võtta, siis on LVT vastutusalas täna liitlaste vastuvõtmine, transpordialane toetus ja julgeolek ning väljasaatmine. Iga Eestisse tuleva üksuse, olgu selleks siis eFP raames siia pikemaks kohale jääv liitlasüksus või mõneks kindlaks koostööharjutuseks ajutiselt tulev üksus, aga iseenesest mõistagi ka nende pidevalt liikvel oleva varustuse ja tehnika vedude puhul on LVT selleks asendamatuks hammasrattaks kogu süsteemis, mis kõik õiget pidi käima keerab. Iga liikumine hõlmab planeerimist ja operatsiooni elluviimiseks vajalikku taustatööd - kes, miks, kuhu, millal ja kuidas. Planeerimislaual on liikumise logistika plaanid, julgeolek nii riiki sisenedes, riigis liikumisel, laadimiskohtades ja hiljem taas piiri ületades. LVT on alati esimesena kohal ja lahkub viimasena.
LIITLASTE TOOMINE PRAKTIKAS Kuidas siis näeb välja ühe üksuse „maaletoomine“? Siinkohal tasub hetkeks mõtteist läbi lasta iga roteeruva liitlaskontingendi mastaap – isikkoosseis, tehnika ja varustus. Kogu planeerimisprotsess võtab ca kuu, et ettevalmistustöödega ühele poole saada. Suuri operatsioone valmistatakse isegi 4-5 kuud ette, et panna paika kõigi tegevuste ajakava ning võimaldada mõlemal poolel oma tegevused paberil läbi mängida – „Mis siis kui“ on selle mängu nimeks (ehk Course of Action, COA, nagu liitlased seda tunnevad). Kõik drillid mõeldakse ja harjutatakse paberil ja kaardil läbi, vajadusel korratakse harjutust ka maastikul, sest „esietendusel“ ei tohi enam midagi valesti minna või juhuse hooleks jääda. See ei tähenda küll iga päev pingsat tööd, kuna mitmetel tegevustel on oma ooteajad, kuid annab ajaraami, millega tasub asjade ladusa laabumise nimel arvestada. Lisaks on alati toimumas mitme operatsiooni planeerimine paralleelselt. Ideaaltingimustes võib planeerimisega alustada juba paar aastat enne üksuse saabumist. Järgmine samm on hakata planeeritut tasapisi ellu viima. Jah, liitlasüksust ei paista veel kusagil, aga omajagu aega võtavad sellised ettevalmistused nagu nt õppustel liikumiste raames maaomanikega sõlmitavad kokkulepped taristu või maastiku kasutamiseks, maanteeametiga rasketehnika veo marsruutide kooskõlastamised, mis peab tagama, et ükski sild ega maanteetruup või kruusatee raskete lahingumasinate all kokku ei vajuks. Mõistagi on vaja organiseerida nii tehnika kui ka isikkoosseisu veod piirilt sihtpunkti, milleks kasutatakse tihtipeale ka tsiviilpartnerite mobiliseerimist ülesande täitmisel – laevad, rongid või veokid treileritega tehnikale, bussid inimeste veoks, konteinerkontorid logistikutele ja üksuste ülematele tööruumideks üleandmispunktides jpm.
OHUTUSE TAGAMINE LIITLASTE LIIGUTAMISEL Väga olulised koostööpartnerid üksuste liigutamisel on LVT-le ka tsiviil- ja sõjaväepolitsei, mille üksustega koostöös saadetakse tihti konvoisid ning kes aitavad tagada igakülgset ohutust, sh liikluses, ja kontrolli ümbritseva keskkonna üle. Kui nüüd kellelegi tundub naljakas, et miks peaksid kümnete tonnide raskused lahingumasinad ning hambuni relvastatud sõjaväekolonnid muretsema nt liiklusohutuse pärast, siis … ega ei peagi, aga tsiviilelanik on siin
24