Suurem osa rõivaid on unisex, selles osas oleks kaitsevägi pidanud midagi ette võtma. Riided on õmmeldud poiste järgi ja tüdrukutele on raske midagi sobivat leida.
PÕHITEEMA: NAISED ARMEES
Unistus purunes
20
Pöördume tagasi tuulisesse edelaregiooni. KNM Harald Haarfagre väeosa ajateenijatele on suur osa asju kaitseväes ikka veel uued. Väeosa välialal kohtame „uute“ rühma. „Olen alati tahtnud kaitseväes teenida,“ räägib Rebekka Norum (20), kes viibib siin neljandat nädalat. „Paljude asjadega on vaja harjuda, ent mulle meeldib väga. Mu unistuseks oli saada hävituslenduriks või kopteripiloodiks, ent kukkusin ohvitseride kooli sisseastumiskatsetel psühholoogilises testis läbi. Niisiis tegelen nüüd sanitaarteenistusega ja võib-olla omandan mõne aja pärast meditsiiniõe hariduse.“ Kaassõduril Melanie Vamnesil (19) on samuti plaanid selged. „Ma loodan, et ajateenistuse toel saan sisse politseiakadeemiasse.“ Nii Norum kui Vamnes tunnevad, et nad on ajateenistuse läbimiseks füüsiliselt heas vormis, sest on harjunud viibima palju vabas õhus ja käinud ka palju jõusaalis.
Liiga suured seljakotid Isiklik varustus ehk riided, jalatsid ja kott määravad palju nii toimetulekus, turvalisuses kui ka ülesannete optimaalse sooritamise eeldustes. Varustusega tutvumine on oluline osa õppelaagri tegevustest. „Kott, mille ma algul sain, ei sobinud mulle, aga nüüd sain uue. See polnud probleem,“ ütleb Vamnes. Bjørg Liberg on sõdurite parim sõber, kui Madla väeosas on vaja teha varrukaid või pükse lühemaks või pikemaks. „Tüdrukutel on enamasti vaja paraadülikonna pükse lühendada või pikemaks lasta,“ räägib Liberg. Ta on olnud kaitseväes õmbleja üle 30 aasta, sama tööd tegid omal ajal ka tema ema (25 aastat) ja vanaema (40 aastat). „Jah, see on perekondlik,“ ütleb ta. Kõige rohkem tegemist on iga kord, kui tulevad uued ajateenijad. Kui on vaiksem aeg, siis õmbleb ta meeleldi ohvitseride ja teiste vormidele auastmetunnuseid või nööpe või 6 | 2016
aitab samades töödes teenistusse saabunuid. Konstaabel Cecilie Laursen on 3. kompanii 2. salga asejuht. „Mulle on riided hästi sobinud, kuid kott oli probleemiks, väiksemat kotti on raske korralikult selga pingutada.“ Õmbleja Liberg vaatab üle Laurseni vormi varrukad. Koos otsustavad nad, et paremaks istuvuseks peaks varrukad veidi lühemaks tegema. „Teeme tihedat koostööd kaitseväe logistikaorganisatsiooniga, et hankida kotte, mis sobiksid paremini tüdrukute füsioloogiaga,“ ütleb Per-Thomas Bøe kaitseväe peastaabist. „Kui vaja, siis peame kaaluma kottide tellimist rätsepatööna.“
Varustust ikka puudu Kaitseväe usaldusisikute kogu (TMO) hinnangul pole kaitseväel vajalikke
Naiste motivatsioon on määrav Nina Hellum, kes on kaitseväe uurimisinstituudi (FFI) uurimistöö „Meigijäljed kraanikausil“ korraldaja, rõhutab, et seni ajateenistusse asunud naised olid vabatahtlikud ja enamjaolt väga motiveeritud. Ta lisab, et sellega võis kaasneda suurem tolerantsus kaitseväes sageli valitseva meeste ülemvõimu suhtes. „Vabatahtlikud tüdrukud on juba mingil määral valmistunud meeskultuuriga kokkupuutumiseks. Nad aktsepteerivad seda, et kaitsevägi on maskuliinsete tingimustega töökoht ning arvavad, et ei pea selle üle kurtma, vaid näitama ise üles suuremat tolerantsi selliste olukordade, kõnepruugi ja käitumise suhtes, mida nad muidu pigem ei taluks. Mõnel juhul vaadatakse sellisest käitumisest mööda seetõttu, et
naised ei soovi „erineda“ või „viriseda“,“ kirjutab Hellum. Seetõttu toonitab ta, et kui aastal 2016 rakendub üldine sõjaväekohustus, siis on naiste motivatsioonil oluline roll maskuliinse kultuuri tolereerimisel. „Kaitsevägi peaks paremini valmistuma teatud väljakutseteks. Näiteks ei ole paremate hinnetega, ent ajateenistuse suhtes vähem motiveeritud naised maskuliinsest kultuurist tugevasti mõjutatud töökeskkonna vastu tõenäoliselt sama tolerantsed kui tänased motiveeritud militaarnaised,“ kirjutab Hellum oma raportis.
Kaitsevägi on valmis Raamat „Militaarsed naised – kaitseväe Achilleuse kand“ aastast 2013
