JALKA (detsember 2011)

HIND 1,85 EUROT 29 KROONI DETSEMBER 2011

Iiri rebane vs Eesti kass: peame veel õppima

Kõikide liigade tabelid Külas Vändra Vaprusel Hooaja lõpetamine Michel Platiniga Käbi & känd: Liis ja Marek Lemsalu

Aivar Pohlak: Eesti jalgpall pole valmis

Postrid: Tallinna FC Flora / Theo Walcott ISSN 1736-7379

Pulbitseva võitleja hingega Karol 2011 DETSEMBER JALKA 1Mets

sisukord

t a ita ts u ku

peamine, ui tahad, le “Trikita, k stada ei o tuleb. Kiiru a lj ä v l .” su lt et korraliku s, et teed vaja, tähti , lk 41– 43 Ranet Lepik er en re et Noort

Kaanelugu LK 20–21, 38–39 Eesti kaotus EMi play-off’is pakub meile kõneainet kauaks.

Peale nokaudi oli tegemist kasuliku kogemusega, kui oskame seda ise tulevikus enese kasuks pöörata.

Persoonid & intervjuud Karol Mets Ilo Rihvk Aivar Pohlak Liis ja Marek Lemsalu

Kolumn Indrek Schwede Ott Järvela

18 18 23 28 44

10 39

Esikaane Foto: Lembit Peegel Nr 12 (48) 2011

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas

Rubriigid Siit ja sealt Lembit Peegel Taktikajutud

Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee

Jalka tuleb külla Lisaaeg

28 4–7 26 38 41 66

Toimetaja: Alver Kivi alver@jalgpall.ee Fotograaf: Lembit Peegel Ajakirja makett: Jaanus Samma Kujundaja: Evelin Linholm Keeletoimetaja: Liisi Bakhoff Reklaam: Arvo Antropov arvo@tennis.ee Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit Tellimine: www.post.ee / eraklient / perioodika tellimine / Eesti väljaanded / Jalka Tellimishinnad: Aasta 22.24 eurot Poolaasta 11.12 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

Liigad Meistriliiga Naised Esiliiga II liiga III liiga IV liiga Saalijalgpall

Muu Hooaja lõpetamine

48 24 57 57 61 63 65

44

12

Postrid Eesti meister FC Flora Theo Walcott 2011 DETSEMBER JALKA

3

siit ja sealt

+

Jalgpall tõusis Eestis kõrgustesse, mis tal on teistes Euroopa arenenud riikides. Paljude silmad avanesid jalgpalli fenomeni ees.

kuu

-

Saime kindlalt tappa EMi play-off'i avamängus Iirimaa vastu. Põlesime läbi.

kuu

?

Kui kõrgelt hinnatakse aasta jalgpalluri Kostja Vassiljevi ja Eesti vutikoondise panust aasta parimate sportlaste valimisel?

0

... väravat lõi Meistriliiga resultatiivseim väravakütt (46 kolli) Aleksandrs Cekulajevs meistermeeskond Florale.

11.11.11 ... oli kuupäev, mis tõi Eestile hävingu kodusel Lilleküla staadionil Iirimaa vastu.

6000

... liitrit õlut varus kaheks päevaks Tallinna Raekoja platsi äärne iiri kõrts Molly Malone, et kustutada rohevalgete fännide janu.

4

JALKA DETSEMBER 2011

Telefonitorge Küsisime politseioperatsiooni juhilt Einar Lillolt, kas Iirimaa fännidega oli Tallinnas palju tegemist?

Einar Lillo: Nendega polnudki niipalju muret, sest ennetusmeetmed kandsid vilja. Reastasime peamised ohud, milleks olid võõrfännide rohkus, nende alkoholilembus ja täismaja Lillekülas. Publiku seas oli ka palju neid, kes olid esimest korda staadionil. Mõni otsis glamuuri, sest ”kõik teised on ka kohal”, mõni otsis ühekordset elamust. Piletitega hangeldamine lõi erilise fooni: tekkis surve eestlasele, kellelt iiri fännid tahtsid piletit kätte saada. Oldi valmis maksma 200 eurot. Surve oli ka turvateenistusele: mitte ainult füüsiline, vaid ka rahapakkumise mõttes, sest tehti ettepanekuid, kuidas ikkagi staadionile pääseda.

Riskikoht oli Vabaduse väljakul, sest alkohol oli varem kättesaadav ja rahvast oli keeruline kontrollida. Seal võimendus Foto: Lembit Peegel

kuu

reaktsioon kohtunike otsuste suhtes telekorduste nägemise tõttu. Matšijärgne olukord linnas oli närviline eelkõige nende poolt, kes pole jalgpalli igapäevased külastajad. Nende emotsioonid olid suuremad ja nende provokatiivsus Iiri fännide suunas suurem kui tavafännidel. Aga iirlased olid stoilised ega allunud provokatiivsetele žestidele.

Iiri politseil oli kaks oma meest ka kaasas?

Jah, tänu neile muutus kergemaks vahetu suhtlemine Iiri fännidega.

Euroopa politseides on jalgpalliinfopunkt?

See on kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, ka meil. See on korrakaitseline institutsioon, mis vahetab matšijärgset infot.

Muudel spordialadel sellist üksust pole.

Kuidas ma tähtsa penalti mööda lõin

Kuidas ma tähtsa penalti tõrjusin

Dmitri Kulikov

Madis Rajando

Kuressaare kunstmuruväljakul oli udune ilm ja mängida tuli prožektorite valguses. Karikamängus olime Levadia vastu kaotanud esimese poolaja 0 : 2, aga meil õnnestus teisel poolajal viigistada, lisaajal vastu pidada ja kõik jäi penaltite otsustada. Mina olin oma meeskonna viimane lööja ja edu korral oleksime võitnud.

Ma ei tahtnud penalteid lüüa, sest ma pole oma elus mitu korda penalteid realiseerinud ja seepärast lubasin endale, et ma neid enam kunagi ei löö. Noh, Jan (Važinski) oli teist meelt.

Mina olin kuues, kes pidi lööma. Aga enne mind oli Ludvig Tasane, kes pidi sisse lööma, et Levadia karikast välja visata.

Väravavaht aga tõrjus Ludvigi löögi. Ja kui Tarmo Kink seejärel viigistas, oli võit minu otsustada.

Ma asusin siis punkti juurde, panin palli kohale ja näitasin, et löön väravavahist vasakusse nurka. Ta hüppas ka sinna, aga mina panin üle lati. Ja siis oli kõik.

Levadia mängijad oli nii õnnelikkude nägudega, nagu võitnuks Newcastle’it, kellega nad tol suvel mängisid.

Mängisime suvel Levadiaga ja terve mäng kulges meie jaoks väga raskelt. Kogu meeskond pidi palju kaitses tööd tegema, kuigi meil olid ka rünnakul oma võimalused.

Suutsime kuni viimase minutini vastu pidada, kui kohtunik määras 90. minutil meie kahjuks penalti. Kaitsja pani nurgalöögist tulnud pallile käega kulbi nagu korvpallis. See oli tegelikult mängust viimane pallipuude.

Penaltit asus lööma Konstantin Nahk.

Minu jaoks oli väga raske olukord, sest olime ju mänginud hästi. Pidin ennast kokku võtma, sest Nahk oli mulle varem penalteid sisse löönud. Aga ma teadsin, kuhu ta lööb ja nii läkski. Hüppasin paremale ja tõrjusin kätega. Tegin Nahale nahka.

Võimas tunne oli, sest olin millegi suurega hakkama saanud. Kõik mängijad jooksid minu juurde ja õnnitlesid. Nahk ei öelnud sõnagi, oli pettunud ja jalutas lihtsalt minema.

Viljandi meeskonnale on 0 : 0 viik Levadiaga ikka väga hea tulemus ja kordaminek ning riietusruumis olime saavutusega kõik väga rahul.

FC Kuressaare ründaja

Alver Kivi

FC Viljandi väravavaht

Alver Kivi

kuu pilt President Ilves esimest korda vutikoondist vaatamas Kadrioru lossist Kadrioru staadionile Eesti jalgpallikoondise mängu vaatama ei jõudnud ükski meie uuema aja presidentidest. Arnold Rüütel käis kahel koondisemängul A. Le Coq Arenal ja Toomas Hendrik Ilves tegi seda esimest korda EMi play-off-mängus Iirimaa vastu. Pildil sammub ta koos abikaasa Eveliniga Iirimaa ja Eesti jalgpalliliidu presidentide Paddy McCauli (vasakul) ja Aivar Pohlaku vahel staadionile, et kätelda mõlema meeskonnaga.

2011 DETSEMBER JALKA Foto: Lembit Peegel

5

siit ja sealt

nii nad

ütlesid

“Teade “Õpetaja, õpetaja, Tiit mängib kustukaga jalkat!” erineb oluliselt teavitusest “Õpetaja, Tiit toppis mu pea peldikupotti!”.”

Andres Maimik kitumisest

Toomas Hendrik Ilves: koondis on ära teeninud ka jalgpallikauge presidendi toetuse

“Saan meie jalgpallurite üle uhke olla ja soomlastele saavutust nina alla hõõruda. Tohutu respekt Eesti jalgpalluritele. See näitab veel kord, et pole vahet, kui väikesest riigist sa pärit oled.”

Soomes mängiv jäähokimängija Robert Rooba

Eesti president Toomas Hendrik Ilves andis jalgpalliliidu pressiteenistusele intervjuu enne Eesti–Iirimaa kohtumist Tallinnas. Avaldame selle lühendatult.

“Ma arvan, et ma ise valiksin Kostja (Vassiljevi). Tegelikult ongi sel aastal raske valida parimat sportlast, sest keegi ei ole ju otseselt midagi suurt võitnud. Kostja lõi need väravad, aga tema selja taga seisis terve meeskond. Gerd Kanter omakorda sai teise koha.”

Jalgrattur Rein Taaramäe aasta parima sportlase valimisest

Ühiskonnas kõneldakse jalgpallist kui edukast eestlaste ja venelaste lõimijast.

Kas ka Teie näete jalgpalli just selliselt?

Paljastan nüüd saladuse, mis tegelikult vist ei ole üldse mingi saladus: olen jalgpallivõhik ega mõista seetõttu hästi neid, kellele jalgpall on teinekord suurem kui elu ise. Eesti–Iirimaa vastasseis on mul üldse esimene kord tulla staadionile mängu jälgima ning loodan osa saada kordumatust õhustikust, kõigest sellest, mida mu tuttavad jalgpallihulludest sõbrad ja kolleegid väidavad siin olevat.

Aga ma tulen ja tervitan mängu eel meeskondi, sest mu meelest on Eesti koondis praeguseks ära teeninud igaühe, sealhulgas ka jalgpallikauge riigipea toe ja innustuse. Ja minu isiklik hinnang ei sõltu siin sellest, kuidas mäng lõpeb ja kas Eesti jõuab finaalturniirile või mitte. Eks siin peitu ka selle hetkel üldrahvalikuna näiva jalgpallivaimustuse proovikivi.

Sul peab jätkuma huvi ka siis, kui läheb kehvasti, tõelisi sõpru tuntakse hädas. Siin sport väga palju poliitikast ei erine. Võitjale tahavad kõik õlale patsutada, ent kaotaja jäetakse sageli üksi. Ma loodan, et me jalgpallurid ei jää edaspidi kunagi üksi või mängima tühjale tribüünile. Alles siis võime rääkida Eestist kui jalgpallikultuuriga riigist.

Jalgpalli kui ka mis tahes teist meeskonnamängu saab vaadelda laiemas sotsiaalses ja kultuurilises kontekstis. Isekus ei vii sihile, teistega arvestamine, kõigi “parima mina” ja tugevuste väljatoomine ning võistkonna ühtsus aga küll. Seepärast võib ka jalgpallikoondises näha kogu jõudu ja rikkust, mida meie ühiskond on võimeline ka teistel elualadel pakkuma ja sageli pakubki. Jalgpallurid, nii vene kui ka eesti rahvusest, on lihtsalt kõige selle ere ja arusaadav näide. Oma riigi ja rahva, oma lipu esindamine peaks olema sõltumata rahvusest igale Eesti kodanikule auasi.

“Haakristid mängivad jalgpalli” Kunstnik Andrus Kasemaa kompositsiooni nimi “Mulle isiklikult möödus (loosimine) pisikese šokiga. Olin ühel seminaril ning minu telefon oli lülitatud hääletu režiimi peale. Ühel hetkel seda vaadates nägin ma 15 vastamata kõnet.

Esimene reaktsioon oli, et mis jama nüüd on juhtunud, aga peagi selgus, et see “jama” oli hoopis positiivne, sest tegu oli Iiri meedia huviga. Oma senises praktikas, pea 20 aastat välisministeeriumis töötades, ei ole ma kohanud sellist meediakajastust Eestist, kui loosimisele järgneval päeval. Esiküljed, tagaküljed, siselehed üle kahe, kolme, nelja lehekülje. Artiklid erinevates formuleeringutes. Eufooria oli suur.”

Eesti suursaadik Iirimaal Mait Martinson “Et mäng on sedavõrd tähtis, isegi ajalooline, ning et Õhtulehe jalgpallikolleegium on sel põhjusel kaotanud igasuguse reaalsustaju ja objektiivsuse, siis otsisime abi mujalt.” Õhtulehe ennustus, et 55% on tõenäosus, et Eesti ei kaota kodust EMi play-offmängu Iirimaale, toetus erinevate kihlveokontorite pakkumistele ja mitte oma tarkusele “Kodumaistes jalgpalliringkondades kõlab avaliku saladusena vandenõuteooria, et Levadia legendaarne keskväljamootor Konstantin Nahk ei anna meelega mitmele kaasmängijale söötu.

Põhjusi on laias laastus kaks: 1) adressaat on eestlane, 2) adressaat on tatikas.”

Ott Järvela “Sajand tagasi algas Eestimaal sihipärane sporditegevus, 102 aastat tagasi peeti Tallinnas Lasnamäe tühermaal esimene jalgpallivõistlus.

Nüüd on palli tagaajamisest saanud majandus- ja välispoliitika üks osa.”

Fotograaf Lembit Peegel

6

JALKA DETSEMBER 2011

Foto: Lembit Peegel

Olete üldjuhul rõhutanud vaimu prioriteeti keha ees, seda eriti enne Eesti Vabariigi presidendiks valituks saamist. Samas olete ka öelnud, et Teie füüsiline vorm on praegu elu parim. Kas riigipeaks olemine on mingil moel seda esimest seisukohta muutnud ning milliseid tähendusi omab eeltoodu foonil Eesti jalgpallikoondise edu?

Ma ei ole kunagi seadnud vaimu füüsisest tähtsamaks, ammugi seda avalikult rõhutanud.

Mingi ajani ei pööranud ma ise kehalisele tegevusele vajalikku tähelepanu. Ühel hetkel sai mulle aga selgeks, et täiesti mõttetu oleks 58aastaselt ära surra. Ütleme nii, et kehakaal ületas liiga palju mõistlikku normi ja see hakkas tervisele, enesetundele ja töövõimele halvasti mõjuma. Võtsin end kätte ja sundisin takka, jälgisin, mida sõin ning hakkasin end liigutama. Praegu on kehakaal normis, tunnen end väga hästi ja jõuan palju rohkem ära teha kui varem.

Riigipea töö puutub siin asjasse vaid niipalju, et mu ajakava on päris pingeline ning kõigi asjadega toimetulekuks peab vaimuvärskuse kõrval jätkuma ka puhtfüüsilist vastupidavust. Ei tasu alahinnata sedagi, et pean Eesti meeste üsnagi madalat keskmist eluiga üheks meie ühiskonna kõige tõsisemaks probleemiks. Aga mul oleks võimatu sel teemal usutavalt sõna võtta, kui näeksin ise välja nagu infarktipalati eksponaat.

Eesti sportlaste, ka jalgpallurite saavutuste mõju rahva muutunud eluviisi ei saa kindlasti alahinnata. Eks nad ole eeskujuks ja kehuta paljusid end vabal ajal liigutama. Ja et väga paljud vaatavad ka neid tähtsaid jalgpallimänge kodus tugitoolis, õllepudel näpus, siis ütlen neile – võtke juba homme tunnike ja hakake keha trimmimisega pihta.

siit ja sealt

Isad ja pojad mängisid Koeru parimaks Eesti Jalgpalli Liit korraldas konkursi koolidele parima UEFA Grassroots Day (rahvajalgpalli päeva) ürituse selgitamiseks. Konkursi parimaks tunnistati Koeru Keskkooli ja MTÜ Koeru Jalgpallikooli koostöös korraldatud isade-poegade jalgpallipäev.

Eesti Jalgpalli Liidus amatöörjalgpalliga tegelev Ants Juhvelt ütles, et kõik oma üritusest teada andnud viis ettevõtmist olid põnevad ja huvitavad, kuid Koeru jäi peale oma hea organiseeritusega.

Koeru Keskkooli isade-poegade jalgpallipäeva korraldamise üks eestvedajaid jalgpallikooli treener Ivar Nagla märkis, et kogu ettevõtmine oli lõbus ja võitlust täis.

“Jalgpallipäeva raames korraldasime erinevaid üritusi ning eesmärk oli tuua kohale jalgpallipoisid ja nende vanemad, luua kontakt erinevate põlvkondade vahel. Isade rõõm oli suur, meenutati oma noorusaega samal staadionil,” räägib Nagla tunnustuse toonud jalgpallipäevast.

Mai kuu lõpus toimunud jalgpallipäeva avalöök sai alguse Koeru lasteaias Päikeseratas, kus korraldati traditsiooniline isade-poegade mäng, kus lapsed võitsid isasid 8 : 6.

Seejärel toimus jalgpallipäev Koeru Keskkooli staadionil, kus osalesid külalistena Koeru Keskkooli kasvandik Gert Kams, FC Flora ründaja Henri Anier, endine Eesti koondislane ja praegune Paide Linnameeskonna mängija Urmas Rooba ning Paide Linnameeskonna ja noortekoondiste mängijad Ervin Kõll ja Andre Mägi.

Päev algas kõige väiksemate poiste mänguga, kus 2. klassi poisid võitsid 1. ja 3. klassi segavõistkonda 3 : 1. Järgmise võistlusena oli kavas penaltiturniir, millest said osa võtta kõik soovijad ja neid oli palju.

40 osaleja seas olid ka Henri Anier, Andre Mägi ja palju isasid. Võidu võttis 14aastane Kaur Joonas Usai. Eriliseks tegid võistluse kuulsad külalised, kes andsid soorituse eest viie palli süsteemis hindeid.

Trikivõistlusel oli kaasategijaid vähem, sest poisid ei julgenud kuulsate kohtunike juures­olekul eksida. Korraliku tasemega võistluse võitis ka kohtunikelt kiita saanud Rannar Remmelgas. Üks õhtu maiuspalasid oli isade-poegade mäng, kus isad pidid mõõtu võtma 7. klassi võistkonnaga. Mäng lõppes seisuga 1 : 1. “Isad lubasid pärast mängu trenni tulla, sest kui ikka paar sirget jõuad ainult teha, siis on seda väga vähe,” kommenteeris Nagla.

Veel toimus jalgpalliviktoriin ja jalaga kõksimise võistlus, kus osutus taas võitjaks Rannar Remmelgas.

Enne viimast võistlust rääkisid kuulsad külalised lastele jalgpalluri elust. Gert Kams selgitas Eesti koondisega seonduvat.

“Oli huvitav teada saada, kuidas kogunetakse ja valmistutakse koondise mängudeks,” rääkis Nagla kuuldust. Henri Anier rääkis Sampdoria jalgpalliakadeemiast, Ervin Kõll ja ­Andre Mägi noortekoondistest. Urmas Rooba rääkis oma jalgpallurielust Taanis ja kuulsatest mängudest AC Milani ja Glasgow Rangersi vastu. Nagla sõnul tunti kuulsatele mängijatele esitatud küsimustes kõige rohkem huvi palga vastu ning uuriti, kui palju naisi neid taga ajab.

“Pärast ametlikku küsimustevooru piirati Henri Anier ümber ja treeneri valvsa pilgu alt pääsenuna päriti lisa,” märkis ta.

Viimases võistluses mängisid suuremad Koeru kooli poisid Koeru SK mängijate vastu.

Tulemuseks oli küll 0 : 7 kaotus, kuid Henri Anieri kommentaar oli, et noored lükkavad ikka päris korralikult nahkkera edasi.

Kokku osales perepäevadel üle 160 inimese, kellest rohkem kui pooled olid jalgpallihuvilised lapsed. Ivar Nagla kurtis, et tüdrukuid oli vähe kohale tulnud, kuid palli said ka nemad lüüa ning paljud tõenäoliselt esimest korda.

Alver Kivi

nii nad

ütlesid “See võis olla küll selline kord, et noh, abielluda võin veel mõne korra elus, aga siukesele mängule ei pruugi teist korda minna.”

ETV saate “Ringvaade” toimetaja Kajar Kase Iirimaa–Eesti mängust Dublinis

“Eesti jaoks on õhus praegu ainult kaks varianti: kas teha ajalugu või olla nagu alpinist, kes ronis oma unelmate mäel, kuid kellel jäi viimane samm astumata.”

Armeenia ajakirjanik Davit Galstjan enne play-off’e “Tõsi, slogan “Jalgpall on parem kui seks” jõuab minu kõrvu vähemalt korra kuus ja sama kaugele jõuda on kindlasti keeruline.”

Laulu autor Hendrik Sal-Saller tulevastele jalgpallilaulu loojatele “Kõige rohkem meenutab Iirimaa ikka Iirimaad.”

Tarmo Rüütli mängueelsel pressikonverentsil “Sõltumata sellest, kas teisipäeva õhtul pärast kordusmängu Iirimaa vastu oleme ohjeldamatult rõõmsad või lohutamatult kurvad, on jalgpall tulnud selleks, et jääda.”

Lennart Komp “Kümme aastat tagasi ei saanud me enda karistusalast kaugemale, aga nüüd hulgume pool mängu kuskil keskjoone kandis.”

Raio Piiroja Eesti koondise mängust “Oleks parem, kui nad ei kuuleks, mida lehtedes kirjutatakse ning teleris ja raadios räägitakse, aga tänapäeval ei ole paraku võimalik meedia tarbimist piirata.”

Sergei Terehhov liigsetest mängueelsetest pingetest mängijatele “Sama iseenesest mõistetav, et Sõrve säärel külamemmed kogunevad Eesti koondise mängu järgsel hommikul just sinna tarre, kust vutiliidu president Aivar Pohlak värske piima järel käib. Vaja ju eelmise õhtu viimane vutimatš läbi arutada.”

Ott Järvela jalgpalli juurdumisest Eestis “Üksteist kõigi eest. Kõik üheteist eest.”

Traditsiooniline korvpalli- ja suusaõlu Saku üritas reklaamlausega ka jalgpallist teenida

Fotod: Kirsika Ilmjärv

“Jalgpall on enamat kui sport või meelelahutus – jalgpall on ühtekuuluvus, isamaaarmastus.”

Ajakirjanik Kais Allkivi

Peakorraldaja Ivar Naglal tuli täita ka vilemehe rolli.

Mängu jälgivad (vasakult paremale): Gert Kams, Andre Mägi, Henri Anier, Ervin Kõll ja Urmas Rooba.

“Aga jah, trenni tuli suur hulk ajakirjanikke vaatama. Kuigi ma ausalt öeldes mõtlesin, et isegi rohkem tuleb!”

Jarmo Ahjupera mängueelsest melust 2011 DETSEMBER JALKA

7

www.teamsport.ee

8

JALKA DETSEMBER 2011

Nike võistkonnavarustuse müük AS Jalajälg Pärnu mnt 142a raivo@jalajalg.ee tel: 654 8470

Modellid: Gert Kams ja Henri Anier

2011 DETSEMBER JALKA

9

1-teist mõtet

Jalgpallis on kõik võimalik

Foto: Lembit Peegel

Sergei Pareiko (all kollases) näos peegeldub kõik: Robbie Keane (nr 10) suretab eestlaste lootused EM-finaalturniirist.

S

ee tuntud suundumus sai veelkordse kinnituse, kui meie koondis tõusis oma valikgrupis teiseks ja lunastas pääsu EMi play-off’i. Õigupoolest polnud selline tõus ju võimalik, s.t ta oli võimalik üksnes teoreetiliselt.

Pärast kaotust Fääri saartele pidi Eesti aina võitma, kusjuures kolmest mängust kaks toimusid võõrsil. Üksteise järel langesid Sloveenia võõrsil, Põhja-Iiri kodus ja võõrsil.

Minu isiklik soovike oli sündmuste edenedes, et meie teoreetiline võimalus kvalifitseeruda EM-finaalturniirile püsiks võimalikult kaua elus. Enamat ei mõistnud loota ja rahuldusin selle-

10

JALKA DETSEMBER 2011

ga, et võimaluste elus püsides haaras üleüldine elevus tasapisi kaasa terve ühiskonna. Esimesed soovid täitusidki: võit Belfastis põhjaiirlaste üle ja serblaste suutmatus alistada Itaaliat andis meile lisavõimaluse ja närvikõdi: nüüd oli kõik sloveenide käes. Ka nemad ei vedanud meid alt ja teoks sai veel kuu aega tagasi uskumatuna näiv: me võitlesime play-off’is edasipääsu eest 16 kangema sekka.

Kuna juhtunuga sai meie loo pealkiri kinnitust, polnud midagi imestada, et hakkasime mõtlema: me võime ka lõunaiirlased selili panna. See oli kahe mängu kokkuvõttes tunduvalt suurem

tõenäosusega kui see, et tuleme oma valikgrupis teiseks. Sisuliselt olime saanud üle koera ja oli jäänud ületada tema saba. Aga nõnda paistis see kätte ka iirlaste poolt vaadatuna ...

Eks iga eestlane tea ise, mida ta oma sisemuses enne neid kaht kohtumist lootis või kartis. Tõenäoliselt oli meis kõigis nii üht kui ka teist. Mõni oli avalikult lootusrikas, aga sisemuses pelglik, teine avalikult skeptiline, aga hinges optimist. Mõne suhtumine oli küllap hoopis mustvalge ning paljude jaoks oli olukord kirjumast kirjum.

Minul oli oma tavapärane soovike: et muinasjutt kestaks edasi, et pärast

1-teist mõtet

Kaval rebane püüdis kassi Iirimaa koondist juhendav Foto: Lembit Peegel itaallane Giovanni Trapattoni on tõesti kaval rebane. Temas oli kõik nauditav. Millise pühendumusega vastas mees ajakirjanike küsimustele! Ta teadis, et läbi meedia suhtleb ta avalikkusega ning ajakirjanikega põrkides ülbitseks ta tavaliste inimestejalgpallihuvilistega. Treenerite üks tüüpilisi suhtlemisvigu on see, et minnakse pressiga isiklikuks, unustades, et ajakirjanike suu läbi esitavad küsimusi uudishimulikud inimesed.

Trapattoni seda ei unusta. Isegi kui kõik Trapattoni pakutu oli etendus, mitte siiras esitus, oli see nauditav!

Samasuguse tarkusega suhtus Trapattoni vastastesse.

Ta ei lubanud endale kordagi üleolevat tooni. Mis kasu saakski tugevam pool nõrgema suhtes üleolekut näidates?

Tark itaallane teab, et kaotaja alandamine võib mis tahes moel kätte maksta tulevikus.

Pigem teda kiita, mett moka Kogenud Giovanni Trapattoni juhtis Torino Juventuse 1985. aastal peale määrida, ehtitaallaslivõidule mängus, mis läks ajalukku Heyseli tragöödiana. kult uinutada ja teha külmavereline pistodatorge rohelisel murul, isegi laia naeratust. See oli hoopis teine seal, kus sõnadest enam nagunii Trapattoni, võrreldes vastast rõhutatult abi pole ja kus kõik vahekorrad tegelikult respekteeriva väljapeetud džentelmeniga, paika pannakse. kes suhtles avalikkusega läbi telekaamera Mõistagi käitub Trapattonigi teisiti, kui ja pressikonverentside. Kogu Trapattoni ei pea esinema, veenma ega muljet jätkehakeel väljendas selget sõnumit: töö on ma: kui ta koondisega Dublini Aviva staatehtud, kass on kotis. 90 minuti jooksul ta dionile saabus, säras kavala rebase silmis sealt välja ei siple. Selle aja jooksul tuleb enesekindel rahulolu. Bussist riietusruumi kotisuu korralikult kinni nöörida. siirduv Trapattoni ei suutnud tagasi hoida

avakohtumist oleks edasipääsulootus elus. Tõsi, seekord mõtlesin selle peale vähem, sest ausalt öeldes tundus, et teoreetiline edasipääsulootus jääb meile nagunii alles: näis siiski võimatu, et kaotaksime enam kui ühe väravaga, kuigi ka kaheväravalises kaotuses ei tundunud midagi võimatut. Meie loo pealkiri tuletas end aga A. Le Coq Arenal võimukalt meelde: jalgpallis ON kõik võimalik. Null-neli oli ikkagi täielik nokaut. Kaks punast kaarti – no kes selle peale tulnuks? Kes tulnuks selle peale, et Dublinisse sõidame olematute edasipääsulootustega? (Muidugi: kui suutnuks seal lüüa vajaliku arvu vas-

tuväravaid, olnuks tegu pealkirja veelkordse kinnitusega). Õigupoolest ei juhtunudki playoff’is midagi erilist, sest jalgpalliilm on aastakümnete jooksul kogenud kõige eriskummalisemaid skoore ja juhtumisi.

Meie peaks siit kaasa võtma loo moraali: enne lõpuvilet, enne valiktsükli lõppu ei tohi kunagi lusikat nurka visata. Suur tahtmine ja usk aitavad väljakul kompenseerida mitmeid muid vajakajäämisi.

Kõige ülejäänu eest võib hoolitseda äraarvamatu mäng ise. Kui see juhtus meiega üks kord, võib see juhtuda ka edaspidi. Eriti kui teeme selle nimel kõvasti tööd ja langetame õigeid otsuseid.

Hüvasti Hillar ja Ilmar!

Novembrikuu viis meie hulgast kaks tartlast, kelle elu oli seotud jalgpalliga: legendaarse jalgpallitreeneri Hillar Otto ja legendaarse korvpallitreeneri Ilmar Kullami. Aastaid tagasi märkasin, et Tartu vutiinimestega rääkides kostus sageli nende jutust läbi üks nimi: Hillar Otto. Oli tähelepanuväärne, kui paljudele ülikoolilinnast võrsunud mängijatele ja treeneritele oli Otto tuule tiibadesse puhunud.

Mees ise tegi oma tööd andumuse ja filosoofilise rahuga. Mõni aasta tagasi poetas ta mulle treeneritöö raskustest ja ka maksmata palkadest rääkides usalduslikult: “Mul on ka mitme kuu palk saamata, aga ma lähen õhtul koju, teen vahel väikese punaveini ja elu läheb edasi.”

Edasi läheb ka Tartu jalgpallielu, mida Hillar Otto teerajajana hoidis käigus juba siis, kui teised alad olid seal selgelt eelistatud olukorras.

Korvpalliprofessor Ilmar Kullamit nimetasid paljud tema kuulsad õpilased oma suureks õpetajaks. Kullam ise pidas oma suureks eeskujuks jalgpallitreener Elmar Saart. Mõni aasta tagasi käisin Kullamil külas ja korvikorüfee meenutas: “Saar oli soliidne kena mees, kes oli alati tipp-topp riides. Ta oli energiline, teadis, kuidas ja mida õpetada. Linn kihas, kui Saar oli Tartus (enne sõda).”

Kullamgi soovis saada jalgpalluriks, kuid mitmekülgse poisina harrastas ta ka muid alasid ning korvpallis tuli edu kiiremini. 1947. aastal tuli Kullam Nõukogude Liidu koondisega esimest korda Euroopa meistriks. Aasta hiljem võitis ta Eesti jalgpallimeistrivõistlustelt Tartu Kaleviga pronksi! Hiljem osutus kahe ala harrastamine võimatuks ja Kullam pühendus korvpallile, mis võttis okupatsioonipäevil jalgpallilt hoiule sportmängude kuninga tiitli.

Jalgpall jääb alati mäletama kaht suurt tartlast!

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja 2011 DETSEMBER JALKA

11

aasta lõpetamine

Michel Platini lõpetas Eesti jalgpallihooaja UEFA president Michel Platini kuulutas Estonia kontserdisaali lavale paigutatud ekraanilt välja Eesti aasta parima meesjalgpalluri, kelleks on Konstantin Vassiljev. Meeleolukal üritusel jagati ka teised tähtsad karikad ja auhinnad.

H

ooaja lõppvaatuse kulminatsiooniks oli UEFA presidendi ja omaaegse kolmekordse Euroopa parima jalgpalluri Michel Platini videoesinemine, milles ta kuulutas välja Eesti aasta parima jalgpalluri nime: Konstantin Vassiljev!

“Sel aastal läheb auhind mängijale, kes tegutseb ründava poolkaitsjana ja on karistuslöökide spetsialist, mängijale, kelle suhtes on mul eriline huvi. Daamid ja härrad, Eesti 2011. aasta parim meesjalgpallur on – jah, palju õnne talle! – Konstantin Vassiljev! Palju õnne, Konstantin!” lausus Giovanni Trapattoni käe all 1985. aastal Euroopa meistrite karika Torino Juventusega võitnud Michel Platini. Teist aastat järjest meie maa parimaks vutimeheks valitud Vassiljev tänas omapoolses videotervituses auhinna eest.

Lauljatar Birgit Õigemeel, kes esines üritusel ka ühe lauluga, kuulutas välja parima meesjuuniori, kelleks on Hollandi kõrgliigaklubi Vitesse väravavaht Marko Meerits. Meeste Meistriliiga aasta parimaks osutus peatreenerite valikul FC Flora meistritiitlini tüürinud poolkaitsja Sergei Mošnikov, kellele andis auhinna üle näitleja Ain Lutsepp. Meistriliiga esikolmikut – Tallinna FC Flora, Nõmme JK Kalju, Narva JK Trans – ning parimat väravakütti autasustas dirigent Anu Tali.

Inglismaa naiste koondise kapten Casey Stoney avalikustas oma videopöördumises, et aasta naisjalgpalluriks valiti Signy Aarna (Põlva FC Lootos), aasta naisjuunioriks Anete Paulus (Pärnu JK) ning naiste Meistriliiga parimaks mängijaks Margarita Žernosekova (Tallinna FC Levadia).

Soccernet.ee jalgpalliportaal tunnistas fännide poolt Meistriliiga lemmikuks Narva JK Transi ründaja Alek-

12

JALKA DETSEMBER 2011

Foto: Lembit Peegel

Eesti jalgpallihooaja lõppürituse lõpetas UEFA presidendi Michel Platini pöördumine, milles ta kuulutas välja aasta jalgpalluri Konstantin Vassiljevi nime.

sandrs Cekulajevsi. Eriauhinna sai sama klubi ründaja Maksim Gruznov, kes on löönud Eesti Meistriliiga rekordilised 303 väravat.

Fair Play arvestuses teenis Meistriliigas esikoha Nõmme JK Kalju, Esiliigas oli teistest parem Tallinna FC Infonet.

Meeste Esiliigas tunnistati aasta palluriks Rimo Hunt ( JK Tallinna Kalev).

Baltmani aasta stiilseimaks mängijaks kuulutati Sergei Pareiko, Expert andis parimale mees- ja naismängijale eriauhinna ning Estonian Air kuuele eri kategooria parimale mängijale edasi-tagasi lennupileti valitud sihtkohta.

Kümme aktiivsemat kohtunikku olid Ain Alev (85 mängu hooaja jooksul), Tomi Rahula (72), Marger Pormann (68), Danel Udu (65), Miko Pupart (62), Veiko Mõtsnik (58), Neeme Neemlaid (58), Jaanus Nilp (56), Karl Jõgi (55) ja Lauri Salei (54).

Rannajalgpalli Meistriliiga parimad kuulutasid ekraanilt välja šveitsi rannavuti legendid Dejan Stankovic ja Angelo Schirinzi. Esikolmikusse kuulusid Unibet/Nõmme Kalju, SK Augur/Betoon ning SC Real/Triobet, parimaks mängijaks tunnistati Rando Rand (Kalju) ja edukaim väravakütt oli Ott Purje (Real).

Jalgpalliaasta lõpetamist ilmestas ansambel Outloudz, kus mängis klahvpille aasta aktiivsuselt teine kohtunik Tomi Rahula.

Estonia ees loositi välja ka ABC Motorsi poolt välja pandud maastur Dacia Duster. Meistriliiga mängude külastajate vahel pääses lõppvooru kümme õnnelikku, kes valisid endale autovõtme. Kümnest võtmest ainult üks avas maasturi ukse. Teisena proovis auto ust avada Georg Uus, kes asendas oma poega Rauno Uusi. Isa käsi oli õnnelik: just tema valitud võti avaski autoukse!

aasta lõpetamine

Kas Vassiljevi ajastu on alanud?

Teist aastat järjest valiti Eesti parimaks jalgpalluriks Konstantin Vassiljev, kelle ülekaal oli mäekõrgune: 30 ankeedis asetati ta esikohale tervenisti 29s. Enne teda oli neljal

aastal valitsenud Raio Piiroja. Kas nüüd on valitsuskepp mõneks ajaks Kostja kätte usaldatud või suudab keegi teine järgnevatel aastatel teha silmapaistva hooaja?

Eesti 2011. aasta parima jalgpalluri valimine Traditsiooniliselt valiti aasta parim jalgpallur jalgpalliliidu (EJL) ja jalgpalliajakirjanike ühise ringküsitluse tulemusena. Kui seni oli pressi hulgas toimunud küsitlust korraldanud Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi (EJAK) küsinud ka klubisse mittekuuluvate vutikajastajate arvamust, siis seekord piirduti ainult oma liikmeskonnaga. Mis on seletatav EJAKi liikmeskonna kasvuga 15 inimeseni.

Tulemused: 1. Konstantin Vassiljev 2. Ragnar Klavan 3. Sergei Pareiko 4. Raio Piiroja 5. Joel Lindpere 6. Enar Jääger 7. Taavi Rähn

89 punkti (29 esikohta) 40 (1) 33 8 5 4 1

Foto: Lembit Peegel

EJLi poolt valisid:

Are Altraja: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Joel Lindpere, 3. Enar Jääger Nikolai Burdakov: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Pareiko, 3. Ragnar Klavan Christian Happel: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Raio Piiroja, 3. Sergei Pareiko Andri Hõbemägi: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Raio Piiroja, 3. Ragnar Klavan Janno Kaljuvee: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Pareiko Josep Katsev: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Pareiko, 3. Raio Piiroja Peeter Küttis: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Pareiko Ainar Leppänen: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Pareiko Priit Penu: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Pareiko, 3. Ragnar Klavan Aivar Pohlak: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Raio Piiroja Anne Rei: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Pareiko, 3. Ragnar Klavan Eduard Rõžov: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Enar Jääger Arvu Sild: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Pareiko, 3. Raio Piiroja Tõnu Sirel: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Taavi Rähn Vaapo Vaher: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Raio Piiroja

EJAKi poolt valisid:

Andrus Allika: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Pareiko, 3. Ragnar Klavan Ott Järvela: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Pareiko Marko Kaljuveer: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Joel Lindpere, 3. Sergei Pareiko Madis Kalvet: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Pareiko Tarmo Lehiste: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Enar Jääger Margus Luik: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Pareiko, 3. Enar Jääger Oliver Lomp: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Pareiko Siim Pulst: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Pareiko, 3. Ragnar Klavan Ants Põldoja: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Pareiko Raivo Rauts: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Pareiko Kristjan Roos: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Pareiko Indrek Schwede: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Pareiko Joosep Susi: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Pareiko, 3. Ragnar Klavan Aet Süvari: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Pareiko, 3. Joel Lindpere Andres Vaher: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Pareiko Kostja Vassiljev kaptenina Sloveenia vastu.

2011 DETSEMBER JALKA

13

aasta lõpetamine Foto: Lembit Peegel

Eesti parimad jalgpallurid 1992–2011 Päevalehe ringküsitluse põhjal (1992–1994), Eesti Päevalehe ringküsitluse põhjal (1995–2000), EJAKi ringküsitluse põhjal (2002– 2003), EJL/EJAKi ühise ringküsitluse põhjal (alates 2004). Paremas tulbas EJLi iseseisev ringküsitlus (1994–2003).

Foto: Lembit Peegel

1992 Urmas Hepner 1993 Mart Poom 1994 Mart Poom Mart Poom 1995 Martin Reim Martin Reim 1996 Marek Lemsalu Marek Lemsalu 1997 Mart Poom Mart Poom 1998 Mart Poom Urmas Kirs 1999 Andres Oper Andres Oper 2000 Mart Poom Mart Poom 2001 valimata Indrek Zelinski 2002 Andres Oper Raio Piiroja 2003 Mart Poom Mart Poom 2004 Andrei Stepanov 2005 Andres Oper 2006 Raio Piiroja 2007 Raio Piiroja 2008 Raio Piiroja 2009 Raio Piiroja 2010 Konstantin Vassiljev 2011 Konstantin Vassiljev

Maksim Gruznov ületas Meistriliigas 300 värava piiri.

14

JALKA DETSEMBER 2011

Eesti meistrikarikas ootas 98aastase Estonia laval üleandmishetke.

Foto: Lembit Peegel

Näitleja Ain Lutsepp autasustas Meistriliiga parimat mängijat Sergei Mošnikovi.

Foto: Lembit Peegel

Georg Uusi õnnelik käsi valis poeg Raunole välja õige Dacia Dusteri võtme!

2011 DETSEMBER JALKA

15

aasta lõpetamine Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Peeter Küttis on karika andnud rannajalgpalli Eesti meistri Nõmme Kalju kaptenile Andreas Anikole.

Foto: Foto: Lembit Lembit Peegel Peegel

Signy Aarna Põlva Lootosest valiti aasta parimaks naisjalgpalluriks.

Foto: Lembit Peegel

Aasta naisjuunior Anete Paulus Pärnu JKst.

16

JALKA DETSEMBER 2011

Tõeliselt dirigendiliku käepigistuse sai Anu Talilt Meistriliiga resultatiivseim mängija Aleksandrs Cekulajevs.

Foto: Lembit Peegel

Sel aastal ilma karkudeta – Anastassia Morkovkina Pärnu JKst oli naiste meistrisarja parim väravakütt.

Foto: Lembit Peegel

Naiste Meistriliiga parim mängija on Margarita Žernosekova Levadiast.

Foto: Lembit Peegel

Pärnu JK kapten Heleri Saar võtab jalgpalliliidu aupresidendilt Peeter Küttiselt vastu Eesti meistri karika.

Foto: Lembit Peegel

RIMESSI VEERG AUDIT I RAAMATUPIDAMINE I MAKSUD I ÕIGUSABI I FINANTSNÕUSTAMINE

Jalgpall ja maksud Esmapilgul tundub nendel kahel olulisel asjal sama palju ühist olema, kui lehmal ja lennukil. Kui aga natuke järele mõelda, siis on kokkupuutepunkte tunduvalt rohkem kui arvata võib.

Nõmme Kalju president Kuna Tehva hoiab käes Meistriliiga ausa mängu auhinda.

Kusjuures ma ei räägi siin sellest, et paljud Eesti väljapaistvad maksuspetsialistid on mänginud või mängivad regulaarselt jalgpalli. Kuuldavasti on ka Maksu- ja Tolliametil oma jalgpallimeeskond. Kindlasti on oluline, et nüüd, kus Eesti jalgpall tervikuna on rahvuskoondise näol vallutamas enneolematuid kõrgusi, tuleb olukorda ära kasutades propageerida jalgpalli igal võimalikul viisil. Siis on lootust heade mängijate järjepidevale kasvule ja Eestlased saavad ka edaspidi uhkusest rinna ette lüüa ja joovastavat võidušampust juua. Jalgpalli arendamine saab ainult toimuda klubijalgpalli kultuuri arendamise teel. Alates kõige väiksematest jalgpallipoistest, kuni täiskasvanud pallisõpradeni välja. Klubijalgpalli propageerimisel tuleb teada, et kokkupuuted maksundusega on käegakatsutavad ja reaalsed.

Foto: Lembit Peegel

Birgit Õigemeel autasustab Esiliiga parimat väravakütti Rimo Hunti.

Foto: Lembit Peegel

Aktiivseim kohtunik Ain Alev (paremal), vasakul teda autasustanud Euroopa Liiga mänge vilistanud Hannes Kaasik.

Olles ise juba pikka aega ühe jalgpalliklubi liige, asutaja ja juhatuse liige, siis võin julgelt väita, et ükskõik kui kõrgel või madalal tasemal jalgpalliklubi tegutseb, siis erinevate aruannete ja deklaratsioonidega tuleb tahes-tahtmata kokku puutuda. Ühed olulisemad nendest on ka maksudeklaratsioonid. Kõigepealt muidugi klubi loomine. Klubid võivad tegutseda nii mittetulundusühingutena, kui ka äriühingutena. Julgen öelda, et Eestis on levinuim siiani olnud mittetulundusühingu vorm. Mida kõrgemal tasemel klubi mängib, seda suurem võimalus, et õiguslikuks vormiks on valitud osaühing või aktsiaselts. Iga juriidilise isiku loomiseks tuleb läbi teha terve rida protseduurilisi toiminguid. Tõsi küll, juriidilise isiku asutamine on tänases Eesti õigusruumis tehtud suhteliselt lihtsaks, kuid siiski on selleks vaja teada üksjagu olulisi pisiasju. Olles mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, tuleb regulaarselt esitada aruandeid statistikaametile. Samuti tuleb esitada majandusaasta aruanne. Kui nüüd liikuda lähemale pealkirjas nimetatud maksuteemale, siis kõrgemal tasemale mängivatel meeskondadel on oluline teema mängijatele palga maksmine. Palka makstakse kas töötasuna või stipendiumitena.

See on juba olulisem maksuõiguslik küsimus. Kui isegi valitakse mingi kolmas võimalus, siis tähtis on alati meeles pidada, et piir seaduslike maksude optimeerimise ja maksupettuse vahel on õhkõrn. Jalgpalli ja maksunduse kokkupuutepunktidest aga juba palju täpsemalt ajakirja Jalka järgmistes numbrites. � Tõnis Elling, mag.iur

Rimess Baltic on auditeerimise, raamatupidamise ning äri-, finantsõigus- ja maksunõustamise teenuste terviklahendusi pakkuv ettevõte.

2011 DETSEMBER JALKA TALLINN I TARTU I RIIA I VILNIUS I KAUNAS I KLAIPEDA

17

WWW.RIMESS.EE

mängija luubi all

Karol Mets FC Floras ja Eesti U19 koondises on tegijaks tõusnud keskkaitsja Karol Mets, keda iseloomustavad tema endine treener Antti Rosenberg, FC Flora peatreener Martin Reim ja noortekoondise treener Marko Lelov. Õhuvõitlus Martin Reim: Ehk vajab kõige rohkem arenemist.

Marko Lelov: Õhus tunneb ennast kindlalt, mis on seotud mängulugemise ja ajastusega. Probleem võib tekkida, kui vastase ründaja saab palli kontrollida selg värava poole, siis võib liigne tahe vastaselt pall ära võtta sundida ta valesid otsuseid tegema.

Antti Rosenberg: Keskkaitsjana võidab kaitsefaasis enamiku õhuvõitlustest. Palju on arenguruumi standardolukordade puhul vastase karistusalas pallide peale minekul ja pallide suunamisel.

Väljakunägemine Martin Reim: Noore mängija kohta üllatavalt hea, vajaks ainult aeg-ajalt kiiremat ülevaadet väljakust ja kiiremat otsuse tegemist.

Marko Lelov: Loeb hästi pikki palle, näeb vaba tsooni, kuhu endale palle ette suunata. Palliga ülevaade väljakust olemas, otsib sööte vastutulevatele poolkaitsjatele.

Antti Rosenberg: Kuna ta on mänginud noorteklassides kõikvõimalikel positsioonidel, on olnud ka väravavaht, siis mängu lugemine on tal väga hea. Suudab vastaste sööte vahelt lõigata ning ka ise mängu tagant alustada.

Tugevus

Mootor

Antti Rosenberg: Füüsiliselt ei ole kõige tugevam, kuid on visa ja sitke võitleja, kes ei kingi kellelegi midagi niisama.

Marko Lelov: On väga hea, aga tuleb kasutada säästlikumalt, kasutada õigel ajal ja õiges kohas.

Antti Rosenberg: Töövõime on väga hea. Võitleb alati mängu algusest kuni lõpuvileni. Ta ei ole tüüp, kes raskel hetkel palub vahetust, vaid vastupidi: rügab ise mitme mehe eest.

Liikuvus

Sisu

Martin Reim: Üldine liikuvus hea, lühike kiirus vajab arendamist.

Marko Lelov: Liikuvus on lai, käib ka vahest rünnakuid abistamas, mingil hetkel tuleb teda tagasi hoida, et ta positsioonist välja ei liiguks.

Antti Rosenberg: Koordinatsioon, tasakaal ja kiirus on kõik olemas. Vastaste ründajatel on temast üks ühele raske mööda mängida.

Martin Reim: Tema trump, vahel tuleb teda vaos hoida.

Marko Lelov: On ja ei ole, võitleb sisemiselt iseendaga. Kui tehniline sooritus ei tule välja, siis on endaga rahulolematu ning samas, kui kiidetakse üle, siis mõttemaailm muutub kohe rahulolevaks ja pingutuse tase väheneb. Aga sees pulbitseb võitlejahing.

Antti Rosenberg: Kõva võitleja ja väga emotsionaalne mängija. Elab väljakul läbi nii enda kui ka kaaslaste kõik õnnestumised ja ka ebaõnnestumised. Liidriomadused on kaasa sündinud, juhendab kaaslasi ja ei karda rasketel momentidel vastutust endale võtta.

Tehnika Sööduoskus Martin Reim: Söödukvaliteet on hea, kui ta on keskendunud.

Antti Rosenberg: Vasak jalg on väga hea. On olemas nii pikk kui ka lühike sööt ning naljalt ta nendega puusse ei pane. Parem jalg vajab muidugi kõvasti järele aitamist.

Foto: Lembit Peegel

18

JALKA JALKA DETSEMBER DETSEMBER 2011 2011

Martin Reim: Keskkaitsja kohta piisavalt hea.

Marko Lelov: Pole paha, natuke tuleb pika palli juures tugijalga sättida.

Antti Rosenberg: Tehnika on tal päris hea ning nii lihtsalt ta palli ei kaota. Kõik oskused on olemas, kuid kõrgemale tasemele tõusmiseks on vaja teha tööd kiirusliku tehnika kallal.

cv Karol Mets Sündinud: 16. mai 1993 Klubi: FC Flora Eelmised klubid: Viljandi JK Tulevik II, Valga FC Warrior

Treenerid: Antti Rosenberg, Aivar Lillevere, Zaur Tšilinga­ ra­švili, Martin Reim, Frank Bernhardt, Marko Lelov.

SINU DIGIPOOD

Näe meeldejäävaid hetki HD kvaliteedis!

Naerata, pildista, töötle! Nüüd saad kõiki HD-kvaliteedis pilte muuta lihtsalt ja kiirelt. Vaata DVD-filme HD lähedase kvaliteediga. Naudi erinevaid mänge ja valmista lihtsalt videoid oma nutitelefoni jaoks.

HP Pavilion G6-1203 ja 1204 VISION A4 tehnoloogiaga AMD-lt

-34%

6GB mälu

garantii

3a

459.-

750GB kõvaketas garantii 3 aastat

kuumakse alates 48 kuud

14.44€

699€

AMD Dual-Core A4-3300M kiirendatud protsessor AMD Radeon™ HD 6480G eraldiseiseva klassi graafika (kuni 3GB graafikamälu) • ekraan 15,6” LED • DVD-kirjutaja • WiFi • 3xUSB • HDMI • VGA • bluetooth • kaal 2,55 kg • Windows 7 Home Premium SP1 • aku tööaeg kuni 6 tundi

Võimekas ja vastupidav!

Windows 7 Home Premium

Õhuke ja äärmiselt vastupidava aku tööajaga!

SÜLEARVUTI

SÜLEARVUTI

HP Pavilion g6-1201

HP Pavilion dm1-4020ea

VISION E2 tehnoloogiaga AMD-lt

VISION E2 tehnoloogiaga AMD-lt

3a

399.-

AMD Dual-Core E2-3000M kiirendatud protsessor AMD Radeon™ HD 6380G eraldiseiseva klassi graafika (kuni 2GB graafikamälu)

48 kuud

12.55€

649€

VISION A6 tehnoloogiaga AMD-lt

3a

-27% garantii

kuumakse alates

SÜLEARVUTI

HP Pavilion dv6-6101

garantii

-39% • ekraan 15,6” LED • 4GB mälu • 500GB kõvaketas • DVD-kirjutaja • WiFi • 3xUSB • HDMI • VGA • kaal 2,55 kg • Windows 7 Home Premium • garantii 3 aastat • aku tööaeg kuni 6 tundi

Stiilne, turvaline ja töökindel!

garantii

• 11,6” LED ekraan • kiire 4GB mälu • 500GB kõvaketas • veebikaamera • WiFi • 3xUSB • HDMI • VGA • Bluetooth • kaal 1,6 kg • Windows 7 Home Premium SP1 • aku tööaeg kuni 10 tundi • garantii 3 aastat

3a

399.kuumakse alates

AMD Dual-Core E2-450 kiirendatud protsessor AMD Radeon™ HD 6320M eraldiseiseva klassi graafika (kuni 1.92GB graafikamälu)

Mahatõmmatud hindade näol on tegemist toodete tavahindadega. Kampaania kestab 03.11.2011 - 30.11.2011. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed.

48 kuud

12.55€

549€

-35%

• ekraan 15,6” LED • 8GB mälu • 750GB kõvaketas+ ProtectSmart kaitses.

• DVD-kirjutaja • veebikaamera • sõrmejäljelugeja • WiFi • Bluetooth • 2xUSB3.0 • 2xUSB2.0 • HDMI • VGA • aku kestvus kuni 6 tundi • kaal 2,6kg • Windows 7 Home Premium • garantii 3 aastat

649.-

AMD Quad-Core A6-3410M kiirendatud protsessor

kuumakse alates 48 kuud

20.41€

999€

AMD Radeon™ HD 6755G2 kahekordne graafika (kuni 3.8GB graafikamälu, millest 1GB DDR5 eradiseisev) AMD, AMD Arrow logo, AMD Radeon and combinations thereof are trademarks of Advanced Micro Devices, Inc.

www.klick.ee 24h avatud e-pood - rohkem infot ja parimad pakkumised TALLINN: Viru Keskus 6668160 | viru@klick.ee; Kristiine Kaubanduskeskus 6668116 | kristiine@klick.ee; Rocca Al Mare kaubanduskeskus 6668155 | rocca@klick.ee; Ülemiste Kaubanduskeskus 6668159 | ulemiste@klick.ee; Järve Kaubanduskeskus 6668154 | jarve@klick.ee; Lasnamäe Centrum 6668128 | mustakivi@klick.ee; Mustika Kaubanduskeskus 6668151 | kadaka@klick.ee; Sikupilli Kaubanduskeskus 6668156 | sikupilli@klick.ee; TARTU: Tasku keskus 666 8163 | tasku@klick.ee; Lõunakeskus 6668153 | lounakeskus@klick.ee; Kaubanduskeskus Eeden 6668164 | eeden@klick.ee; PÄRNU: Kaubamajakas 6668152 | parnu.papiniidu@klick.ee; 2011 DETSEMBER JALKA VILJANDI: Viljandi Centrum 6668166 | viljandi@klick.ee; JÕHVI: Kaubanduskeskus Tsentraal 6668168 | johvi@klick.ee; RAKVERE: Põhjakeskus 6668177 | rakvere.pohjakeskus@klick.ee; VALGA: Valga Maxima 6668121 | valga@klick.ee; PAIDE: Ringtee 2, 6668124 | paide@klick.ee; KURESSAARE: Auriga Keskus 6668117 | kuressaare@klick.ee; VÕRU: Kagukeskus 6668173 | voru@klick.ee.

19

play-off

Ajaloo tegijad ja kogemuste talletajad Eesti jalgpallikoondis tegi EMi play-off’i jõudes ajalugu, mille tegelik kaal on settimas ja selgub aastate pärast. Play-off-mängudes ilmnes selgesti meie kogenematus ja vastaste parem ettevalmistus.

Indrek Schwede

M

eie munaFoto: Lembit Peegel veeretamise kunsti avangard – rahvusmeeskond – tegi tulemuse, millest olime kaua unistanud. Õigemini olime küll unistanud finaalturniirile pääsemisest, kuid seda koondis veel ei suutnud. Aga valikturniiri võimas kolmevõiduline lõpuspurt ning sloveenide sportlik ja edukas vastuhakk serblastele andis meile võimaluse kiigata korraks üle finaalturniiri lävepaku.

Raske on ette kujutada eufooriat, mis haaranuks ühiskonda siis, kui suutnuksime Dublini kohtumises avanes Joel Lindperel hea võimalus pealelöögiks, paraku kaotas ta tasakaalu, koperdas trahvikasti piiril ning pallini iirlased alistada. Ka see küündimata langes murule. olnuks ju meile kõigile esmakordne kogemus.

Praegu saime rahvusvahelist tähelemängijad ja ka peatreener Tarmo Rüütli saadaval ainult finaalturniiri 14 kohta: panu ja imetlust üksnes näpuotsatäie, on väitnud ka muud ning ega siin minkahe korraldaja tõttu, kelle osavõtt oli git lõplikku tõde polegi olemas. On võrreldes sellega, mis tabanuks meid tagatud. Järgmistel kordadel, kui EMerinevad arvamused ja erinevad põhfinaalturniirile pääsemise korral. Siis finaalturniiril osaleb 24 meeskonda, jused ning küllap on igas seletuses iva. sattunuks Eesti koondis kümnete väon eesmärgi saavutamine jälle lihtsam.

Küsimus on pigem selles, kui suur on lisajakirjade aga ka telejaamade luubi Õnneks on meil olemas kinnitus tänaühe või teise põhjuse osakaal. alla, sest enne finaalturniiri lahatakse vusest hooajast, et oleksime suutelised Ka üksikisiku puhul on sageli nii, et üle Euroopa ja kaugemalgi kõigi 16 finaalturniirile pääsema ka siis, kui jagakui meil seisab ees näiteks avalik esiosaleja suutlikkust ning luubi all on tavaid kohti on vähem. nemine, me läheme suure auditooriumi peale üksikute mängijate ka kogu riik.

Pumm-pumm-pumm ja ette, siis tunneme end pärast seda kehParimat mainekujundust kui EM- ja punane kaart vasti, sest jätsime enese arvates närvilise eriti muidugi MM-finaalturniiril osaMuidugi jääme veel kaua lahkama mulje. Aga sõbrad-kolleegid kiidavad lemine ei saaks soovida ükski riik. põhjusi, miks esimeses play-off-mängus siiralt: väljast polnud närveerimisest Lätlaste saavutust me seekord põrusime. Kaldun nende leeri, kes näemärkigi. Vahel on vastupidi: enese arkorrata ei suutnud, aga kui tuhnida vad peapõhjusena läbipõlemist. Mitmed vates oleme kindlus ise, aga tagasiside detailides, siis eks olnud seekord üldse

20

JALKA DETSEMBER 2011

play-off annab teada, et olime (mõne) vaataja arvates kuidagi ebakindlad. Sama toimus ka meie meeskonnaga. Muidugi püüti enne mängu teha omi rutiine ja olla nagu tavaliselt ja enese arvates oldigi. Aga näiteks esimese mängu eelsel pressikonverentsil oli õhus siiski tunda elektrit ja oleks ka täiesti imelik, kui see nõnda poleks olnud. Selline meediahuvi ja kajastus oli ju esmakordne. Minu arvates reetis ka Tarmo Rüütli käitumine mängu erakordsust, sõltumata sellest, mida peatreener ise tundis või rääkis.

“

Iirlased mängisid play-off’i ainult tulemuse peale, samal ajal kui meile paistis oluline olevat pakkuda ka silmale head mängu, et paista auväärne kandidaat EM-finaalturniiri kohale.

„

Selsamal pressikonverentsil tunnistas Martin Vunk, et muidugi on mängijad kursis, millest meedia räägib ja kirjutab ning mida näitab. Eks seegi kuulus igapäevarutiinide hulka. Aga meeskonda mõjutavast survest andis parima tunnistuse Raio Piiroja, kes Õhtulehe erilehes lausus äsja lõppenud varasema pressikonverentsi kohta: “Ütlesin siin, et mis siis ikka: võtame nagu iga tavalist mängu. Aga no tegelikult ajasin jama – ei ole võimalik nii võtta.

Iga hetk tunned, et tulemas on midagi erilist. Aga vähemalt mind see tunne küll ei häiri.”

On täiesti iseküsimus, kas Piiroja see tunne häiris või mitte, aga on vägagi tõenäoline, et teisi mängijaid või meeskonda tervikuna see tunne siiski mõjutas. Kui mitte muudmoodi, siis juba ainuüksi sellega, et erinevalt iirlastest olime kogenematud. Vastaste puhul näis, et nad olid valmistunud igaks juhtumiks. Raske öelda, kas ka selliseks, kui nemad pidanuks jääma üheksakesi. Aga igal juhul olid nad valmis ennetama taolist olukorda. Sellest kõneles nende itaallasest peatreener Giovanni Trapattoni värvikalt enne mängu: vastast peab survestama külma peaga, sest muidu on pumm-pumm ja viga, pumm-pumm

ja kollane kaart ning pumm-pumm ja värav. Ainus, mille Trapattoni jättis lisamata: teist korda pumm-pumm ja kollane kaart tähendab pumm-pummpumm ja punane kaart.

Naiivsus viis riskile Ausalt öeldes tundus staadionikatla õhkkonda sisse hingates ning matši erakordsust silmas pidades, et kui mängijatel tõesti jõudu jätkub, siis miks mitte üritada koduväljakul ka kümnekesi rünnata ja väravat üritada. Milline naiivsus ning milline vale aeg ja koht (avamängu 35. minut!) riskimiseks, mõtlen tagantjärele! Minu arvates ei iseloomusta miski meie kogenematust paremini. See naiivsus sai toitu ühiskonnas tekkinud jalkabuumist: et mismoodi me mängime 55 minutit oma kasti ette siilina kerratõmbunult, kui olime enesele tõestanud, et me oskame rünnata ja kaotusseisudest välja tulla ka oma valikgrupi vägevate vastu. Olukorra eufoorias tundus alandav kaitses kokku tõmbuda ja loobuda üritamast.

See tähendanuks justkui ülesköetud ootustega staadionile kogunenud ja telerite ees vaatava rahva petmist. Aga tagantjärele pidanuks just nii tegema, sest mängida jäi veel ju terve kohtumine võõrsil. Kõlab kummaliselt, aga iirlased mängisid play-off’i ainult tulemuse peale, samal ajal kui meile paistis oluline olevat pakkuda ka silmale head mängu (seda me enne mängu rõhutasime), et paista auväärne kandidaat EMfinaalturniiri kohale. Tulemuseks oli, et pidime au nimel mängima hoopis kordusmängu, kus iirlasi huvitas lõppresultaat ainult sedavõrd, et see ei ohustaks nende üldvõitu. Ja kus meie au pihta lasi pika vile hollandlasest väljakukohtunik Bjorn Kuipers, kes lõpetas matši, kui mängitud oli vaid 90 ja pool minutit. Kuigi tehtud oli kuus vahetust, mis iseenesest tähendaks automaatselt kolme üleminutit, oli talle raske seda ette heita: iirlased ootasid lõpuvilet, et saaks hakata tähistama edasipääsu ning meie, et naasta koju viigiga. Kumbki pool ei tahtnud enam mängida. See kõik on inimlikult arusaadav ja kohtunikul oli õigus mäng lõppenuks siristada, ometi oli see rutakas vile ka pisut solvav. Ent õpetlik ja tuletas veel kord meelde esimese mängu 35. minutit, kui Andrei Stepanov pidi Aleksandr Dmitrijevi

kogu play-off’i saatuse otsustanud valesöötu paikama ning korjas endale teise kollase kaardi.

Kordusmängu tulemus oli meile heaks haavarohuks. Me ei kaotanud.

Me ei olnud meeskond, kellest jäänuks play-off’i statistikasse maha kaks tappasaamist. Me saime tõepoolest lõpetada selle valiktsükli kena tulemuse ja enesetundega. Aga ei maksa ennast petta: iirlased mängisid ainult edasipääsu nimel ning meie silmale ilus pallivaldamine (koos silmakriipivate valesöötude, pallikaotuste jm lihtsa praagiga) sai paljuski võimalikuks tänu sellele.

Tee on lahti aetud Lähikuud toovad kindlasti veel selgust allajäämise põhjuste kohta, aga vähemalt praegu tundub, et suurt rolli mängis kogenematus (sh ettevalmistamatus juhuks, kui jääme vähemusse, ja naiivsus), mis põhjustas läbipõlemise. Päris selge on see, et play-off’e peab mängima tapjainstinktiga. Jalgpalliajalugu kubiseb näidetest, kus Eestist hulga kaunima mängupildiga ja maailma poolt imetletud meeskonnad on play-off’i järel pallid kokku korjanud. Mängu käik võib pakkuda igasuguseid pöördeid ja ootamatusi ning treenerid peavad olema valmis tegema praktilisi otsuseid, mis tagavad võimalikult hea tulemuse. Risk õigustab end reeglina siis, kui midagi muud (sh aega muude valikute realiseerimiseks) enam pole.

Nüüd on oluline, kuidas oskame seda õppetundi edaspidi enese kasuks ära kasutada. See on lihtsam, kui enam-vähem sama koosseis peaks uuesti seisma sama ülesande ees. Neil on siis kõik meeles ja eeldatavasti osatakse ka avalikkuse tähelepanuga paremini toime tulla. Kui samas olukorras oleme kunagi kaugemas tulevikus, aitaks kõvasti seegi, kui jalgpalliliidus töötab meeskonnaga inimesi, kes on omal nahal Iirimaa põrgu läbi teinud. Loodetavasti koosneb meie koondis siis proffidest, kes pallivad veelgi kõvemates liigades kui praegused mängijad ning treenerkonnal on rikkad rahvusvahelised kogemused.

Kokkuvõttes tegi koondis Eesti jalgpalli ajalugu ja tõstis meid kõrgustesse, kuhu tulevikus loodetavasti veel ja veel asja saab olema. Siis meenutame seda esimest korda ja täname kõiki asjaosalisi, kes raja lahti ajasid.

2011 DETSEMBER JALKA

21

Sügav Eesti põhjavesi

Ostes meie tooteid toetad TÜ Kliinikumi Silmakliiinikut 22

JALKA DETSEMBER 2011

www.vagavesi.ee www.tridens.ee

treener

Vorm kehv, appi tuleb Ilo Rihvk Paljud spetsialistid märgivad, et Eesti jalgpallurite üldine füüsiline vorm pole kiita ning sellepärast on meie meestel konkurentide mängutempos püsimisega raskusi. Siin tuleb aga appi Ilo Rihvk.

Alver Kivi

T

erve aasta Eesti Jalgpalli Liidus kehalise ettevalmistusega tegelenud treener Ilo Rihvk leiab, et arenguruumi on tõesti küllaga, sest meie mängijad jäävad konkurentidele alla just aeroobse töövõimega.

“Siin on küsimus vastupidavuses, kas mehed jaksavad üheksakümmend minutit tempot hoida või ei,” märgib Rihvk, lisades, et me peame oma mängijaid arendama kõrgemate standardite järgi.

“Eesti meistriliigas Lasnamäe Ajaxi vastu pole see probleem, aga koondise mängus Hispaaniaga on hoopis teine tempo ning seal on meie omad üldiselt raskustes.”

Rihvk, kelle ülesandeks on tegeleda klubide treenerite teadmiste parandamisega füüsilise ettevalmistuse alal ning jälgida noortekoondiste kandidaatide füüsilist ettevalmistust, tõdeb, et Eestis on sportlase kehahooldus ja arendus lapsekingades ning see on koht, kuhu tuleks oma tegevus suunata.

2008. aastal Eestisse naastes asus ta tööle Eesti jalgpallikoondise ja FC Flora füsioterapeudina. Peale vigastatutega tegelemise juhendas Rihvk FC Floras ka üldfüüsilisi treeninguid ja koostas kehalise ettevalmistuse programme.

“Eks jalgpall oli mulle juba varem südamelähedane ning huvi ala vastu oli täiesti olemas,” tunnistab Kohila Püsivusega Eesti meistrivõistlustelgi mänginud mees, kelle sõnul oli tal Inglismaal õppides vaja praktika kohta ja FC Flora andis talle võimaluse.

Foto: Lembit Peegel

“

Vigastusi, mis tekivad mõne kokkupõrke tagajärjel, ei saa vältida, küll aga võib ennetada vigastusi, mis võivad tekkida ülekoormuse ja liigse väsimuse tõttu.

„

Rihvki näol on tegu väärt spetsialistiga, kes teab, mida ta räägib. Ta on töötanud nii Eestis kui ka Inglismaal personaaltreenerina. 2005. aastal siirdus ta Inglismaale Hulli ülikooli, kus õppis spordivigastuste rehabilitatsiooni erialal.

Inglismaal olles läbis Rihvk ka personaaltreenerite koolituse ja sai rahvusvahelise litsentsi.

Ilo Rihvk jälgib, et harjutus korralikult tehtud saaks.

Jalgpallurite kõrval on Rihvk aidanud vigastustest taastuda ja paremasse füüsilisse vormi jõuda ka teiste alade sportlastel, kes kõik kuuluvad Eesti noorte või täiskasvanute paremikku.

Ilo Rihvkil on mängijate füüsilise vormi parandamiseks mitmeid lahendusi, kuid eelkõige tuleb tema hinnangul tõsta treenerite teadlikkust ja õpetada neile uusi metoodikaid.

Pole saladus, et jalgpall on kontaktne spordiala, kus on palju vigastusi, kuid osa neist on teadliku tegutsemisega võimalik ära hoida. Rihvk leiab, et neid, mis tekivad mõne kokkupõrke tagajärjel, ei saa vältida, küll aga võib ennetada vigastusi, mis võivad tekkida ülekoormuse ja liigse väsimuse tõttu.

Ta lisab, et oma füüsilise konditsiooni parandamiseks tuleb Eesti jalgpalluritel hakata targemalt treenima, kuid selleks on vaja tekitada huvi eeskätt treenerites ja seejärel ka sportlastes.

Eesti treenerite teadmised füüsilise ettevalmistuse alal peavad paranema, et tõsta klubide taset mängijate suutlikkuse tõusu ja kehaliste eelduste maksimaalse ärakasutamise kaudu.

“Aga ega ma üksi ei suuda kõike ära teha. See töö peab hakkama ikka klubides toimima,” lausub Ilo Rihvk, kelle sõnul on jalgpalliliidul plaan välja selgitada meie treenerite koolitusvajadus. Et selles selgust saada, korraldatakse Eesti klubides küsitlus, mille eesmärgiks on jõuda suurimate probleemideni.

“Eeldatavasti on kasulik teha täiendkoolitusi, et treenerid kaasaks teadlikult kohe alguses oma treeninguprotsessi üldfüüsilist võimekust arendavad harjutused,” selgitab Ilo Rihvk.

Lisaks on olulisel kohal noortekoondiste kandidaatide füüsilise suutlikkuse kindlaks tegemine ja suurendamine ning siin on oluline noortekoondiste juhendajate nõustamine treeninguprotsessis.

2011 DETSEMBER JALKA

23

naised Foto: Lembit Peegel

Katrin Loo (vasakul) näib olevat teisel korrusel ennetanud Ukraina väravavahti.

Naiste jalgpall vajab arenguks suuremat tähelepanu Jätkame eelmises numbris alustatud intervjuud Eesti Jalgpalli Liidu naiste- ja amatöörjalgpalli komisjoni liikme ja Põlva JK Lootose presidendi Indrek Käoga, kes leiab, et ala vajab suuremat tähelepanu ning initsiatiivi peaks siin võtma endale klubid.

Alver Kivi Eesti naistevuti arendamiseks on pakutud erinevaid suundi ja võimalusi.

Algus on küll tehtud, aga mis on tähtsaim?

Kuna oleme veel üsna alguses, siis on raske nimetada seda kõige õigemat valikut. Esmalt tuleks naiste jalgpallile lihtsalt rohkem ja sisulisemat tähelepanu pöörata. Klubid, eelkõige meistriliigas mängivad, peaksid täitma juhendis kehtestatud miinimumnõudeid ning EJL võiks naisteklubidega pidada maha personaalsed arenguvestlused samamoodi nagu tippmeeskondadega.

Naistejalgpalliga tegelevate klubide toetamine peaks olema süsteemsem, järelkasvu kasvatamine üks prioriteete, 24

JALKA DETSEMBER 2011

naistreenerite, -kohtunike ja klubi personali koolitamine pidev protsess.

Aasta tagasi esitasime koos Mihkel Uibolehega komisjonile analüüsi naistejalgpalli hetkeseisust ja võimalikest arengusuundadest. Minu teada on see esimene dokument üldse, mis valdkonna olukorda selgitada ja analüüsida üritab. Teemat edasi arendades võiks sellest lõpuks kujuneda midagi naistejalgpalli arengukava laadset.

Pärnu JK treener Jüri Saar pakkus välja seisukoha, et naistejalgpall peab muutuma poolprofessionaalseks. On see lahendus või üks võimalikke arengusuundi?

Olen Jüri Saarega osaliselt nõus. Kui tahame välisklubidega võrdselt mängida, siis peame muutuma professionaalsemaks. Suutma klubidesse tuua mängijaid, kelle jaoks mängimine oleks suurema osatähtsusega kui olmemured.

Pärnu, Põlva, aga ka Flora ja Levadia koosseisudes on välismängijad juba mitmendat hooaega. Kui tahame taset oluliselt tõsta, siis nii klubid kui ka eelkõige alaliit peavad veel rohkem pingutama, et koondise mängijatel ei tekiks dilemmat, kas sõita valikmängule või töö tõttu seda mitte teha.

Teiselt poolt ei tohiks välismängijate osatähtsus klubides saada takistuseks oma noorte arengule. Sama vastutust peavad

naised kandma suurte linnade klubid. Mängijate meelitamine väikestest kohtadest suurlinna virvatuledega võib mõnele väikesele võistkonnale mõjuda saatuslikult. Nii nagu Pyrrhose võit – suurtele doonoriks olnud väikeklubid lakkavad mõne aja pärast tegutsemast ning jalgpallile leitud uued Pille Raadikud, Liis Emajõed ja Avely Kuldsalud jäävadki üles leidmata.

Jalgpallil on kanda väga oluline roll regionaalpoliitika kujundamisel.

“ „

Põhiliseks raskuseks, nii imelikult kui see ei kõla, on ala üldine kiire areng.

Kas tänavused meistrivõistlused pakkusid rohkem positiivset või negatiivset?

Nii ja naa. Kui rääkida täiskasvanute poolelt, siis Pärnu edu ei olnud üllatus.

Jüril on hea ja kaua kokkumänginud koosseis, mis tõenäoliselt ka järgmisel hooajal on suurim pretendent esikohale. Üllatas Flora – koondise baasklubilt oleks oodanud enamat, samal ajal kui pronksiheitlus oli aegade põnevaim.

Lõpuks jäi Levadia kogemus Lootose nooruse üle siiski võitjaks.

Tammeka ja Kalju tulemus näitab lihtsalt klubide suhtumist naistejalgpalli. Samas on vahe meistri- ja esiliiga vahel tuntav ning eks paistab, kuidas Tallinna Kalev järgmisel hooajal hakkama saab; tõsiselt pingutab ala arendamise nimel Tartus SK 10.

Kui duublid välja arvata, siis II liigast paistab ehk Infonet asja tõsiselt võtvat ning Ida-Virumaa vajaks samuti ühte regionaalset liidrit. Murelikuks teeb noortemeistrivõistluste kesine tase. Veel hilise kevadeni käis vaidlus, kas C-klassi üldse välja mängida. Lõpuks siiski terve mõistus võitis ja kõik vanuseklassid võistlesid.

Kahju vaid, et jalgpallikaardilt kadus nii meistrivõistluste käigus kui ka pärast nende lõppu mitu kohta, kus aastatega on miskit juba loodud. Probleemiks on mängijate suur koormus. Mõned noormängijad mängivad peale koondiste veel kaheskolmes võistkonnas meistrivõistlusi.

Naistejalgpalli puhul on hakatud üha enam rääkima ka EM- või MM-finaalturniirile jõudmisest. Kas Eesti

meistrivõistluste pealt on võimalik selline taseme tõus, et finaalturniirile jõuda?

Kardan, et ainult meistrivõistluste pealt mitte. Eesti on lihtsalt niivõrd väike riik. Ka koondised vajavad korralikke mänge, tugevaid turniire ning selleks ei ole ilmtingimata tarvis sõita maailma teise otsa.

Hea tasemega ja taskukohaseid turniire leidub kordades lähemal. Samas peaks meistrivõistluste tase olema selline, et eurosarjades ei peaks rõõmu tundma vaid üksikute punktide pärast, vaid suudetaks võidelda ka alagrupist edasipääsu nimel ja miks mitte olla konkurentsis ka kohamängude võitmisel. Noortemeistrivõistlustel peaks lõppema olukord, kus erilubadega nooremad mängijad mängivad mitmes vanuseklassis ja lisaks veel täiskasvanute eest.

Alus arengule pannakse ikka kohtadel.

Kas Eestis on klubiline areng kulgenud õiges suunas?

Areng on olnud pehmelt öeldes tagasihoidlik. Klubisid ju ei olegi – enamuses on tegu võistkondadega. Eelkõige on põhjuseks n-ö kultuurikihi puudumine selle igas tähenduses.

Kui palju meil siis Eestis naistreenereid on? Ühe käe sõrmedest jääb ülegi … samuti kohtunike puhul. Mitte et ma arvaks, et mehed hakkama ei saaks, aga mulle tundub loomulikum, kui naistevõistkondade juhendajad oleksid naised.

Foto: erakogu

Indrek Käo on naiste jalgpalli arenguga seotud olnud üle kümne aasta.

Põhiliseks raskuseks, nii imelikult kui see ei kõla, on ala üldine kiire areng.

On oht, et tormame peavooluga kaasa, unustades teinekord asja tuuma ja oma päritolu. Loomulikult tuleb lahtiste silmadega ringi vaadata, kuid kõigist kogemustest peaks lõpuks hakkama moodustuma siiski meie oma rahvuslik naiste jalgpallikultuur.

Kõik näevad suurt vaeva oma ala atraktiivsemaks muutmisega. Kas tuleb kunagi aeg, kus tribüünid on täis nii naiste jalgpallikoondise kui ka -klubi mängude puhul?

Ei saa öelda, et huvi naiste jalgpalli vastu just väike oleks. Koondisemängudel ei pea küll pealtvaatajate numbrite pärast silmi maha lööma. Võin kinnitada, et umbes sama suurusjärk elab kaasa enamikus Eestiga võrreldavates Euroopa riikides. Ja näiteks Põlva Lootose naiskonna mänge jälgib juba paar viimast aastat rohkem pealtvaatajaid kui mõne meistriliiga meeskonna mänge. Loomulikult ei ole see veel näitaja ning selle nimel peavad eelkõige klubid kõvasti pingutama, et naiste jalgpalli populariseerida. Kui nüüd veel enda klubi kiita, siis Lootosel olid ainsana nii meistriliiga kui ka II liiga naiskondade kodumängudel Lootospargis kogu hooaja vältel olemas nii mängukavad, teadustus, tabloo, nõutud arv pallipoisse/ tüdrukuid … ja peale treeneri pingil nii mõnigi varumängija.

Kui kõik klubid suudaks needki, mitte just üle mõistuse kõrged nõudmised hooaja jooksul täita, oleks see ala atraktiivsuse ja populariseerimise suunal mitte samm, vaid lausa hüpe edasi.

Pilk tulevikku – optimistlik või pessimistlik?

Olen naistejalgpalliga olnud seotud alates 2001. aastast, kui Põlvas õnnestus korraldada Eesti U19 koondisele võidukalt lõppenud Balti turniir. Sellest ajast alates on õnnestunud üsna lähedalt ala arengut jälgida ning areng, olgugi et erinevas tempos, on kogu aeg toimunud.

Seega, loomulikult olen Eesti naistejalgpalli tuleviku puhul optimistlik. Aeg on põnev ning maailmas lausa plahvatuslikult toimuv naiste jalgpalli buum mõjub soodustavalt, jätkuks vaid ala juhtidel võimet targalt talitada.

2011 DETSEMBER JALKA

25

peegli peegeldused

Kaks duelli Iirimaaga: pilte platsilt ja selle kõrvalt Eesti koondise kaks EMi play-off-mängu Iirimaaga tõid meile külma duši ja lohutusmängu Dublinis. Meenutamist jätkub terveks inimpõlveks ja kauemakski veel. lembit peegel

“No mida asja!” pragab Ragnar Klavan. Vasakul tunnistab väravasse lipsanud paharetti Raio Piiroja, paremal rõõmustab värava autor Jon Walters ning Sergei Pareiko loodab suluseisuotsust abikohtunikult.

Piletite lunastamine Dublinis Burlingtoni hotellis: vasakult meie jalgpalliliidu inimesed: Raily Anter, Maris Maripuu ja Kristina Burdakova, ning paremal Tallinna munitsipaalpolitsei juht Monica Rand, kes on üks tulisemaid jalgpallifänne.

26

JALKA DETSEMBER 2011 JALKA

peegli peegeldused

Dublini-pärane peegeldus – naiste ragbi.

Eesti taustajõud enne mängu: arst Gunnar Männik ning füsioterapeudid Marius Unt ja Taavi Põder.

Taijo Teniste õhuduell Keith Andrewsiga Dublini kohal. Maa pealt jälgib lahingut Kevin Doyle.

Need jalad ajasid Dublinis jalgpalliasju väljaspool platsi.

Iirlaste täht Robbie Keane on kõva laksu teele saatnud – paraku peatus pall Ragnar Klavani jalges. Vasakul jagab kahe eelnimetatu näoilmet Enar Jääger.

Kaimar Saag oli Dublinis agar, kuid tehniline praak sundis paljudele pallikaotustele.

2011 2011 DETSEMBER DETSEMBER JALKA JALKA

27

Foto: Lembit Peegel

Aivar Pohlak annab endast sama palju kui 20 aastat tagasi.

28

JALKA DETSEMBER 2011

usutlus

Aivar Pohlak:

kõik ilus tuleb õigesti tegutsedes iseenesest Paarkümmend aastat Eesti jalgpalli arendanud Aivar Pohlak hindab olnut ja vaatab tulevikku. Ta on veendunud, et jalgpallist peab mõtlema ühiskonnakeskselt ning viima seda mõtteviisi jalgpalli sees aina madalamate astmeteni, sest nii pakseneb meie vuti kultuurikiht. Kui kõik vajalik saab tehtud, tuleb edukus, massilisus jms iseenesest.

Indrek Schwede Eesti lõpetas oma kõigi aegade edukaima valiksarja suurepärase lõpuspurdiga kolmes viimases alagrupimängus ja paraja šokiga play-off’i esimeses kohtumises. Kas me olime naiivsed, kui läksime vähemuses iirlastele vastuväravat lööma?

Eks selles esimeses mängus oli nii läbipõlemist kui ka naiivsust, aga ma arvan, et kõik see oli normaalne ja seda olnuks väga keeruline ära hoida. Või ehk koguni nii, et isegi kui seda õnnestunuks ära hoida, oleks me suure tõenäosusega siiski kahe mängu kokkuvõttes finaalturniirilt välja jäänud ning sellisel juhul on parem juba kogemuse võrra rikkam olla.

Lisaks olen kindel, et sellel teemal on kõneldud piisavalt ning eriti pärast seda, kui Tarmo Rüütli on probleemi ka ise välja öelnud, ei pea me sellest enam rääkima ja olukorda pulkadeks lahti võtma hakkama. Tõsi, arvan, et esimesed kõnelemised olid tähtsad – mõistan fänne, kes tahavad uskuda oma lemmikutest vaid head, aga olukorras, kus väga paljud on harjunud saama informatsiooni ajakirjanduse kaudu, peab hoolitsema sellegi eest, et sinna satuks sisulist ja täpset teavet.

Pärast grupiturniiri lõppu said palju tervitusi oma Euroopa kolleegidelt ja partneritelt. Kas play-off’i esimese kohtumise järel oli tunda ka varjatud halvakspanu või üleolekutunnet?

Ei, mitte midagi sellist ei olnud. Palju oli kahjutunnet ning mängu näinud inimesed märkisid ka, et kohtunik tegi 50/50-olukordades otsuseid ühes suunas, kusjuures silmas peeti siis neid asju, kus kohtunikul oli reeglite järgi mitu valikut.

Kuidas võtta kokku play-off’i kogemus?

Eesti ei saa kunagi loota ainult sellele, et surume vastasele oma mängu peale. Meil on küll olemas oma positiivne mäng, mis on meie suur väärtus ja millel põhineb meie edu, paraku peame alati arvestama vastasega ja panema kõigepealt nende käigud kinni, pärast mida saame hakata tasapisi väljakul omi asju toimetama.

Kui vaadata kõiki EM-valikgruppe, siis oli peale meie veel vaid üksikuid koondisi, kes ei suutnud mitte üheski valikmängus taga nulli hoida ning see seltskond ei ole selline,

kellega ühes pundis tahaks olla. Ehk siis siin peitub meie järgmise sammu võti – kuidas vältida meile löödavaid väravaid ilma, et meie oma mäng kannataks, teisisõnu, kuidas vähendada meie nõrkusi nii, et meie tugevused jääksid alles.

Kas play-off’i jõudmine teeb meile edasised sammud finaalturniiri poole rühkimisel lihtsamaks või peitub selles edus ka ehmatust: nii kaugele jõudmine meiesuguse pisikese riigi jaoks nõuab liiga palju kokkusattumisi, mille tunnistajaks me ei pruugi niipea saada?

Lihtsamaks ei lähe midagi, see on selge, küll aga peame töötama selle nimel, et kokkusattumiste vajadust vähendada, kuigi mingil määral jääb see meie jaoks alatiseks nii. Vabalt võib muidugi juhtuda, et järgmisel kahekümnel aastal me enam play-off’i ei jõua, aga me ei peagi sellest mõtlema, tähtsam on teha tööd ja arendada nii jalgpalli kui ka meeskonda ja tema mängu. Kui meeskond mängib hästi, siis tuleb edu varem või hiljem, see kogemus on meil juba olemas. Sama lugu on jalgpalli üldise arendamisega.

Mida pidasid täpselt silmas, kui ütlesid, et me peaksime vältima Läti saatust, kes jõudis korra EM-finaalturniirile ja langes siis tagasi?

Pidasin silmas seda, et me ei tohi hakata edu ja meeldivate emotsioonide mõjul mõtlema ainult oma jalgpallipüramiidi tipule, vaid arendada tuleb endiselt kogu hoonet ja kõiki tähendusi. Kusjuures hoiatus oli omal kohal – üks asi, mida edu silmanähtavalt kaasa tõi, on ambitsioonikate lapsevanemate tegevuse hoogustumine, viimase kuu-pooleteise jooksul on tulnud mitu signaali, kus isegi 8-aastaseid tassitakse klubist-klubisse, et poisile “väärikamat” seltskonda leida.

Ka noortekoondislaste juures on näha soovi iga hinna eest tippu jõudmisest ja ei märgata isegi nii lihtsat detaili, et praegune koondis on kasvanud 100% Eesti liigade pealt ja et kõik mängijad on enne koondisesse saamist mänginud Meistriliigas ning peaaegu kõik enne Meistriliigat ka Esiliigas.

Ehk siis, emotsioone luuakse väärtuste kaudu, aga väärtused ei asu enamasti selle koha peal, kus emotsioonid 2011 DETSEMBER JALKA

29

usutlus ning seetõttu jäävad nad sageli tähelepanuta. Seda ei tohi unustada.

Lätistki väiksem Sloveenia tõusis ja jäi finaalturniirile jõudjate hulka püsima, aga nemad saavad toetuda endise Jugoslaavia koolkonnale ja traditsioonile. Meie side Nõukogude Liidu vutikoolkonnaga viimasel paaril aastakümnel enne impeeriumi lagunemist oli habras ja jalgpall eestlaste hulgas ebapopulaarne. Pidime 20 aastat tagasi alustama peaaegu nullist. Kas me saame end sloveenidega võrrelda?

Olen mõttes võrrelnud meid pigem norralaste ja taanlastega ning võtnud neist jalgpallipüramiidi ehitamisel eeskuju. Ka nemad ehitasid oma jalgpalli ise üles ja neil ei olnud kellelegi toetuda. Sloveenidega võrdlemine on keerulisem, nendel on asjad olnud teistmoodi.

Millise hinde annaksid kümnepallisüsteemis meie noortetreeneritele ja noortesüsteemile? Kust king pigistab, mida peaksime esmajärjekorras tegema?

Seda hinnet on võimatu anda. Meil on palju häid noorte­ treenereid ja me peame nägema vaeva, et selliste treenerite hulk kasvaks. King otseselt ei pigista kuskilt, aga järgmised sammud on teada: me peame parandama treenerite teadmisi mängijate füüsilisest ja vaimsest ettevalmistamisest. Kui me pole füüsiliselt võimelised tempot hoidma, siis ei piisa sellest, kui oleme tehnilised ja targad. Järgmine asi on tarkus, sest füüsiliselt tugev, distsiplineeritud ja tark meeskond võib meie praeguse tehnilise taseme juures juba üht-teist teha ja on tegelikult teinudki. Seejärel saab ehk tehnikale mõtlema hakkama, kuigi arvan, et tehnika on paljuski ka iseõppimise ja loomuliku koordinatsiooni koostöö.

Kas meie olemasolev noortesüsteem tagab, et treenerid õpetavad tehnilisi elemente õigesti, nii et noored ei pea hakkama teismeeas valesti omandatut ümber õppima?

See ei ole kaugeltki kõige olulisem asi – mõistagi on kuskil piir, millest allpool olevate teadmistega tehnilisest ettevalmistusest ei ole treeneril võimalik korralikku jalgpallurit kasvatada, kuid ainult tehnikaga ei ole tänapäeva jalgpallis palju teha. Kas Konstantin Vassiljev lööb sellepärast hästi, et teda õpetati nii lööma? Jah ja ei, talle näidati asjad õigesti kätte, aga edasi tegi põhitöö juba mängija ise. Kas Raio Piiroja tehnika on sellepärast kehv, et teda õpetati valesti?

Jah ja ei, Piirojat treeninud noortetreeneri käest tulnud teistegi mängijate tehnilised oskused on puudulikud, kuid Raio keha ja koordinatsioon ei ole jalgpalluri jaoks parimad võimalikud, küll aga on seda tema tahe ning on tähtsam, et treener seda ära ei rikkunud.

Tehniline ettevalmistus on tähtis, aga see pole imerohi, kõigepealt on siiski vaja vaimselt terveid ja füüsiliselt hästi arenenud jalgpallureid ning kui neil on ka tehnika ja koordinatsioon paigas, siis on kõik hästi. Samas – rohke treeninguga on lihtne last vaimselt kurnata ning samal ajal olen näinud palju väga tehnilisi iseõppijaid, keda on raske mängus kasutada.

Treenerid peavad õpetama õigesti ja mitte ainult tehnikat, vaid kõike. Treenerid peavad olema head pedagoogid, siis 30

JALKA DETSEMBER 2011

saame palju tublisid inimesi ja piisavalt häid jalgpallureid.

Kas saame suure sisehalli kindlasti 2012. aastaks?

Jah, jalgpalliliit ehitab sellise A. Le Coq Arena juurde järgmiseks sügiseks.

Jalgpalliliidu taristu arengukava näeb ette Tallinnasse kolm-neli, Tartusse kaks, Pärnusse ja Narva ühe täismõõtmetega sisehalli. Kes rahastab nende ehitamist, kes saab omanikuks ja kes kannab jooksvad kulud?

Valdavalt omavalitsused, kes on ka omanikud ja katavad koostöös kasutajatega ka kulud. Omavalitsused omakorda peavad leidma partneri riigi või Euroopa raha näol. Kui liidul tekiks ootamatult täiendav tuluallikas – näiteks kuskile finaalturniirile jõudmise kaudu –, siis oleks ilmselt mõistlik osa raha just sellisesse projekti panna, näiteks pakkudes omavalitsustele kolmandikku ehituse eelarvest vms.

“

Meil ei tohi tekkida tunnet, et Eesti jalgpall on valmis ning me peame suutma anda endast iga päev sama palju, kui suutsime 20 aastat tagasi.

„

Millal Tartu, Pärnu ja Narva esimese sisehalli saavad?

Raske öelda, jutud ja kõnelused käivad kogu aeg, kusjuures esimene hall ei peagi olema täismõõtmes, vaid võib olla ka poole väljaku suurune. Püüame edasi selliselt, et kõneldes nende omavalitsustega Eesti jalgpalli infrastruktuuri arengukavast, tahame jõuda nii kaugele, et halli ehitus pannakse omavalitsuse arengukavasse, pärast mida saab juba tähtaegadest täpsemalt kõnelda.

Mis peaks olema meie jalgpalli peamine tugevus: põhjamaine sitkus, taktikaline taiplikkus, tehniline taidurlikkus?

Me peame olema jalgpalliväljakul füüsiliselt tugevad ja distsiplineeritud nagu skandinaavlased, targad nagu eestlased ja osavad nagu slaavlased. Kusjuures tarkus on ainus abinõu, mis saab meid teiste asjaolude tugevuse juures tippu viia.

Kas võib öelda, et Eesti jalgpallikoondise n-ö ametlik doktriin – mängida kaitsest lähtuvalt – on muutunud ja oleme suuna võtnud sellele, et meisterlikkuse suurenedes (mängijate parematesse välisklubidesse liikudes) tahame ise palliga mängida ja domineerida?

Palliga mängul põhines meie tänavune edu ja see on asjaolu, mida tuleb hoida. Samas ei tohi ka unustada kaitsemängu, sest 90 minutit palli hoida pole ka Andorra ega Fääri Saarte vastu võimalik ning mis siis lohaka kaitsemängu korral juhtuda võib, kogesime tänavugi, kui tegime fääride koduväljakul kaks penaltit.

Mida arvad eelmises Jalkas Urmas Kirsi öeldu kohta, et ka meie noortekoondisi peaksid juhendama eestlastest tree-

usutlus Fotod: Lembit Peegel

1990. aastal Göteborgis FC Flora eest pallimas ja 20 aastat hiljem Eesti veteranide eest palliga triblamas.

nerid – kust nad muidu rahvusvahelisi kogemusi saavad ja kust me muidu Tarmo Rüütlile asendaja leiame?

Urmas ütles õigesti ja see on nii jalgpalliliidu kui ka liidu uue tehnilise direktori Arno Pijpersi tulevikunägemus. Samas, et astuda noortetöös olulisi samme, vajasime ka välismaalasi.

Samuti oli ju ka rahvuskoondisega ja nii on naiste jalgpallis.

Esimeste sammude ajal on vaja välismaalasi kas või autoriteedi pärast.

Kas pärast Eesti koondise tulemust EM-valiksarjas on kergem igapäevatööd teha? Ühte pidi on kergem, sest taust on positiivne, aga teiselt poolt raskem, sest peale igapäevatöö tuli juurde igasuguseid asju: näiteks intervjuusid on tulnud anda väga palju ja lihtsalt suhelda tahtjaid on ka rohkem. Ja tegelikult tunnen ka suurenenud vastutust, kas või eelpool kõneldud taseme hoidmise tähenduses.

Naljatoonis võiks öelda, et Eesti Jalgpalli Liidu suhted meie olümpiakomiteega on head, sest ega mingit erilist suhtlemist ei toimugi. Või ikka suhtlete?

Viimased kaks aastat on EJLi ja EOK suhe olnud hea ja töine ning ma ei tihkaks seda organisatsiooni küll mitte kuidagi kritiseerida. Meid on võetud tõsiselt, aga eks me pidime selle kõik ka välja teenima. Samas – nii ongi normaalne, õige ja õiglane.

Kuidas sõnastaksid ja kuidas järjestaksid Eesti jalgpalli põhilised ülesanded tulevikuks?

Meil peab olema silma, et tabada ära asjaolud, millele peame igal ajahetkel keskenduma ja millega tegelema, sest selline on arengu loogika. Ja meil peab olema tarkust nende asjaolude arendamiseks.

Meil ei tohi tekkida tunnet, et Eesti jalgpall on valmis ja me peame suutma anda endast iga päev sama palju, kui suutsime 20 aastat tagasi, praegustes proportsioonides ja aja jaoks olulistes suundades mõistagi.

Me peame mõtlema jalgpallist ülesande- ja ühiskonnakeskselt ning me peame seda mõtteviisi viima jalgpalli sees järjest madamalamale, sest nii pakseneb meie jalgpalli kultuurikiht, millele omakorda saab üha kindlamalt toetuda meie jalgpallipüramiidi tipp.

Jalgpalli tuleb arendada nagu elu.

Meie noortetreenerid peavad olema head õpetajad, kes tegelevad oma õpilastega ja arendavad neid mõtlema ja ennast väljendama, et mõnest neist saaks väga hea jalgpallur, paljudest neist saaksid head jalgpallurid ja kõigist neist saaksid tublid inimesed, kes armastavad ja austavad elu ja jalgpalli.

Meie klubid peavad leidma omale rolli ühiskonnas ja selle ühiskonna osa, kelle jaoks nad tegutsevad.

Meie tipptreenerid peavad leidma oma näo ja käekirja mängijate ja meeskondade arendamiseks.

Ja jalgpalli liit peab andma vabadust kõneldud vastutuste tekkimiseks ja toetama iga arengut.

Eks neid asju ole palju, aga mõelda saab juba nendegi üle, mis siin välja öeldud – kõik ilus tuleb selliste asjadega tegelemise peale iseenesest, pean silmas nii edukust, massilisust kui ka igasugust tähelepanu ja nii edasi.

2011 DETSEMBER JALKA

31

Raamatupidamisteenused Audiitorteenused Finants- ja 채riplaanide koostamine Maksukonsultatsioonid

32

JALKA DETSEMBER 2011

2011 DETSEMBER JALKA

Foto: Tony Marshall/Scanpix

33

Tallinna

Eesti mei

Esirida (vasakult): Meelis Peitre, Henri Anier, Jürgen Henn, Valeri Minkenen, Stan Zakaria Belgarišvili, Nikita Baranov. Keskmine rida (vasakult): väravavahtide treener A Herrem, Alo Dupikov, Erik Midtgarden, kapten Karl Palatu, füsioterapeut Rene Viskar, fü 34 Andre Frolov, Gert Kams, Sergei Mošnikov, Markus Jürgenson, Johanne JALKA DETSEMBER 2011

FC Flora

Foto: Lembit Peegel

ister 2011

nislav Pedõk, Aiko Orgla, Siim-Sten Palm, Aleksei Jahhimovitš, Nikolai Mašitšev, Ain Tammus, abitreener Janno Kivisild, peatreener Martin Reim, Karol Mets, Geir Andre füsioterapeut Martin Kiho, füsioterapeut Jüri Salupere. Tagarida (vasakult): Eron Krillo, 35 es Kukebal, Karl-Eerik Luigend, Rauno Alliku, Hannes Anier, Siim Luts.

2011 DETSEMBER JALKA

36

JALKA DETSEMBER 2011

Arsenal

Inglismaa

Theo Walcott

2011 DETSEMBER JALKA

37

taktikajutud

Eesti koondise põrumine ajaloolises EM play-off'is Meie taktikaekspert Karel Voolaid analüüsib kaht Eesti–Iirimaa EMi play-off-kohtumist, mis kujunes kassi kotti ajamise aktsiooniks.

Kiisuks kotis oli seekord Eesti koondis.

Esimene vaatus “Il Trap” püüab Lillekülas kassi kotti!

Sinisärgid mängivad formatsioonis 1-44-1-1 ja poisid rohelises 1-4-4-2. See on treeneriteduell Tarmo Rüütli versus Giovanni Trapattoni.

Jalgpallibuumi ja üleskütvate meediaartiklite virvarris läks Eesti koondis enesekindlalt ja ründavalt lahingusse Euroopa vahest kõige tituleerituma treeneri juhitud Iirimaa vastu. Mängu algus oli rabe, võitluslik, närviline.

Iirlased mängisid sirgjooneliselt – pika palliga otsiti ründepaari Jon Waltersit ja ikoon Robbie Keane’i, keda toetasid äärtelt kiiresti kogenud Damien Duff ja välejalg Aiden McGeady ning keskväljalt Keith Andrews.

Eestlaste rünnak oli pigem otsivas, ülesehitavas stiilis, sest kiired vasturünnakud kohe pärast palli kaotamist kaitsesse

tõmbuvate iirlaste vastu esialgu ei toiminud. Algminutite närvilisusest üle saanud koondis leidis peagi mängurütmi – Jarmo Ahjupera hoidis palli hästi; tagant läbi­ söödud Konstantin Vassiljevile ja Martin Vungile toimisid. Käigud said jätku ka äärtele: Dmitri Kruglovile ja Tarmo Kingile – korra kõmmutas isegi Ragnar Klavan, kuid i-le täpi panemisel jäi puudu siiski individuaalsest meisterlikkusest.

Ehtitaallaslikult tegutsenud kaitseliin eesotsas Aston Villas palliva ja kogenud Richard Dunnega, kellele sekundeerisid kontrollivad funktsiooni täitnud Andrews ja Glenn Whelan ning isuga tagasi töötanud Duff ja McGeady moodustasid eeskujuliku kaitsebloki, mille murdmisega Kruglov,Vassiljev, Kink, Vunk ja väga hästi mänginud Ahjupera hakkama ei saanudki.

Samas näitasid rohesärgid palli valdamisel klassi – mitte ühtegi proh-

Given

Given

1

1

5

2

4

8

11

Ahjupera

Whelan

5

Walters

9

Vunk Keane

Klavan

6

Dmitrijev

10 4

9

17 Jääger

Stepanov

1 Pareiko

Esimese mängu mõlema võistkonna formatsioon (kuni Stepanovi eemaldamiseni): Eesti 1-4-4-1-1 ja ründetegevus ning Iirimaa 1-4-4-2 ja kompaktne kaitsetegevus.

38

JALKA DETSEMBER 2011

4

2

20

8

Saag

Voskoboinikov

Andrews

7

21

Piiroja

O'Shea

Kink McGeady

Vassiljev

St Ledger

Dunne

3

6

14

13 15

Ward

18

Andrews

5

Kruglov Duff

St Ledger

Dunne

Kelly

8

10

Lindpere Hunt

5

Kruglov (Teniste 18')

14

13 Vunk

Keane

15

3

6

Vassiljev

7

Ward

Whelan

Doyle

10

9

Klavan

23 Duff Teniste (Puri 18')

11

3 Rähn

17 Jääger

12 Londak

Teise mängu mõlema võistkonna formatsioon.

makat! Kiired üleminekud kaitsest rünnakule, hästi ajastatud teiste pallide noppimised, oskuslikult liikuvad ääred.

Kaitses mängiti jõuliselt, kuid mitte agressviiselt. Mängijate rollid ja ülesanded väljakul olid selged.

Ka meie jaoks “liiga kiire” esimese värava toonud olukord Shay Given – Walters – McGeady ning kastist kasti töötava keskpooliku Andrewsi täpne pealöök näitasid kõrget taset võrreldes sinisärkidega.

Kaotusseisus jätkas Eesti julgelt: avas mängu ning sai vastu näppe! Mängu ülesehitamisel on vaja väljakul ruumi teha, millega sinisärgid ka edukalt toime tulid, kuid raudkindlalt kaitses tegutseva ja enda momente otsiva (kiire) võistkonna vastu jääb Eesti koondisel praegu veel palli valdamisel kvaliteedist puudu. Ka teenitud nurgalöögid ei toonud (ja pole toonud ammu) väga vajalikku väravat.

Põhjaiirlaste üle saavutatud võimsat kaasaelavat õhkkonda ei jõudnud täismaja tekitada. Pigem sumises Arena publik pettunult toonil “mis toimub?”.

Vahelduseks rõkkasid rohesärkide väravate puhul külalisfännid.

Teisel poolajal vähemuses mängides liikus sinisärkidel pall küll nauditavalt, kuid pigem oli olukord iirlaste kontrolli all ning kõigi võimaluste maalt naasnud Joel Lindpere, Vladimir Voskoboinikovi ja Ats Purje panus jäi pigem lõppskoori 0 : 4 varju.

Trappatoni viiuldas kogu kohtumise väljaku kõrval nagu polekski tegemist kõikenäinud ja võitnud 72aastase vanahärraga. Esimeses mängus murrangu toonud momentides saidki sinisärkidele saatuslikuks sööduvead palli valdamisel, vastaste kiired ja loogilised vasturünnakud ja näiliselt kergetes mänguolukordades mängupingega toimetulematus.

taktikajutud / üleskutse II vaatus, korduskohtumine: kotti püütud kass jääb kotti!

Dublinis toimunud kohtumine oli iirlaste jaoks vormistamise ja eestlastele au küsimus. Mõlema võistkonna juhendajad tegid algkoosseisudes muudatusi: Tarmo Rüütli oli sunnitud olukorras, sest mängukeeldu kandsid Raio Piiroja, Andrei Stepanov ja Sergei Pareiko. Trappatonil oli kasutada paranenud John O’Shea ja mängukeelu alt vabanenud Kevin Doyle.

Osava McGeady asemel alustas Stephen Hunt.

Pinged olid maas ja võistkonnad mängisid julgelt 1-4-4-2-formatsioonides ning Aviva staadionile kogunenud täismaja sai nautida mõlemapoolsete võimalustega lahtist jalgpalli. Kui avapoolajal olid dikteerivamaks pooleks pigem iirlased ning nad juhtisid vaheajale minnes Wardi väravast teenitult 1 : 0, siis teisel poolajal võeti hoogu maha, jätkati kvaliteetselt, kuid juba eesootavate liigamängude poole kiigates. See lubas sinisärkidel palliga ladusat ja juba tuttavat positsioonilist rünnakut mängida, krooniks Vassiljevi järjekordne värav kauglöögist.

Esile tõstaks koondise kaitseliini tegevust eesotsas väga enesekindlalt mänginud Klavaniga, poolkaitseliinis tööd rabava Vungi, mängujuht Vassiljevi, lisaks agaralt lipanud Lindpere ning Puri. Ees aktiivselt liikunud Vosko ja Saagi kooslus kallutab ka pigem pöialt püsti tõstma, kui seda allapoole kallutama. Londaku tegutsemine oli samuti korralik, hoolimata esimese poolaja püüdmisetehnika apsakast. Lõpuvile kõlades hüplesid peremehed rõõmsalt ning külalised said lahkuda sirge seljaga.

Alates 2008. aastast iirlasi juhendama asunud Trappatoni on teinud valiku mängustiili kasuks, mis pole keskendunud publikule meeldimisele, vaid pigem tulemusele. Tehtud valik on mängijate kvaliteeti arvestades ennast õigustanud!

Rünnatakse viie mehega, kaitsetegevus organiseeritakse kiirelt ning tegutsetakse väga kompaktselt kahes liinis. Võistkond on jõuline ja piisavalt kiire. Iirlaste poolkaitsja Hunt on öelnud, et meil ei ole olnud kunagi oma Messit ja Ronaldot ja neid ei pruugi meil ka kunagi olla. Rüütli käe all on koondis leidnud ühise hingamise, mängijad on pakkunud fännidele meeldejäävaid võite, kauneid väravaid ning võidelnud hingega, kuid tee tippu läheb aina raskemaks ja selleks on vaja mängijatel vaimselt veelgi tugevamaks kasvada!

Pubijalgpallurite manifest!

Kutsume Eesti pubisid korrale ja nõuame, et näidatav jalgpall pakuks täit naudingut!

Ott Järvela

E

esti inimene on erinevalt enamikust kaaseurooplastest veendunud, et internet on samasugune inimõigus kui väljendusvabadus. Ent välismaal käies põkkutakse sageli probleemiga, kus internetti kas ei ole üldse või on see üle mõistuse kallis.

Tekib tunne, nagu oleks tsensor rangid kaela surunud ja ohjaks sind, oma ohvrit, rakmete abil suunda, kus ootavad pimedus, allasurutus ja sunnismaisus. Üks kuradima Mordor, noh.

Ole hoiatatud, kui kuulud pubijalgpalli nautlejate sekka. Samasugune õud ja piin võib sind oodata nii mõneski malbe ja kutsuva olemisega kõrtsis. Kuvand on sageli petlik, sest tegelikkuses on asutuse eesmärk kätte saada sinu raha ning jätta samal ajal mulje, nagu oleksid ka midagi tõeliselt nauditavat kogenud.

Olen kõrtsides jalgpalli vaatamise sügav sõltlane. Üks asi on vaadata mängu staadionil, teine asi üksinda telekast, kolmas asi sõprade seltskonnaga kellegi juures kodus ning hoopis neljas asi kõrtsis, kus seltskonnaks on võhivõõrad.

Näiteks hiljuti sattusin ühes pealinna raeplatsis asuvas kõrtsis vaatama Inglise kõrgliiga kohtumist Swansea City – Manchester City Garethiga Londonist, kes oli kõva Arsenali fänn ja kellega sai 90 minutit Inglise klubivuti arengusuundadest juttu aetud. Oli väga põnev teda kuulata ja värskendav võrrelda Briti ajakirjandusest loetavaga. Ühesõnaga, pubis jalgpalli vaatamine on meeldiv, rikastav ja lõõgastav kogemus, millel on kahtlemata rohkem plusse kui miinuseid. Viimaste

võikaim esindaja on loll kõrtsmik, kes ei saa aru, mida pubijalgpall endas kätkeb.

Selgitan. Iga pubijalgpallur sooviks tegelikult olla staadionil, kus mängu vaadata. Laulda ja hüüda kaasa, hingata sisse vutimatšist elektriseeritud õhku, liguneda vihmas või kümmelda päikeses, süüa idiootselt kallist krevetivõileiba (© Roy Keane) ja tunda, et oled osa sellest ainulaadsest sündmusest, mida iga jalgpallimäng endast kujutab.

Suurema tahtmise korral on see kõik enam-vähem võimalik ka kõrtsis – laulda ja karjuda (üldjuhul) lubatakse, kallist võileiba müüakse – aga selle vältimatu eeldus on naudingute pakkumine kõigile tajudele, mis suudavad teleka abil pubijalgpalluriteni jõuda.

“

Vabandust, aga me ei saa heli peale keerata, sest enamik kliente soovib muusikat kuulata.

„

Jah, kõrtsiomanik, sa said õigesti aru – pildist ei piisa, ma tahan ka heli!

Ma tahan kuulda, kuidas publik vilistab, rõkkab ja laulab!

Ma tahan kuulda, kuidas kohtunik kasutab oma vilet kui häält!

Ma tahan kuulda, kuidas aastaid oma tööd teinud staadioniteadustaja valib vaikse hetke, et visata oma ülinappi teksti sisse mõni eriti äge vimka!

Ma tahan kuulda, mida kommentaator (rääkigu ta isegi keeles, millest ma aru ei saa) mängust arvab!

Ma ei ole tülpinud ketihunt, kes 2011 DETSEMBER JALKA

39

üleskutse Foto: Lembit Peegel

Pole vahet, kus fännid mängule kaasa elavad – kas tribüünil või kõrtsis. Aga nad tahavad kuulda hääli mängu atmosfäärist ja kommentaatori häält.

on aheldatusest tekkinud apaatia tõttu rahul, kui saab järada puitunud lihakäntsakat … Ma olen läikiva karvaga võitleja, kes tahab ampsata värsket, tukslevat ja hammastpaitavalt hõrku jalgpalligurmeed!

Ma tahan kuulda, et kogeda!

Kahjuks puutun viimasel ajal erinevates pealinna kõrtsides aina sagedamini kokku olukordadega, kus teatatakse: “Vabandust, aga me ei saa heli peale keerata, sest enamik kliente soovib muusikat kuulata.”

Aga miks te siis teatate oma koduleheküljel, et tegu on spordilembese kõrtsiga, kus saab nautida tippjalgpalli?

Säherdustes kohtades saab nautida kleepjaks ruunatud toiduõliga täidetud fritüüris valmistatud küüslauguleibu ja Euroopa laiatarbe-estraadi tema täies õuduses, aga mitte tippjalgpalli!

Pubijalgpallurite manifest esitab siinkohal nõudmise kõigile Eesti kõrtsmikele, kes tutvustavad end (pole vahet, 40

JALKA DETSEMBER 2011

kas koduleheküljel või mujal) kui kohti, kus näidatakse jalgpalli – eelreklaami korral peavad olema tagatud nii korralik ekraan kui ka originaalheli.

Pubijalgpalli aina kasvavas populaarsuses pole põhjust kahelda. 2010. aasta jalgpalli MMi näitas iga viimane kui söögikoht, kus telekas leidus. Kes sattus tänavu kevadel mõne tähtsama Meistrite liiga kohtumise ajal Tallinna kesklinnas ringi liiklema, nägi, et ekraanidele olid naelutatud mitte sajad, vaid tuhanded pilgud.

Vahemärkus: soovist teistele spordialadele koosa anda, teatan, et jalgpalliga võrreldavat huvi olen näinud tekitatavat vaid ühe spordisündmuse poolt – suvise David Haye – Vladimir Klitško poksimatši ajal olid kõrtsides hinnas ka seisukohad. Korvpall, F1 ja Super Bowl jäävad sipelgateks elevandiaedikus.

Pole saladus, et entusiastid elavad oma ajast ees ja lõikavad seeläbi lopsakaid vilju. Pöördume tagasi kas või

alguses mainitud interneti juurde, mis on oma viimase kahe aastakümne võidukäigu kaudu tõestanud, et esimesed usalduslikud investeerijad naudivad tohutut kasumit, ent sabas löntsivad arglikud järgijad kogevad pettumust ja enamasti ka kahjumit.

Eesti pubijalgpallimaastik pole veel nii konkreetne, et soovijatel oleks hilja liituda novaatorite / korralike teenusepakkujate võiduka polguga. Küll aga võivad need, kel oli vaja “telemaja kaitsta” või “suvilas kasvuhoonet remontida”, mõne aasta pärast tõdeda, et lahing on läbi ja sõjasaak ilma nende osaluseta laiali jagatud. Õllesõbrast pubijalgpallur on truu klient, kes külastab meelepärast kohta aasta(kümne)id. Enne ööklubilitakat võimalikult kanget viinakoksi sisse kallav ja filmist “Tulnukas” tuttavat tümakat nautiv tüüp järgmisel hommikul “pleissi, kus jumala äge oli”, ei mäleta.

jalka tuleb külla

Vändra Vaprus ootab uue staadioni valmimist Karjamaad meenutav murulapp, endise keldri varemed, voolav jõgi ühel ja maantee teisel pool. Selline on Vändra Vapruse treeninguväljak, kuhu viib treener Ranet Lepik külla tulnud Jalka toimetaja. alver kivi

R

anet Lepiku sõnul on üks harjutamiseks sobiv muruväljak Vändrast seitsme kilomeetri kaugusel siiski olemas, aga paraku on see mõõtmetelt veelgi väiksem. Nii tuleb vändrakatel suvel suurem osa ajast teha trenni sisuliselt ühe ettevõtte haljasalal.

“Poisid on harjunud, aga tahaks ikka korralikul väljakul mängida,” tunnistab treener, kui pimedal novembriõhtul külalisele “treeninguplatsi” tutvustab.

“Need võimalused, mis meil praegu pakkuda on, ei kannata üldse kriitikat

ning paljud asjad jäävad just sellepärast trennis tegemata.”

Pall tahab lennata ikka suure kaarega ja nii pole sugugi harvad juhused, kui mänguvahendi järele tuleb minna vulisevasse jõkke või sõiduteele. Ka keldrisse ronimine on saanud harjumuseks. Õnneks keegi veel vette kukkunud pole, auto alla jäämist on õnnestunud vältida ja keldrisse ronimisel on kondid terveks jäänud.

Samas märgib Ranet Lepik, et poistele tuleb siiski au anda, sest hoolimata peaaegu olematutest võimalustest käi-

vad nad vapralt trennis edasi ega nurise.

“Järelikult jalgpall neile meeldib ja nad on aru saanud, et see praegune seis tuleb ära kannatada,” lisab ta.

Trikid lubatud, kui harjutused välja tulevad Kui paljudes muudes Eestimaa kohtades ollakse hädas just talviste treeningutingimustega, siis Vändras on nüüd vastupidi. Gümnaasiumil on praeguseks värskelt remonditud spordisaal, kus suurema osa ajast on ametis jalgpallurid.

Ja nii on ka ühel esmaspäeva õhtul, Foto: Alver Kivi

Palliga triblama õppimine on treeningu üks tähtsamaid elemente.

2011 DETSEMBER JALKA

41

jalka tuleb külla Foto: Alver Kivi

“Jalkas on palju kordi, kui palliga või jalaga pihta saab, aga tuleb lihtsalt ära kannatada.”

Pisut toibumist pingil ja juba on poiss väljakul tagasi. Valu on ununenud ja mängukirg on võitu saanud.

“Poisid nagu poisid ikka, eks neid tuleb vahel mõne karmi sõnaga ka vaos hoida,” tunnistab Lepik kahe trenni vaheajal, jagades samas omadele ka kiitust.

“Vändra poisid on jalgpalluritena usinad ja hoolega asja juures. Ikka tublid spordipoisid. Kindlasti on nende hulgas ka andekaid tegijaid, aga eks aastad näitavad, kellest mis tulevikus saab.”

Korralik saal teeb rõõmu

Trenn on täies hoos. Oliver Liske on hoo üles saanud.

kui Jalka toimetaja veel värvilõhnalisvõtab ebaõnnestumist rahulikult, siis se spordisaali siseneb. Hulk väikeseid Ronaldo särgiga poisil on nutt kurgus. jalgpallurihakatisi on oma tegevusega Järjekordne pealelöök ei läinud väravasniivõrd hõivatud, et ei märkagi külalise se ja hing sai täis. saabumist.

“Pane see viha nüüd mängu,” innusMeeleolu saalis on töine. Üheksa tab treener. kuni seitsmeaastaste poiste igat harjuMäng jätkub aga täie hooga – lüüaktuskorda saadavad Ranet Lepiku komse väravaid ja jagatakse sööte. Ootamamentaarid: “Trikita, kui tahad, peamine, tult tabab pall ühe ründaja nägu ja pisar et sul välja tuleb. Kiirustada ei ole vaja, pääseb valla. Taas on treener lohutaja: tähtis, et teed korralikult.”

Trenn jätkub. Treener näitab uusi harjutusi ja nõuab nende täpset elluviimist. Poisid tormavad õhinaga ülesannet täitma, püüdes olla kaaslasest kiiremad ja täpsemad. Siiski kostab ka väike nurin: “Kui kaua veel?”

Treener teab – kõige enam tahavad poisid ikka mängida – mängida jalgpalli, seda kuninglikku mängu.

Nii moodustabki ta lõpuks võistkonnad ja mäng läheb lahti. Silmad säravad ja hasarti on palju.

“Pall omale! Otsi söötu! Ühe puutega ei mängi! Kes appi läheb? Kus sa olema pead? Teeme kõik selleks, et palli saada,” kõlavad üle saali Lepiku õpetussõnad.

Pall ei taha kuidagi õiges suunas minna: Janari Pärn (paremal) ja Tanel Eier.

Kui mõni noormees 42

JALKA DETSEMBER 2011

Tegelikult läkski Jalka Vändrasse külla, sest seal sai valmis korralik spordisaal. Pimedal sügisõhtul ei ole eesmärgile jõudmine raske. Kuigi alevi paljud tänavad on üleskaevatud, juhatavad saali valgusesära, pallide põrked ja poiste hüüded tee kohalike talvisesse vutimekasse.

Vändra jalgpalluritele pakuvad uued ja korralikud treeningutingimused vaid rõõmu ning kui kõik on hästi, miks mitte seda siis ka teistega jagada.

Ranet Lepik jagab harjutamispaiga aadressil kiidusõnu: “Tänavu on meil ikka väga head tingimused, sest eelmisel talvel tegime me lumehanges trenni.

Võimla on väga hea ja eeskujulik.”

Foto: Alver Kivi

jalka tuleb külla Foto: Alver Kivi

Ranet Lepik on mängu kinni pidanud ja seletab poistele ülesande eesmärki. Allar Kees kuulab tähelepanelikult.

Vändras on sport populaarne ja harrastatavaid spordialasid palju, sellest hoolimata on spordisaal suurema osa ajast jalgpallurite kasutuses. Vaid teisipäeval on oma trennidega sees võrkpallurid, vahel kasutavad võimalust ka kergejõustiklased.

Viimasel ajal on Vändrale küll enim tuntust toonud jalgratturid Rein Taaramäe ja Tanel Kangert. Ometi on seal kõige rohkem harrastajaid just jalgpallis.

“Tegude poolest on meie jalgratturid ikka esimesed,” jagab Lepik omakandimeestele komplimente.

Praegu käib Vändra Vapruse treeningugruppides pea kakssada last, kes harjutavad peamiselt vaid kahe treeneri käe all. Peale Ranet Lepiku veab vankrit veel Silver Kurg. Aeg-ajalt käib Pärnust väravavahte treenimas Tõnu Meetua.

Lepiku sõnul on laste arv praegu maksimaalne ja tegelikult on asi kasvanud isegi veidi üle pea. Kuigi hea meelega enam kedagi juurde ei võeta, ei aeta mitte kunagi kedagi ka ära.

Foto: Alver Kivi

Poisid kuulavad treeneri õpetussõnu. Hanno Tamm on palli kinni pidanud.

Ta tunnistab, et suhe laste ja treenerite arvu vahel on ebanormaalne, aga seni on suurele töökoormusele vaatamata ikkagi hakkama saadud. Ka lastevanematelt on olnud ainult positiivne tagasiside.

“Küsitakse, kuidas me jõuame, võimalusel aidatakse kaasa ja püütakse muresid lahendada. Ka vallavalitsus on meid igati toetanud,” märgib Lepik.

Aga ikkagi see staadion Tunneli lõpus on paistmas ka väike valgusekiir. Kooli lõpetanud ja treenerikoolituse läbinud noormehed on andnud mõista, et nad tulevad ja panevad ka käe külge. Klubi kolmanda liiga meeskonna mängijad Rein Kontus, Artur Ojala ja Hans Naano aitavad, kui Lepik ja Kurg on ära.

Ranet Lepiku sõnul loodigi klubi 2009. aastal eesmärgiga anda kõigile võimalus mängida jalgpalli ning esindada oma kodukohta omanimelise klubi kaudu. Seni on ühisel nõul ja tegutse-

misel seda suudetud ka ellu viia.

Külaskäigu lõpus kaldub jutt ikka ja jälle suvesse. Ranet Lepiku mõtted ja kehakeel väljendavad unistust korralikust mänguplatsist ja nüüdisaegsest staadionist. Paraku tuleb ka veel järgmine aasta ära kannatada, et siis juba ülejärgmisel hooajal tekkivaid võimalusi täiega nautida.

“Siis saame hakata tasemel harjutama ja korralikult mängima,” avalikustab treener oma unistuse.

Seni tuleb Vändra võistkondadel mängida oma mängud mujal. Lepiku sõnul on järgmise aasta puhul kõik veel lahtine. Nii tuleb otsustada, kas jätkatakse Türil või leitakse mänguvõimalused Pärnus, Viljandis või hoopis Järvakandis.

“Meie jaoks on kodumängud praegu kallimad, kui kohtumised võõrsil, sest peame maksma ka staadioni renti. Seepärast tahaks juba ikka oma väljakut,” jääb kohtumise lõpus kõlama treeneri uue staadioni ootus.

2011 DETSEMBER JALKA

43

Foto: Lembit Peegel

Marek (vasakul) ja Liis Lemsalu seob peale isa-t端tre suhte ka jalgpall.

44

JALKA DETSEMBER 2011

käbi & känd

Kirglikud, aga ei torma: Marek ja Liis Lemsalu Marek Lemsalu kirglik reporterihääl Sloveenia–Serbia EM-valikmängult nimetas sloveene eestlasteks. Tütar Liis elas isa mängudele Norras kaasa häälekalt ja vahel ka pisaratega. Aga oma olemuselt on mõlemad tasakaalukad, kes pea ees kuhugi ei torma. Praegugi teevad nad sammu korraga ja peavad aru.

Indrek Schwede

T

änavu kevadel telesaate “Eesti otsib superstaari” võitnud Liis Lemsalu (19) esimene kokkupuude jalgpalliga oli üheksakümnendate aastate lõpus Küprosel, kus Tallinna Flora tavatses talviti hooajaks ette valmistuda. Kuna Küprosel oli Eesti koondise selgroo moodustanud klubi mitu kuud, võimaldati mängijatel pered kaasa võtta ja nii sattus sinna ka Liis, kelle isa Marek Lemsalu oli nii klubi kui ka koondise kaitsetala.

Peagi siirdus isa profiks Norrasse ning mõne aja pärast järgnes sinna peregi. Jalgpallimäng oli selles suusariigi kuvandiga riigis sama hästi kui paratamatus, mille eest ei pääsenud ka Liis. Tüdruku sõnul tahtis ta mängima hakata ise, sest see oli hea vaba aja veetmise viis ja klassikaaslased mängisid nagunii.

“Isegi imelik mõelda, aga jalgpallile ei olnudki seal nagu alternatiive,” lisab Marek Lemsalu Bryne olude kohta.

“Elasime linna ääres, klubi plats oli maja taga ja seal käis kogu aja mingi möll. Mängisid tüdrukud ja poisid. Liisi mängima hakkamine oli loogiline käik.

Minu põhimure oli, kust saab head kunstmurujalanõud, sest riided olid klubi poolt. Jalanõude valik on tähtis ja seda soovitan tõsiselt võtta kõigil lapsevanematel.”

“Jalgpall hakkas mulle meeldima kohe, ma isegi ei teadnud, et see nii tore on,” räägib Liis. “Mida rohkem mängisin, seda enam hakkas meeldima. Eriti meeldisid mulle võistlused.

Alguses üritasin issi kombel kaitsesse minna, aga siis avastati trennis, et olen kiire tüdruk ning lõpus olingi rohkem

edurivis. Aga mulle meeldis rohkem kaitses, sest sain palli ära võtta ja oma territooriumi kaitsta, mis oli suur ülesanne. Kaitses tuli mul mäng justkui paremini välja: sirutasin jala välja ja pall oli minu!”

Liis: võistkonnakaaslased on minu inimesed Norras mängis Liis kolm ja pool aastat ning kui pere Eestisse naases, jätkas ta 2006. aastal Nõmme Kaljus. Järgmisel aastal Liis loobus ja hakkas tegelema tantsimisega.

“Tekkis tunne, et tahaks teisi asju ka proovida,” selgitab Liis, kes sai jalgpallist kaasa parimad mälestused ja emotsioonid: “Jalgpalli juures meeldis mulle seal tekkiv ühtsustunne: et ma pole üksi, et saan toetuda teistele. Selle kaks korda 45 minuti jooksul käis kõva võitlus ja emotsioonide väljalaskmine, aga mu ümber olid mu võistkonnakaaslased, kes olid nii minu inimesed, kui üldse olla saab. Need 90 minutit väljakul eksisteeris hoopis teine maailm.”

Liis tunnistab, et ei mõelnud Eesti koondisse pääsemise peale, vaid elas hetkes. Aga ta tundis alati uhkust, kui treener valis ta välja ja kutsus mängima suuremate tüdrukutega.

Pärnus üles kasvanud Marek Lemsalu puhul polnud valik jalgpalli kasuks sedavõrd erakordne kui mujal Eestis, kus veel kaheksakümnendate alguses oli vähe eestikeelseid treenereid ja treeningugruppe. Marek suusatas meelsasti, mängis ka jäähokit, proovis aerutamist, kergejõustikku ja võrkpalli ning kõik treenerid tahtsid sportliku kehaga poissi oma rühmas näha. Aga

Marek valis jalgpalli ja mängis karjääri lõpuni kaitseliinis. Talle tuli kõik näiliselt kergelt kätte, justkui iseenesest. Igas meeskonnas oli ta oodatud ja mängis alati põhikoosseisus. Isegi Saksamaa II Bundesligas mängivas 1. FSV Mainz 05-s oli ta põhimees. “Üheksakümnendate alguses tegime Roman Ubakivi käe all teadlikult trenni ning käis ka välismaale siirdumise jutt, aga enamus vaevalt uskus, et sinna on võimalik saada,” meenutab Marek.

“Välismaa all peeti ehk enam silmas Soome madalamaid liigasid. Minu puhul kujunes aga töö käigus välja, et tase oligi korraga sealmaal ja siirdusin Saksamaale. Mängisime II Bundesliga tipus ja sportlikus mõttes polnudki hullu, aga sotsiaalselt polnud ma välismaal mängimiseks valmis. Sain ka vigastada, treener lahkus klubist ja minu aeg seal saigi otsa. Enim jäi meelde mäng Kaiserslauterniga, mida juhendas Otto Rehhagel. Mängisime täismaja ees 1 : 1.

Kui hiljem Norrasse läksin, olin selleks käiguks täiesti valmis. Olin julgem ja oma väärtusest teadlik.” Eesti koondises 86 korda mänginud ja kolm väravat löönud Marek Lemsalu lõpetas karjääri Tallinna Levadias. Ta on nõus, et neliviis aastat tagasi oli Eesti Meistriliiga ehk tugevam kui nüüd, aga praeguse koondise edu võrreldes üheksakümnendatega on kindlasti seotud ka koduse liiga taseme tõusuga.

“Koondise edukuse taga on kõigepealt klubid, kus meie mehed mängivad – pole midagi võrrelda sellega, kus meie mängisime,” räägib Marek Lemsalu, kes on koondise mänge viimastel aastatel kommenteerinud televisioonis. “Teiseks 2011 DETSEMBER JALKA

45

käbi & känd – Eesti liiga taseme tõus. See on fakt.

Mõned nostalgitsejad võivad ju arvata mida tahes, aga praegused meeskonnad on taktikaliselt ja füüsiliselt paremad.

Professionaalsus ja treeningutingimused on tõusnud. Kuidas treenisime meie ja kuidas treenitakse praegu – kuidas saab öelda, et tase on tagasi läinud!?”

Naiste jalgpall on normaalne

Ühe foto lugu

2001. aastal mängis Marek Lemsalu Kristiansandi Stardiga Norra esiliigas.

Hooaja lõpuni oli kaks vooru, Meistrisarja tõusmiseks oli vaja punkte. Start mängis kodus Aalesundiga ja läks 2 : 0 ette. Viimase kümne minutiga lõid vastased kaks väravat ja võitsid 3 : 2.

Pärast mängu tõttas Liis lohutama isa, kes väljakult mõtliku sammuga ja nukral moel minema löntsis. Isa juurde jõudes võttis kurbus aga võimust ja Liis puhkes lohutamatult nutma.

Kaotusega leppinud Marek pidi nüüd lohutama hoopis Liisi. Just selle hetke on tabanud kohaliku ajalehe Faedrelandsvenneni fotograaf. Pilt il-

46

JALKA DETSEMBER 2011

mus 15. oktoobril 2001. aastal. Õnneks lõppes kõik meeskonnale hästi: koos Valerengaga tõusti järgmiseks aastaks meistriliigasse.

Kui Marek mängis hiljem Bryne FK eest, vaatasid Liis ja tema ema Karin mängu erinevatelt kohtadelt, sest Liis liitus fännitribüüniga.

“Ema jäi konservatiivide hulka ja mina olin laamendajate hulgas,” räägib Liis mõnuga ja muigab: “Elasin hingega kaasa, mul oli selline kile hääl ja mäletan, kuidas kord keegi ütles, et Liis, ära enam karju! Eks ma tahtsin kohtunikele selgeks teha, et nii need asjad ei käi siin meie kodustaadionil!”

Ühes on Liis ja Marek kindlad: naiste jalgpalli ei pea kartma tüdrukud ega nende vanemad. Liisi sõnul peab iga tüdruk ise otsustama, mis ala talle sobib.

Kui see on jalgpall, ei peaks pelgama.

Kui see on mõni muu ala, palun väga!

Mareki sõnul ei tee jalgpall ühtki tüdrukut koledaks, nagu pelgavad mõned vanemad.

“Vaatasin suvel naiste MMi – mulle meeldis,” räägib Marek. “Naiste mängus puudub meestele omane kontakt, kuigi emotsioonid möllavad. Naiste jalgpall ei muutu kunagi selliseks nagu meeste oma. Ta jääb naiselikuks, esteetilisemaks võrreldes meestega. Mehed on robustsemad, naised aga mõtlevad teistmoodi, nad on mingil määral nagu intelligentsemad. Ei tasu karta, naiste jalgpall on jalgpalli pehmem variant!”

Marek ise sai Norras elades tütre treeningutel vähe käia, sest ajaliselt polnud see võimalik. Seevastu käis ta mängudel ja tegi seda pärast Eestisse tagasi kolimist, kui Liis mängis Nõmme Kaljus. Vahel, enamasti Norra aegadel ja laupäeva hommikuti, kui tuhin peale tuli, näitas Marek tütrele koduaias harjutusi ja õpetas žongleerimisnippe. Või seletas mõnda taktikanüanssi, mis teeb elu väljakul kergemaks.

Praegu on nii tütar kui isa ühtmoodi teelahkmel: lauljakarjääri alustanud Liis üritab valmis saada plaadiga, et siis vaadata, kuidas see vastu võetakse ja mis edasi saab. Marek tunnistab, et pool aastat koos Sergei Hohlov-Simsoniga Levadia treeneriametis tegutsemine on ärgitanud temas vanu tundeid.

“Me oleme Liisiga ühte masti – pea ees ei torma, kaalutleme,” seletab Marek, kes juhib praegu Eestis firmat, mille omanikeks on norralased. “Minus on süvenenud tunne, et tahan midagi jalgpallile tagasi anda. Olen mõelnud isegi treeneriametile. Aga ma ei torma, vaid otsin oma kohta. Pean silmas pikemat perspektiivi ja see ei jookse eest ära.”

2011 DETSEMBER JALKA

47

meistriliiga Foto: Lembit Peegel

Flora – FC Viljandi vahelejäänud mäng 1. novembril otsustas Eesti meistritiitli saatuse: vasakult Valeri Minkenen (nr 41), Markus Jürgenson, Karol Mets, Silver Lätt, Aleksei Jahhimovitš, Andrei Veis ja Joel Indermitte.

Meistriliiga 2011 – rekordid ja põrumised Peale FC Flora üheksanda meistritiitli pakkus meistriliiga hooaeg kevadel nii mõnegi suurte lootustega alustanud meeskonna põrumise, mitme peatreeneri langemise, Paide Linnameeskonna esiletõusu, Ajaxi mannetuse ja väravarekordi.

Alver Kivi

K

õige olulisema trofee võtnud tiitlikaitsja FC Flora tõusis oma üheksanda meistritiitliga samale pulgale Tallinna Spordiga, kes valitses Eesti meistrivõistlustel sõjaeelsel perioodil.

FC Flora kahel viimasel aastal kuldmedalini tüürinud treener Martin Reim tunnistab, et tänavune tiitel tuli mullusega võrreldes raskemalt, sest hooaja lõpus oli mäng liialt heitlik ja ebastabiilne.

“Eelmisel aastal mängisime tõusvas joones,” tõdeb rohevalgete loots. Martin Reimi sõnul oli meeskonnal raskeid hetki ja treeneritel palju peamurdmist, kuid kordagi ei tekkinud olukorda, kus florakatest endast poleks enam lõpptulemus sõltunud.

Pea viimaste voorudeni püsis FC

48

JALKA DETSEMBER 2011

Flora kandadel Nõmme Kalju, kes septembris korra ka tabeli kõrgeimale astmele tõusis. Nõmmekad esimest korda medalile ja kohe hõbedale juhtinud treeneri Igor Prinsi sõnul ollakse oma saavutuse üle uhked.

“See on jalgpall,” kommenteerib Prins ihaldatuimast medalist ilmajäämist. FC Flora jaoks algas hooaeg hästi, sest masinavärk töötas tõrgeteta ning tundus, et kõik saab selgeks enne meistrivõistluste lõppu, sest 14 vooru järel oli tiitlikaitsja edu Levadia ees juba 7 punkti.

Augusti lõpus jõudis aga hoopis Kalju Florale järele. Otsustavad sündmused mõlema meeskonna jaoks leidsid aset septembris. Esmalt alistasid nõmmekad konkurendi 3 : 0, aga juba nädala pärast sai tiitlikaitsja kodus Kaljult magusa

1 : 0 revanši ja võttis hetkeks kaotatud positsiooni tagasi.

Martin Reimi sõnul jäidki FC Flora väga ebaõnnestunud mängud augusti lõppu ja septembrisse, kui Kaljult saadud kaotuse kõrval jäädi 0 : 1 alla Levadiale ja viigistati nendega 1 : 1.

“Seal oli meil ka suurim mõõn,” tunnistab treener, lisades, et mängud, kus oleks võinud rohkem punkte võtta, olid veel viigid Viljandiga 1 : 1, Kaljuga 3 : 3 ja Tammekaga 0 : 0.

Igor Prinsi hinnangul said võitluses meistritiitlile paljuski määravaks septembrikuus saadud kaotused: 0 : 1 FC Floralt ja 2 : 3 Transilt.

“Tagasi vaadates ja mänge analüüsides oleks võinud mõnes mängus meil ikkagi paremini minna,” tunnistab nõm-

meistriliiga mekate treener, lisades, et hooaja algul oli meeskonnal probleeme stabiilsusega.

Flora vägev võitlusvaim Martin Reim märkis, et hooaeg näitas FC Flora mängijate vähest kogemust olla favoriit ja see kammitses eriti viimastes voorudes: “Põhjuseid on kindlasti rohkem kui üks. Peame järgmisel aastal (treenerid ja ka klubi) teatud otsuseid tegema läbimõeldumalt, et sarnaseid olukordi vältida. Hoolimata heitlikust hooaja lõpust oli meil ikkagi niipalju klassi, et helgematel hetkedel oma väravad ära lüüa ja mängu tulemus otsustada. Ja meil oli rasketel momentidel, kui mäng ei sujunud, vägev võitlusvaim.”

Igor Prinsi hinnangul andis meeskond paaril korral liiga palju järele just kohtumise viimasel veerandtunnil: “Oli hetki, kus ei suudetud keskenduda kõik üheksakümmend minutit. Samas oli jälle mänge, kus seda tehti. Kõik on mängijate peas kinni.”

Prinsi sõnul valmistab talle heameelt teatud mängijate stabiilsus. “Eelmise aasta septembrist, kui ma meeskonna juurde tulin, on mehed saanud enesekindlamaks ja on nüüd võimelised võitlema medalite eest,” kiitis treener oma mehi.

Levadia ja Kalev põrusid Kui kevadel deklareerisid soovi võidelda medalite nimel tiitlikaitsja FC Flora ning trooni jahile asunud Levadia, Trans, Kalju ja Kalev, siis hooaja edenedes langes esimesena just viimane.

“

Hooaja keskel toimunud treenerivahetus näitas, et olime tegutsenud valesti. Vale treenerivalik tõi kaasa ka valed mängijad ja nii edasi.

„

Kuue vooru järel oli kolm aastat tagasi Eesti meistriliigas hõbemedali võitnud Sillamäe veel liider, kuid seejärel saadi 2 : 3 kaotus Tammekalt ning turniiritabelis algas langus. Nii leidis meeskond end kümne vooru järel tabelis juba kuuendalt kohalt.

Kuigi suvel tehti suurpuhastus, jäi Kalevil oma mäng leidmata ning viies koht pole see, millele hooaja algul loodeti. Siin pole aidanud ka 2009. aastal

meeskonna peatreeneriks Foto: Lembit Peegel palgatud Nõukogude Liidu endise ründetuusa Vladimir Kazatšonoki oskused.

Lõpuks jäi esimest korda medalita ka Levadia. Kuigi talvel koosseisu noorendanud seitsmekordsele Eesti meistrile võis oodata keerulist hooaega, pole neljas koht kindlasti see, mis mängijaid, treenereid ja omanikke rahuldab. FC Levadia tegevjuht ja hooaja keskel koos Marek Lemsaluga meeskonna treeneripingile istunud Sergei Hohlov-Simson loeb tulemust lausa põrumiseks.

Flora peatreener Martin Reim lendab teist aastat järjest meistritiitli puhul “Vigu tegime mitmel tasandil taeva poole. ja siin saab ära märkida juhtkonna, treenerid ja mängialuseks meeste kõva pühendumine, korrajad,” toob ta välja möödalaskmised. lik meeskonnavaim, head treeningutingi“Hooaja keskel toimunud treeneriva- mused ja koondisekogemusega mängijad. hetus näitas, et olime tegutsenud valesti.

Suurte lootustega alustas ka viimasVale treenerivalik tõi kaasa ka valed tel hooaegadel liiga keskmike hulka mängijad ja nii edasi,” lisab ta. Hohlov- kuulunud Tartu Tammeka, kuid paraku Simsoni sõnul on töö uue treeneri ja maanduti seitsmendal positsioonil. Maruute mängijate leidmiseks juba alanud. ko Kristalilt treeneriameti üle võtnud “Kindlasti mõtleme, kuidas ja kellega Kristjan Tiirik tunnistab, et terve hooajaedasi minna. Üks, mis tuleb, on nooren- ga päris rahule ei saa jääda, sest soovitud duskuur. Me tahame oma plaanidega eesmärgid jäid täitmata ning tulemus oli kiiresti ühele poole saada detsembri natuke halvem kui eelmisel aastal. alguseks, kui algab ettevalmistus uueks Tabeli lõpus üllatusteta hooajaks. Siis on selge mis ja kuidas.”

Narva Transi kolmanda kohaga Üleminekumängudest pääsemise nimel oleme harjunud. Kuigi klubi president võidelnud FC Viljandi ja FC Kuressaare Nikolai Burdakov on väljendanud heitluses jäid peale mulgid. Saarlastel tuli pronksmedalite üle rahulolematust, kõrgemasse seltskonda jäämise nimel alismängis meeskond oma tulemuse välja. tada Infonet, millega nad said hakkama.

Liiga kindel viimane Lasnamäe Ajax Paidelt tubli sooritus püstitas sel hooajal mitmeid rekordeid.

Oma meeskonna sooritusega jäi rahule Neile on löödud kümne meeskonnaga 13 võidu ja 45 punktiga kuuenda koha meistriliiga ajaloos rekordiliselt palju saanud Paide Linnameeskonna treener 192 väravat ning “rekordiline” oli ka Meelis Rooba. Ta loeb tulemuse korpunktisaak, mis võiduta jäänud meesdaminekuks, sest enne hooaega seatud kond kogus nelja viigiga. plaani kohaselt loodeti koguda 40 punkAmetist said vabaks viis treenerit, ti ja see eesmärk suudeti ka ellu viia. kui lugeda siia hulka ka Sillamäe Kalevi “Kui ma seda kevadel poistele maini- segane olukord Vladimir Kazatšonosin, siis ma arvan, et neid, kes reaalselt kiga. Trans, Levadia, Tammeka ja Ajax vahetasid juhendajat hooaja kestel ning uskusid 40 punkti saavutamist, oli vaid neist õnnestus tulemust parandada vaid kümme protsenti,” räägib Rooba.

Paide teine eesmärk oli, et meeskond Transil ja Tammekal.

Liiga väravarekordi kirjutas 46 tabamuareneks nii füüsiliselt kui ka mängusega enda arvele Transi lätlasest ründaja liselt. Viimast silmas pidades mängis Aleksandrs Cekulajevs, kes lõi sel hooajal tähtsat rolli kaitsja Teet Allase ja väraviis väravat rohkem kui Tarmo Neemelo vavaht Martin Kaalma lisandumine.

Rooba hinnangul olid aga tänavuse edu 2005. aastal FC TVMK vormis.

2011 DETSEMBER JALKA

49

meistriliiga meistriliiga

PUBLIKU EDETABEL

1. Tallinna FC Flora 2. Nõmme JK Kalju 3. Narva JK Trans 4. Tallinna FC Levadia 5. JK Sillamäe Kalev 6. Paide Linnameeskond 7. Tartu JK Tammeka 8. FC Viljandi 9. FC Kuressaare 10. Lasnamäe FC Ajax

36 36 36 36 36 36 36 36 36 36

26 24 22 21 17 13 11 8 7 0

8 7 7 10 3 6 6 6 5 4

2 100 : 24 5 82 : 23 7 107 : 29 5 76 : 25 16 77 : 59 17 40 : 51 19 57 : 75 22 37 : 69 24 28 : 68 32 11 : 192

86 79 73 73 54 45 39 30 26 4

Meistriliiga koondis 2011

sümboolne 11

Hooaeg on lõppenud ja teie ees on kokkuvõte Jalka koostatud Meistriliiga sümboolsest koondisest. Kokku pääsesid meie rohelisele paberile kuue klubi mängijad. Number nime taga näitab, mitu korda kuulus mängija Jalka kuu sümboolsesse koondisse. Kui 4–6 korda aasta jooksul äramärkimist leidnud pallurid said automaatse pääsu hooaja koondisse, siis valiku ette jäid need kuus, kes kandideerisid kolmele kohale. Valisime Leitani, Palatu ja Kamsi. Välja jäid Kristen Viikmäe, Teet Allas ja Markus Jürgenson. Kokku leidis märtsist oktoobrini äramärkimist 44 jalgpallurit. Novembris peeti vaid üks voor ja sümboolset koondist me ei koostanud.

Treeneritest oli kaks sümboolse kohta ette näidata Aleksandr Puštovil (Levadia), Martin Reimil (Flora) ja Igor Prinsil (Kalju). Pead murdsime kahe viimase osas: ühest küljest on meistritiitlit raskem kaitsta, kui seda võita, aga teisalt ei saanud mööda vaadata Prinsi teedrajavast rollist: ta viis ambitsioonika Nõmme klubi esimest korda medalile. Selle kasuks otsustasimegi.

Lõplik publiku edetabel näitab, et enim pealtvaatajaid kogus Nõmme Kalju – seda just kodumängude arvelt. Populaarseim külalismeeskond oli Flora. Tabelis tähendavad meeskonna järel olevad tulbad vasakult paremale: publiku üldarv, klubi keskmine, kodupublik, kodune keskmine, võõrsil publik, võõrsil keskmine.

Kokku vaatas Eesti Meistriliigat sel aastal 39 929 inimest, mis teeb keskmiseks 205 (mullu 159).

1. Kalju 13 587 2. Flora 11 959 3. Levadia 8365 4. Tammeka 8277 5. Sillamäe 6789 6. Paide 5704 7. Kuressaare 5512 8. Trans 5184 9. Viljandi 4592 10. Ajax 3889

Taijo Teniste (4) Levadia

1. Aleksandrs Cekulajevs 2. Tarmo Neemelo 3. Albert Prosa 4 Henri Anier 5. Vitali Leitan 6. Maksim Gruznov 7. Kristen Viikmäe 8. Juri Jevdokimov 9. Aleksei Aleksejev 10. Aleksander Nikulin

JALKA DETSEMBER 2011

516 275 149 307 185 151 154 129 106 81

4299 7017 5691 2757 3466 2991 2733 2861 2690 2424

239 390 316 153 193 166 152 159 149 135

Narva JK Trans Nõmme JK Kalju Tartu JK Tammeka Tallinna FC Flora Tallinna FC Levadia Narva JK Trans Nõmme JK Kalju Nõmme JK Kalju JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev

Albert Prosa (4) Tammeka

Sergei Mošnikov (6) Flora

Alo Bärengrub (4) Kalju

Hidetoshi Wakui (6) Kalju

Karl Palatu (3) Flora

Martin Kaalma (4) Paide

50

9288 4942 2674 5520 3323 2713 2779 2323 1902 1465

väravakütid

Aleksandrs Cekulajevs (4) Trans

Vitali Leitan (3) Levadia

377 332 232 230 189 158 153 144 128 108

Marius Bezykornovas (4) Trans

Gert Kams (3) Paide

Peatreener: Igor Prins (2) Kalju

46 22 22 21 20 17 16 16 14 14

meistriliiga

Eesti meistrivõistlused 2011 Avaldame traditsiooniliselt kogu statistika Eesti meistrivõistluste kohta. Meistriliiga statistika (lk 51–54) on koostanud Heigo Niilop.

Fotod: Lembit Peegel

VÄRAVALÖÖJAD Edetabel CEKULAJEVS Aleksandrs NEEMELO Tarmo PROSA Albert ANIER Henri LEITAN Vitali GRUZNOV Maksim JEVDOKIMOV Juri VIIKMÄE Kristen NIKULIN Aleksandr ALEKSEI Aleksejev BEZYKORNOVAS Marius BEGLARISHVILI Zakaria TIKENBERG Tiit DMITRIJEV Artjom ANIER Hannes NAHK Konstantin PUKK Martti ALVE Alar MINKENEN Valeri Mašitšev Nikolai TOOMET Janar SUBBOTIN Igor WAKUI Hidetoshi DUPIKOV Alo ILVES Andre MÖÖL Karl TAMM Heiko EPIKHIN Anton VIHROV Sergei PAPONOV Maksim MOŠNIKOV Sergei Koljajev Nikita TASSO Sergei VALMAS Elari VEIS Andrei JUNOLAINEN Erkki HALJAK Martin SONN Marko NESTEROVSKI Roman INDERMITTE Joel GUTIERREZ Alain Garcia LEONTOVITŠ Sergei KULIK Aleksandr

NÕMME Mait LOMP Timo KRUŠA Gediminas HEJRET Jakub JÜRGENSON Markus KAMS Gert MIŽIGURSKIS Valerijus TENISTE Taijo ELHI Trevor KULATŠENKO Aleksandr SINILAID Sander PURI Eino KONSA Oliver KIIDRON Kaarel FJODOROV Vladislav GRIGORJEV Erik BAZJUKIN Maksim TARASSENKOV Aleksandr KÖÖP Rauno MONAKOV Ilja LUTS Siim PALATU Karl FROLOV Andre GAIDAJENKO Juri MONES Aleks

Narva JK Trans JK Nõmme Kalju JK Tammeka Tallinna FC Flora Tallinna FC Levadia Narva JK Trans JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju Sillamäe JK Kalev Sillamäe JK Kalev Narva JK Trans Tallinna FC Flora Paide Linnameeskond Sillamäe JK Kalev Tallinna FC Flora Tallinna FC Levadia FC Kuressaare JK Tammeka Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia JK Nõmme Kalju Tallinna FC Flora FC Kuressaare FC Viljandi JK Tammeka Narva JK Trans Sillamäe JK Kalev Sillamäe JK Kalev Tallinna FC Flora Tallinna FC Levadia FC Ajax Lasnamäe FC Kuressaare FC Viljandi FC Viljandi JK Tammeka JK Tammeka Sillamäe JK Kalev FC Viljandi JK Nõmme Kalju Narva JK Trans Narva JK Trans, Sillamäe JK Kalev Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Sillamäe JK Kalev Sillamäe JK Kalev Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia FC Viljandi FC Viljandi JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju JK Tammeka Narva JK Trans Narva JK Trans Narva JK Trans Narva JK Trans Paide Linnameeskond Sillamäe JK Kalev Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora FC Ajax Lasnamäe FC Ajax Lasnamäe

46 22 22 21 20 17 16 16 14 14 13 11 10 10 10 9 8 8 8 8 8 8 7 7 6 6 6 6 6 6 6 6 5 5 5 5 5 5 5 4 4 4 4 (2+2) 4 4 4 4 4 4 4 4 4 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 2 2

Eesti meister Flora tänab sukeldudes oma poolehoidjaid.

PAJUNURM Märten SAAR Kaarel LEIMANN Jaan GOLDBERG Stanislav MUNSKIND Rasmus KALLASTE Ken RANTANEN Kaarlo Verneri BÄRENGRUB Alo

FC Kuressaare FC Kuressaare FC Viljandi FC Viljandi FC Viljandi JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju

2 2 2 2 2 2 2 2

TOROP Kaarel ROOPS Siim SILLASTE Ats ELLRAM Lauri KÕLL Ervin TUBARIK Carl USTAAL Martin KALD Rauno

JK Tammeka JK Tammeka Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond

2011 DETSEMBER JALKA

2 2 2 2 2 2 2 2

51

meistriliiga ALEKSEJEV Pavel NOVIKOV Kirill VALAITIS Eimantas NOVIKOV Jevgeni PODHOLJUZIN Maksim VOLODIN Aleksandr LJAHHOVETSKI Vladimir KLUGE Märt RAJAVER Urmas LANGE Madis LUUP Amor MERE Kristen MÜTT Marten TUTK Rauno KLEMMER Bert TEREHHOV Sergei KOUADIO Kouakou Fabrice Elysee IVANOV Georgi PIKK Artur KALDOJA Kaspar TENNO Siim KAZAKOV Sergei RIMAS Tomas ABRAMENKO Aleksandrs PLOTNIKOV Viktor ALLAS Teet PUHKE Rene MÄGI Andre KALDA Janek KÕRTSMIK Christian STEPANJAN Alen MIRONOV Sergei DUDAREV Igor LUIGEND Karl-Eerik HERREM Geir Andre JAHHIMOVITŠ Aleksei BARANOV Nikita PEITRE Meelis METS Karol ALLIKU Rauno MIDTGARDEN Erik POST Sander KALIMULLIN Andrei ARTJUNIN Artjom ŠARUNAS Povilas TAAR Albert OJAMAA Hindrek

Sillamäe JK Kalev Sillamäe JK Kalev Sillamäe JK Kalev Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia FC Ajax Lasnamäe FC Kuressaare FC Kuressaare FC Kuressaare FC Kuressaare FC Kuressaare FC Viljandi FC Viljandi FC Viljandi JK Nõmme Kalju

2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

JK Nõmme Kalju JK Tammeka JK Tammeka JK Tammeka JK Tammeka Narva JK Trans Narva JK Trans Narva JK Trans Narva JK Trans Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Sillamäe JK Kalev Sillamäe JK Kalev Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Väravad minutite kaupa 100 85

80 60 40 20 0

18

19

20

5

10

15

29 27

30

20 25

30

21

26

35 40

29

45

35

33

50

55

9.04.2011 Aleksandr STARODUB FC Ajax Lasnamäe (Tallinna FC Flora 0 : 6) 14.05.2011 Deniss KOVTUN FC Ajax Lasnamäe (JK Nõmme Kalju 0 : 3) 11.06.2011 Kaspar KALDOJA JK Tammeka (Narva JK Trans 1 : 4) 14.06.2011 Igor MOROZOV Tallinna FC Levadia (FC Viljandi 2 : 1) 18.06.2011 Sami-Sander KIVI FC Kuressaare (FC Ajax Lasnamäe 2 : 2) 10.07.2011 Teet ALLAS Paide Linnameeskond (JK Nõmme Kalju 0 : 5) 23.07.2011 Jevgeni ROMANOV FC Ajax Lasnamäe (FC Viljandi 0 : 4) 30.07.2011 Jevgeni ROMANOV FC Ajax Lasnamäe (Tallinna FC Flora 1 : 13) 30.07.2011 Mait NÕMME Paide Linnameeskond (Narva JK Trans 0 : 3) 20.08.2011 Karol METS Tallinna FC Flora (Tallinna FC Levadia 1 : 1) 27.08.2011 Markus Mats LELLSAAR Paide Linnameeskond (Tallinna FC Levadia 0 : 3) 10.09.2011 Joel INDERMITTE FC Viljandi (Narva JK Trans 1 : 3) 13.09.2011 Kaarel KIIDRON JK Tammeka (Paide Linnameeskond 1 : 2) 13.09.2011 Sander VIIRA FC Kuressaare (Sillamäe JK Kalev 1 : 2) 27.09.2011 Mihhail STARODUBTSEV Sillamäe JK Kalev (Tallinna FC Flora 0 : 6) 29.10.2011 Šamil MUSSAJEV FC Ajax Lasnamäe (JK Nõmme Kalju 0 : 7)

Vanim väravalööja

GRUZNOV Maksim (Narva JK Trans) 37 aastat 198 päeva (05.11.2011 Sillamäe JK Kalev vastu)

Noorim väravalööja

OJAMAA Hindrek (FC Levadia Tallinn) 16 aastat 93 päeva (13.09.2011 FC Ajax Lasnamäe vastu)

90 minut 42 väravat

52

JALKA DETSEMBER 2011

45

39

38

36

60 65

70

75

80

48

85 90

Foto: Lembit Peegel

Omaväravad

Resultatiivsem minut

39

Tammeka väravavaht Mait Toom kiirustab omasid vasturünnakule.

meistriliiga penaltid Lööjad nimi

CEKULAJEVS Aleksandrs NAHK Konstantin MINKENEN Valeri TASSO Sergei JEVDOKIMOV Juri TIKENBERG Tiit TOOMET Janar BEZYKORNOVAS Marius NIKULIN Aleksandr Aleksejev Aleksei KRUŠA Gediminas KALLASTE Ken LEITAN Vitali GRUZNOV Maksim PUKK Martti KLUGE Märt ANIER Henri TAMM Heiko SAAR Kaarel KOKKU

Lööjad meeskonnad löödud

realiseeritud

6 5 4 4 4 3 3 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 42

5 4 4 4 4 3 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 0 0 0 36

protsent

83,33% 80,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00 % 66,67% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 0,00% 0,00% 0,00% 85.71%

Narva JK Trans Tallinna FC Levadia JK Nõmme Kalju Tallinna FC Flora FC Ajax Lasnamäe Sillamäe JK Kalev Paide Linnameeskond FC Kuressaare JK Tammeka KOKKU

löödud

realiseeritud

protsent

9 9 5 5 4 3 3 3 1 42

8 7 5 4 4 3 3 2 0 36

88,89% 77,78% 100,00% 80,00% 100,00% 100,00% 100,00% 66,67% 0,00% 85.71%

löödud

kaitstud

protsent

1 1 0 0 1 0 1 0

12,50% 16,67% 0,00% 0,00% 25,00% 0,00% 50,00% 0,00%

KAALMA Martin TOOM Mait REIMAN Riido MEERITS Marko RAJANDO Madis KÜTT Kert HASANCIK Göksu KOKKU

BOLDÕREV Aleksandr 8 PIKKER Priit 6 MAMUTOV Maksim 4 Vjaltšinov Dmitri 4 ORGLA Aiko 4 SMISHKO Roman 3 STARODUBTSEV Mihhail 2 KALTENHAUSER Michael Patrick 2

0 0 1 0 1 0 0 6

0,00% 0,00% 100,00% 0,00% 100,00% 0,00% 0,00% 14.29%

löödud

kaitstud

protsent

12 7 5 4 4 3 3 2 1 1 42

1 2 2 1 0 0 0 0 0 0 6

8,33% 28,57% 40,00% 25,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 14.29%

Meeskonnad nimi

FC Ajax Lasnamäe FC Kuressaare FC Viljandi Sillamäe JK Kalev Narva JK Trans JK Tammeka Tallinna FC Levadia Paide Linnameeskond JK Nõmme Kalju Tallinna FC Flora KOKKU

Väravavahid nimi

2 2 1 1 1 1 1 42

Kaardid minutite kaupa

KAARDID Kollased kaardid (58 “edukamat”) ABRAMENKO Aleksandrs Papišits Dmitri KOVTUN Deniss TASSO Sergei VALMAS Elari KALDOJA Kaspar KIRPU Aleksandr MOŠNIKOV Sergei KLEMMER Bert UŽKURAITIS Evaldas MIRONOV Sergei KLUGE Märt SINILAID Sander NESTEROVSKI Roman SUBBOTIN Igor REIMAN Rauno MÜTT Marten GUTIERREZ AlainGarcia ROOPS Siim TENNO Siim NÕMME Mait PAPONOV Maksim MUSSAJEV Šamil INDERMITTE Joel KIIDRON Kaarel PROSA Albert SONN Marko DUDAREV Igor VIHROV Sergei ANIER Henri Mašitšev Nikolai LIIVAMÄGI Elvis NAHK Konstantin GERASIMOV Vladimir Iaroslav Dmitrijev AAVA Argo TRASBERG Taavi KIVI Sami-Sander KULATŠENKO Aleksandr SILLASTE Mikk HALJAK Martin VALTNA Siim ŠIŠKIN Dmitrij Vjaltšinov Dmitri KULIK Aleksandr TIKENBERG Tiit KÖÖP Rauno MÄGI Andre KÕLL Ervin NIKULIN Aleksandr ALEKSEJEV Pavel MONAKOV Ilja MINKENEN Valeri LEITAN Vitali PODHOLJUZIN Maksim TAAR Albert NOVIKOV Jevgeni HOLST Markus

meeskond

Narva JK Trans FC Ajax Lasnamäe FC Ajax Lasnamäe FC Ajax Lasnamäe FC Kuressaare JK Tammeka FC Ajax Lasnamäe Tallinna FC Flora FC Viljandi Sillamäe JK Kalev Sillamäe JK Kalev FC Kuressaare FC Viljandi Sillamäe JK Kalev Tallinna FC Levadia FC Kuressaare FC Viljandi JK Nõmme Kalju JK Tammeka JK Tammeka Paide Linnameeskond Sillamäe JK Kalev FC Ajax Lasnamäe FC Viljandi JK Tammeka JK Tammeka JK Tammeka Sillamäe JK Kalev Sillamäe JK Kalev Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora FC Viljandi Tallinna FC Levadia FC Ajax Lasnamäe FC Ajax Lasnamäe FC Kuressaare FC Kuressaare FC Kuressaare FC Viljandi FC Viljandi JK Tammeka JK Tammeka Narva JK Trans Narva JK Trans Sillamäe JK Kalev Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Sillamäe JK Kalev Sillamäe JK Kalev Sillamäe JK Kalev Tallinna FC Flora Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia Paide Linnameeskond

14 10 10 10 10 10 9 9 8 8 8 7 7 7 7 6 6 6 6 6 6 6 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4

90

11

80 70 60 3

50 40

1

1 0

30 0

20 10 0

4

2

3

0 5

0 4 10

17 15

0 7 20

2

3

3

6 3

1

0 16

34

27

24

33

28

40

46

38

41

38

40

25

30

35

40

45

50

55

60

65

70

75

80

31 85

75 90

Foto: Lembit Peegel

Viljandi Tuleviku truud fännid: vanaema lastelastega.

Punased kaardid (otsene + teine hoiatus) KOVTUN Deniss KALIMULLIN Andrei GRIGORJEV Erik Papišits Dmitri SONN Marko MAMUTOV Maksim GERASIMOV Vladimir MONES Aleks MIHHASEV Vitali KIVI Sami-Sander NEEMELO Tarmo TUBARIK Carl KALD Rauno VIHROV Sergei NESTEROVSKI Roman NIKULIN Aleksandr GORBUNOV Sergei

FC Ajax Lasnamäe Tallinna FCLevadia Narva JK Trans FC Ajax Lasnamäe JK Tammeka FC Ajax Lasnamäe FC Ajax Lasnamäe FC Ajax Lasnamäe FC Ajax Lasnamäe FC Kuressaare JK Nõmme Kalju Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Sillamäe JK Kalev Sillamäe JK Kalev Sillamäe JK Kalev Sillamäe JK Kalev

2+1 2+0 1+1 0+2 0+2 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0

Aleksejev Aleksei PEDÕK Stanislav Mašitšev Nikolai ANIER Henri NOVIKOV Jevgeni KIRPU Aleksandr KLEMMER Bert WAKUI Hidetoshi EPIKHIN Anton TASSO Sergei REINSOO Eerik UŽKURAITIS Evaldas ALEKSEJEV Pavel LIIVAMÄGI Elvis PODHOLJUZIN Maksim ŠARUNAS Povilas LEITAN Vitali

Sillamäe JK Kalev Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tallinna FC Levadia FC Ajax Lasnamäe FC Viljandi JK Nõmme Kalju Narva JK Trans FC Ajax Lasnamäe Paide Linnameeskond Sillamäe JK Kalev Sillamäe JK Kalev FC Viljandi Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia

2011 DETSEMBER JALKA

1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1

53

meistriliiga Hoiatused mängude kaupa Mitmes mängus mitu kaarti näidati (7 mängus 0 kaarti jne)

KOHTUNIKUD Väljakukohtunikud nimi

mänge

penalteid

hoiatusi

23 22 21 21 19 17 14 14 13 10 5 1

10 5 3 5 9 0 1 4 1 3 1 0

60 85 71 67 72 46 27 43 26 30 13 2

4 6 3 6 8 0 1 8 2 1 1 0

mänge

esimene piir

teine piir

22 22 20 20 20 19 19 18 17 17 16 16 15 15 14 14 14 13 11 11 10 10 6 1

12 16 11 10 15 10 11 5 6 13 10 11 4 9 8 4 0 8 6 3 2 5 1 0

SAAR Eiko KAASIK Hannes TARAJEV Roomer ROOS Jaan TOHVER Kristo SALONG Martin MARTIN Mart KUUSK Ainar KÕIV Silver TARKUS Elar NÕMMISTE Toomas NEEMLAID Neeme

eemaldamisi

Assistendid nimi

MIKSON Maikel REINVALD Hannes PAJUNURM Rein KAIVOJA Raul MUTLI Jaanus TELLING Artur NEEMLAID Neeme KARHU Andrei LILLMAA Marek KLAASEN Sten RÕŽOV Eduard LEMBER Martin KIKAS Ülo PAGLANT Heigo LEEVAND Marko NILP Jaanus PORMANN Marger NUUMA Gunnar VINOGRADOV Dmitri HÄRSING Aron KÕIV Silver NÕMMISTE Toomas BACHMANN Indrek SALEI Lauri

10 6 9 10 5 9 8 13 11 4 6 5 11 6 6 10 14 5 5 8 8 5 5 1

50 40 30 20 10 0

7

32

37

48

23

16

9

0

1

2

3

4

5

6

3

2

1

2

7

8

9

10

Foto: Lembit Peegel

Varukohtunikud nimi

mänge

NILP Jaanus ROOS Jaan VISNAPUU Urmo KAIVOJA Raul SALONG Martin ŠIPUNOV Boriss VINOGRADOV Dmitri MARTIN Mart KOPPELMAA Raul REINVALD Hannes RÕŽOV Eduard KAASIK Hannes SAAR Eiko RAMMO Bruno KUUSK Ainar HÄRSING Aron VAKS Andreas PAGLANT Heigo NÕMMISTE Toomas PORMANN Marger FRISCHER Juri PUPART Miko KARHU Andrei

4 3 3 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Hoiatuste põhjused

Ebasportliku käitumise eest 441 Demonstratiivse leppimatuse eest kohtuniku otsusega 61 Korduva mängureeglite rikkumise eest 29 Aja venitamise eest 9 9.15 meetri vahemaa eiramise eest 2

Eemaldamise põhjused

Teise hoiatuse eest 21 Vägivaldse käitumise eest 7 Reeglite rikkumise eest värava saavutamise takistamisel 6 Tõsise reeglite rikkumise eest 4 Ebasündsate ja solvavate väljendite eest 2

Vanim mängija

DUGAN Boris (FC Ajax Lasnamäe) 51 aastat 153 päeva (05.11.2011 JK Tammeka Tartu vastu)

Noorim mängija

OJAMAA Hindrek (FC Levadia Tallinn) 16 aastat 93 päeva (13.09.2011 FC Ajax Lasnamäe vastu)

54

JALKA DETSEMBER 2011

Hõbeda- ja pronksimeeskond omavahel: Alo Bärengrub Nõmme Kaljust (vasakul) ja Meistriliiga parim väravakütt Aleksandrs Cekulajevs Narva Transist.

Meistriliigast kukkus välja viimaseks jäänud meeskond, keda asendas Esiliiga võitja. Meistriliiga eelviimane pidas kaks üleminekumängu Esiliigas 2. koha saanud meeskonnaga.

Üleminekumängud: 13.11 FC Infonet – FC Kuressaare 19.11 FC Kuressaare – FC Infonet Meistriliiga koha säilitas FC Kuressaare

0:1 4:1

MÕÕT TÄIS VILETSAST TÖÖRIIDEST?

POWER WINTER TALVEJOPE

WINTER TALVEJOPE

Nägus ja vastupidav talvejope, mis on soe ning disainitud just keha järgi - 3D lõige annab maksimaalse mugavuse ja ei piira liikumist. Eriti kestev jope, mille Power-polüamiid kangas on vett- ja õlihülgav. Hea pehme sisevooder. Jope esiosa on lühem, et kasutada püksitaskuid ja tagumine osa pikendatud, et hoida selg soojas ka kummardades. Suured, luku ja fliisvoodriga küljetaskud, suured sisetaskud ja väline lukuga rinnatasku rahakoti ja mobiili tarbeks.

Värvus: tumehall+must

Lihtne ja soe talvejope, mis on valmistatud polüesterkangast.

Hea pehme sisevooder. Jope esiosa on lühem, et kasutada püksitaskuid ja tagumine osa pikendatud, et hoida selg soojas ka kummardades.

Värvus: must

art 1119/5804

HIND 97.- € Ostad jope - saad

Inimene kaotab 80% kehasoojusest pea kaudu - et sooja hoida, tuleb kasutada mütsi! Pehme ja mugav kootud müts on vajalik abivahend külmades tingimustes töötamiseks. Mütsi kangas on pehme ja veniv ning siseküljel on mõnus fliisvooder. Materjal: 100% akrüül ja vooder 100% polüesterfliis. Värvus: must

art 1118/0404

HIND 65.- €

TASUTA kingituseks first layer alussärgi*

art 9084/0400

(väärtusega 26.- €)

*tasuta särgi saab kingituseks selle art 1119 jope normaalhinnaga ostmisel

KOOTUD LOGOMÜTS

HIND 11.- € POWER WINTER TALVEPÜKSID

art.9405/0400

Kõrge seljaosa ning anatoomilise kujuga sääred tagavad parima soojapidavuse, maksimaalse mugavuse ja hea funktsionaalsuse ka kõige raskemates oludes.

Cordura materjalist põlvekaitsme taskud.

Sääre allservas tõmblukud, mis lihtsustavad pükste jalga panemist ja äravõtmist. 100% tugevast polüamiidkangast, sooja vatiinvoodriga.

Värvus: must

art 3619/0404

TAVAHIND 89.-

WINDSTOPPER TALVEMÜTS ®

See kootud talvemüts on soe ja silmapaistev. Mütsi valmistamisel on kasutatud kahekihilist hingavat WINDSTOPPER vahematerjali, mis kaitseb väga hästi tuule eest.

Pealiskanga sisse on kootud reflekteeruv riba. Soojust hoiab villa sisaldav pealiskangas ja fliisvooder.

Müts katab hästi ka kõrvad. Materjal: 30% vill, 70% akrüül (kahekihiline 100% tuulekindel WINDSTOPPER ).

Värvus: must ®

®

art 9093/0418

HIND 33.- €

-10% SOODUSHIND 78.30 €

SOKID (2 paari) Mugavad ja elastsed töösokid, sobivad hästi ka sportimiseks. Tugevdused kanna ja varba osas, õhem ja elastne jalavõlvi osas. Dri-release kangas juhib niiskuse eemale naha pinnalt ja hoiab seega jalad kuivemana. Kiiresti kuivav materjal 80% Dri-release, 15% Lycra, 5% nailon.

Värvus: must art 9204

HIND 14.- € FIGHTING FOR BETTER WORKWEAR

SNICKERS WORKWEAR TÖÖRIIDED OTSE MAALETOOJALT: 2011 DETSEMBER JALKA

55

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 TARTU Aardla 114, Ringtee 37a PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 RAKVERE Pikk 2 VILJANDI Riia mnt 42a JÕHVI Tartu mnt 30 VÕRU Piiri 2 VALGA Vabaduse 39

Pakkumine kehtib kuni 31.12.2011 või kuni kingitusi/kaupa jätkub. Tallinnas lisandub eraklientidele müügimaks 1%.

SOETA KVALITEETSED SNICKERS WORKWEAR TÖÖRIIDED!

56

JALKA DETSEMBER 2011

naiste meistriliiga, I ja II liiga Naiste Meistriliiga

1.

2.

3.

4.

5.

6.

Pärnu JK (N) Tallinna FC Flora (N) Tallinna FC Levadia (N) Põlva FC Lootos (N) Tartu JK Tammeka (N) Nõmme JK Kalju (N)

20 20 20 20 20 20

19 14 10 10 3 2

1 2 1 0 0 0

0 4 9 10 17 18

78 : 5 75 : 15 41 : 32 53 : 40 11 : 61 11 : 116

58 44 31 30 9 6

Väravakütid

72 : 20 65 : 27 61 : 21 41 : 46 20 : 58 22 : 109

50 39 38 22 16 9

Väravakütid

Meistriliiga üleminekumängudes oli Meistriliiga klubi Tartu JK Tammeka 5 : 1 ja 3 : 0 parem Esiliiga Tartu SK 10 Premiumist ja jätkab ka uuel hooajal Meistriliigas.

1.

2.

3.

4 5.

6.

7.

8.

9.

10.

Anastassia Morkovkina Signy Aarna Katrin Loo Ave Pajo Margarita Žernosekova Liis Emajõe Kaire Palmaru Tiina Trutsi Merily Toom Vlada Kubassova

Pärnu JK (N) Põlva FC Lootos (N) Tallinna FC Flora (N) Põlva FC Lootos (N) Tallinna FC Levadia (N) Tallinna FC Flora (N) Pärnu JK (N) Tallinna FC Flora (N) Tallinna FC Flora (N) Tallinna FC Levadia (N)

36 22 22 21 19 12 9 9 7 6

Naiste Esiliiga 1.

2.

3.

4.

5.

6.

Tln FC Flora II (N) Pärnu JK II (N) JK Tallinna Kalev (N) Tartu SK 10 Premium (N) Kohtla-Järve FC Lootus (N) EVL Taebla (N)

20 20 20 20 20 20

16 12 12 7 4 3

2 3 2 1 4 0

2 5 6 12 12 17

Tartu Tammeka pälvis õiguse Esiliiga üleminekumängudeks, kuid loobus sellest ja jätkavad ka 2012. aastal teises liigas.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Cathy Pärnamets Kristel Eier Geili Rehkli Karolin Kaivoja Mirjam Limbak Elina Stepanova Pille Parre Kätlin Hein Kärt Hallikas Evelin Harjakas

Tln FC Flora II (N) 16 Pärnu JK II (N) 14 Tartu SK 10 Premium (N) 13 Kohtla-Järve FC Lootus (N) 13 Tartu SK 10 Premium (N) 11 JK Tallinna Kalev (N) 11 JK Tallinna Kalev (N) 9 JK Tallinna Kalev (N) 8 EVL Taebla (N) 8 Pärnu JK II (N) 8

Naiste II liiga 1. Põlva FC Lootos II (N) 2. Tartu JK Tammeka II (N) 3. FC Infonet (N) 4. FC Kuressaare (N) 5. Narva JK Trans (N) 6. JK Sillamäe Kalev (N) 7. JK Tallinna Kalev II (N) 8. Valga FC Warrior (N) 9. Lasnamäe FC Ajax (N) 10. Rakvere JK Tarvas (N)

18 18 18 18 18 18 18 18 18 18

13 12 11 10 7 7 4 4 4 3

2 3 3 5 5 3 3 2 1 3

3 3 4 3 6 8 11 12 13 12

83 : 16 51 : 14 55 : 16 33 : 11 33 : 24 29 : 44 13 : 30 8 : 38 22 : 67 9 : 76

41 39 36 35 26 24 15 14 13 12

Väravakütid 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Sandra London Alina Višenkova Eleonora Saprina Raili Pärt Jana Ahven Anastasia Taar Anželika Kopnina Svetlana Starostina Olga Pavlova Äly Teras

Põlva FC Lootos II (N) JK Sillamäe Kalev (N) Narva JK Trans (N) Põlva FC Lootos II (N) Lasnamäe FC Ajax (N) JK Sillamäe Kalev (N) FC Infonet (N) FC Infonet (N) FC Infonet (N) Tartu JK Tammeka II (N)

32 12 11 11 11 10 10 10 10 9

2011 DETSEMBER JALKA

57

58

JALKA DETSEMBER 2011

I / II liiga Meeste Esiliiga 1. JK Tallinna Kalev 2. FC Infonet 3. Kiviõli Tamme Auto 4. Tallinna FC Levadia II 5. Tallinna FC Flora II 6. FC Puuma 7. Kohtla-Järve FC Lootus 8. Pärnu Linnameeskond 9. Tallinna JK Legion 10. Valga FC Warrior

Väravakütid: 36 36 36 36 36 36 36 36 36 36

21 19 21 16 17 15 9 8 7 3

10 11 4 12 7 9 11 11 6 7

5 6 11 8 12 12 16 17 23 26

Esiliiga üleminekumängude I etapp 30.10 Nõmme JK Kalju II – Tartu JK Tammeka II 06.11 Tartu JK Tammeka II – Nõmme JK Kalju II Esiliiga üleminekumängude II etapp 13.11 Tartu JK Tammeka II – Pärnu Linnameeskond 19.11 Pärnu Linnameeskond – Tartu JK Tammeka II

102 : 39 101 : 47 73 : 61 67 : 43 70 : 51 81 : 72 59 : 75 55 : 63 44 : 104 34 : 131

73 68 67 60 58 54 38 35 27 16

26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26

22 19 18 13 11 12 11 11 8 9 8 3 4 5

2 4 2 5 8 1 3 3 9 4 6 4 1 4

0:1 0 : 1 pen 4 : 5

2 3 6 8 7 13 12 12 9 13 12 19 21 17

26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26

20 20 17 17 17 17 13 11 11 10 7 5 3 1

Teise liiga üleminekumängude I etapp:

09.10.

09.10.

16.10.

16.10.

Kuusalu JK Rada – Saue JK Laagri Jõgeva SK Noorus – Keila JK Saue JK Laagri – Kuusalu JK Rada Keila JK – Jõgeva SK Noorus

2 2 3 3 2 1 2 1 0 1 1 3 2 3

FC Infonet JK Tallinna Kalev Kiviõli Tamme Auto Tallinna FC Levadia II FC Puuma FC Puuma FC Puuma Kiviõli Tamme Auto JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev

38 33 17 14 13 13 13 13 12 12

Väravakütid 100 : 29 94 : 19 102 : 37 41 : 40 48 : 37 59 : 48 57 : 59 49 : 64 51 : 74 36 : 58 47 : 57 32 : 108 33 : 99 28 : 48

68 61 56 44 41 37 36 36 33 31 30 13 13 19

Lääne-lõuna piirkond 1. Tartu FC HaServ 2. Tartu JK Tammeka II 3. Paide Kumake 4. Viljandi JK Tulevik 5. Sörve JK 6. JK Luunja 7. FC Nõmme United 8. HÜJK Emmaste 9. Tartu SK 10 Premium 10. Türi Ganvix JK 11 FC Tarvastu 12. Pärnu Linnameeskond II 13 Rummu Dünamo 14. Viljandi JK Kotkad

Maksim Rõtškov Rimo Hunt Aleksei Mamontov Trevor Elhi Sten Teino Nikita Tšernei Ilja Antonov Tõnis Starkopf Rasmus Tomson Ionel Armean

Esiliigasse pääsesid Rakvere JK Tarvas, Tartu FC HaServ ja Tartu JK Tammeka II. Esiliigast kukkus välja kaks viimast, keda asendasid II liiga mõlema piirkonna parimad. Lisaks sellele pidasid Esiliiga 8. koha omanik ning II liiga kahe piirkonna 2. koha omanike paari võitja üleminekumängud.

1:0 5:1

II liiga Ida-põhja piirkond 1. Rakvere JK Tarvas 2. Nõmme JK Kalju II 3. JK Sillamäe Kalev II 4. Kohtla-Järve JK Alko 5. Jõhvi JK Orbiit 6. JK Tallinna Kalev II 7. FC Infonet II 8. Tallinna JK Dünamo 9. FC M.C. Tallinn 10. Tallinna JK Legion II 11. JK Kaitseliit Kalev 12. Tallinna FC Olympic 13. Lasnamäe FC Ajax II 14. Tabasalu Palliklubi

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10

Joonas Ljaš Rakvere JK Tarvas Tanel Tammemägi Nõmme JK Kalju II Aleksandr Vassiljev FC M.C. Tallinn Irfan Ametov JK Sillamäe Kalev II Aleksandr Volkov JK Sillamäe Kalev II Kouakou Fabrice Elysee Kouadio Nõmme JK Kalju II Henri Hang Rakvere JK Tarvas Maksim Ristimägi Kohtla-Järve JK Alko Konstantin Karin JK Sillamäe Kalev II Rando Tamm Tallinna FC Olympic

27 26 25 21 17 15 14 13 13 1

Väravakütid 4 4 6 6 7 8 11 14 15 15 18 18 21 22

1 : 2 (0 : 2) 3 : 4 (1 : 0) 7 : 0 6 : 1

77 : 23 71 : 29 64 : 28 85 : 42 46 : 35 65 : 52 55 : 56 54 : 46 46 : 74 45 : 86 32 : 67 41 : 73 31 : 84 11 : 28

62 62 54 54 53 52 41 34 33 31 22 18 11 6

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Rasmus Luhakooder Aleksandr Pruttšenko Alex Jelagin Raido Reinsalu Kristjan Tiirik Robert Pluum Martin Muiste Aleksei Mamontov Rauno Rikberg Janar Tükk

Viljandi JK Tulevik Tartu FC HaServ FC Nõmme United FC Nõmme United JK Luunja JK Luunja Paide Kumake Tartu FC HaServ Paide Kumake HÜJK Emmaste

23 19 17 17 14 14 14 13 12 12

II liigast kukkusid välja mõlema piirkonna kaks viimast, keda asendasid III liiga nelja piirkonna võitjad. Mõlema II liiga piirkonna 12. meeskond pidas üleminekumänge III liiga kahe parema 3. koha meeskonnaga, kes selgusid omavahelistes kohtumistes.

Teise liiga üleminekumängude II etapp:

30.10.

30.10.

06.11.

06.11.

Saue JK Laagri – Tallinna FC Olympic 18 : 0 (9 : 0) Keila JK – Pärnu Linnameeskond II 4 : 2 (1 : 1) Tallinna FC Olympic – Saue JK Laagri 1 : 14 (1 : 8) Pärnu Linnameeskond II – Keila JK 1 : 1 (1 : 1)

Üleminekumängude kaudu tõusid II liigasse Saue JK Laagri ja Keila JK.

2011 DETSEMBER JALKA

59

Tule ja saa osa Eesti suurimast talvisest jalgpalli üritusest!

17.-30. detsembril 2011 Kalevi Spordihallis

12 kiiret

ja kaasakiskuvat mängudepäeva hommikust õhtuni!

Päevapilet 2 EUR Turniiripilet 7 EUR PEATOETAJA

60

SUURTOETAJAD

JALKA DETSEMBER 2011

Pääsmed saadaval kohapeal ning Piletilevi müügipunktidest.

Täpsem turniiri ajakava ja osalejad: www.jalgpall.ee TOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

III liiga Ida piirkond 1. FC Maardu 2. Kuusalu JK Rada 3. Rakvere JK Tarvas II 4. Raasiku FC Joker 1993 5. JK RGR Airon 6. Kiviõli Tamme Auto II 7. Tallinna FC Štrommi 8. FC Balteco 9. JK Baltika Keskerakond 10. FCF Järva-Jaani SK 11. FC Ühinenud Depood 12. JK Visadus

22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22

19 13 12 12 12 10 9 7 7 6 5 5

2 3 3 2 2 4 1 4 1 3 4 1

1 6 7 8 8 8 12 11 14 13 13 16

78 : 18 66 : 36 48 : 30 46 : 36 49 : 32 42 : 39 39 : 58 21 : 41 39 : 63 35 : 55 37 : 68 28 : 52

59 42 39 38 38 34 28 25 22 21 19 16

Väravakütid

22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22

17 15 13 12 11 9 8 6 6 4 3 1

3 4 6 6 1 6 4 8 5 3 4 4

2 3 3 4 10 7 10 8 11 15 15 17

57 : 14 69 : 28 56 : 26 51 : 36 35 : 30 54 : 37 50 : 64 44 : 40 30 : 49 36 : 72 28 : 55 24 : 83

54 49 45 42 34 33 28 26 23 15 13 7

Väravakütid

22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22

16 13 13 12 13 10 9 9 5 4 3 3

5 6 4 6 2 4 3 2 4 2 4 2

1 3 5 4 7 8 10 11 13 16 15 17

81 : 18 82 : 30 57 : 22 36 : 24 70 : 25 48 : 45 43 : 64 45 : 51 26 : 79 30 : 81 32 : 76 27 : 62

53 45 43 42 41 34 30 29 19 14 13 11

Väravakütid

22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22

19 15 14 12 11 11 9 8 7 6 3 3

3 5 2 3 3 1 3 3 2 1 2 0

0 2 6 7 8 10 10 11 13 15 17 19

110 : 22 94 : 24 86 : 43 81 : 40 56 : 45 84 : 62 71 : 74 61 : 46 40 : 83 28 : 87 39 : 153 22 : 93

60 50 44 39 36 34 30 27 23 19 11 9

Väravakütid

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Rando Randjõe Maksim Konovalov Maksim Krivošein Rainer Võsaste Vadim Šalabai Konstantin Butajev Andrei Jõgi Artjom Kalinin Joonas Kröönström Arto Saar

Raasiku FC Joker 1993 Kuusalu JK Rada FC Maardu Rakvere JK Tarvas II FC Maardu FC Maardu JK RGR Airon Tallinna FC Štrommi Kuusalu JK Rada FCF Järva-Jaani SK

19 19 19 18 16 15 12 11 11 9

Koeru SK JK Tallinna Kalev III Saue JK Laagri Tallinna LiVal Sport Saue JK Laagri Saue JK Laagri Tallinna LiVal Sport JK Tondi JK Tallinna Kalev III FC Hell Hunt

19 17 17 15 13 13 12 10 10 10

Jõgeva SK Noorus-96 Võru JK Põlva FC Lootos FC Elva JK Welco Elekter Jõgeva SK Noorus-96 Põlva FC Lootos EMÜ SK Viljandi JK Tulevik II FC Elva

28 26 21 19 14 14 13 12 12 11

Eesti Koondis Saaremaa JK aameraaS Keila JK Vändra JK Vaprus JK Kernu Kadakas Vändra JK Vaprus Kehtna FC Flora Keila JK JK Kernu Kadakas Kehtna FC Flora

36 23 21 21 20 18 17 16 16 16

Põhja piirkond 1. Tallinna FC Ararat TTÜ SK 2. Saue JK Laagri 3. JK Tallinna Kalev III 4. Koeru SK 5. Tallinna JK Piraaja 6 JK Tondi 7. Tallinna LiVal Sport 8. JK Kaitseliit Kalev II 9. FC Hell Hunt 10 FC Concordia 11. Trummi SK 12. Tallinna SK Mercury

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Marion Adusoo Garry Väiko Janar Pajo Mark Kolosov Carl Sõlg Kristjan Suurjärv Kirill Abramov Aleksandr Embrich Hendri Paljasmaa Rando Polberg

Lõuna piirkond 1. FC Elva 2. Jõgeva SK Noorus-96 3. Võru JK 4. JK Welco Elekter 5. Põlva FC Lootos 6. FC Otepää 7. FC Tabivere 8. Viljandi JK Tulevik II 9. EMÜ SK 10. Valga FC Warrior II 11. Navi Vutiselts 12. Tartu Ülikool Fauna

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Mairo Tikerberi Jüri Artemkin Egon Kasuk Jürgen Kuresoo Mikk Valtna Kristjan Kuldmägi Tarvin Kaldvee Viljar Arula Aivo Stern Raido Kuus

Lääne piirkond 1. Vändra JK Vaprus 2. Keila JK 3. Saaremaa JK aameraaS 4. Kehtna FC Flora 5. JK Kernu Kadakas 6. Eesti Koondis 7. FC Kose 8. Kärdla LM 9. FC Metropool Pärnu 10. Saaremaa JK 11 PSK Alexela 12. Rapla JK Atli

III liiga üleminekumängud 09.10. Tallinna FC Levadia III – FCF Järva Jaani SK 1 : 1 (0 : 1) 09.10. FCF Tallinna Ülikool – FC Concordia 1 : 0 (0 : 0) 09.10. SK Tääksi – Valga FC Warrior II 0:0 16.10. FCF Järva-Jaani SK – Tallinna FC Levadia III 2 : 1 (0 : 1) 16.10. FC Condcordia – FCF Tallinna Ülikool 0 : 2 15.10. Valga FC Warrior II – SK Tääksi 0 : 1

III liiga lääne üleminekumänge ei toimunud, kuna IV liiga FC Haiba loobus.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Dmitri Skiperski Janek Meet Rando Leokin Toomas Mangusson Raigo Abel Ranet Lepik Teet Kallaste Priidu Ahven Artur Nüüd Kaupo Kantsik

III liigast langesid IV liigasse iga piirkonna kaks viimast, keda asendasid IV liiga vastava piirkonna kaks tugevamat. Üleminekumänge pidasid omavahel III liiga vastava piirkonna 10. koha ja IV liiga 3. koha meeskonnad. Üleminekumängude tuelmusena jätkavad III liigas FCF Järva-Jaani SK ja Saaremaa JK. III liigasse tõusid FCF Tallinna Ülikool ja SK Tääksi.

2011 DETSEMBER JALKA

61

ttänab oma toetajaid ja part partnereid m meeldiva koostöö eest n ning soovib rõõmsaid jõule ja m mõnusat aastavahetust!

62

JALKA JUULI 2011

IV liiga Ida piirkond 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22

17 14 14 13 11 10 10 6 7 6 3 0

1 6 3 5 6 4 3 7 2 3 2 0

4 2 5 4 5 8 9 9 13 13 17 22

58 : 23 80 : 25 66 : 24 62 : 19 48 : 38 47 : 45 50 : 48 23 : 34 37 : 65 31 : 56 18 : 109 0 : 34

52 48 45 44 39 34 33 25 23 21 11 0

Väravakütid

22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22

18 15 15 12 11 10 9 8 6 5 5 4

1 4 3 4 3 3 0 3 2 3 1 1

3 3 4 6 8 9 13 11 14 14 16 17

108 : 34 71 : 21 75 : 28 46 : 46 38 : 35 43 : 37 45 : 55 30 : 50 32 : 51 25 : 59 29 : 75 37 : 88

55 49 48 40 36 33 27 27 20 18 16 13

Väravakütid

16 16 16 16 16 16 16 16 16

11 9 9 8 8 7 6 3 2

0 4 3 2 2 1 2 3 1

5 3 4 6 6 8 8 10 13

58 : 27 37 : 26 30 : 26 42 : 31 46 : 37 31 : 36 36 : 35 24 : 44 12 : 54

33 31 30 26 26 22 20 12 7

Väravakütid

20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20

16 13 9 9 8 8 7 5 5 5 2

3 3 4 2 5 3 5 7 5 2 7

1 4 7 9 7 9 8 8 10 13 11

79 : 29 68 : 29 46 : 35 46 : 40 49 : 37 63 : 60 34 : 44 29 : 37 36 : 42 19 : 93 25 : 48

51 42 31 29 29 27 26 22 20 17 13

Väravakütid

1. Tallinna FC Twister 2. JK Loo 3. Tallinna FC Levadia III 4. Viimsi FC Igiliikur 5. SK Tapa 6. JK Tallinna Kalev Juunior 7. Ambla Vallameeskond 8. Tallinna JK Piraaja II 9. FC Kiiu 10. JK Suema Cargobus 11. FC Pokkeriprod 12. Tallinna FC Anži

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Raimo Laid Andrei Demidjuk Märt Mõistus Andres Unt Maksim Šatalov Marcus Pruuli Lauri Sigur Mikk Nestor Oskar Friedrich Oengo Mati Oolo

JK Loo SK Tapa Tallinna FC Twister Tallinna FC Twister SK Tapa JK Loo FC Kiiu Viimsi FC Igiliikur Tallinna FC Levadia III Tallinna FC Levadia III

27 20 18 14 14 13 13 12 11 11

Tallinna FC Akhtamar FCF Tallinna Ülikool Tallinna FC Akhtamar FC Soccernet FCF Tallinna Ülikool Tallinna FC Akhtamar Kristiine JK FC Eston Villa FCF Tallinna Ülikool JK Jalgpallihaigla

38 18 17 17 16 15 15 15 11 10

Tõrva FC Warrior JK Tartu Löök FC Otepää II Suure-Jaani United Tartu Quattromed FC Otepää II Võru JK II Tartu Quattromed Tartu Quattromed SK Tääksi

16 14 12 12 11 9 9 8 8 8

Läänemaa Jalgpalliklubi Läänemaa Jalgpalliklubi Tabasalu JK II Tabasalu JK II Märjamaa Kompanii Lihula JK Taebla JK Lihula JK Kärdla LM II Lihula JK

21 20 18 16 15 14 11 11 10 9

põhja piirkond 1. Tallinna FC Akhtamar 2. FC Eston Villa 3. FCF Tallinna Ülikool 4. Kristiine JK 5. Nõmme JK Kalju III 6. JK Jalgpallihaigla 7. FC Soccernet 8. FC Toompea 1994 9. Tallinna FC Reaal 10. FC Hansa United 11. Pirita JK Reliikvia 12. FC Majandusmagister

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Ruslan Jagudin Martin Klasen Sergei Šenberg Silver Leetma Even Laanemaa Dmitri Grigorjev Andres Jahimaa Tiago Manuel Ventura Loureiro Margus Jõgisoo Joel Siniallik

lõuna piirkond 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

Tartu Quattromed Suure-Jaani United SK Tääksi FC Otepää II Tõrva FC Warrior JK Tartu Löök Võru JK II FC Aspen Põlva FC Lootos II

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Martin Orlo Aleksandr Karasjov Egon Kanarik Margus Terras Tarvo Padar Mihkel Kivimäe Kert Joakit Timo Teniste Kristo Piiroja Kristo Kalistratov

lääne piirkond 1. Tabasalu JK II 2. Märjamaa Kompanii 3. FC Haiba 4. Saku Sporting 5. Lihula JK 6. Läänemaa Jalgpalliklubi 7. Kärdla LM II 8. Kohila JK Püsivus 9. Taebla JK 10. JK Leisi 11. FC Lelle

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Aleksandr Molkov Vladislav Šikirjavõi Märt Mere Jüri Talu Jesper Vahur Madis Sibul Sander Matto Mairo Kanter Erki Saar Romel Puda

2011 DETSEMBER JALKA

63

( ( 6 7 , 7 ( 1 1 , 6 ( $ - $ . , 5 ,

+LQG HXU

1U V JLV

7XOHYLNXWHJLMDG

3HUVRRQ

6LLP 7URRVW 0DLOHHQ 1XXGL

0DUHW $QL

0lOHVWXVHNV

/DKNXV 7LLX 3DUPDV

$QDO V

6XXUHG SRVWULG MD OXJHPLVW

.XLGDV HQQXVWDGD QRRUWHQQLVLVWL WXOHYLNNX"

0DUG\ )LVK $QGUHD 3HWNRYLF

$DVWD WHJLMD

3HWUD .YLWRYD NDNV Y}LWX

8UPDV 6}}UXPDD LQWHUYMXX WHQQLVHMXKLJD

64 UUS NUMBER NÜÜD MÜÜGIL! JALKA DETSEMBER 2011

1 G ON

saalijalgpall

Saalijalgpalli meistrivõistlusi alustas 35 võistkonda Novembri esimesel nädalal sai alguse uus Eesti saalijalgpalli meistrivõistluste hooaeg, kus osaleb kolmes liigas kokku 35 võistkonda. alver kivi

“

Tahame, et mängi- Meistrivõistlused kolmes liigas jad, kes mängivad Ala populariseerimiseks ja konkurentsi saalijalgpalli, oleksid tihendamiseks moodustati eelmisel aastal kolm liigat. Tänavuseks hooajaks ikka saalijalgpalli kardinaalseid uuendusi ei tehtud. mängijad.

Meistriliiga võitja saab õiguse esin-

„

“Kindlasti võiks rohkem võistkondi olla näiteks Pärnust või Viljandist,” tõdeb Juhvelt, kuid tõstab samas kohe esile sellised väiksemad kohad nagu Taritu, Raasiku, Kadrina ja Narva-Jõesuu.

Ta lisab, et paraku on seadnud ala arengule piirangud korralike saalide vähesus. Kõigil meistriliiga meeskondadel on tasemel võistlusareenid olemas, esi- ja teises liigas võiks olla tingimused paremad.

Ants Juhvelti sõnul lähtub alaliit saalijalgpalli arendamisel põhimõttest, et tegu on täiesti iseseisva alaga, millel

dada Eestit UEFA Futsal Cupil. Turniiril viimaseks jäänud meeskond langeb esiliigasse, eelviimane peab aga kaks üleminekumängu esiliigas teise koha saanud meeskonnaga.

Eelmise hooajaga võrreldes on liigas neli uut meeskonda. Peale üleminekumängude kaudu välja langenud ja üldse osalemisest loobunud FC AEG Real Estate’i on vabatahtlikult esiliigasse siirdunud Rummu Dünamo. Mängimast loobusid ka Unibet/Nõmme Kalju ja FC ARS. Uued meistriliiga meeskonnad on mulluse esiliiga kolm paremat: FC Ra-

keta, Maccabi ja Aseri SK. Lisaks on liitunud veel varem meistriliigas mänginud FC Mainor. Ka eelmise aasta viimane, Tallinna FC AraratTTÜ, jätkab endiselt kõrgseltskonnas. Lisaks kuuluvad liigasse SK Augur Enemat, FC Anži Tallinn ja FC Narva-Jõesuu. Viimane voor mängitakse 10. märtsil.

Esiliigas osalevad kaheksa võistkonda peavad omavahel kaheringilise turniiri, mille võitja pääseb meistriliigasse, teise koha omanik aga peab üleminekumängu meistriliiga eelviimasega.

Esiliigas seitsmenda koha saanud võistkond peab üleminekumänge teise liiga teise koha omanikuga. Viimane aga langeb otse teise liigasse. Mängivad FC Starbunker Maardu, JK Püsivus Kohila, FC Raketa II, JK Telinek Kliimaseade, Sillamäe Almaz, Rummu Dünamo, Raitwood ja FC Valga Warrior.

Turniir lõpeb 10. märtsil.

Teises liigas on moodustatud kolm eraldi tsooni. Meeskonnad mängivad kaheringilise turniiri, kus viimane voor toimub 11. veebruaril.

Kolme tsooni võitjad selgitavad pärast põhiturniiri lõppu liiga võitja, kes pääseb otse esiliigasse, teise koha omanik peab üleminekumänge esiliiga seitsmenda meeskonnaga.

Ida tsoonis mängivad JK Sillamäe Kalev, Raasiku FC Joker, Maccabi II, FC Kehra, JK Nõmme ja FC Yerevan.

Lõuna tsoonis Rantipol, FC Reformierakond Rapla, Tartu Ülikool Fauna, EMÜ SK, SK Kadrina ja Kirde Kaitseringkond. Lääne tsoonis SK Augur Enemat II, FC Taritu, FC Sparta brs. ee, PSK Alexela, Kiili JK ja Saaremaa JK aameraaS.

Foto: Lembit Peegel

N

ii meistri- kui ka esiliigas mängib kaheksa meeskonda. Teine liiga on jagatud kolmeks tsooniks 19 võistkonnaga.

Peale liigamängude toimuvad Eesti saalijalgpalli karikavõistlused, kus võivad kaasa teha kõik liigades osalejad.

“Muidugi on nii, et mida rohkem, seda uhkem,” räägib Eesti Jalgpalli Liidus saalijalgpalliga tegelev Ants Juhvelt, kelle sõnul on meeskondade arv viimastel aastatel stabiilne. “Aga Eesti Jalgpalli Liit näeb saalijalgpallis iseseisvat spordiala. peame leppima sellega, mis on, ja rahulolematuseks ei ole põhjust.”

Suurem osa saalijalgpalli meistsuure jalgpalliga pole midagi ühist. rivõistlustel osalevatest meeskondadest “Tahame, et mängijad, kes mängivad on Tallinnast, kuid tasapisi on ala harsaalijalgpalli, oleksid ikka saalijalgpalli rastatavus arenenud ka regioonidesse ja mängijad. Sellepärast oleme teinud ka väiksematesse maakohtadesse. piiranguid suure jalgpalli meistri- ja esiliigas mängivatele meestele,” selgitab ta.

2011 DETSEMBER JALKA

65

lisaaeg Detsembrikuu sünnipäevad:

Mart Vainre töö “3 sekundit liikumist Frankfurdis...”

Jalka kunstniku Mart Vainre isikunäitusest Septembris oli Hobusepea galeriis avatud kunstnik Mart Vainre isikunäitus “Õigel ajal õiges kohas, alati”. Miks meie sest kirjutame? Aga seepärast, et Mart Vainre joonistas poolteist aastat Jalkale pilte rubriiki “Sina oled kohtunik”. Oma esimese isikunäituse kohta on Vainre ise tähendanud: “Seeria “Õigel ajal õiges kohas, alati” on katse rekonstrueerida efekti, mis tekib olles uues kohas ja ajahetkes. Aasta jooksul külastasin kolme linna, kus ma ei olnud varem viibinud – Riiat, Vilniust ja Frankfurti.

Tunnen end hästi aktiivsena, kui näen midagi esimest korda.

See on seisund, mil aju, mis muidu keerutab ringi seal olevat mälu, peatab korraks selle tegevuse. Tekkinud vabas ruumis õnnestub väliskeskkonda enda sisse võtta ehedalt ja vahetult, ilma et sisemaailm omalt poolt suuri korrektiive teeks. Selline olukord mõjub alati vabastavalt, sel ajal õnnestub ka iseend vaadelda.”

Soovime Mardile kõike head ja jätame lootustandva kunstniku nime meelde! Muuseas, isikunäitusega on Kunstihoones esinenud ka Jalka maketi autor Jaanus Samma, kuid tema töid me eksponeerida ei saa, sest need sisaldavad helisid.

Foto: Lembit Peegel

Sportland Arena uus kvaliteet Suurt koormust talunud Sportland Arena sai endale uue katte.

Nagu eelminegi, on praegune kolmanda põlvkonna kunstmuru, millel tohib pidada ka UEFA egiidi aluseid noorteturniire. Väljaku hea kvaliteet peaks meeldima ka Meistriliiga pallureile, kes teevad märtsis paratamatult asja Sportland Arena altköetavale väljakule.

66

JALKA DETSEMBER 2011

01.12 Lembit Rajala

41

13.12 Andreas Raudsepp

18

01.12 Vitali Leitan

33

14.12 Eesti Jalgpalli Liit

90

02.12 Mati Püü

49

17.12 Henri Anier (2. pildil)

21

04.12 Aivar Gutmann

47

21.12 Taivo Keinast

61

04.12 Kethy Õunpuu

24

23.12 Kert Küttis

32

05.12 Argo Arbeiter

38

25.12 Atko Väikmeri

35

05.12 Karl Palatu

29

26.12 Daniel Meijel

37

05.12 Nikolai Mašitšev

23

27.12 Joel Indermitte (3. pildil)

19

06.12 Enn Läänmäe

47

28.12 Marko Kuusik

36

09.12 Martin Taska

25

28.12 Maksim Smirnov

32

11.12 Kaido-Meinhard Kukli

41

29.12 Vjatšeslav Zahovaiko

30

12.12 Are Altraja

41

30.12 Aivar Vood

42

12.12 Heigo Niilop (1. pildil)

40

30.12 Pelle Pohlak

23

Foto: Põlva Lootos

Põlva Lootos tegi EESTI Kaks päeva enne Eesti koondise play-off-mängu Tallinnas Iirimaa vastu pidas Mammaste lasteaed-algkool Põlva Lootospargis oma traditsioonilist perepäeva, mille lõpetuseks tervitati meie rahvuskoondist: staadionimurule moodustati inimestest viis tähte – kokku tuli “EESTI”. Põlva Lootos käis mängu vaatamas kahe bussitäie tulihingeliste fännidega.

Eesti mängu kohtunikele eluaegne disklahv Eesti ja Bulgaaria 9. veebruaril 2 : 2 lõppenud mängu vilistanud Ungari kohtunikele määras FIFA eluaegse keelu tegeleda mis tahes jalgpalliga seotud valdkonnas. Mäletatavasti oli Türgis peetud maavõistluse peakohtunikuks Krisztian Selmeczi, kuid Ungari ajakirjanikud tuvastasid hiljem, et väljakukohtunikuks oli hoopis Kolos Lengyel, kes “ametlikult” tegutses justkui abikohtunikuna. Eluaegse tegevuskeelu jalgpallis said ka samal päeval samal staadionil peetud Läti–Boliivia mängu kolm kohtunikku.

2011 DETSEMBER JALKA

67

68

JALKA DETSEMBER 2011