Page 1

HIND 1,85 EUROT MAI 2012

Kaptenipaelaga keskkaitsja

Ragnar Klavan

vaatab Inglismaa ja Saksamaa poole

Kunstmurusid peab pidevalt hooldama Siim ja Markus Sukles eelistavad pallimänge Eesti karikavõistlused uut moodi EM-finaalturniiri ennustusvõistlus ja viktoriin

Postrid: EURO 2012 tabel / Mario Gomez ISSN 1736-7379

Ave Pajo riietab naised seelikutesse

Kristjan Tiirik ütles kohe “Jah” 2012 MAI JALKA 1


a ita ts u u k

sisukord Kaanelugu LK 44 Ragnar Klavan räägib usutluses Jalkale, et on Eesti koondises valmis mängima nii keskkaitses kui ka kandma kaptenipaela. Klubijalgpallis vaatab Klavan aga Inglismaa ja Saksamaa poole, et teha järgmine samm.

Persoonid & intervjuud Andres Koogas Siim ja Markus Sukles Georg Linkov Karina Kesvatera Kristjan Tiirik

Kolumn Aivar Pohlak Indrek Schwede Esikaanel: Ragnar klavan Foto: Lembit Peegel Nr 5 (53) 2012

Rubriigid Nimed & numbrid Kuu pilt

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee Toimetaja: Alver Kivi alver@jalgpall.ee Fotograaf: Lembit Peegel Ajakirja makett: Jaanus Samma Kujundaja: Evelin Linholm

Lood & tsitaadid Meistriliiga Klubilood Lembit Peegel Naised Aprillikuu kalender Rannajalgpall Lisaaeg

Muu Ave Pajo riietab naised seelikutesse

Keeletoimetaja: Liisi KÜTNER

Kunstmurude hooldamisest

Reklaam: mail@saleshouse.ee +372 664 4010

Karikavõistlused uut moodi

Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit Tellimine: www.post.ee / eraklient / perioodika tellimine / Eesti väljaanded / Jalka Tellimishinnad: Aasta 22.24 eurot Poolaasta 11.12 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

EM-finaalturniiri ennustusvõistlus ja viktoriin Kuidas U19 finaalturniir Eestisse tuli

t

mängija: n huvitav o s a g o o “K t ta teeks näinud, e i g a n u k mängima pole ä meelde jä i e a T . id s prohmaka põhjustak s ninali ja k u k u rk te s e is b me jana, k . Teda pea id a v ra ä .” v a tobedaid le mängim iirusega ü k i õ v e s u likk id, lk 20 Karel Voola

16 28 52 56 58

28

6 14 4 5 8–9 18 24 48 54 62 64 66 10 40 42

50

58

50 60

Postrid Euro 2012 tabel Mario Gomez Jalka nüüdsest veebis! Jalgpalliliidu koduleheküljelt on nüüdsest võimalik lugeda vanasid Jalkasid (alates veebruarist 2009). Parajasti müügil olev number lisandub veebikeskkonda siis, kui uus Jalka on ilmunud. Vaadake: http://jalgpall.ee/jalka.php. Head lugemist heas seltskonnas! 2012 MAI JALKA

3


nimed & numbrid

kuu +

Kõik koondislased on leidnud endale klubi. Nüüd sõltub eelkõige meestest endist, kuidas peatreenerile muljet avaldada ja mänguaega teenida.

kuu ? kuu

Andres Oper sulges oma jalgpallikooli suure segaduse ja süüdistustega.

Kas Nõmme Kalju jääbki võitmatuks? Kas meistrivõistlused saavad kiire lahenduse ja uue meistri?

2

... korda oli Raio Piiroja vahetu­ sest saanud Arnhemi Vitesse’i eest Hollandi meistrisarjas platsile, kui selgus, et temaga lepingut ei pikendata.

8

... aastat jahtis Sergei Zamorski autogrammi vutifänn Žurawski, kes kogub kõigi Eesti koondislaste käekirjaproove. Žurawski avastas Iirimaal elava Zamorski interneti kaudu diivanit müümas.

1984

... pole üksnes George Orwelli teos, vaid mängude arv 2012. aastal Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel.

4

JALKA MAI 2012

Telefonitorge

Pärisime Eesti Jalgpalli Liidu kommertsosakonna juhilt Toomas Varalt, millal tulevad müüki uue MM-valiktsükli piletid. Toomas Vara: Eelmüügist müüme ainult piletipakette Eesti kõigile viiele kodumängule. Traditsiooniliselt saavad esimese ostuõiguse klubid. Aprilli lõpust kuni mai lõpuni teevad nad oma ostud ning siis tulevad piletid müüki kõigi huviliste jaoks. Pileteid saab osta Piletilevi kaudu juuli lõpuni. Kui palju pakett maksab? Oleme lähtunud seisukohast, et kuna elu meie ümber on kallimaks läinud, siis jalgpall peaks püüdma seda vältida. Näiteks valiktsükli kodumängude paketi hind otsatribüünil langeb: see on 49 eurot. Tervikuna kodumängude paketihind siiski 3–5% tõuseb. Näiteks küljetribüüni

pakett maksis eelmisel aastal 57.50, seekord ümardasime seda pisut ülespoole – 59 eurot. Paketi ostmine on igal juhul soodsam? Pakett on 17–18% odavam, kui osta iga valikmängu pilet eraldi. Muidugi on pakett mõttekas osta ka sellepärast, et see garanteerib pääsu Eesti–Hollandi mängule, mis on kindlasti üks selle tsükli maiuspaladest. Üksikpiletite hinnad mängudele on sellised: Holland 20, Türgi 15, Rumeenia ja Ungari 13 ning Andorra 10 eurot. Aga kindlasti tahaks rõhutada, et mingeid hilisemaid sooduskampaaniaid pole planeeritud. Ei tasu loota, et viimasel hetkel hind langeb.

Kuidas me meistriliigasse tõusime

Kuidas ma linnaväljakul vutti vaatasin

Carl Tubarik Paide Linnameeskond

Loit Kivistik Viljandi linnapea

Meil olid Pärnu Vaprusega novembris meistriliiga üleminekumängud. Esimese kohtumise kodus võitsime 2 : 1. Teine mäng juhtus olema samal päeval, kui oli Eesti Jalgpalli Liidu hooaja lõpetamine ning seepärast tuli see mäng kindlasti ära mängida. Paraku juhtus nii, et sel päeval sadas lund ja oli hirmus tuisune ilm. Väljas oli nii jube, et õhtul pandi suure lume pärast mitmed maanteed isegi kinni.Pärnus mängisime esimesel poolajal meie allatuult ja võitsime 2 : 0. Siis oli ilm veel enam-vähem. Teisel poolajal läks aga asi veelgi hullemaks ja nüüd pidime meie ründama vastu tuult. Nähtavus oli nii halb, et väravavaht üle 30 meetri ei näinudki. Usun, et kohtunik oleks selle mängu ekstreemsete olude tõttu katkestanud, aga kuna seis pidi hooaja lõpetamisel selge olema, tuli lõpuni mängida. Me kaotasime selle mängu 3:4, aga tänu võõrsil löödud väravatele tõusime meistriliigasse.

Olen käinud kohapeal kolmel suurel tiitlivõistlusel ja julgen kõigile sama soovitada. Minge isegi siis, kui teil pole mängule piletit, sest meeleolu saab kätte ka kohapeal suurelt ekraanilt mängu jälgides. Ja see tasub end kindlasti ära, sest elamuse saab isegi suurema. EM-il Austrias ja šveitsis sattusin vaatama ühte mängu linnaväljakul ja suurelt ekraanilt ning uskuge mind, seal oli palju lõbusam kui staadionil. Kohal olid tuhanded fännid, eri rahvusest ja erineva temperamendiga. Seal olid kõik vabas liikumises. Emotsioone lisas see, et sai näha kordusi, mida staadionil ei näe. Kordused omakorda tekitasid erinevaid arvamusi ja seisukohti. Reaktsioonid olid ülevoolavad ja seda saab tunda just kohapeal. Kuigi rahvast oli palju ja toetati erinevaid meeskondi, oli seltskond väga sõbralik.


Foto: Lembit Peegel

kuu pilt Kevadine kankaan kunstmurul Peaaegu täies sünkroonsuses tõstsid jalga Tallinna Kalevi Martin Kase (vasakult) ning Nõmme kaljulased Damiano Quinteri ja Tarmo Neemelo. Selles 24. märtsil peetud kohtumises peatas Nõmme meeskond Kalevi erakordselt edukalt alanud punktijahi ja läks ise peatumatult edasi. Muuseas, seda reedab ka pilt: Quinteri ja Neemelo jalatõst on kõrgem ja stiilsem, Kase oma on tempost maha jäänud ja madalam.

2012 MAI JALKA

5


3 veergu

Jalgpalli kaks otsa: sotsiaalne ja meelelahutuslik

Aivar Pohlak

I

nimese huvi põhjuseid jalgpalli vastu võib üldises plaanis liigitada kahesuunalisteks: sotsiaalseteks ja meelelahutuslikeks. Sotsiaalse huvi põhjused on ajaloolised ja seotud kultuurilise ja ühiskondliku samastumisega – siia kuulub näiteks rahvusmeeskonna toetamine, kodulinna klubi toetamine, vanemate või vanavanemate kaudu pärit huvi konkreetse klubi vastu, samuti poliitilise või majandusliku samastumisega seotud huvi. Meelelahutusliku huvi põhjused käivad läbi võistkonna edukuse, läbi meedia ja teiste rohkem väliste ja juuri mitteomavate tasandite. Kusjuures need erinevad huvid asuvad ühel ja samal teljel ja kui telje ühes otsas on sotsiaalsed põhjused ja telje teises otsas on meelelahutuslikud põhjused, siis liikumine sotsiaalsetelt põhjustelt meelelahutuslike põhjuste suunas annab erinevaid mõlema põhjusega seotud tähendusi, telje alguse pool on rohkem seotud sotsiaalsete ja telje lõpu pool rohkem meelelahutuslike põhjustega. Telje ajaline mõõde liigub sotsiaalsest meelelahutuslikkuse suunas ehk siis aja kulgedes on meelelahutusliku tähendusega huvi jalgpalli vastu kasvanud, mis on globaalse meedia tekkimisega paratamatu. Sedasama telge sotsiaalsetest puudetest meelelahutuslike puudeteni võib

6

JALKA MAI 2012

käsitleda ka teljena, kus huvi jalgpalli vastu liigub sisulisest pealiskaudse suunas ning küllap võib väita, et jalgpall kestab senikaua, kuni kestab tema sotsiaalne – teiste tegevuste poolt mitteasendatav – tähendus, sest pelgalt meelelahutuslik tähendus on lõpuks asendatav teiste inimese jaoks samaväärset tähendust omavate tegevustega. Sarnast loogikat võime kasutada ka, kui hindame jalgpalli tulnud suure raha mõju selle spordiala seostele ühiskonnaga, ja kasutaksin olukorra kirjeldamiseks lauset – jalgpalli sotsiaalne juur on nii sügaval inimese hinges, et isegi ebatavaliselt ja ebanormaalselt suur raha, mis liigub jalgpallis, ei ole seda mängu suutnud hävitada. Ajaloost paralleeli tuues – gladiaatorite võitlused, mida võib pidada mitmete tunnuste põhjal jalgpalliga ühiskonna jaoks sarnaseid tähendusi omanud tegevuseks, tekkisid samuti sotsiaalsetel põhjustel ja muutusid ajapikku meelelahutuseks, kuni kadusid sootuks. Kirjeldatud loogikat kasutades võime üsna kindlalt väita, et mida kauem suudab jalgpall hoida oma sotsiaalseid puuteid võimalikult laia hulga inimestega, seda kauem kestab see mäng, ja üheks sotsiaalseid puuteid üleval hoidvaks oluliseks asjaoluks on toimiva võistlussüsteemi võimalikult konservatiivsena hoidmine. Kõneldes klubide arengust ja nende konkurentsivõimest, ei peaks me mõtlema sellele, kuidas muuta võistlussüsteemi ja suurendada läbi selle jalgpalli meelelahutuslikke tähendusi, vaid sellele, kuidas arendada klubisid selliselt, et nad suurendaksid, taastaksid või leiaksid oma sotsiaalse rolli. Väitele, et jalgpall peab liikuma kaasa maailma globaliseerumisega, väidaksin vastu selliselt, et nii liigub jalgpall vastu oma hukule. Maailm ja ükski maailmas toimiv protsess ei ole lõpmatu ja igal protsessil on tõusuaeg, kõrgpunkt

ja languse periood. Jalgpall on praegu oma tipus – kui mõõta seda huviga selle mängu vastu ja tema sees keerlevat raha, siis ei ole kummalgi olulisel määral enam võimalik kasvada, mis tähendab, et kui tahame, et jalgpall säilitaks oma rolli ja kestaks võimalikult kaua, siis peame hoidma teda selles seisundis nii kaua, kui suudame ning üheks olulisemaks asjaoluks selles tähenduses on konservatiivsete ehk traditsiooniliste võistlussüsteemide säilitamine. Globaliseerumisega kaasaminemine tähendaks allakäigutrepile astumist. Kusjuures, kõnealused protsessid oleksid sarnastena kirjeldatavad ka siis, kui globaliseerumine ja maailma majanduslik tõus kulgeksid muretult, ometi võime praegu väita, et see pole nii, eriti Euroopas, mis on maailma jalgpalli seisundi peamiseks indikaatoriks. Pole võimalik ennustada, kas globaliseerumine jätkub või pöördub maailm taas traditsiooniliste väärtuste poole, kuid vaadeldes Euroopas toimuvat, oleks praegusel hetkel globaliseerumise loogikast lähtuvate otsuste tegemine viga. Me ei tohi toetada globaliseerumist klubide tasandil, sest mida rohkem inimesi võtab vastutust, mida rohkem erinevaid treenereid osaleb mängijate arendamisel, mida rohkem on erinevaid võimalusi sotsiaalseteks puudeteks fännide jaoks, mida rohkem on erinevaid teid tippu või vähemalt tipu suunas, seda rohkem erinevaid mängijatüüpe ja erinevaid mängukäsitlusi meil saab olema ning see on jalgpalli tugevus. Jalgpalli rolli arvestades on siin kindlasti olemas ka seos maailma arenguga – kui jalgpall hoolib endast, siis kindlasti pikeneb ka kogu maailma jaoks aeg, mil meie elukeskkond püsib elamisväärsena. (Lühendatult Aivar Pohlaku 15. veebruaril UEFA regionaalsete jalgpalliliigade teemalise ekspertgrupi koosolekul peetud ettekande teesidest.)


e l e t s a l n a a p Näitame his ! t u k i t ä r t s i n i s EM-2013 valiksarja mäng

EESTI U21 - HISPAANIA U21 31. mail kell 19:00 A.Le Coq Arenal

Piletid (5€/3€) on saadaval Piletilevist ning kohapeal enne mängu algust. LHV jalkakaardi omanikele on sissepääs kohtumisele tasuta! PEATOETAJA

SUURTOETAJAD

TOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

2012 MAI JALKA

7


lood & tsitaadid

nii nad

Foto: SpringCup

ütlesid “Õnneks leidub positiivseid näiteid aladest, millel järelkasvuga märkimisväärseid probleeme pole. Jalgpall on oma püramiidi rajanud nii, et mõni kergem tõmbetuul seda ei ohusta. Eesti meistrija esiliiga litsenseerimistingimused kohustavad iga klubi looma ka noortevõistkonnad.” Ajakirjanik Deivil Tserp “Vaja on kandvat keha, mille ümber ehitada.“ Igor Prinsi sõnul ei tohiks meeskond (ühe hooajaga) palju muutuda “Tiitliheitluse keskpunktis olemine on suure vastasseisu kujunemisel muidugi viljakas pinnas, kuid aasta jagu tiitli pärast kemplemist ei muuda seda veel derby’ks. See võtab aega ja ainult sportlikust konkurentsist ei pruugigi piisata.” Siim Pulsti arvates on Tallinna vastasseisuks Flora–Levadia, hoolimata Nõmme Kalju fännide unistusest asuda Levadia asemele “Aga kui olin neid mitu korda staadionil vaatamas käinud ja sealset melu näinud, siis muutusin väikest viisi fänniks ning nüüd elan Kalju tegemistele juba kogu hingega kaasa.” Reklaamiekspert Olav Osolini huvitas alguses see, kuidas Nõmme Kalju end turundas “Tuli jalgpalli mängimine meelde küll.” Pärast pikka vigastusepausi Lvivi Karpatõ eest väljakule pääsenud Sergei Zenjov “Veikkausliiga on üks kõva lahing.” Vjatšeslav Zahovaiko kiidab Soome liigat “Ühtsustunde eest tuleks hoolitseda kas või meie vutipoistel – iga Kostja Vassiljevi löödud värav liidab meid.” Eestimeelne ajakirjanik Ivan Makarov “Viimaste aastate jooksul on jalgpall väga hea koostöönäide ja võib loota, et see annab inimestele positiivse signaali, et koostöö ja sellest kasvav lõimumine on võimalik.” Konstantin Vassiljev nn integratsiooni Nokiast “Tundsin, et olen siin pisut ummikusse jäänud ja vajan midagi uut, et end rohkem arendada.” Kaimar Saag lahkub Silkeborgist

8

JALKA MAI 2012

Poiste jaoks oli turniir elamuslik nagu alati.

Turniir, mis juurutab uusi tavasid Tänavu neljandat aastat Harju Jalgpallikooli poolt korraldatud SpringCup üritab murda lastevanemates juurdunud tava, et oma lapsi õpetatakse mängu ajal valjuhäälselt väljaku kõrval. “Isa seisab värava taga ja õpetab, ema karjub kusagilt mujalt ja siis on veel treener, kes omi korraldusi jagab,” kirjeldab turniiri peakorraldaja Lauri Esko tüüpilist olukorda ja toonitab, et loomulikult on lubatud tavaline ergutamine. Küsimus on just jalgpalli­ alases õpetamises: “Informatsiooni ja väga erisugust tuleb igast suunast, see ajab lapse segadusse ja võtab temalt iseseisva mõtlemise võime. Meie rõhume sellele, et lastel on treener, kes teeb oma tööd ja annab infot. Lapsevanemad pole treenerid.” SpringCupil viidi sellised reeglid sisse eelmisel aastal ja Lauri Esko sõnul on sellega kaasa tulnud ka teised turniirikorraldajad Eestis. Võistlustel on väljas suured teadetetahvlid reeglitega ja teadustaja kordab neid aeg-ajalt üle. Reeglid meeldivad treeneritele: nad ei pea enam võitlema auahnete isade-emadega ja saavad oma info lapseni viia. Kuna Eestis on jalgpallikultuur alles tekkimas, siis reeglid, mis on mujal iseenesest mõistetavad, on meie riigis uudsed ning harjumatud. “Ühel hetkel võib juhtuda, et treener polegi enam võistkonnas autoriteet number üks,” hoiatab Esko. “Selleks on võib-olla hoopis mõni lapsevanem, kes turniire kinni maksab. Lõppkokkuvõttes kaotavad kõik, aga eelkõige needsamad noored, kes ei saa professionaalset õpetust.” Peale selle on SpringCupil sisse viidud mitmeid eakohaseid reegleid: näiteks 2006. aastal sündinutel on käega sisseviske asemel võimalus valida, kas mängida pall välja söödu abil või ise triblada. Järgmisel aastal võetakse kasutusele piiratud suluseisureegel. Seegi muudab mängu eakohasemaks. “Me ei luba ka otse lahtilöögist saavutatud väravaid, sest mõnes võistkonnas võib olla mõni teistest kiiremini arenenud suur poiss, kel on kõva löök ja kes viib sellega kogu mängu tasakaalust välja,” selgitab Lauri Esko. “Tulevikus ei löö keegi lahtilöögist väravaid, miks siis seda soosida noorena. Kaalume ka 3 + 1 reeglit: kolm väljakumängijat pluss väravavaht. See on hea reegel: oled sina, pall ja su kaks sõpra. On rohkem ruumi ja saad teha rohkem otsuseid. Takistuseks on muidugi see, et võistkonnad on ju suuremad ja mänguaeg lüheneb.” SpringCupil mõeldakse ka sellele, et kokku saaksid võimalikult võrdsed võistkonnad. Selleks jagunesid osalejad tänavu teiseks päevaks n-ö A- ja B-finaalidesse. Turniiri korraldamisel täname järgnevaid koostööpartnereid: Actual print, Mentos, OÜ Goodmark, Kalev Spa, Pizzapoisid, Megazone, Tallinna Loomaaed, AMB Bownling, SKY Park, Soccernet, Monkey Sport, Feeter Catering.

Indrek Schwede


lood & tsitaadid

nii nad

Maskoti-lapsed kasvatavad traditsioone

ütlesid

Tänavu meistriliiga mängul käinud inimestele ei ole jäänud märkamatuks meeskondadega väljakule sammuvad rõõmsameelsed maskoti-lapsed. Sel aastal klubijalgpalli arendamisele rõhuva Eesti Jalgpalli Liidu juhtide hinnangul on maailmas levinud traditsiooni juurutamine samm klubide identiteedi parandamisel. Alaliidu president Aivar Pohlak ütles klubijuhtidega hooaja eel toimunud kohtumisel, et jalgpallitraditsioonide üks kindel osa on lapsed ja klubitunde loomisel on oluline järelkasvu mitmekülgne kaasamine. Parim võimalus selleks on koos oma meeskonnaga tribüünidel rõkkavate fännide ees maskoti-lapsena väljakule minna. Eesti koondise mängudel juba harjumuseks saanud traditsioon peab nüüdsest juurduma ka meistrivõistluste mängudele. Algselt taheti kehtestada kord, kus iga mängija jaoks pidi olema laps. Siin nägid aga probleemi klubide esindajad, kelle sõnul on suvel raskusi isegi vajaliku arvu pallipoiste kokkusaamisega ja lisakohustusena veel 22 lapse kaasamist ei peetud esialgu võimalikuks. Vahetult enne hooaja algust jõuti kokkuleppele, et traditsiooni tekitamiseks ja sisseelamiseks alustatakse minimaalsega. Nii on koduvõistkonnal igal mängul kohustuslik välja panna kaks maskoti-last, kes tulevad väljakule võistkondade vormis. Küll aga peavad klubid pingutama telemängudel ja seal paneb koduvõistkond välja 22 oma klubivärvides maskoti-last. Samas on külalisvõistkonnal alati võimalus tuua mängule oma lapsi ja nii on esindatud mõlema klubi vormid. Eeskätt peavad klubid pingutama minimaalsete kohustuslike nõuete täitmise pärast, kuid soovi korral võivad nad ka igaks mänguks kokku leppida 22 maskotilapse kasutamise. Meistriliiga tegevjuhi Dmitri Skiperski hinnangul on samas regioonis asuvate klubide võistkondadel veidi lihtsam, sest näiteks Tallinna meeskondadel on kodulinnas toimuvatele kohtumistele kerge oma vormidega 11 last mängule kaasa võtta. Palju sõltub ka klubide omavahelistest kokkulepetest, mitut maskoti-last kodumängul kasutatakse ja kas külalisvõistkond soovib tuua kohale lapsed oma klubi värvides. Traditsiooni juurdumisel algavad tulevikus kõik meistriliiga mängud juba 22 maskoti-lapsega. Ja mis saab olla veel rohkem innustav, kui oma eeskuju või iidoli käekõrval väljakule minna. Just viimastest saavad aga oma klubi andunud toetajad, tänu kellele ei puhu tulevikus meie tribüünidel vaid tuul.

Alver Kivi Foto: Lembit Peegel

“Inimesed käituvad samamoodi ka selvehallis, jalgpallitribüünil, rokk-kontserdil ja kodus teleri ees.“ Psühholoog Avo-Rein Tereping börsipaanikast “Kuid Eestil on üks eripära: keele- ja kultuuribarjääride tõttu on meil hulk eestivenelasi sattunud olukorda, kus eneseteostamise üheks kättesaadavamaks võimaluseks on sportimine. Praeguse jalgpalli rahvusmeeskonna 23 liikmest on 11 koondislast slaavi nimega.” Filosoofiadoktor Leonti Kährik “Vanasti mängiti seal võib-olla jalgpalli, aga tänapäeva lapsed ei käi seal enam.” Arhitekt Margit Mutso hooldamata muruplatsidest “Väravamasinat meil pole.” Martin Reim Florast “Me pole tegelikult ettevalmistuse käigus saanud mõeldagi, mida mänguliselt oodata.” Kuna Tehva enne Kalju–Flora kohtumist mänguvälisest ettevalmistumisest “Mina isiklikult toetan täielikult Eesti Rahva Muuseumi rajamist ning olen rahumeeli valmis andma esimese prioriteedi õiguse sinna. Aga teises järjekorras võiks tulla jalgpalli rahvusstaadion.” Aivar Pohlak 30 000-kohalisest staadionist “Platsil viga saanud mängijal tuleb pilku peal hoida umbes kolm-neli minutit ning siis on selge, kas ta on võimeline jätkama.” Eesti koondise arst Kaspar Rõivassepp “Hollandisse minek avas ikka minu silmad. Norras arvasin, et olen kõva mängumees, kuid siinne tase on midagi muud. Liigade vahe on suur. Peab kõvasti pingutama, et siinsetega sammu pidada.” Raio Piiroja lepingu lõppemisest Vitesse’iga hooaja lõpus “Jalgpall ongi Risti valla spordielu silmatera.” Eesti Päevaleht

Maskoti-lapsed Kalju–Flora mängul.

“Ma tulin siia eelkõige mängima ja mänguaega ma pean saama.” New York Red Bullsis varumeeste pingile potsatanud Joel Lindpere

2012 MAI JALKA

9


seelikud

Naised väljakul seelikutesse, miks mitte! Selles, et Eesti naised on maailma ilusaimad jalgpallurid, ei kahtle keegi. Miks mitte siis seda ka väljakul näidata ja riietada mängijad seelikutesse. Publikul oleks, mida vaadata. Alver Kivi

M

õte, et naised võiksid jalgpalliväljakul naiselikud välja näha, pole uus. 2004. aastal tegi FIFA president Sepp Blatter ettepaneku anda naisjalgpalluritele võimalus ala populariseerimiseks mängu ajal seelikut kanda. “Las naised mängivad palju naiselikumates riietes, nagu näiteks võrkpallis,” märkis Blatter. “Naismängijad on ilusad, ja vabandage mind, et ma niimoodi ütlen, neil on juba meestega võrreldes erinevad reeglid – mängides kergema palliga. Seda tehti esteetilistel kaalutlustel, ja miks mitte teha seda ka moe vallas.” Jalgpallijuhi seisukohad lükati aga tagasi. 2008. aastal tuli Hollandi jalgpalli amatöörnaiskond FC De Rakt välja uuendusega, kui hakkas seniste

lühikeste pükste asemel kandma väljakul seelikuid. De Rakti kapten Rinske Temming põhjendas seda asjaoluga, et seelikutes näevad naised elegantsemad välja ja mängida on mugavam. Uuendus leidis algul Hollandi Jalgpalliföderatsiooni vastuseisu, kuid lõpuks jäid alajuhid nõusse, kui naised soostusid seeliku all kandma pikemaid pükse. Nüüd on teema tõstatanud Eesti koondise ja Põlva Lootose mängija Ave Pajo, kes on uurinud Eesti naisjalgpalluritelt, kas nad oleksid nõus mängima seelikutes. Paljud pikemat aega jalgpalli mänginud vastasid, et arvatavasti mitte. “Mina aga arvan, et kui alustada seelikute kasutamist juba varakult – kui mängija on veel noor – siis harjuks

enamik mängijaid seelikuga õige ruttu,” põhjendab Pajo, kelle sõnul on mängijad praegu võtnud omaks ainult lihtsa T-särgi ja lühikesed püksid. Pajo leiab, et kui äkki tuleb moodi midagi uut, siis osa inimesi ikka mõtleb, et nad ei pane midagi sellist selga. Mõne aja pärast aga julgemad juba kannavad ja õige varsti meeldib see paljudele inimestele. Samamoodi oleks ka naiste jalgpallis. Kui üks naiskond on julge ja võtab kasutusele seeliku, algul võib-olla vaid rannajalgpalli mängimiseks, siis kindlasti kasutaksid hiljem seelikut ka teiste klubide mängijad. Pajo uuris ka jalgpalliga mittetegelevatelt inimestelt, kuidas nemad suhtuksid naisjalgpalluritesse, kes kannavad Foto: Jana Sollmann

Retsensent Peeter Kuutma jälgib Ave Pajo (keskel) esitlust.

10

JALKA MAI 2012


seelikud

Ave Pajo kollektsioon

Foto: Jana Sollmann

Ave Pajo kollektsiooni kuuluvad järgmised komplektid: 1) lühikesed püksid ja T-särk (“Kevad”) 2) seelik-püksid ja T-särk (“Suvi”) 3) põlvpüksid ja ¾-varrukatega pluus (“Sügis”) 4) kapuutsiga dressipluus ja dressipüksid (“Argipäev”) Kõigi mudelite juurde kuuluvad ühesugused kedrad, mis on autori poolt disainitud ja valmistatud AS Suvas. Ave Pajo spordirõivaste kollektsioon on naiselikult roosa.

mängides seelikuid? Väga paljud arvasid, et see tekitaks suurema huvi naiste jalgpalli vastu. Ilusas naiselikus jalgpallirõivas mängimine teeks sellele alale rohkem reklaami. Kuna praegu võib-olla osa inimesi ei teagi, et naised jalgpalli mängivad, tooks reklaam kaasa suurema huvi ja mänge tuleks vaatama rohkem publikut. Naiste jalgpalli edasisele arengule Eestis tuleks uuendus igati kasuks. Seelikutes mängimine teeks selle ala ka veidi naiselikumaks. “Kuigi praegu ei ole FIFA lubanud naistel ja tüdrukutel võistlustel mängida seelikutes, arvan ma, et nendes tingimustes võib toimuda muutusi ja aastate pärast on seelik aktsepteeritav,” on Pajo võistlusvormi muudatuste suhtes optimistlik.

Naised peavad olema naiselikud Oma ideede realiseerimiseks kirjutas Euroakadeemia kujunduskunsti teaduskonnas õppinud Ave Pajo bakalau-

reusetöö “Eesti naiste jalgpallirõivad”. Lisaks on Pajo loonud uudse ja trendika spordirõiva kollektsiooni, millega ta tahab tõestada ka oma valmisolekut moedisaineri erialal. Loodud kollektsioon on mõeldud 3kuni 18aastastele tüdrukutele ja naistele ning eesmärgiks on propageerida nii naiste jalgpalli kui ka naiselikkust naiste jalgpallis. Kavandatud rõivad on mõeldud naisjalgpalluritele treenimiseks, mängimiseks ja vabal ajal kasutamiseks ning neid saab omavahel kombineerida. Kuna kollektsioon on erksates toonides, siis sihtgrupiks on naisjalgpallurid, kellele meeldib olla teistest erinev ja silmatorkav. “Enamiku inimeste arvates on jalgpall meeste spordiala, kuid seda mängivad paljud tüdrukud ja naised ka Eestis. Minu eesmärgiks on, et mängijad sellel spordialal naiselikud ja kenad välja näeksid,” räägib Pajo, kes on saanud inspiratsiooni 15 aasta tagustest rõivas-

test kuni tänapäevaste muudatusteni. Ave Pajo disainitud rõivakomplektid sobivad kandmiseks jalgpallis vormi- ja treeninguriietusena. Tooted on kavandatud erinevate aastaaegade jaoks, lisaks on eraldi komplektid mängimiseks looduslikul murul ja kunstmurul. Viimase jaoks peab olema kangas tugevam ja vastupidavam.

Naised meeste vormis Kollektsioonis olevaid tooteid võib kanda ka mõnel teisel spordialal, mitte ainult jalgpallis. Samuti võib neid kanda vabaajariietusena. “Liiga lühikeste pükstega ei meeldi naisjalgpalluritele mängida, disainitud mudel peab olema moodne ja ilus ning meeldima enamikule spordiga tegelevatele tüdrukutele ja naistele,” märgib Pajo, lisades, et seelikuga saab ka vabal ajal käia või seda treeningutel kasutada. Pajo hinnangul on seeliku kavandamisel oluline, et ta oleks sobilik spor-

Eesti naiste jalgpallikoordinaator Keith Boanas:

Reeglid ei luba

“Ma ei pea õigeks, et naised jalgpalli seelikutes mängiks. Olen aastate jooksul näinud, kui raske on naistel end jalgpallis tõsiselt võetavaks teha. Barjääre on niigi piisavalt. Milleks anda põhjust meestel huvituda naiste jalgpallist valedel põhjustel? Tean, et mõne teise ala puhul on seelikud kasutusele võetud, aga

Jalgpallireeglite punkt number 3 ütleb mängijate riietuse kohta: “Mängijad kannavad jalgpallisärke, lühikesi pükse, põlvikute ehk kedrade alla paigutatud säärekaitseid ning eemaldatavate korkidega jalgpallisaapaid.”

nendel aladel on kontakti maaga palju vähem. Tean, et osad jalgpallirõivaste tootjad on hakanud tegema nn naistesõbralikke rõivaid, mis erinevaid veidi kujunduse poolest. Aga miks peaksid naised seelikuga mängima? Tahame ju, et see osa jalgpallist oleks tõsiselt võetav. Põhjused on nii praktilised kui ka väärtuspõhised.”

2012 MAI JALKA

11


seelikud timiseks. Seepärast tuleb seeliku alla pikem liibuv püksteosa, mille nähtav osa on silmkoelisest pitsist. Ave Pajo suur huvi spordiriiete vastu on kindlasti seotud sellega, et ta on tegelenud erinevate spordialadega alates kuuendast eluaastast ja jalgpalli on ta mänginud juba 15 aastat. Kui ta mängimist alustas, oli naiste jalgpall Eestis uus spordiala ja naistele mõeldud jalgpallivarustus puudus. Mängiti meeste riietega, mis olid juba kasutatud, kulunud ja väga suured. Väga harva juhtus, kui mängija sai enam-vähem sobiva vormiriietuse. Selleks pidi varem mängule kohale minema, et oleks suurem valikuvõimalus. Parem polnud olukord ka koondise mängijatele, sest Eesti Jalgpalli Liit ei ostnud Eesti tüdrukute- ja naistekoondisele eraldi varustust. Rõivastus koosnes ainult T-särgist ja lühikestest pükstest. Treeninguriided olid siis kõigil erinevad. “Praeguseks on toimunud suured muutused,” tõdeb Pajo. “Nüüd on

.

12

JALKA MAI 2012

koondise mängijatel eraldi tüdrukutele ja naistele ostetud riided ning ka treeningutel on ühtne vorm. Nendega on ilusam ja mugavam mängida.”

vate spordiriietuse tootjatel vähe spetsiaalselt naiste jalgpalli jaoks mõeldud mudeleid,” märgib Pajo, kelle sõnul on naiste vorm enamasti sarnane meeste omaga. Rohkem naiselikkust on vabaajaKollektsioon olemas ja spordirõivaste puhul kasutanud Puma. Ave Pajo bakalaureusetöö tulemusena Ave Pajo hinnangul on sportlik elulaad on valminud kaunis jalgpallirõivaste muutumas üha populaarsemaks ja pole kollektsioon, mis on autori poolt alguolulist vahet, kus lõpeb igapäevane täsest lõpuni ise valmis tehtud. Tehnoloonavastiil ja algab spordimood. Tänavalt gias oli tal abi õpingute ajal omandatud lisandub juurde mugavaid ja mõnusaid kogemustest ja õppespordiriideid, millega materjalidest, samuti on sobilik isegi kohviFoto: Lembit Peegel ka juhendaja poolt kusse või kinno minna. antud nõuannetest. Dressipluuse on võiÕmblemise abi sai ta malik ka jopena kanda. õmblejatelt. Oma kavandatud “Ma olen valminud riietega looda Ave tulemusega väga raPajo tuua naiste sporhul ja olen valmis ka dirõivastusse juurde uuteks väljakutseteks  naiselikku stiili. Seepädisainerina spordirast on kõigi mudelite rõivaste alal,” vaatab värvikombinatsiooniks Ave Pajo lootusrikkalt valge ja roosa. tulevikku. “Üldiselt on erineAve Pajo on ka igapäevaelus alati naiselik.


the sportura chronograph. the measure of greatness.

dedicated to perfection Sportura . Enam kui sajand on mõlemad, Seiko ja FC Barcelona, igaüks omal alal, pühendunud täiusele. Nüüd oleme partnerid, tähistades jagatud otsustavust olla parim uue Sportura kronograaf kellaga. Seiko leiutas kvarts kronograaf kella 1983 ja on võtnud aega maailmaspordis 50 aastat. Kogu see kogemus kajastub nüüd uues Sportura kellas. 10 BAR veekindlust, safiir klaas ja 1/5 sek. kronograaf. Sportura on kell, mille on valinud tõenäoliselt üks maailma edukaim jalgpalli meeskond. seikowatches.com

2012 MAI JALKA

13


1-teist mõtet

Mitteametlik võit Urugu E

estikeelses meedias võib aina enam kohata vahetegemist nn ametlikel ja mitteametlikel mängudel. Esimeste hulka kuuluvad mängud, kus mängitakse punktide peale ja teiste sekka kõik ülejäänud kohtumised. Ühest küljest peegeldab see MM- ja EM-valikmängude kasvanud väärtust tavaliste maavõistluste ees. Teisalt aga suurematest keeltest ülevõetud kõnepruuki, kusjuures jutt ei käi ainult inglise keelest: näiteks vene keeles nimetatakse kahe riigi omavahelisi mänge mõnikord ka “treeningmängudeks” – nõnda saab kõneleja anda hinnangu kohtumise vähesele tähtsusele. Tänapäeva meedia kõnepruuki mõjutab valdavalt muidugi inglise keel. Noorema põlvkonna ajakirjanikud, suhtekorraldajad jm kirjarahvas kirjutab peamiselt selle mõjul isegi sellised sõnad nagu “olümpiamängud” ja “maailmameistrivõistlused” suure tähega. Piinlikul moel on need sõnad aina sagedamini vigaselt esindatud ametlikes tekstides, samuti reklaamides. Sisulise poole pealt on peaaegu täiesti ära kadunud selline mõiste nagu Inglismaa karikavõistlused, mis on asendunud terminiga “FA Cup”. Koondised ei mängi aga enam maavõistlusi, vaid sõprusmänge. Ilus emakeelne sõna “maavõistlus” oli kasutusel kahe maailmasõja vahelisel ajajärgul ja peegeldab ka 21. sajandil täpselt asja sisu: võistlevad kaks maad (just nimelt maad ja mitte riiki, sest FIFAsse kuulus ja kuulub ka iseseisva riikluseta liikmeid). Miks peaksime selle sõna hülgama!? “Maavõistlus” on sobivalt neutraalne väljend ega ole koormatud hinnangulisusega, nagu on näiteks inglise keelest laenatud “sõprusmäng”. Hinnangulisus sellistes terminites võib käänduda nendesamade mõistete vastu, kui nn sõprusmäng peetakse vanade vaenupoolte vahel või kui matš ise kujuneb vägivaldseks. Tõeliselt koomiline ja anakronistlik on aga näiteks venelaste vaste maavõistlusele – “seltsimehelik mäng”. See on edasiarendus inglise keele “sõprusmängust”. Miks peaksime 14

JALKA MAI 2012

Foto: Lembit Peegel

Kaimar Saag võitlemas ja võitmas kahevõistlust Diego Lugano vastu. Täiesti ametlikult!

suurte keelte ja rahvaste ebatäpsest ja lausa äpardunud sõnakasutusest malli võtma ja omaenese väljakujunenud vutikeelt risustama?

Keelega omaenda huvide vastu See kõik pole sugugi nii süütu, nagu ehk näib. Keelega, väljenditega saab asju ja nähtusi väärtustada ning alavääristada. Keelekasutus kujundab oma märkamatul moel väärtushinnanguid. Keelega, selle mõistetega saab anda tähendusi ja seista sedamööda oma huvide eest. Näiteks Eesti huvides on selgelt koondisemängude väärtustamine. Meie klubivutt on väikeriigile omaselt nõrk ja koondis on meie A ja O. Mõelgem, milliseid eri tähendusi saame koondise mängudele anda neil juhtudel, kui me ei mängi punktide peale, aga nimetame kohtumist: 1) maavõistluseks; 2) sõprusmänguks; 3) mitteametlikuks mänguks; 4) treeningmänguks? Esimesel juhul anname igal juhul edasi ka suure tükikese väärtust ja väärikust. Teisel juhul

ahvime suuri keeli ja pisendame meile nii olulise mängu tähtsust (sest nagu sada korda kinnitatud: Eesti koondisele on kõik mängud tähtsad). Kolmandal juhul lausa valetame, sest FIFAs fikseeritud riikidevahelised mängud on igal juhul ametlikud. Neljandal juhul naeruvääristame kõigele lisaks ka meie oma jalgpallureid. Pole saladus, et maailma jalgpallis käib praegu äge võitlus koondise- ja klubijalka vahel. Viimane on pealetungil ja suurte klubide survel kipub kahanema koondisemängude kalender. Muidugi on eestlasedki suured klubijalgpalli fännid ja enamikul huvilistest on oma lemmikud välismaiste klubide seas. Samal ajal toetame oma koondist ja ootame, et meie mängijad jõuaksid suurtesse liigadesse. Need asjad on omavahel seotud, sest eestlaste tee ­Euroopa tippklubidesse läheb peaasjalikult läbi koondise. Koondis ja koondisemängud on vajalikud meie palluritele, et silma jääda. Koondis on vajalik meie rahvale,


1-teist mõtet

uay üle? et kodustaadionil talle kaasa elades saaks tajuda ühtsustunnet. Just tänu koondisele on Eesti jalgpallil otsene side rahvusvahelise tipptasemega, sest koondis toob meile kohale valikmängude ja tavaliste maavõistluste kuulsad vastased, keda saame mõnekümne meetri pealt Lillekülas imetleda. Kuigi kohtumised A. Le Coq Arenal Brasiilia (2009) ja Uruguayga (2010) polnud punktide peale, oli mõlemal juhul tegemist märkimisväärse sündmusega meie spordiloos. Miks peaksime omaenda suurepärast kogemust madaldama terminiga “treeningmäng” või “sõprusmäng” või “mitteametlik mäng”, kui võime südamerahuga tõdeda, et tegemist oli ametliku maavõistlusega ehk lihtsalt maavõistlusega!? Kõik, kes nimetavad maavõistlusi mitteametlikeks mängudeks, sedastavad valelikult, et meie mullune võit Uruguay üle oli samuti – mitteametlik!

Väikesed kui ohu teadvustajad Arusaam, mis peab koondise jaoks ametlikeks mängudeks ainult MM- ja EM-kohtumisi, tagandab mitteametlikuks ka Balti turniirid. See arusaam propageerib seisukohta, mis on meie jalgpallihuvide vastane ning töötab eelkõige suurklubide ja suurte rahvaste kasuks. Suurte mätta otsast vaadatuna on ehk tõesti tüütu kohtuda Fääri saarte, Andorra, San Marino jt kääbustega, sh

Eestiga. Parem juba moodustada eraldi liigad, kus suured peaksid valikmänge finaalturniirile saamise eest ja väikesed maadleksid mudaliigas õiguse eest pääseda suurte liigasse. See süsteem suretaks väikeste motivatsiooni. Kõdunedes mudaliigas, ei näeks me oma staadionil enam Inglismaad ega Hispaaniat. Pikas perspektiivis hukutaks selline jalgpallikorraldus kogu spordiala: tagala känguks ning juurtest äralõigatud eesliin kaotaks kommertsialiseerumise arvelt aina enam oma sotsiaalset tähendust.

Miks peaksime suurte keelte ja rahvaste ebatäpsest ja lausa äpardunud sõnakasutusest malli võtma ja omaenese väljakujunenud vutikeelt risustama?

Väikesed on alati suurtest tundlikumad, tajudes paremini ohte. Meiegi asi on teadvustada rahaahnusest tulenevat ohtu jalgpallile ja väärtustada selle kõiki ühiskonnakihte liitvat rolli. See on ka nendesamade suurte ehk terviku huvides. Väikeste vahendid võivad olla piiratud, aga nad on olemas. Meie meediale on igatahes täiesti kättesaadav, lausa igapäevane töövahend keel ja jalgpalliväljendid. Neid peaks kasutama Foto: Lembit Peegel

korrektselt, austades juba väljakujunenud ja end õigustanud termineid ning vältides kriitikavabalt inglise keelest ülevõtmist. Muidugi on ka võimalus, et seda kõike tehaksegi sihilikult. Meenub 1998. aastal Tallinna Flora ja AC Milani kohtumine Sitsiilias. Et vähendada Eesti klubi väärikat 1 : 2 kaotust Itaaliale suurklubile, kirjutas üks kohalik ajakirjanik, et tegemist oli treeningmänguga. Seda hoolimata asjaolust, et mängule tehti reklaami, müüdi pileteid, puupüsti täis VIP-sektorit ja pressitribüüni teenindasid tõelised kaunitarid ja toimus teleülekanne. Jah, siinkohal võib tõesti kriitiliselt torgata, et klubidevahelisi mänge ei saa ju maavõistlusteks pidada. Ja kui ei mängita mõne turniiri raames, siis kuidas peaks selliseid kohtumisi nimetama? Klubide puhul head vastust polegi, aga kindel on see, et eelreklaamitud, piletide ja publikuga klubidevaheline mäng ei ole treeningmäng ega ka mitteametlik mäng. Võib-olla sel puhul kõlbab eesti keeles tõepoolest öelda, et tegemist on sõprusmänguga. Aga tegelikult on see väljakutse meile kõigile: miks meil pole selle kohta ikka veel välja kujunenud täpset omakeelset mõistet? Eestlased on alati elanud võõraste keelte risttuultes ning elus edasijõudnud kaasmaalased on osanud võõrkeeli. Nii oli ka 90 aastat tagasi, kui loodi lõviosa eestikeelsest jalgpalliterminoloogiast, mida kasutame tänini. Me ei tohiks olla oma eelkäijatest kehvemad. Kui mõni sõna on puudu, tuleb see välja nuputada. Ja kõike, mis on väärtuslik ja ennast õigustanud, säilitada. Et mitte anda käest täiesti ametlikku ja FIFA-kõlbulikku võitu kahekordse maailmameistri Uruguay üle.

Indrek Schwede Taavi Rähn jälgib, kuidas pall lendab Uruguay puuri. Sama teevad Diego Lugano, Sebastian Abreu ja väravavaht Juan Castillo.

JALKA peatoimetaja 2012 MAI JALKA

15


mängija luubi all

Andres Koogas Nõmme Kaljus tänavu keskkaitsjana ja karistuslöökide sooritajana silma paistnud Andres Koogase kvaliteete hindavad Kalju peatreener Igor Prins ning tema endised treenerid Karel Voolaid ja Ivo Lehtmets. Väljakunägemine Igor Prins: Vahel suudab mängu kenasti teisele äärele üle viia. Mõnikord on pea liiga all ja tahab liiga lähedalt mängida. Karel Voolaid: Tema pluss on see, et suudab lihtsalt mängida. Ta ei hiilga alati efektsete söötudega, aga tema platsinägemine ei peagi olema midagi erilist. Tema teeb oma töö ära, sest temalt oodatakse mängukindlust ja lihtsaid lahendusi. Kõik sõltub muidugi tasemest, sest Klavan AZ-s peab rohkem sööduga alustama.

Tugevus Karel Voolaid: Näitajad väga head. Kehaliselt väga tugev mängija. Ivo Lehtmets: Noortes paistis silma: olid tugevad jalad ja oli kehaliselt tugev.

Foto: Lembit Peegel

cv

Mootor Ivo Lehtmets: Kui mängis noorena meeste vastu, töötas väljakul meeletult palju. Võttis rünnakul palju mängijaid maha. Karel Voolaid: Ei tea, et oleks sellega häda olnud, et peaks välja vahetama vms.

Kiirus

Tehnika Igor Prins: Kaitsemehe jaoks on tehnikat piisavalt. Palli oskavad kõik surmata. Ivo Lehtmets: Kõik on ilusti omandatud, palliga suht kindel, ei värista jalga.

Arno Pijpers, Janno Kivisild, Zaur T ilingara vili, Pasi Rautiainen, Karel Voolaid, Frank Bernhardt, Marko Lelov, Igor Prins Eelmised klubid: Tallinna Flora, Pärnu Tervis, Viljandi Tulevik

JALKA JALKA MAI MAI2012 2012

Igor Prins: See on sellisel keskmisel tasemel: ta julgeb minna, võitleb ja võidab õhuvõitlusi. Suudab keha panna, aga ütleme, et võib-olla kõige parem element see tal ei ole. Karel Voolaid: Eestis pole palju Neemelo tüüpi mängijaid, kelle vastu võiks jääda raskustesse.

Ivo Lehtmets: Tõmbas meeskonda käima, oli kapten, ei andnud alla, püüdis motiveerida kaaslasi rasketes olukordades. Karel Voolaid: Noortekoondistes oli kapten: eeskuju ja sütitaja. Praegu Kaljus paljude isiksuste keskel, kus liidriomadused ei pruugi avalduda, sest ta pole piisavalt vana. Igor Prins: Ta peab end jagama õppimise ja jalka vahel, aga saab sellega hakkama. Ta pole allaandja tüüp. Sisuga kutt.

Sündinud: 05.09.1987 Klubi: Nõmme JK Kalju Treenerid: Priit Adamson, Ivo Lehtmets,

16

Õhuvõitlus

Sisu

Liikuvus Igor Prins: Mõnikord kaitsetöös tahab liiga varakult taganeda ega lähe vastu. See on mängu lugemine, mida annab parandada Karel Voolaid: Kui nõuda rünnakutele lülitumist, siis ta teeb seda, aga palju seda ikka vaja on. Mängu mõistab ja saab asjadest aru. Väga atraktiivne mängija ei ole, aga teeb oma asjad ära. Bärengrub on võimsam ja kogenum, aga Koogas on parem liikuvuselt ja keha valitsemises. Ivo Lehtmets: Sai mängust aru, oskas ise suunata mängijaid õigetele positsioonidele ja oli ise aktiivne, küsis palli. Oma positsioonil tegi liikumised ära.

Karel Voolaid: Koogas on huvitav mängija: ma pole kunagi näinud, et ta teeks prohmakaid. Ta ei jää meelde mängijana, kes kukuks ninali ja põhjustaks tobedaid väravaid. Teda peab meisterlikkuse või kiirusega üle mängima.

Karel Voolaid: Stardikiirus on hea, pikkadel distantsidel pole parim, aga tema positsioonil ei tule pikki distantse ette. Igor Prins: Selle kallal võib eestikatel kõigiga norida. Stardikiirus võiks parem olla. Kohapeal võitlus ja palli tagasivõitmine on hea, aga kui keegi võtab ta kiirusega ette, siis ta võib hätta jääda. Paraku kiirust kapaga juurde ei saa panna. Ivo Lehtmets: Kaks-kolm esimest sammu jättis varem soovida, aga praeguseks on end arendanud.

Löök&sööt Igor Prins: Sööt on tal hea, standardolukorras on mitmeid olulisi väravaid löönud. Pikka söötu ka näeb, kuigi vasak jalg võiks parem olla. Aga parem toimib hästi! Karel Voolaid: Tal on parem jalg tunduvalt tugevam. Kui ta oli paremkaitsja, siis polnud vasaku järele ka vajadust. Nüüd käib mäng tiitli peale ja nõudmised tema söödukvaliteedile on tõusnud. Löök on kõva relv, kuigi ei saa seda oma positsiooni tõttu tihti kasutada. Kõva laks on jalas sees. See pole tüüpiline, et kaitsemängija karistuslööke sooritab.


2012 MAI JALKA

17


meistriliiga

Kas meistriliiga väravarekord jääb lätlase nimele? Olla meistriliiga parim väravakütt on kindlasti iga ründaja unistus. Eelmisel aastal rekordi 46 väravani viinud lätlase Aleksandr Cekulajevsi trooni tahavad meie ründajad kindlasti enda nimele tagasi saada. Alver Kivi

I

rooniliselt võib ju öelda, et mis see Eesti liigas siis 40 väravat ära lüüa ei ole. Hakka aga kevadel pihta ja sügiseks asi tehtud. Paraku näitavad senised tulemused, et kõik ei sõltu ainult ründaja osavusest. Väravarekordite sünnilugu vaadates on üheks eelduseks olnud meeskondade erinev mängutase. Ikka on leidunud mõni sats, kelle puur palle täis lüüa. Kui tulevikus tõsist ärakukkujat ei ole, siis võib rekord jääda aastateks Narva Transi ründaja nimele. Aleksandr Cekulajevs ületas mullu 46 tabamusega senise rekordi, 41 väravat, mis kuulus 2005. aastast TVMK mehe Tarmo Neemelo nimele. Mõlemal

aastal oli liigas meeskond, kelle kehv mäng võimaldas ründajatel oma väravate arvet hoogsalt suurendada. 2005. aastal lõi Tarmo Neemelo TVMK 138 väravast 41, neist 10 viimaseks jäänud Tallinna Dünamole, kes lasi endale kokku lüüa 157 väravat. 9. koha saanud FC Kuressaare võrku sahistas Neemelo 8 korral. Seevastu hõbemedalid võitnud Levadiale lõi ta 1, pronksmedalitele tulnud Transile 2 ja neljandana lõpetanud Florale 3 väravat. 2011. aastal lõi Aleksandr Cekulajevs meistriliigas kindlalt viimaseks jäänud Ajaxile 18 väravat. Seejuures lasi Lasnamäe meeskond endale lüüa kokku 192 väravat ja Transi 107 tabamusest langes tervelt 40 Ajaxi arvele. Foto: Lembit Peegel Samas, meistritiitli võitnud FC Florale ei löönud Cekulajevs ühtegi väravat, hõbemedalid võitnud Kaljut kostitas lätlane 5, neljandaks jäänud Levadiat 1 ja viienda koha saanud Sillamäe Kalevit 3 väravaga. Cekulajevs lootis küll kerkida Eesti liiga resultatiivseimaks mängijaks, kuid rekordist ta ei unistanud. Oma edu aluseks hindas lätlane head meeskonnamängu, sest enamik tabamusi sündis kaaslaste headest söötudest. Praegu Nõmme Aleksandrs Cekulajevs (paremal) kõmmutas mullu rekordilised 46 kolli. 18

JALKA MAI 2012

Kalju edurivisse kuuluv ja eelmisel aastal “vaid” 22 kolli kõmmutanud Tarmo Neemelo ei oska öelda, kas suurima väravaküti tiitlist ilmajäämine ka hinge läks, kuid tunnistab, et loomulikult oleks parem, kui see rekord oleks tema nimel, sest eks iga ründaja tahab seda. “Konkreetselt ma tema väravaid kokku ei lugenud, aga toimuvat jälgisin,” rääkis Neemelo oma rekordi langemisest. ”Pärast mänge ikka vaatasin, mis seisud on ja kes väravaid tegid ning mingil hetkel ta minu tulemuse üle lõi.” Esimese mängijana Eesti Meistriliigas 300 tabamust kirja saanud ja mulluse hooaja lõppedes 303 väravani jõudnud Narva Transi ründaja Maksim Gruznov leiab, et tänavu keegi rekordini ei jõua. 13 aastat liigas mänginud Gruznovi sõnul ei juhtu see koguni järgmise kahe-kolme aasta jooksul. “Selleks ongi rekordid, et neid lüüa,” märgib ta. “Rekordeid on raske teha. Loomulikult on selle eelduseks selline hea mees nagu Cekulajevs, aga peab olema ka tasemel meeskond. Sellist kooslust ma praegu Eestis ei näe.”

Tänavu peksupoissi pole FC Flora treener Janno Kivisild ei usu, et väravarekord võiks tänavu ohus olla ja oma seisukohale on tal kindel selgitus – sel aastal ei ole ühtegi sellist peksukotti, nagu mullu oli Ajax, kes lasi endale palju väravaid sisse. Eelmisel aastal kaotas 36 mänguga vaid 4 punkti kogunud Lasnamäe Ajax Narva Transile 0 : 12 ja 0 : 14, FC Florale 1 : 13 ja 0 : 11, Tartu Tammekale 0 : 9, FC Viljandile 0 : 8, Tallinna Levadiale 0 : 7, Sillamäe Kalevile 0 : 7 ja Nõmme Kaljule 0 : 4. Need on skoorid,


meistriliiga Foto: Lembit Peegel

Tarmo Neemelo sai oma isikliku rekordi – 41 väravat – kirja TVMK särgis 2005. aastal.

mis kõnelevad enda eest. Samas ei ole Kivisilla sõnul see ainus eeldus rekordi püstitamiseks. “Vaja on ka mängijat, kes on väga hea kvaliteediga,” leiab ta. “See nõuab ka meeskonda, kes on suuteline väljakul domineerima ja oma tippründajale võimalusi looma. Praegu ma meie liigas ühtegi sellist nime ei tea, kes hakkaks hirmsasti paugutama. Muidugi oli Cekulajevs Narvas väga õnnestunud valik.” Tarmo Neemelo on Kivisillaga päri: “Suuresti sõltub rekordi tegemine sellest, kas liigas on mõni tõeline autsaider ja peksupoiss, kellele lüüakse palju väravaid. Trans sai sellega eelmisel aastal hakkama ja Cekulajevs tegi Ajaxi vastu korralikult skoori. Meie jälle ei löönud neile nii palju väravaid.” Ka tema ei usu, et keegi suudaks tänavu Cekulajevsit ületada. “Kuna sel aastal ei paista sellist nõrgukest olevat, kes endale hooajaga 200 väravat laseb lüüa, siis kahtlen, et see rekord ohus oleks. Kõik suudavad mängida ja suureskoorilisi mänge arvatavasti ei tule ning seepärast keegi nii palju väravaid ei löö.”

Meistriliiga edukamad väravakütid 1992 Sergei Bragin FC Norma 1992/1993 Sergei Bragin FC Norma 1993/1994 Maksim Gruznov Narva Trans 1994/1995 Sergei Morozov Lantana/Marlekor 1995/1996 Lembit Rajala FC Flora 1996/1997 Sergei Bragin FC Lantana 1997/1998 Konstantin Nahk Tallinna Sadam 1998 Konstantin Nahk Tallinna Sadam 1999 Toomas Krõm FC Levadia 2000 Egidijus Juška FC TVMK ja Toomas Krõm FC Levadia 2001 Maksim Gruznov Narva Trans 2002 Andrei Krõlov FC TVMK 2003 Tor Henning Hamre FC Flora 2004 Vjatšeslav Zahovaiko FC Flora 2005 Tarmo Neemelo FC TVMK 2006 Maksim Gruznov Narva Trans 2007 Dmitri Lipartov Narva Trans 2008 Ingemar Teever Nõmme Kalju 2009 Vitali Gussev FC Levadia 2010 Sander Post FC Flora 2011 Aleksandrs Čekulajevs Narva Trans

treener saab vajadusel varieerida ning ka vigastuste korral on mehed olemas. Kui pidevalt väravaid lööd, küll siis ka treenerid mänguaega annavad.” Janno Kivisilla sõnul eeldab 46 värava löömine väga eriliste võimetega ründajat korraliku meeskonnaga, aga ka vähemalt ühte nõrgukest. Samas avaldab ta lootust, et selliseid satse, nagu oli

18 27 21 25 16 18 18 13 19 24 37 37 39 28 41 31 30 23 26 24 46

eelmisel aastal Ajax, meil enam ei tule. “Vaid meeskondade ja mängijate ühtlane ja korralik kvaliteet, kus sa igal nädalal pead edu nimel tõsiselt pingutama, on see, mis viib meie jalgpalli edasi,” ei tähtsusta treener väravalöömise rekordit. “Mitte aga see, et sa seal mõnele peksupoisile kõmmutad 10–18 väravat.”

Kas 46 väravat jääb püsima? Üldiselt on iga maailma liiga jaoks ühe ründaja poolt löödud 46 väravat väga hinnatav tulemus, mida on raske korrata ja veelgi raskem ületada. Ründajaid meil on, aga Cekulajevsi tulemuse ületamiseks on vaja talenti, meeskonda ja õnne. Tarmo Neemelo hinnangul on meistriliigas potentsiaaliga ründajad olemas ja võimalust näeb ta ka endal: “Ma arvan küll, miks mitte, ei ole ju veel ka nii vana. Palju sõltub sellest, kuidas minema hakkab, sest Kaljus on ründajatel tihe konkurents. Meeskonnale on see kindlasti kasulik, sest

Jalgpall parem kui kodus! 2012 MAI JALKA Leia meid

Pikk 13, Tallinn • 641 9312 • www.clayhills.ee •

19


meistriliiga

Pilguheit

Jaanus Nuutre: juurde tuleb fänne, mitte publikut! FC Flora fännikoordinaator Jaanus Nuutre tuvastas bakalaureusetöös, et Eestis ei lisandu mitte sedavõrd publikut kui inimesi, kes identifitseerivad end jalgpallifännidena. Sel aastal näib Nõmme Kalju eriti tugev konkurent olevat? Viimase nelja-viie aasta lõikes on Kalju tänavu kõige ohtlikum. Koosseis on ühtlane, rivistuses on tuntud ekskoondislasi. Kaljul on suur löögirusikas. Aga arvan, et Flora ja Levadia ei ole tasemelt kehvemad. Kalju ei ole peajagu üle, mida näitas juba see 1 : 1 viik Levadiaga. Flora on komistanud, aga see pole kinni vormis, vaid peas. Põhikoosseisu on kerkinud noored kutid, keda seal veel eelmisel aastal polnud: näiteks Karl-Eerik Luigend ja Karl Mööl. Arvan, et eriti kaua aega läheb (endistel) tartlastel klubis kohanemiseks. Olen suhteliselt kindel, et meister ei selgu varem kui oktoobris.

teda enam üldse ja duublis mängib pool aega. Seoses Mihkel Aksalu väljailmumisega jääb Stanislav Pedõk vast kolmandaks numbriks. Oleks jabur, kui Mihkel poleks esinumber. See on tase, kuidas ta mehi utsitab ja alati ei peagi seetõttu tõrjet tegema. Ta alustab kiiresti rünnakuid, mängib Foto: erakogu

Kes sulle mängijaist enam silma on jäänud? Mööl on kindlasti silma jäänud. Ma ei saanudki aru – ta tegi kohe alguses kaks väravat ja järsku polnud teda enam pildil! Andre Frolov on väga hea! Luigend sai uued putsad ja lõi värava! Albert Prosat nägin Viljandi vastu – seal ta oli super hea. Ma ootan, et midagi tuleks lõpuks ometi Rauno Allikust, aga kardan, et ootan asjata! Ma ei saa sellest mehest aru! Aleksei Jahhimovitš on suur pettumus – põhis pole

meistriliiga 1. Nõmme JK Kalju 2. Tallinna FC Levadia 3. Tallinna FC Flora 4. JK Sillamäe Kalev 5. JK Tallinna Kalev 6. Paide Linnameeskond 7. FC Viljandi 8. FC Kuressaare 9. Tartu JK Tammeka 10. Narva JK Trans

7 6 6 3 2 2 2 1 1 0

1 3 1 3 2 1 0 1 1 1

0 0 2 2 5 5 5 3 4 4

22 : 3 17 : 2 15 : 5 9 : 6 10 : 18 6 : 9 5 : 14 6 : 13 2 : 12 2 : 12

Seekord läheme veelgi üksikasjalisemaks ja vaatame ka seda, kui palju on keskmist publikut klubide kodu- ja võõrsilmängudel. Tabeli puhul on siiski tähtis vaadata kahte viimast rasvases kirjas tulpa: eelviimane neist näitab absoluutarvu ja viimane keskmist publiku arvu kõigi mängude peale. Oma paremusjärjestuse oleme seekord korraldanud just keskmist arvu silmas pidades. Praeguse seisuga on meistriliiga mänge külastanud 7317 pealtvaatajat, mis teeb keskmiseks 198 inimest. Mullune keskmine oli 205. JALKA MAI 2012

Kas publikuarvus on nihet märgata? Uurisin oma Tallinna ülikooli bakalaureusetöös Eesti fänlust, ja huvitav on see, et kuigi publikuarv ei suurene, on fänne kui selliseid juurde tulnud. Tähendab: inimesi, kes identifitseerivad end jalgpallifännina, tuleb juurde. Paljudel on fänlus esikohal isegi perekonna ja muude harrastuste suhtes! Aga publikunumbrid on ikkagi mannetud. Ei piisa sellest, kui publiku nimel rabavad paar-kolm klubi. Kõik peavad seda tegema. Praegu, tõsi, õnnestub suurem hulk kohale saada tänu nn Getter Jaanile. Arvan, et igal klubil peaks olema turundusjuht, kes tegeleks publikuga. Klubid peaks tegema perepäevi vms. Fännid peaks tihedamini kohtuma klubi mängijate ja asjameestega. Et ei oleks selline kaelast-ära-üritus. Nullist alustades see kohe tulemust ei too, aga kui teha seda aastast aastasse, siis hakkab tulema. Rohkem reklaami ja etteteatamist. Tallinna Kalev teeb publikuga head tööd, mul on nende üle hea meel. Kuressaare ja Paide on ideaalsed kohad, kus peaks saama kohalikku kogukonda rohkem kaasata, ja minu arvates on neil need reservid ära kasutamata.

väravakütid 8 9 9 8 9 8 7 5 6 5

PUBLIKU EDETABEL

20

targalt, mitte lihtsalt palli.

22 21 19 12 8 7 6 4 4 1

1. Vladislav Ivanov JK Sillamäe Kalev 2. Igor Morozov Tallinna FC Levadia 3. Vitali Leitan Tallinna FC Levadia 4. Andre Frolov Tallinna FC Flora 5. Damiano Quintieri Nõmme JK Kalju 6. Tarmo Neemelo Nõmme JK Kalju 7. Rasmus Tomson JK Tallinna Kalev 8. Juri Jevdokimov Nõmme JK Kalju 9. Janar Toomet Tallinna FC Levadia 10. Karl Mööl Tallinna FC Flora

Kodu- Meeskond publik 1. Kalju 2. Flora 3. Sillamäe 4. Kalev 5. Tammeka 6. Trans 7. Levadia 8. Paide 9. Viljandi 10. Kuressaare

1482 675 1050 995 942 264 678 826 255 150

5 4 4 4 4 4 3 3 3 2

Kodu- Võõrsil- Keskmine publiku Võõrsil- publiku Publik publik keskmine publik keskmine kokku kokku 294 169 210 199 235 264 169,5 165 85 150

853 1335 648 795 223 698 971 546 764 484

284 267 216 199 111,5 174,5 194 182 191 121

2335 2010 1698 1790 1165 962 1649 1372 1019 634

292 223 212 199 194 192 183 171,5 146 127


2012 MAI JALKA

21


Marko Kristal

Maikuu huvitavamad mängud Euroopas

Mai kuus lõppevad suuremate Euroopa liigade põhihooajad ning sobiv aeg on heita pilk liiigadele ning sellele, millised võimalused meeskondadel veel jäänud on ning teha ka põgusad prognoosid. BundEsliga Teist aastat järjest tuli meistriks Dortmund. Bayern München pidi leppima see hooaeg teise kohaga. Lahtine on veel kolmanda koha omanik, kus paremad šansid seda kohta saada on Schalkel, kes selle koha ka enda valdusse saab. Välja langejateks on Kaiserslauten ja Hertha Berliin. FC Köln peab üleminekumänge ja teeb seda edukalt ning mängib ka järgmine hooaeg kõrgemas seltskonnas. PREMiER lEaguE Kõik on lahtine. Ainuke asi, mis on selge, on see, et tiitel läheb Manchesteri. Vaatamata City ponnistustele tõstab meistrikarika pea kohale United. Kolmanda koha peale kandideerivad teoreetiliselt veel neli meeskonda. Viimase pingutuse teeb kõige kindlamalt Newcastle ja saab kaela ka medalid. Väljakukkumise vastu käib ka kõva lahing, kuid see aasta peavad selle teekonna ette võtma Wolverhampton, Blackburn ja Wigan. sERia a Hoolimata Milani üritustest jääb ta see aasta teiseks ja Juventus kroonitakse meistriks. Kolmanda koha peale ihuvad hammast viis meeskonda, aga see üks, kes medali saab, on Lazio. Serie B-st peavad järgmine hooaeg jõudu koguma Cesena, Novara ja Genoa. liguE 1 Tiitel jagatakse kolme meeskonna vahel. Kõige nõrgemad väljavaated on Lille’il ja tema peab leppima kolmanda positsiooniga. Kõrgeima positsiooni eest võitluses edestab Montpellier PSG ja kroonitakse esimest korda Prantsusmaa meistriks. Madalamasse liigasse kukkumise eest pole Ligue 1-s kaitstud isegi tabelis 10. real paiknev meeskond. Nii et kindlad väljakukkujad selgitatakse viimase viie vooruga 10 meeskonna hulgast. la liga Tiitli napsas endale El Clasico võiduga Real Madrid, jättes Barcelona seekord teiseks. Kolmanda koha nimel heitlevatest meeskondadest suudab kõige külmemat närvi säilitada üllatusmeeskond Levante ja tasuks kolmas medalite komplekt. Väljakukkujad on ka selged. Need on sel aastal Racing, Gijon ja Zaragoza.

22

JALKA MAI 2012


Riskivaba ennustus

K천ik suuremad Euroopa ja maailma liigad, Meistrite liiga, Euroopa meistriv천istlused ja loomulikult Eesti meistriliiga. 2012 MAI JALKA

23


klubilood Foto: Alver Kivi

Vitali Gansen oli Metsakombinaadi väljakul tehtud hävitustööd nähes nõutu, kuid lubas süüdlase üles leida.

Ganvix jätkab Türi jalgpallitraditsioone Kohalikud jalgpallihuvilised räägivad, et esimesed Türil peetud mängud toimusid sada aastat tagasi. Nõukogude perioodil Eesti meistrivõistlustel mänginud Metsakombinaadi meeskonna asemele on nüüd asunud Türi Ganvix. alver kivi

O

leme klubijuhi Vitali Ganseniga kokku leppinud, et külla tulnud Jalkale tuleb rääkida kõigest ja näidata võiks võimalikult palju. Võõrustaja on end korralikult ette valmistanud ja kolmetunnine visiit kujuneb sisukaks. Saab selgeks, et hoolimata väikestest ressurssidest ja vaid kahe mehe tegutsemisest on Ganvixil kindlad plaanid, mida jõudu mööda ellu viiakse. Ja tuleb tõdeda, et just sellistel väikeklubidel Eesti jalgpall tegelikult seisabki. Kuna 2004. aastal loodud Ganvixil oma klubihoonet veel pole, alustame tutvumisvisiiti Vitali Ganseni garaažist, kus on hoiul klubi inventar ja atribuutika. Ja nagu ikka, kui soovid kõik ära rääkida, tuleb alustada algusest. Ganseni sõnul tuli idee klubi asu-

24

JALKA MAI 2012

tamiseks Järvamaa meistrivõistlustel osalemise järel, kui saadi esikoht ja mehed tahtsid hakata mängima ka Eesti tasemel. Nüüd on tasapisi toimetades jõutud teise liigasse. “Tahtsime kunagi kindlasti end ka esiliigas proovida, aga kahe aastaga Foto: Alver Kivi

Kuigi mutimullahunnikud tulid Vitali Gansenile halva üllatusena, on tal probleemile lahendus olemas.

oleme aru saanud, et see on väga kallis liiga, mis nõuab palju raha,” tunnistab Gansen. “Türilt esiliigat mängida on pea võimatu.” Samas, klubi arenguga ta täiesti rahul ei ole. Muret teeb see, et õigel ajal ei alustatud noortetööga, mis praegu annab tunda. Sel aastalgi oli valida, kas mängitakse II või III liigat. Paljud mehed on juba kaua mänginud ja neile oleks vaja oma kasvandikest vahetust. Nüüd peab kahjuks ootama veel 3–5 aastat. Treeningutingimuste üle Gansen ei kurda. Talvel harjutatakse Särevere ja Türi ühisgümnaasiumi võimlas. Kevadel kunstmuruväljakul, suvel ja talvel Metsakombinaadi väljakul. Võistlusmängud peetakse Türi Linnastaadionil. “Aastate pärast peaks klubi olema oluliselt suurem. Palju noori jalg-


klubilood

Klubi staar: Viktor Alonen Ganvixi meeskonna nimekaim mängija on olnud endine Eesti koondislane Viktor Alonen. Vitali Gansen räägib, et kui meeskond tõusis teise liigasse, oli mängutase veidi kehv ja esimese ringi järel oldi viimasel kohal. Nii pöördus ta abisaamiseks Aivar Pohlaku poole, et äkki on tal võimalus mõni mängija rendile anda. Vutijuht pakkus välja Viktor Aloneni, kelle liitumisel hakkas Ganvix võitma, lõpuks saadi 10. koht ja jäädi liigasse püsima. 2009. aastal oli Alonen meeskonna treeneriks ning tema juhendamisel

pallureid, palju rahakaid toetajaid ja nüüdisaegse baasiga,” vaatab klubijuht optimistlikult tulevikku.

Metsakombinaadi staadionist peab saama klubi süda Klubi ja tema juhi suurimad lootused on seotud legendaarse Türi Metsakombinaadi staadioniga. See on ka esimene objekt, kuhu Vitali Gansen oma külalise viib. Paraku saame staadionile jõudes halva üllatuse osaliseks. “Vaata, mis siin on

saavutati II liiga lõuna/lääne tsoonis III koht ja jõuti karikasarjas kahel korral veerandfinaali. Kristo Kiik lisab: “Viktoril olid omad nägemused, kuidas mängida. Meie madalama tasemega mehed seda alati ei mõistnud, aga leidsime selle klapi ikkagi üles. Kuna jäime püsima, siis oli temast ikka kasu.” Vitali Ganseni sõnul mõjus Viktor Aloneni nimi magnetina. “Kui me poisse trenni korjasime, siis maksis tema nimi palju. Kui ta lahkus, läks ka grupp laiali,” märgib klubijuht.

toimunud, keegi on traktoriga kõik üles roobanud,” püüab nähtust šokeeritud Gansen leida sündsaid sõnu, kui vaatab staadionimurule sissesõidetud sügavaid traktorirataste tekitatud poriseid roopaid. Mees suudab negatiivsed emotsioonid alla suruda ning peas valminud plaanid metsa veerde jääva Järvamaa kõige vanema staadioni osas pääsevad valla. Gansen tunnistab, et Türi vallavolikogu liikmeks kandideeris ta just jalgpalli pärast, et oleks võimalik rohkem ära teha. Kuigi staadion kuulub Türi

Foto: Alver Kivi

Uueks hooajaks valmistumisel higiseks saanud treeninguvestid kuivavad klubijuhi garaažis. Foto: Alver Kivi

Vitali Gansen tahab klubi lippu kõrgel hoida. Foto: Alver Kivi

Türi Ganvix Parimad saavutused Peale II liigas mängimise võib Türi Ganvix kiidelda sellega, et on jõudnud kaks korda Eesti karikavõistlustel kaheksa parema hulka. Poolfinaali uks on jäänud seni suletuks, sest veerandfinaalides on jäädud alla meistriliiga meeskondadele – 2008/2009. aastal Nõmme Kaljule 1 : 4 ja 2009/2010. aastal Kohtla-Järve Lootusele 0 : 5. Treenerid 2005 V liigas Vitali Gansen

Ganvixi juht demonstreerib uhkusega Türi jalgpalliajaloost ilmunud raamatut.

2006 IV liigas Viktor Mets 2007 III liigas Veiko Kurim

Foto: Alver Kivi

2008–2011 II liigas Margus Luts, Priit Simson, Vitali Gansen, Viktor Alonen, Kristo Kiik 2012 II liigas Kristo Kiik Treeningugrupid 2002–2006 10–12 last, treener Kristo Kiik 1999–2000 15 last, treener Kristo Kiik Türi jalgpalliajalugu kaante vahel Eelmisel aastal valmis raamat “Türi jalgpall aegade väravas”. Hans Lööperi, Harry Tempeli, Rein Kaarjase, Anatoli Rodionovi ja Valentin ševerevi koostatud raamat hõlmab Türi jalgpalliajalugu aastatel 1912–2010. 300 eksemplariga raamatu ilmumisele aitasid kaasa Eesti Jalgpalli Liit ja Türi vald. Vitali Ganseni sõnul on saadaval veel 25 raamatut. Müügitulu läheb kohalikule jalgpallile.

Klubi mängukuulutused on Gansen pannud ka garaažiuksele. 2012 MAI JALKA

25


klubilood

Kõige vihasem vastasseis Paide Kumakesega Kogu maailmas on jalgpallimeeskondadel vastane, kellega heitlused on tulised ja kompromissitud. Erandiks ei ole ka Türi Ganvix. Nii Vitali Gansen kui ka Kristo Kiik peavad selleks Paide Kumakest. “Mängud Kumakesega on meie jaoks au küsimus ning iga mees tahab endast anda sada protsenti ja natuke rohkemgi,” tunnistab treener Kristo Kiik, kelle sõnul on naabritevaheline võitlus Paide ja Türi vahel toimunud juba aastakümneid. Paraku peab ta tõdema, et samuti teises liigas mängiv Kumake on enamasti peale jäänud, sest nende mehed on treener Viktor Metsa kasvandikud ja nad on kõrgemal tasemel mänginud.

Vitali Gansen tõstab esile eelmisel aastal karikasarja 1/8-finaalis toimunud kohtumise, mille võidu korral oleks Ganvix jõudnud kolmandat korda järjest veerandfinaali. Paraku jäädi 2 : 3 alla. “Kumake juhtis 3 : 0, aga me lõime kaks tagasi ja kolmas polnud ka kaugel,” meenutab Gansen. “Nad ei uskunud, et me võime veel järele tulla. Meie mehed olid aga tahtmist täis, kahjuks jäi natuke puudu. Aga siin tuleb tänada meie duubli Vändra mehi, kes olid meile abiks.” Paraku on tuline vastasseis kohaliku publiku külmaks jätnud ja fännide hulgaga nendel kohtumistel kiidelda ei saa.

Treener Eesti meister vabamaadluses Ganvixis poole kohaga töötav treener Kristo Kiik tuli 2009. aastal Eesti meistriks vabamaadluses. 27aastane mees tunnistab, et paar kuud aastas tuleb ikka maadelda ka.

Spordiklubide Liidule, on selle haldajaks jalgpalliklubi. Plaan oli euroraha toel ehitada koos samas kõrval harjutavate vibulaskjatega ühine riietusruum ja korralik piirdeaed. “Paraku pole majandusega praegu kõige parem seis ja need unistused jäid ainult unistuseks,” kurdab Gansen, kes loodab paremate aegade saabumisel oma plaanid siiski ellu viia.

“Jalgpallihuvi on mul ammusest ajast. Üldse meeldib tegeleda paljude spordialadega,” tunnistab Kiik, kes osaleb ka korvpallis maakonna meistrivõistlustel.

Kuigi suuremate plaanide realiseerimine on jäänud raha taha, on üht-teist siiski tehtud. Kolm aastat tagasi ehitati tribüünidele uued pingid, millest praeguseks pole midagi järele jäänud. “Kahjuks ei ole staadionil aeda ümber ja metsa ääres on selline vaikne koht, kus pidu panna, linnud laulavad ja hea rahulik on olla. Nii lõhuti need pingid ära ja tehti lõket,” on klubijuht nõutu, viidates Foto: Alver Kivi

Kristjan Puusepp, Robin Tarius, Henry Eichenbaum, Joosep Luts, Lauri Laur ja Mart Omann valmistuvad Paide kunstmuruväljakul sõpruskohtumiseks.

26

JALKA MAI 2012

ka kunagise riietusruumi varemetele. Üks ebameeldiv üllatus tabas meid veel. Nimelt ilutsevad vutimurul kõrged mutimulla hunnikud. Siin Vitali Gansen suurt probleemi ei näe: “Varem ei ole siin mutiauke olnud. Aga miks nad tulid? Hooldus oli peal, väljak tehti pehmeks ja tagajärg on käes.”

Liigamängud Türi linnastaadion Oma liigamängud peab Ganvix Türi Linnastaadionil, mille aadressil jagub Vitali Gansenil vaid kiidusõnu. “Nii korras staadione on Eestis vähe,” märgib Gansen, kelle sõnul tehakse tuntud kergejõustikutreeneri Leonhard Soomi juhitud staadionil hooldustööd alati korralikult ära. “Tahaks aprillis mängima tulla, aga pärast hooldust enne kahte nädalat peale ei lasta.” Jalaga vastu muru koputav Gansen tõdeb, et ehitamisel on väljaku alla tehtud hullult hea drenaaž ja hooldajatel tuleb seda väljakut suvel väga palju kasta. “Kuivab kiirelt, nagu valaks klaasi,” jagab ta haldajale kiitust. “Meile ja külalistele on siin meeldinud mängida.” Türis jalgpalli populariseerimiseks organiseeris Vitali Gansen kahe aasta eest samal staadionil meistriliiga telemängu Viljandi Tulevik – Paide Linnameeskond. “Kurb oli see, et samal päeval ei saanud mingil tehnilisel põhjusel seda eetrisse ja seepärast näidati järgmisel päeval,” meenutab Gansen.

Kunstmuruväljak on saanud populaarseks Türi Linnastaadioni naabruses asuva 25 x 40 m suuruse kunstmuruväljaku Foto: Alver Kivi

Viimaseid ettavalmistusi mänguks teevad (paremalt) Kristjan Puusepp, Mait Jurask, treener Kristo Kiik, Arne Reinberg, Mart Omann ja Joosep Luts.


klubilood

Lapsed treenivad kahes grupis

C-kategooriaga treeneri Kristo Kiige juhendamisel harjutab 1999. ja 2001.–2006. aastal sündinud poiste gruppides kokku 27 last. Vitali Ganseni hinnangul võiks laste arv olla suurem, aga paraku pole neil huvi. Klubijuht on käinud läbi kõik valla koolid ja lasteaiad, kuid tulemust ei ole. “Ühes koolis on direktor kergejõustikulembene ja ta ütles mulle otse, et jalgpallil pole siin midagi teha,” räägib Gansen, kellel tuleb konkureerida kergejõustiku ja võrkpalliga.

Teise liigasse tuleb püsima jääda Türi Ganvixi meeskonna tänavune eesmärk on teise liigasse püsima jääda. Oma esindusmeeskonnast rääkides varjutavad Vitali Ganseni muremõtted, sest mitme terava mängija lahkumise järel oli ka hetk, kus plaaniti jätkata aste

madalamal. Ganseni sõnul oli eelmisel aastal hea see, et neljateistkümne võistkonna seas jäädi kümnendale kohale, mis vabastas üleminekumängudest ja otse väljalangemisest.

“Halb oli see, et mõned meie mängijad ei tahtnud mängudel käia ja mõtlesid välja erinevaid põhjusi mitteosalemiseks, vahest oli siin tegemist ka motivatsiooni puudusega,” kurdab ta. Praegu on meeskonna nimekirjas 24 mängijat, kellest enamik on pärit Türilt. Miinusena toob Gansen välja selle, et 60–70 protsenti põhimeestest on Tallinnas ja nemad teevad päris vähe trenni. “Aga me ei sunni kedagi,” räägib klubijuht. “Meestel tehnikat niipalju ei ole, aga tahtmist peaks olema palju ning selle pealt peame hakkama saama ja eesmärk on püsima jääda.” Treener Kristo Kiik lisab: “Me oleme amatöörklubi ja põhja ladumine on ikka iga mehe enda teha. Oleme keskmikud. Oleme ka realistid ja kui suudame liigas keskele jääda, oleme oma eesmärgi täitnud.” Vitali Gansen märgib veel, et klubi tahab kasvatada noori ja olla Järvamaa esindusmeeskonnale farmklubiks, kelle mõni kasvandik mängib kunagi meistriliigas.

„Noor mees, sul on MURE?“ Ida-Tallinna Keskhaigla noortekabinetis saad küsida nõu seksuaalelu ja suhete kohta. Testime sugulisel teel levivaid haigusi. Nõustamisele ootame kuni 25-aastaseid noori. Kui vaja, tule koos partneriga.

2012 MAI JALKA

Noortekabinet asub Tõnismäe polikliinikus, Hariduse 6. Registreeru vastuvõtule lühinumbril 1900. Saatekirja pole vaja.

täidavad treeningutest vabal ajal kohalikud lapsed. Vitali Ganseni sõnul ei osanud keegi arvata, et see väljak nii palju kasutamist leiab. Ei ole peaaegu hetkegi, kui seal kedagi pole. Peale jalgpallurite kasutavad seda mängimiseks kohalikud lapsed, korvpallurid ja tennisistid. Ja tema sõnade kinnituseks on väljak palli taga ajavaid poisse täis. “Kui teeme trenne, siis teised peavad meiega arvestama,” märgib Gansen. Riigi ja valla toel ehitatud väljak läks maksma veidi üle miljoni krooni. Ometi ei ole ka see puudusteta. “Kate on betoon ja paneb põlved valutama, aga kui iga päev trenni ei tee, pole hullu,” tunnistab Gansen.

27


Siim ja Markus Sukles kahekesi Sportland Arena roherohelise kunstmuru taustal.

28

JALKA MAI 2012

Foto: Lembit Peegel


käbi & känd

Siim ja Markus Sukles eelistavad meeskondlikke alasid Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles näeb uute töötajate puhul korvpalliväljakul ära, kui suur on kellegi ego ja kui suur koostöövalmidus. Poeg Markus naudib jalgpallimängu FC Floras ja püüab oma löögid sihtida alla nurka, et pall üle värava ei lendaks. Indrek Schwede

“M

a tahaks sinna meeskonda minna, kus on need poisid, kes on kauem treeningul käinud,” sõnastab mullu oktoobris jalgpallitreeningule läinud Markus Sukles (8) oma lähema aja eesmärgi. Praegu harjutab ta rühmas, kus on koos uued poisid, aga eeskuju on silme ees: “Meie grupis oli veel üks Markus ja tema läks vanemate hulka.” Jalgpallitreeningule minek oli Markuse enda soov. Ta oli varem üpris palju vutti tagunud: juba lasteaias, kus olid väravad püsti, ja sõpradega. Viimane jaaniõhtu möödus just jalgpalli mängides. Markus tundis, et oskab mängida ja miks mitte teha seda treeningul! “Me ei tahtnud teda lasteaias trenni panna,” selgitab Markuse isa, kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles. “Mõtlesime, et las olla lasteaia vanuses veel kodus ja mängib! Tõsi, ujumas ta käis. Kui Markus läks kooli, küsisin, mida ta teha tahab. Vastus oli: jalgpalli mängida! Me elame Nõmmel ja seepärast küsisin: “Nõmme Kaljus” – “Ei!” – “Kus siis?” – “Floras!” Kui uurisin, miks seal, oli vastus kiire: “Sest Flora võidab!”” Siim Suklese kinnitusel oli poeg valikus kindel ja asi sai sellega otsustatud. Trennis hakkas Markusel treener Priit Adamsoni grupis hästi minema. Oma kõige esimesel võistlusel lõi ta kaks väravat. Peamiselt keskpoolkaitses mängiv Markus on ära proovinud kõik positsioonid: ta on olnud ka kaitsja ja ründaja rollis. “Väravas meeldib mulle siis olla, kui

minu meeskonnas on tugevad mängijad – siis ei pea nii palju väravat kaitsma,” lisab Markus oma tähelepaneku.

“See on ohtlik, sest osa lööke on mul üle lati läinud,” lausub Markus, kes on sellest pärisjalgpalli tarvis õpetliku järelduse teinud: “Penalti löön alati alla nurka!”

Mängus tuleb ette igasugu olukordi, mida Mänguväljakul erinevad inimesed lahen- näeb iseloomu ära Siim Suklese sportliku saatuse otsustadavad erinevalt. Kes ei sid tema noorpõlves Haapsalus harraskaota väljakul kriitilises tatavad alad: korvpall ja kergejõustik. situatsioonis pead, suuVehklemisvõimalusest ta loobus. Samas dab suure tõenäosusega puudusid tal sportlikud ambitsioonid. “Jooksin mõnuga 100 ja 200 meetrahulikku ja kainet meelt rit, terve staadioniring oli juba liig ega säilitada ka töös ette­ pakkunud naudingut,” meenutab Siim tulevates keerulistes Sukles. “Sobisid kaugus ja kõrgus. Osaolukordades. lesin rajooni meistrivõistlustel ja TV 10

Oma klassist läks Markus üksinda jalgpallitreeningule, kus tal on tekkinud uued sõbrad. Treeningutega on poiss väga rahul: “Õpime harjutused selgeks ning siis hakkame mängima ja proovime mängus kasutada seda, mida õppisime. Ainus asi, mis mulle ei meeldi, on joogipausid, sest ma ei taha treeningu ajal juua.” Markus treenib mõlemat jalga ja on selle eest treenerilt kiita saanud. Vintlööki oskab ta paremini lüüa vasaku jalaga: väravavaht liigub sageli löögijala asendit jälgides valesse nurka ja pall lendab väravasse. Veel tahaks Markus osata käärlööki, aga seda on parem õppida murul kui saalis, kus Flora-poiste treeningud talvel toimuvad. Jalgpalli armastab Markus mängida ka iPadis ja kui tal on kasutada nurgalöök, sihib ta alati ristnurka.

Olümpiastardi võistlustel.” Vutti sel ajal Haapsalus ei taotud, vähemalt ei teinud seda eestlased. Polnud ka võimalust minna võrkpallitrenni. “Vutt oli teise seltskonna mäng, meie mängisime korvpalli, mis on mulle alati meeldinud,” räägib Sukles. “Samas oli meil hea kergejõustikutreener Vello Kuhi, kelle eestvõttel ja kohendatud reeglitega mängisime põhjanaabrite pesapalli, tehes sellega tavatreeningud huvitavamaks. Sukles tõdeb, et harrastajana on talle pigem meeldinud meeskondlikud spordialad ning võistlemisele tulemuse peale eelistab ta sõpruskohtumisi. “Meeskonnamängude eesmärk on saavutada midagi koos,” selgitab Siim Sukles. “Keegi teeb katte, keegi viske. Küsimus on selles, kuidas panna terve meeskond ühise eesmärgi nimel tööle. Miks makstakse tipp­treeneritele hullu 2012 MAI JALKA

29


käbi & känd palka? Aga sellepärast, et nad on tippjuhid, kes peavad eesmärgipäraselt kooskõlastama terve kollektiivi töö: erinevad inimesed ajavad koos üht asja. Ma mängin ise kossu ja väga õpetlik on korviväljakul näha uusi töötajaid: kui suure egoga on tegemist? Mõni on isekam, mõni aitab end ja teisi. Spordiväljakul tuleb iseloom esile. Mängus tuleb ette igasugu olukordi, mida erinevad inimesed lahendavad erinevalt. Kes ei kaota väljakul kriitilises situatMarkus (paremal) on treeningukaaslasest osavalt mööda konksutamas. sioonis pead, suudab suure tõenäosusega rahulikku ja kainet meelt säilitada ka töös ettetuleilma karjumata. Koos käiakse vaatamas vates keerulistes olukordades.” ka Eesti koondise mänge ning Indrek Muidugi pole ka Siim jalgpalliZelinski viimases koondisemängus oli mängust puutumata jäänud: vanaisa Siim Sukles koos Markusega üks meeslauda väraval püsivad siiamaani tema kondade mängueelseid kätlejaid. Telejoonistatud jalgpalliväravad, mille pihta rist vaadatakse koos ka rahvusvahelisi ta poisina lööki harjutas. Praegu käib klubimänge. Aga kui järgmisel päeval Siim pojale võistlustel kaasa elamas ja on kool, piirdub hiline teleülekanne on väga rahul treener Priit AdamsoMarkusele esimese poolajaga. niga, kes juhendab poisse rahulikult, “Praeguses vanuses on kool tähtsam

idega Lõbusate pilt lgvahvad lood ja i kui pallist nii eest es. ka inglise keel Kaasas CD ingliskeelsete lugudega ning harjutustik.

Raamatus inglise-ees ti sõnastik.

30

JALKA MAI 2012

kui sport,” sõnastab Siim Sukles perekonna seisukoha. “Muidugi on olemas näiteid, kuidas on võimalik ühendada tippsport ja õpingud, meil Eestiski on doktorikraadiga endisi tippsportlasi. Ja teistpidi võttes: kui oled läbi löönud tippspordis, saad elus alati hakkama ka ilma kõrghariduseta. Sõltub ikkagi väga palju isiksusest. Ise olen siiski seisukohal, et haridus on esikohal ning isad-emad ei tohiks lubada, et see spordi ettekäändel poolikuks jääb.”

Vanaisa lubas ehitada teisegi värava Rahvusvahelises jalgpallis on Siim Sukles alati kaasa elanud Inglismaa ja Hollandi koondistele ning vanast ajast on klubijalgpallis jäänud lemmikuks Manchester United. “Kui Roman Abramovitš ostis Chelsea, siis see huvitas mind projektina – mida suur raha suudab teha,” räägib Sukles. “On huvitav jälgida, kuidas suure raha abil ehitatakse tippmeeskonda, ja vaadata, kas see aitab saavutada oma eesmärgid.” Markusel on teised lemmikud. Tema eeskujuks on Madridi Realis mängiv Cristiano Ronaldo ning klubidest hoiab ta pöialt Reali kõrval ka Müncheni Bayernile. Eestis on tema lemmikuks Konstantin Vassiljev. “Aga tema löögid pole mulle eeskujuks,” täpsustab Markus, lisades asjaliku seletuse: “Sest tema lööb alati üles, aga mina tahan alla lüüa, et üle värava ei läheks.” Peale jalgpalli käib Markus kooli mudilaskooris laulmas. Talle meeldivad ka korvpall, võrkpall, saalihoki ja rahvastepall. Ja keset vestlust Jalkaga teatab Markus: “Mul tuli just praegu selline tunne, et tahaks käsipallitreeningule!” Seda küll mitte jalgpallist loobumise hinnaga. Vutti mängib Markus ka mai alguses nelja-aastaseks saava venna Oskariga. Enamasti on osad jaotatud nõnda, et vanem veli on väravas ja noorem lööb. “Vanaisa lubas maale teise värava veel ehitada ja siis saame mängida ka, aga seal peab ettevaatlik olema vanaema lilledega,” kirjeldab Markus lähenevat suve.


2012 MAI JALKA

31


Mario Gomez

32

M端ncheni Bayern

Saksamaa

JALKA MAI 2012

Foto: G端nter Schifmann/AFP/Scanpix


Mida teeksid Sina, et olla seal? Mine www.carlsberg.ee, anna oma lubadus ja võid võita piletid finaalmängudele!

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist! Kampaanias osalemiseks ei pea ostma õlut.

2012 MAI JALKA

33


34

JALKA MAI 2012

10.06 Gdansk 19.00 Hispaania–Itaalia

10.06 Poznan 21.45 Iirimaa–Horvaatia

11.06 Donetsk 19.00 Prantsusmaa–Inglismaa

11.06 Kiiev 21.45 Ukraina–Rootsi

08.06 Wroclaw 21.45 Venemaa–Tšehhimaa

09.06 Harkiv 19.00 Holland–Taani

09.06 Lviv 21.45 Saksamaa–Portugal

13.06 Harkiv 21.45 Holland–Saksamaa

13.06 Lviv 19.00 Taani–Portugal

12.06 Varssavi 21.45 Poola–Venemaa

12. 06 Wroclaw 19.00 Kreeka–Tšehhimaa

15.06 Kiiev 21.45 Rootsi–Inglismaa

15.06 Donetsk 19.00 Ukraina–Prantsusmaa

14.06 Gdansk 21.45 Hispaania–Iirimaa

14.06 Poznan 19.00 Itaalia–Horvaatia

Inglismaa

Horvaatia

08.06 Varssavi 19.00 Poola–Kreeka

Prantsusmaa

Koht

Iirimaa

Väravate vahe

Rootsi

Punkte

Itaalia

CRO

Ukraina

IRL

Hispaania

ITA

D-alagrupp

ESP

C-alagrupp

B-alagrupp

Portugal

Koht

Tšehhimaa

Väravate vahe

Saksamaa

Punkte

Venemaa

CZE

Taani

RUS

Kreeka

GRE

Holland

POL

Poola

A-alagrupp

8. juuni – 1. juuli

Poola/Ukraina

UKR

NED

FRA

GER

17.06 Lviv 21.45 Taani–Saksamaa

17.06 Harkiv 21.45 Portugal–Holland

16.06 Wroclaw 21.45 Tšehhimaa–Poola

16.06 Varssavi 21.45 Kreeka–Venemaa

SWE

DEN

ENG

POR

Väravate vahe

Väravate vahe

19.06 Donetsk 21.45 Inglismaa–Ukraina

19.06 Kiiev 21.45 Rootsi–Prantsusmaa

18.06 Poznan 21.45 Itaalia–Iirimaa

18.06 Gdansk 21.45 Horvaatia–Hispaania

Punkte

Punkte

Euroopa meistrivõistluste finaalturniir 2012

Koht

Koht


A

A1

B2

A

27.06 Doetsk 21.45

– B

C1

B

23.06 Donetsk 21.45

Poolfinaalid

veerandfinaalid

21.06 Varssavi 21.45

2012 MAI JALKA

35

01.07 Kiiev 21.45

Finaal

D2 C

B1

A2

C

D

D1

D

24.06 Kiiev 21.45

28.06 Varssavi 21.45

22.06 Gdansk 21.45

C2


Sügav Eesti põhjavesi

Ostes meie tooteid toetad TÜ Kliinikumi Silmakliiinikut 36

JALKA MAI 2012

www.vagavesi.ee www.tridens.ee


2012 MAI JALKA

37


38

JALKA MAI 2012


2012 MAI JALKA

39


tehismuru

Kunstmuru vajab korrapärast hooldamist Täismõõtmetega kunstmurusid on Eestis 40, kuid kuidas neid hooldatakse? Viimasest sõltub mänguväljaku kvaliteet. Sellest omakorda sõltub kunstmurukatete renomee mängijate ja jalgpalliavalikkuse silmis. Indrek Schwede

“M

eie arvestuse järgi on Eestis praegu ligikaudu 40 täismõõtmetega kunstmuruväljakut,” ütleb Eesti Jalgpalli Liidu taristujuht Targo Kaldoja. “Neid võib olla rohkemgi, sest meil pole infot nende väljakute kohta, kus ei mängita Eesti meistrivõistlusi. Peale nende täismõõtmetega (minimaalmõõt 90 x 45 meetrit) väljakute on ehitatud ka väiksemaid kunstmuruväljakuid, kus saab mängida ainult noorte meistrivõistluste mänge D-, E- ja F-vanuseklassis. Meie andmebaasis on selliseid väljakuid kümme.” Viimase viieteistkümne aasta jooksul on kunstmuruväljakute ehitamine olnud meie jalgpalli arengu seisukohast ülioluline. Roheline tehisvaip on parandanud treeningutingimusi ja pikendanud hooaega. Samal ajal kuuldub siit-sealt nurinat kunstmurukatte kvaliteedi üle. Targo Kaldoja sõnul on põhiprobleemiks hoopis väljakute regulaarne hooldus, mitte kunstmuru enda kehv kvaliteet. “Kui me umbes tosin aastat tagasi kunstmurukatete paigaldamisega alustasime, võtsime vastu ka teiste poolt juba kasutatud katteid,” selgitab Kaldoja. “Need olid teise põlvkonna murud, millel kummi asemel oli täiteks liiv. Mängijad hakkasid neid kutsuma mistravaipadeks (naerab – toim.), sest need olid kõvad ja kui külje korralikult maha panid, oli marrastus kerge tulema. Nüüd oleme minemas kolmandale ringile: uue katte on saanud Sportland Arena, Valga, Wismari, Viljandi ja Tartu Tamme väljakud. Välja vahetati ka Kotka tänava staadioni kunstkate, mis oli hea niigi, 40

JALKA MAI 2012

Foto: Lembit Peegel

Just sellise harjaga ja just niimoodi hooldatakse kunstmuru.

aga omanik leidis vahendid ja tegi veel parema. Tegemist on kolmanda põlvkonna kunstmurudega.” Tartu Tamme staadioni kunstmuru sai küll uue katte, aga tegemist on väljakuga, millel meistri- ja esiliigat mängida ei saa, sest väljaku mõõdud ei vasta nende liigade nõuetele. Juunikuu alguseks valmib altküttega Narva Kalevi kunstmuruväljak. Selliseid talvisel ajal vajadusel altköetavaid väljakuid on praegu Eestis peale Narva veel kaks: Sportland Arena Tallinnas ja Põlva Lootospark. Küttetorustik on eelpaigaldatud Keila kunstmurustaadionile, aga katlamaja on veel välja ehitamata. 2011. aasta sügisel renoveeritud Sportland Arenaga tegime tõeliselt korraliku kunstmuruväljaku, mis sai sertifitseeritud ja millele omistati FIFA 2Star kvaliteedi sertifikaat. Kunstmuru on tavaline kolmanda põlvkonna kunstmuru ja kõigest 40 mm pika liblega, kuid katte alla sai valatud 20 mm kummist elastikkiht, mis tagab pikaaegse

väljaku pehmuse. Kummikiht ei muutu jäigaks ja säilitab oma algupärased omadused, samal ajal kui hooldamata väljakutel täitekumm paakub ehk kivistub. Meistriliiga klubidest on pärast Narva väljaku valmimist kõige kehvemas seisus Kuressaare, mille kunstmuru ei vasta nõuetele. Kriitilises seisus on Tartu Annelinna plats ja Tallinna Kalevi kunstmuru. Hiiu staadioni tehisväljakul loobus sel hooajal mängimast Nõmme Kalju. Ka see kate vajab Kaldoja hinnangul väljavahetamist. Esiliiga meeskondadest on korralikud tehiskatted kasutada Floral, Levadial, Kohtla-Järvel Ahtmes ja Rakveres. Infoneti väljak Lasnamäe kergejõustikuhalli juures ning Puma oma Dvigateli vanal staadionil võiks olla parem. Väga kehvas seisus on Pärnu Mai tänava kunstmuru. Tartu meeskonnad SK 10 ja Tammeka II järgmisel aastal Annelinna praegusel kattel ilmselt mängida ei saa. Kiviõli plaanib kunstmuruväljaku ehitust 2012. aastal.


tehismuru “Meie mentaliteet oli alguses selline, et kunstmuru ei vaja mingit hooldust,” räägib Kaldoja. “Sellisest suhtumisest on tingitud ka paljude väljakute kehv ja kriitiline seisukord. Tootjad ütlevad, et platside eluiga on õige hoolduse korral üle kümne aasta.” Kaldoja sõnul peaks väljaku haldajad ja klubid tegema kindlasti olulise investeeringu harjamisseadesse, mille hind on 1000–2000 eurot ja mida saab vedada peaaegu iga traktoriga. Harjata on vaja iga nädal ja sel on kaks eesmärki: esiteks aitab see kummil püsida kohevana ja mitte kokku vajuda; teiseks aitab harjamine kunstliblel püsti tõusta ja nõnda ei lamandu lible ära. “Eri tootjad ütlevad erinevalt, aga põhimõtteliselt peaks väljakut harjama iga 25–35 kasutustunni järel,” räägib Kaldoja. “Protseduur võtab aega tund kuni poolteist. Seda pole ju palju. Väga paljudel pole paraku harja ega üritatagi seda muretseda. Teine oluline asi on sügisel mahakukkunud puulehtede koristus. Puulehed tekitavad huumust,

d u

i KLi

te

t

iS niL eL

Stit

mis on kasvupinnaks umbrohule ja soodustab väljaku kõvaks muutumist. Kehvemaks muutuvad ka vee läbilaskevõime ja muru omadused.” Aastas korra peaks tegema korraliku hoolduse: kobestama kummi selle pehmuse tagamiseks, ja koristama mustuse. Iga aasta tuleb väljakule lisada väike kogus kummi.

Elementaarne hooldus “Autoga on ju samamoodi – on suur vahe, kas vahetad õli 15 000 või 70 000 – 80 000 kilomeetri tagant,” toob Kaldoja näite. “Kui kahju on juba tehtud, siis hilisema õlivahetusega kahjut enam ei korva. Sama on kummi lisamise ja tehislibledega – kahjustatut on raske taastada.” Eraldi tähelepanu peab pöörama väravaalustele kohtadele, mis saavad suurima koormuse. Sinna soovitab Kald­oja kummi lisada sagedamini kui kord aastas. Või harjata olemasolevat kummi kahest servast väravaaluse poole rohkem kokku. Ja muidugi peab jälgima penaltipunkti, mis saab alati lisavatti!

“Kunstmuru kõik hoolduse etapid on kirjeldatud meie koduleheküljel (www. jalgpall.ee). Üritame korraldada kunstmuru hooldusseminari, kuhu kaasame UEFA asjatundja,” seletab Kaldoja, kelle sõnul tegelevad meie tippklubidest korraliku kunstmuruhooldusega üksnes Flora ja Levadia. “Uuel Sportland Arenal veereb pall rambi pealt kaheksa meetri kaugusele. Mujal, kus liblet ja kummi pole suurt ollagi, veerab pall aga 15–20 meetrit.” Sportland Arena uue kunstmuru hooldamisel peetakse internetipõhist päevikut, mis on eelduseks, et tootja tagab garantii: väljak läbib FIFA sertifitseerimise ka järgmisel aastal. “Tootjad ütlevad, et need väljakud, kus hooldust ei tehta, on kolme-nelja aasta pärast käest ära,” ütleb Targo Kaldoja. Tema sõnul on kunstmuruväljakud paremini hooldatud ka seal, kus mängijad ja treenerid on huvitatud, et oleksid head tingimused. Muru kvaliteedist sõltuvad ju nende treeningu- ja mängutingimused ning ka tervis.

VABANE KIIRESTI KÜÜNESEENEST KINDEL ENESETUNNE MYCOSANi, esimese spetsiaalse küünte mükoosi (seentõve) vastase preparaadi abil. AINULAADNE HARJAGA APLIKAATOR. Lihtne kanda küüntele, sealhulgas ka küünenurkadesse, ja neid ravida. Patenteeritud LÕHNATU preparaat. Kaasas küüneviilid + ravigraafik, mis tagavad kiire tulemuse ja võimaldavad jälgida tehtud edusamme. Sobib ka DIABEETIKUTELE.

Saadaval apteekides

2012 MAI JALKA

41


eesti karikavõistlused

26. mail kerkib karikavõitja pea kohale Evald Tipneri karikas Eesti karikafinaal 26. mail kujuneb suurejoonelisemaks sündmuseks kui kunagi varem. Tegemist pole ühepäevaliblikaga, vaid kontseptuaalse muutusega, mis on suur samm klubikultuuri edendamiseks. lennart komp

E

hkki karikavõitja ei pääse Euroopa ihaldatuimasse klubisarja Meistrite liigasse, on selle trofee tähtsus mitmes Vana Maailma jalgpallikantsis kõrgelt hinnatud. Meile tuttavaim on ihaldatud Inglismaa FA Cup, Norra karikavõitja saab tiitli Norra jalgpallimeister. Eesti karikavõitja tõstab alates 26. maist pea kohale Eesti karika, millel on legendaarse Evald Tipneri nimi. Paarikümne iseseisvusaasta jooksul arenguteel seitsmepenikoormasaabastega astunud jalgpall on taseme ja kandepinnaga jõudnud nii kaugele, et teha tuleb järgmine pirakas samm – kasvatada tihedamaks klubikultuuri kiht. Eesti Jalgpalli Liit valis prioriteediks karikavõistlused (vt kõrvallugu), mille uus kontseptsioon saab avapaugu 26. mail toimuva karikafinaaliga. Finaali lavastab professionaalne dramaturg Mart Kase, kes ise pallib II liigas HÜJK Emmaste ridades. Peale tema on finaali korraldamisse kaasatud näitlejad Uku Uusberg ja Mikk Jürjens. “Karikafinaali õnnestumiseks on vaja eelkõige publikut,”

Foto: Lembit Peegel

Fännid peavad jagama ja kandma klubi identiteeti.

Aivar Pohlak: jalgpall vajab vabatahtlikkuse tausta Miks valis EJL just karikavõistlused nii põhjalikuks kontseptuaalseks ja sisuliseks uuendamiseks? Klubivõistlustega tegelemisel panime paika mõistliku järjekorra ja otsustasime alustada karikavõistlustest, kus aasta lõikes klubi oodatav mängude arv on oluliselt väiksem kui liigas, aga mis on siiski erinevalt EJLi poolt korraldatavast superkarikafinaalist regulaarne võistlus. Teiseks argumendiks oli karikavõistlustel täheldatav suurem loomulik aktiivsus, mille põhjuseks loosi ettearvamatus ja võimalus saada kokku võistkonnaga, kellega liigasüsteemis kohtuda pole võimalik. Tolle asjaoluga liitus ka tähelepanek, et karikavõistluste mängudele liikusid isegi madalamate liigade võistkonnad sageli koos fännigrupiga. Mis on see filosoofiline sisu, mida EJL tahab koos klubidega karikavõistlustele anda? Kui kõigepealt kõnelda üldisemalt, siis Eesti Vabariik taastati küll üsna jõuliselt Teise maailmasõja eelsele kultuuri-Eestile mõeldes. Hilisemates arengutes pole seda teed hoida õnnestunud. Sidudes karikavõistlused Evald Tipneri nimega, soovime mäletada minevikku ja toetuda väärtustele, mida minevik endas peaks kandma – liikudes jalgpallilisele tasandile, pean siinkohal silmas vabatahtlikku ja endast andvat tegevust, jalgpallimängimist mängu enese pärast,

42

JALKA MAI 2012

ausust, õiglust ja igas mõttes puhtust, mida kõnealusesse aega tagasi vaadates tõesti näeme. Tõsi küll, läbi nostalgia filtri, aga see on ka loomulik. Legend Evald Tipnerist kannab kõneldud asjaolusid ja kui minu põlvkond on kasvanud veel üles esimese Eesti jalgpalli vaimsuse mõju all, siis näiteks jalgpalliklassile spordikultuuri õppeaine tundide raames selle pallimängu ajaloost kõneldes ei olnud Evald Tipneri nimi neist kellelegi tuttav. Oled korduvalt toonud näiteid selle kohta, kui vähe on vaja klubil teha selleks, et mäng oleks suurem elamus. Seni on silma paistnud üksikud. Mis sa arvad, kas klubide enamus on valmis kultuuriliseks nihkeks, mida eeldab järjepidev tegelemine mängukorraldusega? Küllap on osad rohkem ja osad vähem ning seepärast, nagu ka alguses kõneldud, sobivad karikavõistlused just esimeseks sammuks hästi. Mänge pole liiga palju, pooltel võistkondadel on ju lausa üks ja veerandil kaks mängu. Harjumusi saab kujundada samm-sammult, aga fakt on seegi, et mõne aasta pärast tahame ka meistriliiga mängud viia kontseptsioonipõhiseks, või ütleksin isegi nii, et meistri- ja esiliiga klubide litsentseerimisprotsessi areng, mis käesoleva hooaja eel jõudis klubi identiteedi kaitsmiseni, peaks lõpuks jõudma välja individuaalse ja


lausus Kase. “Jalgpallimäng muutub suureks siis, kui kohal on publik. Eesti karikafinaal ei ole ainult kahe klubi mäng, ideaalis võiks see olla Eesti klubidele koht, kus ollakse oma identiteediga väljas.” Kahe tunni jooksul enne finaali avavilet loositakse uue karikahooaja paarid, mängitakse läbi lõppev karika-aasta, pakutakse audiovisuaalseid vahepalu. Kõige selle jaoks on vaja ka klubidepoolset pingutust, sest loosimine viiakse seekord läbi klubide lippudega ja nii peab kohal olema iga klubi esindaja oma värvides ja oma lipuga. Karikafinaal peaks kujunema klubijalgpalli aasta suursündmuseks. “Iga klubi saab panustada sündmusesse nii, et tuleb kohale võimalikult suures koosseisus ning võtab kaasa ka kõik oma toetajad, fännid, sõbrad, sugulased, järelkasvu,” ütles Kase. “Finaal on üks samm. Oluline on klubi identiteet. Eelkõige peavad tänapäeval oma klubi identiteedi ning publiku eest hoolitsema mängijad ise, neid ju tullakse vaatama. Kõik mängijad, olenemata liigast, peaks kutsuma mänge vaatama oma sõpru ning tahtma oma sõpradele pakkuda parimat elamust. Igal jalgpalliklubil peaks olema oma lugu, mida levitatakse.” Nii tahab ka EJL koostöös klubidega pakkuda vutisõpradele elamuse finaali näol, millel on samuti rääkida oma lugu. Alates 2012. aastast saab Eesti karikavõitja trofee, mis mitteametlikult kannab nime Evald Tipneri karikas. Esimese Eesti jalgpallikoondise kuulsaim pallur, juba eluajal legendi staatusse tõusnud Evald Tipner oli kõige tõenäolisemalt esimene mängija, kes 1938. aastal esimest korda välja mängitud Eesti karika enda kätte võttis. Tema nimi ja tähendus Eesti jalgpallile on need, mis seovad omavahel praeguse ja toonase jalgpalliloo. Nii on ka värske karikalogo kummardus Tipneri ajastule.

isikupärase liigamängu korraldamise kontseptsioonini. Mis on karikavõistluste kontseptuaalse värskendamise kaugem eesmärk? Jalgpalliliit mõtleb praegu, kuidas jõuda selleni, et Eesti inimesed hakkaksid endale valima jalgpalliklubi, keda nad peaksid omaks. Ehk siis tegeleme plaaniga, mis võiks tinglikult kanda nime “Minu klubi”. Kõnealuse karikavõistluste kontseptsiooniga seostub see selliselt, et osaledes oma klubiga karikavõistlustel, ükskõik kas siis väljakul või väljaku ääres tribüünil kaasa elades, tunnetataks ka võistlust ennast ja tullakse vaatama finaali, et näha, kes võidab võistluse, millest inimene koos oma klubiga osa võttis. Mõistan, et see pole lihtsalt saavutatav, aga meil peab olema julgust võtta asju ette ka siis, kui tõeline tulemus ettevõetust saabub alles pärast meid. Ühiskonna tavaarengu korral toimunuksid praegused arengud loomulikul teel vabatahtliku pingutuse tulemusel. Paraku pole Eestile sellist saatust antud, mis tähendab, et peame oma jalgpallihoone vundamendile kõnealuse vabatahtlikkuse kihi nüüd tagantjärele alla valama ning karikavõistluste kontseptsiooni raames ongi selleks võimalus.

Jalgpall ja maksud Eelmises Jalka numbris oli juttu käibemaksukohustuslaseks registreerimisest ja käibedeklaratsiooni esitamisest. Siinkohal on paslik jätkata, et käibedeklaratsiooni esitamisel tuleb olla tähelepanelik ja seda mitte ära unustada. Kui käibemaksukohustuslane on jätnud mingil põhjusel käibedeklaratsiooni esitamata kuue järjestikuse maksustamisperioodi (kalendrikuu) kohta, siis võib maksuhaldur isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutada.

Kui jalgpalliklubi müüb reklaami Eesti äriühingutele, siis on tegemist tavalise 20% maksumääraga maksustatava käibega. Järgnevalt tuleks põgusalt käsitleda olukorda, kui jalgpalliklubi hakkab reklaami müüma näiteks teise liikmesriigi äriühingule, kes on omas koduriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud. Sellisel juhul tuleb tehingut maksustada 0% käibemaksumääraga. Selle põhjuseks on asjaolu, et käibemaks on tarbimismaks ja seda tuleb maksta selles liikmesriigis, kus kaupa või teenust tarbima hakatakse. Teenuse käibe tekkimise koha reeglite järgi tekib reklaamiteenuse käive selles riigis, kus on käibemaksukohustuslasest ostja käibemaksukohustuslaseks registreeritud. Seega tuleb Eesti reklaami müüja poolt teha 0% maksumääraga arve, kuhu tuleb kindlasti märkida ostja käibemaksukohustuslase number. Ilma ostja käibemaksukohustuslase numbrita, ei ole lubatud 0% määra rakendamine. Küll aga tuleb nüüd tähelepanelik olla, sest reklaamiteenuse müümisega teise liikmesriigi maksukohustuslasele, tuleb sellist tehingut kajastada lisaks käibedeklaratsioonile ka ühendusesisesel aruandel (VD). Ühendusesisene aruanne tuleb esitada iga maksustamisperioodi kohta ja seda samuti järgneva kalendrikuu 20ks kuupäevaks. Ühendusesiseses aruandes kajastatakse kaupade müük ja teenuse osutamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele. VD aruande järgi saavad liikmesriikide maksuhaldurid omavahel infot vahetada ja kontrollida, kas ühes liikmesriigis 0% maksumääraga maksustatud kaubad ja teenused ikka saavad ostja riigis käibemaksuga maksustatud. Seega võib öelda, et reklaami või mingi muu kauba või teenuse müügil teise liikmesriigi maksukohustuslasele, tuleb esitada ka ühendusesisese käibe aruanne. � Tõnis Elling, mag.iur Grant Thornton Rimess Baltic on auditeerimise, raamatupidamise, maksu-, õigus- ja finantsnõustamise teenuseid pakkuv ettevõte, mis tegutseb Balti riikides alates 1992. aastast. Meie esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias, Vilniuses, Kaunases ja Klaipedas, kus klientide 2012 MAI JALKA 43 teenindamisele on pühendunud ligemale 130 professionaali.


Foto: Lembit Peegel

Meie Raku itaallaste vastu palliga toimetamas.

44

JALKA MAI 2012


usutlus

Ragnar Klavan on koondises vastutuseks valmis

Oleme harjunud, et koondise au ja südametunnistus on Raio Piiroja. Paraku ei mängi keegi lõpmatuseni. Kui aeg käes, on tema kohale kapteni ja keskkaitsjana valmis asuma Ragnar Klavan, kes esimest korda täitis mõlemat rolli 29. veebruaril Los Angeleses, kui sõprusmängus alistati 2 : 0 El Salvador. Alver Kivi Millal Tarmo Rüütli teatas, et usaldab kaptenipaela sulle? See oli staadionile jõudes enne soojendust, varem ei olnud sellel teemal meeskonnas üldse juttu olnud. Kuidas sellisele uudisele reageerisid? Tuli meeldiva üllatusena ja oli hea meel. Tegelikult aega selle üle mõelda polnud, sest enne olid jamad bussiga, jõudsime staadionile hilinemisega ja kiirustamist oli palju. Samas näitab treeneri otsus usaldust. Kapten olla tähendab siiski ka kohustust. Kas sul tuli oma kapteniõigusi meeskonnakaaslaste suhtes väljakul rakendada? Nii ja naa. Midagi erilist ei pidanud tegema. Paar korda tuli ikka valjemat häält teha, aga see oli seotud rohkem tööga keskkaitses. Tagant on meeskonda lihtsam juhendada, sest näed väljakul toimuvat paremini. Lased keskpoolikul kedagi kinni võtta, annad teada, kus on vastane ja kas ta peab selle mehe mulle jätma või liigub oma positsioonile tagasi. Kas oled selline karm tüüp, kes tõstab väljakul korra loomisel häält või püüad asja rahulikult ära lahendada? Ma olen rahulikum mees, kuigi mängus võivad emotsioonid teinekord üle keeda ning adrenaliin on kõrgemal kui tavaliselt. Mängu alguses mõni mees veel magab, siis peab ta korrale kutsuma, aga üldiselt teavad kõik, mida väljakul tegema peab. Ja eksivad kõik. Kas oled valmis seda kohustust ka tulevikus enda peale võtma? Kindlasti, oleks auasi seda kohustust kanda. Kui sa oma koduklubisse naasid, kuidas klubi juhtkond sind vastu võttis? Nad olid ju algul sinu sõidu vastu. Nüüd olid aga kapten ja lõid ka värava. Peatreener ei olnud õnnelik, et sellel reisil käisin, aga see on nende enda viga. Treener oli muidugi pahane, sest reedel jõudsin tagasi ja laupäeval oli mäng. Ma ei jõudnud taastuda. Nad ärkasid hilja, sest Eestist oli faks saadetud kuu aega enne mängu. Paraku ei vaadanud tehniline direktor kohta, kus mäng toimub ja nad avastasid, et mängitakse Ameerikas, kolm päeva enne Los Angelesse minekut. Aga vastus oli saa-

detud ja ära öelda oli hilja. Kui meie jalgpalliliit oleks saanud klubiga kokkuleppele, siis ma poleks läinud. Kuidas meeskonnakaaslased sinu edu kommenteerisid? Meil on klubis väga palju koondisemängijaid, seepärast on meie riietusruumis tulemused üleval, kus on kirjas, kes mängis, palju mängis ja kes värava lõi. Kõik olid positiivsed, sest ma ju tihti väravaid ei löö. Õnnitlesid. Äkki ütlesid ka kohalikud fännid mõne positiivse sõna sekka? Ei ole nendega kontakti olnud. Ma elan Alkmaarist 10 km väljas, rahulikus kohas ja fänne eriti ei näe. Alkmaaris oleks neid võib-olla rohkem, seal tuntakse mind ära, lapsed tahavad pilti teha. Mäng El Salvadoriga oli sinu jaoks eriline veel löödud väravaga, mis oli koondise eest sinu karjääri teine. Kas olid õigel ajal õiges kohas või pidi kapten meestele näitama, kuidas see asi käib? Lihtsalt olin õigel ajal õiges kohas. Hollandi karikasarjas lõin tegelikult ka samasuguse värava. Arvasin, et (Tarmo) Kink lööb peale ja nägin võimalust, et väravavaht pudistab. Mul oli reaktsioonikiirus suurem. Sinu koondisekarjääri üks olulisemaid sündmusi toimus 31. mail 2006. aastal kohtumises Uus-Meremaaga, kui lõid oma esimese värava. Kas esimene tabamus on meeles? See jääb alatiseks meelde. Kõik on silme ees. Mängisin selles mängus vasaku äärepoolikuna, kuid sain ise äärelt tsenderduse. Lõin väga raske nurga alt peale, kuid väravavaht imes palli kuidagi väravasse. Sisse ta igal juhul läks. Tean, et selles mängus seljas olnud särk on sul kodus aukohal? See ja esimene koondise valikmängu särk. Minu kollektsiooni on aastatega palju särke kogunenud, kuid momendil pole need kuidagi eksponeeritud ja seinad on tühjad. Kui ma püsivalt Eestisse tulen, siis kindlasti panen särgid kas eraldi tuppa või jagan maja peale ära. Särgid, millega ma osalesin esimeses koondise valikmängus ja lõin koondises esimese värava, saavad olema kindlasti kõige auväärsemal kohal. 2012 MAI JALKA

45


usutlus Mis El Salvadoriga peetud mängusärgist sai? Läks pessu. Olin sinna sisse palju higistanud. Eesti koondise eest oled mänginud 76 korda ja oma debüüdi tegid 3. juulil 2003. aastal Leedu vastu. Kas see mäng on ka millegagi meelde jäänud? Kaotasime Valgas 1 : 5. See oli Balti Cupi mäng ja (Arno) Pijpers proovis erinevaid mängijaid. Olin siis 17aastane ja mängisin Tulevikus. Närv oli sees. Ei mäleta, et ma oleks teinud suuri vigu, aga see ei olnud ka kindlasti mingi supermäng. Kas praegu, juba kogenud mängijana ka vahel närvi üles lööb? Kindlasti. Näiteks Euroopa liiga kohtumised, Hollandi liiga mängud Ajaxi ja Eindhoveniga ning muidugi koondise mängud nõuavad palju keskendumist. Enne väljakule minekut on alati väike ärevus sees, aga avavilega kaob see ära. Kui oled juba mängus sees, siis ei ole aega millelegi mõelda. Kõik jääb rohkem riietusruumi. Sügisel jõudis Eesti koondis juba finaalturniiri lävele. Seekord ei õnnestunud, aga kas usud selle võimalikkusesse? Usun. Tegime super valikturniiri, aga kahjuks jäi veidi puudu. Algavast MM-valiktsüklist on raske finaalturniirile saada, aga seejärel on EMile pääs lihtsam. Aga samas: miks mitte ka nüüd, kuigi mäng peab minema veel paremaks. Paneks ikka panused järgmisele EM-tsüklile, sest riike saab sinna rohkem, mis teeb asja lihtsamaks. Kas praeguste meestega on see võimalik või tuleb meil arvestada juba järgmise põlvkonna mängijatega? Noori on küll peale tulemas, aga praeguse koosseisu tähtsamad mängijad jõuavad ka soliidsesse vanusesse. Kink, (Konstantin) Vassiljev ja mina oleme oma parimas mängumehe eas. Need on meie profijalgpalluri parimad aastad ja me peaks olema füüsiliselt ja vaimselt tipptasemel.

olen ka klubis seda kohta mänginud, siis tunnen ennast sellel positsioonil kindlamini. El Salvadoriga mulle väga meeldis keskel olla. Keda sa näed enda keskkaitse partnerina, kui Raio Piiroja enam koondises ei mängi? Alo Bärengrub või Taavi Rähn on need, kes sellele kohale kandideerivad. Viimasel ajal on ka Mikk Reintam saanud Soomes kõvasti mänguaega ning kui ta veel areneb, on ka Mikul tulevikku.

Meil on klubis väga palju koondisemängijaid, seepärast on meie riietusruumis tulemused üleval, kus on kirjas, kes mängis, palju mängis ja kes värava lõi.

Eesti üks trumpe on olnud korralikult toimiv kaitse. Kuidas sina mehitaksid koondise kaitseliini? Paremal (Enar) Jääger, keskel mina ja Raio, vasaku poole annaks (Taijo) Tenistele. Olen teda näinud koondises mängimas, ta on näidanud väga head mängu ja Iirimaa vastu tegi hea soorituse. Dimat (Kruglov) pole ma pikka aega näinud, aga ta saab mängida ka poolkaitses. Kuidas meil sinu hinnangul kaitsjate valikuga lood on? Kas mängivad need, kes on, või selgitab kõik konkurents ja väljakule saavad parimad? Valik on okei ja ei ole nii, et kui keegi saab vigastada, pole kedagi asemele panna. Vasakul saame kasutada veel Andrei Sidorenkovi, paremal Gert Kamsi ja Tihhon Šišovi ning keskkaitses on silmapiiril Igor Morozov. Loodan, et ta teeb Levadia eest hea hooaja ja saab välismaale, sest see oleks tema karjääri jaoks oluline. Nii et valikut on. Foto: Lembit Peegel

Keskkaitsjana avaneb sul kindlasti rohkem skooritegemise võimalusi, sest nurgalöökidest ja standardolukordades lähed kasti olukordi lahendama. Suurem osa selliseid võimalusi lahendavad keskkaitsjad peaga. Kuidas on enda peamänguga lood? Läheb paremaks, aga tuleb veel kõvasti vaeva näha. Keskkaitsja positsioon on ikka midagi muud kui vasakkaitsjana tegutsemine, kus peaga mängimist on vähem. Piiroja tasemele jõudmiseks tuleb veel kõvasti vaeva näha. Oled koondises seni enamiku mängudest mänginud vasakkaitsjana, vahel ka poolkaitsjana. Millisel positsioonil sulle meeldiks mängida? Praegu keskkaitsjana. Kuna sel aastal 46

JALKA MAI 2012

Klavani nägu särab nagu viienda B viiemehel. Tegelikult teeb kohtunik talle häbi-häbi.

Ütlesid, et finaalturniirile jõudmiseks peavad meie jalgpall ja koondis veel edasi arenema. Mis suunas? Kindlasti peaks samamoodi edasi minema, sest kui vaadata meie mängupilti, siis tulemuste mõttes on areng olnud positiivne. Meil on piisavalt kvaliteeti, et ilusat jalgpalli mängida. Samas peame parandama pallivaldamist. Mis sa arvad, kas Tarmo Rüütli juhendamisel on koondis võimeline järgmiseks sammuks või tuleks ala juhtidel kiigata taas välismaa spetsialistide poole? Ma arvan, et treenerivahetust pole vaja. Tarmo on teinud super head tööd ja meil läheb hästi. Tarmol on, mida meile edasi anda. Talle ka meeldib, kui me mängime ilusat jalgpalli ja publikule.


Foto: John Thys/AFP/Scanpix

Ragnar Klavan Euroopa liiga 2 : 1 võidumängus Valecia vastu.

Kuidas oled rahul oma karjääriga Alkmaaris. Viimasel ajal on mänguaeg kippunud kõikuma? Nii ja naa, kuigi ma ei ole küll kõiki mänge mänginud. Siin on oma osa ka sellel, et sain hooajaks ettevalmistusel vigastada ja polnud seepärast korralikult valmis. Treener vaatab, kellega ta alustab. Kuna minu vorm polnud kõige parem, siis alustas treener teise mehega. Klubil on läinud hästi ja mulle on siiski piisavalt palju mänguaega antud. Ei ole millegi üle nuriseda ja pole põhjust minna treeneri jutule ja ütlema, et pane mind sisse. Mängijad on erinevad, kuid üldiselt on vahetusest raskem sisse minna, eriti kaitsjatel. See pole minu jaoks probleem. Siin sõltub palju sellest, kuidas ise valmis oled. Mina olen pingi peal keskendunud ja valmis kohe sisse minema, sest keegi võib saada vigastada või näidatakse kaarti. Kui kaua sinu leping AZiga veel kehtib ja millised on klubijalgpallis järgmised plaanid? Üks hooaeg veel. Olen mõelnud, et Hollandis ei soovi ma teise klubisse minna, aga AZiga ei taha ka pikemat lepingut teha. Olen siin mänginud seitse aastat ja vaataksin mõne teise liiga suunas. Meeldiks Inglise või Saksa liiga, kuhu pääsemine oleks minu jaoks järgmine samm. Nad on Hollandist suuremad ja tugevamad ka sportlikus mõttes. Sealne mängutase ja stiil sobiks mulle. Hollandi liigat vaadatakse ikka kui liigat, kus noored saavad karastuse ja liiguvad siis edasi. Hooaja lõpuni pole enam palju jäänud, kuid oled klubiga mitmel rindel tulejoonel. Millised on eesmärgid? Päris täpselt pole paika pandud. Kui alguses räägiti sellest, et pääseksime ka järgmiseks hooajaks vähemalt Euroopa liigasse, siis nüüd oleme selle täitnud. Seejärel vaatasime, et saaks alagrupist edasi – ka sellega oleme hakkama saanud. Hollandi karikal langesime küll poolfinaalis, kuid kindlasti on veel aktuaalne meistritiitel. Nüüd vaatame mäng-mängult. Loodan, et lõpus pole niimoodi, et midagi ei saa. Oleks negatiivne, kui me ühtegi auhinda ei võidaks. Trofeedeta ei mäleta hiljem keegi, et me mängisime 2012. aastal tegelikult väga head jalgpalli.

SINU TAASTAV TRENNIKAASLANE 1. MIS ON SPORDIJOOK? Spordijook on spetsiaalne jook, mis taastab sportimisel kaotatud vedelikku, mineraale/soolasid ja/või energiat. 2. KUIDAS ERINEB SPORDIJOOK KARASTUSJOOKIDEST? Erinevalt karastusjookidest on enamik spordijooke kas isotooniliste või hüpotooniliste omadustega, mis tagab kõige kiirema rakkudevahelise vedeliku ja toitainete liikumise (omistamise). Samuti on spordijookides oluline rõhk mineraalidel ja vitamiinidel, mida karastusjoogid tavaliselt ei sisalda. 3. KAS SPORDIJOOGID SOBIVAD NEILE, KES TEEVAD SPORTI KAALU LANGETAMISE EESMÄRGIL? Jah, kuid sel juhul tuleb juua spordijooke, mis on ette nähtud vaid vedelikukao ja soolade taastamiseks (mitte energiakao taastamiseks). Isotooniline A. Le Coqi Arctic Sport on organismile kiiresti omandatav spordijook, mis taastab organismis treeningu käigus kaotatud vedelikuhulga ning varustab seda vajalike süsivesikute, vitamiinide ja mineraaltoitainetega. Arctic Sporti on soovitatav piisavalt juua nii treeningu eel, ajal kui ka järel, sest nii on vedelikukao mõjud organismile kõige väiksemad. Olgu sinu lemmikalaks jooksmine, rattasõit, suusatamine, korvpall, jalgpall või tennis, Arctic Sport on aktiivse inimese kõige kasulikum sõber. Energiasisaldus 21 kcal 100 ml kohta

2012 MAI JALKA

47


peegli peegeldused

Nõmme Kalju – Tallinna Flora vastuseisu valguses

lembit peegel

Kas Tallinna Flora – Nõmme Kalju duell andis vihje uue meistri kohta? Kas meistrivõistlused on juba läbi? Viimasele küsimusele ei tahaks küll jaatavat vastust anda, sest ootame ju põnevaid meistrivõistlusi!

Kalju on just skoori avanud: Markus Jürgensoni (vasakul) ja Karl Palatu (paremal) norutujust võib aru saada, aga mida kahetseb Hidetoshi Wakui?

Karl Mööl (vasakul) üritab emmata Paide mängijat Carl Tubarikku. 48

JALKA JALKA MAI MAI2012 2012

Esimene mäng jälle Eestis, esimene sisselastud koll: Mihkel Aksalu mõttehetk.

Musta mandri meeste koduigatsus: Narva Transi Bi Sehi Elysee Irie Elevandiluurannikult on sülle hüpanud Nõmme Kalju Yankuba Ceesayle Gambiast.


peegli peegeldused

Vasakpoolne ülemine pilt on ekslik, viidates justkui sellele, et Vitali Teleš on Floral lasknud endale kolli lüüa. Tegelikult juhtus nõnda, et Siim Luts sõitis pallijahil Telešile pisut sisse ja tegi haiget. Veidikese aja pärast jõudis sündmust fikseerima ka Alo Bärengrub. Lõpuks pidi Luts aru andma kohtunik Roomer Tarajevile, kuulajaiks Hidetoshi Wakui, Bärengrub ja Tihhon šišov. 2012 MAI MAI JALKA JALKA 2012

49


viktoriin + ennustusvõistlus

Jalgpalli EM-finaalturniiri ennustusvõistlus ja viktoriin Korraldame oma lugejatele EM-finaalturniiri ennustusvõistluse koos viktoriiniga. Auhinnaks on Puma Eesti poolt välja pandud jalgpallisaapad I ja II kohale.

N

ii ennustusvõistlusel kui ka viktoriinil on viis küsimust. Sealjuures on kõige olulisem ära arvata kõige olulisem: kes tuleb Euroopa meistriks! Konkurentsis osalevadki ainult need talongid, millel on ära arvatud ennustusvõistluse esimene ja kõige tähtsam küsimus (5 punkti). Ülejäänud küsimuste eest saab punkte järgmiselt: 2.–4. küsimuse õige vastuse eest saab ühe punkti. 5. küsimuse puhul annab iga õigesti nimetatud poolfinalist 1 punkti ja iga valesti nimetatud poolfinalist annab 1 miinuspunkti (lahutatakse kogutud punktisummast maha). Võistlejatel on kohustus märkida 5. küsimuse puhul neli arvatavat poolfinalisti, vastamata jätmise korral või pooliku vastuse korral langeb ankeet konkurentsist. Seega on võimalik ennustusvõistlusel koguda maksimaalselt 12 punkti ja minimaalselt 1 punkti (kui õige on esimese küsimuse vastus ning kõik muud vastused on valed, mis toob 5. küsimuse puhul miinus neli punkti). Peale ennustusvõistluse lähevad arvesse ka viktoriinitulemused. Iga õige vastus annab ühe punkti. Seega võib maksimaalselt koguda 17 punkti. Meie võistluse võitjale on Puma Eesti välja pannud jalgpallisaapad King Finale SG (hind 140 eurot). Teisele kohale tulnu saab jalgpallisaapad Esito Classic FG (60 eurot). Kui mingil põhjusel (sobiva jalanumbri puudumine vms) pole võimalik välja anda just nimetatud mudeleid, saavad auhinnavõitjad mõne muu samas hinnaklassis mudeli. Meie viktoriin-ennustusvõistluse vastuseid ootame hiljemalt 7. juuniks aadressil: Viktoriin EURO 2012, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn või meiliaadressil viktoriin@jalgpall.ee.

50

JALKA MAI 2012

Foto: Maria Frolova/ITAR-TASS/Scanpix

Ukrainas ja Poolas toimuv EM on paljude jaoks spordiaasta tipp.


viktoriin + ennustusvõistlus

Esikohavõitja saab endale Puma jalgpallisaapad King Finale SG.

Teise koha võitjale kuuluvad Puma jalgpallisaapad Esito Classic FG.

Viktoriin 1. Esimeseks Euroopa meistriks tulnud Nõukogude Liidu koondises mängis eri rahvuste esindajaid. Mis rahvusest oli meeskonna kapten Igor Netto, kes ajaloo esimese mängijana sai kätte võtta praeguseni mängus oleva karika? 2. Mis aastast alates mängib EM-finaalturniiril 16 meeskonda? 3. Jalgpallimängu reegliteraamat on üpris paks, kuid nummerdatud reegleid on õigupoolest vähe. Mitu reeglit on jalgpallimängus? 4. Mis aastal liitus Eesti UEFAga? 5. Kes lõi Eesti koondise kasuks esimese värava EMil?

Ennustusvõistlus 1. Kes tuleb Euroopa meistriks? 2. Kui kaugele jõuab Eesti play-off’is seljatanud Iirimaa? (Võidab turniiri, jõuab finaali, poolfinaali, veerandfinaali, jääb alagrupis kolmandaks või neljandaks.) 3. Kumb korraldajamaa (Ukraina või Poola) jõuab turniiril kaugemale? (Vt eelmise küsimuse vastuse valikuid. Kolmas vastusevariant on: viik.) 4. Mitu väravat lööb turniiri parim väravakütt? 5. Nimetage neli poolfinalisti. 1.

2.

3.

4.

Nimi: Telefon: Meiliaadress:

2012 MAI JALKA

51


persoon

Kärdla linnapea lööb väravaid ja tahab meeskonda meistriliigasse Kui hiidlased saavad jalgpallis rinna ette lüüa ja öelda, et neil on Martti Pukk, siis kindlasti võivad nad uhkustada ka Kärdla meeskonnas mängiva linnapea Georg Linkoviga. Alver Kivi

E

estis ei ole palju omavalitsusi, kelle juht ise jalgpalliväljakul müttab ja väravaid lööb, noortetööd arendab, väljakuid rajab ning esindusmeeskonna meistriliigasse viia tahab. Georg Linkovil on kõik need omadused olemas. “Kõik otsused, mis on linnale soodsad, on kasulikud ka jalgpallile ja vastupidi,” selgitab linnapea oma tegevuse tagamaid. Üks peamisi eesmärke on tõsta Hiiumaa esindus Eesti jalgpallimaastikul kõige tugevamasse liigasse. Linkov annab endale aru, et selleks tuleb moodustada konkurentsivõimeline meeskond, kus algul palliks vastava tasemega kolm-neli kohalikku meest. Tasapisi see arv suureneks. Seni on hiidlastest tipptasemele jõudnud vaid FC Kuressaares mänginud ja nüüd FC Florasse kuuluv ründaja Martti Pukk. “Tema on meie täielik komeet,” jagab Linkov kaasmaalase saavutustele tunnustust. Samas on praegu Lääne-Austraalias Perthi linnas ühe meeskonna juures harjutamas Reimo Berkmann. Linnapea loodab, et Kärdla meeskonna esiründaja tuleb koju tagasi ja aitab tulevikus kõrgemaid eesmärke saavutada. Jalgpall on praegu saarel pallimängualadest harrastatavuselt võrkpalli ja korvpalli kõrval esimese kolme ala hulgas. Georg Linkov on koos Kaupo Valtingu ja Tõnis Saarnakiga püüdnud viimastel aastatel Hiiumaa jalgpallile elu sisse puhuda ja võimalikult palju noori kaasata. Nii käib sügisest Saaremaalt kaks korda nädalas trenne andmas FC Kuressaare treener Jan Važinski. Linkov pole kiitusega kitsi: “Ta on tõeline fanatt ja 52

JALKA MAI 2012

meeldib, sest seal on minu müstiline mees. Tuleb kasutegur meeskonna jaoks läbi jää meile appi ja kõige suurem,” ütleb linnaaitab jalgpalli arenpea. “See ei väljendu mitte dada. Lapsi meil on, ainult väravates, vaid nennüüd püüame kinddes võimalustes, mida mul lasti saada paremaks.” õnnestub oma kogemustele Korralik staadion on toetudes luua. Spurdi jaksab Kärdlas olemas. KauKärdla meeskonna uus logo – autor ära teha, aga poolkaitses ei po Valtingu ja Helen linnapea Georg Linkov! jõua enam niipalju joosta. Masti eestvedamisel Üritame olla koos raudvara on valminud plaanitava Kaupo Valtinguga noortele pigem eeskunstmuruväljaku projekt ja tuleb vaid kujuks. Kaupoga on meil väga kerge otsustada, millistest vahenditest seda koos mängida, sest eelmine hooaeg rajama hakatakse. Miinuseks on talvel näitas, et me mõistame teineteist jätkukorraliku saali puudumine, sest trennis valt ilma sõnadeta. Tundus, et vastastele tuleb käia 15 km kaugusel Viskoosas. see väga ei meeldi.” Kõik algas kaskede vahelt Eelmisel aastal lõi Linkov IV liigas neli väravat, kuid tegi ka ühe hat trick’i. Huvi jalgpalli vastu tekkis Georg Lin“Kolm tabamust oli minu jaoks võrdkovil umbes 25 aastat tagasi koduõues lemisi üllatav, sest ega meie tasemel selsõpradega mängides. liseid õnnestumisi ju palju pole,” räägib “Meil oli väljak, kus kasvas kuus kaske, ja ümber nende see mäng veeres,” ründaja, kelle sõnul pani teda imestama, kuidas on võimalik 36aastaselt noorte meenutab ta, lisades, et vahel kasutati poiste vastu sellise asjaga hakkama saakaskesid ka seinamänguks. Hiljem koda, aga õnneks on pall ümmargune. liti karjamaale, kuhu ehitati ise puust Jalgpalli kõrval köidavad linnapead väravad. Korraliku jalgpallikoolitust pole Lin- veel alad, kus on pall või midagi veereb, lauatennise ja piljardini välja, kus ta on kov saanud. Oma tarkusi, oskusi ja nõu jagas asjast huvitatud poistele küll endi- tulnud maakonna meistriks. ne Kärdla lennujaama direktor Stanislav Šarkovski, Foto: Steven Valk tema andis ka treeninguid, aga jalgpallikooli kui sellist ei olnud. Enamiku aja oma jalgpallurikarjäärist on nüüdseks Kärdla Linnameeskonnaga III ja IV liigas mängiv Georg Linkov mänginud poolkaitses, kuid viimasel ajal on ta tegutsenud ründajana. Georg Linkov (vasakul) mullu juulis mängus Läänemaa Jalgpalliklubi vastu, “Mulle see positsioon keda ta õnnistas kübaratrikiga.


Estonia 2012

U-19 Euroopa meistriv천istluste finaalturniir 3. - 15. JUULI 2012 TALLINNAS, HAAPSALUS JA RAKVERES EUROOPA MEISTER SELGUB EESTIS! 2012 MAI JALKA

53


naised

Tüdrukud küpsed avalöögiks algkoolis Eesti jalgpall vajab ning klubid tahavad, et meil oleks võimalikult palju ja häid jalgpallureid, mistõttu alustatakse treeningutega võimalikult noorelt. Oleme harjunud, et poisid löövad palli juba lasteaias, kuid üha enam püütakse sellesse protsessi kaasata ka tüdrukuid. Alver Kivi

J

algpalli järjest suureneva populaarsusega on väga palju lapsi hakanud seda ala harrastama. Paranenud on treeningukohtade kvaliteet ja lastega tegelevate treenerite tase. Midagi pole teha. Klubide ja alade konkurentsis, aga ka sportliku taseme tõstmiseks on Eestis hakatud treenima järjest nooremaid lapsi, pakkudes võimalusi ka väikestele tüdrukutele. Tallinna FC Levadia kodulehelt võib lugeda: võimaldame 4–7aastastel tüdrukutel ja poistel osa võtta sportimisest, kellele lasteaias kohapeal ei ole võimalik treeningutööd läbi viia või kellele jäävad lasteaia treeningud väheseks. FC Tartu kutsub: jalgpalliplikad on ilusad sellepärast, et julgevad teha midagi sellist, mida eriti nagu tüdrukutega ei seosta. Julgevad hästi jalgpalli mängida. Jalgpallimängu vastu huvi tundvad neiud on kõik trenni oodatud. Alustada jalgpallitreeningutega pole kunagi hilja! Pärnumaa Kutsehariduskeskus vahendab: Pärnumaa KHKs on võimalik osaleda neidude ja noormeeste jalgpallitreeningutel. Täpsem info kehalise kasvatuse õpetajatelt. Eesti Jalgpalli Liidu kehalise ettevalmistuse treener Ilo Rihvk räägib, et Eesti ei ole mingi erand ega ainus koht maailmas, kus erinevad spordialad “võitlevad” omavahel, meelitades lapsi oma treeningutele. “Näiteks võib Taanis pakkuda profilepingut juba 14aastasele sportlasele,” selgitab ta. “Tean ka seda, et üks Taani klubi teeb oma esimese valiku 12aastaste seast. Sellest võib järeldada, et

54

JALKA MAI 2012

Foto: Lembit Peegel

Ka tüdrukute jalgpallis on algus mänguline ja lõbus.

12aastaselt sportimist alustades, eesmärgiga jõuda kaugele, võib olla liiga hilja.” Rihvki sõnul on meie erinevate klubide noortetreenerid tema käest uurinud, mis vanusest üldkehaliste treeningutega alustada ja milliseid harjutusi lastele teha.

Tüdrukute aeg tuleb algkoolis Eesti meistrivõistlusi alustas tänavu ühtekokku 49 naiste ja tüdrukute võistkonda. Tüdrukute meistrivõistlustel osaleb B-klassis (sündinud 1996–1997) 8, C-klassis (1998–1999) 6, D-klassis (2000–2001) 9 ja E-klassis (2002– 2005) 4 võistkonda. Eelmise aastaga võrreldes on lisaks tulnud tüdrukute

E-vanuseklass ja on ära kaotatud tüdrukute A-vanuseklass. Eelmisel aastal oli tüdrukute võistkondi kokku 24. Kuigi naiste jalgpall on Eestis viimastel aastatel jõudsalt arenenud ning tasapisi harrastajate arv kasvab, on jätkuvalt peamiseks probleemiks mängijate vähesus. Hoolimata raskustest püüavad klubid siiski edasi minna ja sammsammult huvi ala vastu kasvatada. Ilo Rihvk märgib, et ta on vähe kokku puutunud tüdrukute jalgpalliga ega oma ülevaadet selle kohta, kuidas Eestis nende treenimisega lood on. Aga ta ei usu, et tüdrukute ja poiste vanus sportimisega alustamiseks peaks erinev olema. Ta ei usu ka, et see on teiste spordialade puhul teisiti.


naised Rihvk selgitab: “Pigem on 5–8aastaste laste treeningud siiski mängulised tegevused, kus peamine rõhk peaks olema aktiivsel liikumisel ja spordiala tutvustamisel.” Tema sõnul peaks treeningud 8. eluaastast alates muutuma rohkem spordispetsiifilisemaks ja alates puberteedieast juba tõsisemaks jalgpalliks, mis hõlmab kõiki alaga seotud teadmisi ja kehalisi oskusi. “Tüdrukuid treenides tuleb rohkem tähelepanu osutada treeningute intensiivsusele ja taastumiseks vajalikule ajale. Liiga rasked treeningud võivad tütarlaste puhul hiljem kurjalt kätte maksta hormoonsüsteemi häiretena,” osutab Rihvk. Lasteaias korraldatavate treeningute eesmärk ongi tutvustada lastele jalgpallimängu ja arendada nende koordinatsiooni, mida neil tulevikus sportimisel vaja läheb.

Algus peab olema mänguline Treeningud on mängulised ja lõbusad, et kasvatada nende huvi sportimise vastu. Samas pööratakse tähelepanu palliga tegevusele, aga ka jooksmisele, võimlemisele ja hüppamisele. Nii on arusaadav, et poisid teevad algust juba lasteaias. Tüdrukutele pakutakse küll sama võimalust, kuid huvilistega kiidelda ei saa. Seepärast peavad klubid rahulduma nendega, kes on, ja heal juhul saab treeningugrupid moodustada alles algkoolis. Üldise hinnangu kohaselt võiks jalgpallitreeningutega alustada 8aastased tüdrukud. FC Levadia noortetreener Mati Pari tunnistab, et lasteaia tüdrukute puhul on huvi jalgpalli vastu ikkagi minimaalne ja nende grupis on vaid üks-kaks tüdrukut. Treeneri sõnul on siin pärssivaks asjaoluks lastevanemate liigne eelarvamus, nagu mõjuks jalgpall tüdrukutele kehvasti, teeb nende jalad kõveraks ja tekitab muid probleeme. Pari toob välja positiivsed momendid: “Tegelikult on jalkatrenn ühtmoodi kasulik nii poistele kui ka tüdrukutele ja lapse arengu seisukohalt on ala tõesti hea. Lasteaias on tegevus ikkagi veel üldine ja laiem, spetsialiseerumine ei ole nii oluline. Tõsisemad jalgpallitreeningud algavad ikka kooliealistele.” Põlva FC Lootose treener KaidoMeinhard Kukli märgib, et üldiselt

Signy Aarna: mida varem, seda parem Eesti koondise ja Põlva Lootose mängija Signy Aarna räägib, et hakkas jalgpalli mängima umbes 11-aastaselt koolivõistkonnas koos poistega: “Just koos nendega mängimine on kindlasti andnud mulle palju juurde, eelkõige enesekindlust ning ka tehnilisi oskusi. Ma arvan, et hakkasin jalgpalliga tegelema üsna õigel ajal, sest sain kohe koos poistega trenni teha ja nendega koos võistlustel käia ning tänu sellele oma mänguoskusi arendada. Kindlalt arvan ka seda, et kui ma oleks veel varem alustanud jalgpalli mängimist kindla treeneri käe all, siis mängiksin ma veel paremini. Üldiselt

alustavad tüdrukud jalgpalliga erinevas vanuses, nii kuidas keegi ise trenni tuleb. “Meil on kõige nooremad tüdrukud 8–9aastased ja ega neidki väga palju pole,” tunnistab ta. Kukli sõnul on tüdrukutega nagu poistegagi: mida varem alustad, seda kasulikum. Paraku on tüdrukud poistest

on aga nii, et mida varem “palli jala juurde saad”, seda parem. Noores eas pannakse rõhku just lihtsamate elementide arendamisele, nagu näiteks sisekülje sööt, palliga triblamine, palli vastuvõtt ja nii edasi, mis tulevikus on suure mängu aluseks. Ideaalsem vanus treeningutega alustamiseks oleks ehk 7–8aastaselt, kui mitte isegi varem, sest selles eas omandatakse baasoskusi väga edukalt. Siiski jõuavad väga paljud tüdrukud hiljem jalgpalli juurde (vanuses 13–14), aga kui ikka ise tahad mängida ning teha selle nimel nii trennis kui ka individuaalselt palju tööd, siis jõuab oma eesmärkideni samamoodi.”

erinevad ja 8aastaselt on nende jaoks alustada täiesti paras. Ka Lootos pakub trenne lasteaialastele, kuid sealgi on grupis vaid üks-kaks tüdrukut. Treener tõdeb: “Tüdrukute jalgpallihuvi on lihtsalt väiksem. Neiud eelistavad tantsimist, laulmist ja muid kauneid kunste.”

OÜ Jalaexpert pakub sportlastele traumade ennetamiseks ja raviks erinevaid Oleme avaTud: e-RTraumajärgselt 9-16 ortopeedilisi abivahendeid! on abivahendite ostuks võimalik saada kompensatsiooni Haigekassalt.

• Ortopeedilised jalatsid •Sporditallatoed: Tallatoed – kohandatavad ja individuaalsed • Teostame kohapeal jalalaba staatilise uuringu, • Ortoosid jalale ja seljale et määrata käele, õige tüübi ja toestusega tallatoed ••Rinnaproteesid Valikus nii üldspordiks kui ka spetsiaalselt jalgpalluritele mõeldud tallatoed • Käeja jalaproteesid

• Individuaalsed ja valmistallatoed Pakume tervislikke ja kvaliteetseid or Individuaalseks • Elastsed, ent konsultatsiooniks samas hea toetusega (austriast, Saksamaalt jm) nii lastele palume registreeruda telefonil. • Annavad vajalikulealloleval piirkonnale amorti • Toetavad jalavõlve ja hüppeliigest Tartu, Turu 21a (sisehoovis) • Jaotavad koormust labajalal ühtlaselt • Telefon: 7402 316 • info@jalaexpert.ee • www.

Ortoosid:

• Elastsemad ja kergema toestusega ortoosid treeningule • Tugevamad ja toekamad ortoosid traumade või ülekoormussündroomi raviks • Kaitseb ja stabiliseerib liigest • Vähendab valu ja parandab funktsiooni • Soojendav ja masseeriv efekt • Valikus ortoosid hüppeliigestele, põlvedele, randmetele, küünarliigestele, seljale

OÜ Jalaexpert võtab vastu Tartus: • Turu 21a, tel 740 2316 • Puusepa 1a, kab 2028, tel 533 400 07 Infot OÜ Jalaexperdi vastuvõttude kohta üle Eesti saab kodulehelt 2012 MAI JALKA 55 www.jalaexpert.ee


naismängija

Karina Kesvateral tuleb end Ameerikas tõestada Väikesest Eestist suurde maailma minek ei ole lihtne ja tihti tuleb olla edu saavutamiseks teistest parem. Nii peab Ameerikas enda oskusi tõestama ka koondise kandidaat Karina Kesvatera. alver kivi

2

3-aastane Karina Kesvatera on seni koondise trennis osalenud vaid korra, küll aga on ta esindanud Eestit universiaadidel. Praegu õpib ta Niagara ülikoolis rahvusvahelist äri ja mängib kohalikus kõige tugevamas liigas Division 1-s kooli naiskonnas Purple Eagles. “Ma ei mõelnud ealeski sellele, et kunagi Ameerikasse jõuan,” tunnistab

Kesvatera, kes on alati tahtnud rohkem minna kas Hispaaniasse või Inglismaale. Eelmisel aastal Tartu Tammekast ookeani taha siirdunud neiu sõnul oli algus väga raske, sest võistkonnakaaslased ei tahtnud teda kuidagi omaks võtta. Nüüdseks on kõik õnneks paremuse poole läinud ja eestlanna saab nii väljakul kui ka mänguväliselt kaaslastega palju paremini läbi. “Põhiline probleem oli see, et ma olen füüsiliselt Foto: Joseph Viviano tugevam ja vanematele mängijatele see ei meeldinud,” selgitab ta. “Siin on paljudel põhimõte, et omadele trennis haiget ei tee. See on õige, aga nad on viinud selle ekstreemsuseni ja põhimõtteliselt mängijaid ei tohtinud isegi puudutada. Aga õnneks nad taipasid, et pehme mängustiil ei ole minu jaoks ja ma jään rahulolematusest hoolimata ikka enda juurde.” Mänguajaga ei saanud Karina Kesvatera algul kiidelda, sest peaaegu igas kohtumises sai ta platsile vaid mõneks minutiks. Mis siin salata, USA-s on oma poliitika ja igal treeneril on omad lemmikud, kes on kogu aeg põhikoosseisus,” selgitab neiu. “Seepärast pole noorematel eriti võimalust põhis alustada, kui sa just väga-väga hea mängija ei ole. Nägin päris tihti, et need, kes minu silmis vääriks rohkem mänguaega, Hetk eelmise aasta oktoobrist, kui Karina Kesvatera on oma naiskonna eest väljakule saanud. istusid pingil.” 56

JALKA MAI 2012

cv Karina Kesvatera Sündinud: 2. jaanuar 1989 Võistkonnad: FC Valga Warrior, JK Viljandi Tulevik, JK Tammeka, Purple Eagles.

Treenerid: Meelis Kuivits, Katrin Kaarna, Keith Boanas, Peter McGovern, Peter Veltri, Brittany Cameron, Aleksandra Ševoldajeva.

Algul polnud eestlanna oma positsiooniga üldse rahul, kuid nüüd, kui mängijate omavaheline suhtumine on palju paremaks läinud, on asjad ka jalgpalliplatsil tema jaoks edenenud. Karina Kesvatera sõnul on USA-s põhihooaeg sügisel, kevadel võtavad ainult mõned mängijad asja tõsiselt. Suurim erinevus Eestiga võrreldes on see, et jalgpalli praegu peaaegu ei mängitagi ja see on tema jaoks katastroof. “Kahjuks olen aru saanud, et paljude jaoks on jalgpall vaid töö, mis maksab nende hariduse eest ja seepärast on nad kaotanud armastuse ala vastu,” tõdeb Kesvatera, kes on kutsunud võistkonnakaaslasi palju kordi kas või niisama palli kõksima, aga pigem joostakse, kui mängitakse jalgpalli. Samas soovib neiu murda end tuleval hooajal Purple Eaglesi põhikoosseisu ja võimalusel aidata Eesti koondist. Ülikooli lõpetamise järel plaanib ta jalgpalli edasi mängida, kas siis Hispaanias, Inglismaal või mõnes teises USA osariigis. “Kindel on see, et ma jalgpalliga niipea veel ei lõpeta,” on neiu kindel.


2012 MAI JALKA

57


Foto: Lembit Peegel

Kristjan Tiirik on ka ise Tartu meeskonna särki kandnud ja väravaid löönud.

58

JALKA MAI 2012


treener

Kristjan Tiirik ütles kohe “Jah” Eelmise aasta septembris Tartu Tammekast lahkunud Marko Kristali asemel meistriliiga noorimaks peatreeneriks saanud Kristjan Tiirik võttis võimalusest kinni ja oli juhtkonna ettepanekuga kohe nõus. alver kivi

T

reenerivahetuse ajaks oli Tartu Tammeka meistriliigas kaotanud kaheksa mängu järjest – neist viimased kaks kuuendal kohal oleva Paide Linnameeskonna vastu, ja meeskond oli seitsmendal kohal. Siiski tuli seni Tammekas noortetööd juhtinud ja U17 eliitliiga meeskonda juhendanud Kristjan Tiirikule juhtkonna ettepanek asuda meeskonna peatreeneriks ootamatult. “Tegutsesin rahulikult oma noortega, kui äkki öeldi, et Markoga lõpetatakse koostöö ära. Aga kohe küsiti, kas ma olen nõus tema asemele asuma,” räägib Tiirik, kes vastas mõtlemata “Jah”. “Kui juba selline ettepanek tehakse, siis loomulikult tuleb nõus olla, sest see on igale noorele treenerile piisav väljakutse.” Seni vaid poisse treeninud Tiirik tunnistab, et samas oli Marko Kristalilt ameti ülevõtmine veidi raske, sest tema jaoks oli see hüppamine tundmatusse: “Kuna Marko on kindlasti Eesti jalgpallis autoriteet, siis oli mul väike aukartus olemas. Aga omavahel me sellel teemal ei vestelnud.” Treeneri sõnul tegi tema jaoks otsustamise kergeks asjaolu, et paljud mängijad olid juba eelnevalt tuttavad. Aeg-ajalt käis ta meeskonna treeningutel mängijatega ka vestlemas. Kristjan Tiirik leiab, et 29aastaselt meistriliiga meeskonna treeneriks saada on üldplaanis kindlasti vara, sest selles eas võiks ta ju julgelt veel ise mängida. “Aga meie olukord on selline, et profimängijana mul leiba teenida ei õnnestu, ja kuna olen ka ülikoolis treeneriametit õppinud, siis sellel alal tahan

ma karjääri teha,” selgitab ta. Noor Tammeka loots tunnistab, et treenerina on tal ambitsioonid kindlasti olemas, aga praegu ta ei mõtle, kuhu võiks tulevikus välja jõuda. Ta naudib hetkeseisu, õpib asju, mis töö käigus välja tulevad ja tahab paremaks areneda.

Tegutsesin rahulikult oma noortega, kui äkki öeldi, et Markoga lõpetatakse koostöö ära. Aga kohe küsiti, kas ma olen nõus tema asemele asuma.

Tiiriku sõnul võiks tema karjääris olla järgmiseks sammuks mõne noortekoondise juhendamine koos kogenud treeneriga, kelle käest saaks jälle juurde õppida. Eesti tippklubist või piiri taha minemisest mees esialgu ei mõtle. “Loomulikult oleneb pakkumisest,” jätab ta endale ukse lahti.

Meeskond sai uue hingamise Kui sageli saab noore treeneri ja mängijate vahelise koostöö tekkimisel takistuseks asjaolu, et varem on koos mängitud, siis endine Tammeka ründaja Kristjan Tiirik siin probleemi ei näe. “Mängija teeb oma tööd väljakul, treener platsi ääres,” selgitab ta. “Kui mõlemad oma osaga hakkama saavad, on kõik hästi. Mängija peab treenerit usaldama, ja nagu eelmise aasta mängud näitasid, sujus koostöö ladusalt.”

Treenerivahetuse järel meeskonna poolt saadud uue hingamise tõestuseks oli mullu sügisel kodus saavutatud 0 : 0 viik tabelijuhi FC Floraga. Tiirik ise hindas toona selle üheks oma paremaks mänguks. Kahe hooaja vahel lahkus Tammekast teistesse Eesti klubidesse ja välismaale väga palju mängijaid ning sisuliselt tuli talvel alustada tööd nullist. Treener tunnistab, et loomulikult on keeruline, kui algkoosseisu jagu mehi lahkub, aga praegu tuleb sellega leppida. Ta avaldas lootust, et noormängijatest koosnev Tammeka ei jää vaid konkurentidele mängijate tootjaks ja tulevikus suudetakse oma parimad mehed klubis alles hoida. Hoolimata raskustest on Kristjan Tiirik tänavuse hooaja algusega rahul, kuigi märgib, et edasi on liigutud üle kivide ja kändude. “Maadleme mängijate vigastustega ja sellest on saanud probleem,” tunnistab murelik treener. Erinevate hädadega on olnud esimestes kohtumistes väljas neli algkoosseisu mängijat. Tiiriku sõnul on tema meeskonnale ühe-kahe mehe puudumine suureks kaotuseks, aga neli vigastatud meest on juba liig. Samas märgib treener, et noored poisid on tahtmist täis ja arenemisvõimelised. Kõik pingutavad, tahavad mängida ja võitlevad platsile saamise nimel. “Olen rahul, kui me aasta lõpus jääme liigasse püsima. Püüame arendada oma klubi noori ja olla positiivsed,” sõnastab noor Tammeka loots oma meeskonna eesmärgid. 2012 MAI JALKA

59


U19 finaalturniir

Finaalturniir Eestisse – suur tahtmine ja õnnestunud strateegia UEFA täitevkomitee kinnitas 4. oktoobril 2010, et Eesti Jalgpalli Liit korraldab 2012. aastal kuni 19aastaste noormeeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri. 11 konkurendi edestamisel tõi edu õnnestunud strateegia. Alver Kivi

J

UEFAs ikkagi päris tõsised esindauulis Tallinnas, Haapsalus ja Foto: Lembit Peegel jad olemas. Rakveres toimuva turniiri tähtsu“Nagu demokraatlikus maailmas ses Eesti jalgpallile ja spordile ei kahtle keegi. Kindlasti on selle suurasjad ikka käivad, tuleb suure hulga turniiri korraldamisõigusega saanud inimestega rääkida ja veenda neid ninanipsu paljud skeptikud, kes seda oma põhjenduste õigsuses,” selgitab varem ilmvõimatuks pidasid. Pohlak, kelle sõnul oli kahtlemata Nüüd, kui finaalturniir on kohesuur pluss see, et ta on UEFA noorkohe ukse ees ja ettevalmistused tekomisjoni liige ja just see komismängudeks on täies hoos, tuleb jon annab täitevkomiteele soovituse. siiski tunnistada, et ilusate silmade Valimiste päeva eelõhtul õnneseest ei saa tänapäeva jalgpallimaatus tal õhtusöögil kõigi komitee ilmas midagi. Edu saavutab see, liikmetega oma soov veel kord läbi kes on enda tegevused korralikult arutada, meie plusse ja tugevusi rõFinaalturniiri Eestile saamine oli Aivar Pohlaku üks eurodiplomaatia läbi mõelnud ja oskab oma plussid hutada. Pärast edukaid läbirääkimisi suuri võite. konkurentide ees korralikult välja oli favoriidiks juba Eesti. mängida. “Tabasin õhtul need asjad klaaEesti Jalgpalli Liidu (EJL) president Aivar Pohlak räägib, riks rääkida,” lausub meie vutijuht. Hääletusprotsessil pidid et suurturniiride siia saamiseks pani alaliit mõne aasta eest need ruumist ära minema, kellel olid oma huvid mängus. Nii paika strateegilise plaani, kuidas eesmärkide poole liikuda. tuli kõrvaltoas viibida ka Aivar Pohlakul, kes U17 turniiri Esimene katse tehti tüdrukute U17 turniiriga, kus saadi korraldamisele kandideerinud Saksamaa esindaja Mattias juba põhimõtteliselt UEFA komitee heakskiit, aga täitevkoSammeriga tähtsaid otsuseid ootas. mitee ei läinud tookord ikkagi seda teed, et oleks finaaltur“Istusime temaga koos koridoris ja viskasime sel teemal niiri toimumise kohti laiendanud. See neidude finaalturniir nalja. Kui meid saali tagasi kutsuti, öeldi, et ühele on hea ja on mängitud seni šveitsis. Seejärel võeti ette noormeeste U19 teisele halb uudis. Selgus, et Eesti sai ja Saksamaa ei saanud finaalturniiri korraldamine. korraldamisõigust,” räägib Pohlak UEFA otsuse teadasaami“Peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et 1993. aastal sündinud sest. poiste koondis on Eesti üks läbi aegade soliidsemaid noortePohlaku sõnul oli tulemuse üle hea meel ja tunne loomulikult positiivne, kuigi ta oli veendunud, et Eesti selle turniiri koondiseid ja suudab olla sellel turniiril igati konkurentsis,” saab: “Ma olin seda nii täpselt organiseerinud, absoluutselt põhjendab Pohlak. kõigiga läbi rääkinud ja ma ei näinud võimalust, et see läheks 11 konkurenti tuli seljatada teistmoodi.” Algselt soovis 2012. aasta U19 finaalturniiri Eesti kõrval Plussid mängiti korralikult välja korraldada veel 11 alaliitu. Tegu oli viimaste aastate nõutuima noorteturniiriga, kus Eesti suurimad konkurendid olid Nüüd, kui Eesti meestekoondis on jõudnud juba finaalturniiri Portugal, Valgevene ja Kreeka. Lõpuks jäi Eesti kõrval sõelale lävele ja meie jalgpalliga on hakatud Euroopas üha rohkem viimane. arvestama, tundub noorte finaalturniiri korraldamine igati Aivar Pohlak meenutab, et kreeklastepoolne surve turniir loogiline. endale saada oli päris tugev. Tema sõnul on igal alaliidul oma 2010. aastal olime paraku kehvematel positsioonidel. Et hoovad ja tegusad inimesed ning tugevatel jalgpalliriikidel on väikeriigid peavad end suuremate hulgas tõestama ja seda 60

JALKA MAI 2012


Kui ainult veest ei piisa ja mineraalidest tuleb puudu... Meeste EM-finaalturniir ootelehel 3.–15. juulini Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus peetav kuni 19aastaste noormeeste jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir on Eesti spordiaasta suursündmuseks. U19 EM-finaalturniir on Eesti jaoks ajalooline sündmus, sest tegemist on esimese jalgpalli EM-finaalturniiriga Eestis ning ühtlasi on see esimene kord, mil Eesti jalgpallikoondis mängib EM-finaalturniiril. Euroopa meister selgub 15. juulil A. Le Coq Arenal. Kuid see turniir on jalgpalliliidu pikaajaliste sihtide reas esimene pääsuke. Alaliidu 15aastase arengukava alusel peaks see lõppema aastaga 2024, kui Eesti oleks meeste EM-finaalturniiri üks kaaskorraldajaid. Pohlak tunnistab, et viimane eesmärk on esialgu utoopiline: “Kui me elame jalgpallis ja tegutseme ala arengu nimel, siis peame tegema elu endale ise keerulisemaks, et teistel oleks palju lihtsam elada. Ilus on ju korraldada selliseid suurvõistlusi.”

mitte ainult jalgpallis, pole kellelegi saladus. Edu saavutamiseks tuleb rohkem pingutada ja enda seisukohad võimalikult täpselt argumenteerida. Tunnustatud jalgpallimaade edestamiseks pidi Eesti palju vaeva nägema, ja õnnestumine tõestab, et tehtud tööle saadi vääriline tasu. Aivar Pohlaku sõnul on edu üheks oluliseks aspektiks asjaolu, et ta teab täpselt, kuidas see protsess käib – mis pannakse plussiks ja mis miinuseks. Eesti kava pandi niimoodi kokku, et miinuseid eriti poleks. “Meie pakkumine oli väga täpselt tehtud ning siin oli ka põhjus, miks me ei viinud turniiri Põhja- ja LõunaEestisse. Logistika on oluline ja oskasime seda täpselt doseerida. Eelarve ja muud tehnilised nüansid olid sellised, nagu UEFA soovib,” selgitab vutijuht. Üheks Eesti kandidatuuri suureks plussiks oli 2009. aasta kevadel Tallinnas korraldatud U19 eliitringi mängudel käinud publiku hulk, ja Pohlaku hinnangul oli 18 000 pealtvaatajat tugevaks argumendiks. Juulis tahetakse taset hoida ja numbreid veelgi suurendada. Eesti üks miinuseid on kindlasti meie noortekoondiste mängutase, mis argumendina ka välja toodi, kuid Pohlak pareeris selle väitega, et 1993. aastal sündinud noormehed on ka meie kõige tugevam vanus. Väite kinnituseks on fakt, et U19 koondis on viimasest kolmest korrast kahel valikringi läbinud ja jõudnud eliitringi. “Ka läbirääkimistel oli see otsustav, sest tegu on meie lähiaastate ainsa koondisega, kellega kannatab finaalturniiri mängida. Teistele antud vihje seisnes ka selles, et neil on ju kõik vanusegrupid väga head,” räägib Pohlak õnnestunud strateegiast. Vutipresident usub, et juulis võistlustulle asuv koondis on hollandlase Arno Pijpersi käe all konkurentsivõimeline ja suudab tugevate meeskondadega turniiril mängida vääriliselt.

www.essentuky.ee 2012 MAI JALKA

61


kalender

Maikuu mängud Eestis Järgnevalt maikuus Eestis toimuvate meistriliiga ja meeste esiliiga mängude ajakava. Peale selle ka karikamängud ja noortekoondise kohtumised. Lühendid: TV6 – mäng on TV6 eetris, TNTK – Tallinna Noorte Treeningkeskus Kalendrimuudatusi jälgi: www.jalgpall.ee

Meistriliiga Laupäev, 5. mai (XI voor)

14.00 17.00 17.00 17.00 17.00

TV6 Tallinna FC Flora – Nõmme JK Kalju A. Le Coq Arena (SM) FC Kuressaare – FC Viljandi Kuressaare linnastaadion Tallinna FC Levadia – JK Tallinna Kalev Maarjamäe staadion Tartu JK Tammeka – Paide linnameeskond Tartu Tamme staadion JK Sillamäe Kalev – Narva JK Trans Sillamäe Kalevi staadion

Laupäev, 12. mai (XII voor)

14.00 17.00 17.00 17.00 17.00

TV6 JK Tallinna Kalev – Tartu JK Tammeka Kalevi Keskstaadion FC Viljandi – Narva JK Trans Viljandi linnastaadion Nõmme JK Kalju – JK Sillamäe Kalev Kadrioru staadion (SM) Paide linnameeskond – Tallinna FC Flora Paide linnastaadion FC Kuressaare – Tallinna FC Levadia Kuressaare linnastaadion

Laupäev, 19. mai (XIII voor)

14.00 14.00 17.00 17.00 17.00

TV6 Tartu JK Tammeka – FC Kuressaare Tartu Tamme staadion Tallinna FC Levadia – FC Viljandi Maarjamäe staadion JK Sillamäe Kalev – Paide linnameeskond Sillamäe Kalevi staadion Narva JK Trans – Nõmme JK Kalju Narva Kreenholmi staadion Tallinna FC Flora – JK Tallinna Kalev A. Le Coq Arena

Teisipäev, 22. mai (XIV voor)

18.45 18.45 18.45 18.45 18.45

FC Viljandi – Nõmme JK Kalju Viljandi linnastaadion Paide linnameeskond – Narva JK Trans Paide linnastaadion JK Tallinna Kalev – JK Sillamäe Kalev Kalevi Keskstaadion FC Kuressaare – Tallinna FC Flora Kuressaare linnastaadion Tallinna FC Levadia – Tartu JK Tammeka Maarjamäe staadion

Esiliiga Pühapäev, 6. mai (XI voor)

14.00 Tallinna FC Infonet – Kohtla-Järve FC Lootus Lasnamäe Kergejõustikuhalli kunstmurustaadion

62

JALKA MAI 2012

14.00 14.00 14.00 17.00

Tartu SK 10 – Tallinna FC Levadia II Tartu Tamme staadion Rakvere JK Tarvas – Kiviõli Tamme Auto Rakvere linnastaadion Tallinna FC Flora II – Tartu JK Tammeka II A. Le Coq Arena I muruväljak Tallinna FC Puuma – Lasnamäe FC Ajax Lasnamäe Spordikeskuse kunstmurustaadion

Pühapäev, 13. mai (XII voor)

14.00 14.00 14.00 14.00 17.00

Kohtla-Järve FC Lootus – Lasnamäe FC Ajax Kohtla-Järve Spordikeskuse staadion Tartu JK Tammeka II – Tallinna FC Puuma Tartu Tamme staadion Kiviõli Tamme Auto – Tallinna FC Flora II Kiviõli linnastaadion Tallinna FC Infonet – Tartu SK 10 Lasnamäe Kergejõustikuhalli kunstmurustaadion Tallinna FC Levadia II – Rakvere JK Tarvas Maarjamäe kunstmurustaadion

Pühapäev, 20. mai (XIII voor)

19.30 19.30

Tallinna FC Flora – Pärnu JK Sportland Arena Põlva FC Lootos – JK Tallinna Kalev Lootospark

Laupäev, 12. mai (VI voor)

18.30 14.00 14.00

JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora Kalevi staadioni kunstmuruväljak Pärnu JK – Noortekoondis Pärnu Raeküla staadion Tartu JK Tammeka – Põlva FC Lootos Tartu Tamme kunstmuruväljak

Laupäev, 19. mai (VII voor)

11.00 14.00 19.30

Noortekoondis – JK Tallinna Kalev TNTK Tallinna FC Flora – Tartu JK Tammeka A.Le Coq Arena I muruväljak Tallinna FC Levadia – Pärnu JK Maarjamäe staadion

Karikavõistlused

14.00 Tartu SK 10 – Kohtla-Järve FC Lootus Tartu Tamme staadion 14.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Infonet Rakvere linnastaadion 14.00 Tallinna FC Puuma – Kiviõli Tamme Auto Lasnamäe Spordikeskuse kunstmurustaadion 14.00 Lasnamäe FC Ajax – Tartu JK Tammeka II Ajaxi staadion 17.00 Tallinna FC Flora II – Tallinna FC Levadia II A. Le Coq Arena I muruväljak

Teisipäev, 8. mai

Kolmapäev, 23.mai (XIV voor)

Neljapäev, 31. mai

18.45 18.45 18.45 18.45 18.45

Kohtla-Järve FC Lootus – Tartu JK Tammeka II Kohtla-Järve Spordikeskuse staadion Kiviõli Tamme Auto – Lasnamäe FC Ajax Kiviõli linnastaadion Tallinna FC Levadia II – Tallinna FC Puuma Maarjamäe kunstmurustaadion Tallinna FC Infonet – Tallinna FC Flora II Lasnamäe Kergejõustikuhalli kunstmurustaadion Tartu SK 10 – Rakvere JK Tarvas Tartu Tamme staadion

Pühapäev, 27. mai (I voor)

14.00 Kiviõli Tamme Auto – Tallinna FC Infonet Kiviõli linnastaadion

Naiste meistriliiga Laupäev, 5. mai (V voor)

11.00 Noortekoondis – Tallinna FC Levadia Sportland Arena

18.45 Karikavõistluste ½-finaalid Laupäev, 26. mai

17.00 TV6 karikafinaal A. Le Coq Arenal

Koondised U21 19.00 Eesti–Hispaania EM A. Le Coq Arena U19 Teisipäev, 1. mai

??.?? Eesti–Küpros ?????????? Neljapäev, 3. mai

??.?? Eesti–Küpros ?????????? U17 Teisipäev, 8. mai

17.00 Eesti–Itaalia TNTK Laupäev, 12. mai

14.00 Eesti–Norra TNTK


SINU DIGIPOOD

Äriklassi kvaliteet uskumatu hinnaga! HP ProBook 4535s • ekraan 15,6” LED • AMD Dual-Core protsessor E2-3000M • 4GB mälu • kiire 500GB kõvaketas +3D DriveGuard kaitse • DVD-kirjutaja • kuni 2037MB AMD Radeon HD 6380G graafika • veebikaamera • Bluetooth 3.0 • WiFi • 1xUSB 3.0 • 3xUSB 2.0 • HDMI • VGA • kaal 2,33 kg • Windows 7 Home Premium SP1 • aku tööaeg kuni 6 tundi • garantii 3 aastat

-34%

459.kuumakse alates 48 kuud

14.44€

699€

HP ProBook arvutitega kaasa sülearvutikott! HP ProBook 4530s -26%

• ekraan 15,6” LED • Intel Core i5-2450M protsessor • 4GB mälu • kiire 500GB kõvaketas • DVD-kirjutaja • veebikaamera • kuni 1696MB Intel HD 3000 graafika • WiFi • 1xUSB 3.0 • 3xUSB 2.0 • HDMI • VGA • kaal 2,36 kg • SUSE Linux Enterprise 11 • aku tööaeg kuni 6 tundi • garantii 3 aastat

-27%

519.kuumakse alates 48 kuud

16.32€

699€

HP ProBook 4330s

• ekraan 13,3” LED • Intel Core i3-2350M protsessor • DVD-kirjutaja • 4GB mälu • kiire 320GB kõvaketas + 3D DriveGuard • veebikaamera • kuni 1696MB Intel HD 3000 graafika • WiFi • 1xUSB 3.0 • 2xUSB 2.0 • HDMI • VGA • kaal 2 kg • Windows 7 Home Premium 64 SP1 • aku tööaeg kuni 6 tundi • garantii 3 aastat

549.kuumakse alates 48 kuud

17.27€

749€

Mahatõmmatud hindade näol on tegemist toodete tavahindadega. Kampaania kestab 01.05.2012 - 30.05.2012. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed.

www.klick.ee osta kodust lahkumata. Kaup kätte 2-5 tööpäevaga, kiire ja mugav järelmaks. TALLINN: Viru Keskus 6668160 | viru@klick.ee; Kristiine Kaubanduskeskus 6668116 | kristiine@klick.ee; Rocca Al Mare kaubanduskeskus 6668155 | rocca@klick.ee; Ülemiste Kaubanduskeskus 6668159 | ulemiste@klick.ee; Järve Kaubanduskeskus 6668154 | jarve@klick.ee; Lasnamäe Centrum 6668128 | mustakivi@klick.ee; Mustika Kaubanduskeskus 6668151 | kadaka@klick.ee; Sikupilli Kaubanduskeskus 6668156 | sikupilli@klick.ee; 2012 MAI JALKA TARTU: Tasku keskus 666 8163 | tasku@klick.ee; Lõunakeskus 6668153 | lounakeskus@klick.ee; Kaubanduskeskus Eeden 6668164 | eeden@klick.ee; PÄRNU: Kaubamajakas 6668152 | parnu.papiniidu@klick.ee; VILJANDI: Viljandi Centrum 6668166 | viljandi@klick.ee; JÕHVI: Kaubanduskeskus Tsentraal 6668168 | johvi@klick.ee; RAKVERE: Põhjakeskus 6668177 | rakvere.pohjakeskus@klick.ee; VALGA: Valga Maxima 6668121 | valga@klick.ee; PAIDE: Ringtee 2, 6668124 | paide@klick.ee; KURESSAARE: Auriga Keskus 6668117 | kuressaare@klick.ee; VÕRU: Kagukeskus 6668173 | voru@klick.ee.

63


rannajalgpall

Rannajalgpallurid alustavad juubelihooaega Tänavu oma tegutsemise kümnendat juubelit tähistavad Eesti rannajalgpallurid võivad uhkustada taseme tõusu, populaarsuse kasvu ja rahvusvaheliste tulemustega. alver kivi

E

vustavad mängud. estis alustati orgaFoto: Jaana-Lisette Kask Liigaga liitusid kohe ka niseeritult rannamitmed tuntud jalgpallurid: jalgpalli mängimist Toomas Krõm, Sergei Bra2002. aastal, kui loodi ka gin, Risto Kallaste, Tarmo Eesti Rannajalgpalli Liit. Kink ja Ats Purje. Liidu asutajateks olid Mart Relve, Albert Kerstna ja “Kui algul tegidki ranKari-Andri Kask. naliival ilma nn suurest Juba enne alaliidu asujalgpallist tulnud mehed, siis tamist korraldati Eesti nüüd läheb neil aastaid, et randades väiksemaid jalgmängida samal tasemel vaid pallivõistlusi. 2001. aastal rannajalgpallile spetsialikülastas huviliste seltskond seerunud mängumeestega,” Hispaanias suurt rannamärgib Kari-Andri Kask. jalgpalliturniiri, kus saadi 2012. aastal on rannatuttavaks Gabino Renalesega, Eesti rannajalgpalli uue aja tegija meeskonnast Augur SK sooritamas pealelööki Norra jalgpall kinnistanud ennast kes oli just moodustanud uue parima rannaklubi vastu. Eesti jalgpalliellu. Uus hoorahvusvahelise rannajalgpalli aeg algab juba juuni alguses. organisatsiooni Beach Soccer Meistriliiga mängutaset tutvustamiseks korraldati Stockmanni Worldwide (BSWW). Renales innustas võib pidada konkurentsivõimeliseks ka kaubamaja väliparklas eriüritus. Väljaku Euroopas, sest neli viimast aastat Eesti ka eestlasi organisatsiooniga liituma. rajamiseks veeti öötundidel parklasse “Meie väga veenmist ei vajanud meistriks kroonitud Nõmme Kalju on 60 veoauto täit liiva ja juba hommikul ja pärast Eesti Rannajalgpalli Liidu suutnud võita ka kaks tugevatasemelist peeti huviliste silme ees esimesed tutloomist sõitsime Belgiasse Liege’i, kus rahvusvahelist turniiri. sõlmisime ka koostöölepingu,” meenutab alaliidus marketingi ja juhtimisega Eesti rannajalgpalli 10 aasta tähtsamad tegelev Kari-Andri Kask rannajalgpalli algusaegu. sündmused Allkirjastamisel viibis peale Renalese 1. 2002. aastal asutati Eesti Ranna6. 2008. aastal pääses rannajalgpalveel legendaarne Prantsusmaa jalgpallur jalgpalli Liit ja astuti rahvusvahelise likoondis FIFA MM-valikturniiril 16 Eric Cantona, kes palgati nn rannaalaliidu BSWW liikmeks. parema hulka. jalgpalli näoks, kelle abil alustati terves 2. 2003. aastal toimus esimene organi7. 2009. aastal peeti Eesti Rannajalgpalli Liidu eestvedamisel Pärnus seeritud rannajalgpalliliiga ja peeti erimaailmas ala tutvustamist. üritus Stockmanni kaubamaja esisel. esimene rahvusvaheline rannajalg“See näitas meile, et rannajalgpalli 3. 2007. aastal peeti esimest korda ranpalliturniir Eesti–šveitsi rannajalgarendamine on võetud tõsiselt käsile ja najalgpalliliiga Eesti jalgpalli Liidu palli karikavõistlused. me tegeleme õige alaga,” räägib Kask egiidi all. 8. 2011. aastal toimus Tallinnas esimerahvusvahelise organisatsiooniga liitu4. 2007. aastal moodustati Eesti ranne ametlik FIFA rannajalgpallikohtumisest. najalgpallikoondis. nike koolitus.

Võistlused said kohe hoo sisse 2003. aastal organiseeriti esimene Eesti rannajalgpalli liiga, kus erinevates linnades mängiti kaheksa etappi. Liiga 64

JALKA MAI 2012

5. 2007. aasta detsembris peeti esimest korda rannajalgpalli karikavõistlused ja seda sisetingimustes Saku Suurhallis (kuhu veeti üle 60 koormatäie liiva).

9. 2011. aastal toimus Pärnu rannas rahvusvaheline rannajalgpalliturniir, kus osalesid šveitsi, Norra, Soome ja Taani rannajalgpallimeistrid.


T채helepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol v천ib kahjustada Teie tervist! 2012 MAI JALKA

65


lisaaeg Maikuu sünnipäevad: 02.05 Ain Karutoom 02.05 Janel Meet 03.05 Tiit Kõmper 04.05 Sergei Kuzmitšev 07.05 Eino Puri (1. pildil) 07.05 Sander Puri 07.05 Mait Toom (2. pildil) 08.05 Dmitri Ustritski 09.05 Sten Klaasen 11.05 Eduard Võrk 11.05 Meelis Eelmäe 11.05 Christian Happel 12.05 Aivar Priidel 12.05 Eerik Reinsoo 14.05 Martin Reim 15.05 Pavel Londak

48 38 48 54 24 24 22 37 30 62 39 35 35 24 41 32

16.05 Taavi Rähn 16.05 Karol Mets 19.05 Mart Martin 21.05 Eiko Saar 22.05 Ahti Paltseri 22.05 Mikk Reintam 24.05 Risto Sarapik 24.05 Ainar Leppänen 24.05 Aiko Orgla 25.05 Andre Anis 25.05 Dmitri Kruglov 25.05 Gert Kams 27.05 Igor Morozov (3. pildil) 27.05 Eneli Vals 28.05 Dmitri Vinogradov

31 19 33 31 30 22 42 40 25 37 28 27 23 21 38

Suvelaagrid jälle tulemas Ka tänavu korraldab Eesti Jalgpalli Liit 6–11-aastastele lastele suvelaagrid, mis toimuvad 4.–8. juunini ja 13.–17. augustini: esmaspäevast neljapäevani kestab tegevus laagris kella 10–17 ning reedel kella 10–13. Suvelaagrid on 23 erinevas linnas ja kohti on 1640 lapsele. Hinna sees on igapäevane tasuta soe lõuna, joogid ja puuviljad. Ühel päeval käiakse ekskursioonil A. Le Cog Arenal. Kõik suvelaagri treenerid on läbinud  Eesti Jalgpalli Liidu spetsiaalse koolituse. Laagri hind on 55 eurot. Lisainfo: Teet Allas, tel 5558 5495; meiliaadress: teet.allas@jalgpall. ee. Vaata ka: www.jalgpall.ee-rahvajalgpall-suvelaagrid. Foto: Lembit Peegel

LHV Panga edetabel Avaldame igakuise LHV Panga edetabeli, mis näitab, millise klubi kasuks on tehtud kõige enam kaardimakseid jalgpallikaardiga. Tipus on seis enam-vähem sama, teises kümnes on siiski mitmeid kõikumisi. 1. Eesti Jalgpalli Liit 2. JK Tallinna Kalev 3. Nõmme JK Kalju 4. Tartu JK Tammeka 5. Tallinna FC Flora 6. Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 7. Põlva FC Lootos 8. Saku Sporting 9. FC Kuressaare 10. JK Welco Elekter 11. FC Infonet 12. FC Nõmme United 13. Tallinna FC Levadia 14. JK Jalgpallihaigla 15. Martin Reimi JK 16. Rakvere JK Tarvas 17. Raasiku FC Joker 1993 18. Rapla JK Atli 19. Tallinna JK Piraaja 20. Pärnu JK Vaprus

Viie konföderatsiooni elukutseline Saksa väravavaht Lutz Pfannenstiel (38) on ainus elukutseline, kes on mänginud kõigis viies FIFA konföderatsioonis. Saksa juunioride koondisse kuulunud Pfannenstiel oli kärsitu hing, kes lahkus Müncheni Bayernist ja teenis profileiba Brasiilias, Uus-Meremaal, Malaisias, Soomes, LAVis, Kanadas, Albaanias, Namiibias, Armeenias, Maltal, Inglismaal. Ta on mänginud 13 riigi 25 klubis. Singapuris, kus ta osales Armani modellina ja tal oli oma telesaade, süüdistati teda kokkuleppemängudes osalemises ja mees veetis 101 päeva trellide taga. Inglismaal jäi tal keset mängu süda seisma ja mees tuli teadvusele kolm tundi hiljem haiglas. Pfannenstiel on olnud ka Kuuba ja Namiibia koondiste ning paari klubi väravavahtide treener.

66

JALKA MAI 2012

“Viikingijöud viib vöidule!” 21. aprillil sammus FC Foto: FC Kuressaare Kuressaare meeskonna kapten Sander Viira meistriliiga mängus Tartu Tammeka vastu väljakule viikingikiivriga. Saarlased teevad algust traditsiooniga, mille eesmärk on klubi tegemisi siduda viikingiidentiteediga. Klubi president Priit Penu sõnul on kavas edaspidi seda identiteeti tugevdada uute rituaalidega. FC Kuressaare fännklubi Viikingid juht Elari Roes kinnitab, et meeskonna toetajad on ammu juhindunud põhimõttest “Viikingijöud viib vöidule”. Kava kohaselt kannab meeskonna FC Kuressaare fännide juht Elari Roes rõõmustab kapten väljakule tulles kapten Sander Viiralt saadud kiivriga. viikingikiivrit, mille ta enne mängu annab üle fännidele. Nemad saavad kiivri jõust energiat. Mängu lõppedes antakse peakate kaptenile tagasi.


2012 MAI JALKA

67


68

JALKA MAI 2012

JALKA (mai 2012)  

Maikuu Jalka intervjueeris Eesti koondise kapteniks tõusnud Ragnar Klavanit, kes sihib tugevamat liigat kui Holland.

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you