VÄLJAÕPE

SOONTAGANA RANNAKAITSEÜKSUSE KÜMME AASTAT RANNAS

Kaitseliidu Pärnumaa maleva Soontagana malevkonna rannakaitseüksus tähistas kümne aasta möödumist esimesest õppusest ... suurejoonelise õppusega Kihnu rannas.

Tekst: KARMEN VESSELOV, Pärnumaa maleva teavituse ja tsiviil-sõjalise koostöö spetsialist

Soontagana rannakaitseüksus on üks aktiivsematest Pärnumaal ja usutavasti kogu Kaitseliidus. Lisaks oma väljaõppele on just nende liikmed valmis õla alla panema teisteski valdkondades, olgu siis kriiside lahendamisel või Naiskodukaitse sõdurioskuste väljaõppe läbiviimisel.

Rannakaitseüksuse loomise taga oli loomulikult tõsiasi, et Pärnumaa maleva vastutusalal oli juba toona rannapiiri päris palju, 279 km, kuid rannikukaitsega ei tegelenud keegi. Varem tegutsenud mereüksus oli lõpetanud tegevuse 2007. aastal. Uue loomisel otsustati, et tuleb luua just rannikukaitseüksus, sest laevu-paate ning ka neil töötavaid asjatundjaid nappis.

2012. aasta aprillis võeti vastu otsus, et luuakse rannakaitserühm. Kohe alguses määrati üksuse eestvedajaks Jaanus Ots. Üksuse mehitamisel otsiti nimelt selliseid inimesi, kes oleks kuidagi seotud merega – endised mereväelased, piirivalvurid, aga ka sukeldujad ja veesportlased.

Otsa kõrval aitas rühma inimesi leida ja käima tõmmata varem laeval töötanud Vaigo Vaske. Liikmed saadi kokku kiiresti ja juba 2012. aasta augustis toimus esimene õppus, kus osales 20 inimest. Sellest ajast on säilinud ka rühma esimeste väljaõpete plaan.

Foto: Jaanus Ots

TAGASI JUURTE JUURDE

Täna, 10 aastat hiljem, on rannakaitserühmi kokku kaks. Nagu spetsialiseerunud üksustele kohane, moodustab ka rannakaitsjate väljaõppest suure osa ikkagi jalaväelase oskuste omandamine. Selle kõige kõrval tuleb aega leida eriomase drilli jaoks.

Väljaõppekavasse on kuulunud muu hulgas kõikvõimalikud veeharjutused basseinis, paatidel, sukeldumisülikondades. Eraldi treenitakse ujumist kaitseväe laigulises vormis, kuigi leida sellist basseini, kuhu lubataks riietega harjutama, ei ole just kerge.

Erialaõppe hulka kuulub veekogude ületamine, sadama hõivamine ja julgestus, dessandiõpe ja ka vastupidine tegevus, dessanditõrjeõpe. Algusaastatel toimus rühmal kümmekond erialaõppust aastas, kuid vahepeal keskenduti enam sõdurioskustele. Et see muudatus hakkas vaikselt rühma nägu kaotama ja üksuse motivatsiooni vähendama, otsustati liigutada kaalukausse tagasi erialase koolituse suunas. Tänaseks on üksus saanud enda käsutusse paadid ja viinud nendega läbi mitmeid harjutusi.

Vee peal toimetamisel alustati kõige tavapärasemast lihtsast paadiõppest koos Pärnu jahtklubiga. Kuid nüüd on väljaõpe taas ülimalt kirev ja mitmekülgne. Õppused on rühmaliikmeid viinud paljudesse Eesti sadamatesse, nagu Pärnu, Kihnu, Roomassaare, Virtsu, Liu, Suursadam, Mõntu, Hara jt.

Tihedat koostööd tehakse teiste sarnase suunaga üksustega. 2022. aasta juubeliõppuski toimus koos Kaitseliidu meregrupi ja Harju maleva luurajatega.

Et kohapealt on sobivaid instruktoreid ja koolitajaid keeruline leida, ei piirdu koostöö sugugi meie riigipiiriga.

Ühiseid harjutusi on korraldatud koos Zemessardze Cesise pataljoniga, Lätis on koostööõppustel käidud kohalgi. Osaletud on Taani

Hjemmeværneti merekodukaitse rannikukaitse õppustel ja Soome Uppiniemi mereväebaasis merevaatluskursustel.

MEREVAATLUS

Üks teemadest, mida ikka ja aina harjutatakse, on paljudest osadest koosnev merevaatlus. Üks neist, nagu nimigi ütleb, on lihtsalt mere vaatlemine. Et merd saaks rahulikult ja tulemuslikult vaadelda ning samal ajal ka enda ohutust tagada, tuleb kinni pidada mitmest etapist.

Soontagana malevkonna pealiku ja rannakaitseüksuse looja Jaanus Otsa sõnul tuleb esmalt määrata vaatlusala. Selleks tuleb välja selgitada, kust vastane võiks tulla.

Üksusele antakse vastutusala, kus ta peab panema üles vaatluspostid. Postil olles on oluline teada, kui kõrgel on see merepinnast. Samuti tuleb selgeks teha, kui hea on üldse hetkel nähtavus ehk kui kaugele saab vaadata ning kas vaateväljas on maastikutakistusi.

Valges ja pimedas vaatlemiseks on vaja teistmoodi oskusi. Ülioluline on suutlikkus kaugust hinnata ning oskus kasutada selleks sobivaid tööriistu. Kursi ja asimuudi määramine on samuti üks neist võimetest, mis merd vaatleval võitlejal peab une pealt selge olema.

Vaadeldavad objektid on teistsugused kui need, mida kohtame maismaal. Tsiviillaev, sõjalaev, allveelaev, korvett, fregatt on ainult selle jada algus, mille Ots ühe hingetõmbega suudab üles lugeda. Laevade määramise abistamiseks on koostatud põhjalik juhend.

Üksuse liikmetele püütakse rannakaitseüksuses anda võimalikult laiapindset õpet. Kaalutakse kõikvõimalikke tegevusi, kus on kokkupuudet veega, ja harjutatakse näiteks vette kukkumist, veest ja jääaugust väljasaamist ning alajahtumise esmaabi. Oluline oskus, mida läheks tarvis kõigil, kes kummipaadiga veel käia armastavad, on kummuliläinud paadi püsti keeramine ja hättasattunud inimeste päästmine.

Rannakaitseüksuse võitlejad suudavad ka seljakoti pakkimises teistele silmad ette teha. Nimelt saab täiesti veekindlalt pakitud seljakotist vapralt veepinnal hulpiv abivahend, mida saab kasutada lihtsalt vee peal püsimiseks, aga ka suhteliselt stabiilse laskeasendi võtmiseks.

MERI: LIITLANE VÕI VAENLANE

Seljakotis on palju kohevaid asju: magamiskotid, riided. Need toimivad õhupatjadena ja tuleks pakkida eraldi veekindlalt kilekottidesse. Samuti tuleks kindlasse kohta sulgeda eluliselt vajalikud tarbed. Kui tavaliselt üritatakse pakkimise käigus võimalikult palju õhku kotist välja suruda, siis sellisel pakkimisel tuleb õhk just asjade vahele jätta, sest nii ujub poi paremini.

Edasi on kaks võimalust. Kuna seljakott ise on päris heast ja kiiresti kuivavast materjalist, siis võib koti taskud tühjaks teha, pakkida oma maine vara suure tugeva prügikoti sisse ning panna see seljakotti. Sellise pakkimisviisi plussiks on võimalus kinnitada kotisangade külge nööre ja karabiine.

Kui aga pakkida nii, et seljakott jääb teise koti sisse, saab vajalikud asjad haakida koti ümber mässitud jalgrattakummi külge.

Kott tuleb kindlasti kinnitada nööriga enda külge, muidu võib see iseseisvalt merereisile minna. Lisaboonus on sellise pakikese juures veel see, et palliks muudetud kott aitab merel märkamatuks jääda. Koheva kompsuga ringi hulpides ei paista inimese siluett esmapilgul silma.

Veeäärne üksus ei tegele kaugeltki ainult supluse ja vaatlusega. Nende väljaõpe võimaldab täita keerulisi ülesandeid, et takistada vastase dessanti. On kunst hoida vaenlane sadamast eemal nii, et taristu ise jääb rikkumata ja selle saab ohu kadumisel taas kasutusele võtta.

Merd ja rannikut võib käsitleda nii abilise kui ka vaenlasena ja see, kummal poolel nad on, sõltub paljuski just võitlejate oskustest olusid ära kasutada.

Foto: Jaanus Ots