Page 1

HIND 2,20 EUROT DETSEMBER 2015

GERT KAMS: Floras uskusime, mida teeme VUTIFÄNNID ÕED LÕUNED MIHHAIL LOTMANI SÜMBOOLNE 11 NOORTE RAHVALIIGA TULEB KEVADEL RENE BUSCHI SPORDIKESKUS MUHUMAAL ISSN 1736-7379

Postrid: Tallinna Flora / Joseph Saliste / Alessandro Florenzi / Memphis Depay

MARKUS JÜRGENSONI IDEAALNE MAAILM IGOR MOROZOV LUGEJATE EES


a ita ts u u k

sisukord

s ga lagi võik imelikult, a ab d en “Kõlab küll h Lagi tä vutamata. st ra ä jäädagi saa , et p õeldes seda es loogiliselt m gus. Ideaals n la b mist tule ta vu a sa u la p ti iks karjäär ol maailmas võ v tee.” ainult tõuse enson rg Markus Jü 2 – lk 22 3

KAANELUGU LK 11 JA 56–58 Eesti meistriks kroonitud Tallinna Flora kapten Gert Kams räägib, miks suutis noor Flora koosseis üle mängida konkurendid, kes paberi peal pidanuks olema kindlasti paremad. Ei lugenud ka see, et hooaja keskel said rivaalid nimekat täiendust, aga Florast lahkus kaks põhimängijat.

KOLUMNID Siim Kera Indrek Schwede

hind 2,20 eurot detseMber 2015

12 14

42

PERSOONID & INTERVJUUD gert kaMs: Floras uskusime, mida teeme vutiFännid õed lõuned Mihhail lotMani süMboolne 11 noorte rahvaliiga tuleb kevadel rene buschi sPordikeskus MuhuMaal ISSN 1736-7379

Postrid: tallinna Flora / Joseph saliste / alessandro Florenzi

Markus Jürgensoni ideaalne MaailM igor Morozov lugeJate ees

ESIKAANEL: GERT KAMS FOTO: LEMBIT PEEGEL NR 12 (96) 2015

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: SIIM KERA siim.kera@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007 ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: ÜLEV AALOE, LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS /

Joseph Saliste Markus Jürgenson Vutifännid õed Lõuned Modellid Martin Vunk / Alo Bärengrub Igor Morozov Jaanika Küttim

RUBRIIGID Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Meie edetabel Minu 11: Mihhail Lotman Klubi lood: Jõgeva Wolves Expert liiga Premium liiga Lisaaeg Ristsõna

MUU Aivar Pohlak Premium liigast Noorte rahvaliiga tulekul Täringujalgpalli Eesti meistrivõistlused Rene Buschi spordikeskus Muhumaal Eesti meistrivõistluste statistika In memoriam: Helen Soosalu

20 22 26 30 46 50

4 8 10 29 42 52 54 56 64 66

16 24 43 39 59 63

43

50

TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

t

POSTRID TALLINNA FLORA – EESTI MEISTER JOSEPH SALISTE ALESSANDRO FLORENZI MEMPHIS DEPAY 2015 DETSEMBER JALKA

3


lembit peegel

Flora tõmbas Levadia ülemvõimule kriipsu peale Novembris sai kuldse lõpu Tallinna FC Flora hooaeg. Premium liiga meistrikarikat vastu võtma sõitsid nad Paide, kus kohalik Linnameeskond otsustas tšempionitele oma teravaid hambaid näidata. Foto: Lembit Peegel

Taeva poole on tõstetud nii karikas kui kätemeri. Tallinna FC Flora on tulnud kümnendat korda Eesti meistriks.

4

JALKA DETSEMBER 2015


lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

FC Flora edukaim väravakütt Rauno Sappinen (esireas paremalt teine) sai Paides nautida hooajal löödud 16 tabamuse eest šampusedušši.

Paide linnastaadioni ümbruses elavatele koduloomadele tõid pürotehnikapaugud kindlasti aastavahetuse meelde. Ilutulestiku saatel vahetus aga hoopiski Eesti jalgpallimeister. Foto: Lembit Peegel

Kuigi kogu Paide ühele panoraamile ei mahtunud, on siin fotol kena läbilõige eri soost ja vanusest Kesk-Eesti jalkafännidest.

2015 DETSEMBER JALKA

5


lembit peegel Paide Linnameeskonna vastu koosseisu mitte kuulunud Flora mängijate nukrad pilgud on naelutatud ekraanile, mis parasjagu näitab, kuidas Ats Sillaste koduvõistkonna meistrite vastu juhtima viis.

Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Kui Kevin Aloel (valges) ja teistel Flora meestel oli pralleks oivaline põhjendus, siis kurvalt ei pidanud tundma end ka avavärava löönud Ats Sillaste (esiplaanil) ja Paide Linnameeskond. 2 : 1 võit oli nende ajaloo esimene triumf FC Flora üle. 6

JALKA DETSEMBER 2015

Mängu moeröögatuse auhind läheb kahtlemata pildil olevale FC Flora poolehoidjale, kel piisas kleidi valmistamiseks vaid lipust ja paberist. Selles riietuses on midagi muinasjutulikku!


lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Lembit Peegel teeb pilti, kuidas jalgpalliliidu võistluste osakonna juhataja Kadri Jägel kontrollib karikalt oma peegelpilti.

Isetehtud karikad küll suuremat sorti peeglid pole, aga süda on neil sellegipoolest priske sees.

Foto: Lembit Peegel

Kuigi sügisesed vihmasajud võivad olla päris masendavad, tegid seekordsed sademed FC Flora mängijad päikeseliseks. 2015 DETSEMBER JALKA

7


nimed & numbrid

kuu +

Jalgpall on kõigile! FC Levadia käis oma abikoerte päevast rääkimas Pariisis (loe ka kõrvalt). Nõmme Kalju fännide Roosade Pantrite ettevõtmine, mille raames pakuti Kalju–Flora mängul nägemispuudega huvilistele kuulata Ott Järvela kommentaari, valiti Eesti Pimedate Liidu poolt “Aasta tegu 2015” üheks laureaadiks.

kuu

-

Premium liiga eelviimane voor oli paljudel fännidel kindlasti kalendrisse punasega märgitud, Levadia–Flora matš pidi kõigi eelduste kohaselt olema tiitlit otsustav kohtumine. Jõudude vahekord tehti siiski varem selgeks ja veidi isegi kahju, et finaalimõõde mängult puudu oli.

kuu ?

Nii mõnigi praegune ja endine koondislane on aasta jooksul vihjanud karjääri lõpetamisele. Hooaeg on lõppenud, kes riputab ketsid varna, kes jätkab vanaviisi?

42

... matši oli Eesti saalijalgpallikoondis võiduta, kuid 43. kohtumisel õnn pöördus ning ajaloo esimene triumf võeti MM-valikturniiril, kus alistati Armeenia koondis tulemusega 2 : 1.

12

... naiskonda osales tänavu naiste rahvaliigas, parimaks kuulutati Vändra Vapruse südikad jalgpallurid. Meeste rahvaliigast võttis osa 136 satsi, A-tasandil osutus tugevaimaks FC Taritu, B-tasandil FC Peipsi.

1499

... päeva ei suutnud Flora Levadiast kõrgliigas üle olla. Oktoobrikuu viimasel päeval murti pikalt kestnud needus.

8

JALKA DETSEMBER 2015

Levadia käis Pariisis Tänavu 9. mail Tallinna FC Levadia ja MTÜ Abikoerte Keskuse korraldatud abikoerte päev sai korraldajate suureks rõõmuks ning üllatuseks Euroopast rohkelt tähelepanu ning tunnustust. FC Levadia ning FC Flora kohtumise eel peetud tutvustav ja õpetlik üritus sai esmalt Euroopa Jalgpalliklubide Liidu aastaauhinna parima saavutuse eest sotsiaalse vastutuse valdkonnas. Oktoobri lõpus väisasid FC Levadia esindaja Indrek Petersoo ja ürituse peakorraldaja Christel Sogenbits Pariisi, kus toimus CAFE (Centre For Access to Football in Europe) konverents. CAFE on organisatsioon, mis seisab hea selle eest, et kõik puudega jalgpallihuvilised saaksid staadionil mängu nautida ning ligipääs oleks võimaldatud kõigile, kes seda soovivad. Petersoo sõnul möödus Prantsusmaal käik väga kenasti, see oli suurepärane võimalus tutvustada Eestis sündinud ideed suurele auditooriumile. “Saime palju head vastukaja,” tõdeb ta. “Näiteks Wrexhami (Walesi klubi, kes mängib Inglismaa tugevuselt viiendas liigas – toim.) puuetega fännide ühendus lubas ka midagi sarnast korraldada. “Saime palju informatsiooni, millised on puuetega inimeste ootused, millised on näiteks kuulmisraskustega inimeste ootused, millised on värvipimedate ootused. Mida rohkem me teame, seda kergem on arvestada, oli väga inspireeriv ja silmiavardav käik. Mis meile endale on elementaarne, ei pruugi puuetega inimestele seda olla. Meie enda seisukohalt on oluline, et kui abikoeraga inimene tuleb staadionile, siis turvapersonal teab, et abikoer pole koduloom, ja inimene lastakse mängule. Eestis on tehtud toredaid projekte, aga pikk tee on veel käia.”

Pane kokku jalgpallinäitus! Hea vutisõber, kui sinu vaarisa või vaarema on sulle mälestuseks jätnud iidseid vutiputsasid, päevinäinud nahkkera või muud jalgpallinodi, tasub ühendust võtta Eesti Spordimuuseumiga. Nimelt avavad nad 2016. aasta suvel jalgpallinäituse ning selleks tarbeks otsivad nad vutiga seotud esemeid peamiselt 20. sajandi esimesest poolest. “Vaatamata jalgpalli suurele populaarsusele Eestis enne II maailmasõda ja Nõukogude okupatsiooni algusaastatel on sellest ajaperioodist säilinud võrdlemisi vähe jalgpallivarustust. Kui kellelgi leidub tollest ajast näiteks omaaegsete mängumeeste jalgpallisaapaid, särke, palle või ka teisi esemeid (diplomid, dokumendid, autasud, postkaardid, märgid, fotod), siis palume teid lahkelt muuseumiga ühendust võtta. Ühtlasi on oodatud omaaegsete jalgpallimängijate kirjapandud meenutused, kirjavahetus jms,” seisab muuseumi üleskutses. Esemetest olenevalt on kokkuleppel võimalik nii nende ajutine laenamine kui ka säilitamine muuseumi kogudes. Ühendust võib võtta ka hilisema perioodi esemete korral, millel on oluline tähendus Eesti jalgpalliajaloo seisukohalt. Kui sul leidub põnevat kraami, võta ühendust kas Eesti Spordimuuseumi arendusjuhi Siim Randojaga (siim@ spordimuuseum.ee, 730 0758) või Eesti Spordimuuseumi peavarahoidja Kaarel Antonsiga (kaarel@ spordimuuseum.ee, 730 0771).

Ammustel aegadel olid vutis moodsad sellised jalavarjud.

Foto: Eesti Spordimuuseum


lood & tsitaadid

nii nad

Foto: Imre Pühvel/JK Tammeka

ütlesid

“Purje lõi Soomes kaks ilusat väravat ju samuti Eesti liiga taseme pealt.” Janno Kivisild koduliiga tasemest

“Nagu nägite, emotsioonid lõid üle pea. Lõpuks oli pingelangus nii suur, et lasin kõik koos pisaratega kunstmurusse.” Flora väravavaht Mait Toom pärast tiitlivõitu

Flora peatreener Norbert Hurt tiitlivõidust: “Oleme kõige parem tiim. Kõige ühtehoidvam. Kui võrdleme mängijaid üks ühele, siis me võib-olla ei olegi Eestis kõige paremad, aga meistriks tullaksegi igas mängus üksteise eest võideldes. Me uskusime kogu aeg.” “On olnud ka niinimetatud kriisikoosolekuid. Jooksvaid arutelusid on pidevalt Aga mulle pole kordagi öeldud: “Nüüd pead end tõestama, muidu on lennuk.” (..). Pärast viimatist – augustikuist – kriisikoosolekut panin ise ennast vastu seina ja otsustasin, et pean mingid asjad põhjalikult ümber vaatama. Enda seest leitu muutis väga tugevalt meeskonna käekäiku. Energia hakkas paremini liikuma. (..). Mõistsin, et emotsioonid on vaja saada liikvele. Need meid ju elus ja ka mängudes juhivad. Kui see teadmine tuli, hakkas muutuma lähenemine mängijatele ja seeläbi ka meie mäng.” “Tõime juurde kaks fitnessitreenerit ja kaasasime Tallinna ülikooli teadmisi.” “Milliseks mu tee saab, näitab aeg. Aga võibolla on tõesti minu kaudu akadeemilist poolt jalgpalli juurde tulnud. Minu mäng on see, et olla võimalikult mitmekülgne, ma ei tahaks, et öeldakse: Flora on lühikese palli meeskond. Flora on selline meeskond, nagu vastane nõuab.” “Hooaja viimasel kolmandikul hakkasime rääkima rohkem sellest, mis on tõeline tahtmine. Õpetasime mängijaid eesmärgi poole liikuma. Näiteks lõi mees mööda ja võttis kahe käega peast kinni. Miks sa võtad peast kinni? Palju sa oled pealelöömist harjutanud? Mängija ütleb, et noh, väga ei ole ... Aga miks sa siis ei harjuta? Siis ongi ju tõenäoline, et lööd mööda. Me peegeldame mängija tahet – ta justkui tahab väravat lüüa, aga ei tee selleks midagi. Miski on nihkes. (..). Lihtsalt sõimata ja öelda, et nii ei toimi ... Kui ma ütlen kaitsjatele, et ei pinguta piisavalt, siis võtan endalt vastutuse ära”

10

JALKA DETSEMBER 2015

Tammeka trio Kaarel Kiidron (vasakult), Kristjan Tiirik ja Kalle Paas võtsid käsile heas mõttes lausa hullumeelse projekti.

Ruutmeeter ruutmeetri haaval valmib Tartu jalgpallisüda Käes on jõuluaeg. Tore aeg täis verivorsti, hellust, Eestimaa traditsioonilist puuvilja mandariini ning tõsist peamurdmist, mida lähedastele kinkida. Sokid olid eelmise aasta sürpriis, kingitud pannilabidate hulk ajaks Jamie Oliverilgi silmad punni. Õnneks tuleb appi Tartu JK Tammeka. Hingedekuu alguses sai uhke stardipaugu ülipriske rahastusprojekt, mille käigus üritavad ülikoolilinlased koos kõigi meie abiga kokku korjata praegu 450 000 eurost puuduolevad 150 000 eurot (ülejäänuga toetab Tammeka pangalaen ning EJL), et valmis meisterdada Sepa jalgpallikeskus. Sinna rajatavad altküttega kunstmuruväljak, muruväljak, abiruumid ning tribüün peaksid leevendama Taaralinna noorte kehvapoolseid treeningutingimusi. Kui kroonides üle paari miljoni ulatuv summa välja arvata, siis polekski nagu midagi väga erilist. Aga on, nimelt saab iga toetaja endale osta staadionist ühe või mitu ruutmeetrit! Tõsi, virtuaalse ning sümboolse ruutmeetri, sinna ei saa soovi korral eravalduse silti püsti panna ning telkima minna, aga alles jääb teadmine, et sa oled aidanud, ning muidugi igavene võimalus oma põneva heateoga uues seltskonnas muljet avaldada. “See mõte sündis enam-vähem sellises formaadis, nagu ta kogukonnale esitatud sai, umbes pool aastat tagasi,” lausus Tammeka tegevjuht Kalle Paas. “Sepa staadioni suunas hakkasime juba varem tööle. Soomes on sarnast asja tehtud, ka Inglismaal Portsmouthis, aga päris sellist asja pole olnud, et vali endale ruutmeeter. Meil on täiesti unikaalne visuaalne lahendus, mille töötas välja Tammeka kasvandiku Jaan Naabri disainibüroo Neway. Mõtle, sa saad kinkida lapsele või sõbrale ruutmeetri ja kui ta tuleb 20 aasta pärast mängu vaatama, siis saab öelda, et see värav löödi minu ruutmeetrist. See on täiesti unikaalne.” Esialgu on plaanis krõbisevat koguda kuni 31. detsembrini. Kui paarikuine ajavahemik osutub liiga hulljulgeks, võidakse tähtaega edasi lükata. Igal juhul lubab Paas, et staadion mingil juhul ehitamata ei jää. Peale ostetud ruutmeetri ja seda tõendava digitaalse sertifikaadi saab oma annetuse eest kaasa muudki. Kui odavama hinnaga ruutmeetri eest (kümme eurot) antakse kaasa tänu, siis näiteks 100 euro eest saab tulevasele staadionile oma nimega tooli! Iga soetatud ruutmeeter on ka loosipilet, fortuuna sõbralik käsi kingib kraami nii Sportlandilt kui Tortuga Travelilt, kes pakub peaauhinnaks soojamaareisi kahele. Ka saavad kõik ühisrahastuskampaaniast osavõtjad endale kutse 10. juulil 2016 Sepa staadionil toimuvale suurele EURO 2016 finaali ühisvaatamisele. “Kui sa annetad näiteks 50 eurot, siis saad unikaalse särgi, kus on peal sinu ostetud ruutmeetrite koordinaadid,” seletab klubijuht õhinal. “Kui sa käid sellega linnas ja kohtad teist ruutmeetrisärgiga inimest, siis on see kohe ühine jututeema! Praeguseks on annetanud juba endised koondislased ja ka näiteks Contra. See seob inimesi, annab jutuainet ja tekitab legende!” Uuri lähemalt veebilehelt www.jalgpallikeskus.ee.



SIIM KERA


lood & tsitaadid Gert Kams: Flora on mu kodu Eesti meistriks tulnud Tallinna Flora 30aastane kapten Gert Kams ei pea tiitlivõitu üllatuseks, nagu see tundub paljudele kõrvaltvaatajatele, kes võrdlevad kõvemate meeskondade koosseise. Ta toob kinnituseks kasvõi hooajaeelsed treeningkohtumised, milles kaotati vaid Rovaniemi Palloseurale. “Klapp oli väga hea algusest peale,” kinnitab Kams, kes kuulus ka 2010. ja 2011. aastal meistriks tulnud Flora koosseisu. “Treenerid oskasid olulise välja tuua ja tegelikult mängib Flora-sugune klubi alati ju tiitlile. Teist eesmärki polegi.” Kams ütleb, et meeskondade nimekirjade peale ta ei mõelnud, ja tõdeb tagasi vaadates, et mingi hetk mängis hästi Kalju, mingi hetk Levadia, aga Flora oli kõige stabiilsem: “On vaja uskuda seda, mida teed. Pead sellesse uskuma ja oma asja lõpuni ajama.” Kams möönab, et Enar Jäägeri lahkumine on suur kaotus, sest Jäksi puhul oli tegemist liidriga: “See oli hetk, kui mõned teised vennad pidid tulema lavale ja näitama, et nad on väärt mängumehed. Madis Vihmann sai väga hästi hakkama, tema üle on mul väga hea meel ja tuule said tiibadesse ka paljud teised.” Peatreener Norbert Hurt rääkis mitmes intervjuus, et pärast mõningaid kriisikoosolekuid tegi kõigepealt muutuse läbi tema ja see kandus edasi ka meeskonnale. Hurt hakkas mängijatele ausalt tagasi peegeldama nende puudujääke. “Ma ei saa kõigi eest rääkida, aga mina vanema mängijana sain sellest muutusest küll aru,” räägib Kams. “Ta püüdis mängijateni tuua (nende puudujääke – toim.) ja sai väga hästi sellega hakkama. Tulebki olla aus. Mõnele mängijale ei pruugi meeldida, et tehakse kriitikat, aga see viib edasi. Hurt tegi seda väga hästi. See ei olnud nii, et kellelegi öeldi, et oled kehv mängija. Kõigil on ju nõrgemaid omadusi, mille kallal vaeva näha, täiuslik jalgpallur on võibolla ainult Messi.” Kams kinnitab, et treeneritel õnnestus panna pallurid individuaalselt tegelema oma nõrgemate külgedega. Pärast trenni jäid mängijad omal soovil veel harjutama. Seda tehti isegi päev enne viimast mängu, kui tiitel oli juba kindlustatud. Paralleelselt Flora võiduga tuli üle lahe Soomes maa meistriks Seinäjoe meeskond, mille koosseisus Kams mullu koos Mihkel Aksaluga hõbeda võitis. Kams oli osa 2007. aastal loodud Seinäjoe klubi uskumatust tõusust, kui kohe oma kõigi aegade esimesel aastal võideti medal. Soome jäämise korral võinuks Kamsist saada hoopis Soome meister. “Mul ei ole sellest kahju, ausalt!” ütleb Kams. “Mul on hea meel Mihkli ja SJK üle, see on võimas, mis nad teinud on. Aga Flora on mu kodu, ma tulin hea meelega tagasi.” Kodusatsis jätkab Kams ka tuleval aastal. Tema sõnul on vara rääkida tegudest Euroopas, kuigi avaringist tahaks kindlasti edasi jõuda. Kas meeskond pole Euroopas läbilöömiseks liiga noor? “Eks neid näiteid on seinast seina,” lausub Kams. “Ajax on ju ka noor meeskond. Aga muidugi on hea, kui on nooruse uljust ja sinna sekka kogenud mängijaid.”

INDREK SCHWEDE Flora kapten Gert Kams aitas vibuna pingule tõmmata ka noort kaardiväge.

Vaata ka lk 56–58

nii nad

ütlesid “Teadsin, et teised mängud algasid, pinge oli suur, läksin ise samal ajal kinno. Kui kinost välja tulen, siis vaatan, kuidas teised mängisid.” Pärnu Linnameeskonna president Raio Piiroja meistrisarja eelviimasest voorust, kus Pärnu kindlustas koha Premium liigas “Oleme alati rõhutanud, et meie meeskond on suurem kui väljakule pääsevad 11 meest või need 18, kes kohtumiseks üles antakse. (..). Lõime ühtsuse ja töökusega. Muidu ei saa, kui tööd ei tee. Treenerite poolt oli meeletu töö. Viimased paar aastat on klubi kontori poolel toimuv olnud lihtsalt vapustav. Töökus paistab silma enne trenni, pärast trenni ja vabal ajal. Sel aastal elas ja hingas Flora esindusmeeskond selle meistritiitli võiduga kaasneva emotsiooni nimel.” Markus Jürgenson Florast “On jutuks tulnud, et kuidas kaitseväes ei saa vabandusi otsida, ning ta on selle mõtte ka teistele edasi andnud – kui tunned, et pole energiat, siis on vaja see energia leida.” Flora abitreener Jürgen Henn lõviosa aastast kaitseväes olnud Brent Lepistust “Tulin platsilt ära, kui Pareiko ootas mind ja karjus. Mina ei saanud aru, mille pärast. Pani peaga väikese kõksu mulle kulmu piirkonda. Midagi hullu ei olnud, aga pihta sain küll.” Andre Frolov Levadia–Flora mängust ja Pareiko eemaldamisest “Aeg pole küps. (..). Su küsimus ei tekitanud minus isegi elevust.” Norbert Hurt küsimusele, kas ta oleks valmis asuma Eesti koondise peatreeneriks “Keegi ei närveeri ja kõik on rahulikud, sest midagi pole ju võidetud.” Mihkel Aksalu enne Soome meistrivõistluste viimast vooru “Pall oli millegipärast kogu aeg vastaste käes! Minust joosti lihtsalt palliga mööda. (..). Ma ise arvasin, et äkki oligi viimane mäng! Pärast jõuluprae vitsutamist ma vaevalt enam joosta raatsin.” Tarmo Rüütli JK Retro karikamängust FC Flora vastu “Hindame teie pühendumist jalgpalli järelkasvu arendamisel ning tänuväärset tööd kaasaegse jalgpallikeskuse rajamisel, kuid kahjuks peame teatama, et 2015. aasta eelarvest ei ole võimalik antud toetust eraldada.” Tallinna spordi- ja noorsooameti juhataja Rein Ilves Nõmme Unitedi / Mart Poomi Jalgpallikooli taotlusele aidata jalgpallikeskus lõpuni ehitada

2015 DETSEMBER JALKA

11


kera komm

ÜRITADES OLLA TÄRINGUTE JA MÄLUDE ROBERT DE NIRO

SIIM KERA

I

ga november sama jama – kodune jalgpallihooaeg saab lõpu. Bensiin otsas, oodatakse teepervel, mil saabub veebruari lõpp koos aastaks vajaliku kütusehulgaga. Aga hingedekuu oli ja on konkurentsitult minu Eesti jalgpalli lemmikkuu. Jah, esmapilgul ei näe nagu midagi rõõmustavat, Premium liiga suigub talveunne ning kui koondis just imet ei tee, ei veni hingedekuusse ka valikmängud. Aga daamid ja härrad, ka tänavu peeti Eesti meistrivõistluseid nii täringujalgpallis kui mälumängus. Aasta oodatumad sündmused! Kuigi mõlemas osaleb sportlasi, treenereid ning jalgpalliametnikke, on see siiski oivaline võimalus kõigile fännidele, kes soovivad oma tühja või mingil põhjusel medalitest paisunud aukappi täita. Tõenäosus, et ma tulen päris jalgpallis Eesti meistriks, on kahanenud alates mu esimesest elupäevast ning jõudnud praeguseks sinnani, et

12

JALKA DETSEMBER 2015

reaalsem on variant, et ma ärkan ühel kaunil pühapäeva hommikul juhuslikult üles Saturnil ning teen esimese asjana pannkooke. Täringujalgpallis on aga kõik võimalik, kui veab, võin olla vabalt selle ala De Niro või Kasparov. Kuigi seni olen pigem olnud Kuldse Vaarika laureaat ja karjapoisi ohver, siis veeretusvutis ei tea kunagi, mil võib luuavarrest pauk tulla. Arvestades ka Sporditähe korraldatud turniire, selgus tänavu juba 13. Eesti parim täringujalgpalli guru. Iga aasta on olnud uus võitja. Kui jalgpallist mittehuvitatute klišeeargumendi trooni on aegade jooksul endale haaranud “22 meest ajavad üht palli taga, mõttetu”, siis huvitav, mida ütleksid needsamad kodanikud täringujalgpalli kohta? Mul tekib alati moraalne dilemma. Tahaks võita, aga pagan, kuidas ma lauamängu nii tõsiselt võtan? Ühest küljest ülitobe, aga teisest küljest inimlik. Kui sa juba kellegagi võistlema hakkad, siis on raske veenda ennast, et “see on ainult lauamäng, võta rahulikult!”. Au ja minimaalne kuulsus on ikkagi horisondil, rääkimata siis jalgpalliliidu medalitest. Pärast eelmise aasta krahhi, kui ma alagruppi pidama jäin, läksin ma seekord starti võidumõtetega. Muidugi läks kõik vett vedama juba esimeses kohtumises, kui ma viimase sekundi löögist 1 : 0 pähe sain. Edasine turniir oli lihtsalt lõputu pinge. Nagu nooremana õudusfilme vaadates, pidin ma vahepeal viigiseisus käe silme ette panema, lihtsalt ei suutnud vaadata, mis numbri vastane löögiks välja võlus. Tegemist on tõsise spordialaga! Ma ei taha tunnistada, et täringujalgpall on õnnemäng, see tähendaks, et ma olen õnnetu. Raske on mõista, miks teisele fortuuna rohkem naeratab. Palju kergem ja südamele rahustavam on mõelda, et sa oled kehv mängija, kui seda, et sul ei vea. Seepärast pole mul plaanis ka aasta aega uueks turniiriks harjutada ning treeninglaagreid väisata,

võibolla ma omandan esmaklassilised oskused, kuid pean ikkagi pea norus lauamängult lahkuma? See tähendaks ainult üht. Huvitav oleks lugeda mõne hobipsühholoogi reportaaži turniirilt. Mina olen näiteks märganud, et kaitsev võistleja jätab lööki tõrjudes pahatihti vabaks number kuue, teen seda sageli isegi. Kuna kuus on kõige suurem number, siis tundub, nagu oleks seda ka kõige keerulisem veeretada. Tegelikult ju ei ole ja ma tean seda umbes kolmandast eluaastast!

TÄRING VS. MÄLU

Igatahes paneb täringujalgpall mind eksistentsiaalsematel teemadel rohkem arutlema kui mälumäng. Mis on muidugi üdini imelik, aga tegelikult vist ikka loogiline. Igatahes paneb täringujalgpall mind eksistentsiaalsematel teemadel rohkem arutlema kui mälumäng. Mis on muidugi üdini imelik, aga tegelikult vist ikka loogiline. Mälumängus on asi kordades lihtsam: kas tead, mida paberile kirjutada, või ei tea. Kõik on vähemalt näiliselt sinu ja su võistkonnakaaslaste kätes. Sa ei pea end usaldama veereva kera rüppe. Samas taanduvad kõik mälumängud ka lõpuks vedamisele, kas sul näkkab ja päritakse küsimusi, millele sa oskad vastata, või mitte. Igatahes on mälumängul rahulikum käia, pinget saab jagada kahe võistkonnakaaslasega ning vastased on anonüümsemad, pole aastatuhandete tagant pärit silm silma vastu võitlust nagu täringujalgpallis. Jah, võibolla toobki täringuvuti turniir esile kahevõitluse instinkti tsiviliseeritumal kujul. Inimene number üks, laud ning vaevalt pool meetrit vahet, inimene number kaks. Tugevam jääb ellu! Nõrgem ka. Aga võitjal on ikka mõnusam.


1-teist mõtet

SOOME LAHE

PISARAD

O

ktoober tõi Eesti jalgpalli palju pisaraid. Otsa tegid lahti Flora pallurid, kes alistasid 24. oktoobril Infoneti 1 : 0 ning kindlustasid kaks vooru enne lõppu Eesti meistritiitli. Noor meeskond tähistas võitu siiralt: pisaratega. Telekaamera jälgis eriti tähelepanelikult mängu ainsa värava löönud Joseph Salistet, kes ei suutnud meeleliigutust tagasi hoida. Kaamera vaateulatusest väljas olid silmad märjad teistelgi. Ja küllap paljudel telerite eeski. Flora oli tõestanud, et teened jalgpallis ei loe. Noortest ja vanadest koondislastest koosnev Levadia oli paberil meister mis meister: väravas Sergei Pareiko, väljakul Tarmo Kink, Siim Luts, Artur Pikk, Ilja Antonov, Ingemar Teever, Kaimar Saag, Dmitri Kruglov, Taavi Rähn, Igor Subbotin, Artjom Artjunin – täpselt platsi jagu ehk 11 koondislast ning märkimata jäid leegionärid. Aga mängima panna seda kooslust peatreener Marko Kristalil ei õnnestunud. Kas

Joseph Saliste pisarad kandusid ETV vahendusel üle Eesti.

14

JALKA DETSEMBER 2015

oli küsimus välismaal tööd mitte leidnud teenekate pallurite väheses motivatsioonis, peatreeneri niinimetatud kolmanda aasta sündroomis (vaata Jalka 2/2015 lk 16) või milleski muus, on raske öelda. Kalju suutis paberil Levadiale sekundeerida Joel Lindpere, Ken Kallaste, Ats Purje, Tarmo Neemelo, Eino Puri, Alo Bärengrubi ja teistega. Floral nii nimekaid ja sellises koguses pallureid vastu panna polnud. Ometi näitasid Gert Kams, Markus Jürgenson ja Andre Frolov koos karja noorte ning grusiini Zakaria Beglarišviliga, et nimed ei mängi. Hooaja teisel poolel hakkas meeskond võitu uskuma ja viimistles tulemuse kaks vooru enne lõppu. Noore meeskonna võidu varju jäi asjaolu, et Florast sai esimene kümnekordne meister. Üheksa tiitlit on Tallinna Spordil ja Levadial. Ühtlasi saab Flora tuleval aastal särgile lisada teise meistritärni: iga viie aasta eest üks. Florale on ennustatud pikemat valitse-

Mihkel Aksalu tõstis SJK kaptenina pea kohale Soome meistrikarika. Pisaraid valasid soomlased.

misaega. Elu näitab, et seda pole lihtne kehtestada. Aga juhul kui teised niipea jalgu alla ei saa, on huvitav vaadata, kas Flora jõuab kolme tärnini varem kui Levadia teiseni või Kalju esimeseni. Päev pärast Florat valati jälle pisaraid: Mihkel Aksalu koduklubi Seinäjoki kindlustas viimase vooru võiduga Pietarsaari Jaro üle Soome meistritiitli. Peatreener Simo Valakari kummardus pärast lõpuvilet, peitis näo kätesse ning vajas veidi aega, et taustajõududele sülle karata. Viimasest voorust ülekande tei-

Foto: Indrek Ilvest/Postimees/Scanpix


1-teist mõtet

Hurt tegi Reimi

Telefoto: Oliver Oli

nud Soome rahvusringhääling näitas ka intervjuud Petri Pasaneniga, kelle kodusats FC Lahti kaotas Seinäjoge ohustanud ja lõpuks hõbeda võitnud Rovaniemi Palloseurale. Oma parimat klubijalgpalli Amsterdami Ajaxis ja Bremeni Werderis mänginud Pasanenile oli tegemist karjääri viimase mänguga ja ka see 35aastane kogenud mängija võitles ilmselgelt pisaratega, kui reporteri mikrofoni katkeval häälel vastuseid andis. Stuudios aga vaatas ja kuulas seda intervjuud endine mängija ja praegune stuudiokommentaator Erkka V. Lehtola, kes pühkis silmist pisaraid otse-eetris. Seinäjoel vaatas otsustavat mängu 10% linna elanikest ehk 6000 silmapaari, mis oli staadioni rekordiks. Pole ka ime, sest istekohti on Keskuskenttäl 4000, aga seekord olid kasutusel ka seisukohad – terve väravatetagune oli mitmes reas täis linnarahvast, kes olid kaasa elamas Seinäjoe esimesele vutimeistritiitlile. Seinäjoki JK on asutatud alles 2007. aastal ja tänavu katkestati HJK kuus aastat kestnud valitsemine Soome meistrivõistlustel. Klubile oli tegemist teise aastaga meistriliigas, kusjuures eduprotsent on muljetavaldav: mullu võideti hõbe. Mihkel Aksalu võttis meeskonna kaptenina vastu Soome meistrikarika. Asine saarlane pisaraid ei valanud. Aga küllap oli neidki, kes seda tema asemel Soome lahe lõunakaldal telerist Seinäjoe võitu vaadates tegid. INDREK SCHWEDE

Kui Martin Reimist sai 2010. aastal oma kunagise koduklubi FC Flora peatreener, arvati, et hea südamega sümpaatne mees on selleks ametiks liiga pehmevõitu. Et treener peab suhtlema eri karakteritega ja mõnele ei piisa tasase häälega räägitud jutust – neile peab vajaduNorbert Hurt leidis endas se korral peale hüppama. Reim vastas ausama ja karmima poole ning skeptikutele kahe Eesti meistritiitliga. tüüris Flora meistriks. Samad kahtlused kordusid Norbert Foto: Lembit Peegel Hurda puhul. Tema puhul lisandus veel rõhutatult akadeemiline olek ja sporditeadusele viitamine. Kõrvaltvaatajana näis, et Hurt on ideaalne rääkija ja selgitaja, kes sobib kindlasti loengusaali, kuid mitte ehk sedavõrd profimeeskonna riietusruumi, kus mõni tüüp võib treeneri mahedahäälset juttu tõlgitseda iseloomu puudusena või nagu otsekoheses jalgpallikeeles väljendutakse: munade puudumisena. Kõlab klišeena – pigem täppimineva klišeena –, et jalgpallimeeskond on läbilõige ühiskonnast ja iga karakter nõuab individuaalset lähenemist. Osale võid pidada viisakat loengut ja sellega neid motiveerida. Osale mõjub karm otseütlemine. Hurda puhul kaheldi, kuivõrd suudab mees end kehtestada nendega, kes vajavad pealehüppamist. Näib, et neil kahtlejatel oli õigus. Meistritiitli võitmisele järgnevates intervjuudes tunnistas Hurt ise, et alates augustist hakkas ta mängijatega suhtlema teisiti: ausalt. See tähendas ka otseütlemist. Mingi barjääri Hurt eneses ületas ja sealtmaalt, nagu ta ise tunnistab, muutus suhtumine mängijatesse ja kõik see kajastus ka väljakul. Varem emotsioone endas hoidnud treenerist sai emotsioone väljendav treener. Kui siia kõrvale panna Hurda tugev teoreetiline vundament, võib temast kujuneda tõeline tipptreener. Eriti kui arvestada Hurda öeldut: ta ei soovi sobituda mingisse mustrisse, vaid tahaks, et meeskond mängiks olenevalt vajadusest ja vastasest erinevat jalgpalli. Kerge ei hakka Hurdal järgmisel aastal olema. Peamised rivaalid tahavad Flora skalpi ning treener ise peab jälgima, et ta ei unustaks tänavu enesest leitut ega läheks sellega ka liiale. Uus olukord pakub õppimisainet ja nõuab jätkuvat õppimistahet.

Tallinna tšempionitiitel Florale Premium liiga hooajal oli juttu, et Flora ei saa vastu oma otsestele konkurentidele, kes omakorda komistavad tagumistele ega suuda seetõttu florakaid maha raputada. Vaadates eraldi pealinna meeskondade Flora, Levadia, Kalju ja Infoneti omavahelisi tulemusi, ei saa sellega aasta kokkuvõttes nõustuda (vaata tabelit). Flora jäi selgelt plussi Infonetiga (kolm võitu ja viik) ega jäänud alla ka ülejäänud kahele. Kui just väravate vahesid lugeda, siis Levadiast oli Flora parem ühe võidu, ühe kaotuse ja kahe viigiga ning Kaljule jäi alla kahe võidu ja kahe kaotusega. Kui Infonet mängust välja jätta, oli 13 punktiga parim Kalju, Florale kogunes 11 ning Levadiale 9 punkti. Sellest ilmneb, et tänavuse meistri peamised konkurendid olid Infonetiga hädas: Kalju sai võidu, kaotuse ja kaks viiki, Levadia kaks võitu ja kaks viiki. Pealinna Premium liiga tabel 0:2 1:0

1. Flora 2. Kalju 3. Levadia 4. Infonet

2:0 0:1 1:0 1:1 0:2 0:0

2:0 0:2 1:1 0:2 0:1 0:1

0:2 0:0 0:1 2:2

0:2 0:1 2:0 0:2 2:0 0:0 2:1 1:2 1:0 0:0 1:1 2:2

1:1 2:1 1:2 2:1

1:2 0:5

2:0 0:0 1:0 2:2 0:0 2:2

1:0 1:0 0:1 1:1 2:1 5:0

21 18 17 8

JALKA peatoimetaja 2015 DETSEMBER JALKA

15


kodune liiga

Lugu liigast Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak analüüsib Eesti liiga seisu ja heidab pilgu tulevikku.

E

esti jalgpalli Premium liiga tegi 2015. aasta hooajal sammu edasi nii sisuliselt kui väliselt – staadionitel käinud publiku hulk kasvas ligi kolmandiku, tele- ja netiülekannete vaadatavus tõusis kuni kolm korda ja liiga oli tasavägisem kui kunagi varem(vt tabel lk 18). Liigas rakendus klubis treenitud mängija reegel (KTM) ja Eestis treenitud mängija (ETM) reegel, mis olid plaanitud tulemust andma pikema ajaperioodi jooksul, aga mis välismängijate rolli vähenemise kaudu, küllap paljude jaoks üllatuslikult, avaldasid liiga kvaliteedile pigem positiivset mõju kohe. Aasta jooksul peetud dialoogkohtumistel klubidega lepiti kokku mõlema põhimõtte edasine areng – klubide ettepanekul pehmendati KTMi reegli rakendumist (järgmine muudatus alates 2018. aasta hooajast, mil kaks KTMi mängijat peavad alustama ja üks olema kogu aeg väljakul; alates 2022. aasta hooajast kolm KTMi mängijat algkoosseisus ja kaks kogu aeg väljakul; alates 2024. aasta hooajast kolm KTMi mängijat kogu aeg väljakul) ja samal põhjusel viidi esiliigas sisse rangem ETMi reegel kui Premium liigas (alates 2019. aasta hooajast lubatud ainult kolm mitte ETMi-mängijat, samal ajal kui Premium liiga laeks jääb neli mitte ETMi-mängijat). Tõusis ka liiga sportlik tase – mängutempo oli mitmes tippmängus üllatuslikultki kiire, välismaalt naasnud koondislased ja ekskoondislased ei domineerinud, konstruktiivne jalgpall sai positiivset tähelepanu ja mängijate 16

JALKA DETSEMBER 2015

füüsilise ettevalmistuse tasemele esitati tuleviku tähenduses selge väljakutse. Sportlikult arenes ka esiliiga – Premium liiga uksele koputanud JK Rakvere Tarvas ja JK Tallinna Kalev olid tugevamad kui aasta varem samaga hakkama saanud Pärnu Linnameeskond ja Viljandi JK Tulevik. Premium liiga kogemusega mängijatele toetunud FC Kuressaare viimaseks jäämine on samuti kindla tähendusega.

Kuidas edasi? Mistahes valdkondi arendades on oluline mõista, et Eesti ühiskond asub igas mõttes ülesehitavas faasis, mis tähendab, et protsesse tuleb näha just sellise nurga alt – meil pole võimalust viljade maitsemiseks ega nautimiseks ja peame nägema praeguseid tegevusi eelkõige pikemas perspektiivis ettevalmistavate ja loogikaid loovatena, muidu jääme tiirlema madalale orbiidile. Muuhulgas tähendab see, et huvi valdkonna vastu peab kasvama loomulikult ja sisuliste, mitte kunstlikult loodud ja ülevalhoitavate tähenduste kaudu.

PREMIUM LIIGAST

Siim Luts Levadiast üritab läbi murda Nõmme Kalju kaitseliinist.

Hooaja eel andsime litsentseeritavatele klubidele ülesande, millele nad pidid hooaja jooksul tähelepanu pöörama, ja kahe võistlusperioodi vahelisel ajal asume nendega taas vastaval teemal dialoogi eesmärgiga hoida klubi tähelepanu igapäevastest asjadest laiemal spektril.

Arutelud lõppesid ühehäälse arusaamisega, et liiga laiendamine ei ole hea mõte ja peame keskenduma heade Klubikogukondade areng tendentside hoidmisele Klubikogukondade arendamine on kümne meeskonnaga litsentseerimisprotsessi raames toimuva liigas, mitte lahjendama klubi – alaliit –dialoogi keskmes olnud mängukeskkonda. mitmendat hooaega. See printsiip on olnud jalgpalli arendamise üldiseks aluseks kogu aeg, samas tuleb tunnistada, et oludes, kus ühiskond toimib pigem vastupidi – lühiajalisi tähendusi tarbides –, ei ole klubide tähelepanu hoidmine organisatsiooni sisulisel ülesehitamisel kuigi lihtne ülesanne ja edasiliikumise tempo ei ole seetõttu päris selline, nagu jalgpalliliit sooviks.

Kirjeldame kogukondi sisemise, välimise ja vaimsena – sisemise kogukonna moodustavad klubi täiskasvanud ja noormängijad ja nende pereliikmed, samuti tõsifännid; välimine ehk füüsiline kogukond tekib territooriumi kaudu, kus klubi tegutseb, ja vaimne kogukond moodustub klubi tegevuse põhimõtetest ja klubi väärtustest. Mõistagi langevad väiksematel territooriumitel tegutsejate juures mõned asjad kokku ja näiteks


kodune liiga Foto: Lembit Peegel

Pärnus, Viljandis või Rakveres on see nii füüsilise ja vaimse kogukonnaga, aga juba Tartus see nõnda ei ole ning Tammeka ja Santose jaoks eksisteerib võimalus vaimsetes tähendustes eristumiseks, nagu see oli kunagi Tammeka ja Merkuuri puhul. Kirjeldan alljärgnevalt lühidalt, kuidas näeme Premium liiga klubide kogukonnaloogikaid ja mida ootame neilt lähitulevikus. FC Flora – rahvusliku jalgpallikultuuri taastamise sõnum klubi algusaastatel ja sellest lähtuv käitumine klubi hilisemal arendamisel oli eelduseks spetsiifilise fänkonna tekkimisele; noormängijad ja nende vanemad esimestes tähendustes kaasatud; ülesanneteks sisemise kogukonna kaasatuse edasiarendamine ja füüsilise kogukonna loomine tegutsemispaiga tähendustes, sest klubi vaimne sõnum on toonud kaasa pigem üle-eestilise kui kohaliku jälgija. FC Levadia – uurides Levadia

liigamängudest tehtavate internetiülekannete vaatajanumbreid, kus välismängul umbes kolmandiku võrra rohkem huvilisi (Floral ja Kaljul on sama näitaja vastupidine), võib järeldada, et kogukonnaloogika ei toimi ja tähelepanu on toonud eelkõige sportlik edu, mis on ka klubi olulisim vaimne sõnum; esmasteks ülesanneteks klubi olemuse selge kirjeldamine ja sisemise kogukonna kaasamine. Kalju FC – selge sõnumiga klubi, mis Hiiule tagasikolimise järel omab ka kindlalt piiritletud füüsilist ruumi; esmaseks ülesandeks kogukonna kaasamise edasiarendamine. FC Infonet – Lasnamäele kolimise järel kindlas füüsilises ruumis asuv klubi, kusjuures võimalik, et see ruum määrab ära ka vaimse kogukonna tähenduse; esmasteks ülesanneteks klubi vormi ja sisu loogilisse seosesse viimine ja kogukonna kaasamise stabiilselt toimivate rutiinide tekitamine.

JK Sillamäe Kalev – kindlas füüsilises ruumis tegutsev klubi; esmasteks ülesanneteks klubi sisemise kogukonna loomine ja toimimapanemine ning füüsilise kogukonna kaasamiseks stabiilselt toimivate rutiinide tekitamine. JK Narva Trans – üks pikema ajalooga Premium liiga klubisid, keda ei ole sellest hoolimata tema toimimise füüsilises ruumis päriselt omaks võetud; esmasteks ülesanneteks sisemise kogukonna kaasamine ja füüsilise kogukonna kaasamiseks stabiilselt toimivate rutiinide tekitamine. Paide Linnameeskond – traditsioonidega jalgpallikeskkond, kus vaimne ja füüsiline kogukond langevad suuresti kokku; esmasteks ülesanneteks sisemise kogukonna loomine ja füüsilise kogukonna kaasamine. Pärnu Linnameeskond – suurte traditsioonidega jalgpallikeskkond, kus vaimne ja füüsiline kogukond langevad kokku ja on loomulikust jalgpallihuvist lähtuvalt iseenesest kaasatud; esmasteks ülesanneteks klubiidentiteedi ja sisemise kogukonna loomine ja aktiveerimine. JK Tammeka – traditsioonidega klubi, kus sisemine kogukond jõuliselt kaasatud ja vaimne kogukond olemas; esmasteks ülesanneteks vaimse kogukonna kaasatuse edasiarendamine, vaimse ja füüsilise kogukonna kirjeldamine ja nende rolli edasiarendamine. JK Rakvere Tarvas – jalgpalliliselt uus keskkond, kus vaimne ja füüsiline kogukond langevad kokku; esmasteks ülesanneteks sisemise ja välimise kogukonna kaasamine.

Liiga sportlik suund Kui Teitur Thordarson tõi üheksakümnendate keskel meistriliigasse ühe hooajaga massidesse läinud liinikaitse, siis 2015. aasta tõi samasuguse murrangu konstruktiivse pallivaldava jalgpalli jaoks. Kuigi sellist mängu on liigas viljeldud varemgi – piisab, kui meenutada Tarmo Rüütli juhtimisel ja Konstantin Vassiljevi osalusel hiilanud Levadiat –, ei ole see mängustiil saanud mitte kunagi varem sedavõrd suurt tähelepanu ja on märke, et selles suunas hakkab liikuma kogu Premium liiga rong. Kusjuures nimetatud asjaolu on oluline nii liiga sportlikuks kui ka atraktiivsuse arenguks, aga samuti 2015 DETSEMBER JALKA

17


kodune liiga klubide ja mängijate edasiliikumiseks ja peab saama vundamendiks, mille peale hakkab kerkima nii klubide euroedu kui mängijate läbimõeldud karjäär koos mängijaõiguste muutumisega Eesti klubieelarvete oluliseks osaks. Sportliku poole pealt nõuab jalgpalliliit litsentseerimisprotsessis klubi omanäolise sportliku kontseptsiooni väljatöötamist ja selle juurutamist kogu klubipüramiidi ulatuses, mis peaks tagama nii klubide sportliku taseme jätkuva tõusu tegevuse mõtestatuse ja üha paremini konkreetseid mängunüansse tundvate jalgpallurite esilekerkimise kaudu.

Mängijate karjääri planeerimisest Oleme “99 mängija” projekti raames alustanud kohtumisi klubide ja mängijatega eesmärgiga viia lähiaastatel litsentseerimisnõuetesse spetsialisti olemasolu, kes vastutaks klubides mängijate arengu eest ja planeeriks nende karjääri nii klubis kui ka hiljem väljaspool seda. Kõnealune sai alguse olukorrast, kus liiga paljud mängijad-koondislased on klubiväliste nõustajate mõjul teinud karjääris halbu valikuid, samuti asjaolust, et noormängijate üleminek noortejalgpallist täiskasvanute jalgpalli ja duubelvõistkonnast esindusvõistkonda toimub juhuslikult, ilma tema arengule piisavalt läbimõeldult kaasa aidates ja sageli mitte optimaalsel ajahetkel. Loomulikult võtab projekti toimimasaamine aastaid, aga tegemist on nii mängijate, klubide, liiga kui ka koondise jaoks tähtsa ülesandega, kusjuures asja käivitumine eeldab tõsise dialoogi olemasolu klubi ja mängijate vahel ning vastastikuse usalduse viimist uuele tasandile, mis teiselt poolt eeldab klubide professionaalsuse kasvu nii treeningväljakul kui kontoris.

Liiga laiendamisest Hooaja käigus ja järel toimus alaliidus rida arutelusid nii juhtkonda kui ka Premium liiga klubisid kaasates, kus püstitati tees liiga võimalikust laiendamisest koos poolt- ja vastuargumentidega. Liiga laiendamise poolt kõnelesid jalgpalligeograafiline argument ja asjaolu, et tänavuse Premium liiga klubid 18

JALKA DETSEMBER 2015

vääriksid kõik seal mängimist järgmiselgi hooajal, ja fakt, et kaheteistkümne meeskonna ja kolmekümne kolme vooruga kalendrit oleks lihtsam koostada. Liiga laiendamise vastu rääkis tippmängude asendumine reamängudega – üks mäng tippmeeskonna vastu või tippvõistkondade omavaheline heitlus asenduks mänguga üheteistkümnenda ja kaheteistkümnenda võistkonna vastu, mis mõjutaks nii liiga sportlikku taset, publikunumbrit kui ka üldist atraktiivsust, mis kõik praegu tõusutendentsiga. Arutelud lõppesid ühehäälse arusaamisega, et liiga laiendamine ei ole hea mõte ja peame keskenduma heade tendentside hoidmisele kümne meeskonnaga liigas, mitte lahjendama mängukeskkonda.

Esiliigast Nii jõuti otsusele, mille kinnitas jalgpalliliidu juhatus Gruusia vastu peetud koondisemängu päeval peetud koosolekul – Premium liiga arendamist on praegu õige jätkata kümne klubi formaadis ja järgmine samm tippliigade üldises arendamises tuleb astuda esiliigas, suurendades nii liidupoolset tähelepanu liigale kui ka nõudmisi klubidele.

Sellega seoses oleme välja töötamas esiliiga arengukontseptsiooni järgmiseks viieks aastaks, mis esimese prioriteedina näeb ette tähelepanu suurendamist esiliigale ja hiljem ka esiliiga B-le. Kontseptsiooni olulisemad asjaolud on esiliiga arendusjuhi palkamine Eesti Jalgpalli Liidu poolt, liiga visuaalse identiteedi arendamine koos kajastuse suurendamisega (kuni igast esiliiga voorust ühe mängu ülekandmiseni soccernet.ee keskkonnas), tähelepanu suunamine esiliiga klubide kogukondade arendamisele ja esiliiga kuvandi muutmine. Viimase hulka kuulub ka tippliiga klubide duubleid puudutavate reeglite täiendamine, sest näiteks Infoneti ja Sillamäe duublid mängisid läbi terve hooaja ebanormaalselt kõrge keskmise vanusega (rekordina Infoneti 25,4 aastat ühes mängus), ületades kohati isegi Premium liiga klubide keskmist vanust, mis ei ole duublile tipptasemel mänguvõimaluse andmise mõte. Praegu eeldame, et tähelepanu esiliigale suureneb oluliselt juba 2016. aasta hooajast, aga mõistagi ei olene selle projekti, nagu enamike muude asjade, ellurakendumise kiirus esmalt mitte jalgpalliliidust, vaid klubide võimekusest ja soovist pühenduda ülesandele.

OTSEÜLEKANNETE VAADATAVUS ETV keskmine vaatajate arv PM (maksimaalse üheaegsete vaatajate keskmine arv) JP.EE (maksimaalse üheaegsete vaatajate keskmine arv)

2014 8227 429 146

2015 9423 793 450

KASV 1,15 1,85 3,08


T채helepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol v천ib kahjustada teie tervist.


mängija luubi all

Joseph Saliste Mullu augustis oma Premium liiga debüüdi teinud FC Flora vasakäär Joseph Saliste on tänavu vastaseid kostitanud nii väravate kui resultatiivsete söötudega. Kirsiks tordil on oktoobris Infonetile sahistatud koll, mis kindlustas klubile ajaloo kümnenda meistritiitli. Noort meest analüüsivad meeskonna peatreener Norbert Hurt ning Saliste esimene treener ja Flora noortetöö juht Ilmar Põhjala. Norbert Hurt: Platsinägemine on Salistel väga hea ja ta ei kiilu mängus kinni, võib triblada väga väikesel alal ning suudab ka surve alt välja mängida. Ilmar Põhjala: On korralik, leiab nii endale avanemiseks vaba ruumi kui ka hea sööduga kaaslased.

Jõud Norbert Hurt: Füüsiliselt väga tugev mängija, jõulised näitajad on tal väga tugevad. Suudab hästi oma keha valitseda ja kehaga katta. Ilmar Põhjala: Jõudu jagub, sitke on tema kohta väga hea iseloomustav sõna.

Norbert Hurt: Tema suurim hapnikutarbimise näitaja on kõrge, töövõime on hea. Vastupidavuse eeldused on tugevad ja üldine vastupidavus on hea, kiiruslikku vastupidavust peab veel arendama. Just seda, kui on vaja kiire tempoga kaua mängu sees olla. Ilmar Põhjala: Tema üks tugevusi. Juba pisikese poisina võitis laagrites enamvähem kõik pikamaajooksud ära.

Norbert Hurt: Sisu temas on, ta on tugeva natuuriga. Ta on valmis meeskonda aitama, hea südamega mängija. Muidugi on veel noor ja peab mängijana küpsema. Ilmar Põhjala: Sisu on suur ja tahtmine kõva. See omadus paistab tegelikult lapseeas paremini välja kui täiskasvanuna. Kas loobud, kui midagi välja ei tule, või üritad veel? Kui on raske, kas siis mingi hetk loobud ja lased jala sirgu või leiad vaimset ressurssi ja paned lõpuni? Joss paneb lõpuni.

Tehnika Norbert Hurt: On võimeline surve all palli omaks võtma, suudab vastast rünnakul üks ühele ette võtta ja pallipuude on hea. Ilmar Põhjala: Tribling on väga korralik. Oli mul üks esimesi, kes suutis kaheksa-aastasena palliga üle 100 korra žongleerida. Vasaku jalaga muidugi, parem jalg oli tal sel hetkel veel ainult käimiseks ja jooksmiseks.

Liikuvus Norbert Hurt: Väljakul on tal suur liikuvus. On liikuv mängija, aga pigem peab õppima positsiooni hoidmist, millal hoida ja millal liikuda uuele. Ilmar Põhjala: Hea. Nagu öeldud, on ta väike ja väle, teeb osavaid kehapetteid ja palliga suunamuutuseid.

Kiirus Norbert Hurt: Pigem kiire mängija, suudab nii palliga kui pallita kiirelt tegutseda, mistõttu on kasulik nii kaitses kui ründes. Ilmar Põhjala: Täiesti olemas. Väle on ta alati olnud.

Löök & sööt

JALKA DETSEMBER 2015

Norbert Hurt: Arvestades tema kasvu, siis väga tugev. Hüppevõime on hea ja oskab palli hästi rünnata. Ilmar Põhjala: Oma pikkuse kohta on õhuvõitlus okei. Nagu lõppenud hooaeg näitas, suudab pea peale tulnud pallid väravasse suunata küll.

Vastupidavus

Sisu

20

Foto: Lembit Peegel

Õhuvõitlus

Väljakunägemine

Norbert Hurt: Tehniliselt hea mängija, tehniliselt hea löök. Suudab lüüa nii kaugelt kui lähedalt. Sööt on tal ka hea. Vasak jalg on muidugi tugevam, parem jalg vajab veel harjutamist. Teeb selle nimel ka tööd. Ilmar Põhjala: Löönud ise väravaid ja andnud olulistel hetkedel ka teistele väravasööte, ei saa laita. Võibolla vajab pikk sööt veel harjutamist.

Ilmar Põhjala: “Treenerina ei pidanud teda kunagi motiveerima, tahtis alati võita ega andnud kunagi alla.”

cv

Sündinud: 10.04.1995 Klubi: FC Flora Endised klubid: Valga FC Warrior Treenerid: Ilmar Põhjala, Marko Kuusik, Zaur Tšilingarašvili, Jürgen Henn, Aivar Lillevere, Norbert Hurt


24.07.2016 - 27.07.2016

SAAREMAA CUP 2016

Vanusegrupid: poisid 2002-2008 t端drukud 2001 ja 2004

Info ja registreerimine Mob. +372 56692777 jan.vazinski@fckuressaare.ee Rahvusvaheline noorte jalgpalliturniir

27.07.2016 - 29.07.2016

MUHU-VIKTOR CUP 2016 Vanusegrupid: poisid 2004 ja 2007 t端drukud 2001 ja 2004

Info ja registreerimine Mob. +372 5063055 rene@ramtennis.ee


persoon

Markus Jürgenson kiirel sammul langenud vastasest möödumas.

22

JALKA DETSEMBER 2015

Foto: Lembit Peegel


persoon

Markus Jürgensoni ideaalne maailm: puuduv lagi ja paljajalu koduaias Miks on Markus Jürgenson jalgpallur? Kas ta käib aeglase või kiire sammuga? Kõigest sellest ja muidugi ka FC Flora värskest tiitlivõidust ta Jalkale pajataski. SIIM KERA

“P

ärast 1998. aasta MMi finaali läksin ma allkorrusele ema juurde ja ütlesin, et tahan jalgpalluriks saada,” jutustab enne saatuslikku Prantsusmaa–Brasiilia matši peotantsu, sulgpalli ja karatega tegelenud FC Flora jalgpallur Markus Jürgenson (28) lõbusalt. Saigi. Järgmisel suvel läks ta 11aastaselt Tartu Tammekasse trenni, tänavu paigutas ta kappi oma kolmanda Eesti meistritiitli. Seda muidugi kujundlikult. Jürgensoni tähtsamad medalid kõlksuvad tema Uue Maailma korteri köögis kardinapuu küljes söögilaua kohal. Vutiga seotud kraam on tema majapidamises igal sammul nähtav, näiteks seinal klaasi taga paiknevad raamitud mängusärgid. Viis korda rahvusesinduses väljakule jooksnud mees on vaid korra oma riigi rõivast konkurendiga vahetanud. “Mulle meeldib Eesti koondise särk, ma tunnen selle omamisest rohkem rõõmu kui vastase särgist, ma hindan Eesti särki kõrgemalt,” seletab ta, miks ta pole olnud agar riidevahetaja. Pealegi saab nendega vajaduse korral rõõmustada lähedasi. “Kui olen koondisenimekirjas olnud, siis olen särgid alati endale hoidnud. Oma särk on hea – kui lähed sünnipäevale ja pole midagi kinkida, siis paned särgile allkirja peale ja see päästab välja (naerab – toim.).” Tõraverest pärit äärekaitsja mängis sõprade ringis vutti juba lapseeas, koos kamraadidega tassiti jäätunud tiigil aega veetnud ülirasked hokiväravad kõrval olnud haljasalale ning jalgpalliaeg sai alata. Vaikset maaidülli igatseb 2006. aastal TVMKga liitunud ja seetõttu Tallinna kolinud atleet siiani. Pealinna eluga on ta ära harjunud, aga

majade ning inimeste suur hulk pole see, mis talle sümpatiseerib. “Mulle meeldib ikka veidi vaiksem elukeskkond, siinne pidev müra väsitab ära,” tunnistab mees. “Inimesed kõnnivad siin nii kiiresti, ma olen väga aeglase sammuga ja jääb mulje, et kõik jooksevad igale poole.” Kui tänaval liduvad teised, siis jalgpalliväljakul saab kärmeid liigutusi näidata ärijuhtimise kraadiga Jürgenson, kes on alates 2009. aastal FC Floraga liitumisest olnud üks klubi põhimehi. 2013. aastal tunnistas tartumaalane Jalkale, et võibolla jõuab tema lagi kätte just paari aasta pärast. Nüüd mõtleb ta sootuks teisiti.

SÄRGIVAHETAMISEST

Mulle meeldib Eesti koondise särk, ma tunnen selle omamisest rohkem rõõmu kui vastase särgist, ma hindan Eesti särki kõrgemalt. “Kõlab küll imelikult, aga lagi võiks jäädagi saavutamata,” sõnab mees, kelle isa Kalle on tuntud füüsik, haridustegelane ja poliitik. “Lagi tähendab loogiliselt mõeldes seda, et pärast tipu saavutamist tuleb langus. Ideaalses maailmas võiks karjäär olla ainult tõusev tee.” Pärast Flora ajaloo kümnendat meistritiitlit kerkis pinnale arvamusi, et Premium liiga järgnevad hooajad võivad kaasa tuua noore koosseisuga meeskonna ülemvõimu. Diplomaatiline Jürgenson tõrjub väite evaldtipnerliku tiigrihüppega ning kordab iidset vutitõde, et iga mäng algab seisult 0 : 0. Küll on ta kindel, et tema ja tiimikaas-

lased teevad oma tööd veelgi paremini edasi. Kuidas aga mõista paradoksi, et profisportlased armastavad triumfeerida, kuid Flora filosoofia puhul mainitakse pidevalt tõika, et võit justkui polekski oluline? “Meie klubis räägitakse, et võitmine ei saa olla kinnisidee,” alustab ta. “Parem on teha täie pühendumusega seda, mis meeldib, ja siis saab 90 minuti või 36 mängu möödudes vaadata, kas sellest piisas, et olla teistest parem. On huvitav vaadata, kuidas mängitakse siis, kui meistritiitel on mängus, aga pane Flora mängijad minu koduaias kuus kuue vastu paljajalu mängima ja vaata, missugust kirge ja rõõmu siis näha on. Profijalgpalluril on üliraske jääda karikatest, medalitest ja punktidest sõltumatuks, aga ideaalses maailmas peaks kogu aeg nii mängima nagu paljajalu koduaias. Me oleme suutnud seda vaikselt praktiseerida, aga see vajab järjepidevat tööd.” Kuigi Jürgenson on Eesti tippklubi raudvara, pole ta välismaa leiba maitsnud. Ta tunnistab, et kihvt oleks ju proovida, kuid mängija enda tahtmisest ei piisa. Oluline on, et võõrtiim teda isuga sooviks. “Silmad kinni kuhugi välismaale ma ei läheks, selleks meeldib mulle Eestimaa liiga palju,” räägib kolmekordne Maarjamaa karikavõitja. “Ma ei läheks välismaale ka nii, et saaksin kümme korda suuremat palka, aga mängida mitte. Kui platsile ei saaks, oleksin õnnetu. Eks lapse ja noorena ikka unistasin ja tahtsin Manchester Unitedisse saada – selleks ongi unistused mõeldud –, aga mingil hetkel vaatad asju teisest vinklist ja mängu tuleb reaalsus.” 2015 DETSEMBER JALKA

23


noorte rahvaliiga

Noorte rahvaliiga pakub tegevust üle Eesti

Varateismelistel, kes ühel hetkel ei taha enam jalgpalliga tõsiselt tegeleda, on hea jätkata noorte rahvaliigas harrastajana.

Paljude loobumine jalgpallist 13–14 aasta vanuselt lisab kevadel kalendrisse noorte rahvaliiga. See on vanus, kus senine üleminek suurele väljakule ja täiskoosseisudele viis loobumisteni. Nüüd on ees sujuvam üleminek ja neil, kes ei taha või ei saa tõsiste treeningutega tegeleda, on võimalus mängida oma lõbuks. INDREK SCHWEDE

J

alka augustinumbris kirjutasime, et järgmisest aastast muutub 13–14aastaste jalgpallurite üleminek suuremale väljakule ja täiskoosseisuga mängimisele sujuvamaks. Nii näiteks on D2/D1 vanuseklassis senise kaheksa väljakumängija asemel platsil üheksa pallurit, aga C2 vanuseklassis mängitakse küll üksteist üheteistkümne vastu, kuid lühendatud pikkusega väljakul. Need muudatused viidi sisse pärast mitut testmängu, noortetreenerite arvamuste kuulamist ja analüüsi. Jalgpalliliidu uuring näitas, et 12. ja 13. eluaasta vahel langes jalgpallist välja 31,78% noortest. Hilisematel aastatel oli väljalangevus tunduvalt väiksem. Seetõttu otsustas Eesti Jalgpalli Liit (EJL) järgmise aasta kevadest luua just selle vanuseklassi tarbeks rahvaliiga, mis võimaldaks noortel jalgpalliga oma lõbuks edasi tegeleda. “Väikestes kohtades on lapsi vähe ja üheteistkümne mängija kokkusaamine raske, mis on üks noorte väljalangemise põhjus,” selgitas jalgpalliliidu võistluste osakonna juhataja Kadri Jägel. “Kui mängitakse seitse seitsme vastu, püsitakse konkurentsis, aga suurema koosseisuga mitte, poisid kaovad ära. Aga probleem on ka suurtes klubides, kus üleminekust tingitud muutuste

24

JALKA DETSEMBER 2015

tõttu osa mängijaid loobub ning kahest D-klassi võistkonnast tuleb teha üks. See tähendab, et jäävad tugevamad ja need nõrgemad, kes tahaksid jääda, praagitakse välja.” EJLi tehniline direktor Janno Kivisild lisab, et rahvaliiga on suurepärane võimalus neile koolidele, kus tegeletakse aktiivselt kehalise kasvatusega: õpilased saavad teiste koolide eakaaslastelt mõõtu võtta. “Rahvaliigas sobib mängida neil, kes võtavad seda vaba aja harrastusena, mitte sihina jõuda tulevikus tippsporti,” räägib Kivisild. “Paljudele noortele on jalgpall a ja o, neil polegi treeningute ja kooli kõrvalt aega muuga tegeleda. Rahvaliiga on midagi muud: ei pea iga päev trenni tegema selleks, et koos sõpradega pingevabalt mängida. Rahvaliiga pakub alternatiivi, aitab jalgpalliga sidet hoida ja samas jätkub noorel aega ka muude hobidega tegeleda.” Noorte rahvaliiga on sarnane juba tegutseva täiskasvanute rahvaliigaga. Mängima võib tulla mistahes sõpruskond. “Noorte rahvaliiga üks eesmärk on lihtne asjaajamine ja vähene paberimajandus,” räägib Kadri Jägel. “Kui Eesti meistrivõistlustel osalemiseks peab võistkond olema juriidiline isik, siis siin

ei pea, kuigi kaasa võivad lüüa ka klubid ja koolid. Osaleda saavad 2001.–2003. aastal sündinud. Mängijatel ei pea olema litsentsi, nende arv pole piiratud ja uusi pallureid saab lisada hooaja vältel. Mängija tohib esindada üht võistkonda, kuid üks üleminek hooaja jooksul on lubatud. Võistlusele on end lihtne meie kodulehekülje kaudu registreerida, püüame eestvedaja elu võimalikult kergeks teha. Liikmemaksu pole. Mängijatele jääb mängulust ja rõõm. Üks mõistetav piirang on see, et Eesti meistrivõistlustel osalev mängija ei saa osaleda. Poisid ja tüdrukud võivad mängida samas võistkonnas. Kui peaks registreeruma piisav arv tütarlaste võistkondi, viime nende vahel läbi eraldi võistluse.” Võistkonna suurus on seitse või üheksa mängijat – nagu suures rahvaliigas tavaks, määrab konkreetse mängu


noorte rahvaliiga Foto: Lembit Peegel

TEET ALLAS: 1500 PALLI JA ESMANE OSKUSTEAVE Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas näeb tugevat sidet noorte rahvaliigal ning projektil “Jalgpall kooli!”, mille raames on lastele jalgpalli tutvustada jõutud enam kui 150 koolis. “Jalgpall kooli!” on viinud lastepärased mängud ning toredad harjutused kehalise kasvatuse tundideks paljudesse väikestesse koolidesse üle Eesti. Muuhulgas on igasse külastatud kooli viidud kingitusena kümme palli ja muud varustust. “Noorte rahvaliiga annab nendele koolidele, kus meie oma projektiga oleme käinud, hea võimaluse jalgpalliga edasi tegeleda,” rääkis 73 korda Eesti koondises mänginud Teet Allas. “Oleme kasvatanud mõistmist, et kõigist ei peagi saama proffe. Kõik ei pea jalgpalli mängima kõige kõrgemal tasemel ja kõik seda ei tahagi. Saab ka vähem treenida või mängida ja sellest rõõmu tunda. Paljudes piirkondades, kus oleme käinud, ei ole jalgpalli koordineeritud tegevust. Aga oleme jätnud endast maha kokku üle 1500 palli ja esmast oskusteavet, kuidas harjutusi kehalise kasvatuse tundides kasutada. Rahvaliiga pakub väljundit, kuidas koolid saavad oma oskusi proovile panna, ilma et peaks osalema noorte meistrivõistlustel. Edaspidi räägime oma külaskäikudel rahvaliigast kindlasti rohkem.”

võistkonna suuruse koduvõistkond. Mänguaeg on 2 x 35 minutit. Väljaku suurus varieerub alates poolest väljakust ja peab olema proportsioonis mängijate arvuga. Palli suurus on 4 või 5. Mänguvormiks sobivad ka samavärvilised T-särgid. Kohtuniku määrab koduvõistkond. Kohtunik peab olema läbinud baaskursuse ja ta võib olla ka kohalik kehalise kasvatuse õpetaja. Hooaeg kestab kevadest septembrini-oktoobrini, mil toimuvad playoff’id. Jalgpalliliidul on kavatsus viia osalejad pearaha arvestusse. “Meie soov on motiveerida noori tegelema jalgpalliga edasi ka siis, kui nad alaga tõsisemalt tegeleda enam ei soovi,” räägib Janno Kivisild. “Et neil oleks väljund ja võistlusmoment. Väikeste kohtade noortele peaks see olema eriti hea võimalus vutti edasi mängida.”

NOORTE RAHVALIIGA PIDEPUNKTID Noorte rahvaliiga üks märksõna on lihtne asjaajamine ja vähene paberimajandus. Võistkonna saab registreerida jalgpalliliidu koduleheküljel. Alljärgnevalt mõned pidepunktid. • osalevad 2001.–2003. aastal sündinud • ei pea olema mängijalitsentsi • ei pea olema juriidiline isik • mängijate arv võistkonnas pole ülesandmislehel piiratud ja uusi pallureid saab lisada hooaja vältel • mängida ei saa Eesti meistrivõistlustel osalevad mängijad • üks üleminek teise võistkonda mängija kohta on lubatud • poisid-tüdrukud mängivad koos • kui tüdrukute võistkondi on piisavalt, toimub neile oma turniir • võistkonna suurus on seitse või üheksa mängijat (mitte kaheksa), konkreetse mängu võistkonna suuruse määrab koduvõistkond • mänguaeg on 2 x 35 minutit • väljaku suurus varieerub alates poolest väljakust • palli suurus on 4 või 5 • mänguvormiks sobivad ka samavärvilised T-särgid • kohtuniku määrab koduvõistkond • kohtunik peab olema läbinud baaskursuse • hooaeg kestab kevadest septembrini-oktoobrini, mil toimuvad playoff’id

2015 DETSEMBER JALKA

25


õed fännid

David Beckham tegi sõsaratest superfännid Foto: Lembit Peegel

Emumäge teate? Ikkagi Põhja-Eesti kõrgeim punkt. Sealt kõigest paari kilomeetri kaugusel asub tilluke Salla küla, kust on pärit vutihullud õed Lõuned, kes juba alaealisena võtsid ette logistiliselt raskeid retki pealinna! Sihtkoht: A. Le Coq Arena. SIIM KERA

“K

Wembleyl oli pealtvaatajaid umbes 750 korda rohkem kui õdede Liis (vasakul) ja Helena (paremal) Lõune kodukülas Sallas elanikke.

26

JALKA DETSEMBER 2015

ui 2012. aastal oli Eesti– Iirimaa playoff-mäng, siis üritas üks Iiri härrasmees mulle väga selgeks teha, et ma peaksin talle pileti 200 euroga maha müüma, sest mina olen naisterahvas ja mul pole staadionile nii palju asja kui temal,” meenutab vutifänn Helena Lõune (22) seika, mil kaugelt maalt kohale sõitnu uskus, et jalgpall on ainult tema soo privileeg. “Ta üritas mind moosida ja tõstis hinda, aga reaalsus oli see, et lõpuks vaatasin staadionilt mängu mina, mitte tema.” Kõige mõistmiseks peab minema ajas tagasi. On aasta 2006. Saksamaal võtavad omavahel mõõtu vutigeeniused, Lääne-Virumaal Rakke valla väikeses Salla külas istub teleri ees Liis Lõune (praegu 25, toona 15) ning jälgib teravsilmi, kuidas tippjalgpallis asjad käivad. Sõbrad käivad aeg-ajalt Liisi välja kutsumas ning õiendamas: “On suvevaheaeg, tule õue mängima, mis sa seda jalkat vahid.” Aga neiu peab eitavalt vastama, ta istub toas ja vaatab jalgpalli. Eks seda oli varemgi tehtud, aga sakslaste suurturniir andis vutipisiku tekkeks otsustava tõuke. Kui algas 2008. aasta EMi valiktsükkel, oli Liisil asi otsustatud, tarvis on osta piletipakett ja minna staadionile! “Eesti loositi ju Inglismaaga ühte alagruppi, David Beckham oli siis a ja o,” räägib loomaarstiks õppiv noor naine. “Seal ma sõrme andsin, aga võeti terve käsi. Nüüd on üheksa aastat möödas ning selle aja jooksul pole võibolla viiel


õed fännid valikmängud mängul käinud, nohu ja köha pole mind kunagi takistanud, siis lähen ja külmetan peale! Esimene kohtumine oli 2006. aasta augustis Makedooniaga, mille me 0 : 1 kaotasime. Huvitav on see, et ma alustasin mitteatraktiivse vastasega, mingi Makedoonia! Ma ei oska praegu ühtegi nende mängijat nimetada, aga eks mul oli see David Beckham, kelle pärast see jama alguse sai. Inglismaa on põhisüüdlane.”

Foto: erakogu

Oh, sina ka eksamil Paar aastat hiljem ühines õega Helena. Põhjus lihtne – noorem õde ei saanud ju vanemast kehvem olla! Nii hakati koos A. Le Coq Arenal käima. Google Mapsi andmetel on Lääne-Virumaa lõunaosas asuvast Sallast Tallinna 142 kilomeetrit. Päris suur ports kilomeetreid, mida näiteks koolipäeval läbida. Kiita polnud ka ühistransport. Kõigepealt oli vaja jõuda Rakkesse rongi või Rakverre bussi peale. Sealt sai kilulinna juba lihtsamalt. Helena sõnul mõjutas nende jalgpalliarmastus tervet peret. “Ema pidi alati poole öö ajal meile Rakverre bussi vastu tulema,” räägib Tallinna tervishoiu kõrgkoolis tegevusteraapiat õppiv jalgpallifänn. “Õnneks oli Tallinnas õega koos julgem ja turvalisem olla, eriti pimedatel sügisõhtutel, eks me olime seal kahekesi maalapsed suures linnas. Ema puikles alguses ikka vastu, et me kogu aeg kuskil käisime, aga ta harjus ära. Pigem küsiti koolis, miks te lähete, see on mõttetu, vaadake parem telekast.” Kõik said kiirelt aru, et õdesid pole võimalik ümber veenda, nemad lähevad igal juhul omadele kaasa elama. Nende ema Imbi pole küll veel staadionile jõudnud, aga telekast vaatab ta tänu tütarde eeskujule kõiki koondisemänge. Viimati isegi haaras telefoni ning küsis võsukeste käest, “kas Pareiko on vigastatud, et teda koondises pole”. Eks tema huvi on tõstnud seegi, et hea õnne korral on mängu ajal või pärast mängu võimalik oma lapsi meediast silmata. “Kui meist oli pilt Eesti Päevalehe esikaanel, siis jooksid kõik naabrinaised kohe emale näitama,” muigab vanem õde Liis. “Kõik on harjunud, et oleme natuke kiiksuga!” Ka õpetajad. Ilmselt ei üllatu pedagoogid tihti selle peale, et õpilane on lõpueksamile saabunud. Just nii juhtus Helenaga pärast 2009. aasta juunis toi-

Just inglaste abiga said õdedest tulihingelised vutihuvilised. Siin pildil ootab Helena mullu sügisel toimunud Eesti– Inglismaa matši algust.

2015 DETSEMBER JALKA

27


minu 11 valikmängud

Foto: erakogu

Mullu sügisel sõitsid uhke salliga Liis (pildil) ja Helena Vilniusesse oma esimesele võõrsilmängule.

munud Eesti–Portugali maavõistlust. “Järgmisel päeval oli põhikooli matemaatikaeksam ja jõudsin Tallinnast öösel tagasi,” tuletab ta meelde Mart Poomi lahkumismängule järgnenut. “Hommikul ütles õpetaja koolis, et sa ka siin, ma teadsin, et sa oled staadionil, ja arvasin, et tuled järeleksamile!” Kusjuures, sarnane situatsioon juhtus ka Liisiga, nimelt jõudis tema ühele põhikooli proovieksamile otse Tallinnast esimese rongiga. Praeguseks on õed oma kampa saanud ka onutütre Mirjami, kes samuti stabiilselt koondisemänge külastab. Tuntumate vastaste puhul näitavad staadionile tuleku huvi üles ka erinevad koolikaaslased ja tuttavad, kes muidu oma silmaga mänge kaemas ei käi. Ja otse loomulikult pannakse koondisemängude ajal pildikummut tööle vanaema Aino tarbeks.

Musitavad võõrad Kahel korral ka välismaal Eesti koondist toetamas käinud Lääne-Virumaa õdesid tõmbab väljaku äärde matšilt saadav emotsioon. Saab pooleteiseks 28

JALKA DETSEMBER 2015

SALL JA IDENTITEET Liis Lõune tunneb staadionil ära mängumärkidega täidetud koondisesalli abil. Erinevatelt kohtumistelt ostetud märke on tal nii palju, et aeg-ajalt kaovad mõned ära ja Liisil pole aimugi, milline just seekord plehku pani. “Mulle on ka juurde tuldud ja küsitud, kust ma kõik need märgid sain,” seletab Tartus tudeeriv naine. “Ma vaatasin lolli näoga otsa ja ütlesin, mis mõttes, ise ostsin! Ei usutud, et ma nii paljudel mängudel käinud olen. Märgid kukuvad vahepeal ära, varsti enam ei mahu üldse juurde! Tegelikult peaks salli tühjendama ja kõik märgid kuhugi koju panema, aga kuidas ma panen tühja salli kaela? Märkidega sall on juba osa minu identiteedist.” Varem kandis salli küljes märke ka Helena, aga tema on sellest nüüd loobunud. Kaotsi lähevad. “Iga mäng saab uus mängumärk soetatud, aga nad ripuvad mul turvaliselt kodus teise salli küljes, et midagi kaotsi ei läheks,” selgitab tema oma olukorda. “Minul on nad pigem reliikviad, et mis mänge olen staadionil vaatamas käinud.”

tunniks tavaelust välja astuda ning tribüünil hüpata, külmetada, rõõmustada ja vahel nutta. Liisile meeldib staadionil tekkiv ühtekuuluvustunne. “Ma ei tea, mis mäng see oli, aga olin esireas ja mu kõrval oli võõras mees,” alustab ta oma lugu. “Me lõime värava ja ta haaras minust ja musitas põse peale. Jumal küll, ma ehmatasin ära, et mis saab. Aga selline see staadionimelu on, mõnikord hüppad ühele poole, siis teisele, kallistad üht ja teist, pasunad puhuvad ja trummid mürtsuvad.” Mõlemad tunnistavad, et kuigi uusi tuttavaid tabab nende vutiarmastus pigem üllatusena, on ajapikku soostereotüübid mõranema hakanud ja keegi naissoost jalkafännide peale viltu ei vaata. Sellest hoolimata päritakse aeg-ajalt, kas nad käivad staadionil ainult ilusate meeste pärast. See ärritab. Liis usub, et ajaga loksub kõik paika. “Eks tullakse järjest rohkem Vene ajast välja ja saadakse aru, et naised võivad muuhulgas ka tööriistasid kasutada ja jalgpalli vaadata. See pole ainult meeste pärusmaa,” ütleb ta lõpetuseks.


pallibörs

Eesti jalgpallurite edetabel S uurimad tõusjad olid floralased: Rauno Sappinen +7, Nikita Baranov +6 ja Gert Kams +3, ning kolm värsket meistrit ja koondise kandidaati kerkisid 30 sekka: Markus Jürgenson, Andre Frolov ja Maksim Gussev. Suurim langeja oli ka floralane – Rauno Alliku, aga tema pidi

teed tegema meeskonnakaaslastele, keda hindame hetkeseisuga temast paremaks. Edetabelist pudenesid Igor Morozov, Artur Kotenko ja Artjom Artjunin. Asetame võrdluseks kõrvale ka jaanuarikuise edetabeli. Mis on aastaga muutunud? Esikümnest on kukkunud 1. Ragnar Klavan

1. Ragnar Klavan 2. Mihkel Aksalu

+1

3. Konstantin Vassiljev

–1

4. Karol Mets 5. Enar Jääger

+1

6. Taijo Teniste

+1

7. Ken Kallaste

–2

8. Artur Pikk

2. Konstantin Vassiljev 3. Joel Lindpere 4. Karol Mets 5. Henrik Ojamaa 6. Henri Anier 7. Taijo Teniste 8. Igor Morozov

10. Ken Kallaste

10. Sergei Zenjov 11. Joel Lindpere

11. Mihkel Aksalu

12. Sander Puri

12. Martin Vunk

13. Siim Luts

13. Ats Purje +3

15. Henrik Ojamaa

14. Gert Kams 15. Sergei Zenjov

16. Henri Anier

–3

16. Sergei Pareiko

17. Ingemar Teever

–1

17. Artur Kotenko

18. Rauno Sappinen

+7

18. Enar Jääger

19. Ilja Antonov

–1

19. Artur Pikk

20. Sergei Pareiko

–1

20. Dmitri Kruglov

21. Dmitri Kruglov

–1

21. Rimo Hunt

22. Nikita Baranov

+6

22. Frank Liivak

23. Frank Liivak

–2

23. Alo Bärengrub

24. Martin Vunk

–2

24. Pavel Londak

UUS!

25. Hannes Anier

–2

26. Igor Subbotin

25. Markus Jürgenson 26. Pavel Londak 27. Andre Frolov

UUS!

27. Artjom Artjunin

28. Rauno Alliku

–5

28. Mikk Reintam

29. Maksim Gussev 30. Mikk Reintam

Foto: Lembit Peegel

9. Ilja Antonov

9. Ats Purje

14. Gert Kams

Joel Lindpere, Henrik Ojamaa, Henri Anier, Igor Morozov ja Ilja Antonov. Neid asendavad Mihkel Aksalu, Enar Jääger, Artur Pikk, Ats Purje ja Sergei Zenjov. Tabelis pole lisaks Morozovile, Kotenkole ja Artjuninile ka Rimo Hunti, Alo Bärengrubi, Hannes Anieri, Igor Subbotinit ja Tarmo Kinki.

UUS!

29. Tarmo Kink 30. Siim Luts

Ragnar Klavan – number üks nii jaanuaris kui ka detsembris. 2015 DETSEMBER JALKA

29


Lapsevankriga Alo Bärengrub hullutas publikut

Fotod: Maksim Toome

vutt & mood

Jalgpallurid, ilusad riided, modellid. Vaata, mis nurga alt tahad, need kolm komponenti käivad tänapäeva vutis pigem kokku. Hiljuti said end kõndiva mannekeenina proovile panna kaks Eesti jalgpallurit. SIIM KERA

“M

ine tea, miks mitte,” vastab Alo Bärengrub. “Vabatahtlikult pigem ei,” kostab Martin Vunk. Mis küsimuse peale nad küll nõnda lausuda võisid? Nimelt uurisin meestelt, kas nad oleksid tulevikus veel nõus modellitööd tegema. Esimese silmapilgu moemaailma said kaks Eesti jalgpallurit heita mõned kuud tagasi, kui toimus Baltika Grupi moeõhtu, kus esitleti Ivo Nikkolo, Baltmani, Mosaici, Bastioni, Montoni ja Blue Inc Londoni sügistalviseid kollektsioone. Vutimehed visati tundmatus kohas vette, nad sulpsasid tagasi pinnale. “Modellitöö on raske töö, kõik käib aja peale,” tõdeb Pärnu Linnameeskonnas palliv Vunk. “Ma polnud varem telgitagust näinud, kogu aeg on tohutult kiire ja on palju abimehi, kes aitavad. Ruumi oli vähe ning käis hirmus siblimine. Meid paigutati rühma, kus polnud palju stressi, aga iga päev ei tahaks sellega kokku puutuda, natukene liiga kauge ala minu jaoks.” Nõmme Kalju FC kaitsemängija Bärengrub ei osanud enne üritust midagi oodata. Kiirelt viidi mehed kurssi, läbi tehti ka peaproov ning sõu võiski alata. Ta tunnistab, et nad said kahekesi hästi hakkama ja nii mõnedki inimesed olid üllatunud, et kas tõesti pole meie jalgpalluritest duo varem sarnase asjaga kokku puutunud. “Huvitav oli seda maailma näha,” lausub ta. “Lava taga juhendati, kes ja millal välja peab minema. Korra vist läks midagi sassi ka, siis improviseeriti. Kogu aeg käisid kiired meigid ja riidevahetused. 30

JALKA DETSEMBER 2015

Vahepeal sai niisama ka istutud ja melu jälgitud. Kaamerate välkumise pärast ma ei närveerinud. Tänapäeval peavad jalgpallurid ju kogu aeg intervjuusid andma ja sponsorreklaame tegema, see kõik on jalgpallurile nagu pool töökohta.”

Kaotada ei ole midagi Baltika Grupi Eesti turu turundusjuhi Anneli Koho sõnul valiti just need kaks meest proosalistel põhjustel. Kuna näidati tulevasi kollektsioone, oli riideesemetest vaid üks näidisnumber. Nii oli vaja vutimehi, kes näidiste mõõtudega sina peal oleks. Rõivafirma töötaja sõnul oli sportlastele kõige jubedam pidev ootamine. Vunk mäletab seda. “Modellitöös on vaimne olek ülitähtis,” jutustab koondises seni 67 mängu kirja saanud mees. “Üks väike üritus, laval viibid minuti ja selle peale läheb kuus tundi päevast. Aga midagi hullu ei olnud ja jalg ka ei värisenud. Jalgpallis mängid tulemuse peale, aga seal ei olnud midagi kaotada, ainult kui trepi peal komistad, on natuke häbi. Meil oli huvitav kogemus.” Kõige rohkem elevust ja sotsiaalmeedia suminat tekitas Alo Bärengrubi lapsevankriga lavaletulek. Sellele järgnesid nii aplaus kui rõõmuhõiked! Koho lausub, et kaks atleeti olid ülesannete kõrgusel. “Laval mõjusid nad täiesti loomulikult ning sportlaste pühendumus ja parimale tulemusele orienteeritus võimaldas neil ka selles ootamatus olukorras suurepäraselt hakkama saada,” ütleb ta. “Koos laval olles mõjusid nad veel eriti hästi, sest publikule pakkus huvi näha sportlasi hoopis teises võtmes.”

Martin Vunk leiab, et modellitöös on vaimne pool ülitähtis.

Alo Bärengrubi vanker pani rahva kihama.


Foto: Oli Scarff/AFP/Scanpix


Alessandro Florenzi Itaalia

AS Roma


Foto: Lembit Peegel


TALLINNA FC FLORA Eesti meister 2015

Taga vasakult: abitreener Risto Kallaste, Gert Kams, Markus Jürgenson, Rauno Alliku, Joonas Tamm, Madis Vihmann, Juhan Jograf Siim, Nikita Baranov, Kevin Aloe, Albert Prosa, arst Kaspar Rõivassepp. Keskel vasakul: Roman Sobtšenko, Jan Kokla, abitreener Jürgen Henn, väravavahtide treener Aiko Orgla, peatreener Norbert Hurt, massöör Oliver Papp, fitnesstreener Kristjan Vomm, füsioterapeut Jüri Salupere, Brent Lepistu, Mihkel Ainsalu. Ees vasakul: Herol Riiberg, Zakaria Beglarišvili, Joseph Saliste, Janar Õunap, Richard Aland, Mait Toom, Magnus Karofeld, Maksim Gussev, Rauno Sappinen, Andre Frolov, German Šlein.


Foto: Lembit Peegel


Tallinna FC Flora

Joseph Saliste


Foto: Max Rossi/Reuters/Scanpix


Memphis Depay

38

Manchester United

Holland

JALKA DETSEMBER 2015


muhumaa

Rene Busch isa tehtud vaiaga, mis löödi maasse 1999. aasta kevadel. Selja taga see, mis vaiast sai: Krundi talu esimene tennisestaadion.Foto: Oliver Oli

Rene Buschi tenniseparadiis Muhu saarel ootab ka jalgpallureid Seitsmekordne Eesti üksikmängumeister ja kunagine Nõukogude Liidu tennise noortekoondislane Rene Busch on ehitanud Muhu saarele tenniseparadiisi, kus on juba teist aastat ka täismõõtmeline jalgpalliväljak. Tabasalu PK noored on seal juba laagris käinud, aga plaanis on korraldada ka noorteturniire. INDREK SCHWEDE

K

akskümmend viis hektarit Muhumaal Tamse külas on ideaalne paik spordilaagrite jaoks. Alates 2000. aastast toimuvad seal Rene Buschi tennisekooli laagrid, kus osalevad igal aastal lätlased, leedulased, soomlased, ameeriklased jt. Sel aastal oli tenniselapsi kaheksast riigist. Oodatud on kõik olenemata mängutasemest. Kolm aastat on suviti laagri hüvedest osa saanud Tabasalu PK noored ja sealsel väljakul on peetud ka mõned Eesti noortemeistrivõistluste mängud. Jalgpallis näeb endine Lõvide noortemeeskonna liige Rene Busch (vaata Jalka 9/2011) veelgi võimalusi ning juba on maha mõõdetud maa, kuhu saab rajada teise täismõõtmetega vutiväljaku. Lugu selle suure spordikompleksi sünnist on

hea näide, kuidas unistused ja plaanid samm-sammult täide lähevad.

Esimese tenniseväljaku ehitus Rene Buschi ema on pärit Saaremaalt, isa aga Venemaalt. Saksapärane perekonnanimi on pärit isapoolselt vanaisalt, kes oli baltisakslane. Kui Rene sündis, elas perekond Tallinnas Mustamäel. Isal oli aga unistus osta kuhugi saarele oma väike talu. Kuulutuse peale mindi Muhumaale Tamse külla, kus üks vanaproua müüski 700 rubla eest väikese maja. “Alguses oli üks hurtsik ja 600 ruutmeetrit maad, aga kui pärast Eesti taasiseseisvumist algas erastamine, saime teada, et siia juurde kuulub veel 24,5 hektarit maad,” jutustab Rene Busch. “Pärijaid vanaproual ei olnud ja me

ostsime selle maa kolmes jaos ära.” Alguses hariti isegi maad, et seda mitte käest lasta, anti kohalikele talumeestele söödavilja, renditi seda lambakasvatajatele ning kasvatati kartulit. Spordiväljakute peale ei mõeldud. Siis sai Rene Busch vigastuse, mis lõpetas ta karjääri. 27aastane noor mees hakkas treeneriks. Luges palju erialast, vaatas videoid. “Üks Vene treener kirjutas oma raamatus, et sa pole tõeline treener, kui pole oma kätega elu jooksul tenniseväljakut rajanud,” räägib Rene Busch. “See mõte mõjutas mind väga ja tundus olevat õige filosoofia. Istusin isaga nädalavahetusel Muhus hommikusöögilauas, kui rääkisin sellest talle. Ta tõusis püsti ja läks. Tuli tagasi – lähme! Viis mu õue, kus oli selline kõrgendik, ja jättis jälle ootama. 2015 DETSEMBER JALKA

39


muhumaa Tagasi tuli nelja vaiaga, mis on siiani alles! Isa lõi ühe vaia maa sisse ja hakkas astuma, küsides: mitu meetrit? Mul kogemusi polnud, jooksin tuppa, vaatasin Evald Kree tenniseraamatust ja ütlesin, et 36. Isa mõõtis ja ütles, et 35. Noh, hästi, sobib küll. Siis küsis isa: aga laius? Mina vastu: 18. Isa mõõtis ja sai 17. Läheb ka!” “Isa käis jälle ära, tuli ja viskas mulle labida ja hakkas kaevama,” jätkab Rene Busch. “Ta viskas alati mulle asju, öeldes, et tennisist peab oskama püüda. Vaatas minu poole: mis sa vahid – kaeva! Kohe esimese labidatäie juures sain korraga aru, et ma ehitangi oma esimest tenniseväljakut, ilma raha ja teadmisteta. Abiks oli isa usk ja toetus. Kui olime jupp aega kaevanud, küsisin: aga mida me kaevame? Isa ütles, et peame teada saama, kui palju siin pehmet maad on ja kui palju on vaja tuua täidet. Järgmisel nädalavahetusel tegime talgud: tuli seitse meest, kellega kaevasime edasi. Koguva karjäärist tõime 80 koormatäit täidet. Hakkasin süvenema tenniseväljaku ehitamise tehnoloogiasse. Mul oli tennisekursustel 44 last ja kursuse tasu oli 450 krooni. Panin 350 krooni kõrvale tenniseväljaku jaoks ja 100 krooni endale elamise jaoks. Ega ma teadnudki, kui palju see väljak maksma läheb, aga selline see algus oli.” Kirjeldatud algus oli 1999. aasta kevadel. Juba järgmisel aastal tulid Muhule esimesed Rene Buschi õpilased, nende seas praegune tipptennisist Jürgen Zopp. Vaheldumisi töötegemisega mängiti tennist. Kuna poistele Muhumaal meeldis, kasvas välja mõte laiendada majutusvõimalusi ja juba samal aastal toimus esimene Muhu Camp ehk tenniselaager.

Kolm hooldusvaba väljakut Esimesele väljakule järgnesid teised: vaid mõnekümne meetri kaugusel kohast, kus Rene kord isaga labida maa sisse lõi, on praegu üks jalgpalli kunstmuruga multifunktsionaalne väljak ning sealt veidi eemal kolm tennise kunstmuruga hooldusvaba väljakut. Nendegi sünniloo kohta on Renel rääkida oma lugu. “Olin üheksa-aastane poiss, nimetatud tenniseväljakute all olev maa kuulus veel kolhoosile ja seal karjatati loomi,” jutustab Rene. “Käisin loomi piilumas ja samal ajal tulin mõttele, et ümber karjamaa joostes saan ju trenni teha! Mõõtsin ära – kui läbisin kümme ringi, tuli kolm kilomeetrit kokku. Isale ütlesin, et mul on 40

JALKA DETSEMBER 2015

Aivar Pohlak: muljetavaldav! Rene Buschi entusiasm ja energia on muljetavaldavad, samuti tema võime liikuda edasi samm-sammult, muutes selliselt utoopilisena näiva unistuse reaalseks spordibaasiks. Samuti tervikpildi ja elu ees oleva vastutuse tunnetamine, mis torkas silma näiteks manalateele läinud isaga seotud tähenduste ja isa rolli rõhutamisega Krundi talu spordikeskuse tutvustamisel. Püüame omalt poolt toetada rajatud baasi üritustega ja loodame, et Rene Buschi loodu mõjub eeskujuna ja ei jää ainsaks väljastpoolt jalgpalli tulnud eraalgatuseks.

Rene Busch ja Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak Krundi talus.  Foto: Rene Buschi Tennisekool

Viis tenniseja kaks vutiväljakut, 50 voodikohta Praeguseks on Rene Buschi Muhumaa spordikeskuses viis hooldusvaba tenniseväljakut, üks täismõõtmetega ja üks väike jalgpalliväljak, üks väike korvpalliplats ning majakesed 50 voodikohaga. Rajamisel on golfiväljak ja vajaduse korral veel üks täismõõtmetega jalgpalliplats.

nüüd oma staadion, hakkan seal salatrenni tegema. Ja nüüd see ongi staadion, kus on üle 2000 lapse jooksnud, kusjuures mitte salaja, vaid ametlikult!” Rene räägib lõbusalt, kuidas nende tenniseväljakute ehitamisel lõid kaasa tema õpilased ja nüüd sai tema üle võtta oma isa kunagise rolli, visates lastele pihku labidad ja neile õpetlikult seletades, et kaevamise eesmärk on kindlaks teha, milline on pinnas ja kui palju tuleb täidet tuua. Koos teiste treeneritest talgulistega veeti killustikku ja väljakud said endale esiti Aserist toodud telliskivipuru. “Aga liivaväljakute pidamine on väga luksuslik värk,” selgitab Rene. “Naabrimees käis neid rullimas, kastmas ja joonimas. Kuue tunni töö kohta saad kolm tundi mängida.” Seejärel taotles Rene eurofondist raha, et teha liivakatte asemele hooldusvabast materjalist väljakud. Rahataotluse projekt oli 154 lehekülge paks. “Mina olen ju selline ameerikapärane müügimees, kes läheb ennast kiitma ja promoma,” räägib Rene lõbusa eneseirooniaga. “Kirjeldasin, mida kõike on siiamaani tehtud ja milleks taotletavat raha kasutaksin. Komisjon kuulas mu kenasti ära ja siis küsis üks proua: “Me saame aru, et tegemist on teie laagriga ja mida head te sellest toetusest saate, aga mis meie, muhumaalased, sellest saame?” Kui ma järgmisel aastal raha taotlesin, oli mul peas Muhu müts ning jutustasin, kuidas olen käinud Kuressaares tennisekursusi tegemas, et mul on kontaktid kehalise kasvatuse õpetajate ja koolidega ja Muhu lapsed saaksid minu väljakutel käia kehalise tunnis. Raha ma ikka ei saanud. Aga ütlesin, et ma pole solvunud, sest teen oma asja nagunii edasi ja järgmisel aastal tulen jälle. Kui kolmandal aastal läksin, oli minu kohta taustauuring tehtud ja mult küsiti juba uksel, kas ma tahan ikka oma projekti tutvustust teha, sest nad on juba ära otsustanud mulle raha anda, sest teavad, et ajan õiget asja. Tänavu oli kolmas hooaeg nendel hooldusvabadel väljakutel.”

Isa auks Viktor Cup Kolm aastat tagasi käisid Rene Buschi juures esimest korda Tabasalu PK noored jalgpallurid, kelle hulgas mängib ka Rene Buschi poeg, kel samuti nimeks Rene. Kui laager läbi sai, küsis vanem Rene Tabasalu PK treenerilt Kent Männikult,


muhumaa kuidas laager meeldis ja mis puudu oli. Männiku sõnul oli kõik vinge, aga muuhulgas ütles ta, et kui praegused kaheksaaastased poisid saavad kaksteist, on neil vaja täismõõtmetega väljakut. “Jäin mõtlema, vaatasin kõrvaloleva põllu peale ja ütlesin: okei, järgmiseks aastaks teen ära!” meenutab Rene Busch. “Kent istus bussi, mina lehvitasin neile järele ja nagu nad kurvi taha kadusid, helistasin kopamehele, kutsusin ta siia ja küsisin, kas sellest põllumaast on reaalne teha muruplats. Konsulteerisin asjatundjatega, käisin vaatamas Kuressaare ja Salme väljakuid. Lõpuks tõmbasin kamariku üles, silusin maad ja tõin 150 tonni mullatäidet. Külvasime väljaku sisepoole jalkamuruga ja välispoole spordimuruga. Väljaku pikkus on 105 ja laius 75 meetrit.” Tänavu oli väljak, mida saavad soovi korral kasutada kõik muhulased, teist aastat kasutuses ja järgmise aasta 27.–29. juulini toimub seal Muhu Cup 2004. ja 2007. aastal sündinud poistele ja tüdrukutele. See on 24.–27. juulini korraldatava Saaremaa Cupi jätkuturniir. Osalejad mahutab Rene Busch ära Muhumaa erinevatesse ööbimiskohtadesse. Kui vaja, ehitab ta juurde teisegi täismõõtmetega väljaku. Väiksemad lapsed saavad mängida ka tenniseväljakutel. “Mul on plaan korraldada järgmise aasta 19.–21. augustil isa auks noortele Viktor Cup – tennises olen selle juba teinud,” räägib Rene kolm aastat tagasi surnud ja Muhu kalmistule maetud isast,

kellega ta oli väga lähedane. “Tegime isaga siin 13 aastat koos laagreid, kus tema peal oli toitlustamine. Nüüd olen kolm aastat kõike seda teinud ilma temata ja minu suureks inspiratsiooniks olid Krundi sporditalu välja ehitades mu omad lapsed Gabriela ja Rene. Ma tahan kindlasti tänada Tabasalu JK treenereid Risto Sarapikku, Jüri Talu, Kent Männikut, Riho Pilli, Hendrik Nurklikku ja Martin Tšegodajevit, kes on treeninud ka minu lapsi. Mul on hea koostöö Nõmme Kalju treeneri Kristiina Allosega, kes aitab treenida minu tennisetüdrukuid.” Kõigi 16 laagriaasta jooksul on Muhumaalt läbi käinud 2500 last. Rene räägib, et näeb ka tulevikus end tegelemas kuni 15aastaste noorsportlastega. Et neile senisest veelgi enam pakkuda, on ta alustanud üheksarajalise golfiväljaku rajamist. “Minu juures on suvelaagris olnud ju ka laululapsed, kel on siin ideaalsed tingimused,” seletab Rene. “Õhtuti toimuvad koos spordilaagrilistega diskod või kontserdid. Tennises tahaksin siia tuua senisest enam Venemaa noori, kellele on Muhu olud kindlasti midagi erilist. Siin on käinud Moskva lapsi, kes on ahhetanud ja ohhetanud. Üks Pihkva tüdruk tuli kolmeks päevaks ja jäi kaheks nädalaks. Ühe võluna nimetas ta asjaolu, et siin on nii hea, pole vaja mobiiltelefoni! Loodus, kadakad, meri, suuri maju ja müra pole. See on suurepärane keskkond sportimiseks.”

Rene Busch koos poja Rene ja tütre Gabrielaga oma valduste taustal. Foto: Rene Buschi Tennisekool

Talvel elab Miamis Talvel elab Rene Busch kolm-neli kuud USAs Miamis, kus ta treenib samuti tennisiste, kellega käib igal õhtul kohalikus klubis jalgpallitreeningutel: “See on aeg, kus Muhumaa treeningukeskus saab ka spordist ja sportlastest puhata ja oma patareisid laadida. Tänapäeval ei pea ju ise igal pool füüsiliselt kohal olema. Ka mina ei pea aasta ringi ise Muhumaal olema, sest oma mõtetes ja hinges olen nagunii alati siin.”

Suvel 190 tundi niitmist Kui varem pidi Rene Busch niitma üht väikest vutiväljakut ning viie tenniseplatsi ja majakeste ümbruses, siis nüüd on lisandunud täismõõtmetega jalgpalliplats, alustatud golfiväljak ja tulevane võimalik uus vutiväljak. Kokku niitis Busch sel aastal 190 tundi. “Kogu maa-ala nõuab 14 tundi niitmist ja neli tundi trimmerdamist,” räägib Busch. “Teen kõike ise. Me isaga oleme eluaeg labida- ja vikatimehed olnud ja füüsiline töö on hea teraapia. Laagripäevadel tõusen sageli kell 5.30, hakkan kell kuus niitma, teen seda kaheksani, siis ajan pool üheksa lapsed üles ja kella üheksast algab neil laagripäev.”

Rene Buschi kõige esimene jalgpallisärk. Foto: Oliver Oli


minu 11

ui Jalka oli Mihhail Lotmanile sümboolse koosseisu põhitõed ette lugenud, lausus ta esimese asjana: “Jalgpall on minu jaoks liiga püha, et panna koosseisu mittejalgpallureid.” Tuntud poliitik ja humanitaarteadlane ei luisanud, ta jäi truuks ainult vutimeestele. Semiootiku unistuste meeskonnas on indiviidid teisejärgulised, tähtis on, et tiim töötaks kui õlis supelnud masinavärk. Seepärast jäi üheteistkümne seast välja ka tema arvates kõigi aegade parim jalgpallur, kes mahtus küll mehe võistkonna hirmuäratavale pingile. Tegime teadlasele tillukese erandi ning muutsime vahelduseks oma tavapärast formaati. Avaldame Mihhail Lotmani Jalkale saadetud kirja täies mahus. “Esiteks suhtusin ülesandesse täie tõsidusega ja panin kokku selle, mis on minu meelest parim võimalik jalgpallimeeskond. Teiseks lülitasin meeskonda vaid neid jalgpallureid, kelle mängu olen ise näinud. Seega need, kes mängisid enne 1966. aasta MMi, meeskonda ei mahu, nagu näiteks Ferenc Puskas ja Alfredo di Stefano. Kolmandaks lähtusin sellest, et see meeskond peaks olema võimeline koos mängima, ei hakanud väljakule saatma lihtsalt kõlavamaid nimesid. Minu jaoks on kõigi aegade parim jalgpallur Johan Cruyff, kuid paraku ei leidunud tema jaoks kohta põhikoosseisus. Cruyff on geniaalne mängija, omamoodi mängiv treener, kes võib samas üksi otsustada mängu saatuse. Kuid ta nõuab suurepärast ühistegevust tiimikaaslastega ning nii Ajaxis kui Barcas veetis ta enamiku treeninguajast sellega, et seletas täpselt igale meeskonnakaaslasele, kuhu ja mis olukorras peab ta liikuma ja mitte liikuma. Dream team’i puhul paraku sellist võimalust pole. Samal põhjusel ei lülitanud ma koosseisu ühtegi jalgpallurit viimaste aastate parimast koondisest Hispaaniast (Zubizarreta lõpetas oma karjääri tükk aega varem). 42

JALKA DETSEMBER 2015

Foto: Hendrik Osula/Delfi/Scanpix

Mihhail Lotmani 11: maailma parim väljas, staaride paraad sellegipoolest K

Gerd Müller Cristiano Ronaldo

Pele Lionel Messi

Andrea Pirlo

Bobby Charlton

Gennaro Gattuso Karl-Heinz Schnellinger

Franz Beckenbauer

Bobby Moore

Andoni Zubizarreta

Neljandaks, kõik sedalaadi meeskonnad on selgelt kallutatud rünnaku poolele ning kaitse jääb pahatihti unarusse. Nii on nii mõnigi kord, kui maailmakoondis mõne teise sellise koondise vastu mängib, lõppskooriks 8 : 6 vms, mis minu meelest ei ole kvaliteetse jalgpalli märk. Ka “minu koondis” on selgelt ründav, kuid tahan juhtida piisavat tähelepanu ka kaitsele. Viiendaks, taktikaline skeem on 3-1-3-3. Seletuseks nii palju, et puhas ründaja on vaid kesktormaja Müller, Ronaldo ja Pele mängivad veidi tagapool.” “Pingil: Lev Jašin, Gianluigi Buffon, Franco Baresi, Albert Šesternjov, Roberto Carlos, Florian Albert, Zinedine Zidane, Diego Maradona, Michael Laudrup, David Beckham, Michel Platini, Johan Cruyff, Gareth Bale, Uwe Seeler, Karl-Heinz Rummenigge, Eusebio. Treeneril, kelle pingil istuvad Cruyff, Jašin ja Seeler, võib olla uhke tunne!”


ümmargune täring

Täringuheitjate tuleproovis pani vastased kotti noor Kalju staar Aasta pole õige aasta ilma täringujalgpalli meistrivõistlusteta. Ka tänavu kogunesid õnnejumalaga kätt proovima kohalikud vutistaarid, fännid ning teised sulelised. Keda fortuuna soosis? LAURA MÄNG, Eesti Jalgpalli Liidu ametlik lauamängureporter Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Esiplaanil Flora kommertsdirektor Jaanus Pruuli (vasakul) ja Flora fänn Brandon Paimal. Foto: Lembit Peegel

Siim Kera (paremal) alistas Gert Kamsi (vasakul) 4 : 1.

N

agu kombeks saanud, vahetusid täringujalgpalli meistrivõistlustel rõõmukilked musta masendusega. Üks õnnestunud veeretus ning oled staar, üks ebaõnnestunud ning tahaks magada päev või paar. Seekordsed magnetid olid Flora kvartett koosseisus Gert Kams, Rauno Sappinen, Joseph Saliste ja Norbert Hurt ning Kalju trio Joel Lindpere, Tarmo Neemelo ja Erik Listmann. Meistermeeskonna hulgast pääses võistluste rekordarvu ehk 46 lauamängija

Anni Koppeli on seis laual tõsiseks teinud.

hulgast ainsana playoff’i Sappinen, kes kaotas veerandfinaalis hilisemale võitjale Listmannile skooriga 2 : 3. Nõmmekatest jõudis grupisõelast läbi ka Tarmo “Karu” Neemelo, kes ülipingeliste penaltite järel vandus alla turniiri lõpus triumfeerinud meeskonnakaaslasele. Erik Listmann tunnistas tšempioniks saanuna vana tõde. “Esimest korda mängides on õnn ikka algajate poolt,” andis Põlvast pärit noormees teada. “Mängu lõpuks sain ka reeglid selgeks. Tegelikult pidas minu

strateegia paika, selleks oli vastaste mängu lugemine, kasutasin oma kuuendat meelt ning tõrjusin selle abil vastaste pealelööke (naerab – toim.).” Finaalis alistas mees mullu kolmandana lõpetanud Marko Mäekivi, kellele sai saatuslikuks kiire mängutempo, talle on mokkamööda pigem aeglasem taktikaline pusimine. Mees on end vormis hoidnud sõprade seas peetavate kontrollturniiridega, mida ta seni veel võitnud pole! Kui tavapäraselt kuuleb 2015 DETSEMBER JALKA

43


ümmargune täring TULEMUSED ALATES VEERANDFINAALIDEST

Foto: Lembit Peegel

Veerandfinaalid Marcus Dartšašvili – Rootsi Kunn Marko Mäekivi – Marko Tandre Rait Talve – Mati Kesaväli Erik Listmann – Rauno Sappinen Poolfinaalid Marko Mäekivi – Marcus Dartšašvili Erik Listmann – Rait Talve 3.–4. koha mäng Marcus Dartšašvili – Rait Talve Finaal Erik Listmann – Marko Mäekivi

4:2 5:3 5:3 3:2 4:3 2:0 5:2 2:1

Joel Lindpere ja Gert Kams tõstavad täringujalgpallile pöialt.

meistrivõistlustelt kommentaare, kuidas täringujalgpall on õnnemäng, siis Mäekivi on valinud teise filosoofia. “Peaks olema õnnemäng, aga õnn soosib tugevamaid, statistika näitab, et pole väga õnnemäng,” jutustab mees, viidates kahele järjestikusele poodiumile. Finaal ise oli pingeline lõpuni, sinises vormis pallinud Listmann läks mängu avaminutitel juhtima, kuid Mäekivi suutis kiirelt viigistada. Seis püsis kohtumise viimaste hetkedeni, siis kasutas Listmann nurgalöögi abiga ära Mäekivi hetkelise meeltesegaduse ning äsas lõppskooriks 2 : 1!

Tiksumine on ohtlik Mullu oma täringujalgpalli debüüdil alagrupifaasi pidama jäänud Eesti päris vuti tänavune meister Rauno Sappinen läbis seekord esimese kadalipu ning jõudis väljalangemismängudele. Foto: Lembit Peegel

Joseph Saliste tähistab kordaminekut.

44

JALKA DETSEMBER 2015

PILK AJALUKKU Sporditähe turniiri võitjad 2003 Andres Oper 2004 Joel Lindpere 2005 Janno Kivisild 2006 Konstantin Vassiljev 2007 Kristi Leinus Senised Eesti meistrid 2008 Rootsi Kunn 2009 Aivar Pohlak 2010 Jaanus Nuutre 2011 Janar Toomet 2012 Patrik Saksus 2013 Meelis Kalda 2014 Indrek Nuume 2015 Erik Listmann

“Eks mul ole aasta jooksul vist armastuses vähem vedanud, seetõttu läks õnnemängus paremini,” muigas ta ning rääkis, kuidas veerandfinaali kaotus talle läbi oma silmade tundus. “Minu mängijaid tabasid vigastused ning olin

sunnitud tegema vahetusi.” Uut tunnet sai kogeda ka 2013. aasta pronksimees Siim Avi, kes on varasemal kolmel korral alati grupist läbi murdnud. Kahes mängus 2 : 0 eduseisust kaotusvalu tundma pidanud endine Piirissaare vallavanem tõdes, et õnnestunud mängu algus võib saada saatuslikuks. “Eduseisus hakkad niisama tiksuma ja ootad kohtumise lõppu, aga see on ohtlik nagu päris jalgpalliski,” sõnas ta. “Üks professor ütles kunagi, et ahv kukub puult, hobune perutab. Aga eks kaotused ole selleks, et hiljem võidurõõmu tunda.” Kes järgmine kord triumfi maitseb, selgub juba 12 kuu pärast. Siis saavad kõik huvilised teada, kas Erik Listmannist saab esimene täringujalgpallur, kes võidutseb turniiril kaks korda järjest. Samas pole võistluste ajaloos veel ükski mängija topeltmeistriks tulnud, nii et Kalju mehel on, mida tõestada. Foto: Lembit Peegel

Esikolmik: Marko Mäekivi (vasakul) vahetas mulluse pronksi hõbeda vastu, Erik Listmann keskel) meistrikarika ja kuldmedaliga ning Marcus Dartšašvili pronksiga.


TÄRINGUJALGPALL DICE FOOTBALL – ALSO IN ENGLISH:

inside this box is a board and instructions of extremely intresting board game of dice football. www.dicefootball.eu ® Schwede

UUES KUUES! LAUAMÄNG 7–99 AASTASTELE

„See mäng nõuab väga head väravavahi vaistu.“ Mart Poom,

Mängulaual pead mööda triblama ka Ragnar Klavanist, Konstantin Vassiljevist ja Tarmo Kingist!

Eesti kõigi aegade parim väravavaht


lugeja küsib

Kaitsemängijad saavad lähedal olla vastaste staaridele: Igor Morozov püüab peatada inglaste tähte Wayne Rooneyt (vasakul).

46

JALKA DETSEMBER 2015

Foto: Lembit Peegel


lugeja küsib

Igor Morozov:

juba esimeses trennis oli selge, et minust saab kaitsja “Ma pole ammu koondise juures olnud, ei ole keelepraktikat saanud,” muretseb Igor Morozov enne intervjuu algust oma lingvistiliste võimete pärast. Tänu lugejate erinevatele päringutele saab ta Ungari aja järgi kell kaheksa hommikul eesti keelt praktiseerida. Pole see sugugi roostes. Miks ta hümni laulab? Kuidas ta vutimängijast abikaasaga jalgpallist puhkab? Seda ja muud. Kohe nüüd. SIIM KERA

O

led hetkel klubita. Kuidas see sulle mõjub? Kas närveerid või võtad pigem vabalt? Kui tihti sa oma agendiga suhtled? (Toomas Ala, Võru) Ma ei saa öelda, et ma liiga palju närveerin, aga natuke ikka häirib. Jalgpallurite karjäär ei ole pikk ja tahaks, et mul oleks klubi olemas. Kuna praegu mingeid variante ei ole, siis teen trenni ja kogun vormi, et talvel klubi leida. Agendiga ikka suhtlen, ta annab teada, kas on pakkumisi või mingeid jutte. Eks praegu saangi rohkem aega oma abikaasaga veeta (Ungaris Budapesti Ferencvarose eest mängiv vutikoondislane Inna Zlidnis – toim.). Eestis käisin siis, kui naistekoondisel oli septembris kaks mängu (Serbia ja Inglismaaga – toim.), aga põhimõtteliselt olen kogu aeg Budapestis, mis on üks ilusamaid linnu üldse. Sinu abikaasa Inna Zlidnis mängib ka Ungaris jalgpalli. Kas oled andnud agendile juhised, et sinu uus klubi võiks olla Ungarist või naaberriikidest? (Martin Tuul, Mustamäe) Me oleme sellest rääkinud, see oleks suurepärane, kui ma leiaks Budapestist klubi. Teiste Ungari klubide kohta ei oska midagi öelda, seal jätab võibolla organisatoorne pool soovida. Budapest oleks hea, aga seda ei saa planeerida, kunagi ei tea, kus sa järgmisel päeval mängida võid. Mängijate turg on arenenud, pole lihtne uut klubi leida. Pead konkreetsele treenerile või klubile millegagi silma torkama. Mis on jalgpallurina sinu tugevused ja

nõrkused? (Maarja Nurm, Rakvere) Ise on oma plussidest ja miinustest raske rääkida. Plussiks pean peaga mängu ja mängulugemist. Nõrkuseid, mille kallal tööd teha, on. Füüsiline pool võiks parem olla, kiirus ka. Mis siin salata, alati tuleb tööd teha. Kui oled profijalgpallur, pead alati arenema.

KLUBI VS. KOONDIS

Kui tuleb kutse, siis annab klubi selle alati teada sellise pilguga, et jälle meie pallurit kutsutakse.

tean, et ta tuli tagasi Levadiasse, et olla koondisele kasulik ja aidata meeskonda nii palju, kui ta saab. Ma arvan, et Sergei võiks koondise eest veel kasvõi ühe mängu mängida, et kõik fännid saaksid teda toetada ja tänada, ta on Eesti jalgpalli üks legendidest. Ta ei saanud küll 100 mängu täis (ametlikuks lahkumismänguks vajalik kohtumiste arv – toim.), aga sümboolse lahkumismängu võiks ta siiski saada (intervjuu toimus oktoobris, ajal, mil polnud veel selge, milline on Pareiko roll novembrikuistes maavõistlustes – toim.).

Igor Morozov on ka Ukrainas sündinud tuntud ooperilaulja nimi. On teid kunagi sassi aetud, on sind kuhugi laulma kutsutud? (Igor, Kohtla-Järve) See on päris hea küsimus. Esimest korda kuulen midagi sellist, õnneks pole keegi minu poole sellise palvega pöördunud. Mina küll suur laulja ei ole, võibolla oskan, aga pole proovinud. Kes teab, äkki minu laulmine oleks teistele liig (naerab – toim.). Kui Innaga kuhugi sõidan ja autos laulma hakkan, siis ta keerab tavaliselt muusikat kõvemaks. Võibolla see näitab, et ma pole hea laulja.

Kas klubi on väga pahane, kui pallur saab koondise eest mängides vigastada? (Martin Mäeots, Keila) Ma arvan, et väga rõõmsad nad pole. Kui tuleb kutse, siis annab klubi selle alati teada sellise pilguga, et jälle kutsutakse meie pallurit. Eks nad ikka saavad aru, et sellest tõuseb klubi prestiiž, aga kui vigastada saad, siis on täiesti teine teema. Debrecenis sain kolm mängu mängida ja siis vigastasin end koondise juures (Läti mäng, august 2013 – toim.). Kui vigastusest taastudes uued koondisekutsed tulid, siis vaadati viltu ja küsiti, kas ma tahan kindlasti minna. Ütlesin, et muidugi tahan, Eesti on minu sünniriik.

Kuidas suhtud sellesse, et Sergei Pareiko oktoobrikuistes valikmängudes A-koondisse ei kuulunud? (Martin, Tallinn) Sergei on koondisele ja koondise mängijatele väga palju andnud. Tal on palju kogemust, ta on koondises selge autoriteet ja noorematele mängijatele kindlasti eeskujuks. Ma olen temaga rääkinud ja

Sinu naine on samuti jalgpallur. Kuidas te jalgpallist puhkate? Kas teil on mõned reeglid, näiteks et neljapäeval jalgpallist ei räägi? (Helena, Annelinn) (Naerab – toim.). See on päris hea küsimus. Jalgpall jääb meil alati teemaks, Inna naiskond töötab palju, neil on nädalas seitse trenni ja mäng, ei ole nii lihtne jalgpallist puhata. Võibolla mõni ei suhtu naistejalg2015 DETSEMBER JALKA

47


Sõbralik vestlus kohtumõistjaga.

palli tõsiselt, aga mina näen igapäevaselt, mis nad trennis teevad ja mis tase neil on. See on täiesti fantastiline, ma arvan, et nad teevad isegi mõnele profimeeskonnale silmad ette. Hetkel olengi mina üritanud Innal aidata jalkast puhata, kuna mul endal praegu klubi ei ole. Eks me käime näiteks jalutamas ja kinos. Milline on sinu unistuste klubi ja milline võiks olla klubi, kuhu reaalselt võiksid välja jõuda? ( Jaak, Põlva) Raske küsimus. Unistada võib ju suurelt, aga tuleb realistlik ka olla. Tahaks jõuda nii kaugele, kui võimalik on. Pean endale aru andma, et ma pean tööd tegema, ja kui tuleb hea võimalus, siis tuleb sellest kinni haarata ja seda kasutada. Nagu ma juba ütlesin, jalgpall on selline, et kunagi ei tea, mis pakkumine võib homme tulla ja kus sa järgmisel hooajal mängid. Kui sa oled jõudnud sellisele tasemele nagu Ragnar Klavan, siis sa võid mõelda, kas tahad minna teise tippliigasse või mitte. Kui sa veel sel tasemel pole, siis unistada võib, aga pead alati realistiks jääma. Nii Eestis kui Ungaris, kus sa viimati mängisid, on olnud viimasel ajal väga tugev teema pagulaste küsimus. Kas sina oled pagulaste poolt või vastu? (Mirjam Uus, Tallinn) Mulle sellised küsimused eriti ei meeldi. Ma ei jälgi poliitikat nii palju. Kuna oleme Budapestis abikaasaga pagulasi 48

JALKA DETSEMBER 2015

Igor Morozov vs. Arjen Robben (püsti). Näib, et meie mees on palli hollandlase haardeulatusest välja kupatanud.

oma silmaga näinud, siis ma küll väga hästi aru ei saanud, kelle või mille eest nad ära jooksevad. Olen näinud vaeseid perekondi, kes tõesti tahavad endale uues riigis uut võimalust, aga on ka palju noori töövõimelisi mehi. Kui neid siin palju oli, siis kõige meeldivam pilt see ei olnud. Neil on teine religioon, teised kombed, ma tõesti ei tea, kuidas see asi (pagulaste paigutamine – toim.) välja hakkab nägema. See on presidentide ja ministrite teema, mida nad peavad arutama.

UNGARI KEELEST

Ungari keel on üks maailma keerulisemaid, ma ei julge väga palju rääkida ka, sõnalõppe on nii palju, et ei tea, mida millal kasutada. Kas tuleb meelde mõni juhus, kui päike paistis silma ja jäid oma trahvikastis lolli olukorda? (Meelis, Saue) Hetkel midagi sellist ei meenu. Kui mängid vastu päikest, siis päike alati segab ja on oht, et võib midagi juhtuda, aga minuga pole midagi sellist juhtunud. Ma sain ühest intervjuust aru, et sa vist natuke oskad ungari keelt. Kuidas on lood soome keelega? (Sten, Helsingi) Soome keelega pole mul mingit kokkupuudet, üldse ei oska. Ungari keeles ma veel väga palju rääkida ei oska, lihtsatel teemadel saan vestelda ja klubikaaslas-

tega olen seda teinud. Aru saan palju rohkem! Ungari keel on üks maailma keerulisemaid, ma ei julge väga palju rääkida ka, sõnalõppe on nii palju, et ei tea, mida millal kasutada. See on tore, et kui üritad ungarlastega nende keeles rääkida, siis nad kohe kiidavad, et räägid nii hästi ja oled nii tubli. Mitu Flora mängijat on viimasel ajal maininud, et nemad ei mängiks kunagi Levadias. Kas sina endise Levadia mängijana liituksid FC Floraga? ( Joosep Kraav, Tartu) Arvatavasti mitte. Kui ma Levadiast lahkusin, siis oli mul Viktor Levadaga (Levadia president – toim.) vestlus. Ma ütlesin talle, et kui tagasi Eestisse tulen, siis ainult Levadiasse. Seda muidugi, kui ma olen veel piisavalt hea ja nad mind vajavad. Lahkusid 2013. aastal Varssavi Poloniast, sest klubi ei maksnud sulle palka. Kas nüüdseks oled oma palga kätte saanud? (Taavi, Pärnu) Pole saanud ja lootust enam ei ole, sest klubi läks täitsa pankrotti (uuesti loodud klubi mängib praegu Poola tugevuselt neljandas liigas – toim.). Vana presidendi vastu on praegu kohtus kriminaalasi. Mis teha, enam ma selle peale nii palju ei mõtle, see juhtus ammu. Tulid Debreceniga küll Ungari meistriks, kuid kokkuvõttes sa klubi põhimängijaks ei tõusnud. Kas see jäi


lugeja küsib

Foto: Lembit Peegel

ainult vigastuste taha või on seal veel mõni põhjus? (Ain, Saaremaa) Mind võeti Debreceni põhimeheks ja alguses mängisin hästi, aga siis läksin koondisse ja kahjuks sain Läti vastu mängides vigastada. Peale seda oli pikk paus, taastusin viis kuud ja ma ei tea, mis treeneri peas muutus, aga rohkem ta mind ei usaldanud. Ma ei olnud peale vigastust ka kõige paremas konditsioonis, võiks öelda, et taastumisprotsess polnud klubi poolt piisavalt kvaliteetne. Mulle anti võimalus end tõestada, aga ma ei olnud sellises vormis, et põhimängija koht tagasi võita. Oli ka väiksemaid vigastusi – kui kõik läks paremuse poole, siis tuli jälle mingi tagasilöök. Mida igatsed kõige rohkem koondise vaateväljast eemal olles? Kas koondisekaaslasi, oma fännide kaasaelamist staadionil või midagi muud? (Silver Tabo, Ülenurme) Igasuguseid asju igatsen. Koondises saab oma riiki esindada, koondises on väga-väga palju häid sõpru ja mängud tugevate vastastega. Alati on hea koondisse tulla, on hea atmosfäär ja head inimesed. Praegu tuleb neid mänge telekast vaadata ja kaasa elada. Tahaks nimekirjas sees olla, aga midagi ei saa teha, kui klubi pole. Kas sa poisina tahtsid saada ründajaks? (Ethel, Pärnu-Jaagupi) Huvitav, miks selline küsimus? Ei üt-

Igor ja abikaasa Inna nautimas kaunist Budapesti, taamal paistab Ungari esimese kuninga Püha Istvani monument.

leks, et mul oli suur soov saada ründajaks. Mu isa oli ka jalgpallur ja kaitsja. Jalgpall meeldis mulle juba lapsepõlves, sest isa võttis mind tihti endaga kaasa. Kohe esimesest trennist oli näha, et minust saab kaitsja. Kui lapsed tulevad esimest korda trenni, siis kõik jooksevad ringi ja tahavad palli väravasse saata. Ma olin ainuke, kes mõtles, et tore oleks, kui meile ei löödaks, olin rohkem oma värava ees. Oli selge, et minust saab kaitsja. Kui sain vanemaks, siis vahepeal mõtlesin, et ründaja on lihtsam olla, mängus ikka mõni võimalus tekib, tuleb lihtsalt ära lüüa. Hiljem tuli meelde, et mulle meeldib kaitsja olla. Kellega praegustest tuntud jalgpalluritest noorteklassis vihaseid omavahelisi mänge pidasid? (Taavi Teesalu, Jõgeva) Ütleme nii, et omavanustest väga hästi ei mäletagi, kellega oleks vihased vastasseisud olnud. Kui klubidest rääkida, siis Floraga heitlesime noorteklassides kogu aeg esikoha eest ja need olid alati viha täis mängud. Kas ma mäletan õigesti, et sa laulad enne koondisemängu Eesti hümni? Nii üldiselt: kas meie vene mängijatel on hümni laulmise puhul mingi sisemine tõrge? (Märt, Tallinn) Hümni laulmine on omamoodi teema. Igal mängijal on peas enda mõtted, kõik keskenduvad mängule eri viisil. Kui on

Foto: Erakogu

koondisemäng, siis alati laulan hümni kaasa, see aitab mul emotsiooni veelgi kõrgemale saada. On vale rääkida, et vene mängijatel on sisemine tõrge, iga mängija on Eesti koondise mängija ja annab platsil endast alati 100%, sest ta esindab oma riiki. Kui vaadata teisi koondisi, siis pole alati nii, et kõik mängijad laulavad hümni kaasa. Kõige tähtsam on see, kuidas võideldakse platsil riigi eest. Mida peaks keskkaitsja tegema, et saada sama heaks peapallide mängijaks kui Raio Piiroja? (Triinu, Pääsküla) Peab olema selline võitlusvaim nagu Raio Piirojal. Kedagi teist sellist pole ma veel näinud ei Poolas ega Ungaris. Ta on selline liidritüüp, kes oma võitlusvaimuga utsitab teisigi. Kui ma vaatan, kuidas ta iga hinna eest tahab võitu, siis enda sisemine tunne ei lase lihtsalt kõrvalt vaadata ja sunnib mind samamoodi endast rohkem kui 100% andma. Peab olema võitlusvaim, positsioonivalik, õige ajastamine, hea hüppevõime. Kõik peab olema, täpsemalt peaks Raio käest küsima. Meie rubriigis veel Raio käest küsida ei saa, aga jalgpallurite uurimise-puurimisega jätkame sellegipoolest. Järgmises numbris on lugejatega vastamisi Ken Kallaste. Pärast teda on kord koputada Mait Toomi õlale. Saada oma küsimused aadressile siim.kera@jalgpall.ee.

2015 DETSEMBER JALKA

49


treener

Jaanika K체ttim treenib K채ina lapsi Hiiumaal.

50

JALKA DETSEMBER 2015

Foto: Lembit Peegel


treener

Jaanika Küttim kasvatab Hiiumaal lapsi jalgpalliga Hiiumaal kaht poisterühma juhendav Jaanika Küttim pöörab tähelepanu tehnikale ja heale sportlikule käitumisele. Mängijana esindab Küttim esiliigas pallivat FC Kuressaaret. INDREK SCHWEDE

“J

algpall on minu jaoks Hiiumaal kogu aja olemas olnud,” räägib Emmastest pärit 27aastane Jaanika Küttim. “Kui Egon Tintse Tallinnasse läks, siis jäi tegevus natuke soiku.” Nüüd veereb jalkapall jälle hooga ja Jaanika Küttim on noortetreenerina üks hooandjaid. Ta on saanud hea kooli, sest on palju treeninud koos poistega. “Vend läks kuuesena jalgpallitrenni ja mina, temast aasta vanem, läksin järele,” selgitab Jaanika. “Poisid ja tüdrukud käisidki meil Emmastes koos trennis. Pärast põhikooli jätkasin trennis koos poiste ja meestega, enamasti olin ainuke tüdruk meeste keskel. Armu mulle selles seltskonnas ei antud. Pidin palju pingutama, et olla võrdsel tasemel, et nende trennitempot mitte alla viia. Jalgpalli koha pealt oli sellest palju kasu. Poistemeeste jalgpall on kiirem ja tehnilisem. Tehnilistes elementides olid nad ikkagi paremad, mis julgustas mindki, ka mu reaktsioonikiirus ja olukordadele reageerimine muutus kindlasti paremaks.” Jaanika Küttim tunnistab, et pärast treener Egon Tintse lahkumist Tallinna ei tulnud tal mõttessegi mandrile tulla, et jalgpallis kõrgemale püüelda: “Tundus absurdne tulla Tallinnasse jalgpalli pärast. Kui oleks olnud treener ja naiskond, kellega mängida, siis kes teab.” Praegu mängib neiu FC Kuressaare eest, kuid vigastuste ja töö tõttu Hiiumaal pole ta saanud naiskonda piisavalt aidata.

Tehnika ja õiged põhimõtted Esimese treenerikogemuse sai Jaanika Küttim 2012. aastal, kui juhendas rahvaliigavõistkonda ja oli alates järgmisest aastast treenerina ametis MTÜs

Hiiumaa Jalgpall. Tänavu sügisest on tal aga kaks poisterühma Käinas: 4–6aastased lasteaialapsed ning 1.–4. klassi lapsed. “Viisin teate lasteaeda ja vestlesin seejärel vanematega, kelle eelhäälestus oli väga hea,” räägib Jaanika Küttim. “Kooligrupp tekkis niimoodi, et lapsevanemad ise helistasid ja tahtsid, et hakkaksin nende lapsi treenima.”

POLE SUURI EESMÄRKE

Kui endale suured sihid seada, siis läheb asi käest ära, sest hakkad liiga palju eesmärkidele mõtlema ja tegemise kvaliteet kaob ära. Mõistagi on treeningud väikestega mängulised. Pool tegevust käib ilma pallita. Jaanika ütleb, et trenni juurde kuulub ka rääkimine ja arutamine, et arendada väikeste mõttemaailma. Palliga treenides pöörab ta palju tähelepanu tehnikale, sest seda saab omandada just selles eas. Kuid talle on tähtis ka õige käitumine väljakul ja elus. Juhendades püüab ta olla nendega samal tasemel ja kindlasti anda isiklikku eeskuju. “Selle isikliku eeskuju andmisega juhtus niimoodi, et jäin poes vahele pitsaostmisega,” naerab Jaanika. “Olin väikestele rääkinud tervislikust toitumisest ja sellest, et rämpstoit pole kasulik, ja siis astusin poest välja, väike pitsatükike käes – otse sülle ühele oma õpilasele. Sain temalt tõrelda.” Õpilaste kasvatamisel on Jaanikal treenerina oma osa. Tal on hea kogemus, kuidas kohaliku kooli õpetajad

vahel temaga mõne õpilase toimetulekut arutavad ja on teinud ettepaneku jalgpalli kaudu mõnda õpilast premeerida. Treenerina rahvaliiga Eesti Jalgpalli Liidu C-litsentsi saanud ja UEFA B-litsentsi lõpetav Jaanika tunnistab, et oleks meeldiv, kui tema käe alt sirguks mõni tippmängija, kuid see pole eesmärk, mille nimel ta töötab. “Eesmärk on neid kahte rühma kasvatada ja kui nad koos püsivad, siis nendega kuhugi jõuda,” selgitab ta. “Kui endale suured sihid seada, siis läheb asi käest ära, sest hakkad liiga palju eesmärkidele mõtlema ja tegemise kvaliteet kaob ära.” Jaanika jääb mõtlema küsimuse peale, mis teda jalgpalli juures on hoidnud. Ta on tegelenud ka kergejõustikuga ja olnud edukas ratsutamises – herdelgalopis on neiu Hiiumaa meistriks tulnud ja tal on praegugi kaks hobust. “Eks see jalgpalli juurde jäämine on väikese koha värk,” arvab Jaanika. “Mida enamik tegi, hakkasid teised ka tegema. Jalgpall on võistkondlik, ei saa lihtsalt selga pöörata ja ära minna, sest siis jätad teised hätta. Mul on sellepärast ka raske Kuressaares mängida, et ma ei saa neid nii palju aidata, kui peaksin. Ei taha naiskonda alt vedada, süda valutab.” Oma venna ja kunagise pundiga, kellega Jaanika alustas, mängib ta siiani rahvaliigas koos ja igal kolmapäeval käib kolm-neli naist ja kümmekond meest lihtsalt koos oma lõbuks mängimas. “Vahel tulen neilt mängudelt tagasi nagu sõjast,” naerab Jaanika. “Nagu kunagi ammu, ei tehta tüdrukutele ka nüüd hinnaalandust.” 2015 DETSEMBER JALKA

51


klubi lood

Bulgaaria ööilmutus tõi külmapealinna värsket vutiverd Hooaja eel küsis FC Jõgeva Wolves ühisrahastamise abil krõbisevat, et IV liigas Vooremaa võsavillemite muskleid näidata. Kuidas neil läks? Mis side on neil kriimsilmadega? Milliseid soovitusi on neil jagada teistele liigadebüüdist unistavatele satsidele?

Logo autor on meeskonna väravavaht Ander Kallo, kes kujundab muuseas ka klubi mänguplakateid. Logo luues ta juhtnööre ei saanud, Kallole anti vabad käed ning klubi oli tulemusega rahul.

SIIM KERA

52

JALKA DETSEMBER 2015

Foto: Sandra Võsaste

Järjekordne viktoriiniküsimus: kui palju on Eestis jalgpalliklubisid, mis on oma ideealge saanud Bulgaariast? Üks vähemalt. Vahetusüliõpilasena roosiõli ja kuldsete liivade maal aega veetnud FC Jõgeva Wolvesi eestvedajale Kervin Kullile kargas mulluse maikuu öösel pähe vaimusähvatus. “Und mul ei olnud ja hakkasin mõtlema, et Jõgeva Nooruses (Jõgeva SK Noorus 96 mängib II liigas – toim.) ei saa kõik huvilised platsile,” jutustab noormees, kuidas klubi Teise Bulgaaria tsaaririigi ajaloolises pealinnas Veliko Tarnovos idanema hakkas. “Järgmisel päeval tegin Facebookis grupi, kirjutasin sinna oma idee ja õhtuks oli 20 huvilist olemas. Eks ma olin terve elu jalgpallipisikuga olnud, aga sealt sain tõuke juurde, seal mängib iga suvaline väike poiss, mustlased mängivad 15 tundi päevas jalkat ja midagi muud ei tee. Osalesin ka sealses ülikooliliigas, mõned tulid näiteks teksade ja suvaliste riietega platsile. Ma tahan samuti kõik huvilised vastu võtta, kellelegi kätt ette ei pane. Praegu tuleb inimesi kogu aeg juurde ja ma ei teagi, kust nad tulevad. Ega tulemused polegi meile väga prioriteet.” Võiks arvata, et Balkani poolsaarel ilmavalgust näinud klubi nimevalikut saadab säärane põnev taustalugu, kuid ei. Siin oli asi veidi lihtsakoelisem. Nimelt korraldati Facebooki küsitlus ja kuigi variante oli veelgi, näiteks Tiigrid,

siis demokraatia õiglane jäse suunas end Huntide poole. Kui meeskonna kapten Stenver Kleimann-Leimann mainib, et talle ei sümboliseeri see nimi suurt midagi, siis Miina Härma gümnaasiumi 12. klassis õppiva Jõgeva jalgpalluri Andrei Zevakini sõnul on Wolvesil oma selge tähendus olemas. “Hundid on võitlejad, Kervin on ise ka suur võitleja, ta üritab klubi väikeses kohas täiesti nullist üles ehitada,” arutleb noormees. “Hundid on võitlejad ja meie võitlus kestab aastaid, see pole nii, et tuleme ja teeme. Õpime veel ja küll siis võtame oma võidud.”

Vaja minijuhatust?

Huntide kapten Stenver Kleimann-Leimann (esiplaanil) on veendunud, et järgmisel aastal mängib Wolves edukamalt.

Nooruk viitab Wolvesi IV liiga debüütaastale, lõuna tsoonis tuli Jõgeva spordihuvilistel leppida viimase, kümnenda koha ja vaid kuue punktiga. 18 kohtumisest võideti kõigest paar ning neistki üks tänu sellele, et Tartu JK Taara kasutas ülesandmata jalgpallurit. Mänguliselt saadi ainuke triumf 13. septembril, mil alistati FC Elva II tulemusega 5 : 3. Kaunilt keerulise hooaja põhipõhjuseks mängijate noorus, Wolvesi keskmine vanus oli olenevalt mängust 19.–20. eluaasta vahel. Kleimann-Leimanni sõnul oli aasta alguses probleeme ka matši algustega, nii löödi esimeses kolmes kohtumises Jõgeva vastu avavärav juba enne kümnendat minutit. Kiuslikust reaalsusest hooli-


klubi lood Foto: FC Jõgeva Wolves

Foto: Henri Sutting

Klubi vägedejuhataja Kervin Kull näeb päevast päeva vaeva, et Wolvesi samm oleks sirge.

mata saadi raskustest üle ja igas voorus suudeti 11 meest platsile saata. Tulevastele debütantidele on neil kamaluga soovitusi. Klubijuht Kervin Kull on aastaga saanud sotti, kui palju aega võtab ühe IV liiga tiimi haldamine. “Kõige olulisem on see, et kui klubi juba välja paned, siis pead olema asjas 24/7 sees,” on Tallinna ülikoolis noorsootööd õppiv mees kindel. “Sa pead ajama inimesi kokku, muretsema transporti, tegelema rahaga, liigat ei saa mängima minna suhtumisega, et küll me mehed kokku saame. Me ei läinud kunagi vähemuses mängule, aga selleks peab kogu aeg inimesi meelitama ja pinda käima, et tulge-tulge. Meie probleem on see, et meil oleks vaja väljastpoolt pärit treenerit, aga lähiümbrusest pole kedagi võtta ja kuigi Tartust pakuti variante, siis pole meil raha, et sealt kedagi palgata.” Wolvesi särgis möödunud hooajal kuus kolli tagunud ning klubi teravaim

väravakütt olnud Kleimann-Leimann tõdeb, et kindlasti ei tasu esimesel aastal loota, et kohe hakatakse liigavõidu peale mängima. “Kui on täiesti uus sats ja vennad kuskilt kokku kraabitud, siis tuleb need kaotused vastu võtta,” seletab Jõgevamaa gümnaasiumi abiturient. “Ei tohi kordagi maha laskuda, peab aina edasi minema, kuskilt peab ju alustama. Pärast esimesi kaotusi oli küll nii, et arvati, et mõttetu ja miks me üldse proovime, aga me tegime trenni ja saime aru, et meil on potentsiaali. Isegi kui saame 0 : 10 pähe, fänne on meil palju ning järgmisel aastal läheb meil kindlasti paremini, enam halvemaks ei saa minna.” Meeskonna asjaajamistega Kervin Kulli aidanud Andrei Zevakin soovitab uutel tulijatel paika panna kindel plaan. “Kõik peab plaanipäraselt kirjas olema, kõige parem oleks, kui tiimil oleks oma minijuhatus,” arutab ta. “Kõik peavad teadma, mis on nende ülesanne,

POOLPROFID JA POLITSEI Usu või ära usu, aga tinglikult võib IV liiga lõuna tsooni viimasena lõpetanud FC Jõgeva Wolvesi kutsuda ka poolprofessionaalseks klubiks. Vähemalt mängijatele meeldib sel teemal lõõpida. Klubi boss Kervin Kull seletab asja lahti. “Meil käis möödunud hooajal kolm-neli poissi Tallinnast mängudel,” alustab ta. “Maksin neile ühe otsa sõidu kinni ja diil oli selline, et kui löövad värava, siis maksan tagasisõidu ka kinni. Seda omast taskust, mitte klubi raha eest. Veidi kulukaks läks, aga see motiveeris neid kõvasti.” Kuna Huntide koosseis on verinoor, siis valmistab alatihti peavalu transpordiküsimus. Kust saada masinaid, millega matšidele vurada? Klubi kapten Stenver Kleimann-Leimann jutustab, et vajaduse korral küsib Kervin meeskonna poolehoidjate käest abi. Mingi variant nuputatakse alati välja. Peaaegu alati. “Käisime kahe autoga Tartus mängul või turniiril ja kui tulime Tartust tagasi, siis tuli üks võistkonnakaaslane ka meiega tagasi,” meenutab ta juhtunud seika. “Eks siis olime kuuekesi autos ning muidugi jäime politseile vahele ja saime trahvi.”

Vahet pole, et IV liiga, klubi autasustab iga kuu parimat pallurit väärt karikaga! Augustikuu osavaim oli Andrei Zevakin.

siis ei tohiks probleeme tulla. Oma kogemuse järgi ütlen, et kui hakkasime katsetama, et anname kellelegi teatud rolli, siis hakkasid asjad ülesmäge minema.” Tuleval hooajal on näha, kas Wolvesi nooruslik hundikutsikaentusiasm saab jätku või väsitab talv vutisusid ära. Lumekuudel plaanitakse end igatahes vormis hoida saalijalgpalli rahvaliigas ja avalöögi saavas Tartu Grandliigas.

TURNIIRID TRADITSIOONIKS Värskel klubil pole loorbereid, millel puhata, seetõttu ei saa Jõgeva Wolves end selle kuulsa põõsaspuu peal lõdvaks lasta. Nähakse hoopis kõvasti vaeva, et traditsioone luua. Nii leiab tuleva aasta alguseski aset järjekorras teine saalijalgpalliturniir Winter Cup (“Pole veel võistlust välja kuulutanud, aga järjekord juba ukse taga,” kommenteerib Kervin Kull), suvel korraldati esimene Summer Cup, mis toimus Kuremaa puuriväljakul. Peale selle on saanud tavaks, et iga kuu valivad klubi jalgpallurid anonüümselt kuu parima mängija, kes saab uhke karika, mille on välja pannud sponsor Särka Sport.

2015 DETSEMBER JALKA

53


expert liiga

Pärnu Jalgpalliklubi naiskond kindlalt troonil Ei aita ussi- ega püssirohi – Eesti naiste jalgpallimeistriks tuli ettearvatult Pärnu JK. Kahvatumad medalid jäävad ikka ja jälle konkurentide jagada. ALVER KIVI

V

iimased kuus aastat troonil püsinud Pärnu JK ülekaal on olnud suur, sest konkurente on edestatud enam kui kümne punktiga ja teist hooaega järjest tunnistati liigamängudes vaid võite, mida on neil nüüd kirjas 40 järjestikust. Ühest küljest on need muljetavaldavad numbrid, teisest küljest pisut nega-

tiivsed, sest selline ühe võistkonna suur ülekaal lahjendab liigasisest konkurentsi ja vähendab huvi meistrivõistluste vastu pealtvaatajate hulgas. “Ei tea, mida tegema peaks, et ei oleks nii,” on ka Pärnu JK treener Jüri Saar pisut nõutu. “Meie anname endast alati maksimumi, kuigi teinekord on seda liiga nõrkade vastaste vastu raske teha. Tugevaid mänge jääb Foto: Lembit Peegel tõesti väheks ja see annab meil tunda Meistrite liigas, kus jääme konkurentidele just kiiruses alla.” Samas tunnistab Jüri Saar, et tema naiskond ei ole kindlasti liiga tugev, aga ta ei ütle ka, et teised oleks liiga nõrgad. “Oleme sellele palju mõelnud ja ühest vastust ei ole,” tõdeb ta, kuid toob edu põhjustena välja tasemel mängijad ja Tallinnas harjutavat rühma juhendava abitreeneri Jüri Talu hea töö. Vaatamata sellele, et võistkonnast lahkusid Ave Pajo ja Olga Ivanova, on Pärnul jätkuvalt ühtlane pikk pink, noorte ja kogenud mängijate hea sümbioos, kus on alati Pärnu JL (valges) ja Flora (rohelises) olid juba viiendat aastat muutumatus järjestuses meie võimalus kedagi esipaar naiste meistrisarjas. pingilt võtta. 54

JALKA DETSEMBER 2015

Jüri Saare hinnangul on Elis Meetua jätkuvalt Eesti parim väravavaht ja ründaja Anastassia Morkovkina suudab end rasketel hetkedel alati kokku võtta. Väärt täiendus on Merily Toom. Kuid ideaalne pole ka Pärnu JK naiskond. Peatreener toob peamise puudujäägina välja selle, et endist viisi ei tehta koos trenni. “Suvel enne Meistrite liiga mänge saame küll kokku ja see on väga kasulik,” lausub ta. “Aga võibolla on ka hea, kui nii palju omavahel koos ei olda, siis ei jõuta üksteisest tüdineda ja kokku saadakse rõõmuga.”

Konkurendid otsivad enesekindlust Juba viiendat aastat järjest tuli hõbemedalile Tallinna FC Flora. Naiskonna peatreener Marko Kõiv ei oska välja tuua täpset põhjust, miks liiga valitsejale vastu ei saada, kuid tõdeb, et kõik on kinni pisiasjades. “Pärnu naiskond mängib väga enesekindlalt ja nad löövad oma võimalused ära. Nende koosseis on läbi aastate püsinud stabiilne, teistes naiskondades on liikumised suuremad,” märgib ta. “Ega Pärnu naised ei ole võitmatud ja võimalused on kõigil, sest asi on kinni nüanssides. Teistele on kohati enesekindlust juurde vaja, sest just sellega on nad seni konkurendid üle mänginud.” Kuidas maitseb valitsejannade alistamine, tundsid FC Flora naised hooajaeelsel turniiril, kui neil õnnestus Pärnut korra ka võita. Seepärast oli naiskond valmis ka kuldmedali nimel võitlema. “Ega muude mõtetega kui meistritiitel ei saagi mängima hakata,” tunnistab Marko Kõiv. “Paraku kui algasid meistrivõistlused, siis kaotasime jälle Pärnule ja mängijate enesekindlus langes. Aga võimalus tekib, kui endast alati sada protsenti anda, kuigi võibolla on Pärnu vastu meil väike aukartus siiski olemas.” Jüri Saare sõnul võib suur edu turniiritabelis ja võidult võidule sammumine muidugi muuta mängijad pisut hooletuks ja liialt enesekindlaks, kuid Pärnu naiskonda motiveerida endast väljakul kõike andma ei olnud siiski vaja. “Mängijatel oli tahtmine ja soov endal olemas, mina pidin rohkem pingeid maha võtma. Aga viimases mängus Flora võitmise järel said kõik positiivse emotsiooni,” räägib tiitlivõidu sepistaja.


expert liiga Tänavu liigas viienda koha saanud Tartu SK 10 Premium on otsinud konkurentsis püsimiseks erinevaid võimalusi. Kuna ainult oma klubi mängijatega välja ei vea, siis on otsitud koostöövõimalusi teistega. Kui mullu moodustati ühisnaiskond Valga Warrioriga, siis tänavu leiti partner Kohtla-Järve JK Järve näol.

Kui üksi ei jõua, siis kahasse “Kui eelmisel aastal oli see projekt õhku täis kirjutatud ja seisis vaid lubadustel, siis seekord olid taga reaalsed inimesed ja koostöö sujus,” räägib SK 10 Premium juht Kalev Kajak, lisades, et mõlemad pooled pidasid oma lubadustest kinni. “Näeme sellises koostöös võimalust, sest väiksematel klubidel lihtsalt ei jagu mängijaid. Ühine tegutsemine aitab olla pildil ja annab võimaluse mängida.” Kalev Kajak peab eelnevat arvestades viiendat kohta tubliks saavutuseks, kuigi pisut on hinges see, et ega neljas kohtki võimatu polnud. “Näitasime oma mängudega, et oleme selleks võimelised,” leiab ta. See, et kokku saadi ainult mängudeks ja ühiseid treeninguid ei olnud, polnud Kalev Kajaku hinnangul probleem, sest ta tundis JK Järve mängijaid juba noorteklassidest. Tüdrukud said omavahel hästi läbi ning keelebarjääri eesti ja vene tüdrukute vahel ei olnud.

Noortekoondisel esimesed edusammud Ka kõige suuremad skeptikud peavad tänavu tunnistama, et esimest korda kaks võitu ning ühe viigi teeninud ja kümme väravat löönud Noortekoondise hooaja võib lugeda kordaläinuks. Võistkonna treener Katrin Kaarna aga märgib, et selle projekti juures on tulemus viimane asi, mida vaadata.

Grete Daut oli Expert liigas Noortekoondise kapten ja tahab saada profipalluriks.

Foto: Lembit Peegel

GRETE DAUT: NOORTEKOONDIS LISAB ENESEKINDLUST Noortekoondise kapten, Saku Sportingusse kuuluv 15aastane Grete Daut tunnistab, et ei osanud hooaja eel midagi oodata, küll aga oli põnevil, sest ei teadnud, mis saama hakkab. “Ma polnud kunagi varem nii kõrgel tasemel ja naiste vastu mänginud,” märgib neiu. “Nüüd võib öelda, et ma ei oodanud nii suureskoorilisi mänge ja selline tasemevahe oli minu jaoks üllatus. Aga see ei mõjunud enesehinnangule negatiivselt, sest me teadsime, et mängime kogemuste saamiseks ja oma oskuste parandamiseks.” Grete Dauti sõnul õppis ta võistkonna kaptenina väljakul suhtlemist, sest tegu oli mängijatega, keda ta varem ei tundnud. Sportlikult lisas ta vastupidavust ja õppis erinevates olukordades kiiremini reageerima. “Järgmisel aastal tahan kindlasti jälle mängida,” lausub Grete Daut, kes tahab saada profijalgpalluriks.

“Oluline on, kuidas neiud liigaga kohanesid ja aastaga arenesid,” tunnistab ta. “Samas teenitud seitse punkti ja löödud väravate arv seda näitavad ning need tüdrukud, kes kaasa lõid, said kindlasti positiivse laengu.” Katrin Kaarna sõnul tuli mängijatel eeskätt kohaneda mängutempo ja kiirusega ning 90minutilise mänguajaga. Seni olid nad harjunud mängima 80 minutit ja just hooaja esimeses pooles andis see eriti tunda.

Lõpus väsimust enam nii palju näha ei olnud. Juurde pandi ka individuaalselt, taktikaliselt ja võistkondlikult. Tugevama vastasega mängides arenetakse ikkagi kiiremini. “Arvan, et ega rohkem ei saa neilt välja pigistada ja eks järgmised sammud tuleb teha juba tulevastel hooaegadel,” leiab treener. “Oleks hea, kui me saaks enne mänge ka koos harjutada ja treenida, paraku ei ole meil sellist võimalust olnud.”


premium liiga

Flora triumfi tõid ümbersünd ja ausus Palju õnne, Tallinna FC Flora! Rohevalgete mängijad saavad mõneaastase pausi järel taas magama minna teadmisega, et nad on Eesti vutikuningad. Veel augustikuus oli tunne, et Flora lips on läbi, kuid vaat et imelise lõpuspurdiga lükati konkurendid teelt. Palusime nii asjaosalistel kui kõrvaltvaatajatel kirjeldada teekonda tiitlini. SIIM KERA

“Ü

mmargune mänguplaan, tundus, et puudub plaan B, mängisime kogu aeg oma stiili, aga saime suurte käest tappa,” meenutab hooaja kibedamaid momente fännirühmituse Viies Sektor eestvedaja Brandon Paimal. “Suvel tundus, et läheb jälle see hooaeg käest, kogu aeg üritati palliga väravasse joosta, aga olulistes mängudes see edu ei toonud.” Tõesti, juulis ning augustis tabas Florat tilluke mõõn, järjest viigistati nii Tallinna FC Levadia kui Tallinna FC Infonetiga ning kuigi JK Sillamäe Kalevi alistamisega saadi hetkeks ree peale tagasi, oli 8. augusti kodukaotus JK Narva Transile siiski hapuks kirsiks kibedal tordil. Selle tagajärjel jäi Flora 23 kohtumise järel liidripositsioonil olevast Nõmme Kalju FCst kuue punkti kaugusele. Pinged olid tuntavad, toetajad olid rahulolematud ning sügavale enda

sisse pidid kaema treenerid ja mängijad. Kaotus piirilinna vutimeestele osutus aga hädavajalikuks hoobiks, pärast seda kohtumist võideti 12 matši järjest (alles hooaja viimases matšis tunti taas kaotuskibedust) ning kindlustati klubi ajaloo kümnes meistritiitel. Viimati 2011. aastal tšempioniks kroonitud FC Flora peatreener Norbert Hurt toob välja, et pärast üht kehvale mängupildile järgnenud kriisikoosolekut leidis ta enese seest uut hingamist. “Ma muutusin nõudlikumaks, pigem isegi ausamaks, ütlesime treeneritega mängijatele otse välja, mida muuta vaja on, ja hakkasime kohe probleeme lahendama,” räägib Hurt. “Koos väravavahtide treeneri Aiko Orgla ja abitreeneri Jürgen Henniga oleme mängijatele oma sõnade kinnituseks toonud palju videoanalüüsi, et poleks sõna sõna vastu, vaid

Joonas Tamm oranžikarva Flora särgis Tammeka trio vahel väravale löömas.

pilt silme ees. Näitame mängijatele, et üritame neid aidata, ja toome välja nüansse, mida neile esmapilgul võibolla ei meeldi teada saada. Me ei otsinud süüdlasi, vaid hakkasime koos mängijatega asju lahendama. Mängijates leidsime külgi, mida nad saavad näiteks ise trenni lõppedes parandada. Pärast meeskonnatreeninguid hakkasid mängijad oma nüanssidega spetsiifiliselt tööd tegema. Jah, ma õppisin enda jaoks just seda poolt, et tuleb iseenda vastu aus olla. Mõistsin, Foto: Lembit Peegel

Ka Flora V Sektor sai järgmiseks aastaks teise kupu oma särgile.

56

JALKA DETSEMBER 2015

Foto: Lembit Peegel

Igor Prins: euromängud väsitavad meie klubisid.


premium liiga FLORA‒LEVADIA NUMBREID Viskame järjekordse hooaja lõpu puhul väikese pilgu FC Flora ja FC Levadia pingelise vastasseisu numbritesse läbi ajaloo. Info pärineb Mati Kesaväli statistikavaramust. • Tallinna FC Flora ja Tallinna FC Levadia on alates 1999. aastast kohtunud kõrgliigas 68 korda. Levadia on võitnud 33 kohtumist, Flora 16 ja viiki on mängitud 19 korda, väravate vahe on 102 : 74 Levadia kasuks. • Ühel hooajal on kõik neli kohtumist võitnud: Flora (2001, 2003), Levadia (2009, 2013). • Järjestikused kaotuseta mängud: Levadia 15 (20.03.2012‒27.07.2015). Flora 6 (05.06.2002‒05.10.2003). • Kõige rohkemates Flora‒Levadia matšides osalenud jalgpallurid. Flora poolelt: Teet Allas (30), Gert Kams (29), Martin Reim (27). Levadia poolelt: Vitali Leitan (43), Konstantin Nahk (37), Andrei Kalimullin (37). Mõlema klubi eest mängides on kõige rohkemates derby’des osalenud Martin Kaalma (kokku 29: Flora 18, Levadia 11). • Noorim mängija: Levadia: 16 a. 4 k. 18 p. Marten Saarlas, 16.08.2011 Flora‒ Levadia 0 : 1, A. Le Coq Arena. Flora: 17 a. 1 k. 12 p. Joonas Tamm, 14.03.2009 Flora‒Levadia 1 : 3, Sportland Arena. Foto: Lembit Peegel

et pean olema julgem, et mängijateni kriitikat viia.” Seepeale ei saanud jätta küsimata, kas Hurt oli varem arg treener? Mees ütleb, et “arg” on vale sõna, ning laskub täpsemasse seletusse. “Pedagoogiliselt ei olnud mul selge, mis piirini ma võin mängija õpetusse sekkuda, olin ise pigem vaatleja kui see, kes käitub,” sõnab Tartust pärit juhendaja. “Ühiskonnas räägitakse palju vabakasvatusest ja kuidas kasvatama peab, reaalses elus pead õige piiri leidma. Jalgpallis on selline kuvand, et treenerite seas on palju karjumist, selle seest oli raske eeskuju leida ja pidin selle tee ise läbi käima.”

Teised lati alt läbi? Aasta vältel sai palju tähelepanu niinimetatud Flora noorte ja teiste klubide koondislaste vastasseis. Kalju krabas endale Joel Lindpere ja Ats

Purje, Levadia näiteks Sergei Pareiko, Siim Lutsu, Kaimar Saagi ning hooaja keskel ka Igor Subbotini ning Tarmo Kingi. Kuigi teada-tuntud klišee tõdeb, et nimed ei mängi, siis olgem ausad, hooaja eel kaldus favoriidikoorem kahe teise pealinna suurklubi õlule. Endise Kalju peatreeneri Igor Prinsi sõnul vangerdasid nõmmekad liialt palju. “Kaljul algas hooaeg hästi, pärast esimest ringi olid kõigil käed püsti,” tuletab kogenud juhendaja Prins meelde, kuidas Kalju suutis esimeses üheksas kohtumises platsilt võitjana lahkuda. “Teises ringis said nad viis kaotust ja see pani väikese paugu, oma koosseisumuudatustega muutus nende mäng ebastabiilseks ja nad said palju valusaid kaotusi. Euromängud on ka muidugi keeruline aeg, tempo on kordades kiirem ja kui kaks mängu ära mängid, oled endaga suhteliselt läbi.

• Vanim mängija: Levadia: 38 a. 9 k. Sergei Pareiko 31.10.2015 Levadia‒Flora 0 : 2, Kadriorg. Flora: 37 a. 5 k. 4 p. Martin Reim 18.10.2008 Levadia‒Flora 0 : 0, Kadriorg. • Kõige rohkem väravaid ühe klubi eest: Konstantin Nahk (Levadia, 11), Toomas Krõm (Levadia, 8), Vjatšeslav Zahovaiko (Flora, 7), Ingemar Teever (Levadia, 7). • Kõige rohkem väravaid mõlema klubi eest kokku: Indrek Zelinski 9 (Flora, 3; Levadia, 6). • Noorim väravaautor: Levadia: 17 a. 3 k. 21 p, Sander Puri, 28.08.2005, Levadia‒Flora 2 : 0, Kadriorg. Flora: 17 a. 9 k. 7 p. Mihail Ištšuk, 30.06.2004, Levadia‒Flora 2 : 2, Kadriorg. • Kollaseid kaarte: Levadia 145, Flora 104. • Eemaldamisi: Levadia 10, Flora 8. • Hooaja nelja omavahelise kohtumise suurim kogupublik: 4859 inimest 2014. aastal. Keskmiselt 1215 pealtvaatajat mängul.

2015 DETSEMBER JALKA

57


premium liiga KES ON EESTI MEISTER?

Foto: Lembit Peegel

Maksim Gussev keerutab Nõmme Kalju meeste Borislav Topici ja Ken Kallaste vahel.

KES ON EESTI MEISTRID 2015? FC Flora otsustas autasudega pärjata järgmisi mängijaid: Mait Toom, Magnus Karofeld, Richard Aland, Markus Jürgenson, Kevin Aloe, Nikita Baranov, Gert Kams, Madis Vihmann, Janar Õunap, Brent Lepistu, German Šlein, Mihkel Ainsalu, Andre Frolov, Jan Kokla, Zakaria Beglarišvili, Rauno Sappinen, Herol Riiberg, Roman Sobtsenko, Maksim Gussev, Joseph Saliste, Rauno Alliku, Juhan Jograf Siim, Albert Prosa ja Joonas Tamm. Medalid saavad kaela ka treenerid ning muud taustajõud: Norbert Hurt, Jürgen Henn, Aiko Orgla, Jüri Salupere, Oliver Papp ning Kristjan Vomm. Pole raske märgata, et tšempionite nimekirjast on puudu näiteks Enar Jääger, Karl-Eerik Luigend, Irakli Logua kui ka mõnigi teine, kes hooaja alguses Florat aitas, kuid seejärel kas jäädavalt või laenulepinguga lahkus. Selgitab Norbert Hurt: “Kui lõpetad hooaja teises klubis, siis ei saa ju meister olla, see ei ole loogiline. Meistriks tulid ikka need mängijad, kes lõpuni Floras olid.”

Samas peaks kõik juba sellega harjunud olema.” Flora poolehoidja Paimali arvates sai Levadiale saatuslikuks meeskonna liiga hiline komplekteerimine. “Sats klopsiti liiga hilja kokku, mingi hetk tundus, et saadi mäng käima, aga lõpuks ei vedanud välja,” jutustab fänn. “Marko Kristali (Levadia peatreener – toim.) käe all on neil alati sama mäng, minu arust on nende mängus liiga vähe loomingulisust. Ükskord pidi see valitsemine lõppema. Suur osa nende täiendustest jooksid lati alt läbi, Siim Luts oli hea, aga paljudel andis ettevalmistuse ja mängupraktika puudumine tunda. Eriti üllatav on see, et neist, kes suvel tagasi tulid, ei saanud end praktiliselt keegi käima.” Tiitlivõitjate väravavaht Mait Toom, nagu ka teised vastajad, ei taha koondislaste motivatsiooni teemal spekuleerida. Pigem nõustub ta Paimaliga. “Pigem jäi neil meeskonda sulamine probleemiks, aga eks nad nüüd mõist-

PREMIUM LIIGA 1 Tallinna FC Flora 2 Tallinna FC Levadia 3 Nõmme Kalju FC 4 Tallinna FC Infonet 5 JK Sillamäe Kalev 6 JK Narva Trans 7 Paide Linnameeskond 8 Pärnu Linnameeskond 9 Tartu JK Tammeka 10 Viljandi JK Tulevik

58

JALKA DETSEMBER 2015

“Premium liigas 1.‒3. kohale tulnud võistkondi autasustatakse diplomiga ning nende võistkondade mängijaid 30 medali ning diplomiga.” Sellised targad sõnad kuvab silme ette Eesti 2015. aasta meistrivõistluste Premium ja esiliiga juhend. Ühesõnaga on asjad nii ‒ meeskond saab 30 autasu ning klubi jagab need oma äranägemise järgi vutimeeste ja taustajõudude vahel ära. Kõik on tore, aga mõni rida ülevalpool olev küsimus on siiani vastamata. Jalgpalliliidu avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Mihkel Uiboleht tõdeb, et praegu pole Eesti meistri definitsiooni eraldi välja toodud, aga järgmise aasta juhendisse on lisatud, et Eesti meister on mängija, kes on saanud klubilt medali. “Maailmas on meistri definitsioone väga erinevaid,” alustab ta. “Oleme arutanud erinevaid konstruktsioone ja ühtegi sellist, kus saaks välistada subjektiivsuse määra ja mis oleks õiglane, pole. Kui anda medal neile, kes on platsil käinud, siis jääb välja varuväravavaht. Kui anda neile, kes on protokollis, siis läheks medalite arv väga suureks. Pealegi, selle loogika abil võib üks jalgpallur tulla nii kullale kui hõbedale (kui mängija vahetab poole hooaja pealt klubi – toim.). Medalite jagamine on meil klubi otsustada olnud ja eks klubi teab kõige paremini, kes endast hooaja jooksul kõige rohkem andsid.”

sid, et Eesti pole puhkuserajoon, siia ei saa lihtsalt karjääri lõpetama tulla,” lausub oma vutikarjääri Põlva Lootoses alustanud puurivaht. Jõudeaeg ei oota ees ka Florat. “On lihtne ette kujutada, et järgnevatel aastatel tuleb meie ülemvõim, oleme noored ja läheme järjest paremaks, aga keegi ei tule sellise mõttega meie vastu mängima, et Flora on noor, nagunii neile viis aastat vastu ei saa. Me peame kahekordse võimsusega edasi panema, teised ei puhka, meie ei puhka.”

VÄRAVAKÜTID 36 36 36 36 36 36 36 36 36 36

27 22 22 17 17 14 9 6 7 6

3 10 5 11 8 7 6 8 4 4

6 47 9 8 11 15 21 22 25 26

72 : 24 8 : 32 69 : 36 50 : 32 63 : 43 50 : 46 50 : 73 38 : 87 39 : 96 35 : 75

84 76 71 62 59 49 33 26 25 22

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Ingemar Teever Jaroslav Kvasov Vjatšeslav Zahovaiko Rauno Sappinen Ats Purje Vitalijs Zils Vladislav Kozlovs Hidetoshi Wakui Taavi Laurits Tarmo Neemelo

Tallinna FC Levadia JK Sillamäe Kalev Paide Linnameeskond Tallinna FC Flora Nõmme Kalju FC JK Narva Trans Tallinna FC Infonet Nõmme Kalju FC Pärnu Linnameeskond Nõmme Kalju FC

24 19 17 16 16 13 12 11 11 11


naiste expert liiga, I ja II liiga

2015. aasta statistika Alljärgnevalt naisteliigade ning meeste madalamate liigade (I liiga – IV liiga) statistika. Premium liiga ning esiliiga ja esiliiga B üleminekumängude tulemused avaldame järgmises numbris. Naiste Expert liiga 1 2 3 4 5 6 7 8

Pärnu JK Tallinna FC Flora Tallinna FC Levadia Tartu JK Tammeka Tartu SK 10 Premium JK Tallinna Kalev Nõmme Kalju FC Noortekoondis

Naiste II liiga 20 20 20 20 20 20 20 20

20 15 9 8 12 9 3 2

0 0 0 1 1 0 1 1

0 5 11 11 7 11 16 17

145 : 5 74 : 27 57 : 55 30 : 38 53 : 45 32 : 58 9 : 63 11 : 120

60 45 27 25 37 27 10 7

Väravakütid Nr. Nimi 1 Anastassia Morkovkina 2 Kristina Bannikova 3 Merily Toom 4 Margarita Matjuhhova 5 Liis Pello 6 Kairi Himanen 7 Kelly Rosen 8 Lisette Tammik 9 Anastasia Dodeltseva 10 Renita Roopalu

Võistkond Pärnu JK Pärnu JK Pärnu JK Pärnu JK Tallinna FC Flora Pärnu JK Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tallinna FC Levadia Tartu SK 10 Premium

Väravaid 34 27 20 18 18 17 16 13 12 12

Esmalt mängiti kaheringiline turniir. Pärast seda toimus nelja parema vahel ning nelja alumise naiskonna vahel uus kaheringiline turniir. Kõik esimeses ringis teenitud punktid võeti teise ringi kaasa.

1 JK Narva Trans 2 Tartu JK Tammeka II 3 Rakvere JK Tarvas 4 Tallinna FC Puuma 5 Tallinna FC Ajax 6 JK Sillamäe Kalev 7 TÜ Fauna Female 8 Paide Linnanaiskond Tapa 9 Viljandi JK Tulevik 10 JK Kuusalu Kalev

18 18 18 18 18 18 18 18 18 18

14 13 12 9 9 7 5 5 4 3

1 1 1 1 1 3 3 3 2 2

3 4 5 8 8 8 10 10 12 13

65 : 20 72 : 22 51 : 25 44 : 29 41 : 39 27 : 47 26 : 49 28 : 47 18 : 35 10 : 69

43 40 37 28 28 24 18 18 14 11

Väravakütid Nr. Nimi 1 Polina Jakovleva 2 Liisa Botšarov 3 Alina Fitissova 4 Epp Sepp 5 Naidä Imanova 6 Gerda Johanna Leichter 7 Eva Nõmme 8 Krista Freimann 9 Aleksandra Ševoldajeva 10 Jelizaveta Dratšova

Võistkond Väravaid JK Narva Trans 50 Tallinna FC Puuma 17 Tallinna FC Ajax 17 Paide Linnanaiskond Tapa 14 Rakvere JK Tarvas 12 Rakvere JK Tarvas 12 Tartu JK Tammeka II 12 TÜ Fauna Female 10 Tartu JK Tammeka II 9 Tallinna FC Ajax 9

Naiste esiliiga 1 2 3 4 5 6 7

Pärnu JK II Kohtla-Järve JK Järve Põlva FC Lootos Tallinna FC Flora II FC Kuressaare Tallinna FC Infonet Nõmme Kalju FC II

18 18 18 18 18 18 18

13 13 10 7 6 3 2

2 1 3 5 3 1 3

3 4 5 6 9 14 13

83 : 16 39 : 22 46 : 11 30 : 27 42 : 44 29 : 111 24 : 62

41 40 33 26 21 10 9

Väravakütid Nr. Nimi 1 Ulrika Tülp 2 Marve Bessmertnõi 3 Irina Snjatkovskaja 4 Grete Ojala 5 Anastasia Dodeltseva 6 Raili Pärt 7 Mari Abel 8 Liisi Sakala 9 Elizaveta Rutkovskaja 10 Maria Orav

Võistkond FC Kuressaare Pärnu JK II Kohtla-Järve JK Järve Pärnu JK II Tallinna FC Infonet Põlva FC Lootos Põlva FC Lootos Tallinna FC Flora II Pärnu JK II Nõmme Kalju FC II

Väravaid 22 15 13 13 12 10 9 9 8 8

2015 DETSEMBER JALKA

59


II liiga / III liiga II liiga ida/põhja piirkond 1 Paide Linnameeskond II 2 Tartu JK Welco 3 JK Luunja 4 Jõhvi FC Lokomotiv 5 Tallinn C.F. 6 Tabasalu JK Charma 7 Võru JK 8 Tallinna JK Piraaja 9 Tallinna JK Dünamo 10 Jõgeva SK Noorus-96 11 Kuusalu JK Rada 12 Lasnamäe FC Ajax 13 Tallinna FC Levadia III 14 Tallinna JK Legion

26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26

II liiga lääne/lõuna piirkond 19 17 17 16 14 10 11 10 8 7 7 5 5 5

4 5 2 3 6 7 3 3 6 6 5 6 4 2

3 4 7 7 6 9 12 13 12 13 14 15 17 19

81 : 41 64 : 36 76 : 42 67 : 38 74 : 55 57 : 67 56 : 57 42 : 51 42 : 52 53 : 75 45 : 65 42 : 63 48 : 61 40 : 84

61 56 53 51 48 37 36 33 30 27 26 21 19 17

Väravakütid

1 FCF Tallinna Ülikool 2 Türi Ganvix JK 3 Viljandi JK Tulevik II 4 FC Nõmme United 5 Keila JK 6 Viimsi MRJK 7 SK Imavere Forss 8 Tõrva JK 9 Saue JK Laagri 10 FC Kose 11 FC Kuressaare II 12 JK Tondi 13 Rummu Dünamo 14 Pärnu FC Metropool

26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26

20 17 15 14 14 12 11 10 10 9 9 9 5 2

3 2 7 5 3 3 4 5 4 4 3 2 4 1

3 7 4 7 9 11 11 11 12 13 14 15 17 23

130 : 61 72 : 37 78 : 40 88 : 41 61 : 45 62 : 45 59 : 68 60 : 45 51 : 57 48 : 70 43 : 66 49 : 93 24 : 93 28 : 92

63 53 52 47 45 39 37 35 34 31 30 29 19 7

Väravakütid

Nr. Nimi 1 Rauno Kööp 2 Rasmus Värk 3 Rejal Alijev 4 Mairo Tikerberi 5 Mikk Valtna 6 Sergei Tasso 7 Ergo Eessaar 8 Georgi Arkania 9 Raul Rebane 10 Maksim Ristimägi

Võistkond Väravaid Paide Linnameeskond II 20 Tabasalu JK Charma 16 Tallinn C.F. 16 Jõgeva SK Noorus-96 15 Tartu JK Welco 14 Lasnamäe FC Ajax 14 JK Luunja 14 Jõhvi FC Lokomotiv 12 Võru JK 12 Jõhvi FC Lokomotiv 12

Nr. Nimi 1 Rauno Nõmmiko 2 Karel Seire 3 Ander Ott Valge 4 Mark Kolosov 5 Rando Leokin 6 Alar Arula 7 Hegert Heil 8 Karl Anton Sõerde 9 Kristjan Suurjärv 10 Oliver Suur

Võistkond FCF Tallinna Ülikool Türi Ganvix JK FC Nõmme United FCF Tallinna Ülikool Keila JK SK Imavere Forss Viljandi JK Tulevik II Viimsi MRJK Saue JK Laagri Tõrva JK

Väravaid 32 28 26 19 19 18 18 17 14 14

II liiga finaal

31.10.2015 FCF Tallinna Ülikool* – Paide Linnameeskond II 4 : 1 II liigast kukkusid välja mõlema piirkonna kaks viimast ja tagant kolmandad pidasid üleminekumänge III liiga neljas piirkonnas teise koha saanud kahe paremaga. Tärniga on tähistatud paari võitja.

II liiga üleminekumängud

18.10.2015 JK Tallinna Kalev III – Narva United FC 3 : 2 25.10.2015 Narva United FC* – JK Tallinna Kalev III 1 : 0 24.10.2015 Kärdla LM – Tartu FC Santos II 1 : 2 27.10.2015 Tartu FC Santos II* – Kärdla LM 2 : 2 Tartu FC Santos II* – JK Tondi + : 01.11.2015 Narva United FC – Lasnamäe FC Ajax 1 : 4 08.11.2015 Lasnamäe FC Ajax* – Narva United FC + / -

FCF Tallinna Ülikool võitis II liiga.

Foto: EJL

III liiga ida piirkond 1 Tallinna FC Forza 2 Narva United FC 3 Maardu United 4 Koeru JK 5 Maardu FC Starbunker II 6 JK Kaitseliit Kalev 7 FC Järva-Jaani 8 JK Loo 9 Rakvere JK Tarvas II 10 JK Narva Trans II 11 Ambla Vallameeskond 12 Kiviõli FC Irbis II

60

JALKA DETSEMBER 2015

22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22

17 16 13 11 10 10 8 7 7 7 5 8

2 4 1 2 3 3 3 1 1 1 2 1

3 2 8 9 9 9 11 14 14 14 15 13

94 : 34 104 : 21 70 : 36 45 : 53 57 : 52 69 : 60 49 : 58 44 : 90 28 : 63 48 : 69 31 : 92 33 : 44

53 52 40 35 33 33 27 22 22 22 17 25

Väravakütid Nr. Nimi 1 Jevgeni Tšigrinov 2 Ivan Seleznjov 3 Danil Lebedev 4 Nikolai Gretšits 5 Juri Javljanski 6 Richard Kivimäe 7 Vitas Mališauskas 8 Arto Saar 9 Rando Duder 10 Kristjan Ainumäe

Võistkond Väravaid Tallinna FC Forza 46 Narva United FC 27 Maardu FC Starbunker II 23 Maardu United 18 Maardu United 18 JK Kaitseliit Kalev 17 JK Kaitseliit Kalev 15 FC Järva-Jaani 15 Ambla Vallameeskond 13 JK Kaitseliit Kalev 13


III liiga III liiga põhja piirkond

III liiga lõuna piirkond

1 JK Retro 22 2 JK Tallinna Kalev III 22 3 Tallinna SK Dnipro 22 4 Tallinna FC Castovanni Eagles 22 5 Nõmme Kalju FC III 22 6 Pirita JK Reliikvia 22 7 Rapla JK Atli 22 8 Tallinna KSK FC Štrommi 22 9 Saku Sporting 22 10 Tallinna FC Soccernet 22 11 Tallinna FC Olympic Olybet 22 12 SK Eestimaa Kasakad 22

16 15 13 12 11 10 9 8 7 4 3 5

1 3 4 3 3 5 4 2 5 3 1 4

5 4 5 7 8 7 9 12 10 15 18 13

74 : 45 66 : 30 59 : 33 70 : 38 61 : 47 49 : 48 46 : 50 34 : 63 36 : 47 37 : 81 38 : 81 41 : 48

49 48 43 39 36 35 31 26 26 15 10 19

Väravakütid Nr. Nimi 1 Dmitri Skiperski 2 Artur Bõstrov 3 Aleksei Naariste 4 Kristen Viikmäe 5 Magnar Mikkelsaar 6 Kristo Rämson 7 Richard Leht 8 Marko-Alari Lont 9 Margus Grauberg 10 Georg Kaseorg

Pärnu JK võitis III liiga.

1 Tartu FC Merkuur 2 Tartu FC Santos II 3 FC Otepää 4 EMÜ SK 5 Põlva FC Lootos 6 SK Tääksi 7 Tartu JK Welco II 8 FC Tartu 9 Navi Vutiselts 10 Valga FC Warrior 11 Tartu Ülikool Fauna 12 Vastseliina FC Tannem

22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22

19 16 13 12 11 9 9 7 6 5 4 3

2 0 5 1 3 5 2 6 3 1 4 4

1 6 4 9 8 8 11 9 13 16 14 15

101 : 25 63 : 30 58 : 33 40 : 43 42 : 33 48 : 51 36 : 47 35 : 43 38 : 65 34 : 74 28 : 61 45 : 63

59 48 44 37 36 32 29 27 21 16 16 13

Väravakütid Võistkond Väravaid JK Retro 45 Tallinna SK Dnipro 20 Tallinna FC Castovanni Eagles 20 Nõmme Kalju FC III 16 Pirita JK Reliikvia 13 Nõmme Kalju FC III 12 Tallinna FC Castovanni Eagles 11 Tallinna FC Castovanni Eagles 11 Tallinna FC Olympic Olybet 11 Saku Sporting 10

Nr. Nimi 1 Vladislav Gussev 2 Marek Naal 3 Priit Lehismets 4 Priit Rahuelu 5 Lauri Ott 6 Aleksandr Pruttšenko 7 Viljar Arula 8 Rivo Tuik 9 Erki Alliksoo 10 Marek Šatov

Võistkond Tartu FC Merkuur Tartu FC Merkuur FC Otepää Põlva FC Lootos Tartu FC Santos II Tartu FC Merkuur EMÜ SK Põlva FC Lootos Vastseliina FC Tannem Tartu FC Merkuur

Väravaid 22 22 21 19 16 15 13 12 12 11

Foto: EJL

2015 DETSEMBER JALKA

61


III liiga / IV liiga III liiga lääne piirkond 1 Pärnu Jalgpalliklubi 2 Kärdla LM 3 Läänemaa JK Haapsalu 4 FCF Tallinna Ülikool II 5 Lihula JK 6 Pakri SK Alexela 7 Keila JK II 8 Vändra JK Vaprus II 9 JK Kernu Kadakas 10 FC Lelle 11 Saaremaa JK aameraaS 12 Saaremaa Malev

22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22

17 14 14 13 11 11 8 8 6 6 5 2

4 4 3 5 4 1 3 3 5 0 1 1

1 4 5 4 7 10 11 11 11 16 16 19

79 : 21 74 : 34 89 : 31 58 : 29 44 : 35 50 : 60 35 : 59 53 : 56 35 : 42 23 : 59 29 : 61 15 : 97

55 46 45 44 37 34 27 27 23 18 16 7

Väravakütid Nr. Nimi 1 Vladislav Šikirjavõi 2 Albert Anissimov 3 Aare Avila 4 Meelis Reiss 5 Martin Pärn 6 Martin Salf 7 Timo Erkki Huttunen 8 Kristian Lenk 9 Heimar Havik 10 Andreas Peetre

Võistkond Läänemaa JK Haapsalu Pärnu Jalgpalliklubi Läänemaa JK Haapsalu Pakri SK Alexela Vändra JK Vaprus II Läänemaa JK Haapsalu FCF Tallinna Ülikool II Pärnu Jalgpalliklubi Kärdla LM Kärdla LM

III liiga finaal

III liiga üleminekumängud

III liigast kukkusid välja piirkondade kaks viimast ning tagant kolmandad pidasid üleminekumänge IV liiga piirkondade kolmandatega. Tärniga on tähistatud paari võitja.

18.10.2015 Tartu FC Bronx Wood – Valga FC Warrior 0 : 1 24.10.2015 Valga FC Warrior – Tartu FC Bronx Wood* 1 : 2

24.10.2015 Pärnu Jalgpalliklubi* – Tallinna FC Forza 3 : 1

18.10.2015 Tallinna JK Piraaja II – Tallinna FC Soccernet 2 : 1 24.10.2015 Tallinna FC Soccernet – Tallinna JK Piraaja II* 2 : 7

Poolfinaalid

18.10.2015 FC Zenit Tallinn – FC Lelle 4 : 0 25.10.2015 FC Lelle – FC Zenit Tallinn* 1 : 1

17.10.2015 Tallinna FC Forza* – JK Retro 4 : 3 18.10.2015 Tartu FC Merkuur – Pärnu Jalgpalliklubi* 2 : 3

JK Väätsa Vald* – JK Narva Trans II + : -

IV liiga ida piirkond 1 2 3 4 5 6 7 8

Tallinna FC Infonet III Viimsi FC Igiliikur JK Väätsa Vald Tabasalu JK Charma II Harju Jalgpallikool Raasiku Valla FC Tallinna JK Augur Tallinna FC Saksa Premium

IV liiga põhja piirkond 21 21 21 21 21 21 21 21

16 13 12 10 11 7 5 4

2 2 0 3 0 2 2 1

3 6 9 8 10 12 14 16

92 : 21 55 : 36 46 : 44 40 : 46 52 : 43 33 : 53 20 : 79 20 : 36

50 41 36 33 33 23 17 13

Väravakütid Nr. Nimi 1 Kalmar Liiv 2 Raido Nurk 3 Eero Kelder 4 Alan Mones 5 Risto Lõoke 6 Martin Ananjev 7 Märt Mere 8 Robert Piho 9 Vassili Kulik 10 Artjom Badjuk

62

JALKA DETSEMBER 2015

Väravaid 29 20 17 16 15 15 13 13 12 11

1 2 3 4 5 6 7 8

Tallinna FC Eston Villa 21 17 Tallinna FC Hell Hunt 21 15 Tallinna JK Piraaja II 21 10 Tallinna FC Twister 21 9 Kristiine JK 21 6 Tallinna JK Jalgpallihaigla 21 5 Tallinna FC Reaal 21 6 Tallinna FC Majandusmagister 21 2

2 3 3 4 4 6 1 5

2 3 8 8 11 10 14 14

73 : 21 59 : 27 59 : 50 42 : 41 39 : 51 41 : 71 36 : 64 26 : 50

53 48 33 31 22 21 19 11

Väravakütid Võistkond Väravaid Harju Jalgpallikool 13 JK Väätsa Vald 12 Viimsi FC Igiliikur 12 Tallinna FC Infonet III 11 Tallinna FC Saksa Premium 10 Tallinna FC Infonet III 10 Viimsi FC Igiliikur 9 JK Väätsa Vald 8 Tallinna FC Infonet III 8 Tallinna FC Infonet III 8

Nr. Nimi 1 Daniel Harold Field 2 Mihkel Heinaste 3 Marcus Pruuli 4 Rando Polberg 5 Tanel Lätti 6 Tarmo Kose 7 Tarmo Randver 8 Ilja Slobodjan 9 Ricardo Jorge Pereira De Sousa Coelho 10 Kristjan Matt

Võistkond Väravaid Tallinna FC Eston Villa 27 Tallinna FC Hell Hunt 15 Tallinna JK Jalgpallihaigla 15 Tallinna FC Hell Hunt 12 Tallinna JK Piraaja II 12 Tallinna FC Twister 11 Kristiine JK 11 Tallinna FC Hell Hunt 10 Tallinna FC Eston Villa Tallinna FC Eston Villa

9 9


IV liiga

FC Tarvastu võitis IV liiga.

Foto: EJL

IV liiga lõuna piirkond 1 FC Tarvastu 2 Suure-Jaani United 3 Tartu FC Bronx Wood 4 Tartu JK Tammeka II 5 SK Roosu 6 FC Helios Võru 7 FC Elva II 8 Tartu JK Taara 9 Tabivere RSK 10 FC Jõgeva Wolves

Väravakütid

18 18 18 18 18 18 18 18 18 18

12 12 11 11 8 7 7 7 3 2

2 2 3 2 3 2 2 1 3 0

4 4 4 5 7 9 9 10 12 16

78 : 26 63 : 24 52 : 21 45 : 21 53 : 39 35 : 56 31 : 34 32 : 53 39 : 72 21 : 103

38 38 36 35 27 23 23 22 12 6

Nr. Nimi 1 Margus Terras 2 Eduard Kovbasnjuk 3 Veiko Maidla 4 Tairo Orav 5 Tarvo Padar 6 Mati Soo 7 Indrek Klein 8 Kristjan Kurrikoff 9 Helar Müürsepp 10 Brett Piir

13 12 12 7 7 7 6 6 4 2

1 3 1 4 3 2 5 4 2 3

4 3 5 7 8 9 7 8 12 13

58 : 32 55 : 21 51 : 37 55 : 50 34 : 37 38 : 40 46 : 45 37 : 49 28 : 59 28 : 60

40 39 37 25 24 23 23 22 14 9

Nr. Nimi 1 Lauri Lilleste 2 Silver Hunt 3 Jaak-Peeter Oja 4 Dmitri Maksimov 5 Sven-Jarno Lullu 6 Joonas Einfeldt 7 Jesper Vahur 8 Robyn Hallmere 9 Aleksandr Borodinov 10 Karel Kask

IV liiga lääne piirkond

Võistkond Suure-Jaani United Tabivere RSK SK Roosu FC Tarvastu Tartu JK Taara Tartu FC Bronx Wood FC Tarvastu SK Roosu Tartu FC Bronx Wood FC Helios Võru

Väravaid 27 20 18 18 14 11 11 10 9 9

Väravakütid

1 Pärnu JK Poseidon Nirvaana 18 2 Pärnu JK Vaprus 18 3 FC Zenit Tallinn 18 4 Trummi SK 18 5 RJK Märjamaa 18 6 Tallinna Depoo 18 7 Läänemaa JK Haapsalu II 18 8 FC Haiba 18 9 Tallinna Jalgpalliselts 18 10 FC Toompea 18

IV liiga finaal

Poolfinaalid

25.10.2015 FC Eston Villa – FC Tarvastu* 1 : 5

18.10.2015 Pärnu JK Poseidon Nirvaana – FC Tarvastu* 2 : 3 Tallinna FC Eston Villa* – Tallinna FC Infonet III + : -

Võistkond Väravaid Pärnu JK Poseidon Nirvaana 21 FC Zenit Tallinn 16 Pärnu JK Vaprus 15 Läänemaa JK Haapsalu II 15 Trummi SK 14 Pärnu JK Poseidon Nirvaana 11 RJK Märjamaa 11 Pärnu JK Vaprus 11 FC Zenit Tallinn 10 FC Toompea 10 IV liigast pääses edasi piirkondade kaks esimest, kolmandad pidasid üleminekumänge III liiga piirkondade tagant kolmandatega.

Helen Soosalu Eesti Jalgpalli Liit teatab sügava kurbusega, et raske haiguse tagajärjel on meie hulgast lahkunud Helen Soosalu (14.06.1985 - 09.11.2015). Helen töötas jalgpalliliidus füsioterapeudina alates 2009. aastast, tegeledes peamiselt noortekoondiste ja naistekoondise mängijatega nii laagrites, mängude ajal kui ka väljaspool seda. Kolleegid jalgpalliliidus jäävad Helenit meenutama kui rõõmsameelset ja alati abivalmis inimest, kes tegi oma tööd pühendumuse ja professionaalsusega. Eesti Jalgpalli Liit avaldab kõigile Helen Soosalu lähedastele ja kogu jalgpalliperele sügavat kaastunnet.

2015 DETSEMBER JALKA

63


lisaaeg Detsembrikuu sünnipäevad

Pallimaias Tarvas

01.12 Lembit Rajala 01.12 Vitali Leitan 02.12 Mati Püü 04.12 Aivar Gutmann 04.12 Kethy Õunpuu 05.12 Argo Arbeiter 05.12 Karl Palatu 05.12 Ilja Antonov

Autor: Margus Kontus

Urmas Kaljendi See foto ilmus esimest korda 21. jaanuaril 1984 ajalehes Noorte Hääl, kus oli Urmas Kaljendi intervjuu. Jutt oli eelmisest hooajast, mil Eesti jalgpall naasis Nõukogude Liidu meistrivõistlustele pärast 14 aastat kestnud pausi. Urmas Kaljend oli paremkaitsjana meeskonna selgroogusid, aga usutluses tunnistas Kaljend, et sisemine kirg on sedavõrd suur, et ta tahaks mängida hoopis poolkaitses, kus saaks rohkem mängu sekkuda, ning treener Roman Ubakivi kavatsebki teda järgmisest aastast just seal mängitada. Etteruttavalt: Kaljend jäi karjääri lõpuni siiski valdavalt kaitsemängijaks. Samal ajal Nõukogude Liidu II liiga mängudega osales meeskonna tuumik noortekoondisena ka Nõukogude Liidu rahvaste spartakiaadil ja populaarse nädalalehe Futbol-Hokkei turniiril, mis oli üks tähtsamaid noortevuti ülevaatusi punaimpeeriumis ja mille alagrupiturniiri sümboolsesse koondisse valiti koguni viis Eesti poissi, Kaljend nende seas. Tema vastu tundis huvi kõrgliigaklubi Odessa Tšornomorets. Väljakumängijana oli ta kuulsa trio Ott Mõtsniku – Urmas Hepneri – Tiit Kõmperi kõrval oma põlvkonna tuntuim tegija. Selle generatsiooni teeneks jääb meie rahvusliku jalgpalli elluäratamine: seda nii oma pakutava taseme kui ka selle kaudu, et Roman Ubakivi juhatusel treeniti järgmist põlvkonda, mille silmapaistvamaks esindajaks sai noortemeeskond Lõvid. Klubijalgpalli mängis Mustamäel üles kasvanud Kaljend, keda kutsuti Urriks, peamiselt Soomes, kuhu ta jäigi elama. Kõrgpunktiks olid mängud Soome meistriliigas Tampere Ilvese eest. Pärast Eesti taasiseseisvumist mängis Kaljend 20 mängu rahvusmeeskonna eest. Ainsa tiitli sai Kaljend 1985. aastal, kui ta tuli okupeeritud Eesti meistriks Pärnu Kalakombinaadi / MEKi meeskonnas.

INDREK MARJAMAA

64

JALKA DETSEMBER 2015

44 37 53 51 28 42 33 23

06.12 Enn Läänmäe 51 09.12 Elizaveta Rutkovskaja 18 09.12 Martin Taska 29 11.12 Kaido-Meinhard Kukli 45 11.12 Henri Järvelaid 17 12.12 Are Altraja 45 12.12 Heigo Niilop 44 13.12 Anni Pohlak 29 13.12 Andreas Raudsepp 22 14.12 Eesti Jalgpalli Liit 94

14.12 Tauno Tekko 15.12 Imbi Hoop 17.12 Henri Anier 18.12 Heigo Paglant 20.12 Maarja Virula 20.12 Jesper Juha 21.12 Taivo Keinast 23.12 Kert Küttis 25.12 Atko Väikmeri 26.12 Daniel Meijel

21 27 25 39 20 17 65 36 39 41

27.12 Tõnu Metsson 27.12 Joel Indermitte 28.12 Marko Kuusik 28.12 Maksim Smirnov 29.12 Argo Zirk 29.12 Vjatšeslav Zahovaiko 30.12 Aivar Vood 31.12 Siret Räämet 31.12 Pelle Pohlak

52 23 41 36 29

van a

34 46 16 27

foto

Foto: Lembit Peegel


lisaaeg Lev Netto andis venna medalid Spartaki muuseumile Foto: Moskva Spartak

Lev Netto medaleid üle andmas: laual kõige suurem medal (vasakul) on olümpiakuld.

5. novembril andis 90aastane Lev Netto oma kuulsa venna Igor Netto medalid üle Moskva Spartaki muuseumile. Hinnalisim oli 1956. aasta Melbourne’i olümpiamängude kuldmedal, millele sekundeerisid Nõukogude Liidu meistrivõistluste kuldmedalid Moskva Spartaki koosseisus. Lev ja Igor Netto sündisid Moskvas kahe tõsiuskse eestlasest kommunisti perekonda. Igorist sai Nõukogude Liidu koondise kapten, kelle juhatusel võideti peale olümpiakulla ka esimesed Euroopa meistrivõistlused 1960. aastal. Tänaseni peetakse Igor Nettot Nõukogude Liidu / Venemaa kõige populaarsema klubi kõigi aegade parimaks mängijaks. Lev Netto võitles II maailmasõja ajal punaarmee koosseisus Eestis, kus ta langes sakslaste kätte vangi ja viidi Saksamaale. Temast tehti vangilangemise tõttu kodumaa reetur ja saadeti Siberisse vangilaagrisse, kus temast kujunes teisitimõtleja. Ta oli põrandaaluse Venemaa Demokraatliku Partei liige ning osaline 1953. aastal Nõukogude Liidu vangilaagrite ajaloo suurimas kinnipeetute vastuhakus Norilskis.

LHV panga edetabel Tehingute arvu järgi on oktoobrikuu edetabeli tipp selline (sulgudes eelmise kuu koht, kriips tähendab, et eelmisel kuul klubi 20 parema hulgas polnud): 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2 (2.) Nõmme Kalju FC 3. (4.) Tallinna FC Flora 4 (3.) Tallinna FC Infonet 5. (8.) JK Tallinna Kalev 6. (5.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 7. (10.) Põlva FC Lootos 8. (6.) FC Kose 9. (9. FC Kuressaare 10. (7.) FC Nõmme United 11 (15.) JK Welco Elekter 12. (12.)  JK Tabasalu

13 (13.) FC Elva 14 (-) Viljandi JK Tulevik 15. (19.)  Rakvere JK Tarvas 16. (18.)  Tallinna FC Reaal 17. (-) Tartu JK Merkuur-Juunior 18. (11.)  Viimsi MRJK 19. (-) Kärdla LM 20. (-) Türi Ganvix JK LHV jalgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV Pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

ma mäletan ... Spordiarst Madis Rahu: Ma mäletan ... kuidas 7–10aastasena olid mu toa seinad täis kleebitud jalgpallimeeskondade pilte – need oli tapeedi asemel. Teine mälestus on Pele raamat, Vene ajast on meelde jäänud ka film temast. Pele ongi mu iidoliks on jäänud. Olen eriti noorena olnud jalgpallifänn, sest elasin Valgas, kus mängis kohalik Lokomotiv. See koosnes raudteelastest ja Vene sõjaväelastest. Tänu ümbrusele olen vene keelt lapsest peale osanud ja venelastega hästi läbi saanud. Mäletan, kui Lokomotiv võitis Tallinna Tempo 5 : 4. Valga staadionil pole vist kunagi nii palju rahvast olnud, võibolla oktoobripühade ajal linnas ainult. Valgas oligi nii, et eestlaste ala oli käsipall, venelastel jalgpall. Aga sellest hoolimata saime käsipallipoistega neile jalkas hästi vastu: pioneerimängudel võitsime jalgpallitrennis käivaid vene poisse. Muuseas – mu käsipallikarjäär katkes ka just jalgpallis saadud traumade tõttu. Viimane vigastus juhtus Mustamäe hüppemäe all auklikul muruplatsil, kus kõigepealt astus üks kaasmängija auku ja seejärel mina. Seda esimest aukuastujat opereerisin mina ... Ma mäletan ... jalgpalli mängimist ka ülikoolis, kus osalesin teaduskondadevahelisel turniiril ja malevas. Malevas olin lõuna regiooni patrioot. Võitsime kahel aastal jalgpalliturniiri, ühel aastal toimus maleva koondise mäng sõjaväelastega. Lõin sisse penalti, mille abil võitsime! Malevas mängis jalgpalli ka Tõnis Lukas, keda tean juba varasemast ajast. Ma mäletan ... et kuigi pärast tööleasumist jäi jalgpall mulle kaugemaks, olen siiski saavutanud teise koha rahvusvahelistel võistlustel. Ja seda Saksamaal! Olin 1994. aastal kuu aega Berliinis end täiendamas, seal oli haiglatevaheline turniir. Enamik olid mustanahalised kiired poisid, aga mina võin teise koha üle auga uhkust tunda, sest mängisin kõik mängud kaasa. Ma mäletan ... suurimat Eesti koondisele kaasaelamise kogemust, milleks oli esimene mäng Lillekülas Hollandi vastu. Andres Oper ja Indrek Zelinski lõid võrratud väravad, mida järele teha on väga raske. Kohapeal olengi kõige rohkem käinud vaatamas just jalgpallikoondise mänge. Isegi käsipall jääb selle poolest alla. Vähemalt kümme-viisteist aastat tagasi olin asjadega hästi kursis ja sain väga vihaseks, kui Eesti reporter ei tundnud mängijaid ära. Praegused reporterid on varasemaga võrreldes tugevad. Ma mäletan ... esimese MMina 1970. aastal toimunut. Seal hiilgaski Pele ja sealtmaalt fännan Brasiiliat. Samas olen Euroopas väikeriikide ja ka Itaalia poolt. Selles on tegelikult vastuolu, sest Brasiilia ja Itaalia mängivad eri stiilis ja Itaalia pole väikeriik, aga nende esituses mulle meeldib ratsionaalne jalgpall. Sõbrad ka vahel uurivad, kuidas nii, aga ma ei oskagi seda seletada. Vahepeal on mu lemmikuks saanud ka Uruguay. Ma mäletan ... kaks aastat tagasi Arsenali–Chelsea mängu Emirates Stadiumil. Hämmastas, kui kiiresti käis sisseminek ja kui kiiresti tühjenes pärast mängu staadion. Sisenedes otsiti läbi neid, kelle puhul midagi kahtlustati, ülejäänud kõndisid lihtsalt sisse. Me marssisime ka otse sisse ja korraga olime tribüünil. Oma õlakotiga olin valmis palju hullemaks.

Madis rahu lööb maleva meeskonna eest sisse võiduka penalti sõjaväelastele. Foto: erakogu


ristsõna

Novembrikuu ristsõna vastus oli “ise väravasse”. Õige vastuse eest võitis Eesti koondise fännisärgi Helena Lõune. Võitjaga võtame ühendust. Detsembrikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 6. detsembriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti jalgpallikoondise fännisärgi.

66

JALKA DETSEMBER 2015


Profile for Jalka

Jalka (detsember 2015)  

Aasta viimases Jalkas saab tähelepanu Tallinna FC Flora tiitlivõit. Lugejate küsimustele vastab koondislane Igor Morozov.

Jalka (detsember 2015)  

Aasta viimases Jalkas saab tähelepanu Tallinna FC Flora tiitlivõit. Lugejate küsimustele vastab koondislane Igor Morozov.

Profile for jalka
Advertisement