SUUNAPÄEV KOMPASS: SÕJAD ALGAVAD MÕTETEST

SUUNAPÄEV KOMPASS: SÕJAD ALGAVAD MÕTETEST

Juba mõni päev enne Kompassi suunapäeva algust oli näha, et ilmataat päeva toimumisele kaasa ei aita ja sarnaselt eelmise aastaga sadas ka sel aastal korralikku paduvihma. „Kui tahad teada järgmise aasta kõige vihmasemat päeva, siis uuri välja, millal Kompass toimub,“ tegid korraldajad selle üle nalja ega lasknud vihmal end segada.

Tekst: EVE TOBIAS , Naiskodukaitse Harju ringkonna juhatuse liige

Kaitseliidu Harju maleva territooriumil oli külalistel võimalik osaleda erinevates Kodutütarde, Noorte Kotkaste ja naiskodukaitsjate töötubades. Soovijad said harjutada esmaabivõtteid, tutvuda kriisiks valmistumise juhistega ja proovida enesekaitset. Veel oli naiskodukaitsjatel ette valmistatud uhke peaauhinnaga õnneloos, kus peaaegu iga pilet võitis.

Suure peotelgi all olid end paika seadnud Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu liikmed – oma tegevust ja tooteid tutvustasid Threod, Nordic Armoury, Steelcore, KrattWorks, Droon.ee ja Combat Ready.

Vaieldamatult kõige huvitavam osa sündmusest toimus siiski maleva hoones. Seal viidi läbi paneeldiskussioonid, mida oskuslikult juhtis Rasmus Kagge. Kagge võttis paneelid kokku lausega „Organiseerijatele tuleb au anda, sellise kullaprooviga paneliste kadestavad kõik ajakirjanikud“.

TANK EI KAO

Esimeses paneelis arutlesid idanaabri võimalike tulevikuarengute ja Eesti valmisoleku üle Kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus ja välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin. Käsitleti Venemaa sissetungi Ukrainasse ja mõlema poole võimalusi, aga ka Eesti julgeoleku teemasid.

Kõlama jäid mitmed mõtted. Venemaa imperialistlik mõtlemine ei kao ka siis, kui juht vahetub, ja NATO peab hoidma Venemaad tema piirides. Ammu juba arvati, et tankide aeg on möödas, aga näha on, et tank on kõige muljetavaldavam lahingusüsteem ega kao niipea. Sõjad algavad inimese mõtetest ja seetõttu tuleb mõtetesse püstitada rahusoov. Kõige tähtsam lahinguaja positsioon on juhtimine. Mõlemad panelistid olid ühel meelel, et Eesti kaitsevõime peab olema selline, et Venemaa saaks aru agressiooni mõttetusest.

Kindralmajor Vahur Karus tõi Ukraina trumbina käimasolevas sõjas välja, et elanikud ei oota riigilt abi, vaid mobiliseerivad kogukonna ja on juba eelnevalt kogukonnana valmistunud. Eestil on selles valdkonnas veel pikk maa käia.

Sealt liikus arutelu edasi võimalustele, kuidas saavad eestlased vabatahtlikena panustada riigi julgeolekusse. Esmalt loomulikult vabatahtlikud organisatsioonid, sealhulgas Kaitseliit. Panustada saavad kõik soovijad ja panus ei pea piirduma sõjalise valdkonnaga, näiteks alati läheb vaja insenere ja on veel palju võimalusi, kuidas me saame oma erialaoskusi riigi kaitseks kasutada.

TUGEVA RIIGI HEAKS

Jutt liikus ka riigiteenistuskohustusele ja see on teema, mis vajaks ehk ühiskonnas laiemat arutelu.

Eestis on ajateenistus hästi välja kujunenud ja seda peetakse riigi kaitsevõimele vajalikuks. Kuid aruteluteema võiks olla laiem riigiteenistuskohustus, eriti kui soovitakse tugevdada ühiskonna vastupanuvõimet ja ühist panustamist avalikesse teenustesse.

Riigiteenistuskohustuse vajadust võib arutada mitmest perspektiivist.

Kaitsevõime tugevdamine: Eesti julgeolekuolukord ja geopoliitiline asend annavad põhjust arutada, kas riigikaitsesse peaks veel rohkem panustama. Riigiteenistuskohustus võiks olla üks viis, kuidas suurendada kaitsevalmidust ja tagada, et suurem osa elanikkonnast on valmis kriisiolukordades tegutsema.

Kodanikukohustus ja ühtekuuluvus: riigiteenistus võib edendada kodanikuvastutust ja solidaarsust. Panustamine teatud teenustesse, näiteks tervishoiu, hariduse või kriisihalduse valdkonnas, võib suurendada kogukonna ühtekuuluvust ja vastastikust hoolivust.

Alternatiivteenistused: on riike, kus on kehtestatud ka tsiviilteenistus neile, kes mingil põhjusel ei soovi või ei saa sõjaväeteenistuses osaleda. Eestil on praegu ajateenistuse kõrval olemas ka mittesõjaline asendusteenistus, kuid riigiteenistuskohustus võiks laieneda rohkematesse valdkondadesse, nagu keskkonnahoid või sotsiaaltöö.

Majanduslik ja praktiline pool: riigiteenistuskohustus vajaks hästi struktureeritud raamistikku ja ressursside planeerimist. Selline kohustus võib kaasa tuua lisakulu ja nõuda suuremat koordineerimist, kuid pikemas perspektiivis võib suurendada riigi stabiilsust ja kriisitaluvust.

SÕDUR KUI TEHNIK

Teises paneelis arutlesid presidendi noore inseneri preemia laureaat drooniarendaja Margus Sammelsaar ning KrattWorki asutaja ja juhatuse liige Tõnis Voitka selle üle, kas droonidest on saamas imerohi moodsas sõjas.

Selleski paneelis oli palju huvitavaid mõtteid ja kõige olulisemana võiks sealt välja tuua, et see, mis töötab täna, ei tööta enam homme ja sõdur on muutunud tehnikuks. Viimane tähendab ka olulist muudatust meie kaitseväelaste väljaõppes ja selleks valmistumises.

Ühelt poolt on kõikjal tehnikavaldkonnas, sealhulgas droonitootjatel, puudus töötajatest, aga teiselt poolt peaks vaatama laiemalt kogu tehnikavaldkonna arengut. Eesti riik peaks investeerima tööstusse kaitsetööstuse võtmes ja mõtlema näiteks kiibitootmisele.

Üks Eesti suuri väljakutseid on saada noored õppima matemaatikat, füüsikat ja keemiat ning kooli õppekavas peavad küberturvalisuse ja elektroonika valdkonnad olema kohustuslikud. Samuti on koolidesse vaja robootikatunde, miks mitte ka drooniõpet ja mudellennuklubisid.