S천ltumatu Sessileht
Number 3
2
|
Kallistaks või surnud elavaks
K
ui tihti te mõtlete surmast? Paljud filosoofid on tõdenud, et seda tuleks teha igapäevaselt. Keskmine inimene, kes sellega ei tegele, üldiselt elu lõplikkust tajuda ei pruugi. Iga vähegi adekvaatne ajaplaneerija oskab öelda, et piiratud ajaressursi puhul tuleb teha kindel plaan, et jõuaks ikka kõik ülesanded valmis. Ma ei taha tegelikult üldse morbiidselt kõlada – sessioonid on suurepäraselt toredad ja elulised sündmused. Eriti tähtis on just see viimane sõna – elulisus. Hoolimata kõigist neist harjumatutest mängudest ja näilisest eraldatusest muust maailmast on siiski tegemist eluga. Vahel ollakse õnnelik, vahel kurb, vahel tohutult unine või lihtsalt tüdinud. Oluline on aga meeles pidada, et üks tavaline sessioon kestab tegelikult vaid 2,5 päeva. Korraldajad on küll tohutult vaeva näinud, koostades korraliku päevakava ja oma kasutuseks ka korraldusplaanid, mis peaksid tagama ülima sujuvuse ja õnnestumise, kuid keegi ei saa plaani panna, mida inimesed tundma peaksid. Lõppkokkuvõttes on kõik individuaalne. Seega on eriti oluline, et iga delegaat ja asjapulk lubrikeeriks ka enda emotsioonihammasrattaid. Täpsemalt – kui Sul on halb tuju, siis lihtsalt mine kellegi juurde ja kallista teda. Kui sellest ei piisanud, mine kallista veel inimesi. Tudengisessioon on minu kahekümnes sessioon – olen olnud delegaat, ajakirjanik, korraldaja, rühmajuht, videomees ja nüüd ka peatoimetaja. Kahekümne sessiooni jooksul olen omandanud teatud rollide elementaarsed põhimõtted ja täielikult integreerinud need oma ellu. Kõige tähtsam nendest võib vabalt olla valitud vaimse kalduvuse põhimõte – kui tunned endas midagi soovimatut, siis lihtsalt unusta see ära ja tee teadlik valik tunda midagi positiivset. Hoolimata sellest, et TENi sessioonid on kui kontsentreeritud elupruul, kus võib kõike juhtuda, on tegemist väga lühikese üritusega, kus ei saa sekunditki kaotada sellest maagiast, millest on võimalik positiivse hoiakuga osa saada. Soovin I Tudengisessiooni meediatiimi poolt tänada peakorraldajaid, korraldajaid, presidenti, rühmajuhte ja osalejaid. Te kõik olete hakkama saanud vapustava tööga. Järgnevatel lehekülgedel saate osa sellest, mis poleks ilma teieta olnud võimalik. Lugege see viimanegi ajaleht kapsaks, ükskõik, mis kujul see teie silme ees on, ning sööge ennast mõttetoidust priskeks. Aitäh, teile, minu kallid ajakirjanikud, kes te olete saanud hakkama uskumatult vapustava tööga, hoides mind pea et igipidevas üllatuseseisundis ning tootnud tohutult kvaliteetse meistriteose. Te olete beyond my wildest expectations.
Peatoimetaja: Kaarle
|
3
Kallis, ma kahandasin Autor: Sanna jõmpsikad
L
aupäev. Kell on 16.24. Noored on vist jännis, sest kui ajakirjanik palus enda komiteetööd kirjeldada filmipealkirjaga, saabusid järgmised pakkumised: “Titanic”, “Bad Boys II”, “The Breakfast Club”, “American Pie”, “The Naked Mile”, “Grease” (!), “Apollo 13” ja minu isiklik lemmik: “Seenelkäik”. Seega võib öelda, et hoolimata suurepärasest rühmaehitusest on teema osutunud parajaks pähkliks. Komiteeliikmed küsivad, miks ei ole noored praeguses ühiskonnas piisavalt aktiivsed... Mis mulle selle komitee juures tohutult meeldib, on see, et ükskõik, kui keeruline on olukord, on tegemist säärase seltskonnaga, kes ikka pead norgu ei lase, alati leidub kasvõi üks inimene, kes oma toreda nalja või hea kommentaariga energiat üleval hoiab, olgu selleks siis Mihhail, Ruul või Kadi. Tiim tegeleb temaatikaga süvenenult, kuigi ma salaja tunnen küll, et on hetki, kus grupiviisiliselt tegeletakse söögi, kohvi ja Dopsi küpsiste ootamisega, aga olgem ausad – see on ainult loomulik osa tervest tööprotsessist. Tööprotsessist, mis nähtavasti suurepärase tulemuseni viis. Teema iseenesest on ju selline, mis alguses ei pruugi tekitada mingeid isiklikke ja sügavaid tundeid – kuidas parandada noorte elukeskkonda ja pakkuda neile seda infot, mida nad vajavad. Lähenemine, mille komitee otsustas võtta, oli nutikas – läheneti probleemi juurele. Nimelt on Koha komitee kindel, et noorte passiivsus ja informeerimatus on põhjusta-
tud sellest, et noortel ei ole olnud võimalust seda infot omandada ning lahendus probleemile on suurepärane – korraldada üritus, mille käigus on noortel võimalik omandada esiteks infot enda võimaluste kohta, kuid veel enam – neil on võimalik arendada ka enda oskusi ise algatustega lagedale tulemiseks. Kohaliku arengu komitees mängis olulist rolli ka nende rühmajuht Annika, kes oma positiivsuse ja konstruktiivsusega aitas tugevalt kaasa sellele, et tiim end hästi tundis. Üks mu lemmikmänge, mida me mängisime, tõi välja mitmeid lahedaid asju inimeste kohta – näiteks, et Annikale meeldib see, kui teda kaelale musitatakse, nii et siit soovitus ka komiteele – miks mitte enda tänulikkust tema tööle nii näidata, et tema kaelale mitte ühtegi suudlemata kohta jätta? Aitäh teile suurepärase sessi eest – Mihhail, Kadi, Grete, Kalle, Andres-Indrek, Alvar, Marili, Alina ja Ruul. Teie naeratused ja soojus on teinud teid mulle armsaks!
4
|
Kuritöö ja karistus Autor: Marlene
M
öödunud aasta maikuus avaldas uudisteportaal rus.delfi.ee artikli kohtunik Merle Partsi menetluses olevast kriminaalasjast. Artiklile oli lisatud ka kohtuniku pilt. Ajakirjanik kajastas uudises Partsi seaduslikku tegevust, kuid artikli juurde ilmunud kommentaarid olid solvava sisuga ja seega vastuolus põhiseadusega. Ühe kommentaari lisas juba samal päeval Andrei Nebenzya. Ringkonnaprokuröri taotlusel kuulutati juhtum sisulise arutamise osas kinniseks, et kaitsta mõlema osapoole eraelu. Tartu maakohtu 14. jaanuari otsusega tunnistati Nebenzya kokkuleppemenetluses süüdi ja talle mõisteti tingimisi vanglakaristus. Kui sirvida näiteks Postimehe või Delfi uudistekommentaariume, tekib küsimus, miks sellistest juhtumitest rohkem kuulda pole. Põhjus on lihtne: tavaliselt need menetluseni ei jõuagi. Kommentaariumite üle puudub tõhus järelvalve ja keegi ei ole vaenu levitajaid peatamas. Enamasti ei
esita ka ohvrid kaebusi, mis viiksid pahalaste karistamiseni. Viimasel ajal on mürgised kommentaarid muutunud aktuaalselt mureteemaks. Seda on muu hulgas kajastanud ka Tujurikkuja oma sketšiga „Anonüümsed netikommentaatorid”. Tõsisemalt pole teema lahkamiseni siiski jõutud. Rahva heaolu ja läbisaamise nimel on aga hädasti vaja lahendeid probleemiga võitlemiseks. Küberpolitsei, mille siseministeerium piraatluse vastu võitlemiseks lõi, oleks potentsiaalne stardipakk edasiste ideede genereerimiseks. Ka sellesama struktuuriüksuse ülesannetekoorma suurendamine aitaks mõttetut sõimamist ohjes hoida ja jälile saada ka neile pahalastele, kelle kohta kaebust ei esitata. Väga oluline on paika panna need piirid ja määratlused, mille järgi karistus – ja selle suurus – määratakse. Ebatäpse seaduse korral võib hoopis väi-
detavast ohvrist väljapressija saada, sest süüdistamine on lihtne, eriti, kui selle eest kahjuraha saab. Sanktsioonid seaduse rikkumise eest võiksid endast kujutada reaalset ja kartustäratavat karistust. Meetmed, mis selleks puhuks kasutusele võetaks, tuleb inimestele väga teatavaks teha, et pahatahtlikud kodanikud oskaks tagajärgi kaaluda ja potentsiaalsed ohvrid teaksid, et neile kurja teinu saab teenitud karistuse. Artikli eesmärgiks ei ole kindlasti sõnavabaduse piiramise õhutamine ja tsensuur. Pigem teadvustavad loodetavasti inimesed selle abil endale, et sõnavabadus on privileeg ja seda ei tohiks mingil juhul kurjasti ära kasutada.
|
Kompulsiivsed kahtlejad
5
Autor: Madli
K
ui teaduse- ja tehnoloogiakomitee käest küsida, mis on valesti, oli esmaseks vastuseks: “Kõik!”. Probleemide kaardistamisel oli komitee armutu ja terav, nende arutelu kirglik. Sõnastuseni jõudes hakkas vägi juba otsa lõppema, juturong sõitis rööbastelt maha otse juhuslikkusesohu. Rühmajuht Anna ei kaotanud pead, vaid sundis komiteed end uuesti koguma, mis ajakava arutamise ajaks ka õnnestus.
“Kõik!” armas Anna annab armastust ragisev Rasmus roomab rehvides keeruline Kristjan käsutab krokodille kena Kristjan kühveldab kahtlusi sertifitseeritud Siiri sirgeldab saladusi tegus Triin taipab tõde joovastav Jaanika jahmataks Jeesust janune Jane joodab jõhvikaid väle Valdo vorbib vundamenti informatiivne Ivar isutab illuminaate kaval Kristo kohutab karbonaadi metsik Martin muudab maailma elurõõmus Eero ehmatab elevante
Komitee huumorimeel on innovaatiline. “Kes on meie sihtgrupp?” “Inimesed.” “Ei, internetti kasutavad inimesed!” “Aga minu kuueaastane õde kasutab ka internetti ja ta ei ole inimene.”
Anna, rasmus,kristjan2,siiri, triin, jaanika, jane, valdo, ivar, kristo, martin, eero Teaduse- ja tehnoloogiakomitee lõi tõeliselt õitsele õhtul, kui oli aeg esineda. Meelas onu Saagim ja uje paavst kütkestasid publikut tõelise maiuspalaga silmadele ja kõrvadele. Kui komitee suudab olla sama siiras ja täpne ka peaassambleel, ei saa neid miski peatada.
6
|
Kriisinõukogu võttis luub Autor: Krister POMMUUDIS:
Noorte tööpuudus on tõusnud väga kõrgele tasemele ning seepärast kogunesid nädalavahetusel TTÜ-sse teemat arutama karismaatilisimad ühiskonnategelased. Kriisinõukogusse kuulusid riigikogulane Juku-Kalle Raid, president Ilves, professor Rein Raud, skandaalne itaalia poliitik Silvio Berlusconi,
poliitikud Indrek Tarand ja Keit Pentus ning pehmeloomuline lauljatar Taylor Swift. Arutelupäev algas rahulikult ning oli rõõm näha, et kõik kohalekutsutud külalised olid noorte tööpuudusega kaasnevast probleemist ka reaalselt huvitatud. Ehkki teema oli meelierutav ja vägagi aktuaalne, polnud aga kõik osalejad teinud kodus palutud eeltööd ega otsinud
oma teadmiste kõrvale lisainformatsiooni. Tavaliselt jutukas Juku-Kalle Raid oli arutelu alguses pigem tagasihoidlik ja eelistas kaasarääkimise asemel oma püksitaskus mobiiltelefoni silitada. Võib-olla oli ta mures kodutute kasside toiduvaru pärast, kelle eest ta vabal ajal hoolitseb. Toomas Hendrik Ilves suuga laia ilma ei teinud ning keskendus pigem probleem-
|
7
bi alla noorte tööpuuduse teema statistika uurimisele oma sülearvutis. Siiski jagas ta aeg-ajalt enda asjakohaseid teadmisi ja pälvis nõnda kaasliikmete kiituse. Temalt kõlas muide tsitaat: „Töötukassa on puhas formaalsus.“ Skandaalne Berlusconi, kes jõi eriti agaralt limonaadi, võttis arutelust kõige tulisemalt osa. Tema väljaütlemised olid tabavad, näiteks defineeris ta ülikooli kui „asutust, mis arendab inimesi, loob võimalusi ja šalalala.“ Enesekindel Taylor Swift pidas rohkem lugu oma neljajalgsest toolist kui noorte tööpuudusest ning sattus vahepeal unistama teiste kohalolijate ümberriietamisest, kuid panustas siiski olulisel määral probleemi lahenduste leidmisesse. Boheemlaslik professor Rein Raud sirvis kohvipausi ajal ahjukuuma Eesti Sesspressi, lubades hiljem selle aastatellimuse vormistada, ning seikles üldjuhul enda ja tavamaailma vahel. Ta tegi palju märkmeid ja avaldas ootamatutel hetkedel enda omapäraseid seisukohti. Näiteks arvas härra Raud, et demokraatia kui selline, ei eksis-
teeri - see on ainult näiline. Seevastu Indrek Tarand, kellele sümpatiseerisid enim tema püksid, analüüsis enne kommenteerimist noorte tööpuuduse probleemi otsast lõpuni läbi ning arvestas eelkõige teiste arvamusega. Ehkki Keit Pentus on hingelt aktivist, huvitas teda noorte tööpuuduse asemel pigem ilus aknaraam, mida ta kelmikalt ribikardinate vahelt piilus. Keit unustas end viivuks Youtube´i kassivideote lainele ning kui ta sellest unelmast pärismaailma naa-
sis, oli arutelupäev juba läbi. Kriisinõukogu oli ühtsel seisukohal, et nad said noorte tööpuuduse probleemi lahendamisega edukalt hakkama. Arutelupäeva pidasid osalejad ühendavaks ja lõbusaks, sest kriisinõukogu sai väga palju naerda. Ühiskonnategelased usuvad, et päeva jooksul valminud projektipõhist lahendust saadab edu. „Meie oleme vaid väikesed mutrikesed, meie ei ole valitsuses.“ - Keit Pentus
Ühenda artiklist esitatud vihjete põhjal iga ühiskonnategelane õige komitee liikmega Indrek Tarand Juku-Kalle Raid Keit Pentus Rein Raud Silvio Berlusconi Taylor Swift Toomas Hendrik Ilves
Angela Jaan Kristjan Kristo Marlen Martin Sven
huumor
8
|
Meil on õigus Autor: Inger
K
omiteetöö teine päev algas küll suure pauguga, kuid kahjuks oli tegemist väga diskrimineeriva mänguga (arvestades komitee suunda) HE-ha-ho. Siiski tõi delegaat Laura väga kiire reageerimisvõime ning kavalus Ninja tiitli naistetiimile! Nii et Matis – ära plära. Pärast Heiki heakskiitu Eeva-Liisa käekirjale omasele tähtede ühendamisele, arvepidamist pastakate ning Valge Klaari üle ning isegi peale probleemide lahendamist projektoriga (kus pädev Karin arvas, et sinise ekraani saab lahendada vajutades ON nuppu) algas intensiivne brainstorming. Indrek ei olnud ettevalmistusi teinud ja küsis õigeid vastuseid Villult, kes selle peale vaid naeris. Arutelu otsa tegi lahti Heiki, kõik võtsid sellest aktiivselt osa ning tõid välja mitmeid väga olulisi probleemseid valdkondi.
A2 täitus kiiresti post-it ’idega ja ideed olid väga lennukad. Hoogu lükkas juurde ekspert, kes tuli välja mitmete uute aspektidega. Näiteks, vaatavad naised vesteldes ja aruteludes silma ning otsivad tagasisidet. Nähes negatiivseid ilmeid, satuvad nad kiiresti paanikasse. Mehed on teistsugused, kuid mitte geenide tõttu. Meid on nii lihtsalt õpetatud. Veel oli juttu Eesti riigi võrdsusest teiste riikidega. Me tahame olla võrdsed kõigiga, ükskõik kui väikesed me ka ei oleks. Naised ja mehed on ikkagi sama liik ja meil ei ole tegelikult nii palju erinevusi. Karini silmad lõid kohe seda teemat kuuldes särama ning ta rääkis nii tulihingeliselt, et pani oma jutuga isegi meestel suu kinni. Laural tuli eksperdi jutu peale samuti uusi ideid ning Mati avaldas need grupile. Vot see on õige mehe-naise vaheline
koostöö! Kõik soovivad väikest pausi ning Matis tõuseb püsti ja hüüab: “Pissime!” Kuidagi jõutakse ideeni human centipede korraldada… Teine pool päevast on töisem ning raskem. On vaja projekt sõnastada, kuid mõtteid paberile formaalselt ritta seada on raske ka nõnda geniaalsetele naisõiguslastele. Triin astub julgel sammul esirindele ning võtab enda peale dokumendi kirjutamise. Üks suurt diskussiooni esile toov teema on sihtgrupi otsustamine. Merlin seletab kirglikult ja teised kuulavad hoolega. Lõpuks otsustati, et 14-31 aasta vanused on sobiv sihtgrupp, sest juba varakult tuleb seeme noortesse sisse istutada. Veel arutati, kuidas taga-
| da suurem tasakaal eesti iibes meeste ja naiste vahel. Otsustati, et kui saata naised ehitusalale, siis kukuksid hoopis nemad meeste asemel katuselt alla ning üsna pea oleks meil võrdne arv mehi ja naisi. Kuna selline raske ajutöö vajab vaheldust, otsusta-
sime mängida puuviljasalatit. Tempo oli suur, nalja sai palju ning Kati oli väga osav kohtade varastaja. Vaadeldes kaks päeva Tudengisessiooni tööd ja kulgu, on erinevusi võrreldes tavapärase sessiooniga mitmeid. Palju on väga sisukaid, intellektuaalseid vestlusi ning arutlusi. Kõik olid väga
9
iseseisvad nii indiviididena kui ka gruppidena ning rühmajuhtide abi ei olnud palju vaja. Selles grupis oli uskumatult hea huumor, ei läinud mööda kümmet minutitki, kui jälle terve ruum naerust kajas ning see sessioon jääb mulle just tänu sellele grupile veel kauaks, kauaks meelde.
10 |
Tahan rohkem teada!
Autor: Krister
K
ui lähedalt tunned inimesi, kes viimastel päevadel su elu tundmatuseni muutsid? MITTE PIISAVALT! Võta vastu meie ohvriand, sukeldu põnevasse faktisegumisse ja näe asjapulki uues valguses.
Rühmajuhid Karin-Liis Lahtmäe vanemad tahtsid talle nimeks panna Müsli. Müsli-Liis Lahtmäe kõlab ju hästi? Saale Tartes ei oska banaani avada. Anna-Helena Saarso on kõige nunnum väike minion. Annika Ader? OMG, like, she’s fabulous! Kati Lahtmetsal on olnud rastapatsid. Anna Trine Raudsepp on eriline laps, kelle vanemate hobiks on lambad. Eeva-Liisa Puidet on Annika sõnul free bitch. Andre Tamm on käinud vetsus üheskoos oma naissõbraga, kellega ta oli külgepidi kokku teibitud.
|
11
Korraldajad Selene Gnadenteich oskab keevitada. Agnes Järvelaid on tugev naine, kes suudab inimesi ühe löögiga oksendama panna. Karina Mihkelson on pühendunud laste harimisele. Heli Hirsik on immuunne piinlike olukordade vastu. Raido Liiksmann on niivõrd vana, et lindistas väiksena raadiost kassettide peale muusikat. Liisa Rajamets peseb halva tuju korral nõusid. Henry Narits käib 20 külmakraadiga soos virmalisi pildistamas. Liisa Suvorova rottis väiksena venna mudelautosid. Nüüd rotib Liisa oma venna pärisautot, sest ta ei tea, kus tema enda isiklik auto on.
Ajakirjanikud Kaarle Olav Varkki oskab ilma käte abita hüpata kõrgetele aknalaudadele. Palju õnne! Annemari Sepp on lambameelne. Inger Kiti parema jala peal oli kunagi 15 cm pikkune haav, mis vajas kokku kasvamiseks vaid sidet. Greta Elva ei oska teha head nalja ning seda üritades ta tavaliselt feilib. Mairi Sõelsepa silmad muudavad erinevate valguste käes värvi. Krister Herman Sepa vend viskas teda väiksena telliskiviga vastu pead ja seetõttu on Krister peast natuke lihtne. Madli Kullaste ei kanna pükse, sest need kammitsevad teda liialt. Sanna Kartaule meeldivad väga kõhnad ja vähese musklimassiga mehed. Marlene Timmi suudab süüa rohkem kui kõik meediatiimi meesliikmed kokku. Kervin Kulli vasak silm osalt halvatud ja ta ei saa seda tahtlikult pilgutada. Lisaks on Kervin Walesi juurtega.
14 |
Kohtumine Autor: Kervin
T
eisel päeval külastasid töögruppe oma ala spetsialistid, kes said võimaluse poole tunni jooksul osalistega mõtteid vahetada. Majanduse komiteel kü-
las käinud ekspert Aleksander Miina süstis delegaatidele sisse paraja annuse motivatsiooni, mis aitas neil edukamalt edasi töötada. Miina leidis, et kui Eesti riik suudaks teha olemasolevate ressurssidega roh-
kem, kui tavaks, oleks see majanduse arengule väga hea. Produkt võib küll jääda samaks, aga peaks leidma viisi, kuidas tootmist oluliselt efektiivsemaks muuta. Lisaks tootmisele peaks ka mõtlema, kuidas tehtud töö lõpuni välja
|
15
e eksperdiga meie tööstuses ära teha, et ei peaks lõpp-produkti mujalt sisse importima. Majanduse komitee delegaadid suhtusid eksperti austusega, aga ei kardetud ka omi mõtteid ja ideid välja öelda. Koos leiti, et Eestis võiks olla rohkem
konkreetseid tööstusi, kus toodetaks kaupu lõpuni ja hiljem eksporditaks ning müüdaks neid ise ka edasi. Lisaks veel peeti vajalikuks optimeerimist ning leiti, et suuremat palka makstes tõuseks ka lisandväärtus.
Arutelu käigus tekkis ka küsimus, et miks on näiteks välismaa riided odavamad kui Eestis, kuigi sisuliselt müüakse täpselt samu asju. Usutakse, et üheks põhjuseks on välismaa produktide kiirem ja kvaliteetsem tootmine, millest tuleneb hiljem ka odavam hind. Kui Eesti suudaks näiteks ka tekstiilitööstuses jõuda nii kaugele, et saaks korralikult oma toodetega teiste riikide lettidele jõutud, oleks olukord märgatavalt parem. Kokkuvõttes võib öelda, et majanduse komitee delegaadid said külla tulnud eksperdilt häid ideid ja olulisi faktiteadmisi. Kuigi ühel hetkel keeruliseks läinud jutt suutis kõigil mõttelõnga korralikult sassi ajada, suudeti lõpuks ikka sellest kohtumisest vajalikud nüansid välja selekteerida. Loodan, et peagi valmiv projekt saab tänu asjatundjale veelgi inovatiivsem ning varsti märkame muutusi ka meie riigi majanduses.
16 |
|
17
18 |
Tulid, nägid, võ H ommikul said laua taga kokku justkui vanad sõbrad. Jutukraanid keerati kohe lahti, kuigi uni polnud silmist veel täielikult kadunud. Äkki oli põhjus eilses võidukas singoff’is või avaldas esimene teambuilding nii tugevat mõju? Mina kipun siiski arvama, et tegemist on lihtsalt suurepäraste ja omavahel klappivate inimestega. Töö juurde asunud delegaate vaadates tundus üldpilt pigem asjalik. Palava arutluse
vahepeale sattus palju kilde, millest delegaadid ise teadlikudki pole. Nende tabamise ja meelde jätmisega tegeles sedapuhku ajakirjanik. Miks muidu ta laua otsas märkmeid tehes muudkui muigas... Päeva esimese poole lõpus käis teemat arutamas spetsialist Kaspar Ploom, kes, olles esmalt ära kuulanud komitee senise arutlustöö, selgitas omalt poolt asja sügavuti. Tema etteaste ei näinud välja nagu monoloog,
vaid pigem elav debatt. Esitati küsimusi ja käidi isiklike kogemuste varal välja täiesti uusi ideid. Tunniajasest ettekandest said delegaadid uusi teadmisi elust enesest. Näiteks läks mõnel silm särama rahvusliku läbikukkumispäeva (National Day for Failure) peale, või hakkas mõte tööle, kuuldes aktsioonist nimega Lemonade Day, mille raames ettevõtjad ja väikelapsed USA-s limonaadi müües ettevõtluse põhitõdesid lah-
|
õtsid ette kavad. Spetsialisti jutt oli niivõrd mõjukas, et pärast lõpetamist jäi Tormi veel temaga privaatselt vestlema. Ehk pandi alus mõnele innovaatilisele tulevikulahendusele ja just väikesest armsast ettevõtluskomiteest tuleb meie tulevane euromiljardär härra Soekõrv. Nokkinud ettevaatlikult, kuid isukalt kahtlaselt pruune ahjukartuleid ja karbonaadi, kiirustati tagasi komiteeruumi, et mitte Andrelt
noomitust saada. Mõni hilineja siiski leidus ja selleks, et neid oodates igav poleks, peeti maha üks kiire ninjamäng. Lõpuks jäid alles kaks tugevat – Evelina ja Marlene – kelle vahel võitja selgitamine liiga keeruliseks osutus. Päeva teises pooles esines Evelina ettepanekuga teha spontaanne paus ja jalgu sirutada. Et ettevõtjad umbes kooserdama ei kipuks, korraldas Andre kiiksuga kullimängu, millest võitjana väljus Risto.
19
Autor: Marlene Klassi naastes olid delegaadid hingetud ja taaselavnenud. Selline paistabki olevat ettevõtjate töömuster: ülim pühendumus ja keskendumine käib vaheldumisi pöörase tralli ja energiapahvakutega. Selline tõusu-mõõna imiteeriv tegevuskava jätkus õhtutundideni. Loota võib, et projekti esitades on nad rahulikumas faasis. Või kuidas teile meeldiks jälgida insener-ettevõtjate teemalist tantsulavastust?
20 |
TTÜ – kõigi võimaluste kool
Autor: Greta
N
eil kahel päeval, mis me üheskoos Tallinna Tehnikaülikoolis veetsime, mõtlesid kindlasti, mis imeasutusse Sa sattunud oled, et ühest õppehoonest teise
liikumine võtab nii palju aega, ent kus klassiruumid on soojad ja toit on meeletult hea. TTÜ-s on kokku 12 õppeüksust, millest 8 on teaduskonnad ja 4 on erinevates Eesti nur-
kades asuvad kolledžid. Lisaks tehnika-, loodusning täppisteadusele õpetatakse siin ka sotsiaal- ja majandusteadust. TTÜ-s on suurem osa õppehoonetest koondunud
|
ühte suurde ülikoolilinnakusse, mis on tudengi elu vähemalt sellevõrra lihtsamaks teinud. Peale õppehoonete tegutsevad seal ühtlasi TTÜ Spordiklubi, Mehhatroonikum, Tehnopol, ligi 50 tudengiorganisatsiooni ja Tudengimaja, kus asub kohvik-baar ja neljapäeviti tegutseb õhtuklubi Fusioon. Ühtlasi tegutsevad linnakus TTÜ-ga koostöös erinevad ettevõtted (nt
Skype) ja tudengite algatatud ettevõtlust toetavad organisatsioonid nagu Mektory ja Startup Garage, kust on tuule tiibadesse saanud juba kümned innovatiivsed ettevõtted. Tudengielu elavdamiseks ja murede puhul abikäe ulatamiseks on igas teaduskonnas oma üliõpilasnõukogu ning nende kõigi katuseks on Üliõpilasesindus. Kõigi 14 500 tudengi jaoks leidub siin midagi meelepärast ja int-
21
rigeerivat. TTÜ-s toimuvad igal aastal traditsioonilised suurüritused nagu Robotex, Innovation Academy , Võti Tulevikku ja BEST-i insenerivõistlus, millest võtavad osa kümned, sajad ja isegi tuhanded huvilised. Ma ütleks Sulle, et tule TTÜ-sse õppima, kuid tegu on Tudengisessiooniga ning oma valiku oled juba teinud! Sellegipoolest, tere tulemast tagasi TTÜ-sse!
22 |
Kas saatus on olemas?
Autor: Inger
K
ellel meist ei oleks juhtunud olukorda, kus mõeldes mõne inimese peale helistab ta samal ajal või pidevalt tuleb nähtavale mõni numbrikombinatsioon või sõna? Seda kutsutakse Baader-Meinhofi fenomeniks. Tegemist on nähtusega, mis kirjeldab seda, kui inimene puutub kokku mõne ähmase informatsioonikilluga, (informatsioonikild võib olla kas mõni sõna või nimi) ning järgneva lühikese ajaperioodi jooksul tundub talle, et ta puutub pidevalt sellega kokku ning hakkab seda üha enam ja enam igal pool nägema. Näiteks kuuldes uuesti mõnda sõna või nime, mille olemasolust alles eelmisel päeval teada said, tundub see enamana kui väikese kokkusattumusena. Seega, kui sõber
ütleb: “Issand kui imelik, ma just kuulsin sellest hiljuti,” on väga tõenäoliselt tegemist Baader-Meinhofi fenomeniga.
Väga tähendusrikkad asjad juhtuvad tihtipeale samal ajal. Näiteks kella vaatamisel iga kord sama numbripaari nähes tunneb inimene tavaliselt väikest üllatustunnet ning sellega kaasneb ka juurdlus sellise kokkusattumuse üle. Tegemist ei ole saatuse või jumala mänguga, kuigi paljud just seda usuvad, põhjendades enda arvamust sellega, et sündmused juhtusid täpselt samal ajal, lühikese ajaperioodi jooksul, samade juhuste tõttu. Teadlased on öelnud, et maailm, mis on keerukust täis, kutsub sageli esile korduvaid
kokkusattumusi, kuid lähem vaatlus tõestab, et see pole tõsi. On tõestatud, et Baader-Meinhofi fenomen ei ole täpselt defineeritav ega mõõdetav, mistõttu ei ole seda alati numbrilise täpsuse või testidega võimalik seletada ega diagnoosida. Baader-Meinhofi fenomeni põhjus seisneb inimaju mustreid otsiva ehituse tõttu. Meie ajud on suurepärased mustrite ära tundmise masinad, see on omadus, mis on väga vajalik õppimisel, kuid see sama omadus põhjustab ajul vähetähtsate ja tavaliste sündmuste ülehindamist. Arvestades kui paljude sõnade, nimede ja ideedega inimene kahekümne nelja tunni vältel kokku puutub, ei ole eriti üllatav, et mõnikord puutume kok-
|
23
ku sama informatsiooniga lühikese aja vältel. Kui selline juhuslik ko k k u s a t t u mus esineb, tõstab aju selle esile, sest kaks juhtumit on algus jadale. Mida me ei märka, on need sajad ja tuhanded informatsioonikillud, mis ei kordu, sest nad ei satu mustrisse. Selline kalduvus ignoreerida ebahuvitavat infot on näide valikulisest tähelepanust. Ko k k u s a t t u mused on tavaliselt lihtsalt inimeste enda tõlgendus toimunust. Kaldutakse alahindama sündmuste kordumise võimalikkust, mistõttu on meie ootused vastuolus reaalse eluga. Ning MITTE kokkusattuvad sündmused ei paelu meie tähelepanu, sest need ei ole mustrid ja aju tegelikult stimuleerib meid
nii, et me suudaks edukalt mustreid tuvastada. Kuigi neil ei ole mingit erilist väärtust. Lühidalt - mustrid on puhtlihtsalt üks harjumuse vorme. Kui me kuuleme sõna või nime, mille me õppisime eelmisel päeval, tunneme nagu oleks see midagi enamat kui
põgus kokkusattumus. See on seetõttu, et Baader-Meinhof on võimendatud „hiljutise efekti“ poolt - tunnetuslik kalduvus on see, mis puhub üles hiljutise stiimuli või tähelepaneku tähtsust. See suurendab võimalusi olla rohkem teadlik teemast kui me satume sellega uuesti kokku tulevikus.
24 |
Lubrikatsioon viib võidule ka kooki süües Autor: Sanna
N
agu Rihanna oma kuulsas laulus “Birthday Cake” laulab: “He want that cake cake cake cake cake cake cake cake cake cake cake cake cake cake cake,” tahtsid peale esimese peaassamblee järgu lõppemist kõik kooki. Kooki tahad, kooki saad. Igast komiteest valiti üks delegaat, kes pidi ära sööma kuus tükki päris kuiva koogikest, aja peale. Peale pingelist võistlust jäi peale majanduskomiteest härra Kaido, kes enda võitu
iseloomustas nii: “Tegemist oli tegelikult tiimivõiduga, kuna mõtlesime komiteega välja strateegia ning mina olin lihtsalt see, kes kooki sõi!” Kaido strateegia oli tõesti geniaalne – üsna kuiva kooki kastis tema vee sisse, mis selle pehmeks muutis ning suurepärase libedusega kurgust alla lasi minna. Loo moraal – lubrikatsioon ON oluline! Teisele kohale komiteena jäi õiguste komitee, mida esindas Villu. Villu oli lihtsalt tubli söödik – tema ainus strateegia oli kiire õgimine
ning meie toetame ka sellist näljast lähenemist.
Kolmandale kohale positsioneerus ettevõtluskomitee esindaja Tormi. Oma saavutust kommenteeris ta nii, et oleks olnud vaja enam libedust, et oleks parem alla neelata. Ka siin ei saa vastu vaielda – süsteeme tuleb ikka õlitatuina hoida! Tormi mainis veel, et puudust tunti strateegiast. Järgmine kord saate paremini! Erilise rahulikkusega suhtus võistlusesse kohaliku arengu komitee esindaja härra Ruul,
|
2. koht Villu
25
1. koht Kaido
kes, lips ees ja pintsak seljas, nautis võistlust kulinaarsest vaatepunktist. Oma võistlust kommenteeris Andres nii: “Võistlus oli pingeline ning langesin nähtavasti ületreenituse ohvriks. Ka teised olid harjutanud. Takistuseks sai ka mu vanus.” Siiri teaduse komiteest, ainus naisvõistleja, kommenteeris koogisöömisvõistlust gastronoomilisest vaatepunktist: “Kook oli jõle magus, moosi oli liiga palju, kuid jäin siiski lõpuni väärikaks.” Täname kõiki võistlejaid ning soovime edu tulevaseks hooajaks.
3. koht Tormi
26 |
Lihtsalt keerulisest
Autor: Madli
“M
a mingeid innovatsioonikoolitusi küll ei anna,” teatas sessioonile innovatsioonikoolitust andma tulnud Maarja Kruusmaa kõigepealt. Biorobootika keskuse juht, kes on suutnud välja töötada robotmannekeeni ja küljejoonega robotkalad (mis tajuvad rõhumuutusi ja vee liikumist) ning motiveerib TTÜ õppejõuna oma tudengeid loovalt mõt-
lema, tunnistas, et vastavaid koolitusi ta eraldi ei tee. “Ei taha koormata neid mingite lisaloengutega. Tehnikaülikoolist peaks saama tehnilised oskused, ning pehmeid oskusi peab saama asja käigus. Kui näiteks tahan, et mu tudengid teeksid meeskonnatööd, siis panen nad seda tegema, mitte ei räägi neile sellest.” Siiski rääkis Kruusmaa Tu-
dengisessiooni noortele loovusest ja kriitilisest mõtlemisest, kasutades seletustes lihtsaid sõnu ning näiteid muusikast ja ajaloost. Pärast koolitust püüdsin ta kinni, et muuhulgas uurida, kuidas tal õnnestub vältida spetsialistidele omast eriala-salakeelt. “Mul pole sellist kompleksi, et äkki ma ei tundu piisavalt tark. Mul on praegu biomehhaanika kursus füüsikutele ja mehhaanikutele ning ma
| võin neile rahulikult öelda, kui mul ei tule mingi ülesanne välja, et teate, mina olen arvutiinsener, mis vabandus teil on? Ma mõnikord panen ikka pange küll kas tuletuskäikude või ükskõik millega ja siis ütlen, et oih, ups.” Veel ütles Kruusmaa, et asjade lihtsalt seletamise oskust on vaja mitte ainult õpetamisel, vaid ka teise spetsialistidega suhtlemisel. Näiteks fantoomneeru (jah, see on just nii põnev, kui sõna lubab) loomisel töötas Kruusmaa radioloogiga, kes oleks olnud täiesti võimeline jutustama kõigest nii keeruliselt, et ükski sõna kohale ei jõua, aga rääkis hoopis nii
lihtsalt, kui vähegi võimalik. Et erinevate alade tipud saaksid koostööd teha, on selline võime hädavajalik, sest mitte keegi pole kursis iga valdkonna terminoloogia peensustega. Teadlase kutseeetika järgi on liiga ähmane seletus lausa ebaeetiline, sest arusaamatustel on tõsised tagajärjed. Lihtsaid lahendusi leidub ka pealtnäha keerulistele probleemidele. Kruusmaa armastab anda tudengitele probleemiks oma auto parklast üles leidmise (“See on ju tohutu probleem: ma kogu aeg unustan ja siis käin seal ostukäruga ringi...”) et nad saaks oma loovust ka-
27
sutada ja reaalse olukorraga seostada. Insenerid pakuvad tihti välja keerulisi koodiga seadmeid ja majakaid, millega end lokaliseerida, aga üks võimalik lahendus on ka värvikood: päris kergesti jääb meelde, et auto sai pargitud rohelisele korrusele. Leiutist ei tee vägevaks selle keerulisus. Nii on ka fantoomneerus kasutatav vedelik tavaline vedelik – ta ei pea keemiliselt koostiselt kehavedelikule sarnanema, sest harjutavale kardioloogile on tähtis, et see liiguks nagu päris. Leiutisest on kasu siis, kui seda saab kasutada ja sellel on mõju, nagu rõhutab Biorobootika keskuse juht.
Maarja Kruusmaa Haridus
- Tallinna Polütehnikum, arvutite ja arvutivõrkude eriala 1985−1989 - Tallinna Tehnikaülikool, automaatikateaduskond, arvutite ja arvutivõrkude eriala 1989−1994 - Chalmersi Tehnoloogiaülikool, Dept. of Computer Engineering, doktorantuur. 1995–2002 - Kaitses 2002. aastal doktoritöö teemal “Repeated Path Planning for Mobile Robots in Dynamic Environments”. Töö
- TTÜ Biorobootika Keskuse juhataja, professor - Fits.me Bioroboticsi arendusdirektor - TÜ Arukate Materjalide ja Seadmete Labori vanemteadur Tunnustus
- Valgetähe IV klassi teenetemärk 2012
28 |