
Premium liiga
hooaja märksõnad
Rauno Sappineni
ajalooline
kübaratrikk

Ajakirjanike ennustuse võitis
Ott Järvela
Veel kord
Paide–Flora skandaalsest suluseisust
Postritel
FC Flora meeskond, FC Flora naiskond, Martin Miller, Markus Soomets
![]()

Premium liiga
hooaja märksõnad
Rauno Sappineni
ajalooline
kübaratrikk

Ajakirjanike ennustuse võitis
Ott Järvela
Veel kord
Paide–Flora skandaalsest suluseisust
Postritel
FC Flora meeskond, FC Flora naiskond, Martin Miller, Markus Soomets






Novembrikuu tõi meile koduse jalgpallihooaja finiši: joon tõmmati alla kõikidele liigadele proffidest harrastajateni. See ei tähenda aga tegelikult seda, et jalgpallikarussell seisma jääks: saalijalgpallis kogub hooaeg alles hoogu, samuti ilmestab detsembrikuud paljuski traditsiooniline aastalõputurniir Kalevi spordihallis, mis ikka ja jälle jalgpallirahva ka talvisel ajal kokku toob.
Ja kui palju uue hooaja ettevalmistuseni ja esimeste treeningmängudenigi veel aega on jäänud… Käesolev Jalka vaatab kaaneloos tagasi Arno Pijpersi veerandi sajandi pikkusele seotusele Eesti jalgpalliga. Kogenud hollandlane jõudis esimest korda Maarjamaale juba eelmise sajandi lõpus ning on meie jalgpallile jätnud eri rollides kustumatu jälje – ja koondise abitreenerina süvendab ta jälge veel praegugi!
Lisaks sellele piilume, millises suunas hakkab vutiliit järgmise viie aasta jooksul liikuma, meenutame ja analüüsime jalgpallihooaja lõpu suurimat skandaali ja teeme hooajast erineval moel kokkuvõtteid. Ikka selleks, et sul, hea lugeja, oleks pimedal ajal, mida lugeda ja mille üle mõtiskleda!
Head aasta lõppu!

2000. aasta novembris tuli Hollandi jalgpallitreener Arno Pijpers Eestisse ning võttis üle nii Eesti koondise kui FC Flora peatreeneritooli. 25 aasta jooksul on ta küll mitu korda ära käinud, kuid ikka ja jälle eri rollides tagasi Eestisse jõudnud. Mida praegune koondise abitreener sellest kõigest pajatab?



uus
ära, mis on meie vutielus prioriteet ja mis mitte. Kuhu soovib jalgpalliliit järgmise
aasta jooksul







64 Lisaaeg
66 Ristsõna
48 Ajalugu: Evald Miksoni saladuse Muu
28 Ennustus
Juba kuuendat korda viis Jalka ajakirjanike seas hooaja eel läbi ennustusvõistluse. Millega pandi seekord täppi, millega mööda?
42 Strateegia
Eesti Jalgpalli Liidu tehniline juht Mario Hansi tutvustab värsket strateegiadokumenti, mis näitab vutiliidule viieks aastaks suuna kätte.
50 Liigade tabelid
Traditsiooniliselt trükib Jalka aasta lõpus ära Eesti täiskasvanute meistrivõistluste kõikide liigade tabelid ja statistika.
58 Täringujalgpall
Poster
FC Flora meeskond
FC Flora naiskond
Martin Miller
Markus Soomets

ESIKAANEL: ARNO PIJPERS FOTO: LIISI TROSKA
NR 12 (216) 2025
PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee
TOIMETAJAD: HEITI HELI
KRIS ILVES
LAURA JAANSEN
KRISTJAN JAAK KANGUR
SIIM PULST
KRISTJAN REMMELKOOR
GUNNAR SALU
FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL
MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG
REKLAAM: REKLAAM@JALGPALL.EE
KOLLEEGIUM:
INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP
SIIM KERA
NEEME KORV
AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS
MIHKEL UIBOLEHT
VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE
TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960
TRÜKITUD PRINTALLIS
EESTI JALGPALLI LIIDU
AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

Käesoleva Jalka kaanelugu räägib Hollandi jalgpallitreeneri Arno Pijpersi 25aastasest seotusest Eesti jalgpalliga. Lembit Peegli fotod aitavad seda aega meenutada!

Kuigi Pijpers saabus Eestisse juba 2000. aasta sügisel, oli tema esimene täishooaeg 2001. aasta. Sel pildil on ta FC Flora peatreenerina hooaja avamisel jutte rääkimas. Hooaja avamine toimus sealjuures ööklubis Bonnie & Clyde!

Ühes FC Floraga võttis Pijpers enda tüürida ka Eesti jalgpallikoondise. See foto pärineb samuti 2001. aastast.

Edu saabus kiirelt – kolmel esimesel hooajal järjest viis Pijpers Flora Eesti meistriks. 2003. aastal võideti tiitel sealjuures ilma ühegi kaotuseta. Võidukarikas võeti vastu praegusel Sportland Arenal, mis toona kandis veel nime A. Le Coq MiniArena.

2004. aastal Eesti koondist juhendamas.

Vahepealse pausi järel tegi Pijpers taas Eestis treeneritööd 2012. aastal, kui viis kodusele EM-finaalturniirile Eesti U19 koondise.

Peatreenerina naasis Pijpers Eestisse 2017. aastal, võttes võidukalt üle FC Flora juhtimise. Pildil koos toona 21aastase Rauno Sappineniga.
Eesti noormeeste U19 koondis sai Portugalis toimunud EMvalikturniiril kirja kaks tõeliselt vägevat tulemust, ent paraku sellest edasipääsuks ei piisanud – turniiri alustati 1 : 1 viigiga võõrustaja Portugali vastu ning jätkati samuti 1 : 1 viigiga tugeva Belgia vastu, kuid viimases voorus saadud 0 : 2 kaotus
Põhja-Makedoonialt luhtas meie edasipääsuvõimalused.
Eesti naistekoondisele loositi uuel aastal toimuvaks MMvaliksarjaks vastasteks Bosnia ja Hertsegoviina, Leedu ja Liechtenstein. Märtsist juunini peetava alagrupiturniiri võitja tõuseb C-tasandilt B-tasandile ja saab playoffmängudel võidelda 2027. aastal toimuva MM-finaalturniiri pääsme nimel.
Eesti meestekoondis lõpetas aasta võidukalt, kui alistas võõrsil Küprose. Sellega polnud elevus kaugeltki lõppenud.
Küprose 4 : 2 alistanud Eesti koondis lendas tagasi koju vahemaandumisega Riias. Lennukiuksel tervitas Rauno Sappineni piloot Märt Soplepmann, kes kutsus kübaratriki löönud ründaja terveks lennuks kokpitti. Sappineni silmad lõid särama ja ta nõustus kõhkluseta.
Ligi 40minutiline lend Riiast Tallinnasse möödus mõistagi muredeta, hoolimata vihmasest ja pimedast sügisõhtust, ja tegelikult Sappineni ühegi nupu juurde ei lastud. See ei tähenda, et kogemus poleks olnud vapustav.
„Ma olin väga positiivselt üllatunud, kui see kutse tuli. Ega seal ei tulnud kahte sekunditki mõelda – muidugi olin kohe nõus!“ rääkis värske piloot vahetult peale maandumist. „Mina ühtegi nuppu ei vajutanud, vaid istusin seal väga vaikselt. Ütlen ausalt, et alguses oli korralik ärevus sees.“
Ta jätkas, kiites pilootide tööd. „Nad olid väga professionaalsed. Seda kõike oli väga põnev jälgida. Ma pole enne näinud nii palju nuppe ja nii kiiresti ja muuseas nende vajutamist,“ jätkas Sappinen. Õhtuse lennu tõttu oli väljas sealjuures kottpime. „Ega midagi näha ei olnud, aga see oligi eriti hirmus. Sa sõidad nagu täiesti musta augu sees.“
Mis tundub Eesti koondise läbi aegade kaheksandale kübarameistrile raskem – skoorida kolmekas või juhtida lennukit? „Hea küsimus! Nagu ma ütlesin, neid nuppe ja igasuguseid asju oli nii palju, et ma ei kujuta ette, kui kaua aega võtab, et see kõik selgeks saada. See tundus minu jaoks väga kreisi, aga nende jaoks oli see nii lihtne, nagu sõidaks tavalise autoga. Ma ei teagi, kumb see raskem on...“
8,38 ehk kaheksa minutit ja 38 sekundit lahutas Küprose ja Eesti mängus Rauno Sappineni esimest ja kolmandat väravat – sellega püstitas ta Eesti koondise rekordi, olles kiireima kübaratriki autor.

Muuseas pole piloot Märt Soplepmann niisama vutisõber, vaid ta mängis kokku kümme hooaega Tartu JK Welcos. Viimane matš jäi aastasse 2020 ning värav – sealjuures võitu väärt – hooaega 2013. Seda enam oskab ta hinnata ründajate tööd!
400
A. Le Coq Premium liiga mängu täitus viimaks Nõmme Kalju mehel Igor Subbotinil. Viimasel kahel hooajal tegelikult Kalju esindusmeeskonnast eemal olnud Subbotin kutsuti duubeltiimist esindusse hooaja viimaseks mänguks, kus ta sai mänguaega täpselt vanuse jagu minuteid ehk 35.
192 154
eurot kogusid jalgpallifännid Eesti jalgpalli heaks tänavu LHV jalgpallikaardiga tehtud maksetelt. Tegu on rekordsummaga –võrreldes eelmise aastaga kasvas summa lausa 16 protsenti.



„See on põhjus, miks valisin korvpalli ja miks ma ei ole praegu jalgpallur. Tegime seal kogu aeg trenni, aga jalgpalliklubi me ei saanud teha, sest meil oli seal tamm! Kuressaarde sel hetkel vanemad ei sõidutanud ja bussiga ei saanud. Vihkasin korvpalli, kui jalgpallur olin! Olin die-hard-jalgpallifänn, teadsin kõike. Õues oli 30 sentimeetrit lund maas, aga lükkasin endale platsi puhtaks ja tegin seal üksi asju.“ Orissaarest pärit meistriliigakorvpallur Tormi Niits rääkis, et Orissaare staadioni kuulsa tamme tõttu valis ta jalgpalli asemel korvpalli
„Me ei oska armastada. See on valdav probleem. Kuidas saada mehed sinnamaale, et nad tunnistavad, et nad võiksid teraapias käia, kuidas neid terapeute kättesaadavamaks teha? Et mees tõesti tunneks, et nüüd tegin midagi ära, tõin ennast ohvriks oma naise nimel, et tal oleks hea olla, näitasin oma tegudega, et ma armastan teda. Selle asemel et lähen baari, pubisse, kuradi mõttetut jalgpallimatši vaatama. Sorry, et ma niimoodi ütlen, kõik matšid ei ole mõttetud! Seal õlut timmida ja rääkida, kuidas naised ei saa ikka midagi aru.“
Jan Uuspõld meeste ja naiste suhetest
„Olen ligi 15 aastat võidelnud kokkuleppemängude vastu spordis ja see, mis Mati Alaverist ja tema ümber toimunust vändatud filmidest vastu vaatas, on väga sarnane sellega, mida olen ise kihlveopettureid küsitledes kogenud. Asjaosalised eitavad viimase võimaluseni; kui vahele jäävad, siis tunnistavad üles nii vähe kui võimalik; kui päriselt toimunust räägivad ja sellest nõiaringist välja tulevad, elavad esmalt üle suure šoki, kuid pikas perspektiivis kogevad kergendust ja saavad võimaluse ehitada üles uus elu.“
Mihkel Uiboleht Mati Alaverist vändatud dokfilmidest
„Kui Real Madrid rahakotiga pähe ei löö, siis jah!“
Markus Soomets vastuseks küsimusele, kas ta jätkab Norra klubis Start ka uuel aastal
„Meil on väga hea punt, aga teatud momentidel mitte jalgpalli mängimiseks.“
FCI Levadiaga tiitlita jäänud Mihkel Ainsalu
Alates 1. detsembrist on Eesti jalgpalli tippliigadel uus juht: selle ameti võtab üle juba 13 aastat jalgpalliliidus töötanud endine koon dislane Teet Allas.
Aastatel 1997–2007 Eesti koondises 73 mängu ja kaks väravat kir ja saanud endine kaitsja on seni vutiliidus ajanud peamiselt rahvajalg palli rida: 2012. aastal asus ta tööle noorteprojektide ja suvelaagrite ga, viimased kümme aastat on ta olnud rahvajalgpalli osakonna juht. Alates 2022. aasta sügisest on ta peale selle olnud ka saalijalgpalli koordinaator, aidates kaasa saalivuti arendamisele.
„Mulle väga meeldib ka minu senine töö, muidu ei oleks ma seda nii pikalt teinud, aga eks sealgi on asju, mis hakkavad lõpuks kordu ma. Samas ei olnud absoluutselt sellist tunnet, et kumm on tühi ja meeletult tahaks vaheldust,“ räägib Allas.
„Natuke on see hüpe tundmatusse, aga olen praeguseks juba paljude inimeste ja klubidega suhelnud. Eks paljuga olin ka juba varasemalt kursis.“
Kui seda ametit varem pidanud Veiko Soo tegeles meeste kolme tippliiga ehk A. Le Coq Premium liiga, esiliiga ja esiliiga B-ga, siis Alla se tööpõld hakkab olema pisut laiem, hõlmates ka naiste meistriliigat ja saalijalgpalli meistriliigat. „Peamine fookus on kindlasti Premium liigal,“ kinnitab Allas, kellele jääb vähemalt esialgu alles ka saalijalg palli koordinaatori töö.
„Valutan saalijalgpalli pärast hirmsasti südant: ma ei taha seda lihtsalt unarusse jätta, sest tunnen, et viimased kolm aastat on seal läinud siiralt hästi. See hooaeg on nüüd pika eeltöö järel käima jook sutatud ja kõik toimib. See teekond on olnud väga huvitav ja tahan vähemalt hooaja lõpuni selle juures olla,“ toob Allas välja.
Kuna vähemalt paberil on Allasel nüüd ülesandeid ülima töökuse poolest tuntud eelkäijast Veiko Soost isegi rohkem, on selge, et päris samas stiilis – igal pool käed küljes! – ei saa Allas seda ametit pidada. „Veiko tegi asja omamoodi, aga loodan ja usun, et suudan leida viisi, kuidas tiimi juhtida ja asju natuke teistmoodi teha. Klubisid tuleb rohkem usaldada! Olen saalijalgpallis ka umbes sama tee juba läbi teinud. Klubid ise vastu tavad, teevad nii häid asju kui vigu, aga koos saame paremaks minna. Juhtida tuleks natuke strateegilisemalt, et jõuaks kõige vajalikuga tegeleda.“
Allas lubab küll, et esialgu põhimõttelisi muu tusi oodata ei ole, aga rõhutab klubidele vastutu se andmise poolt. „Võime ju pahased olla, et miks Premium liigas keskmine publikuarv väheneb, aga tegelikult ei ole ju nii, et jalgpalliliit on selles süüdi ja kõik. Klubidel on vaja samuti peeglisse vaadata – kuidas on oma kogukonda kaasatud? Alaliit ei saa ju meeskondadele fänne tekitada.“
Ühe esimese lahendust vajava murekohana toob Allas välja naiste meistriliiga uue hooaja komplekteerimise. Novembris teatas 23 hoo aega meistriliigas pallinud Tartu Tammeka naiskond, et astub uueks hooajaks mängijate puuduse tõttu esiliiga tasandile, juba varasemast oli teada, et rahalistes raskustes FC Ararat kõrgtasemel ei jätka. Paide Linnanaiskond on küll otse teisest liigast valmis meistriliigasse astu ma, aga küsimärke on ka teiste naiskondade jätkusuutlikkuse kohal.



Paide ja Flora 34. vooru kohtumine ja selle lõppu ilmestama jäänud vastuoluline suluseisuolukord on paratamatult selle koduse jalgpallihooaja üks räägitumaid ja kajastatumaid situatsioone. Koduse
A. Le Coq Premium liiga mängu nüansse lahati raadiosaadetes, „Terevisioonis“ ja kõikvõimalikes podcast’ides, rääkimata sotsiaalmeediast. Paraku tundub, et faktid ja ratsionaalsus jäid põletavale emotsionaalsusele alla.
Alustame lihtsatest faktidest, et oleks ka kuid või aastaid hiljem lugedes selge, millest on üldse jutt.
Mis juhtus? Paide ja Flora mängu kaheksandal üleminutil lõi Paide 1 : 1 seisult värava. Tabamus aga tühistati kiirelt, sest abikohtunik tuvastas olukorras suluseisu ning tõstis selle märgiks pärast palli väravasse jõudmist lipu üles. Kuigi karistusalajoonega paralleelsest kaamerast tundus, et suluseisu pigem ei olnud, vaatasid videokohtunikud olukorda 30–40 sekundit ning otsustasid, et neil ei ole piisavat alust abikohtuniku otsuse ümberpööramiseks.
Mis oli kaalul? Nii tiitel kui medal. Kuna Paide potentsiaalne võiduvärav ei lugenud, jäid nemad ilma kahest punktist (kolme võidupunkti asemel saadi üks viigipunkt), Flora sai aga juurde ühe punkti (kaotuse asemel viik). Flora olukorda tiitlivõitluses Levadiaga muutis see küll pisut paremaks, kuid üsna minimaalselt: see tähendas, et kahele viimasele voorule mindi vastu Levadiast üks punkt eespool. Kuna võrdsete punktide korral esimeseks viigilahutajaks olevad omavahelised mängud olid niigi Flora kasuks, andis lisapunkt Florale juurde ühe õhukese õlekõrre, kuid tiitli kindlustamiseks oli neil endiselt tarvis viimased kaks mängu võita.

Tekst: Raul Ojassaar
olnud videokohtunikel piisavalt klaari tõendusmaterjali, mille põhjal öelda, et abikohtuniku otsus oli kindlasti vale. „VAR saab sekkuda siis, kui tal on kindel tõendusmaterjal, et väljakul tehtud otsus oli vale. Kui olukord on piiripealne nagu praegune, siis VAR vastavalt suunistele ei sekku ning kehtima jääb väljakul tehtud otsus. VAR saab sekkuda nappides suluseisuolukordades vaid siis, kui tal on abistavat materjali, millele toetuda, näiteks väljaku märgistus või selged ja sirged muruniitmiserullimise jooned,“ selgitab Kaasik. „Kuna tegemist oli piiripealse olukorraga, siis oli videokohtuniku otsus korrektne: jätta jõusse väljakul langetatud otsus.“
Kokkuvõte: abikohtunik eksis väljaku ääres napi suluseisu määramisel. Kuna otsus oli sedavõrd piiripealne ja VARil ei olnud selget materjali, mille alusel saanuks väita, et suluseisu kindlasti ei olnud, jäi väljakul tehtud otsus värav tühistada jõusse. Nagu hiljem tõendati, siis ebaõiglaselt, sest tegelikult oleks värav pidanud lugema. Samas ei ole VARile etteheiteid, kuna tegutseti kooskõlas reeglite ja suunistega.
Olgu öeldud, et Paide meeskonna, klubi ja nende toetajate pahameel oli täiesti arusaadav.
Paidele oli tegu valusama hoobiga: kaotatud kaks punkti tähendasid seda, et nad jäid tabelis neljandale kohale ning kolmandat kohta hoidnud Nõmme Kaljust neli punkti maha. Võit Flora üle oleks andnud Paidele igal juhul võimaluse viimase vooru kohtumises Kalju vastu pronksi püüda, kaotus tähendas aga seda, et Kaljul oli võimalik eelviimases voorus pronks hoopis endale kindlustada.
Miks VAR ei sekkunud? Jalgpalliliidu kohtunike juht Hannes Kaasik selgitas, et selles olukorras ei
Mis seejärel toimus? Pahameeletorm! Nii Paide klubiga seotud inimesed kui ka tavalised jalgpallisõbrad võtsid eri kanalites sõna ja avaldasid oma nördimust: peamiselt ei saadud aru sellest, miks VAR kohtuniku sedavõrd selgena paistnud eksimust ei parandanud. Paljudest väljaütlemistest kumas selgemalt või hägusemalt läbi usaldamatus jalgpalliliidu tegevuse vastu ja kahtlustus, et kohtunikele on antud juhised FC Flora meistriks aidata.
Jalgpalliliidu kohtunike osakond reageeris meediapäringutele järgmisel päeval võrdlemisi põhjaliku selgitusega, kus mööndi, et suluseisu selles olukorras tegelikult ei olnud, kuid selgitati, miks VAR sekkuda ei saanud (vt kolm lõiku tagasi).

Selgitus ei olnud paljudele skeptikutele aga rahuldav ning teenis omakorda kriitikat. Paide leerist tuli nurinat, et kohtunike osakond nende ees eksimuse tõttu ei vabandanud. Irvhambad võtsid mõnuga nii Eesti jalgpalli, Eesti kohtunike, Eesti VARlahenduse kui kõige muu asjassepuutuva kallal.
Kas oli selge otsus või mitte?
Olgu öeldud, et Paide meeskonna, klubi ja nende toetajate pahameel oli täiesti arusaadav. Kohtunike (hiljem tõendatud) eksimus oli klubile nii konkreetse mängu kui ka kogu hooaja kontekstis eriti valus – kuna tegu oli sedavõrd hilise tabamusega, oleks võit olnud sisuliselt garanteeritud; selleta jäämine tõmbas aga peaaegu lõplikult kriipsu peale pronksilootusele ja pronksiga kaasnevale piletile järgmise suve euromängudele. Samasugune eksimus samade vastaste mängus, aga näiteks kevadel ja kohtumise alguses ilmselt sedavõrd suurt tormi kaasa poleks toonud.
Päev pärast mängu kasutas jalgpalliliidu kohtunike osakond spetsiaalset programmi, mille abil tõmmati väljakule niinimetatud suluseisujooned. Need näitasid ära, et suluseisu ses olukorras tõesti ei olnud, aga vahe oli selgelt napim, kui paljudele palja silmaga tundus –5–10 sentimeetrit.
Foto: EJL
siis on tegu igal juhul röögatu eksimusega. Paide inimesed paistsidki olevat selle seisukoha võtnud – Betsafe’i jalgpallisaates avaldasid sel teemal arvamust meeskonna abitreener Tarmo Kink ja spordidirektor Gert Kams.
Rasedusega on tõesti nii, et saab olla kas rase või mitte, natuke rase pole võimalik olla. Suluseisuotsuse puhul on aga mängus ka omajagu subjektiivsust.
Mitmes asjas mindi aga järelduste või lahmimisega selgelt üle piiri või tehti järeldusi, mis olid tegelikult ebaõiged. Paljud arvajad ja peamiselt Facebookis asja kommenteerinud inimesed tõid esiti välja, nagu oleks suluseisu puudumine ses olukorras olnud täiesti ilmselge ja igaühele klaar. Järgmisel päeval, kui jalgpalliliidust tuli suluseisu puudumist kinnitanud selgitus, said nad kõik rusikaga vastu rinda lüüa: ma ju ütlesin! Selle juures jäi aga paljudel tähelepanuta see, et spetsiaalse programmi tehtud analüüs tuvastas, et suluseisu puudumine oli vaid 5–10 sentimeetri, mitte terve sammu, poole meetri või mitme kehapikkuse küsimus. Ehk tegelikult ei saa öelda, et see oleks olnud üliselge otsus.
Võib ju väita, et kui tegelikult ei olnud olukorras suluseisu, aga kohtunikud selle fikseerisid,
„Suluseis oli 5–10 sentimeetrit? Kuradi tolad olete või? Tädi Maali Märjamaalt näeb ka ära, kui seal kolm kilomeetrit suluseis on! Vahet pole, kas viis või kümme sentimeetrit, suluseis on ja see on fakt!“ põrutas emotsionaalne Kink.
„Ja siis me tuleme mingite uute väljenditega veel välja – piiripealne suluseis! Me hakkame mingeid selliseid asju looma. Kas suluseis on või ei ole?“ sekundeeris Kams.
Suluseis pole rasedus!
Kingi ja Kamsi mustvalge käsitlus reedab paraku nende pisut kitsarinnalise vaate jalgpallile. Rasedusega on tõesti nii, et saab olla kas rase või mitte, natuke rase pole võimalik olla. Suluseisuotsuse puhul on aga mängus ka omajagu subjektiivsust.
See subjektiivsus on sisuliselt reeglitesse sisse kirjutatud. Näiteks: eelviimase kaitsjaga samal joonel asuv mängija ei ole suluseisupositsioonil. Kuidas mõõta samal joonel olemist? Mõõtmist võimalikult peeneks ajades on ju võimalik leida igas olukorras mingisugune erinevus, olgu kaks mängijat silmaga vaadates ükskõik kui võrdsel positsioonil. Igasugune suluseisujoonte tõmbamine ja sel viisil mängijate asukoha fikseerimine on samuti mingil määral subjektiivne, eriti siis, kui me just ei räägi suurturniiridel ja tõelistes tippliigades kasutatavast poolautomaatsest süsteemist. Esiteks on meie liigas kasutatavate vahendite juures keeruline väga täpselt (mõne millisekundi täpsusega!) määrata ära õiget hetke, mil stoppkaader tekitada

– teadlased on näiteks selgeks teinud, et tavalise söödu andmise aeg kestab 5–20 millisekundit, mille jooksul võivad kiiresti jooksvad mängijad läbida peaaegu 20 sentimeetrit. Ehk siis pealtnäha üsna tühisest erinevusest sööduhetke määramisel võib sõltuda väga oluliselt see, kas tuvastatakse suluseis või mitte.
Suluseisujoonte otseeetris ekraani peale tõmbamine, mis oli VARi saabudes eri liigades väga populaarne, on viimastel aastatel hakanud üha rohkem jääma tagaplaanile. Osalt seepärast, et tippliigades on kasutusel poolautomaatne süsteem, mis aitab otsuseid teha inimfaktorit minimeerides, teisalt seetõttu, et ühel hetkel saadigi aru, et suluseisu ülitäpne mõõtmine on (osaliselt just eelmises lõigus välja toodu tõttu) juuksekarva lõhki ajamine. Kõigele lisaks mõjutas otsuseid veel ka see, kui peenikesed või paksud on jooned, mis virtuaalselt platsile tõmmatakse. Neid võimalikult peenikeseks ajades on teoreetiliselt võimalik eristada igasugust vahet mängijate vahel, paksemad jooned tekitavad natuke rohkem eksimisruumi ja võimaldavad ka olukordi, kus joonte kattumisel saab öelda, et eelviimane kaitsemängija ja ründaja on „samal joonel“, nagu reegliraamatus aastakümneid on kirjas olnud.
Tuleme nüüd korra tagasi kodumaale. Kas on aus eeldada, et Premium liiga ülekande puhul suudavad videokohtunikud mõne hetkega tuvastada pallimängimise hetke millisekundite täpsusega ja siis veel selle järel nurga alt täpselt ära hinnata selle, kas ründemängija oli suluseisus või mitte, kui vahe on tõesti 5–10 sentimeetrit? Olukorras, kus joonte tõmbamist Eestis tehnilistel põhjustel üldse ei kasutata? Kas see stoppkaader, mille
Suluseisuskandaal röövis pisut teenimatult tähelepanu sellelt, et Paide–Flora kohtumine oli ka puhta sportliku draama mõttes üks hooaja kõige paremaid kohtumisi.
Foto: Katariina Peetson
Kohtunike juht
Hannes Kaasik küll selgitas, kuidas ja millistel alustel videokohtunikud töötavad, aga põhjendustest ei paistnud paljudele piisavat.
Foto: Katariina Peetson
põhjal kõiki mõõtmisi ja joonetõmbamisi tehti, on näiteks üldse võimalikult täpselt palli tabamise hetkel tehtud?
Senikaua, kuni meil ei ole Eestis sellist tehnoloogiat, mis suudaks juuksekarva lõhki ajada, ei ole meil mingisugust põhjust ega mõtet seda ka VARile ülesandeks seada, sest see viiks ebaõigluse lihtsalt natuke teise kohta. Siit ka väljend „piiripealne suluseis“, mis Kamsil ja Kingil nähtavasti juhtme kokku ajas. See on olukord, kus suluseisuotsus on üht või teistpidi sedavõrd napp, et videokohtunikul ei ole piisavat alust väljakul vastu võetud otsust ümber pöörata.
Premium liigas on suluseisudesse täpselt sellisel viisil suhtutud juba kolm hooaega, alates sellest, mil VAR Eestisse jõudis. Seda, et jooni tõmbama Eestis ei hakata, korrati mitmel korral algusest peale. Seda, et suurema osa sest ajast Premium liigas töötanud Kink enda sõnul sellest

midagi kuulnud ei olnud, ei saa küll kellegi teise probleemiks või tegemata tööks pidada.
Kas kohtunikud peaksid hakkama vabandust paluma?
Omajagu kriitikat sai Kamsilt ja Kingilt ka kohtunike juhi Hannes Kaasiku selgitus selle kohta, miks otsus selles mängus just sellisel viisil ja selline sündis. Ühel või teisel põhjusel ei olnud Paide leer sellega igatahes üldse rahul – peamiselt jäi kumama see, et kohtunike osakonnalt oodati Paidelt vabanduse palumist. Eriti kummaliselt mõjus üks Kingi viide, nagu selgitust polekski vaja olnud – selle asemel oleksid kohtunikud lihtsalt võinud tunnistada, et tegu oli nende eksimusega, mille nad „enda peale võtavad“. Seda, mida enda peale võtmine realistlikult kätkeks, ei täpsustatud. Küll aga olevat kohtunike osakonna kommunikatsioon olnud hirmus kehv.
Milliste eksimuste eest peaks kohtunike osakond hakkama siis edaspidi vabandama ja milliste eest mitte? Kuhu tõmmata piir?
Seda kummalisem on see, et seda kõike teevad inimesed, kelle ametikoht on just nimelt Eesti jalgpallis. Kelle puhul ei ole alust kahtlustada, et nad tegelikult tahavad Eesti jalgpallile halba, hoiavad pöialt Eesti võistkondade ebaedule või sellele, et huvi Eesti jalgpalli vastu inimestes ära kaoks. Hüva, küll jalgpall väga suure spordialana sellised asjad üle elab, aga kellele sedavõrd negatiivselt viltune kajastus lõppude lõpuks kasulik on?
Meelelahutuslikus võtmes ja odava populaarsuse võitmise nimel võib ju olla hea mõte võimalikult kõva häälega, võimalikult emotsionaalselt ja värvikalt räusata, sõimata ja ebaõigluse üle kurtes end ohvriks teha, aga lõpuks on see lihtsalt sama kui külma talveilmaga püksi pissida. Alguses on väga mõnus ja soe, aga juba õige varsti hakkab veel külmem, kui enne oli.
Hannes Kaasikut ma selle olukorra valguses ei kadesta. Olgu, eri kanalites intervjuusid ja kirjalikke selgitusi jagades kasutas ta kohati ehk liiga palju žargooni, mis võis kohtunike tööga mitte nii kursis olevates inimestes segadust juurde tekitada, aga tegelikult rääkis Kaasik väga rahulikult faktidest, kohtunike ja videokohtunike tööprotsessist ning konkreetse kaasuse eripäradest. Midagi vaiba alla või varju ta ei jätnud – Kaasik tõdes, et abikohtunik eksis lippu tõstes, ja põhjendas, miks ei olnud videokohtunikul põhjust sekkuda.
Ainus vale otsus, mis ses olukorras tehti, oli abikohtuniku poolt lipu tõstmine. Kui Kaasik oleks selle eest Paidelt vabandust palunud, oleks see lihtsalt kentsakalt kõlanud. Mida oleks see Paidele andnud või mida muutnud? Mitte midagi. Ja pealegi – milliste eksimuste eest peaks kohtunike osakond hakkama siis edaspidi vabandama ja milliste eest mitte? Kuhu tõmmata piir?
Isegi kui Kaasik oleks Paide ees kohtunike nimel vabandust palunud, oleks ilmselt leitud midagi muud, millest kinni hakata.
Kellele on kasulik väärarusaamade paljundamine?
Räuskamise kõrval peaks eelkõige kogu Betsafe’i saate seltskond, aga ka mõned teised lahmivalt ja süüdistavalt sõna võtnud inimesed peeglisse vaatama ja aru saama, et populaarsel platvormil sõna võtmisega kaasneb ka vastutus. Ei, mitte tingimata rahaline. Fakte teadmata või nendest sihilikult või kogemata mööda vaadates verbaalne laamendamine ja valeväidete õhku loopimine vaid paljundab rumalust ja teadmatust, mis neist (kohati seda isegi ise teadvustades!) aegajalt kindlatel teemadel välja kumab. See võimendab väärarusaamu ja levitab valesid tõlgendusi – seda ei saa ju pidada Eesti jalgpallile suures pildis kasulikuks.

Kui rääkida Eesti koondist juhendanud välistreeneritest, siis on raske leida kedagi, kes oleks Eesti jalgpallile suutnud jätta nii suure jälje kui Arno Pijpers. 2000. aasta novembris Eestis tööle asunud hollandlane on vahepeal küll käinud ära, kuid lausa kolmel korral tagasi tulnud. Praegugi aitab 66aastane spetsialist Eesti koondist omalaadses rollis.
Tekst: Raul Ojassaar

Arno Pijpers Eesti koondisega novembris Küprosel.
Jalka vestles Pijpersiga mõned päevad pärast omamoodi aastapäeva: esimese lepingu Eestis töötamiseks sõlmis kogenud treener 5. novembril 2000 ehk veerand sajandit tagasi.
Läheme ajas 25 aastat tagasi. Millisena mäletad sa Eesti jalgpalli sellest ajast, kui sa esimest korda siia sattusid?
Alustuseks oleks aus mainida, et kui räägime minevikust, eriti nii kaugest ajast, on väga lihtne sattuda nostalgiasse, rääkida, kui ilus ja õnnelik kõik oli. See oli muidugi täiesti teistsugune aeg! Mulle üldse ei meeldi, kui sageli räägitakse, kuidas vanasti oli rohi rohelisem, inimesed sõbralikumad ja mida kõike veel, aga reaalsus võis olla hoopis midagi muud.
Sündinud 21. aprillil 1959 Rotterdamis
Treenerikarjäär
1981–82 Excelsior (noored)
1982–87 Gouda Olympia
1987–90 Dubbeldam
1995–98 Feyenoord (noored)
1998–99 Hollandi U21 koondise abitreener
1998–2000 Hollandi U15 ja U16 koondise peatreener
2000–04 Eesti koondise ja FC Flora peatreener
2005 FC Utrecht (tehniline direktor)
2005–08 Kasahstani koondis
2006–07 FC Astana
2008–10 Peterburi Zenit (noorteakadeemia koordinaator, duubeltiimi peatreener)
Eestisse jõudsin esimest korda tegelikult vaid paar kuud enne seda, kui siin tööle asusin. Vaatasin Hollandi koondise peatreeneri Louis van Gaali palvel siin Eesti–Portugali mängu – aitasin Hollandi koondisel MM valiksarja vastaseid analüüsida. Mäletan, et ööbisin siinsamas Olümpia hotellis, kus ka praegu koondisega peatume. Teiste seas tegi siin sama Iirimaa koondise peatreener Mick McCarthy, kellega käisime pärast mängu raekojaplatsil Iiri pubis. Tundsin juba siis siinses ühiskonnas energiat, samamoodi nägin, kuidas eestlased jalgpalliväljakul seda näitasid.
2010 Willem II
2012 Eesti U19 koondis
2012–13 Eesti Jalgpalli Liit (tehniline direktor)
2013–14 Taraz
2017, 2018 FC Flora
2024– Eesti koondis (abitreener)
Saavutused
U16 EM-pronks (2000)
Eesti meister (2001, 2002, 2003, 2017) Kasahstani meister (2006)

Mängu järel rääkisin Tarmo Lehistega, kes uuris minu käest põhjalikult Hollandi jalgpalli ja mu töö kohta – minu põhikoht oli toona Hollandi jalgpalliliidus noorte arendamise eest vastutamine. Rääkisime minu ideedest ja jalgpalli arendamise nägemusest. Sõitsin siit pühapäeva õhtul tagasi Hollandisse, esmaspäeva hommikul oli mul sealses alaliidus koosolek ja sama päeva õhtul helistas mulle juba Anne Rei, kes ütles, et Aivar Pohlak kuulis minu ideedest ja soovib minuga kokku saada.
„Teiste
Olin esiti skeptiline, aga juba sama nädala kolmapäeval sõitsingi Helsingi kaudu Tallinnasse. Aivar ootas mind oma Toyota Celicaga ja palusin tal endale linna näidata, nii halvemaid kui paremaid kohti. Hiljem liikusime jalgpalliliitu, mis asus toona veel Nõmmel. Kogu aja rääkisime ideedest ja Eesti oludest, kultuurist ja muust. Hilja õhtul lendasin tagasi
Hollandisse ja sain aru, et see on minu jaoks täiesti tõsine pakkumine, mida tuleks kaaluda. Mu naine oli üsna skeptiline, sest olin tolleks hetkeks sarnaseid pakkumisi saanud viiestkuuest riigist ja kunagi polnud lõpuks asjaks läinud, aga Eesti suhtes oli mul väga hea tunne.
Rääkisin Hollandis Louis van Gaaliga, kes keelitas mind mitte minema. Ta lubas, et kui alaliidust lahkub ja mõne klubi juures tööle asub, siis võtab mind abitreeneriks kaasa. 2002. aastal asuski ta FC Barcelona peatreeneriks, hiljem oli ta veel Müncheni Bayernis ja Manchester Unitedis… Andries Jonker, kelle endale Hollandi alaliitu asendajaks leidsin, läkski hiljem temaga koos Barcelonasse ja Bayernisse.
Sain aru, et saan Eestis vabalt oma ideid rakendada – Hollandis oli see olnud palju keerulisem ja aeganõudvam. Tahtsin olla rohkemat kui lihtsalt treener, tahtsin mõjutada ka koondiste struktuuri tervikuna ja treenerite koolitust. Seetõttu võtsin kaasa ka Jelle Goesi.
Mainisid seda, kuidas treenerid käisid vastaste koondisi kohapeal vaatamas. See on küll üks asi, mida enam väga tihti ei näe!
Tõsi. Olime Hollandis tol ajal selles vallas juba üsna arenenud, et tegelesime ka videoanalüüsiga, aga olukord oli selline, et kui tahtsid mõne mängu videot, siis tuli ühendust võtta ühe Šoti firmaga, kes siis mingil hetkel sulle DVD saatis. Enne seda oli asi veel videokassettide peal.
Tegin seda tööd isegi 2012. aastal, kui Dick Advocaati Venemaal aitasin. Ta tahtis alati, et mängu kohapeal vaataksin, et tajuksin ka atmosfääri ja kõike ümbritsevat.
seas tegi siin sama Iirimaa koondise peatreener Mick McCarthy, kellega käisime pärast mängu raekojaplatsil Iiri pubis.“
Tol ajal olid ühtaegu FC Flora ja Eesti koondise peatreener. Tänapäeval tundub see lausa uskumatu! Oli see ka sulle Hollandist tulles ebatavaline? Jah, rääkisime sellest. Muidugi olid Flora ja koondis üsna palju seotud, sest mängijad kattusid päris palju, aga teiste klubidega tuli päris palju suhelda ja selgitada. Viktor Levadaga rääkisime kolmneli korda pikalt sellest, kuidas tahaksin, et koondis mängiks. Kuna mängisime nii Floras kui koondises samamoodi, siis tähendas see, et käisin konkurentidele meie mänguplaani põhjalikult tutvustamas!

Kuna teised klubid mängisid pisut teistmoodi, oli mul loomulikult lihtsam koondises Flora mängijaid kasutada. Mõne mängija puhul ei olnud küsimustki – Raio Piiroja, Andrei Stepanov, Martin Reim ja Marko Kristal olid niikuinii omal positsioonil Eesti parimad ja nende kasutamise kohta polnud kellelgi küsimust, aga paremkaitsesse võtsin näiteks Teet Allase, kes teadis Floras mängides väga hästi, mida ma sellelt positsioonilt neljaliikmelises kaitseliinis tahtsin.
Minule tähendas kahe tooli peal istumine mõistagi tohutult palju tööd. Sisuliselt oli nii, et pühapäeval mängisin Floraga Narva vastu, esmaspäeval oli juba koondise kogunemine. Toona see kompott aga kuidagi toimis, aga see oli 25 aastat tagasi.
Rääkisin juba siis jalgpalliliidus, et see võib hetkel toimida, aga minu plaan oli tegelikult pärast nelja aastat veel ehk maksimaalselt paar aastat niimoodi töötada, seejärel nii koondise kui Flora peatreeneriametist loobuda ja alaliidus tehnilise direktorina jätkata. See oli minu idee, aga lõpuks nii ei juhtunud.
Sinu esimene periood Eestis kestis lõpuks neli aastat. Mida pead oma selle aja suurimateks võitudeks – nii platsil kui selle kõrval?
Alustasime kohe siia tulles treenerite koolitamise süsteemiga – esmalt tuli Ckursus, siis Bkursus, Akursus ja minu viimasel aastal alustasime ka esimese UEFA Pro taseme koolitusega. Selle süsteemi loomine ja ülesehitamine oli suur asi. Sealt tulid ju Tarmo Rüütli, Karel Voolaid ja Martin Reim, kes tegid koondisega hiljem suuri asju.
Mängudest rääkides oli minule väga eriline loomulikult meie esimene mäng Hollandiga. Lisaks sellele, et see oli kohtumine minu kodumaa vastu, olin ju vastamisi ka Louis van Gaaliga, kellega koos Hollandi jalgpalliliidus tihedalt töötasime.
Venemaa 2 : 1 alistamine oli ka mulle endale väga märgiline kohtumine, aga sellest, kui palju see võit toona Eesti ühiskonnale tähendas, sain aru alles pärast mängu. Inimesed helistasid mulle veel nädal aega pärast mängu ja rääkisid, vahel suurest liigutusest nuttes, kui uhked nad meeskonna üle olid, milliseid emotsioone see mäng neis tekitas ja kui palju see tähendas.
Üldiselt olin väga rahul sellega, kuidas me jalgpalli mängisime. Kui siia tulin, siis tahtsin juurutada positiivset mängustiili – enne mind mängis koondis tihti väga kaitsvas 532 formatsioonis. Mina tahtsin mängida rohkem palliga, domineerivamat mängustiili. Floraga ei olnud see keeruline, küll aga koondisega, kui vastased olid meist tihti palju tugevamad. Samas näiteks mängus Hollandiga suutsime kohati initsiatiivi võtta, kui selleks võimalus tekkis, me ei istunud ainult kaitses. Mängisime kolme ründajaga – nad pidid küll palju kaitsetööd tegema, aga nad olid siiski ründajad.
„Kuna mängisime nii Floras kui koondises samamoodi, siis tähendas see, et käisin konkurentidele meie mänguplaani põhjalikult tutvustamas!“
Olen sellest palju tänapäeval ka Mart Poomiga rääkinud. Kui mina toona Eestisse tulin, olid juhised väravavahile läbivalt sellised, et kui palli saad, viruta see kaugele ette. Mina tahtsin aga, et palli rohkem hoitaks. Seetõttu mängitasin päris palju ka Martin Kaalmat – ta ei olnud võibolla väravavahina nii tugev kui mõni teine, aga jalaga mängus oli ta rahulik ja enesekindel. Pidin seda palju kordi inimestele selgitama. Tegime sammu moodsama jalgpalli suunas.
Jelle Goesi nägin oma loogilise mantlipärijana. Ta oli juba Eesti jalgpalli ja alaliiduga tuttav ning U21 koondise peatreenerina tundis ta väga hästi ka järgmist põlvkonda, kes oleks pidanud meeskonna vedamise üle võtma. See oli Konstantin Vassiljevi põlvkond.
Ühest küljest tundub, et toona olime noore riigina ja väga algfaasis jalgpallikultuuriga maailma tipust kaugel maas. Samas näitavad viimase aja tulemused, et hoolimata sellest, et oleme mõnes aspektis suutnud oma jalgpallielu moderniseerida, on vahe Eesti ja maailma absoluutse tipu vahel veel suuremaks kärisenud.
Ega ülejäänud maailm siis paigal ei seisa, nemad ka arenevad! Toon aga lihtsa näite: kui võrdled












































































































Inglismaa klubide praegust eelarvet ja rahalist võimekust sellega, mis oli 25 aastat tagasi, on vahe täiesti kolossaalne. Mitte keegi ei osanud tol ajal ilmselt arvata, et mõne mängija eest võiks maksta 200miljonilisi üleminekusummasid. Ja mitte kroonides, vaid eurodes!
Jalgpall on tohutult arenenud igal pool. Eestis on ka jalgpall kõvasti edasi läinud, aga mõnes osas tahaksin olla kriitiline. Rääkisin juba toona, et mõnd asja tuleb vahel forsseerida, et edu saavutada. Publikuarvud olid ka toona väga väikesed ja olin kannatamatu: miks inimesed mänge vaatamas ei käi? Rääkisin jalgpalliliidule, et inimesi tuleks rohkem staadionitele meelitada, mängud suuremaks sündmuseks teha ja staadionil olemine mõnusamaks kogemuseks muuta, aga alaliit oli kindlal arvamusel, et midagi suruda pole mõtet ja areng peab olema loomulik.
„Inimesed
Mäletan, kuidas tõime Florasse Ray Fränkeli ja Tor Henning Hamre. Minu nägemus oli, et eestlastega võrdsel tasemel välismängijaid pole meil mõtet tuua, peame tooma neid, kes oleksid eestlastest paremad, kellel oleksid erilised omadused. Nad olid eestlastele eeskuju ja aitasid tõsta keskmist taset. Ka selles osas oldi kohati ehk pisut liiga konservatiivsed.
helistasid mulle veel nädal aega pärast mängu ja rääkisid, vahel suurest liigutusest nuttes, kui uhked nad meeskonna üle olid, milliseid emotsioone see mäng neis tekitas ja kui palju see tähendas.“
Ja siin me oleme – 25 aastat hiljem on olukord pisut parem, aga hüppelist kasvu pole ikka olnud. Tahtsin väga, et mõned asjad liiguksid kiiremini. Vahel on vaja asju pisut forsseerida.
Pijpersi sõnul on tema praegune roll Eesti koondise juures pigem nõuandja oma, kuid kui vaja, tuleb trennis ka ise asju ette näidata! Foto: Liisi Troska
Sinu esimesed neli aastat Eestis said üsna tormilise lõpu. Toonane ajakirjandus kajastas seda tülina sinu ja alaliidu vahel, hiljem oled sa aga väitnud, et tegelik põhjus oli tüli sinu ja Jelle Goesi vahel.
(Mõtleb pikalt – toim.). Jelle tahtis ühel hetkel isiklikel põhjustel tagasi Hollandisse minna. Ütlesin talle, et aitan tal seda teha. Sel põhjusel sattusin jalgpalliliiduga konflikti, mida ma tegelikult ei tahtnud – nagu enne rääkisin, tahtsin ju tegelikult siia kauemaks jääda ja lepingut pikendada. Mu agent oli sellest juba ka jalgpalliliiduga rääkinud. Olin aga esmajärjekorras oma inimesega solidaarne ja ütlesin, et ma ei pikenda lepingut enne, kui jalgpalliliit selle olukorra

Jellega lahendab. Selle tõttu tekkiski minu ja alaliidu vahel konflikt. Mäletan, kuidas ühel päeval oli liit sajaprotsendiliselt selle poolt, et uue lepingu sõlmiksin, nädal aega hiljem oli kõik aga täiesti muutunud. Kõik selle erimeelsuse tõttu.
Ühtäkki sõlmis aga Jelle hoopis uue lepingu ja sai minu töökoha endale. See on tänini minu karjääri kõige valusam hetk.
Sinu suhe jalgpalliliiduga paranes aga üsna kiirelt.
Minu suhted inimestega jäid tegelikult head, Janno Kivisild töötas minuga Kasahstanis, sain endiselt hästi läbi mängijate ja Tarmo Rüütliga. Külastasin Eestit 2008. aastal, kui sain presidendilt Maarjamaa Risti teenetemärgi, mis oli väga suur au. Käisin siis ka jalgpalliliidus inimestega kohtumas.
Minu konflikt ei olnud personaalne, see oli pigem töökonflikt. Sain toona teada, et jalgpalliliit tahab alustada uue UEFA Pro kursusega. Hiljem olengi olnud sellega seotud. Algul rohkem teistega kahasse, hiljem on minu osa olnud spetsiifilisemalt tippjalgpall. Alustasin kursuse loojana, lõpuks sai minust sujuvalt lihtsalt üks lektoritest. Vahepeal olin alaliidu tehniline direktor, siis olin peatreener Eestis toimunud EM-finaalturniiril osalenud U19 koondisel. 2017. aastal kutsus mind enda juurde Flora.
Kas sõjakirve Jelle Goesiga olete maha matnud? Jah. Umbes 2010. aastal rääkisime temaga. Paljude konfliktidega on nii, et aeg parandab haavad. Aga usun, et ilma selle 2004. aasta olukorrata oleksin Eestisse palju pikemaks jäänud ja asjad oleksid läinud üsna teisiti. Tundsin siin ennast väga hästi, minu naine ja lapsed rääkisid juba eesti keelt.
Minul oli keelega keerulisem, sest nagu enne rääkisin, olin korraga Florat ja koondist juhendades tööga sedavõrd hõivatud, et keeletundidesse ma iga kord ei jõudnud. Proovisin mõnel korral mängijatega eesti keeles rääkida, aga mäletan hästi, kuidas Marko Kristal ühel hetkel ütles, et saame sinust inglise keeles paremini aru!
Paar nädalat tagasi kohtusime ka ühe inimesega Eestist ja mu naine üllatas teda väga, kui hakkas eesti keeles rääkima. Mine tea, oleksime ehk kogu selle aja siin olnud.
Millises osas on Eesti jalgpall selle 25 aasta jooksul kõige rohkem edasi läinud?
Mõtleme näiteks sellele, et minu esimene koondisemäng Eesti peatreenerina toimus Saaremaal ja seejärel mängisime Portugaliga väga väsinud Kadrioru staadionil, enne kui A. Le Coq Arenale jõudsime. Ja kui praegust A. Le Coq Arenat toonasega võrrelda, siis on ju samuti vahe ilmselge! Riigis ringi sõites on ka näha, kuidas taristu on tohutult palju paremaks läinud.

Arno Pijpers on juba peaaegu kümme aastat olnud Jürgen Henni mentor.
Foto: Liisi Troska
Treenerite ja eriti noortetreenerite arendamise pool on samuti palju arenenud. Kui vaatan siinseid treenereid, nende suhtumist ja teadmisi jalgpallist, siis minu meelest ei jää need näiteks Hollandi treeneritele mitte millegi poolest alla.
Samas on üks asi endiselt sama nagu aastal 2000: kuna rahvaarvu poolest jääb Eesti suurtele riikidele väga palju alla, siis on siin ka vähem jalgpallureid. Hollandiga võrreldes on palju arenguruumi ka selles osas, et seal alustab iga väike laps oma teed jalgpallist. Käisin hiljuti vaatamas oma kuueaastase lapselapse mängu ja olin üllatunud, et platsil olnud 60 lapsest olid 25 tüdrukud. Tänapäeval ei taha mitte ainult iga poiss jalgpalli mängida, ka iga tüdruk tahab jalgpalli mängida!
Kui jalgpallis ei olda piisavalt head või sellega ei taheta edasi tegeleda, leitakse 10–11aastaselt endale mõni teine spordiala. Hollandis on 1,3–1,4 miljonit registreeritud jalgpallurit. Igas külas on oma jalgpalliklubi, mõnes kohas isegi kaks tükki. Eestis läheb selleni jõudmiseks ilmselt aastaid aega. Kui mitte forsseerida ja lasta sellel loomulikult juhtuda, siis ilmselt veel kauem.
Tuleme tänapäeva. Jürgen Henn ütles mingil hetkel eelmisel aastal tiimi tutvustades, et sinu roll on vastutada justkui suure pildi eest. Mida see ikkagi täpselt jalgpallikoondise juures tähendab? 2017. aastal tulin Florasse, sest klubi tundis, et neil on noored ja talendikad treenerid, kes vajavad kõr

vale kogemust. Minul on seda sisuliselt 40 aasta jagu ja mind toodigi Florasse, et ma seda neile jagaksin. Aasta alguses võtsin meeskonna juhtimise sajaprotsendiliselt enda kätte, aga juba poole hooaja pealt ütlesin Jürgenile, et nüüd on 50 protsenti sellest sinu. Ta viis juba treeninguid väljakul läbi ja korraldas koosolekuid, aga olin seal kõrval ja valmis sekkuma, kui midagi kahe silma vahele jääb.
Näiteks kui mängus midagi valesti läheb, siis me ei lähe treenerina kohe riietusruumi, vaid laseme mängijatel endil asja ära lahendada. Jagasin talle selle aasta jooksul väga palju kogemust, rääkisime iga päev nendest asjadest mitu tundi. Hooaja lõpus, viimastes mängudes ei pidanud ma enam peaaegu midagi tegema.
paariks kuuks tagasi ja nüüd, kui temast eelmisel aastal koondise peatreener sai, kutsus ta mind jälle sinna.
Enne seda, kui Jürgen pakkumise vastu võttis, rääkisime temaga pikalt. Ütlesin talle, et tal on Floras töötamisest olemas kindlasti piisavalt tarkust ja kogemust, et koondise peatreener olla. Kahe päeva pärast helistas ta mulle uuesti ja ütles, et kuna ta on nüüd sedavõrd tark treener, siis teab ta hästi, et tal oleks vaja ka mind, kes oleks kogenum ja aitaks suuremat pilti vaadata. Väga kaval, eks!
Abitreener on minu kohta ehk isegi pisut ebatäpne öelda – abitreenerid on tavaliselt treeningu ajal aktiivselt väljaku peal, aga mina olen rohkem aktiivne koosolekutel ja nende ettevalmistamisel. Hollandis on see praeguseks üsna tavaliseks saanud, et nooremad treenerid võtavad vanemaid kolleege oma võistkonna juurde.
Mil moel on jalgpallitreeneri töö selle 25 aasta jooksul muutunud? Tehnilisi võimalusi ja andmeid on ju näiteks praegu meeletult palju rohkem kui toona. Kui ma koondise peatreenerina alustasin, oli meie treeneritiim viieliikmeline: mina, abitreener Janno Kivisild, kes tegi samal ajal ka sisuliselt varustaja tööd, siis arst Gunnar Männik, väravavahtide treener Valdas (Valdemaras Martinkėnas – toim.) ja üks massöör. Ja tegime kogu töö nendega ära! Praegu on meil juba puhtalt viis treenerit, aga sellele lisaks veel palju inimesi, kes meid aitavad. Tänapäeval tuleb peatreeneril mängijate treenimise kõrval aina rohkem tegeleda ka inimeste juhtimisega, et õige ja vajalik info kätte saada. Aga kui mäng algab, on peatreener endiselt see, kes tulemuse eest vastutab.
„Proovisin mõnel korral mängijatega eesti keeles rääkida, aga mäletan hästi, kuidas Marko Kristal ühel hetkel ütles, et saame sinust inglise keeles paremini aru!“
Flora tahtis minuga jätkata, aga ütlesin neile: teil on ju nüüd hea peatreener juba olemas! Kui oleksin jäänud, oleksin ainult tee peal ees olnud. Jürgenil läkski väga hästi. Hoidsime aga kontakti, järgmisel aastal tulin Meistrite liiga mängude ajaks
Kui mugavalt sina end tänapäeva andmetest rikastatud jalgpallis tunned? Olen kõigega tuttav, sest kui ma ei oleks, ei oleks mul võimalik sel tasemel tööd teha. Ajaga tuleb kaasas käia! Samas võin aegajalt ka andmete suhtes kriitiline olla – eks see ole samuti osa kogemusest. Näiteks öeldakse, et näe, see mängija tegi suurepärase mängu, sest ta jooksis 12 kilomeetrit. Mina ütlen vastu: ta jooksis kolm kilomeetrit liiga palju! Ta tegi valesid otsuseid ja kaotas palli ära, nii et pidi sellele korduvalt järele sprintima. Andmed on head, aga neid tuleb ka õigesti tõlgendada ja kriitilise pilguga vaadata.
Juba üks minu eeskujusid Johan Cruijff ütles, et enamik jalgpallureid jookseb platsil liiga palju, sest kui nad palli kaotamise asemel seda rohkem oma võistkonna valduses hoiaksid, ei oleks neil vaja nii palju joosta!

Kasutades sooduskoodi JALKA15
saad kogu tellimuselt soodustust -15%


A. Le Coq Premium liigas jõudsid teist aastat järjest esinelikusse samad klubid, aga mullusega võrreldes vahetusid kõik asetused: FC Flora tõusis neljandalt kohalt meistriks, FCI Levadia langes esimeselt kohalt teiseks, Nõmme Kalju teiselt kohalt kolmandaks ja Paide Linnameeskond kolmandalt kohalt neljandaks. Esineliku järel muutusid ka ülejäänud meeskondade lõppkohad. Millised on aga märksõnad, mis lõppenud liigahooaega meenutama jäävad?

„Paalberg on oma nooruse kohta väga-väga palju arenenud ja suudab täiskasvanute jalgpalli mängida. Ta on hästi palju juurde pannud kaitsetöös, armastab seda tööd teha ja teeb isuga, ei säästa ennast selleks, et rünnakul palliga olla. Ta on selline mängija, kes võib kaugele jõuda,“ rääkis Pärnu Vapruse peatreener Igor Prins septembri alguses, kui Marten-Chris Paalberg oli Premium liigas löönud kaheksa väravat.
Paalberg lõi seejärel septembris kolm väravat Tammeka ja kaks väravat Harju vastu, kasvatades oma väravasaldo 13 peale. „Martenist on praegu raske mööda vaadata!“ lausus Eesti koondise peatreener Jürgen Henn, kes kutsus Paalbergi oktoobrikuu mängudeks rahvusmeeskonda.
„Ta on küll noor, aga 16aastasena järjepidevalt väravaid lüües ta väärib seda. Lisaks on tegu kalkuleeritud, tulevikku vaatava otsusega, ehkki see ei ole avanss. Ta väärib võimalust treenida parimatega ja näidata, mida ta Eesti parimatega koos teha suudab,“ lisas Henn.
Koondiselaagri ajal sünnipäeva tähistanud Paalberg tegi debüüdi 14. oktoobril MM-valikmängus Moldova vastu. Temast sai 17 aasta ja kuue päeva vanuselt nooruselt kolmas väljakul käinud Eesti koondislane. Henn kutsus Paalbergi rahvusmeeskonda ka novembrikuu mängudeks.
Paalberg lõpetas liigahooaja 15 väravaga, jäädes selles arvestuses alla vaid Flora ründajale Rauno Sappinenile, kes krooniti 21 tabamusega parimaks väravakütiks. Seejuures mängude/väravate ja mänguminutite/väravate suhe oli hooaja alguses vigastuse tõttu üheksa mängu vahele jätnud Paalbergil isegi pisut parem. Ta lõi esimese värava alles mai keskel 13. voorus Tammeka vastu.
„Sõnades räägitakse küll kohustuslikku juttu meistritiitli sihtimisest, kuid tegelikult on siililegi selge, et realistlikult asub õnnestunud hooaja latt Floral tänavu tiitlist pisut allpool. On keeruline näha, mille pealt peaks Flora kinni traageldama eelmisel hooajal neid Levadiast lahutanud 17punktilise kraatri,“ kirjutas Raul Ojassaar Soccernet.ee-s FC Flora hooaja eelvaates.
Flora president Pelle Pohlak seletas pärast hooaja lõppu, et ründaja Rauno Sappinen printis selle igale mängijale ja töötajale välja. See andis palju motivatsiooni. „Enne hooaega tehti artikleid, kus üldine foon oli see, et 17punktilist vahet me kinni ei mängi. See oli lehtedes kirjas. Ja neid inimesi oli väga palju, kes olid selle väitega nõus. Aga meie ei olnud ja meil oli õigus!“ sõnas Sappinen.

noored kinnitasid kanda, uued treenerid vedasid välja ja Levadia ei olnud hirmtugev!
Enne hooaega ei ennustatud Florale tiitlit, sest küsimärgid olid õhus: kas noored suudavad kanda kinnitada, kas treenerid Konstantin Vassiljev ja Karl Mööl veavad uues ametis välja? Flora jäi mullu alles neljandaks ja tuumiku säilitanud tiitlikaitsja Levadia tundus hirmtugev. Aga Flora
Enne hooaja algust ajakirjanike poolt meistriks ennustatud FCI Levadia oli küll suurema osa ajast tabeliliider, kuid ei suutnud tiitlit kaitsta. Hoog rauges pärast suviseid euromänge, kui kaotati palju punkte ja langeti tabelis teisele kohale. Sellele vaatamata püsis pinge viimase vooruni, kuid trumbid olid siis Flora, mitte Levadia käes. Levadia poolkaitsja Mihkel Ainsalu tõi välja, et murepilved olid meeskonna kohal juba enne hooaja algust. „Meil on väga hea punt, aga teatud momentidel mitte jalgpalli mängimiseks. Esimesed tugevad märgid tulid välja juba veebruaris Hispaanias laagris olles,“ sõnas Ainsalu, kuid ei soovinud probleeme pikemalt avalikkuse ees lahata. Kolmandat aastat järjest Levadiat juhendanud Curro Torres märkis, et kuni suveni oli kõik korras, aga siis kadus enesekindlus. Ta lisas, et mängijate vigastused ja haigused mõjutasid olukorda. „Minu silmis kaotas Levadia ise tiitli. Palju õnne Florale, kuid see on minu arvamus,“ lausus Levadia peatreener.
Flora kindlustas klubi ajaloo 16. meistritiitli viimases voorus, edestades lõpuks Levadiat kolme, Kaljut kaheksa ja Paidet 12 punktiga. Flora küll koperdas hooaja alguses korra Transi (2 : 2 viik) ja korra Vapruse (0 : 1 kaotus) vastu, kuid rohkem esinelikust väljapoole punkte ei loovutanud.
Nõmme Kalju jõudis Nikita Andrejevi juhendamisel teist aastat järjest esikolmikusse, aga teiselt kohalt langeti kolmandaks. Kalju hooaeg kulges üles-alla nagu Ameerika mägedel. Andrejev valiti tänavu mitu korda Premium liiga kuu parimaks treeneriks, aga ebastabiilsuse tõttu ei suutnud Kalju Premium liigas tiitlimängu sekkuda. Üks tiitel tänavu siiski võideti, kui dramaatilises karikafinaalis alistati penaltitega Levadia. Kalju peatreener Andrejev sai lõppenud liigahooajal kaks punast kaarti, neist esimese kevadel Flora vastu, millele järgnes juhendamiskeeld. Ta lähenes sellele loominguliselt – Andrejev jälgis kohtumist Levadiaga Hiiu staadioni tribüünihoone katuselt. „Vaade oli muidugi väga hea, kõik oli nagu peo peal,“ rääkis Andrejev. Selle mõju oli aga lõpuks palju suurem ja jääb ilmselt meelde aastateks, sest Kalju fännid püstitasid järgnevateks mängudeks katusele Andrejevi kuju.

Kalju järel jäi esimesena medalita Paide Linnameeskond, kes alustas hooaega Ivan Stojkovići käe all, aga mängis alates kevadest Slovakkiast naasnud Vladimir Vassiljevi juhendamisel. Paide kaotas lõpuks Kaljule nelja punktiga, aga veel kaks vooru enne hooaja lõppu oli kõik Paide enda kätes, kuni toimus skandaalne kohtumine Floraga.
Paide poolkaitsja Martin Miller lõi eelviimases voorus üleminutitel värava, mis tühistati suluseisu tõttu, VAR ei sekkunud. Tegelikult suluseisu ei olnud ja kohtunike eksimus läks Paidele maksma kaks punkti. „Jõhkram rööv kui Louvre’is –aga vargad kõigile teada ja videopilti talletatud,“ kirjutas Paide Linnameeskond pärast mängu sotsiaalmeedias.
Kui meister Flora koperdas korra Transi ja Vapruse vastu, aga võitis viimase nelja vastu kõik mängud, siis Paide oli eeldatavasti nõrgemate vastu suurtes raskustes. Paide teenis esineliku omavahelistes mängudes kõige rohkem punkte, aga koperdas kaks korda Transi, Harju, Kuressaare ja Kalevi ning korra Vapruse vastu. Kokku läks Paidel esinelikust väljapoole kaduma 23 punkti.
Igor Prinsi juhendatav Pärnu Vaprus tegi Premium liigas klubi punktirekordi –49, millest peaaegu kolmandik koguti augustis, kui võideti kõik viis kohtumist. Pöörases hoos Vaprus alistas järjest Kalevi, Kalju, Tammeka, Levadia ja Paide, lüües nendes mängudes kokku 16 väravat ja lastes endale lüüa vaid kolm.
„Mul on hea meel, et selle kuu jooksul oli hästi palju häid momente, mängijate mõnus minek, tahtmine ja kõik need asjad kokku. Kui seda näed, siis vaatadki kõrvalt ja naudid seda kõike. See oli tõesti hea aeg Vaprusele,“ rääkis Prins, lisades, et Vaprus sai kaitse pidama. „Meile ei löödud lihtsaid väravaid.“
Vägev seeria lõppes septembris kaotusega Florale, kuid järgmised kolm kohtumist jälle võideti. Hooaja lõpus hoog siiski rauges ja Vaprus sai kuuenda koha, kaotades viiendal tabelireal lõpetanud Transile kahe punktiga. Vaprus sai kuuenda koha ka kaks aastat tagasi, aga siis mängiti medalimängu ja kaotati lõpuks pronksi teeninud Kalevile vaid viie punktiga.


Kui Trans ja Vaprus olid tabeli keskel eikellegimaal, siis lõpus käis pingeline lahing ülejäänud kohtadele. Seitsmenda koha saavutas lõpuks Harju Laagri, kes tegi samamoodi nagu Vaprus klubi punktirekordi Premium liigas – 36 mänguga 36 punkti. Tunamullu ehk debüüthooajal kogus Harju 23 punkti ja langes siis tagasi esiliigasse.
Harju kindlustas tänavu püsimajäämise kaks vooru enne hooaja lõppu ja seitsmenda koha üks voor enne hooaja lõppu. Tartu Tammeka, kes vahetas kaheksa mängu järel peatreenerit – Marti Pähna asendas Siim Valtna –, tõusis viimase vooruga üheksandalt kohalt kaheksandaks ja saatis Kuressaare mõneaastase pausi järel üleminekumängudele.
Kümnendal kohal lõpetas Tallinna Kalev, kelle hooaeg kulges üle kivide ja kändude. Kalev vahetas samamoodi nagu Tammeka hooaja alguses peatreenerit, kui Teemu Tainio asemele asus üheksa mängu järel Alo Bärengrub. Tema debüütmängus alistati Paide ja suvel korjati veel punkte, aga lõpuks sai Kalevi langemine esiliigasse matemaatiliselt kindlaks neli vooru enne hooaja lõppu.


Tänavu määrati Premium liigas 74 penaltit, millest realiseeriti 54 ehk 73%.
Enim penalteid (10) määrati Flora ja Vapruse kasuks.
Mängijatest käis kõige rohkem penaltipunktil Märten Pajunurm, kes on juba aastaid olnud kindel penaltilööja, kuid tänavu realiseeris Kuressaare kapten üheksast 11 meetri karistuslöögist vaid kuus.
Märkimisväärne on ka
Rauno Sappineni saldo – Flora esiründaja käis penaltipunktil kolm korda, eksis kolm korda ja loobus seejärel penaltite löömisest. „Ma loobusin sellepärast, et minu jaoks on kõige olulisem meeskonna edu. Meeskonnale ei ole kõige kasulikum see, kui penaltipunkti taha läheb inimene, kes ei ole sel hetkel kindel,“ selgitas Sappinen pärast hooaja lõppu.

Premium liiga mängude keskmine külastusnumber langes eelmise hooaja 406 pealt 376 peale. Kogu külastatavus langes 73 052-lt 67 762-le. Kui otsida põhjuseid, siis torkab silma, et kui eelmisel hooajal oli haripunkt enam kui 3000 pealtvaatajaga kohtumine, siis tänavu jäädi väga kaugele isegi 2000 pealtvaataja piiri saavutamisest. Tallinna derbidel, millest kaks mängiti septembris tööpäeva õhtul, olid tagasihoidlikud numbrid. Kõik derbid olid siiski enam kui 1000 pealtvaatajaga: 1184, hooaja rekord 1687, 1186, 1507. Peale derbide vaatas üle 1000 inimese veel Vapruse ja Kalju (1493), Vapruse ja Paide (1156) ning Flora ja Paide (1103) vastasseisu.
Lisaks Pajunurmele ja Sappinenile on Eesti kõrgliigas ühe hooaja jooksul eksinud kolmel penaltil Maksim Gruznov (2001. aastal), Andrei Krõlov (2003. aastal) ja Marius Bezykornovas (2010. aastal). Keegi ei ole neljal või enamal korral samal hooajal eksinud.
Samas ulatus pealtvaatajate arv ka mullu üle 1000 piiri vaid seitsmel kohtumisel. Suur vahe tuleb sisse just eelmainitud tippmängude pealt, sest mullu andsid seitse suurima vaatajahulgaga mängu kokku 13 802 pealtvaatajat, mis moodustas kogu hooaja publikust ligi viiendiku ehk 18,9%. Tänavu oli osakaal väiksem, vaid 13,7%, ent seitset suurimat mängu käis vaatamas kokku 9316 inimest ehk ligi neli ja pool tuhat pealtvaatajat vähem kui mullu.



Juba kuuendat aastat järjest korraldas Jalka hooaja alguse eel Premium liigat kajastavate ajakirjanike vahelise ennustuse. Kümnest küsimusest koosneva ja märtsikuus avalduva ankeedi esimene eesmärk on alati olnud omalaadne kraadimine – mida asjas rohkem või vähem sees olevad inimesed hooajalt ootavad? Sügisel saab ennustusele tagasi vaadata ja ennustajad pingeritta seada.
Kui eelmisel aastal püstitati ennustuse senise ajaloo rekord – nimelt piisas Kasper Elissaarele võitmiseks vaid kolmest õigest vastusest –, siis seekord olid küsimused pisut vastatavamad, sest parimad said pihta viiele küsimusele.
Kes tuleb Eesti meistriks?
Milline näeb välja esikolmiku järjestus?
Kes võidab suvel Eesti karika?
Kellest saab Premium liiga parim väravakütt?
Mitu mängu võidavad Eesti klubid eurosarjades kokku?
Kas Harju JK Laagri teenib rohkem punkte kui kaks aastat tagasi (23)?
Nimeta üks võistkond, kes vahetab enne hooaja lõppu peatreenerit.
Nimeta üks võistkond, kes ei vaheta enne hooaja lõppu peatreenerit.
Millises järjestuses lõpetavad hooaja Pärnu Vaprus, FC Kuressaare ja Tallinna Kalev? Kuressaare, Vaprus, Kalev Vaprus, Kuressaare, Kalev Vaprus, Kuressaare, Kalev
Kui suureks osutub Premium liiga ühe mängu rekordpublik?
Seekordseks võitjaks osutus Postimehe sporditoimetuse boss Ott Järvela, kelle võidule pani omal moel aluse kõige pessimistlikum ennustus suurima publikuarvu kohta – seekord pakkusid kõik ennustajad hooaja suurima publikuarvu osas üle. Kõige rohkem pealtvaatajaid kogus lõpuks Flora–Levadia maikuine derbi (1687 inimest) –ajakirjanike keskmine ennustus oli aga sellest ligi kaks korda suurem!
FC Flora tiitlivõit oli üllatus kõigile – mitte keegi ei söandanud seda ennustada, sest peaaegu üksmeelselt oodati võitu Levadialt. Suuresti seetõttu läks mööda ka kõikide esikolmikuennustus – sealjuures ei suutnud mitte ükski ajakirjanik
Kuressaare, Kalev
Kalev, Kuressaare Vaprus, Kuressaare, Kalev
Kuressaare, Kalev
Kalev, Kuressaare
esikolmiku täpset järjestust täppi panna juba kolmandat aastat järjest. Esimese kolme küsimuse piires teeniti 57 võimalikust vaid kaks punkti – nende eest hoolitsesid ERRi naised Aet Süvari ja Debora Saarnak, kes oskasid Nõmme Kaljut õigesti karikavõitjaks pakkuda.
Seekordse võitja Järvela järel võttis teise koha Kris Ilves Soccernet.ee st, kes jäi Järvelale alla vaid viigilahutajaga (publikuarvu küsimuse täpsus). Kolmanda, neljanda ja viienda koha hõivasid ennustuse varasemad võitjad Kristjan Remmelkoor, Rasmus Voolaid ja Madis Kalvet. Peale nende kolme ja Järvela on ennustuse võit varasemast kirjas veel Kasper Elissaarel ja Tarmo Tiisleril.
Bubacarr Tambedou
Foto: Katariina Peetson

Linnameeskond Nõmme Kalju Paide Linnameeskond FCI Levadia FCI Levadia
Robi Saarma Ernest Agyiri Robi Saarma Robi Saarma Bubacarr Tambedou Sten Reinkort
Kalev Tallinna Kalev FC Flora Narva Trans Narva Trans Narva Trans Narva Trans mitte keegi ei vaheta Narva Trans Narva Trans
Pärnu Vaprus FC Flora FCI Levadia Pärnu Vaprus FCI
Vaprus, Kalev, Kuressaare Vaprus, Kalev, Kuressaare Vaprus,
Kuressaare
Vaprus, Kalev
Kalev, Kuressaare Kuressaare, Vaprus, Kalev

















Esireas vasakult füsioterapeut Hanne Tõnts, abitreener Magnus Rosen, Anastasia Ivanova, Irina Kozljajeva, Gretlin Pihlak, Kristiina Tullus, Kelly Rosen, Karola Purgats, Mari Liis Lillemäe, Karmen Vapper, Hanna Haavistu, peatreener Ljubov Maksimova, abitreener Karl-Sander Eensoo Tagareas vasakult spordidirektor Taavi Trasberg, Victoria Vihman, Egle-Eliise Kurg, Elisabeth Õispuu, Lisette Tammik, Dajana Smirnova, Marta Panova, Alesja Kiuru, Darina Kudjavnina, Anett Joandi, Helina Tarkmeel, Kristina Teern, Getter Saar, väravavahtide treener Mattias Traublum
























Esireas vasakult peatreener Konstantin Vassiljev, Sander Alamaa, füsioterapeut Markus Pikkor, Gregor Rõivassepp, Sergei Zenjov, Nikita Kalmõkov, Sander Tovstik, Marco Lukka, Andreas Vaher, Maksim Kalimullin, Mark Hendrik Kukk, Rauno Sappinen, Markus Poom, kehalise ettevalmistuse treener Alonso Dávila Lourenço de Lima. Ees pikali Kristo Hussar
Teises reas vasakult kokk Markus Erik Kompus, füsioterapeut Markus Pikkor, spordidirektor Taavi Trasberg, füsioterapeut Maali Pruul, abitreener Karl Mööl, Nikita Mihhailov, Deivid Andreas, Danil Kuraksin, Vladislav Kreida, Erko Jonne Tõugjas, Robert Veering, Tristan Toomas Teeväli, Rauno Alliku









Tagareas vasakult videoanalüütik Ants Jaakson, väravavahtide treener Aiko Orgla, massöör Oliver Papp, Mark Anders Lepik, Evert Grünvald, Mihhail Kolobov, Kristen Lapa, Kaur Kivila, Remo Valdmets, Andero Kaares
















Esireas vasakult füsioterapeut Hanne Tõnts, abitreener Magnus Rosen, Anastasia Ivanova, Irina Kozljajeva, Gretlin Pihlak, Kristiina Tullus, Kelly Rosen, Karola Purgats, Mari Liis Lillemäe, Karmen Vapper, Hanna Haavistu, peatreener Ljubov Maksimova, abitreener Karl-Sander Eensoo Tagareas vasakult spordidirektor Taavi Trasberg, Victoria Vihman, Egle-Eliise Kurg, Elisabeth Õispuu, Lisette Tammik, Dajana Smirnova, Marta Panova, Alesja Kiuru, Darina Kudjavnina, Anett Joandi, Helina Tarkmeel, Kristina Teern, Getter Saar, väravavahtide treener Mattias Traublum











Nooruspõlves Legioni ja veidi ka Tallinna Kalevi värve esindanud Deivid Andreas on pärast aastaid Hispaanias ja Rumeenias tagasi Eestimaal. Suvel Floraga käed löönud ning sügisel Eesti meistriks kroonitud poolkaitsjat hindavad praegune peatreener Konstantin Vassiljev ning Artjom Kalinin, kes töötas Andreasega nooruspõlves ja hoiab talle pöialt tänaseni.
VÄLJAKUNÄGEMINE
Vassiljev: Keskväljamängija kohta tunneb ja näeb ta piisavalt hästi, mis läheduses toimub. Kui me räägime pikematest käikudest, siis selles on kindlasti arenguruumi.
Kalinin: Kalkuleerib rünnakul alati, kuidas pall liikuda võiks, ja proovib end löögile aidata. Meenub just see mäng Levadia vastu, kus ta lõi kaks väravat.
VASTUPIDAVUS
Vassiljev: See on kindlasti üks neist elementidest, milles ta on tugev, ja tänu sellele on ta väga kasulik nii rünnakul kui kaitses.
Kalinin: On näha, et ta proovib oma kehast alati maksimumi kätte saada.
Vassiljev: See on kindlasti tema tugevaim külg. Ta on suurepärase tööeetikaga mängija. See on see kandev jõud, mis annab talle võimaluse parandada kõiki muid aspekte.
Kalinin: Ta on piisavalt enesekindel ja küps mängija. Suudab end mängudes hästi kontrollida, ei satu sõnelustesse ei mängijate ega kohtunikega. Samas tuleb ikka ette, et fookus kaob ära ja ta kaotab end mängus ära. Püüab end alati ise motiveerida juurde panema.
Vassiljev: Ta on päris liikuv. Tal on palju energiat ja tahet tööd teha. Treeneri ülesanne on suunata see energia õigetesse liikumistesse.
Kalinin: Ta on mängija, kes proovib oma ala katta terve mängu ja mitte lubada palli vastasele.
KIIRUS
Vassiljev: Keskväljamehe jaoks on ta piisavalt kiire. Samas pole see kunagi piisav – alati tahaks, et oleks parem. Aga ta on hea keskmise kiirusega ja ka esimesed sammud on täitsa korralikud.

Kalinin: Tal on suurepärane pallita kiirus – näiteks vastast taga ajades. Palli ta ise pigem pikalt ei vea, vaid teeb end nähtavaks, leiab vaba mängija ja söödab edasi.
Vassiljev: Kindlasti tema pikkus mõjutab õhuduellides õnnestumist, aga ta läheb neisse alati kartmatult.
Kalinin: Ta pole kindlasti mingi tössike. Võitleb alati lõpuni ja kui üks õhuduell ei õnnestu, siis järgmisesse läheb ta veel isukamalt.
Vassiljev: Tema füüsilised parameetrid eriti ei soosi sellist võimekust, aga ta on kontaktis piisavalt tugev ning seisab hästi jalgadel. Ta on kindlasti ebameeldiv tugev vastane iga mängija jaoks.
Kalinin: Ta on mängija, kes treenib oma keha iga päev, vahet ei ole, kus ta on.
Vassiljev: Tema baasoskused on kindlasti heal tasemel. See on hea vundament, mille peale edasi ehitada.
Kalinin: Eks tehnika koosneb paljudest elementidest, alustades palli peatamisega ja lõpetades petetega. Üleüldiselt on ta selles hea, kuid on ruumi juurde panna. Tean hästi, et ta suudab trennides särada, aga mängus ei tule see mõnikord välja. Tahaksin näha temalt enamat.
Vassiljev: Söödukiirus, -täpsus ja löögitugevus on kõik väga korralikul tasemel. Baasasjad on paigas ning edasi tuleks repertuaari laiendada. Ta võiks mängudes julgemalt otsida löögipositsioone, et kasvaks ka see enesekindlus.
Kalinin: Teades tema potentsiaali, siis on see tema parim omadus. Just kauglöögid ja suurepärased pikad läbisöödud. Paraku pole ma Eestis olnud mänge vaadates saanud seda täielikult nautida.
Fotod: Anna Andreas, Katariina Peetson

Kuidas sind tiimis tavaliselt kutsutakse?
Veel pole saanud mingit hüüdnime, aga tavaliselt kas Deividiks või Devaks.
Millise kolme sõnaga kirjeldaksid end väljaspool jalgpalli?
Ambitsioonikas, võistlushimuline ja hooliv.
Mis laul paneb sind mänguks alati valmis?
Don Omari ja Lucenzo „Danza kuduro“.
Mis on su unistuste reisisihtkoht?
Kyōto – linn Jaapanis.
Kas jõu- või kardiotrenn?
Jõutrenn.
Mis on su lemmik mängujärgne toit?
Steik medium rare’ina ja friikartulid.
Kui oleksid lõksus üksikul saarel, siis millise kolme tiimikaaslasega oleks sealt kõige lõbusam põgeneda?
Vladislav Kreida, Rauno Sappineni ja Danil Kuraksiniga.
Kas see pool hooaega Premium liigas kuidagi üllatas sind?
Mis mulje jäi?
Üllatas küll – mängukiirus on ajaga kindlasti arenenud. Mulje on pigem positiivne, sest meeskonnal läheb hästi ja endal on ka hea tunne sees.
Millise kahe maailma tippmängijaga tahaksid moodustada keskväljatrio?
Kui saan valida kelle iganes, siis Andrea Pirlo ja Paul Scholesiga. Aga tänapäeval Pedri ja Kevin De Bruynega.
Mis on su senise karjääri suurim saavutus?
Kindlasti Eesti meistritiitel. Väga oluline oli ka see duubel derbis Levadia vastu.
Sünniaeg: 1.06.2002
Positsioon: keskpoolkaitsja
Koondised: U16 2/0, U17 12/1, U19 7/0
Klubid: Tallinna JK Legion, JK Tallinna Kalev, CF Reus Deportiu (Hispaania), Lleida Esportiu (Hispaania), CSM Sighetu Marmației (Rumeenia), Tallinna FC Flora
Treenerid: Artjom Kalinin, Atko Väikmeri, Mark Vela, Azier Eizaguirre, Gabri García, Adrian Iensci, George Zima, Konstantin Vassiljev

JALGPALL KUI
POPULAARSEIM RAHVATERVISE EDENDAJA
TÜDRUKUTE OSALUSE KASVATAMINE
JALGPALL TAGASI KOOLI
MITMEKÜLGSEMAD VÕIMALUSED


KVALITEETNE ARENGUKESKKOND ON TULEVIKU EDU ALUS
KVALITEEDISTANDARDIGA NOORTETÖÖ
TOETATUD

OSALUS KAASATUS SPORTLIK EDU ELAMUS

UUENDUSMEELNE JA KESTLIK JALGPALLI ÖKOSÜSTEEM
TOIMIV KOOSTÖÖRAAMISTIK
JÄTKUSUUTLIKULT MAJANDATUD JALGPALL
(ANDMED, DIGI, AI)
JALGPALL ON ÜHISKONNA ÜHENDAJA
KAASATUD KOGUKOND
EESTI KULTUURI KANDJA HAARAV MÄNGUPÄEVAKOGEMUS
JALGPALLIRAHVAS
JALGPALLITEADUS JA ANDMEANALÜÜS KOMPETENTSED JALGPALLIINIMESED KOOSTÖÖ ÜLIKOOLIDE JA HARIDUSASUTUSTEGA
Mis on prioriteet, mis mitte? Jalgpalliliidus on valmimas värske strateegia aastateks 2026–2030, mis määratleb ära, millised on peamised valupunktid ja esmajärjekorras arendamist vajavad aspektid meie jalgpallielus.
Tekst: Raul Ojassaar
„Tegu on strateegia, mitte arengukavaga!“ rõhutab vutiliidu tehniline juht Mario Hansi, kes Jalkale pikalt küpsenud dokumenti tutvustab. „Arengukava on palju põhjalikum ja detailsem dokument – strateegia on aga see, mis näitab kätte suuna ja prioriteedid.“
Peale jalgpalliliidu oma inimeste on selles kõvasti ka rahvusvahelist sisendit: strateegiate väljatöötamise ja nõustamisega tegelev UEFA Grow’ tiim aitas projekti käima lükata, ühel hetkel jäi põhiraskus taas eestlaste kanda.
„Nemad aitasid ideid korjata ja tegid põhjaliku ökosüsteemi analüüsi, mis puudutab igasuguseid finantsilisi tingimusi, osalust ja kõiki muid parameetreid. Nad analüüsisid meie võistluseid, mängijate turgu, treenerite olukorda ja kõike muud pärispäris põhjalikult,“ toob Hansi välja.
Strateegia koostamisel olid abiks ka muud kohalikud asjatundjad, samuti korraldati klubidega töötube, intervjuusid huvirühmadega ja küsitleti
inimesi. „Kogu selle kompoti lõpuks kaardistasime ära: mis on meie jaoks strateegiliselt kõige olulisemad asjad, millega teele minna. Oleme viimasel ajal ka alaliidu sees rõhutanud, et me ei saa korraga kõigega tegeleda – peame tegema valikuid, kuhu aega ja energiat rohkem suunata. Kui proovime korraga kõiki probleeme lahendada, siis ei jõua me päriselt ühegi asjaga tegeleda,“ selgitab Hansi.
„Selline oli ka UEFA tagasiside – kui ressursid on piiratud, oleks mõistlik välja valida mõned asjad, millega süvitsi tegeleda. Kirjeldasime ära strateegilise visiooni, millist probleemi ja mil viisil me lahendama läheme.“
Viis põhisuunda Strateegia hõlmab kõige laiemas mõttes viit tegutsemissuunda, millel on omakorda alamkategooriad. Esimene neist kannab pealkirja „Jalgpall kui populaarseim rahvatervise edendaja“
MEIE VÕIMALUS #1
• Eesti võitleb vähese spordis osalemise määra ja sarnaselt teiste riikidega üha süveneva istuva eluviisi vastu.
• Eesti noorte arv väheneb 2030. aastaks, mis sama harrastusprotsendi jätkumisel võib vähendada aktiivsete jalgpallimängijate arvu.
• Kiire treeningtasude tõus vähendab vähemkindlustatud perede võimalusi alustada ja jätkata jalgpalliga tegelemist.
• Jalgpalliharrastuses on tüdrukute ja naiste seas suur kasvupotentsiaal: suhtumine naiste osalemisse peab muutuma.
• Statistika näitab, et eriti linnapiirkondades on vaja parandada jalgpalliväljakute kättesaadavust ning harrastatavuse kasvatamiseks on vaja rohkem treenereid just rohujuuretasandil.
Prioriteedina on eraldi välja toodud tüdrukute osaluse kasvatamine – tegu on ühe näitega selle kohta, kuidas fookus on pandud ühele konkreetsele suunale.
„Näeme, et tüdrukud on see, kust saaksime inimesi jalgpalli kõige rohkem juurde. Muidugi peame säilitama nii praegused jalgpalli juures olevad poisid kui tüdrukud, aga kui tahame numbrite mõttes kasvada, siis on tüdrukutejalgpall kohustuslik koht. Kui vaatame meiega võrreldava kultuuriruumiga ühiskondasid, siis on meil tüdrukute osalusprotsent jalgpallis kriminaalselt väike!“ selgitab Hansi.
Sealjuures näeb ta peamise takistava tegurina lastevanemaid. „Paned tüdruku jalkat mängima ja kui ta juba korra seda elevust tunneb, on mäng talle müüdud. Pigem on küsimus lastevanemates. Tüdrukule võib jalgpall meeldima hakata, aga osa lapsevanemate seas on endiselt levinud arusaam, et jalgpall on pigem poiste ala,“ näitlikustab Hansi.
Strateegia sõnastab ära ka eesmärgid ja võtmenäitajad – mõnel juhul täpsemad mõõdikud veel selguvad, sest nende väljaarvutamiseks peame pa
MEIE VÕIMALUS #2
KVALITEETNE ARENGUKESKKOND ON TULEVIKU EDU ALUS
MEIE VÄLJAKUTSED
• Ihkame täiskasvanute rahvuskoondistelt ja klubidelt püsivat sportlikku edu.
• Parandada Eesti rahvuskoondiste positsioone UEFA reitingus (sh Rahvuste liigas) jätkusuutliku ja pika perspektiiviga arendustegevustega.
• Koduses jalgpalliliigas pallivate mängijate ettevalmistuse parandamine, et liikuda UEFA klubijalgpalli edetabelis 40 parema hulka.
Eesti mängijate toetamine, et kasvatada Euroopa 20 tugevaimas liigas mängivate jalgpallurite arvu.
FOOKUSPUNKTID
TÜDRUKUTE OSALUSE
KASVATAMINE
Et jalgpall oleks nähtavalt ja sisuliselt avatud kõigile, viime ellu üleriigilisi turundustegevusi naistejalgpalli populariseerimiseks, sidudes need tüdrukutele suunatud arenguprojektidega.
JALGPALL
TAGASI KOOLI
Soovime kasvatada jalgpalliharrastajate arvu üle Eesti, pakkudes lihtsaid ja ligipääsetavaid võimalusi osalemiseks. Oluline samm saab olema jalgpalli toomine rohkem koolide juurde, et noored saaksid mänguga sõbraks neile juba tuttavas keskkonnas.
MITMEKÜLGSEMAD
VÕIMALUSED
Osaluse säilitamine on meie jaoks sama oluline kui selle kasvatamine. Keskendume eriti teismelistele, kus väljalangevus on suurim, pakkudes paindlikke ja mitmekesiseid mänguvõimalusi, nagu 5v5 ja saalijalgpall, mis sobivad paremini noorte ootuste ja piirkondlike oludega.
VÕIMALDAJAD
ROHKEM TREENEREID
ROHUJUURETASANDILE
Viime algastme koolitused (lastejalgpall, EJL D) alaliidust välja otse klubidesse. Nii tagame, et rohkem treenereid saavad teadmisi just seal, kus vajadus on suurim.
MÕISTLIKULT
KASUTATUD TARISTU
Koostöös klubide ja KOV-idega loome piirkondlikud taristuplaanid, mis optimeerivad olemasolevate väljakute kasutamist ja võimaldavad uute väljakute ehitamist vastavalt reaalsele vajadusele.
KAASATUD
LAPSEVANEMAD
Pakkudes lühikesi ja lihtsasti kättesaadavaid koolitusi ning selgeid vabatahtlike rolle, loome vanematele võimalusi panustada abitreenerite või võistkonna ja ürituste abilistena.
remini mõistma ka meile saadaval olevat ressurssi. „Kindlasti ei võta me neid numbreid õhust. Oluline on mõista, kuidas üks või teine mõõdik eesmärgi taha tekib.“
Jalgpalli kooli tagasi viimise all peab Hansi silmas seda, et vutitrennid oleksid lastele ja lastevanematele logistiliselt mugavamad. „Koolivõimlad ja staadionid on tegelikult hea ressurss, kust on jalgpall ühel hetkel välja läinud, aga paljudes kohtades pole tagasi sisse pääsenud. Teine pool puudutab seda, kuidas muuta jalgpall selles mõttes kättesaadavamaks, et klubid tegutseksid koostöös kooliga koolide juures pärast tunde. See muudab ju nii lapse kui lapsevanema elu mugavamaks – ei teki kolmnurka kooli, trenni ja kodu vahel, vaid trenni saab kooli juures ära teha, vähemalt esimestel aastatel.“
Noortetöö kvaliteeti tuleb parandada
Teine oluline valdkond on noortetöö kvaliteedi parandamine – „Kvaliteetne arengukeskkond on tuleviku edu alus“. „Kui mõtleme sellele, kuidas
FOOKUSPUNKTID
KVALITEEDISTANDARDIGA NOORTETÖÖ
Eesmärk on kujundada Eestis tehtav noortetöö ühtseks, järjepidevaks ja kvaliteetseks tervikuks. Selged mängulised ideed, teaduspõhine metoodika ja kõrged standardid tagavad igale mängijale paremad arenguvõimalused, sõltumata tasemest või elukohast.
TOETATUD MÄNGIJA
JA TEMA TEEKOND
Seisame selle eest, et sportlikud ambitsioonid ja haridus saavad käia käsikäes, skautimine muutub teadlikumaks ja arvestab mängija erinevate arenguetappidega, rohkem proovile panevaid koduseid ja rahvusvahelisi mänge kiirendab arengut ja suurendab meie mängijate nähtavust välisturul.
OSKUSLIKUD
TREENERID
Loome keskkonna, kus treeneri amet on väärtustatud ja arenguvõimalused kättesaadavad. Selge ja mitmekülgne arenguteekond peab võimaldama spetsialiseeruda erinevatesse suundadesse: laste-, eliit-, naiste- või saalijalgpalli.
VÕIMALDAJAD
JÄTKUSUUTLIK
TREENERIKARJÄÄR
Tegeleme koostöös EJL-i, riigi ja KOV-idega treenerite palga- ja töötingimuste parandamisega, et treenerid püsiksid mängus.
TIPPSOORITUST TOETAV
TARISTU
Investeeringud kaasaegsetesse treeningrajatistesse ja sisehallidesse tagavad aastaringsed kvaliteetsed treeningtingimused üle Eesti.
ÜHTSEM MÄNGIJATE ARENGURAAMISTIK
Ühtsete mängupõhimõtete ja metoodika rakendamine klubides ja koondistes loob selge identiteedi ning võimaldab minna arengut toetavates diskussioonides rohkem süvitsi.
MEIE VÕIMALUS #3
JALGPALLI
ÖKOSÜSTEEM
MEIE VÄLJAKUTSED
• Ressursside nappus kogu jalgpalli ökosüsteemis nõuab kvaliteetset finantsplaneerimist ja tihedat koostööd, et avada uusi rahastusvõimalusi.
• Eesti rahvuskoondiste kommertsõiguste tulud on võrdluses analoogriikidega heal tasemel, kuid liigajalgpalli tuludes on koostöös era- ja avaliku sektoriga arenguruumi.
• Klubide rahaline seis on ebastabiilne, mis piirab pikaajalist planeerimist ja pärsib kasvupotentsiaali.
• Eesti jalgpallil on potentsiaali ühiskonda panustada –selleks on vaja tihedat koostööd avaliku sektori ja rahvusvaheliste partneritega.
• Digilahenduste rakendamine jalgpalli arendamise, juhtimise ja igapäevase toimimise juurde.
meie Akoondised paremat jalgpalli mängiksid ja edukamad oleksid, siis ilmselt kõige naiivsem oleks paigutada kogu olemasolev raha Akoondiste alla. Seal on ju tegelikult juba valmis mängijad,“ selgitab Hansi.
Pigem on küsimus selles, kuidas saame toetada noortetööd selliselt, et meie mängijate keskmine kvaliteet oleks parem. „Üksikuid pärle tuleb igasugusest keskkonnast, aga just mängijate keskmine kvaliteet on see, mis kõvasti turgutust vajab.“
Kolmanda sambana on välja toodud „Uuendusmeelne ja kestlik jalgpalli ökosüsteem“. See hõlmab nii suhteid avaliku sektoriga, finantsilist jätkusuutlikkust kui ITlahendusi.
Mis puudutab IT võimekust, siis näeb Hansi selles üht Eesti jalgpalli kõige suuremat võimalust eelise hankimiseks. „Aus on välja öelda, et me ei ole eesrindliku digiriigina seda potentsiaali suutnud ära kasutada. Samas on see ka valdkond, kus ülejäänud maailm ja alaliidud ei ole meist kaugel ees ja tehnoloogiliselt hästi arenenud.“
STRATEEGILINE SUUND #4
MEIE VÄLJAKUTSED
• Jalgpalli oluline roll Eesti kultuuris ja tihedad sidemed erinevate ühiskonna osadega võimaldavad tegutseda rahvast ühendava jõuna.
• Premium liiga mängude kasvamine linna/piirkonna esindusüritusteks.
• Rahvuskoondiste mängud loovad tugeva emotsionaalse sideme, mida on võimalik kasutada jätkuvateks staadionikülastusteks.
Meie staadionid peavad olema valmis pakkuma aastaringselt kvaliteetset külastuskogemust.
TOIMIV
KOOSTÖÖRAAMISTIK
Klubide, EJL-i, KOV-ide ja partnerite koondamine ühise rahvusliku visiooni ümber aitab paremini ressursse kaasata, suunata arendustegevusi ja toetada rahvuskoondiste tipptaset kui ühendavat eesmärki.
JÄTKUSUUTLIKULT
MAJANDATUD JALGPALL
Muutus parema eelarvestamise ja pikaajalise planeerimise suunas annab klubidele võimaluse luua püsivaid sissetulekuallikaid, usaldust ja kasvada jätkusuutlikult – nii väljakul kui ka väljaspool seda.
NUTIJALGPALL
(Andmed, digi, AI)
Digitaalsete ja tehnoloogiliste lahenduste loomine ja rakendamine, et juurutada nutikad töövahendid, vähendada administratiivset koormust, märgata talente, analüüsida sooritust ja kaasata fänne.
SUHTED AVALIKU SEKTORIGA
Jalgpall on riigi ja kohalike omavalitsuste usaldusväärne partner, pakkudes ühiskonnale erinevat väärtust alates rahvatervise edendamisest ja töökohtadest kuni turismi, rahvusvahelise kuvandi ja positiivse meie-tundeni.
STRATEEGILISE VÕIMEKUSE
SUURENDAMINE
Jalgpalliorganisatsioonide juhtimis- ja haldussuutlikkuse suurendamine hariduse, mentorluse ja juhtide koolituse kaudu –võimaldades pikaajalist planeerimist, strateegilisi investeeringuid ja digitaalset transformatsiooni kogu jalgpalli ökosüsteemis.
UUED JALGPALLIKLUBID
Uute jalgpalliklubide teke aitab jõuda piirkondadesse, kus jalgpalli harrastamine on seni olnud piiratud. Samas täidavad need klubid ka sisulisi tühimikke – näiteks pakkudes rohkem võimalusi tüdrukutele või tegutsedes teadlikult kasvatajaklubidena.
Jalgpalliliit kasutab erinevaid tehnoloogilisi rakendusi, muu hulgas koondiste soorituse analüüsimiseks analüütika ja skautimisplatvorme Wyscout ja Eyeball. „Kui palju me pakutavast päriselt rakendame? Kuidas me neid andmeid kasutame? Kas seda oleks võimalik paremini teha? Kas seda oleks koostöövormis võimalik laiendada klubidele ja noortetööle? Võimalusi, millega süvitsi minna, on väga palju. Samas tuleb mõista, mis on meie keskkonnas kõige suurema tasuvusega tegevused, ja fookus sinna suunata, sest kõigi nende asjade juurutamiseks lihtsalt ei jagu hetkel inimesi.“
Publik tribüünidele!
Publikuarvude suurendamine on eesmärgiks võetud nii meistrivõistlustel kui koondisemängudel. Seda, aga ka kogukondade arendamist ja kultuuri kandmist puudutab neljas suund „Jalgpall on ühiskonna ühendaja“
„Oluline roll selle eesmärgi saavutamisel on klubide tugevamal kogukonnatööl ja selgemal
FOOKUSPUNKTID
KAASATUD
KOGUKOND
Selge identiteedi ja eesmärgiga klubid loovad keskkonna, kus igaüks tunneb end osana millestki tähenduslikust ja soovib anda oma panuse. Meie roll on aidata klubidel kujuneda omanäolisteks kogukonnakeskusteks, mis peegeldavad kohalikke väärtusi ja ühendavad inimesi.
HAARAV
MÄNGUPÄEVAKOGEMUS
Alates kohalikust liigast kuni rahvuskoondiste mängudeni loome mängupäevast meeldejääva sündmuse, mis ühendab pered, fännid ja kogukonnad. See on jagatud emotsioon ja positiivne elamus, mis toob inimesed staadionile tagasi –üha uuesti ja uuesti.
EESTI KULTUURI KANDJA
Rahvuskoondis on kultuuriline sümbol, ühendades fänne, kes seisavad võistkonna selja taga. Olgu koondised Eesti identiteedi peegeldajaks – meie vastupidavuse, nutikuse ja ühise uhkuse kehastus.
VÕIMALDAJAD
PEALTVAATAJASÕBRALIK
TARISTU
Ilmastikukindlad ja külalislahked staadionid üle kogu riigi muudavad jalgpalli kättesaadavaks igal aastaajal, suurendades pealtvaatajate arvu, turvalisust ja kvaliteeti igas vanuses fännidele.
VABATAHTLIKUD
Tugev vabatahtlike võrgustik aitab kaasa sujuvamale korraldusele ning lisab mängupäevadele ja klubielule soojust ja hingestatust – nii tugevneb side kogukonna ja klubi vahel.
KOMMUNIKATSIOON
Strateegiline lugude jutustamine, emotsionaalsed sõnumid ja kaasav teavitustöö suurendavad jalgpalli kultuurilist nähtavust ning seovad selle inimeste igapäevaelu ja väärtustega.


MEIE VÕIMALUS #5
• Eesti jalgpallis puuduvad sügavalt juurdunud professionaalsed tavad ning riigi akadeemilist ja digipotentsiaali kasutatakse jalgpallitöös vähe.
• Treenerite kvaliteet on kogu Eesti jalgpalli arengu võtmetegur.
• Juhtimisvõimekus ja -oskused on klubides ja piirkondades ebaühtlased.
• Eestil on võimalus saada eestvedajaks nutika, andme- ja hariduspõhise jalgpallijuhtimise valdkonnas.
identiteedil. Suurem kaasatus tekib siis, kui klubid on omanäolised, neil on nähtav roll oma piirkonnas ning nad toimivad kogukonda ühendavate keskustena – kohtadena, kus inimesed tunnevad kuuluvust ja uhkust. See tähendab rohkem kohalikke algatusi, klubi ja toetajate vahelise suhte süvendamist ning tegevusi, mis seovad mängijad, lapsevanemad, vabatahtlikud ja kohalikud ettevõtted ühtseks tervikuks.“
„Koondise puhul oleme jõudnud sinna, et mängud suurtega toovad täismaja staadionile, aga nüüd on küsimus selles, kuidas inimesed tuleksid vaatama ja toetama omasid. Premium liiga kui brändi puhul on selgeks eesmärgiks pealtvaatajasõbralikumaks muutumine.“
Ühendus ülikoolidega
Viimase kategooria „Tark jalgpallirahvas“ puhul räägib Hansi õhinal sellest, kuidas Eesti jalgpalli ühendada akadeemilise võimekusega.
„Peamisteks eesmärkideks on koolituste mahu ja mitmekesisuse suurendamine ning jalgpallilabori käivitamine. Jalgpallilabor võimaldaks meil algatada andmete analüüsimise projekte ning teha koostööd nii Eesti kui ka välismaa ülikoolidega – jagades neile meie kogutud andmeid ja kasutades nende teaduslikku kompetentsi,“ selgitab Hansi.
„Meil on tegelikult andmeid väga palju, aga meil pole hetkel võimekust, et nendega süvendatult tegeleda – justkui poleks meil jõudu raha maast üles
Kuidas luua jalgpallikultuuri?
„Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak on palju rääkinud jalgpallikultuuri tekkimisest. See kultuur saab tekkida ainult koostöös ja nii tuleb meil ehitada rohkem sildu – ka alaliidu ja klubide vahel. Nii jalgpallis kui ka ühiskonnas laiemalt on näha kasvavat polariseerumist ja vastandumist. Samas ei ole eraldi tegutsedes võimalik suuri samme edasi astuda. Oluline on mõista, et jalgpall ja selle areng
JALGPALLITEADUS JA ANDMEANALÜÜS
Loome läbi andmete kogumise, kasutamise ja teaduspõhisuse valdkonna juhtimises ning korraldamises tõenduspõhise otsustusprotsessi kultuuri.
KOMPETENTSED
JALGPALLIINIMESED
Loome keskkonna, kus arenevad pädevad jalgpallijuhid, treenerid, mängijad ja kohtunikud, kellel on tugevad baasoskused ja sügav mängutunnetus. Toetame elukestvat õppimist, eetilisi hoiakuid ja vaimset valmisolekut, et vormida õiglane ja arenev jalgpallikeskkond.
KOOSTÖÖ
ÜLIKOOLIDEGA
Et kujundada jalgpallist tunnustatud ja professionaalne karjäärivalik, loome tugevad ja püsivad sidemed jalgpalli ning akadeemilise maailma vahel, edendades koostööl põhinevat uurimistööd, innovatsioonilaboreid ja formaliseeritud õppekavasid.
VÕIMALDAJAD
JALGPALLITEADMISTE
KESKUS #LABOR
Meie oma jalgpallilabor, mis kogub, analüüsib ja levitab jalgpallialaseid teadmisi, pakub praktilist uurimistööd, tööriistu ja koolitust.
Jalgpalliteadmiste keskus toetab strateegilist arengut läbi kolme tasandi:
Teadus ja andmeanalüüs
Jalgpallialaste andmete kogumine ja analüüsimine loob aluse teadlikumatele otsustele kogu süsteemis.
Rakendus ja disain Kogutud teadmised muudetakse kursusteks, õppematerjalideks ja sisendiks erinevatesse arengualgatustesse.
Koolitus
Teaduspõhisuse toel muutuvad koolitused praktilisemaks ja tõhusamaks, tõstes Eesti jalgpalli teadmiste ja teadlikkuse taset.
korjata. See on kindlasti läbimõeldult toimetades üks väga tasuv suund, kus minimaalse investeeringuga on võimalik kvaliteedis palju juurde panna ja konkurentsieelis tekitada.“
Kui koolitusest rääkida, siis soovib jalgpalliliit hakata korraldama rahvusvahelist UEFA Pro treenerikursust. Seni on Eestis toimunud Prokoolitustel küll osalenud välismaalasi, kuid need on olnud siin töötavad välistreenerid, kel on tulnud hakkama saada osaliselt eestikeelse kursusega. Tulevikus on aga võimalik neid ka ingliskeelsena korraldada, mis avaks ukse väljastpoolt tulijatelegi.
„Reaalsus on see, et viimase UEFA Pro kursuse puhul tuli kvaliteetse õppekava koostamiseks kaasata palju välislektoreid ning suurem osa kursusest toimus nagunii inglise keeles. Kursuse taseme määravad lisaks koolitajatele ka osalejad. Eestis ei tule lihtsalt nii lühikese ajaga peale piisavat arvu tipptasemeks vajaliku ambitsiooni ja arusaamaga treenereid.
Seega aitaks välisosalejate kaasamine kursuse kvaliteeti tõsta. See ei tähenda muidugi, et Eesti treenerite võimalused kaoksid – meie oma inimeste jaoks peab jääma kindel kvoot, mis arvestab meie keskkonna vajadustega. Hea eeskuju on Wales ja lähiümbrusest Leedu ja Soome, kus selline lähenemine on aidanud kohalikel treeneritel kasvada ning paremini ettevalmistatult konkureerida ka rahvusvahelisel turul.“
on meie kõigi ühisosa, mis võiks olla ka hea alguspunkt koostööks,“ räägib Hansi.
Ta toob näiteks oktoobris toimunud noortekoondiste seminari, kus nii klubid kui noortekoondiste treenerid ühe laua taha tulid ja arutasid, kuidas saaks kõike teha senisest paremini.
„Sellised ettevõtmised on võti, kuidas uksi avada. Ühest sellisest üritusest muidugi ei piisa, sellele peavad järgnema ka selged tegevused, et see uks lahtisena püsiks.“











































Karbi sees on eesti- ja ingliskeelne mängulaud ning õpetus.



Mäng jäljendab kõiki jalgpallimängu elemente: saab triblada, sööta, nurgalööki toimetada, aega viita, suluseisu jääda, küljejoone taga vigastust ravida, penalti teenida või sukeldumise eest kollase kaardi saada. Võib tühjast väravast mööda lüüa või punase kaardi saada. Väga tähtis on oma värava kaitsmine: ükski vastane ei suuda lüüa väravat, kui sul on suurepärane väravavahivaist! Mäng on tempokas ja täis ootamatusi.
Müügil Rahva Raamatus ja Apollos www dicefootball eu


Hooaja eel uskusid FC Flora tiitlivõitu ilmselt ainult nemad ise. Meeskonna ajaloo 16. Eesti meistrikuld suurendas veelgi 35aastase Rauno Alliku legendistaatust: Floraga kokku kasvanud ründajast sai esimene mees, kes on taasiseseisvumise järel tulnud jalgpallis üheksa korda Eesti meistriks.

Paali kõrvale
Üheksa Eesti meistrikulda on Alliku kõrval vastu panna vaid ühel mehel – selleks on wabariigiaegne spordiäss Heinrich Paal, kes kogus aastatel 1921–1936 kokku üheksa kulda ja neli hõbedat. Multitalent Paal tuli kümnel korral Eesti meistriks ka kergejõustikualadel, lisaks võitis ta 11 korda Eesti meistritiitli veel jääpallis ja korra ka kiiruisutamises. Eesti koondises 36 mängu ja kuus väravat kirja saanud Paal tegutses hiljem FIFA kategooria jalgpallikohtunikuna. Vabadussõjas võidelnud mehe arreteeris paraku NKVD 1941. aastal ja ta suri 1942. aastal 47aastaselt vangilaagris.
Kui juba 2023. aasta tiitlivõit kergitas Alliku ainsaks taasiseseisvumisjärgseks kaheksakordseks meistrimeheks, siis nüüd on tal viimase kolme aastakümne tegijatega võrreldes vahe sees – medalitabelis on järgmised mehed seitsme kulla peal. Seitsme Eesti meistrikulla klubi on sealjuures väga esinduslik: sinna kuuluvad Konstantin Nahk, Andrei Kalimullin, Marko Kristal, Martin Kaalma, Indrek Zelinski, Konstantin Vassiljev, Marek Lemsalu ja Tihhon Šišov.

Kokku on Allikul Premium liigas ette näidata 13 medalit – üheksa kulla kõrval üks hõbe ja kolm pronksi. Selles arvestuses on kolm meest temast veel eespool – Martin Reimil, Andrei Kalimullinil ja Vitali Leitanil õnnestus karjääri jooksul võita kokku 14 medalit. Üks 13 medaliga mängija tuli sel hooajal sealjuures veel juurde –selleks on Nõmme Kaljuga pronksile tulnud Maksim Podholjuzin, kes on ühtlasi kõigi aegade liider hõbemedalite arvestuses – tal on kirjas kolm kulda, kaheksa hõbedat ja kaks pronksi.
Floras kuhjaga paljukordseid tšempioneid
Flora viimaste aastate edu on Alliku kõrval sünnitanud ka väga korraliku medalisaagiga noorema põlvkonna. Tänavustest kullavõitjatest on kõigest 25aastane Mark Anders Lepik ja detsembris 28aastaseks saav Marco Lukka nüüd suisa kuuekordsed meistrid, viiendat korda said tiitlikarikat kergitada Vladislav Kreida ja Markus Poom.
Väga tugev hooajalõpp
tegi Rauno Sappinenist
lisaks Eesti meistrile ka
A. Le Coq
liiga parima väravaküti.
Foto: Katariina

Järgnevatel lehekülgedel avaldame kõigi meeste ja naiste täiskasvanute liigade tabelid ja parimad väravakütid. Meeste A. Le Coq Premium liiga kohta toome ära kõik väravalööjad ning statistikat väravasöötude, penaltite, kollaste ja punaste kaartide ja kohtunike kohta.
1.
2.
3. Nõmme Kalju FC 36
4. Paide
5.
6. Pärnu JK Vaprus
7.
8.
9.
10.
Vanim väravalööja: Ats Purje (JK Tallinna Kalev), 40 aastat, 1 kuu ja 25 päeva (29.09 mängus Tallinna FCI Levadia vastu)
Noorim väravalööja: Andero Kaares (Tallinna FC Flora), 15 aastat, 10 kuud ja 28 päeva (27.05 mängus FC Kuressaare vastu)
Mängija Võistkond Väravaid
Kristofer Piht Harju JK Laagri 6
Nikita Mihhailov Tallinna FC Flora 6
Richie Ephraim Musaba Tallinna FCI Levadia 6
Tristan Koskor Tartu JK Tammeka 6
Wendell Gabriel Mendes
Craveiro Tallinna FCI Levadia 6
Guilherme Henriques dda
Silva Carvalho Nõmme Kalju FC 5
Maksim Kalimullin Tallinna FC Flora 5
Mark Oliver Roosnupp Tallinna FCI Levadia 5
Oleksandr Musolitin Nõmme Kalju FC 5
Stanislav Agaptšev JK Narva Trans 5
Tristan Pajo Pärnu JK Vaprus 5
Enock Kofi Otoo Tallinna FCI Levadia 4
Giacomo Uggeri Tartu JK Tammeka 4
Henrik Ojamaa Paide Linnameeskond 4
Ibrahim Jabir Nõmme Kalju FC 4
Magnus Villota Pärnu JK Vaprus 4
Mihhail Orlov Nõmme Kalju FC 4
Muhammed Suso Paide Linnameeskond 4
Robert Kirss Tallinna FCI Levadia 4
Siim Luts Paide Linnameeskond 4
Sten Jakob Viidas JK Narva Trans 4
Tristan Toomas Teeväli Tallinna FC Flora 4
Virgo Vallik Pärnu JK Vaprus 4
Bubacarr Trawally Paide Linnameeskond 3
Carlos Torres Ramirez Tallinna FCI Levadia 3
Daniel Luts Paide Linnameeskond 3
Jevgeni Demidov FC Kuressaare 3
Kevin Kauber Pärnu JK Vaprus 3
Luqman Gilmore Paide Linnameeskond 3
Markus Johannes Leivategija FC Kuressaare 3
Matthias Limberg Pärnu JK Vaprus 3
Pa Assan Corr Paide Linnameeskond 3
Patrick Genro Veelma Tartu JK Tammeka 3
Rasmus Peetson Tallinna FCI Levadia 3
Rauno Alliku Tallinna FC Flora 3
Reinhard Reimaa Harju JK Laagri 3
Sander Alamaa Tallinna FC Flora 3
Sergei Zenjov Tallinna FC Flora 3
Taavi Jürisoo JK Tallinna Kalev 3
Tanel Tammik Tallinna FCI Levadia 3
William Gabriel Lins de Sá Paide Linnameeskond 3
Abdourahman Badamosi Paide Linnameeskond 2
Aleksander Švedovski JK Tallinna Kalev 2
Andero Kaares Tallinna FC Flora 2
Andreas Vaher Tallinna FC Flora 2
Ats Purje JK Tallinna Kalev 2
Brent Lepistu Tallinna FCI Levadia 2
Chilem Williams Ignatius Tartu JK Tammeka 2
Cristian Luca Campagna JK Narva Trans 2
Daniil Tarassenkov Nõmme Kalju FC 2
Danõl Maštšenko Nõmme Kalju FC 2
Deivid Andreas Tallinna FC Flora 2
Edgar Tur Tallinna FCI Levadia 2
Enrico Veensalu Pärnu JK Vaprus 2
Jegor Žuravljov JK Narva Trans 2
Mamadou Moustapha Bah Tartu JK Tammeka 2
Mõhhailo Kožuško JK Narva Trans 2
Otto-Robert Lipp FC Kuressaare 2
Pa Abdou Cham Paide Linnameeskond 2
Sten Reinkort Paide Linnameeskond 2
Til Mavretič Tallinna FCI Levadia 2
Victor Hugo dos Santos de Sá Paide Linnameeskond 2
Victory Sunday Iboro Tallinna FCI Levadia 2
Airon Kollo JK Tallinna Kalev 1
Aleksandr Ivanjušin JK Narva Trans 1
Aleksandr Zakarljuka Tallinna FCI Levadia 1
Ander Sikk Harju JK Laagri 1
Ander-Joosep Kose Harju JK Laagri 1
Artjom Jermatšenko FC Kuressaare 1
Dražen Dubačkić JK Tallinna Kalev 1
Eriks de Souza Santos Pereira JK Narva Trans 1
Ganiu Atanda Ogungbe Tartu JK Tammeka 1
German Šlein JK Narva Trans 1
Gregor Rõivassepp Tallinna FC Flora 1
Henri Järvelaid Tartu JK Tammeka 1
Herman Pedmanson Tartu JK Tammeka 1
Hugo Palutaja JK Tallinna Kalev 1
Jevgeni Tšernjakov JK Tallinna Kalev 1
Joonas Sild Pärnu JK Vaprus 1
Joosep Põder Pärnu JK Vaprus 1
Kaspar Laur Harju JK Laagri 1
Kevin Aloe Pärnu JK Vaprus 1
Kristo Hussar Tallinna FC Flora 1
Laurits Õunpuu Tartu JK Tammeka 1
Mairo Miil Tartu JK Tammeka 1
Maksimilian Skvortsov Tallinna FCI Levadia 1
Mark Anders Lepik Tallinna FC Flora 1
Martin Tomberg JK Tallinna Kalev 1
Michael Chibuikem Udebuluzor JK Tallinna Kalev 1
Michael Lilander Paide Linnameeskond 1
Michael Schjønning-Larsen Tallinna FCI Levadia 1
Milan Delević Paide Linnameeskond 1
Mouhamed Gueye Paide Linnameeskond 1
Moussa Felix Sambe JK Tallinna Kalev 1
Nikita Kalmõkov Tallinna FC Flora 1

Kristo Hussar Eesti meistrikarikaga.
Foto: Katariina Peetson
Võtmesöödud
Kollased kaardid
Mängija Võistkond Kokku
Ganiu Atanda Ogungbe Tartu JK Tammeka 11
Henrik Ojamaa Paide Linnameeskond 11
Milan Delević Paide Linnameeskond 11
David Kwabena Epton Tartu JK Tammeka 10
Stanislav Agaptšev JK Narva Trans 10
Kaspar Laur Harju JK Laagri 9
Aleksandr Ivanjusin JK Narva Trans 8
Jegor Žuravljov JK Narva Trans 8
Mark Maksimkin JK Narva Trans 8
Marten Henrik Kelement Harju JK Laagri 8
Martin Miller Paide Linnameeskond 8
Oskar Hõim Paide Linnameeskond 8
Rasmus Peetson Tallinna FCI Levadia 8
Tristan Pajo Pärnu JK Vaprus 8
Airon Kollo JK Tallinna Kalev 7
Andreas Kaevats Harju JK Laagri 7
Daniil Sõtšugov JK Tallinna Kalev 7
Habib Abiodun Famuditimi JK Tallinna Kalev 7
Henri Välja Pärnu JK Vaprus 7
Luqman Gilmore Paide Linnameeskond 7
Mihhail Kolobov Tallinna FC Flora 7
Mõhhailo Kožuško JK Narva Trans 7
Patrick Genro Veelma Tartu JK Tammeka 7
Pavel Dõmov FC Kuressaare 7
Hoiatuste põhjused
Põhjus Kokku
Ebasportlik käitumine – hoolimatu viga 354
Ebasportlik käitumine – lubava rünnaku peatamine 149
Ebasportlik käitumine – lugupidamatus mängu vastu 124
Rahulolematuse näitamine sõnas või teos 49
Jätkamisega viivitamine 23
Ebasportlik käitumine – simuleerimine 16
Korduv rikkumine 9
Ebasportlik käitumine – muu 7
Ebasportlik käitumine – ilmse väravavõimaluse
ärahoidmine üritusega palli mängida 3
Ettenähtud vahemaa eiramine 1
Mängija Võistkond Otsene Teine hoiatus Kokku
David Kwabena Epton Tartu JK Tammeka 3
Oskar Hõim Paide Linnameeskond 2
Sander Tovstik Tallinna FC Flora 0
Aleksandr Nikolajev Nõmme Kalju FC
Daniil Petrunin JK Tallinna Kalev
Dražen Dubačkić JK Tallinna Kalev
Frank Liivak Tallinna FCI Levadia
Henri Järvelaid Tartu JK Tammeka
Hindrek Ojamaa JK Tallinna Kalev
Jevgeni Demidov FC Kuressaare 1
Karl Andre Vallner Tallinna FCI Levadia
Luqman Gilmore Paide Linnameeskond
Mahamud Abdul Karimu Harju JK Laagri
Marco Lukka Tallinna FC Flora
Maxwell Timothy Weinstein JK Tallinna Kalev
Miron Vetkal JK Tallinna Kalev
Momodou Lamin Jallow JK Tallinna Kalev
Nikita Baranov Paide Linnameeskond
Rasmus Peetson Tallinna FCI Levadia
Richard Aland Tartu JK Tammeka
Shalva Burjanadze JK Narva Trans
Tanel Lang Tartu JK Tammeka
Virgo Vallik
Kohtunik Mänge
Abikohtunikud
Kohtunik
Pärnu JK Vaprus
Ahmad Abdullahi Gero Tallinna FCI Levadia
Ahmed Adebayo Basher Tartu JK Tammeka
Airon Kollo JK Tallinna Kalev
Ezekiel Olawale Abiola Tanimowo Tartu JK Tammeka
Ganiu Atanda Ogungbe Tartu JK Tammeka
Guilherme Henriques da Silva Carvalho Nõmme Kalju FC
Habib Abiodun Famuditimi JK Tallinna Kalev
Henri Välja Pärnu JK Vaprus
Joseph Saliste Paide Linnameeskond
Kristjan Kriis
Harju JK Laagri
Martin Jose Harju JK Laagri
Martin Tomberg JK Tallinna Kalev 0
Mathias Villota Pärnu JK Vaprus 0 1 1
Mihhail Kolobov Tallinna FC Flora 0 1 1
Mouhamed Gueye Paide Linnameeskond 0 1 1
Mõhhailo Kožuško JK Narva Trans 0 1 1
Oscar De Pizzol JK Tallinna Kalev
Stanislav Agaptšev JK Narva
Sten Reinkort Paide Linnameeskond
Victory Sunday Iboro Tallinna FCI Levadia
Vladislav Kreida Tallinna FC Flora 0 1 1
Josué Yayra Doké JK Narva Trans 0 1 1
Eemaldamiste põhjused
Põhjus Kokku
Teise hoiatuse saamine 25 Ilmse väravavõimaluse ärahoidmine
Kaardid minutite kaupa

xG ja xPts-i tabel
Eeldatav väravate arv (xG) näitab iga meeskonna hooaja jooksul tehtud pealelöökide eeldatava kvaliteedi kogusummat. Igal pealelöögil on oma xG väärtus, mis oleneb löögi sooritamise asukohast, vastaste paiknemisest ja muudest teguritest, mis mõjutavad löögi keerukust. Iga üksiku pealelöögi maksimaalne xG väärtus on 1,00 (väravajoonelt täiesti üksi tühja väravasse löömine).
Eeldatav punktide arv (xPts) arvestab iga mängu kohta mõlema meeskonna xG arvu ning arvutab selle pealt välja kõige tõenäolisema resultaadi (ühe tiimi võit või viik). Siin tabelis on kokku löödud iga meeskonna kogu hooaja xPts. Erinevus lahutab tegelikust väravate vahest ja punktiarvust xG ja xPts-i näitaja. Mida suurem positiivne vahe, seda rohkem on meeskond suutnud reaalselt väljakul võimalusi realiseerida (või on tema vastased võimalusi eeldatavast kehvemini realiseerinud). Tabel on reastatud xPts-i järgi. Andmed: Wyscout Koht Meeskond Väravad xG väravad Erinevus Punkte xPts Erinevus 1. Tallinna FCI Levadia



Esiliiga võitis Nõmme United, kes püstitas ühtlasi esiliiga punktirekordi.
Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte
1. FC Nõmme United 36 30 2 4 125 : 27 92
2. Viimsi JK 36 24 6 6 83 : 27 78
3. Tartu JK Welco 36 18 9 9 76 : 56 63
4. FC Elva 36 17 7 12 62 : 59 58
5. Tallinna FC Flora U21 36 13 9 14 61 : 56 48
6. Nõmme Kalju FC U21 36 13 6 17 56 : 79 45
7. Tallinna FCI Levadia U21 36 12 9 15 62 : 67 45
8. FC Tallinn 36 11 7 18 61 : 75 40
9. JK Tallinna Kalev U21 36 5 12 19 53 : 96 27
10. Tartu JK Tammeka U21 36 3 1 32 40 : 137 10
Nimi Võistkond Väravaid
1. Egert Õunapuu FC Nõmme United 23
2. Tiago Azevedo Baptista Nõmme Kalju FC U21 19
3. Zakaria Beglarišvili FC Nõmme United 17
4. Kenlou Laasner JK Tallinna Kalev U21 15
5. Raiko Ilves JK Tallinna Kalev U21 15
6. Rasmus Talu Viimsi JK 15
7. Maksim Gussev Tallinna FCI Levadia U21 14
8. Mosès Junior Razak Fofana Viimsi JK 13
9. Erki Mõttus Tartu JK Welco 12
10. Karl Kiidron Tartu JK Tammeka U21 11
Vanim väravalööja: Vassili Kulik (FC Tallinn), 38 aastat, 10 kuud ja 13 päeva (2.11 mängus Viimsi JK vastu)
Noorim väravalööja: Kregor Kalvik (Tallinna FC Flora U21), 15 aastat, 4 kuud ja 1 päev (9.11 mängus Tartu JK Welco vastu)
Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte
1. Maardu Linnameeskond 36 28 5 3 116 : 39 89
2. FC Nõmme United U21 36 23 3 10 93 : 53 72
3. Jõhvi FC Phoenix 36 21 5 10 95 : 61 68
4. JK Narva Trans U21 36 21 3 12 87 : 53 66
5. FA Tartu Kalev 36 19 4 13 81 : 53 61
6. JK Tabasalu 36 13 8 15 60 : 67 47
7. Tallinna JK Legion 36 13 5 18 69 : 94 44
8. Paide Linnameeskond U21 36 11 8 17 65 : 71 41
9. FC Kuressaare U21 36 6 1 29 40 : 108 19
10. Läänemaa JK 36 3 2 31 33 : 140 11
Väravakütid
Nimi Võistkond Väravaid
1. Aleksandr Volkov Maardu Linnameeskond 34
2. Artjom Jakovenko Tallinna JK Legion 32
3. Deniss Drabinko Maardu Linnameeskond 19
4. Jelissei Zahharov Jõhvi FC Phoenix 19
5. Art Albert Anepaio JK Tabasalu 16
6. Henri Lehtmaa Paide Linnameeskond U21 16
7. Robert Mihhalevski FA Tartu Kalev 15
8. Kouakou Fabrice Maardu Linnameeskond 13 Elysee Kouadio
9. Nikita Baljabkin JK Narva Trans U21 13
10. German-Guri Tsvibelberg Jõhvi FC Phoenix 13

Esiliiga B võitjaks krooniti Maardu Linnameeskond. Foto: Allan Mehik
Vanim väravalööja: Andrei Vrabie (Jõhvi FC Phoenix), 36 aastat, 10 kuud ja 28 päeva (12.07 mängus Paide Linnameeskond U21 vastu)
Noorim väravalööja: Ivan Krasnov (FC Nõmme United U21), 15 aastat, 0 kuud ja 2 päeva (21.06 mängus JK Narva Trans U21 vastu)
Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte
1. Tallinna FC Flora 27 25 1 1 126 : 11 76
2. Saku Sporting 27 18 2 7 84 : 47 56
3. Viimsi JK 27 15 5 7 60 : 32 50
4. JK Tabasalu 27 14 2 11 51 : 55 44
5. JK Tallinna Kalev 27 9 3 15 58 : 77 30
6. Tartu JK Tammeka 27 4 5 18 32 : 95 17
7. FC Elva 27 4 2 21 28 : 96 14
8. Tallinna FC Ararat 21 5 2 14 22 : 48 17
Väravakütid
Nimi Võistkond Väravaid
1. Mari Liis Lillemäe Tallinna FC Flora 29
2. Kristina Teern Tallinna FC Flora 24
3. Katriin Saulus Saku Sporting 24
4. Maria Orav JK Tallinna Kalev 20
5. Lisandra Rannasto Saku Sporting 18
6. Emma Treiberg Saku Sporting 17
7. Penda Bah Viimsi JK 15
8. Anett Vilipuu JK Tallinna Kalev 12
9. Evelyn Šilina JK Tabasalu
Kärt Hüdsi FC Elva
Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte
1. Tallinna FC Flora II 20 17 2 1 83 : 22 53
2. Põlva FC Lootos 20 9 6 5 43 : 29 33
3. Viimsi JK II 20 9 2 9 63 : 52 29
4. Tallinna FC Levadia 20 8 1 11 51 : 47 25
5. Lasnamäe FC
6. JK Tallinna Kalev II 20 2 1
Võistkond Väravaid
1. Elis Soodla Tallinna FC Flora II (N) 23
2. Anastasia Ivanova Tallinna FC Levadia (N) 17
3. Elisabeth Ottas Viimsi JK II (N) 11
4. Karina Kuraksina Tallinna FC Flora II (N) 11
5. Penda Bah Viimsi JK II (N) 11
6. Kaili Lilles Tallinna FC Levadia (N) 10
7. Katarina Põldur Viimsi JK II (N) 9
8. Tuule-Liis Räim Viimsi JK II (N) 9
9. Kätriin Altsaar Põlva FC Lootos (N) 9
10. Adriana Pikaljov Tallinna FC Levadia (N) 7
Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte
1. Pärnu JK Poseidon 17 15 2 0 87 : 8 47
2. Paide Linnanaiskond 17 13 1 3 85 : 17 40
3. Rakvere JK Tarvas 17 8 2 7 37 : 34 26
4. FC Elva II 17 7 4 5 38 : 17 25 ***
5. Tallinna FC Flora III 17 7 1 9 28 : 68 22
6. Tartu NJK Electra 17 6 2 9 26 : 47 20
7. FC Jõgeva Wolves 17 1 5 11 8 : 53 8
8. Jõhvi FC Phoenixi ja JK Narva Transi ÜN 17 2 1 14 9 : 74 7
Väravakütid
Nimi Võistkond Väravaid
1. Elizabeth Eberg Pärnu JK Poseidon 33
2. Teisi Toomsalu Paide Linnanaiskond 24
3. Renate-Ly Mehevets Paide Linnanaiskond 20
4. Saskia Rokka FC Elva II 14
5. Gerda Johanna Leichter Rakvere JK Tarvas 13
6. Kristina Bannikova Pärnu JK Poseidon 13
7. Jessika Uleksin Paide Linnanaiskond 9
8. Marve Bessmertnõi Pärnu JK Poseidon 9
9. Naidä Imanova Rakvere JK Tarvas 9
10. Anna Maria Mets Paide Linnanaiskond 8

1. Pärnu JK Vaprus U21
2. Tallinna FCI Levadia U19
Viljandi JK Tulevik
4. Tartu JK Welco II
Võistkond Väravaid 1. Albert Prosa Tallinna JK Puuma 32 2. Steven Kangur Harju JK Laagri U21 21 3. Emil Dolgov Pärnu JK Vaprus U21 16
Geron Vidder Viljandi JK Tulevik 16
5. Ivan Timofejev Tallinna JK Puuma 16
6. Bogdan Mirošnitšenko Tallinna FCI Levadia U19 15 7. Kaimar Saag Viljandi JK Tulevik 15
8. Sander Kõlvart Pärnu JK Vaprus U21 14 9. Raul Begišvili Tallinna FC Flora U19 12 10. Marko Mardiste Pärnu JK Vaprus U21 12
Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte
1. Tallinna FC Zapoos 24 19 2 3 91 : 28 59
2. Tabasalu Ulasabat C.F. 24 17 4 3 88 : 26 55
3. Vändra JK Vaprus 24 16 5 3 70 : 41 53
4. Saue JK 24 15 5 4 72 : 33 50
5. JK Tallinna Kalev Juunior 24 15 3 6 80 : 34 48
6. Tallinna FC Tamper 24 13 4 7 58 : 41 43
7. Kristiine JK 24 9 3 12 49 : 74 30
8. Tallinna FC Zealot Sporting 24 8 5 11 34 : 53 29
9. JK Tabasalu U21 24 7 3 14 41 : 53 24
10. Pärnu JK Vaprus U19 24 6 3 15 41 : 61 21
11. Rae Spordikool 24 3 3 18 40 : 87 12
12. Põhja-Tallinna JK Volta 24 3
13. Raplamaa JK
14. Saku Sporting II
Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte
1. Tallinna FC Smsraha 26 22 2 2 87 : 23 68
2. Raasiku FC Joker 26 21 2 3 100 : 41 65
3. Maardu Linnameeskond II 26 20 2 4 94 : 25 62 ja FC Starmedia ÜM
4. Jõgeva SK Noorus-96 26 17 4 5 62 : 31 55
5. Paide Linnameeskond III 26 17 2 6 72 : 31 53
6. Võru FC Helios 26 12 3 11 76 : 57 39
7. FC Kose 26 10 2 14 58 : 67 32
8. FC Elva II 26 8 5 13 34 : 55 29
9. Põlva FC Lootos 26 9 1 16 42 : 82 28
10. Lasnamäe FC Ajax 26 8 3 15 42 : 65 27
11. Nõmme Kalju FC III 26 7 3 16 50 : 71 24
12. Viljandi JK Tulevik II 26 6 0 20 42 : 93 18
13. JK Kuusalu Kalev 26 5 3 18 41 : 105 18
14. Kohtla-Järve 26 3 2 21 36 : 90 11 Linnameeskond
Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte
1. Türi Ganvix JK 21 17 1 3 85 : 44 52
2. FC Järva-Jaani 21 13 3 5 67 : 51 42
3. Tallinna FC Eston Villa 21 12 2 7 75 : 47 38
4. Rumori Calcio Tallinn 21 9 2 10 49 : 47 29
5. Kohila Püsivus 21 9 1 11 53 : 74 28
6. Tallinna FC Flora U18 21 8 3 10 64 : 59 27
7. Tallinna FC Maksatransport 21 7 4 10 53 : 50 25
8. TalTech Jalgpalliklubi 21 0 2 19 27 : 101 2
Väravakütid
Nimi Võistkond Väravaid
1. Holger Suvi Saue JK 35
2. Oliver Karlson Tallinna FC Zapoos 28
3. Mark-Rene Väljas Tallinna FC Zapoos 27
4. Silver Rasmus Kubensky JK Tallinna Kalev Juunior 20
5. Andreas Dominic Kask JK Tallinna Kalev Juunior 18
6. Marten Metsniit Tallinna FC Tamper 17
7. Ronaldo Tiismaa Vändra JK Vaprus 16
8. Ralf Friedemann Tabasalu Ulasabat C.F. 14
9. Martin Pärn Vändra JK Vaprus 13
10. Robin Sööt Tabasalu Ulasabat C.F. 13
Väravakütid Nimi Võistkond Väravaid
1. Sergei Mištšenko Maardu Linnameeskond II 30 ja FC Starmedia ÜM 30
2. Herol Riiberg Raasiku FC Joker 27
3. Eduard Desjatski Võru FC Helios 17
4. Oskar Karu Raasiku FC Joker 16
5. Marthin Vahtra Põlva FC Lootos 15
6. Sander Pabo Tallinna FC Smsraha 15
7. Rasmus Remy Kasela Raasiku FC Joker 14
8. Janar Jõffert FC Kose 14
9. Margo Parkala Jõgeva SK Noorus-96 13
10. Andre Väin Võru FC Helios 12
Tallinna FC Smsraha – Tallinna FC Zapoos 1 : 0
Nimi Võistkond Väravaid
1. Riko Kolts Tallinna FC Eston Villa 28
2. Matteus Aus Kohila Püsivus 19
3. Karel Seire Türi Ganvix JK 18
4. Rasmus Sinivee Tallinna FC Eston Villa 16
5. Simon Usar Türi Ganvix JK 15
6. Kaspar Kurm Tallinna FC Maksatransport 15
7. Christoph Puschmann Rumori Calcio Tallinn 12
8. Karl Stefan Lill Tallinna FC Maksatransport 11
9. Timo Lomp FC Järva-Jaani 11
10. Elvis Homin FC Järva-Jaani 10
III liiga võitis FC Hell Hunt. Foto: Katariina Peetson

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte
1. Rummu Dünamo 21 15 4 2 69 : 31 49
2. Läänemaa JK II 21 15 2 4 50 : 24 47
3. Märjamaa Kompanii 21 9 6 6 37 : 33 33
4. Tallinna Mustamäe 21 9 3 9 50 : 51 30 Jalgpalliklubi
5. Tabasalu Ulasabat C.F. II 21 7 4 10 33 : 49 25
6. Harju JK Laagri III 21 6 5 10 45 : 59 23
7. Keila JK II 21 4 6 11 34 : 51 18
8. FCP Pärnu 21 3 2 16 18 : 38 11
Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte
1. Tallinna FC Hell Hunt 21 17 3 1 104 : 20 54
2. FC Pelgu City 21 12 4 5 67 : 41 40
3. Viimsi Lõvid 21 12 3 6 56 : 36 39
4. Tallinna JK Piraaja 21 11 4 6 79 : 29 37
5. JK Loo 21 7 2 12 46 : 55 23
6. FC Maardu Aliens 21 6 4 11 37 : 59 22
7. Aruküla FC Vigri 21 5 3 13 28 : 72 18
8. JK Kuusalu Kalev II 21 2 1 18 22 : 127 7
Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte
1. Tartu JK Welco X 14 11 0 3 57 : 17 33
2. Tartu Team Helm 14 11 0 3 64 : 20 33
3. FC Otepää 14 8 1 5 54 : 34 25
4. FC Vastseliina 14 8 1 5 37 : 28 25
5. Tõrva JK 14 6 2 6 63 : 43 20
6. Rakvere JK Tarvas II 14 6 1 7 57 : 24 19
7. Valga FC Warrior 14 3 1 10 15 : 110 10
8. FC Lootus Järve jalgpallikool 14 0 0 14 13 : 84 0
III liiga võitja
Tallinna FC Hell Hunt – Rummu Dünamo 3 : 3 (pen 4 : 2)
Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte
1. Tallinna JK Jalgpallihaigla 21 16 2 3 93 : 31 50
2. Tallinna FC EstHam United 21 11 4 6 57 : 37 37
3. Jõgeva SK Noorus-96 II 21 11 2 8 75 : 52 35
4. Tallinna FC Soccernet 21 9 2 10 56 : 60 29
5. Tallinna FC Reaal 21 7 6 8 45 : 66 27
6. Rumori Calcio II Tallinn 21 6 4 11 42 : 48 22
7. FC Toompea 21 7 0 14 49 : 76 21
8. Tallinna Mustamäe JK ja 21 5 4 12 53 : 100 19 FC Gamesporti ÜM
Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte
1. FC Tallinna Wolves 18 15 2 1 62 : 17 47
2. Saue JK II 18 11 3 4 47 : 30 36
3. Tallinna FC Olympic 18 10 2 6 43 : 29 32
4. JK Arsenali ja Põhja-Tallinna 18 7 2 9 33 : 43 23 JK Volta ÜM
5. FC Kose II 18 7 2 9 28 : 48 23
6. Tallinna FC Wise 18 4 0 14 16 : 61 12 7. Harju JK Laagri IV 18 3 1 14 19 : 20 10
Nimi Võistkond Väravaid
1. Dmitri Sui Rummu Dünamo 23
2. Dmitri Maksimov Tallinna Mustamäe Jalgpalliklubi 11
3. Stanislav Hmeljov Rummu Dünamo 10
4. Nikita Pchela Tallinna Mustamäe Jalgpalliklubi 10
5. Aleksandr Vassiljev Läänemaa JK II 10
6. Opeyemi Jude Adewumi Tabasalu Ulasabat C.F. II 9
7. Patrick Paats Harju JK Laagri III 8
8. Arseni Hmeljov Rummu Dünamo 7
9. Kasper Karl Epner Keila JK II 7
10. Arti Viispert Läänemaa JK II 7
Väravakütid
Nimi Võistkond Väravaid
1. Rene Prans Tallinna JK Piraaja 28
2. Rasmus Värk Tallinna FC Hell Hunt 20
3. Igor Ustritski FC Pelgu City 12
4. Mihkel Heinaste Tallinna FC Hell Hunt 12
5. Devin Jordan Võsandi Tallinna JK Piraaja 12
6. Martin Nurmsaar Tallinna JK Piraaja 10
7. Karl Mööl Tallinna FC Hell Hunt 10
8. Ülari Tohver JK Loo 10
9. Aksel Talvoja JK Loo 10
10. Veiko Maidla FC Maardu Aliens 9
Nimi Võistkond Väravaid
1. Eiko Maasik Rakvere JK Tarvas II 37
2. Alois Tapfer Tõrva JK 24
3. Daaniel Maanas Tartu Team Helm 17
4. Oleg Lepik FC Vastseliina 15
5. Edvin Tapfer Tõrva JK 13
6. Raul Lehismets FC Otepää 12
7. Ken-Krister Uuspalu FC Otepää 11
8. Andres Joosep Tartu JK Welco X 10
9. Renee Püvi Tartu Team Helm 9
10. Aramis Mäeots Tartu JK Welco X 9
Väravakütid
Nimi
Võistkond Väravaid
1. Marko Murumaa Jõgeva SK Noorus-96 II 34
2. Joosep Kalbus Tallinna FC EstHam United 20
3. Lauri Suup Tallinna JK Jalgpallihaigla 18
4. Kirill Kornilov FC Toompea 17
5. Margus Reinaru Tallinna JK Jalgpallihaigla 16
6. Jako Kanter Tallinna FC EstHam United 15
7. Tarmo Kose FC Toompea 14
8. Kevin Kivimaa Tallinna FC Reaal 12
9. Margus Rosin Jõgeva SK Noorus-96 II 12
10. Kender Adler Tallinna JK Jalgpallihaigla 12
Väravakütid
Võistkond Väravaid 1. Richard Lehismets FC Tallinna Wolves 16
Holger Suvi Saue JK II 11
Juhan Jakob Kalberg Saue JK II 10 4. Andri Kaljumäe FC Tallinna Wolves 7 5. Argo Petrovits Tallinna FC Olympic 7 6. Kristjan Kiho JK Arsenali ja Põhja-Tallinna 6 JK Volta ÜM
7. Ott Mölder FC Kose II 6
8. Fred Lausvee JK Arsenali ja Põhja-Tallinna 6 JK Volta ÜM
9. Timo Erkki Huttunen Tallinna FC Olympic 5 10. Kristjan Tali Tallinna FC Olympic 5 IV liiga võitja FC Tallinna Wolves – Tallinna JK Jalgpallihaigla 2 : 5
Eelmisel aastal murenes Meelis Kalda võiduga pärast pikka ja nõiduslikuna näinud seeriat seaduspära, mille kohaselt said meistrivõistlused igal aastal uue võitja. Mine tea, kas nüüd ongi asjad vastupidi pööranud, kuid juba teist aastat järjest krooniti meistriks täringujalgpallur, kes on kulla võitnud varemgi – sedapuhku kordas võitu 2017. aasta meister Kristian Marmor.

Sealjuures oli juba enne finaali selge, et Eesti saab juurde teise kahekordse täringumeistri, sest mõlemal finalistil, nii Marmoril kui Semmo Juksil, oli varasemast tiitlivõidu kogemus olemas. Finaalis jagus pinget lõpuks üürikeseks ajaks – Marmor võitis üldiselt ülitasavägiste välja
langemismängude juures koguni 5 : 1 ning sai kaheksaaastase vaheaja järel taas käed taeva poole tõsta.
38aastane Marmor näitas sellega jälle Eesti jalgpallis täiesti pretsedenditut mitmekülgsust: lisaks sellele, et tegu on ainsa mängijaga, kes
2008 – Rootsi Kunn
2009 – Aivar Pohlak
2010 – Jaanus Nuutre
2011 – Janar Toomet
2012 – Patrik Saksus
2013 – Meelis Kalda
2014 – Indrek Nuume
2015 – Erik Listmann
2016 – Marek Kaljumäe
2017 – Kristian Marmor
2018 – Monica Rand
2019 – Markus Poom
2020 – Semmo Juks
2021 – Jaan Jalas
2022 – Viljar Voog
2023 – Lauri Juursoo
2024 – Meelis Kalda
2025 – Kristian Marmor

Lõpuvile on kõlanud! Võitjaks kroonitud Marmor võtab õnnitlused vastu finalistilt
18. Eesti meistrivõistluste tulemused alates playoff’idest
Veerandfinaalid
Semmo Juks – Mark Anders Lepik 3 : 3, l.a 4 : 3
Aivar Pohlak – Kaupo Õismaa 1 : 1, l.a 2 : 1
Kristian Marmor – Rasmus Munskind 2 : 1
Karolin Kaivoja – Lauri Juursoo 3 : 3, l.a 4 : 3
Poolfinaalid
Semmo Juks – Aivar Pohlak 4 : 1
Kristian Marmor – Karolin Kaivoja 2 : 1 3. koha mäng
Karolin Kaivoja – Aivar Pohlak 4 : 1
Finaal
Kristian Marmor – Semmo Juks 5 : 1
on esindanud Eesti meeste A koondist nii muru, saali kui rannajalgpallis, on ta Eesti meistrivõistluste medaleid võitnud lausa neljal „jalgpallidistsipliinil“: peale mainitud kolme ka täringuvutis!
„2017. aastal, pärast esimest meistritiitlit ei teadnud ma, mis mind ees ootab. Järgmisel aastal, selg sirgelt, tiitlit kaitsma minnes kukkusin juba alagrupimängude järel võistlustelt välja. Täielik krahh!“ kirjutas Marmor võidu järel lõbusas sotsiaalmeediapostituses.
„Järgnes must masendus – mõtlesin, kus ja mis valesti läks. Kas tegin ettevalmistuses liiga? Fookus polnud paigas? Võistluspaiga valgustus liiga hämar? Asi lõppes sellega, et võtsin mitmeks aastaks aja maha – ei osalenud enam eestikatel, isoleerisin end, muutsin oma lähenemist ja treeningmetoodikaid. Täna saan uhkusega öelda, et

Veerandfinaal oli Eesti rannajalgpallikoondise siseasi: seal sai Marmor jagu koondise peatreenerist Rasmus Munskindist.
see tuli kasuks. Naasin suure pauguga – võites teise meistritiitli ja olles nüüd läbi aegade teine kahekordne meister. Tänan siinkohal täringuviske käetreenerit, mental coach’i, vastupidavustreenerit ja silmalaserikirurgi.“
Finaalis kaotanud Semmo Juks püstitas aga omamoodi rekordi – nimelt sai temast läbi aegade esimene mängija, kes osalenud koguni neljas täringujalgpalli meistrivõistluste finaalmängus. 2020. aastal tuli Juks võitjaks, aasta enne seda ja aasta pärast seda sai hõbeda. Kolmel eelmisel aastal jäi ta medalimängudelt välja, ent naasis nüüd taas hõbedaga. Ja tegu on alles 16aastase sportlasega!
Pronksimängus võitnud Karolin Kaivoja oli esinelikust sealjuures ainus, kel polnud varasemast tiitlit all – neljanda koha saanud Aivar Pohlak oli 2009. aastal läbi aegade teine Eesti täringujalgpallimeister.
Novembrikuuga said joone alla kõik Eesti meistrivõistluste liigad. Vaatame üle, mis otsustavates mängudes meie fotograafide objektiivi ette jäi!

FC Kuressaare viimase vooru kohtumine Tallinna Kalevi vastu pidi olema Kuressaare pikaaegse kapteni ja käilakuju Märten Pajunurme lahkumismäng – 32aastane keskkaitsja teatas paar nädalat varem, et lõpetab selle hooajaga karjääri. Võta näpust! Kuressaare ootamatu kaotus Kalevile saatis nad hoopis üleminekumängudele, nii et Pajunurm ei saanudki Kadriorus veel karjäärile joont alla tõmmata. Foto: Jana Pipar

Püstipüsti! Veel enne viimaseid Premium liiga voore läksid tiitli peale mänginud Flora ja Levadia vastamisi karikasarja kaheksandikfinaalis. Mängus, kus mõlemad meeskonnad roteerisid liiga huvides tugevalt koosseisu, sai lisaajal magusa võidu Flora. Siin pildil aitab aga Levadia keskkaitsja Victory Iboro püsti Flora poolkaitsjat Maksim Kalimullinit.
Foto: Katariina Peetson

Mitte ainult mängijatel ei täitu verstapostid, vaid ka kohtunikel! Viimase vooru kohtumises FC Flora ja Pärnu Vapruse vahel õigust mõistnud Kristo Külljastinen kandis selles mängus 200 Premium liiga matši täitumise puhul erilist särki. Foto: Katariina Peetson


Paigal, pildistan! Flora äärekaitsja Kristo Hussar haaras tiitlivõitu tähistades ühekordse kaamera enda kätte ning klõpsutas tiimipildi. Fotod: Katariina Peetson, Kristo Hussar

läbi.

Küprose vastu vahetusest sekkumise järel kübaratriki virutanud Rauno Sappinen hoolitses selle eest, et ta suures jalgpallis tavapärane traditsioon ka koondise sõprusmängus kehtiks: kübaratrikimees sai mängupalli endale! Foto: Liisi Troska
oli 2015. aastal jalgpall.ee keskkonnas näidatud Premium liiga otseülekannete suurim üheaegsete vaatajate keskmine arv.
tekkis idee luua Jõgeva Wolvesi jalgpalliklubi.
järel 1998. aastal teatas Markus Jürgenson emale, et tahab saada jalgpalluriks.
2015. aasta detsembrikuu
Jalka kaaneloos vaadati tagasi noore Tallinna Flora meeskonna tiitlivõiduga lõppenud Premium liiga hooajale. Flora peatreener Norbert Hurt tõi välja, et pärast üht kehvale mängupildile järgnenud kriisikoosolekut leidis ta enesest uut hingamist. „Ma muutusin nõudlikumaks, pigem isegi ausamaks, ütlesime treeneritega mängijatele otse välja, mida muuta vaja on, ja hakkasime kohe probleeme lahendama,“ rääkis Hurt. „Mõistsin, et pean olema julgem, et mängijateni kriitikat viia.“ Kapten Gert Kams sai enda sõnul treeneri muutumisest aru ja märkis, et aus kriitika mängijate pihta viibki edasi.
Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak kirjutas, et Premium liiga tegi 2015. aastal sammu edasi nii vaadatavuse kui ka sportliku taseme poolest. „Liigas rakendus klubis treenitud mängija reegel (KTM) ja Eestis treenitud mängija (ETM) reegel, mis olid plaanitud tulemust andma pikema ajaperioodi jooksul, aga mis välismängijate rolli vähenemise kaudu, küllap paljude jaoks üllatuslikult, avaldasid liiga kvaliteedile pigem positiivset mõju kohe,“ arvas Pohlak.

miinusena esile väljastpoolt pärit treeneri puudumise –lähiümbrusest polnud kedagi võtta ja Tartust pakutud variantide palkamiseks puudus raha.
Lugejate küsimustele vastas Ungari meister Igor Morozov, kes oli jäänud pärast Debrecenist lahkumist vabaagendiks. Morozov selgitas, et Debrecenis ei õnnestunud tal põhimängija kohta tagasi võita, kuna vigastusest taastumise protsess polnud klubil piisavalt kvaliteetne ning treener teda pika pausi järel enam ei usaldanud.
Eesti naiste meistriks tuli kuuendat aastat järjest Pärnu JK, kes võitis kõik 20 liigamängu, väravate vahega 145 : 5. „Meie anname endast alati maksimumi, kuigi teinekord on seda liiga nõrkade vastaste vastu raske teha. Tugevaid mänge jääb tõesti väheks ja see annab meil tunda Meistrite liigas, kus jääme konkurentidele just kiiruses alla,“ tõdes Pärnu naiskonna peatreener Jüri Saar. Hõbedakohale jäänud Flora peatreeneri Marko Kõivu hinnangul mängis Pärnu teised üle enesekindlusega.
Lisaks kõrgliigade võitjatele ilmus Jalkas lugu ka IV liiga kõige kehvema punktisaagiga meeskonnast Jõgeva Wolves, kellele oli tegemist debüüthooajaga. Klubijuht Kervin Kull (teda aitas asjaajamisega Andrei Zevakin) tõi Wolvesi

Jalgpallurid Martin Vunk ja Alo Bärengrub käisid esimest korda modellina Baltika Grupi moeõhtul, kus esitleti sügistalvist kollektsiooni. Kõige rohkem elevust ja sotsiaalmeediasuminat tekitas Bärengrubi lapsevankriga lavaletulek (pildil). „Kaamerate välkumise pärast ma ei närveerinud. Tänapäeval peavad jalgpallurid ju kogu aeg intervjuusid andma ja sponsorreklaame tegema, see kõik on jalgpallurile nagu pool töökohta,“ kommenteeris Bärengrub.
Lääne Virumaalt pärit õed Liis ja Helena Lõune rääkisid elust Eesti koondise suurte fännidena. Koondisesalli uhkelt mängumärkidega täitnud Liis Lõune pidi enda sõnul üheksa aasta jooksul vahele jätma vaid umbes viis koondise kodumängu. „Nohu ja köha pole mind kunagi takistanud, siis lähen ja külmetan peale!“ teatas ta. Staadionil tekib Liisi sõnul nii suur ühtekuuluvustunne, et ühe mängu ajal haaras Eesti värava puhul temast võõras mees ja musitas põse peale.
Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!

„Pane end proovile!“ pakub Jalka lugejatele igakuiselt pisut nuputamist – nii viktoriiniküsimuste vormis kui küsimustega reeglite tundmise kohta. Mitu õiget vastust kaheksa küsimuse peale kokku saad?
1. A. Le Coq Arenast jalutuskäigu kaugusel Tulika tänaval asub lähestikku kaks omal moel jalgpalliga seotud kohta. Esimene neist asub aadressil Tulika 11 – tegu on ühe jalgpalluri järgi nimetatud söögikohaga. 1976. aastal sündinud vutimees mängis kogu karjääri ühes klubis ning tuli oma riigi koondisega maailmameistriks. Milline jalgpallur see on?
2. Vaid sadakond meetrit eemal, aadressil Tulika 19 asub aga hoonekompleks, mis kannab sama nime ühe jalgpalliklubiga. Kompleks kuulub samanimelisele ajaloolisele Eesti ettevõttele, mis tegeleb tänapäeval kolmel suunal: kinnisvara, keemiatooted ja toitlustus. Milline klubi see on?
3. Pariisi Saint-Germaini president ja Euroopa klubide liidu juht katarlane Nasser Al-Khelaifi on nooremana profitasemel tegutsenud hoopis teisel spordialal, esindades riigi koondist ning olles tänini Katari alaliidu president. Sel olümpiaalal on sel sajandil maailma tipus olnud ka mitu Eesti sportlast, kuid ühtegi olümpiamedalit Eesti sportlased sel alal võitnud ei ole. Mis spordiala see on?
4. Järgmisel suvel toimuvale MM-finaalturniirile kvalifitseerus ka riik, kes lõi üle Islandi rekordi – nimelt sai sellest 158 000 elanikuga riigist väikseim, kes kunagi meeste MM-finaalturniirile kvalifitseerunud. Päris iseseisvaks riigiks see maa end siiski nimetada ei saa, kuna ametlikult kuulutakse ühe Euroopa kuningriigi koosseisu. Selle riigi nimeline laul on Eesti räpparil Genkal. Mis maa see on?
5. Euroopast teenis meeste MM-valiksarja esimeses voorus otsepääsme finaalturniirile 12 riiki. Milline on neist rahvaarvu poolest väikseim? 3,86 miljoni elanikuga riik on sel sajandil olnud finaalturniiridel sage külaline, viimane kohtumine Eestiga 2017. aastal lõppes neile aga selge allajäämisega.

1. Mängija soovib kasutada kaitsmeid, mis on 10 cm kõrged ja 7 cm laiad. Milline on sinu otsus?
a) lubad mängija platsile – ta vastutab ise säärekaitsme suuruse ja sobivuse eest
b) palud mängijal kasutada suuremaid kaitsmeid – nii väikesed ei suuda mängijat kaitsta
c) lubad mängija platsile – kaitsmed ei ole enam kohustusliku varustuse osa
d) annad mängijale kollase kaardi ebasobivate kaitsmete kasutamise üritamise eest
2. Taasalustad mängu kohtuniku palliga. Mängija, kellele palli kukutad, lööb selle otse vastasvõistkonna väravasse. Sinu otsus?
a) värav loeb
b) värav ei loe – kohtuniku pall läheb kordamisele
c) värav ei loe – vabalöök kaitsva võistkonna kasuks
d) värav ei loe – väravaesine lahtilöök kaitsva võistkonna kasuks
3. Mängija lööb penaltit. Pall põrkab postist tagasi samale mängijale, kes selle seejärel väravasse lööb. Keegi teine vahepeal palli ei puuduta. Sinu otsus?
a) värav loeb
b) värav ei loe – kohtuniku pall kaitsva võistkonna kasuks
c) värav ei loe – vabalöök kaitsva võistkonna kasuks
d) värav ei loe – penalti läheb kordamisele
3. Õige variant on c – reegel 14 sätestab, et kui lööja puudutab palli teist korda, enne kui keegi teine seda on teinud, määratakse vastasvõistkonna kasuks vabalöök.
2. Õige variant on d – reegel 8 sätestab, et kui kohtuniku pallist lüüakse pall otse väravasse, nii et seda ei ole vahepeal kaks mängijat puudutanud, taasalustatakse mängu väravaesise lahtilöögiga.
1. Õige variant on a – reegel 4 sätestab, et säärekaitsmete suurus ja sobivus on mängijate enda vastutada.
Vastused
1.12 Lembit Rajala 55
1.12 Vitali Leitan 47
2.12 Mati Püü 63
2.12 Marta Liisa Staalfeldt 21
2.12 Liselle Palts 20
3.12 Risto Eelmaa 49
4.12 Aivar Gutmann 61
4.12 Marco Lukka 29
4.12 Kethy Õunpuu 38
5.12 Argo Arbeiter 52
5.12 Karl Palatu 43
5.12 Nikolai Mašitšev 37
5.12 Ilja Antonov 33
6.12 Enn Läänmäe 61
6.12 Kevin Kaivoja 30
7.12 Raili-Raine Ellermaa 58
7.12 Denis Petrov 38
7.12 Henri Kuusk 33
7.12 Kirkeliis Lillemets 20
8.12 Sander Kapper 31
9.12 Kätlin Hein 40
9.12 Martin Taska 39
11.12 Kaido-Meinhard Kukli 55
11.12 Rain Tölpus 43
11.12 Henri Järvelaid 27
12.12 Are Altraja 55
12.12 Heigo Niilop 54
13.12 Andreas Raudsepp 32
14.12 Eesti Jalgpalli Liit 104
14.12 Tauno Tekko 31
14.12 Tauno Rämson 31
15.12 Imbi Hoop 37
17.12 Jaanus Vislapuu 44
17.12 Henri Anier 35
18.12 Heigo Paglant 49
20.12 Argo Zirk 39
20.12 Maarja Virula 30
21.12 Taivo Keinast 75
23.12 Kert Küttis 46
25.12 Atko Väikmeri 49
26.12 Daniel Meijel 51
26.12 Birjo Rasmussen 31
27.12 Tõnu Metsson 62
27.12 Joel Indermitte 33
28.12 Marko Kuusik 50
28.12 Maksim Smirnov 46
28.12 Edgar Tur 29
29.12 Vjatšeslav Zahovaiko 44
30.12 Aivar Vood 56
31.12 Kristiina Lind 38
31.12 Pelle Pohlak 37
31.12 Pavel Dõmov 32
31.12 Siret Räämet 26

MLSi klubi Vancouver Whitecaps ja Paraguay koondise poolkaitsja Andrés Cubas on olnud viimastel aastatel koondise ridades tavapärane nimi, kuid novembrikuu mängudest pidi ta tavapäratul põhjusel eemale jääma.
Koondise peatreener soovis küll Cubast sõpruskohtumistes USA ja Mehhiko vastu kasutada, kuid paraku ei saanud 29aastane mees koduklubi juurest Kanadast tulema – tema pass hävines pesumasinas.
„See läks täiesti lödiks. Ta unustas passi millegipärast pükste taskusse ja viis siis need pesumajja,“ selgitas mängija isa Francisco Cubas Paraguay meediale. „Naine, kes pesumajas töötas, ei pannud ka seda tähele ja pass läks koos pükstega pesumasinasse. Ta on väga löödud. Ta ütles mulle, et ei tea, mis juhtus – ta ei hoia passi muidu kunagi pükste taskus.“
Kiirkorras uut passi taotlenud Cubas sai dokumendi küll piisavalt kiiresti kätte, et koondisega liituda, kuid sellele lisaks oli tal vaja uut Kanada viisat, et tagasi klubi juurde pöörduda. Kuna seda piisavalt kiirelt ei saabunud, jäigi tal koondisega liitumata.

Esikolmikukoht Premium liigas libises küll käest, aga väikese lohutusena lõpetab Paide Linnameeskond 2025. aasta Eesti jalgpalli tiitlivöö omanikuna. Vöö said nad enda kätte alles 33. liigavooru kohtumises FCI Levadiaga ning kaitsesid seda seejärel hooaja viimases neljas mängus, sealhulgas Tartu Tammeka vastu peetud karikamängus. Paide kätte jäi tiitlivöö juba teist aastalõppu järjest, seega alustasid nad 2025. aastat ja ka lõpetasid selle tiitlivöö omanikuna. Aasta lõpetuseks on tiitlivöö Paide käes olnud veel ka 2017. aastal.
Sel aastal vahetas tiitlivöö omanikku rekordilisel 14 korral, samuti on pretsedenditu tõsiasi, et vähemalt ühes mängus said tiitlivööd enda käes hoida koguni kaheksa meeskonda, kõik Premium liigast. Ainsate Premium liiga tiimidena ei sattunud tiitlivöö sel hooajal kordagi Tartu Tammeka ja FC Kuressaare valdusesse. Põhjalikum kokkuvõte tiitlivöö 2025. aasta käekäigust ilmub järgmises Jalka numbris. 2022. aasta detsembris tutvustas Jalka Eesti jalgpalli tiitlivöö kontseptsiooni: alates 1992. aasta esimesest meistriliigamängust peetavat arvestust, kus tiitlivöö läheb selle meeskonna kätte, kes on suutnud ametlikus mängus seni seda hoidnud tiimi alistada. Jalka hoiab hooaja jooksul igakuiselt tiitlivöö käekäigul silma peal.
Detsembrikuus toimub juba 29. korda traditsiooniline aastalõputurniir, mis toob kahe nädala jooksul Kalevi spordihalli kokku nii noori, harrastajaid, fänne kui legende, nii mehi kui naisi.
Kui varem oli igal aastal kavas ka kahepäevane meeste meistriliiga turniir, kus kõik meeskonnad said korra üksteise vastu mängida, siis viimastel aastatel on see turniir asendatud Premium liiga legendide turniiriga – huvi proffide omavahelise turniiri vastu vähenes aasta-aastalt nii osalejatel kui fännidel ning sellel ei nähtud varasemal kujul enam lihtsalt mõtet.
Küll aga oli aastalõputurniir veel 15 aastat tagasi ka profisatsidele suur sündmus – seal katsetati potentsiaalseid uusi liitujaid ja välismängijaid ning anti võimalus ka nooremale generatsioonile. See pilt pärinebki 2010. aasta turniirist, kus parasjagu heitlevad Nõmme Kalju ja FC Levadia.




Novembrikuu ristsõna õige vastus oli „Särgid jäävad varna“.
Õige vastuse eest võitis kaks aastalõputurniiri passi Alar Haavistu. Võitjaga võtame ühendust.
Detsembrikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 16. detsembriks.
Õigesti vastanute vahel loosime välja EJLi talvemütsi.
NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

































































































































