereäride kultuuri, kuid möödunud aastakümnete jooksul on see taastunud ning pereettevõtete juhtimisse on sisenemas juba teine ning kolmaski põlvkond – esimesed dünastiad, mis inspireerivad loodetavasti järgimisi pereärisid. Kuidas peaks aga pereettevõte orienteeruma ja püsima konkurentsis pidevalt muutuvas maailmas? Kõige olulisem on see, et ettevõtte juhtimisele lähenetaks terviklikult, säilitataks äritegevuses paindlikkus oma toodete-teenuste arendamisel ning mis kõige olulisem – kaasataks nooremat põlvkonda, kes juba tunneb olemasolevat äri, kuid toob endaga värskeid ideid ja lähenemist, olgu siis taaskord näiteks ettevõtte inimnäolisus ja oskuslik ettevõtte kuvandi loomine (sotsiaal)meedias. Head näited võiksid luua baasi järjest uute pereettevõtete tekkeks.

Ka muuseum võib olla pereettevõte KRISTEL MEOS

Meie pereettevõte on Eesti lennundusmuuseum, mis on alguse saanud minu isa Mati lennundushuvist, mis on teda saatnud lapsest saati. Isa huvitegevus on põimunud ka minu ja õe lapsepõlvega. Meie lapsepõlvekodu asus Tartu Raadi lennuvälja kasarmute naabruses ja lastena olime tihti lennuvälja aia taga lennukeid vaatamas. Meie kodu sisustasid lennukimudelid. Isa on insener ja energeetik ning tema lennundushobi formaliseerus 2000. aastal,  kui ta asutas Tartu lennundusmuuseumi, mis hiljem nimetati ümber Eesti lennundusmuuseumiks.  Muuseumi eesmärk on anda lennundusalaseid teadmisi noortele ja kõigile lennundushuvilistele ning tutvustada lennunduse ajalugu. Muuseumis on praegu 33 lennukit ja neli helikopterit, siseruumides üle poole tuhande lennuki, helikopteri ja raketi mudeli. Igal suvel korraldatakse paarikümnele tuhandele inimesele lennupäevad (Eesti lennupäevad). Muuseumi tegevusse panustab kogu pere. Isa on tuum. Ema Anu aitab igas asjas kaasa. Mina ja õde Kairi oleme nõukogus koos lennunduse spetsialistidega, aidates pidevalt nõu ja jõuga. Paljud meie sõbrad panustavad ka lennupäevade ajal entusiastidena. Muuseumis on palgalised töötajad ainult kuuel suvekuul. Näeme oma kogemusest, et tarbijad eelistavad kohalikku. Nad tunnevad õlg õla tunnet, mis on tähtis rasketel või murdelistel aegadel. Pereettevõtted pole anonüümsed, vaid inimnäolised ja seda saab oma äri huvides edukalt ära kasutada. Usume, et pereettevõtted suudavad usaldust hoida, sest kontseptuaalselt on pereettevõtted pikemajalisemad, minnes raskustest läbi osaliselt ka oma nahka mängu pannes.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

EUROOPA UUDIS

Kuidas näeb Euroopa Liit välja 5, 10 või 20 aasta pärast? See on küsimus, millele peaks teatava vastuse andma Euroopa Liidu tuleviku konverents – arutelufoorum, mille eesmärk on anda EL-i kodanikele võimalus kujundada EL-i tulevikku ehk esitada oma arvamusi liidus oluliste küsimuste kohta.

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

rituse korraldamiseks võtsid märtsi lõpus kolme peamise Euroopa institutsiooni – parlamendi, nõukogu ja komisjoni – presidendid vastu ühisdeklaratsiooni. Eeldatakse, et konverents algab Euroopa päeval, 9. mail, tähistades Schumanni deklaratsiooni aastapäeva. Deklaratsioonis on loetletud aktuaalsed teemad, mida tuleb arutada. Näiteks võitlus kliimamuutuste vastu, majandusküsimused, sotsiaalne õiglus ja võrdsus, Euroopa õigused ja väärtused, õigusriik, rändeprobleemid, EL-i roll maailmas. Lisaks sellele on kodanikel vabadus tõstatada neile olulisi küsimusi. EL-i tuleviku konverentsi kirjeldatakse eriti kõlavate sõnadega – sellega võtavad Euroopa institutsioonid endale kohustuse suhelda kodanikega demo-

Esmapilgul paistab, et lisandub paras annus bürokraatiat. 44

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

Portugali peaminister António Costa mainis oma kõnes, et Euroopa Liidu tuleviku konvent peab keskenduma EL-i muredele ja soovidele ning tegelema kodanike küsimustega. Foto: Shutterstock

EUROOPA UUDIS kraatia nimel, et luua vastupidavam Euroopa. Portugali peaminister António Costa, kes allkirjastas Euroopa Ülemkogu nimel ühisdeklaratsiooni, on öelnud, et konverents peaks keskenduma Euroopa Liidu muredele ja soovidele ning tegelema kodanike, mitte institutsiooniliste küsimustega.

Konverentsi idee algus

Prantsuse president Emmanuel Macron tegi selle ettepaneku 2019. aastal arvamusartiklis, mille ta kirjutas mitmele Euroopa ajalehele enne Euroopa Parlamendi valimisi. Mitu kuud hiljem lisas komisjoni president Ursula von der Leyen selle mõtte oma poliitilistesse suunistesse. Ajaloos tagasi vaadates võime aga täheldada, et sarnaseid algatusi on välja käidud ka varem. Aastatuhande alguses oli Prantsusmaa endine president Valéry Giscard d’Estaing aastatel 2002–2003 algatanud Euroopa tuleviku konvendi. Selle eesmärk oli reformida EL-i lepinguid, et valmistuda bloki 2004. aasta laienemiseks, millega pidi lisanduma kümme Kesk- ja Ida-Euroopa riiki, ning luua Euroopa jaoks põhiseadus. EL-i laienemine leidis küll aset, aga kavandatud põhiseaduse lükkasid Prantsusmaa ja Holland tagasi. Viimasel kümnendil on EL-i häirinud euroskeptitsismi kasv, millele on püütud omal viisil reageerida. Näiteks on Euroopa Komisjon ja mõned Euroopa riigid korraldanud kodanike dialooge, kutsudes inimesi üles jagama oma seisukohti kohtumistel ametnike, parlamendiliikmete või riigiametnikega. Impulss laiaulatuslike arutelude pidamiseks selle üle, kuidas EL tuleks ümber kujundada, tekkis ka 2019. aasta EL-i tippjuhtkonna valimistel pärast seda, kui ebaõnnestus katse valida esikandidaatide ehk spitzenkandidaatide süsteemi kaudu Euroopa Komisjoni presidenti. Nüüdseks on jõutud EL-i tuleviku konverentsi korraldamiseni.

27 riiklikku esinduskogu luuakse 2021. aasta maist 2022. aasta maini kestva konverentsi ajaks.

Kolm EL-i presidenti jälgivad protsessi, samal ajal kui juhatuse liikmed vastutavad konverentsi toimimise eest. Lisaks peaks iga kuu tagant kokku tulema konverentsi täiskogu. Konverentsiüritusi, nii füüsiliste koosolekute vormis kui ka digitaalselt, tahetakse korraldada nii Euroopa, riiklikul, riikidevahelisel kui ka piirkondlikul tasandil ning need peaksid hõlmama kodanikuühiskonda ja sidusrühmi. Kodanike osalemine üritustel peaks olema suunatud Euroopa mitmekesisuse kajastamisele. Euroopa tasandil kohustuvad korraldajad tegema Euroopa kodanike paneeldiskussioone. Kõigi konverentsiürituste sisend kogutakse, analüü-

sitakse ja avaldatakse mitmekeelse digitaalse platvormi kaudu. Tõenäoliselt tehakse 27 riiklikku esinduskogu, mis on suunatud väljapakutud teemade raames lahenduste leidmisele. Euroopa paneeldiskussioonidel võivad kodanikud sõltumatute ekspertide toel välja töötada oma poliitika (ettepanekud), samuti on võimalik, et kodanikud saavad hääletada veebiplatvormi kaudu, otsustamaks, millised poliitikaettepanekud on kõige paremad ja olulisemad. Peamised poliitilised ettepanekud esitatakse täiskogu koosolekule paar korda aasta jooksul. Täiskogu koosneb parlamendiliikmetest, volinikest, valitsuse esindajatest, otsustajatest ja paljudest muudest nõuandvatest organisatsioonidest. Täiskogu järeldusi saab panna hääletusele ka veebis ja seejärel kaaluvad neid kolm Euroopa institutsiooni (Euroopa Komisjon, parlament ja nõukogu) nagu kõiki muid poliitilisi ettepanekuid. Konverentsi kestuseks on planeeritud üks aasta ja see peaks lõppema mais 2022.

Milleks seda kõike vaja on?

Nagu juba artiklis nimetatud, on väljahõigatud eesmärk kodanike tihedam kaasamine EL-i juhtimisse ja nende soovide parem arvestamine. Samas on väidetud, et konverentsiga otsitakse toetust praeguste aluslepingute muutmise kavatsustele. Viimast – soovi aluslepinguid muuta – on näiteks väljendanud ka parlament oma 2020. aasta resolutsioonis konverentsi kohta. Igasugust aluslepingute muutmise mainimist on tõrjunud aga nõukogu. Survet liikmesriigi pädevuste ja otsustusõiguse vähendamiseks ning EL-i otsustasandi suurendamiseks näeme pidevalt erinevates Euroopa Komisjoni tehtud seadusandlike aktide ettepanekutes. Siiani on aga liikmesriikide õigusi toetav lähenemine peale jäänud.

Kuis konverents välja näeb?

Esmapilgul paistab, et lisandub paras annus bürokraatiat. Juhtrolli tahavad mängida nii Euroopa Komisjon, parlament kui ka nõukogu. Konverentsi järelevalveks on kolme tugeva eesistujariigi koosseis, kuhu kuuluvad komisjoni ja parlamendi presidendid ning samuti EL-i roteeruv eesistujariik. Samuti on olemas konverentsi juhatus, mida abistab ühine sekretariaat. Juhatuses on üheksa liiget, kes esindavad komisjoni, parlamenti ja nõukogu, ning kuni neli vaatlejat.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

PALJU ÕNNE! 75

SALVEST AS Aastal 1946 alustas tegevust Tartu Puu- ja Aedviljatehas, kus töötas 26 töölist ja tootmisvahendeiks olid pada, katel ning ämbrid. Oma aiandite saadustest keedetud hoidised ja soolatud kurgid-kapsad viidi hobusega Tartu turule. 1951. aastal anti tehasele uus nimetus Tartu Konservitehas ja alustati õhukindlalt suletud toodete tootmist. Neist esimene toode oli Mulgi kapsad. 1966. aastal valmis uus tootmishoone ja Ungarist tuli kohale esimene imikutoitude liin. Imikutoite oli alguses 11 nimetust, millest tänaseni on tootmises porgandimehu. 1981. aastal läks Tartu Konservitehas toiduainetööstuse ministeeriumi alluvusest vastloodud aiandusministeeriumile. 1993. aastal asutasid 8 juriidilist ja 42 eraisikut AS-i Salvest ning 1994. aasta 17. märtsil müüs erastamisagentuur kõik Tartu Konservitehase aktsiad Salvestile.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

ADVOKAADIBÜROO TARK OÜ AIDE AS EESTI ELECSTER AS ETAMP OÜ FESMA ALU OÜ HAAPSALU UKSETEHASE AS IE TARKVARA OÜ IKS TARKVARA OÜ KRAVER AS LASER DIAGNOSTIC INSTRUMENTS AS MEREREGISTRI LAEVADE EESTI AS MERKS EU OÜ NORD PROJEKT AS NUIA PMT AS O-I ESTONIA AS SAMESTI METALL OÜ TALLINN SHIPYARD OÜ TAVID AS TEHNOPLAST AS TELIA EESTI AS TRADEX AS UNINAKS AS UUEMÕISA INVEST AS VALVESILM OÜ WRIS AS VÄNDRA TARBIJATE ÜHISTU TUÜ

A-TOLLIAGENTUUR OÜ BE GROUP OÜ DELAVAL OÜ ECOLARE OÜ ETTEAM BALTIC OÜ FAV MET OÜ GEVATEX OÜ GF ANAPOL OÜ INTRUM ESTONIA AS KRAPESK AS MAAG GRUPP AS MEDFILES OÜ PHILIP MORRIS EESTI OÜ PIVOTEX BALTI OÜ PREISMANN KOOLITUS OÜ PUUKESKUS AS ROTOS-KAUBANDUS OÜ SERVEMET OÜ TELE2 EESTI AS

NIPSTI! uute tootjate ja turgude järele Disainime ja müüme NIPSTI! kaubamärgi all mööblit, mis innustab lapsi aktiivselt ja iseseisvalt tegutsema. Leiame, et lastele mõeldud mööblitükk ei peaks olema lihtsalt toas seisev staatiline ese, vaid see peaks pakkuma lapsele võimalust avastada omal käel maailma ja õppida uusi oskusi.

NIPSTI! mööbli eesmärk on innustada lapsi aktiivselt ja iseseisvalt tegutsema. Foto: erakogu

VEIKO ILVES OÜ Ning juhatuse liige

NIPSTI! on eestimaine pereettevõte, mis sai alguse 2018. aastal ühe meie tuttava soovist saada puidust köögitorn, millel tema tütar saaks seista ja köögis abiks olla. Kuivõrd mina, üks NIPSTI! loojatest, olin just omandanud tisleri kutse, siis tundus see põnev ülesanne ja nii valmis minu käe all esimene köögitorn. Kuigi mul ja mu kaasal Triinul tollal lapsi ei olnud, nägime, et tegemist on tootega, mis oleks väikeste lastega peredele lõbus ja kasulik. Seetõttu hakkasime mõtlema, kuidas saaksime torni esimest versiooni edasi arendada selliselt, et see tooks rõõmu paljudele peredele.

Saime disainikonkursil nominentide sekka

Õnneliku juhuse tahtel ristusid meie teed suurepärase tootedisaineriga, kes oli valmis meiega tootearenduse teekonnal kaasa lööma. Selle koostöö tulemusel sündiski pärast ligi aasta väldanud intensiivseid ajurünnakuid, tootearendust ja toote testimist NIPSTI! lastetorn. 2019. aastal osalesime

Soovitame EEN-i võrgustikku kasutada eelkõige alustavatel ja väikeettevõtetel, kes soovivad leida äripartnereid väljaspool Eestit. NIPSTI! lastetorniga Eesti Disainerite Liidu korraldatud konkursil „Laste asi” ja jõudsime lõppvooru nominentide hulka. Lastetorn – panime talle nimeks Kiki – ongi praegu meie põhitoode. Tegelikult ei ole see pelgalt torn, vaid selle saab ühe liigutusega muuta lapse lauaks koos tooliga.

Leidsime EEN-i kaudu ruttu uue tootja

Astusime Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmeks käesoleva aasta alguses.

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

Meie soov oli leida uus tootja, kes vähendaks meie senist koormust tootmistegevuses, et saaksime pühendada rohkem aega turundusele ja tootearendusele. Tänu EEN-i võrgustikule saime kaubanduskojalt väga kiiresti mõne välismaise tootja kontaktid, kellega võtsime ühendust ning tänaseks oleme leidnud endale uue tootja Lätist. Loodame, et kvaliteet saab olema väga hea ja koostöö kasulik mõlemale poolele. Meie jaoks võttis EEN-i võrgustiku kaudu uue tootja leidmine aega umbes poolteist kuud. Omal käel tootjat otsides poleks me kindlasti nii kiiresti tulemuseni jõudnud. Praegu jätkame kojaga koostööd, et leida EEN-i võrgustiku toel NIPSTI! toodetele edasimüüjaid välisriikides. Oma kogemusest soovitame EEN-i võrgustikku kasutada eelkõige alustavatel ja väikeettevõtetel, kes soovivad leida äripartnereid väljaspool Eestit, kuid kelle enda kontaktide loomise võimekus jääb tihti piiratud ressursside taha.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

KOOSTÖÖPAKKUMISED TOIDUAINETÖÖSTUS h Belgias soovitakse koostööd toiduainete tootjate/tarnijatega. Fookuses on piima- ja lihatooted, puu- ja köögiviljad, privaatkaubamärgi all valmistatud toidukaubad. Lisaks edasimüügi võimaluse pakkumine ettevõtetele, kel on seadmeid/tehnoloogiaid toidusektori jaoks. KOOD: BRBE20210210001 h Ukraina kondiitritoodete turustaja soovib laiendada tooteportfelli ja pakub turustamisteenuseid kondiitritoodete tootjatele. KOOD: BRUA20210103001 h Venemaa meetootja otsib mee (tatraja pärnamee jne), marjade (jõhvikad, mustikad, maasikad, murakad jne) ja ravimtaimede (piparmünt, tüümian, kummel, saialill jne) tarnijaid. KOOD: BRRU20210302001 h Prantsusmaa ettevõte pakub allhanget toidutööstuse valdkonnas biotehnoloogiale spetsialiseerunud ettevõtetele liha ja/või mereandidest valgu hüdrolüsaatpasta tootmiseks. Seda valmistatakse liha kõrvalproduktidest. KOOD : BRFR20210216001 h Austria ettevõte, kes ekspordib tooteid Euroopast Lähis-Idasse ja Aafrikasse ning keskendub Araabia riikidele, pakub FMCG toidukaupade (v.a värsked kaubad) tootjatele hulgimüüja/edasimüüja teenuseid. KOOD: BRAT20210211001 h Kosovo toidukaupadega tegelev ettevõte otsib toidukoore ja vahukoore tootjat, kes on huvitatud sisenemisest Kosovo turule. KOOD: BRXK20210211001

RÕIVAD JA TEKSTIIL h Saksamaa müügi ja disainiga tegelev ettevõte otsib tootmislepingu alusel bambuskiust sokkide tootjat. KOOD: BRDE20210312002 h Poola rõivaste e-pood otsib meeste ja naiste piiratud koguses toodetud vabaajarõivaste kollektsioone (nt dressipluusid ja -püksid, T-särgid). KOOD: BRPL20210216001

h Taani kodusisustuskaupade müüja otsib luksuspatjade tootjat. KOOD: BRNL20210205001 h Prantsusmaa päikesevarjude tootja otsib uusi kangatarnijaid, kes vastavad kindlatele kriteeriumitele. KOOD: BRFR20210216002 h Hollandi moetööstuse ettevõte otsib reisimiseks mõeldud kvaliteetsete naisterõivaste tootjat (kostüümid, pusad, T-särgid). KOOD: BRNL20210222001 h Prantsusmaa ettevõte otsib päikesevarjude, pergolate ja vihmavarjude kogenud tootjat, kes osutab lõikamise, juurdelõikamise, õmblemise jm teenuseid. KOOD: BRFR20210216004

MÖÖBEL JA PUIT h Prantsuse VKE otsib partnerit kõrge kvaliteediga viimistletud puidust lastemööbli tootmiseks (toolid, riiulid, lauad). KOOD: BRFR20210203001 h Rumeenia pehmemööbli jaemüüja otsib tooteportfelli moodsate ja kvaliteetsete diivanite tootjaid (tarned maksimaalselt kuue nädala jooksul). KOOD: BRRO20210106001 h Venemaa puidutööstusettevõte otsib tarnijat lehtpuust ja okaspuust ümarpalgile. KOOD: BRRU20210301002 h Hollandi ettevõte otsib mööblitootjat diivanite ja toolide tootmiseks. KOOD: BRNL20210211002 h Sloveenia ettevõte otsib karpaalsündroomi ennetamiseks mõeldud uuenduslikule seadmele puidust korpuste tootjat. KOOD: BRSI20210209001

IT JA ELEKTROONIKA h Rumeenia ettevõte pakub allhanget digitaalteenuste osutajatele, kes töötavad sotsiaalmeediakontode arendamise ja haldamisega, veebilehtede loomise ja hooldamisega ning keerukate veebiturundusprojektidega. KOOD: BRRO20210208002

h Rumeenia e-kaubandusettevõte pakub turustusteenuseid eri tooterühmadele, nt müües rõivaid, puhastusvahendeid, käsitöötooteid, väiksemõõtmelisi elektroonikatooteid (sh arvuteid) ja majapidamistarbeid. KOOD: BRRO20210105001 h Leedu ettevõte, kes viimistleb oma uut VR-põgenemistoa mängu jutupõhiste mõistatuste lahendamisega, otsib koostööd mängude arenduse kiirendi või turundusettevõttega, kes on spetsialiseerunud mängude arendamisele. KOOD: BRLT20210202001 h Kreeka VKE, kes tegeleb e-teenuste ja tarkvaraäriga, otsib tooteportfelli elektroonikatoodete tarnijaid/ tootjaid (nutikad Wi-Fi, Bluetoothi, zigbee koduandurid; valvekaamerad; traadita seadmed, nt ruuterid ja lülitid; nutikellad, käepaelad, kõrvaklapid jm). KOOD: BRGR20210126001 h Suurbritannia elektriseadmete disainer otsib elektrilise kohvipressi prototüübi tootjat, kes ideaalis ka katsetab toodet ja viib selle vastavusse Euroopa Liidu ohutusstandarditega. KOOD: BRUK20210208001

RAVIMID, MEDITSIINISEADMED JA -TARVIKUD h Kreeka VKE, kes müüb kliinilisi toitumistooteid ja meditsiiniseadmeid, otsib enteraalsete toitumistoodete tootjaid, et sõlmida ainuesindamisõigusega koostööleping. Lisainfo: KOOD: BRGR20210310001 h Suurbritannia erivajadustega (dementsus, õpiraskused jne) inimestele mõeldud toodete müügiga tegelev ettevõte otsib mitmesuguste toodete tootjaid/tarnijaid: nt sensoorne stimulatsioon; osavust ja koordinatsiooni arendavad vahendid; loovus, kunst ja käsitöötarbed; mängud ja mõistatused; empaatianukud; rahustava muusika või heliga tooted jne. KOOD: BRUK20210304001

Huvi korral palun otsi täiendavaid koostööpakkumisi aadressil www.enterprise-europe.ee, lisades lehe keskel asetsevasse koostööpakkumiste andmebaasi huvipakkuvaid filtreid. Valik koostööpakkumisi on ka kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee/et/teenused/koostoopakkumised. Lisainfo saamiseks võta ühendust: Aleksandra Kriventsova, tel 604 0079, e-post: aleksandra@koda.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

MESSID CONNECT DAY: ÜHENDAME IDUFIRMAD ETTEVÕTETE JA INVESTORITEGA 3. mail 2021 virtuaalselt (Austrias) Ürituse eesmärk on ühendada rahvusvahelised idufirmad ettevõtetega. Osalema on oodatud ettevõtted, kellele on oluline innovatsioon ja kes on huvitatud koostööst, sh alustavate ettevõtetega. Samuti on oodatud investorid, kes otsivad koostöös idufirmadega investeerimisvõimalusi. Enterprise Europe Network ühendab selle ürituse raames oma jõud Austria ülemaailmse inkubaatori võrgu (GIN), Austria majandusteenuste, Austria teadusuuringute edendamise agentuuri (FFG), Viini äriagentuuri, Austria kaubanduskoja, Viini kõrgtehnoloogia inkubaatori ja paljude teistega. Eesmärk on kutsuda kohale välismaiseid idufirmasid, kes on huvitatud koostöövõimaluste arutamisest Austria jt Euroopa ettevõtetega. Osalemine on avatud kõigile, kes on huvitatud idufirmade ja ettevõtete koostööst. B2B-kohtumised on piiratud konkreetsetele sihtrühmadele. Lisainfo ja registreerimine: kuni 30. aprillini 2021 aadressil https://www.connectday.at. Osavõtt tasuta.

TARKVARAPÄEVAD – TÖÖTOAD, B2B-KOHTUMISED, TUTVUSTUSED INVESTORITELE 10.–12. mail virtuaalselt (Austrias) Olete oodatud osalema tippsündmusele „Digitaalse äri tulevik – tarkvara päevad“, mille töötubades saab kuulda põnevaid ettekandeid esinejatelt sellistest ettevõtetest nagu Ericsson, SAAB, LinkedIn, Amazon, IEEE jpt. Töötubades on fookuses järgmised teemad: 5G, küberturvalisus, tehisintellekt ja eetika, andmete visualiseerimine, arendajate leidmine, tarkvara patentimine, UX, SaaS Export ja palju muud. Start-up-ideid on võimalik esitleda 50 rahvusvahelise investori ees. Või tulge leidke, nagu korraldajad kirjeldavad, „nõel heinakuhjast“ B2Bkohtumistel uute potentsiaalsete äripartneritega. Lisainfo ja registreerimine: 5. maini 2021 aadressil https://2021.b2bsoftwaredays.com

NUTIKA TOOTMISE B2B-KOHTUMISED 13.–14. mail 2021 virtuaalselt (Itaalias) Kohtumisüritus pakub võimaluse saada kokku nutika tootmise ja tööstus 4.0 ettevõtete, uurimiskeskuste, avaliku sektori esindajate ja teiste huvilistega. Osalejatel on võimalik viia end kurssi uuematega kõrgtehnoloogiliste lahendustega ning institutsioonide ja linnade innovatsioonivajadustega, lisaks VKE-de uute rakenduste ja suurettevõtete tehniliste väljakutsetega. Lisaks kohtumistele toimuvad virtuaalsed külastused, veebiseminar ja muud põnevat. Põhiteemad: h Täiustatud tootmislahendus: automaatsed materjalikäitlussüsteemid h Lisandite tootmine h Põllumajandus 4.0 h Tehisintellekt ja masinõpe tööstuslikeks rakendusteks h Rakendused sotsiaalmeediaandmete haldamiseks h Virtuaalse/liitreaalsuse/segareaalsuse rakendused tööstuses h Autonoomne tootmine, autonoomne robot h Suurandmete analüüs h Küberfüüsikalised süsteemid h Küberturvalisus, pilvetehnoloogiad

h h h h h h

Digitaalne kaksik Keskkonna jätkusuutlikkus Horisontaalne ja vertikaalne integratsioon Tööstuslik asjade internet Avaandmed ja avalik innovatsioon Simulatsioon omavahel ühendatud masinate vahel

Lisainfo ja registreerimine: kuni 11. maini 2021 aadressil https://smm2021.b2match.io

VIRTUAALNE IT JA IKT KOOSTÖÖPÄEV 2021: TÖÖTOAD, B2B-KOHTUMISED 25. mail 2021 virtuaalselt (Poolas) Olete oodatud üritusele, mis toob kokku ettevõtted, teadusja arendusasutused, investorid ja muud sihtrühmad üle kogu maailma. See on ainulaadne võimalus, et luua uusi kasumlikke ärikontakte, leida töövõtjaid, vahetada teavet ja koguda kogemusi ITsektori uusimate turusuundumuste kohta. Ostjatel on võimalik leida kvalifitseeritud tarnijaid, lahenduste pakkujatel uusi rahvusvahelisi kliente ning tootearendajatel uue tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste arutamiseks partnereid. Põhiteemad: h IKT tulevik (tehisintellekt, virtuaalreaalsus, plokiahel, droonid, IoT, küberturvalisus) h Tarkvara (suurandmed, masinõpe, andmeanalüüs, mobiilirakendused) h Riistvara (süsteemid, inimese liidesed, andurid, 3D-printimine) h Väärtusahel (äriarendus, teadusja arendustegevus, testimine ja analüüs) h IT- ja IKT-teenused (fintech, e-tervis, e-kaubandus, sisseostmine) Lisainfo ja registreerimine: kuni 16. maini 2021 aadressil https://itmatch-virtual-it-ict-cooperation.b2match.io

VALMISTU KOOSTÖÖKS JAAPANIGA: KAHENÄDALANE VIRTUAALNE KOOLITUSPROGRAMM 31. maist 11. juunini 2021 veebis Koolituse eesmärk: h omandada laialdane arusaam Jaapani ettevõtluskeskkonnast, äritavadest ja jaapanipärasest isiklikust suhtlusest, et leida võimalusi edukaks äriks partnerlussuhete kaudu; h saada teadlikuks otsustusprotsessist Jaapani ettevõtetes ning saada seeläbi paremini mõista nende läbirääkimiste stiili ja hierarhiat; h annab võimaluse tugevdada suhteid Jaapani praeguste klientidega ja hõlbustada kontakte tulevastega. Euroopa Liidu – Jaapani keskus katab kõik koolitusega seotud kulud, ent osalejate arv on piiratud (14 inimest). Lisainfo ja registreerimine: kuni 15. aprillini 2021 aadressil www.eu-japan.eu/events/get-ready-for-japan-training-programme

LISAINFO: Kõikidele üritustele tuleb eelnevalt registreeruda, toimumispäeval registreerimist ei ole.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

EKSPORT EUROOPA RIIKIDESSE

muutus hõlpsamaks Euroopa Liidus jõustus 2020. aastal uus vastastikuse tunnustamise määrus. Vastastikuse tunnustamise üldpõhimõtte kohaselt peavad EL-i liikmesriigid laskma vabalt oma turule teises liikmesriigis õiguspäraselt turustatud toote isegi siis, kui sihtriigis kehtestatud nõuded neile on erinevad.

KARL STERN majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond

eega pakutakse ettevõtjatele võimalust siseneda uutele Euroopa riikide turgudele ilma vajaduseta oma tooteid muuta. Põhimõte soodustab Eesti ettevõtjate piiriülest kaubandust teistesse EL-i liikmesriikidesse nende toodete puhul, mille nõuded on Euroopas osaliselt ühtlustatud või ühtlustamata, näiteks mööbel, väetis ja osad ehitustooted. Vastastikuse tunnustamise määrus 2019/515 pakub välja mitu uut lahendust, mis aitavad EL-i suunal eksporti edendada: h Uus määrus võimaldab ettevõtjal koostada ja pädevale asutusele edastada vabatahtliku vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni kauba seadusliku turustamise kohta. Deklaratsioon aitab ettevõtjatel tõendada, et kaupa turustatakse teises liikmesriigis seaduslikult. Samal ajal aitab see kauba hindamisel pädevaid asutusi, mis toodete tehniliste nõuete asjus järelevalvet teevad. Sihtliikmesriigi pädev asutus peab ettevõtjat teavitama, kui ta kavatseb hinnata, kas konkreetset kaupa turustatakse teises liikmesriigis seaduslikult. Kui ettevõtja esitab sihtliikmesriigi pädevale asutusele vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni, ei nõua pädev asutus muud teavet ega tõendeid peale määrusega ettenähtute, et kontrollida, kas kaupa turustatakse teises liikmesriigis seaduslikult. h Kui ettevõtja soovib vaidlustada vastastikuse tunnustamise määruse alusel pädeva asutuse tehtud otsuse toote turule laskmise kohta,

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021

Uus määrus soodustab Eesti ettevõtjate eksporti teistesse EL-i riikidesse toodete puhul, mille nõuded on Euroopas ühtlustamata, näiteks mööbel. Foto: Scanpix / Meeli Küttim on tal võimalus pöörduda SOLVIT-i võrgustiku poole. SOLVIT-i kaudu saavad Euroopa Liidu ettevõtjad lahendada kohtuväliselt probleeme, mis tekivad, kui teise liikmesriigi ametiasutus ei kohalda Euroopa Liidu siseturu õigusakte õigesti. SOLVIT-i eesmärk on leida lahendused kümne nädalaga – alates päevast, mil SOLVIT-i keskus võttis teie probleemi menetlusse riigis, kus probleem tekkis. Juhul, kui SOLVIT-i kaudu ei õnnestu probleemi lahendada, võib SOLVIT-keskus vastastikuse tunnus-

tamise määruse kohaselt pöörduda Euroopa Komisjoni poole arvamuse saamiseks. Sel juhul pikeneb tähtaeg 45 päeva võrra. h Ettevõtjatel on võimalus pöörduda toodete kontaktpunkti poole, mille kaudu saab infot liikmesriikide poolt toodetele kehtestatud riigisiseste tehniliste tõkete ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. Toodete kontaktpunktid vastavad päringutele 15 tööpäeva jooksul. Päringutele vastamise eest kontaktpunktid tasu ei küsi.

Vaata veebist: Vaata veebist: Toodete kontaktpunkt www.mkm.ee/et/toodete-kontaktpunkt. SOLVIT www.mkm.ee/et/solvit.

Keskmine kütusekulu 1,1-12,4 l/100 km ja CO2-emissioon 29-283 g/km.

Sõidab ka elektriga.

Mercedes-Benz maasturid. Põhjendatud eelistus. Ükski emotsioon ei ole kunagi vale – kirg, rõõm või armastus ei pea end põhjendama. Mercedes-Benzi maasturite puhul käivad tunded aga käsikäes põhjendatud otsustega. Ülim sõidunauding koos keskkonnateadlikkusega. Silmailu koos kompromissitu võimsusega. Mugavus, mida toetavad innovatiivsed turvasüsteemid. Soodsama varustuspaketiga Mercedes-Benz GLA, GLB, GLC, GLC Coupé, GLE või GLE Coupé? Vastavalt tundele, kuid põhjendatud eelistusega. Ootame Teid Veho esindustesse tutvuma oma unistuste maasturiga. Vaata kõiki maasturite pakkumisi: www.mercedes-benz.ee/maasturid

Veho AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 www.mercedes-benz.ee • Mercedes-Benz peaesindus Eestis Veho Baltics OÜ: Tallinn, Järvevana tee 11

ESTONIANEXPORT.EE Uuenduskuuri läbinud Eesti eksportööre tutvustav veebileht ja trükis

„ESTONIAN EXPORT DIRECTORY“.

SOOVID UUSI PARTNEREID? Info reklaamivõimaluste kohta: Ander Sibrik, ander@menuk.ee, 565 1007, Menu Meedia OÜ Info väljaande kohta: koda@koda.ee, 604 0088

Teataja 2/2021

Articles inside

Enterprise Europe Network

Pereettevõtted peavad hästi vastu ka kriisis

Tööle kaasa!“ toimus koroonast hoolimata

Ärist väljumine võtab aega

Palju õnne

Ettevõtete ja koolide koostöö parimad praktikad

Ukraina ootab Eesti investeeringuid

Kui padi ärkab ellu ja taevas laskub lavale

KredExi kriisimeetmed avatud juuni lõpuni

Teel uuendusliku personalijuhtimise poole

Export Directory ootab eksportööride infot

Koda tegi ettepaneku tervisefondi loomiseks

Galerii: koja edukad liikmed

Kuidas saada paremaks juhiks?

Tööandja ei saa vastutada kodukontori ohutuse eest

Küsime ettevõtjalt

Tähelepanu, tuleohutusülevaatus

Koroona tõmbas e-kaubanduse käibele pidurit

Merle Roste, presidendi teenetemärgiga pärjatud

Lühidalt

Vaidluste lahendamise kord lepingusse kirja

Uus liige: Kooker pakub kõhurõõmu

Koda kutsub seminaridele ja koolitustele