Page 1

HIND 1,85 EUROT JUULI 2012

Hannes Anier: vajame tahtmist ja õnne

Teele Toomsalu pürib esiväravavahiks Sergei Martõnov nõuab pojalt patriotismi Eesti koondise Kevadtorm 2012 Kas U19 koondis on aegade parim?

Postrid: Eesti U19 koondis / Cristiano Ronaldo ISSN 1736-7379

Arno Pijpers: peaasi on mängu kvaliteet

Peeter Torop: jalgpall on eriline 2012mäng JUULI JALKA 1


EESTI LAUL VÕI EESTI MEISTRILIIGA? VÕI HOOPIS OLÜMPIAMÄNGUD? keskeda.triobet.ee vahendusel oled nüüd kuumade võistlustega kõikjal kursis. Kellel on eelis ja kes võib üllatada? Loe analüüse, jälgi tulemusi ja ela oma lemmikutele kaasa!

JÄLGI VEEBIS VÕI MOBIILIS:

KESKEDA.TRIOBET.EE


a ita ts u u k

sisukord

3. aastal , jah, et 199 se k a it g ä ä “R rim, aga sats on pa te is o p d u oleks sündin inu koondis m i u k t e , ja mina arvan , treeninud ku saanud k o k lt u ie k e li ud m ,” korra arimad oln p s k le o , d mänginu –31 agel, lk 30 Tiit Raudn

Kaanelugu LK 14 Odenses mängiv Hannes Anier rõhutab, et Eesti U19 koondise saab kodusel EMfinaalturniiril loota üksnes ühtsusele ja väga palju aitaks kaasa täistribüünid. Ebareaalne on loota, et Eesti domineeriks ja võidaks kõik kolm mängu.

U19 EM Alagrupid Küsitlus Rakvere staadion Haapsalu staadion Arno Pijpers Koondiselood Koondis luubi all Noortekoondis 10 aastat tagasi Kodune U19 EM netiküljel Laserravi koondisele Esikaanel: Hannes Anier Foto: Lembit Peegel

Eesti alagrupivastased Nikita ja Sergei Martõnov

18 18

6 8 10 11 18 22 28 30 32 37 38 42

Nr 7 (55) 2012

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee

Persoonid & intervjuud Peeter Torop Teele Toomsalu

Kolumn

Toimetaja: Alver Kivi alver@jalgpall.ee

Indrek Schwede

Fotograaf: Lembit Peegel

Rubriigid

Ajakirja makett: Jaanus Samma

Nimed & numbrid

Kujundaja: Evelin Linholm

Kuu pilt

Keeletoimetaja: Liisi KÜTNER

Lembit Peegel Meistriliiga

Reklaam: mail@saleshouse.ee +372 664 4010

Naised

Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht

Rannajalgpall

Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit Tellimine: www.post.ee / eraklient / perioodika tellimine / Eesti väljaanded / Jalka Tellimishinnad: Aasta 22.24 eurot Poolaasta 11.12 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

Juunikuu kalender Lisaaeg

Muu Eesti koondise kevadtorm Muljeid Gdanskist, suurelt EMilt

t

46 58

30

12 4 5 50 52 56 62 64 66

Sander Post

Konstantin Vassiljev

Jarmo Ahjupera

Ats Purje

Dmitri Kruglov

Mihkel Aksalu

Alo Bärengrub

48

48 60

Poster Eesti U19 koondis Cristiano Ronaldo 2012 JUULI JALKA

3


nimed & numbrid

kuu +

Eesti karikafinaal õnnestus, meil on uus Evald Tipneri nimeline karikas ja oma jalgpallihümn.

kuu

-

Erineva koosseisuga ja tiheda graafikuga mänginud A-koondis ei suutnud olla rahuldaval tasemel sparringupartneriks EMiks valmistuvatele meeskondadele.

kuu

?

Kuidas läheb meie U19 koondisel kodusel EM-finaalturniiril? Kas pääseme MMile?

20

... meeskonda mängib tulevast aastast esiliigas, mis jaguneb A- ja B-tasandiks (kummaski 10 meeskonda).

40

... väravat Eesti koondise eest on rohkem kui Andres Operi 37. Elagu Anastassia Morkovkina!

52

... UEFA liikmesriigiga on kohtunud Eesti koondis. Eesti koondis on ainus, kes on mänginud kõigi teiste kaasliikmetega.

4

JALKA JUULI 2012

Telefonitorge

Pärisime U19 EM-finaalturniiri direktorilt Anne Reilt, kas kõik on kindlalt kontrolli all ja ollakse ajagraafikus? Anne Rei: Oleme. Aga meie probleem, mida ka ette nägime, on see, et loosimine toimus suhteliselt hilja ja mängude graafik selgus ka seetõttu hilja. Alles pärast seda saime hakata majutuse üksikasjadega tegelema, paika panna treeningugraafikud ja reklaame trükkida. Mis on 180 vabatahtliku olulisemad ülesanded? Autojuhte vajame 30. Ülejäänud jagunevad abilisteks hotellidesse ja staadionitele, kus toimuvad publikule erinevad võistlused. Aga vaja on ka kavasid müüa ja näomaalinguid teha. Mõte on selles, et Eesti mängul ollakse muidugi Eesti poolt ja Eesti sümboolikaga, aga kas või Haapsalus ja Rakveres Eesti ei mängi ja seal saavad inimesed valida poole ja endale vastava riigi lipuvärvid põsele lasta joonistada. Staadionid vajavad ka

võistlusteks ettevalmistajaid ja hiljem ülespandud atribuutika mahavõtjaid. Mis nõuab kõige suuremat hoolt? Nendesamade inimeste juhtimine – et nad oleks piisavalt motiveeritud ja juhendatud. Kes kodumaistest vippidest kohale tuleva? Kutsed on välja saadetud, eks näe. Siin võistlevate välisriikide saatkonnad on kõik ise endast märku andnud. Turniiri passe on palju välja jagatud. Kas seda ohtu pole, et kõik staadionitele ei mahugi? Selline olukord võib tekkida, ega seda välistada saa. Aga Kadriorus, Haapsalus ja Rakveres saame inimesi ka seisma lubada, sest seal on väljaku piirded. Loodame, et kõik soovijad mahuvad ära.

Kuidas ma jalgpallikooli tegin

Kuidas ma pildistades palliga pihta sain

Andres Oper Riigiteenistuja

Gertrud Alatare fotograaf

Meie vanusevahe on nii suur, et meid üldiselt segi ei aeta. Kui aga kiputakse küsima, siis on mul alati standardne vastus olemas – ma olin enne teda. Neile, kes mind teavad, sama nimi kuulsa jalgpalluriga küsimusi tekitanud pole. Aga kui on küsitud, siis rohkem seda, kas oleme sugulased. Vahel on siiski ka pisut ilgutud. Kord küsisid sõbrad, et sul on ju suur Andres Operi jalgpallikool, miks sa seda seni saladuses oled hoidnud. Ma ei jäänud ka võlgu ja vastasin, et sai, jah, tehtud väike kool. Muidu huvitavad mind rohkem teised spordialad ja südamel on ratsutamine. Küll mängib tütar Viljandi Tulevikus, aga temal pole ka minu nimega seoses midagi erilist juhtunud.

Pildistasin eelmisel aastal Kalevi spordihallis toimunud traditsioonilist aastalõpu turniiri. Istusin sel momendil värava kõrval ning jälgisin FC Flora ja Paide Linnameeskonna mängu. Siis lõi Andre Mägi, keda ma väga hästi tunnen, palli äkki minu suunas. Tõstsin enda kaitseks käed üles, kuid hoidsin fotokast tugevasti kinni, et ta maha ei kukuks. Õnneks jäi fotokas terveks ja pildi olin ka ära teinud. Pildil on kaamerasse lendav pall ja kaitsja Meelis Peitre emotsioone väljendav nägu.


Foto: Lembit Peegel

kuu pilt

Evald Tipneri vääriliselt 26. mail mängiti Eesti karikafinaal välja eriti pidulikult: mängus oli uus Evald Tipneri nimeline karikas. Kõigi karikavõistlustel osalevate klubide lippude vahelt marssisid A. Le Coq Arena murule finalistid Tallinna Levadia ja Narva Trans. Pealinlased võitsid 3 : 0. Legendaarne Evald Tipner ise kuulus Tallinna Spordi ridadesse ja võitis Eesti I karikavõistlused 1938. aastal. 2012 JUULI JALKA

5


u19em

Eesti mängib jalgpalli EM-finaalturniiril! Indrek schwede

A

eg-ajalt on spordisõprade vahel ikka puhkenud arutelusid ja vaidlusi ning sõlmitud koguni kihlvedusid teemal, kas Eesti jalgpallikoondis mängib kunagi finaalturniiril. Küllap on need vahel ägedakski puhkenud sõnavahetused olnud siirad ning alati on silmas peetud meeste Akoondist. Kui nüüd pisut kelmikamalt mõelda, siis kavalamad võinuks seda ära kasutada: sõlmida mõne ahvatleva panuse peale kihlveo, et Eesti koondis mängib kas MM- või EM-finaalturniiril, kusjuures täpsustamata jäänuks – nagu sel puhul tavaliselt – millise vanuseklassi ja soo koondist täpselt silmas peetakse. Mis tähendab, et ka naiste või neidude koondise jõudmine finaalturniirile läi-

nuks arvesse, rääkimata noormeeste eri vanuseklasside koondistest. Ja nüüd, olge lahke, olnukski käes võidu sissenõudmise aeg – Eesti ju mängibki finaalturniiril ja just sellises (konkretiseerimata) sõnastuses me kihla vedasimegi! Aga kusagilt peab alustama ja olemegi alustamas. Saame esimese kogemuse mitte üksnes osalejana, vaid ka finaalturniiri korraldajana. Realist meis kõneleb, et selliste vägevate vastaste vastu on punktigi raske loota. Usk meis on tõestanud, et oleme varemgi suuremaid ja väiksemaid imesid korda saatnud. Jalgpallis on alati mõlemal poolel oma võimalused ja enne avavilet pole keegi ühtki mängu võitnud. Edasi, Eesti!

A-alagrupp

B-alagrupp

Eesti

Serbia

Portugal

Inglismaa

Kreeka

Prantsusmaa

Hispaania

Horvaatia

Foto: Hendrik Osula

JALKA JUULI 2012

Teisipäev, 3. juuli

17.30 17.30 18.45 20.45

Kreeka–Hispaania Haapsalu linnastaadion Inglismaa–Horvaatia Kadrioru staadion Serbia–Prantsusmaa Rakvere linnastaadion ETV2 Eesti–Portugal Lilleküla staadion

Reede, 6. juuli

16.30 Prantsusmaa–Horvaatia Haapsalu linnastaadion 17.00 ETV2 Eesti–Kreeka Kadrioru staadion 17.30 Serbia–Inglismaa Rakvere linnastaadion 20.00 Portugal–Hispaania Lilleküla staadion Esmaspäev, 9. juuli

17.00 Portugal–Kreeka Haapsalu linnastaadion 17.00 ETV2 Hispaania–Eesti Lilleküla staadion 20.00 Prantsusmaa–Inglismaa Kadrioru staadion 20.00 Horvaatia–Serbia Rakvere linnastaadion Neljapäev, 12. juuli – poolfinaalid

16.45 ETV2 Lilleküla staadion 20.00 ETV2 Lilleküla staadion

Pühapäev, 15. juuli – finaal

21.30 ETV2 Lilleküla staadion Märge ETV2 näitab, et mäng on ETV 2 eetris.

Foto: Hendrik Osula

Sellisele karikale hakatakse Eestis võistlema.

6

turniiri ajakava

Võistluste patroon Mart Poom (paremal) oli fortuunaks ja heeroldina hõikas klaaskausikesest võetud riikide nimesid UEFA noorte- ja amatöörjalgpalli komitee esimees Jim Boyce.


the sportura chronograph. the measure of greatness.

dedicated to perfection Sportura . Enam kui sajand on mõlemad, Seiko ja FC Barcelona, igaüks omal alal, pühendunud täiusele. Nüüd oleme partnerid, tähistades jagatud otsustavust olla parim uue Sportura kronograaf kellaga. Seiko leiutas kvarts kronograaf kella 1983 ja on võtnud aega maailmaspordis 50 aastat. Kogu see kogemus kajastub nüüd uues Sportura kellas. 10 BAR veekindlust, safiir klaas ja 1/5 sek. kronograaf. Sportura on kell, mille on valinud tõenäoliselt üks maailma edukaim jalgpalli meeskond. seikowatches.com

2012 JUULI JALKA

7


küsitlus

Kas Eesti jaoks liiga piprane kompott? Küsisime erineva taustaga jalgpallinimeste (Rene Busch on kunagine lõviposs!) käest, kuidas nemad hindavad meie noortekoondise võimalusi. Kõik vastanud on realistid, kes aduvad vastaste võimsust. Meie poistel seisab ees kolm armutut lahingut.

Alo Bärengrub: Kreeka vastu näen võimalust Foto: Lembit Peegel

Alo Bärengrub endine noorte­ koondislane

Päris raske saab olema, sest vastas on Euroopa paremik, aga ega siin meie jaoks suurt vahet poleks olnud. Favoriidi rollis on ikka teised, kuid ma ei usu, et seepärast tullakse Eesti vastu kuidagi kergemalt mängima. Finaalturniiril pannakse vastasest olenemata ikka sajaga. Samas pole meie poistel ka põdeda midagi, sest see on ideaalne koht end näidata ja motivatsioonist ei tohiks küll puudus olla. Hea mänguga saab ennast tõestada, võib kellelegi silma jääda ja karjäärile tõuke anda. Usun, et suureskoorilisi mänge ei tule. Kui tahame taga nulli hoida, peame mängima väga hea distsipliini ja tahtmisega. Võib ju lähtuda ka sellest, et pargime bussi värava ette. Meie võimalus on vasturünnakud, sest kiired ründajad, kes mõnest kontrast selle värava ära suudavad lüüa, on täiesti olemas. Reaalseks pean alagrupis kolmandale kohale tulekut. Ega madalamat eesmärki kui MMile jõudmist ei saagi ju seada. See eeldab muidugi seda, et üks koondis tuleb üle mängida. Hispaania ja Portugal on ikka väga kõva tase ja kuigi Kreeka pole palju nõrgem, näen siiski võimalust just nende vastu. Muidugi on ka neil väljakul range distsipliin, aga kõik on ikkagi meie poiste enda teha. Loodan, et nad jalga ei värista. Seniste mängudega on nad tõestanud, et nimekate vastaste ees aukartust ei tunta ning eks treenerid suudavad ka neile seda sisendada. 8

JALKA JUULI 2012

Madis Hallimäe: vastased pakuvad parajat kompotti Foto: erakogu

Madis “Madis” Hallimäe jalgpallifänn

Realistina tuleb endale aru anda, et ega selles seltskonnas ju meie jaoks selgelt võrdväärseid vastaseid ootamas ei olnud. Loosikausis oli seitse Euroopa tippu kuuluvat koondist, ükskõik kellega neist oleks meil tahes-tahtmata raskeks läinud. Viimaste mängude põhjal olnuks ehk Serbia võib-olla see, kes viimaste heitlike tulemuste poolest võinuks meiega samasse gruppi kuuluda. Teisalt on Balkani riigid meile alati ebameeldivaks vastaseks olnud, nii et mine tea, on see hea või halb, et me Serbiaga sel korral kokku ei lähe. Usun, et atraktiivsuse poolest on meil selline paras kompott – vastaseid seinast seina. Ilmselt turniiri kõige atraktiivsem vastane Hispaania näol on meil grupis olemas, Portugal võiks samuti olla meeskond, mis rahvale peale läheb ning Kreeka puhul võiks siinse publiku jaoks tegu olla millegi uue ja huvitavaga. Kui teisest grupist mõnda publikumagnetit otsida, siis ilmselt Inglismaa näol oleksime selle võinud leida. Fännina võiks ju öelda, et ootame võitu! Kuid reaalsus on midagi muud. Eelkõige tahaks näha, et poisid ei tunneks aukartust nimekate vastaste ees ja suudaksid platsil tegutseda enesekindlana ning mängida korralikku jalgpalli. Konkreetseteks eesmärkideks võiks olla, et Eesti suudaks pakkuda vähemalt ühe positiivse (üllatus)tulemuse, et Eesti ei saaks üheski mängus “korralikku pakki” ning et turniiri lõppedes ei ilutseks tabelis meie poolt löödud väravate lahtris ümmargust nulli. On, mida turniirilt oodata!


küsitlus

Tennises ei ole võimalik, et üks mängija lööb 80 minutit ässasid ja domineerib väljakul, kuid kaotab viimase kümne minutiga mängu. Jalgpallis on see võimalik ja parim näide on siin Chelsea.

Peeter Küttis: midagi head loota ei ole Foto: Lembit Peegel

Peeter Küttis Eesti Jalgpalli Liidu aupresident

Turniir annab hea võimaluse võrrelda jõudude vahekorda, aga midagi head meil loota ei ole. Meie omad on põhjamaise aeglase arenguga, konkurendid lõunamaa meestena seevastu juba täismehed. Eriti ei usu, et meil õnnestuks lunastada MMi pääse. Selleks peame vähemalt Kreeka võitma, sest Hispaania ja Portugali jalgpallikultuur on selleks liiga head. Aga kui hävime ja saame suureskoorilised kaotused, siis pole midagi teha, näeme, kus me oleme. Me oleme teinud ikkagi väga pikad sammud oma arengus, sest kümme aastat tagasi saime nii, et matsus. Aga usun, et küll meie poisid suudavad ikka vastu panna. Tegelikult on meil vaja jätta hea mulje nii sportlikult kui ka korralduslikult. Rahvas peab neid mänge vaatama tulema, sest juba puhtmänguliselt me niipea finaalturniirile ei jõua. Rahvaarv ja klimaatilised tingimused panevad siin oma piirid. Küll aga aitab turniir kaasa ala populariseerimisele. Avaneb võimalus näha huvitavaid koolkondi ja vastaseid. Saame näha tulevasi staarmängijaid ja siis, kui nad on kümne aasta pärast juba maailmakuulsad, võime nähtut võrrelda. Oluline on mänge nautida. Loodan, et ka õpitakse. Osa fänne tahab lihtsalt võite, mina tahan, et oleks rohkem neid, kes ka nüansse oskaks hinnata. Fännide kasvatamiseks on see turniir suurepärane.

Rahvas peab neid mänge vaatama tulema, sest juba puhtmänguliselt me niipea finaalturniirile ei jõua. Rahvaarv ja klimaatilised tingimused panevad siin oma piirid.

Rene Busch: me oleme juba võitnud! Foto: Lembit Peegel

Rene Busch tennisetreener

Puhtalt spontaanselt Muhu saarelt ütleks niimoodi. Kui ma oleks treener või kapten, motiveeriks ma poisse sellega, et oleme juba võitnud, kuna mängime sellisel turniiril ja nii tugevate vastastega. Usun, et see pumpaks poisid üles. Tuleb minna julgelt peale ja põdeda pole midagi. Jalgpall on väga lihtne mäng. Tennises ei ole võimalik, et üks mängija lööb 80 minutit ässasid ja domineerib väljakul, kuid kaotab viimase kümne minutiga mängu. Jalgpallis on see võimalik ja parim näide on siin Chelsea. Me peame mängima samuti tugeva distsipliiniga, hoidma taga asjad kontrolli all ja siis poleks vasturünnakust värava löömine mingi ime. Pluss see, et alati on võimalus teenida penalti või realiseerida mõni standardolukord.

Igor Prins: pole mõtet ainult kaitses istuda Foto: Lembit Peegel

Igor Prins Nõmme Kalju peatreener

Juba see, et me mängime finaalturniiril, on saavutus omaette. Vastased on rasked, aga tuleb mängida ning loodame, et noored poisid suudavad ennast maksma panna. Alagrupivõitu on raske loota, ja kuidas vastaste vastu mängida, on rohkem koondise treenerite pärusmaa. Aga hoolimata sellest, et vastased on hirmkõvad, pole mõtet ka ainult kaitses istuda. Samas pole ka liigne tormakus hea. Usun, et meie treenerid on vastaseid tundma õppinud, teavad nende tegutsemist ja vastumürk on olemas. Üldises plaanis loodan, et suudetakse ka palli hoida ja sööta. Pigem ollakse tugevad rünnakul kui kaitses. Positiivne on kindlasti see, et mängime kodus. See annab poistele emotsionaalselt palju juurde. Loodan, et nad suudavad turniiri korralikult ära mängida ja pakke ei tule. Ja mine tea, äkki õnnestub mõne tugeva vastu ka üllatus sepistada. 2012 JUULI JALKA

9


lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Nad pesevad, nühivad, kuivatavad, nühivad veel, kõnnivad, viskavad nalja ja teevad seda kõike nii loomulikult nagu diivanil jalkat vaadates.” Ajakirjanik Teet Teder kõrghoonete akendepuhastajatest “Kell üheksa õhtul Vabaduse väljakule sammudes on keset väljakut kaks seltskonda – üks neist taob jalgpalli, teine mängib lendava taldrikuga, ärgitades ka möödujaid ühinema.” Ajakirjanik Katharina Toomemets olukorrast enne Eurovisioni lauluvõistluse poolfinaali, mida pidi suurelt ekraanilt näidatama “Suvi tuleb peale, jalgpalli EM juba käib, inimestel on lõppude lõpuks targematki teha, kui tegeleda ühe totaka skandaaliga.” Andrus Kivirähk Eestit räsivatest poliitskandaalidest “Ei suvi, jalgpall ega silmapiiril paistev hapukurgihooaeg suurenda rahva usaldust poliitika ja poliitikute vastu, kui viimased valivad vaikimise ja tegevusetuse.” Õhtulehe juhtkiri “ Praegu teda Levadias vaadates üks silm nutab, teine naerab – Rimo üle on hea meel, aga veel toredam oleks, kui ta mängiks Kalevis.” Rimo Hundi avastaja Daniel Meijel “Jõuan just mõtteni, et vähemalt ei näe ma neid noori poe taga paistes silmil õlut joomas, vaid pigem elamute vahel, koolapudel käes, jalgpalli tagumas, kui Vicente teatab, et luges hiljuti Cadizi provintsi tervisestatistikat ja alkoholism olevat kriisiaastatega levinud.” Hispaanias elav ajakirjanik Helen Eelrand sealsest töötusest

Inglased kiidavad Rakvere staadionit Noormeeste U19 vanuseklassi jalgpalli Euroopa meistrivõistluste alagrupiturniiri võõrustavat Rakveret külastanud Inglismaa esindajad jagasid linnale ja staadionile vaid kiidusõnu. Päev pärast Tallinnas toimunud alagruppide loosimist tegid B-alagrupi meeskondade Serbia ja Inglismaa esindajad Rakverre visiidi, et tutvuda sealse jalgpallimuru ja linna vaatamisväärsustega. Prantslased ja horvaadid ei pidanud olukorraga tutvumist enda jaoks oluliseks ning võistluspaigas ei käinud. Rakvere spordikeskuse direktor Erich Petrovits räägib, et inglased jäid nähtuga väga rahule: “Nad ütlesid kohe, et teil on ilus linn, vaatasid staadioni riietusruume, dopingutuba ja muru. Inglased jagasid meie staadioni aadressil vaid kiidusõnu.” Samas olid väga suures protestimeeleolus serblased, keda ei rahuldanud Rakvere muruväljaku kvaliteet. “Ilmselt oli pahameele põhjuseks asjaolu, et nad peavad kõik kolm mängu mängima Rakveres ja pealinna neil vähemalt alagrupifaasis asja ei ole,” lausub Petrovits, kelle sõnul pahurad serblased peale väljaku murukvaliteedi millegi muu vastu huvi ei tundnud ega arvamust avaldanud. Erich Petrovitsi sõnul teeb staadioni personal usinalt tööd ning EMi alguseks 3. juulil on kõik nii korras kui võimalik ja avamänguks on staadionimurust võetud viimane. “On asju, millega me rahul pole,” tunnistab staadioni direktor. “Loomulikult ei ole meil maailmatasemel muru, sest tegu pole ju ainult jalgpallistaadioniga. Eestis on selline ainult A. Le Coq Arena.” Petrovits märgib, et Eesti ühel paremal staadionil on palju võistlusi ja muru koormus on suur. Samas on kohalike liigade esindajad jaganud väljaku kvaliteedile vaid kiitust. “Minu jaoks on tähtis see, et inglased, kes on jalgpallimuru osas suured pedandid, ütlesid, et kõik on väga hea,” väärtustab Petrovits Inglismaa esindajate sõnumit. Kultuuriministeerium eraldas Rakvere staadioni vastavusse viimiseks UEFA poolt esitatud nõuetega miljon krooni ehk veidi enam kui 63 900 eurot. EMi alagrupimängud mängitakse Rakvere staadionil 3., 6. ja 9. juulil. Turniiri direktori Anne Rei sõnul oodatakse Rakveres ja Haapsalus kõigile mängudele täismaja, Tallinnas oleks hea 50-protsendiline täituvus.

ALVER KIVI

Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja/Scanpix

“Nii näiteks saabus üks vagun Tartust kohale alles pühapäeval ja koos jalgpallifännidega, mis tähendas vajadust suurpuhastuse järele.” Eesti Päevaleht president Ilvese rongisõidust Riiga Kolm korda Marko Kristal “Nüüd on siis meie tugevus teadvusesse jõudnud.” “Suvi tuleb suhteliselt keeruline, kuna kurikuulus EM võtab päris palju poisse ära. Aga samas on positiivne, et poisse koondisesse kutsutakse.” “Minu jaoks ei ole vahet, kes väravaid lööb, minu poolest võib seda massöör ka teha, kui ta väljakule lubatakse.”

10

JALKA JUULI 2012

Rakvere staadion on näinud kõiksugu mänge nii meeste kui ka naiste vahel. Nüüd võõrustatakse U19 finaalturniiri.


lood & tsitaadid Foto: Peeter Langovits/Postimees/Scanpix

nii nad

ütlesid “Sõnapaar “Viktor Kassai” ei ole mingil juhul keelatud, küll aga oli lubamatu selle kasutamine ühel ajahetkel teatud kontekstis.” Aivar Pau (ERR eemaldas oma jutu­ tubade keelatud sõnade nimekirjast Ungari kohtuniku nime)

See Haapsalu staadionil toimetav põnn saab peagi stardipakud palli vastu vahetada: Euroopa noorte tipptase tuleb linna!

Haapsalus ollakse mängivate võistkondadega rahul Jalgpalli EM-19 finaalturniiri võõrustava Haapsalu esindajate hinnangul on kõik seal mängivad võistkonnad atraktiivsed, kes kohaliku rahva kindlasti tribüünidele toovad. Haapsalu linna spordibaaside haldusjuht Alar Kalle loodab, et igale mängule tuleb täismaja, sest väljakule jooksevad tunnustatud jalgpallimaade noortekoondised. “Palju meil sellisel tasemel võistlusi siin ikka on,” märgib ta. “Kohalikele oleks loomulikult kõige atraktiivsem Eesti koondis, aga ka kõik teised meeskonnad peaksid olema rahva jaoks huvitavad. Pea kõik meeskonnad saavad korra Haapsalust läbi käia. Rahval ei tohiks eelistusi olla, sest kellele siis veel kaasa elada kui mitte Hispaaniale, Prantsusmaale või Portugalile.” Kalle sõnul näitasid eelmisel aastal Haapsalus toimunud valikmängud, et kohalikul rahval on selliste rahvusvaheliste kohtumiste vastu huvi olemas, sest 600–700 inimest käis tribüünidel jalgpallurite heitlustele kaasa elamas. Tänavugi on kohalik rahvas juba mängude vastu huvi ilmutanud. Alar Kalle usub, et pealtvaatajate kohti on Haapsalu staadionil piisavalt. Eelmise aasta lõpus ja kevadel toimunud ettevalmistustööde käigus uuendati ka tribüüne, kus pinkide asemele paigaldati 869 istet. Maksimaalselt arvestatakse igal mängul 1000 pealtvaatajaga, sest välja müüakse ka püstiseisu kohti. Teisele poole väljakut ei saanud lisatribüüne panna, sest Eurosport teeb sealt oma ülekandeid. Osalevate meeskondade esindajad käisid pärast alagruppide loosimist ka kohapeal mängutingimustega tutvumas ja nad jäid nähtuga rahule, puudujääkide osas mingeid märkusi ei tehtud. “Siis polnud väljaku muru veel kõige ilusam, aga juulis on ka mänguväljak igati korralik ja vastab nüüdisaegsetele nõuetele,” lausub Kalle. Haapsalu linnavalitsuse teatel valmib ka Eurospordis näidatav linna tutvustav teleklipp, mille teeb Catapult Films OÜ. Haapsalus toimuvatel mängudel lähevad 3. juulil kell 17.30 vastamisi Hispaania ja Kreeka, 6. juulil kell 16.30 Prantsusmaa ja Horvaatia ning 9. juulil kell 17 Portugal ja Kreeka. Prantsusmaa ja Horvaatia mängust tehakse ka otseülekanne telekanalile Eurosport.

Alver Kivi

“Kas keegi kujutab ette näiteks jalgpallimatši, kus Serbia ja Eesti veeretavad 90 minutit palli ning siis antakse kõigile võimalus hääletada, kumb paremini (või ilusamini) mängis. Ja ükspuha, kumb rohkem väravaid lõi, läheb makedoonlaste hääl ikka Serbiale ja soomlaste oma Eestile.” Andres Vaher Eurovisioni lauluvõistlusest “Kas kusagilt mujalt maailmast võib leida jalgpallistaadioni, mille keskel kõrgub 500 aasta vanune tamm? Ei vist.” Ajakirjanik Rein Sikk otsib Eesti imet “Üks omanik lubas, et kuna tal on kolm eestlast klubis, siis hoiab ta seekord Eestile pöialt.” Sander Puri Kuopio Palloseura omanikust ja Eesti–Soome mängust “Parasjagu tõmbas eestlasest kohtunik Hannes Kaasik taskust järjekordse kollase hoiatuskaardi, mis kenasti harmoniseerus niihästi leedulaste särgivärvi kui ka nende käitumisega murul.” Neeme Korv “Kui muidu halame meistriliiga väga tagasihoidlike publikunumbrite üle, siis nüüd tuleb õnne tänada, et kohtumist jälgis vaid 52 pealtvaatajat. Loodetavasti oli kasin ka teleauditoorium, sest mida vähem inimesi rõvetsemist nägi ja kuulis, seda parem.” Ott Järvela Narva Transi meeskonna ja tema presidendi Nikolai Burdakovi ropendamisest mängus Tammeka vastu Kolm korda Tarmo Rüütli “Ega ma ise ka veel väga detailselt selles orienteeru.” 41 palluri koondisse kutsumisest “Me ei tohi kingitusi teha, aga kaks esimest väravat olid inetud.” Mängust Horvaatiaga “Teeme rahvahääletuse! Kui rahvas tahab, siis panen!” Henrik Ojamaa algkoosseisu panemisest Prantsusmaa vastu

2012 JUULI JALKA

11


1-teist mõtet

Eestile päästetud finaalturniir J

algpalli EM-finaalturniiri kogemus – olgugi et U19 vanuseklassis – on Eesti jaoks sedavõrd ainulaadne ja uus, et vaevalt oskame isegi täpselt aduda, millega tegemist on. Muidugi me mõistame, et tegemist on suure ja tähtsa asjaga ja bla-bla-bla. Aga nagu paljude suurte asjade puhul, jõuab toimunu (sedakorda lausa meie oma korraldatu) kohale ajalise distantsiga – siis, kui võistlus on ammu läbi, pinged maas ja kodukoondise tulemusest sõltuvad järeldused läbi seeditud. Väga paljudele meie jalgpalli praegustele ja tulevastele tegijatele võib see sündmus saada oluliseks ajateljeks: enne ja pärast seda finaalturniiri. Kindlasti saab see Tallinnas, Haapsalus ja Rakveres toimuv võistlus paljudele noortele pealtvaatajatele esimeseks rahvusvahelise suurvõistluse kogemuseks ja äratajaks. Seda kogemust meenutatakse elu lõpuni. Kui huumorikastmes väljenduda, siis suurimat karuteenet sellele turniirile oli valmistamas meie A-koondis! Kui esindusüksteist pääsenuks suurele EMile Poolas ja Ukrainas, varjutanuks see koduse noortevõistluse täielikult. Suure EMi uudiseid tulnuks igast torust hommikust õhtuni, ajalehtede sporditoimetused kolinuks ajutiselt Poolasse-Ukrainasse. Paljud eestlased võtnuks puhkuse välja juunis ja pagenuks seltskondade kaupa samuti kohale. Kodune finaalturniir jäänuks tahes-tahtmata suure EMi varju, hoolimata sellest, et ajaliselt ettevõtmised ei kattu. Suure EMi järellainetus pakkunuks lõpmatult kõneainet nii juhul, kui võinuksime oma esitusega rahule jääda, kui ka juhul, kui lahkunuksime suurpeolt kuivade kaotustega.

12

JALKA JUULI 2012

Viimasel puhul olnuks rahva huvi pisikese EMi vastu nõrgem. Edukas esinemine tekitanuks järelkasvu vastu suurema huvi ja pehmendanuks märgatavalt eestlaste tõenäolist põrumist Londoni olümpial. Seega tähendas A-koondise ebaõnnestumine play-off’is U19 EMfinaalturniiri jaoks pääsemist – nüüd on meie rõhk selgelt kodusel võistlusel.

Noorteteeneritel teha hiigeltöö Eesti läheb 3. juulil Lilleküla staadionil (just nii – ilma sponsorile viitava nimekujuta A. Le Coq Arena – peab seda staadioni EMi ajal ametlikult nimetama) ebavõrdsesse võitlusse Portugaliga. Oleme aastaid näinud, kuidas täiskasvanute seas on meisterlikkuse taset võimalik kompenseerida õige taktikavaliku, kompromissitu võitluse ja vastupidavusega, millele loomulikult lisab oma osa õnn. Noorteklassis saab otsustavaks eelkõige meisterlikkus. Kõigil Eesti vastastel on see meie omast kõrgem. Vaevalt et oleme teistest üle taktikalise taibu või vastupidavuse poolest. Meie ainsad võimalikud trumbid on treenerite tarkus (õige taktika ja poiste häälestamine), meeskonnavaim, mehemeel ja jalgpallijumala armulikkus. Välistama peaks igasuguse tujukuse ja ülereageerimise olgu kohtuniku või meeskonnakaaslaste eksimuste ja vastaste tehtud vigade suhtes. Võistluse olulisust rõhutades on sageli juttu olnud sellest, et kohale tuleb palju agente, kes on huvitatud uutest talentidest. Kui selline jutt meie poistele positiivselt mõjub, on kõik hästi. Kindlasti ei tohiks sellised mesijutud aga segada keskendumist. Enamik talente

Foto: Lembit Peegel

Andreas Raudsepp on vastase pikali pannud ja maadleb nüüd palliga edasi

mängib ülejäänud seitsmes koondises. Meie noortetreeneritel on teha veel hiigeltöö, et tulevikus oleks ka meie koondistes kamaluga andekaid Euroopale huvipakkuvaid noori. Siis pääseksime ka regulaarselt noorte tiitlivõistluste finaalturniiridele ega peaks seda agendijuttu eraldi rõhutama.

Peaasi on kuskil kõrgkoolikeses oma paberikene kätte saada ja leida tasuv töökohake, et elu lõpuni vaba maailma pakutavaid hüvesid nautides lihtsalt oleskleda.

Teisalt on präänikutest rääkimine arusaadav. Meie välismaalastest treenerid on korduvalt imestanud, et eestlased ei taba ära, milline šanss on neile antud. Väikeses riigis on konkurents väiksem ning pääs rahvusmeeskonda kergem. Sajad tuhanded Saksamaa ja Hispaania poisikesed unistavad oma maa koondisse pääsemisest. Sõel on tihe, selle


1-teist mõtet

i. Finaalturniiril peab kindlasti otsima söötu ja meeskonnakaaslasi vastastikku toetama.

läbivad üksnes parimatest parimad, kes on eesmärgi nimel valmis ohverdama kõik. Seevastu eestlastest noored, kelle tõenäosusprotsent pääseda koondisega rahvusvahelistele mängudele on (tulenevalt rahvaarvust) miljoneid kordi suurem, ei adu oma šanssi. Eesti noorte meelsus paistab kahetsusväärselt olevat võimalikult kerge vaevaga elust läbi purjetada. Ei mingit sõjaväekohustust, ei mingit higivalamist treeningutel. Peaasi on kuskil kõrgkoolikeses oma paberikene kätte saada ja leida tasuv töökohake, et elu lõpuni vaba maailma pakutavaid hüvesid nautides lihtsalt oleskleda. Märksõnaks on pealiskaudsus ning soovimatus millelegi pühenduda. Tegemist on vabadusjärgse peapööritusega, mis loodetavasti asendub peagi teotahteliste põlvkondade pealekasvamisega. Usutavasti on meilgi sündinud esimene põlvkond, keda selline viril ja ideetu elu ei köida. Hea, kui selliseid persoone oleks meie praeguses U19 koondises.

Järgmine kord finaalturniirile tasemega Kummagi alagrupi kolm paremat tagavad endale koha U20 MM-finaalturniiril. See tõstab võistluse väärtust veelgi.

Eesti peamine šanss kedagi edestada on Kadrioru staadionil 6. juulil peetavas mängus Kreeka vastu. Ühest küljest on Portugali-mäng jalgades, aga teisalt on esimene kogemus saadud, esimene ärevus välja elatud. Soodne on ka see, et viimane mäng on tiitlikaitsja Hispaania vastu: võib-olla on vastastel edasipääs juba tagatud ja mängu tulemus pole neile oluline. Äkki võlume välja meile vajamineva punktikese! Hispaanlastega esimeses või teises voorus kohtudes oleks punktivõimalus üliväike. Muidugi on sellised mõtisklused kõrvaltvaataja pärusmaa. Meeskond peab minema igat mängu mängima nagu elu viimast. Kui meil õnnestuks lunastada koht U20 MMile, saaks Eesti jalgpalli edulugu teenitud jätku. Olgugi et pääsesime esikaheksasse kui korraldajad, on meie hoolsalt arendatud jalgpallisüsteem seda kõike siiski väärt. Ja arvestades nimetatud aastakäigu edu varasemates tsüklites, on just see koondis väärt oma šanssi saama. Ja muidugi oleks see õiglane kompensatsioon A-koondise läbipõrumise eest play-off’is. Kunagi ei tea, millal ajalugu pakub meile uue võimaluse pääseda suurele tiitlivõistlusele või millal jälle mängib väikesel finaalturniiril noortekoondis.

Peame võtma eelseisvast maksimumi. Tegemist on ühe järjekordse trepiastmega Eesti jalgpalli arenguloos ning mida pühendunumalt me võistluse korraldame ja väljakul mängime, seda tugevama toetuspinna järgmist astet tehes saame. Jah, meil jäi natuke puudu suurele EMile pääsemisest, aga korrakem veel kord, et taseme poolest poleks meie koht veel suurte seas. Järgmistele Euroopa meistrivõistluste finaalturniiridele pääseb juba 24 meeskonda ja see teeb sinnapääsu kriipsuvõrra lihtsamaks. Kui kunagi sinna (või MM-finaalturniirile) jõuame, siis loodetavasti tänu oma tasemele. Tee sinna läheb läbi Eestis toimuva U19 finaalturniiri – olgu selle unistuse teokstegijad siis praegused U19 koondislased või need nagamannid, kes sellest suursündmusest pealtvaatajana osa saavad.

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja 2012 JUULI JALKA

13


mängija Foto: Lembit Peegel

Hannes Anier on endast maha jätnud kõhuli abitult kätega vehkiva vastase ja liigub värava poole.

Ründaja Hannes Anier: meeskonnana oleme tugevad Kuidas saada kodusel finaalturniiril vastu Euroopa parematele? “Eesti meeskonnale saab oluliseks turniiril ühtse meeskonnana toimimine,” annab Hannes Anier retsepti. Alver Kivi

K

uni 19aastaste noormeeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril seisab Eesti meeskonnal ees raske ülesanne astuda väärikalt vastu Vana Maailma parematele. Meile külla saabuvates koondistes on kamaluga staarihakatisi, kes juba on või jõuavad lähiajal Euroopa suurklubidesse. Eestil on vastu panna peamiselt koduliigas pallivad noormehed, kellest kõik ei mängi isegi meistriliigas. Nii on jõudude vahekord kindlalt võõrustajate 14

JALKA JUULI 2012

kahjuks ning tundub, et võimalused väärikat vastupanu osutada on minimaalsed. Hoopis teisel arvamusel on Taani tippmeeskonda Odense Boldklub kuuluv ründaja Hannes Anier, kelle hinnangul näitavad alles turniiri mängud, kas Eesti koondis on tasemel ja mänguklass vastab Euroopa paremikule. “Jääksin realistiks,” kaalutleb jaanuaris 19aastaseks saanud ründaja. “Öeldes, et võidame kõik mängud ja domineerime kõigi vastaste üle, petak-

sin ennast ja teisi. Eesti-taoline väikeriik võib piisava õnne ja tahtmise korral olla korralikeks tulemusteks suuteline. Meeskonna tugevuseks on ühtsus. Püüame kaotusi vältida ja vähemalt viigid välja võidelda.” Nii mõnegi jalgpallisõbra skepsise põhjuseks on asjaolu, et esimest korda finaalturniiril mängiv Eesti koondis ei ole seda kohta välja võidelnud, vaid on lunastanud pääsme tugevamate sekka tänu korraldajamaa staatusele. Sellise turniiri Eestisse saamine on


mängija kasulik nii mängijatele kui ka Eesti jalgpalli jätkusuutlikule arengule, sest toob siia maailma noortekoondiste tõelise eliidi, tutvustab ja loodetavasti õhutab edasise arengu suunas siinset jalgpallikultuuri. Samas ei välista Anier võimalust, et koondis kukub kodupubliku ees läbi. “Töötame selle nimel, et seda ei juhtuks,” räägib ta. “Kohal on maailma parimad noortevõistkonnad, kes on murdnud end Eestisse läbi väga tiheda valiksõela ja see tähendab, et neil on klassi.”

Valmis ka liidrirolliks Igal korralikul jalgpallimeeskonnal on mängijad, kes raskel hetkel mängu enda peale võtavad. Samasugust panust oodatakse ka meie koondises ainsana välismaal mängivalt Hannes Anierilt. Vigastuse järel vormi taastav noormees ise jääb ootuste osas tagasihoidlikuks: “See, et ma Taanis Odenses mängin, ei ole sellel turniiril nii suure tähtsusega ja oma rolli ma nii palju esile ei tõstaks. Oluline on, et iga mees väljakul sooviks endalt parimat esitust ja kvaliteeti.” Anieri sõnul on meeskonnas tugevaid persoone küllaga ning ta ei usu, et mängus tekib situatsioone, kus puudub vedaja ja vastutaja. Ründaja lisab, et kui on raske hetk ja kõik vaatavad tema poole, siis on ta vajadusel ikkagi valmis vastutust kandma. Aga eelkõige ootab ta endalt head sooritust, väravaid ja võimalikult vähe eksimusi. Mis kokkuvõttes tähendab mängimist hea kvaliteediga.

Soov täismaja ees mängida Nimekad vastased, tugevad meeskonnad, palju pealtvaatajaid. Selline on reaalsus, millele peamiselt pooltühjade tribüünide ees mängivatel Eesti noortel tuleb Tallinnas vastu seista. Eesootavast hoolimata ja enda võimalusi reaalselt hinnates on noormeestel suured ootused. Mullu FC Flora särgis 25 mängus 10 väravat löönud Hannes Anieri sõnul peavad ootused olema, et suuri tegusid teha. “Eeskätt tahaks nii hästi mängida, et ise rahule jääme,” avalikustab ta kogu meeskonna soovid. “Püüame rahvale näidata võimalikult ilusat ja kvaliteetset jalgpalli, isegi kui suurriikide vastu kaotame. See on hea paik, kus Eesti mängu

maailmale näidata. Tahame rahva ootusi täita.” Koondislased ootavad suurt toetust ka kodupublikult: “Tahame tribüünidele palju rahvast, sest omad annavad väga palju juurde. Kui ikka tuled väljakule ja sind võtab vastu 10 000 inimest, on see hoopis midagi muud, kui mängida suurel staadionil sajale inimesele. See tõstab rahvustunnet ja annab jõudu juurde, sest me esindame kõik ikkagi Eestit, oma riiki.”

Pijpers on arvamusel, et ka täpse sööduga on võimalik raskest olukorrast välja tulla.

Vastaste osas koondise ründajal erilisi eelistusi pole olnud, sest kõik meeskonnad, kes mängivad finaalturniiril on tugevad ja eestlaste jaoks atraktiivsed. “Peame lähtuma sellest, et ükskõik kes ka vastu tuleb, on see maailmaklassi meeskond ja oluline on ikkagi oma mängu mängida,” märgib ta.

Pijpers tõi uue hingamise

täpse sööduga on võimalik raskest olukorrast välja tulla,” märgib Anier. “Oleme tema õpetustega seni hästi hakkama saanud, poisid on tema soove mõistnud ja usun, et finaalturniiriks on asjad veelgi paranenud.” Heitlused Euroopa tugevamatega ja tasemel sooritused võivad meie noormeestele avada nii mõnegi välisklubi ukse ja edendada karjääri. Hannes ­Anier usub, et kindlasti on meil mehi, kes on selleks võimelised, aga kõik sõltub juba mängijast endast: kui palju keegi tahab treenida ja tööd teha. Ise tahab värskelt Gustav Adolfi gümnaasiumi heade hinnetega lõpetanud noormees pärast finaalturniiri Taanis Odense põhimeeskonda saada. Hannes Anier sõlmis aasta algul Taani tippklubiga Odense Boldklub kolmeaastase lepingu, kuid põhimeeskonna eest saab ta mängida alates juulist. Kõik trennid ja tegemised on ta teinud põhivõistkonnaga, kuigi seganud on vigastus, mille tõttu tuli käia ka jalaoperatsioonil. Kodusel finaalturniiril mängimist see ei sega ja ta tahab otsustavateks mängudeks vormis olla. Hannes Anieri sõnul on klubi juhtkond ja treenerid teadlikud, et Eestis selline turniir tuleb. “Kuna meie klubist üks poiss mängis Taani koondisega eliitringis, siis nad soovisid meile edu ja jälgivad turniiri kulgu,” räägib ta.

Märtsi algul vahetas seni koondist juhendanud sakslase Frank Bernhardti välja endine Eesti meestekoondise peatreener Arno Pijpers. Hollandlase juhendamisel toimunud sõprusmängudes on Eesti kaotanud 1 : 2 Ukrainale, 0 : 4 Šveitsile, Küprosega mängiti 1 : 0 ja 0 : 0. Hannes Anieri sõnul tõi Pijpers koondise mängustiili Hollandi kooli ja andis mängijatele rünnakul senisest vabamad käed. Nüüd püütakse mängida rohkem lühikest söötu, et ei oleks lihtsalt palli ette tampimist. “Pijpers on Hannes Anier võtab palli konksuga omaks. arvamusel, et ka

Foto: Lembit Peegel

2012 JUULI JALKA

15


16

JALKA JUULI 2012


2012 JUULI JALKA

17


Foto: Lembit Peegel

Arno Pijpers 18. juunil jalgpalliliidu noorte treeningukeskuse muruv채ljakul U19 koondise treeningul.

18

JALKA JUULI 2012


usutlus

Arno Pijpers:

kõik mängud ei pruugi olla meile ühtviisi tähtsad Eesti U19 koondise peatreener Arno Pijpers rõhutab, et EM-finaalturniiril on oluline keskenduda oma mängule, mis pakuks naudingut palluritele ja publikule, kuid tulemust eesmärgiks seades ei pruugi kõik mängud olla meile võrdse tähtsusega. Indrek Schwede Milline oleks Eesti jaoks hea tulemus kodusel EM-finaal­ turniiril? Ma arvan, et oluline on pöörata tähelepanu kvaliteetsele mängule, mis pakuks rahuldust nii mängijatele kui ka publikule. Kui see õnnestub, saame rääkida ka resultaadist. Mina isiklikult ei mõtle niivõrd tulemuse, olgu viigi või väravate löömise peale, kuivõrd just mängu kvaliteedile.

Mis on meie põhirelv? Kindlasti koduväljak ja kodune ümbrus üldiselt. Muidugi tahame me saavutada maksimumi, aga me ei tohiks survestada mängijaid jutuga, et me peame võitma meistritiitli. Selleks on alust teistel, näiteks Hispaanial ja Portugalil. Meie peame rahule jääma ka siis, kui suudame midagi erilist korda saata ühes mängus.

Olles realist, on meil väga raske kedagi oma alagrupist võita. Mida kavatsete oma poistele enne mängu öelda, kuidas neid häälestada? Oleme oma töös keskendunud sellele, kuidas 11 mängijat peavad kaitsma ja looma väravavõimalusi rünnakul. Ilma minuta on mu abilised Marko Lelov ja Ain Tammus teinud head tööd ja meeskond on arenenud meie oma mängumaneeri viljeledes. Peamegi mängima oma mängu ja tegema mängus neid asju, mida oleme treeningul harjutanud. See on kõige olulisem, sest kui oled võimeline mängima ja arenema oma mängustiilis ning lisama sellele kontsentratsiooni ja kõva töö, on ka hea tulemus võimalik. Kui mängid küll heas stiilis, kuid ilma töötahtelise mentaliteedita, pole ka tulemust loota. Sellele keskendume ka enne mängu.

Kas me kasutame eri vastaste puhul erinevat taktikat? Jah. Võib-olla meie jaoks ei olegi kõik mängud võrdse tähtsusega ning mõni neist on eriti oluline, millele me ka keskendume. See on meie poolt vaadates positiivne, aga võib osutuda ka negatiivseks, sest kui meil õnnestub teha üks korralik tulemus, mõjutab see kohe kogu alagrupi seisu ja pärast seda ei alahinda meid enam keegi.

Kas saite teha kõike seda, mida olite enne turniiri planee­ rinud? Jah. Muidugi olid mängijad klubide juures ja tegid seal oma igapäevatööd, mis on ka (ettevalmistuseks) normaalne. Aga me saime kõik tehtud ka koos olles, sealhulgas maavõistlused Ukraina ja Šveitsi ning kaks korda Küprose vastu. Meil oli ka kaks pikemat treeningulaagrit, kus saime anda lihvi ja tegeleda detailidega. Näiteks kavatseme kohtuda ka (Eesti Jalgpalli Liidu peakohtuniku) Uno Tutkiga, et tutvuda täpsemalt sellega, kuidas kohtunikud rahvusvahelisel tasandil tõlgendavad reegleid, ja kohtume ka Raio Piirojaga, kes räägib meile standardolukordadest. Raio on ju karistus- ja nurgalöökide asjatundja. Kavatseme vaadata videolt vastaste mängu ja seda analüüsida. Kui palju te tunnete meie vastaseid? Meil on olemas mänguvideod, olen rääkinud Belgia ja Iirimaa treeneritega. Mul on olemas info vastaste kohta ja see on väga tähtis. Aga kõige tähtsam on ikkagi meie oma meeskond ja tema valmisolek.

Me loodame punkte teenida eelkõige Kreekalt? Ma peaksin vastama, et jah, kuid informatsioon, mille olen saanud teistelt treeneritelt, kõneleb, et kreeklastel on koos väga hea vanusekäik ja nad on väga muljetavaldavad. Meil ei vedanud loosiga, sest sattusime kõige tugevamasse alagruppi. Mart Poom loosis need vastased meile. Jah (hakkab naerma – toim.)! Viskasin tallegi seda nina peale! Kas meie vastased meie mänge, mängijaid ja taktikat ka jälgivad? Iga meeskond, mis mängib sel tasemel, otsib vastaste kohta informatsiooni. Nad on saanud videolindi meie mängudega. Väga paljud arvavad, et meie praegune U19 koondis on kõigi aegade parim vanusegrupp Eesti jalgpallis. Kuidas teile tundub? (Pärast lühikest mõttepausi mitte väga innustunult:) Seda saab öelda alles paari aasta pärast. Noored ei ole veel näidanud, et nad on eriline aastakäik, sest nad pole ju midagi saavutanud ega mänginud A-koondises. Olen nõus, et kui vaadata mängijaid eraldi, siis on koos talendikad noored. Aga kui vaatame Hispaaniat, siis nemad on ju viimase kümne aasta jooksul tulnud viis korda selle vanuseklassi Euroopa meistriteks. See annab aluse rääkida talendikast põlvkonnast. Aga muidugi on meie jaoks need poisid andekad. 2012 JUULI JALKA

19


usutlus See arvamus toetub faktile, et nimetatud põlvkond on va­ rem valikgrupist läbi murdnud eliitringi ja see pole meile just igapäevane. Jah, muidugi, aga nüüd saame end võrrelda nendega, kes on murdnud end kaheksa parema hulka.

Eestlastel on tugev mentaliteet, et teha asju üheskoos ja saavutada midagi läbi ühistegevuse. See omadus tuleb üle kanda jalgpalli.

Kas meil on mängijaid, kes on meeskonnale eriti olulised? Hannes Anier on olnud väga kaua vigastatud ja peame praegugi ootama ja vaatama, kuidas ta taastub. Meil on pallureid, kes on mänginud iga nädal meistriliigas ja on seetõttu olulised ka meile, näiteks Karol Mets, Artur Rättel, Andreas Raudsepp ja Karl-Eerik Luigend. Kas täistribüünid võivad meid aidata? Me läheme lausa Lilleküla staadionile treenima, et saada paremat kodutunnet. Eestlased esindavad alati uhkusega oma riiki ja kindlasti aitab ka publik sooritusele kaasa. Aga ei maksa unustada, et Portugali või Hispaania mängijate jaoks on tavaline mängida 50 000 – 60 000 pealtvaataja ees. MuiFoto: Lembit Peegel

Arno Pijpers koos ühe meeskonna liidri Karl-Eerik Luigendiga.

20

JALKA JUULI 2012

dugi oleks hea mängida kodus täistribüünide ees, aga vaevalt me suudame sellega vastaseid üllatada. Teie meie vastaseid ei karda? (Läbi naeru:) Ei-ei. Ma olen selleks liiga kogenud. Ei-ei, ei karda. Te tunnete Eesti jalgpalli varasemast. Kuidas te mäletate oma aega Eesti A-koondise peatreenerina? Eestlastel on tugev mentaliteet, et teha asju üheskoos ja saavutada midagi läbi ühistegevuse. See omadus tuleb üle kanda jalgpalli ja luua tugev meeskonnavaim koos ühtse strateegiaga. Oluline on ka omada väljapaistvaid mängijaid, nagu praegu on A-koondises Konsatantin Vassiljev ja nagu oli Mart Poom või Andres Oper, kes oma individuaalsete oskustega rikastavad meeskonda. Selliseid mängijaid tuleb meeskonna heaks maksimaalselt ära kasutada. Milline oli teie parim saavutus või silmapaistvaim võit Eesti koondise peatreenerina? Muidugi võit Venemaa üle. Mäng Hollandi vastu ... See oli väga emotsionaalne mäng ja ma olen siiani natuke vihane, et kaotasime. Väga imelik oli mängida oma maa vastu, aga pärast mängu olin õnnetu, et ei suutnud võita. Meil oli selleks šanss. Andres Operil oli võimalus lüüa 3 : 1 ja ma arvasin, et me võidame selle mängu. Holland pidi lõpus võtma riske ja me oleks pidanud seda ära kasutama. Kui ma oleksin olnud siin kauem treener, oleks me seda ka suutnud, sest küsimus oli meeskondlikus kogemuses, mida oleksin suutnud anda. Hollandis inimestega Eestist rääkides alustavad nad juttu alati sellest mängust. Pärast Eestit olite ka Kasahstani koondise peatreener. Mis oli nende kahe ametikoha vahe? Eesti vastas minu arusaamale sellest, kuidas elada ja suhestuda ühiskonnaga. Kasahstanis oli minu jaoks hoopis teine kultuur, millega oli raske harjuda. Siin tunnen end kui kodus, siin on lihtne ja mugav elada. Kasahstanis oli kõik teisiti, aga side mängijatega oli muidugi samuti väga hea.


Olete ka meie jalgpalliliidu tehniline direktor. Kas meie koondis on suuteline algavas MM-valiktsüklis kordama EM-valiktsükli edu? Ma ei ole meeskonnaga sedavõrd seotud, aga on tähtis, et meeskonda ümbritsev õhkkond oleks hea, et oleks tagatud koondisse tulevate noorte areng, et nad saaksid mängida kõrgel tasemel. Jalgpalliliit ja noortetreenerid peavad hoidma ühtset joont noorte arendamisel. Minu mõju A-koondisele on minimaalne, mis on ka loogiline, sest vastutust kannab siiski peatreener. Ma väga loodan, et koondis suudab teha jälle hea valikturniiri. Kas meie U19 koondises on mängijaid, kes võiksid paa­ ri aasta jooksul jõuda A-koondisesse? Jah, muidugi, paar poissi sellest meeskonnast on selleks võimelised. Kõik sõltub neist endast, kui kiiresti nad edasi arenevad. Aga nad saavad kindlasti oma šansi. Me nägime, mis juhtus Iirimaaga EMil. Kui Eesti oleks iirlaste asemel mänginud samas alagrupis, missu­ gune oleks olnud meie saatus? Kui me oleks seal tegelikult mänginud, siis arvan, et me oleksime saavutanud parema tulemuse kui Iirimaa. Me oleme suutelised mängima tugevate vastu ja saavutama hea tulemuse. Iirlased tahtsid endile teha väga toredaid Euroopa meistrivõistlusi, aga nad ei keskendunud resultaadile. Minu arvates on eestlased selles osas paremad. Nad oskavad paremini keskenduda lõpptulemusele. Teisalt peame olema realistid, sest tegemist on väga-väga kõva võistlusega ja kui sa lähed sinna autsaiderina, nagu seda oli ka Iirimaa, on raske teha head tulemust.

Kui jalakrambid teevad muret... Magnesium Diasporal® 300 Direkt, suus lahustuvad graanulid Magneesiumtsitraat

Iirlased tahtsid endile teha väga toredaid Euroopa meistrivõistlusi, aga nad ei keskendunud resultaadile. Minu arvates on eestlased selles osas paremad.

Holland kaotas kõik kolm mängu EMil. Oleme nen­ dega samas MM-valikgrupis. Kas see on meile soodne, et Holland on praegu nõrk või vastupidi: nad ehitavad nüüd üles väga kõva koondise? Holland ei ole nõrk. Aga nad läksid EMile kerglases meeleolus ja nõrga mentaliteediga. Kuid neil on küllalt talente, et moodustada tugev koondis. Holland on siiski üks maailma tugevamaid meeskondi. Mis on meie jalgpallile kasulikum: teha hea turniir ja tulemus kodusel U19 EM-finaalturniiril või A-koondi­ sega MM-valiktsüklis? Muidugi MM-valiksarjas. A-koondis on kindlasti kõige tähtsam. Muidugi on U19 EM-finaalturniir väga oluline ja on tähtis saavutada siin edu, aga kõige tähtsam on A-koondis. Ka mujal riikides näeme, et Meistrite liiga võitmine on väga oluline, aga kui riik tuleb maailmameistriks, on see minu arusaamist mööda palju tähtsam.

 organismi poolt kiiresti ja hästi omastatav  tarvitatav ilma vedelikuta  mugav kasutada – 1 kord päevas  sobib hästi ka rasedatele Apteekides saadaval ka vees lahustuvad graanulid ja imemistabletid. Magneesiumivaeguse tunnused võivad olla: lihaste krambid, lihaspinged, spastiline kõhuvalu, väsimus, närvilisus, peavalu, kerged unehäired, südamekloppimine. Tootja: Protina Pharmazeutische GmbH, Saksamaa. Esindaja Eestis: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu. 2012 JUULI JALKA

21


koondiselood

Kes meid esindavad? Järgnevalt tutvustame noormehi, kes mängivad meie U19 koondise eest kodusel EM-finaalturniiril. Nimetatud 25 mängijat olid kutsutud koondise viimasesse treeningulaagrisse.

Kaitsjad

Väravavahid

Karli Kütt

Riido Reiman

Kristjan Tamme

Anton Hmelnitski

Sündinud: 17.02.1993 Klubi: Tammeka Mänge noorte­ koondistes: 3 Lõpetas: Tartu Kivil-

Sündinud: 19.02.1994 Klubi: Sörve JK Mänge noorte­ koondistes: 11 Õpib: Tallinna Sikupilli

Sündinud: 21.09.1995 Klubi: Tallinna FC

Sündinud: 07.08.1993 Klubi: Tallinna FC Flora Mänge noorte­ koondistes: 1 Lõpetas: Pirita Majan-

inna Gümnaasium

Keskkool

Levadia

Mänge noorte­ koondistes: 1 Õpib: Tallinna Saksa

dusgümnaasium

Gümnaasium

Kevin Ingermann

Martin Kase

Johannes Kukebal

Sündinud: 06.07.1993 Klubi: Tallinna FC

Sündinud: 02.09.1993 Klubi: JK Tallinna Kalev Mänge noorte­ koondistes: 11 Lõpetas: Loo Keskkool

Sündinud: 19.07.1993 Klubi: JK Tallinna Kalev Mänge noorte­ koondistes: 14 Õpib: Loo Keskkool

Levadia

Mänge noorte­ koondistes: 16 Lõpetas: Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium

22

JALKA JUULI 2012

Karol Mets Sündinud: 16.05.1993 Klubi: Tallinna FC Flora Mänge noorte­ koondistes: 29 Lõpetas: Tallinna Ühisgümnaasium


koondiselood Poolkaitsjad

Mikk Metsa Sündinud: 19.03.1993 Klubi: FC Viljandi Mänge noorte­ koondistes: 13 Lõpetas: Tallinna

Märten Pajunurm Sündinud: 29.04.1993 Klubi: FC Kuressaare Mänge noorte­ koondistes: 13 Lõpetas: Vanalinna

Artur Pikk

Trevor Elhi

Sündinud: 05.03.1993 Klubi: Tartu JK

Sündinud: 11.04.1993 Klubi: Tallinna FC

Tammeka

Levadia

Mänge noorte­ koondistes: 11 Lõpetas: Tartu Anne-

Mänge noorte­ koondistes: 15 Lõpetas: Tallinna

Hariduskolleegium

linna Gümnaasium

Ühisgümnaasium

Juri Gavrilov

Bert Klemmer

Richard Leht

Brent Lepistu

Sündinud: 11.05.1993 Klubi: Tallinna FC Flora Mänge noorte­ koondistes: 10 Lõpetas: Tallinna Ran-

Sündinud: 15.10.1993 Klubi: FC Viljandi Mänge noorte­ koondistes: 24 Lõpetas: Viimsi

Sündinud: 15.04.1993 Klubi: Paide

Sündinud: 26.03.1993 Klubi: Tallinna FC Flora Mänge noorte­ koondistes: 9 Lõpetas: Tallinna

niku Gümnaasium

Keskkool

Ühisgümnaasium

Linnameeskond

Mänge noorte­ koondistes: 6 Lõpetas: Rocca Al

Õismäe Gümnaasium

Mare Kool

U19 koondise mängud Sõprusmängud 2012 03.05.2012 Eesti–Küpros 0 : 0

Sõprusmängud 2011 23.08.2011 Eesti–Saksamaa 0 : 3

Sõprusmängud 2012 01.05.2012 Eesti–Küpros 1 : 0

Balti turniir 2011 30.06.2011 Eesti–Soome 0 : 0

Sõprusmängud 2012 18.04.2012 Šveits–Eesti 4 : 0

Balti turniir 2011 28.06.2011 Leedu–Eesti 0 : 1

Sõprusmängud 2012 28.03.2012 Ukraina–Eesti 2 : 1

Balti turniir 2011 27.06.2011 Läti–Eesti 1 : 2

Sõprusmängud 2012 01.03.2012 Belgia–Eesti 5 : 1

Sõprusmängud 2011 09.05.2011 Araabia Ühendemiraadid – Eesti 2 : 2

Sõprusmängud 2012 28.02.2012 Belgia–Eesti 6 : 0

Sõprusmängud 2011 20.04.2011 Ukraina–Eesti 1 : 0

Sõprusmängud 2011 05.09.2011 Eesti–Island 0 : 1

Sõprusmängud 2011 17.03.2011 Belgia–Eesti 2 : 0

Sõprusmängud 2011 03.09.2011 Eesti–Island 1 : 4

Sõprusmängud 2011 15.03.2011 Belgia–Eesti 0 : 0

2012 JUULI JALKA

23


koondiselood

Karl-Eerik Luigend

Nikita Martõnov

Andreas Raudsepp

Roman Sobtšenko

Sündinud: 15.01.1993 Klubi: Tallinna FC Flora Mänge noorte­ koondistes: 28 Lõpetas: Vanalinna

Sündinud: 04.09.1993 Klubi: Tallinna FC Levadia Mänge noorte­ koondistes: 9 Lõpetas: Vana-Kala­

Sündinud: 13.12.1993 Klubi: Tallinna FC Levadia Mänge noorte­ koondistes: 27 Lõpetas: Tallinna

Sündinud: 25.01.1994 Klubi: Tallinna FC Flora Mänge noorte­ koondistes: 2 Õpib: Liivalaia

maja Täiskasvanute Gümnaasium

Tehnikagümnaasium

Gümnaasium

Haridusgümnaasiumi põhikooli, mille järel valis jalgpallurikarjääri

Ründajad

Martin Ustaal

Hannes Anier

Dmitri Knjazev

Sander Lepik

Sündinud: 06.02.1993 Klubi: Tallinna FC Levadia Mänge noorte­ koondistes: 25 Lõpetas: Tallinna

Sündinud: 16.01.1993 Klubi: Odense (Taani) Mänge noorte­ koondistes: 10 Lõpetas: Gustav Adolfi

Sündinud: 12.02.1993 Klubi: FC Flora Mänge noorte­ koondistes: 17 Lõpetas: Tallinna

Sündinud: 14.02.1993 Klubi: FC Viljandi Mänge noorte­ koondistes: 13 Lõpetas: Nõmme

Gümnaasium

Linnamäe Lütseum

Gümnaasium

Ühisgümnaasium

Meie koondise taustajõud Meie U19 koondise peatreeneriks on Arno Pijpers, kes aastatel 2000 – 2004 juhendas Eesti A-koondist.

Abitreeneriks on Marko Lelov, kes üheksakümnendatel mängis 3 mängu rahvusmeeskonna eest.

Väravavahte treenib samuti 3 korda koondist esindanud Ain Tammus, kes on üks kümnest puurivahist, kes pärast taasiseseisvumist on kaitsnud meie väravat. Füsioterapeudiks on Ott Meerits, kes on mänginud Eesti noortekoondistes.

Artur Rättel Sündinud: 08.02.1993 Klubi: Tallinna FC Levadia Mänge noorte­ koondistes: 17 Lõpetas: Tallinna Ühisgümnaasium

24

JALKA JUULI 2012


2012 JUULI JALKA

25


Sügav Eesti põhjavesi

Ostes meie tooteid toetad TÜ Kliinikumi Silmakliiinikut 26

JALKA JUULI 2012

www.vagavesi.ee www.tridens.ee


Telli! P

Tekst: Eva Lo Fotod : Jüri vi, Pang a, An

Aigar Leok

aastal

2008

Johannes Ahun – olümpiale murtud jala kiuste

Meie mik teame laul s linnu , a v a d! d

2008

lubi ja Nele Suur na a

aastal

Lang evarjuk

1990. Vi sõitm ieaastased ist 50 cm 3 m Aigar ja Ta ne ootorr ataste l alustavad ga.

Langevarjurid teavad, miks linnud laulavad

i meis

ta ter taliktapil kolmas pil kolmas (2007) (200 rossis, kestvu 7) skross is, supe rmotos

2.90 eurot

37

Totaalsed motoRulakulgeja mehed Leokid Kallervo Karu kr ro Eest ossi EM-e ssi EM-e

ja jäära jasõid us.

nr 2, juuni 2012

REIS

Tanel Leok

tti Ko pliste/ Eesti

Suur suvine surfieri! 13 lk!!!

See lö öv parim hüüdlaus al e väljub viisil seda on Eesti La , ni ngevar umbe ng umbes miks lang s 200 km evarjur juklubi liikm Hüpp ühe minut vabata /h kiiru ete se amise i, rõõm siis saabub sega maa htlikult 40 as legend u saab 00 aa va poole tunda rju avam tuhise m kõrgus rseks saan isk el maist b. ud oktoob õrgus 1000 Vabalang täiesti töök kirjeldam em rin or ak m ra ise i, just s ni niikau ng veel 5- st saab rõ s lennukis 7 t a kest õmu tu ab Ee minutit ku nda stis la pl ngevar i all lendam juhooa ist. eg g..

36

käidi ka singid välismaal võ -leiv istlust el. Ik ka „Meil ad-konserv oma „Selleg oli üks suur id kaasas. veel ro a pa hk les pära soojendasim da,“ räägib ga raha em trenni Ai e tegem teenid gime sa st võistlust po vett ja pesim var. käia a, a ja se .“ Ju mas pa e se isi puht lle eest et võitudejas süüa aks. Sii l- sid, ol ba enne, ku Ku i Le i ühet i koolis võist lemas et appidel. s .“ ok te id alla pa eis suur el trenn Ne ni selja ta taastasel Ta tunnid alga- ja radadega ed on er in tutiteg d, olid vä lis e pr iimusel ga. nelil jo ev at e sarjad, 16 a platsis e maa la re eg lit ok su- seesama ts kuid sed tu tu le eem -a as ta se po . e lek usale is in „Tõelis ik litega kros olemusseelt Läbi ra ed kros simine. lt ik ka tehase Belg iasse ela a kolis ta skuste pere st Avo. „A in simeh toet us ma, lii Nad ve ul ed,“ ki tip m el t tu tä ee se lo pu des ieg skonna odud Va e on ne el a neid Leok id näitasid m il vere a võidusõi idab ga. ngani KTMi „R t aa s Ai noor te aske ol te kog ae ju tal esim ht ud on! Av ilmale, mis - ne gariga juht ba väikeses gu i. Kolm endale g, us pu tu o t es korda pea .“ s, m ise süüa kaks aa ust võ e eest lis MM päevas nist ja lasena itis 1997. stat ta ale tegem pidu rit is täiega pa -e ha aa pi Belg ia gas õn a. Õhtu ne hiljem tapi. Aigar s Lom s- veel po kkasin pesu l tulin din mak sa tõmba s. Ta misele siisk si Le Eu pese trenku . i v idi ka noor roopa noor ok tuli kaks me- enna lnud, toid ag a ku Asi ei tundun kk us ja vi ve upoodi ma. Lubasid aa te st kelle te MM ga s as i lõ aast al i pjedes meistriks ja stat Aga jär gi auto peale saamiseks ka hust vä pu ks ar st udki alguse st 20 seisis ile s tu lja jek juunior 00 välja no taalil. Tanel li rä m kolm lii äkida.“ indi, võ hull, oleks võitles tulemuste indel edas or te ja ide maa trit ve olnud et ni irü i aa kõ k ja rd ilm ra hk Eelm st a hi juba hi lõpuk . ha te talle an imine am s ha lja. Ai Veel veidi, vi ti te maailm ise kü m ne eistri tiitli. ljem maa enima. Le nd i al okite ni kati sõiduga is ilma tip Seesam ist korda elu gar ise ütleb ja a motok ka mi Leok i us täna , et . a e rossi tip gu ses ki hu ni se päev särab moto- enduro sa kukk umin ta s us korr kujutle me kandva e mõju rja ül ani. Kas se aga gasi ei t ee da task i te hoita, e minema. ku i 20 , mida tund st last . Võ kolm Tane e on saatus daa ku Eg len ib vaid a 03. aa id is Väin li ev ? se võimsa radade alt teki alg st al toimun o Le iseloom i taEnduro b ohtlikke ud rahv võist les Ee oki süda, MMi et apivõ imad saav ut pere lii olukord ust tukmetes uste krossil st i Belg ia s vest uses. Te itu ja viies ko used on kolm tin Leok t sõidab ka i harvem Aast a Aiga (22) t koos ainult ma ht ainuke . hi ne eestlan onupoeg Ai MMi üldar- simees, kes . Ka tema on ri vend Mar la sena ljem sõlmis va meeskon tema taal EM-eta gar Le e, kes tõelin nud. Se ile nii Tanel lepi ng naga. on ok e pi kr lle l tõ on es m Kawa po u osus ot imese l ho oa teha odiu ok ross nu enduro sakiga eesti kui en d pjedes. Kõik setii m ig a, Euroop ja l ke sken mile tõuslii läks ül duro M du a esmäg tudes M- ku „Ega hea tu meistrisarja b Mar tin Siis ju e. nn ht le. i poisi d sõid e ei ole peal Kaks nä us ühega ne avad,“ tunnist t vaadat a, 2005. dalat pärast ist õnnetus. aa ab vend Seit te i se v ning ul stal kukkus ist MMi etap ade Av A ivõ ja apra ajast pe vigast as lü o Leok vaba itu t lisam ale liigu tre Ku emast. i palju b ta ra Isa-e Sellest ei jõua karikaid välja, et ma ja vennad tastoolis. Leokid ebatäienad ka ise panid A ot ta motok ko ritelt ja Av maksim lik ja sis kk ro as jalge aldab u lugeda. Jä ssis kokku mad ku annetajatelt le aidata. Sp umi võ ainult Väin sa on mõndargnev loetel itnud on, se lutati o Leo nud. kõik ra adud toet us sou tähtsa da k (19 vile. Im mat sa on absoluut su Veem ot se avutus 39-20 elt et ei ju m„Tar tu NSVL o Eesti meis t. ht uarst 07) meiste ra ha, rsportl ter (1969) misk i id üt lesid, et ei aita ane ve kõik võ Aiiva . Ag a m ärge raisake em imalu otos (19 r Leo e se damet 70) k, s 19 unnist d ära. Nüüd proovisime Kaheko us midag vähem 59 7-kord rdne Balti i tegem ei kripeld m a, et jär alt süne Ee ata,“ rä Av A o: sti meis eister mot sk u jäi äg ter mot okrossis leks kr „Paljud on öe ib Aivar. Arvo okross os ln Leok is dagi ju si sõitnud ud, et kui m , ht , s 19 Eesti meiste astude unud. Aga sii s poleks a po6 1 ENSV r ka sa võid s meistri motokross Niisugu ka ennast uk sest m ii (19 kandida ra at veem89) sellele sed asjad ju tastooli ku välja A v kk ht o Leo mõeld otos a. Ma ei uvad, aga sa uda. k, s 19 AT Vg V ei Venem ka 71 noor i a ringi sõite hetse mid tohi Kaks aa meister m agi.“ s m motok de rajat otosõitjaid treenib Av Parim otokrossi A o nü ro se koht MM MMi et ssis (1996 kihuta ud krossiraja lsamal kodu üd ) -sarjas apivõitu s. Tõsi, ju l, ku ur s ta ise üheksa (1997, 20 Tane ole. Su palju ne 05) gi ko ur s (200 l Leo id 2) kõrval em osa A Avo aja treenitava rd k, s 19 Noor te ho ja juunio 85 seeggaa m onetesse ra st kulub ko id ei Ko Kollm lm mot dutalu ride m jat ud ka äs sa m otok o aa ru k Pa ulld is r ro lak ilm o el e. Av daasstt s MM ss rim ko ameis Mi e ht MM si M o ka sv asvatuetta ter mot test itu ja maits vat ap p i ivõ -s võ at arjas iitu okross tu ((2 ab (s d! 20 viies (2 it 00 Aiga 08 is (2 8,, 2 ei vann ) angersäg iinkirjutaja ha 20 2000, 00 005) 09 9, 2 r Leo a. Elul 20 u. 2001) 01 10 0) e ta ju poolt k, s 19 Noor te Leok id ba al la ei ole 85 nutaab Motokr Euroopa m allaan b lap Enduro ossi MM-e eister motok nud ra sepõlve, ku djad. Tane tapil ko ro MM ha, et l id m ss as ee -e is (1999 üh lm tapil te välism „A ga ta ) ine ja as (2005) aale võ el aastal po ht min M ko la istlem lmas rtin e oli ni koht (2 a i suurr, Leok r, et ha sõita. 012) Juunior , s 19 kk asin 90 Moto ide motok

SportXtreme! 0 .4 7 1 s u m i l l e t a t s Aa txtreme.ee Tellida saab internetis: www.spor või telefoni teel 664 4010

2012 JUULI JALKA

27


U19 koondis luubi all Taktika Frank Bernhardt: Arno Pijpersi tulekuga oleme pisut muutnud kõigi noortekoondiste taktikat. Me oleme seda arutanud kõigi treeneritega ja leidnud ühise mängustiili. Praegu keskendume rohkem kaitsemängule, mis on Euroopa paremate meeskondade vastu oluline. Urmas Kirs: Oma värava puutumatuna hoidmine on meile juba saavutus. Tõenäoliselt panustame kaitsvale taktikale, kus on paigas iga pisemgi detail sõltuvalt vastasest. Olgem ikkagi realistid, oleme praegu seal, kus me oleme ning mängides selle vanuseklassi Euroopa tippude vastu, oleks ründava taktika valimine selge enesehävitamine.

Õhuvõitlus

Väravavaht Frank Bernhardt: See on problemaatiline positsioon, kuna peame kasutama noorema aastakäigu mängijaid.

Frank Bernhardt: Järjekordselt on see küsimus tugevuses ja ajastuses. Mõned mängijad on selles head, aga kui vaadata viimaste mängude tulemusi, siis tuli meie vastu just siit palju väravaid.

Kaitsjad Frank Bernhardt: Keskkaitsjad on kogenud ja hea kvaliteediga. Samuti on valikut äärekaitsjate positsioonidele, mida kõigil Eesti vanusegruppidel ei ole.

Tugevus Urmas Kirs: Eestlaste tugevuseks on kogu aeg peetud mängudistsipliini. Kui suudame kõik väljakul viibivad 11 mängijat mängusituatsioonidest ühtemoodi aru saama – sarnaselt mõtlema – ning vastavalt sellele õigesti tegutsema panna, siis see on iseenesest juba väga suur trump.

Vastupidavus Frank Bernhardt: Koduliigade jaoks on meie U19 poisid head ja mõned neist mängivad regulaar­ selt ka meistriliigas. Probleemid tekivad rahvusvahelistes mängudes, kus mängukiirus ja vastaste surve on suurem. Nendes mängudes tekivad mõnel mängijal raskused olla tasemel kõik 90 minutit. Urmas Kirs: Enamik energiast kulub siiski kaitses rügamisele. Üksikud mängijad on meil võimelised töötama nii kaitses kui ka rünnakul, aga tervikuna ei ole meie võimed ja ka oskused veel vajalikul tasemel. Kui suudetakse oma jõudu targalt ja ratsionaalselt jaotada, siis loodetavasti vastupidavusega probleeme ei tule.

Ründajad Frank Bernhardt: Meil on mõned hea kiiruse ja kvaliteediga ründajad, kes peavad saama piisavalt võimalusi, mille nad saavad realiseerida löögiga väravale ja teha skoori.

Isiksused

Poolkaitsjad Frank Bernhardt: Mängijate valik on olemas, aga enamik neist ei mängi meistriliigas, ja kui nad ka oma meeskondades mängivad, siis teistel positsioonidel.

Sisu Urmas Kirs: Mängida EM- või MM-finaalturniiril ei ole meile igapäevane asi ja me ei tea, millal selline võimalus taas avaneb, seepärast on poistele kätte mängitud suurepärane võimalus teha ajalugu veel suuremaks kui pelgalt turniiril osalemine. Tahtmise taha ei tohiks asi pidama jääda ja sisu peaks jaguma kamaluga. Igatahes soovin mängijatele ning neid abistavale personalile edu ja tugevat närvi.

Nõrkus Frank Bernhardt: Probleemid on rahvusvahelistes mängudes pinge all mängimine – siis ei õnnestu eriti söödud. Osa mängijaid satub hätta ohtlikes olukordades heade lahenduste leidmisel. Selle põhjus on pelgalt mängukiiruses ja pinge all olekus ning lõpuks ka vastaste individuaalsetel oskustel. Urmas Kirs: Üksikutes situatsioonides tekkivad “mõttepausid”, üksteise mittemõistmine, olukordade valesti hindamine ja sellega seoses tehtavad valed otsused. Need ohud on alati olemas, seekord loodetavasti mitte saatuslikud.

Löök & sööt Frank Bernhardt: Kui me räägime meie U19 rahvusmeeskonnast, siis ei tohiks olla küsimustki, et nad oskavad sööta ja lüüa. Erinevus on siingi kohalikus ja rahvusvahelises mängus.

Frank Bernhardt: Kõigil meie mängijatel on head isikuomadused, aga selles vanuses on palju õppida ja areneda. Mõned peavad olema hoolikamad, et nad ei arvaks end olevat juba tipus. Urmas Kirs: Eks nad kõik ole isiksused – omal moel, aga kõige rohkem torkab vast siiski silma Karl-Eerik Luigend. Mitte ainult oma välimuselt, vaid ka oma mängijaomadustelt. Ta võib olla väljakul aeg-ajalt nähtamatu, aga üldjuhul on ta oma kalkuleeritud tegevusega alati vajalikus kohas meeskonna jaoks olemas.

28

JALKA JALKA JUULI JUULI2012 2012


2012 JUULI JALKA

29


10 aastat tagasi

Kas 2002. aasta koondis oli parem? Tiit Raudnagel on kindel, et 10 aastat tagasi tema poolt juhendatud U19 koondis oli tugevam kui praegune. Aivar Lillevere arvates on praeguse koondise tulemused paremad. Alver Kivi

E

esti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul hakati kandideerima 2012. aasta U19 EM-finaalturniiri korraldamisõigusele seepärast, et 1993. aastal sündinud noormeeste aastakäik on Eesti läbi ­aegade parim. “Räägitakse, jah, et 1993. aastal sündinud poiste sats on parim, aga mina arvan, et kui minu koondis oleks korralikult kokku saanud, treeninud ja mänginud, oleks parimad olnud meie,” konstateerib 2002. aasta U19 koondise treener Tiit Raudnagel, kelle sõnul peavad praegused mängijad ennast meeste konkurentsis veel tõestama.

koondis on teistest parem või et kellelgi on mingeid eeliseid. “Eestis on paraku nii, et on aastakäike, kus talente on teistest rohkem ja 1993 on kindlasti selline,” märgib Lillevere. “See teeb nad eriliseks. Nuta või naera, alati ei ole häid mängijaid võtta.”

Võrrelda saab tulemusi, mitte mängijaid

Eesti noortejalgpall on juba arenenud tasemele, kus ollakse võimelised Euroopa parematele vastu astuma. Veel mõne aasta eest utoopilisena tundunud eesmärgid on praeguseks käeulatuses. Parim tõestus tulemuste paranemisest on kindlasti 2008. aasta U19 koondis, kes sakslasest treeneri Frank Jah, praegune Bernhardti juhendamisel tegi Eesti koondis sai finaalturniirijalgpalliajalugu, tagades aegade jooksul esimese noortekoondisena pääsu le tänu korraldusõigusevalikturniirilt edasi. Neljaliikmelisest le, aga ka tulemused on vahegrupist küll finaalturniirile ei jõuseni paremad olnud. tud, kuid maha pandi märk, et kõik on võimalik. Kui praegusel U19 koondisel on tänu 2002. aastal mängisid U19 koondikorraldajariigi õigusele võimalus end ses väravavaht Mihkel Aksalu, kaitsjad Jarmo Konstantin proovile panna juba finaalturniiril, siis Alo Bärengrub ja Dmitri Kruglov, Ahjupera Vassiljev 2002. aastal mängis U19 koondis valikpoolkaitsja Konstantin Vassiljev, turniiril, kus alagrupis kaotati Taanile ründajad Sander Post, Ats Purje ja 1 : 4, Bulgaariale 1 : 3 ja šveitsile 0 : 4. Jarmo Ahjupera. Tiit Raudnageli sõnul oleks meesTreener usub, et kui tollane kond kindlasti veel paremini mänkoondis oleks saanud võimaluse ginud, aga tal oli probleeme kõigi mängida finaalturniiril, poleks Dmitri Kruglov Ats Purje paremate mängijate kokkusaamisega, häbisse jäädud. “Väravavahid kuna pea pooled mehed, teiste hulgas olid head, kaitseliin oli fiftyTarmo Kink, Martin Vunk, Enar fifty, poolkaitse ja rünnak olid Jääger ja Ragnar Klavan mängisid tasemel,” mõtiskleb Raudnagel. juba aste kõrgemal. Samas vedas “Korraliku ettevalmistusega tal sellega, et Konstantin oleks võinud prooviSander Post Alo Bärengrub Mihkel Aksalu Vassiljev ja Dmitri Kruglov da ja põdeda polnuks olid sel ajal veel U21 midagi. Me saime väga 2002. aasta koondis on andnud kimbukese tänaseid A-koondislasi. jaoks avastamata. vähe mängida ning võimalust Aivar Lillevere särada polnud.” hinnangut andma Mitmeid noortekoondiseid treeniei kipu: “Nad olid nud Aivar Lillevere ei taha öelda, et üks

: Fotod

gel it Pee Lemb

30

JALKA JUULI 2012


10 aastat tagasi 2002. aasta koondislased välisklubides Mihkel Aksalu – Sheffield United Alo Bärengrub – FK Bodø/Glimt Dmitri Kruglov – Moskva Lokomotiv, Krasnodari Kuban, Moskva Torpedo, Bakuu Nefttši, Bakuu İnter, FC Rostov Konstantin Vassiljev – NK Nafta Lendava, FC Luka Koper, Permi Amkar Sander Post – Vejle Boldklub, Go Ahead Eagles, Aalesunds FK Ats Purje – Turu Inter, AE Paphos, Achna Ethnikos Jarmo Ahjupera – Győri ETO, Újpest FC

tublid, aga võrrelda saab tulemusi, mitte erinevate aastate mängijaid. Igal treeneril on oma nägemus ja kui mina tahan võrrelda, siis minu jaoks on tähtsad saavutused: kas meeskond sai alagrupist edasi ja kuidas on mängitud. Jah, praegune koondis sai finaalturniirile tänu korraldusõigusele, aga ka tulemused on seni paremad olnud.” Siiski tõstab treener esile ka 1988. aasta noormeeste koondise, kus mängisid praeguse A-koondise kandidaadid Sergei Mošnikov, Sander Puri, Igor Morozov ja Taijo Teniste.

nas ja liigas saab kindlasti oskusi ja kogemusi juurde. Tiit Raudnagel toob näite: “Eestisuguse väikeriigi mängijatel on edu saavutamisel kõik juhustes kinni ja otsa peale saada pole sugugi lihtne. Hea eeskuju on siin Narvast pärit Valeri Karpin, kes Venemaaga jõudis kaugele, Eestiga ma selles võimaluses kahtlen.”

Ahtake valik määrab taseme Jalgpalli suurriikides pole noormängijate valikuga probleeme, tegeletakse andekamatega ja koondised on stabiilselt tugevad. Eestis on valik väike, treenida ja mängida tuleb nendega, kes on. Edu saavutamiseks peab aga meeskond olema ühtlaselt tugev. Aivar Lillevere tõdeb, et vahel on meil küll erinevates liinides üksikud head mängijad, kuid terve meeskonna jagu neid ikka pole. “Tegeleda tuleb alati kõigiga,” lausub ta. “Treenerid teevad oma parima, aga meie talentide põld ei ole nii lai.” Tiit Raudnagel tunnistab, et tema juhendatavas koondises võis kohe öelda, kelle karjäär saab jätku piiri taga ja kes jõuab A-koondisesse: “Vassiljev ja Kruglov tegid juba siis väga häid liigutusi ning selliseid mehi, kelle võimalustesse ma üldse ei uskunud, peaaegu polnud.” Samas, Raudnagel ei usu, et noormehed on 19aastaselt mängijatena lõplikult välja kujunenud. Aga ta möönab, et palju sõltub ka sellest, kus nad mängivad, sest tugevas meeskon-

Finaalturniiril võimalus olemas

Foto: Lembit Peegel

Kas see rivi suudab tulevikus üle kaaluda kümne aasta taguste eelkäijate panuse? Vasakult: Karol Mets, Taavi Viikna, Artur Rättel, Richard Leht, Bent Lepistu.

Praeguse koondise mängijatel on kodusel turniiril võimalik tõestada, et nad õigustavad neile pandud lootusi. Praeguse koondise treeneritele ja mängijatele soovib Tiit Raudnagel aga edu ja loodab, et kodupubliku ees mängimine ei tekita lisapingeid. “Loomulikult on meestel närvid krussis, aga pole midagi teha, see on spordi üks osa,” leiab ta. “Kui vaim vastu ei pea, pole üldse midagi teha. Praegune koondis on saanud mängida palju turniire ja sõpruskohtumisi ning ettevalmistusele ei saa küll midagi ette heita. Ole vaid mees ja mängi.” Raudnageli sõnul võib praegune koondis teha ka korraliku tulemuse, sest pall on ümmargune ja vastaseid on väljakul samuti 11. “Üle mõistuse kindlasti midagi pole. Sisu on olemas, küll nad teevad sellise Harju keskmise ikka ära,” usub endine koondise treener meie noormeeste võimalusse. 2012 JUULI JALKA

31


võistluse koduleht

Finaalturniiri kodulehekülg hoiab mängudega kursis Eesti Jalgpalli Liit avas 4. aprillil spetsiaalselt noormeeste U19 jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri jaoks valminud eestikeelse kodulehekülje. Alver Kivi

T

änapäeval ei saa ükski suurvõistlus enam läbi oma veebiküljeta, sest spordisõbrad vajavad võimalikult palju infot, et olla sündmustega operatiivselt kursis. Fännid tahavad teada piletiinfot, korralduslikke uudiseid, mängude tulemusi ja väravalööjaid. Soovitakse kuulata mängijate ja treenerite kommentaare, kogeda nende võidurõõmu ja kaotusvalu. Teisiti ei saa ka 3.–15. juulini Tallinnas, Haapsalus ja Rakveres mängitava finaalturniiri korraldajad. Nii saavad Eesti fännid enda jaoks olulist infot internetiaadressil www.jalgpall.ee/u19em/. Leheküljel vahendatakse kõike seda, mida jalgpallisõber ootab: turniiri uudiseid, ülevaadet noormeeste finaalturniiride ajaloost, infot eliitringi alagrupimängudest ja finaalturniiri kohtumistest, osalevatest meeskondadest ja mängijatest, staadionitest, meediakajastusest ja muust võistlustega seonduvast. Kogu materjal on illustreeritud fotodega. Tasemel püütakse olla nii operatiivsuse kui ka sisu poolest.

Infot jagab ka UEFA Kellele aga jalgpalliliidu koduleheküljel pakutavast informatsioonist ei piisa, saab turniiri direktori Anne Rei sõnul kõige vahetumat infot turniiri ingliskeelseid materjale vahendavalt UEFA portaalilt www.uefa.com/under19/. Igal mängul on selleks kohal organisatsiooni esindaja. 32

JALKA JUULI 2012

Euroopa alaliidu kodulehekülg vahendab turniiril osalevate mängijate ning treenerite kommentaare ja intervjuusid. Seal saab jälgida ka mängude online-ülekandeid ja näeb kõige kiiremini mängude tulemusi.

Infot saab olema palju ning arvan, et kõik vajalik tuuakse portaalide vahendusel jalgpallisõpradeni.

Eesti Jalgpalli Liidu kodulehekülg keskendub rohkem Eesti koondise tegemistele ja tulemustele, sest on ju oma meeskonna käekäik eestlastele kõige tähtsam. “Kodulehekülg töötati põhimõtteliselt välja meie oma inimeste poolt, kes seda ka võimalikult kiirelt uue sisuga täidavad,” räägib Anne Rei, kelle sõnul

anti portaalile enne avamist UEFAs oma hinnang. Peakontoris tehti väikesed korrektiivid, kuid üldjoontes jäädi rahule. Finaalturniiri kohtumisi kodulehekülje vahendusel otse jälgida ei saa, sest teleülekannete õigused kuuluvad UEFA-le. Mänge näitavad Eurosport ja Eesti Televisioon. Anne Rei usub, et kõigil huvilistel on võimalus nii jalgpalliliidu kui ka UEFA lehekülgede abil sündmustega vahetult ja hästi kursis olla. “Infot saab olema palju ning arvan, et kõik vajalik tuuakse portaalide vahendusel jalgpallisõpradeni,” märgib turniiri direktor. Tänapäeva internetikeskkonnas tahavad jalgpallisõbrad ka oma arvamust ja seisukohti jagada ning anda hinnangut koondise sooritusele. Fännidel on võimalus toimuvale anda tagasisidet ja mänge kommenteerida vastaval Facebooki lehel Estonian Football, kus saab kinnitada ka oma osalemist üritusel “U-19 finaalturniir – Euroopa meister selgub Eestis!” Aktiivsemad inimesed on lehekülje juba üles leidnud ja oma sõnumid postitanud. Korraldajad loodavad, et jalgpalliliidu kodulehekülg suudab kõigile huvilistele jagada piisavalt operatiivselt vajalikku informatsiooni ja finaalturniiri ajal saab Facebooki lehekülg tribüünidel kaasaelamise kõrval olema kõigi jalgpallifännide peamine suhtluskanal.


2012 JUULI JALKA

33


Foto: Lembit Peegel

Eesti U19 koondis 34

Ees vasakult: Karli K체tt, Sander Lepik, M채rten Pajunurm, Martin Kase, Martin Keskel vasakult: Ott Meerits, Ain Tammus, Juri Gavrilov, Dmitri Knjazev, Riido Taga vasakult: Andreas Raudsepp, Bert Klemmer, Trevor Elhi, Mikk Metsa, Joha

JALKA JUULI 2012


n Ustaal, Nikita Martõnov, Brent Lepistu, Kevin Ingermann, Anton Hmelnitski. o Reiman, Karol Mets, Richard Leht, Hannes Anier, Marko Lelov, Arno Pijpers. annes Kukebal, Artur Rättel, Artur Pikk, Roman Sobtšenko, Karl-Eerik Luigend.

2012 JUULI JALKA

35


36

JALKA JUULI 2012

Portugal

Cristiano Ronaldo Foto: Francisco Leong/AFP/Scanpix


laserravi

Laserravi aitab koondislasi Meie U19 koondisele on tagatud EM-finaalturniiri vältel kvaliteetne laserravi, mis on end jalgpallurite puhul õigustanud. Kadi Parts

V

iimastel aastatel maailmas üha rohkem populaarsust koguv laserravi on viimaks kanda kinnitamas ka Eestis. Laserteraapiaga tegelev Egle Erm loodab, et pärast kodust U19 EM-finaalturniiri saavutab see ravivõimalus ka laiema populaarsuse. Nii nagu jalgpalliga käivad lahutamatult kaasas võidud ja kaotused, ei jää neist kahjuks maha ka vigastused. Eriti suurt meelehärmi valmistavad traumad sportlastele turniiride ja pingeliste mänguperioodide ajal. Ühe kiire lahendusena on võimalik kasutada laserravi, mis madala sagedusega laserkiirte abil aitab pehmetel kudedel paraneda. “Laservalgus tungib kudedesse, parandab seeläbi verevarustust ning tõstab rakkude aktiivsust,” selgitab laserteraapia üks juhtivaid propageerijaid Egle Erm. “See aitab nii ülekoormusvigastuste, traumade kui ka teiste sarnaste vigastuste paranemist kiirendada.” Praegu nii spordi- kui ka tavameditsiinis kasutatava laserteraapia avastamine toimus juba 1960. aastatel ning Eestisse jõudsid laserid 1980. aastatel. Kui ravi algusaegadel olid laserid väikese võimsusega ning tulemuste saavutamine pigem keeruline, siis tänapäeval on nende töövõimsus oluliselt suurem ja ka kasutusala teiste ravivõimalustega võrreldes märgatavalt laiem. Erinevalt magnet- ja elektriravist on

laserravil väga vähe vastunäidustusi: see on keelatud ainult väga tõsiste südameprobleemide, pahaloomuliste kasvajate ja raseduse korral. Samuti on laserteraapia positiivseks omaduseks kõrvalnähtude puudumine. “Laserravi toimet ja võimalikke kõrvalnähte on uuritud juba üle 30 aasta, aga siiani ei ole veel midagi kahjulikku avastatud,” kinnitab Erm.

Juba pärast kolmandat seanssi valu kadus ja nädalase perioodi järel kiirenes taastumine tuntavalt.

Samas tekib küsimus, et kui laserite abil traumade ravimine nii kasulik ja lihtne on, siis miks seda siiani nii vähe kasutatakse. Egle Erm jääb sellele vastust leides veidike hätta ning tunnistab, et ilmselt on asi vähestes teadmistes: “Ma arvan, et asi on veidike Eesti füsioteraapias üldisemalt, sest tegelikult teatakse meil ravivõimalustest üsna vähe.” Õnneks on aga laserravi vähesest populaarsusest hoolimata jõudnud meie noorte sportlasteni. Üheks heaks näiteks on Nõmme Kalju U17 meeskonnas palliv Mihkel Ainsalu, kes vigastas kevadel treeningul vasakut jalga ning

on sellest ajast alates kannatanud tõsise hüppeliigese põletiku käes. Ainsalul jagub laserteraapia suunas ainult kiidusõnu, sest tulemusi ei pidanud noor sportlane kaua ootama. “Juba pärast kolmandat seanssi valu kadus ja nädalase perioodi järel kiirenes taastumine tuntavalt,” kirjeldab Ainsalu laserravi toimimist. “Kui esimest korda käisin seansil, siis võttis vigastuse piirkond turse üles, aga see on arsti sõnul organismi loomulik kaitsereaktsioon. Protseduur iseenesest valus ei olnud, ravitav piirkond muutub ainult veidike kuumaks.” Protseduuri lihtsust kiidab ka Erm, kelle sõnul võtab üks seanss aega umbes 15–30 minutit: “Protseduur on üldiselt kiire, aga muidugi oleneb kõik vigastusest ja selles tõsidusest. Mõnikord võib ka rohkem aega minna, sest valu võib lüüa ühte kohta, aga probleem on hoopis teises kohas ning siis võtab aega tegeliku põhjuse tuvastamine.” Probleemide tuvastamisega juulikuus toimuval U19 EM-finaalturniiril tegelema ei hakata, aga terve turniiri jooksul on Eesti koondisel võimalik laserite abil tekkivaid traumasid või vigastusi ravida. Ermi sõnul võiks selline kodune suurturniir olla laserravi populariseerimiseks üsna hea vahend, sest noorte eeskujul võivad siis laserite juurde tee leida ka teised jalgpallurid.

Foto: Lembit Peegel

See jalg võib abi saada just laserravilt. 2012 JUULI JALKA

37


meie vastased

Hispaania, Portugal, Kreeka – üks suurem kui teine

Kolm tõsist pähklit – Portugal, Hispaania ja Kreeka – ootavad puremist. Meie noortekoondis peab tõsiselt pingutama, et mitte hammast murda. Alver Kivi

H

tumises iirlaste vastu, keda ispaania on Foto: John Walton/Scanpix võideti rohesärkide omaviiekordne meister, Portugal ja väravast 1 : 0, kuid seejärel Kreeka on võitnud korra purustati Iisrael koguni hõbemedalid ning kuu7 : 0. Otsustavas kohtumiluvad kindlalt kontinendi ses mindi kokku turniiri paremikku. U19 Euroopa võõrustaja Ukrainaga. meistrivõistluste finaalOmavahelises kohtuturniiril debüteeriv Eesti mises lõid portugallased kuulub A-alagruppi just ukrainlaste väravasse kolm nende kolme tunnustatud vastuseta palli ja seejärel jalgpallimaaga. võisid nad hakata valEelmise aasta finaalmistuma finaalturniiriks. turniiril Rumeenias võitis Võrdluseks fakt: märtsis Hispaania kuldmedalid, peetud sõpruskohtumiKreeka piirdus alagrupis ses kaotas Eesti võõrsil 3. kohaga, Portugal ei Ukrainale 1 : 2. Edgar saanud üldse finaali. TäBorges ütles tulemust navu tulevad meeskonnad kommenteerides, et kõik turniirile kindlasti kõrgete on väga rõõmsad ja meeseesmärkidega. Aga olulikond vääris finaalturniirile ne on ka alagrupi kolmas jõudmist. koht, kuna see tagab pääsu “Me mängisime heade Türgis peetavale 2013. meeskondade vastu, kuid aasta U20 MMile. Viimast meie olime paremad,” tõüritab ka Eesti. des ta. Sellest, mis meid oodaSuurepärast minekut ta võib, räägivad eliitringi näitas ka Kreeka, kes võitulemused. Varakevadel tis oma grupis kõik kolm Eestit loputanud Belgia mängu, kusjuures endale ei ja eestlastega tasavägiselt lastud lüüa samuti ühtegi heidelnud Küpros teenisid väravat. Vastaseid kostitasid kahepeale vaid 1 punkti. kreeklased 8 tabamusega. Tiitlikaitsja ridadesse kuuluv Denis Suarez mängib Manchester Citys. Kui Türgi ja Küpros Meie noormeeste vasalistati 3 : 0, siis otsustavas taste plaane iseloomustab kohtumises võideti Taanit 2 : 0, jättes kõige paremini Portugali koondise pea- Eliitring läbiti kaotusteta Eesti alagrupikaaslaste heast mänguvor- võõrustajad 6 punktiga teiseks. Kolmas treeneri Edgar Borgesi öeldu: “Eestis mist annavad tunnistust kindlad soorioli 3 punktiga Türgi ja neljas oli punktita mängivad väga head meeskonnad ja tused eliitringis. Kui Portugali ja Kreeka jäänud Küpros, kes oli kevadistes sõpruskõik nad võivad olla võitjad. Meie taüleolek oli suur ning vastastele ei antud kohtumistes Eesti eakaaslastele kaotanud hame jõuda U20 maailmameistrivõistmingit sõnaõigust, siis Hispaanial tuli 0 : 1 ja mänginud 0 : 0 viiki. Kreeka lustele. Seega on meie eesmärk grupis treener Kostas Tsanas kiitis oma mänkorralikult kvalifitseeruda, kuid usun, et edasipääsu nimel rohkem pingutada. Kõige raskem oli Portugalil avakohgijate meeskonnavaimu: “Ma arvan, et oleme suutelised enamaks.”

38

JALKA JUULI 2012


meie vastased me oleme pääsu finaalturniirile välja Foto: Jorge Zapata/Scanpix teeninud. Türgi ja Taani olid tugevad vastased, kuid meie paremus pääses maksvusele ja edu tõi mängijate hiilgav koostöö.” Valitseval Euroopa meistril Hispaanial tuli finaalturniirile jõudmiseks tõsiselt pingutada, sest Itaalia, Belgia ja Armeenia alistati võrdse seisuga 2 : 1. Hispaanlaste loots Julen Lopetegui on oma mängijate üle Juanmi on saanud La Ligas mänguaega Malaga ridades. väga uhke. “Me pidime tulema välja rasketest olukordadest, et pääseda finaali,” lausus ta. “Me kannatasime itaal- alagrupikaaslaste tugevad ründeliinid laste atleetliku ja füüsilise surve all, meil valmistuvad turmtule andmiseks. Väravaoht varitseb igas rünnakus. olid mõned probleemid, kuid mängijad näitasid Hispaania mentaliteeti ja võidu Portugal oli 29 väravaga alagrupifilosoofiat, mis aitasid meid eesmärgile.” turniiri ja eliitringi kõige resultatiivsem 6 punktiga lõpetasid teisena itaallased. meeskond. Suurimad võidud saadi alagrupis, kui Andorra alistati 10 : 0, Fääri Belgia ja Armeenia said 1 punkti, kuid saared 9 : 1 ja San Marino 6 : 0. Kogu halvem väravate vahe jättis armeenlased kvalifikatsiooni parim väravakütt oli 8 neljandaks. Tuletame meelde – Eesti kaotas varakevadel Belgiale 0 : 6 ja 1 : 5. tabamusega Betinho, Cafu oli 4 väravaga paremuselt kuues. Vastastel võimas rünnakujõud Treener Kostas Tsanase juhitud Kreeka koondise mäng tugineb eeskätt tugeEeldatavalt tuleb Eesti koondisel vale kaitsele, mille tõestuseks on ka nullivalmistuda tõsiseks kaitsetööks, sest

mängud eliitringis. Sellest hoolimata olid kreeklased nii alagrupiturniiri kui ka eliitringi kokkuvõttes Portugali järel 21 väravaga resultatiivsustabelis teised. Alagrupis saadi suurim võit Andorra üle, kelle väravavõrku löödi koguni 10 vastuseta palli. Dimitris Diamantakos oli 5 väravaga kolmas väravakütt. Hispaania alustas tiitlikaitsjana turniiri eliitringis, kus löödi kolmes kohtumises 6 väravat, kusjuures kõigi tabamuste autoriks olid erinevad mängijad. Suso, Juanmi, Dealofeu ja Denis Suarez saavad kindlasti vastaste kaitsjate suurema tähelepanu osaliseks. Samas on neil veel mitmesse tippklubisse kuuluvaid mehi, kelle terav jalg iga kaitseliini võib üle mängida.

Hispaanlastel nimekaim koosseis Viiekordse Euroopa meistri vääriliselt on nimekaim Hispaania koondis, kuhu kuuluvad mängijad nii koduliiga kui ka Inglismaa tippklubidest. Meeskonna ründeteravikus on jätkuvalt Valenciasse kuuluv Paco Alcacer, kes lõi eelmise

www.abloy.ee

2012 JUULI JALKA

39


meie vastased

Marko Lelov: meil on šanssi ja võime üllatada

Eesti koondise treeneri Marko Lelovi hinnangul on mängude graafik meile soodne, mis annab võimaluse nimekatelt vastastelt punkte võtta. “Usun, et esimene kohtumine 3. juuli õhtul A.Le Coq Arenal Portugaliga on meie jaoks päris hea. Esimestes mängudes ei ole vastased ja nende taktika veel nii tuttavad, mis jätab meile võimaluse. Portugallased mängivad tehniliselt heal tasemel, kuid hispaanlased on meisterlikumad. Portugaliga oleme ka palju mänginud, viimati kaotasime neile eliitringis küll 0 : 3. Kui Portugaliga ei õnnestu, siis Kreekaga saame teha vigade paranduse. Kuigi eeldatavalt peaks olema Kreeka nõrgem, ei ole meil nende vastu kergem. Kreeklased on füüsiliselt tugevad ja distsiplineeritud mängijad. Eliitringis alistasid nad oma vastased ju väga võimsalt. See, et viimane mäng on Hispaaniaga, on ka väga hea, sest kui nad on kaks mängu võitnud ja edasipääsu taganud, on meilgi võimalus. Hispaania on maailma tipp, kelle trumbiks on tehniline ja kiire mäng. Me peame kannatama, olema kaitses kompaktsed ja ootama oma võimalusi. Kui see avaneb, peame üritama kiirete rünnakutega nõelata. Muidugi tuleb ka palli hoida, muidu jalgpalli mängida ei saa. Ja ega meil loosimisel tegelikult vastastest kedagi paremat loota eriti polnudki. Mina oleks oodanud võib-olla Horvaatiat, sest oleme viimastel aastatel nendega palju mänginud, tunneme neid hästi, teame nende nägemust ja seda, kuidas nad oma jalgpalli on arendanud.”

U19 turniiri võitjad 2002: Hispaania 2003: Itaalia 2004: Hispaania 2005: Prantsusmaa 2006: Hispaania 2007: Hispaania 2008: Saksamaa 2009: Ukraina 2010: Prantsusmaa 2011: Hispaania

40

JALKA JUULI 2012

Eesti alagrupikaaslaste parimad tulemused Hispaania on tulnud U19 klassi Euroopa meistriks aastatel 2002, 2004, 2006, 2007 ja 2011. 2010. aastal lepiti hõbemedaliga. Finaalturniiril on mängitud 9 korda. Portugal võitis hõbemedali 2003.

aastal, kui finaalis jäädi 0 : 2 alla Itaaliale. Finaalturniiril on mängitud 5 korda. Kreeka võitis hõbemedali 2007. aastal, kui kaotas finaalis 0 : 1 Hispaaniale. Finaalturniiril on mängitud 5 korda.

aasta finaalis tšehhide vastu lisaajal kaks Nii nagu kreeklased esindavad ka väravat, kui Hispaania võitis 3 : 2. portugallased oma maa tippklubisid Tuntud mängumees on ka poolkaits- Benfica, Porto, Sporting, Vitoria ja ja Juanmi, kes mängib Meistrite liiga Leiria, João Carlos kuulub Liverpooli pääsme teeninud Malagas, kus ta lõi hingekirja. Esindusmeeskondades on lõppenud hooajal 5 väravat. väljakule saanud siiski vähesed. Koduliiga nimekates klubides palliÜks edukamaid on olnud Tiago Ilori, vaid mängumehi on teisigi ja koondises kes tegi Sportingu meeskonnas oma on Hispaania klubidest esindatud Sevilla, debüüdi 2011. aasta novembris, detRacing Santander, Levante, Deportivo, sembris mängis ta UEFA Euroopa liiAtlético Madrid, Real Madrid ja Barcegas Lazio vastu. Alles aprillis tegi oma lona. Inglismaal Manchester Citys mändebüüdi Leira esindusrivistuses Pedro gib Denis Suarez ja Liverpoolis Suso. Almeida. Hispaanlastega võrreldes Kreeka Sportingu ründajad Bruma ja Betin­ meeskonnast nii nimekaid mehi ei leia. ho oma meeskonna esinduskoosseisu Esile võiks tõsta väravavaht Stefanos veel ei kuulu, kuid hea resultatiivsus Kapino. 2011. aasta septembris sai ta valikmängudes teeb neist kindlasti EesPanathinaikoses vahetusest väljakule, tis oma meeskonna liidrid. millega sai temast noorim väravavaht, Ajalugu on näidanud, et tulevased kes on mänginud selle klubi eest. Ta oli jalgpallitähed löövad särama just U19 siis 17 aastat, 6 kuud ja 9 päeva vana. finaalturniiril. Mikaël Silvestre, William Novembris tegi ta debüüdi meeste rahGallas, Thierry Henry, David Trezeguvusmeeskonna sõprusmängus Rumeeet, Gianluigi Buffon, Francesco Totti, nia vastu. Kreeka meedias on Kapinot Andrea Pirlo, Robbie Keane, Fernando iseloomustatud kui tõusvat tähte, kelle Torres, David Silva, Sergio Ramos ja vastu on huvi ilmutanud Milano Inter, Michael Owen on nimed, keda jalgpalArsenal ja Manchester United. lisõpradele tutvustama ei pea. Tallinnas Kreeka gigantide hulka kuuluva Atena mängivates Hispaania, Portugali ja AEK mängija Mavroudis Bougaidis tegi Kreeka meeskondades on olemas mehed, Euroopa liiga debüüdi Anderlechti vastu, kellel on potentsiaali saada sama heaks tulles mängu vahetusest. Rahvusvahelised või veelgi paremaks mängijaks. kogemused meesteklassis on ka end Panathinaikose Foto: Daniel Mihailescu/AFP/Scanpix põhimeeskonda murdnud ründajal Charalampos “Charis” Mavriasel, kes tegi oma Meistrite liiga debüüdi 2010. aastal Kaasani Rubini vastu. Treener Kostas Tsanase meeskonnas on veel mängijaid Saloniki Arisest, Saloniki PAOKist, Ateena AEK-st, Pireuse Olympiakosest, Panioniosest ja Tripoli Asterasest. Hispaanlane Paco Alcacer pommitab tšehhide väravat.


Estonia 2012

U-19 EM JALGPALLIS 3. - 15. JUULI 2012 TALLINNAS HAAPSALUS RAKVERES EUROOPA MEISTER SELGUB EESTIS!

w w w.jalgpall.ee/u19em

2012 JUULI JALKA

41


Foto: Lembit Peegel

Nikita (vasakul) ja Sergei Mart천nov pole 체ksnes Tallinna, vaid ka Eesti patrioodid.

42

JALKA JUULI 2012


käbi & känd

Nikita ja Sergei Martõnov võitlevad Eesti eest lõpuni Kui Sergei Martõnov poja Nikita Eesti koondise värvides jalgpalliväljakule saadab, soovib ta, et võitlus oma kodumaa au eest oleks kompromissitu.   Alver Kivi

T

allinna FC Levadia noortetreener Sergei Martõnov on meie noorte jalgpallurite aadressil kriitiline ja märgib, et neil puudub patriotismi tunne. “Poisid peavad aru saama, et nad mängivad oma kodumaa eest,” lausub Sergei. “Nad peavad nutma, kui hümn mängib, ja seda ma Nikitale õpetan. Ta peab olema oma maa patrioot. Olen pojale öelnud, et sa pead väljakul surema, võitlema nii, et sind väljakult ära viiakse. Nikita peab olema teistele eeskujuks ja andma noorematele impulsi koondisesse pürgida.” Poeg püüab isa lootusi õigustada. Eesti kuni 19aastaste noormeeste jalgpallikoondise Ukrainalt saadud 1 : 2 kaotusmängus lõi eestlaste värava Nikita Martõnov, kes 63. minutil mänguseisu viigistas. “Ukraina vastu oli raske mäng, tegin selles kohtumises palju tööd ja lõin värava ära,” meenutab isa nõuannete järgi tegutsev Nikita.

Vene poisina eestlaste keskel Sergei Martõnov mängis Kuzbassi polütehnikumi meeskonnas Nõukogude Liidu teises liigas ja seepärast ei taha ta ennast jalgpalluriks nimetada. Eestis sai Sergei tuttavaks treener Theimo Tülpiga ja otsustas poja tema juurde trenni panna. Nikita oli FC Kotkase treeningugrupis ainuke venelane ja keelt ei osanud, aga meeskond võttis ta hästi vastu. “Isa viis mind kuueaastaselt jalgpallitrenni eestlaste meeskonda,” räägib Nikita puhtas eesti keeles. “Kuna ma sain poistega kohe sõbraks, siis õppisin ka keele selgeks.”

Mõne aasta eest treeneriks hakanud Sergei rõhutab, et peamine on hea kollektiiv, siis on ka laps rahul: “Mul endal on praegu treeningugrupis üks Eesti poiss, Siim-Valmar Kiisleri poeg, kes vene keelt ei räägi. Aga neile on meie meeskond meeldinud ja poiss on jäänud.” Sergei tunnistab, et oma poja treener ei taha ta olla, sest üldiselt on lapse ja lapsevanema suhted sel juhul segased ning treenerit ei võeta autoriteedina. “Minu esimene treeneri põhimõte on distsipliin meeskonnas, siis tuleb kõik muu – talent ja tehnika. Kui esimest pole, on ka kõiki teisi jalgpallitõdesid raske õpetada,” toob ta välja oma treenerikreedo. Nikita peab isa treeninguid raskeks: “Ta on väga kriitiline. Isa pidas mind laisapoolseks ja sundis rohkem tööd tegema. Ta käis noorteklassis mänge vaatamas ja tahtis, et ma teeksin kõiki asju paremini. Algul elasin ma kriitikat väga raskelt üle ja ega see mulle praegu ka eriti ei meeldi. Aga olen harjunud ja saan aru, et kriitikaga tuleb arvestada, sest see paneb oma tegevuse üle järele mõtlema. Nüüd ma saan nõudmistest aru, sest isa teab, mis mulle on parem.”

Jalgpall on elu Sergei ja Nikita Martõnov elavad jalgpallis ja jalgpallile. Mõlemad mehed tunnistavad, et kodus on põhimõtteliselt jalgpall kõige olulisem jututeema ja elu käib ümber selle. Nii ei ole ka pereemal jäänud muud üle, kui saada pühendunud vutifänniks. Võimalusel käib Nikita isal abiks poistele trenne andmas, Sergei omakorda püüab olla kohal kõigil poja mängu-

del, et anda väljakul nähtule kriitiline hinnang. Sergei on pojaga üldiselt rahul: “Negatiivseid momente ma eriti ei näe, kui just välja jätta kiiruslikud omadused, mida oleks lapsena pidanud treenima, sest Nikita on veidi aeglane. Mängu organisatoorse külje pealt on tal kõik korras. Ta näeb hästi väljakut ja see omadus on talle looduse poolt antud.”

Nad peavad nutma, kui hümn mängib, ja seda ma Nikitale õpetan. Ta peab olema oma maa patrioot.

Koos käiakse vaatamas Eesti liiga mänge, aga ka jalgpallimatšidel Peterburis või Moskvas. Ühiselt elatakse kaasa EMi, MMi ja Meistrite liiga kohtumistele. Teinekord läheb isa ja poja vahel ka tuliseks vastasseisuks. Nikita sõnul ollakse erinevatel seisukohtadel, sest isa hindab distsipliiniga meeskondi Hollandit ja Saksamaad, aga talle imponeerivad jälle Barcelona ja Messi. Viimased tõsised ja ägedad vaidlused peeti maha Müncheni Bayerni ja Madridi Reali mängu ajal. “Kui me koos mänge vaatame, siis räägime palju ja selgitame olukordi,” märgib Sergei ja lisab: “Tõsiselt riidu me ei ole kunagi läinud.”

Nikita pole karjääriga rahul FC Kotkases ja Kotkas Juunioris oma jalgpalluriteed alustanud poolkaitsja Nikita Martõnov kuulub praegu esi2012 JUULI JALKA

43


käbi & känd liigas mängiva Tallinna FC Levadia II põhikoosseisu, esindusmeeskonnas on ta piirdunud seni pingil istumisega. Noormees tunnistab, et oma senise karjääriga ta rahul pole. Kui Nikita varem jalgpallurikarjäärile eriti ei mõelnud, siis eelmisel aastal hakkas kõik ülesmäge minema. Ta kutsuti algul esiliiga meeskonda ja seejärel juba põhimeeskonna juurde ning ta pääses karikamängus ka väljakule. Nikita sõnul olid vanad olijad talle suureks abiks, sest jagasid noorele mängijale vajalikke õpetussõnu. Palju andis juurde ka treener Argo Arbeiter. Ometi kõik ei läinud soovide kohaselt. Praegu teeb Nikita Martõnov küll Foto: Lembit Peegel

Nikita Martõnov Küprose eakaaslaste vastu tegutsemas.

44

JALKA JUULI 2012

põhimeeskonnaga trenni, kuid meistriliigas pole veel väljakule saanud. “Töötan palju, kuid kõik ei tule välja,” selgitab ta. “Võib-olla treener ei usalda mind veel. Olen olnud viimased kuud ka vigastusega kimpus ja keskendunud ema soovil kooli lõpetamisele.” Nikita eesmärk on mängida hästi finaalturniiril, seejärel saada Levadia põhikoosseisu, saavutada stabiilsus ja siis juba vaadata Euroopa suunas. Isa Sergei ei soovi poja karjäärile ja võimalustele hinnangut anda, sest leiab, et noorte meeste mängu kohta pole kõige parem avalikult rääkida, kuna nad on veel välja kujunemata. Sergei näeb Nikitale võimalust oma võimete

näitamiseks koondisega kodusel finaalturniiril. “EMil imesid ei sünni,” on Sergei Martõnov resoluutne. “Tahan, et nad saavad alagrupis kolmanda koha ja tagavad pääsu maailmameistrivõistlustele. See annaks Eesti jalgpalliarengule uue tõuke ja tooks uusi inimesi ala juurde, sest meil ei ole lihtsalt traditsioone.” Nikita usub finaalturniiril Eesti koondisesse: “Kõik räägivad, et tulevad hispaanlased ja panevad meile 7 : 0. Meil on hea koondis ja kõigist Eesti omadest tugevam. Tase on ühtlane ja teeme tõsiselt trenni. EMi mängudeks oleme valmis lahingut andma.”


2012 JUULI JALKA

45


kõrvaltpilk

Peeter Torop: “Jalgpall on tõesti eriline mäng.” Tartus peetud Balti turniiril oli Eesti–Leedu mängul üks kätlejaist Tartu ülikooli kultuurisemiootika professor Peeter Torop, kellega jalgpalliliit tegi enne mängu intervjuu. Torop, kelle poeg Kaarel mängib praegu FC Floras, leidis jalgpalli ja ühiskonna vahel mitmeid huvitavaid seoseid. Mihkel Uiboleht

Foto: Toomas Huik/Postimees/Scanpix

Peeter Torop mullu Valgetähe IV klassi ordenit vastu võtmas.

46

JALKA JUULI 2012

Olete Tartu ülikooli kultuurisemiootika professor ehk teie igapäevatöö on seotud protsesside tähenduste, sea­ duspärasuste, märkide, kommunikatsiooninähtuste jms uurimisega. Kuidas mõtestaksite Eesti kultuuri ja ühis­ konna hetkeseisu? Millises suunas meie kultuur ning riik ja rahvas liiguvad? Rahvusvahelised väärtusuuringud näitavad, et 1990. aastate alguse lootusrikkuse ja uue avatusega seotud väärtused on Ida-Euroopa riikides asendunud stagnatsiooniga. Tagasi on vanad väärtusskaalad, mis on seotud ebakindluse ja pettumusega ning millega käib kaasas sallimatus ja solidaarsuse vähenemine ühiskonnas. Euroliiduga ühinemisega kaasnenud perede vaesumine on seda seisundit veelgi süvendanud. Põhjuseks on dialoogi vähesus ühiskonnas, soovimatus (hirm) valukohtadest tõsiselt rääkida ja probleemide olemust mõista. Isegi oma ajalooga on hirm dialoogi astuda. Viimased kakskümmend aastat on Eesti olnud kui jalgpallimeeskond, kus on küll häid mängijaid, kuid ometi ei olda edukad, sest platsil ei räägita. Praegustel ärevatel aegadel on aga märke sellest, et püütakse rääkima hakata. Ajakirjandusse on kollasuse kõrvale tekkinud tõsisemaid käsitlusi, üldine arutlustoon on tõsisem, ka poliitikud on jutukamaks muutunud. Kui nüüd jätkuks veel tarkust investeerida rohkem meie haridusse selle kõigil astmetel, meie filmi-, teatri-, muusikaja kunstikultuuri, s.t meie kultuuri ja ühiskonna jätkusuutlikkusse, siis jõuaksime ühel hetkel rääkiva ühiskonnani. Dialoog tugevdab solidaarsust ühiskonnas, leevendab ühiskonna kihistumist, tugevdab identiteeti, millel omakorda põhineb dialoogivõime teistega. Nii võime platsil midagi korda saata, sest kaitse, poolkaitse ja ründeliin võitlevad mitte igaüks oma partei, vaid terve meeskonna eest. Kambakraatia, mida nii väga kartis juba Oskar Loorits, asendub meeskonnavaimuga. Mulle tundub, et praegu on üks selliseid ajaloohetki, kus Eestil oleks võimalus tugevdada meeskonnavaimu. Eesti koondis on Tartus, meie kultuuri hällis. Kas Tartu vaim on alles ja milline ta nüüdisajal välja näeb? Tartu vaim, nagu vaimud ikka, on väga vana. Ta põhineb Tartu linnal ja sellele linnale kuulsust toonud inimeste pärandil. Tartu vaimu toetab linnaruumi kaunimaks muutumine, linna korraldatud kultuuri- ja spordiüritused, isegi


kõrvaltpilk laadad. Välismaalased näevad selles väikeses linnas euroopalikku rahu ja kultuursust. Linn saab uhke olla oma ülikoolile. Vähem uhke oma teatrile. Hoopis vähem uhke saab ta olla oma korvpallile. Ja veelgi vähem saab ta uhkustada oma jalgpalliga. Kuigi korralikke palliväljakuid ei ole palju, on noorte jalgpallielu elav. Kuid meistriliiga tasandil on Tartu üks pisike provintsilinn, kus ei leidu tarkust ega raha ühegi korraliku jalgpalliklubi ülesehitamiseks. Aga maailma kogemusest on ju teada, kuidas liidab inimesi omadele kaasaelamine. Seega on Tartu vaim ehk liiga palju ajastu vaim. Nagu Eesti tervikuna, nii vajab ka Tartu rohkem meeskonnavaimu.

Kuid jalgpalli eripäraks on nähtavus – kõik toimub mitte kulisside taga, parteide tagatubades, erinevates kuluaarides, vaid meie kõigi silme all. Ses mõttes on see ausaim mäng ühiskonnas.

Tulles jalgpalli juurde, siis öeldakse, et jalgpall on kuida­ gimoodi erilisem mäng kui teised, kõneldakse teatud müs­ tilisest väest, mis masse liigutab ja seda mängu ümbritseb ning nendest tähendustest, mida ta on ülemaailmselt võt­ nud. Kas ka teie tajute seda? Jalgpall on tõesti eriline mäng. Erinevalt korvpallist on seal vähe punkte. Poolteist tundi vaatamist võivadki su jätta väravaelamuseta. Kuid mängu suhteline aeglus ja väljaku suurus võimaldavad vaatajal kogu aeg strateegilisi plaane teha, mängus aktiivselt osaleda, erinevaid mängijaid märgata, kokkumängu hinnata. Vaataja on kui ekspert ja selline süvenemisvõimalus on vaatajale lisaväärtuseks. Väljakul mängitakse elu ja sellisena elatakse sellele ka kaasa. Seal on omad kangelased, reegliterikkujad ja teesklejad – seega, kõik nagu päris elus. On ilu ja on ratsionaalset arvestust. Kui väljakule minevad mehed-naised omavad mingit sõnumit, olgu selleks siis lastekaitse või rassismivastasus, jõuab see väga suure rahvahulgani. Aga see mäng õpetab ka mõistma, kui õrn on piir empaatilise kaasaelamise ja oma madalamate kirgede väljaelamise vahel, kui kergesti muutub rahvas staadionil pööbliks, kui lihtne on laulupidu muuta Õllesummeriks ja Õllesummer läbuks. Kuid jalgpalli eripäraks on nähtavus –­ kõik toimub mitte kulisside taga, parteide tagatubades, erinevates kuluaarides, vaid meie kõigi silme all. Ses mõttes on see ausaim mäng ühiskonnas. Ja sellisele mängule on hea kaasa elada. Ja rahvusvaheliste mängude eel mängijate tulek väljakule lastega käsikäes näitab selle mängu absoluutset universaalsust. See on meeste ja naiste mäng, see on laste ja noorte mäng, kõigi mäng. Lisaks on see rahvusvaheline mäng, kus iga väikeriik võib end suurriikidega võrreldavaks muuta, majanduse võimekusest ja rahvaarvust hoolimata. Millisena Eesti jalgpall teie hinnangul ühiskonnale pais­ tab? Kas jalgpalli võetud ülesanne – arendada ala kultuurija ühiskonnakeskselt – on jõudnud inimesteni ja milline võiks olla jalgpalli võimalus ja roll meie kultuuriruumis?

Eesti jalgpall on siiski väike edulugu, sest oleme vapralt mänginud väga suurte jalgpalliriikidega. Praegu on küll raskem aeg, sest koondisest voolab läbi palju mängijaid ning vaatajad on pisut pettunud õnnetute kaotuste pärast. Samas on tunda, et luuakse uut koondist ja antakse paljudele võimalus sinna pääsemisest unistada. Eesti jalgpalli õnneks on jalgpalli hakatud väga hästi kommenteerima. Jalgpallielu oluliseks osaks on jalgpallist rääkimise tase. Tekkinud on terve hulk häid reportereid, kes oskavad ära kasutada ka endiseid mängijaid ja treenereid ning Zelinski, Hurda või Sarapiku kommentaarid aitavad mängu olemust süviti mõista. Eesti jalgpall on osanud end hästi esitleda eriti rahvusvaheliste sündmuste kaudu. Oma ajakiri ja veebilehed pakuvad nii infot kui ka tõlgendusi. Koondis on jõudnud inimesteni ja mitmetest jalgpalluritest on tahtmatult saanud ühiskonnategelased, olgu näiteks Poom ja Vassiljev. Kus aga on minu arvates puudujääke, need on meistriliiga ja madalamad liigad. Need on jalgpallielu tähtsad osad. Siin sobib taas meenutada platsil suhtlemist. Jalgpallieluga peaks spordimeedial tihedam side olema. Meistriliiga meeskonnad peaksid olema kohaliku meedia keskpunktis, mängijate näod peaks tuttavad olema, treenerid peaksid pidevalt sõna saama. Aga trükimeedia selles suhtes kiratseb. Oleks Tartul oma päevaleht nagu Edasi aegadel, tunneksime ilmselt oma jalgpalli paremini ja läheksime sagedamini omadele kaasa elama. Nii on igal alal. Kõik head tegijad väärivad tähelepanu, see tiivustab neid endid ja äratab nende vastu huvi teistel. Ja lõpuks on sel ka turunduslik efekt. Ka teise liiga meeskondades on omad tähed, kuid neist ei teata midagi. Seega arvan ma, et rahvusvahelise tausta toetusel püsib Eestis jalgpalli kõrge maine, koondis saab rahuldavalt tähelepanu ja läheb paljudele eestimaalastele korda. Kuid meistriliiga ja madalamad liigad vajavad palju rohkem tähelepanu. See on tähtis jalgpallile, aga see on tähtis ka kultuurile tervikuna, sest arendab igal tasandil võimet jalgpalli (ka kultuuri osana) mõista. Ja meedia tähelepanu pidevus äratab ehk suuremat huvi ka kohalikes võimalikes sponsorites. Väikeettevõtjatest sponsorite “meeskond” oma regiooni jalgpalliklubi toetamas – see oleks kõva sõna nii jalgpalli kui ka kohaliku identiteedi jaoks. Kirjeldage palun oma isiklikku seost jalgpalliga – nii pealtvaataja kui ka kaasalööjana. Olen alati tahtnud jalgpalli mängida ning kuuendas klassis olin oma kooli meeskonna kapten ning tulime Tartu koolinoorte meistriks. Hilisematel aegadel olen pealtvaatajana päris aktiivne olnud, kuigi peamiselt televiisori ees. Nii tütar kui ka poeg on jalkafännid olnud ja poeg ongi oma eneseväljenduse sidunud praegu jalgpalliga. Seega jälgin aktiivselt meie meistriliigas toimuvat. Ja jalgpalluri lapsevanemana olen näinud, kuidas asjakorralduse tase jalgpallielu mõjutab. Ja seega veendunud, et jalgpall on eesti kultuuri osa ja kultuuri jaoks sama oluline kui teater, muusika või kino. Ja mul on hea meel, et ka Eesti Jalgpalli Liit mõtestab end osana eesti kultuurist, mitte lihtsalt ühe spordialana. Lisaks võin tänu treenerist abikaasale lisada, et jalgpalliliit on oma süsteemse tegevusega väga oluline eeskuju teistele alaliitudele Eesti spordis. Sest sel alaliidul on võime, kui parafraseerida Aivar Pohlakut, vaadata asju kõrgema mätta otsast. 2012 JUULI JALKA

47


eesti koondis

Eesti koondise kevadtorm 2012 Eesti koondise viiemänguline seeria oli enne sügisel algavat valiktsüklit nagu kohustuslikku ajateenistust lõpetav sõjaväeline õppus Kevadtorm. See oli nagu kainestav pangetäis karget vett: täpselt fikseerus meie hetkeseis ja ohumärgid sügisesteks MM-valikmängudeks. Indrek Schwede

V

iis mängu, üks võit, neli kaotust, väravad 3 : 13. Ja ega midagi kobiseda olegi – kohtunikud liiga ei teinud ja ebaõnne üle võis kurta üksnes Balti turniiri poolfinaalis Soome vastu. Aga see käib mängu juurde ning peame omaks võtma, et põhjanaabrite kaitse lahtiharutamisel jäi meisterlikkusest siiski puudu. Positiivne oli, et suutsime kolmes mängus skoori teha ning isegi Prantsusmaa kaitseliini mitu korda paraja pinge alla panna ja väravaolukordi luua. Ja seda kõike seisul 0 : 0, kui väljakuperemehed alles otsisid võtit, kuidas oma mänguline ülemvõim kehtestada. Mitut puhku on rõhutatud, et suur võit Eestile on juba selliste vastastega mängimine. Nii ongi. Pärast edukat eelmist valiktsüklit ja play-off’i jõudmist on uute vastaste leidmine kindlasti lihtsam. Oleme kõvematele väärt sparringupartneriteks. Aga me peame hoolitsema sellegi eest, et me seda krediiti hoolimatult maha ei mängiks. Kui ukrainlased möödunud aasta 11. oktoobril Tallinnas Eestit maavõistlusel 2 : 0 võitsid, algas kohe pärast mängu lõppu A. Le Coq Arena suurel ekraanil Sloveenia–Serbia mängu otseülekanne. See mäng selgitas Eesti saatuse oma valikgrupis. Ukraina peatreener Oleg Blohhin andis parajasti A. Le Coq Arenal pressikonverentsi ning läbi aknaklaasi Eesti fänne vaadates kommenteeris: “Nad ei tulnud ju siia vaatama mängu meiega, vaid just seda heitlust.” See oli mõistev suhtumine mehelt, kelle meeskond pidi koduseks EMiks ette valmistuma üksnes maavõistluste varal ja kes vajas seetõttu tugevaid mänge sitkete vastastega, aga Tallinnas pakuti talle õige nigelat vastuhakku. Sama kordus Kufsteinis, kus Eesti–Ukraina seekord kohtusid: esimesel poolajal 48

JALKA JUULI 2012

ületasid väikevenelased mänguväljaku keskmise kolmandiku sprinterliku tempoga ja esimene takistus tekkis alles meie trahvijoonel. Teisel poolajal tehtud vahetused muutsid mängupilti ja ukrainlastele pakuti lahingut. Aga võitjate poolelt vaadatuna oli mäng niigi tehtud, vajadus pedaali põhjas hoida puudus. Publiku poolt vaadatuna jäi meelde eelkõige esimene poolaeg ja Eesti olematu vastupanu. Muidugi, peatreenerid ei vali vastaseid, vaid peavad mängima nende vastu, kellega alaliit on kokku leppinud. Aga kui ukrainlased tahavad edaspidi tõsist mängu, puudub neil igasugune alus soovida vastaseks Eestit. Ega ülaltoodu polegi otsene kriitika meie koondise või peatreeneri suhtes. Olegblohhinlikult mõtiskledes on ju pilt klaar: kui on maavõistlus, ongi treeneril õigus katsetada mängijaid ja eksperimen-

teerida koosseisuga. Millal siis veel! Kui hooaeg läbi, mõtlevad klubis täiskoormust kandnud mängijad pigem puhkusest kui koondisemängudest, kus ei jagata punkte. Eeskuju vääriv oli kapten Ragnar Klavani suhtumine: klubis vähe mänguaega saanud mulk põles soovist mängida koondise eest. Ja õigupoolest peab kiitma kõiki: pärast mullu hapudel asjaoludel Lõuna-Ameerika turneest eemalejäänud põhitegijad olid kenasti rivis ja virisemist polnud kuulda. Iseasi, kuidas olid persooniti lood sisemise põlemisega.

Kas mehed lähevad paremaks? Eesti koondise kevadtormi viis kohtumist kinnitasid meie praegust seisu: tugevamate vastu mängides võime periooditi n-ö head mängu näidata üksnes siis, kui nad seda lubavad (Horvaatia II poolaeg); teise garnituuriga tugevate

Foto: Lembit Peegel

Kevadtorm räsis Eesti meeskonna väravat ja mängijaid: Ragnar Klavan, Konstantin Vassiljev, Dmitri Kruglov ja Sergei Pareiko ootavad


eesti koondis vastu minek tähendab pigem selget allajäämist kui hambad ristis vastuhakku (Ukraina I poolaeg); domineerida suudame arvulises ülekaalus ja siis, kui vastased hoiavad oma võiduseisu (Soome II poolaeg); teine koosseis suudab võita, kui vastasedki pole väljas eliitkoosseisuga (Leedu mäng). Aga sügisel algava MM-valiktsükli eel peame olema mures praeguste põhikoosseisumängijate ja järelkasvu pärast. Kas meil on arenguruumi? Kriitiline pilk näitab, et Klavan pole keskkaitses sugugi nii kindel, nagu Eesti-sugusel koondisel on vaja. Kellest saab ikkagi tema püsipartner? Ons Raio Piiroja päevad koondises loetud? Kas Taavi Rähn peab senisel tasemel (millest alati ei piisagi) vastu veel ühe tsükli? Tavapäraselt kindla Enar Jäägeri tiib lekib kahetsusväärselt. Konstantin Vassiljev kadus kohati täielikult massi sisse ning raiskas karistus- ja nurgalööke. Aleksandr Dmitrijev vajaks asendajat, kes julgeks teha kas või ühe söödu vastaste värava poole. Tarmo Kingi aeg tiksub halastamatult ja kunagi nii lubavast pallurist on järele jäänud ainult vägev vasak jalg. Kas Sander Puri suudab oma marginaliseerumist peatada? Kinni on jooksnud mõni aasta tagasi oma ettearvamatusega hiilanud Ats Purje. Kas Joel Lindperest saab pärast üle Atlandi lende asja koondises? Erksat Kaimar Saagi

õppuste lõppu.

Eesti koondise kevadtorm 2012 25.05.2012 Pula 28.05.2012 Kufstein 01.06.2012 Tartu 03.06.2012 Tartu 05.06.2012 Le Mans

Eesti–Horvaatia Eesti–Ukraina Eesti–Soome Eesti–Leedu Eesti–Prantsusmaa

on tabanud selge seisak. Sergei Zenjov peab taastama vigastuste-eelse vormi. Jarmo Ahjupera pole suutnud koondises ikka skoorida. Mitme koondislase puhul peab tõdema, et paremaks võidakse saada üksnes kogemuste arvelt: raske on loota, et mõnes paremas klubis teeniksid mänguaega Dmitri Kruglov ja Martin Vunk. Enesestmõistetavalt on kõigil mainituil võimalus tõestada, et ülaltoodud kartused on osutunud alusetuiks.

Ikka näeme, kuidas meie palliga mängija tõstab pea, et vaadata, kuhu sööta ning reedab siis kehakeelega tervele staadionile, kuhu ta palli suunab.

Positiivselt näitas end nooremate keskel Andres Oper, keda võis juba aasta tagasi koondisele kadunuks pidada. Ja muidugi Henrik Ojamaa. Paraku on ta Sergei Pareiko ja Taijo Teniste kõrval ainus praegusest põhituumikust, kellest võib reaalselt loota mängulist arengut (loe: veel paremat välisklubi ja seal saadavat mänguaega). Välismaal pallivad Henri Anier, Siim Tenno ja Kaarel Kiidron peavad end tõestama. Sama kehtib Ukraina vastu avapoolajal mannetult ja tujukalt pallinud Joonas Tamme kohta. Jäävad veel Eesti liigas mängivad pallurid, aga koondis, mis tahab valikmängudel jätkuvalt edukas olla, ei saa neile enesestmõistetavalt toetuda. Kes koputavad koondise uksele? Aasta tagasi tundus, et neid on rohkem. 5. juunil toimunud Eesti–Gruusia U21 mäng näitas, et koputajaid pole. Lihtsad sööduvead ja oskamatu palli omaksvõtt võiks olla selle mängu kokkuvõte. Aga mida sellisel juhul üldse loota, kui söötja saadab palli huupi teele, kui söödu vastuvõtja ei saa seda omaks võetud!?

1:3 0:4 1 : 2 BT 1 : 0 BT 0:4

Ikka näeme, kuidas meie palliga mängija tõstab pea, et vaadata, kuhu sööta ning reedab siis kehakeelega tervele staadionile, kuhu ta palli suunab. Pika söödu puhul on vastane ammu jaol, lühema puhul (kui pall üldse oma meheni jõuab) sirutab eestlase taga valvav vastane oma jala välja ja lööb palli minema. Isegi neil kordadel, kui seljaga vastase värava poole palli saanud ründaja on kera omaks võtnud, keerab ta naiivselt ümber ja kaotab palli. Ei mingit pallile vastu tulemist, selle katmist, ei nõtkeid petteliigutusi vastase eksitamiseks ega ootamatut liikumistrajektoori. Mis toimub, noortetreenerid!? Muidugi on Eesti-suguse vutiriigi jaoks vajalik, et tegutseksime meeskonnana. See on meie tugevus. Aga ootaks siiski ka mõne särava talendi esilekerkimist. Seda ootab terve Eesti, mida näitab kujukalt publiku ootus Henrik Ojamaa suhtes. Kui Inglismaal oli tipus Mart Poom ja Taanis kõmmutasid kolle Andres Oper ja Indrek Zelinski, ei jaganud korvpallist ja suusatamisest uimastatud peaga keskmine Eesti spordisõber äragi, millist karjääri mehed (eriti Poom) teevad. Nüüd on jalgpalli tähtsus kohale jõudnud, muu sport ääremaastumas ja publik januneb vutitähtede järele. Meil oli aeg, kui arvasime, et jäämegi kaitses sitsima ja palli tagasi peksma. Tuli aeg, mil hakkasime ise rohkem palli hoidma ja kiigutama. Tuleb ka aeg, mil meite keskelt sirgub jälle tähti, kes mängivad kivikõvades liigades ning rahvas oskab seda vääriliselt hinnata. Selleks peaks meeskonnavaimu kõrval neid kordumatuid talente ka arendama. Kõik saab teadagi alguse noortetreeneritest, kes peaksid rõhku panema söödu täpsusele ja tugevusele, palli omaksvõtule ja elementaarsetelegi petteliigutustele. Et meie poisid ei näiks vastaste kõrval välja nii mannetud. Et poleks nende pärast häbi. Et nad ise saaksid tuule tiibadesse ja lennutaksid meid kunagi tiitlivõistluste finaalturniirile, kuhu me pääseksime oma taseme tõttu! 2012 JUULI JALKA

49


peegli peegeldused

Koondise karm seeria

lembit peegel

Viis mängu 13 päeva jooksul pidas Eesti koondis mai lõpus ja juunikuu alguses. Mängijad said kõva vatti, sest vastased olid tugevad ja taastumiseks aega nappis. Seepärast said mänguaega 32 pallurit.

Henrik Ojamaa askeldab Balti turniiril Soome mängijate Juhani Ojala (vasakul) ja Toni Kolehmaineni vahel.

Ragnar Klavan kutsub põhjanaabreid oma trahvikastis kohalikke kombeid austama: lahtised pallid kuulugu Sergei Pareikole! 50

JALKA JALKA JUULI JUULI2012 2012

Vladimir Voskoboinikov jagas Prantsusmaal pärast treeningut kohalikele neidudele autogramme ja puhus juttugi kõrvale.


peegli peegeldused

Kes aias, kes aias? Mesilane aias! Mis nimi, mis nimi? Ribery tema nimi! Franckipoiss eestlaste sõõris: Konstantin Vassiljev (nr 14), Tarmo Kink (9), Taijo Teniste (16), Aleksandr Dmitrijev (6).

Sander Puri kolmikhüppel üle Prantsusmaa puurivahi Hugo Llorise.

Alou Diarra meenutas kooli kehalise kasvatuse tundi ja hüppas stiilselt üle Tarmo Kingi.

Südameke paremal ja kiri “Samir Nasri ” vasakul põsel – selle tüdruku lemmik on maailmale teada.

Niimoodi kõik Le Mansis algas ...

... ja sedamoodi lõppes. 2012 JUULI JUULI JALKA JALKA 2012

51


meistriliiga

Noortekoondise mäng annab meistriliigale hinnangu Noormeeste U19 finaalturniir peab näitama, kas Eesti meistriliigas sirguvate noortekoondislaste mänguoskused ja tase on piisavad, et püsida kontinendi tugevamate meeskondade vastu konkurentsis. Alver Kivi

E

uroopa meistrivõistluste finaalturniiril mängivate riikide koondiste mängijad esindavad väga nimekaid klubisid, kuid esindusmeeskondades on neist pallinud vähesed. Eestlastest kuuluvad mitmed mängijad oma meeskondade põhikoosseisu, enamik koondislastest on saanud meistriliigas väljakule, ja esmapilgul tundub, et Eesti koondisega peaks olema kõik korras – kui vaid meie tugevaima liiga tase vastab finaalturniiril edu saavutamise vajadustele. Tallinna FC Levadia peatreener Marko Kristal leiab, et noorte, 19–21-aastaste ja juba vanemate kogenud mängijate suhtes on Eesti meistriliigas viimaseid liiga vähe, ehk see on asjaolu, mis mängutaset mõjutab. “Tegelikult on Eesti meistriliiga koosseisult väga noor,” lausub treener, kelle sõnul on kogenud meeste vähesusel mitmeid põhjusi, aga peamine on see, et Eestis ei ela jalgpalliga ära. “Noortele oleks vanemate mängijate näol vaja enda kõrvale eeskuju, kellelt õppida. Teatud eas aga tekib perekond ja kohustused ning peab raha teenima hakkama. Või on paremad läinud hoopis välismaale mängima.” Ka endine U19 koondise peatreener Frank Bernhardt on meistriliiga tasemest rääkides skeptiline. Tema hinnangul saavad noored liiga tempoga hakkama, aga rahvusvahelistes kohtumistes on mängukiirus kõrgem ja siis tekivad probleemid vastupidavusega, eriti veel kui vastane tõsist survet avaldab. U19 koondislane ja FC Flora keskkaitsja Karol Mets on seisukohal, et kui on olemas noor mängija, kelle tase vastab liiga nõudmistele, miks siis mitte teda kasutada. “Tuleb anda võimalus ennast tõestada ja trennis tööd teha,” märgib eakaaslaste oskustesse uskuv Mets. “Üha suurem noorte arv näitab meie jalgpalli arengut, teisest küljest sunnib see noori jälle endast maksimumi andma. Liiga taset noormängijad kindlasti alla ei vii, kui nad on hea klassiga mängijad. Samas on kasulik vanemate meeste kõrval mängida, sest neilt on, mida õppida.”

Noori on liiga palju! Kui osaliselt on meistriliigas pallivate noorte rohkus kogenud meeste vähesuse tulemus, siis koht meeskonnas tuleb 52

JALKA JUULI 2012

Foto: Lembit Peegel

Koduses meistrisarjas on Artur Rättel (vasakul) Levadiast ja Karol Mets Florast rivaalid, U19 koondises meeskonnakaaslased.

siiski välja võidelda. Avansina ei edutata väljakule kedagi. FC Flora peatreener Martin Reim märgib, et 19–21-aastased jalgpallurid peaksid meistriliigas mängima, aga see on meie jalgpalli õnn ja õnnetus, et noori on liiga palju: “Muidugi oleks parem, kui kogenud mängumehi oleks rohkem. Aga noored saavad nüüd ennast päris palju näidata, kuigi nende tase peab ikkagi meistriliigas välja vedama.” Karol Metsa sõnul ei pea treenerid noori mängijaid vägisi koosseisu panema: “Sõltub muidugi meeskonnast, mängust ja meeskonna tasemest. Aga kui vanem mees mängib ees ja on noorest parem, siis tuleb oma koht ikka ise välja võidelda.” Meistriliiga on siiski Eesti tipp ja koht kuhu karjääri alustavad noored tahavad pürgida. Samas võib 19aastaselt eesmärgile jõudnud meestel tekkida rahulolu, mis võib nende arengut pidurdada. Mängijad muutuvad laisemaks, sest võtavad end juba tegijatena, kellele on kõik uksed lahti. Karol Mets lükkab selle väite ümber: “Kõik, kes tahavad ikka välismaale mängima saada, peavad juba noorena mängumehed olema ja pidevalt arenema.” Marko Kristali hinnangul on 19aastaselt meistriliigasse jõudnud meeste suhtumine töösse ja treeningutesse indivi-


U19 koondislased meistriliiga klubides • FC Flora – Karl-Eerik Luigend ja Karol Mets • FC Levadia – Artur Rättel, Trevor Elhi, Andreas Raudsepp, Martin Ustaal, Kevin Ingermann ja Nikita Martõnov • Paide Linnameeskond – Richard Leht • Tallinna Kalev – Martin Kase, Johannes Kukebal, Taavi Viikna • FC Viljandi – Mikk Metsa, Sander Lepik ja Bert Klemmer • FC Kuressaare – Märten Pajunurm • Tartu Tammeka – Artur Pikk

duaalne ning siin üldistada ei saa. “Tavaliselt on nii, et kui tahad jalgpalluriks saada, siis meistriliiga meeskonda jõudmisega ei tohi rahule jääda,” räägib Kristal. “See on muidugi ka klubide treenerite ülesanne asjal silm peal hoida, et poisid jalga sirgu ei laseks.” Kui lähtuda väidetest, et meistriliiga mängutase on madal, sest meeskondades on liiga palju noori, siis järelduseks võiks olla, et nende oskused ja töövõime on kehvakesed. Marko Kristali sõnul peavad noored meesteklassi üleminekul aru saama, et mängutempo on hoopis teine ja ka füüsilist kontakti on rohkem. Edu saavutab see, kes sellega kiiremini kohaneb. Karol Mets muretsemiseks põhjust ei näe: “Praegu liigas mängivate noorte mängutase on täiesti korralik. Samas on 19aastaselt veel päris palju tööd teha, et eeskätt mentaalselt ja taktikaliselt paremaks saada.” Martin Reimi sõnul on konkurents noorte hulgas tihe, kuigi mängijate valik võiks olla suurem. “Eesti on väike ja valik ahtake. U19 ja U21 koondises on tasemel 15–16 meest, mis eeldab, et tulemuse tegemiseks on nad kõik terved ja saavad meistriliigas mänguaega,” arvab Reim. “Kes läbi lööb, võib mõelda ka tõsisele profikarjäärile.” Paljud Eesti noored jalgpallurid tahavadki pääseda välismaale ja mehed pingutavad selle nimel. Marko Kristal rõhutab, et eesmärkide täitumine sõltub ikka mängijast endast ja potentsiaaliga mehed peavad suutma oma võimalused ära kasutada. “Mõnele mängijale on paras minna 23-, teisele 27aastaselt,” kõlab Kristali soovitus noortele mängumeestele. “Kindlasti tuleb minna siis, kui oled selleks valmis. Paraku on noortega tihti nii, et meistriliigas on veidi pingiotsal istutud ja juba kiputakse välismaale. Aga – saad mängumeheks, anna minna!” Karol Mets Eesti meistriliiga mängutasemes ei kahtle ja leiab, et sellelt tasemelt võib finaalturniiril väärikalt konkurentidele vastu astuda. Ta märgib: “Kui me ühtse rusikana mängima läheme, võime palju asju korda saata, aga kõik peavad endast väljakul andma sada protsenti. Jalga ei tohi mingil juhul sirgu lasta, olgu siis vastane nii tugev kui tahes. Võidelda tuleb alati lõpuni.”

Jalgpall ja maksud Jalka eelmises numbris käsitlesime reklaamkingituste jagamist ja maksustamist. Selles numbris tuleb pikemalt juttu olukorrast, kus jalgpalliklubil on oma kodustaadion ja ta soovib seda mõnele teisele klubile välja rentida või ajutiselt kasutada anda. Maksuõiguslik käsitlus võib nende kahe puhul olla erinev.

Kui me võtame esimese variandi, kus jalgpalliklubi soovib oma koduväljakut pikemaks ajaks välja rentida, siis siin on mitu võimalust, kuidas seda tehingut käibemaksuga maksustada. Lähtume eeldusest, et jalgpalliklubi on oma eelneva tegevuse osas juba käibemaksukohustuslane. Staadion ja selle alune maa on kinnisasi. KMS § 16 alusel on kinnisasja rent maksuvaba käive. Ehk, siis kinnisasja väljarentimisel ei pea arvele lisama käibemaksu ega loomulikult seda ka riigile tasuma. Küll aga kaasneb sellega piirang rentimise tarbeks tehtud käibemaksuga maksustatud kulutustelt sisendkäibemaksu tagasi küsimiseks. Maksuvaba rent on eelkõige kasulik mittemaksukohustuslasest lõpptarbijale. Kui rentnik on käibemaksukohustuslane, siis eelistavad nad pigem saada arve koos käibemaksuga. Siinkohal on õige aeg rõhutada, et käibemaks on tarbimismaks ja ei tohi koormata ettevõtjat. Maksukoormus peab lasuma lõpptarbijal. Seega, kui rentnikuks on käibemaksukohustuslane, siis tema saab sisendkäibemaksu riigilt tagasi küsida (kui kasutab teenust oma maksustatav ettevõtluse tarbeks) ja reaalset maksukoormust ei kanna. Selleks puhuks, kui rentnik on käibemaksukohustuslane ja rendile andja soovib renti käibemaksuga maksustada, on KMS § lg 3 p 1 ette nähtud võimalus kinnisasja vabatahtlikuks maksustamiseks. See tähendab, et kui rendile andja soovib, siis ta võib enne tehingu algust maksuhaldurit kirjalikult teavitades kinnisasja rendile käibemaksu lisada. Teavitamine peab olema kirjalik ja seda võib teha nii meili teel, kui ka läbi e-maksuameti. Maksuhaldur mingit nõusolekut või otsust selle teavituse kohta maksumaksjale ei saada. Teine võimalus on staadioni ajutiselt või ka pikemaks ajaks kasutada anda ja vormistada arved kui staadioni kasutada andmise teenus. Sellisel juhul on tegemist tavalise 20% käibemaksuga maksustatav teenusega. Kumba varianti kasutada, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Rendi suhe eeldab pikemaajalist kasutada andmist. Seevastu mängu korraldamise teenus, koos staadioni kasutada andmisega, lühemaajalisi projekte. Kusjuures seaduses ei ole sätestatud tähtaega, kui pikaks või siis lühikeseks ajaks tohib staadioni rendile anda. Teoreetiliselt võib see olla ka paar tundi. Seega jalgpalliklubi saab ise otsustada, kas ta rendib maksuvabalt, rendib koos käibemaksuga või annab koos käibemaksuga kasutusse. � Tõnis Elling, mag.iur

Grant Thornton Rimess Baltic on auditeerimise, raamatupidamise, maksu-, õigus- ja finantsnõustamise teenuseid pakkuv ettevõte, mis tegutseb Balti riikides alates 1992. aastast. Meie esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias, Vilniuses, Kaunases ja Klaipedas, kus klientide 2012 JUULI JALKA 53 teenindamisele on pühendunud ligemale 130 professionaali.


meistriliiga

Pilguheit

Riho Saksus: Levadia on positiivne üllatus Tallinna Kalevi toetaja Riho Saksus ütleb, et positiivseim asi meistriliigas on Levadia noore meeskonna edu ning jätkuv müsteerium on Ida-Virumaa klubide kõrbemine. Mida positiivset oled sel aastal meistriliigas märganud?

Kõige positiivsemana on silma jäänud Levadia noore satsi kindel ja meeldivalt sisukas mäng. Kas see on sulle üllatus?

Mingil määral ikka. Noored poisid, kogemust vähe ja kunagi ei või teada. Seda, et nad alguses võivad hästi mängida, oleme ikka näinud, aga et nad nii kaua juba kullakonkurentsis püsivad, on positiivne üllatus. No aga Kalev – kas Kalevi punktisaak pole siis positiivne?

Kalevile on iseloomulikud tõusud ja mõõnad nagu amatöörmeeskonnale kohane. Kui vaadata punktisaaki, siis need on tulnud samade meeskondade vastu. Tipu vastu ei saada või kui, siis vägaväga hea õnne korral. Aga samas – kui amatöörsats loputaks profisatse, oleks midagi mäda.

Kes mängijaist silma on jäänud?

Sel hooajal pole nii täpselt koosseise jälginud. Levadiast kindlasti kaitses Igor Morozov, rünnakul Janar Toomet, Kalevis Kassim Aidara ja Rasmus Tomson, Nõmme Kaljus Tarmo Neemelo jätkuv tõusulaine. Floral on jälle raske, sest müüs oma paremad ära, Ida-Virust ei oska midagi arvata – see on müsteerium. Miks müsteerium?

Kui oled välja kuulutanud, et oled täisprofimeeskond, aga käitud nagu rahvaliigavõistkond! Milleks sa seda raha matad? Pead silmas komplekteerimatust?

Rimo Hundi lahkumist Levadiasse oled jõudnud kahetseda?

Ausalt öeldes ei ole. Iga mängija, kes mängib hästi ja areneb, väärib järgmise etapi võimaluse saamist. Mängijad tulevad ja lähevad.

Jah, sul on meistriliiga üle keskmise finants – või nii vähemalt väidetakse – ning pean silmas eelkõige Sillamäed, ja iga hooaeg pannakse puusse! Neil on raskusi amatööridest jagusaamisega ja see pole normaalne.

meistriliiga 1. Nõmme JK Kalju 2. Tallinna FC Levadia 3. Tallinna FC Flora 4. JK Sillamäe Kalev 5. Narva JK Trans 6. Paide Linnameeskond 7. JK Tallinna Kalev 8. FC Kuressaare 9. FC Viljandi 10. Tartu JK Tammeka

13 11 12 5 4 4 4 1 2 1

1 5 1 6 3 3 3 6 2 4

1 0 3 4 6 8 9 6 10 10

Siit rindelt häid uudiseid ei tule, sest publiku arv, mis soojade ilmadega hakkas jõudsalt kasvama, on langenud. 74 esimese kohtumise (16. juuni seisuga) jooksul on meistriliiga mänge külastanud 13 965 pealtvaatajat, mis teeb keskmiseks 189 inimest (kuu aega tagasi rõõmustasime 218 pealtvaataja üle). Mullune keskmine publikuarv oli 205. Vaatame, mis toob suvi ja loodame, et sügisel on kolm kanget (Kalju, Levadia ja Flora) ikka rinnutsi koos. Äkki toob meistrivõistluste kibe lõpp rohkem huvilisi tribüünidele. JALKA JUULI 2012

Mida nn publikuprobleemist arvata?

Peame aru saama, et konkurents potentsiaalsete pealtvaatajate vabale ajale on väga suur. Selleks et inimest staadionile saada olukorras, kus aastakümnete pikkused traditsioonid on katkenud, peab tegema järjepidevat tööd. Kalju on hea tõestus, et kõik aktsioonid on toonud publiku statkale. Niisama istudes ei tule midagi. Kas midagi on jäänud silma ka kriipima?

Ei ole.

väravakütid 15 16 16 15 13 15 16 13 14 15

PUBLIKU EDETABEL

54

Foto: erakogu

41 : 5 29 : 4 33 : 8 16 : 15 13 : 17 12 : 22 15 : 36 9 : 21 6 : 26 5 : 25

40 38 37 21 15 15 15 9 8 7

1. Tarmo Neemelo Nõmme JK Kalju 2. Vladislav Ivanov JK Sillamäe Kalev 3. Zakaria Beglarišvili Tallinna FC Flora 4. Janar Toomet Tallinna FC Levadia 5. Kristen Viikmäe Nõmme JK Kalju 6. Rimo Hunt Tallinna FC Levadia 7. Igor Morozov Tallinna FC Levadia 8. Vitali Leitan Tallinna FC Levadia 9. Andre Frolov Tallinna FC Flora 10. Damiano Quintieri Nõmme JK Kalju

Kodu- Meeskond publik 1. Kalju 2. Flora 3. Kalev 4. Sillamäe 5. Tammeka 6. Levadia 7. Paide 8. Trans 9. Kuressaare 10. Viljandi

2260 2306 1683 1599 1885 1104 1121 673 735 599

9 7 7 6 5 5 4 4 4 4

Keskmine Keskmine- Keskmine kodu- Võõrsil- võõrsil- Publik publik publik publik publik kokku kokku 282 329 210 200 269 158 140 135 147 100

1837 1911 1633 1290 952 1568 1284 1223 1078 1189

262 212 204 184 119 174 183 153 135 149

4097 4217 3316 2889 2837 2672 2405 1896 1813 1788

273 264 207 193 189 167 160 123 139 128


IGA TÖÖ JAOKS LEIDUVAD SOBIVAD KINDAD – MEIE AITAME SUL VALIDA Asjatundjad hindavad TAMREXi töökindad absoluutseks tipptoodanguks Baltikumis ja väärikaks vastaseks Skandinaavia parimate kindatootjate kõrval. Kümne aastase tootearenduse tulemuseks on üle 300 erineva artikli kõikvõimalike tööde jaoks, alates ühekordsetest kuni PRO-sarja töökinnasteni välja. Omaala tõelised meistrid Eestis, Soomes, Lätis, Leedus kiidavad meie kinnaste kestvust, hingavust, sobivust käe loomuliku liikumisega ja laia suuruste valikut. 3,5 miljonit müüdud kindapaari aastas on ära hoidnud mitmed vigastused ja säilitanud tuhandete töökäte hea tervise.

1.30

1.90

2.20

2.20

art 44-3128

art 44-3614

art 44-3722

art 44-381

Tekstiilkindad Spandex-kangast

Nailonkindad PU-kattega

Nailonkindad nitriilkattega

TÖÖKINDAD Tamrex Pro 800

3.55

3.70

3.84

art 44-3000

art 44-314

norm. 4.80 art 44-407

Seanahast universaalsed töökindad

Kitsenahast universaalsed töökindad

Seanahast Hi-Vis töökindad

-20%

0.70

0.88

1.00

art 44-001

art 44-3127

art 44-M124

Tekstiilkindad PVC-punktidega

Tekstiilkindad mikrotäppidega

Lateksist majapidamiskindad

2.35

2.70

3.20

art 44-370

art 44-3626

art 44-3616

Töökindad sünteetilisest nahast

RedDiamond latekskattega kindad

PerfectFit õhukesed töökindad

4.20

12.90

16.50

art 44-315

art 44-386

art 44-387

Töökindad kvaliteetsest kitsenahast

Pro-sarja töö- ja vabaajakindad

Pro-sarja Hi-Vis softkindad

KAITSE OMA KÄSI! Käed on meie kõige olulisem töövahend peaaegu kõiges, mida teeme. Igal käel on 27 erinevat luud, 55 lihast ning 30 liigest. Kätes on ühendatud tugevus ja jõud, võimega teha täpsust nõudvat tööd. Kindad on tehtud mitmetest erinevatest materjalidest, nagu näiteks puuvill, nahk, PVC, nitriil, lateks, nailon. Sellisel moel on võimalik ära kasutada erinevate materjalide omadusi ja anda kasutajale parim kaitse võimalike ohtude eest.

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.08.2012 või kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VALGA NARVA VÕRU 2012 JUULI JALKA Tallinna mnt 19c Vabaduse 39 Piiri 2

55


naised

Neidudekoondis vajab füüsilist ja vaimset tugevust Noormeeste U19 finaalturniir peab andma pildi meie jalgpalli järelkasvu praegusest seisust. Eelmisel aastal Eestis mängitud neidude kvalifikatsiooniturniir näitas meie naiskonna nõrgad kohad kätte. Alver Kivi

O

ma võimetest ja oskustest täpsema ülevaate saamiseks tuleb mängida tugeva vastasega. Olgu siis tegu korv-, võrk- või jalgpalliga. Kaotusi ei maksa põdeda, neist tuleb õppida. Eesti neidude U19 koondis kaotas mullu Haapsalus ja Rakveres mängitud Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril 2 : 4 Poolale ja 1 : 6 Tšehhile ning viigistas 3 : 3 Küprose eakaaslastega. Kokkuvõttes saavutati alagrupis kolmas koht. Naiskonna inglasest peatreeneri Keith Boanase sõnul mängis koondis kõigis mängudes hästi, aga puudusid õiges eas olevad head mängijad ning mängu lõppudes jäi vajaka vaimsest jõust. Eriti puudutab see väravavahte, ja see probleem on veel praegugi aktuaalne. “Vaimset poolt tuleb veel palju arendada, sest tüdrukud vaevlevad kahtlustes hoolimata sellest, mida me neile Foto: Lembit Peegel

Liis Lepik Soome eakaaslaste keskelt läbi murdmas.

56

JALKA JUULI 2012

räägime,” viitab treener koondislaste nõrgale eneseusule. Poola vastu kaks väravat, neist ühe 25 meetrilt löönud naiskonna kapten Liis Lepik märgib, et väljakule minnes nimekate vastaste ees aukartust küll ei tunta. “Mina ei tea kedagi, kes oleks selliste mõtetega mängule läinud, et nii kuulsad vastased, et anname kohe alla ja kaotus on normaalne,” räägib koondise keskkaitsja. Lepiku sõnul minnakse mängima ikka võidumõtetega, sest vastased on samasugused kahe jala ja kahe käega inimesed. Parima näitena naiskonna võitlusvaimust toob ta mulluse kohtumise Poolaga, kus 0 : 4 seisult löödi veel kaks väravat tagasi. “Kaptenina olen kõigile toeks ja näitan eeskuju, aga tegelikult on meil väga hea seltskond tüdrukuid, kus alati kõik kõiki toetavad,” kiidab Lepik võistkonnakaaslasi.

Finaalturniir pole utoopia Aga kindlasti ei taha neiud ja nende treenerid noormeestest maha jääda ning seepärast mõtlevad nemadki salamisi finaalturniiril mängimisest. Kuigi see tundub ebareaalne, usuvad treenerid ja mängijad, et sihipärase tööga on edu saavuta-

tav. Ühiselt tõdetakse, et eesmärkidele jõudmiseks tuleb jalgpallurite mänguklass viia uuele tasemele. Liis Lepik ei varja, et peab finaalturniirile jõudmist võimalikuks. “Sel aastal teeme kõvasti tööd ning sügisel toimuval valikturniiril Hispaania, Bulgaaria ja Soomega anname neile lahingu,” pakatab U19 koondise kapten optimismist. “Ma ei mõista neid, kes ütlevad, et Eesti on nendes mängudes autsaider ja peab kaotustega leppima. Tahame edasi saada, läheme sammsammult ja me ei karda kedagi.” Positiivselt meelestatud Keith Boanase sõnul on kõik võimalik, kui me seda ise väga tahame. “See nõuab pikaaegset strateegiat pühendunud inimestega, kes võtavad tüdrukuid tõsiselt,” toob ta välja edu retsepti. “Üha rohkem tüdrukuid mängib parematel väljakutel, rohkem klubide treenereid arendavad mängijaid vaimselt ja füüsiliselt tugevamaks. Me töötame neis valdkondades tihedalt, aga enamik tüdrukuid peab olema valmis treenima veelgi rohkem ja harjutama ka individuaalselt.” Liis Lepik on koondise treeneriga nõus, et seni on meie neiud oma kehva füüsisega vastastele alla jäänud. Aga ta viib teema kohe positiivsele lainele: “Meistriliiga mängudega oleme kõik väga palju edasi arenenud. Treeningutel on füüsilisele poolele palju rõhku pandud ning on koostatud kavad iseseisvaks tööks. See on oluline, sest kui vastane keha paneb, ei tohi kohe kukkuda.” Nii nagu noormeestegi puhul võib edukas mäng avada uksed piiri taha ka neidudele. Aga erinevalt noormeeste U19 turniirist, kus mängijad saavad paljudele agentidele silma jääda, on tüdru-


naised kute võistlustel selline võimalus väike. Kui just profilepinguid ei pakuta, siis reaalne on teenida ülikoolide stipendiumeid. Õppimisvõimalused mainekates kõrgkoolides peaks olema piisavaks stiimuliks jalgpallitreeningutel higivalamiseks ja mänguklassi tõstmiseks. Keith Boanas räägib, et USA treenerid on headest mängijatest alati huvitatud, sest nad töötavad ülikoolides ja tahavad mängijaid värvata. Aga täiesti professionaalset liigat pole olemas ja seega on agendid naiste mängudel väga harvad. Treeneri sõnul on Eestis mitmeid perspektiivikaid tüdrukuid, kes lööksid läbi ka välismaa klubides. “Selle aasta U19 naiskonnast võiksin nimetada kolm ja U17 naiskonnast vähemalt neli või enamgi tulevikulootust,” märgib inglane.

Avalöök Sotšis Ettevalmistust sügisel toimuvaks hooaja tähtsaimaks etteasteks alustas Eesti naiste U19 koondis 5.–17. märtsini Sotšis toimunud rahvusvahelisel turnii-

ril Kuban Spring 2012. Kokku pidasid eestlannad Slovakkia, Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Korea RV koondistega kuus mängu, viigistades neist kahes ja kaotades neljas. Samas ei löönud meie naiskond vastastele ühtegi väravat.

Vaimset poolt tuleb veel palju arendada, sest tüdrukud vaevlevad kahtlustes hoolimata sellest, mida me neile räägime.

Keith Boanas selgitab: “Mängude varasel perioodil said meie võtmemängijad pisivigastusi ja vastaste standard oli eelmiste turniiridega võrreldes kõrgem. Me võitlesime kõigis mängudes hästi, aga veidi jäi vajaka õnnest, et asi oleks meie soovide kohaselt läinud.” Nüüd tehakse tõsist tööd klubide juures ja koondise treeningulaagrites. Vahepeal hoitakse pöialt noormeeste

mängudel, et siis nende edust oma eesmärkide realiseerimiseks jõudu ammutada. Esimeseks tõsisemaks eksamiks saab olema Lätis toimuv Balti turniir, kus mängitakse võõrustajate ja leedulastega. Liis Lepik märgib: “Need mängud peavad näitama, kas oleme suutnud oma taset tõsta. Usun küll, et võime selle turniiri võita.” Noormeeste U19 koondis loodab, et kodusel finaalturniiril tuleb neid toetama arvukalt pealtvaatajaid ja A. Le Coq Arena tribüünid on sinimustvalgetest fännidest tulvil. Mitmedki mängijad on rõhutanud edu saavutamisel kodupubliku tähtsust. Keith Boanase sõnul oli tüdrukutel eelmisel aastal eestlaste toetusest kasu, sest nende sõbrad ja perekonnad olid mängudel kohal. Tribüünide toetus andis naiskonnale lisaindu. “Aga U19 finaalturniir on eestlastele hea võimalus mängust osa saada ning nad peaksid olema 500% oma meeskonna poolt,” innustab inglane rahvast tribüünidele tulema.

2012 JUULI JALKA

57


naismängija

Teele Toomsalu pürib Eesti esiväravavahiks Kõik jalgpallisõbrad, tähelepanu! Jätke meelde nimi Teele Toomsalu, sest U19 neidude koondise ja Viljandi Tuleviku väravavaht tahab saada Eesti parimaks profijalgpalluriks. alver kivi

T

reener Sergei Vassiljev märgib, et kui Teele Toomsalu vormi käest ära ei lase, saab ta kindlasti Eesti naistekoondise esiväravavahiks. “Nii head mängijat Eestis rohkem pole, vaid paar naist suudavad talle praegu veel konkurentsi pakkuda,” näeb treener oma õpilases potentsiaali. “Tal on eeldused saada väga heaks profijalgpalluriks.” “Tahan koondise esiväravavahiks,” väljendab 16aastane Teele kindlameelsust. “Paari aasta pärast olen selleks võimeline, sest varem ma Elis Meetuat üle ei mängi. Aga enne tuleb veel loomulikult palju treenida.” Neiu sõnul on tal tulevikuplaanid kindlalt paigas. Peamiseks eesmärgiks on saada välismaale mängima, kuid konkreetsele riigile pole ta veel mõelnud. Aga kindlasti tahab ta saada professionaalseks jalgpalluriks. Esimese sammuna asub Teele sügisel õppima Tallinnas Arte gümnaasiumi jalgpalliklassis, et tõsiste treeningute kõrval omandada ka treeneri ja kohtuniku oskused. Jalgpalli juurde jõudis Teele Toomsalu esimeses klassis, nähes, kuidas poisid Tääksi staadionil palli tagasi ajasid. Tekkis huvi ja neiu läks julgelt poiste juurde, et koos nendega mängima hakata. Kuigi algul pidasid poisid seda nõmedaks, et üks plika nendega jalkat mängib, harjusid olukorraga mõlemad pooled ja koos käidi ühises trennis viis aastat. Kui Teele enam poistega mängida ei saanud, läks ta Viljandi Tulevikku. Uues klubis pandi väljakul mängima harjunud tüdruk aga hoopis väravasse. “Algul see mulle üldse ei meeldinud, aga tasapisi asi arenes ja nüüd olen sinna jäänud,” meenutab ta väravapostide

58

JALKA JUULI 2012

Foto: Kertu Abras

Teele Toomsalu (vasakul) on üks-ühele-olukorras Signy Aarna vastu.

vahele asumist. “Eriti meeldib mulle õhupalle tõrjuda.” Praegu näitab nooruke Teele Toomsalu juba nii head mängu, et kaitseb U19 koondise ja meistriliigas mängiva noortekoondise väravat ning Tallinna Levadia tahab teda endale põhiväravavahiks. Nii peab ta tegutsema endast mitu aastat vanemate neidude ja naiste vastu.

Tahan koondise esiväravavahiks. Paari aasta pärast olen selleks võimeline, sest varem ma Elis Meetuat üle ei mängi.

“Probleemi pole selles olnud, sest olen hakkama saanud ning mind aidatakse ja öeldakse, mida valesti tegin,” räägib oma nooruse tõttu kõigis võistkondades pesamuna staatuses olev Teele, keda eriti hoitakse II liigas mängivas Tulevikus: “Sest olen klubi ainuke väravavaht.”

Väravavahi amet pole noorele neiule kerge. Meistriliigas noortekoondises mängides ja mõnes koondise kohtumises on tulnud Teele Toomsalul väravavõrgust päris palju palle välja võtta. Kuigi noortekoondise suurelt kaotatud mängudes Levadiale 0 : 16 ja Florale 0 : 11 mängis Teele vaid esimesel poolajal, elab ta ebaedu hinges üle. “Algul muidugi põen, aga kui väravaid lüüakse juba liiga palju, siis ei saa olla viga ainult väravavahis,” räägib Teele. “Ikka tuleb vaadata kogu võistkonna mängu, sest keegi ei saa üksi midagi teha. Tuleb teha koostööd.” Sergei Vassiljevi sõnul on Teele mentaalselt tugev ja raskused teda verest välja ei vii. “Jalgpall on Teele jaoks ning kui ta sellel alal läbi ei löö, siis ma ei tea,” usub ta oma õpilasse. “Teele on andekas ja võtab jalgpalli väga tõsiselt, sest see on võimalus elus edasi jõuda. Tema plussid on julgus ja löögitugevus. Üldse on tal kõik väravavahi omadused olemas, vaid kogemust ja mõistust on juurde vaja.”


SINU DIGIPOOD

Äriklassi kvaliteet uskumatu hinnaga! SÜLEARVUTI

HP 635 / HP 630 ekraan 15,6" LED 4GB mälu, 500GB kõvaketas

379.-

kaasa HP sülearvutikott • ekraan 15,6” anti-glare HD LED • AMD Dual-Core protsessor E-450 / Intel Celeron B815 protsessor • kuni 1917MB ATI Radeon HD 6320 graafika / kuni 1696MB Intel HD graafika • pritsmekindel klaviatuur • DVD-kirjutaja • Bluetooth 3.0 • WiFi • 3xUSB • HDMI • VGA • kaal 2,5 kg • Windows 7 Home Premium SP1 • aku kestvus kuni 5 tundi

-37%

Parim sülearvuti pakkumine!

48 kuud

SÜLEARVUTI

HP Pavilion g6-1374sa

Compaq Presario CQ57-425SR -38%

279.kuumakse alates 48 kuud

8.78€

449€

Ülivõimas! See sülearvuti on varustatud tipptasemel protsessori ja graafikakaardiga, aga kõige erilisemaks teevad selle just ülikiire SSD kettaseade ja FullHD resolutsiooniga ekraan. SSD ketas on kuni 10 korda kiirem kui tavaline kõvaketas, täiesti hääletu, põrutuskindel, 33% töökindlam ja võtab 2-3 korda vähem voolu. LED taustvalgustusega FullHD ekraaniga saad nautida palju detailsemat ja kontrastsemat pilti võrreldes tavalise HD-ga. Selle arvuti ekraan on varustatud mittepeegelduva kattepinnaga, mis aitab arvutit kasutada ka tugevama valguse korral ja ka välistes tingimustes.

-39%

6GB mälu 750GB kõvaketas • ekraan 15,6” LED • Intel Pentium B960 2,2GHz protsessor • kuni 1969 MB Intel HD graafika • DVD-kirjutaja • WiFi • 3xUSB • HDMI • VGA • kaal 2,55 kg • Windows 7 Home Premium SP1 • aku tööaeg kuni 4,25 tundi • garantii 3 aastat

11.92€

599€

Enimmüüdud sülearvuti maailmas!

SÜLEARVUTI

• ekraan 15,6” LED • AMD Dual-Core protsessor E-300 • 2GB mälu • 320GB kõvaketas • DVD-kirjutaja • kuni 949MB AMD Radeon HD 6310M graafika • aku tööaeg kuni 5 tundi 45 minutit • WiFi • 3xUSB • VGA • kaal 2,55 kg

kuumakse alates

429.kuumakse alates 48 kuud

13.49€

699€

Võimas graafikakaart ja neljatuumaline protsessor! SÜLEARVUTI

HP Pavilion dv6-6c11sa -25% • ekraan 15,6” LED • AMD QC A6-3410MX protsessor • 6GB mälu • 750GB kõvaketas+ ProtectSmart kaitses. • 1GB+4085MB jagatav AMD Radeon HD 7670M graafika • DVD-kirjutaja • sõrmejäljelugeja • WiFi • 2xUSB3.0 • 2xUSB2.0 • HDMI • VGA • aku kestvus kuni 6 tundi • kaal 2,6kg • Windows 7 Home Premium SP1 • garantii 3 aastat

599.kuumakse alates 48 kuud

18.84€

799€

HP Pavilion dv6-6C99ey • ekraan 15,6" LED FullHD • Intel Quad Core i7-2670QM protsessor • 8GB mälu • 160GB SSD • Blu-ray-lugeja / DVD-kirjutaja • 4 kõlariga Beats helisüsteem • sõrmejäljelugeja • 2GB GDDR5/6220MB jagatav Radeon HD 7690MXT +Intel HD graafika • WiFi • Bluetooth • 2xUSB3.0 • 2xUSB2.0 • HDMI • VGA • aku kestvus kuni 5,5 tundi • kaal 2,6 kg • garantii 3 aastat • Windows 7 Home Premium SP1

1099.-

-39%

160GB

SSD

kuumakse alates 48 kuud

34.57€

1799€

Mahatõmmatud hindade näol on tegemist toodete tavahindadega. Kampaania kestab 03.07.2012 - 31.07.2012. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed.

www.klick.ee osta kodust lahkumata. Kaup kätte 2-5 tööpäevaga, kiire ja mugav järelmaks. TALLINN: Viru Keskus 6668160 | viru@klick.ee; Kristiine Kaubanduskeskus 6668116 | kristiine@klick.ee; Rocca Al Mare kaubanduskeskus 6668155 | rocca@klick.ee; Ülemiste Kaubanduskeskus 6668159 | ulemiste@klick.ee; Järve Kaubanduskeskus 6668154 | jarve@klick.ee; Lasnamäe Centrum 6668128 | mustakivi@klick.ee; Mustika Kaubanduskeskus 6668151 | kadaka@klick.ee; Sikupilli Kaubanduskeskus 6668156 | sikupilli@klick.ee; Pirita Selver 6668158 | pirita@klick.ee; TARTU: Tasku keskus 666 8163 | tasku@klick.ee; Lõunakeskus 6668153 | lounakeskus@klick.ee; Kaubanduskeskus Eeden 6668164 | eeden@klick.ee; 2012 JUULI JALKA PÄRNU: Kaubamajakas 6668152 | parnu.papiniidu@klick.ee; VILJANDI: Viljandi Centrum 6668166 | viljandi@klick.ee; JÕHVI: Kaubanduskeskus Tsentraal 6668168 | johvi@klick.ee; RAKVERE: Põhjakeskus 6668177 | rakvere.pohjakeskus@klick.ee; VALGA: Valga Maxima 6668121 | valga@klick.ee; PAIDE: Ringtee 2, 6668124 | paide@klick.ee; KURESSAARE: Auriga Keskus 6668117 | kuressaare@klick.ee; VÕRU: Kagukeskus 6668173 | voru@klick.ee.

59


em-võistlused

Oma silma-kõrvaga jalgpallipeol Gdanskis

Foto: Marten Jakobson

Jalgpalli suurvõistlusel käimine on kogemus, mida käivad jahtimas inimesed üle Euroopa. Vähemalt korra elus peaks sellest suurpeost osa saama iga jalgpallisõber. Erik Eenlo

H

Loo autor Erik Eenlo on Itaalia jalgpalli ja AS Roma fänn.

uvitava ajalooga Põhja-Poola nimelises pubis. Juba mitu tundi enne sündmus ise – Poola oma kodus korralsadamalinn Gdansk oli üks mängu oli võimalik tunnetada sündmu- dataval EMil väärikalt mängimas. neljast jalgpalli EMi võõrusse olulisust kohalike jaoks. Kas kõik on Turisti jaoks olulise faktina võib tanud Poola linnast. Silmailu pakkuva valmis? Kas kõik toimib ladusalt? Kas mainida, et hinnad Gdanskis olid meie vanalinnaga Gdansk on ajaloos eelkõige kodumeeskond suudab ootusi täita? mõistes kõigiti soodsad. Näiteks õllekuulsust kogunud tähtsa merevärava ja Mäng möödus dramaatiliselt. Kohahinnad ulatusid sõltuvalt kõrtsist 4–8 tööstuskeskusena, liikumise Solidaarsus likud tulemusega 1 : 1 mõistagi rahule zlotini ja jäid poodides vahemikku 2–3 sünnikohana ja Teise maailmasõja avaei jäänud, kuid kõige tähtsam oli ikkagi zlotti (1 euro = 4,3 zlotti). Olgu öeldud, lahingute asupaigana et Gdansk on kohalike Westerplatte poolarvates kalleim linn Foto: Erik Eenlo saarel. Juunis 2012 on Poolas. Gdansk ajaloo suurima Linnapildis Poola pinnal korraldadomineerisid tud spordiürituse toihispaanlased mumiskoht. SuurürituKui avapäev oli Poola se ajaks taastati Poola rahvuslik pidu, siis alapiiridel passikontroll. tes teisest päevast doEMi avapäeva mineerisid linnapildis hommikul kell 5.50 hispaanlased. Karjuvad, linna saabudes oli laulvad, tantsivad Hissuurürituse hõngu ja saginat võimatu mitte paania sümboolikasse märgata. Seoses õhtuse riietatud rahvamassid Poola–Kreeka avamänmuutusid mitme päeva guga mattus linn päeva jooksul Gdanski linedenedes üha enam napildi lahutamatuks Poola lipuvärvidesse. osaks. Kõikjal võis märgata Põhjust võib otsida asjaolust, et kõik kolm autoakende külge kinHispaania alagrupinitatud Poola lipukesi mängu peeti Gdanskis. ja rahvusvärve. Ka Itaalia fänne oli Kogu linn hingas mänguks Hispaaniaga EMi rütmis. Vanalinrohkearvuliselt kohale nas üllatati meid alates saabunud. Mõlema 1980. aastast toimunud Lõuna-Euroopa riigi Euroopa meistrivõistfännid olid tänaval luste ametlike mänpüsti pannud letid gupallide hiigelsuurte rahvusliku sümboolika makettide väljapanemüügiks. kuga. Mängu jälgisin Poolakate valmisGdanski sõsarlinnas Juhuslikult kohatud Itaalia kuulsused Ciro Ferrara (vasakul) ja Angelo Peruzzi ning nende vahel Itaalia olek EMi korraldamiSopotis Czarna Wolga jalgpalli austaja Marten Jakobson.

60

JALKA JUULI 2012


em-võistlused sega seotud tegevuste korraldamisel oli muljet avaldav. Itaallastele ja hispaanlastele tehti staadionile jõudmine võimalikult lihtsaks ning informatsiooni staadioni lähistele viiva trammi kohta oli neil võimalik saada oma emakeeles. EMi ajal oli kõigile huvilistele avatud fännitsoon mängude ühiseks jälgimiseks ning EMi melust osasaamiseks. Tegemist oli 30 000 inimest mahutava üksnes jalgpallile pühendatud suure alaga, kus oli võimalik tegeleda peale mängude vaatamise kõikvõimalike jalgpalliga seotud atraktsioonidega (lauajalgpall, täpsuslöögivõistlus, lauajalgpalli imitatsioon inimsuuruses jne.) Fännitsooni sisenemiseks tuli läbida turvaväravad ja ette näidata taskud ning õla- ja seljakoti sisemus. Ostude sooritamiseks toimis spetsiifiline süsteem. 50 zloti eest tuli esmalt soetada kaart, millele oli seejärel võimalik infoletis raha peale laadida, kusjuures kaardi soetamisel asetati sellele automaatselt 35 zloti suurune summa. Fännitsoonis õnnestus mul näha Taani–Hollandi mängu ja Iirimaa–Horvaatia vastasseisu teist poolaega. Murul istudes erinevate rahvaste esindajate seltsis suurelt ekraanilt jalgpalli vaatamine on midagi, millega puutusid kuu aja jooksul ilmselt kokku tuhanded eurooplased Poolas, Ukrainas ja kaugemalgi. Lisaks lahutati fännitsoonis rahva meelt spetsiaalselt valminud videoklipiga EMi ajaloo legendidest, hea muusika ja kontsertidega. Enne mänge ja kohtumiste vaheajal oli suurelt ekraanilt põnev jälgida, mis teiste EMi korraldavate linnade fännitsoonides eelmistel päevadel oli toimunud. Selleks olid kokku pandud spetsiaalsed PlanetFanZone’i klipid.

Kohtumine Ciro Ferrara ja Angelo Peruzziga Otsustasime sõbraga Gdansk Arenale minna paar tundi enne Hispaania–Itaalia mängu algust. Linna ääres asuva staadioni lähistele viis spetsiaalne tramm. Sattusime trammis itaallaste ja hispaanlaste kampade vahele, mistõttu saime osa mõlema poole lauludest ja vastastikustest solvangutest. Veidi Pekingi olümpiastaadionit meenutava, Hannoveri ja Gelsenkircheni staadionite eeskujul ehitatud ja 45 000 pealtvaatajat mahutava Gdansk Arena juures käis elav sümboolikaäri. Leidus nii piletisoovijad kui ka nendega

kauplejad. Kuna meie puhul polnud tegu millega tulid kaasa nii hispaanlased, neutraalsete fännidega, sest oleme Itaalia itaallased kui ka ülejäänud pealtvaatapoolehoidjad juba pikemat aega, lasime jad. Niisugune ettevõtmine tipnes maendale põsele Itaalia trikoloorid maalida. rulise aplausiga. Gdanski modernne staadion on kuMäng lõppes äreva 1 : 1 viigiga, mis jult ovaalne, mis liidab staadioni sektei rahuldanud täielikult kumbagi meessioonid paremini ühte ning hõlbustab konda, sest mõlemad mängisid selgelt melu teket. Tegevus algas staadionil võidu peale, kuid mida võis edasist mitu tundi enne mängu algust, et koha- turniiri silmas pidades tugevaks baasiks lejõudnud fänne lõbustada ning mänpidada. guks vajalikku emotsiooni tekitada. Poola miinusesse ei jää Kohal viibis peale Hispaania Saksa-Portugali mängu ajal Iiri puaficionado’de ja Itaalia tifosi’de tuhandeid bis kohalikega vesteldes jäi mulje, et poolakaid, kes kasutasid võimalust oma sakslaste vastu vimma ei tunta. Pigem koduõuel suurt mängu näha. Piletiga pealtvaatajaid loeti kokku 38 000. Itaalia toetati selles mängus Poola päritolu Miroslav Klose ja Lukas Podolski tõttu ja Hispaania fännide poole pöördusid Saksamaad. Huvitav, kas mäng Saksaspetsiaalselt selleks ettevalmistatud inimaaga oleks nende jaoks endiselt kõige mesed nende emakeeles. Ootuspäraselt põhimõttelisem või on selleks hoopis oli õlle hind (12 zlotti) staadionil kõrvastasseis Venemaaga? Vene fännide gem kui kusagil mujal Gdanskis. Enne mängu nägime sõbraga poeleti agressiivne käitumine valas omavahelise juures seismas kauaaegset Torino Juven- kohtumise eel kõvasti õli tulle. Meie asusime selle mängu õhtul koduteele. tuse keskkaitse tugitala ja üle-eelmist peatreenerit Ciro Ferrarat ning kunagist Tagantjärele võib nentida, et pinged jäid Varssavisse, Gdanskis ilmutati külalislahJuventuse, Milano Interi ja Rooma kust, väärikust ning head organiseerimisLazio väravavahti Angelo Peruzzit. võimet. Hispaania masside bravuuritseAstusime ligi ning palusime nende nõusolekut ühispildi tegemiseks. Praegu misele reageeriti sallivalt ja sõbralikult. Kui Ukraina puhul on räägitud töötab Ciro Ferrara Itaalia U21 koondisellest, et EM on nende jaoks ülisuur se peatreenerina ning Peruzzi on samas investeering, mida tagasi teenida ei abitreeneri ametikohal. õnnestu, siis Poola puhul olen oma Kohtumise juhatas sisse mängijate kogemusest lähtuvalt üsna kindel, et väljakule sisenemine eepilise muusika nende jaoks tasub ürituse korraldamine saatel, mille järel kõlasid hümnid. Itaaennast ära. lia fännide jaoks olid suurel ekraanil Poolakate rahvuslikke tundeid jälgijooksmas hümni sõnad. Hispaania des oli mul nende üle siiralt hea meel. hümn on teatavasti sõnadeta. Nad väärivad suurt jalgpallipidu ja looMäng kujunes mõlemapoolsete võidetavasti liidab see ajaloolistel põhjustel malustega äärmiselt haaravaks ja pinlõhenenud rahvast rohkem ühte. geliseks kohtumiseks. Itaalia avavärava järel staadionil lahti läinud möll oli kirjelFoto: Erik Eenlo damatu ning suureks kontrastiks tummale punaseks värvunud rahvamassile. Itaalia pidu kestis siiski vaid mõne minuti ning viigi jaluleseadmise järel oli draamat mõlema meeskonna poolehoidjate jaoks. Tuhanded poolakad võtsid ühel hetkel üles oma laulu “Polska Bialo Czerwoni” (Poola valge-punane), Eritrammiga läksid Gdanski staadionile nii hispaanlased kui ka itaallased. 2012 JUULI JALKA

61


kalender

Juulikuu mängud Eesti staadionitel Eesti staadionitel toimuvad järgmised meeste ja naiste meistriliiga, meeste esiliiga ning koondiste mängud. Ja eraldi U19 finaalturniiri kõik mängud. Lühendid: TV6 – mäng on TV6 eetris, TNTK – Tallinna Noorte Treeningkeskus. NB! U19 finaalturniiri mängude ajakava leheküljel 6. Kalendrimuudatusi jälgi: www.jalgpall.ee

Meistriliiga Laupäev, 14. juuli (XIX voor)

17.00 TV6 FC Kuressaare – JK Tallinna Kalev Kuressaare linnastaadion 19.30 JK Sillamäe Kalev – FC Viljandi Sillamäe Kalevi staadion 19.30 Tallinna FC Levadia – Paide linnameeskond Maarjamäe staadion 19.30 Tartu JK Tammeka – Nõmme JK Kalju Tartu Tamme staadion

(UEFA Europa liiga II eelringis osaleva(te) klubi(de) mäng(ud) esmaspäeval, 30. juulil kell 18.45.)

17.00 Kiviõli Tamme Auto – Rakvere JK Tarvas Kiviõli linnastaadion

Esmaspäev, 30. juuli

17.00 Tartu JK Tammeka II – Tallinna FC Flora II Tartu Tamme staadion

18.45 Tallinna FC Flora – Paide linnameeskond A. Le Coq Arena (Juhul kui Tallinna FC Flora jõuab UEFA Meistrite liiga III eelringi, mängitakse see kohtumine teisipäeval, 4. septembril kell 18.45.) Teisipäev, 31, juuli

18.45 Narva JK Trans – FC Viljandi Narva Kreenholmi staadion

Teisipäev, 17. juuli

(IV voor) 18.45 FC Viljandi – Tartu JK Tammeka Viljandi linnastaadion (IV voor) 18.45 FC Kuressaare – JK Sillamäe Kalev Kuressaare linnstaadion (V voor) 18.45 Narva JK Trans – Paide linnameeskond Narva Kreenholmi staadion (Juhul kui Narva JK Trans jõuab UEFA Euroopa liiga II eelringi, mängitakse nende osalusel toimuv V vooru mäng teisipäeval, 21. augustil kell 18.45.) Laupäev, 21. juuli (XX voor)

Esiliiga Pühapäev, 1. juuli (XVIII voor)

17.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Levadia II Rakvere linnastaadion 17.00 Tartu SK 10 – Tallinna FC Infonet Tartu Tamme staadion

Naiste Meistriliiga

17.00 Rakvere JK Tarvas – Lasnamäe FC Ajax Rakvere linnastaadion

Laupäev, 7. juuli (IX voor)

17.00 Tallinna FC Flora II – Tallinna FC Puuma A. Le Coq Arena I muruväljak Pühapäev, 15.juuli (XIX voor)

14.00 Tallinna FC Flora II – Lasnamäe FC Ajax A. Le Coq Arena I muruväljak

19.30 FC Viljandi – FC Kuressaare Viljandi linnastaadion

14.00 Rakvere JK Tarvas – Tartu JK Tammeka II Rakvere linnastaadion

19.30 Narva JK Trans – JK Sillamäe Kalev Narva Kreenholmi staadion

14.00 Tartu SK 10 – Kiviõli Tamme Auto Tartu Tamme staadion

(Kui Europa liiga II eelringi jõuab Nõmme JK Kalju, siis nende mäng Tallinna FC Floraga toimub pühapäeval, 22. juulil kell 19.30 ja TV-mäng Paide linnameeskond – Tartu JK Tammeka laupäeval kell 17.00)

14.00 Tallinna FC Infonet – Tallinna FC Levadia II Lasnamäe Kergejõustikuhalli kunstmurustaadion

17.00 TV6 Tartu JK Tammeka – JK Tallinna Kalev Tartu Tamme staadion

17.00 Tallinna FC Puuma – Tartu JK Tammeka II Lasnamäe Spordikeskuse kunstmurustaadion

17.00 Tartu SK 10 – Tartu JK Tammeka II Tartu Tamme staadion

19.30 Paide linnameeskond – Tartu JK Tammeka Paide linnastaadion

Laupäev, 28. juuli (XXI voor)

17.00 Lasnamäe FC Ajax – Kohtla-Järve FC Lootus Ajaxi staadion

19.30 Tallinna FC Flora II – Kiviõli Tamme Auto A. Le Coq Arena I muruväljak

14.00 Tallinna FC Puuma – Kohtla-Järve FC Lootus Lasnamäe Spordikeskuse kunstmurustaadion

18.45 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Levadia Kalevi Keskstaadion

Pühapäev, 29. juuli (XXI voor)

17.00 Tallinna FC Infonet – Kiviõli Tamme Auto Lasnamäe Kergejõustikuhalli kunstmurustaadion

17.00 TV6 Nõmme JK Kalju – Tallinna FC Flora Kadrioru staadion

Esmaspäev, 23. juuli

19.30 Lasnamäe FC Ajax – Tallinna FC Puuma Ajaxi staadion

Kolmapäev, 18. juuli

(XVII voor) 18.45 Kiviõli Tamme Auto – Tallinna Levadia II Kiviõli linnastaadion

14.00 JK Tallinna Kalev – Pärnu JK Kalevi Keskstaadion 14.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Levadia Tartu Tamme kunstmuruväljak 14.00 Põlva FC Lootos – Noortekoondis Lootospark Laupäev, 14. juuli (X voor)

14.00 Pärnu JK – Tartu JK Tammeka Raeküla staadion 14.00 Tallinna FC Levadia – Põlva FC Lootos Maarjamäe staadion 14.00 Noortekoondis – Tallinna FC Flora EJL TNTK Teisipäev, 17. juuli (XIV voor)

18.45 Pärnu JK – Tallinna FC Levadia Raeküla staadion Laupäev, 21. juuli (XI voor)

14.00 Põlva FC Lootos – Pärnu JK Lootospark

(XIV voor)

14.00 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia A.Le Coq Arena I muruväljak

18.45 Tartu SK 10 – Rakvere JK Tarvas Tartu Tamme staadion

Laupäev, 28. juuli (XII voor)

19.30 JK Sillamäe Kalev – Nõmme JK Kalju Sillamäe Kalevi staadion

Pühapäev, 22. juuli (XX voor)

11.00 Pärnu JK – Tallinna FC Flora Raeküla staadion

19.30 Narva JK Trans – FC Viljandi Narva Kreenholmi staadion

17.00 Kohtla-Järve FC Lootus – Tallinna FC Infonet Kohtla-Järve Spordikeskuse staadion

14.00 JK Tallinna Kalev – Põlva FC Lootos Kalevi Keskstaadion

19.30 Tallinna FC Levadia – FC Kuressaare Maarjamäe staadion

17.00 Tallinna FC Levadia II – Tartu SK 10 Maarjamäe kunstmurustaadion

14.00 Tallinna FC Levadia – Noortekoondis Maarjamäe staadion

62

JALKA JUULI 2012


Aluselise vee tarbimine suurendab kestvusspordialadel sooritusvõimet. Kestvussportlastele – jooksjad, ratturid, krossisõitjad jne on ammu teada tõde, et gaseertitud vee joomine „kuivatab keha“ ja põhjustab gaase. Põhjus on gaseerimiseks kasutatav süsihappegaas. Süsihappegaas nimelt on meie igapäevase elutegevuse ainevahetuse lõpp-produkt ja me väljutame seda väljahingamisel meid ümbritsevasse õhku. Kui juua gaseeritud vett, siis imendub vees sisalduv CO2 otse verre ja suurendab meie vere süsihappegaasi sisaldust ning põhjustab oma happelisusega ka suurema veevajaduse ning rakkudel on keerulisem vett omastada. Sportimise ajal on organismis soola kaotus tänu intensiivsele higistamisele väga suur. Seepärast on mineraalid sportlase jaoks hädavajalikud ja mineraalvesi on sellel puhul parim lahendus. Paljud mineraalveed on aga karboniseeritud ja seepärast püütakse gaasi ostetud mineraalveest väljutada loksutades ja näiteks pudelit üle öö avatuna hoides. Tegelikkuses muidugi jääb suur osa süsihappegaasi siiski vette ja ei välju. Seega on palju otstarbekam tarbida gaseerimata mineraalvett ja soovituslikult aluselist. Miks aluselist mineraalvett? Intensiivse sportimise käigus on organism tihti hapniku vaeguses nagu „kinnise siibriga küdev ahi“. Sellistes anaeroobsetes ainevahetus protsessides tekib suurtes kogustes happelisi ainevahetuse vaheprodukte. Enamusele sportlastele on tuttavad piimhappest põhjustatud valusad lihased. Samasse kategoorias-

se liigituvad veel püroviinamarjahape ja näiteks alkoholi lagunemisel tekkiv etaanhape. Happeline keskkond tekitab väsimust, halba enesetunnet, soodustab käärimist ja krooniliste põletike teket soolestikus ning võib põhjustada tõsiseid allergilisi reaktsioone ja ülitundlikkust. Üks lihtsam ja kergemini teostatavaim lahendus oma keha aitamiseks on teadlikult tarbida aluselist vett. Näiteks on meie poeriiulitele jõudnud looduslikult tugevalt aluseliselise mineraalvesi Devin (pH 9,1). Aluselises vees leiduvad aluselised HCO3 ja CO3 ioonid seovad erinevate hapete vesinikioone (H+), misläbi on organismil lihtsam hakkama saada happeliste vaheproduktide tulvaga. Organismi võimet happelistest jääkidest vabaneda pärsib stress, ületöötamine, vähene uni, suitsetamine ja vedelikupuudus. Tihti annab sellest meile märku suus olev kergelt hapukas maik ja kuivav kurk. Kui organismi pH on jõudnud sellesse staadiumi, kus ideaalsest pH-st on kaldutud happelisema poole (vesinikioonide kontsentratsioon suureneb ja pH langeb), väheneb aga organismi võime omastada toitaineid ning vitamiine ja mineraale, langeb rakkude energiatootlikkus ja kahjustub rakkude taastumisvõime, nõrgeneb keha võime toota ensüüme ja hormoone ning keha muutub vastuvõtlikuks rasvumisele ja paljudele muudele tervisehädadele. Häiritud on ka seedesüsteem.

Aagver-ilt: „Eelmisel aastal kasutasin joogiks gaseeritud mineraalvett, sellel aastal otsustasin aluselise Devini mineraalvee kasuks ja vahe oli hämmastav – tulemus eelmise aastaga 20 minuti võrra parem. Hämmastav seda enam, et treenitud ei ole käesoleval hooajal rohkem ja eale on lisandunud järjekordne aasta. Usun tõsiselt, et aluselise veega on organismi sooritusvõime olulisellt parem, kui gaseeritud ehk „happeliste“ jookide tarbimisel.“ Kokkuvõtvalt võib öelda otse: „Sportlase jaoks on aluselise mineraalvee tarbimine on igati tark otsus ja suurendab nii sooritusvõimet, kui ka taastumist pingutusest“. Jaanus Lember, Biokeemik.

www.devin.ee

Selle pika ja teoreetilise jutu kinnituseks ka lugu Tartu rattarallil osalenud Maris

2012 JUULI JALKA

63


rannajalgpall

Rannajalgpalli meistriliiga tõotab tihedat konkurentsi Juuni algul alustanud Eesti rannajalgpalli meistriliigast oodatakse läbi aegade põnevaimat ja kõrgeima tasemega hooaega. alver kivi

M

eistritiitlile mängib kaheksa meeskonda, kelle koosseisu kuulub mitu tuntud mängijat. Nõmme Kaljus on Ingemar Teever, Mikk Haavistu ja Kert Kütt, Augur SK-s ainukese eestlasena välisliigas rannajalgpalli profina mänginud Indrek Siska, Peugeot’ meeskonnas Kert Haavistu ja Nõmme BSC koosseisus Aleksander Saharov. Tiitlikaitsjana on võistlustules neljakordne Eesti meister Nõmme Kalju, kellel on klubi presidendi Kuno Tehva sõnul rannajalgpalli arendamisel täiesti uued eesmärgid. “Oleme loobunud harjumusest, et meil on sõpruskonnast koosnev edukas meeskond, kes võidab tiitleid ning oleme jõudnud arusaamani, et ala arengut silmas pidades on vaja ka rannajalgpallis käituda klubina, panustades läbi noorte tulevikku,” märgib ta. Tehva sõnul on klubi ehitanud valmis uue rannajalgpallikeskuse ja komplekteerinud täiesti uue meeskonna endistest jalgpalluritest, noortest ja ko-

Pokerstarsi rannajalgpalli meistriliiga 2012 Nõmme Kalju, Augur SK, Peugeot, Nõmme BSC/Triobet, ValiceCar, Pärnu Vaprus, Beregy UTD / Sillamäe ja FC Üksjalgvärav/Vitamiin Well.

genud mängijatest. “Kui sellest piisab, et tiitlit kaitsta, siis on meil hea meel, kui ei, siis töötame edasi,” täpsustab ta. Mais Tallinnas avatud uue Kalju Rannaspordikeskuse avaturniiri finaalis ja meistriliiga teises voorus kaotas tiitlikaitsja Auguri meeskonnale. Kuno Tehva sõnul ei soovi meeskond tiitlit loovutada, aga märgib, et võitmiseks tuleb peale Kalju troonilt tõukamise alistada veel mitu väga tugevat meeskonda. Kõige suurem tiitlipretendent on tema jaoks siiski endine Unibet Nõmme Kalju, kes mängib alates sellest hooajast Nõmme BSC Triobet nime all. Samas hakkavad sekkuma veel Peugeot (endine Real), Augur ja miks mitte ka Pärnu poisid. Hooaega Foto: Jaana Lisette Kask hästi alustanud Augur SK treener Kristian Marmor ei varja, et meeskonna eesmärgiks on võita meistritiitel, mis eelmisel aastal väga napilt kaotati. Tema hinnangul on nende peamised konkurendid meistriliiga uusPalli üritab tabada Kert Haavistu (Peugeot), taamal jälgib mängu Erik Toom Nõmme BSC/ Triobetist. tulnuk Nõmme 64

JALKA JUULI 2012

BSC/Triobet ja Peugeot. “Meistriliiga tase on iga aastaga järjest tõusnud ning seetõttu on kõik meeskonnad meie konkurentideks ning igaks mänguks tuleb sada protsenti keskenduda,” räägib Marmor.

Oleme jõudnud arusaamani, et ala arengut silmas pidades on vaja ka rannajalgpallis käituda klubina, panustades läbi noorte tulevikku.

Näitena sellest, et kõik meeskonnad suudavad mängida, tõi ta Auguri allajäämise FC Üksjalgväravale Kalju Rannaspordikeskuse avamise turniiril. Auguri meeskond on komplekteeritud nii meistriliigas kui ka esiliigas edukalt esindanud mängijatest. Koosseisus on mõningad muutused seoses mängijate vigastuste ja lahkumistega. Kristian Marmor jätab terve hooaja vahele ja Andres Siska vähemalt hooaja alguse. Lisaks lahkusid meeskonnast Taavi Tammo ja Andrus Mitt vastavalt Peugeot’sse ja Nõmme Kaljusse. “Konkurendid ületame meeskondlikult mängides ja üksteist väljakul abistades,” räägib Kristian Marmor. “Meie trumbiks võib pidada tugevat meeskonnavaimu, mille loob pikaaegne koos mängimine.”


2012 JUULI JALKA

65


lisaaeg Juulikuu sünnipäevad: 01.07 Mait Nõmme (29) 01.07 Katrin Kaarna (32) 02.07 Elari Valmas (24) 04.07 Karel Voolaid (1. pildil) (35) 07.07 Raiko Mutle (28) 08.07 Urmas Rooba (2. pildil) (34) 09.07 Ave Pajo (28) 10.07 Ando Hausenberg (25) 11.07 Silver Saluste (18) 11.07 Raio Piiroja (33) 12.07 Hannaliis Jaadla (3. pildil) (26) 12.07 Vladimir Karev (60) 14.07 Ott Meerits (30) 15.07 Ain Tammus (43) 18.07 Priit Penu (42) 18.07 Igor Orlov (54) 19.07 Peeter Lelov (62) 19.07 Johannes Kukebal (19)

21.07 Mati Lember 22.07 Zaur Tšilingarašvili 22.07 Neeme Neemlaid 23.97 Alen Stepanjan 23.07 Triinu Esken 23.07 Aleksandr Kulik 23.07 Katrin Tuse 24.07 Urmas Kaljend 26.07 Timo Lomp 28.07 Varje Tugim 29.07 Jaanus Sirel 29.07 Hannes Reinvald 29.07 Jaanus Veensalu 30.07 Allan Soomets 30.07 Jaan Roos 31.07 Siim Valtna 31.07 Carl Tubarik 31.07 Urmas Hepner

(27) (45) (27) (21) (20) (31) (33) (48) (24) (34) (37) (41) (48) (31) (33) (25) (31) (48)

Laulge kaasa! Eelmises “Lisaajas” kirjutasime Tomi Rahula loodud Eesti Jalgpalli Liidu hümnist, seekord lisame laulusõnad ja noodikirja alguse! Võiduhüüd See särab, hiilgab ... särab kui võiduhüüd! (M. Under) Meie tiibade viimast, kirkamat sulge veel pole kitkund! (M. Under) See särab, hiilgab ... särab kui võiduhüüd! (M.Under) Tõe ja õiguse kuulutaja, priiuse väravas kaitsev mõõk! (K-E. Sööt) See särab, hiilgab ... särab kui MEIE võiduhüüd! (M. Under)

VÕIDUHÜÜD

Eesti Jalgpalli Liidu ametlik hümn M.UNDER / K-E.SÖÖT

SOPRANO

ALTO

TENOR

! ## ! " !

$

# " # !!

$

$

$

$

$

$

$

$

# " # !! #

$

$

$

$

$

$

$

$

%# ! BASS " #!

! ## ' $ ( " '& 10

hiil - gab,

# " # ' $ '( &

"

# $ " # ' '+ & # hiil - gab, % ## &

&

! ## & #& " 18

# "#&

"

TOMI RAHULA

# "#& # % ## &

66

&

$

$

$

$

$

$

$

f segakoor

' '

&

See

$ &

$

$

$

' ' ' ' &

sä - rab kui või -du - hüüd!

&

See

$

$

$

*$

' &

&

' &

&

*$ *$

&

*$

#' & ,&

*$

&

*$

' & #&

*$

JALKA JUULI 2012

&

' ' *$

poistekoor

&

)

*$ #'

&

*$

sä - rab,

*$

' ' ' ' &

&

See

)

sä - rab kui või - du - hüüd!

&

See

' '

&

&

sä - rab,

' ' ' ' ' ' ' ' &

' ' ' ' &

f

&

' ' ' ' &

&

)

' '

&

' ' ' ' ' ' &

&

sä - rab kui või -du - hüüd!

$

sä - rab,

' ' & ' ' ' '

sä - rab,

sä - rab kui või - du - hüüd!

' ' ' ' ' ' & ' &

&

' ) #' & #&

)

segakoor cresc.

&

' ' & ' '

prii - u - se

#' & ,&

&

vä - ra - vas

p

'

p

*$ &

Uuu

' &

kait - sev

& #' ' ' ' &

&

&

&

&

&

cresc.

' ' ' ' &

prii - u - se

&

vä - ra - vas

' ' ' '

&

'

Uuu

kait - sev

&

&

Aitäh, sulle, Anastassia Morkovkina! Juuni alguses võitis AnasFoto: Lembit Peegel tassia Morkovkina Tartus seitsmendat korda Balti turniiri ja tõmbas koondisekarjäärile joone alla. Kokku tuli 74 mängu koondise eest Alati heatujuline Anastassia (1997–2012) ja 40 väravat, naiskonnakaaslaste tuju ülal hoidmas. kusjuures oma viimases mängus tegi Morkovkina kübaratriki! Eelmise aasta jalka avanumbrile andis Morkovkina emotsionaalse intervjuu, mille vahvamaid lõike järgnevalt meenutame. “Meil on enne pildistamisi suured probleemid. Kui Keith karjub, et davai, lähme pildistama, siis meil käib seal lakkimine või on häda, et mulle see pats ei meeldi. Ja tuleb uus pats teha. Võistkonna juuksurid on meil Anete Paulus, Saskia Sonnberg ja Getter Laar, kelle juurde on alati pikad järjekorrad. Kui mäng on õhtul, siis juba hommikul on järjekord.” “Hakkasin alles eelmisel aastal (2009 – toim.) eesti keelt rääkima. Minuga räägiti vene keelt või vähemalt üritati. Kes ei osanud, rääkis eesti keelt ja mina üritasin midagi vastu rääkida. Kümme aastat olen siin elanud, aga kui ei ole vaja rääkida, siis ei räägi. Varem ei olnud põhjust. Põhjuse andsid meie noored jalgpallurid.” “Aga kui on laps ja töö ning veel ka probleemid, siis kus naine veel ennast välja elab kui mitte jalgpallis!” “Tüdrukud tahavad ka puhata. See 28 päeva, mis puhkust on ette nähtud, läheb jalgpalli peale. Kui näiteks oleks mingi kompensatsioon, siis tüdruk kirjutaks rahulikult puhkuseavalduse ja kui tagasi tuleb, ei ole ta midagi kaotanud. Selleks et jalgpalliga tegeleda, peame neid kuradi puhkuseavaldusi kirjutama (ägestub). Miks tüdrukud ei saa Baltmanist riideid? Me esindame Eesti riiki. Miks me sõidame tavaliste dressidega? Vastupidi peaks olema. Oh, ilusad tüdrukud tulevad, silmale ilus vaadata ja mehed ka hakkavad ... vaatama!” “Mäletan, kui mind kutsuti raadiosse intervjuud andma, siis esimene asi, kui eetrisse läksime, oli nende imestus, et nii pisikene tüdruk mängib jalgpalli. Inimestel on mulje, et kui tüdruk mängib jalgpalli, siis ta peab olema elevant ja kõverate jalgadega.” “Esimene pakkumine oli Venemaalt, kui ma olin 16. Helistasid ja ütlesid, et kahjuks peate loobuma kodakondsusest, aga ema ütles, et võib-olla ei ole see hea mõte, sest seda oli väga raske tol ajal saada. Ei tea, kas tegin õige sammu.”

Piraaja tegi suuroste LHV Panga edetabel kulgeb stabiilse järjekindlusega, lubades enesele üksnes pisikesi kõikumisi. Enim tõusis tipus ülespoole JK Piraaja, mis murdis end esikahekümnesse – ju tehti läinud kuul suuremat sorti sisseoste. Meie tabelist pudenes FC Hell Hunt. 1. (1.) Eesti Jalgpalli Liit 2. (2.) JK Tallinna Kalev 3. (3.) Nõmme JK Kalju 4. (4.) Tartu JK Tammeka 5. (5.) Tallinna FC Flora 6. (6.) Rahvuskoondise fännklubi Jalgpallihaigla 7. (9.) Saku Sporting 8. (8.) Põlva FC Lootos 9. (7.) JK Welco Elekter 10. (10.) FC Kuressaare

11. (11.) FC Nõmme United 12. (13.) JK Jalgpallihaigla 13. (12.) FC Infonet 14. (15.) Rakvere JK Tarvas 15. (14.) Tallinna FC Levadia 16. (16.) Martin Reimi JK 17. (-) Tallinna JK Piraaja 18. (19.) Rapla JK Atli 19. (17.) Raasiku FC Joker 1993 20. (18.) Tallinna FC Reaal


OLEN NUTIKAS

2012 JUULI JALKA

67


68

JALKA JUULI 2012

JALKA (juuli 2012)  

Juulikuu Jalka pühendub U-19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile