VÄLJAÕPE

TERVIKLIK LÄHENEMINE LASKEVÄLJAÕPPELE EHKPÕLVA PÜSSIMEES 2022

Alates 2022. aastast on Põlva maleva kaitseliitlastel võimalik iga kuu süstemaatiliselt ja kogenud instruktorite juhendamisel arendada oma automaatrelvaga võitlemise oskust. Et väljaõppes osalejatel oleks huvitavam ning kõik saaksid tagasisidet omandatud oskuste ja enda arengu kohta, otsustasime teha iga kord pärast õpetamist ja harjutamist kolm kontrollharjutust. Niimoodi sündis Põlva Püssimees 2022.

Tekst: kapten TARVO PLANKEN, Põlva maleva staabiülem / operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülem

Küllap nõustub enamik inimesi väitega, et kui kellegi elukutse eeldab tööriista käsitsemist, siis on ta sellega tööd tehes osav, ohutu ja efektiivne. Ühegi ehitusfirma töödejuhataja pole õnnelik, kui ehitusmehe kätte usaldatud uus Makita akutrell on tuksi keeratud ning noormees ei tee vahet TX- ja PZ-kruvipeadel. Tulles üle militaarmaailma, siis siin on sõdur samamoodi oskustööline, kelle peamiseks töövahendiks on relv ning me eeldame, et ta tegutseb sellega ohutult ja efektiivselt. Paraku on iga oskusega nii, et iseenesest see külge ei hakka ja ükskõik mis kehalise võime või oskuse arendamisel töötab endiselt kõige paremini kordusmeetod 1, 2 . Kui sa tahad relvakäsitsemises olla kas või rahuldaval tasemel, siis kord aastas või veel harvemini vintrauast ämblikke välja puhudes oskustöölise taset paraku välja ei anna.

Aastal 2011 muutis meie suurim NATO liitlane Ameerika Ühendriikide armee oma laskeväljaõppe kontseptsiooni 3 . Enne seda oli kasutusel nn traditsiooniline lähenemine laskeoskusele ehk legacy marksmanship, kus õpetati relvast laskma (shoot a rifle). Nii nagu arenevad kõik elualad, teeb seda ka laskeväljaõpe ning USA armee läks üle nn uuele laskeväljaõppele,

kus ei õpetata relvast ainult laskma, vaid relvaga võitlema (fight with a rifle). Uue ja vana põhimõtte erinevused on välja toodud tabelis 1.

Samu põhimõtteid järgides on loodud ka 2017. aastal Kaitseväes kasutusele võetud automaatrelva baasõppe kava. Selles kavas on kirjeldatud, kuidas saavutada kriitilised ja olulised baasoskused 4 , mis aga ei sisalda kõiki vajalikke oskusi selleks, et efektiivselt relvaga võidelda 5 .

Kuna kaitseliitlased osalevad väljaõppes vabatahtlikult oma vabast ajast, siis oskustöölise mõõdu välja

andmiseks on oma aega vaja ohverdada üsna palju. Seetõttu otsustasime Põlva malevas, et alates 2022. aastast on võimalik iga kuu süstemaatiliselt arendada oma automaatrelvaga võitlemise oskust kogenud instruktorite juhendamisel. Selleks, et väljaõppes osalejatel oleks huvitavam ning kõik saaksid tagasisidet omandatud oskuste ja enda arengu kohta, otsustasime kolm korda aastas, seekord veebruari, juuni ja augusti laskepäeval, teha iga kord pärast õpetamist ja harjutamist kolm kontrollharjutust. Kui juba tulemusi mõõta, siis võiks anda sellele ka mingi nime ja niimoodi tekkiski Põlva Püssimees 2022 ehk kokku üheksa

kontrollharjutust. Õpiväljundid, mille saavutamist kontrollharjutused hindavad, leiad harjutuste kirjeldustest. Alljärgnevalt lühike ülevaade laskepäevadest.

TABEL 1. UUE JA VANA LASKEVÄLJAÕPPE KONTSEPTSIOONI VÕRDLUS

Legacy Marksmanship “Shoot a Rifle” Soldiers taught to fear rifle “Up & Downrange” on ranges 1 Shot-1 Kill as part of qualification Antiquated firing positions M68 CCO introduced in ARM 2 Malfunction=Alibi Magazine changes are an administrative function Endstate: A Soldier who could successfully engage 23 of 40 targets.

Legacy Basic RIfle Marksmanship (BRM) vs. New BRM 341 rounds fired vs. 370 rounds Percent Increase: 8.5 percent

New Marksmanship “Fight with a Rifle” Soldiers taught to be comofortable with a rifle 360 degree low-ready on ranges Some targets require multiple hits for a kill Combat-relevant firing positions M68 CCO introduced in BRM 2 Malfunction clearnce is a part of the qualification Magazine changes are part of the qualication Endstate: A confident Soldier who continually assesses the situation he is presented with and acts decisively to not only engage targets but keep his weapn operational.

Legacy Advanced RIfle Marksmanship (ARM) vs. New ARM 216 rounds fired vs. 360 rounds Percent Increase: 66.6 percent

1. ETAPP – EBASTANDARDSED LASKEASENDID JA VARJEST TEKKIVATE TUGEDE ÄRA KASUTAMINE

Laskepäeva alustasime relvade normaaljooksule seadmise ja kontrolliga. Seejärel õpetasime ja harjutasime ebastandardseid laskeasendeid ja varjest tekkivate tugede ära kasutamist. Positiivne on see, et kohale tulnud kaitseliitlased on motiveeritud, parandavad töö käigus oma sisseharjunud vigu, ilma ajalise piiranguta tegutsevad päris ilusti ja saavad ka sihtmärkidele pihta. Taktikaline relvakäsitsemine ja varustuse kasutamise oskus vajab omajagu arendamist, nt kasvõi millist relvarihma kasutada või kuhu ja kuidas paigutada salvetaskud. Laskurid ei

tunne ennast oma varustuses hästi, sest asjad pole käe ja keha järgi paigas. Samuti oli kohati vaja ümber õpetada ja harjutada kaitseriiviga manipuleerimise oskust. Päris mitmed laskurid üritasid kaitseriivi kogu aeg peale panna nõrgema käega, kuigi kiirem ja ohutum on teha seda tugevama käega ehk sama käega, millega sa hoiad relva püstolkäepidemest kinni. Õnneks R-20 kasutuselevõtuga on võimalik seda liigutust teha oluliselt kiiremini tänu relva ergonoomikale. Ohutuse koha pealt esineb ka üksikuid relvaga vehkimise juhuseid, kus laskur ei kontrolli relvaraua suunda.

Kõikides kontrollharjutustes sai alla poole laskuritest kõik lasud pihta suurele poolkujule 50 x 100 cm SM02, mis näitab seda, et ka väikeses ja lihtsas stressiolukorras lastakse väga palju mööda 6 . Ainult stressivabas keskkonnas põhilaskeasenditest omas tempos ilma lahinguvarustuseta treenimine

ei anna varustusega ja stressiolukorras vajaminevale laskeoskusele väga palju juurde, vaid tuleb treenida „train as you fight“ ning „fight with a rifle“, mitte „shoot a rifle“ põhimõtete järgi. Taktikaline laskeoskus on kompleksoskus, mis koosneb ohutust relvakäsitsemisest, laskeoskusest, varustuse kasutamise ja kandmise oskusest, oma keha dünaamika tundmise ja valdamise oskusest. Selleks, et olla automaatrelvaga efektiivne, tuleb arendada tervikut. Kui tuua paralleele spordimaailmast, siis hea tulemuse saavutab see kümnevõistleja, kes on stabiilne kõigil kümnel alal. Seetõttu on artikli autor seda meelt, et sõdurile vajaliku laskeoskuse arendamiseks on oluline süsteemne ja mõtestatud tervikoskuse treenimine ja saavutatud taseme hindamine. Treenides ainult ühte osa kompleksoskusest, jääb tervik ikkagi nõrgaks. Seega vajavad sõduri laskeoskuse juures võrdset arendamist kõik eelnimetatud komponendid.

PÕLVA PÜSSIMEES, I etapp. Harjutus 1

Harjutuse tüüp: automaatrelva jätkuväljaõppe kvalifikatsiooniharjutus Relva tüüp: automaat Protseduur: peale stardisignaali kõlamist lase tähistatud laskekohtadest A-E vabalt valitud järjekorras ja asendist igast laskekohast kumbagi sihtmärku kaks lasku. Lisalaskude tegemine on keelatud. Laskepositsiooni vahetamisel on relva kaitseriivistamine kohustuslik. Enne laskepositsiooni vahetamist on lahinguvälja kontrolli teostamine kohustuslik. Iga laskeharjutuse protseduuri rikkumine on miinus 10 punkti. Väljaspool laskeala laskude sooritamine on keelatud. OE vea korral on harjutuse tulemus null (samad, mis Test nr 3).

Punktiarvestus: punktid jagatakse ajaga Sihtmärgid: 2 KV SM02 Max. punktid: 100 Max. laskude arv: 20 Valmisolekuasend: seistes laskealas näoga sihtmärkide poole, laetud ja kaitseriivistatud relv käes. Relv rihmaga keha küljes. Start: audiosignaal Stopp: viimane lask Peamised õpiväljundid: 1. Tuvastab sihtmärkide asukoha kauguse. 2. Võtab sisse ja tabab KUNI 200 meetri kaugusel asuvat sihtmärki, kasutades varjest tekkivat tuge, ebastandardsest laskeasendist. 3. Teostab kiirelt sihtmärgivahetuse. 4. Teostab kiirelt positsioonivahetuse.

KONTROLLHARJUTUS 1: 100 M, 20 LASKU EBASTANDARDSETEST LASKEASENDITEST, AJALISE PIIRANGUGA, SM02 POOLKUJU. ILMA ÜHEGI MÖÖDALASUTA SOORITAS HARJUTUSE 10 LASKURIT EHK 37%.

PÕLVA PÜSSIMEES, I etapp. Harjutus 2

Harjutuse tüüp: automaatrelva jätkuväljaõppe kvalifikatsiooniharjutus Relva tüüp: automaat Protseduur: peale stardisignaali kõlamist lase tähistatud laskekohast püsti toega asendist mõlemasse sihtmärki kaks lasku, toesta taktikaline salvevahetus ning lase lamades toega asendist mõlemasse sihtmärki kaks lasku. Lisalaskude tegemine on keelatud. Laskepositsiooni vahetamisel on relva kaitseriivistamine kohustuslik. Enne laskepositsiooni vahetamist on lahinguvälja kontrolli teostamine kohustuslik. Iga laskeharjutuse protseduuri rikkumine on miinus 10 punkti. Väljaspool laskeala laskude sooritamine on keelatud. OE vea korral on harjutuse tulemus null (samad, mis Test nr 3).

Punktiarvestus: punktid jagatakse ajaga Sihtmärgid: 2 KV SM02 Max. punktid: 60 Max. laskude arv: 12 Valmisolekuasend: seistes laskealas näoga sihtmärkide poole, laetud ja kaitseriivistatud relv käes. Relv rihmaga keha küljes. Start: audiosignaal Stopp: viimane lask Peamised õpiväljundid: 1. Tuvastab sihtmärkide asukoha kauguse. 2. Võtab sisse ja tabab KUNI 200 meetri kaugusel asuvat sihtmärki, kasutades varjest tekkivat tuge, ebastandardsest laskeasendist. 3. Teostab kiirelt sihtmärgivahetuse. 4. Teostab kiirelt positsioonivahetuse. 5. Teostab kiirelt salvevahetuse.

KONTROLLHARJUTUS 2: 100 M, 12 LASKU EBASTANDARDSETEST LASKEASENDITEST, AJALISE PIIRANGUGA, SM02 POOLKUJU. ILMA ÜHEGI MÖÖDALASUTA SOORITAS HARJUTUSE 13 LASKURIT EHK 48%.

PÕLVA PÜSSIMEES, I etapp. Harjutus 3

Harjutuse tüüp: automaatrelva jätkuväljaõppe kvalifikatsiooniharjutus Relva tüüp: automaat Protseduur: peale stardisignaali kõlamist lase tähistatud laskekohtadest 1–5 igast laskekohast sihtmärki kaks lasku. Lisalaskude tegemine on keelatud. Laskepositsiooni vahetamisel on relva kaitseriivistamine kohustuslik. Selles harjutuses laskepositsiooni vahetamisel lahinguvälja kontrolli tegema ei pea. Iga laskeharjutuse protseduuri rikkumine on miinus 10 punkti. Väljaspool laskeala laskude sooritamine on keelatud. OE vea korral on harjutuse tulemus null (samad, mis Test nr 3).

Punktiarvestus: punktid jagatakse ajaga Sihtmärgid: 1 KV SM02 Max. punktid: 50 Max. laskude arv: 10 Valmisolekuasend: seistes laskealas näoga sihtmärkide poole, laetud ja kaitseriivistatud relv käes. Relv rihmaga keha küljes. Start: audiosignaal Stopp: viimane lask Peamised õpiväljundid: 1. Tuvastab sihtmärkide asukoha kauguse. 2. Võtab sisse ja tabab KUNI 200 meetri kaugusel asuvat sihtmärki, kasutades varjest tekkivat tuge, ebastandardsest laskeasendist.

KONTROLLHARJUTUS 3: 200 M, 10 LASKU EBASTANDARDSETEST LASKEASENDITEST, AJALISE PIIRANGUGA, SM02 POOLKUJU. ILMA ÜHEGI MÖÖDALASUTA SOORITAS HARJUTUSE 6 LASKURIT EHK 22%.

2. ETAPP – OMA RELVA BALLISTIKA JA NORMAALJOOKSU TUNDMAÕPPIMINE JA SIHTMÄRGI TABAMINE KUNI 300 M DISTANTSILE

Võtsime kokku ja andsime hinnangu I poolaasta laskepäevadel õpitule. Keskendusime oma relva ballistika ja normaaljooksu tundmaõppimisele ja sihtmärgi tabamisele kuni 300 m distantsile. Kogu aeg kohal käinutel normaaljooksu seadmise ja mõistmisega probleeme ei ole. Pikematele distantsidele laskmisel jääb puudu kindlusest ja stabiilsusest.

Relvadega käivad oskuslikult ringi ja ka lasketulemuste poolest on teistest üle need vabatahtlikud, kes osalevad praktiliselt iga kuu laskeväljaõppes. Kord aastas või veel harvem relvaga väljas käivad kaitseliitlased on igas mõttes ebaefektiivsed. Juba endaga hakkama saamine nõuab pingutust, rääkimata varustuse ja relvasüsteemi vilunud kasutamisest.

PÕLVA PÜSSIMEES, II etapp. Harjutus 4

Harjutuse tüüp: automaatrelva jätkuväljaõppe kvalifikatsiooniharjutus Relva tüüp: automaat Protseduur: peale stardisignaali kõlamist lase tähistatud laskekohtadest A, B, C vabalt valitud järjekorras igast laskekohast igasse sihtmärki kaks lasku. Enne laskepositsiooni vahetamist teosta taktikaline salvevahetus (2 salvevahetust). Lisalaskude tegemine on keelatud. Laskepositsiooni vahetamisel on relva kaitseriivistamine kohustuslik. Enne laskepositsiooni vahetamist on lahinguvälja kontrolli teostamine kohustuslik. Iga laskeharjutuse protseduuri rikkumine on miinus 10 punkti. Väljaspool laskeala laskude sooritamine on keelatud. OE vea korral on harjutuse tulemus null (samad, mis Test nr 3).

Punktiarvestus: punktid jagatakse ajaga Sihtmärgid: 3 KV SM02 Max. punktid: 90 Max. laskude arv: 18 Valmisolekuasend: seistes laskealas näoga sihtmärkide poole, laetud ja kaitseriivistatud relv käes. Relv rihmaga keha küljes. Start: audiosignaal Stopp: viimane lask Peamised õpiväljundid: 1. Tuvastab sihtmärkide asukoha kauguse. 2. Võtab sisse ja tabab KUNI 300 meetri kaugusel asuvat sihtmärki, kasutades varjest tekkivat tuge, ebastandardsest laskeasendist. 3. Teostab kiirelt sihtmärgivahetuse. 4. Teostab kiirelt positsioonivahetuse.

KONTROLLHARJUTUS 4: 200 M, 18 LASKU EBASTANDARDSETEST LASKEASENDITEST, AJALISE PIIRANGUGA, SM02 POOLKUJU. ILMA ÜHEGI MÖÖDALASUTA SOORITAS HARJUTUSE 3 LASKURIT EHK 19%.

PÕLVA PÜSSIMEES, II etapp. Harjutus 5

Harjutuse tüüp: automaatrelva jätkuväljaõppe kvalifikatsiooniharjutus Relva tüüp: automaat Protseduur: peale stardisignaali kõlamist lase seljakotti toena ära kasutades tähistatud laskekohast vabalt valitud järjekorras sihtmärkidesse 1–3 igasse sihtmärki neli lasku. Lisalaskude tegemine on keelatud. Laskepositsiooni vahetamisel on relva kaitseriivistamine kohustuslik. Enne laskepositsiooni vahetamist on lahinguvälja kontrolli teostamine kohustuslik. Iga laskeharjutuse protseduuri rikkumine on miinus 10 punkti. Väljaspool laskeala laskude sooritamine on keelatud. OE vea korral on harjutuse tulemus null (samad, mis Test nr 3).

Punktiarvestus: punktid jagatakse ajaga Sihtmärgid: 3 KV SM01 Max. punktid: 60 Max. laskude arv: 12 Valmisolekuasend: seistes laskealas näoga sihtmärkide poole, laetud ja kaitseriivistatud relv ripub rihmaga küljes, käed kõrval ja seljakott seljas. Start: audiosignaal Stopp: viimane lask Peamised õpiväljundid: 1. Tuvastab sihtmärkide asukoha kauguse. 2. Võtab sisse ja tabab KUNI 300 meetri kaugusel asuvat sihtmärki, kasutades varjest tekkivat tuge, ebastandardsest laskeasendist. 3. Teostab kiirelt sihtmärgivahetuse.

KONTROLLHARJUTUS 5: 300 M, 12 LASKU LAMADES TOEGA LASKEASENDIST, AJALISE PIIRANGUGA, SM02 POOLKUJU. ILMA ÜHEGI MÖÖDALASUTA SOORITAS HARJUTUSE 1 LASKUR EHK 6%.

PÕLVA PÜSSIMEES, II etapp. Harjutus 6

Harjutuse tüüp: automaatrelva jätkuväljaõppe kvalifikatsiooniharjutus Relva tüüp: automaat Protseduur: peale stardisignaali kõlamist lase liivakotti toena ära kasutades laskekohast A vabalt valitud järjekorras sihtmärkidesse 1–3 igasse sihtmärki kaks lasku, seejärel teosta taktikaline salvevahetus ning vaheta roomates positsiooni ja lase laskekohast B sihtmärkidesse 4–6 igasse sihtmärki kaks lasku. Lisalaskude tegemine on keelatud. Laskepositsiooni vahetamisel on relva kaitseriivistamine kohustuslik ning raua suund roomamisel peab olema SM suunas. Enne laskepositsiooni vahetamist on lahinguvälja kontrolli teostamine kohustuslik. Iga laskeharjutuse protseduuri rikkumine on miinus 10 punkti. Väljaspool laskeala laskude sooritamine on keelatud. OE vea korral on harjutuse tulemus null (samad, mis Test nr 3).

Punktiarvestus: punktid jagatakse ajaga Sihtmärgid: 6 KV SM02 Max. punktid: 60 Max. laskude arv: 12 Valmisolekuasend: lamades laskeasendis laskealas A või B näoga sihtmärkide poole, relv laetud ja kaitseriivistatud ning rihmaga küljes. Start: audiosignaal Stopp: viimane lask Peamised õpiväljundid: 1. Tuvastab sihtmärkide asukoha kauguse. 2. Võtab sisse ja tabab KUNI 300 meetri kaugusel asuvat sihtmärki, kasutades varjest tekkivat tuge, ebastandardsest laskeasendist. 3. Teostab kiirelt sihtmärgivahetuse. 4. Teostab kiirelt taktikalise salvevahetuse.

KONTROLLHARJUTUS 6: 300 M, 12 LASKU LAMADES TOEGA LASKEASENDITEST, AJALISE PIIRANGUGA, SM02 POOLKUJU. ILMA ÜHEGI MÖÖDALASUTA SOORITAS HARJUTUSE 2 LASKURIT EHK 12%.

3. ETAPP – LÄHIVÕITLUSE ALUSED AUTOMAATRELVAGA

Laskepäeva alustasime taas relvade normaaljooksule seadmise ja kontrolliga. Jätkasime uue teemaga, milleks on automaatrelvaga lähivõitluse alused (CQB – close quarter battle). Tegime kolm treeningharjutust, pärast mida asusime kolme kontrollharjutuse juurde. Treeningharjutustes keskendusime sihtimis- ja tabamispunkti erinevustele 5–25 m kauguselt, primaarse ja sekundaarse tabamusala tabamisele ning laskepositsiooni võtmisele ette- ja tahapoole liikudes.

Seeriate ja harjutuste vahel relvi tühjaks ei laadinud, vaid kõik liikusid ringi täielikult laetud relvadega. Ohutusega mingeid probleeme ei olnud, tegutseti väga teadlikult.

PÕLVA PÜSSIMEES, III etapp. Harjutus 7

Harjutuse tüüp: automaatrelva jätkuväljaõppe kvalifikatsiooniharjutus Relva tüüp: automaat Protseduur: peale stardisignaali kõlamist lase laskealast A SM1 kolm lasku, tee kiirsalvevahetus ja lase veel kolm lasku, liigu laskealasse B ja lase laskealast B SM2 kolm lasku, tee kiirsalvevahetus ja lase veel kolm lasku, liigu laskealasse C ja lase laskealast C SM3 kolm lasku, tee kiirsalvevahetus ja lase veel kolm lasku. Lisalaskude tegemine on keelatud. Laskepositsiooni vahetamisel on relva kaitseriivistamine kohustuslik. Enne laskepositsiooni vahetamist on lahinguvälja kontrolli teostamine kohustuslik. Iga laskeharjutuse protseduuri rikkumine on miinus 10 punkti. Väljaspool laskeala laskude sooritamine on keelatud. OE vea korral on harjutuse tulemus null (samad, mis Test nr 3).

Punktiarvestus: punktid jagatakse ajaga Sihtmärgid: 3 KV SM02 Max. punktid: 90 Max. laskude arv: 18 Valmisolekuasend: seistes laskealas A näoga sihtmärkide poole, laetud ja kaitseriivistatud relv käes. Relv rihmaga keha küljes. Start: audiosignaal Stopp: viimane lask Peamised õpiväljundid: 1. Eristab sihtmärke, mille tulemusel tabab õigeid sihtmärke lühidistantsilt. 2. Tuvastab sihtmärkide asukoha, kauguse ja „ohtlikumad“ sihtmärgid. 3. Lahendab mitme sihtmärgi ilmumisel olukorra õigesti, alustades sihtmärkide mõjutamist „ohtlikumast“ sihtmärgist. 4. Teostab kiirelt sihtmärgivahetuse. 5. Teostab kiirelt kiirsalvevahetuse.

KONTROLLHARJUTUS 7: 20–10 M, KOLM LASKEPOSITSIOONI, KOLM SIHTMÄRKI, IGALT POSITSIOONILT 2 X 3 LASKU SIHTMÄRKI NING KIIRSALVEVAHETUS.

PÕLVA PÜSSIMEES, III etapp. Harjutus 8

Harjutuse tüüp: automaatrelva jätkuväljaõppe kvalifikatsiooniharjutus Relva tüüp: automaat Protseduur: peale stardisignaali kõlamist lase laskealast A vabalt valitud sihtmärgile kaks lasku kehasse, vaheta sihtmärki ja lase kaks lasku kehasse ja kaks lasku pähe. Vaheta sihtmärki ja lase kaks lasku pähe ja kaks lasku puusadesse, vaheta sihtmärki ja lase kaks lasku puusadesse, kokku 12 lasku, 6 kumbagi sihtmärki. Lisalaskude tegemine on keelatud. Laskepositsiooni vahetamisel on relva kaitseriivistamine kohustuslik. Enne laskepositsiooni vahetamist on lahinguvälja kontrolli teostamine kohustuslik. Iga laskeharjutuse protseduuri rikkumine on miinus 10 punkti. Väljaspool laskeala laskude sooritamine on keelatud. Punasega tähistatud ala on A-tsoon, ülejäänud tabamusalad vastavalt KV sihtmärgile. OE vea korral on harjutuse tulemus null (samad, mis Test nr 3).

Punktiarvestus: punktid jagatakse ajaga Sihtmärgid: 2 KV SM01 tsoonidega Max. punktid: 60 Max. laskude arv: 12 Valmisolekuasend: seistes laskealas A näoga sihtmärkide poole, laetud ja kaitseriivistatud relv käes. Relv rihmaga keha küljes. Start: audiosignaal Stopp: viimane lask Peamised õpiväljundid: 1. Eristab sihtmärke, mille tulemusel tabab õigeid sihtmärke lühidistantsilt. 2. Tuvastab sihtmärkide asukoha, kauguse ja „ohtlikumad“ sihtmärgid. 3. Lahendab mitme sihtmärgi ilmumisel olukorra õigesti, alustades sihtmärkide mõjutamist „ohtlikumast“ sihtmärgist. 4. Teostab kiirelt sihtmärgivahetuse.

KONTROLLHARJUTUS 8: 10 M, 12 LASKU KAHTE TSOONIDEGA (TABAMUSALADEGA) SIHTMÄRKI.

PÕLVA PÜSSIMEES, III etapp. Harjutus 9

Harjutuse tüüp: automaatrelva jätkuväljaõppe kvalifikatsiooniharjutus Relva tüüp: automaat Protseduur: peale stardisignaali kõlamist lase laskealast A vabalt valitud sihtmärgile kaks lasku kehasse, vaheta sihtmärki ja lase kaks lasku kehasse ja kaks lasku pähe. Vaheta sihtmärki ja lase kaks lasku pähe ja kaks lasku puusadesse, vaheta sihtmärki ja lase kaks lasku puusadesse, kokku 12 lasku, 6 kumbagi sihtmärki. Lisalaskude tegemine on keelatud. Laskepositsiooni vahetamisel on relva kaitseriivistamine kohustuslik. Enne laskepositsiooni vahetamist on lahinguvälja kontrolli teostamine kohustuslik. Iga laskeharjutuse protseduuri rikkumine on miinus 10 punkti. Väljaspool laskeala laskude sooritamine on keelatud. Punasega tähistatud ala on A-tsoon, ülejäänud tabamusalad vastavalt KV sihtmärgile. OE vea korral on harjutuse tulemus null (samad, mis Test nr 3).

Punktiarvestus: punktid jagatakse ajaga Sihtmärgid: 2 KV SM01 tsoonidega, 1 NS Max. punktid: 60 Max. laskude arv: 12 Valmisolekuasend: seistes laskealas A näoga sihtmärkide poole, laetud ja kaitseriivistatud relv käes. Relv rihmaga keha küljes. Start: audiosignaal Stopp: viimane lask Peamised õpiväljundid: 1. Eristab sihtmärke, mille tulemusel tabab õigeid sihtmärke lühidistantsilt. 2. Tuvastab sihtmärkide asukoha, kauguse ja „ohtlikumad“ sihtmärgid. 3. Lahendab mitme sihtmärgi ilmumisel olukorra õigesti, alustades sihtmärkide mõjutamist „ohtlikumast“ sihtmärgist. 4. Teostab kiirelt sihtmärgivahetuse.

KONTROLLHARJUTUS 9: 10 M, 12 LASKU KAHTE TSOONIDEGA (TABAMUSALADEGA) SIHTMÄRKI, LISAKS MÄRKIDE EES SÕBRALIK SIHTMÄRK.

Kas Põlva malev võib väljaõppes osalejate aktiivsusega rahule jääda? Kindlasti mitte, seetõttu sai ette võetud ka käesolev kirjatükk. Vähemalt ühel laskepäeval osales 34 erinevat inimest, kõigil kolmel oli kohal 20 kaitseliitlast. Sellisel kujul korraldatakse väljaõpet esimest aastat ning malevaga on liitunud hulk noori

ja teotahtelisi inimesi, kellest osad kolmandal etapil juba kaasa lõid. Toonitan veel kord, et püstitatud õpiväljundite saavutamist on vaja hinnata, muidu ei saa ju mitte kuidagi teada, kas püstitatud eesmärgid on saavutatud või mitte.

Kontrollharjutustes jagasime laskurid kahte kategooriasse: mehaaniliste sihikutega ning optilise sihikuga automaatrelvad. Kuna vahepeal jõudsid kohale R-20 relvad, on järgmisel aastal oodata selles kategoorias kõvasti lisa.

Üheksa kontrollharjutuse tulemuste kokkuvõttes võitles tiitli Põlva püssimees 2022 mehaaniliste sihikutega relvadest tihedas konkurentsis välja Rivo Rebane, paremuselt teine oli Margus Paekivi ning kolmas Jaanus Paekivi. Sama tiitli optiliste sihikutega automaatrelva kategoorias sai Tarvo Planken, teine oli ainus naisvõitleja Elis Õunapuu ning kolmas Janno Limbak. Kõige tähtsam on aga see, et kõik laskurid said tagasiside oma automaatrelvaga võitlemise tervikoskuse tasemest distantsile 5–300 m.

Väljaõppe ja ka laskeväljaõppe aasta Põlva malevas pole kaugeltki läbi. Sügisel jätkame omandatud oskuste kinnistamisega, läheme edasi laskeharjutustega halva nähtavuse ja pimeda aja tingimustes ning korraldame Lõuna maakaitseringkonna kuulipilduritele jätkuväljaõppe laskepäeva.

Põlva Püssimeest 2023 ootavad oma sõnul kindlasti kõik kolmandal etapil osalejad ja küllap lisandub uusi laskureid, kes ei karda oma laskeoskuse arendustööd ette võtta.

Kommentaarid:

LAURI PUUSEPP: „Väga lahe, et Põlva malev sellise võistluse korraldas. Pinget jagus kuni viimase stage’i lõpuni. Isiklikult arvan, et Põlva Püssimehest võiks saada traditsiooniline iga-aastane üritus. Mulle meeldis ja tiirus näeme!“

RIVO REBANE: „Siiani mulle kõige rohkem pinget pakkunud laskevõistlus, mis meie kodumalevas on läbi viidud. Taktikaline laskmine sai minu jaoks uue tähenduse. Sihtmärki täpselt tabada on tähtis, aga samas ei tohi enda ümber toimuvat ära unustada. Seda kõike sai õpitud ja ka koheselt praktiseeritud. Võtan sellest võistlusest igal võimalusel uuesti osa.“

JANNO LIMBAK: „Kui Põlva Püssimees algas, siis nägin, et relvaga opereerimine ja laskude tabamused olid erinevad, kellel parem, kellel halvem. Kuna mulle endale meeldib laskmine ja tegelen sellega aktiivselt, siis relvaga (ohutult) opereerimine on väga vajalik. See peab olema iga üksikvõitleja baasoskus.

Mida aeg edasi, seda paremaks mehed said ja tase ühtlustus, seda oli lausa silmaga näha. Relvarauad püsisid ilusasti sihtmärgialal ja nende võitlejate kõrval oli turvaline olla.

Minu arvates oli Põlva Püssimehe ellu kutsumine väga vajalik, et arendada sõduri individuaalseid oskusi. Loodan, et selliseid üritusi tuleb veel.

See, millega Tarvo Planken ja tema meeskond hakkama said, oli igati tubli saavutus.“

JANAR SAARNIIT: „Võistlus oli kõigile osalenutele arendav. Aastaga toimus baasoskustes märkimisväärne taseme paranemine. Erinevad harjutused pakkusid väljakutseid ka kogenematutele laskuritele. Tänan oma meeskonda, hea sooritus tõi teise koha.“

VIITED:

1 Hirvonen, J, Aura, O. Voimaa ja sen harjoittaminen. Suomalainen valmennusoppi. Harjoittelu. Urheilu Syke OY, Helsinki,1989

2 Myers, D.C, Gebhardt, D.L, Crump, C.E. The dimensions of human physical performance: factor analysis of strength, stamina, flexibility, and body composition measures. Hum Performance, 6: 309-44, 1993

3 Dual Path Strategy Series: Part III – Soldier Battlefield Effectiveness. Program Executive Office Soldier G5, Strategic Communications Office 2011. lk 15.

4 Eesmaa, A. Automaatrelva baasõppe ainekava väljatöötamine ja selle rakendamise tulemuslikkuse hindamine Kuperjanovi JVP näitel. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Sõjaväepedagoogika ja juhtimise õppetool. Magistritöö. 2016.

5 Rumvolt. J. J. Laskuri ettevalmistus lahinglaskmisteks. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Taktika õppetool. Lõputöö. 2014.

6 Radcliff, Robert, COL. Improving Soldier Lethality. NDIA Small Arms Symposium. May, 2008. http://www.dtic.mil/ ndia/2008Intl/Radcliffe.pdf