SÜNDMUS

OKAS 2022: KAITSELIITLASED EI LASKNUD END KAKS KORDA PALUDA

Valitsus otsustas kutsuda 2861 kaitseliitlast ja reservväelast lisaõppekogunemisele Okas 2022. Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsuti lisaõppekogunemisele 42. Kirde maakaitseringkonna koosseisu arvatud kaitseliitlased ning 11. jalaväepataljoni ja 16. õhutõrjepataljoni reservväelased.

Tekst: KAITSE KODU!

Juba loetud tunnid pärast lisaõppekogunemise väljakuulutamist olidki esimesed kaitseliitlased formeerimispunktides. „Kes tuli kodust söögilaua tagant, kes lasketiirust, kes otse töölt. See näitab kaitseliitlase tahet ja innukust oma riiki kaitsta, kui selleks tekib vajadus,“ oli Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealikul kolonelleitnant Jaanus Ainsalul hea meel selle üle, et nii lühikese etteteatamisajaga leidsid kaitseliitlased kiiresti võimaluse riigikaitsesse panustada.

Kaitseliidu Järva maleva pealiku kolonelleitnant Kuido Pettai sõnul oli neid, kes tulid hea tujuga, aga ka neid, kes nii rõõmsad ei olnud. Aga tuju polegi siinkohal nii väga oluline. Oluline on see, et tuldi. Ja nagu Pettai kinnitas, anti tulnutele koheselt ka varustus.

Ainsalu selgitusel sai formeerimisest huvitav proovikivi, sest koos Kaitseliidu vabatahtlikega tuleb aidata läbi viia ka üldreservi reservväelaste formeerimine.

Nagu Pettai märkis, oli kaitseliitlastega asi lihtsam, sest neil on oma varustus olemas, kuid reservväelastega oli keerulisem ja nende varustamiseks läks vaja teiste malevate abi, sest oma laos selliseid koguseid ei olnud.

Kuid saadi hakkama. „Seni on kõik sujunud kenasti, inimesed on tublid ja motiveeritud,“ kinnitas Ainsalu. Formeerimisele järgnes sõdurivalmiduse kontroll Rutja õppeväljakul, millega saavutasidki Kirde maakaitseringkonna üksused lahinguvalmiduse.

Lisaõppekogunemise Okas 2022 käigus harjutati riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuse langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Õppus kestis 22.–28. septembrini.

Lisaõppekogunemine kui selline on harjutava iseloomuga, see toimub igal aastal vastavalt valitsuse otsusele ja ilma osalejatele ette teatamata. Eesti reservarmeel põhinev riigikaitsemudel eeldab, et oleme valmis mis tahes ajahetkel kiiresti reageerima ja harjutama.

Sellise reservõppekogunemise õnnestumiseks on väga oluline tööandjate mõistev suhtumine ning reservväelaste lähedaste tugi. Mõistmine, et Kaitseväe ülesanne on tagada riigi valmisolek kõigiks olukordadeks. Ning et Kaitsevägi koos Kaitseliiduga peavad olema valmis Eestit kaitsma ja seda õppustel harjutama.

Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on taas tõestanud oma elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Aga julgeolek ei teki iseenesest ja just seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppusi, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.