jalka tuleb külla
Vändra Vaprus ootab uue staadioni valmimist Karjamaad meenutav murulapp, endise keldri varemed, voolav jõgi ühel ja maantee teisel pool. Selline on Vändra Vapruse treeninguväljak, kuhu viib treener Ranet Lepik külla tulnud Jalka toimetaja. alver kivi
R
anet Lepiku sõnul on üks harjutamiseks sobiv muruväljak Vändrast seitsme kilomeetri kaugusel siiski olemas, aga paraku on see mõõtmetelt veelgi väiksem. Nii tuleb vändrakatel suvel suurem osa ajast teha trenni sisuliselt ühe ettevõtte haljasalal. “Poisid on harjunud, aga tahaks ikka korralikul väljakul mängida,” tunnistab treener, kui pimedal novembriõhtul külalisele “treeninguplatsi” tutvustab. “Need võimalused, mis meil praegu pakkuda on, ei kannata üldse kriitikat
ning paljud asjad jäävad just sellepärast trennis tegemata.” Pall tahab lennata ikka suure kaarega ja nii pole sugugi harvad juhused, kui mänguvahendi järele tuleb minna vulisevasse jõkke või sõiduteele. Ka keldrisse ronimine on saanud harjumuseks. Õnneks keegi veel vette kukkunud pole, auto alla jäämist on õnnestunud vältida ja keldrisse ronimisel on kondid terveks jäänud. Samas märgib Ranet Lepik, et poistele tuleb siiski au anda, sest hoolimata peaaegu olematutest võimalustest käi-
vad nad vapralt trennis edasi ega nurise. “Järelikult jalgpall neile meeldib ja nad on aru saanud, et see praegune seis tuleb ära kannatada,” lisab ta.
Trikid lubatud, kui harjutused välja tulevad Kui paljudes muudes Eestimaa kohtades ollakse hädas just talviste treeningutingimustega, siis Vändras on nüüd vastupidi. Gümnaasiumil on praeguseks värskelt remonditud spordisaal, kus suurema osa ajast on ametis jalgpallurid. Ja nii on ka ühel esmaspäeva õhtul, Foto: Alver Kivi
Palliga triblama õppimine on treeningu üks tähtsamaid elemente. 2011 DETSEMBER JALKA
41