Page 1

S I N U

V A S T U P I D A V U S A L A D E

156 lk

A J A K I R I

(2) 42 APRILL – MAI 2016 HIND 2,90

PERSOONID NUMBRIS:

MARKO ALBERT RIINA SUHOTSKAJAKAJARI TANEL PADAR KALEV KRUUS ALO JAKIN

Tellijatele Treeningpäevik

ROMAN FOSTI SPORTLASE TEEB TUGEVAKS ENESEUSK

INDREK KELK: „R E A A L S U S O N S E L L I N E , E T V E E B RUA R I S S A A N U K S TA R T U M A R AT O N I S Õ I TA . “ / K U I D A S VA L I D A T R I AT LO N I VARUSTUST ? / JOOKSUKOOL – T O I T U M I S E P Õ H I M ÕT T E D / MIS ON TAKISTUSJOOKSUD? / JOOKSUPROFESSOR ANTS NURMEKIVI TREENITUSE ÜLEKANDEST/ MIS ON SÜSIVESIKUTE LAADIMINE


JOIN THE FR EE R E VO L U T I O N


UUS REVOLUTSIOONILINE NIKE FREE R N FLYKNIT

2016 APRILL – MAI

3


Speedo treeningvarustus mßßgil:


väljaandjalt lugejale

(2) 42 aprill – mai 2016 ajakiri jooksja postiaadress: SÕJAKOOLI 10 TALLINN 11316 kontakt ajakiri@jooksja.ee

Jooksuaeg on taas saabunud!

Fo

to

:S

iim

So

lm

an

TOIMETUS tegevtoimetaja MARTIN MERI martin@jooksja.ee – toimetaja-sekretär LAURA RAHE laura@jooksja.ee – küljendus Evelin Linholm ajakiri@jooksja.ee – turundus- ja levijuht KÄTLIN SUVISTE katlin@jooksja.ee – väljaandja DONATAS NARMONT donatas@jooksja.ee – trükk AS Printall REKLAAM ajakiri@jooksja.ee 626 4780 – NORDICOM reklaam@nordicom.ee 5666 7770 – TELLIMINE tellimine@jooksja.ee 626 4782 TELLIMISHINNAD aasta (6 numbrit) 12eur poolaasta (3 numbrit) 6eur www.jooksja.ee esikaanel: Roman Fosti foto: Mallor Malmre

koostööpartnerid

www.jooks.ee

2016 aprill – mai

www.koolisport.ee

5

www.tartumaraton.ee

www.ekjl.ee


J Sö oo k ö su m ko is o e l: põ h

jo arj ok ut sj us at ed el e

uh

im

õ tt ed

Pe rs

oo

n:

A

lo

Ja

k

in

i

st

n: oo o rs k t Pe ar er M lb A

128 n: fo oo n rs a Pe om R

12

92 70

113


3


S I N U

V A S T U P I D A V U S A L A D E

44

A J A K I R I

Kuidas vältida

pistmist?

42

Treeningueelne

rutiin

m

a

i

20

16

36

– l il pr a 42 )

30

areng meil ja maailmas

29

102

72

Miks Eesti tipud

ei osalenud tiitlivõistlusel?

Tallinnast Pariisi?

74

80

Klubiga liitumine aitab maanteesõitu ohutumaks muuta

ujumises

toitumine

rattasarjade tutvustus

95

104

Kuidas treenida elu esimeseks

Vitamiinide tähtsus

poolpikaks triatloniks?

84

100

lihased

triatloni varustust?

Kuidas valida

triatlon

Kehaasendi tähtsus

Rattaga

Eesti suurimate

Rattasõidu

maastikul?

ujumine

1500m jooksu

velo

Millega joosta

jooksja kehalises ettevalmistuses

(2

JOOKS

50

Treenituse ülekanne

110 Mis on

süsivesikute laadimine ?

118 Tšempioni

eine


www.vikingmotors.ee

Kõrvalsõitjad imetlevad, sõitjad armastavad

Uhiuus

Vau-efektiga Kia Sportage üllatab nii seest kui ka väljast Uus Kia Sportage ei ole loodud selleks, et vastata sinu ootustele, vaid et su ootusi ületada. Silmatorkavam disain pluss veelgi rohkem tipptehnoloogiat, näiteks juhtmevaba laadija ja äkkpidurdussüsteem, muudavad iga sõidu unustamatuks reisiks. Ehk siis – Kia Sportage’il on veelgi enam omadusi, millega sind üllatada! Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks veel Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril) vastavalt kohalikele eritingimustele. Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 5,7/149 kuni 10,0/237, maanteel alates 4,2/110 kuni 6,2/144, keskmine alates 4,7/124 kuni 7,6/177.

Viking Motors Tammsaare Tammsaare tee 51, Tallinn, Tel +372 665 2600, viking@vikingmotors.ee 2016 aprill – mai 9

Viking Motors Ülemiste Ülemiste tee 1, Tallinn, Tel +372 605 0150, kia@kia.ee


lühiuudised

Sparta Rat tagrupp alustas järjekordset hooaega Aprillis alustas treener Priit Prousi juhendamisel järjekordset täishooaega Sparta rattagrupp. Tunnist osa võtma on oodatud kõik rattahuvilised, kes sooviksid aastaringselt saada professionaalset nõu. Kohale on oodatud kõik olenemata tasemest ja soost. Välitreeninguid rattal viivad läbi Priit Prous, Allan Aulik ja Paul Kesa, jõusaalis on abiks ratturite jõusaali kava ja vajadusel ka treenerid Argo Ader ja Marek Morozov. Suvisel perioodil (aprill-september) on kolm treeningut nädalas, millest üks on sisetreening, üks välitreening maastikurattal ja üks välitreening maanteerattal.

Osale heategevuslikul selfie jooksul ning toeta seljaaju vigastuste ravivõimaluste uurimist! 8. mail algusega 14 toimub heategevuslik jooksuvõistlus Wings For Life World Run Selfie Run. Osa võtma oodatakse kõiki – nii tippsportlasi, harrastajaid, kõndijaid kui ka ratastoolides inimesi. Juba kolmandat aastat kogutakse sel viisil raha seljaaju vigastuste ravivõimaluste uurimiseks. Joosta võib igaüks oma vabaltvalitud rajal. Oluline on kaasa võtta nutitelefon, kuhu on eelnevalt tõmmatud Wings For Life World Run Selfie Run äpp ning tehtud annetus vastavalt oma soovile ja võimalustele. Igaüks valib ise oma jooksu alguspunkti, jooksu pikkuse paneb paika aga virtuaalne püüdja-auto. Finišijoon ei ole mitte jooksja ees vaid ajab teda taga! Esimesed 30 minutit antakse edumaad, misjärel hakkab virtuaalne püüdja-auto jooksjaid taga ajama. Esialgu kiirusega 15 km/h ning seejärel kiirust aeglaselt kasvatades. Finiš asub täpselt seal, kus püüdja-auto jooksjale järgi jõuab. Lisainfo www.wingsforlifeworldrun.com.

Ajakiri Jooksja jõuab ühiste jõududega Eestimaa sportlikumatesse koolidesse Juba kolmandat aastat saavad 200 Eesti sportlikumat kooli toetajate abiga ajakirja Jooksja aastatellimuse. Toetuprojektis osalevad lisaks ajakirjale Jooksja ja Eesti Koolispordiliidule ka MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi, Sportland, Eesti Kergejõustikuliit ja Eesti Suusaliit. Koolide valiku tegi Eesti Koolispordiliit. Kõik projekti partnerid loodavad, et ajakirja lugedes kasvab noorte huvi ka ise sporti harrastada ning seeläbi ka oma tervise ja hea vormi eest paremini hoolt kanda. Kindlasti kasvavad paljudest noortest ka sportlased, keda võime tulevikus Eestimaa erinevatel spordiüritustel võistlemas näha.

ressport kuts p m ub Co

7. mai 2016 kell 11 · Vändra staadion · www.mispo.ee

10


lühiuudised

Neljandat korda toimuv Rapla Selveri Suurjooks valis esmakordselt missi

Suur edasiminek Eesti naiste rat taspordis!

Selveri jooks toimub Raplas juba neljandat aastat ning korraldajatel on rõõm tõdeda, et mitte ükski teine rahvaspordi üritus ei too Raplas kokku nii palju inimesi. Üheks pikkade traditsioonidega ürituseks Raplamaal on missivalimised ning Rapla Selveri Suurjooksu korraldustiim valis esmakordselt rahva abiga 2. aprillil oma lemmiku Miss Raplamaa, kelleks osutus Nele Randpere ning võitjat autasustati Selveri poolt välja pandud peaauhinnaga. „Mõlemad üritused on suunatud Rapla maakonna tutvustamiseks ja ühtlasi ka seal elavatele inimestele. Miss Raplamaa on pikkade traditsioonidega ning soovime samasugust jätkusuutlikust ka Rapla Selveri Suurjooksule,“ lisas Donatas Narmont. Oma lemmiku poolt said hääletada kõik jooksusõbrad ajakirja Jooksja Facebooki lehel. Missikandidaate võib näha ka Rapla Selveri Suurjooksu ajal abistamas.

Algaval hooajal pakub Filter Maanteekarikasari esmakordselt võimalust naistel üheskoos rajale startida ja vaid omavahel mõõtu võtta. Sisuliselt viiakse Filter Maanteekarikasarja raames läbi eraldi naiste võistlus, kuivõrd kõik naisvõistlejad, olenemata nende vanusest, saavad startida lühikesele distantsile meesvõistlejatest eraldi.

Tekst ja fotod: Jooksja

KIA nutikas parkimisabisüsteem vähendab parkimisest tekkivat stressi KIA Sportage on auto, mis on igati sobilik spordiharrastajatele oma suuruse ja omaduste poolest. Vahva lisafunktsioonina on autol nutikas parkimisabisüsteem, mis võimaldab spordivõistlusele jõudes muretult autot parkida jättes võimaluse olla keskendunud vaid eelseisvale võistlusele! Parkimine võib osutuda kõige stressirohkemaks tegevuseks maailmas. Õnneks saate nüüd sellele murele hüvastijätuks lehvitada. Ja seda täiesti otseses mõttes! Tänu nutikale parkimisabisüsteemile võite lõõgastuda ja käed roolilt tõsta. Parkimisabisüsteem mõõdab kauguse pargitud sõidukite vahel, tuvastab teie autole sobivad kohad ja roolib sõiduki automaatselt parkimiskohale ning veelgi parem – sealt ka välja. Teie ülesanneteks jäävad vaid vajutused gaasi- ja piduripedaalile ning käiguvahetus.

2016 aprill – mai

11


kaanelugu

tekst: Andrus Nilk fotod: Mallor Malmre, Sportfoto, Scanpix

12 12


kaanelugu

Roman Fosti on meie jooksjatepere kõige mitmekülgsem mees. Keskmaadistantsidel liigutas ta jalgu kiiresti, maratonis kogub võhmavaru sammsammult. 33-aastaseks saav mees usub, et võimete piirini on veel tükk maad minna. Alates sellest aastast annab talle nõu triatlonitreener Jüri Käen.

Roman Fosti: sportlase teeb tugevaks eneseusk

2016 aprill – mai

13


kaanelugu

Fosti: igal treeneril on olnud kaalukas roll

Roman, Pekingi maailmameistrivõistluste 20. kohaga kindlustasid pääsme Rio de Janeiro olümpiale. Mis on olümpiaks valmistumise nurgakivid? 24. aprillil jooksen Hiinas poolmaratoni ja sealt lendan Jaapanisse, kus harjutan Nagano lähedal mäestikus. 15. mail jooksen Gifus poolmaratoni. Mai lõpus jooksen Haagis 10 kilomeetrit. Saan töölt vabaks, et treeningutele keskenduda. Juunis harjutan kodus. Poolmaraton Euroopa meistrivõistlustel Amsterdamis on viimane kontrollstart enne olümpiat. Sealt lähen kolm nädalat kestvasse mäestikulaagrisse. Siis sõidan Brasiiliasse, kus kohanen soojema ja niiskema kliimaga. 18. päeval pärast mäestikulaagrit jooksen maratoni.

Roman Fosti rääkis, mida olulist on jäänud meelde eri treenerite juhendamisviisist. „Esimene treener Aldo Palginõmm nägi mu vastupidavusomadusi ja soovitas joosta rahulikult metsas. Tema käe all algas korrapärane treenimine. Uno Källe kutsus mind mitu korda Audentese spordigümnaasiumi, Palginõmm aga ütles: ära mine, seal pannakse mahv peale, sportlased kõrvetatakse läbi. Kuni lõpuks lausus: otsustagu ma ise! Källe plaanid olid läbi mõeldud ja kui olid juba tulnud treeningule, siis pidi ka treenima. Ta püüdis sind kasvatada tippsportlaseks. Kasutan paljusid tema ideid. Allamäejooksud arendasid hästi kiirust. Sain rukkilillemängudel 200 meetris teise koha. Enn Sellik (5000 m ja 10 000 m jooksu Eesti rekordimees – toim) rääkis palju oma treeningust, see oli õpetlik. Siis sain aru, kui palju tuleb teha tööd, et jõuda tippu. Ta rõhutas pöiatöö tähtsust. Ka lõigud tuli teha vahelduval maastikul, selleks sõidutas ta meid Elvasse ja Kambjasse. Poolakas Piotr Rostkowksi pidas väga tähtsaks kangitreeningut. Kiirused suurenesid järk-järgult. Novembris jooksin 200-meetriseid lõike 38, aprillis juba 27 sekundiga. Ta tahtis teada, kui palju oled maganud, mis oli puhkeoleku südamelöögisagedus. Madridis õppides treenisin Arturo Casado grupiga. Hispaanlased jooksid palju lõike. Näiteks kaheksa korda 600 meetrit 1.30-ga. Päris hull. Urmas Randma rääkis ikka, et maht on tähtis, jooksin palju madala pulsiga. Järk-järgult tuli tõsta anaeroobset läve, kiirus kasvas sammsammult. Kevadised staadionitreeningud olid aga liiga kiired, mulle ei sobinud. Jane Salumäe (maratonijooksu Eesti rekordiomanik – toim) käe all õppisin, kuidas valmistuda maratoniks nii kehaliselt kui ka psühholoogiliselt. Mahukas järjepidev treening oli peamine. Ta pidas tähtsaks, et täidaksin plaani ja annaksin tagasisidet. Kaal pidi olema korras ja unevõlga ei tohtinud tekkida.”

Kuidas mäestikutreeningud on su võistlusvormi mõjutanud? Võistlemine mäestikust tulles on seotud riskiga. Pekingis jooksin neljandal päeval ja EM-il Zürichis üheksateistkümnendal päeval pärast mäestikust alla tulekut. Zürichis sobis jooks paremini. Pekingis läks raskeks. Jaanuaris jooksin maratoni Iisraelis, kuhu läksin otse Keenia laagrist. Seal kontrollisin, kas mulle sobib pärast mäestikulaagrit võistelda. Sobis. Kuid Pekingi palavas ja niiskes kliimas, kuhu läksin pärast Kõrgõzstanis Issõk-Kuli järve ääres treenimist, reageeris organism teistmoodi kui varem. Mis aitas vastu pidada? Olin teinud kõik selleks, et just seal olla kõige paremas vormis. Olin end täielikult kokku võtnud, hästi häälestunud. Kordagi ei tekkinud kahtlust, kas astun raja kõrvale või pingutan edasi. Motiveerisin end jooksu vältel, püüdsin kogu aeg kedagi kätte saada. Üks raskemaid hetki oli 35. kilomeetril, kui hakkasid tekkima väikesed krambid ja kõhus pistis. Kuid siis jäi nii vähe joosta, et suutsin lõpuni kannatada.

14


kaanelugu

Kuhu oled maratonitreeningutega kolme aastaga jõudnud?

Oled tööinimene, kes teenib igapäevast leiba audiitorina. Treeningulaagrites saad põhikoormuse. Mis kasu laagris saad? Kõige tähtsam on see, et välislaager pakub keskkonnavahetust, olen tööülesannetest ja aktiivsest suhtlusest eemal ning 24 tundi spordile keskendunud. Treenin, tegelen lihashooldusega. Lülitan end sotsiaalmeediast välja, et puhkeajal ikka puhata. Kui olen läinud võistlema Eestist, siis olen tundnud, et ma pole moraalselt valmis. Kas laagris tekivad õiged mõtted? Otsin positiivseid emotsioone. Näiteks Issõk-Kuli järve ääres on ilus kuurort. Jalutasin mägedes, käisin akvalangiga sukeldumas. Aeg-ajalt on vaja vabaneda võistlusmõtetest, sest kui aina võistlemisele mõelda, siis põlen läbi, seda ei tohi lubada. Ka halbadest mõtetest tuleb hoiduda. Selleks, et mul läheks hästi, pean ise treeningutesse uskuma ja treeneriga peab olema täielik klapp. Omavahel tuleb arutada, kui palju on parem joosta, missugune on enesetunne. Koostöös Janega (Fosti juhendaja Jane Salumäe 2015. aasta sügiseni – toim) tekkis enne MM-i teravam moment. Ütlesin talle, et ei tahaks, et enne Riot juhtuks samasuguseid asju.

Treeningumahtu olen tõstnud viis protsenti aastas. Hooajal 2012/2013 jooksin umbes 6000 kilomeetrit aastas, seejärel olen mahtu suurendanud 300 kilomeetri kaupa. Kvaliteet on tähtsam kui kvantiteet. Kui panna selle talve suusa- ja ergomeetrikilomeetrid koefitsiendiga juurde, siis tuleb 7000 kilomeetrit täis. Ants Nurmekivi, kellelt oled ka nõu küsinud, täheldas, et su jooksumaht on olnud kõikuv ja ühtlasemast jooksukilometraažist võiks tõusta rohkem kasu. Mida seepeale kostad? Sügisel harjutasin Keenias suure tahtmisega, isegi puhkenädalal tegin plaanitust väheke rohkem. Koju tagasi jõudes olid käes hullud ilmad ja siis mõtlesin, et kui panen sama mahuga

Koostöö treeneriga Selleks, et mul läheks hästi, pean ise treeningutesse uskuma ja treeneriga peab olema täielik klapp. Milline lahkarvamus sul Salumäega tekkis? Jane tahtis, et treeniksin rohkem, aga ma polnud sellega päri. Parem on õppida teiste vigadest, kui neid ise teha. Tõin näiteks meie suusatajate altmineku Sotši olümpiamängudel. Enamik rääkis: „Oleme palju treeninud, me pole taastunud.” Soovisin treeningumahtu vähendada 20 protsenti, 160 kilomeetrilt 130-le. Uskusin, et kui harjutan vähem, siis ma ei kaota oma vormi, vaid olen võistlemiseks värskem. Tugevamad treeningud tegin ära. Jane polnud sellega päri, tekkisid pinged. Ütlesin: „Miks peaksin riskima? Parem puhkan ja lähen rahuliku südamega starti.” Kuidas oled leidnud koormuse ja puhkuse tasakaalu? Ettevalmistaval perioodil peab tugevad treeningud ikka ära tegema. Tuleb tunda ka veremaitset ja tajuda piimhapet jalgades. Võistlustele eelneval kahel viimasel nädalal ma tugevate treeningutega enam vormi ei paranda. Pigem jooksen rahulikuma tempoga lühemaid lõike ja hoian kehalist toonust. Kas tunned oma keha läbi ja lõhki, nii et tead, kui palju võid end treeningutel piitsutada? Jah, olen teinud ju nii palju vigu. Samasse ämbrisse pole mõtet astuda. Tahan saada häid emotsioone, aga need tulevad ainult sel juhul, kui harjutan nii, nagu tunnen, et on õige.

2016 aprill – mai

15


kaanelugu

Roman Fosti 2015. aasta MM-võistluste finišis – 20. mees.

jooksutehnika täiesti. Maailmaklassi mehed säilitavad sama tehnika algusest lõpuni. Zürichis tuli jooks muidugi hästi välja (isiklik rekord 2:17.42 andis 18. koha – toim). Paar aastat kulub veel aega, kuni suudan end täielikumalt realiseerida. Kaks korda nädalas on jõutreening ja kaks korda nädalas teen pärast jooksu lühemalt jõuharjutusi. Jalapressid, poolkükid ühel jalal, pöialetõusud. Tuharalihaste tugevdamisel olen näinud palju vaeva. Mida pead treeningutele keskendumisel oluliseks?

edasi, siis ei pea keha vastu ja võin end vigastada. Pidasin nõu mitme vastupidavusala asjatundjaga, sain häid ideid ja mõistsin, et omapäi treenides ei pruugi enda vigu märgata. Seetõttu pidasin vajalikuks, et mu lähedal oleks inimene, kellega nõu pidada ja kes kirjutaks treeningukavu. Jüri Käeni nägemus minu olümpiaks valmistumisest oli just selline, et mul tekkis usk – kui selle ära teen, siis jooksen Rios hästi. Muutsime strateegiat. Jaanuaris ja veebruaris tegin põhiettevalmistuse, millest pool oli jooks ja pool teised alad – ujumine, sõude- ja veloergomeeter, elliptiline masin, natuke suusatamine. Kahjuks sulas lumi vahepeal ära. Miks otsustasite nii palju kõrvalaladel treenida? Selleks, et vigastusest hoiduda. Kevadel ma maratonis ei võistle ja põhiettevalmistus kujuneb tavalisest pikemaks. Ainult joostes võivad aga mõned lihased hakata mingil hetkel järele andma. Võib-olla mitte kohe, aga hiljem, näiteks juulis, kui jooksutreeningud lähevad intensiivsemaks. Paljud tippjooksjad, kes harjutavad suurte jooksukoormustega ja annavad jooksulihastele vähe puhkust, on pidanud vigastustega heitlema, see teeb valvsaks. Paša (Eesti maratonirekordi omanik Pavel Loskutov – toim) oli karjääri lõpus päris sageli vigastatud. Ta jooksis kuni 8000 kilomeetrit hooajal. Lähtun sellest, et kogun kilomeetreid järk-järgult, mingil hetkel jõuan oma võimete piirini. Ma ei saa riskida. Kui end vigastan, siis öeldakse – mine pensionile! Teiste aladega tegelemine arendab üldkehalist töövõimet. Mul on hea meel, et vigastusi pole tekkinud ja jooksukiirus on säilinud. Jooksin märtsi lõpus kuus korda 2000 meetrit tavapärase kiiruse ja pulsisagedusega. Märtsis vähendasin kõrvalalade osa. Kord nädalas olid kavas mäkkejooksud 300-meetrisel tõusul, samuti 200–300-meetrised lõigud, et kiirus ei kaoks. Aprillis alustasin treeninguid poolmaratoniks ja kümneks kilomeetriks, et saada nende distantside ajad kiiremaks, anaeroobne lävi kõrgemaks ja selle arvelt parandada maratonitulemust. Peaksin jooksma maikuus 10 000 meetrit 29 minuti alguses ja poolmaratoni 1:03 sisse. Olen jooksnud 140–150 kilomeetrit nädalas. Jälgin, et väsimus ei kuhjuks ja saaksin järjepidevalt treenida. Kas oled maratonis soovide kohaselt arenenud? Mu nõrk külg on lihasvastupidavus. 30. kilomeetril laguneb

16

Pühapäeval mõtlen eeloleva nädala kavale: treeningutele, massaažile, söögile. Õhtuti vaatan üle, kuidas järgmine päev välja näeb, et ei tekiks tõmblemist. Et teaksin, kus treenin, et rada oleks joostav. Tugeva tuulega treenin sisehallis. Püüan väikesi asju näha paar-kolm sammu ette.

Otsustamisjulgus Tahan saada häid emotsioone, aga need tulevad ainult sel juhul, kui harjutan nii, nagu tunnen, et on õige. Kui tunnen treeningul kangust, siis tegelen rohkem lihashooldusega. Tõmban jalga massaažipüksid, veeretan end massaažirullil. Hommikuti joon astelpajumahla, söömisele olen pööranud aga vähem tähelepanu. Toidulisandeid võtan kaootiliselt, seda poolt võiks täiendada. Maratonitreeningud on pikemad ja aeglasemad kui keskmaajooksus, jääb aega vaadata enda sisse. Olen muutunud rahulikumaks ja kaalutlevamaks. Vahel mõtlen ehk liiga palju, tekitan endas ülearust pinget. Siis ütlen endale: tee oma tööd ja ära lase teiste tegemistel end heidutada. Sinu 800 m rekord aastast 2005 on 1.49,07 ja 1500 m rekord aastast 2011 on 3.46,18. Mis ajad võinuksid teoreetiliselt joosta? 1500 meetrit 3.40 algusse. Et saada kiiremaks, pidanuksin rohkem tegema lihasvastupidavuse harjutusi, et kogu keha oleks tugev. Kui ei saa alguses kiirust


Teenused: • Audit • Maksu- ja juriidiline nõustamine • Finants- ja juhtimiskonsultatsioonid • IT- ja siseaudit • Riskihaldusteenused

DELOITTE TOETAB ROMAN FOSTIT TEEL RIO OLÜMPIALE

2016 aprill – mai

17


kaanelugu

üles, siis ikka 1.45–1.46 ei jookse. Hea on meenutada 2002. aasta Balti matši. Tulin juunioride MM-ilt, jooksin 1.49,31 ja edestasin meie rekordiomanikku Urmet Uusorgu ning Läti 1.46meest. Jooksin esimese ringi 53,5-ga, Urmeti jätsin selja taha viimase kahesaja meetriga.

õhtul suudeti mind endast välja viia. Tegime pildi, kus seisin koos plakatiga „No doping”, ja panime selle kergejõustikuliidu Facebooki lehele. Postimehe võrguküljel tõsteti suurelt välja, et Roman Fosti ütles dopingule ei. See kõlas nii, nagu oleksin varem dopingut võtnud ja nüüd ütlen ei. Paljud vaatavad pealkirju ega viitsi artiklit lugeda. Tegelikult ei peaks aga laskma end sellistest asjadest heidutada.

Meie jooksu on varjutanud kaks dopingukaristust – keskmaamehele Nikolai Vedehhinile ja maratoonarile Ilja Nikolajevile. Mida mõtlesid, kui need juhtusid?

Mis eesmärgi sead maratonis?

Miks teha selliseid asju? Kas tõesti pole lihtsam õppida amet, mis toob sissetuleku? Au ja kuulsust võid ka teistmoodi saada, selleks ei pea kasutama spordis valevõtteid. Püüan noortele sisendada ausa spordi sõnumit. Kui tahate spordis teenida raha ja kaalute selleni jõudmiseks kõike – nii head kui ka halba, siis parem õppige ja minge tööle, see on palju kindlam tuluallikas. Pole võimalik valega teenida, mingil hetkel jääte ikka vahele.

Rio olümpiaks rihin vormi, mis lubaks joosta 2:14–2:15. Siis proovin iga aastaga minna paremaks. Piir võiks olla 2:10 lähedal. 35–36-aastasena võiks veel hästi joosta.

Õpetlik kogemus 2003. aastal oli Fostil pöia väsimusmurd, 2005. aastal reie tagakülje trauma. Selleks, et vigastustest hoiduda, tegi ta talvel poole treeningumahust kõrvalaladel. Näiteks ujus järjest 45–60 minutit.

Kannatavad ausalt sportijad. Kui tead või arvad teadvat, et keegi teeb valskust, kas siis peab sellest teatama? Olen selle poolt. Peame petturid enda seast välja sõeluma. Jutud liiguvad, nagu Nikolajevi ja Vedehhini puhul oli. Roman Kohtov on kurja juur, räägib avalikult: „Tegin neile kavasid”. Kui selliste inimestega suhelda, siis on teada, mis tehakse. Ütle, kes on su sõber, siis ütlen, kes oled sa ise. Sellised inimesed tuleb spordist eemale hoida. Mida pakub sport sellist, mida mujalt ei saa?

Emotsioone. Audiitoritöö võib pakkuda huvitava väljakutse ja rahulolu, kui olen hakkama saanud. See on aga lühiajaline. Spordiemotsioonid toidavad kaua. Zürichi EM ja duell Tiidrek Nurmega 2015. aasta Eesti meistrivõistlustel 5000 meetris püsivad kogu aeg meeles. Mis teeb sportlase tugevaks? Usk iseendasse. Et see, mida teed, on õige. Aga Pekingi maratonieelsel

Tä n u r a h v u s v a h e l i s e k e r g e jõustikuliidu maanteejooksusarja kuldgruppi kuulumisele kutsutakse mind headele võistlustele. Makstakse stardiraha, tasutakse sõidu ja elamise eest. Aga et end ise ülal pidada, peaksin pidevalt teenima ja püsima tervena. Sport on ettearvamatu: täna olen terve, homme aga vigastatud ja teenistus jääb saamata.

Eesti maratonijooksu esikümme 2:08.53 Pavel Loskutov (1969)

07.04 2002

Pariis

2:15.44 Meelis Veilberg (1961)

28.09 1985

Vilnius

2:17.41 Toomas Tarm (1968)

24.04 1994

Hamburg

2:17.54 Roman Fosti (1983)

17.08 2014

Zürich

2:18.09 Villi Sudmäe (1956)

17.10 1983

Užgorod

2:18.22 Rein Valdmaa (1960)

27.03 1988

Debno

2:18.29 Margus Pirksaar (1974)

21.04 2002

Hamburg

2:18.34 Henno Haava (1973)

25.04 1999

Hamburg

2:19.57 Vladimir Heerik (1949)

14.05 1977

Klaipeda

2:19.59 Vladimir Netšajev (1950)

29.07 1979

Moskva

18


2016 aprill – mai


kergejõustik

JÄRELVA ADE KERGEJÕUSTIKU tekst ja fotod: EKJL

OSAVÕT T EESTI MEISTRIVÕISTLUSTEST

EUROOPA HEITEALADE KARIKAVÕISTLUSED RUMEENIAS ARADIS (12.–13.03.2016)

EESTI TALVISTEL MEISTRIVÕISTLUSTEL OSALES TÄNAVU 265 sportlast 40 klubist.

MEHED Martin Kupper Martin Lehemets

ketas vasar

62.20 60.08

2. koht 19. koht

U23 mehed Karl Koha

kuul

17.25

3. koht

NAISED Liina Laasma Kätlin Tõllasson Anu Teesaar

oda ketas kuul

57.37 51.17 14.35

6. koht 11. koht 11. koht

U23 naised Anna Maria Orel Mari-Liis Tulev

vasar oda

59.46 53.07 (PB)

Võrdluseks: 2014. aastal osales 280 sportlast 39 klubist.

EESTI A- JA B-KLASSI NING JUUNIORIDE JA NOORSOO TALVISTEL MEISTRIVÕISTLUSTEL OSALES SEL AASTAL KOKKU 519 sportlast

45 klubist.

Võrdluseks: 2012. aastal osales 480 sportlast 43 klubist.

EESTI TALVISTEL MITMEVÕISTLUSE MEISTRIVÕISTLUSTEST VÕTTIS TÄNAVU OSA

18 sportlast 11 klubist

Võrdluseks: 2014. aastal osales 17 sportlast 10 klubist.

EESTI J-, A- JA B-KLASSI MITMEVÕISTLUSE MEISTRIVÕISTLUSTEL OSALES SEL AASTAL

96 sportlast 19 klubist.

Võrdluseks: 2014. aastal osales 97 sportlast 20 klubist.

SEL AASTAL LISANDUSID C-KLASSI EESTI MEISTRIVÕISTLUSED OSALEJATE ARVUGA

240 sportlast 31 klubist.

MAA-, KARIKA- JA TIITLIVÕISTLUSTE 2016. AASTA SISEHOOAJAST OSAVÕT T SISE-MM AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES PORTLANDIS (17.–20.03.2016) Ksenija Balta Marek Niit

kaugushüpe 400 m

6.60 47.39

7. koht 18. koht

Ksenija Balta 7. koht tähistas ka Eesti naiskergejõustiklaste kõrgeimat kohta MM-il pärast 2010. aastat, mil Balta ise pälvis Doha sise-MM-il 4. koha, hüpates toona seejuures vaid 3 cm enam kui tänavu Portlandis. Lisaks Baltale ja Niidule said kutse Portlandi veel mitmevõistlejad Maicel Uibo (jaanuaris), Grit Šadeiko (veebruari lõpp) ning ohtrate sise-MM-ist loobumiste tõttu kuus päeva enne MM-i ka Mikk Meerents. Maicel Uibo loobus seotuse tõttu USA üliõpilasmeistrivõistlustega. Grit Šadeiko kaalus osalemist, ent kuna tema kutse tuli alles veebruari lõpus, siis otsustati järgida juba tehtud ettevalmistusplaane suviseks hooajaks ning loobuti samuti sise-MM-ist. Mikk Meerents loobus, kuna oli kutse saamise ajaks jõudnud alustada mahutreeninguid suvise võistlusperioodi ettevalmistuseks. Eelmise aasta suvel jõustunud Rahvusvahelise kergejõustikuliidu (IAAF) tiitlivõistlustele kvalifitseerumise uuenduste tõttu tuleb nii rahvuslikel alaliitudel kui ka sportlastel uue olukorraga kohaneda ning hoida osalemisvalmidust ja/ või olla valmis koondise suurenemiseks ka pärast esialgsete kvalifitseerumistähtaegade möödumist.

7. koht 4. koht

Võistlemisest Euroopa heitealade karikavõistlustel loobusid Kati Ojaloo, Kätlin Piirimäe, Kristo Galeta ning täitmata jäi ka koht meeste odaviskes.

BALTI A-KLASSI MEISTRIVÕISTLUSED LÄTIS KULDIGAS (12.03.2016) Noormeeste arvestuses jäädi Leedu järel kahe punktiga teiseks, neiud jäid aga seekord meie Balti lõunanaabrite järel kolmandale positsioonile. Koondarvestuses pidi Eesti noortekoondis seekord tunnistama Läti ja Leedu eakaaslaste üleolekut. Kaks alavõitu tõi Eesti võistkonnale Vitali Rubenkov, kes sai Balti meistri medali kaela nii kolmik- kui kaugushüppes. Jakob Ristimets võitis noormeeste 60 m tõkkejooksu. Neidude arvestuses tõid koondisele maksimumpunktid Margit Kalk teivashüppes ja Lishanna Ilves kaugushüppes.

BALTI NOORTE TALVINE MITMEVÕISTLUSE MAAVÕISTLUS LEEDUS ŠIAULIAIS (08.–09.01.2016) Sel maavõistlusel on Eesti A-klassi ja juunioride mitmevõistlejad tunnistanud ainult võite. Nii noormeeste seitsmevõistluse kui ka neidude viievõistluse koondised koosnevad neljast sportlasest mõlemas vanuseklassis, kellest kolme parima tulemused lähevad arvesse. Seekord võitis Eesti noortekoondis kõikides vanuseklassides vastavalt: MEESJUUNIORID:

Eesti – 15 715 p Leedu – 15 052 p Läti – 13 692 p Meistrimedali sai kaela Kristo Simulask.

A-klassi noormehed: Eesti – 13 844 p

NAISJUUNIORID:

Eesti – 10 461 p

A-klassi neiud:

Leedu – 12 936 p Läti – 12 276 p

Leedu – 10 287 p Läti – 7937 p

Eesti – 50 647 p Leedu – 48 873 p Läti – 44 983 p Meistrimedali võitis Marite Ennuste.

20


kergejõustik

2016. A ASTA SISEHOOAJALE SÄRAVAMAD TULEVIKULOOTUSED VANUSEKLASSIDES 2016. AASTA SISEHOOAJAL U18 (VÄLJUND U18 EUROOPA MV TBILISIS GEO 14.–17.07.2016, A-KLASSI BALTI ÜKSIKALADE JA MITMEVÕISTLUSE MEISTRIVÕISTLUSED) Margit Kalk Lisa Lannusalu Katre Sofia Palm Vitali Rubenkov Jakob Ristimets Lishanna Ilves Marite Ennuste

teivas kuul kõrgus kaugus 60 m / 60 m tj kaugus 7-v

4.10 14.95 1.76 7.05 7.06/8.01 5.89 3946

U18 EM normatiiv 3.70; U20 MM normatiiv 4.00 U18 EM normatiiv 14.85 U18 EM normatiiv 1.74 U18 EM normatiiv 7.00 U18 EM normatiiv 100 m / 110 m tj 11.21/14.55 U18 EM normatiiv 5.90 U18 EM normatiiv 7-v 5375

U20 EUROOPA 2016. AASTA U20 EDETABELIS (VÄLJUND U20 MM POOLAS BYDGOSZCZIS 19.–24.07.2016) Hans-Christian Hausenberg Risto Lillemets Kert Piirimäe Jander Heil Sander Moldau Kristo Simulask Johannes Treiel Kaarel Ernits Martin Moldau Robin Nool

5. 6. 12. 14. 14. 17. 17. 21. 22. 26.–...

5542 7-v 5527 7-v 18.79 kuul 18.65 kuul 5.11 teivas 5380 7-v 8.32 60 m tj 2.11 kõrgus 8.33 60 m tj 5.00 teivas

8. 17.25 kuul 7,26 kg

28. 5242 7-v

U23 EUROOPA 2016. AASTA TÄISKASVANUTE EDETABELIS (VÄLJUND U23 PÕHJA- JA BALTIMAADE MV JA AMSTERDAMI EUROOPA MV 06.–10.07.2016, OM RIO 12.–20.08.2016) Karl Robert Saluri Kätlin Piirimäe Janek Õiglane Kristjan Rosenberg Anna Maria Orel Keiso Pedriks

11. 21. 21. 23. 28. -

5856 7-v 16.77 kuulitõuge 5739 7-v 5723 7-v 64.83 vasaraheide 7,93 60 m tj U23 ER kordamine

TÄISKASVANUD EUROOPA 2016. AASTA SISEEDETABELIS Mikk Meerents Martin Sisas

19. 25.

5808 P 7-v 5702 7-v

Kutse Portlandi sise-MM-ile

OM KANDIDAATIDE KOHAD EUROOPA 2016. AASTA SISEEDETABELIS Ksenija Balta Martin Kupper Maicel Uibo Marek Niit Jaak-Heinrich Jagor Roman Fosti Grit Šadeiko

2016 APRILL – MAI

6. 8. 12. 13. - - -

6.76 kaugus 20. 7.29 60 m ER 62.20 ketas 5854 7-v Kutse Portlandi sise-MM-ile 46.81 400 m 48.13 400 m 8.28,06 3000 m 1.76 kõrgus Kutse Portlandi sise-MM-ile

21


kergejõustik

EESTI TALVISED MEISTRIVÕISTLUSED 2016 Alljärgnevalt on esitatud Eesti meistrivõistluste esikolmiku tulemuste võrdlus aastatel 2012, 2015 ja 2016. Aastad 2012 ja 2016 on võrdlusse toodud eesmärgiga näha ühe olümpiatsükli jooksul toimunud muutusi Eesti meistrivõistluste alade tasemes. 2015. aasta Eesti meistrivõistluste alade esikolmiku tulemused on

lisatud eesmärgiga tuua võrdlusse aasta lõikes toimuvad alade taseme muutused. Viimast tuleks suhteliselt lühikese ajavahemiku võrdlusperioodi tõttu tinglikult nimetada „juhuslikuks taseme kõikumiseks”.

Kõrvutades seda olümpiatsükli jooksul toimunud taseme kõikumisega näeme, kas selle tsükli jooksul toimunud kõikumine on märgatav või sarnane „juhusliku taseme kõikumisega”.

2012

2015

2016

2016

esikolmik nimeliselt

N 60 m

7,57 (96,3) 7,80 (96,3) 7,81 (97,2) 96,6%

7,44 (98) 7,68 (97,9) 7,71 (98,4) 98,1%

7,29 7,52 7,59 100%

Ksenija Balta Maarja Kalev Õilme Võro

M 60 m

6,85 (99,4) 6,99 (98) 7,02 (98,3) 98,6%

6,81 6,85 6,92 (99,7) 99,9%

6,87 (99,1) 6,88 (99,6) 6,90 99,6%

Kaspar Mesila Richard Pulst Henrik Kutberg

N 200 m

25,41 (95,3) 25,42 (97) 26,04 (95,8) 96%

24,22 24,67 24,95 100%

24,35 (99,5) 25,18 (97,8) 25,75 (96,9) 98,1%

Õilme Võro Annika Sakkarias Kaili Kriisa

M 200 m

22,23 (99) 22,51 (98,1) 22,77 (97,4) 98,2%

22,01 22,09 22,21 (99,9) 99,97%

22,03 22,17 (99,6) 22,18 99,87%

Jakob Goroško Markus Ellisaar Norman Ploom

N 400 m

53,79 58,24 (96,8) 58,28 (98,2) 98,3%

55,08 (97,7) 56,4 57,22 99,2%

56,86 (94,6) 58,03 (97,2) 58,06 (98,6) 96,8%

Annika Sakkarias Helin Meier Liis Roose

M 400 m

47,23 50,31 (97,6) 50,51 (97,4) 98,3%

48,89 (96,6) 49,10 49,92 (98,5) 98,4%

48,46 (97,5) 49,18 (99,8) 49,19 99,1%

J.-H. Jagor Johannes Erm Erik Jagor

N 60 m tj

8,63 (95,9) 8,82 (97,7) 8,90 (98,2) 97,3%

8,28 8,69 (99,2) 8,74 99,7%

8,61 (96,2) 8,62 8,80 (99,3) 98,5%

Kristella Jurkatamm Kreete Verlin Merilyn Uudmäe

M 60 m tj

7,88 8,05 8,08 100%

8,12 (97) 8, 16 (98,7) 8, 20 (98,5) 98,1%

7,93 (99,4) 8, 11 (99,3) 8, 11 (99,6) 99,4%

Keiso Pedriks Andres Raja Mikk Meerents

Kiirjooks

97,9%

99,2%

98,9%

N 800 m

2.14,94 (99,3) 2.15,99 (99,3) 2.16,61 99,5%

2.14,03 2.14,89 2.17,17 (99,6) 99,9%

2.15,84 (98,5) Helin Meier 2.16,31 (99) Helen Starkopf 2.17,25 (99,5) D. O’Konnel Bronin 99%

M 800 m

1.54,66 (96) 1.54,89 1.55,29 98,7%

1.50,12 1.54,94 1.56, 42 (99) 99,7%

1.54,58 (96,1) Raimond Valler 1.55,60 (99,4) Denis Šaulkauskas 1.56,53 (98,9) Mathias Rimm 98,1%

M 1500

3.48,64 3.57,78 (98) 3.58,03 99,3%

3.49,98 (99,6) 3.50,53 (99,8) 4.08,51 (95,8) 98,4%

3.57,99 (97,4) 4.01,13 (95,6) 4.04,06 (97,5) 96,8%

N 1500

4.28,98 4.40,66 (98,7) 4.43,50 (98,4) 99%

4.34,13 (91,5) 4.36,92 4.38,92 97,2%

4.48,57 (93,2) Elery Zadonski 4.48,88 (95,8) Birgit Pihelgas 4.49,89 (96,2) Egle-Helene Ervin 95,1%

N 3000 m

- - -

9.37,82 9.39,80 9.53,93

10.16,70 10.20,80 10.24,11

M 3000 m

8.12,67 8.35,18 (96,8) 8.40,85 (98,4) 98,4%

8.18,30 (98,9) 8.18,72 8.32,38 99,6%

8.26,15 (95,4) Allar Lamp 8.28,06 (98,2) Roman Fosti 8.36,67 (99,2) Argo Jõesoo 97,6%

22

Allar Lamp Argo Jõesoo Olavi Allase

Egle-Helene Ervin Astrid-Mai Barsegjan Olga Andrejava


FRESH FOAM ZANTE

Uus V2 versioon on eelkäijast veelgi kiirem ja rullavam.Väga hea jooksutunnetusega eliitklassi jooksujalats. Kanna ja päka kõrguste vahe on ainult 6 mm. See vähendab jooksmist üle kanna, seega vähendab riski vigastada põlvi.

Otsi meid Rademarist!

FRESH FOAM 1080

Tippklassi põrutust maksimaalselt neutraliseeriv jooksujalats. Eriti hea rullavusega ja turvaline ka suurema kehakaaluga jooksjale. Suunab jalga biomehhaaniliselt õigesse sammu.


kergejõustik

2012

2015

2016

2016

Kestusjooks

99%

99%

97,32 %

N kõrgus

1,93 1,76 (98,3%) 1,76 99,4%

1.79 (92%) 1.79 1.76 97,3%

1.82 (93,8%) 1.79 1.76 97,9%

Anna Iljuštšenko Teele Palumaa Grit Šadeiko

M kõrgus

2,13 (97,3) 2,13 (98,6) 2,10 (98,6) 98,2%

2.19 2.16 2.13 100%

2.16 (98,6) 2.13 (98,6) 2.10 (98,6) 98,6%

Karl Lumi Mikk Meerents Kaarel Ernits

N teivas

4,22 3,80 (93,8) 3,70 97,9%

3.85 (91,2) 3.70 (91,4) 3.60 (97,3) 94,2%

4.20 (99,5) 4.05 3.40 (91,9) 97,1%

Reena Koll Margit Kalk Mariliis Muuga

M teivas

5,00 (94,3%) 4,80 (93,2) 4,80 (97,6) 95%

5.30 5,15 4,90 100%

5.00 (94,3) 4,90 (95,1) 4,90 96,5%

Robin Nool Janek Õiglane Kristjan Rosenberg

N kolmik

13,15 12,37 (95.3) 12,08 (98,5) 97,9%

12,38 (94,1) 12,08 (93.1) 12,02 (98) 95,1%

13,13 (99,8) 12,98 12,26 99,9%

Merilyn Uudmäe Tähti Alver D. O’Konnel Bronin

M kolmik

16,23 16,12 15,66 100%

15,53 (95,7) 14,98 (92,9) 14,90 (95,1) 94,6%

15,75 (97) 15,18 (94,2) 14,90 (95,1) 95,4%

Jaanus Uudmäe Igor Sjunin Sten Veelak

N kaugus

6,05 (98,4) 6,02 (99,7) 5,95 99,4%

6.04 (98,2) 5.99 (99,2) 5.81 (97,6) 98,3%

6.15 6.04 5.89 (99) 99,7%

Aet Laurik Merilyn Uudmäe Lishanna Ilves

M kaugus

7,73 (98,2) 7,67 7,54 99,4%

7.87 7.46 (97,3) 7.44 (98,7) 98,7%

7.56 (96,1) 7.16 (93,4) 7.14 (94,7) 94,7%

Henrik Kutberg Kristjan Rosenberg Sören Jõõras

Hüpped

98,4%

97,3%

97,5%

N kuul

14,63 (87,2) 13,53 (86,1) 12,93 (94,2) 89,2%

16,31 (97,3) 15,33 (97,5) 13,72 98,3%

16,77 15,72 13,29 (96,9) 99%

Kätlin Piirimäe Anu Teesaar Liis Kranich

M kuul

17,98 (98,6) 17,36 (97,6) 16,51 (98,9) 98,3%

18,24 17,78 16,69 100%

17,75 (97,4) 17,38 (97,8) 16,52 (98,9) 98%

Kristo Galeta Karl Koha Raido Kalbach

Heited

93,8%

99,2%

98,5%

Eelnevast võrdlusest näeme, et kiirjooksu tase Eesti sisemeistrivõistlustel on olümpiatsükli jooksul pigem tõusnud. Kestusjooksu tasemes näeme samal ajal langusemärke. Nimetatud languse tagamaid ei pea aga kaugelt otsima. Nimelt meie viimase kümnendi parimad Nurme ja Patjuk ei osalenud 2016. aasta talvistel Eesti meistrivõistlustel, samuti puudusid Kivistik, Noot ja Tšernov. Kõik nimetatud on siiski endiselt kõrgeimate eesmärkidega treenimas. Hüppealadel on samuti märgatav langustrend. Mõnevõrra leevendab siin olukorda teadmine, et meie hüppa-

esikolmik nimeliselt

jate edurivi – eesotsas Eleriin Haasa ja Ksenija Baltaga – tänavustel Eesti meistrivõistlustel hüppesektorit ei külastanud ning Anna Iljuštšenko tegi alles oma esimese võistluse pärast emapuhkust. Kuulitõuke tasemes on 2012. aasta ja 2015.–2016. aasta võrdluses näha selge tõusutrend. Sarnase võrdluse alusel Eesti suviseid meistrivõistlusi kõrvutades saame ülevaate sellest, millisel määral erinevad tasememuutused talviste ja suviste Eesti meistrivõistluste vahel, juhtides seejuures tähelepanu asjaolule, et suvistel Eesti meistrivõistlustel osaletakse ka pikkades heidetes.

24

Kergejõustiku 2016. aasta sisehooaja järelvaate resümee Nii nagu Eesti meistrivõistluste tulemuste analüüsi on vaja täiendada, kaasates suvehooaja tulemused, saab ka noortekoondiste ning olümpiasportlaste analüüsist tõsisemaid järeldusi hakata tegema pärast suvehooaega, mil täitub järjekordne nelja aasta pikkune olümpiatsükkel. Sellepärast jääb see Eesti kergejõustiku sisehooaja kokkuvõte pigem mõningate võrdlusmomentidega 2016. aasta sisehooajal toimunu ülevaateks.


2016 aprill – mai

25


EKJL

Vastupidavusele laotakse alusmüür lapsepõlves Novembri lõpus Soomes Pajulahtis peetud Euroopa kergejõustikuliidu vastupidavusalade konverentsil oli põhitähelepanu pööratud naistele.

S

oome triatleedi Kaisa Lehtoneni teed juunioride klassist tippu (2015. aasta Euroopa meister poolpikas triatlonis, Ironmani debüüt 8:48.40) kirjeldanud treener Paul Sjöholm rõhutas, et vaatamata tõsistele vigastustele ja ebaõnnele (napp eemalejäämine nii Pekingi kui ka Londoni olümpialt) on ta treeninud pühendunult. Tema tugevused on haruldane südamelöögisagedus (puhkeasendis 27, maksimaalne 207 lööki minutis), kõrge maksimaalne hapnikutarbimise võime (VO2 max 72,8 ml/kg), hea vastupidavus, väike kasv ja kehamass. Soomlanna Camilla Richardssoni (3000 m takistusjooksus U23 EM-i 4. koht, isiklik rekord 9.46,34) ja hollandlanna Jip Vastenburgi (10 000 m U23 Euroopa meister ja Pekingi MM-i 11. koht, isiklikud rekordid 10 000 m 31.35 ja 5000 m 15.27,30) treenerite Guy Storbacka ja Johan Voogdi treeningfilosoofiat kuulates sain kinnitust, et tippu ei vii sirge tee, vaid igaüks peab leidma oma raja. Richardssonile on treener ette andnud konkreetsete kiirustega treeningukava. Seda kinnitas ka näidistreening, kus 22-aastane soomerootslane jooksis lõike nagu kellavärk. Voogd pidas aga oluliseks, et treenida tuleb sportlase enesetundest ja pulsisagedusest lähtudes. Sama pulsisagedusega võib jooksukiirus heal ja halval päeval erineda. Vastenburg kasutab kuueastmelist intensiivsustsoonide jaotust.

Kolmel naisel oli palju ühendavat: mitmekülgne treening lapsepõlves (ujumine, uisutamine, suusatamine, rattasõit, aktiivsed õuemängud), kirg võistlemise ja suurte koormustega treenimise vastu ning pühendumine eesmärkide saavutamisele.

Kavas olid ka näidistreeningud Eritrea pikamaajooksjaid, nende seas poolmaratoni maailmarekordiomanikku Zersenay Tadesset juhendav Hispaania treener Jeronimo Bravo Rodriguez tõi välja, et läbilöögiks on vaja püstitada suuri eesmärke, milleks eurooplased pole mugava elu tõttu valmis. Selleks, et joosta 21,1 km alla 60 minuti, peavad olema nii hea vastupidavus, kiirus kui ka sobiv kehatüüp (Eritrea tippjooksjate keskmised näitajad: vanus 27–29 a, pikkus 177 cm, kaal 60 kg). Rodriguez rõhutas, et kiiresti jooksmiseks ei piisa heast ökonoomsusest. Edukas jooksja on see, kes läbib distantsi kõige kiiremini, mitte see, kes suudab joosta kõige kiiremini. Eritrealaste treeningud varieeruvad igal nädalal ja kuigi palju harjutatakse

26 26

tekst: Ahto Tatter foto: Scanpix

koos, on kõigil on individuaalne treeningukava. Lihasvastupidavuse arendamiseks joostakse intervall-lõike võistluskiirusel ning mäkkejookse. Baski spordifüsioloog Inigo Mujika, kes on peamiselt tegelenud triatleetide, ujujate ja jalgratturitega, iseloomustas vastupidavusalade erialast jõutreeningut. Eriti tõhusaks loetakse hüppeharjutusi, mis parandavad jooksuökonoomsust ja -kiirust. Samuti on olulised mäkkejooksud ja jooksuharjutused. Ühtlasi vähendab tasakaalustatud jõutreening vigastuseohtu. Samas tuleb arvestada, et kõik sportlased ei reageeri jõutreeningule ühtemoodi. Peale harivate teoorialoengute olid kavas ka näidistreeningud. Lehtonen tegi hommikuvõimlemist, Vastenburg jooksuharjutusi ja Richardsson intervalltreeningut ning Eritrea pikamaamehed demonstreerisid mäkkejooksu koos tasakaaluharjutustega.


Enam pole küsimus võistluse lõpetamises, vaid püstitatud eesmärkide ületamises. Forerunner 235, randmelt pulssi lugev GPS-kell, edastab Sulle andmed ja võimaldab nutifunktsioone.1 Sa pead arenema jooksjana ja püsima ühenduses. Vaata lähemalt Garmin.com/forerunner Forerunner. Jooksjatele.

FORERUNNER ® 235 RANDMELT PULSI LUGEMINE / NUTITEAVITUSED / MAKSIMAALSE HAPNIKUTARBIMISE HINNANG

Paaristatuna ühilduva telefoniga, vaata Garmin.com/ble.

1

© 2015 Garmin Ltd. or its subsidiaries


arvamus

Miks meie jooksjad vältisid poolmaratoni MM-i? Poolmaratoni maailmameistrivõistlustel Cardifis pidid eeldatavalt osalema ka Eesti koondise jooksjad, ometi ei startinud keegi. tekst: Andrus Nilk I foto: Sportfoto

K

ergejõustikuliit oli valmis lähetama MM-ile kestusjooksjad, kes olid täitnud lähtenormi, mis naistel oli 1:16 ja meestel 1:06. Algselt arvestati, et Cardifis stardivad Jekaterina Patjuk, Heleene Tambet ja Roman Fosti. Sportlastele, kes soovisid ise sõidu Walesi rahastada, lubas alaliit normi täitmise korral korvata nende kulud. Priit Aus leppis alaliiduga kokku, et läheb MM-ile. Ka Patjuk oleks pidanud sõitma oma raha eest. Patjukile tehti märtsi alguses põlveoperatsioon, mida ei saanud enam edasi lükata. Ta soovib jõuda suvel 10 000 m jooksus Amsterdami EM-ile. USA-s õppiv Tambet saabus kodumaale, kuid talle tegi muret pöiavalu ja doktor Mihkel Mardna soovitas võistlemisest loobuda.

Olümpia on tähtsam Fosti pälvis Pekingi MM-il 20. kohaga olümpiapileti ja rajas ettevalmistuse Rio mängudeks. Ta teenib leiba audiitorina ning peab oma treeningute ja võistluste kavandamisel arvestama ka tööandjaga. Pealegi andis väärt etteaste MM-il Fostile õiguse osaleda Gold Labeli ehk kuldkategooria maanteejooksuvõistlustel. Ainulaadne šanss! 24. aprillil jookseb ta Hiinas Yangzhou poolmaratonil. Seejärel harjutab Jaapanis Nagano lähedal mäestikulaagris ja 15. mail stardib Gifu poolmaratonil. Tema olümpiaeelne peaproov on 21,1 km Amsterdami EM-il. Ka meie paremad naismaratoonarid, kolmikõed Luiged on teinud panuse olümpiale. Liina ja Lily on olümpianormi täitnud, Leila läheb seda püüdma aprillis Hamburgis. Teoreetiliselt oleks võinud teised õed startida poolmaratoni MM-il. Liina harjutab aga koos Leilaga Keenias, et samuti Hamburgi maratoniks valmistuda. Lily ravib kodus jalavigastust ja treenib mõõdukalt. „Sportlane peab tegema valikuid,” lausus Luikede treener Harry Lemberg. „Ei saa olla igas pulmas peiupoiss või pruut. Meil on nii vähe jooksjaid, kes üldse suudavad rahvusvahelistele tiitlivõistlustele jõuda, me ei saa neilt mitut nahka koorida. Oma riigi esindamine on auasi, aga ka suvel tuleb teha valikuid. EM-i poolmaraton on 33 päeva enne olümpiamaratoni. Üks võimalus on startida Amsterdamis, teine võimalus treenida samal ajal mäestikus.” Olümpiasiht kannustab ka Tiidrek Nurmet. Veebruaris jäi

Jekaterina Patjukki sundis MM-ist loobuma põlveoperatsioon.

28


arvamus

tal Sevillas karjääri teisel maratonil loodetud olümpianorm alistamata. Nüüd treenib Lembergi hoolealune Portugalis, et üritada lähinädalatel kolmandat korda alistada 42,195 km distantsil aega 2:19. Nii et poolmaratoni MM ei sobinud ka tema ettevalmistusse. Aus, kelle põhieesmärk on täita 3000 m takistusjooksus EM-i norm 8.37,50, lootis pärast treenimist Keenias, et vorm lubab võtta poolmaratonis sihikule 1:06. Paraku selgus Eesti sisemeistrivõistlustel, et ta oli endale laagris mahutreeninguga liiga teinud. „Tiitlivõistlusel osalemise võimalust tasuks igal juhul kasutada, aga ma pean starti minnes olema veendunud, et suudan seal konkureerida ja end parimast küljest näidata,” rääkis Aus. „Olin pärast laagrit väsinud ja otsustasin kaks nädalat kosuda, et seejärel jätkata valmistumist suvehooajaks. Mul polnud mõtet minna MM-ile jooksma aega 1:08–1:09. Kõiki asju pole võimalik ette näha ja antud olukorras oleks ma lihtsalt raisanud raha, mida on rohkem vaja treeningulaagriteks.”

2016 aprill – mai

Toomas Turb:

„Usun, et iga jooksja tahab kogu hingest paremaks saada.“ Tiitlivõistlus karastab Üks meie kõigi aegade parimaid pikamaamehi Rein Valdmaa ei mõistnud, miks meie jooksjad ei kasutanud võimalust end tihedas tippkonkurentsis proovile panna. „Naeruväärne on tuua ettekäändeks, et MM ei sobinud ettevalmistusplaani,” ütles Valdmaa. „Ettevalmistus tuleks ikka seada selle järgi, et saaks startida kõige tugevama konkurentsiga võistlustel. Treening pole kunagi nii tugev nagu võistlus ja kommertsvõistluse konkurents pole nii tihe nagu MM-il. Iga võimalus tiitlivõistluse õhku nuusutada tuleb ära kasutada. Kes polnud täitnud normi, see riskis jääda sõiduga rahaliselt miinusesse. Ometi oli võita palju rohkem – saada nii kehaliselt kui ka vaimselt tugeva-

29

maks. MM-ist loobumine tähendas aga seda, et nad ei tahtnud saada paremaks. Meie ajal olnuks selline käitumine mõeldamatu: teadsime, et mida kõvem konkurents, seda rohkem areneme.” Teine omaaegne tippmees Toomas Turb leidis, et iga sportlase valikuid tuleks hinnata tema ettevalmistuse, kehalise seisundi, põhieesmärgi ja majanduslike võimaluste põhjal. „Poolmaratoni MM on kõva jooks ja kui sa pole selleks korralikult valmistunud, võib motivatsiooninäit langeda mitu pügalat. Usun, et iga jooksja tahab kogu hingest paremaks saada. Kui eesmärk on võistelda hästi olümpial, siis tuleb selleks korralikult treenida,” tõdes ta. Tõsi, nüüd tuleb MM-ist loobujatel tõestada oma valiku õigsust. Õigesti otsustasid nad juhul, kui püstitavad tiitlivõistlust vältides ja kõvasti treenides isikliku rekordi ning nelja aasta kõige olulisemal mõõduvõtmisel olümpial jõukohast tulemust näitavad. Vastasel juhul on õigus Valdmaal: nad ei kasutanud kõiki võimalusi, et saada paremaks.


jooksu ajalugu

jook Jätkame jooksudistantside tutvustavat sarja meeste 1 50 0 m j a m i i l i j o o k s u ajalooga. See on distants, mida sageli nimetatakse ka kergejõustikuvõistluse naelaks, sest napp neli minutit sisaldab kõike seda, mis teeb spordi haaravaks. Tippmailer vajab kiirust ja vastupidavust, aga ka väga head taktikalist vaistu ning käiguvahetust. Sageli näeme võrdsete meeste konkurentsis ka nügimist ja kukkumisi, sest pidev võitlus oma positsiooni pärast kuulub keskmaajooksu juurde.

M

iil on Briti mõõdusüsteemidistantsidest ainus, mida joostakse rahvusvahelistel võistlustel tänini. Kuigi tiitlivõistlustel joostakse meetermõõdustiku analoogi 1500 m, on miili maailmarekord tänapäeval peaaegu sama noteeritud ning distants on kavas mitmel tipptasemel õhtumiitingul, neist kuulsaim on Bisletti miil Oslo Teemantliiga etapil. Muidugi joostakse seda distantsi sagedamini USA-s ja Suurbritannias, kus jardimõõdustik siiani käibel.

Tiidrek Nurme – Eesti rekordi omanik

Ajalugu Miilijooks on nüüdisaegse kergejõustiku vanimaid alasid ja tulemusi on talletunud juba üle-eelmise sajandi algupoolelt. Osa tulemustest olid nii kõvad, et nende tõepärasuses julgetakse tänapäeval kahelda. Esimesed spordiajaloos tuntumad nimed on austraallane Edwin Flack kui Ateena olümpiamängude keskmaadistantside topeltvõitja ning ameeriklane Melvin Shepard. 19. sajandi esimeste kümnendite suured tegijad olid põhjamaalased – rootslane Edwin Wide ja

30


jooksu ajalugu tekst: Toomas Tarm fotod: Mallor Malmre; Scanpix

1500 m

oksudistantside areng maailmas ja Eestis soomlane Paavo Nurmi. Nurmile kui oma aja valitsejale ja laia ampluaaga jooksjale oli 1500 m küll pigem kõrvalala, kuid see ei takistanud tal jooksmast sel distantsil maailmarekordeid ja võitmast olümpiakulda. Nurmi taandudes olid distantsi liidriteks 30-ndatel teine soomlane Harri Larva, prantslane Jules Ladoumegue ja itaallane Luigi Beccali. Teise maailmasõja ajal läks jäme ots neutraalse ja sõja kaudu vähem kannatanud Rootsi jooksjate kätte. Gunder Hägg ja Arne Andersson rakendasid uudseid treeningumeetodeid (nt fartlek) ja valitsesid pea terve kümnendi, paraku ei toimunud siis sõja tõttu tiitlivõistlusi. Hägg viis maailmarekordid 3:43,0 ja 4.01,4-ni ning need püsisid kaua.

1950. aastad Viiekümnendatel kerkisid esile esmalt britt Roger Bannister ja austraallane John Landy, kes mõlemad ründasid rekordeid ja kuulusid tippu üsna pikalt, kümnendi teisel poolel ungarlaste koolkond eesotsas treener Michal Igloi ning Sandor Iharosega. Ent nii Helsingi kui ka Melbourne’i olümpiavõidud läksid suurüllatajatele, kellele need jooksud jäidki tähetunniks – Joseph Barthel Luksemburgist ja Ron Delany Iirimaalt. Siis kerkis esile lühikese, kuid kirka karjääri teinud Herbert Elliott, kes võitis kõik jooksud, kus osales, viis maailmarekordid 3.35,6 ja 3.54,5-ni ning lõpetas karjääri 22-aastasena. Pärast seda, kui Peter Snell võitis oma kõrvalalal Tokio olümpiavõidu, olid 60. aastate kirkamad tähed Ameerika imelaps Jim Ryun ja Keenia esimesi tippjooksjaid Kipchoge Keino, nemad jagasid ka Mexico olümpiavõidu, kus keenlased kavaldasid koostöös Ryuni ja tema kardetud lõpuspurdi üle. Euroopas valitsesid prantslane Michel Jazy ning sakslased eesotsas Bodo Tümmleri ja Harald Norpothiga.

2016 aprill – mai

1970. aastad

MAAILMA ESIVIISIK

Seitsmekümnendate maailma suured nimed olid Uus-Meremaa mees John Walker (Montreali olümpiavõitja) ja tansaanlane Filbert Bayi. Soomlane Pekka Vasala ei olnud maailma tipus kaua, kuid oli seda õigel ajal, Müncheni olümpia-aastal 1972. Enne kui jäme ots läks lõplikult Aafrika jooksjate kätte, 70-ndate lõpust kuni 80-ndate keskpaigani, oli Briti jooksjate kuldaeg. Kuigi aeg-ajalt sekkusid ka teised, siis rekordijahil ja tiitlivõistluste poodiumil olid sagedasemad osalised Sebastian Coe, Steve Ovett ja Steve Cram. Said Aouita tulekuga läks võim ligi 15 aastaks põhja-aafriklaste kätte, talle järgnesid absoluutses tipus Noureddine Morceli ja Hicham El Guerrouj. Teistel õnnestus neid vahel üllatada, näiteks hispaanlasel Fermincachol Barcelona OM-i finaalis.

Pärast El Guerrouj taandumist pole maailmas enam nii säravat tähte esile kerkinud. Selle distantsi puhul on väga raske välja noppida viit teenäitajat, sest välja tuli jätta oma ajajärgu vaieldamatud iidolid Paavo Nurmi ja Gunder Hägg, aga ka Roger Bannister, Kipcoge Keino, Steve Cram ja Said Aouita. Pärast El Guerrouj taandumist pole maailmas enam nii säravat tähte esile kerkinud. Jäme ots on olnud aafriklaste, eeskätt Keenia jooksjate käes, kellest esile võiks tuua kaks suurimat: Bernhard Lagat on nii Keeniat kui ka USA-d esindades püsinud tipus vapustavalt pikalt ja on seal ka praegu 41-aastasena, viimaste aastate tituleerituim on aga temast 15 aastat noorem Asbel Kiprop.

31

H er b e r t Elliot t Legendaarse Austraalia treeneri Percy Cerrutty kuulsaim õpilane lõpetas tippsportlase karjääri 22-aastasena ega kaotanud oma põhidistantsidel täiskasvanute klassis mitte kunagi. Pärast seda, kui Elliott oli tulnud Roomas maailmarekordiga olümpiavõitjaks, leidis ta, et on jooksjana kõik saavutanud ning on aeg keskenduda muudele tegevustele. Treener Cerrutty ning tema õpilaste elu- ja treeningupõhimõtted olid eriti looduslähedased: sinna kuulusid näiteks toortoitumine, avamereujumine ning pikad, kohati ligi 50-kilomeetrised treeningjooksud.

Jim Ry u n Ryun oli Ameerika imelaps, kes treenis juba noorelt uskumatute koormustega ning jooksis koolipoisina tipptasemel aegu. Vahetult pärast 17-aastaseks saamist joostud alla nelja minuti miil on unikaalne saavutus ka tänapäeval. Tema karjäär oli küll pikk, kuid vastuoluline ja tagasilöökidega. Olümpiatel tal õnne ei olnud: Tokios oli Ryun veel noor ja roheline, Mexico hõredas õhus kavaldasid keenlased ta taktikaga üle (võidu võttis teine suurfavoriit Kipcoge Keino) ja Münchenis lõppes olümpiateekond kukkumisega. Kuigi Ryun tegi mitmeid suurepäraseid jookse, on ta jooksuajalukku läinud eeskätt imelapsena.

S t eve Ovet t 80. aastad olid Suurbritannia keskmaajooksu kuldaeg ja siia oleks võinud valida ka suurvõistlustel edukama 1500 m mehe Coe või veidi noorema Steve Crami, kuid valisin Oveti kui väga karismaatilise, vastuolulise, aga andeka maileri, kes jooksis hulga rekordeid ja muidu suuri jookse. Coe ja Oveti vastasseisud olid nende tippajal kergejõustiku naelaks, kuid need


jooksu ajalugu

toimusid enamikus paberil ja rekorditabelites, sest vahetult kohtusid nad ainult tiitlivõistlustel. Ovett võitis 1978. aastal Prahas 1500 m EM-kulla ja oli kahel järgmisel aastal 45 võistlust järjest 1500 m ja miilis võitmatu. Esimene kaotus tuli kõige halvemal hetkel: Moskva OM-i finaalis, kus Ovett jäeti kolmandaks. Palsamina haavadele oli ta mõned päevad enne seda võitnud 800 m finaali, mille kindlaks favoriidiks oli olnud Coe. Nii jäi kahe suure jooksja duell Moskvas viiki. Ovett üritas tipptasemel veel kuni järgmise olümpiani, jooksis ka tippaegu, kuid suurvõite enam ei tulnud.

Noured d ine M o r c e l i Viimase paari kümnendi eredaimad maileritähed on pärit Põhja-Aafrikast. Otsa tegi lahti marokolane Said Aouita, talle järgnes Alžeeria jooksja Morceli, kes valitses distantsi 90. aastate esimesel poolel, tulles kolmekordseks maailmameistriks ja Atlanta olümpiavõitjaks. Morceli oli favoriit juba Barcelona OM-il, kuid finaaljooks kujunes taktikaloteriiks, kus ta jäeti koguni 7. kohale. Kuigi joostud juba üle 20 aasta tagasi, kuulub Morcelile maailma kõigi aegade edetabelis miilis 3. ja 1500 meetris 4. koht, miilijooksus alistas ta esimesena 3.45 piiri, milleni on nüüdseks küündinud lisaks vaid kaks meest. Morceli valiti kahel aastal (1993 ja 1994) maailma parimaks kergejõustiklaseks.

Treener Cerrutty ning tema õpilaste elu- ja treeningupõhimõtted olid eriti looduslähedased – sinna kuulusid näiteks toortoitumine, avamereujumine ning pikad, kohati ligi 50 km treeningjooksud. Hicham e l G u e r r o u j Morcelilt võttis teatepulga üle praegune rekorditeomanik marokolane El Guerrouj, kellele kuuluvad mõlemal distantsil seitse maailma parimat tulemust kümnest. El Guerrouj on kahekordne olümpiavõitja (Ateenas duubel, nii 1500 m kui ka 5000 m) ja neljakordne maailmameister 1500 meetris. Olles pikka aega peaaegu löömatu, jälitas marokolast kuni Ateena OM-ini olümpial tõeline ebaõnn: Atlanta OM-i finaalis ta kukkus ja Sidneys kaotas ülinapilt selge favoriidina keenlasele Noah Ngenile. Ka El Guerrouj on mitmeid kordi valitud maailma aasta kergejõustiklaseks.

Nelja m inut i lug u Nelja minuti ründamine ja alistamine on spordiajaloo üks kuulsamaid nn unelmatepiiri jahtimisi ning näitab veenvalt, kui suur osa on spordis psühholoogial, seda isegi nii füüsilisel alal kui jooksmine. Nelja minuti piiri alistamisest miilijooksus hakati unistama juba Paavo Nurmi aegadel, reaalselt lähedale jõudsid sellele rootslased Gunder Hägg ja Arne Anderson teise maailmasõja ajal. Kuid unelmatepiir ei

32

murdunud veel niipea, kõva jaht jätkus ka 50. aastatel. Oli teadlasi, kes väitsid, et nelja minuti alistamine on inimfüsioloogiale võimatu ja üritasid põhjendada seda ka teaduslikult. Lõpuks õnnestus unelmatejooks mitte sugugi ideaalsetes tingimustes britil Roger Bannisteril, kes sellega kirjutas end igaveseks kergejõustikuajalukku. Toimus see 6. mail 1954. aastal Oxfordis. See oli nagu paisu murdumine – unelmatepiiri ületajaid lisandus hulgi, mõne aastaga oli maailmarekord viidud 3.54-ni ja 10 aastat hiljem oli nelja minuti alistajaid maailmas juba üle 100. Bannister, kes pärast rekordjooksu lõi vastava klubi ning hakkas kõikidele nelja minuti alistajatele saatma spetsiaalse tikandiga lipsu, pidi sellest mõne aasta pärast loobuma, kuna saajate arv kasvas liiga suureks. Tänapäevaseks miili unelmatepiiriks võib pidada aega 3:50, mille esimesena alistas Uus-Meremaa jooksja, Montreali olümpiavõitja John Walker, ja milleni praeguseks on küündinud 58 jooksjat. Eesti maileritele on kõvaks pähkliks „vana” unelmatepiir neli minutit, milleni on küündinud Tiidrek Nurme ja Nikolai Vedehhin. Tõsi, seda distantsi joostakse meil harva ja oma maagilisuse on miilijooks enamikus maailma paikades nüüdseks kaotanud.

1500 m areng Eestis Kui maailmas võib paralleelselt jälgida 1500 m ja miilijooksu arengut, siis Eestis ei ole miilidistants kunagi väga märkimisväärne olnud. Seevastu esimesed võistlused ja rekordid 1500 m distantsil jäävad meie kergejõustiku hälliaega, aastatesse 1910– 1912. Kuni 1950. aastateni võib esile tuua neli nime: Johannes Villemson, Ademar Jürlau, Felix Beldsinsky ja Eduard Prööm. Kõik nad võitsid Eesti meistritiitleid ja nihutasid rekorditähist. Rahvusvahelisel areenil olid silmapaistvamad Villemsoni osalemine Antverpeni OM-il ja Ademar Jürlau 8. koht esimesel EM-il Torinos. Oli ka lühemaajalisi sähvatusi, nagu näiteks Reginalt Uba jõudmine Berliini olümpiale. Samal ajal kui maailmas algas jaht miilijooksus 4 minutile, üritati Eestis sama 1500 meetris. Meil õnnestus see küll tunduvalt varem ja selleni jõudis 1941. aastal Eesti kõigi aegade paremaid mailereid Erich Veetõusme. Olümpiale ta kahjuks ei jõudnud, küll aga jõudis


MADE IN GERMANY

JOOKS · TRIATLON · RATTASPORT · FITNESS · PALLIMÄNGUD · TALISPORT · MATKAMINE · GOLF

SÄÄR Ergonoomilinekompressiooni profiil tagab parema saavutuse ja kiirema taastumise JALALABA Stabiliseeriv kompressioon tagab liigutuste suurema täpsuse


jooksu ajalugu

Kahjuks vajutas tema sportlasekarjäärile pitseri sõda ja sellele järgnev aeg, kus Nõukogude Liidu sportlastele olid rahvusvahelised stardid peaaegu olematud. Ülekohtuselt pidi kauaaegne esistaier eemale jääma nii 1950. aasta Brüsseli EM-ist kui ka Helsingi OM-ist.

Helsingi OM-ile tema treeningupartner Mihail Velsvebel. Kümnend hiljem tegi suuri jookse kolmas „V”, Mart Vilt. Nemad kolm on olnud meie maileritest maailma tipptasemele kõige lähemal, kahjuks jäi kõigil oma potentsiaal rahvusvahelisel tasemel lõpuni realiseerimata, tingituna ajastust ja Nõukogude Liidu spordisüsteemist. Hiljem nii eredaid mailereid meil esile kerkinud ei ole, paremikku on kuulunud palju Olav Karikose ja Aleksander Tšikini õpilasi, Vildi rekordi lõi üle Pekingi olümpiale jõudnud ja seal julge eeljooksu teinud Tiidrek Nurme, kelle põhialadeks on siiski kujunenud veidi pikemad distantsid. Läbi aegade ongi meie 1500 m paremikku kuulunud sageli põhialalt nii lühema kui pikema maa spetsid: Hubert Pärnakivi, Peter Varrak, Rein Tölp, Enn Sellik, Mati Uusmaa jt.

M ihai l V e lsv e bel Veetõusme treeningupartner ja mantlipärija, kelle karjäär oli küll palju lühem, kuid selles mõttes õnnelikum, et õnnestus jõuda olümpiale ja Helsingi OM-il ka poolfinaali. Tema tippaastaks oligi 1952, sel aastal püstitatud Nõukogude Liidu rekord 3.48,2 püsis kolm aastat ja Eesti rekordina 11 aastat.

Ma r t V i lt

EESTI ESIKOLMIK

Er ich V e etõ usm e Kokku võitis Veetõusme sel distantsil neli Nõukogude Liidu meistrikulda ja ühe hõbeda, sellele pole teistel meie jooksjatel midagi vastu panna. Eesti meistritiitleid võitis ta põhialal seitse, neist esimese 1939. ja viimase 1952. aastal. Rekordit nihutas ta üheksa aasta jooksul täpselt 10 sekundit.

Hicham El Guerrouj (fotol nr 908) – 1500 m maailmarekordiomanik

Mart Vilt on väga värvika ja omapärase sportlase- ja elusaatusega mees. Jõudes tippsporti väga hilises eas, 23-aastasena, töötas visa jooksumees end maailma tipule üsna lähedale, saavutades 1966. aastal Londonis tulemuse 3.39,0, mis püsis Eesti rekordina 42 aastat. Samal aastal tuli Vilt ka Nõukogude Liidu meistriks ja osales Budapesti EM-il, kus edasipääs eeljooksust napilt ebaõnnestus. Vilt saavutas väga korralikke tulemusi ka 3000 ja 5000 meetri jooksus.

Võrdluseks maailma ja Eesti rekordid eri aegadel (1500 m): Ted Meredith, USA

3.55,1

J o h n L ovelock uus-meremaa

3.47,8

J o hn Landy Austraalia

3.41,8

Jim R yun, USA

3.33,1

Said Aouita, Maroko

3.29,46

H i c h a m E l Guerrouj, Maroko

3.26,00

1912 1936 1954 1970 1990 2016 34

Gustav Kiilim

4.45,2

E duard Prööm

4 .0 2 , 8

Mihail Velsvebel

3.48,2

Mart Vilt

3 . 3 9,0

Mart Vilt

3 . 3 9,0

Tiidrek Nurme

3.38,59


2495

3495

Jooksusärk Asics Stripe Top

Jooksupüksid Asics Tight

3495

10995 149.-

4995

Jooksujalats Asics Gel-Cumulus 17

LOODUD LIIKUMA

Vali oma stardipakett!

rademar.ee


treening

TREENITUSE

jooksjate kehalises

Treenitus on sportlase töövõime seisund, mis on saavutatud kehaliste harjutuste tegemise tulemusena. Hea treenitustaseme saavutamiseks kasutatakse arvukalt harjutusi ja paratamatult puututakse kokku nende omavahelise vastastikuse seosega. Järelnähud, mis tekivad pärast teatud harjutuste sooritamist, mõjutavad mingil määral järgnevaid harjutusi. Harjutuste kestvama kasutamise korral võime rääkida muudatuste dünaamikast, mis toimuvad organismi kõigis süsteemides ja kindlustavad konkreetse sportliku tulemuse. Et see protsess oleks edukas, on vaja tunda treenituse ülekande olemust, leida tõhusad harjutused ja meetodid ning nende kõige parem järgnevus, mis viiks võimalikult hea võistlustulemuse saavutamisele planeeritud ajal. tekst: Ants Nurmekivi I fotod: Scanpix, Mati Hiis

Treenituse ülekande teooriad Ajalooliselt võib eristada kolme treenituse ülekannet mõjutanud teooriat. Spetsiifilisuse teooria rajajaks peetakse kuulsat USA psühholoogi Thorndake’i (1901). Seda nimetatakse ka sarnaste elementide teooriaks. Selle teooria järgi toimub ülekanne siis, kui kahes tegevuses on mingid kokkulangevad või sarnased elemendid. Nende puudumine ei soodusta aga ülekannet. Üldise kehalise ettevalmistuse teooria põhiline tunnus oli arusaam, et sportliku täiustumise ajal toimub üleminek üldise ettevalmistuse harjutustelt erialastele harjutustele, tagades tasakaalustatud arengu ja treenituse ülekande. Aastatel 1940–1960 oli teooria oma aja kohta edasiviiv, kuid hiljem selgus, et see kehtis ainult madala tasemega sportlaste puhul. Tänapäevane terviklikkuse ehk holismi teooria näeb ette, et treenituse ülekandele tagab eelduse mitmekülgne erialane ettevalmistus. Sellest johtuvalt on tippjooksjale kõige olulisemad erialaselt ettevalmistavad ja erialaselt arendavad harjutused. Need loovad aluse sportlike tulemuste paranemiseks võistlusdistantsil sportliku vormi igal etapil. Harjutuste arv ja maht sõltuvad iga etapi või perioodi konkreetsetest ülesannetest. Treenituse ülekande mõju oleneb eelkõige harjutuste järjest suurenevast sarnasusest võistlusdistantsi nõuetega ja suuremast treenivast potentsiaalist.

et terviklikkuse teooria järgi peavad nii jooksutehnika täiustamise kui ka kehalise ettevalmistuse harjutused enda peamiste näitajate osas kokku langema ja vastama võistlusele. Selle ülevaate eesmärk on selgitada kehalise ettevalmistuse ülekande probleeme. Peatähelepanu on suunatud energiatootmisele, aeroobsele ja anaeroobsele töövõimele.

Oluline on ka asjaolu, et anaeroobse läve arendamiseks on tunduvalt suuremad võimalused kui VO2 maksimumi tõstmiseks. Vastupidavustreeningu kui kestusadaptsiooni ehk kestuskohanemise alus on adaptiivne valgusüntees. Valgusüntees nõuab suurt energiakulu, seega on loogiline, et mida suurem on organismi ja raku energiapotentsiaal, seda paremad on võimalused valgusünteesi intensiivistamiseks. Aeroobse töövõime aluseks on aeroobse läve vastupidavus, mis paneb aluse nii heale tervislikule seisundile kui ka saavutusspordi seisukohast olulistele aeroobse töövõime osistele ja taastumisele. Aeroobsete protsesside võimsuse näitajaks peetakse maksimaalset hapniku tarbimist (VO2 maksimum). Aeroobse mahutavuse näitaja on

Treenituse ülekande olemus Mitte iga piisava tugevusega treening ei pruugi otseselt võistlustulemust parandada. Harjutuste toime võib olla kas positiivne, negatiivne või neutraalne. Treenituse ülekanne saab toimuda vaid juhul, kui on täidetud kolm spetsiifilisuse nõuet (Frans Bosch, Ronald Klomp 2005): sarnane liigutuste sisemine struktuur; sarnane liigutuste väline struktuur; sarnane energiatootmine. Nimetatud spetsiifilisuse nõuetes on silmas peetud seda,

20 36

e


treening

E ÜLEKANNE

s

ettevalmistuses

Aeroobsete põhivõimete treenimiseks on vaja harjutada kaks kuni kolm kuud, kasutades suhteliselt mahukaid koormusi.

APRILL – MAI 20162016 APRILL – MAI

21 37


treening

VO2 maksimaalse kiiruse säilitamise aeg. Aeroobse tõhususe näitaja on anaeroobne lävi ehk laktaadilävi. Anaeroobne lävi on samal ajal kahe põhilise aeroobse ainevahetuse süsteemi, hapniku transpordi ja hapniku ärakasutamise tõhususe mõõdupuu. Tähtis on ka asjaolu, et anaeroobse läve arendamiseks on tunduvalt suuremad võimalused kui VO2 maksimumi tõstmiseks. Selle veenvaks kinnituseks on see, et maailma paremad pikamaajooksjad on suutelised viima oma anaeroobse läve kiiruse 90-protsendilisele tasemele VO2 maksimaalsest kiirusest ja nad säilitavad seda ligi 60 minutit. Kui selgus, et üldise kehalise ettevalmistuse harjutused ei loo iga kord alust sportlike tulemuste paranemiseks põhialal, hakati välja töötama teste ja kontrollharjutusi erialaselt arendavate ning võistlustingimustele lähedaste harjutuste kasutamisega. Peale selle on kõigil jooksudistantsidel eri võimekusega jooksjate jaoks välja töötatud mudelnäitajad, mida saab kasutada treeningu planeerimisel ja juhtimisel.

Treenituse ülekande ulatus jooksudistantsidel Kesk- ja pikamaajooksu võistluskiiruste pidev kasv nõuab kõrget aeroobsete ja anaeroobsete võimete taset vastavates organismi süsteemides. Nende tõstmiseks kasutatakse harjutusi, mis on erineva kestuse ja intensiivsusega. Oluline on sihipäraselt täiustada nii kreatiinfosfaadi, glükolüüsi kui ka aeroobset energiatootmise mehhanismi. Kõik kolm panevad aluse ühtsele energeetilisele spektrile (Mihhail Smirnov, 1996).

38

Konkreetsetes harjutustes on rakendatud kõik kolm energiatootmise mehhanismi, erinev võib olla vaid igaühe osakaal. Järelikult võib olenevalt distantsi pikkusest erineda võimete ülekande ulatus ja sellele vastavalt ka rõhuasetused harjutuste valikul. Seoste väljaselgitamiseks kasutati korrelatsiooni analüüsi (Anatoli Bondartšuk, 1999). Statistiliselt usaldusväärsed korrelatsioonid algavad r-i väärtusest 0,349 kõigi distantside puhul. Naiste ja meeste 800 m jooksus algab kehaliste võimete ülekande ulatus madallähtest 60 m jooksu tulemusest ja lõpeb 5000 m tulemusega. Suuremad seosed on saadud 400 m, 600 m ja 1000 m jooksu tulemustega (r = 0,700–0,900). Meestel saadi kõige kõrgemad korrelatsioonid 1000 m tulemusega (r = 0,876–0,912). Meeste 1500 m jooksus algab kehaliste võimete ülekande ulatus 60 m ja lõpeb 5000 m tulemusega. Naistel algab see samamoodi 60 m, kuid lõpeb 10 000 m tulemusega. Kõrgeimad korrelatiivsed seosed olid mõlema soo esindajatel 800 m, 1000 m ja 3000 m tulemusega. Meeste 3000 m takistusjooksus algab kehaliste võimete ülekande ulatus 600 m ja lõpeb 10 000 m tulemusega. Kõige ülekantavamad olid 3000 m ja 5000 m tulemused. Kehaliste võimete ülekande ulatus 5000 m jooksus algab nii naistel kui ka meestel 600 m tulemusest. Kõige ülekantavamad olid 3000 m ja 10 000 m tulemused.

Aeroobse töövõime aluseks on aeroobse läve vastupidavus, mis paneb aluse nii heale tervislikule seisundile kui ka aeroobse töövõime osistele ja taastumisele. Maratonijooksjatel algab ülekande ulatus 3000 m tulemusest. Kõige ülekantavamad olid 10 000 m ja poolmaratoni tulemused. See viitab vajadusele seostada aeroobseid ja anaeroobseid protsesse kõige paremal viisil. Võib osutuda, et mitte ainult aeroobsed koormused ei loo alust anaeroobsetele, vaid anaeroobsed koormused mõjuvad hästi ka aeroobsetele.


2016 aprill – mai

39


treening

Süstemaatiliselt kasvavate kiirustega lõigutreeningud tagavad funktsionaalse ja tehnilise valmisoleku võistlemiseks ning tippvormi saavutamiseks. damiseks võib treenituse ülekannet soodustada või takistada. Kui ülekanne on takistatud, siis jääb ettevalmistuse aluse loomine vaid idee tasemele. Tegelikult rakendub see vaid siis, kui sportlane lahendab mingi etapi läbimise järel selle etapi ülesanded, st saavutab sportliku vormi kõigi sellel etapil kasutatud põhiliste harjutuste osas. Selleks on vaja, et etappide kestus oleks vastavuses iga sportlase individuaalse tippvormi saavutamise kestusega. Vastupidavusaladel võib selleks kuluda kuus kuni kaheksa kuud. Aeroobsete põhivõimete saavutamiseks on vaja harjutada kaks kuni kolm kuud, kasutades suhteliselt mahukaid koormusi (Jack Wilmore, David Costill, 1997). Üllatav on leid, et standardse sisuga treeningukomplekside kasutamine

Treenituse ülekanne kui protsess Uurides treenituse ülekande mehhanisme, jõudis Anatoli Bondartšuk (1999, 2008) järeldusele, et saavutatud kehaliste võimete ülekanne ei toimu eelneva etapi lõpus ega ka iga järgneva etapi alguses, keskel või lõpus, vaid kõigi nende kestel, st protsessina. Samuti selgus, et treenituse ülekanne on võimalik vaid juhul, kui eesmärk on sportliku vormi arendamine mikro-, meso- ja makrotsükli kestel ning samal ajal sarnased elemendid järgnevad põhilistes harjutustes. Kõige olulisemad on treenituse ülekandeks erialaselt arendavad harjutused kui kõige võistluslähedasemad. Samal ajal on vaja teataval määral kasutada ka üldettevalmistuse ja erialaettevalmistuse harjutusi, millel võib olla soodne kõrvalmõju. Nende osakaal võib küll muutuda, kuid need peavad olema igas etapis. Sellise treeningutsüklite ülesehituse korral läheb sportlane ühel ajal sportlikku vormi nii kõigis neis harjutustes kui ka võistlusdistantsil. See tähendab, et korrapäraselt treeniv sportlane on igal ettevalmistuse etapil mingis sportlikus vormis, mis lubab tal võistelda olemasoleval treenituse tasemel. Plaanipärase treeningu mõte ongi selles, et järk-järgult tõsta treenituse taset, et jõuda tippvormi kõige olulisemateks võistlusteks. Eri ettevalmistusetappide kestus sportliku vormi aren-

40


treening

kergendab adaptsiooniliste muutuste kulgu, kiirendab sportliku vormi saavutamist ja soodustab treenituse ülekannet. Muidugi on seejuures oluline, et nende harjutuskomplekside toime järk-järgult kasvab. Selliste standardsete omadustega (struktuur, treeninguharjutused, maht, intensiivsus) nädalatsükleid kasutatakse nelja kuni kaheksa nädala kestel. Kui tsüklite struktuur ja sisu muutub ühe-kahe nädala järel, siis on organismil raske tagada stabiilselt vastureaktsiooni. Ta ei saa aru, mida temalt tahetakse. Sel juhul hüpatakse ühtedelt organismi ümberkorraldustelt teistele ning jõudmata ühega piisavalt tegeleda, asutakse ehitama teist. Mida keerulisem ja tugevam on organismile mõjuv komplekssete ärritajate ehk harjutuste süsteem, seda väljenduslikumad on organismi kaitsefunktsioonid. Sel juhul võivad tulemused paraneda üldarendavas ja erialaettevalmistuses, kuid mitte võistlusel. Muidugi kannatab siis ka treenituse ülekanne. Sellest lähtuvalt on vaja treeningumõjutuste toimejõudu suurendada vähehaaval, viies sel moel organismi kaitsesüsteemide vastutoime vähemaks. Kahjuks eksitakse selle põhimõtte vastu sageli.

Lydiardi treeningu püramiid Georg Neumann jt (2004) leidsid, et vastupidavustreening on tõhus siis, kui selle põhilised osad on üksteisega ühendatud nii, et tekiks püsivalt tegutsev toimespiraal. Sellist spiraali võib ette kujutada koonusena, mille aluseks on hea põhiettevalmistus ja tipuks võistlusettevalmistus ning loodav võistlustulemus. See aitab mõista treenin-

gutugevuse ja kohanemise arenemist kui ühtset ja püsivat protsessi, milles kasutatakse kasvava treeniva potentsiaaliga harjutusi koos vastavate taastumismeetmetega eri harjutuste komplekside vahel. Selline toimespiraal seostub otseselt treenituse ülekandega. Ühe parema treeningupraktika näitena vaatleme keskmaajooksja aastase treeningu protsessi, kasutades jooksutreeningu kuldsesse klassikasse kuuluvat Arthur Lydiardi treeningu püramiidi (Keith Livingstone, 2009). Nii üllatav kui see ka pole, on selle eelmise sajandi lõpus loodud süsteemi põhiseisukohad rakendatavad ka praegu nii tipp- kui ka tervisespordis. Püramiidi aluseks on hea aeroobne ettevalmistus, milles rakendub järgmine aeroobse töövõime oluliste komponentide arendamisjärjestus: väikese intensiivsusega aeroobne jooks – keskmise intensiivsusega

Ly d i a r d i Püramiid

g lüko lüü t i l in e VO 2 Max anaeroobne l äv i m a r at o n i j o o k s u tempo

ke s k m i n e a e r o o b n e tempo

aeroobne jooks – maratonikiirusega jooks – anaeroobse läve kiirusega jooks. Kogu aeroobse jooksu eelisarendamise etappi iseloomustab süstemaatiliselt kiirenev tempo, kusjuures osa mahust joostakse mägisel maastikul. See tagab sujuva ülemineku mäkkejooksu etapile. Eraldi tuleb rõhutada, et aasta ringi kasutatakse lühikesi kreatiinfosfaadi mehhanismil põhinevaid sprindidrille. Ühendlüliks suhteliselt suuremahulise aeroobse jooksu ja püramiidi võistlusettevalmistuse osa vahel on mäkkejooksu ja mäkkehüplemise etapp, mis sisaldab ka allamäejooksu. Püramiidi tipu moodustavad treeningud maksimaalse hapniku tarbimise ja glükolüütilise võimekuse arendamiseks staadionitreeningu etapil. Süstemaatiliselt kontrollitavate ja kasvavate kiirustega lõigutreeningud tagavad funktsionaalse ja tehnilise valmisoleku võistlemiseks ning tippvormi saavutamiseks. Kirjeldatud süsteem on heas kooskõlas moodsate teaduslike seisukohtadega aeroobsete protsesside tähtsusest, kreatiinfosfaadi mehhanismi kui universaalse energia ülekandja osaga mitokondritelt müofibrillidele (Valdur Saks jt 1978, 1980), ühtse energeetilise spektri rakendatavusega, lokaalse lihasvastupidavuse ja lihaselastsuse ning kiire jooksurütmi rõhutamisega, ainevahetuse ja biomehaanilise ökonoomsuse saavutamisega ning treenituse tõhusa ülekandega. Süsteemi elujõulisuse parimaks kinnituseks on paljude maailma paremate keskja pikamaajooksjate tulemused alates 1960. aastast kuni tänapäevani – nad on treeningus järginud kirjeldatud põhimõtteid vastavuses oma individuaalsete iseärasustega.

ma d al a e r o o b n e t e mp o

2016 aprill – mai

41


treening

Tre eningue elne rutiin

Viis soovitust, mida teha enne treeningut tekst: Martin Meri | foto: Mallor Malmre

Paljud spordiharrastajad alustavad oma treeningut nii, et seovad tossupaelad kinni või kinnitavad kiivri ja treening võibki alata. On perioode, kus pelgalt trenniminek on pingutust nõudev ja ühegi lisamõttega end koormata ei taha. Siiski on kasulik silmas pidada järgnevaid lihtsaid põhitõdesid, millega arvestada enne igat treeningut.

1

Puhasta mõtted Kõigil harrastajatel on teatud määral stressi ja pingeid, mida igapäevaelu tekitab. Neil ei ole üldiselt mingit seost treeningu, võistlemise ega üldse spordiga ning see kõik võib treeningu kvaliteeti vähendada. Võta enne treeningut aega, et puhastada oma meeled, jäta kõik negatiivne kõrvale ning alusta treeningut täieliku pühendumusega.

2

Sõnasta algava treeningu eesmärk

3

Planeeri treeninguks piisav aeg

4 5

Igal treeningul peaks olema eesmärk. Kas tegu on kerge ja taastava või hoopis kiirust ja anaeroobset võimekust arendava treeninguga? Treeningute eesmärgistamine aitab vältida rutiini ja muudab kogu treeninguprotsessi kvaliteetsemaks.

Peaaegu iga harrastussportlane on pidanud tegema treeningu kestuses järeleandmisi, sest mõni muu tegevus on vahele tulnud. Kas kiirustatakse koosolekule, lapsele kooli-trenni järele või mõni muu oluline sündmus on sundinud treeningut lühendama. Kui pidevalt plaanist kõrvale kalduda, väheneb treeningu kvaliteet ja kannatab ka tulemus. Juhi oma aega oskuslikult ning kuluta treeninguks planeeritud aeg täielikult treeningule.

42

Tähtis on eelnevalt vajalikul määral süüa-juua Kui alustad kvaliteetset treeningut vähesöönuna või eelnevalt vähe vedelikku tarbinuna, siis suure tõenäosusega ei kujune treening nii efektiivseks kui planeeritud ja saadav kasu võib osutuda olematuks. Mida pikem ja intensiivsem on treening, seda tähtsam on eelnev söök ja jook, et treeningust saadav kasu oleks maksimaalne.

Aktiveeri lihased ja tee korralik soojendus Oluline, aga vähetuntud fakt on see, et lihaste ja neuromuskulaarse süsteemi aktiveerimisel on inimeste liigutused täpsemad, paremad ja võimelised tootma rohkem jõudu. Tee enne treeningu põhiülesannete juurde asumist korralik soojendus ning lisa dünaamilised venitused, nii saavutad parema treeningu kvaliteedi ja tulemuse.


®

O

R

T

O

P

E

E

D

I

A

Jalad on meie põhiline alustala igapäevases liikumises. Hoides oma jalalabad terved, ennetad kaasnevaid põlve-, selja- ja liigesevalusid. Jooksmine ühendab paljusid spordialasi. Kokkupuude maaga on intensiivne ning vigastused on kerged tulema. Alates kanna mahapanekust kuni äratõukeni, annab Sidas-e tallatugi jalale unikaalse mugavuse, stabiilsuse ja toetuse. Mis tahes pinnal joostes kaitseb tallatugi vigastuste, põrutuste ja hõõrdumisel tekkivate villide eest. Tallatugi toetab nii piki-kui ristivõlvi ja hoiab hüppeliigest õiges asendis. Kui tavaliselt valmistatakse tallatugesid puhtalt meditsiinilistel põhjustel või spordi jaoks (mille eesmärk on eelkõige mugavus), siis meie oleme need kaks asja kombineerinud ning valmistame tallatoed 100% indiviuaalselt inimese jala jäljendit, digitaalse koormustesti tulemust ning jala iseärasusi arvesse võttes. ’’Running’’ mudel on välja töötatud mitmete professionaalsete triatleetide ja jooksjate poolt. See on valmistatud eesmärgiga kaitsta ja toetada jalga jooksmise ajal nii lühikestel kui ka pikkadel distantsidel.

SEISUSKÄNNER Skänneruuringu süsteem on kiireim viis teha digitaalne analüüs kliendi jalgade seisukorrast. Kõrgresolutsiooniga skänner võimaldab eri värvikammade abil tuvastada jala probleemseid piirkondi. Lisaks võimalus muuta pilt 3D-sse, mis jala kuju eripära arvesse võttes on abiks individuaalsete tallatugede valmistamisel. AS Gadox Türi tn. 10C Tallinn Tel: 6 501 322 Fax: 6 501 323 E-post:info@gadox.ee E-R 2016 9.00-16.00 aprill – mai

TALLATOED Individuaalsete tallatugede valmistamine diagnostika alusel etteregistreerimisega: Türi 10c, Tallinn Eelregistreerimine: tel 650 1322 E–R 9.00 – 16.00

www.gadox.ee

43


nõuanne

Pistmine:

kuidas seda vältida? tekst: Martin Meri | foto: Mallor Malmre

Pistmine on üks tuntumatest algaja jooksja vaevustest. Pea kõik on millalgi selle probleemiga silmitsi seisnud. Kuigi pisteid on rohkem vähetreenitud organismil, ei tee ka suurepärane kehaline seisund selle vastu immuunseks. Kuid siis on põhjused juba rohkem individuaalsed.

P

istmist kirjeldatakse kui äkilist teravat valu, mida tunneb koormuse ajal kõhu ülaosas. Tihti takistab pistmine vähemalt mõnda aega treeningu normaalset jätkamist. Pistmist võib esineda jooksu igal etapil, aga tavaliselt ilmneb see esimese veerand tunni jooksul. Treenitumatel jooksjatel hakkab pistma tavaliselt maksimaalse pingutuse ajal, näiteks keset võistlust.

Pistmise põhjused Miks pistmistunne tekib, täpselt ei teatagi, aga paljudel juhtudel on see seotud söömise ja nõrkade kerelihastega. Pistmise põhjuste ja nende vältimise kohta on olemas mitmeid erinevaid teooriaid. Enam levinud seletus on diafragma ehk vahelihase

kramp, mis tekib vereringehäiretest ja sellest tingitud hapnikupuudusest. Tugevalt hingates suruvad kopsud suurenedes vahelihast ja joostes aktiviseerib jalgade tõstmine kõhulihased. Mõlemapoolne surve takistab vere liikumist vahelihases ja põhjustab valu. Nõrgad ja jäigad kõhulihased lisavad kalduvust pistmisele. Ka enne liikumist söödud eine põhjustab tihti probleeme. Vere siirdumine peamiselt lihastesse vähendab seedimiseks vajaminevat vereringet ning põhjustab kõhu ja soolestiku krampe. Ka laktoosi mittetaluvus võib tekitada pistmist. Valet hingamis- ja jooksustiili peetakse samuti pistmise põhjuseks.

Kuidas pistmist leevendada Piste ilmnemisel võib esmalt proo-

vida seda leevendada venitades. Tõsta üles see käsi, kummalt poolt pistab, kõverda küünarnukist ja aseta käsi kuklale, venitades sel viisil külgmisi lihaseid. Korda venitust minuti jooksul. Kui joostes venitusest kasu ei ole, siis peatu ja venita puhkehetkel taas külgmisi lihaseid. Sel viisil toimub kaheetapiline pistevalu leevendamine: kokkutõmbunud lihaste venitamine koos vahelihasele puhkuse andmisega.

Pistmise ennetamine Olulise ennetusmeetodina tuleks kontrolli alla võtta oma treeningueelne toitumine. Aga sama tähtis on tegeleda oma kerelihaste tugevdamisega. Toome siinkohal välja paar kasulikku harjutust, kuidas kerelihaseid tugevdada, et seeläbi pistmist ennetada.

Harjutus 1 Seisa nn kätekõverduste algasendis. Alusta aeglaselt pööramist ühele küljele, kuni saavutad asendi, kus toetud ühele jalale ja käele ning külg on maaga paralleelne. Hoia asendit mõned sekundid, seejärel taasta aeglaselt algasend. Korda harjutust ka teisele küljele. NB! Soorituse ajal jälgi, et kogu keha pöörduks n-ö sirgelt ühes tükis ja korraga ning et puusadest ei toimuks läbivajumist.

Harjut u s 2 Lama selili maas, jalad sirgelt eest. Aseta käed kuklale. Alusta kergelt istessetõusu, samal ajal ülakeha vasakule pöörates. Tõsta vasakut jalga nii, et parem küünarnukk puudutab vasakut põlve. Korda harjutust ka teistpidi – puuduta vasaku küünarnukiga paremat põlve.

44


nõuanne

Pea meeles! • Ära söö vahetult enne trenni, vaid 2–4 tundi varem. • Tarbi piisavalt vett, see soodustab seedimist. Väldi gaseeritud jooke! • Enne treeningut tee korralik soojendus, et keha jõuaks intensiivsusega harjuda. • Treeningu ajal jälgi hingamist, et see oleks piisavalt sügav. • Kui pistab, võta tempo maha, vajaduse korral jää seisma või kõnni.

2016 aprill – mai

45


trepijooks

Trepijooks kui lõputu küünl apäev Maailmas on trepijooksu võistlusi korraldatud aastakümneid, neist üks vanemaid ja tuntumaid on legendaarne New Yorgis peetav Empire State Building Run Up, mida on peetud juba 39 korda (1576 trepiastet). Euroopa võistlustest on tuntum Eiffeli torni trepijooks (1665 trepiastet). Baltimaade kõrgeimas tornis – Tallinna teletornis on regulaarseid trepijooksu võistlusi peetud alates 2012. aastast (870 trepiastet). tekst: Valdo Jahilo I fotod: erakogu

12.

märtsil toimusid Poolas Varssavi kõrghoones Rondo 1 trepijooksu Euroopa meistrivõistlused, millest võtsid tiimina osa ka Eesti tublimad

ja kiiremad. Kui mul palutakse paari sõnaga seda võistlust tagantjärele kirjeldada, siis kõige targem oleks meenutamise aluseks võtta filmi „Lõputu küünlapäev” („Groundhog Day”) stsenaarium. Selles ärkas telereporter Bill Murray igal hommikul üles samasse päeva – kuidas ta ka ei püüdnud, koges ta üht ja sedasama mustrit peaaegu lõputult. Sarnast kogemust õnnestus meilgi läbi elada. Esialgsest Eestit esindavast suuremast tiimist olid võistluste ajaks järele jäänud vaid pooled. Kel oli vahepeal tekkinud tervisega probleeme, kes oli kimpus vigastuse või muuga –­ igatahes olid trikoloorsete sääristega (suured tänud Pringstore meeskonnale toetuse eest!) stardis vaid kolm kanget naist: Egle Uljas, Ann Valang ja Astrid Mai Barsegjan. Ning kuna viimasel hetkel ei õnnestunud kaasa tulla ka meie ainsal meesliikmel (Indrek Vait), taandasin end delegatsiooni juhi kohalt tavapäraseks võistlejaks. Et oleks mõni mees ka pundis ja esindatud. Trepijooksu päev oli jagatud erinevate alade ja osalejate vahel: lisaks eliidile, kes võistlesid meistritiitli eest, võtsid vahepeal veel mõõtu amatöörid (limiidiks 500 osaleja piir), täisvarustuses osalenud tuletõrjujad, teatejooksjad ning VIP-id – igaühel neist oma väiksem mõõduvõtt. Eliidil (ehk maailma trepijooksu infosüsteemis vajalikke eelnevaid kohapunkte kogunud ja/või ametlikku litsentsi omavad võistlejad) tuli reeglite järgi osaleda sprindijooksus ja täispikal distantsil, kus saavutatud kohapunktide järgi pääsevad 30 kiiremat edasi finaali (taas täispikk distants). Kuigi võistluse nimest võinuks eeldada Euroopa-kesksust, olid startijate nimekirjas ka mõned jooksjad mujalt. Nii

46

Loo autori stiilinäide: ilma käsipuudeta, millest pööretel hoogu juurde tõmmata, ei kujutaks pikemat trepijooksu ettegi.

mõõtsid meeste arvestuses teistega võrdselt treppe näiteks üks kanadalane ja Iraani jooksja. Esimeseks alaks oli kohe hommikul kell 9 alanud sprint (19 korrust). Kuigi maa oli suhteliselt lühike ja sportlaste keeles tuli „kogu aeg panna”, kujunes see tegelikult üheks raskemaks. Hommikul oli keeruline organismi kohe täistuuridel käima saada ning pingutus võttis korralikult köhima. Meie naisvõistlejad kinnitasid seda – ka neil oli raske. Programmi järgi pidi sellele järgnema paaritunnine paus ning siis ootama ees täisdistantsi (38 korrust) läbimine. Kuni ühtäkki palusid korraldajad kõik sportlased eraldi ruumi, kus tehti teatavaks tõsiasi – oli tekkinud segadusi ajavõtusüsteemiga. Osa lõpuaegadest olevat õiged, teised segased.


trepijooks

Kuna uus start oli juba ootel, tehti saalomonlik otsus: sprint tuleb kõigil uuesti joosta! Mõistagi see otsus osavõtjaid just ülemäära ei rõõmustanud, kuid oli vähemasti kõigi suhtes õiglane. Nüüd oli vaja end jälle toonusesse ajada ja uus strateegia paika panna, mismoodi pika päeva sees oma jõuvarusid jagada. Taas samad astmed ja sama piiripealne pingutus... Täispika distantsi jooks oli meil kõigil juba kergem. Jooksulihased olid

2016 aprill – mai

Parima eestlasena saavutas Astrid Mai Barsegjan trepijooksu EM-il 12. koha.

47

juba teatavas toonuses ning kopsust käis ka õhk paremini läbi. „Pole midagi öelda, mulle sobib pikem maa paremini,” kinnitas meie tiimi noorim liige, 19-aastane Astrid Mai Barsegjan. Sedasama tundsid peaaegu kõik. Meie daamid olid kolmekesi kõik hämmastavalt stabiilsed. Väikeste erinevustega oli kord üks ees, siis teine järel – kõik kohtadel 11–15. Seni rahvusvahelisel tasandil trepijooksus enim kõrgeid kohti Eestile toonud Egle Uljas oli hädas põlvevigastusega ning jooksis seetõttu kõik jooksud liigesetoega. Kuna trepijooksu spetsiifikat arvestades on pöörde tegemise stiil ja rütm oluline, et liikumise intertsi uuele tõusule astudes ära kasutada, ei saanud ta äkilistel pööretel põlvele täiskoormust anda. Kuna naisvõistlejaid oli alla 30, pääsesid neist kõik edasi finaali. Tublide võitlejatena ei nurisenud naistest keegi, et kõigil maksimumprogramm läbi tuli teha – kaks korda sprinti ja kaks täispikka jooksu. Kui juba kohal olla ja osaleda, siis täiega! Naistest võitis Euroopa meistri tiitli Anna Ficner (Poola) ja meestest Christian Riedl (Saksamaa). Eelmise aasta trepijooksu maailmameister, kahel aastal ka Tallinna teletornis võidutsenud Piotr Lobodžinski jäi teiseks. Kuigi meie eesmärgiks seatud pääs esikümnesse jäi sel korral kukesammu kaugusele, oli tegu siiski väärt kogemuse ja tubli pingutusega. Respekt! Parima eestlasena saavutas Astrid Mai Barsegjan 12., Ann Valang 13. ning Egle Uljas 15. koha.


takistusjooks

Takistustega ma astikujooks kogub popul a arsust Takistusjooks on tõenäoliselt välja kasvanud militaarsetest treeningutest kaitseväes, kus tuleb sõjalisi olukordi treenida traataia all roomates, tasakaalupoomil kõndides, väikest plankseina ületades jne. Ajapikku on lisandunud heinapallid, võrkredelid, maha laotud rehvid, köiega ronimised nii otse üles kui ka üle väikeste veekogude, jäävannid, rippuvad elektrikarjused, tuletõkked, kruusaämbrid ja muu sarnane. tekst: Meelis Koskaru I fotod: erakogu

E

esti esimene Kõva Mehe Jooks alustas Saunapunktis 2008. aastal vaid 244 osalejaga, kuid on kasvanud mulluse 537 osalejani. Kõva Mehe Jooksu korraldaja Urmo Raiend meenutab, et nad märkasid koos Saunapunkti peremehe Andres Lainestega telerist ja ajakirjandusest mujal maailmas toimuvaid jooksuüritusi, kus püherdati mudas ja ületati takistusi. Ühise mõttetöö tulemusena korraldatigi 2008. aastal Saunapunktis esimene Kõva Mehe Jooks. Osalejate ääretult positiivne tagasiside andis meestele kinnitust, et tegemist on õige asjaga ja nii toimub 25. juunil jooks juba üheksandat korda. „Esimene võistlus oli võrreldes sel aastal korraldatavaga ikka nagu öö ja päev. Distants oli lühem ning takistused olid samuti rohkem looduslikud ja ka väiksemad. Inspiratsiooni erinevate takistuste (autokummide kasutamine, heinapalli virna ehitamine, mudas roomamine jms) rakendamisel saime muidugi mujal maailmas toimunud analoogsetest üritustest,” tõdeb Raiend. Osalejate arvu kasv on olnud märgatav. Mida rohkem osalejaid, seda keerulisem on üritust läbi viia. „Eelmisel aastal tegime kaks starti osalejate

hajutamiseks ja takistuste läbilas- ehitatakse erinevaid takistusi, mida kevõime suurendamiseks. Sel aastal igapäevaelus kindlasti ette ei tule. oleme arvestanud nelja stardiga, Värvikate elamuste otsijate maiusmis jagab osalejad ühtlaselt rajale palal, 9. Icebugi Kõva Mehe Jooksul ja annab võimaluse kõigile osaleja- ootab osalejaid rohkete looduslike ja tele karmi raja läbimisest täit rõõmu spetsiaalselt ehitatud takistustega tunda. Osalejate arvu suurendami- 10 km pikkune atraktiivne rada. Osalesele annab tuge ka teist aastat jätkuv jatele teevad raja läbimise meeldejääkoostöö peatoetaja Icebug Eestiga, valt raskeks läbi jõe ja üle heinapallide tänu kellele on jooksu korraldamiseks virna jooksmine, erinevate veetakisrohkem vahendeid ning on võimalus tuste ületamine ja läbimine, mudas suurendada ka atraktiivsust.” Igal roomamine, torudesse sukeldumine, aastal lisatakse rajale uusi takistusi. tiheda metsatuka läbimine, üle poordi Palju võimalusi annab ka Saunapunkti turnimine jpm. enda asukoht ja sealsed võimalused, näiteks jõe läbimine silla all, erine- Kes siis on vate looduslike ja tehisveekogude kõige kõvem mees? kasutamine, raudteejaama perrooni Kas tippjooksja võidaks erialase ettevalall roomamine jne. Koostöös Cramoga mistusega kaitseväelast, kes on päevast päeva eriharjutustega tegelenud, või võidab ühtlase tasemega kiire mees? Kõva Mehe Jooksu ajalugu annab sellele küsimusele vastates eelise orienteerujatele, kes on harjunud jooksma korraliku kiirusega nõudlikel maastikel. Samas 2011. aastal võitis võistluse Eesti jooksu paremikku kuuluv Sergei Tšerepannikov kõikide orienteerujate ees, pannes oma paremuse maksma just väga kiire jooksuga. Head eeldused kõrgete kohtade saavutamiseks on seega pigem multija seiklusspordi harrastajatel.

48


takistusjooks

Värvikate elamuste otsijate maiuspalal, 9. Icebugi Kõva Mehe Jooksul ootab osalejaid rohkete looduslike ja spetsiaalselt ehitatud takistustega 10 km pikkune atraktiivne rada. Osalejatele teevad raja läbimise meeldejäävalt raskeks läbi jõe ja üle heinapallide virna jooksmine, erinevate veetakistuste ületamine ja läbimine, mudas roomamine, torudesse sukeldumine, tiheda metsatuka läbimine, üle poordi turnimine jpm.

Võistlusi lisandub juurde Koos Icebugi Kõva Mehe Jooksuga on mõeldud juba kolmest jooksust koosneva sarja peale. Muu maailma trendiga sama sammu käib ka Eesti jooksukultuur, kus jooksusõbrad otsivad tavapärastele asfaldijooksudele vaheldust,” ütleb Urmo Raiend. Möödunud aastal lisandus uue võistlusena Vägilase Jooks, mis peetakse Tartumaal Lähte terviseradadel 8 km pikkusel distantsil ligemale 30 erineva takistusega. See aasta lisandub takistusjooksude hulka Weekend Warrior Jõulumäe ja Meie Liigume korraldatav võistlus Tõrva Ekstreemjooks, mis toimub 11. juunil.

2016 aprill – mai

Heiki Rebane, Weekend Wa rri o r i ko rr al d a j a : „Olen osalenud kahel korral Eestis peetaval Kõva Mehe Jooksul ja ühel Vägilase Jooksul, samuti ühe korra Tough Viking Helsingi võistlusel aastal 2014. Kõva Mehe Jooksul on mõlemal aastal tulnud ületada heinapalle, roomata mudas traataia all, korduvalt joosta jõgedes, ronida üle müüritiste ja üle võrgu ning ujuda väikeses tiigis. Soomes peetud Tough Vikingi võistlusel olid kõik takistused hoopis teisest mastist. Esimesena neist tuli kohe 10 meetrit pärast starti läbida ameerika jalgpallimängijate kaitseliini, seejärel

49

ronida ehitusprügiks mõeldud konteinerisse, mis sisaldas jääkuubikutega täidetud külma vett. Veel tuli ronida üle kõrgetest merekonteineritest, hüpata üle põlevate halgude, joosta suurest rambist üles, ujuda korduvalt järves hulpivate vaatide alt läbi, ületada erinevad kaldseinad ning kõige lõpuks läbida ka takistus, mis kannab nimetust 10 000 volti ehk paarikümne meetri pikkune ja viie meetri laiune rippuvate voolu all olevate juhtmetega kaetud ala, kus küljelt kasteti kõiki osalisi veekahuriga. Kokku oli 12 km peale 15 erinevat takistust.”


varustus

Millega joosta maastikul? tekst: Martin Meri I foto: Icebug

E

estiski populaarsust koguvad maastikujooksud, mida muu maailm tunneb trail running’u nime all, pakuvad osalejatele emotsioone looduses jooksmisest ja võimaldavad avastada uusi ning senitundmatuid radasid. Seiklussportlased ja orienteerujad moodustavad seni maastikujooksjate põhilise osalejaskonna, kuid uute maastikujooksude tekkega on selgelt näha trendi, et eelistatakse linnatänavatel ja kergliiklusteedel treenimise asemel joosta looduses – nii metsaradadel kui lihtsalt metsas. Nii nagu jalgrattaid on kahte sorti – maastiku- ja maanteerattad, on ka jalatsivalik analoogne. Asfaldil jookse teedele mõeldud jalatsiga ja maastikujooksuks vali just selleks mõeldud jalatsid.

Mis vahe on maastikujalatsitel ja asfaldijalatsitel? Kõva pinnasega metsarajal jooksmiseks võib sobida ka tavaline jooksujalats või lihtsalt natuke reljeefsema tallamustriga lihtne maastikujalats. Kui aga hing ihkab joosta seal, kus radasid pole, siis tuleb jalatsivalikul silmas pidada lisaks piisavale tallamustrile ka seda, et sel oleks vastupidav ja tugev pealiskangas. Pealismaterjali tugevus on oluline, et kaitsta jalgu metsas leiduvate teravate okste eest. Kõrges ja märjas rohus joostes on oht, et jalad saavad märjaks ja selle vältimiseks peaks jalatsi pealne kangas olema veekindel või vetthülgav, oluline on ka see, et jalats tervikuna ei muutuks märjaks saades raskeks takistades niiviisi mõnusat jooksmist.

Jalatsid maastikule Rootsi ettevõte Icebug on oma maastikujooksu jalatsitega jooksusõpru rõõmustanud juba veerand sajandit. Aastatuhande algul Rootsis alustanud ettevõtte missiooniks on valmistada jalatseid millel oleks ülim maapinnaga haakuvus igasugustes oludes ja millega saaks joosta kõikjal kus radasid pole tehes neist jalatsitest ideaalse valiku maastikul jooksjatele. Omale sobiva mudeli leiavad nii orienteerujad,

50

seiklussportlased kui rogainijad. Välja on tuldud koguni spetsiaalse mudeliga maailmas (ja ka Eestis) suurt populaarsust võitnud takistusjooksude tarbeks. Icebug jooksujalatsid sobivad nii treeninguks, kui võistlemiseks.

Icebugi jalatsid teeb eriliseks lisaks enneolematult heale haarduvusele nende äärmiselt hea vetthülgavus – kattematerjalid on vetthülgavad ja vahetald suletud pooridega. Tulemuseks see, et ka märg jalats ei ima vett säilitades oma kerge kaalu! Olgu siis pinnaseks vihmamärgade juurikatega metsarada, kuiv asfalt või libe kivine pinnas – Icebugi ainulaadne tallamuster ja eriline kummisegu tagab kõikjal hea haarduvuse. Hästi painduvad vahetallad järgivad jala loomulikku liikumist ja aitavad kohaneda konarliku pinnasega. Kattematerjalide vetthülgavus ja vahetalla suletud poorid tagavad jalatsi kerge kaalu ka märgades tingimustes.


2016 aprill – mai

51


sparta

Teist kevadet järjest liitus paarkümmend jooksuhuvilist Sparta maratonigrupiga, et asjatundjate juhendamisel senisest paremini SEB Tallinna maratoniks ja poolmaratoniks valmistuda.

A

lla Ivanova unistas kaua maratoni läbimisest, kuid lükkas teostamist aina edasi, sest 42,195-kilomeetrine distants tundus pöörase pingutusena. Eesmärgist lähtuvalt koostatud jõukohane treeningukava, Sparta treenerid ja mõttekaaslastega koos harjutamine aitasid tal aga peagi aukartusest jagu saada. „Eesmärgi poole püüdlemine oli jagatud hoomatavateks vaheetappideks. Kõik tundus järsku võimalik ja lausa lihtne. Soovid õppida viiulimängu – astud muusikakooli, soovid hästi süüa teha – lähed kokanduskursustele, soovid läbida maratoni – liitud maratonigrupiga,” rääkis Alla Ivanova, kes läbis möödunud sügisel esimese maratoni ajaga 4:25. Nagu spordis ikka, tekkis harrastajatel väikeseid terviseprobleeme ja tagasilööke, kuid septembris täitsid kõik püstitatud eesmärgi. Kes läbis esimese maratoni, kes parandas isiklikku rekordit. Poole aastaga jõuab end maratoni ja poolmaratoni läbimiseks ette valmistada ka päris algaja. Ivanovast kaks minutit hiljem SEB Tallinna maratoni lõpetanud Anni Adamson eeldas enne valmistumist, et oluline on koguda jooksukilomeetreid, kuid sai ühistreeningutel selgeks, et läbimõeldud harjutamine ei tähenda üksluist jooksumahu suurendamist. „Kõige olulisem on treeningute süsteemne ja teadlik planeerimine. Mind juhendas Toomas Tarm, kelle käe all harjutan edasi,” nentis ta.

tekst: Toomas Tarm foto: Mati Hiis

Viis-kuus kahetunnist jooksu loovad eelduse, et maraton edukalt läbida. Mitmed tublid harrastajad, kes meie grupiga ühinesid, olid harjutanud ühekülgselt. Nad on jooksnud kolm kuni neli korda nädalas sarnase tempo ja pikkusega distantsi. Sel juhul aga teatud tasemest arengut ei toimu. Kui harrastaja tahab parandada oma võistlustulemust, siis ei pea ta tingimata suurendama treeningute arvu ega kestust. Arengut soodustab, kui joosta eri tempo ja pikkusega distantse.

Areng suurendab enesekindlust Ka sel kevadel on gruppi tulnud erineva ettevalmistustaseme ja eri võimetega jooksjad, aga neid kõiki liidab see, et nad armastavad jooksmist, soovivad end arendada ja eesmärki täita. Seitse maratoni lõpetanud Lauri Pihlakul on juba ühtlane tase (3:10–3:14). Ta on järk-järgult koormust suurendanud, kuid iseseisvalt teadmisi hankides ja kava koostades pole ometi edasiminekut. Pihlak loodab, et Sparta ühistreeningud annavad uue hingamise ja ta ületab ihaldatud eesmärgi – alistab kolme tunni. „Katsun selleks teha kõik, et see tulemus saavutada,” lausus ta. Iga grupi liige saab individuaalse treeningukava, mida

52

TREENIME sügiseseks


sparta

Annika Veisson (fotol vasakul) ja Triin Krull jooksevad Sparta treeningul.

Ü H I S E LT maratoniks

Ühistreeningul on kavas soojendus­ võimlemine, jooksu- ja hüppeharjutused ning kiirendused. järgides harjutab teadlikumalt ja tõhusamalt kui varem. Nädalas on kaks ühistreeningut, treener on valmis telefoni teel või e-kirjaga nõu andma. Alguses paneme üpris suurt rõhku jooksu- ja hüppeharjutustele ning rütmijooksudele, mida iseseisvalt piisavalt ei tehta. Suvel suureneb erialase jooksutreeningu osakaal. Annika Veisson (29) meenutas, et käis lapsepõlves tantsimas, ujus ja suusatas. Kuid kehalise kasvatuse tunnid, kus mingil perioodil mängiti palju rahvastepalli, tegid lõpuks spordi vastumeelseks. Uuesti avastas ta treeninguhasardi Venemaal Voroneži ülikoolis. „Elasime ühiselamus, kus polnud sooja vett. Ostsin spordiklubi kaardi, et saaksin seal pesta ja saunas käia. Kaart soetatud, otsustasin ka mõnd treeningut proovida. Lõpuks käisin seal iga päev, proovisin ära kõik trennid – ühel päeval jõud, teisel kardio, kolmandal venitused. Minu spordihirm kadus ja muutusin spordipõlgurist trennihulluks.” Jooksma hakkas Veisson pärast kahe lapse sündi. „Alguses jooksin valesti – üle kanna ning põrutuse tõttu tekkis põlvedes valu. Vaatasin jooksutehnika videoid ja probleem kadus kohe, kui jalgu teisiti maha panin,” rääkis ta. Annika Veissonil on juba mõnenädalase harjutamisega tekkinud usk, et ta suudab septembris läbida 21,1 kilomeetrit ajaga 2:10. „Kui treeninguid alustasin, oli minu keskmine tempo kaheksa minutit kilomeetri kohta. Nüüd on keskmine kilomeetrikiirus juba kuus minutit ja mõnikord jooksen kilomeetri isegi viie minutiga. Pean tunnistama, et kava on oodatust paremini mõjunud,” nentis ta.

Mitmekülgsete treeningute kasulikkus Kaheksandast eluaastast saadik sportinud Triin Krull (35) on tänu ujumisele, suusatamisele ja triatloniharrastusele saanud korraliku vastupidavuse alusmüüri. Ta on küll võistelnud poolmaratonis, kuid soov joosta maratoni tekitas palju küsimusi: „Kas oskaksin piisavalt targalt treenida? Kas 2016 APRILL – MAI

53

suudaksin võistlusel jõuvarusid õigesti hinnata ja samas tunneksin rõõmu maratoni esmakordsest läbimisest?” Krull jätkas: „Eeldasin, et maratoniks treenimine tähendab väga pikki jookse. Kuid jooksuharjutused, lõigujooksud ja üldkehaline treening on aidanud ühe kuuga laduda üsnagi tugeva vundamendi, mis aitab pikkadel distantsidel paremini vastu pidada.” Pikk jooks on treeningukava osa, kuid seda kiputakse vahel üle tähtsustama. Oletatakse, et pikk treening peab olema vähemalt 30 kilomeetrit. Targem on mõõta pikka jooksu ajaliselt. Üle kahe tunni ma tavaliselt harrastaja plaani ei pane. Oluline on korrapärane harjutamine. Ettevalmistusperioodil võiks pikk jooks olla kavas iga nädal, suvel üle nädala. Viis-kuus kahetunnist jooksu loovad eelduse, et maraton edukalt läbida. Triin Krullile meeldib see, et kuigi gruppi kuuluvad erineva treenituse ja erisuguste võimetega harrastajad, tehakse koos tehnikatreeninguid, mis on nauditavad. „Areng on juba näha: mu keskmine kilomeetrikiirus on tõusnud ja pulsisagedus samal ajal vähenenud,” sõnas ta. Jooksutulemusi ei saa parandada üksnes nii, kui jooksu intensiivsust või mahtu tõsta, vaid treeninguid tuleks ka mitmekesistada. Sageli kiputakse liiga palju treenima. Viime grupis läbi ka teooriatunde, kus õpetame, kuidas ise treeninguid juhtida ja planeerida. „Suurim muutus on olnud see, et treeningud on varasemast mitmekülgsemad. Kuigi kontrollvõistlusi pole veel teinud, tunnen, et muudatused treeningutes on juba mõne nädalaga mõju avaldanud,” tõdes Lauri Pihlak. Ühistreeningul on kavas soojendusvõimlemine, jooksu- ja hüppeharjutused ning kiirendused. Kui neid kord nädalas pika perioodi vältel teha, paranevad nii jooksutehnika, keha koordinatsioon kui ka painduvus ja liigeste liikuvus, pikeneb samm ning väheneb vigastuseoht. Vastupidavus on jooksus väga oluline, aga viga oleks pöörata tähelepanu ainult vastupidavuse arendamisele.


maratonide kogujad

Mullu läbis kolm eestlast üle

40

m a r at o n i ! tekst: Meelis Koskaru | fotod: Sportfoto

Leili T e eväl i : Leili Teevälja esimene jooksuüritus toimus 1983. aastal Viljandi järvejooksul, mis on jäänud tema kohustuslikuks spordivõistluseks siiamaani – ta on sellest osa võtnud 34 korda ja kavatseb traditsiooni jätkata, kuni jalad kannavad. Kui algus tehtud, tekkis jooksu vastu suurem huvi, kuna tulemused paranesid. Ta saavutas maratonijooksus Eesti meistritiitli ja jooksis väheste spordivõistluste juures kuni 1999. aastani 23 maratoni. Tolle Rakvere maratoni aeg oli Leilil 3:48, ta oli siis 52-aastane ja tulemused langesid. 2010. aastal toimus SEB Tallinna maraton, jooksubuum hakkas vallutama Eestit ja Leiligi unistas salaja veel kord proovida pikemat maad, läbis selle maratoni ajaga alla viie tunni, oli õnnelik ning jällegi vallutas teda liikumisvabadus. Algas justkui uuestisünd. 2012 liitus ta Jooksupartneri toreda seltskonnaga ja osales Viini maratonil. Talle pandi kaela suurmaratoni medal – sellist kogemust tal varem veel polnud ja huvi paisus

„Minu elustiil on liikumine ja enese proovilepanek: kui palju suudan just vanust arvestades, miski pole lõpmatu.“

45

m a r at o n i

tasapisi suuremaks. Leili läbis ridamisi kodumaratone ja välismaratone, kuni jõudis mullu 45. läbitud maratonini. Tema jooksukalendrisse lisandus mitu uut üritust. Näiteks Tondiraba sisemaraton, Saku maraton, Karumaraton Saaremaal ja Kihnu maraton. Detsembris tulid juurde Kubija 42,2 km ja Vändra talvemaratonid kolmel päeval järjest. Kõik oma soojamaareisid kohandab ta sihtriigis toimuva maratoniga. „Minu elustiil on liikumine ja enese proovilepanek: kui palju suudan just vanust arvestades, miski pole lõpmatu. Jooksen ning valin kohti ja maid, mis tunduvad huvitavad, mingit eesmärki paika ei sea, teen, kuni meeldib ja tunnen sellest rõõmu. Kunagi oli suur eesmärk saada 100 maratoni tehtud ja nüüd rühin tasa edasi 150 peale.” Praegu on see number Leilil kohe täitumas. „See pole tähis, aga 200 oleks ahvatlus – kes teeb, see jõuab. Erilist valmistamist jooksudeks enam pole, lähen ju ainult läbima, tähtis on muidugi mahtuda korraldajate seatud ajalimiiti, vaja on sellega toime tulla. Jooksude vahepäevadel osalen Fitnessi treeningutundides ning jälgin toitumist, pole vaja organismi liigse ja mittevajalikuga koormata. Arvan, et minu tervis on hea ja suuremaid vigastusi pole. Jooksumaratoni raskeim osa on reisi planeerimine, aeg, koht ja õigeaegne

54

stardijoonel olemine. Kergeim osa on see, kui lõpujoon saab ületatud ja medal kaelas. Eelistan kodumaratone ja kui vaba aega jääb, valin huvitavaid välisjookse. Selles eas piisab taastumiseks 6–8 päevast, kuna lähen tegema oma võimete kohaselt, kerge energiavaruga.”


maratonide kogujad

Kui arvestada, et kalendriaastas on 52 nädalat, siis olid kolm Eesti maratonikogujat mullu stardijoonel pea igal Eestis toimunud maratonil ja lisaks noppisid kümmekond starti ka välismaratonidelt. Kogutud maratonide arvult eristusid nad teistest siinsetest maratonikogujatest selgelt, kuna järgmistel jooksjatel oli vastav näit juba alla 30. Kusjuures alles mõned aastad tagasi lugesime heaks saavutuseks üle 10 maratoni aastas ja üle 20 oli märkimisväärne edusamm. Proovige joosta elus üks maraton – väärite kindlasti kiitust, et hakkama saite! Aga 52 nädalaga 45, 43 või 42 maratoni? Leili Teeväli, Joel Tints ja Rein Pärn said sellega eelmisel aastal edukalt hakkama.

E

estlaste saavutus on seda hinnatavam, et kõik need võistlused eeldavad reisiaega ja -kulusid muude tööde ja toimetuste kõrvalt. Lisame veel selgituseks, et nende kolme maratonikoguja isiklikud maratonirekordid on väga

Jo el Tin ts:

43

Joel Tints on vahelduva eduga harras-

tanud erinevaid alasid. Ta alustas kooliajal, kui 8. klassi lõpus otsustas naabripoisiga suitsetamise maha jätta ja hakkas jooksmas käima. Jooks sobis ja nii need distantsid ka pikemaks läksid. Sõjaväes oli Joel Tallinnas koos selliste spordimeestega nagu Urmas Sõõrumaa ja Ralf Neemlaid. Kuna nemad olid spordiroodus ja treenisid teisi, siis tehti ka trenni tihti koos ja huvi süvenes. Joel on osalenud Tartu suusamaratonil 18 korda ning Estoloppeti ja Worldloppeti sarjades. Samuti on ta osalenud rattamaratonide sarjas Eestis. Esimene eesmärk Joeli maratonikogumise hulluses oli jõuda 100 maratonini, mis sai täidetud ning järgmine samm võiks olla 200 klubisse kuulumine. Nüüdseks on ta kokku läbinud 163 maratoni. Eelmise aasta maratonide kohta räägib mees, et see nädalast nädalasse maratonide läbimine annab hea enesetunde, mis kestab päris mitu päeva, ja nii ta ootabki järgmist nädalavahetust, et järgmine maraton läbida. „Ma ei ole seadnud endale mingeid pikki eesmärke ja nii registreerin ma ka ennast jooksudele küllalt viimasel hetkel. Kui tervis lubab ja midagi ei juhtu, siis küllap on ka 300 maratoni reaalne. Igal juhul pole minu eesmärk nädalas kolm maratoni läbida nii, et aastas tuleks arvuks 150 – nii nagu mõnel Soome jooksjal. Nädalas

2016 aprill – mai

heast klassist – Joeli maratonirekord on 2:43.26, Leili on 42,195 km läbinud ajaga 3:14.00 ja Rein ajaga 3:22.18, kusjuures Rein jooksis esimese maratoni alles 49-aastaselt ja on nüüdseks jõudnud joosta veidi üle 300 maratoni. Tänavu on nende kolme turjale mõned

m a r ato n i

ühe maratoni läbimine tundub küll täitsa normaalne olevat. See ei tähenda, et ma püüaksin 2016. aastal 52 maratoni joosta. Kuna see on elustiili osa, siis ei peagi selleks eriliselt valmistuma. Paar aastat läbisin maratone nii, et vahepealsel ajal ei teinud midagi. Viimasel aastal püüdsin ka nädala sees paar korda jooksmas käia, et liigesed paremas seisus hoida. Kuna mul on oma firma, siis regulaarsest treeningukavast rääkida pole mõtet. Teen nii, nagu saan ning maratone käin ka ainult läbimas, ma ei sunni ennast kiiremini ja paremaid aegu jooksma. Kindlasti on väga tore reisida eksootilistesse riikidesse, kus saab joosta maratoni, kuid praktilisem on seda teha kohapeal või meie lähiümbruses.” Taastumiseks toimib Joeli puhul kõige paremini lihtne puhkepäev. Ta püüab mõned kilomeetrid jalutada ja paar päeva hiljem ka

Taastumiseks toimib Joeli puhul kõige paremini lihtne puhkepäev. Ta püüab mõned kilomeetrid jalutada ja paar päeva hiljem ka joosta. 55 55

eluaastad juurde lisandunud ning teiste jooksjatega nad enam aja- ega kohavõrdluses ei konkureeri, vaid jooksevad rahulikult ja enesetunde järgi. Reinul on praeguseks vanust 75, Leilil 69 ja Joelil 52.

joosta. Pärast jooksu teeb ta väikese sauna, võtab mõne õlle ja lihtsalt puhkab. Soojal ajal sõidab Joel maratonijärgsel päeval mõned tunnid jalgrattaga ja t e e b ve n i t u s harjutusi. Joel korraldab Vändra maratoni, Mispo maastikumaratoni ja Mispo talvemaratone ning toetab oma kohaloluga teisi maratone senikaua, kuni tervis on korras.


42

maratonide koguja

Rein Pär n :

Rein Pärn alustas jooksuharrastusega alles 46-aastaselt ja läbis esimese jooksumaratoni 49-aastaselt. Alguses olid suusamaratonid ja seoses tollase Tartu kolmiküritusega lisandus jooks ja ratas. Kuni 100. maratonini polnud tal mingit plaani nii palju maratone läbida, kuid pärast seda tekkis pisike auahnus neid koguma hakata. „Kui mitte kvaliteediks, siis vähemalt kvantiteediks olin võimeline. Häid tulemusi polnud mul ju enam loota. Selleks alustasin liiga hilja.” Mulluse kohta räägib Rein, et algul oli tal eesmärk joosta niipalju, kui suudab. Kui maratone kogunes üle 30, tekkis mõte ületada 40 piir. Aasta lõpuni jäi aega küllaldaselt. Mees tegi elu huvitavaks, ühitades jooksmise reisimisega. Viimasel ajal on tal reisimine jäänud tagaplaanile, jäänud on ainult jooks. Põhiliselt on tal vajadus ennast liigutada ja kombata allesjäänud võimeid. Soov midagi korda saata ning tõestada endale, et ta on veel olemas. Eesmärk? „Aastas 52 on mulle vist liiast. Nii bioloogilisest kui ka materiaalsest seisukohast. Aga kui oleks korralik sponsor, saaks ehk hakkama. Eks 300 maratoni sooviks läbida. Jaksu veel on, ju see ka õnnestub.” Muide, Rein läbis oma 300. jooksumaratoni 6. märtsil 2016 Rakvere talvemaratonil. Võistluseks ta neid maratone ei nimeta – on

m ar at o n i Raskem hetk on Reinul stardihommikul: „Jälle tuleb tõusta! Ilm ka kehvavõitu. Magaks parema meelega”. Aga kui oled juba stardikaare all, kaovad kõik niisugused mõtted. lihtsalt järjekordsed stardid. Ja nendeks ta eriliselt ei valmistu. Nii sagedaste startide puhul on see ju mõttetu. Iga start on kui järjekordne treening. Toitudes püüab ta jälgida, et ei lisanduks liigseid kilogramme. Muidugi on paar päeva enne starti toit kaloririkkam – põhiliselt süsivesikud. Raskem hetk on Reinul stardihommikul: „Jälle tuleb tõusta! Ilm ka kehvavõitu. Magaks parema meelega”. Aga kui oled juba stardikaare all, kaovad kõik niisugused mõtted. Algab eneseületus ja võitlus kellaga. Kindlasti füüsiliselt kõige raskem on läbida need 42,195 kilomeetrit, eriti viimased. Pingutus on küllaldane. Eks on ka psüühilised probleemid. Olla rajal neli tundi ei tekitanud erilisi raskusi. Kui aeg ületas juba viie tunni piiri, tekib mingil määral tüdimus. Lähenedes aga kuuele tunnile, hakkas häirima teadmine, et olen rajal üksinda. Teised ammu juba lõpetanud! Kahjuks on meil jooksmas väga vähe minu tasemega (5,5–6 tundi) jooksjaid. Kõige kergem osa on medali kaelasaamise hetkel. Ja saunas või vannis.” Tema lemmikmaratonid on Tallinn ja Riia, kus lausa peab kohal olema. Tallinna omad on ta kõik läbinud, Riia maratonidest jääb kaks puudu.

56


varustus

Suunto Ambit3 Vertical

.

annab sinu treeningutele ve r t i k a a l s e m õ õ t m e Soome tootja esmaklassilistest randmekompuutritest oleme varemgi kirjutanud. Seekord vaatame, mida kujutab endast Suunto sportlike kellade uusim liige – Ambit3 Vertical. tekst: Martin Meri I foto: Suunto

S

uunto Ambit3 nime kandvate spordikellade perekond koosnes seni kolmest tootest: Ambit3 Run (sihtrühmaks jooksjad), Ambit3 Sport (sihtrühmaks multisportlased, kes tegelevad mitme alaga, sealhulgas triatleedid) ja Ambit3 Peak (mudelipere lipulaev). Mida uut peidab endas Vertical ja mille poolest see senistest erineb? Kella karbist välja võttes torkab kõige esimesena välimuse juures silma see, et kella korpusel puudub välja-

2016 aprill – mai

ulatuv jäik plastist GPS-antenni nina, mis kõigil muudel Ambit3 mudelitel on olemas. See on Verticalil osavalt (ja nähtamatult) paigutatud korpust ümbritseva võru sisse. Antenni puudumine teeb kella märksa elegantsemaks ja see sobib ka väiksemale randmele või vastupidi suurema randme korral ei osutu plastist nina segavaks, vaid kell istub ümber randme tihkelt ja kindlalt. Lisaks kergelt uuenenud välimusele peitub nimelaiendi Vertical taga siiski toote põhiline uuendus: nimelt on see mõeldud jälgimaks oma läbitud ja planeeritava raja kõrguse graafikut reaalajas ning pidamaks igapäevast päevikut läbitud tõusumeetrite kohta ehk teisisõnu – võimaldab jälgida oma vertikaalset liikumist ja pidada sellekohast logi. Teistest Ambit3 sarja kelladest erinevalt on Ambit3 Verticalil ka vibratsiooniga märguanded. Lisaks eeltoodule ühendab Ambit3 Vertical endas kõike, mida vajad seiklemiseks ja sportimiseks – navigeerimine,

57

baromeetriga kõrguse mõõtmine, kiirus, distants, pulss ja lisafunktsioonid jooksmise, jalgrattasõidu ja ujumise jaoks. Eraldi funktsioon on multispordi ehk mitut erinevat spordiala sisaldava treeningu jaoks. Kõigele lisaks jälgib igapäevast liikumist aktiivsusmonitor, andes vahetut tagasisidet ja pakkudes ülevaadet oma päevase aktiivsuse kohta. Nagu moodsale nutikale kellale kohane, on ka Verticali võimalik nutitelefoniga ühendada Suunto Movescounti rakenduse kaudu, mis annab kellale lisaväärtust, võimaldades oma treeninguid kiirelt ja lihtsalt veebikeskkonda jagada, neist põhjalikumat ja selgemat ülevaadet saada ning läbi rakenduse ka kella seadistada. Vertical on saadaval koguni neljas värvitoonis (laimiroheline, must, valge ja sinine), seega on suur tõenäosus, et igaüks leiab omale sobiva värvi. Tasub mainida, et toode on disainitud, valmistatud ja testitud Soomes.


Miss Raplamaa 2016

Nele Randpere kutsub

IV Rapla Selveri Suurjooks

IV RAPLA SELVERI SUURJOOKS Pühapäeval, 5. juunil 2016

10 km jooks • 5 km jooks ja kepikõnd • lastejooksud

Start ja finiš Rapla Selveri ees parklas

Regis tr ja lisa eerimine info:

4

rapla

Rapla Selveri

selve

Ole kohal! Jookseme koos!

rijook

58

s.ee


2016 aprill – mai

59


seiklussport

Pane enda vastupidavus proovile koos võistkonnaga! Kui enamik harrastussportlaste vastupidavusaladest on oma olemuselt individuaalalad, siis tegelikult on soovijail võimalik end proovile panna ka koos võistkonnaga. Eestis on suurt populaarsust kogunud seiklussport ja rogain, kus saab end koos võistkonnaga proovile panna ning oma vastupidavust ja orienteerumisoskust arendada. tekst: Martin Meri I fotod: Meelis Toom

T

raditsioonilistel suusa-, ratta- ja jooksumaratonidel on igaüks ise enda eest väljas. Sõprade-tuttavatega on lobisemiseks aega vaid stardis ja finišis. Kui soovid vaheldust ratta- ja jooksuvõistlustele, sest need on liiga üksluiseks muutunud, siis seiklussport või rogain on suurepärased ja tõeliselt mitmekülgsed liikumisviisid. Lisaks füüsilisele ja vaimsele proovilepanekule on võimalik komplekteerida ka sõpradest-tuttavatest võistkond või osaleda kogu perega. Rogain on võistkondlik orienteerumismatk, mille eesmärgiks on kontrollaja jooksul koguda võimalikult suur punktisumma maastikule paigutatud kontrollpunktide läbimisest, kusjuures kontrollpunktide väärtus on erinev, sõltudes asukohast ja tehnilisest keerukusest. Seiklussport, multisport – heal lapsel mitu nime – paneb proovile eelkõige füüsilise vastupidavuse ja vaimse võimekuse. Pikad tunnid liikumist mõjuvad võistlusmoraalile ja fookus hajub, kuid sellega kaaseneb kohe

oht õigelt rajalt eksida. Lihvida saab ka meeskonnatöö oskusi, sest liikuda tuleb koos ja võistkond on just nii tugev kui on selle kõige nõrgem lüli. Vaja on ka võimet kiiresti otsustades probleeme lahendada, sest vastasel korral jääks eesmärk täitmata. Ja taluvuspiiri, et valestiläinut ikka ja jälle uuesti alustada, näiteks punkti otsides eksinuna tagasi tuttavasse

60

kohta minna, sest selleta metsast välja ei pääse.

Xdream annab lisaks koormusele ka elamuse Seiklusspordis on Eesti suurim ja vanim sari Xdream. Tegemist on neljast osavõistlusest koosneva sarjaga,


kus kolmeliikmelised võistkonnad, liikudes jalgsi, jalgrataste, kanuuga ja rulluiskudel, läbivad maastikule paigutatud kontrollpunktid ning sooritavad lisaülesanded. Xdream on võistkondlik seiklusvõistlus – siin ei loe, mis on sinu maratoni isiklik rekord või mitmes oled olnud mõnel maastikuratta maratonil. Targa ja oskusliku tegutsemise korral on võimalik ka aeglaselt kulgedes endast hulga kiire-

2016 aprill – mai

maid edestada – see teebki elamuse niivõrd nauditavaks. Võistluse teevad seikluslikuks lisaülesanded, mida on seinast seina: pusle kokkupanek, kivide veeretamine, köiega laskumine, maaalune orienteerumine kaevandusešahtis, siseorienteerumine mahajäetud hoonetes, kotisjooks, puu otsa ronimine, võistlusreeglite tundmise test, sõjaväe treeningraja läbimine ja palju muud. Paljude osalejate meelest on

61

nad tänu sarjale sattunud sellistesse paikadesse, kuhu nad muidu mitte kunagi ei satuks. Elamus, ilus Eestimaa ning mõnusalt ja vaheldusrikkalt veedetud päev vabas õhus on kindlasti Xdreami trump kõikide teiste liikumisüritustega võrreldes. Ja mis saab olla veel parem, kui saad selle päeva jooksul liikuda erineval viisil ning just enda ja võistkonna võimete kohaselt.


Klubi Tartu Maraton

INDREK 21. VEEBRUARIL OLI REA

TA R T U M A R AT O N I S Tartu Maratoni Kuubiku võistlussari algas tänavu tagasilöögiga, kui kesiste ilmaolude tõttu jäi ära suusamaraton. Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees ja maratoni peakorraldaja Indrek Kelk tunnistab tagantjärele, et maratonipäeval olnuks vähemalt osaliselt raja läbimine võimalik. Samuti puudutame alljärgnevas loos põgusalt Kuubiku sarja punktisüsteemi muudatusi. tekst: Ants Põldoja I fotod: Sportfoto

I

ndrek Kelgul on juhtunut kindlasti ebameeldiv meenutada, kuid ta tunnistab ausalt: „21. veebruaril oli reaalsus selline, et Tartu Maratoni saanuks sõita vähemalt Matult Paluni, aga võib-olla isegi Otepäält Paluni.” Kelk usub, et teda mõistetakse paremini, kui ta ausalt selgitab ega hakka vassima, et sõita poleks niikuinii saanud. „Ennast puhtaks pesta pole mõtet,” ütleb Kelk, ent samas möönab, et maratoni ärajätmise otsus oli vähemalt tegemise hetkel loogiline.

Indrek Kelk

Lootusetu seis nädal enne maratoni „Esimesed positiivsed muutused rajal ilmnesid alles ööl vastu 17. veebruari ehk neli päeva enne maratoni,” rääkis Kelk. „Lund oli sadanud varem juurde, ent sel ööl jäätus ära ja vesi ei tulnud enam läbi rajapõhja. Nii oli loodud pinnas, millele saanuks ehitada vähemalt osalise raja.” Paraku on Tartu maratoni toimumise otsus alati tehtud varem – viimane aeg traditsiooniliselt maratoninädala esmaspäev ehk tänavu 15. veebruar. „Seekord tegime otsuse eelmisel reedel, mis tundus paljudele varajane. Ent tollal oli olukord päris lootusetu. Kui oleksime venitanud 15. veebruarini, olnuks otsus ikka sama. Kahjuks ei lisanud optimismi ka ilmateade, mis seekord täppi ei läinud,” rääkis Kelk. Kelgu sõnul olnuks maratoni välja-

62


Klubi Tartu Maraton

K KELK: ALSUS STELLINE, ET

I S A A N U K S S Õ I TA kuulutamine õnnemäng. „Vahe on ka selles, et kas sa võitled raja säilitamise eest ja püüad riskida või oled hoopis teises olukorras, kus rada pole, aga loodad, et loodus selle annab. Riski kriteeriumid on neil juhtudel erinevad,” nentis Kelk. Kõik teised Estoloppeti maratonisarja võistlused tänavu toimusid, kuid paljudel juhtudel kuulutati välja uus kuupäev. „Kümneid kordi väiksema mastaabiga üritusi on võimalik siia-sinna liigutada ja otsuseid 4-5 päeva enne starti muuta,” selgitas Kelk. Paraku on Tartu maraton rahvusvahelises kalendris ning sellise võistluse hiline nihutamine pole võimalik.

Kuna arvesse läheb nüüd viiest alast neli, siis need, kes soovivad kõrges mängus kaasa rääkida, peavad sihtima ka vähem populaarsete alade, nagu rulluisumaratoni (paljudele osalejatele veel võõras) või linnamaratoni (paljudele liiga pikk distants) läbimist. oleks meil ilma järsu paranemise korral kohe võimalus kiireteks muutusteks, sest toimumine on ju välja kuulutatud.” Muide, Tšehhimaa maratonil tehtigi tänavu selline otsus, et see läbiti väikestel ringidel. Kokkuvõttes leidis Kelk, et sõnaga „ebaõnn” on tänavust olukorda kõige õigem iseloomustada. „Minu korraldamise ajal on võistlus nüüdseks ära jäänud viis korda. Kuid alles tänavu oli esimest korda selline reaalsus, et midagi oleksime saanud teha. Varasemal neljal juhul polnud õigel päeval lootustki,” pajatas Kelk. Kelk meenutas, et vana kooli mehed on sarnast juhtumit täheldanud 1988. aastal. Tookord oli maraton üle kümne aasta järjest toimunud ja siis võeti vastu otsus, et ebakvaliteetsel rajal ei hakka proovima.

Varuvariandi võimalus „Olnuks siiski üks variant, mille puhul oleksime saanud maratoni välja kuulutada,” ütles Kelk. „Kui olnuksime valmis suusatama Tartu maratoni Tehvandi väikestel ringidel, siis jõudnuks viimastel päevadel ka nii palju muuta, et oleksime sõidu Otepää–Palu marsruudile üle viinud.”

„Tegime registreerunute seas kiirküsitluse, kas nad oleksid nõus sõitma maratoni väikestel ringidel. 80% vastas, et parem jätame ära, kui sellisel kujul teeme.“ Miks sellist varuvarianti ei kasutatud, sellele on Kelgul samuti vastus olemas. „Tegime registreerunute seas kiirküsitluse, kas nad oleksid nõus sõitma maratoni väikestel ringidel. 80% vastas, et parem jätame ära, kui sellisel kujul teeme. Tagantjärele olen siiski mõelnud, et edaspidi võiks – eriti arvestades Eesti muutlikku talveilma – sellise võimaluse säilitada, sest siis

2016 APRILL – MAI

63

Kuubiku arvestuse uus seis Selge on see, et kui üks ala, millel suurem väärtus (punktid korrutatakse 1,05-ga) ja pealegi kogu sarja nimiala, jääb ära, muutuvad ka Kuubiku arvestuse osalejate võimalused: ühele on suusamaratoni ärajäämine suur löök, aga mõnele teisele tekitab suuremaid võimalusi kõrgele kohale kerkida. Kuna arvesse läheb nüüd viiest alast neli, siis need, kes soovivad kõrges mängus kaasa rääkida, peavad sihtima ka vähem populaarsete alade, nagu rulluisumaratoni (paljudele osalejatele veel võõras) või linnamaratoni (paljudele liiga pikk distants) läbimist. Kelgu sõnul tuleb Kuubiku unikaalsete osalejate arv tänavu mullusest väiksem, sest küllaltki palju (näiteks ka 1500 välismaalast) on neid, kes ainult suusamaratoni sõidavad. Kuidas aga mõjutab ühe ala ärajäämine neljal alal osalejate arvu? „Mõnel pole pärast suusamaratoni ärajäämist enam motivatsiooni,” märkis Kelk. „Teisalt on jooksu- või rattaspetsialistidel paremad võimalused koondarvestuses kaasa rääkida ning nemad pingutavad nüüd võib-olla rohkemgi.” Kelgu arvates avaldab Kuubikule positiivset mõju ka


K l uTbai r Tt u a rM t ua rMa at o r ant o n

Kelgu sõnul olnuks maratoni väljakuulutamine õnnemäng. „Vahe on ka selles, et kas sa võitled raja säilitamise eest ja püüad riskida või oled hoopis olukorras, kus rada pole, aga loodad, et loodus selle annab. Riski kriteeriumid on neil juhtudel erinevad,“ nentis Kelk.

võimalus kasutada suusamaratoni pool osavõtumaksu järgmistest etappidest osavõtule. „Seni on kümme korda rohkem neid, kes raha uuele alale üle kandsid, kui neid, kes summa tagasi küsisid,” märkis Kelk. Favoriitide puhul võivad toimuda muutused, kuid tiitlikaitsja Kert Keskpaik on Kelgu arvates ka tänavu soosik. „Kuigi suusamaraton olnuks Keskpaiga tugevuselt teine ala, on nüüd rulluisumaratoni võimaliku võidu eest saadavad 1100 punkti suurema kaaluga ja nii oleks talle raske vastu saada. Meil on ka traditsioon, et kes sarjas ühe üldvõidu saab, võidab veel. Margus Püvi ja Rait Pallo on mitmekordsed võitjad ning Allar Soo sai samuti kaks esikohta järjest,” tõi Kelk näite. Teise muutuse toob kaasa lühemate distantside kaalu vähendamine üldarvestuses. Kui seni moodustas lühema distantsi tulemus võrreldes pikemaga 80%, siis tänavu 70%. Kuna linnamaratonis on kavas kolm distantsi, siis seal annab kõige lühem 50% pikima väärtusest. „Sellise muutuse viisime sisse pärast osalejate tagasisidet. Paljudele tundus, et osalejad said lühemalt distantsilt sisuliselt kehvema soorituse eest rohkem punkte kui andis parem sooritus pikemal distantsil,” põhjendas Kelk. Kuna lühemal distantsil on osalejate tase madalam, siis võis siin näiteks 40. koha saada võistleja, kelle keskmine kilomeetri läbimise aeg oli nõrgem kui pika distantsi 700. koha omanikul, aga punkte sai ta rohkem. Eriti olukorras, kus kaks sõpra teavad, kes on kellest parem, aga kehvem mees sai rohkem punkte. „Sajaprotsendilist õiglust ei anna ükski süsteem, aga praegu on tulemused rohkem tasakaalus,” möönis Kelk. Niisiis algab Tartu Maratoni Kuubiku sari tänavu 8. mail 23 km (lühem distants 10 km) pikkuse jooksumaratoniga. Selle rada on viimases kolmandikus ka pisut muutunud – lõpp kulgeb Tartu maratoniga samal rajal ja nii joostakse rohkem jalale sõbralikumal metsatee pehmel pinnasel. Täpsemad uudised jooksumaratoni kohta on kirjas veebilehel www.tartumaraton.ee

2015. aasta Kuubiku sarja võitja Kert Keskpaik Tartu Rattamaratonil.

64 64


Tartu Maraton

2016 aprill – mai

65


laskesuusatamine

Eesti l askesuusatajad MM-il: tavaline ke skpärasus Märtsi esimesel poolel Holmenkollenis peetud laskesuusatamise MM-võistlustel valitsesid riikidest Prantsusmaa ja Norra, individuaalselt oli täispangale lähedal Martin Fourcade. Eesti koondis ei põrunud ega ka ületanud ennast.

K

õigepealt tippudest. Kuigi laskesuusatamise kandepind on laienenud, jagunesid medalid seekord ühekülgselt. 11 kullast 10 kuulus Prantsusmaale ja Norrale, 33 medalist 27 neile kahele ja Saksamaale. Veel viis riiki said ühe või kaks medalit.

Fourcade’il juba 24 tippvõistluste medalit Avaala segateatesõidu võitis Prantsusmaa, kelle kaht staari toetasid edukalt võistkonna ülejäänud liikmed, kuigi Norra ja Saksamaa nelik näis paberil ühtlasem. Kuna Norra võitis pärast nii naiste kui ka meeste teatesõidu, pidanuks ta justkui olema segateates favoriit, aga jäi kolmandaks. Individuaalselt oli Fourcade tegemas puhast tööd: kolm kulda käes, väljus ta

liidrina ka ühisstardi viimasest tiirust. Kuid norralane Johannes Thingnes Böe suusatas temast mööda ja napsas prantslase nina alt võimaluse täispaketiks. Aga neli kulda (üks segateates) ja hõbe on ka võimas. Sotši olümpial oli Fourcade „viletsam”, teenides „ainult” kaks kulda ja ühe hõbeda. Fourcade on alates Vancouveri olümpiast kogunud seitsme suurvõistlusega 24 medalit (neist 12 kulda). Muidugi ei saa ta vastu Ole Einar Björndalenile, kellel on 57 medalit ja tänavugi 42-aastaselt lisas veteran kaukasse kaks individuaalset hõbedat ja pronksi ning teatekulla. Kuid Fourcade on alles 27-aastane. Björndalenil oli sama vanalt 12 medalit... Meeste seas oli kaks suurt põrujat: MK-sarjas vastavalt kolmanda ja neljanda koha saanud Anton Šipulin (parim koht 9.) ja Simon Schempp (8.)

66

tekst: Ants Põldoja foto: Scanpix

Eelkõige Šipulinile lootis ka Venemaa, kes nüüd jäi üllatuslikult sootuks medalita. MM-i parim naislaskesuusataja, prantslanna Marie Dorin-Habert, oli medalite üldarvult isegi edukam kui Fourcade, teenides autasu kõigilt aladelt. Kokku oli saak kolm kulda, kaks hõbedat ja pronks. Tänavune maailmakarikavõitja Gabriela Soukalova (Tšehhi) oli õnnetuim tipptegija – viis kohta esikuuikus, kuid mitte ühtki medalit.

Eesti meestele neli punktikohta Eesti suurima lootusena sõitis Norrasse Kalev Ermits, kes vahetult enne MM-i oli USA MK-etapil saanud sprindis 19. ja jälitussõidus 11. koha. 23-aastane sportlane oli sel hooajal vaieldamatult Eesti kiireim suusataja,


laskesuusatamine

kuid MM-il vedas laskmine teda alt. Sprindi kolm möödalasku ja 63. koht said Ermitsale saatuslikuks – ta ei pääsenud jälitussõitu ega ka 20 km distantsile, kuhu valiti sprindi kaks paremat eestlast pluss Rene Zahkna. Kogenud Roland Lessingul ja Kauri Kõivul läks MM-il paremini, mõlemad teenisid kaks MK-punktikohta, parimana oli Kõiv 20 km distantsil 24. Meeste teatesõidu 14. koht ja kaotus võitjale 3.29 polnud Eestile halb, aga MK-sarjas oldi tänavu korra ka kümnendad. Kaks meeskonda lõpetasid 8,4 sekundi jooksul enne Eestit – ilma Ermitsa trahviringita olnuks 12. koht käes. Selleks, et tõusta esikümnesse, vajanuks Eesti veel Zahkna paremat suusakiirust etapi viimasel ringil ja Lessingu kindlamat laskmist (võttis neli varupadrunit). Naiste poolel hiilgas osaliselt Meril Beilmann, kes 15 km distantsil oli üks kahest eksimatult lasknud võistlejast. Aga see ei toonud ikka paremat kohta kui 46. Kadri Lehtla jättis haiguse tõttu MM-i pooleli, aga Grete Gaim vigastas 15 kilomeetris end kukkumisel.

2016 veebruar aprill – mai

E e s t l a s e d l a s k e s u u s ata m i s e MM-il

Mehed

Naised

10 km sprint:

7,5 km sprint:

37. Roland Lessing

62. Meril Beilmann

38. Kauri Kõiv

74. Kadri Lehtla

63. Kalev Ermits

89. Grete Gaim

12,5 km jälitussõit:

15 km distants:

35. Roland Lessing

46. Beilmann, katkestas Gaim

57. Kauri Kõiv 20 km distants: 24. Kauri Kõiv 50. Roland Lessing 81. Rene Zahkna 4 x 7,5 km teatesõit: 14. Eesti (Zahkna, Kõiv, Lessing, Ermits)

67

Segateade: 21. Eesti (Lehtla, Beilmann, Zahkna, Ermits)


Laskesuusatamise populaarsus kipub varjutama murdmaasõitu Kuna ajakiri Jooksja on esmajoones mõeldud harrastussportlastele, siis teeme selgeks: pealkirjas öeldu ei puuduta rahvaspordiüritusi. Ei saakski ju ette kujutada Tartu maratoni mastaabis laskesuusavõistlust. tekst: Ants Põldoja | fotod: Scanpix

K

üll on aga laskesuusatamine seljatanud murdmaasõidu, kui võtta arvesse ala kandepinda ja vaatajate arvu. Piisab Eurospordi ülekannete vaatamisest, et veenduda: laskesuusatamise MK-etappidel on rohkem pealtvaatajaid. Kandepinna puhul saab arvesse võtta nii võistlejate arvu MM-il kui ka MK-etappidel ja riikide arvu paremustabelis. Mõlemal juhul jääb laskesuusatamine peale, ehkki erand on lühike suusadistants MM-il, mille kvalifikatsiooni lubatakse eksootiliste riikide esindajaid. Murdmaasuusatamist on püütud elavdada ühisstartidega, aga need pole toonud soovitud

Mar ko (48) „Pärast Norra ülemvõimu ja eestlaste pildilt kadumist ei paku murdmaasuusatamine enam huvi. Laskesuusatamises on võistluse süžee põnevam ja tase ühtlasem. Kuna tänavu kippus Martin Fourcade valitsema, oli naiste sõitudes kahe ala erinevus veel silmatorkavam.”

efekti. Naiste sõidus suusatavad norralannad teiste eest ära, meeste ühisstardis on lõpp põnev, aga eelmiste kilomeetrite jooksul ei toimu midagi. Laskesuusatamises muudab iga tiir järjestust ja pinge püsib. Lõpuks Eesti huvi. Kui sõitsid Veerpalu, Šmigun ja Mae, oli meil murdmaasuusatamine populaarsem. Sai kaasa elada omadele kõrges mängus. Nüüd on ka see eelis ära langenud – näiteks tänavu oli Eesti parima laskesuusataja koht kõrgem, kui Kalev Ermits tõi MK-etapilt 11. ja Kauri Kõiv MM-ilt 24. koha. Kui räägime, et laskesuusatamise igal etapil võitjad

Ur ma s ( 5 8 ) „Praegu paelub laskesuusatamine rohkem. See on vaatemängulisem ala, pakub rohkem pinget. Laskmine korrigeerib tulemusi nii ootamatult ja kiiresti, et mõnusam on vaadata. Muidugi, kui Kristina ja teised meie omad veel maailmas ilma tegid, sai murdmaasuusatamist rohkem jälgitud.”

68

vahetuvad, siis tänavune hooaeg pole ehk parim näide. Ometi võitis Martin Fourcade 25 etapist „ainult” 10, murdmaa distantsisõitude 21 etapist aga Martin Johnsrud Sundby 13 ja Therese Johaug 12.

Kahe ala sümbioos Eestis Murdmaasuusatamisest palju kirjutanud Delfi / Eesti Päevalehe ajakirjanik Jaan Martinson tunnistab laskesuusatamise teatud ülemvõimu ainult osaliselt. „Kui näeme masse laskesuusatamise raja ääres, on tegemist Saksamaa või talle lähedaste riikidega. Skandinaavias pole huvi kaugeltki nii suur ja ameeriklasi ei huvita kumbki ala,” sõnas Martinson. „Ka kandepinna laienemine on küsitav: näiteks Rootsi on positsioonid loovutanud ja Soome laskesuusatamine püsib ainult Kaisa Mäkäräineni najal.” Siiski möönis Martinson, et tele-

M at i ( 5 6 ) „Eurospordi kava vaadates püüan sättida, et oleksin laskesuusatamise ajal teleri ees, aga murdmaasuusatamise unustan vahel lausa ära. Järelikult pole huvitav! Mäletan, et koolipõlves pidasin murdmaasuusatamise ajal isegi tabelit vaheaegadega, aga laskesuusatamisest ei teadnud suurt midagi.”


suusatamine

alana on laskesuusatamine vaatemängulisem ka eestlaste silmis. „Kus oli aga publik siis, kui meil rahvusvahelisi võistlusi korraldati?” esitas Martinson retoorilise küsimuse. „Teine teema on selles, et laske- ja murdmaasuusatamine moodustavad meil sümbioosi.

Isegi laskesuusatreener Tõnu Pääsuke tunnistas, et kui murdmaal läheb kehvasti, on ka neil järelkasvuga probleeme. Sest lapsele kohe püssi selga ei pane – enne õpitakse suusatama ning alles siis tulevad soovijad laskesuusatamisse üle.”

S u us a a l a d e kandepind Murdmaasuusatamine/ laskesuusatamine Riike MK-sarja esikümnes

M4/N4 M5/N7 (*)

Riike MK-sarja TOP 30 seas

10/10 13/13

MM-i teatesõidu riikide arv

17/14 25/23 (**)

Teatesõidu 10. koha kaotus võitjale 3.03/4.15 2.05/3.04 MK-etappide võistlejate arv (ümardatult)

90/70 100/100

Laskesuusatamise staarid Gabriela Soukalova ja Martin Fourcade.

www.modelsshop.eu 2016 aprill – mai

69

(*) Laskesuusatamise MK-sarjas nii naiste kui meeste viis esimest erinevatest riikidest (**) Murdmaasuusatamises tänavu MM-i ei peetud, numbrid pärinevad aastast 2015


velo

Profirattur Alo Jakin: tuleb uskuda, et igale pingutusele järgneb tasu 2014. aastal Eesti meister grupisõidus Alo Jakin alustas kolmandat hooaega Prantsusmaa profiklubis Auber 93. Ta on võtnud sihikule kõrgema kategooria profiklubi lepingu.

Alo Jakin: „Pean ise mees olema ja korralikke tulemusi näitama, edasise eest hoolitseb mänedžer.”

Alo Jakin kuulub Prantsusmaa profiklubisse Auber 93, kus alustas kolmandat hooaega.

tekst: Velo fotod: erakogu

E

nne sõprade kutsel jalgrattatreeningule minekut mängis Jakin neli aastat jalgpalli. Peres keegi ei sportinud. „Olin tavaline poiss, kes armastas sporti teha ja mingi erilise andega silma ei paistnud. Praegusele tasemele olen jõudnud tänu töökusele ja visadusele,” lausus Jakin. „Мind on toetanud pere ja elukaaslane, kes on ka sporti teinud ja harrastab edasi. Samuti on palju aidanud sõbrad. Suurim nõuandja on endine profirattur Andrus Aug.” Juba noorukina unistas Jakin profileeri saamisest. „Кui midagi tegema hakkan, püüan sellest alati maksimumi võtta. Kuigi algusaastatel olin suhteliselt kehvake, oli kindel siht silme ees ja olen eesmärgi täitnud,” sõnas ta. Pikkade, kohati üksluistele treeningutele pakuvad vaheldust võistlused, kus taktikal on suur osakaal. „Tugevatest jalgadest iga kord ei piisa. Vaja on kindlat närvi ja intelligentsust, head meeskonda ja palju head õnne,” lausus ta. Oma plussiks peab Jakin mitmekülgsust, ta suudab tugevasti sõita nii grupisõidus kui ka eraldistardist sõidus. Nõrgem pool on pikad tõusud. „Kõige paremini sobib võistelda ilusa suveilmaga koduteedel. Mulle meeldivad lühikesed järsud tõusud ja munakivitee, kokkuvõttes võib öelda, et raske trass,” sõnas ta.

Arenguhüppe ootel Auber 93 osaleb kontinentaalsarja võistlustel. Tugevaid sõite jätkub ja klubi juhid on Jakiniga rahul. „Pean tunnistama, et see pole veel see, mida hing ihkab. Treeningutingimused Normandias on head, ainult hooaja alguse

70


velo

Pr o firattu ri päev

Endine profirattur, Jakini nõuandja Andrus Aug:

ärkamine ja hommikusöök. Kl 11–12 treeningu algus, lõpus venitusharjutused. Kerge söök. Puhkeajal loeb Jakin raamatut, surfab netis, vahel teeb ka uinaku. Kl 19–20 õhtusöök. Kl 23–24 magamaminek. Kl 8–9

„Paljud noorratturid arvavad, et teavad kõike. Alol aga sellist väärseisukohta pole. Ta küsib ikka nõu ega ole kapseldunud oma maailma. Alo oskab kuulata teiste kogemusi ja nende põhjal otsuseid teha. Esimestel võidusõiduaastatel jäi tal vahel otsustavusest puudu, mis on noore sportlase puhul tavaline. Kriisihetkedel on hea, kui keegi usub sinusse. Olen temasse alati uskunud. Praegu on Alo nii-öelda valmis rattur ja isiksus. Enesekindel, hea analüüsioskuse ja tugeva töövõimega. Alo kavandab hästi võistlusi ja treeninguid, tänu sellele on ta saavutanud ühtlase taseme. Kuid näen tal ka arenguvaru. Profikarussell annab igal aastal kogemusi juurde. Kehaliselt mitmekülgsena on ta võimeline sõitma ka Pro-kategooria meeskonnas. Ründava ratturina on tal kindlasti ees ilusad võidud.“

Ja

k

e d ü rit ad a m d kä õn

el

id

ul

Al

a.

o

it

2016 aprill – mai

i

ni

n lo

ba va

ilm võib kohati olla niiske ja tuuline. Seis on hea ja naudin seda piirkonda. Saan väikestel külateedel rahulikult sooritusele keskenduda. Elamisoludega olen rahul, kurtmiseks ei näe põhjust,” rääkis ta. Möödunud hooaega pidas Jakin elu parimaks. Kas juba sel hooajal võib ta teha arenguhüppe tugevamasse klubisse, ei oska rattur veel öelda. „Pean ise mees olema ja korralikke tulemusi näitama, edasise eest hoolitseb mänedžer,” tõdes Jakin. „Hooaja alguses olin rohkem abimehe rollis, rajaprofiilid ei soosinud mind. Nüüd saan aga vabad käed tulemust teha. Kõik profisõidud on ühtmoodi tähtsad, peaasi, et tulemus tuleks.” Aprillis põikab Jakin ka kodumaale, teeb kaasa Haaslava rattarallil ja võibolla ühel maratonil. Kindlasti stardib ta juuni lõpus Eesti meistrivõistlustel. Nädalakoormus vaheldub: märtsi viimasel nädalal väntas Jakin 700 kilomeetrit ja treenis 20 tundi. „Sõitsin kaks korda eraldistardirattaga, sest paljud ettevalmistavad harjutused on parem sellega teha,” rääkis ta. „Pikad trennid tegin maanteerattaga. Samuti kuulusid plaani jõuharjutused tõusudel. Nädalas on ka puhkepäev või kerge aktiivne puhkus. See oli võistlusvaba nädal, kus sain rohkem harjutusi teha.” Võistlusnädalal harjutab Jakin väiksema koormusega ja leiab rohkem aega taastumisele. Töötegemine on talle aga alati meeldinud. „Tuleb uskuda endasse, igale pingutusele järgneb tasu,” on ta veendunud.

Isiklikku

Alo Jakin 29-aastane Klubi: HP BTP Auber 93 (Prantsusmaa) Perekond: kihlatud Klubid: 2006–2007 Kalev Chocolate Team; 2008–2009 Charvieux Chavagneux (Prantsusmaa), 2010–2011 St Germain Villeneuve (Prantsusmaa), 2012–2013 Vc Rouen (Prantsusmaa), 2014 – BigMatAuber 93 (Prantsusmaa). Paremaid tulemusi: 2013. a Prantsusmaa karikavõistlusel amatööride seas 1. koht. 2015. a profituuri (2.2 UCI kategooria) etapil ja Prantsusmaa karikavõistluste etapil (1.1 UCI) 1. koht.

71


velo

RATTASADULAS TALLINNAST PARIISI ehk mäkketõusud ei hirmuta Juulis võtavad maanteerattasõidu entusiastid taas ette teekonna Tallinnast Pariisi, et elada vändates kaasa profiratturite kõige väärikamale velotuurile Tour de France’ile.

T

our2France’i nime alla koonduv seltskond läbib kolme nädalaga 2500 kilomeetrit ja veedab sadulas jämedalt 90 tundi ehk sama kaua aega kui profiratturid samal ajal Prantsusmaa velotuuril. Ent erinevalt elukutselistest ratturitest ei vaja harrastajad õnnestumiseks võistlust, vaid neile pakub suurt rahuldust raskuste (loe: mägede) ületamine, mitme riigi külastamine ja rattakommuuni ehitamine. „Nii pika teekonna läbimine on eneseteostus, teisalt tekib võimalus nii-öelda isiklikul Euroopa kaardil hallid alad kohapeal saadud elamustega värviliseks muuta,” selgitas

projekti üks eestvedaja Andres Sampka, kes ka ise kaasa sõidab. Belgias töötanud Sampka on sealsete rattateedega sinasõber ja tuuri ajal kavatsetakse sõita mitme kevadise klassiku trassil. Erakordne ettevõtmine nõuab head ettevalmistust. „See pakub suurepärase võimaluse ennast paremini tundma õppida. Hoolitsen enda eest rohkem, teen paremini trenni,” selgitas ta. Tour2France’i organiseerivad koos Sampkaga triatleet ja füsioterapeut Priit Ailt ning ettevõtja Endrik Eller. Mehed tõi rattaretke korraldamiseni ühiselt mullu läbitud Ironman. „Eks see idee on segu võistlusärevusest ja tahtmisest suvist Euroopat jalgrattal näha,” lausus Sampka.

tekst: Rivo Sarapik foto: erakogu

Retk on huvilistele avatud ja kampa saab lüüa nii nädala kaupa kui ka kogu tuurile. Plaanitakse hoida rühm kogu aeg kümneliikmeline, siis saab üksteise tuules sõita, mis säästab energiat. Ja seltsis on ka segasem. Tuhandeid kilomeetreid läbivad pedaalimised pole meie rattasõpradele võõrad. 2012. aastal läbisid L’Expedition du Tour de France’i nime all sarnase teekonna – 3500 kilomeetrit sadulas – Rein Taaramäed Prantsusmaa velotuuril toetanud fännid. Mullu hoidis sama seltskond pöialt Itaalia velotuuril sõitnud Tanel Kangertile, sõtkudes läbi kaheksa riigi üle 3000 kilomeetri Giro d’Estonial.

K UID AS TUHA N DEID KILO M EE T R E I D P I K A K S R E T K E K S VA L MI S T U D A? Ära muretse, tegutse! Hoomamatu distants võib tekitada hirmumõtteid, eriti esimesel korral. Seda aitab leevendada ettevalmistus, mis ei eelda vaid treeninguid. Tuleb stressi juhtida, sest pinges organism ei taastu koormusest ning jälgida menüüd, et organism saaks kõiki vajalikke toitaineid, vitamiine, mineraale.

Puhka julgelt! Kui treenida tuleb palju, siis ei raatsita puhata. Samas moodustab puhkus treenituse paranemises olulise osa. Taastumist hooletusse jättes saab küll koguda hulga kilomeetreid ja võibolla naabrit edestada, kuid see tuleb tervise arvelt. Parem olla enne starti pisut alatreenitud kui ületreenitud.

Paindu, ära murdu! Rohkem kui 3000 rattasõidu kilomeetri jooksul juhtub nii mõndagi,

72

mida pole võimalik ette näha. Muutlik ilm, kukkumised, vahvad kohtumised, teeremont, mis sunnib kavandatavast mitukümmend kilomeetrit rohkem väntama, et sihtkohta jõuda... Siis aitavad usk endasse ja avatud meel.

Naudi! Kui näiteks vihm kisub motivatsiooni alla või tahaks 25 km pikkusel mäkketõusul ratta võssa visata ja loobuda, tasub meelde tuletada, et rasked hetked mööduvad. Pärast vihma ilmub taas päike ja tõusule järgneb laskumine.

Palju oleneb mõtlemisest Jõu täielikku kokkuvõtmist nõudvaks retkeks on vaja hoolsalt treenida, ent selle õnnestumine oleneb tihti hoiakust ja mõtlemisest. Rasketel hetkedel tuleb julgeda edasi pressida, et teekond lõpuni sõita. Need, kes on nii pikki rattaretki varem teinud, teavad, et kõik on võimalik.


2016 VEEBRUAR

73


velo

RATTAVÕISTLUSI JAGUB IGALE MAITSELE Kodumaine rattavõistluste kalender on äärmiselt tihe ja sündmusterohke ning rattaharrastajail on valik lai. Võistluseid jagub igale rattadistsipliinile alustades maastikumaratonidest ja maanteesõitudest ning lõpetades meeskondliku temposõiduga. tekst: Jooksja | fotod: Sportfoto

M

aastikumaratonidest on populaarseimad kaks sarja: Estonian Cup ja Eesti maastikurattasari, maanteeratta huvilistele on hooaja põhisõiduks Klubi Tartu Maratoni korraldatav legendaarne Tartu rattaralli, aga sarjadest pakub osalemisrõõmu kindlasti ka Filter maanteekarikasari oma kaheksa etapiga. Kel soovi oma maastikusõidu tehnikat lihvida, siis seda on võimalik teha aprilli lõpust septembrini Tallinnas ja lähiümbruses toimuvatel MTB kolmapäevakutel.

Viis aastat rattasõiduga tegelenud ortopeed MADIS RAHU osaleb peamiselt maastikusõitudel, kuid paar korda aastas stardib ka maanteevõistlustel. „Мulle meeldivad erinevad maastikud ja ilmaolud, mis teevad sõidu nauditavast hirmraskeni,” sõnas dr Rahu. „Suurimad katsumused on olnud kindlasti Haanja 100-kilomeetrised sõidud. Püüan säilitada rajal parajat kiirust, kasuks on tehniliste oskuste paranemine ja ohutunne. Ka seltskond tundub maastikusõidul olevat sõbralikum ja abivalmim kui maanteel, kus kiirus on suurem ja grupis sõitmise oskus tähtis.” Eelmisel aastal osales dr Rahu mõlema suurema maastikusarja, nii Estonian Cupi kui ka MTBEST-i etappidel, eesmärgiks uute radadega tutvumine. Sel aastal on etapid hooaja vältel rohkem laiali jaotatud, mis annab veel rohkem valikuvõimalusi. Küll pani dr Rahu harrastusratturitele südamele, et nad kahes sarjas korraga osaledes endale liiga ei teeks. „Soovitaksin osaleda ühes sarjas, kui eesmärk on kogutulemus. Kahes sarjas

Võistlusrajal soovitab dr Rahu (pildil) jälgida, et rajal piisavalt vedelikku tarbitaks. „Olen märganud, et enamik sõitjaid läbib joogipunkti peatuseta, sest oma joogipudel ja söök on kaasas. Samas võib teinekord sellest väheks jääda. Kui tunnete rajal, et vajate juua, küsige julgelt kaassõitjalt.” 74


velo

„Suured masskukkumised juhtuvad seepärast, et ei märgata enda ees kukkumist või kellegi ootamatut manöövrit.” paralleelselt osaledes kaotate mõlemas. Teine variant on teha kaasa eri sarja sõitudel, mis rohkem meeldivad või viiakse läbi uuel rajal,” lausus ta. Kindlasti ei soovita dr Rahu võistelda ühel nädalal kahel maratonil. Кes aga tahab startida igal nädalal, peaks tema meelest vahepeal korralikult puhkama ja tegelema kerge aeroobse treeninguga, näiteks sobivad vahelduseks rulluisutamine ja jooks. Kui arsti juures pole veel oma kehalist ja tervislikku seisundit kontrollimas käidud, soovitab dr Rahu seda teha, et saada teada koormustaluvus, aeroobne ja anaeroobne pulsilävi. „Pärast seda oskate pulsivööd kasutades täpselt hinnata, kas koormus on paras või liiga tugev. Spordiarstid annavad ka häid soovitusi söömise, koormuste ja taastumise osas,” lisas ta. Võistlusrajal soovitab dr Rahu jälgida, et rajal piisavalt vedelikku tarbitaks. „Olen märganud, et enamik sõitjaid läbib joogipunkti peatuseta, sest oma joogipudel ja söök on kaasas. Samas võib teinekord sellest väheks jääda. Kui tunnete rajal, et vajate juua, küsige julgelt kaassõitjalt. Samuti võiks kaasas olla magneesiumivedelik, mis aitab krampide korral. Olen ka ise aidanud paari inimest, kes oli rajal krampides pikali.”

LEHO SOOSILD Leho Soosild peab lemmiksõiduks Tartu rattamaratoni, kus on melu ja arvukalt osalejaid. „Mulle pakub rohkem rahuldust kogeda midagi uut ja huvitavat eri etappidel, kui teha kaasa kogu sarjas,” lausus ta. „Eelmisel hooajal sain võistlushoo sisse alles augustis ja siis startisin igal nädalal, paaril nädalal vist isegi kaks korda.” Mullu sai Soosild toreda elamuse ka Aerobike’i elamussõidult Hiiumaalt

Ristnast. Tänavu korraldab Aerobike Tallinna lähistel mitu elamussõitu. Samuti võtab Leho osa MTB kolmapäevakutest Harjumaal. Seoses enda sõidu ajal kogetud raskustega on Soosillal varuks mõned tähelepanekud. „Alustan rahulikult ja lasen pulsil vaikselt tõusta, et energiat jaguks kogu distantsil. Tähtis on korralikult juua, et vältida krampe. Vähem tähtis pole ka söök,” lausus ta. Grupis sõitmisel tuleks täita lihtsaid reegleid. „Möödasõidul peab aegsasti eessõitjale häälega märku andma. Sõita tuleb otse, vältida ootamatuid suunamuu tusi. Kes kavatseb pöörata vasakule või paremale, visaku kiirpilk üle õla, et mitte kellelegi ette keerata. Võib-olla kõige olulisem on vaadata võimalikult kaugele ette. Suured masskukkumised juhtuvad seepärast, et ei märgata enda ees kukkumist või kellegi ootamatut manöövrit,” sõnas ta.

saab teada, kas tehtud treeningutest on kasu olnud. 2012. aastal jõudsin temposõidu starti, olles sellest ka varem kuulnud, aga väheste teadmiste tõttu selle sarja kohta pidasin seda pigem kohalike proffide sarjaks, kuhu kõiki ei oodatagi (ilmselgelt eksisin). Olles ka triatloni harrastaja, on temposõidu sari oma kuue (seitsme) osavõistlusega ideaalne koht, kus anda endast rattal maksimum, teha seda turvatud rajal ja mõistliku osalustasu eest. Filter temposõidu võistlused toimuvad nädala sees, lisaks saad ise oma stardiaja valida.

KRISTJAN KAJASTE Enda peamiseks alaks triatlonit pidav Kristjan Kajaste stardib meelsasti Filter temposõidu karikasarjas. Niinimetatud tavalistest võistlussarjadest eristab temposõidu võistlusi see, et need toimuvad töönädala sees kolmapäeva õhtuti. Kuna triatlonivõistlustel on valdavalt tuulessõit keelatud, siis on temposõidud suurepäraseks ettevalmistuseks ja proovilepanekuks arendamaks rattasõitu oma põhiala jaoks. Etapid on võrdlemisi lühikesed, varieerudes 10–20km, aga selle ligikaudu poole tunniga saab end tõeliselt tugevalt pingutada. Kui tavavõistlustel on enam-vähem selge, mis positsioonil sõidad ja finišis koht peaaegu kohe teada, siis temposõidus jälgid oma kohta teleriekraanil jooksvas edetabelis ja see võib muutuda kuni viimase sõitja finišeerumiseni. „Olen harrastajana rattatrenne teinud alates 2006 aastast. Rattavõistlustel osalemine pakub põnevaid elamusi ja on samas suurepärane koht, kus

76

Kristjan Kajaste


A R T E T A R S E AR P U velo

G O K

Tabasalu Haapsalu

I!

Kuusalu Pandivere

Elva

Võru

07.05.2016 22.05.2016 05.06.2016 19.06.2016 09.07.2016 31.07.2016 21.08.2016 03.09.2016

Kuusalu 23. Rattaralli Elva 31. Rattapäev Mulgi 6. Rattaralli Tabasalu 6. Rattaralli Haapsalu 16. Rattaralli Pandivere 26. Rattaralli Võru 11. Rattaralli Fakto Auto Tallinna 6. Rahvasõit

P P: U R G A M E E T sõit VALI usõit • Naiste

Soodusregistreerimine 30. aprillini!

grupp • Võid pp Noortespordi ordi stardigru p s e is rv Te • it Granfondo sõ

PEATOETAJA:

Info ja registreerimine SUURTOETAJAD:

aerobike.ee

TOETAJAD JA KOOSTÖÖPARTNERID:

HARKU VALD

2016 aprill – mai

77

RAE VALD

KUUSALU VALD


jooks

Neljapa adi et tevalmistus MM-medalite nimel Suve hakul pärast Londoni OM-i taaskord kokku istunud sõudmise neljapaat koosseisus Kaspar Taimsoo, Allar Raja, Andrei Jämsä ja Tõnu Endrekson võitsid Londoni olümpial 4. koha, tulid samal 2012. aastal Vareses Euroopa meistriteks ja saavutasid tänavu suvel Luzernis toimunud MK-etapil kolmanda koha ja kinnitasid, et on ettevalmistusega MM-medalite püüdmisel õigel teel!

A

ugusti alguses Pärnus peetud sõudmise Eesti meistrivõistlustel oli kiireim neljapaat just sama MM-ile sõitev nelik: Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä. Tehniliselt korralik finaalsõit oli neljapaadile viimaseks võistluseks enne 30. augustil Prantsusmaal algavaid maailmameistrivõistlusi.

tekst: Meelis Koskaru fotod: Fred Killing

Vaadates tehnoloogia, eriti kaasaskantavate nutividinate tormilist arengut viimasel kümnendil, võib imestades tõdeda, et pulsivööde osas sarnast progressi toimunud pole - ikka kinnitame trenni minnes pulsivöö ümber rindkere.

Puhkus Harrastussport kui hobi on mõneti nagu teine töökoht. Pole harvad nädalad, kus lisaks tavalisele töökoormusele tehakse 10–20 tundi trenni nädalas. Nii trenni ja treeningtsükli järel kui treeningaastas tervikuna on olulisel kohal puhkus. See ei tähenda siinkohal nädalatepikkust lesimist, söömist ja mittemillegi tegemist, vaid pigem pausi senisest struktureeritud treeningrežiimist ja selle asendamist muu tegevusega. Samamoodi tuleks toimida juhul, kui ei harjutata treeneri näpunäidete ja treeningukava järgi, vaid tehakse trenni põhimõttel „kui saab ja seda mida saab”, tuleks ühe kuu vältel aastas end treeningrežiimist välja lülitada.

Hooaja lõpp on õige aeg analüüsimaks võistlusi, treeninguid, saavutusi ja arengut. Olgugi, et harrastajad ei võistle „võidu” peale, on igaühel oma isiklikud eesmärgid ja soovid, mida saavutada tahetakse. 78


jooks

Tervislik elukeskkond Kivimäe 32 kortermajad kerkivad rohelisse ja vaiksesse Nõmme elurajooni Kivimäe tänaval. See on unistuste kodu inimesele, kes hindab Nõmme rohelust ning tervisesporti – vahetult kinnistu piiril kulgeb Harku-Nõmme Kitsarööpa kergliiklustee, mis viib mugavalt nii Nõmme kui Harku metsadesse ja terviseradadele. Läheduses asuvad lasteaiad ja koolid, ühistranspordi peatus ning kauplused.

Privaatne sisehoov Privaatse sisehoovi maitsekas haljastus sobib imehästi Nõmmele iseloomuliku väärtusliku männimetsaga. Hoovis asub lehtla ning arhitektuurselt sulanduv katlamaja koos jalgrataste varjualusega. Mõnusal puhkealal olev kiik pakub rõõmu nii suurele kui väikesele. Kinnistu on ümbritsetud piirdeaiaga ning seal paikneb 40 parkimiskohta.

Valgusküllased ja energiatõhusad kodud B-energiaklassiga kolmekorruselistes kortermajades on kokku 24 valgusküllast ja avarat korterit. Viimase korruse tubadel on laed 3 meetrit kõrged ning elutoatsoonis enam kui 3 meetrit kõrge katuslagi.Eluruume jätkavad suured klaasitud ja puitpõrandatega rõdud. Korterites on soojustagastusega ventilatsioon ja vesipõrandaküte, lisaks on enamikes korterites saun.

Modernne kodu väärikas Nõmme männimetsas Kortermajad valmivad 2016. aasta suvel 2016 veebruar

79

www.merko.ee


velo

KLUBIGA LIITUMINE AITAB MA ANTEESÕITU PAREMINI SELGEKS SA ADA Klubi Tartu Maraton eestvedajaile on teinud meelehärmi, et Kuubiku sarja tänavusel teisel alal rattarallil ei ole kõik osalejad saanud selgeks maantee grupisõidu reegleid ja tekitavad ohtlikke olukordi. Küsimus on selles, kas harrastajad saaksid kuskil ka pundina maanteesõitu treenida? tekst: Ants Põldoja | fotod: Sportfoto

E

esti Jalgratturite Liidu peasekretäri Urmas Karlsoni sõnul on Eestis palju harrastajate klubisid, kes maanteesõitu harjutavad, ent päris sarnast stsenaariumit nagu rattarallil ette tuleb, treeningul sisuliselt läbi mängida ei saa. Tuntumatest maanteesõitu

harjutavatest harrastajate klubid e s t m a i n i b K a r l s o n Ta l l i n n a ümbruses tegutsevaid Spordipartnerit ja Hawaii Expressi ning Tartus baseeruvat Pelotoni. Kuid rattaklubisid on üle Eesti ka teistes piirkondades. „Kui harrastajad soovivad maanteesõitu treenida, siis tuleb enda elukohale

80

kõige sobivama klubi liikmeks astuda,” soovitab Karlson. Karlsoni sõnul harjutavad paljud klubid maanteesõidu taktikat, meeskondlikult üksteise aitamist või küljetuulega sõitmist. „On ka väiksema liiklusega maanteid, kus saab üpris ohutult treenida. Kuid see on ikkagi rohkem meeskondlik ettevalmistus.


2016 aprill – mai

81


velo

Rattaralli on aga teistsugune ettevõtmine – seal sõidab enamik inimesi iseenda eest. Püütakse kavaldada ja kellegi tuules sõita, kuigi mõnikord saavad sõbrad ka omavahel kokku leppida, kuidas tempot tehakse,” räägib Karlson. Kui nüüd selline rattaralli fänn liitub harrastajate klubiga, siis Karlsoni sõnul saab ta esmajoones ikkagi parema füüsilise ettevalmistuse maanteesõiduks, aga ohtlike situatsioonide läbimängimine on pigem teoreetiliselt õpitav. „Igas klubis on häid spetsialiste, kes maanteesõidu nüansse tunnevad. Nad saavad olukordi vähemalt selgitada ja teatud liikumisi, mida suures grupis ei tohiks teha, ka ette näidata,” annab Karlson nõu. Olukorda, et mõni treener kutsub kokku algajate pundi maanteesõidu õppimiseks, Karlsoni sõnul luua

ei tohi. „Mis siis, kui tuleb sada pidurdama, järgmine mees omakorda inimest kutse peale kokku? Ja veel pidurdama ja nii tekib ahelreaktsioon, mis võib päädida kukkumierinevate füüsiliste võimetega? Maanteel on grupisõitu õppides sega. Õppima peab ka seda, kuidas optimaalne pundi suurus 10–12 hoida trajektoori näiteks joogipudeli inimest, aga saja harrastajaga võtmise ajal.”Lisaks toimub Karlsoni treeningut pole võimalik läbi viia,” sõnul grupis ka positsioonivõitluse selgitab Karlson. tõttu liigset trügimist, kuid need Karlson teab, et rattaralli-tao- juhtumid on enamasti finišis. lisel üritusel on enamik kukkumisi Kokkuvõttes arvab Karlson, et klubitingitud sõitjate ebapädevusest, kuid dega liitudes saab harrastaja kindlasti mõnikord tekitab ohtu ka vale tempo vajalikke teadmisi, et ohtu rattarallil valik. „On võistlejaid, kes püüavad vältida, ning ka parandada oma füüsivägisi enda jaoks liiga kiires grupis list taset, et grupis paremini püsida. püsida. Aga eks nad sealt lõpuks Aga kõikvõimalikke tekkivaid olukordi ikka tahapoole vajuvad,” räägib reaalselt läbi proovida niikuinii ei saa, Karlson. „Konkreetsetel õnnetustel arvestades meie maanteede liiklust. on mitu põhjust. Kõige tavalisem Teadmiseks harrastajaile: Eesti Jalgon ootamatu manööver, aga samuti ratturite Liidu kodulehel on menüüs tõustakse sadulas järsku püsti, „Liikmed” pikk nimekiri klubidest, kuhu mistõttu liigub ratas paarkümmend võib maanteesõidu harjutamiseks sentimeetrit tahapoole, keegi peab pöörduda. Vaata www.ejl.ee

82


TEEME SEDA JÄLLE! Kui ostad 100 € eest SNICKERS Workwear tavahinnaga tooteid, ANNAME SULLE

PUSA

art 8015/1704

TASUTA

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN 2016 – mai 35 Laki 5, Pärnu aprill mnt 130, Katusepapi

Kampaania kehtib kuni 31.08.2016, või kuni tasuta pusasid (art 8015/1704) jätkub ja AINULT SNICKERS Workwear TAVAHINNAGA toodete ostu puhul!

Keha järgiva lõikega soe ning väga mugav fliispusa. Ruudulise struktuuriga fliiskangas hingab väga hästi. Et õhk liiguks paremini, on kaenlaalustes kasutatud kergemat kangast.

TAVAHIND

96 €

SNICKERS Workwear A.I.S fliisist Body Mapping

art 8015/1704

TASUTA

(Väärtus 96 €)

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI

83 Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE JÕGEVA TÜRI Pikk 2 Tallinna mnt 7 Türi-Alliku


j voeolkos

MILLISED NELJAPA ADI ETLIHASED TEVALMISTUS MM-medalite nimel

ON VAJALIKUD

Suve hakul pärast Londoni OM-i taaskord kokku istunud sõudmise neljapaat koosseisus Kaspar Taimsoo, Allar Raja, Andrei Jämsä ja Tõnu Endrekson võitsid Londoni olümpial 4. koha, tulid samal 2012. aastal Vareses Euroopa meistriteks ja saavutasid tänavu suvel Luzernis toimunud MK-etapil kolmanda koha ja kinnitasid, et on ettevalmistusega MM-medalite püüdmisel õigel teel!

tekst: Meelis Koskaru fotod: Fred Killing

RATTASÕIDUKS

A

Vaadates tehnoloogia, eriti kaasaskantavate nutividinate tormilist arengut viimasel kümnendil, võib imestades tõdeda, et pulsivööde osas sarnast progressi toimunud pole - ikka kinnitame trenni minnes pulsivöö ümber rindkere.

JA KUIDAS NEID

ugusti alguses Pärnus peetud sõudmise Eesti meistrivõistlustel oli kiireim neljapaat just sama MM-ile sõitev nelik: Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä. Tehniliselt korralik finaalsõit oli neljapaadile viimaseks võistluseks enne 30. augustil Prantsusmaal algavaid maailmameistrivõistlusi. Igal spordialal on omad peamised

TREENIDA?

lihasgrupid, mille abil tehakse põhiline osa alaspetsiifilistest liigutustest. Primaarsed lihased on need, mis meid edasi viivad ja mis saavad n-ö esimese kutsungi, kui on vaja kiirust või jõudu lisada. Jalgrattasõiduks vajalikud peamised Puhkus lihased paiknevad Harrastussport kui hobi puusades on mõneti ja jalgades. Jalad liiguvad vändates üles-alla, sooritades järjenagu teineligikaudu töökoht. Pole harvad pidevalt 80–100 pööret minutis ning lihastöö peab olema sujuv ja ökonoomne. nädalad, kus lisaks tavalisele töökoormusele tehakse 10–20 tundi trenni nädalas. Nii trenni ja treeningtsükli tekst: Martin Meri I foto: Mallor Malmre järel kui treeningaastas tervikuna on olulisel kohal puhkus. See ei tähenda Jõu jaotus vändapöörde ajal siinkohal nädalatepikkust lesimist, mis parajasti surub pedaali allapoole. tada teistele. Tuleb meeles pidada, et Vaatleme söömist ja vändapööret mittemillegi tegemist, kui täisringi, vaid Kõige suurem jõurakendus toimub kõikidel skeemil toodud lihastel on pigem mis onpausi sarnaselt senisest kellaga struktureeritud jaotatud hetkel, mil puus ja põlv sirutuvad, jalgrattasõidus oluline roll. Siinkohal treeningrežiimist sektoriteks. Sadulas ja selle istuva asendamist ratturi surudes pedaali allapoole. Sel hetkel pole välja toodud vaid kerelihaseid, mis on rattasõidus samuti olulised, muu põhiline tegevusega. edasiviiv Samamoodi jõud rakendub tuleks lülitub tööle kombinatsioon kahest toimida vahemikus juhul, 12–5 kui ei ehk harjutata peaaegu treeneri pool lihasgrupist: tuharalihased ja reie et tagada efektiivne asend ja korralik näpunäidete pööret. Sellel ja teekonnal treeningukava on rakenjärgi, nelipealihased. Mõne hetke pärast hingamine. Seega tuleks öelda, et parivaid tehakse trenni põhimõttel „kui datud põhilised lihased: puusaliliituvad säärelihased ja reie tagu- maks jõutreeninguks on harjutused nii saab seda jala midasirutajalihastega. saab”, tuleks ühe hasedja koos mised lihased. Seega on äärmiselt jalgadele kui kerele. Jõuharjutustest Vändapöördel vahemikus 6–12 kuu vältel aastas end treeningrežiimist oluline arendada võrdselt kõiki sobivad reielihaste arendamiseks tavatoimub jala ülestoomine kõige eelnevalt mainitud lihaseid, et välja lülitada. lised kükid nii lisaraskusega kui ilma, alumisest asendist, mil tööd tege- saavutada rattasõidus edasiminek – jalgade kõverdamised ja sirutamised vateks lihasteks on põlve painuta- üks tugev lihasgrupp ei kompenseeri jõusaalimasinatel ning varvastele jalihased. Kuna rattasõidul on jalad teisi nõrku lihaseid. tõusud säärelihaste tugevdamiseks. üksteise suhtes vastandasendites Jõudu saab arendada ka (üks jalg alumises miinimumasendis, Treeni lihasjõudu rattaga sõites teine samal hetkel ülemises maksi- Kui rääkida rattasõiduks vajalike mumasendis), siis ühe jala alt üles- lihaste jõu arendamisest, siis ei saa Jalgrattaga sõita on on võimalik nii Hooaja lõpp õige aeg toomisel on suureks abiks teine jalg, üht lihasgruppi esile tuua või eelis- sadulas istudes kui seistes ja

analüüsimaks võistlusi, treeninguid, saavutusi ja arengut. Olgugi, et harrastajad ei võistle „võidu” peale, on igaühel oma isiklikud eesmärgid ja soovid, mida saavutada tahetakse.

Jalgratturi põhiline edasiviiv jõud tuleb jalgadest, aga tasub meeles pidada, et keha on tervik. 84 84


2016 APRILL – MAI

85


velo

seeläbi saab treenida ka kõiki vajalikke lihaseid. Näiteks sõites tõusu sadulas istudes, treenid rohkem reie nelipealihaseid, tõustes aga sadulast püsti, läheb suurem koormus reie tagakülje lihastele. Tasub meeles pidada, et jõutreeningud rattal võiks teha madalama väntamissagedusega ja raskema käiguga, et edasiliikumine nõuaks rohkem jõudu. Jõudu arendavaid harjutusi võib regulaarselt rattasõitude käigus teha, muutes sellega pikad sõidud vaheldusrikkamaks ja tõstes treeningu efektiivsust.

Kõrge väntamissagedus Kiire väntamissagedus ja liigutuste efektiivsus on samuti olulised. Sadulas istudes kõrgel sagedusel tehtavad harjutused on mõeldud puusalihaste ja reie nelipealihaste hulka kuuluva reie sirglihase arendamiseks. Need lihased aitavad põlve ja jalga tõsta ülemisse asendisse. Sageduse tõstmisega aktiveeritakse rohkem ka säärelihased. Kiiruslikud harjutused aitavad arendada aeroobset vastupidavust kogu vändapöörde jooksul, mis suurendab pedaalimise efektiivsust. Kiire väntamissagedusega harjutuste korral püsi sadulas, lülita käik kergemaks ja tõsta sujuvalt sagedust. Jälgi, et ei tekiks sadulas üles-alla hüplemist.

GMax VL

RF

BF

VM

SM

TA

GL

GM

SOL 12

Ära unusta venitamist ja lihashooldust Treenides kasvab väsimus, lihased muutuvad jäigaks ja lühenevad. Väga oluline on treeningutejärgne ja -vaheline venitamine, et vältida jalalihaste lühenemisest tekkivaid probleeme (näiteks alaseljavalu). Kodustes tingimustes on abiks ka massaažirull, millel tehtavate harjutuste abil saab tekkinud lihaspingeid maandada. Suurematel koormustel treenides tasuks igal juhul külastada ka füsioterapeuti ja käia regulaarselt massaažis. Tasub meeles pidada, et lisaks ala peamistele lihastele on jalgrattasõidu puhul tegu siiski vastupidavusspordiga ja oluline on keha üldine aeroobne võimekus ning selle mitmekülgne arendamine. Primaarsed lihased on küll need, mis sind peamiselt edasi viivad, ent nad on üksnes nii tugevad kui kogu süsteemi nõrgim lüli.

6 Tuharalihas - GMax

Reie külgmine nelipealihas - VL

Poolkilelihas - Sm

Sisemine sääremarjalihas - GM

Reie kakspealihas - BF

Külgmine sääremarjalihas - GL

Sisemine reie nelipealihas - VM

Sääre külgmine lihas- SOL

Reie sirglihas - RF

Sääre eesmine lihas - TA

Allikas (kohandatuna): Bijker, K., Groot, G., Hollander, A “Differences in leg muscle activity during running and cycling in humans” Eur J Appl Physiol (2002);

86


velo

tekst: Rene Mandri fotod: Rando Kall, Scanpix

Suur osa harrastajatest on hooajaks oma eesmärgid seadnud. On selleks siis Estonian Cupi maastikurattasarjas esisaja koht, Gran Fondo Estonia läbimine, rattarallil naabrimehe võitmine või hea enesetunde ja vormi saavutamine järjepideva liikumise kaudu.

O

lenemata eesmärgist on vaja üldfüüsilist ja erialast ettevalmistust tundmaks end rattasadulas mugavalt. Ambitsioonikamate eesmärkide puhul tuleb trennis teha ära rohkem tööd, tagasihoidlikumate plaanidega vähem. Treeninguprotsessi juurde kuulub hulk tegureid, mis kehtivad kõigi kohta, olenemata treeningu mahust ja eesmärkidest.

Treeni sobiva koormusega Tuttavad sõidavad maastikurattamaratonil regulaarselt esisajas. Sina oled nelja-viiesajas. Võtad nõuks treenida kohe kaks-kolm korda rohkem – ainult nii saab ju naabrist paremaks. Ambitsioonikus ja suurte eesmärkide seadmine on hea, kuid tuleb mõista, et kohene treeningukoormuste mitmekordistamine ei paranda vormi ega tulemust. Kevadel on spordiklubidel tavaks käia treeninglaagrites kilomeetreid kogumas. Oletame, et ka sina otsustasid minna ja oma puhkuse laagri järgi sättida. Mõnusalt soe ilm pakub võimalust rohkelt trenni teha. Kui laagrile eelneval talvel on kehaline

aktiivsus olnud tagasihoidlik, pole siiski mõistlik laagris kiireima treeningurühma sappa haakida. Leia kilomeetrite kogumiseks sobiliku tempoga punt. Paljud rattaharrastajad jätavad oma hea enesetunde just kevadisse laagrisse. Treenitakse üle oma võimete ning hiljem kimbutab hooaja jooksul väsimus. Ületreenimises ei ole süüdi tugevamad treeningukaaslased, vaid enda võimete ülehindamine. Hinda olukorda, hoia sõidugrupis tahapoole, vajaduse korral julge jääda grupist ka maha. Treening ei pea olema kui võistlus. Pigem meeldiv protsess parema vormi saavutamiseks.

Kevadlaager – suured mahud ja parem treenitus Kevadlaager võiks olla kui puhkus, võimalus soojas kliimas end laadida, alustada hooajaeelset ettevalmistust või jätkata juba käimasolevat treeninguplaani. Kogemus näitab, et suur osa kevadlaagrites osalejatest on tugevuselt ikka sarnased kodus valmistujatega. Peamiseks põhjuseks on liigne koormus laagris ning koju naastes oskamatus koormusest taastuda. Alusta oma suhtumisest kogu tree-

88

ninguprotsessi. Selle suureks osaks on tervislik eluviis. Sportliku vormi mõttes on eeskujusid rohkelt. Iidoleid imetledes ununeb paraku, mida näiteks Marcel Kitteli või Anna Kournikova vormi saavutamine eeldab. Pelgalt rattasõit ei taga tugevust ja head enesetunnet. Keha ja lihased vajavad mitmekülgset koormust. Sügisel on hea joosta ja võimelda. Talvel suusatada, käia rühmatreeningus ja jõusaalis; kevadel lisaks rattasõidule teha süvalihaste harjutusi. Rangelt soovituslik on juua vähem alkoholi, mitte suitsetada ning hoiduda liigsetest snäkkidest ja magusast. Keha reageerib meie käitumisele. Kui talvel ei teinud üldse trenni, on oluline, et koos rattasõiduga alustataks ka üldfüüsilisi treeninguid.

Mõtestatud toitumine Hea enesetunde ja tugeva vormi saavutamise põhiteguriks on korrektne toitumine – mitmekülgne kvaliteetse toidu söömine vajaduse järgi. Inimene on biomehaaniline masin, mis vajab õiget kütust. Aktiivse inimese keskmine päevane vajadus on ligikaudu 2500 kilokalorit. Sellest 30% võiks


velo

pärineda rasvadest, 10% valgust ja 60% süsivesikutest. Füüsilise koormuse kasvades suureneb süsivesikute osakaal. Treeniv inimene vajab 1–3 grammi valku kehakaalu kilogrammi kohta päevas, olenevalt pingutusest. Süsivesikute puhul on hea energia allikas liitsüsivesik (pasta, riis, kartul, juurviljad), mitte lihtsüsivesik (valge suhkur, glükoos, fruktoos). Kiiremini seeduvad valgurikkad tooted on muna ja linnuliha. Treening ise ei tee tugevamaks – õige taastumine teeb. Selleks on tavaline puhkus ning kvaliteetne toit õigel ajahetkel. 20–40 minutit pärast treeningut tuleb süüa süsivesikute- ja valgurikast toitu. Organism taastab niimoodi kulutatud varud ja ehitab üles trennis „lõhutud” lihasrakud. Trenn ise on „lõhkuv” protsess! Taastumine on areng. Harrastussportlane ei peaks end treeningul palju „lõhkuma”. Taastumine kujuneb muidu pikaks ja järgmise korraliku trenni saab teha alles nädala pärast. Pigem hoia mõõdukat koormust, areng toimub seeläbi esialgu tõhusamalt ja enesetunne püsib hea.

Piisav vedeliku tarbimine tugevdab Vedeliku tarbimine on parim nipp saamaks väiksema vaevaga tugevamaks. Pelgalt veejoomisest ei saa tugevamaks, kuid see loob organismis normaalse töökeskkonna. Paljudel

Füüsiline valmisolek ei ole number üks. Tähtsaim on endale selgeks teha, kuidas toimida parima enesetunde saavutamiseks. 2016 APRILL – MAI

89


velo

juhtudel kannatab enesetunne ja sportik võimekus vedelikupuuduse tõttu. Tuntavateks appikarjeteks on lihaskrambid, mida seostatakse liiga tihti pelgalt magneesiumi puudumisega. Krambid on terviklikult mineraalide vaeguse ja kehva vedeliku tarbimise tulem. Seepärast on soovitav igapäevaselt eelistada tavalisele veele mineraalvett. Pidev korrektne vedeliku tarbimine loob eelduse paremaks taastumiseks. Seeläbi on treenimisvõimekus suurem.

Magneesiumiampull pole imeravim Populaarsust kogunud magneesiumilonksude võtmine võistluse ajal ei kustuta tulekahjut. Pigem tee ära kodutöö ning joo treeningutel, võistlustel ja igapäevaselt mineraale sisaldavaid jooke. Saunalembesed inimesed võiks meeles pidada, et enne ja pärast sauna on hea juua mineraale sisaldavat vett.

Sporditoit kui kiirtoit Alati pole enne või pärast trenni võimalik toituda nii nagu vaja. Elutempo on kiire ja olukord ei võimalda õigeaegset söögi valmistamist või restorani külastamist. Pikemale treeningule või võistlustele on tülikas hakata kaasa vedama nn täistoitu. Sellistes situatsioonides lisandub menüüsse sporditoit. See asendab tavatoidu olukorras, kus soovid anda organismile vajaliku koguse energiat parema soorituse tegemiseks või on vajadus kiiremaks taastumiseks. Sporditoidu kasutajaid on neli põhitüüpi. Esimesed ei tarbi põhimõtte pärast: „mul pole vaja, olen harrastaja”. Teised tarbivad, kui on meeles või tuju tuleb. Kolmandad söövad kõike ja (liiga) palju. Neljas, paraku väikseim osa inimestest, on teadlikud, mida, kuidas ja millal süüa. Need inimesed proovivad ajastada oma toitumist parimal võimalikul viisil. Üldjuhul ei kuule selliste inimeste suust kurtmist kehva enesetunde üle. Kindlasti pole vaja pärast kerget tunnist treeningut ohtralt valgujooki manustada. Kui treening on olnud koormav ja järgmise toidukorrani jääb enam kui tund, ei tee väike taastusjook halba. Pigem aitab kaasa taastumisele. Heas taastusjoogis on vajalik vahekord süsivesikuid ja valke energiavarude taastamiseks ja lihastele piisava koguse ehitusmaterjali andmiseks. Võid muiata, kui keegi võtab trenni paar geeli kaasa, aga 20 km enne koju sööma jõudmist võib sul endalgi energia ja jaks otsa saada.

Oled hooajaks valmis, kui tead, mida ja kuidas teha Füüsiline valmisolek ei ole number üks. Tähtsaim on endale selgeks teha, kuidas toimida parima enesetunde saavutamiseks. Järjepidevalt selle nimel vaeva nähes tuleb vorm, mida soovime. Ärgem unustagem, et oleme erinevad. Kopeerida tasub mitte teisi, vaid enda hea vormi saavutamise mudelit. See teadmine tekib kogemustega.

Näpunäited, mis võivad aidata Peta oma aju, et ei tekiks nii ruttu tühja kõhu signaali. Lisa toidule oliiviõli – see seedub kauem ning annab energiat stabiilsemalt pikema aja vältel. Õliga salat seedib pea kaks korda kauem kui ilma õlita. Sama lugu on ka pastaga. • Intensiivse või pika treeningu järel, mil glükogeenivarud on otsas, võiks järgneda kaks kergemat päeva. Lihasenergia taastub täielikult umbes 36 tunni jooksul. • Vahetult enne võistlust väldi liigset söömist. Lae enda varud täis päev-kaks varem.

90

Treening ise ei tee tugevamaks – õige taastumine teeb. Selleks on tavaline puhkus ning kvaliteetne toit õigel ajahetkel. • Rasked trennid jäta nädala esimesse poolde. Nädalavahetusel oled võistluseks või pikemaks ühistrenniks värskem. • Kuula oma enesetunnet. Vastu tahtmist pole mõtet trennis end sundida. • Kui viimasest toidukorrast on möödas rohkem kui neli tundi, võta enne trenni snäkk. • Konkurentide edestamiseks ära näita oma tugevusi. Proovi tegutseda kavalalt, alati trumpässa tagataskus hoides. • Ära tekita endale energiakriisi. Hoia igaks juhuks mõni energiageel taskus. See aitab sul koduni jõuda, kui energiavarud on otsas. • Tarbi regulaarselt mineraalvett • Maiustamine on lubatud, aga ainult hommikuti. Siis jõuad saadud energia otstarbekalt ära kasutada. • Imerohtusid, mis aitavad tugevaks teha, pole olemas. Kaugemas perspektiivis toimib iseendaga korrapärane tegelemine: regulaarne treening, mitmekülgne toitumine, piisavad unetunnid. • Tarbi piisavalt valgurohkeid toite, et organismil oleks ehitusmaterjali. Eelista puhast liha, mune või taimseid valke sisaldavaid saadusi, näiteks ube, kikerherneid. • Kui tekib küsimusi, esita need mõnele oma ala professionaalile. Jäta foorumid kõrvale.


triatlon

Marko Albert 19 aastat Eesti triatloni tipus tekst: Martin Meri fotod: Mallor Malmre

Marko Albert on aastaid olnud Eesti triatloni raudvara. Ainsa triatleedina on ta Eestit esindanud kahel olümpial ja te eb nüüd tegusid pikamaatriatlonidel, kus tal on ette näidata mitmeid poodiumikohti nii pool- kui ka täispikal distantsil, sealhulgas Ironmani sarja kuuluva võistluse võit mõlemalt võistlusmaalt. Uurisime Markolt, kuidas näeb välja tema 2016. aasta, mis on juba 19. hooaeg triatleedina.

92 92


triatlon

Kuidas on kujunenud hooajaeelne ettevalmistus? Kas kõik on sujunud plaanipäraselt, vigastusi ja haigestumisi pole olnud?

Olen ikka üritanud Eestis võistelda, kuid see ei ole minu jaoks enam ammu prioriteet. Paar aastat tagasi tegin kaasa kõik Eesti võistlused, kus oli võistkonnaga osalemise võimalus. Kokkuvõttes võistlen Eestis sellisel juhul, kui tervis, füüsiline vorm ja võistluse aeg/koht hästi kokku sobivad.

Lõpetasin möödunud hooaja tavapärasest viis nädalat hiljem. Ebaõnnestumine Ironman Arizonal ei pannud mind just kõige positiivsemalt 2016. aasta hooajale vaatama. Pidin kalendrile ja KPR (Kona Points Ranking – Hawaii MM-i kvalifitseerumisedetabel) punktidele otsa vaatama hoopis teistsuguse pilguga, kui olin lootnud. Detsembri alguses sai vaikselt harjutama hakatud ning nüüdseks on treeningud juba täies hoos.

Kuidas hindad oma võimalusi kvalifitseeruda Hawaii IM-ile?

Mida head ja/või halba õppisid eelmisest hooajast?

Hawaii Ironmanile pole kunagi olnud lihtne kvalifitseeruda. Mul on igal aastal olnud hetki, kus asjad on ebakindlad. Välja arvatud 2012. aasta, kui kvalifitseerumiseks vajalikud punktid olid koos juba märtsi lõpuks. Kasutaksin võimalust, et tänada oma toetajaid: Eesti kaitsevägi, Rademar, Skinfit, OÜ Telliskivi maja, Euronics, Food Studio, BCS Itera, Neolife, TRI 11 kalipsod, Jooksuekspert, SIS sporditoidud, Torhansi aeropudelid, Ceramicspeedi keraamilised laagrid. Sportimist võimaldavad Sparta ja Tabasalu Spordikeskus. Kummardus ka minu koduklubile 21CC Triatloniklubi!

Eelmine hooaeg andis mulle paar väga valusat õppetundi. Esiteks, et võistlusel täispangale minnes tuleb olla valmis ka valusalt vastu näppe saamiseks (Ironman Melbourne). Teiseks, et mononukleoos ei ole kiirelt mööduv nähtus. Kus treeninud oled?

Esimesed kaks nädalat baasettevalmistusest tegin Ühendriikides Phoenixis Arizonas. Tänu mitme asjaolu kokkulangemisele sain ühel ajal tehtud nii rattaasendi seadistuse kui ka treeningud. Võin öelda, et need kaks nädalat läksid hästi ja sain sealt palju positiivset kaasa võtta. Selline tegevus peaks olema iga-aastane ning võimaldama vastavalt uutele ja vanadele asjadele asendit kohendada. Kõige loomulikumad on sellised tegevused tavaliselt pärast ratta vahetamist või suuremat kukkumist. Mõlemad mõjutavad sõitja asendit rattal päris palju. Edasi olen baasettevalmistuse kotti treeninguid sisse ladunud juba heas tuttavas kohas, Lanzarotel. Kaks ja pool nädalat on tehtud ning kolm ja pool ootab ees. Siit otse siirdun juba LAV-i, kus ootab ees 10. aprillil peetav Ironman South Africa. Millele oled treeningutel rohkem tähelepanu pööranud?

See on minu 19. hooaeg triatlonis ja kogu selle aja olen töötanud koos Jüri Käeniga. Iga aasta on kaasa toonud muutusi ja iga kord, kui on tekkinud mõõn, on Jüri mu sealt ka välja toonud. Seega, treeningutes on pidevad muutused, mis toimuvad kooskõlas minu vanusega. Suhtleme Jüriga peaaegu iga päev, et treeninguplaani vastavalt enesetundele õigeks seada. Olen väga tänulik, et Jüri on viitsinud minuga jännata ja on kannatlikult mulle alati selgeks teinud, mis on õige ja mis vale. Ironmani triatlonis on kõik komponendid olulised ja õnneks ei ole vigastused või haigused mind sundinud ainult ühte osaala spetsiifiliselt arendama. Üritan oma ujumistaset hoida ning ratta- ja jooksutaset oma parimate päevade tasemele või natukene edasi viia. Mis on planeeritud hooaja avastardiks? Milline näeb välja võistlushooaeg? Kas plaanid ka Eestis võistelda?

Võistlushooaega ei ole ma kaugemale paika pannud kui esimene start. Pärast Ironman South Africat vaatame seisu üle ja siis otsustame koos treeneriga. Esimeseks eesmärgiks on kindlasti Hawaii Ironmanile kvalifitseerumine. Kõik muu taandub selle ees.

2016 aprill – mai

93


SUUNTO AMBIT3 VERTICAL SIHI KÕRGEMALE

Lae alla tasuta Suunto Movescount App – suunto.com/movescountapp

Mõned nimetavad seda kinnisideeks, meie arvates on see pühendumus. Suunto Ambit3 Vertical on midagi enamat, kui GPS-iga multispordi kell. Planeeri teekonda topograafilisel kaardil koos kõrguse arvestusega ja vaata eeloleva raja kõrgusprofiili. Pea päevikut oma tõusumeetrite kohta alates igapäevasest jälgimisest kasvõi aastaseni. Eraldi funktsioonid jooksmise, jalgrattasõidu, ujumise ja multispordi jaoks. Nutikas. www.suunto.com/Ambit3 Saadaval A2K, HAWAII EXPRESS ja MATKaSPORT kauplustes.


triatlon

Nüüdseks on tund aega järjest basseinis ujuda, nii et kordagi ei puhka, muutunud rutiiniks. Rahulikult ujudes saan selle ajaga 2,2 km, kui pingutan rohkem, siis 2,6 km.

Kuidas valmistuda

IRONMAN 70.3 tRIAtLONIKS Nagu juba traditsiooniks on saanud, kogunevad 6. augustil Otepääle Pühajärve spaa parki kõik enesest lugupidavad triatleedid. Baltimaade suurim triatlonifestival on kasvanud ja saanud maailmakuulsa Ironmani sarja osaks. tekst: Ain-Alar Juhanson, SiS IRONMAN 70.3 Otepää presented by Ferroline Groupi triatlonivõistluste direktor fotod: Scanpix / Ekspress Meedia

N

üüdseks on SIS IRONMAN 70.3 Otepää presented by Ferroline Groupi triatlonile registreerunud juba üle 20 riigi sportlased ja meil on ütlemata hea meel, et esimeste registreerujate seas olid ka Tanel Padar ja spordikommentaator Kalev Kruus. Mõlemad mehed on sel aastal esimest korda triatloniradadel. Nende taust on väga erinev ja vastupidavusspordiga pole kumbki enne seotud olnud. Tanel ütles registreerimise avamise pressikonverentsil, et tal on ratas kodus ainult poeskäimiseks…

Tervisliku seisundi hindamine Olen aastate jooksul treeninud mitmeid harrastussportlasi ning on

2016 APRILL – MAI

hea, kui on olemas info nii sportlase varasemate treeningute, ajaliste võimaluste kui ka tervisliku seisundi kohta. Pärast esimest kohtumist seadsime sammud juba spordimeditsiini keskusse, et hinnata tulevaste triatleetide tervislikku seisundit. Peab tunnistama, et tulemused, millega mõlemad mehed tagasi tulid, olid üllatavalt head. Taneli hapnikutarbimine oli 48 ml/min/kg kohta ja Kalevil pisut vähem, aga kõige tähtsam oli, et sai fikseeritud pulsitsoonid ja mehed osutusid terveks. Terviseuuring ei ole sportimisega alustades kohustuslik, aga kindlasti on see hea soovitus, mis annab sportlase kohta hea pildi ning võimaldab fikseerida pulsivahemikud ja ka võimalikud terviseprobleemid.

95

Treeningukava koostamine Kuna nii Taneli kui ka Kalevi soov oli lihtsalt läbida SIS IRONMAN 70.3 Otepää presented by Ferroline Groupi triatlon, siis sai see treeningukava loomisel kindlalt arvesse võetud. Pärast vestlust meestega sai selgeks, et reaalselt on meestel aega nädalas treenida 8–10 tundi, ilma et töö, pere, sõbrad jt peaksid kannatama. See on vägagi hea ajaressurss, mis annab võimaluse treeninguid hästi planeerides olla suvisteks triatloniteks valmis. Treeninguplaani loomisel on ennekõike vaja paika panna kogu periood suuremate lõikudena. Nii saigi jaanuarist aprillini rõhku pandud just ujumisele ja madala aeroobsusega treeningutele. See oli oluline, et


triatlon

Näidiskava:

1. nädal Esmaspäev: puhkus.

etteantud stiilis ja vahenditega.

Teisipäev: wattbike’iga rahulik sõit 1 h, pöörded peaksid jääma 80–90 rpm vahele. Pulss aeroobne, aga iga 15 min sisse teha 1 min kõige raskema ülekandega.

Neljapäev: rahulik jooks 1 h, pulss aeroobne.

Kolmapäev: ujumine 1 h 400 m vaba + 400 m punni ja labadega + 4 x 100 m lestaga jalgu + 400 m punni ja labadega + 400 m vaba. Tempo rahulik, oluline on läbida distantsid järjest,

Reede: wattbike’iga 1 h rahulik sõit, kus pöörded peaksid jääma 80–90 rpm vahele. Pulss aeroobne, aga iga 15 min sisse teha 1 min kerge ülekandega, nii et jalad käiksid 90–100 rpm. Pulss võib ka kõrgemale tõusta, aga oluline on, et mitte üle anaeroobse läve. Pühapäev: ujumine 1 h 25 x 100 m vaba (puhkus iga 100 m järel 10 sek).

2. nädal Esmaspäev: puhkus. Teisipäev: wattbike’iga 1:20 rahulik sõit, kus pöörded peaksid jääma 80–90 rpm vahele. Pulss aeroobne, aga iga 15 min sisse teha 1 min kõige raskema ülekandega. Kolmapäev: ujumine 1:10, 6 x 500 m (1 x vaba iga 100 kohta 25 veepalli krooli, 2 x punni ja labaga, 3 x vaba iga 100 kohta 25 kiirendust, 4 x punni ja labaga, 5 vaba hinga üle 3 tõmbe, 6 x lestaga jalgu). Neljapäev: rahulik jooks 1:20, pulss 125, 145 l/min. Reede: wattbike’iga 1 h rahulik sõit, kus pöörded peaksid jääma 80–90 rpm vahele. Pulss 120–140, aga iga 15 min sisse teha 3 min kerge ülekandega, nii et jalad käiksid

100–120 rpm (pulss võib normist välja minna). Laupäev: fatbike’iga 3:30, keskmiselt peaks pulss olema aeroobne. Tõusudel või raskematel kohtadel võib pulss ka kõrgemale tõusta, aga oluline on, et mitte üle anaeroobse läve. Pühapäev: ujumine 1:10, 400 m vaba + 3 x 100 m (25 m vasaku käega tõmbed ja parem käsi on ees + 25 vaba, 25 parema käega tõmbed ja vasak käsi on ees + 25 vaba) I 10 ‘’ + 200 jalgu lestaga + 100 vaba + 4 x 100 m R: 2:10 (uju all 1:55) + 100 rahulikult + 2 x 200 m R: 4:10 (uju alla 3:55) + 100 rahulik + 4 x 100 m R: 2:10 (uju all 1:55) + 100 lõdvestust.

3. nädal Esmaspäev: puhkus. Teisipäev: puhkus. Kolmapäev: ujumine 1 h 5 x 500 m (1 x vaba iga 100 kohta 25 veepalli krooli, 2 x punni ja labaga, 3 x vaba iga 100 kohta 25 kiirendust, 4 x punni ja labaga, 5 vaba, hinga üle 3 tõmbe). Neljapäev: puhkus. Reede: ujumine 1 h, testujumine. Pikk soojendus 400 m, siis 1 km ajale ja seejärel 400 m peale. Pühapäev: puhkus.

96

saavutada elementaarne aeroobne baas, enne kui päris erialaseid treeninguid tegema hakatakse. See periood kulges väga ilusti ja mõlemad treenitavad täitsid etteantud plaani peaaegu täielikult. Kuna tegemist on harrastajatega, siis kasutasime 2 + 1 nädala pikkuseid tsükleid, kus kaks esimest nädalat olid tõusva mahuga ja kolmas nädal oli puhkenädal, kus koormus oli ligikaudu 50 protsenti esimese nädala omast. Tanel ujus perioodi lõpus 1 km testi alla 20 min, parandades oma ujumisaega enne ja pärast perioodi rohkem kui 3 min ning Kalev rohkem kui 2,5 min. Lisaks on mõlemad mehed läbinud esimesed kolmetunnised rattatreeningud, mis näitab, et elementaarne aeroobne tase on juba loodud. Kuna jooksmine on nendest kolmest alast kõige intensiivsema loomuga, siis oleme madala pulsi hoidmiseks kasutanud nii kepikõndi kui ka jooksu- ja kõnnimatkasid.

Tanel ujus perioodi lõpus 1 km testi alla 20 min, parandades oma ujumisaega enne ja pärast perioodi rohkem kui 3 min ning Kalev rohkem kui 2,5 min. Erialased treeningud ja näidiskava Pärast algse vastupidavuse loomist tuleb tegeleda juba rohkem erialaste treeningutega just ratta ja jooksu puhul. Kindlasti kasutame selleks ka rahvaspordi sündmusi, mille seas on Valga–Valka Heleni triatlon ja Tartu Milli triatlon. Sellega saab esimese spetsiifilise triatlonikogemuse, harjutada vahetusalasid jm, et olla valmis suviseks tippsündmuseks Pühajärvel. Erinevate spordialade, eriti vastupidavusalade harrastajate (ujumine, ratas, jooks, suusatamine jm) jaoks on kergem liituda triatloniharrastajate kasvava perega ise või töö-, spordiklubi- ja mõttekaaslaste võistkonnaga Otepääl ning osaleda Eesti triatlonikalendri sündmustel.


2016 aprill – mai

97


triatlon

Kalev Kruus, TV3 reporter Minu suurem sportimine jäi keskkooliaegadesse ja vaikselt on ringi sapsitud siin-seal, aga sellist sihipärast tegevust pole olnud. Ühesõnaga, sel hetkel, kui ma AinAlariga seda teemat arutasin, olin saabunud igasügiseselt Saaremaa sulgpalliturniirilt ja tundnud, kuidas üldse ei jaksa. Kehakaal oli 192 cm juures kerkinud 104 kiloni ja kuidagi piinlik oli olla. Pakkumine see ettevalmistus ja triatlon Taneliga kaasa teha tuli parimal ajal. Nüüd on kolm kuud teekonda käidud ja mul on kindlasti asju, mille üle rahul olla. Esiteks on selleks muidugi kehakaal. Jaanuari alguses algas tõsisem treenimine ja sealt alates on kaal kukkunud 100,5 kilolt 95,5 kilole. Olen nüüdseks teinud selle ajaga umbes 70 treeningut ja kordagi pole olnud vastikust millegi tegemise vastu. Vastupidi. Treener on sättinud treeninguplaani nii, et kaks nädalat aktiivset (u kuus korda nädalas) ja siis nädal rahulikumalt (u 3-4 korda nädalas). Just nendel rahulikel nädalatel tunned nagu puudust, et tegelikult võiks liigutada. Samas saan aru, et hulluks minna ei tasu. Hulluks pole ma läinud ka toitumisega. Teiseks on areng – see on mul toimunud eelkõige ujumises ja jooksmises. Te a d s i n , e t oskan ujuda ja põhja ei vaju. Nüüdseks on tund aega järjest basseinis ujuda, nii et kordagi ei puhka, muutunud rutiiniks. Rahulikult ujudes saan selle ajaga 2,2 km, kui pingutan rohkem, siis 2,6 km. Usun, et iga nädalaga läheb seis

paremaks. Aega oleme ujunud siiani 1 km distantsil. Esimene kord sain ajaks 27 min 2 sekundit, teine kord 24 min 30 sekundit. Nüüd ükspäev piilusin tunniujumise ajal ja kilomeetri aeg oli juba alla 23 minuti ja 1,9 km peal näitas kell 44:30. Ühesõnaga, liigun tempos, mis ei lase põhja vajuda.

Taneli hapnikutarbimine oli 48 ml/min/kg kohta ja Kalevil pisut vähem, aga kõige tähtsam oli, et sai fikseeritud pulsitsoonid ja mehed osutusid terveks. Jooksmises on areng toimunud just õues. Talvisel ajal liigutasime ennast Spartas sisetingimustes ja eesmärgiga hoida pulss alla 140. Sellise pulsiga sain tunnis kirja lindil 7,5 km. Praeguseks on sellest õues saanud samasuguse pulsiga 9 km – selge areng. Ratast oleme samuti sõitnud päris palju ja sealt pärinevad ka kõige karmimad kogemused. Veebruari keskel fatbike’i trennis Otepääl tundsin küll, et selle asjaga pole võimalik sõita. Kuidagi maadlesin seal kolm tundi ära. Väga hull oli ka teine kord Tallinnas Almare Hawaii eest nii-öelda Muraste ringile. Sealt naastes oli veidi

98

piinlik, kui ilmselt tugev jooksumees minust mööda kippus jooksma. Aga sain tast lõpuks jagu, kuna otsustasin, et Tabasalu mäest alla lähen kiiruse surma, ehk pidurit ei kasuta. Uuesti fätiga Muraste ringi tehes sain aga järsku selle eluka jooksma. Ehk täpselt sama distantsi, milleks oli 42 km, läbisin ajaliselt järsku 23 minutit kiiremini ja kuidagi kohe mõnus oli. Nüüd ma seda ratast enam ei karda, aga selle vahendiga enam ei treeni ka sellel aastal. Neid ridu kirjutades pole ma oma maanteeratast veel kätte saanud, sest nr 47 rattaking on Eestis seni väidetavalt ainult spordimuuseumis. Varsti ka minu kodus ja siis saan uue kingaga seda riistapuud proovida. Rattasõidud olen seni lisaks teinud oma keldrist leitud hübriidrattaga. Nagiseb, aga veereb ja laupäeval veeresime koos kolme tunniga 66 km, ikka nii, et pulss oleks alla 140. Ühtlasi on see loomulikult minu pikim sõit rattaga, aga huvitav, et tunne oli selline, nagu võiks teise kolm tundi veel sõita. Ühte ma tahan korrutada, ja see on aeg, mis kõigile kallis. Kui on eesmärk, siis leiab ka selle aja. Olen avastanud ennast nädalavahetustel hommikuti kell 8 tegemas kepikõndi või sõitmas rattaga. Vahel lõpetan kell 12 öösel jalgpalliülekande ja hüppan hommikul kell 8 basseini. Ka see on omadus, mida ma ei teadnud endal olevat. Elukaaslasele tuleb teha pikk pai, sest lisaks sellele, et ta avastab ennast sageli üksi ärkamast, peab ta kannatama veel mu muljeid trennist ja neid õnneks siiani ikka jagub.


varustus

Asics aitab Tanel Padaril ja Kalev Kruusil triatloniks valmistuda Asicsi jooksujalatsid on maailmas ülipopulaarsed, neid kohtab rohkelt nii jooksumaratonidel, aga ka triatlonidel. SIS Ironman 70.3 Otepää presented by Ferroline Grupp ametlik jalatsipartner on Asics ja nad kuuluvad ka võistluse hea eeskuju saadikute Tanel Padari ning Kalev Kruusi varustusse. Uurisime, kuidas jalatsid valiti ja milline on esimene tagasiside. Kalev Kruus

tekst: Ajakiri Jooksja fotod: Asics

Ain-Alar Juhanson, Kalev Kruusi ja Tanel Padari treener

Esimesed kogemused Asicsi jalatsitega on oivalised. Kuna mul spetsiaalset jooksujalatsit varem justkui olnud polegi, siis äkki on nad kõik sellised, aga Asicsi jalats on küll selline, mida ma jalas nagu ei tunnegi. Minusugusele ikkagi väga kohmakale jooksjale on need küll olnud esimesest korrast peale absoluutselt sobivad jalavarjud. Mul on kasutuses kaks paari – Asics Gel Kayano 22 tavatreeninguks ja Asics Gel DS Trainer 21, mis on nii-öelda kergem mudel ja mõeldud võistluseelseteks treeninguteks ja võistlusteks. Ma ütlen ausalt, et juba see tavamudel (Gel Kayano 22) on olnud nii hea, et ma pole seda luksuslikumat sussi (DS Trainer 21) veel proovinudki. Teen seda siis, kui õige aeg käes. Kuna ma olen väga “vanakooli mees”, siis arvan et väga raske oleks mul tulevikus minna jooksma mingi muu firma toodanguga, sest no tõesti paremaks üks jalats minna küll ei saa.

Jalatsivaliku juures tuleb lähtuda jooksja jalatüübist. Triatlonitreeningutel on jooksul oluline roll – tuleb ju võistlusel poolmaraton läbida ja seda väsinud jalgadel. Koos Asicsi spetsialistiga sai nii Taneli kui Kalevi jooksustiili hinnatud ning selle põhjal valik koostada. Soovituslik on omada kahte paari jooksujalatseid: ühed niinimetatud “tööhobused”, millega enamik treeninguid tehakse ja teised kergemad jalatsid millega teha kiiremaid tempotrenne ja võistelda. Treeningjalatsid peaks olema vastupidavad, piisava toestusega ja mugavad, et jalad pikki kilomeetreid vastu peaks, võistlusjalats aga kerge ja mugav, et “pidupäeval” endast maksimum anda.

Aivo Liiv, Asics maaletooja Tanelile sai baastreeningu jalatsiks valitud Gel Nimbus kuna tema tugev kehaehitus ja suhteliselt optimaalne, aga siiski pigem jäigemapoolne loomupärane löögisummutus võib olla mitte piisav asfaldil jooksmiseks. Seda eriti pikemaid treeninguid alustades ja koormusi silmas pidades. Gel Nimbus oma optimaalse stabiilsuse ja väga hea löögisummutusvõimega vähendab oluliselt põrutusi liigestes. Kalevile seevastu sai valitud Gel Kayano kuna märgata oli kerget ülepronatsiooni ja samuti on tegemist suhteliselt suure mehega. Tänu

2016 aprill – mai

suurele konstruktsioonilisele stabiilsusele Kayano ennekõike vähendab ülepronatsiooni ulatust ja annab võimaluse joosta efektiivselt ka väsimuse saabudes. Säästab jooksja energiat, lisaks väga hea löögisummutus. Mõlemale mehele sai treeningvõistlusjalatsiks valitud Gel Ds Trainer kuna oma kerge kaalu ja optimaalse summu-

99

tuse ning konstruktsiooniga võimaldab väga efektiivset sammu samal ajal siiski koormust leevendades. Lisaks on DS Traineril talla keskosas ettepooleulatuv Propulsion Trustic polümneerplaat mis imiteerib jalavõlvi tööd ning tagab seega ka kergema äratõuke kui jooksja väsib. Kiire jooksu turvaline jalats. Ilmselt saab mõlemil mehel võistluspäeva jalatsiks Gel Noosa TRI - mis on oma tehniliselt ehtuselt pigem DS Traineriga sarnane, aga vajadusel kiirkinnitusega ning delikaatse sisuga mugavamaks ilma sokita jooksmiseks.


triatlon

Millist varustust kasutada

triatloniga tegelemisel Kuigi triatlon koosneb kolmest alast ja on seega kolm korda vaheldusrikkam kui üksikala harrastamine, tundub sellegipoolest aasta ringi ujuda, rattaga vändata ja joosta ikkagi rutiinne. Sestap on lume saabudes rõõm, kui saad haarata suusad ning tegeleda hoopis neljanda alaga. UJUMINE Treenimisel on vaja ujumispükse/ trikood ja ujumisprille, soovituslikult ka ujumismütsi. Pükste ja trikoo valikul lähtu endale sobivast lõikest, silmas võiks pidada ka seda, et materjal oleks kloorile vastupidav. Ujumismütsid jagunevad kolme kategooriasse olenevalt kasutatavast materjalist: lateks, silikoon ja tekstiil. Lateksist mütsid on küll hinnalt soodsaimad, kuid kuluvad kiirelt ja purunevad kergelt. Osta soovitaks pigem silikoonist ujumismütsi, kuna see

on vastupidavam ja piisavalt elastne. Tekstiilist müts sobib pigem neile, kel on pikad juuksed või kes ei talu silikooni. Need mütsid on mõeldud rohkem pühapäevaujujatele. Ujumisprillid on ujumisvarustuses väga olulised. Nad erinevad oma kuju, suuruse, värvi jm omaduste poolest. Kõige tähtsam on ujumisprillide valikul leida need prillid, mis näoga sobituvad, seejärel tasub alles vaadata muid omadusi. U j u m i s k a l i p s o on kasulik soetada siis, kui triatloniga esimene

100

tekst: Martin Meri foto: Zone3; Bont; Mallor Malmre

tutvus tehtud. Kalipso annab vabaduse ujuda avavees igasuguse ilmaga, laskmata end häirida veetemperatuurist.

JALGRATTASÕIT Ilmselgelt on triatloniga tegelemiseks vaja jalgratast. Rataste valik on ülimalt lai, ulatudes tavalistest linnaratastest spetsiaalsete temposõidu- ja triatloniratasteni. Kuna traditsiooniliselt on triatloni rattaetapid kõvakattega maanteedel, siis ei hakka juttu tegema maastikuratastest (mida saab siiski kasutada, kui maanteeratast pole või kui tegu on


triatlon

maastikutriatloniga). Enamikul triatlonivõistlustel on tuulessõit keelatud ja seega on lubatud kasutada spetsiaalset

tempo- ehk eraldistardi- ehk triatloniratast. Nende raamigeomeetria on maanteerattast nähtavalt erinev, aga kõige teravamalt torkab silma just lenksu erinevus, millele toetudes on võimalik sõita aerodünaamilises asendis. Grupisõidu- ehk maanteeratast kasutatakse siis, kui distantsil on lubatud tuulessõit ja sellest lähtuvalt tuleb kasutada ka selleks sobivat ratast.

Triatloni rattakingad

taga tulemust ja hindab aerodünaamikat, siis tasub vaadata nn eraldistardikiivri poole.

JOOKSMINE Jooksmises on kõige olulisemaks korralikud jooksujalatsid. Lühikeste distantside puhul on mõttekas asendada tavapaelad kiirkinnitustega kummidega, et paelu oleks hõlbus kiirelt ühe käega pingutada. Pikematel triatlonidistantsidel (poolpikk, täispikk) kasutatakse tossude sees ka sokke, lühematel distantsidel (olümpiadistants, sprint) paljud osalejad aja kokkuhoiu mõttes sokke ei kasuta ja tossud pannakse paljastele jalgadele. Sel juhul on mõistlik jalatseid valides vaadata ka spetsiaalselt triatloniks mõeldud jooksususse – neil

Triatlonikombe

Rattakingad on triatlonis üldjoontes samasugused nagu rattasõidus ikka, aga on olemas ka spetsiaalselt triatloniks mõeldud kingad, mis erinevad tavalistest rattakingadest. Peamised erinevused: ✖ traditsioonilistel rattakingadel avanevad kinnitused sissepoole, triatloni rattakingade puhul väljapoole. Seda seepärast, et avatud kinnitused ei puutuks kokku rattaga ega jääks hammasrataste vahele kinni; ✖ tüüpiliselt on triatlonikingal ükskaks suurt krõpsuga kinnitust, et avamine-sulgemine oleks kiire ja mugav; ✖ triatlonikingal on kanna juures suur aas, millest on mugav kinni haarata, et king jalga tõmmata; ✖ triatlonikingal on rohkem õhutusavasid. Tihti on ka tallas „augud”, mille kaudu vesi saab välja voolata (sest veest väljudes pole vahetusalas aega jalgu kuivatada); ✖ kinga sisemus on tehtud selliseks, et paljajalu sõitmine oleks võimalikult mugav. Kiiver on rattasõidul kohustuslik! Triatlonil saab osaleda mistahes rattasõiduks mõeldud kiivriga. Kes aga ajab 2016 2016 APRILL aprill – – MAI mai

on sisevooder paljajalu kasutamiseks optimeeritud, et ei tekiks hõõrumist.

SPETSIIFILINE VARUSTUS Triatlonikombe Kombe puhul on tegemist riideesemega, mis on seljas stardist finišini. Sellele on esitatud kõige karmimad nõudmised, kuna see peab ühtaegu võimaldama ujuda, jalgrattaga sõita ja joosta. Kombe valikul lähtu esmalt sellest, millised triatlonidistantsid on sul plaanis. Seejärel vaata, mis mahub su eelarvesse ja vali välja mugavaim eksemplar.

Numbrivöö triatloni jooksuetapil

101

Numbrivöö Numbrivöö (ka numbrikumm) on kõigi muude varustusesemetega võrreldes hinnalt soodsaim, aga võib julgelt väita, et üks olulisemaid, et võita aega vahetusalas. Nimelt on triatlonis selline reegel, et rattasõidu ajal peab võistlusnumber olema seljal, jooksuetapil aga ees. Kasutada on üks number, seega peab seda saama hõlpsalt ja kiirelt eest taha liigutada. Kinnitades numbri spetsiaalse vöö külge, saab vööd keerata vastavalt sellele, kuidas reeglistik nõuab.


ujumine

KEHA ASEN UJU Seistes peetakse head rühti oluliseks: sirge selg, kergelt ettepoole rind ja tahapoole tõmmatud õlad tagavad ilusa rühi ja kehaasendi. Sarnaselt seismisega on ka ujumises kehaasend üks kiire ja efektiivse ujumise aluseid, võimaldades meil head tehnikat rakendada.

tekst: Martin Meri I fotod: Ajakiri Jooksja

K

ehaasend peaks olema „kõrge“: jalad, puusad ja rind peaksid asuma ühtsel horisontaalsel joonel veepinna lähedal. Üheks halva kehaasendi tunnuseks on niinimetatud uppuvad jalad – olukord, kus jalad vajuvad alla ja lohisevad ujudes järele, kujutades endast suurt takistust. Kui punniga (jalgevahele käiv ujumispoi) ujudes oled oluliselt kiirem kui ilma, siis see on selge signaal, et asendiga tuleb tööd teha, sest tõenäoliselt on see suur takistus, mis ei lase sul kiiremaks muutuda. Alljärgnevalt anname mõned soovitused, millele ujudes tähelepanu pöörata.

1.

PÖÖRA TÄHELEPANU PEA ASENDILE!

Kui pilk on liiga ette suunatud, siis see põhjustab alateadlikult olukorra, kus rindkere tõuseb, aga puusad koos jalgadega vajuvad alla. Ujudes proovi vaadata mitte otse alla, vaid kergelt ettepoole. Kui hingad, siis keskendu õhuvõtmiseks pea pööramisele, mitte tõstmisele.

2.

ÄRA UNUSTA VÄLJA HINGATA!

Kui hoiad vee all hinge kinni, siis õhku täis kopsud muudavad rindkere ujuvaks, aga selle tõttu vajuvad jalad alla.

102


ujumine

DI TÄHTSUS U MISES 3.

JÄLGI ÕLGASID!

Nii nagu seistes vajuvad õlad ette, võivad ka ujudes õlad alla vajuda. Õlad peaksid töötama koos kätega: sirutuma ette, alla ja taha vastavalt käe liikumisele. Töötades õlgadega kaasad käte töösse ka rohkem lihaseid ja väldid kätega kehatelje ületamist.

4.

KEHA OLGU ÜHENDUSLÜLIKS KÄTE JA JALGADE VAHEL, ET MOODUSTADA TOIMIV TERVIK!

Proovi jalgu sirutada tahapoole ning samal ajal pead ja käsi ettepoole. Niiviisi pikendad oma veeliini ja hoiad keha sirgena.

Tugevad kerelihased on aluseks heale tehnikale Nagu enamikul spordialadel, nii on ka ujumises kehal ja kerelihastel oluline roll. Hea tehnika sõltub kerelihaste stabiilsusest ja tugevusest. Isegi kui kõik õigesti teha, aga seljalihastes pole lihtsalt piisavalt jõudu, et jalgu üles tõsta ja hoida, siis tõenäoliselt head asendit ei saavuta. Seega on tugevad kerelihased ujumises nagu mistahes muul spordialalgi väga olulised!

2016 APRILL – MAI

Kokkuvõtteks võib öelda, et ei ole olemas ühte kindlat valemit hea kehaasendi saavutamiseks. See koosneb paljudest nüanssidest, aga kui järgid siin loos välja toodud põhilisi näpunäiteid ega unusta kerelihaste treenimise tähtsust, siis lood hea baasi korralikuks asendiks. Ära unusta, et ökonoomne ja efektiivne ujumine saab alguse heast kehaasendist, seega sellega tasub vaeva näha.

103

MIS VEEL „UPPUVAID JALGU“ VÕIVAD PÕHJUSTADA?

✖ Jalgade töö toimub läbi põlvede. Pea meeles, et krooli jalad töötavad puusast ning põlvest toimub ainult kerge kõverdumine. ✖ Ei toimu pöiasirutust. ✖ Vähene jalgade töö. Tihedalt töötavad jalad tõstavad neid veepinnale lähemale. Liiga harv jalgade töö ja nõrgad kerelihased ei aita kehaasendi parandamisele kaasa. ✖ Sirge käe veest läbi surumine. Surudes käega vett alla tõstad oma ülakeha, aga samal ajal vajuvad jalad alla. ✖ Kinnised puusad. Istuvast eluviisist (aga näiteks ka rattasõidust ja vähesest venitamisest ning puudulikust lihashooldusest) kipuvad puusapainutajad (nimme-niudelihas) lühenema ja tõmbavad jalad alla.


tervis

Vitamiinid ja sport on lahutamatud, eriti talvisel ajal. Vitamiinid on vajalikud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Organism neid ise sünteesida ei suuda (välja arvatud mõningad erandid, näiteks vitamiin D). Ilma vitamiinideta on organismil võimatu ellu jääda. Vitamiinid ei ole toiduasendajad, neil ei ole energeetilist väärtust, nad ei sisalda kaloreid. Vitamiinid ei asenda valke, rasvu, süsivesikuid, vett ega ka üksteist. Vitamiine tarvitades ei ole võimalik lakata söömast ja loota seejuures terveks jäämist.

V

itamiinid on toidu minoorsed (mikro), asendamatud komponendid. Kui organism on nagu auto sisepõlemismootor, siis vitamiine võib võrrelda süüteküünaldega. Nad reguleerivad organismi ainevahetust ensüümide kaudu, olles ensüümide koostisosad. Ensüümid kiirendavad ja reguleerivad meie ainevahetust, hoides organismi funktsioone vajalikul tasemel. Ensüümid kui biokatalüsaatorid määravad inimorganismis biomolekulide muundumisprotsesside kiiruse ja suuna, see tähendab, et nende tegevus on organismi talitluse aluseks. Vitamiinide mistahes defitsiit tekitab nende koeensüümse rolli tõttu keerulisi probleeme ainevahetusprotsesside normaalses kulgemises.

VITAMIINIDE ALLIKAD • toit • seedekulgla mikrofloora • vitamiinipreparaadid

tekst: Margus Pirksaar fotod: Scanpix, erakogu

Aeroobne treening tekitab vabu radikaale Talvisel treeninguperioodil on rõhk peamiselt aeroobsel treeningurežiimil. Aeroobse ainevahetusega kaasneb keemilises mõttes äärmiselt reaktsioonivõimeliste ühendite teke organismis. Need ühendid on vabad radikaalid. Oma iseloomult on nad üliagressiivsed ühendid ning seetõttu kahjustavad oluliselt struktuure rakkudes, eriti rakumembraane. Rakkudes on olemas ka kaitsevahendid, mis tavaolukorras vabade radikaalide toimet kontrolli all hoiavad. Siiski esineb olukordi, kus vabade radikaalide hulk võib plahvatuslikult tõusta ning olemasolevad kaitsemehhanismid ei suuda neid piisavalt hästi neutraliseerida. Mida intensiivsem on treening, seda agressiivsemad vabad radikaalid on. Vabasid radikaale ohjavad ka mõned vitamiinid – antioksüdandid. Eelkõige on antioksüdantidena tuntud E-, C- ja A-vitamiin. E-vitamiini toimet koos C-vitamiiniga kasutatakse viimasel kümnendil just suuremahuliste treeningute perioodil, eesmärgiga vähendada organismis oluliselt oksüdatiivsest stressist tingitud lihaste kahjustusi ning sellega ka oluliselt parandada treeningukoormuste taluvuse võimet.

104


tervis

E-VITAMIIN

(tokoferoolid)

Antisteriilne vitamiin. Põhirolliks organismis on antioksüdantsus – kõige olulisem lipofiilne antioksüdant. Selles rollis koopereerub Cvitamiiniga. Hoiab organismi noorena, pidurdades oksüdatsioonist tingitud rakkude vananemist. Leevendab väsimust, takistab liigliha moodustumist armidel.

Vabasid radikaale ohjavad ka mõned vitamiinid – antioksüdandid. C-VITAMIIN

(askorbiinhape)

Organism vajab C-vitamiini sidekoe arenguks ja haavade paranemiseks. Oluline antioksüdant, mis aitab ära hoida viirusinfektsioone ja külmetust.

A-VITAMIIN

(antikseroftalmiline vitamiin) Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu kui ka mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A – retinool (ainult loomses toidus) ja provitamiin A – karotiin (taimses ja loomses toidus).

B-GRUPI VITAMIINID Vastutavad energia vabanemise eest toidust. Selle vitamiinide grupi koostoime on tõhusam kui üksikult.

2016 APRILL – MAI

105


tervis

B-grupi vitamiinid On olemas 11 B-vitamiini, mida ühiselt nimetatakse B-kompleksvitamiinideks. B-kompleksvitamiine nimetatakse energiavitamiinideks ja stressitõrjujaks. Seda põhjusel, et nad on tihedalt seotud raku energia ainevahetusega, nimelt glükolüüsi, Krebsi tsükli ja pentose rajaga. B-vitamiinid aitavad muuta süsivesikuid glükoosiks, mida keha põletab, et toota energiat. B-vitamiinid on ka väga olulised rasvade ja valkude ainevahetuses. Nad on tarvilikud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks ja võivad olla kõige olulisem tegur närvide tervises. Stressisituatsioon võib kahandada organismi B-vitamiinide taset. Stressisituatsioonid on nii füüsiline kui ka emotsionaalne ületöötamine, infektsioon või vigastus, üle- või alatoitumus, alkoholi ja/või narkootikumide liigtarbimine, intensiivsed treeningud. Lisaks nimetatakse B-vitamiine vahel iluvitamiinideks, sest nad on olulised tervete juuste, naha ja küünte jaoks.

B-vitamiinid on väga olulised rasvade ja valkude ainevahetuses. Vitamiin B-1 (tiamiin) Tiamiinil on oluline roll süsivesikute ja osa aminohapete ainevahetuses organismis. Kõrge süsivesikutehulgaga dieet tõstab B-1 vajadust organismis. B-1 puudus häirib maos soolhappe teket, mis on vajalik seedimiseks ja lihaste toonuseks maos ja soolestikus. Tiamiini kutsutakse moraalivitamiiniks, sest selle taseme langemine võib viia depressioonini. Tiamiin on samuti vajalik kasvuks ning südame ja närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks.

Vitamiin B-2 (riboflaviin) Kasutatakse näiteks nägemise, suulõhede ja migreeni raviks. Hiljutised uuringud näitavad, et 400 mg päevas (jagatud doosina) võib oluliselt vähendada migreenipeavalusid.

Vitamiin B-3 (niatsiin) Niatsiin on tänapäeva meditsiinis kuulus oma võime poolest alandada kolesterooli ja triglütseriidide taset. Sümptomid puuduse korral on depressioon, lihasnõrkus, ärevus, unetus. B3-vitamiin osaleb energia ja hormoonide tootmises.

Kui te ei võta multivitamiine, kaaluge sellise preparaadi tarvitamist, mis sisaldab 11 B-vitamiini suuremas koguses kui 25 mg igaühte. 106

Enamik inimesi ei pea võtma täiendavalt B-kompleksvitamiine, sest parimates multivitamiinides leidub neid piisavas koguses. Kui te ei võta multivitamiine, kaaluge sellise preparaadi tarvitamist, mis sisaldab 11 B-vitamiini suuremas koguses kui 25 mg igaühte, olenevalt teie stressitasemest, kuni koguseni 100 mg. Samuti pidage meeles, et B-vitamiinid on vees lahustuvad ja nende varusid tuleb päeva jooksul täiendada. Soovitatavalt tuleks B-vitamiine võtta varahommikul. On aegu, kui tervise turgutamiseks tuleb suurendada üksikute B-grupi vitamiinide doose. Kui see osutub vajalikuks, siis veenduge, et võtate kõigepealt B-kompleksvitamiine. See tähendab, et ärge võtke suuri annuseid ühte B-gruppi kuuluvat vitamiini ilma, et annaksite oma organismile ka ülejäänud kümmet. See on kehale segadusttekitav. Toidust ei leia kunagi sellises tasakaalus B-vitamiine.


SUUNTO AMBIT3 VERTICAL SIHI KÕRGEMALE

Lae alla tasuta Suunto Movescount App – suunto.com/movescountapp

Mõned nimetavad seda kinnisideeks, meie arvates on see pühendumus. Suunto Ambit3 Vertical on midagi enamat, kui GPS-iga multispordi kell. Planeeri teekonda topograafilisel kaardil koos kõrguse arvestusega ja vaata eeloleva raja kõrgusprofiili. Pea päevikut oma tõusumeetrite kohta alates igapäevasest jälgimisest kasvõi aastaseni. Eraldi funktsioonid jooksmise, jalgrattasõidu, ujumise ja multispordi jaoks. Nutikas. www.suunto.com/Ambit3 2016 APRILL – MAI EXPRESS ja MATKaSPORT kauplustes. Saadaval A2K, HAWAII

107


tervis

Vitamiin B-5 (pantoteenhape) Defitsiidi sümptomiteks on väsimus, peavalu, iiveldus, tujumuutused, pearinglus, kiire südamelöögisagedus füüsilisel koormusel, maokrambid, halvenenud koordinatsioon, käte ja jalgade tuimus ning kihelus.

Vitamiin B-6 (püridoksiin) See vitamiin on kriitilise tähtsusega hormoonide tasakaalu ja immuunsuse säilitamisel.

Kas tugev sporditegemine nõuab rohkem vitamiine? Üldlevinud arusaam on, et kui teen kõvasti sporti, siis kulutab organism ka vitamiine kõvasti ja n-ö tavainimesele mõeldud vitamiinikogused on kindlasti spordiga tegelevale inimesele väikesed. Oma loogika siin on, sest vitamiinide roll ainevahetuses on väga mitmekülgne. Mida intensiivsem on treening, seda võimsam peab olema lihaste energeetiline varustatus. Seega siit tulenevalt peab organismi vita-

Vitamiinide kaotus intensiivsel treeningul higistamise kaudu on osutunud tühiseks. Vitamiin B-12

(tsüanokobalamiin) Ravi rakendatakse väsimuse, üldise nõrkuse ja isukaotuse korral, närvisüsteemi tervise, aneemia ja stressi puhul.

Foolhape Kasutatakse rauapreparaatide imendumise parandamiseks. Muud raviomadused on kaitse võimalike sooleparasiitide ja toidumürgituse vastu. Samuti aitab koos pantoteenhappe ja PABA-ga kasutades ennetada juuste enneaegset hallinemist.

PABA (p-aminobensoehape) Teraapilised omadused: leevendab ekseemi ja naha pigmentatsioonihäireid. PABA aitab põletusvalu korral ja seda saab kasutada päikesekaitsevahendina.

Vitamiin B-4 (koliin) Defitsiidi sümptomid hõlmavad maksa taandarengut, ajuja mäluhäireid, hemorraagilisi (verekaotus) kahjustusi neerudes, veritsevaid haavandeid, kõrget vererõhku, südamelihase ateroskleroosi sümptomeid. Teraapiline kasutusala hõlmab mälu suurendamist, kolesterooli alandamist ja närvisüsteemi häirete parandamist.

Vitamiin B-8 (inositool) Puudusest tingitud sümptomite hulka kuuluvad aju funktsionaalsuse vähenemine, meeleolu kõikumine ja kõhukinnisus. Teraapiliselt rahustava toimega.

Vitamiin B-7 (biotiin) Puudusest tingitud sümptomite hulka kuuluvad isutus ja iiveldus, madalama astme aneemia, väsimus, unetus, lihasvalu ja hüpoglükeemia.

108

miinidega varustatus olema samuti vastaval tasemel. Lisaks juhime higistades organismist välja jääkaineid, mis omakorda on seotud vitamiinidega. Jällegi, mida intensiivsem on treeninguprotsess, seda enam me higistame. Nii üllatav kui see ka eelneva taustal pole, siis loogika ja teaduslikud uuringud kokku ei lähe. On uuritud väga detailselt higi konsistentsi. Ja luubi alla on võetud, kui palju sisaldub eraldunud higis vitamiine. Vitamiinide kaotus intensiivsel treeningul higistamise kaudu on osutunud tühiseks. Siiski tuleb ette ka olukordi, kus mõne vitamiini suuremal hulgal tarbimine on õigustatud. Üheks selliseks on C-vitamiin. Kirjanduses leiab märkmeid, et C-vitamiini 600–1000 mg manustamine päevas aitab märkimisväärselt maandada külmetushaiguste riski. Tuleb siiski lisada, et C-vitamiini optimaalseks koguseks päevas peetakse 60–70 mg päevas. Selle vitamiini krooniline ületarbimine võib põhjustada tõsiseid tervisehäireid. Seepärast võiks C-vitamiini kasutamine eeltoodud doosides kindlasti piirduda lühema perioodiga ning mitte kujuneda püsivaks harjumuseks.


2016 aprill – mai

109


toitumine

tekst: Kristo Reinsalu foto: Rasmus Kooskora

K

as tavaline spordiharrastaja peaks vaevama pead süsivesikute laadimisega? Kuna lahendust „kõigile sobib” pole lihtne leida, siis peab enne selgeks tegema: millal toimub füüsiline pingutus – mis ajal peaks sööma; kui kaua kestab pingutus – kui palju peaks sööma; milline on õhutemperatuur – kui palju peaks vedelikku tarbima; missugused on eesmärgid – kas nautida pingutust või saavutada head tulemust.

Tööinimesel aitab valgurikas vahepala või enne trenni energiageel või -batoon peletada väsimustunnet. Pikema trenni eel võiks süüa arvestusega, et keha saaks 2 grammi süsivesikuid kehakaalu kilogrammi kohta. Pikema koormuse ajal võiks tarbida tunnis 60–90 grammi hästiimenduvaid süsivesikuid (vt tabelit). Põhjendatud vajadus süsivesikute laadimiseks tekib siis, kui füüsiline pingutus kestab kauem kui 90 minutit. Kui treenida vaid kord päevas tund aega korraga, siis pole põhjust muretseda energiavõlga jäämise pärast. Pikema või intensiivsema koormuse ajal kasutab keha peamise energiaallikana lihasglükogeeni. Eelnevalt söögi ja joogiga saadud süsivesikud talleta-

takse maksas glükogeenina. Sealt edasi liigub glükogeen lihaskudedesse. Enne pikka pingutust peaks süsivesikute laadimine aitama parandada sportlikku saavutusvõimet 2–3%.

Ära kopeeri tippsportlast Pidevalt täisväärtuslikult toitudes peaksid olema järgmiseks treeninguks lihasglükogeeni varud taastunud.

poole sellest kütusehulgast tund aega kestva temposõidu ajal. Pikema sõidu ajal, näiteks mõne suurvelotuuri etapil, võib ära kulutada kogu lihasglükogeeni varu. Tippsportlasel kulub võrreldes harrastajaga koormuse ajal energiat umbes kaks korda rohkem. Kui aktiivse elustiiliga harrastaja peaks tarbima päevas ligikaudu 6 g süsivesikuid ühe kehakaalu

Kui treenida vaid kord päevas tund aega korraga, siis pole põhjust muretseda energiavõlga jäämise pärast. Kogu (taastumis)protsess võtab aega ligi 24 tundi. Juhul kui manustatud süsivesikute hulk osutub ebapiisavaks, siis võib treeningutevaheline taastumine venida ka pikemaks. Seetõttu on soovitatav kurnavate pingutuste järel tarbida 1–2 g süsivesikuid kehakaalu kilogrammi kohta ühes tunnis 3–4 tunni jooksul pärast pingutust. Süsivesikute laadimisel on äärmiselt oluline eristada sportlast tavaharrastajast. Hästitreenitud 70 kg kaaluva atleedi lihastesse on võimalik salvestada 400–600 g glükogeeni, mis on energiaallikaks aktiivsel lihastööl. Tipprattur kulutab

110

kilogrammi kohta, siis tõsisema vastupidavusalategija puhul võib sama number olla 12 g/kg või isegi suurem. Enne pikemaid pingutusi võib toitumisteemalistes diskussioonides tihti näha sellist terminit nagu teiper. Tegemist on keha glükogeenivarude maksimumini viimiseks tehtava süsivesikute ülelaadimise protsessiga. Teiper peaks tagama suurema koguse glükogeeni ladestamise lihastesse. Seda on edukalt kasutanud paljud tippjooksjad, sh meie tippmaratoonaritest Pavel Loskutov ja Margus Pirksaar. Soovituslikult tuleks seitse päeva enne võistlust vähen-


toitumine

dada süsivesikute tarbimine nullilähedaseks. Kolm päeva peaks sööma valgu- ja rasvarikast toitu. Samal ajal treenitakse edasi ning tehakse ka üks pisut intensiivsem treening. Et keha peab tulema toime energiavõlas, siis kulutatakse selle ajaga ära organismi lihasglükogeeni varud. Viimased kolm päeva enne pingutust süüakse uuesti süsivesikuterikast toitu. Tõstes süsivesikute tarbimishulga 75–80 protsendini üldisest kaloraažist, peaks toimuma süsivesikute nn ülelaadimine. Uuemad teadusuuringud enam teiperit vähemalt sellises mahus ei soovita.

Treeni ja puhka õigesti Kui suurendada 24–36 tundi enne tähtsat pingutust süsivesikute tarbimist ning mitte puhata korralikult, siis suudab organism ka teiperi abita sünteesida piisavas mahus uut lihasglükogeeni. Medaleid ei riputata kaela nendele, kel on stardihetkel suurimad energiavarud. Mitte ainult oma ala tipu, vaid ka tõsisema harrastaja toitumine peaks

Ära muretse liigselt selle pärast, kas kogu toitumine on alati vastavuses treeningukoormustega. Hoopis treeningute arukas seostamine toitumisega aitab perspektiivis saavutada paremini tulemusi kui ühekordne süsivesikute laadimine enne oma põhivõistlust. olema vastavuses treeningu iseloomuga. Seetõttu on soovitatav: enne pikemaid ja intensiivsemaid treeninguid hoolitseda selle eest, et oleks piisav glükogeeni hulk lihastes; taastavate, sh kerelihaseid tugevdavate treeningute eel mitte muretseda liigselt, kas on piisavalt lihasglükogeeni (las keha õpib toimetama säästurežiimil). Uuritakse seda, kas kerges energiavõlas harjutamine võiks aidata saavutada paremat vormi võistluste ajaks. Tegelikult treenivad paljud harrastussport-

lased juba olude sunnil niimoodi. Kiire elutempo juures kohe pärast ärkamist kerge trenn annab tihti lisaenergiat kogu päevaks. Samuti on võimalik sel viisil õpetada oma keha kasutama rohkem rasvade energiat. Lisaks aitab see parandada organismi võimet salvestada trenni järel uusi energiavarusid. Ära muretse liigselt selle pärast, kas kogu toitumine on alati vastavuses treeningukoormustega. Hoopis treeningute arukas seostamine toitumisega aitab perspektiivis saavutada paremini tulemusi kui ühekordne süsivesikute laadimine enne oma põhivõistlust.

Soov i t used süsi v es i k u te l a a d i m is e ks k est u s a l a d el Süsivesikute hulk Pingutuse kehakaalu kg kohta kestus (min) (g/kg) päevas/tunnis

Situatsioon

Laadimise aeg

1–3 päeva enne võistlust Tavaline laadimine

<90

7–12 g/kg päevas

24 tundi enne

Korralikum laadimine

>90

10–12 g/kg päevas

36–48 tundi enne

Kahe raskema treeningu vahel (ajaline vahe <8 tundi)

1–1,2 g/kg tunnis

4 tunni jooksul pärast trenni

Pärast rasket trenni kiire taastumine

1,2 g/kg tunnis

5 tundi jooksu pärast trenni

Laadimine pingutuse järel

Toitumine pingutuse päeval Lühema trenni ajal

<45

pole vajalik

Enne trenni söömine

>60

1–4 g/kg tunnis

Raskema treeningu ajal

45–60

0,5–1 g/kg tunnis

Pikema treeningu ajal

60–150

1–1,5 g/kg tunnis

1–4 tundi enne trenni

Allikas (kohandatuna): Louise M. Burke, John A. Hawley, Stephen H. S. Wong & Asker E. Jeukendrup (2011): Carbohydrates for training and competition, Journal of Sports Sciences, 29:sup1, S17–S27

2016 aprill – mai

111


jooks

Neljapa adi et tevalmistus MM-medalite nimel Suve hakul pärast Londoni OM-i taaskord kokku istunud sõudmise neljapaat koosseisus Kaspar Taimsoo, Allar Raja, Andrei Jämsä ja Tõnu Endrekson võitsid Londoni olümpial 4. koha, tulid samal 2012. aastal Vareses Euroopa meistriteks ja saavutasid tänavu suvel Luzernis toimunud MK-etapil kolmanda koha ja kinnitasid, et on ettevalmistusega MM-medalite püüdmisel õigel teel!

A

ugusti alguses Pärnus peetud sõudmise Eesti meistrivõistlustel oli kiireim neljapaat just sama MM-ile sõitev nelik: Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä. Tehniliselt korralik finaalsõit oli neljapaadile viimaseks võistluseks enne 30. augustil Prantsusmaal algavaid maailmameistrivõistlusi.

tekst: Meelis Koskaru fotod: Fred Killing

Vaadates tehnoloogia, eriti kaasaskantavate nutividinate tormilist arengut viimasel kümnendil, võib imestades tõdeda, et pulsivööde osas sarnast progressi toimunud pole - ikka kinnitame trenni minnes pulsivöö ümber rindkere.

Puhkus Harrastussport kui hobi on mõneti nagu teine töökoht. Pole harvad nädalad, kus lisaks tavalisele töökoormusele tehakse 10–20 tundi trenni nädalas. Nii trenni ja treeningtsükli järel kui treeningaastas tervikuna on olulisel kohal puhkus. See ei tähenda siinkohal nädalatepikkust lesimist, söömist ja mittemillegi tegemist, vaid pigem pausi senisest struktureeritud treeningrežiimist ja selle asendamist muu tegevusega. Samamoodi tuleks toimida juhul, kui ei harjutata treeneri näpunäidete ja treeningukava järgi, vaid tehakse trenni põhimõttel „kui saab ja seda mida saab”, tuleks ühe kuu vältel aastas end treeningrežiimist välja lülitada.

Hooaja lõpp on õige aeg analüüsimaks võistlusi, treeninguid, saavutusi ja arengut. Olgugi, et harrastajad ei võistle „võidu” peale, on igaühel oma isiklikud eesmärgid ja soovid, mida saavutada tahetakse. 112


jooksukool

Alustuseks olgu kohe öeldud, et tegu on soovitustega, mis ei pruugi kehtida kõigi inimeste puhul. Iga inimene on erinev ning kindlat 1 + 1 = 2 üldvalemit sobivaks toitumiseks kõigile on väga keeruline soovitada. Mängu tulevad ainete omastatavus, allergia, ainevahetus jms. Tarbitud energia tuleb alati tagasi saada ning parim viis on seda teha kindlasti korralikult läbi mõeldud toiduplaani järgi ja individuaalseid parameetreid arvestades.

2016 APRILL aprill – mai MAI

113

tekst: Margus Pirksaar fotod: Mallor Malmre


jooksukool

V

iimase aja trend on, et puudulikku toitumist püütakse asendada vitamiinidega. Põhialuseks on siiski reegel: tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei peaks tegelikult vajama täiendavaid vitamiinipreparaate. Samas muudavad toiduvalmistustehnoloogia pidev uuenemine, tugev ja koormav vaimne stress, lünklik toitumine ja sünteetiliste lisandite rohkus enamiku inimeste sobitumise argielus selle ideaalreegliga võimatuks. Ilmneb vähemalt kaks probleemi. Esiteks on subkliinilisi kahjustusi tekitava vitamiinivaeguse esinemine praegustes tingimustes võimalik paljudel. Teiseks ei taga enamiku vitamiinide puhul vitamiini soovitatav päevane kogus nüüdisaja mittetervislikes tingimustes alati optimaalset terviseseisundit. Selgelt on osa vitamiinide puhul vajalik kolmetasemeline lähenemine. Esmatase on soovitatav päevakogus, mille saamine on absoluutselt vajalik. Teine tase on mõnevõrra kõrgem: optimaalne tervise tagamine erinevates keerulistes tingimustes. Kolmas tase oleks kõige kõrgem (terapeutiline

tase). Kahe kõrgema taseme kasutamise otsuse saab teha vaid kliinilise uuringu alusel, mis kompleksselt arvestab patsiendi biokeemilisi parameetreid, kehakaalu, füsioloogilist seisundit, toitumist ja tema organismi metabolismi iseärasusi. Seega ei tohi vitamiinipreparaate kasutada suvaliselt, vaid üksnes argumenteeritult ja kindlatel põhjendatud eesmärkidel. Toiduenergia põhiallikad on rasvad ja süsivesikud. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles rasvade ja süsivesikute defitsiidi korral. Üldjuhul peetakse valkude, rasvade ja süsivesikute optimaalseks vahekorraks toidus: 10–15% valke, 30–32% rasvu ning 55–60% süsivesikuid. Protsendid on antud toidu üldisest kaloraažist (mitte kaalust) lähtudes. Vastupidavusaladel on suurte treeningukoormuste korral otstarbekas tõsta süsivesikute osakaalu toidu üldises energiasisalduses vähemalt 65%-ni, seda

Võistluspäeva hommikul ei peaks toitumine oluliselt erinema tavapärasest hommikusest söömisest. Menüüd ei maksa siis katsetada – see jäta treeninguperioodi.

114


T aj rotouk sMuakroa o to l n

rasvade arvelt, valkude osakaal peaks jääma 10–15 protsendi piiridesse. Toidurasvade rasvhappeline koostis (küllastunud, monoja polüküllastamata rasvhapped) peaks jagunema võrdselt. Sellise vahekorra saamiseks peaks toidurasvadest moodustama taimne rasv (taimeõlid, pähklid jms) vähemalt 30%. Ei ole soovitatav, et rasvad annaksid alla 20–25% toiduenergiast, kuna sellisel juhul võib tekkida asendamatute rasvhapete defitsiit. Süsivesikud on organismi peamine energiaallikas, neid leidub põhiliselt taimses toidus (v.a laktoosi sisaldavad piimatooted). Süsivesikute allikatena tuleks eelistada teraviljatooteid, kartulit, köögivilju ja puuvilju.

2016 aprill – mai

Toidus esinevad süsivesikud monosahhariididena (glükoos, fruktoos), disahhariididena (sahharoos, laktoos, maltoos) ja polüsahhariididena (tärklis, kiudaine). Päevas peaks inimene saama 20–30 g kiudainet, selle ületarbimine ei ole soovitatav mitmete mineraalainete vaeguse tekkimise ohu tõttu. Vajalik valgu kogus sõltub inimese kehalisest koormusest ja lihasmassi suurusest. Vastupidavusalade sportlaste toidus võiks olla valke 1,2–1,4 g/kg päevas. Väga hea koostisega on loomsed valgud: liha-, kala,- piima- ja munavalk. Samas on paljude kvaliteetset valku sisaldavate toiduainete rasvasisaldus suur (liha, piimatooted). Taimset päritolu toiduainete kasutamine aitab ühtlasi suurendada süsivesikute osatähtsust toidus.

115


Soovituslik toitumine

jooksukool

Oode (põhitoidukordade-vaheline toitumine)

Hommikusöök (soovituslik kellaaeg 7.00–8.30) Hommikusöök peab andma olulise osa süsivesikutest, 55–60 protsenti päevasest energiast. Põhiline osa tuleks just manustada hommiku- ja lõunasöögiga. Organism vajab pidevalt glükoosi. On suurim viga jätta hommikul söömata või süüa toitu, mis sisaldab vähe süsivesikuid. Maks peaks rabama väga kõvasti tööd teha, et hoida vere glükoosisisaldust normi piires. Glükoosi süntees pole maksa jaoks tavapärane tegevus, seega on mõttetu rakendada maksale hommikul sellist suurt lisakoormust. Seetõttu tuleb normaalse söömisega, st süsivesikuterikka toiduga anda organismile vajalik glükoos. Hommikul tarbitud süsivesikuid ei muundata rasvaks. Sobivad toidud: puder, leib, pannkook moosiga, kartuli- ja pastatoidud, puu- ja köögiviljad. Hommikusöök peaks olema võimalikult rasvavaene. Ei sobi sardellid, viinerid, vorstivõileivad. Hommikusöök peab kindlasti sisaldama teatud koguse kvaliteetset valku: lahjad piimatooted (biojogurt, kohupiim, biokeefir, lahja juust), muna, kala, linnuliha.

Oodet võiks kasutada lisaenergia saamiseks. Kergemad toiduained on näiteks õun, porgand, klaas mahla, smuuti, keefir, puuviljakokteilisegu. Keedetud toidud on alati tervislikumad kui praetud. Puu- ja juurvilja tuleks tarbida iga päev vähemalt 200–300 g kumbagi. Enne treeningut tasub jätta ligikaudu kahetunnine söögipaus, et toit ei hakkaks sees loksuma ega gaase tekitama. Pärast treeningut kasuta oote juures ära toodud soovitusi. Samuti tuleb kulutatud energia tagasi saada kohe pärast võistlemist. Kurnava pingutuse järel tuleb esmalt tähelepanu pöörata süsivesikute tarbimisele ja seejärel valkude manustamisele (kahe tunni jooksul). Väga lihtne ja tõhus on haarata banaani järele. Alati on parem süüa sagedamini, aga väiksem kogus, kui harva ja palju korraga.

Lõunasöök (soovituslik kellaaeg 12.00–14.30) Kui oled söönud hommikust ülaltoodud ajal ja viisil, pole lõunasöögiks mingeid piiranguid. Naudi oma rikkalikku lõunasööki, mis peaks olema võimalikult mitmekesine, sisaldades rohkesti puu- ja juurvilju (kasvõi salatina). Ei maksa liialdada kogustega.

ÕHTUsöök (soovituslik kellaaeg 17.30–19.30) Õhtusöök võiks olla koguseliselt mõõdukas ning süsivesikutevaesem kui oli hommiku- ja lõunasöök. Sobivad kodumaised puu- ja köögiviljad. Tükike kvaliteetset valku (kala, linnuliha, kohupiim, juust, keefir, jogurt). Mida hilisem kellaaeg, seda vähem sobivad süsivesikuterikkad toidud (saiakesed, pannkoogid, magusad koogikesed, pasta- ja kartulitoidud).

116


2016 aprill â&#x20AC;&#x201C; mai

117


tšempioni eine

R A I T

R A T A S E P P

Meetrid, minutid ja grammid parima iseendani Ultratriatleet, ultrajooksja – sõnaraamatu järgi tähendab omadussõna ultra alade ees, et võistlusdistantside pikkused algavad sealt, kus klassikalised maratoni- või triatlonidistantsid lõpevad. Raidu viimaseks vallutuseks on Transgrancanaria 125 km, sh 8000 tõusumeetrit 18 tunni 53 minuti ja 53 sekundiga. Selline pingutus eeldab loomulikult ka „ultrakütust”. tekst ja fotod: Helen Sulg

R

ait on veendunud, et just taimne ja teadlik toitumine aitab nii meetreid kui ka minuteid kergemini püüda: „Minu arvates on täiesti vale mõelda selliselt, et kui teen palju trenni ja

kulutan energiat, siis võin süüa igasugust rämpstoitu ja kaalu jälgima ei pea. Toitumine ei ole sportlasele oluline mitte kaaluhoidmise, vaid taastumise pärast. Korralik ja läbimõeldud toitumine on ultraspordi lahutamatu osa. Kui

sa toitumisele tähelepanu ei pööra, siis väga pikalt ja muretult sellist spordiala viljeleda ei saa. Eluks ja liikumiseks vajalike ainete defitsiit on kiire tekkima, mis omakorda viib varem või hiljem vigastuste ja haigestumiseni,” ütleb Rait.

Hommikupuder (kahele) • • • •

560 g vett 9 g peenikest meresoola 28 g mett 60 g Santa Maria kookospiima

• • •

110 g sojapiima 200 g Veski Mati seemnete ja kliidega helbeid kaneeli

Valmis ta mine: Lisa keevasse vette sool, mesi, kookos- ja sojapiim ning seejärel helbed. Sega putru pidevalt vispliga valmimiseni, helbed paisuvad kümmekonna minutiga. Enne kui puder hakkab valmis saama, lisa kaneel. Puder ei tule eriti paks, pigem vedelapoolne – seda peab saama potist taldrikule kallata. Enne serveerimist pane taldrikule 2 sl külmutatud mustikaid ja 8–10 keskmise suurusega külmutatud maasikat. Kata need kuuma pudruga – selliselt toimides jahtub puder kiiresti ja seda võib kohe sööma hakata. Pudru peale pane väike kiht vaarikamoosi, sellele paras kiht kooritud kanepi- ja tšiiaseemneid. Putru võib süüa ka kihiti – kui oled moosi ja seemnetega kihi ära söönud, pane pudrule 1,5 sl vahtrasiirupit ning kata omakorda seesamiseemnetega.

R aidi kommenta ar: Hommikupuder on päeva olulisem söök, sest selle pealt teen päevas päris mitu trenni ühtejutti (süües vahepeal trennis ainult süsivesikuid) ning järgmine korralikum eine tulebki alles õhtul. Aastas on üksikuid päevi, mil ma päeva pudruga ei alusta ning üldjuhul on see tingitud kas reisimisest või siis parasjagu võistlemisest. Söön väga erinevaid putrusid: täisterakaerahelbeputru, nelja- ja seitsmeviljahelbeputru, kaheksaviljahelbeputru seemnete ja kliidega. Just selliste koostisainete ja lisanditega puder on välja kujunenud alles hiljaaegu pika aja jooksul katsetades. Pudru valmistan endale alati ise, sest see peab saama täpselt selline nagu kirjeldasin ning kui midagi veidi viltu läheb, siis see vähendab hommikusöögist saadavat head emotsiooni. Koostisained on grammitäpsusega. Toitude puhul on mulle oluline meelepärane vedeluse-paksuse aste, muidu ei paku see roog mulle sellist elamust nagu peaks.

118


tšempioni eine

Tšempioni õhtusöök ehk köögiviljašnitslid oa- ja peedisalatiga

Trennijärgne smuuti (kahele) • • • • • • • • •

Šnitsliteks läheb vaja: • 200 g köögivilju (porgand 30%, kartul 50%, suvikõrvits 20%) • meresoola • jahvatatud pipart • ürdiaia segu • täisterarukkijahu • riivsaia • muna • kookosrasva praadimiseks

1 keskmise suurusega banaan (100 g) 1 väiksem pirn (100 g) 45 g külmutatud mustikaid 45 g külmutatud arooniaid 75 g külmutatud maasikaid 400 g sojapiima 150 g vett 20 g kooritud kanepiseemneid 15 g vahtra- või agaavisiirupit

Valmis ta mine: Puhasta köögiviljad, koori ja loputa ning lõika umbes 0,5 cm paksusteks viiludeks ja hauta soolaga maitsestatud keevas vees. Kõigepealt pane keevasse vette porgand, siis kartul ja lõpuks suvikõrvits. Keeda, kuni köögiviljad on pehmed, kuid mitte pudiks muutunud. Vala sõelale ja lase korralikult nõrguda, lisa tunde järgi veidi soola, ürdisegu ja pipar. Seejärel lisa täisterarukkijahu, nii et segu hakkaks kokku ega laguneks. Vormi kotletilaadsed köögiviljapätsikesed, kastes need enne kookosrasvaga määritud kuumale pannile asetamist klopitud munasegusse ning veereta riivsaias. Prae šnitslid igast küljest kuldpruuniks.

Valmis ta mine: Aseta koostisosad kannmikserisse ja mikserda vähemalt 1 minut. Mulle on oluline, et smuuti oleks joodav ehk siis mitte väga paks.

R aidi kommenta ar: Treeningust taastumise kiirendamiseks tarbin palju smuutisid. Võimaluse korral teen neid endale ise, kui see aga võimalik ei ole, siis ostan poest. Ülaltoodu on üks näide paljudest kodus valmistatud lemmikutest. Avastasin smuutid kaks aastat tagasi Lanzarotel elades ja treenides. See oli parim trennidevaheline ja -järgne toit, mis maitseb hästi, tänu kiirele imendumisele ei koorma kõhtu ning on parim jahutus kehale.

Salati jaoks: • 500 g riivitud keedetud peeti • 1 purk pruune aedube • 3 suuremat hapukurki • 1 tl pruuni suhkrut • meresoola maitse järgi • paar küüslauguküünt • hapukoort • majoneesi

Valmis ta mine: Haki hapukurk parajalt pisikesteks kuubikuteks (mulle meeldib rohkem, kui tükid on suuremad) ja sega riivitud peediga, lisa sool ja pressitud küüslauk. Vala oad sõelale ja lase vee alt läbi nii, et need ei jääks limaseks ning sega salatisse kõige viimasena, et nad pudiks ei läheks. Lisa koor ja majonees – nii palju, et salat omandaks roosaka ja kreemja välimuse.

Õhtune m aius Õhtuti ma suur magusasõber ei ole, eelistan pähkleid ja rosinaid. Söön iga päev erinevate pähklite segu (India, Kreeka, metspähkel, mandel) koos rosinate ja goji-marjadega.

2016 aprill – mai MAI

R aidu kommenta ar: šnitslite algne retsept pärineb raamatust „Taimetoidud” (Sinisukk, 2014), olen seda enda jaoks kohandanud. Köögiviljašnitslid maitsevad hästi dipikastmega (kas isetehtud, hapukoore põhjal või siis poest valmis kujul ostetud). Peedi- ja oasalati kogusest jagub ligikaudu neljaks söögikorraks. See eine tuli mu menüüsse pärast seda, kui olin liha- ja kalatoitudele selja pööranud.

119


t or iut bu rmi ii kn e

R-kiosk alustas koostöös Mamoga

TERVISLIKUMA TOIDU PAKKUMIST Märtsist on R-Kioski kauplustes üle Eesti müügil uued, tervist väärtustavate ja sportlike inimeste toidulauale hästi sobivad Mamo salatid, mis lausa pakatavad vitamiinidest ja olulistest toitainetest.

„R

-Kiosk ja Mamo panid seljad kokku, et teha värske ja täisväärtuslik toit kättesaadavaks laiemale inimeste hulgale ning ahvatleda R-Kioski kauplustesse ka neid inimesi, kes arvavad, et nemad sealt niikuinii endale midagi ei saa. Salatid on esimene suur samm ning rõhk ei olegi siin sõnal „salat”, vaid täisväärtuslikul toidul, mis on kehale ja vaimule hea ning mille najal kestad kaua,” selgitas R-Kioski tegevjuht Tiia Ilves. Uus tegevussuund on R-Kioski strateegiline areng, et ka tervislikuma toidu austaja leiaks endale R-Kioskist midagi. „Mamo salatid on sel teekonnal alles esimene, aga äärmiselt oluline samm. Oleme selle uue suuna nimel tööd teinud terve aasta, otsinud usaldusväärset partnerit, kellele meie lähenemine tõsiselt korda läheb. Nii Mamol kui ka R-Kioskil on missioonitunnet. Meie missiooniks on teha kiirustavale inimesele võimalikult hästi kättesaadavaks värske ja täisväärtuslik toit. Kõik see on isiklikult tähtis

nii mulle kui ka Margit Härmale,” avas Tiia Ilves Mamoga koostöö alustamise tagamaid. Klientidele pakutakse nüüdsest kolme erinevat salatit – veiselihasalatit ubade ja vinegrettkastmega, kanasalatit riisinuudlite ja maapähklikastmega ning ilma lihata salatit grillitud bataadi ja mündikastmega. Kõik salatid on ääretult toitvad ning korralikud kõhutäied.

Meie missiooniks on teha kiirustavale inimesele võimalikult hästi kättesaadavaks värske ja täisväärtuslik toit. Margit Härma selgitas, et uued salatid rikastavad tervislikku toiduvalikut oluliselt. „Salatid on maitsvad ning samas ka täisväärtuslikud ja tasa-

120

tekst Ajakiri Jooksja foto: Hele-Mai Alamaa

kaalustatud,” sõnas Härma. „Täisväärtuslik tähendab, et salatid koosnevad komponentidest, mis sisaldavad palju väärtuslikke vitamiine, mineraale, vajalikke rasvu ja kiudaineid. Tasakaalustatud tähendab aga seda, et iga salati koostis on hoolikalt läbi mõeldud, et sööja saaks sealt kõik olulised toitained heas proportsioonis. Selleks on salatis kergemini seeditavaid küpsetatud koostisosi kõrvuti toortoiduga, mis sisaldab ohtrasti vitamiine ja eluks vajalikke ensüüme, et kõht saaks täis ning samas oleks kehale kerge ja kasulik. Aga kõige tähtsam on ikka väga hea maitse. Maitse ruulib,” tõi Margit Härma välja uute salatite väljatöötamise põhimõtted. Esialgu müüb R-Kiosk uusi salateid kahekümnes Tallinna, Tartu ja Pärnu väikepoes. Müügikohad on valitud põhimõttel, et kiire eluviisiga tööinimene saaks tervisliku kõhutäie võimalikult mugavalt kätte. Kindlasti laieneb Mamo salativalik ka järgmistesse R-Kioski kauplustesse.


inspireerides liikuma

Riina on tark ja kaunis naine, kes koolitab koostöös Eesti Olümpiakomitee ja võimlemisliiduga aeroobikatreenereid. Innustav ja särav Riina valiti 2015. aastal Sparta lemmiktreeneriks ja ta on ka varem sarnaseid tiitleid saanud. Juba siis, kui ta sprinterina silma paistis, oli ta paljude lemmik. Eestis on vähe treenereid, keda on nii palju kasutatud reklaamides, modellina ja reklaamnäona. Riina on üks väheseid naisi, kel läbi aegade on olnud niivõrd palju toetajaid, imetlejaid ja kaasaelajaid. tekst: Regina Herodes fotod: erakogu Kas oskad kommenteerida, miks sa nii paljudele südamesse oled läinud? Mis on sinu fenomen? Suur tänu, seda peaks küsima teiste käest. Loodan, et minu rõõmsameelsus ja energilisus on neid inimesi inspireerinud. Juba lapsepõlves tundsin, et mulle on antud palju energiat. Olin aktiivne, mulle meeldis joosta, ronida ja isegi poisid ei saanud mind hoovis kulli mängides kätte. Oli aja küsimus, millal trenni satun. Eks minust kumab välja ka isalt saadud slaavi temperament ja emalt Saaremaa naise kangus. Mis on kindlasti mingites olukordades positiivne, teisalt aga võib olla ka negatiivne. Mõnikord on mul raske oma emotsioone kontrollida ja hilisemad vabandused ei mõju alati. Kooliajal oli mulle tähtis kõigile meeldida, kuid vanemaks saades, kui olin omad vitsad kätte saanud, taipasin, et see pole võimalik ega vajalik. Sain aru, et kõik ei ole kuld, mis hiilgab. Olen alati armastanud muinasjutte, mis lõpevad õnnelikult. See võib näida esmalt naiivne, aga mul on sellest ükskõik. Usun ka praegu, et headuse ja siirusega võidad rohkem sõpru kui vaenlasi. Usun endiselt armastusse, südamesoojusse ja väikestesse imedesse meie elus. Oled Eesti jooksumaastikul ajalugu teinud, olnud 100 ja 200 meetri jooksus mitmekordne Eesti meister. Mis on tagasivaates kõige eredamad hetked sportlaseteel? Olen väga tänulik oma treenerile Epp Maasikule, kes mu 1980. aastal kehalise kasvatuse tunnist oma treeningurühma kutsus. Sellel ajal unistasin ka baleriiniks saamisest, sest olime emaga balletti „Luikede järv” vaatamas käinud. Moskvas olid äsja lõppenud olümpiamängud ja siis hakkasin unistama hoopis kuldmedalist. Mäletan hästi, et ütlesin treenerile, et tulen trenni, kui minust olümpiavõitja saab. Kust mul sellised ambitsioonid tulid, ei oska öelda. Mulle meeldis trenni teha ja ka võistelda. Usaldasin oma treenerit, me ei läinud kunagi tülli. Ta oli mulle laagrites ja võistlustel nagu teine ema. Läbisaamine oma treeneriga on sportlasele väga tähtis. Sellest olenevad ka tulemused, ta on sinu kõrval,

Olen alati armastanud muinasjutte, mis lõpevad õnnelikult.

SÄRAV RIINA SUHOTS unista ja lase kui sa võidad või kaotad. Treener oskab sind toetada ja motiveerida. Ülikooli ajal oli minu treeneriks Valter Espe, trennid läksid ka juba tõsisemaks, koormused kasvasid. Siis aga tuli elumuutus ja treeningud muutusid minu jaoks teisejärguliseks. See hakkas kohe tulemusi mõjutama. Mulle ei meeldinud kaotada ja ka hüppeliigese vigastus andis tunda. Õnneks leidsin sel ajal enda jaoks aeroobika. Tagasi vaadates võib öelda, et sport andis oskuse seada eesmärke ja kaotustest üle saada. Kui kõik unistused ei täitu, pole see veel maailma lõpp. Nutad õhtul patja ja hommikul lähed uuesti trenni. Sportlik eluviis õpetas enesedistsipliini, tahtejõudu, täpsust ja julgust ning loomulikult head suhtlusoskust ja reisil hakkamasaamist. Lapsena võivad olla motivaatorid täiskasvanute omadest hoopis erinevad. Minu jaoks ei olnud oluline esimese järgu saamine, vaid sellega kaasnenud uued neoonrohelised Adidase naelikud. Sellel ajal võis oletada sportlase taset varustuse järgi ehk mida parem varustus, seda kiirem jooksja. Praegu tundub see utoopiana. Minul on see kogemus olnud, kui 1986. aastal oma esimesel välisreisil Helsingis Eesti–Soome noorte kergejõustikuvõistlustel tundsin, et olen naelikute järgi arvestades kõige aeglasem. Lõpuks oli aga üllatus suur, kui saavutasin teise koha. Kord olin tervest veerandist ainult kaks nädalat koolis ja sain suure pingutusega kõik hinded tunnistusele. Alustasin Klaipedas kahenädalase laagriga, millele järgnes võistlus Valgevenes, kust kaks esimest pääsesid edasi Dünamo laag-

122


inspireerides liikuma

FENOMEN KAJA KAJARI: see vabaks

Mida on sinu jooksmisloost õppida tippjooksjatel ja tõsistel harrastajatel? Sea endale reaalne eesmärk vastavalt oma kehalisele vormile, unista suurelt, pinguta ja tee trenni kirega, ära anna alla! Pea meeles, et iga inimese teel tulevad ette kaotused, kuid oluline on neist läbi minna ja edasi liikuda. Milline näeb välja sinu päev ja kuidas sa treeningukoormusele vastu pead?

risse ja sealt juba üleliidulistele võistlustele Ukrainasse, kus sain kolmanda koha. Siis lõpuks jõudsin Riia kaudu väsinult ja õnnelikult koju. Vanemad koos treeneriga juba muretsesid, õnneks võtsin kaugekõne ja teatasin, et pääsesin edasi ja jõuan hiljem. Mul vedas, et vene keel oli puhtalt suus. Sealsamas võistlustel kutsus üks kuulus Venemaa treener, kellel oli mitu maailmameistrit ja andekat sportlast, mind enda treeningurühma. See oli minu jaoks ahvatlev ja raske otsus. Aga ma ei tahtnud Venemaale kolida. Olen tihti mõelnud, kuidas minu sportlaskarjäär oleks siis kulgenud

Usun endiselt armastusse, südamesoojusse ja väikestesse imedesse meie elus. ja kas oleksin Eesti rekordi 100 m jooksnud? Pärast seda reisi olin kohe iseseisvam ja sain aru, et peab ise hakkama saama. Tuleb endasse uskuda, seadma sihi ja tegutsema. Kui sul on probleem ja sa ei saa seda ise lahendada, siis palu abi. Eesti inimesed on tagasihoidlikud ja neil on piinlik abi paluda. Aga nii ei teagi keegi, et sul on raske ja sa oled üksi. Minu isa on mind õpetanud, et kui antakse, siis võta vastu, ja kui pekstakse, siis jookse. Minu puhul on see toiminud.

2016 APRILL – MAI

Me ei saa oma vanemaid ja teisi oma ebaõnnes süüdistada, igaüks on ise oma õnne sepp! Oska olla tänulik. Kui oled avatud, siiras ja julge, tulevad elus ka uued võimalused. 1996. aastal Stockholmis peetud sise-EM oli minu jaoks üks olulisemaid ja tähtsamaid võistlusi. Olin A-normi 60 m (rahvusvaheline norm) ära teinud ja võistluste uks oli valla. Näed oma silmaga maailmameistreid, saad neid käega katsuda. Kahjuks on sprindialad mustade pärusmaa ja valge tüdrukuna finaali pääsemine on väga suur asi. See hooaeg oli olnud minu ja minu trennikaaslase Ruti Lukksepa jaoks väga huvitav. Tegime mõlemad oma isikliku rekordi ja ka Eesti rekordi, olime väga tasavägised konkurendid. Pärast starti oli tunne, et jooksin uue Eesti rekordi. Olin endas väga pettunud, kui jooksin hoopis hooaja ühe nõrgema tulemuse. Tähtis ongi lisaks heale vormile tugevad närvid. Kasuks tuleb ka võistluskogemus. Aga nagu me teame, kõik päevad pole vennad. Vahel võivad takistuseks olla ka ilmaolud, näiteks tugev vastutuul, ja rekord jääbki jooksmata. Tänu erinevatele võistlustele ja laagritele sain väga palju reisida. Kuigi mõnel korral nägin vaid hotelli ja staadioni. Meelde on jäänud laagrid Armeenias, Hispaanias, Jaltas, Sotšis, Lõuna-Aafrikas. Samuti võistlused Sloveenias, Norras, Rootsis, Gruusias jne. Sealt ka minu suur reisikirg. Unistuseks on praegu Uus-Meremaa ja Brasiilia.

123

Praegune elu on jätkuvalt sarnane tippsportlase treeninglaagriga. Mulle väga meeldib aega planeerida ja endale päevakava paika panna. Kuna peres kasvab laps, siis olen õppinud ka päevakava ümber tegema, sest alati tuleb ette ootamatusi. Mul on 8–10 rühmatrenni nädalas, millele lisanduvad personaaltreeningud. Kahjuks sellise koormuse juures ei ole mul aega ega ka jõudu teiste hobide jaoks. Kuna 16 aastat kergejõustikku tehes sai joostud ja jõusaalitreeningut tehtud, siis vabal päeval spordiklubisse ei kipu. Et koormusele vastu pidada, on uni mulle väga tähtis. Noorena vajasin 8–10 tundi und. Viimastel aastatel on pojaga seoses mu uni hakitud ja sellega on mul kõige raskem hakkama saada. Kui võimalik, üritan teha lõunauinakut. See on minu aeg akude laadimiseks ja puhkamiseks. Uni on hea tervise alus. Selleks, et kiiresti taastuda, on kindlasti vaja tervislikult toituda. Söön kolm korda päevas ja mulle ei meeldi vahepeal näksida. Tarbin kõike, mis meeldib, tähtis on, et toit oleks värske ja maitsev. Kaloreid ei ole ma pidanud kunagi lugema. Jälgin, et ma ei söö kaks tundi enne trenni, muidu on magu täis ja mul on raske tunne. Kui on raskem periood, siis võtan lisaks hommikuti D- ja B-vitamiini, oomega-kalaõlikapsleid ja õhtuti magneesiumi. Taastumiseks käin ka regulaarselt massaažis. Tänu kogemustele tunnen ja kuulan oma keha. Kui olen väsinud ja elurõõm hakkab kaduma, võtan aja maha, ja kui võimalik, sõidan perega nädalaks soojale maale. Sinna ma trenniriideid kaasa ei võta.


inspireerides liikuma

Oled öelnud, et elul peab olema eesmärk, kogu aeg peab olema huvitav. Kuidas sa oma elu huvitavaks teed? Eesmärk võib olla ka unistus, kuid eesmärk on midagi, mis on reaalne ja unistus ongi vahel ulmeline. Kui julged unistada (näiteks teha oma aeroobikavideo), siis samm-sammult liigud selle poole ja äkki avastad, et tegingi selle ära. Esmalt mõtled, kas ma saan hakkama, on hirm ennast lolliks teha, kardad negatiivset tagasisidet. Õnneks olen leidnud julguse oma unistusi teostada ja see on super. Miks ma enam ei taha 20-aastane olla, sest praegune elukogemus on niivõrd suur, et palju ägedam ja värvikam on elada. Ka treeneritöös on kogemused ja praktika väga tähtsad. Olen eluteel

erinevate kogemuste eest väga tänulik. Kuid üks mis kindel, väike rahulolematus iseendaga paneb sind rohkem pingutama ja viib elus edasi. Mulle tegelikult ei meeldi kaamera ja suure auditooriumi ees esineda, aga see on mulle alati suur väljakutse, hiljem olen enda üle uhke, kui hakkama saan. Olen enda suhtes väga kriitiline ja varem polnud ma oma välimusega eriti rahul. Õnneks vanemaks saades mõistad, kes sa oled ja hakkad ennast võtma sellisena nagu oled. Mis on elus tähtis? Mulle on tähtsad inimesed ja lihtsad asjad. Armastan oma väikest peret, meest Alarit ja poeg Kristjanit, nende kõrval proovin ka ennast mitte unustada. Kui olen üksi kodus, siis

mulle meeldib rahus lugeda või ristsõnu lahendada. Kuna ma räägin väga palju, siis see on minu hetk, kus puhata. Mulle on oluline kord ja puhtus. Õnneks minu mees on Neitsi tähtkujust, nii et meile mõlemale see meeldib, kui kodu on ilus ja korras. Kodu on nagu kindlus, kus sa tunned ennast turvaliselt ja tahad sinna alati tulla. Isegi minu kliendid teavad, et mulle meeldib, kui saal on korras, peeglid läigivad ja inventar on õiges kohas. Harjutusi tehes peavad ka matid olema asetatud kas horisontaalselt või vertikaalselt. Siis mulle tundub, et meil on trennis nagu üks hingamine, kõik teevad harjutusi õigesti ja naudivad liikumist. Oluline on lähedaste inimeste toetus ja mõistmine.

Minu jaoks ei olnud oluline esimese järgu saamine, vaid sellega kaasnenud uued neoonrohelised Adidase naelikud. Sellel ajal võis oletada sportlase taset varustuse järgi ehk mida parem varustus, seda kiirem jooksja. Praegu tundub see utoopiana. Minul on see kogemus olnud, kui 1986. aastal oma esimesel välisreisil Helsingis Eesti–Soome noorte kergejõustikuvõistlustel tundsin, et olen naelikute järgi arvestades kõige aeglasem. Lõpuks oli aga üllatus suur, kui saavutasin teise koha. 124


Tunne oma keha Sh

ape süs t

&

m ee

Bo d y

Oma keha vormis hoidmiseks, tervislikuks toitumiseks ja ideaalkaalu saavutamiseks on vajalik õige tegurite kombinatsioon. Tasuta äpp Beurer BodyShape koos BodyShape‘i diagnostilise kaalu ja aktiivsuse sensoriga pakuvad sulle lusti ja vajalikku motivatsiooni. Hoia end vormis!

Diagnostiline kaal BF 710 & aktiivsuse sensor AS 81

Diagnostiline bluetooth kaal BodyShape BF 710

Aktiivsuse sensor BodyShape AS 81

· BodyShape‘i äpi abil on võimalik mõõtmistulemusi ja admeid vaadata igal hetkel · LCD ekraan näitab kasutaja initsiaale · Kuni 8 kasutajat, kellest igaühe kohta on võimalik salvestada kuni 30 mõõdetud tulemust · Automaatne kasutaja tuvastamine ja 5 aktiivsustaset

Beureri tooted on müügil Euronicsi kauplustes. 2016 aprill – mai Vaata www.euronics.ee

· BodyShape‘i äpi abil on võimalik mõõtmistulemusi ja admeid vaadata igal hetkel · Jälgib pidevalt füüsilist aktiivsust ja une kvaliteeti · Mälu maht: 30 päeva ja 7 ööd · Aku taseme näit protsentides · OLED XL ekraan

Teeme elu lihtsaks! 125


inspireerides liikuma

Suhtes on tähtis enda ja partneri lugupidamine ja austus. Mul on vedanud, et minu mees peab alati oma lubadusi ja tänu tema toele saan nautida luksust olla lihtsalt naine oma puuduste ja nõrkustega. Mulle meeldib vahel olla natuke vallatu, sest ei jõua ju kogu aeg korralik olla. Siis saan kokku oma sõbrannadega, et lihtsalt naerda ja lobiseda maast ja ilmast.

Pere luues ja emaks saades võid ka koju jääda ega pea mõtlema karjäärile. Meestelt nõuab ühiskond rohkem. Kuid enamik sportlasi saab väga hästi hakkama ja nad on tegijad mistahes alal ka edaspidi. Olen tähele pannud, et sportlastel on tahtejõudu ja eesmärgipärasust: sportlasena oled harjunud sellega, et pead edasi minema ega

Sport andis oskuse seada eesmärke ja võime kaotustest üle saada. Minu jaoks on elementaarne, et naised hoolitsevad enda eest. Ennast käest lasta on kerge, tagasi vormi jõuda aga poole raskem. Minu koduses kasvatuses oli tähtis, et riided oleksid puhtad ja juuksed kammitud. Isegi trenni minnes teen kerge meigi ja vaatan, kas riided mulle sobivad. Sest treener peab minu arvates olema heas kehalises vormis, korrektne ja teistele eeskujuks. Mulle on oluline, et mu sisemine ja välimine ilu oleks tasakaalus. Enda juures panin tähele, et pärast poja sündi tahan veelgi ilusam ja naiselikum olla. Panen alati tähele oma kliente, kellel on uus varustus või tossud, isegi kõrvarõngad ja mõni lisakilo ei jää märkamata. Proovin anda alati positiivset tagasisidet. Ka töö on minu elus väga tähtis ja ma ei oskaks elu ilma selleta ette kujutada. Mulle meeldib, et töö annab mulle enesekindlust ja iseseisvust. Töö paneb mind pingutama, aitab püsida vormis ja annab võimaluse suhelda oma klientidega. Nii mõnestki on saanud minu hea sõber. Olen saanud tuttavaks väga paljude huvitavate inimestega, kes on mind inspireerinud ja õpetanud. See on pidev eneseareng, sest terve elu me õpime midagi ja see on huvitav. Olen tõesti väga õnnelik, et leidsin enda jaoks aeroobika. Olen treenerina töötanud juba üle kahekümne aasta ja kui tervis lubab, siis teen seda nii kaua kui võimalik, sest ka minu kliendid vananevad koos minuga. Arvan, et kui sa armastad seda, mida teed, pühendud, siis on seda ka teistele näha.

saa kõike pooleli jätta. Kui elus tuleb ette kaotusi, siis saad sellest üle omaenda ressurssidega. Näiteks kaaslasest lahku minnes võib see tunduda maailma lõpp, kuid tegelikult läheb elu edasi, kui see raske aeg üle elada. Mina näiteks ei saa aru, miks võtta antidepressante kergekäeliselt, esmalt võiks püüda leida jõudu ja vastuseid enda sisemusest. Millised inimesed sulle meeldivad? Mulle meeldivad energilised inimesed, kellel põleb sees kirg ja silmad säravad. Vägev on, kui inimene pürgib oma unistuste ja ideaalide poole ja tahab midagi hästi teha. Kui tahab joonistada, siis teeb seda hästi ja kui tahab laulda, siis samuti hästi. Mulle meeldivad lihtsad, siirad ja sõbralikud inimesed, kes näevad teistes positiivset ja on iseendaga rahul. Mulle ei meeldi inimesed, kes sõidavad ümbritsevatest teerulliga üle, ei arvesta teistega ja on ebaviisakad. Pean lugu nendest, kes

Sportlasetee lõpeb varem või hiljem, kuidas edasi? Paljudel sportlastel, eriti meestel, on väga raske mõelda sellele, mis saab pärast edukat sportlasetee lõppu. Naistel on see sageli veidi kergem.

126

julgevad olla nemad ise ega kanna maske. Endaga võiks aus olla, olles just see unikaalne isiksus oma plusside ja miinustega. Kellegi jaoks oled sa uskumatult ideaalne kogu oma täiuslikus ebatäiuslikkuses. Kas sul on mõni eeskuju, kellelt oled ammutanud inspiratsiooni ning kellelt saad praegu innustust? Kuidas sinu unistused teoks saavad? Kunagi oli mul jooksumaailmas suureks lemmikuks mustanahaline 100 m rekordiomanik Florence Griffith Joyner, kelle rekord 10,49 on siiani ületamata. Ta tõi jooksumaailma palju naiselikkust ja mõjutas paljude jooksjate riietust. Kergejõustikus ei olnud selliseid stiile, spordikontekstis uudne naiselik julgus ning ülim maitsekus ja väljapeetus meeldisid mulle väga. Griffith Joyner tegi oma aeroobikavideo ja eks minagi unistasin tegelikult sellest, kuigi see näis algul väga ebareaalne. Minu puhul on unistuste teostumisega nii: mõtled ja lased mõttel minna ning siis ükspäev, kui seda kõige vähem ootad, see juhtubki. Nii tegin oma esimese aeroobikavideo 1996. aastal. Praegu annab mulle innustust minu kuueaastane poeg, tänu kellele püsin kogu aeg liikumises ja pean enda tunded mõnikord tagaplaanile jätma. Innustavad ka kliendid, kelle positiivne tagasiside annab mulle inspiratsiooni, et veelgi paremaks saada – ei saa loorberitele puhkama jääda. Pead vooluga kaasa minema, elu on pidevas muutumises ja tahaks ajaga kaasas käia.


Apteegid, www.siidisukk.ee, www.sokid.ee

2016 aprill â&#x20AC;&#x201C; mai

127


treening

Raamist välja harjutusi jooksjatele jõusaalis vol. 2: kerelihased tekst: Regina Herodes | fotod: Ivo Kraus

Eelmises ajakirjanumbris avaldasime koostöös personaaltreener Mirko Miilitsaga harjutusvara loo. Jätkame kerelihaste harjutustega. Loodame, et need artiklid inspireerivad jooksusõpru ka jõusaalis uusi harjutusi proovima ning veelgi vaheldusrikkamalt treenima.

S

Alati heatujuline Mirko Miilits kutsub koos Marilyn Jurmaniga kõiki treenima!

128

eekord keskendume peamiselt meie tuumikule ehk kerelihastele. Üheks äärmiselt tõhusaks kerelihaste treeninguvahendiks võib olla fit-pall, mis paneb proovile ka kõige treenitumad kõhulihased. Ühel endast lugupidaval jooksjal olgu tugev jalg ja treenitud kõht! Kui oled pikamaajooksja, siis säti kordusvahemikud seeriates 15–20 ning kui soovid arendada plahvatust, siis pinguta 8–15 kordust. Seeriate arv harjutuse kohta (keskmiselt kolm) kombineeri endale sobivas järjekorras ja vajaduse kohaselt. Soovitan võimaluse korral sooritustehnikat treeneriga koos harjutada või vähemalt otsida detailse selgitusega harjutusvideo Youtube’ist. Treeningu saad muuta kergesti intensiivsemaks, kui teed 2–3 harjutust järjest ja nii 2–3 ringi (nn ringtreeninguna). Selline lähenemine aitab hästi lihasvastupidavust arendada ja on pingutust nõudev. Trenn olgu lõbus, raske ja arendav!


treening

1.1

1

Raskusega keretõsted fit-pallil

1.2

Hea – kõhusirglihas, aitab arendada tasakaalu ja koordinatsiooni. Lisaks saavad koormust ka käed ja õlad. Mine selili fit-pallile ja võta endale jõukohane raskus kätte. Oluline on

2.1

2

2.2 Puusapainutus fit-palliga

Hea – kõhu külgmised lihased. Mine selili võimlemismatile ja võta fit-pall jalge vahele. Jalad võivad olla põlvest veidi kõverdatud. Hoia reisi kere suhtes 90 kraadi all ja pane käed sirgelt enda kõrvale tasakaaluks maha. Ülesandeks on viia pall vasakule ja paremal nii põranda lähedale kui jaksad. Alguses võib liikumise amplituud olla tagasihoidlikum ja hea oleks hoida käed kogu tegevuse ajal põrandaga kontaktis.

2.3 2016 aprill – mai

hoida raskust kogu harjutuse vältel sirgete kätega üleval. Tehes keretõsteid mõtle sellele, et suunad justkui ketta/ hantli lakke. Tegemist on väljakutsuva harjutusega ja alustada tasub tarmukalt!

129


treening

3

3

Raske plank fit-pallil ühe käega

Hea – kere keskosa. Head treenitust ja tasakaalu nõudev harjutus, mida algajatel soovitan teha koos treeneri või julgestajaga (hoiab palli kinni). Algasendis võib alustada, hoides käsi korraga pallil ja jalgu õlgadest laiemalt (mida laiemalt on jalad,

seda kergem on tasakaalu hoida). Kui kahe käega on tasakaal saavutatud, siis võib hakata proovima üht kätt selja taha viia ja teise käega palli paigal hoida. Oluline on pingutada kõhtu ja tuharat – nii väldid alaselja „läbivajumist”.

4

4

Jalatõste fit-pallil

Hea – kere keskosa ja tuharad. Mine täistoengus põrandale ja aseta sirged jalad fit-pallile. Olgu öeldud, et juba algasendi saavutamine võib olla väljakutsuv ja mõne jaoks piisav tree-

130

ning. Olles tasakaalu saavutanud, tõsta vaheldumisi vasakut ja paremat jalga üles. Selleks, et pall minema ei veereks, pead eriti hoolega keskenduma kere keskosa ja tuharate pingutamisele.


treening

5

PÜRAMIIDPLANK

5

Hea – kere keskosa. Tavapärasele plank-seisule on hea vahelduseks teha püramiid-planki. Algasend on nagu traditsioonilisel plankil küünarnukkidel ja põlved maast tõstetud (algajad võivad alustada ka põlved maas). Väljakutsuvaks muudab harjutuse, kui viid ennast puusast üles nn kolmnurgaks ja aktiveerid nii eriti tõhusalt oma kõhtu. Võib ka nii: hoiad staatiliselt püramiidasendit, kuni suudad. liigud püramiidist tagasi tavalisse plank-asendisse ja siis uuesti püramiidi. Võib sooritada, kuni suudad.

6.1

6.2

6.3

6.4

6.5 2016 APRILL – MAI

131

6

RULLUMINE MATIL

Hea – kerelihased (treenib kogu kerelihaste tuumikut). Ole selili matil ning tõsta sirged käed ja jalad maast veidi kõrgemale. Alusta keha rullimist matil ja jälgi, et harjutuse sooritamise ajal ei puudutaks käed-jalad maad. Rullumine matil on tõhus ja igati raamidest väljas kerelihaste treening. Võib ka nii: tee endale mitmest matist pikem rada ja pane oma kerelihased tõeliselt proovile.


varustus

REVAL SOCK valmistab sokke nii Reval Sock Company juhatuse esimees Andres Ergma

Aprillis 2015 asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte Reval Sock Company jätkab Soome rõivatootjale Nanso Group OY kuulunud ettevõtte tööd. Otsus sündis, kui Soome ettevõte sulges pärast 16-aastast tegutsemist Tallinnas asuva vabriku ja tellib oma disainiga tooteid allhankena. Nanso Group Eesti AS-i juhtkond ostis Soome ettevõtte ja jätkab Reval Sock Company nime all tootmist ja toodangu müüki. tekst: Meelis Koskaru fotod: Raivo Tiikmaa

R

eval Sock Company panustab uute, erinevate funktsionaalsete omadustega toodete väljatöötamisse, näiteks eri survega põlvikud ja massaažiefektiga põlvikud. Ettevõte lähtub oma arendustegevuses erisugustes eluvaldkondades tegutsevate inimeste vajadustest. Spetsiifilisi tooteid pakutakse sõjaväelastele, jahimeestele ja spordiga tegelejatele nii sisehallides kui ka välistingimustes. Sportlastele on loodud eraldi Bohaco-nimeline tootesari, kus on survepõlvikud erinevate spordialadega tegelejatele. Bohaco Ergonomic Sport Systemi toodetes on eri paksuse ja surveastmega tsoonid, mis toetavad jalga ja leevendavad põrutust. Talla ja kanna piirkonnas on paks ja pehme froteekude, mis pehmendab kõvakattega teel joostes lööke tallale. Pöiaosa on hõredam, mis võimaldab niiskusel soki välispinnale liikuda. Tähtis on nende toodete puhul rõhutada, et sokkide ninaosa on õmbluseta, vältides võimalikku hõõrdumist ja villide teket sportimise ajal. Bohaco Ergonomic Systemi sarja kuuluvad tooted on välja töötatud spordialade spetsiifikat arvestades.

132

l


varustus

Kompressioontooted spordis

COMPANY lastele kui sportlastele

Kompressioontoodete peamine funktsioon on parandada lihaste verevarustust, millega kaasnevad muud positiivsed kõrvalmõjud nagu lihasvibratsiooni absorbeerimine ning seeläbi mikrovigastuste ja ülekoormusvigastuste vältimine. Tõhusam vereringe lihastes tähendab kiiremat ainevahetust, efektiivsemat jääkproduktide (laktaadi ehk piimhappe) eemaldamist lihastest ning ka paremat hapnikuga varustatust. Oluline aspekt kompressioontoodete juures on ka surve muutus pikisuunas. Surve peaks vähenema suunaga üles, ehk et tugevaim surve on südamest kaugemal olevas piirkonnas ja see väheneb südamele lähemale liikudes. Kompressioonsääriste või -põlvikute puhul tähendab see seda, et tugevaim surve on pahkluu piirkonnas, vähenedes sujuvalt ülespoole. Sel moel lihaseid survestades toimivad kompressioontooted ka n-ö abipumbana, aidates veenidel verd ülespoole pumbata ning toetades veeniklappe, vältimaks vere tagasivoolu. Paika ei pea levinud arusaam, et mida tugevam on surve, seda parem on efekt. Toimiv surve on kindlas vahemikus ja liiga tugev surve võib mõjuda hoopis negatiivselt ning liiga madal surve ei ole piisav, et toetada veresoonkonda. Bohaco survepõlvikute tootmisel läbivad tooted survemõõtmised spetsiaalsel seadmel, misläbi tagatakse toodete kindel kvaliteet ja nõuetele vastavus.

Millal neid tooteid kasutada ja kellele need on mõeldud?

EESTLASTE SURVESOKKIDEGA MARRAKECHI JOOKSUMARATONIL Jaanuari lõpus, turismihooaja madalpunktis on võimalik väga soodsatel tingimustel Ryanairiga Marokosse lennata ning suurepärast jooksu- ja reisielamust nautida. Sõber kutsus, aeg sobis ja kuna samal ajal toimus spordihingede rõõmuks Marrakechis ka jooksumaraton, siis koostasime oma reisiplaani just Marrakechist lähtuvalt, lennates sinna Milano kaudu ja naastes kodumaale Rabatist Londoni kaudu. Kandsin esimest korda eestlaste Reval Sock Company valmistatud BOHACO survepõlvikuid. Jooks ise kulges pikkadel linnatänavatel, läbi ilusa oliivisalu, seejärel saabus pärast poole tee läbimist silmailu pakkuv piirkond palmisalu ja kaamelitega. Eestis toimuvate spordivõistluste korraldustasemega võrreldes jääb Marrakechi maraton küll alla, kuid hea on see, et vett jagatakse väikestes joogipudelites ja mahaloksumist pole karta. Kiidan BOHACO survepõlvikuid, neist oli esmakordsel kasutamisel palju abi – palav maraton sai säärekrampideta edukalt läbitud ja mugav tunne oli valdav. Kui väidetakse, et BOHACO survepõlvikud parandavad vereringet, vähendavad lihaskrampide tekkimise võimalust, pidurdavad piimhappe tekkimist ja kiirendavad taastumist pärast füüsilist pingutust, siis võin pärast Marrakechi maratoni sellele kindlalt alla kirjutada. Meelis Koskaru

2016 APRILL – MAI

Kompressioontoodete kasutusala on väga lai – neid võib kasutada enamikul spordialadel, nii sportimise ajal kui ka enne ja pärast sportimist. Mõeldud on need nii tippsportlastele kui ka pühapäevasportlastele. Öeldakse, et mida kauem pingutus kestab, seda suurem on kompressiooni kasutegur. Lisaks on kompressioontooted kindlasti õigustatud kesk- ja vanemas eas harrastajate puhul, kuna ealiste iseärasuste tõttu on taastumine aeglasem ning vere tsirkulatsioon kehvem, mistõttu suureneb ka vigastuse oht. Laialdaselt kasutatakse kompressioontooteid reisimisel (autosõit, pikad lennureisid). Pikka aega piiratud liikumisasendis viibimine põhjustab lihaskangust ning jalgadesse võib tekkida turse, samamoodi võib juhtuda ka päev otsa jalgadel viibides (näiteks püstijalu töö). Kompressiooni kasutamine aitab mainitud vaevusi leevendada. Üldjuhul kompressioontoodete kasutamisele ajalist piirangut seatud ei ole, näiteks kantakse kompressioontoodet ka öösel. Pigem on siinkohal tegemist iga inimese individuaalse lähenemisega ja vastavad eelistused kujunevad välja kasutuse käigus.

133


Tere! Kutsun Sind Jõelähtmele golfiväljakule. Sel aastal saavad kõik huvilised tulla meile mängima ilma green card’i omamata, vaja on vaid kaaslast, kes golfi aktiivsemalt mängib, et väljakul oleks mugav liikuda. Kui kaaslast endal ei ole, siis leiame mõne toreda inimese meie liikmete hulgast! Prooviring meie KidZone PAR3 väljakul maksab vaid 10€ koos golfikeppide rendiga. Tegemist on eraldi algajatele ja lastele mõldud väljakuga, kus avalöögialad on toodud 75-150m kaugusele. Minu eelmise aasta parimad mängud olid perega koos oma 6 ja 8 aastaste poegadega just sellel väljakul. Nendes mängudes ei ole tähtis löökide arv vaid lähedastega koos veedetud aeg a vabas õhus ja ilma nutiseadmeteta. Koos mitmekilomeetrine aktiivne kõnd koos üllatavalt huvitava mänguga on väga mõnus viis sõprade ja peredega sportlikult aja veetmiseks! Korraldame ka huvilistele GOLFIPÄEVA kolmel pühapäeval 17 aprillil, 1. mail ja 5. juunil, kus kõikidel on võimalus tulla TASUTA proovima golfi. Alates kella 12’st kuni 16ni saab golfitreenerite abiga mängust väga hea ülevaate. Tulge julgelt ja võtke pere ja sõbrad kaasa! Registreerida saab alloleval aadressil. Näeme loodetavasti juba varsti Jõelähtme golfiväljakul! Hanno Kross 6 ja 8 aastaste poegade isa Estonian Golf & Country Club’i juhataja tel 6025 290, email: info@egcc.ee


elustiil

Jõelähtme Golf ootab uusi mängijaid Estonian Golf&Country Club ehk teisisõnu Jõelähtme golfiväljak on läinud laienemise teed ning kindlasti on neile teretulnud palju uusi mängijaid. Miks mitte ka vastupidavusalade tegijate seast? tekst: Ants Põldoja I foto: EGCC

„P

raegu on Eestis 3000 registreeritud golfimängijat, kuid meie lähiriikides ning maailmas keskmiselt 2% rahvastikust mängib. Eestis tähendaks see kümme korda suuremat arvu, seega on kasvuruumi palju. Lõpuks see niikuinii juhtub, et sellise arvuni jõuame,“ arvab Jõelähtme golfiväljaku tegevjuht Hanno Kross. Teiste alade sportlased mängivad maailmas golfi päris sageli. Ameeriklaste TOP100 teiste alade sportlastest golfarite nimekirjas on vaid kaks vastupidavusalade tegijat – kiiruisutaja J.R. Celski ja maailma edukaim olümpiaatleet, ujuja Michael Phelps. Meenutame siiski fakti, et 1500 m jooksu MM-hõbe Steve Scott oli esimene, kes püstitas tipptulemuse kahe ala sümbioosis ehk jooksugolfis. Kross, kes ise on mitmekümnekordne Eesti meister jalgrattaspordis, on teadlik, et kui oled näiteks maratoni läbinud või mõnda muud erakordset võhma nõudvat spordiala teinud, siis reeglina vaadatakse golfile ülalt alla. „Neile, kes on teinud mõnda intensiivset spordiala, me ei saagi golfi väga spordina reklaamida, kuigi ühe mänguringi läbimine kulutab ka 15002500 kalorit,“ tunnistab Kross. „Aga mida saame reklaamida, on see, et golfi mängid koos perega, sõpradega ja saad nautida lisaks aktiivset ajaveetmist kaunis looduses ning erakordselt huvitava ja mitmekülgse mänguga. Vastupidavusalade tegijate jaoks võiks golf olla kui aktiivne puhkus ning vaheldus. Minu sõnum on mitte see, et üks ala on teisest parem, vaid et golf täiendab kindlasti ükskõik millist spordiala.“ Alanud hooajal saab Jõelähtmel esmakordselt mängida golfi ka ilma green card’i vormistamata – 10 euro

eest (varustus hinna sees) on võimalik läbida Par3 väljak, kus avalöögialad on toodud 75-150 m kaugusele lipust. „Lisaks on meil kuulutatud välja kolm tasuta golfipäeva 17. aprilll, 1. mail ja 5. juunil. Neil pühapäevadel võid kella 12st 16ni tulla koos perega ja sõpradega treenerite juhendamisel tasuta mängu proovima,“ lisab Kross. Jõelähtme väljaku laienemisplaan, mille lepingule kirjutati alla 2014. aasta detsembris, jõudis tänavu jaanuaris Floridas peetud projekteerimiskoosolekuni, kus Jõelähtme esindajad vaatasid koos väljaku projekteerija, maailma kõigi aegade parima naisgolfari Annika Sörenstamiga kõik detailid ja viimased asjad üle. „Vaatad seda plaani ja juba tahad mängida! Kujutad ette, kuidas seisad seal avalöögialas erinevatel radadel ja milline vaade avaneb,“ õhkas Kross. Reaalselt algab väljaku ehitus siiski pärast tänavuse hooaja lõppu. 2019. aastaks on koos uue väljakuga valmis ka hotell ja spa, samuti tenniseväljakud, kui keegi soovib käimise asemel ka natuke joosta.

136

EGCC hooaja tähtsaim jõuproov on aga Euroopa individuaalsed meistrivõistlused, mis kuuluvad klubi plaani korraldada igal aastal üks suurem rahvusvaheline võistlus. Amatööride EM on seni Jõelähtmel toimunud võistlustest suurim. „EM-võistlused peetakse meil augusti esimesel nädalavahetusel. Kõik Euroopa parimad amatöörid tulevad kohale, näiteks omal ajal on selle võistluse võitnud praegused tuntud profid Sergio Garcia ja Rory McIlroy,“ toob Kross näite. Neljandat aastat järjest peetakse Jõelähtmel augusti lõpus Eesti löögimängu meistrivõistlused, kuid edaspidi antakse see kodune tippturniir korraldada ka teistele väljakutele. Vaheldust pakub Jõelähtme hooajale juba tavaks kujunenud vabaõhuetendus. Sel aastal mängitakse tükki nimega Salamander, osatäitjad on Marika Korolev, Raivo Rüütel, Veiko Täär ja Lauri Pedaja. „Kui ettevõte planeerib väljasõitu või suvepäevi, siis lisada golfiõppele etenduse vaatamine oleks ju väga tore ja mitmekülgne.“ leiab Kross.


2016 aprill â&#x20AC;&#x201C; mai

137


elustiil

Uus maja meelitab golfareid Niitväljal kauem aega veetma Eesti vanim golfiväljak ehk Niitvälja on laienemise plaani esimese etapi täitnud – uus klubihoone sai valmis. Hea uudis on ka jooksjaile – esimest korda Eestis viib Niitvälja sel hooajal läbi jooksugolfi võistluse. tekst: Ants Põldoja I fotod: Niitvälja Golf

N

iitvälja klubi tegevjuhile et maja põhjakülg on nagu tõusva golfipalli trajektoor, kuid reaalselt Kristo Tohverile peaks see ala hästi sobima, sest jalg- jäid vanast klubimajast alles vaid välispallikohtunikuna kuulub seinad. Kõik, mis sees, on uus, lisaks tema ettevalmistusse ka metsajooks. teine korrus peale.” Kuid Tohver arvab ka, et jooksuharrasPindala vahe on kahekordne, eelmisel tajad võiksid enda treeninguplaani lüli- klubihoonel 650, nüüd aga 1300 ruuttada golfi. Kui võistlusrohkel perioodil meetrit pluss terrassid. „Suurem osa või enne maratoni on vaja treeningu majast valmis juba mullu suvel, kuid intensiivsust vähendada lasta, sobiks tegemata on veel nn garantiitööd – kus golf hästi – hoiab toonust ning tagab ilmnesid mingid vead, tuleb parandada ka paraja koormuse. Hea vaheldus või uuesti teha,” rääkis Tohver. selle asemel, et jalad seinal puhata. Tegevjuhi sõnul oli maja ümberkorTäpsemalt tuleb jooksugolfist juttu raldustel kolm põhilist motivaatorit. siiski Jooksja järgmises numbris, siis „Kuigi uus maja on ehitatud perspeksaavad lugejad alast parema ülevaate. tiiviga, et kunagi saab Niitväljal olema Alljärgnevas loos tuleb juttu siiski kaks väljakut, jäi senine klubihoone uuest majast, mis Tohveri sõnul on meile juba niikuinii väikeseks,” nimetas ehitatud perspektiiviga, et kunagi Tohver esimese põhjuse ja jätkas: tuleb Niitväljale ka teine väljak. „Maja oli ka 17 aastat vana ning vajas „Sisuliselt saame rääkida uuest niikuinii renoveerimist, kuid polnud majast, ehkki see ehitati vana peale,” seda mõtet väikesemahuliselt ette võtta. märkis Tohver. „Alles jäi algne idee, Kolmas ja kõige olulisem põhjus on see,

138

et luua majale väärtus, mida tal enne polnud. Seni oli ta ainult ühe golfiklubi klubihoone. Nüüd on see ehitatud nii, et saab korraldada erinevaid sündmusi ja üritusi, avada heal tasemel restorani ning et golfimängijail oleks siin rohkem põhjust aega veeta.” Edasi tuleb lugu majast ekskursiooni vormis – juures muu jutt, mis mõne ruumi või avatud alaga seotud.

Terrassid Teiselt korruselt avaneb vaade väljakule, senisel ühekordsel majal terrassi polnud. „Pärast mänguringi on see mõnus koht, kus aega veeta. Üle maailma golfiklubides on levinud, et istud kuhugi ülespoole ja vaatad rada, kus äsja mängisid, ja neid, kes pärast sind lõpetavad. Istud õlleklaasi või jäätisekokteili taga ja näed sõprade viimase raja lööke,” pajatas Tohver. Terrassilt saab ka katusele, kus on


elustiil

vaateplatvorm. Varakevadel puhub siin külm tuul, aga võib juba ette kujutada, kui kena vaadet siit suvel saab nautida.

Restoran Restoran nimega „Hole in One” on Niitväljal pikka aega olnud, kuid nüüd on sisekujundus muutunud. „Esimesel korrusel jäi restoran enam-vähem samasse paika, kuid nimetagem seda nüüd lounge’iks või funktsiooniruumiks, sest siin korraldatakse ka võistlusi või üritusi. Igapäevane teenindus ja bufeelõuna jääb alles – siin saab kiiremini süüa. Kui aga tahad korralikumalt kõhtu kinnitada, siis à la carte restoran kolib teisele korrusele,” selgitas Tohver. Nii alumise korruse lounge’i kui ka ülemist restorani saab välja üürida sünnipäevade ja muude ürituste pidamiseks. Fuajee ja peoruumi saab

2016 aprill – mai

vaheseinaga eraldada. „Nüüd on meil selline võimalus, et kui ettevõte või mõni seltskond on ühe söögiruumidest broneerinud, siis see ei takista golfimängijate toitlustust. Samaaegselt pakutakse nii privaatset kui ka üldteenindust,” sõnas Tohver.

Seminariruum ja VIP-Lounge Sisse astudes tundub, et seminariruum polegi väga suur, kuid Tohver nendib, et sajapealisi seltskondi pole oodata või mahutab need ära koos saalide kaasamisega. „Oleneb, kuidas siin paigutada lauad või ainult toolid: mõnel juhul mahub 20–24 inimest, maksimaalselt 30,” ütles Tohver ja avas välisukse. Eraldi väljapääs viib verandale, kus suvel saab kohvipauside ajal keha kinnitada. „Ettevõte võib meie juures korraldada väljasõidukoosoleku või mõne ideerün-

139

naku,” jätkas Tohver. „Firmad otsivad võimalusi, kuidas minna inspireerivasse keskkonda uusi ideid ammutama ja koolitusi pidama. Kui ettevõte korraldab siin oma päeva, saame pakkuda golfialast tegevust, toitlustust ja koosolekut. Sellist varianti meil varem polnud.” Teisel korrusel on VIP-Lounge privaatsauna ja väiksema koosolekuruumiga (ca 10 kohta). „Kui tuleb kokku ainult juhatus, siis sobiks väiksem ruum,” sõnas Tohver. „Näiteks mängivad enne golfi ja siis peavad nõu või vastupidi. Oleme töötanud välja mitu paketti, kuidas need ettevõtted, kes siia tulevad, saavad meilt tellida lisaväärtust golfi näol.” Pakettide täpseid tingimusi saate lugeda eraldi infokastist, kuid laseme Tohveril kirjeldada üht uut toodet, mida Niitvälja juba mullu müüs, ent


elustiil

tänavu teeb seda veel laiemalt. Nimelt on see mängudemo. „See variant on saanud hämmastavalt palju positiivset tagasisidet. Mängijad naasevad sära silmis. Mängudemo puhul tehakse 45 minutiga baaskoolitus ja siis lastakse kõik osalejad Par-20 väljakule reaalselt mängima. Kolm-neli inimest grupis, kõik sooritavad löögi. Parim löök läheb arvesse ja järgmise löögi teevad kõik selle koha pealt, kuhu kaugeim pall veeres. Mängu lihtsustamiseks saavad kõik mängijad lüüa palli tii pealt. Nii nad ei mängi otseselt üksteise vastu, vaid elavad kaaslastele kaasa, et ehk mõni teeb eriti pika löögi. Lõpuks selgub, mitme löögiga nad palli auku saavad. Kokkuvõetult saavad osalejad kohe mänguemotsiooni ja see ju golfi juures inimesi võlubki,” kirjeldas Tohver.

Uks tulevikku

Tohver teeb lahti ka massaažiruumi ukse. „Pärast mängu saab tellida massaaži. Golfis on see pigem tervendav, aga mitte füsioteraapia nagu raske pingutusega aladel,” sõnas Tohver. Verandale kahe riietusruumi vahele pannakse kuumaveetünn. „Meil on siin minispaa,” muheles Tohver.

Uue ukse tegemine fuajee põhjapoolsele küljele polnud ehitajale kahtlemata raske, kuid omamoodi vajab see kirjeldamist – tegemist on justkui uksega tulevikku ja selle kaudu saab Tohver rääkida plaanidest. Niitvälja 2016 Niitvälja kavatseb ehitada uue väljaku, mis tuleks klubimajast Endiselt pakub Niitvälja uutele golfipõhja poole. „Oleme Kanada arhi- mängijatele Rohelise raja paketti. See tekti Graham Cookiga juba joonised toimib juba neljandat aastat ning on paika pannud. Kuulutasime välja, et osutunud edukaks. Ajakiri Tennis on kui saame 750 mängijat kokku, alus- sellest juba kirjutanud, aga kordame, et tame väljaku ehitusega. Mullu kuulus pakett ei piirdu ainult green card’i tegeNiitvälja golfi hingekirja 604 inimest, misega, vaid ka järgmiste sammudega. senise kasvu juures võiks see arv täis Klubi hoiab inimesel pidevalt silma saada 2017. või 2018. aastaks. Cook peal ja pakub temaga kooskõlastades on teinud väljakuid ka Soomes, aga erinevaid võimalusi mängu edasiõpkõige rohkem siiski koduses Kanadas,” pimiseks. Samal ajal on tal juba green card tehtud ja õigus ka rajal mängida rääkis Tohver. Samuti on põhjapoolsele küljele – kas siis sõprade või mentoriga, kelle kavas tenniseväljakute rajamine, kuid täpne silm kindlasti vead üles leiab. esialgu on see ainult visiooni vormis, Kui pakett on ostetud, siis kahel aastal projekt puudub. mänguõiguse eest eraldi tasuma ei pea. „Tulemused näitavad, et kui vanasti

Riietusruumid

Need on ikka kõvasti avaramad kui varem ja pakuvad mitmeid lisateenuseid. „Naistel oli enne eriti kitsas,” tunnistas Tohver. „Nende riietusruum on ka praegu meeste omast väiksem, aga see on proportsionaalne, sest klubi liikmetest on umbes 70% mehi.” Duširuum, saunad, puhkeosa ja pisike külma vee bassein on mõlemal riietusruumil, kuid üks on ka ühine – aurusaun. Sinna viib kaks ust, ühest sisenevad naised ja teisest mehed. Tõenäoliselt siiski rätikud ümber...

140

jätkas golfiga pärast green card’i tegemist 5% inimestest, siis Rohelise raja läbinutest jäävad ala juurde 30–35%. Arv on ikka oluliselt suurem,” rõhutas Tohver. Teine asi on selles, et tänu uutele võimalustele veedavad golfarid klubis oluliselt rohkem aega. „Juba mullu, kui maja oli suures osas valmis, võis selles veenduda,” märkis Tohver. „Varem oli halb ka see, et kütsime ainult elektriradiaatoritega ning kevadel või sügisel oli siin külm. Nüüd on põrandaküte ning keegi ei pea kiirustama,” sõnas Tohver. Hooaja avamine lükkus tänavu aprilli, kuid see on Tohveri sõnul tavaline. „Tegelikult saime kahel eelmisel aastal juba veebruari lõpus väljaku avada. Kuid kõigi ülejäänud aastate jooksul, mis mina siin viibinud olen, avati väljak 8. ja 24. aprilli vahemikus. Siis oli talvel pea alati palju lund ja pärast sulamist tuleb veel paar nädalat oodata,” sõnas Tohver. Tänavu on Niitvälja esimene võistlus kirjas 24. aprillil.


Reklaami lennujaamas!

Tallinna Lennujaama läbib aastas 5 korda rohkem inimesi, kui elab Tallinnas.

Nad kõik võiksid olla Sinu kliendid. Tallinn

2016 aprill – mai

141


elustiil

Niitvälja golfidemod Niitvälja uues klubihoones korraldatavatele koosolekutele, seminaridele, koolitustele ja muudele üritustele pakume lisaväärtust golfitutvustuste ehk -demode kaudu. Võimalus on valida kolme lahenduse vahel vastavalt ajalistele võimalustele, osalejate sportlikule aktiivsusele ja inimeste arvule.

1. võimalus – Putidemo Putidemo on lühike ja põnev vahepala töisele päevale või lisaväärtus mõnusale sünnipäevapeole. Kõikidele osalejatele tutvustatakse lühidalt golfimängu ühte põhilööki ehk putti. Sellega on paljud kokku puutunud minigolfi mängides, kuid Niitväljal on võimalus läbi mängida naturaalsel murul asuv puttamisrada ning saada kiire kogemus sellest, mida maailma parimad mängijad peavad pidevalt läbi elama, et miljoneid dollareid auhinnarahasid võita. 30–60 minuti pikkune putidemo Niitväljal sisaldab: golfilöögi tähtsaima löögi ehk puttamise õpetust; puttamisvarustust kõigile osalejatele (kepp ehk putter ja pallid) puttamisvõistlust 5- kuni 9-rajalisel naturaalse muruga griinil kokkuvõtet võistlusest ja autasustamist. Meie rõõmsad teenindajad on valmis demo tegema ka soome, saksa, inglise ja vene keeles. Toote hinnad/soodustused Kuni 20 osalejat grupis – 10 eurot + km osaleja kohta. Iga järgnev osaleja + 5 eurot + km

2. võimalus – Golfidemo Golfidemo on golfi tutvustav üritus, mille käigus saavad kõik osalejad esimese tunnetuse golfist ja golfimaailmast. Pro ehk õpetaja juhendamisel jalutatakse golfirajal, saadakse ülevaate golfist kui mängust ja elustiilist ning katsetatakse

erinevaid lööke. Üritusele lisavad vürtsi meeleolukad võistlused (puttamisvõistlus ja kliendi soovil pikim löök range’il).

2,5- kuni 3-tunnine golfidemo Niitväljal sisaldab: lühiülevaadet golfi ajaloost, mängureeglitest, varustusest, etiketist ja ohutusest; väljaku tutvustust; kaug- ja lähilöökide harjutamist; puttamisvõistlust ja autasustamist; varustust ja harjutuspalle löökide sooritamiseks; Niitvälja riietusruumide ja minispa kasutust (rätikud, saunad, külmaveebassein). Kogemustega pro’d on valmis demo läbi viima ka soome, saksa, inglise ja vene keeles. Ürituse tellija soovidest lähtuvalt võime muuta ürituse kestust ja ülesehitust. Kõik korraldaja ettepanekud on alati väga oodatud ja meie aitame omalt poolt kogemuste ja ideedega. Mida osalejatele lisaks pakume: Hole In One restorani teenus (grupimenüüd, erinevad lähenemised), võimalus rentide meilt seminariruume või VIP Lounge’i koos privaatsaunaga. Toote hinnad/soodustused Kuni 20 osalejat grupis – 28 eurot + km osaleja kohta Iga järgnev osaleja + 10 eurot + km

3. võimalus – Mängudemo Mängudemo on sinu võimalus mängida golfi ilma igasuguste piirangute, green card’ide ja õpetusteta. Sisuliselt on tegemist tavademo edasiarendusega, kus lisaks golfidemole lubatakse osalised Niitvälja väiksema väljaku ehk PAR20 peale golfi mängima. Emotsioon, mis golfirajalt saadakse, on unikaalne ja meeldejääv ning sära inimeste silmis kestab veel päevi.

142

Ürituse käigus saavad kõik osalejad pro juhendamisel kiire ülevaate golfimängust ja sellest, kuidas rajal käituda, alusteadmised erinevatest golfilöökidest ning lõpuks võimaluse oma oskused üksteise vastu proovile panna PAR20 rajal. Mängudemoliste arv 6 kuni 15.

Neljatunnine mängudemo Niitväljal sisaldab: lühiülevaadet golfi ajaloost, mängureeglitest, varustusest, etiketist ja ohutusest (10 min); väljaku tutvustust (15 min); kaug- ja lähilöökide harjutamist (35 min); Viierajalist mängu PAR 20 peal (ligikaudu 2,5 tundi) scramble’i formaadis, tiidelt; varustust ja harjutuspalle löökide sooritamiseks harjutusväljakul ehk range’il; varustust, mängupalle ja tiisid rajal mängimiseks; Niitvälja riietusruumide ja minispaa kasutust (rätikud, saunad, külmaveebassein). Kogemustega pro’d on valmis demo tegema ka soome, saksa, inglise ja vene keeles. Pro veedab mängijatega esimese osa demost, väljakule lähevad mängijad omapäi. Väljakul mängitakse scramble’i formaadis ehk kõik mängijad teevad avalöögi ning valitakse välja parim pall. Parima palli asukohast löövad uuesti kõik mängijad ning valitakse taas parim pall. Seda tehakse seni, kuni pall on jõudnud auku. Kõike lööke väljaspool griine sooritatakse tiide pealt (ka bunkris). See tähendab, et enne löögi sooritamist pannakse palli alla maa sisse puu-tii, mis teeb mängijatel lihtsamaks palle lendu saada ja mängudemo nautida. Tellija soovidest lähtuvalt võime muuta ürituse kestust ja ülesehitust. Kõik korraldaja ettepanekud on alati väga oodatud ja aitame omalt poolt kogemuste ja ideedega. Mida me osalejatele lisaks pakume: Hole In One restorani teenus (grupimenüüd, erinevad lähenemised); võimalus rentide meilt seminariruume või VIP Lounge’i koos privaatsaunaga. Toote hinnad/soodustused 6-15 osalejat grupis – 48 € per inimene


SKOORI SAJAGA! Luues OlyBet´i kasutajakonto boonuskoodiga JALKA100 saad kohe 10€ spordipanustamiseks.

Kõikide uute liitujate vahel loosime välja 25x100 eurot!

Lisainfo https://promo.olybet.com/ee/skoorisajaga Tähelepanu, tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult! 2016 aprill – mai 143


elustiil

tekst: Ajakiri Jooksja fotod: Metro Capital

Nii jooksuvõistlustel kui ka kinnisvaraturul

T

änapäeval mõtleb iga spordisõber kodus valides kindlasti ka selle peale, et uue kodu läheduses oleksid head sportimisvõimalused. Pole ju väga meeldiv kui õhtust sörkjooksu tuleb teha suurte majade vahel või veel hullem, kui seda tuleb teha kesklinna liikluses. Eriti oluline on turvaline jooksumarsuut siis kui peres kasvavad väikesed lapsed, kes heameelega vanematega koos trenni teevad. Sellest lähtuvalt uurisime Jooksja toimetusega, kas Tallinnas leidub uusi kortereid, mis sobiksid väga hästi jooksupisikuga nakatunud peredele. Kuna uute korterite valik on turul väga kirju, siis võttis sobiva projekti leidmine aega. Lõpuks jäi meile valik pidama Tivoli elurajoonil Kadriorus. See on tõesti sellise kontseptsiooniga projekt, mis toob igale spordisõbrale naeratuse näole.

Kindlasti on enamus meie lugejaid käinud Kadrioru pargi mõnusatel jooksuradadel kilomeetreid kogumas. Seal ei märkagi, kuidas kilomeetrid mööduvad, sest ümbruskond on huvitav ja pakub palju vaatamisväärset. „Paljud inimesed ei pruugi veel teada, et otse Kadrioru pargi kõrvale kerkib Tivoli elurajoon, mis on mõeldud just sportliku elustiiliga peredele,“ rääkis Metro Capitali turundusjuht Urmas Uibomäe. „Oleme oma klientide hulgas märganud trendi, et enamus Tivolisse korteri ostunud inimestest on väga aktiivse elustiiliga. Neile meeldib tegeleda tervisespordiga, külastada muuseume ja veeta õhtuid perega pargis jalutades. Tivolis elamise suureks plussiks ongi see, et koduuksest väljudes on võimalik jõuda Kadrioru pargi jooksurajale, kus saab mõnusa jooksuringi teha või kui pigem sümpatiseerib jalgrattasõit, siis sobib selleks majade juurest algav kergliiklustee,

144

mis on ühendatud Pirita promenaadiga. Kusjuures selle aasta sügisel hakkab Tallinna linn ehitama Reidi teed, mis hakkab jooksma mööda Tallinna lahe äärt, tänu millele pikendatakse Pirita promenaadi lausa Tivoli elurajoonini. Kogu Tivoli kontseptsioon on väga perekeskne. Lisaks eelpool mainitud sportimisvõimalustele on väga palju rõhku pandud sellele, et pere pisematel oleks võimalik hoovis lõbusalt ja turvaliselt mängida. Nimelt on Tivoli elurajooni sisehoov täiesti autovaba. Parkimiskohad asuvad soojendusega maa-aluses garaažis, et õueala saaks katta muru ja haljastusega. Tivoli elurajoon käis meediast läbi ka eelmisel suvel, kui ehitustööde käigus kaevati seal välja kaks laevavrakki. Vanim neist oli lausa pärit 14. sajandist. Lisaks vrakkidele tulid maapõuest esile ka palju ajaloolisi esemeid, mille haruldus rõõmustas nii arheolooge kui Eesti Meremuuseumi töötajaid. Kuna tegemist oli nii haruldaste leidudega otsustas Eesti Meremuuseum neist haruldasema laeva renoveerida ja mõne aasta pärast peaks kõigil olema võimalik seda Lennusadamas vaadata. Haruldase leiu meenutamiseks püstitab Metro Capital Tivoli majade vahele laevakujulise mänguväljaku ja tahvli, kus peal on leidude täpne info ja põnevamad fotod. Meie soovitame kõigil jooksu-ja harrastusspordihuvilistel külastada Tivoli elurajooni kodulehte ja vaadata, ehk leiate sealt endale uue sobiva kodukese. Ja ärge unustage – Kiirematel on edumaa!


jooksuvõistlus

Tule avasta Viimsit – liigume üheskoos! MyFitness Viimsi jooks toimub 15. mail 2016 Viimsi poolsaarel. Võistluskeskus, start ja finiš asuvad Randvere teel Viimsi südames.

tekst: Ajakiri Jooksja foto: MyFitness

K

uigi Viimsi jooksust pole paljud varasemalt midagi kuulnud, on siiski tegemist juba pika traditsiooniga. Seekordne jooks on juubelihõnguline ja toimub juba 30. korda. Sel puhul on Eesti suurim spordiklubide kett MyFitness otsustanud korralduse ohjad enda kätte võtta ja kasvatada sellest rahvarohke jooksuüritus, andes sellele traditsioonile veelgi hoogu juurde. Liikuma on oodatud nii lapsed kui ka täiskasvanud. Erinevaid distantse on kolm: maraton (42,2 km), poolmaraton (21,1 km) ja 10,6 km. Käijatel ja kepikõndijatel on võimalik läbida 10,6 km pikkune distants. Lastejooksud toimuvad Viimsi keskkooli kõrval asuval uuel staadionil. Jooksurada kulgeb nii Viimsi asula tänavatel kui ka mööda rannikuäärt, kust avanevad lummavad vaated Soome lahele ja Tallinna siluetile. Maratoni ja poolmaratoni rada läbib

poolsaare mõlemat külge ja avastamisrõõmu on kõigile, kes pole varem Viimsi poolsaart uudistamas käinud. Jooks kulgeb täies ulatuses kõvakattega teel. Raja koostamisel on mõeldud kõikidele jooksusõpradele: see on kiire, huvitav ja jõukohane. Loodetavasti suudame juba sel aastal saavutada rahvusvahelised mõõtmed. Mai keskpaik on Eestis tavaliselt soe ja päikeseline ning loodus on oma täies ilus õitsele löönud.

Re i n K a h r o, MyFi t n ess V i imsi J o oks u ko r r a l d aj a :

Soovid osaleda MyFitness Viimsi Jooksul,

S u l o n s u u r huvi j o o ksm is e vast u, ag a e i tea , k u i d as a lus tada?

MyFitness Viimsi jooks on sellel aastal täiesti uues kuues. Eelnevatel aastatel toimunud Viimsi jooksust on jäänud alles ainult nimi. Kui varem oli jooksul ainult 10 km distants pluss lastejooksud, siis nüüd on lisandunud ka poolmaraton ja maraton. Kõik distantsid kulgevad täiesti uuel trassil. Eesmärgiks on lisaks sportimisrõõmule tutvustada osalejatele ka Viimsi poolsaart kogu oma ilus. Raja koostamisel on lähtutud nii visuaalist kui ka jõukohasusest kõigile spordisõpradele. Miks tulla just MyFitness Viimsi jooksule? Tegemist on maikuu ainukese kogu perele mõeldud spordipäevaga Tallinnas ja selle lähiümbruses. Ma olen enam kui kindel, et suur osa Tallinna elanikest ei ole Viimsi keskusest kaugemal käinud, kui sedagi. See on superhea võimalus teha sporti, liikuda koos paljude teiste toredate inimestega ilusas kevadises Viimsis, avastada midagi uut ja saada seeläbi fantastiline emotsioon pikaks ajaks.

MyFitnessis on avatud jooksugrupp MyFit RUN, millega liitumine on tasuta! Treeningul arendatakse võhma ning treenitakse lihasvastupidavust, et inimene oleks füüsiliselt valmis ka pikemale distantsile vastu astuma. Alustatakse soojendusest jooksulindil kerge sörgiga, tehakse võimlemisharjutusi ning olenevalt treeningust, kas minnakse veel kord lindile intensiivsemalt jooksule (intervalljooks, tempotrenn, tõusul kiirkõnd ning jooks) ja/või alustatakse üldkehaliste harjutustega. Treening lõpetatakse venitusega. Kindlasti seletatakse lahti ka põhjused, miks antud harjutused jooksutreeningu puhul kasulikud on, milline on õige jooksusamm ning vorm. Samuti räägitakse läbi põhitõed, mis aitavad vigastusi ära hoida.

146


varustus

Üleva ade Pol ari aktiivsusmonitorist A360 ja spordikell ast M400 tekst: Ajakiri Jooksja I fotod: Polar

P

ulsikellast on kujunenud tänapäeva harrastussportlastele lahutamatu kaaslane. Algsest lihtsast jooksvat aega ja südamelöögisagedust näitavast seadmest on tehnoloogia arenedes saanud moodne nutikas treeninguabiline, mis annab soovitusi intensiivsuseks, hindab treeninguid ja nendest taastumist ning annab sulle ülevaate igapäevasest aktiivsusest jälgides iga su liigutust. Pulsikellade mudelitenimistu on pikk ja algaja jaoks on valik esmapilgul keeruline. JOOKSJA teeb algajale pulsikella ostmise lihtsamaks ja anname ülevaate kahest võimalikust valikust. Valisime välja kaks mudelit Polari pulsikellade kollektsioonist.

Polar A360

võimalik jälgida ka Polar Flow nutirakendusest (saadaval iOS ja Android op. süsteemile) või veebiteenusest. A360-le on saadaval koguni viite eri värvitooni käepaela, seega isikupärastamiseks võimalusi jätkub! Suurepärane valik, kui treenid paar korda nädalas ja oled huvitatud tervislikest eluviisidest ning oma igapäevase aktiivsuse jälgimisest.

A360 liigitatakse pigem aktiivsusmonitoriks, mille peamine ülesanne on jägida kasutaja igapäevast aktiivsust. Suurima uudisfunktsioonina mõõdab A360 kasutaja südamelöögisagedust otse randmelt vajamata rinna ümber kinnitatavat pulsivööd. Lisaks sellele Polar M400 on tal ka kõrgresolutsiooniga värviline puutetundlik ekraan. A360 on mõeldud M400 näol on tegemist veekindla GPS-funktsiooniga spordikellaga, kasutajatele, kes soovivad jälgida oma mis võimaldab jälgida oma igapäeigapäevast aktiivsust ning sama seadet ka treeningul kasutada. Lisaks rand- vast aktiivsust ja tervist. Sisseehitatud GPS-i abil saab ülevaate oma melt pulsilugemisele ühildub A360 ka Polar H7 traditsioonilise pulsivööga tempost ja läbitud vahemaast. Meelvõimaldades saada EKG täpsusega diva lisafunktsioonina on M400-l infot tehes sellega seadme sobilikuks “Tagasi algusse” valik, mis võimaldab ka nõudlikumale sportijale.  A360 turvaliselt eksimist kartmata uusi on veekindel ja lisaks aktiivsus- ja treeningfunktsioonidele annab ta ka värinateavitustega märku nutitelefonile saabunud kõnedest, sõnumitest, kalendriteavitustest. Päevast aktiivsust ja treeninginfot  on

2016 aprill – mai

147

marsruute avastada. Näitab, kuidas treening mõjub sinu kehale ja aitab võrrelda treeningukordade koormusi, pärast treeningut kuvatakse aeg, mida vajad taastumiseks - niiviisi väldid ületreenigut. Pidev koormuse jälgimine aitab sul leida oma piirid ja kohandada nende põhjal treeningute koormust ja kestust. Väga kasuliku funktsioonina sab M400-ga sooritada viieminutilise testi, mille käigus kell mõõdab sinu aeroobse võimekuse hindamise südame löögisagedust rahuolekus ja selle muutumist võttes arvesse sinu personaalset tasutainfot. End regulaarselt testides saad jälgida oma edusamme! Samamoodi nagu A360, on ka M400 saadaval erinevates värvitoonides ja seade ühildub Polar Flow tarkvaraga. M400 sobib algajale aga sama hästi ka edasijõudnule sest treeningu analüüsi funktsioonidest puudust pole. Tegemist on tõeliselt suurepärase kombinatsiooniga treeningkellast ja aktiivsusmonitorist.


arvamus

Kevad tuleb ja jälle hakkavad jooksusõbrad end trööpama ja asjatult kulutama pool- ja pärismaratonidel, jättes end taas ilma sellest hingeülendavast rõõmust, mida pakub oma suutlikkuse piiride kompamine tõeliselt halastamatul ja ennastsalgaval alal, 800 meetri jooksus. tekst: Priit Pullerits, Postimees fotod: Mallor Malmre

148


arvamus

S

ajad, ilmselt isegi tuhanded, kes Eestis end jooksjaks peavad, ei aima, millest nad on end ilma jätnud. Ja suure tõenäosusega jätavad edaspidigi. Sest nad on ajastu arutus hulluses kinni, koguni nii tugevasti, et ei juurdlegi, miks nad seda teevad, mida nad teevad, ja kas see ongi kõik, mida teha. Lühidalt: nad jooksevad võistluselt võistlusele ainult pikki maid, minimaalselt 10 km, veel parem kui poolmaratoni, ja ideaalis muidugi maratoni. Ning usuvad veendunult, et pikk võistlusmaa ongi jooksmise apoteoos – selles kontekstis tähendab see siis pikamaajooksu ülistamist ja austamist. See on sõgedalt totter, sest maratoni läbimine pole nüüdisajal enam mingi kangelastegu. Kuidas saakski olla, kui maailma suurtel maratonidel stardib kümneid tuhandeid inimesi, nii pakse kui vanu, koduperenaistest rääkimata. Maratonijooks on muutunud nii argiseks, et ausalt öeldes mulle ei pakuks selles osalemine mingit pinget ega elevust. Ei ole kunagi pakkunud.

Tõsi, Eestis oli mullu kõigest 16 meest, kes kahe staadioniringi jooksus kahest minutist jagu said. Aga need mehed, erinevalt enamikust, kellele jääb maratonis püüdmatuks isegi kolme tunni piir, on saanud vähemalt veidigi tunda, mida tähendab jooksmine selle ehedal, naturaalsel, lennukal kujul. Aga olete te elus kordki proovinud 800 meetri jooksu? Ikka pisutki tõsisel, mitte 2.35-tasemel, mis, kui õigesti mäletan, oli nõukogude ajal keskkooli lõpus hinde viis norm. Räägin siin minimaalselt kahe minuti ründamise tasemest.

Ehmusite ära, et liiga kiire? Ei taha sellele mõeldagi, sest tundub kättesaamatu? Tõsi, Eestis oli mullu kõigest 16 meest, kes kahe staadioniringi jooksus kahest minutist jagu said. Aga need mehed, erinevalt enamikust, kellele jääb maratonis püüdmatuks isegi kolme tunni piir, on saanud vähemalt veidigi tunda, mida tähendab jooksmine selle ehedal, naturaalsel, lennukal kujul. See on, võtke teadmiseks, väga eriline tunne, mille annab 800 meetri jooks – mitte ülemäära kiire nagu 100 või 200 meetrit, mis nõuavad kaasasündinud sprinterivõimeid, ega ka mitte ülemäära aeglane, nagu 10 km või poolmaraton, mis enamiku esituses muutuvad varem või hiljem lonkimiseks ja loivamiseks.

Andke kohe valu! See eriline tunne saabub juba soojenduse ajal. Paned naelikud jalga, teed mitu kiirendust ning tajud närvekõditavalt, mismoodi pöiad vaevalt tartaani puudutavad. Adrenaliin, too virgatsaine, mis organismis valla pääseb, tirib sind vaimselt justkui siitilmast ära. Sest tead, et järgmise kahe minuti jooksul pead olema valmis oma suutlikkuse ja tahtejõu pööraseks mobiliseerimiseks. 800

2016 aprill – mai

149

meetri jooksu starti ei saa tulla, pole mõtet tulla hajevil tundega, otsustamatult, et näis, mis saab ja kuidas läheb. Juba esimesest sammust alates tuleb valu anda. Sellele lisandub juba esimesest kurvist mees mehe vastu armutu heitlus. Mul oli tudengipõlves, 1980. aastate teises pooles, kui alustasin Tartus Heiti Annuse juhendamisel keskmaajooksu harrastamist, alati soov tagasirgel, kus mindi ühisele rajale, võimalikult ette pääseda. Kui võimed lubasid, siis liidriks. Sedasi sai joosta endale sobilikus tempos ja rütmis, teistega trügimata, positsiooniheitlusele asjata energiat kulutamata. Esimesed 200 meetrit möödusid alati hämmastavalt lennukalt. Jalgades valitses millegipärast erakordne kergus. Ju aitas sellele kaasa toosama adrenaliinilaeng, mis kehas valla pääses. Tavaliselt seisis treener tagakurvi algul, et hüüda stopperilt vaheaega. Sest 800 meetris ei käi võitlus ainult koha pärast, vaid käib sageli ka aja peale. Paljudel võistlustel, vähemasti Eesti keskmaajooksu parematel aegadel kaks-kolm-neli kümnendit tagasi, oli osalejate rohkuse tõttu mitu starti, mis tähendas, et isegi oma jooksu võitjana ei saanud automaatselt loota kõrget kohta. Eesmärk oli mul kui 1.56 taseme jooksjal jõuda 200 meetri märki 27 sekundiga. Kui alustad veidi vaoshoitumalt, on kaotatud aega hiljem raske tasa teha. Oled liiga tormakas, maksad teisel ringil selle eest karmilt lõivu. Seega nõuab 800 meetri jooks väga erksat tempotunnetust.

Ohtlik surnud punkt Teatav rahunemine saabus tavaliselt esimese ringi viimaseks veerandiks, peasirgel. Alguskiirenduse järel olid kohad sisse võetud, ees ootas peagi teine, otsustav ring, ja enne seda ei maksnud tempot oluliselt muuta. Tuli jõuvarusid hoida. Kuni finišijoone kell, mida kohtunik kõlistas, mõjus enamikule kui ärataja. Samas oli tähtis kuulda ka vaheaega, mis andis aimdust – sest enesetunne võib ju petta –, kui palju jaksu on juba rajale jäänud ning kui palju padruneid võib salves veel alles olla. 56 sekundit oli too aeg, mida parematel päevadel kuulda lootsin.


arvamus

Finišisirge on muidugi hirmus valus. Selleks ajaks on kogu keha piimhapet nii täis, et tunned end iga sammuga üha rohkem kangestuvat. Põlved ei tõuse, sääred ei sirutu, käed oleks nagu puust. Algajatele saabub kõige raskem hetk, nn surnud punkt, teise ringi tagasirge hakul. Need, kel puudub kannatamisvõime, annavad seal alla ning alandavad tempot silmanähtavalt. Aga sellest punktist tuleb väevõimuga üle saada. Mäletan, et olin keskkooli lõpus stabiilselt 2.12-2.13 taseme jooksja. Aga pärast kooli lõpetamist, kui Tartus peeti Eesti noorte meistrivõistlusi, jooksin endalegi üllatuseks suure Rootsi teatejooksu viimases vahetuses 800 meetrit 2.03-ga. Too ligi kümnesekundiline arenguhüpe ei toimunud tänu treeningute forsseerimisele – alustasin jooksutreeninguid alles ülikooli esimesel kursusel –, vaid seetõttu, et võtsin end tagasirgel kokku, sundisin end mõttes: „Ei lase kiirust alla!” Pärast toda korda, ühtainust raske hetke ületamist ei juhtunud enam eales, et oleksin valusal hetkel murdunud. Järgmiseks kevadeks sai minust juba kindel 1.58 taseme jooksja. Napilt pool aastat harjutamist ning tulin Eesti juunioride meistrivõistlustel kuuendaks. Seega, kõik on võimalik.

Kust pigistada viimast? Tegelikult on 800 meetri jooks ka üksjagu hirmutav. Just selle valu poolest, mis tekib viimasel 200–300 meetril. Eriti kui oled heal positsioonil, lähened tagakurvile esimeste seas – ning ühtäkki hakkavad konkurendid end tagantpoolt ette suruma. Siis tuleb paarikümneks meetriks, enne kurvi sisenemist, end valusamalt piitsutada ja rünnakuid tõrjuda, sest selge on see, et kui seal kohti ära annad, siis suure tõenäosusega uuesti ettepoole enam ei kerki. Esiteks oled möödujatest moraalselt löödud, teiseks suruvad möödujad end kurvi pressides sulle sedasi ette, et löövad

sind rütmist välja. Aga kui suudad oma positsiooni kaitsta, saab tagakurvis end vaimselt koguda lõpusirgeks, sest ega kurvis enamik suure kaarega möödumisele energiat raiska. Finišisirge on muidugi hirmus valus. Selleks ajaks on kogu keha piimhapet nii täis, et tunned end iga sammuga üha rohkem kangestuvat. Põlved ei tõuse, sääred ei sirutu, käed oleks nagu puust. Ometi tuleb kuskilt sisimast – ma tõesti ei tea, kust – veel viimsed jõuraasud välja pigistada. See tundub, ütlen otse, tihti ilmvõimatu. Aga kui teised kangutavad su selja taga või kõrval, ega siis hakka naljalt käest laskma seda, mille nimel oled 700 meetrit vaeva näinud. Kuigi viimased 30–40 meetrit mööduvad eriti raskelt, lõpujoon ei tule ega tule. See on uskumatu, kuidas napid kaks minutit suudavad organismi peaaegu tilgatumaks pigistada. Selleks, et tunda ülimat pingutust, ei ole vaja kolm või neli tundi maratonirajal kulgeda. Maratonil tuleb ju liikuda nii, et ikka jaguks varu kas tunniks, kaheks või kolmeks. Aga 800 meetri jooksus tuleb algusest peale kihutada täisgaasiga, ennastpõletavalt ja end säästmata, nii et lõpuks ei jää paaki enam tilkagi kütust. 800 meetri jooks näitab, milline on sinu tõeline iseenda mobiliseerimise võime. See jooks näitab, milleks sa tegelikult oled maksimaalse pingutuse korral suuteline. See tähendab, et ennastsalgava pingutuse järel tuleb valmis olla sisikonna väljutamiseks. Kui jooksin 1988. aasta juunis, kaks aastat pärast teenistuse lõppu Vene kroonus, Kadrioru staadionil Tallinna-Tartu linnavõistlusel isikliku rekordi 1.55,9 (esimene ring koguni 54,5-ga), oksendasin ja lebasin puude all kokku üle poole tunni, enne kui enesetunne vähegi jalule lubas tõusta.

Rahvusvahelise kergejõustikuliidu IAAF punktitabelis, mis võimaldab võrrelda eri alade resultaate, annab 800 meetri aeg täpselt kaks minutit 761 punkti. Maratonis annab sama palju punkte aeg 2:34.47 ja poolmaratonis 1:11.28. 150


arvamus

Unistusi lõhkuv viga Paljud ilmselt arvavad, et kui vanust juba 30 ja üksjagu üle selle, pole 800 meetrit enam distants, mille tarbeks võiks leida piisavat kiirust ja kiiruslikku vastupidavust. Et keskeas sobibki ainult pikk ja rahulik võistlusmaa. See, olgu kinnitatud, on totaalne eksiarvamus. Eelmise kümnendi algul, kui olin 37, otsustasin pärast tosina aasta pikkust vaheaega taas oma lõbuks jooksutreeninguid alustada. Ega algul kergelt läinud. Pärast kahekolme kuu pikkust harjutamist läbisin 5 km krossi napilt alla 22 minuti. Kuid jätkasin talv läbi treenimist ning jooksin kevadel 400 meetrit 54,6 ja 800 meetrit 2.07-ga. Tahtnuks järgmisel aastal rünnata taas kahe minuti piiri, kuid oma rumalusest tegin saatusliku vea. Ei arvestanud, et 37-aastase kõõlused pole enam sama elastsed nagu 23-aastasel, ei pööranud venitamisele erilist tähelepanu ning sattusin lõpuks kannakõõluse põletikuga operatsioonilauale. Sinna too comeback 800 meetri distantsile hääbuski.

Algajatele saabub kõige raskem hetk, nn surnud punkt, teise ringi tagasirge hakul. Need, kel puudub kannatamisvõime, annavad seal alla ning alandavad tempot silmanähtavalt. Vähemasti teate nüüd, millist viga ei maksa korrata. Igatahes pole 800 meetri aeg 2 minutit midagi utoopilist. Pühendunud jooksumeestele, kellesuguseid on Eestis viimastel aastatel rohkelt juurde tekkinud, ei tohiks see tulemus küll jääda kättesaamatuks. Küsite, mida selline tulemus tegelikult väärt on. Rahvusvahelise kergejõustikuliidu IAAF punktitabelis, mis võimaldab võrrelda eri alade resultaate, annab 800 meetri aeg täpselt kaks minutit 761 punkti. Maratonis annab sama palju punkte aeg 2:34.47 ja poolmaratonis 1:11.28. Tunduvad nood pikamaa-ajad teile saavutatavad? Kui mitte, eks proovige pigem 800 meetri jooksu. Maratonis annab aeg kolm tundi 440 punkti. 10 km distants tuleb selle summa teenimiseks läbida 37.17-ga. Eks ole needki enamikule harrastajaist raskesti püütavad tulemused. Aga 800 meetri distantsil annab 440 punkti aeg 2:14,85, mis oli nii mulle kui ka paljudele teistele koolipõlves igati jõukohane tulemus, isegi jooksmist treenimata. Punktid punktideks. Tähtsam on siiski see, et olenemata sellest, kas olete noor või juba keskealine, ei maksa ennast trööbata tuima pikamaa- ja maratonijooksuga. Õige jooks on see, millega kaasneb lennukus, samuti oma suutlikkusest maksimumi väljapigistamine. Kui tunnete, kuidas tartaani kohal kiirelt liuglete, mismoodi suudate ületada endas neid piire, mille ületamisse te pole uskunud, ja kui mõistate, mismoodi valust üle olla, siis saate aru, et 800 meetri jooks trumpab emotsionaalselt igal juhul üle selle asjatu rõõmu, mida paljud tunnevad täiesti põhjendamatult nii kesise tulemuse üle, nagu seda on kolme tunni piiri saavutamine maratonis.

2016 aprill – mai

151


ankeet

Ain-ivar tupp: inimesel on varu kordi rohkem, kui ta ar vab endal olevat!

Ain-Ivar Tupp (48) ehk dr Holden tegutseb nagu igiliikur. Kodukandis Võrumaal järjekordne võistlus korraldatud, pakib ta kohvri, et sõita osalema mõnel vahval üritusel. Üks täiendab teist.

ning jooksu(jalgsi)retkega, tagatipuks lisasite nelikvõistluse kavva Võhandu 100-kilomeetrise paadimatka? Kord tõdesime, et 100 kilomeetrit raskel maastikul rattaga on uus ja huvitav väljakutse – nii sündis 2004. aastal Haanja100 MTB. Mitu aastat hiljem otsustasime lisada 100 km suuskadel ning juba samal sügisel ka 100 km jalgsi ehk ultravõistluse. Sammsammult on kõik kolm ettevõtmist arenenud ja saanud fännide seas populaarseks. 100-kilomeetrist vee(l)sõitu piki Võhandu jõge Võrust Peipsini korraldab hoopiski mu hää sõber Hillar Irves ning see on vaid poolteist aastat noorem kui MTB. Neli sajakilomeetrist maratoni moodustavad sarja nimega Võrumaa400. Võiduaeg on 35 tunni piires..

tekst: Jooksja foto: Sportfoto Mis tõi sind spordi juurde ja mis sind spordis hoiab? Spordi juurde tõi mind isa (Enn Tupp), omaaegne meistersportlane laskesuusatamises. Tol kaugel hallil ajal polnudki lastel muud teha kui minna ujulasse, staadionile, kodu kõrval alanud metsa- ja suusaradadele. Olin küll vabariigi alguses spordist eemal, sajandivahetusel aga tulin tagasi. Korraldajana, hiljem ka osalejana. Nüüd ei kujuta enam teistmoodi ettegi. Miks oled harrastussportlasena n-ö kõigesööja? Kehaliste eripärade tõttu (sündinud staier) pole mul tavaliselt pjedestaalile asja ja põnevuse säilitamiseks olen proovinud tegeleda kõigega. Iga uus spordiala pakub uusi tutvusi ja uudseid võistluspaiku. Vaheldusrikkus hoiab pinget. Mis teeb Võrumaa, eriti Haanja kõrgustiku ja Rõuge suurepäraseks treeningu- ja võistluspaigaks? Võrumaa talud on asunud ajalooliselt kuppelmaastikul hajali, sinna on tekkinud Eesti kõige tihedam teede ja radade võrgustik, mis võimaldab kasvõi igal aastal teha uue raja. Oleme koos vennaga viimase 15 aasta jooksul lõiganud puhtaks kümneid kilomeetreid unustusse vajunud vanu teid ja radu, et pakkuda uusi rajalõike. Miks otsustasid sõpradega, et tuleb hakata harrastajaid piinama 100-kilomeetrise ratta- ja suusasõidu

Miks oled ise Haanja100 võistlusradade katsejänes? Olen seda meelt, et enne osalejate rajale lubamist peab korraldaja nii pika võistlusmaa ise läbi tegema. Ütleme, et õigustuseks. Testsõitudel käib ikka mingi mõõtmine, pannakse paika teeninduspunktid. Minu renomeel oleva pleki, et ma pole ise läbinud Ultra100t, tahan puhtaks pühkida juba sügisel. Mis on su suuremad elamused välismaal? Ikka jäävad meelde pikimad ja kõige raskemad võistlused – Kopenhaageni Ironman, rattasõit Pariis– Brest–Pariis (1230 km jutti 87 tunniga) ja Tahko südasuvised rattarajad. Ateena maratoni lõpetamine 1896. aasta olümpiastaadionil Vangelise muusika saatel ajab aga siiani kananaha ihule. Samuti Barcelona maratoni stardis koos 20 000 jooksusõbraga Freddie Mercury ja Montserrat Caballe unustamatu laulu kuulamine. Millistel võistlustel osalemisest unistad ja miks? Tahaksin jõuda ultrajooksule, kus tuleb raskel mägisel maastikul läbida üle 120 kilomeetri, millele võib kuluda üle 24 tunni. Kuidas end võistlusel innustada, kui keha ei allu käsule? Ma ei aja kunagi kohta taga, eesmärk on finišisse jõuda. Olen viimase 12 aasta jooksul katkestanud vist kolm võistlust, aga mitte kunagi väsimuse, vaid ikka vigastuse tõttu. Keha tahab saada veidi puhkust, intensiivsuse vähendamist, ent teekond jätkub. Inimesel on varu mitu korda rohkem, kui ta arvab endal olevat!

152


NUTIKAS SPORDIKELL

PUREPULSE™ PULSIMÕÕTJA Innovaatiline ja ülimalt täpne PurePulse™ pulsimõõtja töötab otse sinu käelt ilma tülika pulsivööta.

TARGAD TEADAANDED Teavitab sissetulevatest kõnedest, sõnumitest ja kalendris olevatest sündmustest.

TREENINGUD OTSE EKRAANILT Sisaldab endas Fitstari rakendust, mis kuvab sulle erinevad vormis püsimiseks vajalikud treeningud õigel ajal otse käekella.

TERVE PÄEVA AKTIIVSUS Jälgib samme, distantsi, põletatud kaloreid, ronitud korruseid, aktiivseid minuteid ja und.

GPS Seadmel on sisseehitatud GPS, mis aitab sul täpselt jälgida tempot, ringiaegu, distantsi, kõrgusi jne. PUUTETUNDLIK EKRAAN Kõrge resolutsiooniga värviline puutetundlik ekraan.

MUUSIKA JUHTIMINE Vaheta laule, muuda helitaset, seiska/käivita muusikat otse käekellalt. VAHETATAVAD RIHMAD Palju erinevaid ja lihtsasti vahetatavaid rihmasid sportimiseks, pidulikuks koosviibimiseks ja kõigeks muuks.

Vaata lähemalt www.fitbit.ee või tule lähimasse KLICK´i poodi.


ristsõna

Lahenda ristsõna ja võida auhind Kirjuta siia lahendus (tekib õige lahendamise korral mummudesse)

Ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon, e-post

Õige vastus saada ajakirja toimetusse 31. maiks 2016: Ajakiri Jooksja, Sõjakooli 10, Tallinn 11316 või saada õige vastus e-posti teel laura@jooksja.ee Kõigi õigesti vastanute vahel läheb loosi: JOOKSJA saunalina. Eelmise ristsõna võitja on toomas mast. Võtame võitjaga ühendust. Eelmise numbri ristsõna õige lahendus oli: SOPHIE CALDWELL ja MAURICE MANIFICAT.

154


Kõik teed viivad Selverisse. Igal ajal. Iga ilmaga.

Läbi raskuste Selveri poole 45 kauplust üle Eesti


TU L E , J O OK S E ME KO OS

NIKE+ RUN CLUB ON MAAILMA SUURIM JOOKSUKLUBI. MEIE TREENERITE JUHENDAMISEL SAAB JOOKSMISEST MEELDIV TEGEVUS JA SINUST PAREM JOOKSJA. TULE JA JOOKSE KOOS MEIEGA. NB! TREENINGUD ON TASUTA. Lisainfo treeningute kohta leiad: NRC â&#x20AC;&#x201C; Nike Running Estonia Facebook lehelt Events

Jooksja (42) Nr 2, 2016  
Jooksja (42) Nr 2, 2016  
Advertisement