Page 1

HIND 1,85 EUROT 29 KROONI VEEBRUAR 2011

Diego Forlan tuleb Tallinna

Andres Oper mängib kolm aastat veel Ümarlaud: kuidas publikut juurde võita Kas meie ässad lõpetavad karjääri koduliigas? Eesti klubide internetikülgedel suur arenguvaru Postrid: Neymar, Luis Suarez ISSN 1736-7379

Pluss: Liis Pello, Siim Luts, Priit Tomingas, Monica Rand, Kaarel, Kristjan ja Vjatšeslav Leedo, Tiit Tikenberg, Leonid 2011 VEEBRUAR JALKA 1 Tervinsky, Rakvere Tarvas, Koeru SK, FC Akhtamar


Meie armastame jalgpalli!

Triobet – Eesti Jalgpalli Liidu suursponsor ja pßhendunud Eesti spordielu toetaja


Sander Puri, Tarmo Kink, Sergei Pareiko, Raio Piiroja, Ragnar Klavan, Sergei Zenjov Eesti koondise jalgpallurid

2011 VEEBRUAR JALKA

3


4

JALKA VEEBRUAR 2011


sisukord

HIND 1,85 EUROT 29 KROONI VEEBRUAR 2011

Kaanelugu Diego Forlan tuleb Tallinna

Andres Oper mängib kolm aastat veel Ümarlaud: kuidas publikut juurde võita Kas meie ässad lõpetavad karjääri koduliigas? Eesti klubide internetikülgedel suur arenguvaru Postrid: Neymar, Luis Suarez ISSN 1736-7379

Pluss: Liis Pello, Siim Luts, Priit Tomingas, Monica Rand Kaarel, Kristjan ja Vjatšeslav Leedo, Tiit Tikenberg, Leonid Tervinsky, Rakvere Tarvas, Koeru SK, FC Akhtamar

51

Tallinnat külastav Uruguay koondis mõjutas terve Euroopa jalgpalli eelmise sajandi kahe- ja kolmekümnendatel aastatel. Puutumata ei jäänud ka Eesti.

Esikaanel: Diego Forlan

Persoonid & intervjuud

Foto: Pedro Ugarte/AFP/Scanpix Nr 2 (38) 2011

Siim Luts Priit Tomingas Liis Pello Andres Oper Neymar Kaarel, Kristjan ja Vjatšeslav Leedo

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee Toimetaja: Lennart Komp lennart@jalgpall.ee

Kolumn Rubriigid

Ajakirja makett: Jaanus Samma Kujundaja: Evelin Linholm Keeletoimetaja: Egle Pullerits Reklaam: Arvo Antropov arvo@tennis.ee

24

Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit Tellimine: 627 9960 sekretar@jalgpall.ee Tellimishinnad: Aasta 22.24 eurot (348 krooni) Poolaasta 11.12 eurot (174 krooni) Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

44

12.02 Pille Raadik (24) 12.02 Alo Bärengrub (27) 12.02 Andrei Sidorenkov (27) 17.02 Karli Kütt (18) 18.02 Aleksandr Dmitrijev (29) 18.02 Aivar Anniste (31) 19.02 Andra Karpin (32) 20.02 Martti Pukk (34) 22.02 Hans Näks (50) 23.02 Arvo Kraam (40) 23.02 Risto Kallaste (40) 23.02 Ants Kommussaar (64) 24.02 Ingemar Teever (28) 24.02 Silver Kõiv (28) 24.02 Oleg Harlamov (45) 27.02 Kristian Marmor (24)

6–9 22 39 65 66

Siit ja sealt Lembit Peegel Jalka tuleb külla Sina oled kohtunik Lisaaeg

Liigad

12 18 59 60 61 62 63

Meistriliiga Naised Esiliiga II liiga III liiga IV liiga Saalijalgpall

Muu Robert Antropov Soome koondises Ümarlaud: kuidas publik tribüünile tuua? Eesti klubide interneti kodulehekülgedest Küsitlus: kas meie ässad lõpetavad karjääri koduliigas?

Sünnipäevad veebruaris: 01.02 Janar Tükk (26) 02.02 Joonas Tamm (19) 02.02 Vladimir Voskoboinikov (28) 03.02 Mart Poom (39 ) 06.02 Benno Tael (78) 07.02 Geit Prants (29) 07.02 Seppo Vilderson (48) 08.02 Artur Rättel (18) 08.02 Jan Õun (34) 10.02 Tarmo Neemelo (29) 10.02 Kristen Viikmäe (32) 10.02 Ivan O’Konnel-Bronin (38) 10.02 Konstantin Nahk (36) 11.02 Jürgen Kuresoo (24) 11.02 Tihhon Šišov (28) 11.02 Raivo Nõmmik (34)

10

Indrek Schwede

Fotograaf: Lembit Peegel

14 15 21 24 48 56

17 28 42 46

Postrid

56

Neymar Luis Suarez Parandus Eelmises Jalka numbris (lk 61) oli ekslikult kirjas, et JK Kaitseliit Kalev langes II liigast välja. Tegelikult jätkatakse 2011. aastal II liiga ida/põhja piirkonnas. Vabandust vea pärast! 2011 VEEBRUAR JALKA

5


siit ja sealt

+

Jalgpalliliidu noortekonverentsile tulnud sadakonnale treenerile viidi jõuline sõnum kehalise etteval­mis­ tuse tähtsusest. Hea ja julgustava enesetutvustuse tegi EJLi kehalise ettevalmistuse treener Ilo Rihvk.

kuu

-

Eesti koondise keskväljaaju Konstan­ tin Vassiljevi, puurilukk Sergei Pareiko ning Aleksandr Dmitrjevi ja Alo Bären­ grubi klubiotsingud lähevad raskelt.

kuu

?

Kas Uruguay kõrval õnnestub juuni­ kuiseks maavõistluseks saada Argen­ tina? Või Brasiilia? Või keegi kolmas?

Telefonitorge

Uurisime Tallinna munitsipaalpolitsei (mupo) uuelt juhilt ja suurelt jalgpalli­ fännilt Monica Rannalt, kummal pool “rindejoont” ta asub. Monica Rand: Mupo juhina on mul lihtne: kuigi meid kutsutakse suurürituste puhul politseile appi korda tagama, pole tööl jalgpalliga otsest sidet. Saan mängudel käituda fännina. Muidugi pean jälgima, et oma ametiga seoses kellelegi konti hambusse ei anna. Kas sa kahestumist ei karda? Töötasin ju aastatel 2003–2006 politseis ja siis oli olukord veelgi raskem, sest olin vormikandjana tänaval. Eriti raske oli siis, kui pidin mängu ajal staadionil töötama. Eesti – Venemaa mängu ajal 2005 palusin ülemustel end määrata sellisele kohale, kust saaksin ikka mängu ka näha ja kui värav tuleb, siis hüpata ja kaasa karjuda. Kui viigivärav tuli, sain end päästeameti varju peita ning oma rõõmukarje ja hüpped ära teha! Aga kahestumist ma tõesti ei karda, sest olen ka varem fännisektoris meie omadele märkusi teinud. Kuigi olles näinud eri riiki-

Kuidas õhtuks prii kooreports teenida

... pallurit tegi debüüdi detsembris Hiina vastu: Markus Jürgenson, Rauno Alliku ja Marko Meerits.

12

... päeva kestis traditsiooniline aastalõputurniir, milles osales 330 võistkonda ja üle 5000 jalgpalluri.

15

... aastat peab olema vanust, et osa­ leda Eesti Jalgpalli Liidu 1. veebruaril algavatel kohtunikukursustel.

6

JALKA VEEBRUAR 2011

de fänne, pean ütlema, et meie fännid on näiteks kas või Kreeka omade kõrval inglid! Millal jalgpallipisikuga nakatusid? 1990 vanaema juures Peipsi ääres. Eesti televisioon sinna hästi ei ulatunud ja vaatasin Ostankino pealt MMi Itaalias. Siis tuli Flora ja Risto Kallaste saltoaut ja nii see läks. Hooajal 1998/1999 käisin vaatamas 432 mängu ja 2006/2007 üle 360 mängu.

Kuidas penalteid lüüa Tiit Tikenberg (28)

Rakvere vutiveteran

Paide Linnameeskonna ründaja

Eesti NSV kõrgliiga üks eredamaid elamusi on Rakvere Dünamo mängust Pärnu vastu. Mina seisin Rakvere väravas ja kohtunik määras meie kahjuks kolm penaltit. Mul õnnestus kõik kolm ära lükata. Viimase lõi kuulus Artemi Jaik, tugeva löögiga jässakas mees. Pärast sülitas ja vandus, kuid tuli ja patsutas õlale ning ütles, et täitsapoiss. Tol õhtul oli kooreports prii, nagu öeldakse. Kindaid ma ei kandnud, sest mulle need ei klappinud. Hiljem tulid sellised pealt lahtised, millel olid kumminupud peopesas. Nagu jalgratturitel. Mulle need ei meeldinud. Kõige suurem saavutus oli üleliiduline ametiühingute liidu finaalturniir Riias, kus Narva Kreenholmiga saime kolmanda koha. Esimese koha sai Vene meeskond, teise Läti oma. Lätis oli tol ajal tase kõvem ja tribüünid rahvast täis.

1999. aastal mängisime U17 koondisega turniiril Leedus Palangas, kus avamängus kohtusime Venemaaga. Mäng lõppes 2:2 viigiga, kusjuures meie mõlemad väravad tulid penaltitest ja mõlemad realiseerisin mina. Eredalt on meeles teisele penaltile eelnenud pinge. Läksin lööma hea meelega, sest lõin oma toonase meeskonna FC Lelle eest samuti penalteid. Olime jäänud 0:2 kaotusseisu. Suunasin nii esimese (61. minutil) kui ka teise (65. minutil) löögi lööja poolt vasakusse ülanurka. Mäng ise oli hästi lahtine ja vigaderohke. Eks nemad surusid, aga suutsime ka ise võimalusi tekitada. Väravani jõudmiseks vajasime aga kohtuniku abi. Esimesel puhul mängis vastane käega, teisel tehti viga. Kumbagi penaltit ei teeninud mina, kuid näitasin löömiseks ise initsiatiivi ja nii läks.

Foto: Arvet Mägi/Virumaa TeatajaScanpix

3

Leonid Tervinsky (84)

Foto: erakogu

Foto: Lembit Peegel

kuu


kuu pilt

Foto: Lembit Peegel

Flora värvides lumememm-jalgpallur A. Le Coq Arena on näinud igasugu mänge. Isegi sellist, milles pealtvaatajatel oli harukordne võimalus koos vutiliidu presidendi Aivar Pohlakuga vaheajal väljakult lund lükata. See oli 26. märtsil 2008. Tänavune lumerohke talv andis ka esimese lumepalluri – tavaliselt publikule omaküpsetatud kooki pakkuv FC Flora naiskond meisterdas seekord lumememme. Porgandninale pandi pallid jalge ette ja klubi sall kaela!

2011 VEEBRUAR JALKA

7


siit ja sealt

nii nad

ütlesid “Nüüd on aga Eestis nii võrk-, käsi- kui ka jalgpall korvpallist mööda läinud, sest nad on suutnud mängijaid välja viia.” Jaak Salumets “Ma ise ei võtagi enam agentide juttu väga tõsiselt.” Sergei Pareiko klubivahetusest “Uruguay mäng. Oper laksab ristnurka. VÕIT! Ei, kohtunik fikseerib suluseisu. Rüütli moodustab oma pingil istuvatest mängijatest tõekomisjoni!” twitter.com/priitsalumae „Natuke oli ikka hirmus. Oli momente, kus pidime päid alla hoidma, et millegagi pihta ei saaks. Imelik, et politseinikud ei teinud midagi. Seisid eemal, jõid kohvi ja tõmbasid suitsu ja vaatasid pealt.“ Sander Puri fännide rünnakust Larisa AE bussi vastu “Kuid võib-olla mõistab just Berlusconi enim rahva hinge? Inimesi, kes tahavad õhtuti rahulikult teleri käima panna ja vaadata sealt jalgpalli või poliitikuid kesk seksiskandaale, mitte rääkimas igavatel teemadel, nagu noorte tööpuudus, korruptsioon või keskkonnaprobleemid.” Eesti Päevalehe juhtkiri “Pohlaku ees, kes on asjaga hakkama saanud, müts maha. Ka jalgpall oli taasiseseisvumise alguses puhtalt venelaste ala, aga nüüd on vastupidi.” Poksitreener Rein Pajur

Ülemeelikust väravatähistamisest

Hõbepalli võitis Tarmo Kink Hõbepall sai oma 11. laureaadi, Tarmo Kingi, kes 8. oktoobril Belgradis paugutas kauglöögi Serbia koondise väravalati alla seisuks 1:1. See oli mängu murdepunkt. Konstantin Vassiljev lõi 2:1 ja lõpetuseks koksasid väljaku­ peremehed kolmandagi palli oma kollkipri selja taha. Hõbepalli, mis antakse välja Eesti koondise eest löödud kauneima värava eest, on seni välja antud 16 korda ning kolmel korral on selle võitnud Martin Reim ja Indrek Zelinski ning kahel korral Andres Oper. Tervelt kolmel korral kauneim värav löödud Andorra ja Fääri saarte võrku. Neljal korral on Hõbepall teenitud MM-valikmängus, kuuel korral EM-valikmängus ning korra Balti turniiri mängus. Tugevaim meeskond, kelle vastu on Hõbepall võidetud, on kolmekordne MM-finalist Holland. Tiitlivõistluste finaalturniiril on mänginud ka Türgi, Serbia, Sloveenia ja Slovakkia. Armeenia on Jerevani Ararati kujul tulnud korra Nõukogude Liidu meistriks. Ainsa kaitsemängijana on Hõbepalli teeninud Teet Allas, kes 2002. aastal kõmmutas tõnisvannaliku kauglöögi Moldova väravasse. 16 korrast kahel on võitjaks osutunud peaga löödud koll (Zelinski 2003 ja Neemelo 2006). Seitset hõbedast sooritust on saanud näha kodupublik ja üheksal korral on see tehtud võõrsil.

Indrek E. Hill

Auhinnatseremoonia toimus Pirital Winners Sports Lounge’is, kus Tarmo Kinki võis näha ja kuulda teleekraanilt.

Eesti jalgpallikoondise 13 väravat: Konstantin Vassiljev 4, Ats Purje 2, Andres Oper 1, Sander Post 1, Kaimar Saag 1, Raio Piiroja 1, Sergei Zenjov 1, Tarmo Kink 1 ja Aleksandar Lukovic (Serbia) 1 omavärav.

2010. aasta Hõbepalli tulemused:

“Kui minu meeskonnas keegi saltoga väravat tähistaks, teeksin treenerile ettepaneku sellised asjad keelata. Viga võivad saada hüppeliigesed, põlved, aga ka kael, mille trauma korral võib jalgpallur lõpetada ratastoolis.” Arst Kaspar Rõivassepp

1. Tarmo Kink 2. Konstantin Vassiljev 3. Kaimar Saag 4. Ats Purje 5. Sergei Zenjov 6. Konstantin Vassiljev 7. Andres Oper

“Aga näiteks kui Fääri saarte vastu koondisega rongi alt välja tulime, siis ma ei mäletanudki täpselt, mida tegin.” Raio Piiroja

Senised võitjad:

“Samas kui mängija on saanud hakkama väravaga, siis ma ei saa ju keelata neid rõõmustamast. Ma ei hakka ütlema, et tohib ainult plaksutada.” Martin Reim

8

JALKA VEEBRUAR 2011

Fotod: Lembit Peegel

EMi valikmängus võõrsil Serbiale (1-1) sõprusmängus kodus Usbekistanile (2-2) EMi valikmängus Fääri saartele (1-1) sõprusmängus Usbekistanile (1-0) EMi valikmängus Itaaliale (1-0) EMi valikmängus Serbiale (2-1) sõprusmängus Soomele (1-0)

1995 Martin Reim Sloveenia EM 1996 Argo Arbeiter Andorra 1997 Martin Reim Leedu BT 1998 Sergei Terehhov Fääri saared EM 1999 Martin Reim Fääri saared EM 2000 Indrek Zelinski Hongkong 2001 Andres Oper Holland MM 2002 Teet Allas Moldova 2003 Indrek Zelinski Andorra EM

31 29 22 7 6 5 5

2004 Kristen Viikmäe Liechtenstein MM 2005 Andres Oper Slovakkia MM 2006 Tarmo Neemelo Türgi 2007 Indrek Zelinski Andorra EM 2008 Vjatšeslav Zahovaiko Fääri saared (2. värav jalaga) 2009 Konstantin Vassiljev Armeenia MM 2010 Tarmo Kink Serbia EM


siit ja sealt

Karel Voolaid asub Santose noori juhendama

nii nad

ütlesid

Sügisel Nõmme Kaljust hundipassi saanud Karel Voolaid leidis uuel aastal väljakutse Tartu FC Santoses, kus asub juhendama 1998.–2000. aastal sündinud poisse. Varem Floras ja Soome klubis TPS abitreenerina ametis olnud Voolaid ei arva, et samm Meistriliigast noorte juhendajaks tähendaks vähikäiku, ehkki nii Flora kui ka Levadia kutsusid teda duubelmeeskonna lootsiks. “Ei leidnud hetkel piisavalt motivatsiooni, et duubleid treenida. Olen selle etapi juba läbi käinud,” lausus Voolaid. “Paar aastat tööd teha ja loota, et ma siis esindusmeeskonna treeneriks tõusen – ei pidanud mõttekaks seda loota.” Voolaiu juhendatav 1998. aastal sündinud poiste grupp alustab sel aastal suurel väljakul liigamänge. Koos Santose spordidirektori Anton Joorega tegutsetakse selle nimel, et klubi töötaks ühise, Hollandi, jalgpallinägemuse järgi. Santos sõlmis Voolaiuga ühe aasta pikkuse lepingu, ent klubi presidendi Meelis Eelmäe sõnul ei mõelda, et juhendaja aasta pärast lahkub. Vastupidi. “Meie poolt on võimalus tal jätkata, kuni leiab selles töös motivatsiooni,” ütles Eelmäe. Tartu klubi juht võttis Voolaiuga ühendust kohe, kui kuulis tema vabanemisest Kaljus. Pärast mõtlemisaega algas koostöö uue aasta alguses. “Voolaid on praegu Eesti üks parimaid treenereid, tal on tohutu teadmistepagas ning päris suur kogemus,” lausus Eelmäe. “Ootame, et nad koos Antoniga (Joore) kujundaksid Santose jalgpallistiili, mille järgi edaspidi töötame.” Mängijana U17 koondist esindanud Voolaiul on UEFA Pro treenerilitsents ning on ka ise pidanud treenerikoolitusi.

Lennart Komp Foto: Lembit Peegel

“Ainus koht, kus võime Eestis näha edukat lõimumist, on jalgpallikoondis. Oleme harjunud, et Raio, Dmitri ja Enar teevad üheskoos Euroopa tugevatele tuule alla. Vene poisid on lahked andma intervjuud eesti keeles, ehkki vahel läheb sassi. Vahel laulavad nad hümni isegi paremini.” Üliõpilane Krismar Rosin “Neist neli olid ilusate lintidega kaunistatud jõulukingitused ehk oma rämedad vead, mida ei tohi endale isegi A-klassi meistrivõistlustel lubada.” Martin Reim 0:6 kaotusest Soligorski ahtjorile

“Tänase seisuga on jalgpall üks väheseid valdkondi Eesti ühiskonnas, kus integratsioon ei ole läbi kukkunud.” Kriitik Alvar Loog “Selle kõrval mõjus Normann nagu üks hea jalgpallur, kes astub matšis vastu heale jalgpallimeeskonnale. Tulemus on ette teada ega huvita kedagi.” Veiko Märka arvustab ETV aastalõpuprogrammi “Kahe võiduga. Mis mõtet on muidu mängima minna?” Õhtulehe 2011. aasta spordiennustuses osaleva Ragnar Klavani vastus küsimusele, kuidas lõpevad Eesti mängud Uruguay vastu “Vastab tõele, et jalgpall on minu hobi, kuid ise ma ei mängi. Olen lihtsalt fänn.” Mupo uus juht Monica Rand “Tol ajal oli tarvis näidata ajakirjanduses meie noorsoole, et jalgpall avab tee maailma.” Lembit Peegel 1990. aastal kaasa tehtud jalgpallireisist Rootsi “Asjameeste ja ajakirjanike tööruumid nagu tipptasemel konverentsikeskuses, publiku istmed nagu korralikul jalgpallistaadionil, hooldemeeste hea ventilatsiooniga määrdeboksid – see on tundmatuseni muutunud Tehvandi suusastaadion.” Postimees kiidab suusamekat

Karel Voolaid lükkab nüüd Tartu Santose vankrit.

“Kas niisuguse iseloomuga jalgpallurit veel kunagi tuleb, ei tea. Aga kindlasti ületab keegi tema karjääri.” Aivar Pohlak Mart Poomist

2011 VEEBRUAR JALKA

9


1-teist mõtet

Elevandi palge ees: naised, M

ihkel Mutt kirjutas Postimehes (14. jaanuar) tuntud anekdoodist, kuidas eestlane seisab loomaaia aediku ees ja mõtleb, mida elevant temast arvab. Et kui suure rahva esindajad seisavad sealsamas eelkõige kui inimesed, siis meie kui terve eestlaskonna esindajad. Prantslased, inglased, ameeriklased, hiinlased, venelased jt on elevandi ees kui mehed, naised, vanad, noored, geid, heterod, vaesed, rikkad, aga eestlased seisavad seal oma paljudest võimalikest identiteetidest üksnes oma rahvusliku eneseteadvusega. Et eestlased kuuluvad ebakindlate rahvaste hulka, kelle “rahvuslik jalajälg” on väikene. Me oleme võrreldes suurtega elanud vähem nn ajaloolises ajas ja väljapaistmiseks peaks omama suuremat territooriumi või rahvaarvu. Kuna see nii pole, jääb üle välja paista kuidagi teisiti. “Sellepärast ongi ainult selles riigis võimalik, et päevalehtede esiküljel on suur pealkiri suhteliselt vähepopulaarsel alal saavutatud MM-medalist,” kirjutab Mihkel Mutt. “Sellepärast on meil arvel ja teadul kõik välismaal tegutsevad modellid, loovisikud, sullerid jt. ( - - -). Me mõtleme aediku ees, kas elevant on ikka kuulnud Šmigunist ja Veerpalust? (Paraku pole Aafrikas ega Lõuna-Aasias lund mujal kui mäetippudel).”

Mine kindla peale ja ütle: vutt! Eesti Päevaleht tegi mullu sügisel põlvepealse küsitluse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ametnike hulgas Brüsselis: mis meenub esmalt, kui öelda Eesti? Tulemused (EPL 15. oktoober 2010) on näha kõrvalolevas kastis. Kes on vähegi suhelnud välismaalastega, ei tohiks üllatuda. Kuigi meie jaoks pole see edetabel korrektne, on kõik nimetatud isikud, sündmused või faktid ju Eestiga seotud. Ainus kontekstist väljarebitud asi tundub olevat jalgpall! Aga siingi on seletus varnast võtta. Seda loetelu vaadates on ilmne, et 10

JALKA VEEBRUAR 2011

11 meest elevandi ees. Kuna tegu on jalgpalluritega, siis Londistel vähemalt on, mida arvata.

Mis meenub, kui öelda Eesti? Sellised seosed tekkisid EPL-i katse käigus Euroopa Liidu Brüsseli ametnikel: 50% – Baltikum 31% – endine idabloki maa 28% – reisilaev Estonia katastroof 25% – Tallinn 18% – meri, ilusad naised, jalgpall 12% – ei tea midagi, põhjamaa ja külmad ilmad 6% – iseseisvus, Nõukogude okupatsioon, Soome ligidus, Siim Kallas 3% – Jaan Kross, Hendrik Hololei, Marju Lauristin, Erki Nool, IT-riik, Saaremaa, Soomaa.

küsitletute teadmised Eestist on ahtakesed. Nimetatud on triviaalseid asju nagu Baltikum, endine idabloki maa jms. Ükski vastaja ei taha ju näida rumalana ja seepärast on mindud kindla peale. Kes on ise kohapeal käinud, võib seepärast südamerahuga ja eksimist kartmata nimetada märksõnu nagu Tallinn, meri, ilusad naised, põhjamaa, Soome ligidus. Kui peaksime vastama mõne teise väiksema maa kohta ja meil on aimu, kus riigike asub, nimetaksime ju ka pealinna nime, ütleksime “meri” või “mäed”, “soojad” või “külmad” ilmad ja absoluutselt kindla peale minek on öelda “ilusad naised”. Suuremale osale Euroopast on täpselt sama kindla peale minek öelda: “jalgpall”. See on sõna, millega ei saa ometi alt minna, sest eurooplase jaoks on tegemist ülemandrilise mänguga. Nii nagu tavaeurooplane ei tuleks ilmaski selle peale, et öelda “laulupidu”, ei tuleks ta ka selle peale, et öelda näiteks “suusatamine”.


1-teist mõtet

, meri ja jalgpall

Foto: Lembit Peegel

Eesti puhul on jalgpalli nimetamine just vanemat põlvkonda ja ühiskondlikku mõtteinertsi arvestades kahtlemata ülepakkumine (artikkel ilmus nädal pärast meie võitu Serbia üle ja küsitlus oli tõenäoliselt tehtud enne seda mängu). Ta peegeldab ilmekalt euroopaliku ja eestiliku tippspordist arusaamise vastuolu. Esimese jaoks tähendab sport enesestmõistetavalt ennekõike jalgpalli. Teine püüab elevandile sisendada, et ka vähepopulaarsete alade MM-medalid kõlisevad kirkalt ja kaugele. Tegelikult pole olukord nii mustvalge. Näitab ju Mihkel Muti kolumngi, et eestlased on hakanud aru saama, mis spordimaailmas loeb. Veel 1984. aastal valiti Eesti parimaks sportlaseks jääpurjetamise maailmameister. Enam ei tule see jutukski. Aina enam võib meedias kohata kaineid seisukohti, milles inimesed saavad suurepäraselt aru, mida on väärt paljude kolmandajärguliste olümpiaalade medalid ja mida nad väärt ei

ole. Nagu Jalka on varemgi kirjutanud: meile on nad väärtuslikud, aga elevandi ees ei maksa nendega vehelda. Elevandi ette peaks minema ikka kordaminekutega jalgpallis, olgu või meie üksikute jalgpallurite eduga mõnes tippklubis.

Viimases Flora – Levadia duellis A. Le Coq Arenal kuulsin tribüünil peale eesti ja vene keele ka soome, inglise ja itaalia keelt.

Aga võib-olla pole ka jalgpalli haaratud 18% selles küsitluses sugugi nii ülepaisutatud? Viimases Flora – Levadia duellis A. Le Coq Arenal kuulsin tribüünil peale eesti ja vene keele ka soome, inglise ja itaalia keelt. Küllap oli tegu turistidega, kes pidasid enesestmõistetavaks, et kui

külastada võõrast maad, tuleb tutvust teha ka kohaliku jalgpalliga. Ja kui seesama turist või tema tuttav või sugulane satub olukorda, kus tuleb nimetada märksõnu vastava maa kohta, ongi jalgpalli-vastus läbinisti aus. Mitte viimases hädas ajust väljapigistatud kindla peale minek. Olgu kuidas on, jalgpall võib euroametnike vastuste ja lõpptulemusega rahule jääda. Mere ja ilusate naistega ühe pulga peal olemine on auasi. Vastupidi muidugi ka: küllap on rahul ka meri ja kaunitarid. Seda enam kui mõelda, kes ja mis jäid kaugele seljataha ja keda või mida üldse ei nimetatud!

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja 2011 VEEBRUAR JALKA

11


meistriliiga

FC Viljandi ootab Meistriliigas Tulevikku JK Tulevik astus Meistriliigast II liigasse, et iseseisvama klubina taas kõrgemale astmele rühkida. Seni hoiab neile kohta FC Viljandi, kes resideerub Tallinnas, ent kodumänge peab Mulgimaa pealinnas. Lennart Komp

O

tsus Viljandi jalgpallielule uus hingamine anda sündis minutitega. Aasta lõpus Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) tippjalgpalli komisjonis Tuleviku tuleviku üle arutades seisti silmitsi tõega, et kui teistes Flora süsteemi klubides on viimastel aastatel toimunud areng, tammub Tulevik paigal. EJLi ja Flora presidendi Aivar Pohlaku sõnul hakkas Tulevik kaotama oma mõtet olla atraktiivne kohalikule vutipublikule. “Flora süsteemi klubidest rääkides on edasi läinud nii Kuressaare, Paide kui ka Rakvere, ent Viljandi seisis paigal,” rääkis Pohlak. “Tekkis väga selge moment, kus tuli otsustada, kuidas edasi minna, ja need otsused said vastu võetud sealsamas ruumis.” Kuidas siis edasi? Viljandi Tuleviku asemel jätkab Meistriliigas meeskond nimega FC Viljandi, mis nagu senini koosneb Flora süsteemi perspektiivikatest noortest, kes esindusmeeskonda veel ei mahu, ent saavad nii mängupraktikat. Tulevik astub II liiga lõuna/lääne tsooni, võttes seni Tulevik II-le kuulunud koha ning Tulevik II jätkab III liiga lõunapiirkonnas, kuhu mullu lunastas koha FC Bestra.

Foto: Lembit Peegel

Üleminekuperiood umbes viis aastat

FC Viljandi hoiab üleminekuperioodil Meistriliiga kohta, kuni JK Tulevik, millest peaks saama täisvereline mulkide esindusklubi, naaseb tipptasemele. Või vähemalt Esiliigasse ja on samas võimeline meistrisarja taseme välja kannatama. Siis kaks meeskonda ühendataks või kaoks FC Viljandi üldse ära. 12

JALKA VEEBRUAR 2011

Oo ajad ammused: Marek Lemsalu (vasakul) Viljandi Tuleviku rüüs toetub Maardu Levadiat esindavale Indro Olumetsale.


meistriliiga Pohlaku sõnul on üleminekuperioodiks seatud umbes viis aastat, ent kuidas kavatsused reaalselt teostuvad, on raske prognoosida. JK Tuleviku president ja treener on nüüdsest Raiko Mutle (26), kes hakkab vankrit vedama Viljandis eesmärgiga arendada klubi nii kaugele, et Mulgimaa pealinnas oleks taas konkurentsivõimeline (pool)profimeeskond. Klubi tegevjuhina astus ametisse Rain Tölpus. “Tulevik on iidne Viljandi klubi ja on õige, et vastutus ja otsustamine on siia koondunud,” lausus Mutle. “Jätkame viljandlastega ja praegust koosseisu vaadates ongi meie lagi II liiga.” Ehkki valdavas osas hakkab Tuleviku rahaasjade eest hoolitsema kohalik juhtkond, jääb alles ka Flora tugi. Kuni nad jalad alla saavad. FC Viljandi aga jääb täielikult Flora kulu ja kirjade peale ning Zaur Tšilingarašvili juhendatava esindusmeeskonna duublina jätkab Valga FC Warrior Esiliigas, kellele treenerit veel otsitakse. Pohlaku sõnul kaaluti ka Viljandi meeskonna Meistriliigast ärakaotamist, kuid võrdväärselt tugeva asendusmeeskonna puudumisel sellest ideest loobuti.

“Jalgpalli regionaalse propageerimise mõttes kaalusime ka meeskonna viimist Hiiumaale, kuid kuna pole kindel, kui kiiresti Tulevik tagasi üles jõuab, oleks Viljandi tippjalgpallist ilmajätmine ebaõiglane,” selgitas Pohlak.

Foto: Lembit Peegel

FC Viljandi motiveerib Mutlet

Vutijuht ei pelga, et viimastel hooaegadel publikuhuvi edetabelis viimasel kohal olnud Viljandi meistriliiga meeskond kohalikke selle suhtes veelgi ükskõiksemaks teeb. Pigem arvab ta, et see mõjub pealtvaatajaarvule (2009. aasta keskmine 144 ja 2010. aastal 79) turgutavalt. Elu oleks Viljandi Meistriliiga mängudele aga hädasti vaja, sest mullu IV liigas mängides kogus FC Liverpool Pubi, vahepealne FC Bestra ja nüüdne Tulevik II ka mitmesajapealise ning hääleka publiku. Konkurents FC Viljandiga motiveerib ka Mutlet. “Tuleviku naasmine koju on olnud üks minu salaunistustest ja FC Viljandi olemasolu on mulle klubi juhina lisastiimuliks. Mina hakkan töötama, et Viljandi eliitsats oleks Tulevik,” rääkis Mutle, kes eesmärkide täpsustamisest keeldus. Küll tahab keskväljamees luua

Marko Lelov: Tulevik peab ootama ära veel ühe põlvkonna Kuus aastat Viljandi Tulevikku Meistriliigas juhendanud Marko Lelovi sõnul võib Tuleviku praegune noor põlvkond klubi aidata Esiliigasse, kuid sealt edasi jõudmiseks tuleb oodata ära järgmine plejaad, kes saab praegustest ümberkorraldustest motivatsioonisüsti. “Järgmised noored näevad esindusmeeskonda kodus treenimas ja saavad pikkamööda nendega koos harjutama hakata. Samuti on tähtis, et oleksid eesmärgid, tahe ja jõud Tulevikust uuesti Viljandi esindusklubi teha,” rääkis Lelov. “On selge, et kui tekib üks-kaks ässa, liiguvad nad edasi, kuid kohapealne kooslus peaks sellele vaatamata esindusmeeskonna raskuse välja kandma.” Enne 2004. aastal Tallinnasse kolimist samuti mängijana Tuleviku palgalehel olnud Lelovi hinnangul ei ole Meistriliigasse jõudmine paari aasta projekt. Kui nii kaugele jõutakse viie aastaga, on hästi läinud. Pärnust pärit Lelov loodab Viljandi vutielule tagasi hiilgeaegu, kui 1999. aastal saadi Maardu Levadia järel ja Flora ees hõbe ning jõuti karikafinaali. “Mäletan, kuidas meid käidi tribüünidel vaatamas ning noorjalgpalluritel oli käegakatsutav eesmärk,” sõnas Lelov. Lelov jätkab täiskohaga noortekoondiste peatreeneri Frank Bernhardti abina. Tuleviku senine tegevjuht Aivar Lillevere asub FC Flora duubelmeeskonna juhendajaks.

Zaur Tšilingarašvilil on kõik kontrolli all. Ka FC Viljandi.

klubis keskkonna, kus mängijad naudiks jalgpalli ja teeksid seda nii, et ka pealtvaatajatel oleks ilus vaadata. “Kui hooaja lõpuks on punkte piisavalt, läheme üles, kui ei, ei lähe. Tähtis on tuua sära silmadesse,” sõnas Mutle. Tuleviku tulevane edu peaks hakkama toetuma tugevale noortetööle, ent mängijaõigused jäävad siiski Florale. Ehk kui Tulevik peaks Viljandi-kesksena jõudma tagasi Meistriliigasse, jääks Florale õigus pallur omale võtta. Sama kehtib ka juhul, kui Tulevik on Esiliigas või II liigas. “Nii see toimib kogu maailmas, et suurtel klubidel on mõjusfäärid. Meie oleme selle mõjusfääri omale ise loonud ja seda finantseerinud,” ütles Pohlak. “Me ei vii neid mängijaid kuhugi, vaid nad ongi meie omad. Samas ei ole me loonud süsteemi enda, vaid terve Eesti jalgpalli jaoks.” Viimati oli (pool)professionaalne vutimeeskond Viljandis 2003. aastal, misjärel Tallinna koliti. Toona polnud kõik mängijad kohalikud, vaid leegionäridega umbes pooleks, ent seeläbi jõudsid tippvutti Ragnar Klavan, Sander Post ja teised noored mulgid, kellele Meistriliiga meeskonnaga kodulinnas harjutamine oli lisaväärtuseks. Nüüd on plaan sama. 2011 VEEBRUAR JALKA

13


mängija luubi all

Siim Luts Mullu Floraga meistriks tulnud ja esimest korda A-koondise rüü ülle tõmmanud äärepoolik Siim Lutsu (21) oskusi harutasid lahti rahvuskoondise peatreener Tarmo Rüütli, Flora juhendaja Martin Reim ning mõlema abitreener Janno Kivisild. Õhuvõitlus

Väljaku nägemine

Tarmo Rüütli: Ei midagi erilist ja on arenguruumi. Kasv ei sega, aga tal ei ole korpus veel piisavalt tugev. Räägin koondise tasemest ja seal on vastaste kaitsjad palju-palju võimsamad kui tema tüüpi ründajad. Martin Reim: Kasvult keskmine, aga praegu Flora võistkonnas kõige parema hüppevõimega. Õhuvõitlusse minek ja hüppevõime on hea, aga tehnika vajab täiustamist.

Janno Kivisild: Kui võrrelda aasta algust lõpuga, on mängu lugemine üks neist momentidest, kus tegi korraliku arengu. Hooaja alguses jäi otsuste vastuvõtmise kiiruses ja kvaliteedis vajaka ning oli ebastabiilne. Teisel poolel muutus aina paremaks, sai aru, luges mängu paremini, võttis vastu õigeid otsuseid. Siim on tark mängija, suudab juhistest teha omad järeldused ja need on olnud õiged. Analüüsivõime on üsna korralik.

Tugevus Tarmo Rüütli: Tasapisi areneb, kuid on pigem nõtke kui väga tugev. Annab järele aidata.

Mootor Janno Kivisild: Nägime mullu sellega kõvasti vaeva. Kiiruslike omaduste kõrval on vaja ka head mootorit, sest sellest sõltub mängu lugemise ja arusaamise kiirus. Kui hooaja alguses ei olnud kõige tasa­‑ kaalukam või targem, raiskas end ja sai väljakul väga kiiresti otsa, siis lõpupoole muutus paremaks.

Foto: Lembit Peegel

Osavus

Sisu

Tarmo Rüütli: Täitsa olemas ja võib öelda, et üks tugevaid külgi. Väga nõtke ja ettearvamatu liigutusega. Kui kehaline tugevus, kogemus ja vastupidavus tulevad järele, saab seda enda kasuks hakata ära kasutama. Kuni oled habras noor, siis puhta osavusega ära ei tee.

Martin Reim: Eelmise hooaja alguses, kui tulid valed otsused ja pallikaotused, siis vaimne pool ei suutnud järele tulla ning ta põdes üle. Aasta jooksul muutus enesekindlamaks, tuli julgust, enesehinnang kasvas ja julges töötada ning vastaseid ette võtta. Rasketes olukordades tuleb endast veel rohkem välja pigistada ja vaimselt tugevam olla.

Kiirus Janno Kivisild: Kiirus on korralik, ka kiirus palliga, aga võiks seda rohkem ära kasutada. Jalgade töö nii palliga kui ka ilma on arvestatav ja selliste näitajatega on täiesti võimalik mängida. Kuigi kiirus palliga ja tribling on üks tema tugevusi, võtab vahel hoo alla ja üritab meisterlikkusega ette võtta. Palju lihtsama vaevaga suudaks vastast kiirusega edestada, kuid valib enda jaoks huvitavama lahenduse, mis mängu seisukohast ei ole alati otstarbekas.

Jalategevus Tarmo Rüütli: Saab hakkama. Ilmselgelt vasakujalgne, aga pole päris ühejalgne. Tehniline ja osav, paremat jalga peab kõvasti lihvima.

cv Siim Luts Sündinud: 12.03.1989 Klubi: FC Flora Positsioon: äärepoolkaitsja, ründaja Treenerid: Margus Luts, Viktor Mets, Ivo Lehtmets, Zaur Tšilingarašvili, Tarmo Rüütli, Frank Bernhardt, Marko Lelov, Martin Reim

14 JALKA JALKA VEEBRUAR 2011 14 veebruar 2011


treener

Treeneritöö on Priit Tomingase elustiil 32aastane noor mees Priit Tomingas on peaaegu pool elu olnud jalgpallitreener. Tegelenud lastega, sest nendega saab ta kõige paremini hakkama. Ja veel – ta on treeneriametit nautinud. Indrek Schwede

“M

ina ise õppisin koolis kuni viimase klassini isale-emale, et hinded korras oleks, aga mitte endale,” tunnistab Nõmme Unitedi noortetreener Priit Tomingas (pildil). “Treeneriametis on minu ülesanne teha poistele selgeks, et nad teevad kõike iseendale, mitte mulle.” Kogu elu on Priit olnud lastetreener, sekka juhendanud tüdrukuidki. Ta ei välista tulevikku vaadates midagi, kuid ütleb siiski: “Mulle sobib vahetu suhtlemine lastega, eriti väiksematega. Aga sel plussil on ka oma nõrk külg: ma pole piisavalt karm. Seda kiputakse vahel ära kasutama. Ma saan ju teoreetiliselt aru, et mõnikord peaks kasutama valjemat häält ja kurjemaid sõnu, aga iseloomu vastu ei saa. Võib-olla ma vanemate aastakäikudega ei saakski hakkama. ”

“ „

Fännide järele on Eesti jalgpallis võibolla kõige suurem vajadus!

Tomingase töö kvaliteeti näitavad tema käe alt sirgunud pallurid: Henrik Ojamaa, Andres Koogas, Erik Reinsoo, Andre Frolov, Sander Lepik. Praegu juhendav B-litsentsi Tomingas Nõmme Unitedi kaht gruppi: 2001. ja 2003/2004. aastal sündinuid. “Räägin oma kasvandikele alati, et lisaks treeningul käimisele peab ise ka trenni tegema, ” kõneleb Priit Tomingas, kelle sõnul ilma selleta maailmaklassi mängijat ei sünni. “Osa on kohal ammu enne trenni ja osa jääb pärast ka

mängima. Männiku Enn on alati nõus poisse platsile lubama. Osa, kelle kodu on staadioni lähedal, elavadki lausa väljakul. Muidugi on iseküsimus, kui mõtestatud see tegevus on, aga palliga tegelemine annab palju juurde. Treeningutel peab väikestega olema mänguline ja huvi üleval hoidma. Nende keskendumisaeg on väga lühike: 40 sekundit, vahel kaks minutit, pärast seda hakatakse juba harjutusi tegema treenerile.”

Foto: Lembit Peegel

Kasvatada fänne Eesti jalgpallile! Tomingas ise läks jalgpallitreeningule 1985. või 1986. aastal. Aavo Sarapi juhendatud Pantritesse sai ta ema tuttava kaudu. Sel ajal oli eestikeelseid treeninggruppe väga vähe ja Tomingas käis linnast Lasnamäe tagaotsa harjutamas. “Huvitav on see, et kuigi mul ei tulnud mäng väga hästi välja, mulle see ikkagi meeldis,” imestab Tomingas. “Tavaliselt kaob huvi ära, kui kõige paremini välja ei tule. Aga minu rekord oli kaks aastat ilma puudumisteta trennis käia: kui vaja, lõin kraadiklaasi ka alla, et varjata 38kraadilist palavikku. Olin kohusetundlik ega mõelnud, et haigena treenimine pole hea. Olin koolis ainuke jalgpallur. Isa oli mul küll suur jalgpallihuviline, aga polnud ise mänginud. Vanaisa oli Eesti Vabariigi ajal tulnud isegi sõjaväe või mereväe Eesti meistriks – see diplom ripub siiani seinal.” 1996. aastal alustas Priit Tomingas Aivar Pohlaku kutsel Floras noortetreenerina ja aasta hiljem tegeles ka tüdrukutega. 2001. aastal Tallinna Pedagoogilise Ülikooli kehakultuuridiplomiga lõpetanud Tomingas läks aasta hiljem Nõmme Unitedisse, kusjuures juhendas

pool aastat Flora naiskonda edasi. Ta on kogu aja töötanud treenerina põhikohaga. “Mulle on treeneritöö elustiil, ” seletab Tomingas, kes hobi korras juhendab ka Hansa Unitedi meeskonda. “Kui suur see noortetreeneri palk terves maailmas ikka on, aga ma olen materiaalselt vähenõudlik inimene. Selles ametis on aega kõiksugu asjade peale mõelda ja ma mõtlengi palju. Treenerina on mu eesmärk panna oma õpilased jalgpalli armastama. Kui nad armastavad jalgpalli, võib neist sirguda ka näiteks treener, kohtunik, jalgpalliametnik või jalgpallifänn. Nende viimaste järele on Eesti jalgpallis võib-olla kõige suurem vajadus! Kui igal aastal tulevad uued aastakäigud peale ja kui pooled neist tulevad staadionile, siis on tribüünid varsti täis. Muidu tekib ju küsimus, miks maksta palluritele, kelle mängu ei käida vaatamas? Profispordis peab suutma oma tööd müüa. ” 2011 VEEBRUAR JALKA

15


THAI ROSE SPA on tõeline idamaine oaas Tallinna

kesklinnas, mis pakub laia valikut SPA protseduure ning luksuslikke idamaiseid kehahooldusi. Esmakordselt Eestis pakume tai massaaži teenust koostöös tai spetsialistidega. Kogenud ja professionaalsed tai meistrid pakuvad võimalust nautida traditsioonilist tai massaaži, tai aroomi või õli massaaži, tai jalatalla punktmassaaži ja muid unikaalseid hooldusi. Eksootiliste aroomide, rahustava muusika, otse Taist tulnud massaaži meistrite, stiilse interjööri ja Tallinna kesklinnas mugava asukoha abil pakume Teile sukelduda aasia kehahoolduse filosoofia imelisse maailma kodu lähedal.

TRADITSIOONILINE TAI MASSAAŽ

Tai massaažil on määramatult suur kasutusala. Tai massaaž on eriti effektiivne sportlastele ning eriti just jalgpalluritele, sest see vabastab lihased pingest, aitab taastuda, parandab liigeseid ning ravib vigastusi. Lisaks kasutatakse tai massaaži peavalu vaigistamiseks, liigeste liikuvuse suurendamiseks, lihaste toonuse tõstmiseks, seedimise probleemide kõrvaldamiseks, stressi ja unetuse raviks, närvisüsteemi tugevdamiseks, üldiseks organismi puhatuseks, kõikide siseorganite töö stimuleerimiseks ja paljuks muuks. See lubab organismil vabaks saada liigsest vedelikkust, toksiinidest, normaliseerida vere- ja lümfiringlust. Selle effekti saavutamiseks tai massaaži spetsialist kasutab oma küünarnukke ja küünarvarsi. Iga aktiivne sportlane peaks käima massööri juures vähemalt kord nädalas, ning tai massaaž on massaažidest effektiivseim. Lisaks tai massaažidele on Thai Rose SPA’s võimalik teha näo-, keha- ja jalgadehooldusi, käia kogu perega juuksuris, võtta lõõgastav SPA pakett, kus lisaks massaažile on ka saunade kasutamine või tellida endale või oma sõbrale imidži muutus.

MAguS PAkkuMInE!

Esmaspäevast reedeni kell 9-11 on kõigile teenustele

-20%

Thai Rose SPA asub Tallinna vanalinnas aadressil Aia 4/Vana-Viru 13 (VW Passaaz’i vastas). Thai Rose SPA klientidele on parkimine tasuta EuroParki nr 15 parklas (Vana-Viru 15). Thai Rose SPA on avatud E-R 09-21, L-P 11-20.

Öeldes salasõna

,,Jalka’’ rakendub kõikidele teenustele allahindlus

(allahindlus sõltub protseduurist ja kellaajast), täpse soodustuse suuruse saate teada helistades 625 8910, saates e-posti aadressile info@thairose.ee või minnes ise Thai Rose SPA’sse kohale.

Info tel 625 8910

16

JALKA VEEBRUAR 2011

www.thairose.ee


persoon

Robert Antropov mängis Soome koondises Endine jalgpallur ja praegune riigikogu liige Robert Antropov ütleb, et osavõtu kõrval on spordis tähtis ikkagi ka võit. Politsei ja tuletõrje maailmamängudel on ta Soome meeskonnas võitnud hõbemedali! Tema jalgpallikarjääri katkestas vigastus. Toomas Kask Olite kaheksakümnendatel lubava karjääri alguses jalgpallur. Miks sest asja ei saanud? Tegelesin jalgpalliga profitasemel kuni Tallinna linnameistrivõistluste võiduni 1989. aastal. Treeneriks oli siis Viktor Neštšeretnõi. Tema üks kuulsamaid kasvandikke oli tuntud vutiäss Valeri Karpin! Pidin loobuma profijalgpallist, kuna ühes raskes liiklusõnnetuses vigastasin tõsiselt põlve. Ka oma ameti tõttu päästeteenistuses ei saanud enam lubada, et näiteks hüppeliigese vigastuse tõttu võin kipsis käia ja töölt kõrval olla. Mäletan oma kõige lühemat jalkahooaega, mis lõppes esimese mänguga: kohe pärast palli lahtilöömist sööstsin palliga mööda väljaku äärt värava poole. Vastu tuli kaitsja sirge jalg, putsakorgid ees ... Kas see juhtum muutis teie spordiharrastusi? Pigem see mitmekesistas mu sportimist. Lähtuvalt oma erialast ja ametitest siseministeeriumis tuli tegeleda politsei mitmevõistlusega, milleks olid kergejõustikualad, ujumine, laskmine ja motosport. Jätkasin endiselt ka jalgpalliga, kuid juba pisut rahulikumalt. Päästeteenistuses ja politseis töötades õnnestus mul osaleda kümnel tuletõrje ja politsei maailmamängudel alates 1990. aastast. Hästi on meelde jäänud esimene võistlus USAs Las Vegases. Õppisin tol ajal päästealal Soomes ning sealsed kolleegid võtsid mind oma vutitiimi. Sealt tuligi maailmamängude esimene medal – hõbe, Soome jalkakoondises! Finaalis mängisime Hongkongi politseivõistkonna vastu. Mäng oli kell 5 hommikul, sest hiljem ei olnud võimalik üle 40kraadise kuumuse tõttu mängida. Kaotuse põhju-

seks sai aga see, et soomlased tähistasid terve öö pääsu finaali ning mängule mindi nn otse. Meil õnnestus selles mängus lüüa kaks väravat: üks vastaste ja teine oma väravasse! Kaotasime 1:2. Millisel kohal te jalkameeskonnas mängisite? Ma olen elus selline natuke agressiivne ja energiline ehk siis iseloomult ründaja tüüpi – pall pikalt ette ning kiire 50 meetri spurdiga järele ja siis tugev löök või tõste vastase värava peale. Mitu väravat olete löönud? Ei ole lugenud, aga päris palju. Igas mängus ikka üks värav. 1990ndate keskel oli meil tore meeskond Rakveres. Mängisime Eesti II liigas ja kolm aastat järjest Lääne-Virumaa meistrivõistluste finaalis. Kaks aastat järjest olime finaali kaotanud Tapa meeskonnale, kolmandal korral juhtisime 2:0. Mängu lõpus tuli viik 2:2. Olime enda peale vihased ja

otsustasime, et kui nüüd ei võida, siis me selle võistkonnaga enam ei mängi. Kahjuks nii juhtuski, kaotasime 2:3. Selles mängus tegin oma elus suurima prohmaka, kui peaaegu väravajoonelt lõin uskumatu palli lihtsalt üle väravalati ... Meie võistkond enam selles koosseisus kokku ei tulnudki. Meie vastas oli tollal Kruglov seenior ise! Kruglovide jalkadünastiale sportlikku edu ja ikka palju väravaid vastase võrku! Mis aladega praegu tegelete? Rakvere II keskkoolis oli kaks kõva spordiala jalgpall ja sulgpall. Tegelikult saidki need mõlemad mu peamisteks spordialadeks kogu eluks. Sulgpallis treenin peaaegu iga päev ja siiamaani mängin tähtsamatel võistlustel. Sulgpallis olen eri vanuses saavutanud mitmel korral Eesti meistritiitli. Jalgpall on siiani mu lemmikala. Sport on parim pingemaandaja. Foto: erakogu

1989. aastal võitis Tallinna Dünamo pealinna meistritiitli. Taga vasakult esimene-teine peatreener Viktor Neštšeretnõi ja Robert Antropov. 2011 VEEBRUAR JALKA

17


naised

Mida teha, et naiste jalgpall jätkaks hoogsat arengut? Esiliiga laiendamine, saalijalgpalli Meistriliiga ja mängijate õhutamine treeneriametisse on suunad, mille poole vaatab meie naiste jalgpall, et arengule hoogu juurde anda. Aga kõigepealt peab kannatlik olema. Lennart Komp Foto: Lembit Peegel

Kalevlanna Merlyn Mletsin (paremal) püüab palli kaitsta mulluse meistri Pärnu JK eest.

P

iisas ühest hooajast, et tõdeda mulluse liigareformi statistilist edukust. Kuueliikmeline Meistri- ja Esiliiga ning kahest piirkonnast koosnev II liiga muutsid meistrivõistlused tasavägisemaks. Meistriliigas saadi võit keskmiselt 3,08 väravaga, kuna aasta ja kaks varem olid need arvud 4,28 ja 4,48. Punaseks laternaks jäänud Tallinna Kalev kukkus sellegipoolest võitu teenimata Esiliigasse. 18

JALKA VEEBRUAR 2011

Kui kõrgliiga laiendamisest on vara rääkida, siis Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) hinnangul võiks paari aasta pärast kõne alla tulla tugevuselt teise astme suurendamine kaheksale naiskonnale. Kuivõrd avardub kandepind, tugevneb ka tase. Ja mõlemad tendentsid on täiesti toimivad. EJLi naiste- ja amatöörjalgpalli komisjoni liikme Mihkel Uibolehe sõnul järgneks loogiliselt ka Meistriliigas osa-

levate naiskondade arvu tõstmine, kuid mitte enne nelja aastat. “Kui varem oli Meistriliigaks kaheksa võistkonda ja kõik ülejäänud Esiliigas, siis nüüd pakub II liiga uutele alustajatele turvalisema võimaluse, sest kohe ei pea astuma kogenud võistkondade vastu,” lausus Uiboleht. “Esiliigat suurendame kindlasti enne kui Meistriliigat, sest kui teeksime seda korraga, oleks tipus neli uut nais-


naised konda, mis jällegi võib tasemele kehvasti mõjuda.” Kui näiteks aastal 2005 oli naiste meistrivõistlustel kaheksa Meistriliiga ja kaheksa noorteklassi võistkonda, siis mullu osales kokku 43 võistkonda meistrivõistlustel, lisaks neli Rahvaliigas. FC Flora ja naiste koondise mängija Kethy Õunpuu sõnul on kvaliteedi paranemine märgatav ning Esiliiga võitnud Flora duubli eest mängides ei olnud lihtne kellegi vastu. “Mäletan, kuidas Kehtnaga Meistriliigas 0:20 kaotusi saime. Nüüd on sellised asjad minevik,” meenutas Õunpuu. “Isegi kui olime ülekaalus, siis polnud ka nii, et vastane oleks ainult oma poolel istunud. Mängud olid nauditavad ja tasavägised.”

Duublite liiga?

Kalevi loots Atko Väikmeri aga ei pea kahe tugevama liiga koosseisude vähendamist õigeks, sest viie vastasega neli korda aastas mängimine pakub vähe vaheldust. “Samasuguse sammu tegi aastaid tagasi naiste korvpalliliiga, mõeldes eelkõige sellele, kuidas tippklubidel on hea, kuid nõrgematelt tiimidelt võeti mängulõbu ära,” arutles Väikmeri. “Lõppkokkuvõttes vähenes harrastajate arv ja korvpalliliiga vaevleb siiani kriisis.” Hoopis kolmanda lahenduse pakkus seni Tartu Tammekat juhendanud, kuid aasta lõpus ametist loobunud Katrin Kaarna. Kui koondada Esiliigast ja II liigast kõik duubelnaiskonnad ühte liigasse, saaksid ülejäänud ausalt Meistriliiga koha eest heidelda. “Järele jäävad II liiga esindused ei ole kehvemad kui praegu Esiliigasse kuuluvad Pärnu Vaprus, Narva Trans ja FC Kuressaare ja nii saaks nad omaette konkurentsivõimelise liiga,” seletas Kaarna. “Praegu aga on olukord, kus ühel nädalavahetusel esindavad duublit Meistriliiga naised, järgmisel mitte, ja see on ebaõiglane.” Duublite liigast on räägitud ka meeste puhul, ent seni ei ole see veel realiseerunud. Saab näha, kuidas kulgeb areng naiste jalgpallis. Et võrdõiguslikkus on moodsas ühiskonnas normiks, on EJLil plaanis

järgmisest talvest teha algust naiste saalijalgpalli liigaga. Mehed alustasid selle alaga juba viis aastat tagasi, kaunimal sool on säärane võimalus veel puudunud. Ühest küljest oleks sisetingimustes mängides võimalus hoida sportlikku vormi, teisalt lihvida tehnikat, sest olud on kitsamad ja meisterlikkus igati teretulnud. Saaliliigas vormitud oskused aitaksid ühtlasi kaasa suurele jalgpallile ning vastupidi. “Ka koondise peatreener Keith Boanas arvas, et saaliliiga tuleks tehnikale kasuks ning seal saaks osaleda ka need, kellel on vähem mängijaid,” rääkis Uiboleht. “Üritame sügisest liigaga alustada.” Naiste Meistriliiga hooaeg lõppes mullu oktoobri keskel ning mängijate jaoks tähendab see puhkust, vigastuste ravimist ja uue motivatsiooni otsimist. Pärast välishooaja lõppu hoobilt saali kolimine ei pruugi olla kõigile mokkamööda.

Saalivutt pole sugugi nii lihtne, kus ketsid varna visanu võiks vilet lastes edu saavutada.

“Naistele kindlasti meeldiks saalis mängimine, kuid pigem oleks see nooremate pärusmaa ja vanemad hoiaks arvatavasti oma jalgu,” lausus Õunpuu. “Mulle vaheldus meeldiks, kuid detsembris ei saaks liiga alata, sest puhkuse pealt uuesti mängima hakates on vigastuste oht eriti suur. Pigem tuleks pärast puhkust anda kuu aega põhja laduda ja siis alustada.” Väikmeri kahtles, kas leiduks piisavalt heal tasemel saale, kus treeninguid ja mänge pidada, ent oli idee suhtes positiivne. “Kahtlemata on tegu võimalusega talviti tehnikat lihvida,” sõnas Väikmeri. “Ma ei jaga mõtet, et saalijalgpall võiks olla nn suurest vutist loobujate pärusmaa. Saalivutt pole sugugi nii lihtne, kus ketsid varna visanu võiks vilet lastes edu saavutada.” Kaarna jaoks oleks saaliliigal perspektiivi just juhul, kui selles osaleksid

nooremad või need, kes jalgpalli enam nii tõsiselt ei võta. Meistriliiga klubide ja koondisemängijate jaoks võiks see hooajaeelse ettevalmistuse plaanid segi lüüa.

Naised treeneriks!

Tartlanna ise on üks väheseid endisi mängijaid, kes on asunud treeneritööle. Pigem erand kui reegel. Nii pidi Pärnu JK treener Jüri Saar tunamullu juhendajana osalema ühtekokku ligi 70 mängul. Naistele on küll pakutud võimalusi, aga seni on neist ära öeldud. Meestest on Martin Reim, Marko Kristal, Urmas Kirs, Igor Prins ja teised näiteks, kuidas edukast mängijakarjäärist on saanud perspektiivikas treeneritee. Jalgpalliliit loodab õhutada naisi sama teed astuma. Lootusrikkust sisendab seegi, et hulk praegusi koondislasi õpib kehakultuuri. “Miks mitte ei võiks meil olla endine internatsionaal kunagi koondise peatreener?” viskas Uiboleht kinda. “Saame anda koolituse ja kutse ehk pakkuda võimalused, mida varem ei olnud. Edasi on juba palju inimese enda teha. Samuti võiks naised julgemalt kohtunikuks hakata.” Naiste koondise abitreenerina jätkava Kaarna arvates tuleks välja noppida need jalgpallurid, kellel on treenerisoont, ning neid siis koolitustele suunata. “Tuleb lasta naistel ise proovida ja sealt võib juba mõni välja kooruda,” sõnas Kaarna. “Seni on ilmselt hirmutanud ka see, et teatakse telgitaguseid, ja ega treeneritöö kõige tasuvam ei ole. Samas, mujal riikides on väga levinud, et treeneritööd tehakse hobina põhitöö kõrvalt.” Sama meelt on ka Õunpuu, kelle sõnul ei tohiks juhendajaametit kohe kohustuslikuna peale suruda, vaid serveerida seda lõbusa vaheldusena: “Pigem tuleks alguses vabatahtlikult proovima suunata ning mitte tekitada kohustust või survet. Muidu võib isu kohe ära minna.” Naiste jalgpallil on, mille poole püüelda, et meie tipud saaksid tunda end staarina, nagu Anastassia Morkovkina eelmises Jalka numbris lootust avaldas. 2011 VEEBRUAR JALKA

19


sümboolne 11

sümboolne

Eesti sümboolne koondis teiste riikide meistritest:

Peeter Priks Riia ASK

Ats Purje Turu Inter

Ragnar Klavan AZ Alkmaar

Joel Lindpere Sofia CSKA

Urmas Rooba FC Copenhagen

Johannes Edvaldsson Glasgow Celtic

Toivo Vapper Riia ASK

Georg Rjabov Moskva Dinamo

Sergei Terehhov Valkeakoski Haka

Taavi Rähn Panevežyse Ekranas

Mart Poom Sunderland Peatreener: Albert Vollrat Budapesti Ferencvaros, Londoni Arsenal

Seekord laotame lugeja ette Eesti kõigi aegade koondise teiste riikide meistriteks tulnud pallureist. Mööname, et meie koosseisus on paar iluviga, aga lugege lahkesti ka meie seletusi! Kuna väravasse oli raske tingimustele sobivat meest leida, toetusime oma valikul faktile, et 2005. aastal võitis Mart Poom Sunderlandi särgis Inglismaa tugevuselt teise liiga. Mängijate ampluaa järgi asetub koondis väljakule süsteemis 3 – 4 – 3. Kõige tituleeritum on kahtlemata Urmas Rooba, kel karmanis kolm Taani meistrikulda (2003, 2004, 2006). Kaitseliinis on tegev ka sünnipärane Eesti kodanik, 1938. aastal Tallinnas sündinud Georg Rjabov, praegune moskvalane. Tema võitis Moskva Dinamos punaimpeeriumi meistritiitli 1963. aastal koos samal aastal Euroopa parimaks jalgpalluriks valitud Lev Jašiniga! Taavi Rähn tuli Leedu meistriks 2008. aastal. Poolkaitsjatest võitis Ragnar Klavan Hollandi liiga 2009. aastal. Joel Lindpere tuli Bulgaaria meistriks aastal 2005. Toivo Vapper koos kesktormajaks paigutatud Peeter Priksiga paikavad jällegi meie õhukest vutiajalugu: nemad võitsid aastatel

20

JALKA VEEBRUAR 2011

1963–1965 Läti NSV meistrikulla Riia ASK koosseisus. Sergei Terehhov kuulus Soome meistersatsi 2004. aastal. Edurivis on Priksi kõrval 2008. aastal Soome meistriks kroonitud Ats Purje ja jällegi aitab meid parema puudumisel välja Johannes Edwaldsson, kes on omaaegse Eesti koondise puurivahi Evald Miksoni Islandil sündinud poeg. Tema võitis kahel korral (1977 ja 1979) Šotimaa meistritiitli kuulsa Glasgow Celticu ridades. Johannese vend Atli on Islandi koondise peatreenerina juhendanud oma poisse ka maavõistlusmängus Eesti vastu (2002 Tallinnas, kus Eesti võitis 2:0). Atli, kellel on ka Eesti kodakondsus, järgi on saanud endale nime III liiga meeskond Rapla Atli. Meeskonda juhendab muidugi Albert Vollrat, aga sugugi mitte seetõttu, et mees viis kahel hooajal järjest (1946 ja 1947) Moskva Spartaki Nõukogude Liidu karikavõitjaks. Karikavõidud ju ei loe! Vollrat oli abitreenerina ninapidi juures, kui Ungari meistriks krooniti 1928. aastal Budapesti Ferencvaros ja 1933. aastal Inglismaa meistriks Londoni Arsenal!


naismängija

12 aastat tennist ja aastaga jalgpallikoondisse Tenniseväljakul meie esireketi Kaia Kanepi hirmtugevaid serve tõrjunud FC Flora mängija Liis Pello (21) pareerib naistekoondise kaitseliinis vastaste rünnakuid. Lennart Komp

E

nne esimest päris jalgpallitrenni vanaema eeskujul tosin aastat tennist mänginud Liis Pello (pildil) liitus Floraga 2006. aasta lõpus. Järgmise aasta kevadel oli ta juba naiskonna ründeliini lahutamatu osa. Küll ei tähendanud vutiga alustamine automaatselt reketi nurkaviskamist, vaid 2007. aastal osales ta veel tennise Eesti meistrivõistlustel, kus kaheksandikfinaalis Kanepile 6:1, 6:0 alla vanduda tuli. “Tennises täiskasvanute klassi jõudes jäi alles vaid kaks võistlust ja välismaale turniiridele ei kippunud. Tennis ammendas end,” meenutas Pello. “Klassiõed olid varem jalgpallitrenni kutsunud, aga tennise kõrvalt ei jäänud selleks aega. Lõpuks mõtlesin, hea küll, proovin ära. Aga nii küll ei mõelnud, et jäängi tõsiselt mängima.” Debüüthooajal ühe erandiga kõigis Flora naiste jalgpalli Meistriliiga kohtumistes algusest lõpuni kaasa teinud Pello rühmas aasta jagu kahel rindel. Kell 17 läks tennisetrenni ja kohe pärast seda jalgpallitrenni.

Flora eest sain kohe mängima, aga nii ei olnud, et mõelnuks: vau, Meistriliiga.

“Olin jalgpalli koolivõistlustel ja pärast tennisetrenne mänginud ja võõras see ala ei olnud,” lausus Pello. “Flora eest sain kohe mängima, aga nii ei olnud, et mõelnuks: vau, Meistriliiga.” Liigadebüüti kohe kübaratrikiga tähistanud Pello on treener Allan Soometsa skeemis ründeliinist nihkunud

cv Liis Pello Sündinud: 07.02.1988 Klubi: FC Flora Treenerid: Allan Soomets, Keith Boanas, Peter McGovern

Koondis: 15/0

Foto: Lembit Peegel

vasakule äärele või vasakkaitsesse. Samu ülesandeid täidab ta ka koondises, kus debüteeris 2007. aasta novembris. Ehkki loomulikult eelistab Pello hüva jalga, ei kohku ta kasutamast ka pahemat. Võistkonnaspordile ümber kolinud jalgpallur aga pole vähemalt enda puhul täheldanud kutseviga, mida individuaalalade sportlastele sageli ette heidetakse. Nimelt liigset isekust. “Tennises vastutasin ainult enda ees ja süüdistada sai üksnes iseennast,” vaagis Pello. “Jalgpallis vastutan ma terve võistkonna ees ning lisaks enda sooritusele kannustab ka hirm teisi alt vedada.” Ehkki ala vahetades tuli kohaneda

märksa suurema väljakuga, kätkes tennisetaust ka eeliseid. Eeskätt stardikiirendus ja oskus palli jälgida. Ka pikemal distantsil kiiruse hoidmisega ei ole Pellol enda sõnul probleeme, küll vajaks harjutamist vastupidavus. Just kesine võhm, kuigi mitte vähesest treenitusest, reetis Pellole mullu ootamatu tervisehäda. Enda sõnul juba 20minutise mängu järel kutu olnud mängija avastas pärast uuringuid, et vere hemoglobiini näit oli vaid 62, kui normaalne on 120. “Arstid imestasid, kuidas ma üldse sporti olen seni teha saanud,” rääkis Pello. “Et muidu oli kõik korras, muutsin koondise peatreeneri Keith Boanase abiga oluliselt oma toitumiskava ja hakkasin toidukordi kellaajaliselt täpselt jälgima. Ja sain korda.” Tallinna ülikoolis eesti keelt ja kultuuri tudeeriva Pello sõnul on tema elus praegu jalgpall kindlalt esiplaanil, küll pole ta ühinenud meie naismängijate tungiga välisklubidesse. “Olen ikka mõelnud, kuidas oleks välismaal mängida, kuid palju jääb selle taha, et kahtlen, kas olen piisavalt hea,” ütles Pello. 2011 VEEBRUAR JALKA

21


peegli peegeldused

Näod, miimika, grimassid Vaatame üle mõned eelmise aasta näod, miimikad ja grimassid, et siis uue aasta lainele häälestuda. Lembit Peegel on fotosilmaga kinni püüdnud huvitavaid näoilmeid Eesti koondise ja Meistriliiga mängudelt.

lembit peegel

“Kullatükk! Las ma katsun sind!” (Karl Palatu ja Markus Jürgenson).

“Teil pole lubatud siin pildistada!” (Sergei Pareiko). JALKA VEEBRUAR 20112011 22 JALKA VEEBRUAR

“Mida? Mida? Ikka ei kuule! Räägi kõvemini!” (Mihkel Aksalu).


peegli peegeldused

“Jälle roosa pesu ei aidanud!” (Nõmme Kalju fännitar).

“Itaalias tegid popid poisid nii!” (Henri Anier).

“Ciao! Ei tulnud 41 väravat. Sorry!” (Tarmo Neemelo).

“Aru ma ei saa! Jälle jäeti pingile.” “No sellise mänguga küll täna midagi ära ei tee!” (Ott Järvela). (Sander Puri).

“Kikerikii! Tegelikult olen mina viimane mohikaanlane!” (Janek Kalda Paide linnameeskonnast).

“Ei ole! Hakkab peale jälle!” (Raio Piiroja).

“No mis te vaatate, see on tavaline maavõistlus: Eesti – Gruusia noh!” (Gert Kams).

“Seda asja peab veel natuke seedima.” (Kaimar Saag). 2011 2011VEEBRUAR VEEBRUARJALKA JALKA23 23


Foto: www.aek.com.cy

Andres Oper ja Larnaka AEK on K체prose liigas hoos, mis on viinud klubi 3. kohale ja toonud Operile k천nesid Hollandist.

24

JALKA VEEBRUAR 2011


usutlus

Andres Oper:

juba tuleb kõnesid Hollandist Küprose klubi Larnaka AEK kohaliku liiga tipptegijate sekka aidanud Andres Oper (33) tunneb endas jõudu, et jätkata nii klubi kui ka koondise rindel, ent lähima kolme aasta jooksul kavatseb ta mängijakarjäärile joone alla tõmmata. Elu pärast seda kuulub jalgpallikoolile. Lennart Komp Endine kolleeg Kristen Viikmäe ütles mullu Kreeka liigasse minnes, et tal on Skandinaavia külmast küll ja tahab mõnusamat kliimat nautida. Kui palju mõjutas sinu otsust Küprosele siirduda kliima? Phh ... Ei saa öelda, et kliima väga suur tegur oleks olnud. Mingis mõttes kindlasti, sest ma olin vahepeal vigastustega hädas. Siin ei ole seni, ptüi-ptüi-ptüi, suuremaid traumasid olnud. Kindlasti on see kaasa aidanud. Igatahes on see rohkem jalgpalliilm, kui lume sees mütata. Nüüd on ju puha sanatoorium: päiksepaiste ja meretuul! Praegu 33aastasena Küprose liigasse siirdumine on aga tekitanud küsimusi, kas Oper läks sinna karjääri lõpetama. Mida sa säärastele skeptikutele vastad? Karjääri alustama ma siia ju ei tulnud. 33, mis siin vaielda. Lõpetama või mitte, aga eks nad on viimased aastad mu jalgpallikarjääris. Et siia lõpetama tulin, nii ei ole õige öelda. Jaanuar jõudis napilt pihta hakata, kui tuli juba kõnesid Hollandist, et kas tahan tagasi tulla. Iseenesest ei peaks see olema viimane peatuspaik. Kui sulle Hollandist juba helistatud on, siis pidades silmas, et praegu on sul Larnaka AEKga lepingut järel pisut üle poole aasta, ja arvestades, et te liiga uustulnukana olete kolmandal kohal, peaks juhtkond igati rahul olema. Kas lepingu pikendamisest on juba räägitud? Otseselt laua taha me istunud veel ei ole, aga niisama juttu on räägitud paljudega. Midagi konkreetset samas ei ole. Millal sa arvad, et uue hooaja plaanid võiksid selguma hakata? Praegu ei ole veel selle peale mõelnud. Tulime alles puhkuselt ja alustasime uuesti trennidega, aga iseenesest varsti peaks rääkima hakkama küll. Larnaka klubi juhivad hollandlased, kuid sinu varemöeldu põhjal tundub, et asjaajamine näiteks Rodaga erineb võrdlemisi palju. Näiteks peatreener Ton Caanen eelistas väljakule panemise asemel sind koondisemängudeks hoida. Kuidas klubi seestpoolt paistab? Nii (mänedžer) Jordi Cruyff kui ka Caanen on koondise esindamise suhtes olnud positiivsemalt meelestatud kui Hollandi liiga klubid, kus mänginud olen.

Mis värk nende hollandlastega on, et ei taha koondisse lubada? Ei usu, et siin ainult hollandlastes asi on, pigem on seda igal pool. Kui oled meeskonnale tähtis, siis ei taheta riskida, et saad koondises vigastada või tuled väsinuna tagasi. Hollandis oli mõnel korral kolmapäeval mäng ja järgmine mäng juba reedel. Kui oled meeskonnas tähtis tegur, siis võib-olla ei taheta seda (koondisse lubamist). Vähemalt Rodas oli (peatreener Raymond) Atteveldiga nii, et ta soovis, et ma oleks värske. Kas sa siis AEKs ei ole nii oluline tegur, et sind oleks kogu aeg värskena vaja? Ei. (noomivalt – toim) Selles ei ole siin küsimus! (reipalt – toim) Siin olen ikka kõikides mängudes algusest lõpuni väljakul olnud, kui välja arvata mõned mängud, kus on lõpuminuteil välja võetud. Selles ei ole küsimus, pigem treeneri mentaliteedis. Roda ei kohkunud sind väljakule saatmast ka poolvigasena. Täpselt. Kuivõrd tunnetad säärase raiskava käitumise tagajärgi praegu? Praegu midagi hullemaks ei ole sellest läinud ja vigastused on välja ravitud. Tagantjärele võib öelda küll, et oleks võinud (rohkem hoida), aga kõik oleneb ju treenerist. Mängijale vahel ei antagi seda võimalust rääkida. Öelnuks, et ma ikka kohe üldse ei saa, siis ehk oleks kuulatud, aga mängijana tahad ise ka meeskonda kogu aeg aidata ja nii need asjad lähevad. AEK tuli eelmisel hooajal meistriliigasse ja nüüd olete Meistrite Liiga koha konkurentsis, teine koht ei ole väga kaugel. Millised on klubi eesmärgid? Mina liitusin siis, kui hooaeg oli juba käimas ja ei tea, mis plaanid neil enne olid, aga nii (rõhutab – toim) kõrget kohta kindlasti ei arvatud. Elu on näidanud, et meil on väga hea meeskonnavaim, mängime kokku väga hästi ja eks näis. Kümme mängu (10. jaanuari seisuga – toim) on põhihooaja lõpuni ja tuleb kümne küünega sellest kohast kinni hoida. Sinu AEK on tabeli ühes otsas, Ats Purje ja Artur Kotenko Paphos teises otsas. Kui suur on võistkondade tasemevahe? Ma ise Paphose vastu ei mänginud, aga kuidagi suutis AEK Paphoselt pähe saada. Ju see näitab, et tabeli tagumine ots võib esiotsa üllatada. Eriti kodumängudes. 2011 VEEBRUAR JALKA

25


usutlus Veel mõni aasta tagasi võisid sa vastased palliga lihtsalt üle joosta ning sinu kiiruse ohjeldamiseks tuli kaitsjatel kurja vaeva näha. Vanusega aga kipub kiirus langema. Kas ja kuidas oled oma mängu seetõttu muutnud? Mingil hetkel Rodas, see ei olnud isegi kiirusega seotud, lihtsalt ei olnud enam ründaja alune, kus läinuks kiirust rohkem vaja, vaid olin Hollandi süsteemi järgi number 9. Pidin mängima rohkem seljaga värava poole, võtma palli alla, seda hoidma ja olema vahelüli. Ehk ei olnud seal jah kiirust nii palju vaja kui vanasti, aga eks kuidas kunagi. Vahel tunnen, et kiirus on ikka olemas, vahel ei tunne. Ei oskagi ise seletada, kui palju ta mul on langenud või ei ole. Larnakasse kutsus sind peatreener Caanen, kes su oskustega Hollandist varem tuttav oli. Millised ülesanded sul meeskonnas on? Siin olin ka tipuründaja, aga viimastes mängudes olen vasakule äärele nihkunud. Vasakul äärel olen varemgi mänginud, kas või Arno (Pijpersi) ajal koondises alustasin vasakul äärel. Eesti koondises on ründajatega praegu ilmselt aegade parimaid seise. Kui Tarmo Rüütlil oleks kasutada olukord, kus kõik mängijad on terved ja vormis, siis millist rolli näeksid sellised juhul koondises endal? Noo ... (kogub ennast – toim) See ei ole minu koht rääkida, vaid sõltub sellest, kuidas Tarmo näeb. Näiteks viimases mängus Katari vastu olin mingil hetkel ka ääre peal. Taktikad ja asjad on puhtalt treeneri otsustada. Ründes võin ma ju igal pool tegutseda. Ei ole vahet, kas on vasak või parem äär, ründaja, ründaja alune. Olen kõiki neid kohti mänginud ja sõltub sellest, mida treener tahab. Kui Rüütlil oleks valikus peale sinu tervena Sergei Zenjov, Kaimar Saag ja Tarmo Kink, siis kas sa tunned, et algkoosseisu koht võiks sinu olla? Ma absoluutselt ei vaeva enda pead sellega, kas peaksin alustama või mitte. See on treeneri otsustada. Kõik mängijad on omamoodi ja valik sõltub sellest, mis taktikaga ja kelle vastu läheme mängima. Aga mis võiksid olla sinu eelised nende ees? Mida on sinul, mida neil pole? Kõige enam võiks esile tuua kogemuse, aga ... (naerab – toim) Niimoodi on raske midagi tuua, sest igaühel on pakkuda midagi, mida teistel ei ole. Ja peatreeneril tuleb leida need üks, kaks või kolm mängijat, kes annavad meeskonnale kõige rohkem eraldi või koos. Ma ei hakkaks meid üldse võrdlemagi mingit moodi. Kellel on kiirust, kellel lööki, kellel võitlusvaimu. Kes peaks alustama, on puhtalt Rüütli teha. Ei ole haruldane praktika, kus jalgpalluri mõistes kõrgesse ikka jõudnud mängijad loobuvad koondisest ja pühenduvad ainult klubile. Oled sinagi millegi sellise peale mõelnud? Hetkel ei ole. Ma tunnen, et mul jõudu jagub ega pole otseselt mõelnud, et peaks lõpetama. Eks see aeg tuleb. Lõpuni 26

JALKA VEEBRUAR 2011

ei saa võib-olla mõlemal rindel rügada ja võib juhtuda, et tuleb millestki loobuda. Praegu ma ei näe probleemi, et esindada mõlemat. Oled sa mõelnud mitme aasta perspektiivis võiks selline asi sinu puhul kõne alla tulla? Jään vastuse võlgu. Vahel ikka mõtlen, et äkki nüüd on see moment, aga las midagi jääb siis üllatuseks. Sa pole häbenenud olla kriitiline ka jalgpalliliidu aadressil. Viimastena tulevad meelde sekeldused lennukipiletite ja koondisekutsetega. Miks on nii välja kukkunud, et just sina avalikkuses kitsaskohtadele tähelepanu juhid? Raske öelda. Sekeldusi oli ka viimati lennuga Katari (EJList ei jõudnud Operini piisavalt kiiresti tema viisanumber, mille tõttu pidi ta lendu edasi lükkama – toim), mis ajakirjandusse ei jõudnud. Mõni asi lihtsalt jõuab, mõni mitte. Need asjad on välja tulnud ja olnud enne seda õhus pikemat aega. Kuidagi on jah nii läinud, et minu kaudu on jõudnud need meediasse, kuid mina ei ole olnud ainus, kellel on need probleemid. Aga on siis midagi paremaks läinud ka? Nagu viimasest Katari reisist näha, siis ei ole (kriitilis-lõbusalt – toim). Kõik ootavad, et mängijad oleksid professionaalsed, aga sama ootavad mängijad liidult. Raio Piiroja on öelnud, et kui välismaal otsad kokku tõmbab, tuleb mõneks ajaks Eestisse mängima. Tuled ka?

cv Andres Oper Sündinud: 07.11.1977 Pikkus: 185 cm Positsioon: ründaja/äär Kasvatajaklubi: TJK Profikarjäär: 1994–1999 FC Flora 73 (44) 1996 Pärnu JK Tervis 9 (4) 1999–2003 Aalborg BK 117 (27) 2003–2005 Moskva FK Torpeedo 53 (8) 2005–2009 Kerkrade JC Roda 103 (32) 2009 Shanghai Shenua 6 (0) 2010 ADO Den Haag 12 (1) 2010 AEK Larnaka

Rahvusesindus: A-koondis: 118 (36) U21 koondis: 4/0 U19 koondis: 3/1 U17 koondis: 4/0 Saavutused: Eesti meister (1997/98, 1998), Eesti karikavõitja 1998, Eesti Superkarika võitja 1998, Taani karikafinalist (2000), Hollandi karikafinalist (2008). Allikad: www.wikipedia.org; “Estonian football 100 years”


usutlus Ma kahtlen sügavalt. Ma loodan ikka välismaal karjääri ära lõpetada. Eesti jalgpalli arendada tahaks ma kindlasti, sellepärast on ka jalgpallikool loodud, aga ma kahtlen, kas ma siin jalgpalli tahaks mängida.

Foto: Lembit Peegel

Suvel, kui Floraga trenni tegid, siis nendega liitumise jutt oli pigem nali? Absoluutselt! Ma ei teagi, kust selline jutt üldse tuli. Aivar (Pohlak) kuskil lehes midagi kirjutas, aga sel teemal me midagi konkreetset ei rääkinud. Mõned mängijad satsi sees viskasid nalja, aga mingit konkreetset juttu ei olnud.

Kas edasise koostöö kohta on õhus ka mingid konkreetsed variandid? Ei tahaks asjadest ette rutata. Tahaks asjad enne ära teha, siis räägiks. Mitte vastupidi. Kooli baasi, mis pidanuks tulema Tallinnasse Kotka tänavale A. Le Coq Arenast üle raudtee, müüsid jalgpalliliidule. Miks säärase otsuse tegid? See ei olnud ainuüksi minu otsus. Meil oli veel kaks partnerit. See ei olnud minu otsus seda teha. Kes selle otsuse tegid? See on jutt, mida pigem ei tahaks rääkida. Mul oli kaks partnerit ja nemad mõjutasid seda otsust, miks seda tuli teha.

Sinu tulevikuplaanide enimräägitud osa on omanimeline jalgpallikool. Kui palju sa sellega mängimise Need partnerid olid Eestist? Andres Oper mulluses koondosemängus Soome vastu. kõrvalt tegeled ja palju end selle Jah. (Oper palub võimalust vastata tegemistega kursis hoiad? e-posti teel, et saaks vastused paremini Hoian end kõigega kursis. Ajad on kindlasti väga rasked, läbi mõelda, ent teema ammendatusele viidates loobub siiski oma aga saime tõsise koostööpartneri, Bolton Wanderersi ja jaaütlustele midagi lisamast. – toim) nuari alguses on kavas esimene koolitus. Arvan, et liigume õiges suunas. Sarnaseid läbirääkimisi on peetud ka teiste Praegu on sul seega kool ilma koolimajata. Kas ja kui, siis klubidega, näiteks Hollandis. Töö käib, aga ega lihtne ei ole. millistel tingimustel võib oma baasi ehitamine uuesti kõne Eestis ma ei ole ja kooli hoiavad töös head inimesed. Looalla tulla? dame, et liigume õiges suunas ja teeme jalgpalli nende jaoks Kotka tänava staadion oleks olnud väga hea baas. Kahjuks huvitavaks. läks see projekt jalgpallikooli jaoks vett vedama. Teeme tööd edasi ja küll me saame selle. Kes need head inimesed on, kes sind aitavad? Treenerid ja igapäevane asjaajamine on peamiselt Sigrid Baasi ehitamine on siis endiselt kõne all? Karpova õlul. Kunagi võime taas nii kaugele jõuda, aga eks elu näitab seda. Kui palju oli Boltoni diiliga seotud sinu tuntus jalgpallurina? Taustauuringu tegid nad ise. Neid huvitas see koostöö ka ja minu taust aitas samuti kaasa.

Millised tingimused peaksid olema täidetud, et asja uuesti ajama hakata? Seda on raske öelda. See on liiga võib-olla-jutt.

Sina isiklikult osalesid ka läbirääkimistel? Mina isiklikult kohtusin paar korda teatud inimestega, aga enamasti aitas tüdruksõber Merle Johnson asjaajamisele kaasa.

Kooli plaanide hulka oma baas kuulub? Eks igaüks tahaks seda. Praegu rendime Kotka staadionit ja meile säärane lahendus praegu sobib. Iga asi omal ajal.

Tema aktiivset osalust soodustas resideerumine Inglismaal? Jah, me elame Inglismaal ja laps käib Boltonis trennis. Tänu temale saimegi kontaktid. Kodulehe andmeil on koolis praegu kümmekond treeninggruppi. Kas ja kuivõrd olete kaalunud laienemist? Ikka mõtled, kuidas ja mida edasi teha, aga ajad läksid kehvemaks. Lihtne ei ole loomulikult kellelgi. (asiselt – toim) Koostööd peab tegema ning oleme võimalusi otsinud ka Eestis, mitte ainult välismaal.

Palju sa tunned, et baasi puudumine kooli arengut võib pärssima hakata? Praegu ma arvan, et see ei ole suur probleem. Palju neid Tallinna noorteklubisid ikka on, kes saaksid näidata, et näe, meil on oma baas. Mõned suuremad ja paar väiksemat, kuid enamik peab rentima. Praegu ma ei näe selles suurt probleemi. Kui kaua läheb veel aega, kuni Andres Oper omanimelist jalgpallikooli juhib? Ma ei ole veel otsustanud, kas lõpetan ühe, kahe, kolme aasta pärast. Eks elu näitab. 2011 VEEBRUAR JALKA

27


ümarlaud

Ümarlaud: kuidas tuua publik tribüünidele? Eesti Meistriliiga pealtvaatajaarvud on kesised. Jalka kutsus kokku helged pead, et lasta neil arutada, mida peaks lähiaastail publiku meelitamiseks tegema. Laua taga istusid ajakirjanikud Martin Šmutov Postimehest, Ott Järvela Õhtulehest, Tallinna Kalevi president Raimo Nõu ning Eesti Jalgpalli Liidu esindajatena Are Altraja ja Siim Juks. Esitame arutelu lühendatud ja kontsentreeritud versiooni. Lugemist oleks hea alustada kõrvalloost lk 29. Lennart Komp Lennart Komp: Siim tutvustas alustuseks EJLi turundusplaane (vt lk 29) ja kahtlemata on vutiliidul suur roll publikuhuvi tõstmisel. Mida teie arvates saaks alaliit teha ja mida peaks tegema? Ott Järvela: Kui rääkida videotest, siis ei saa nõuda, et klubid oleksid ajakirjanduslikult võimekad, kuid elementaarset IT-pädevust meie tänapäeva e-ühiskonnas peab nõudma. EJL võib karistuste ähvardusel nõuda, et mänguvideo peab kahe tunni jooksul olema üles laaditud.

Sama asja võib nõuda ka järelvaate kohta, mida klubi PR-juhil tuleb teha. See peab tulema samal päeval. Martin Šmutov: Tahan esiteks öelda, et Juksi tutvustatud plaan on väga äge. Seal on asju, mida helgemad pead on rääkinud juba viis-kuus aastat. Hea meel on näha, et need asjad on hakanud tööle minema. Gruppide toomine staadionile, reklaamid linnapildis või staadionite lähedal. Need on kitsehüpped õiges suunas. Aga rääkida võiks, mis

saab inimestega staadionil, mida nad seal näevad või tunnevad. Siim Juks: Rääkisin, mida jalgpalliliit saab teha. Staadionifiilingu poolest anname palli lahkelt klubile üle. Klubi saab ise kujundada oma näo. Kohapealne melu on enda tekitada. Raimo Nõu: Melu koosneb kahest osast. Spordimeisterlikkus ja fiiling. Kurb on see, et klubid ei suuda tuua isegi pallipoisse või füsioterapeuti. Ka Meistriliiga tasemel. Olen treeneritele

Foto: Lembit Peegel

4/6 ümarlauast (vasakult): Raimo Nõu, Lennart Komp, Siim Juks ja Ott Järvela. Arvutit näpivad mehed seepärast, et olla Skype’i kaudu ühenduses Martin Šmutoviga. Are Altraja oli selle pildi klõpsutamise ajal juba uuel koosolekul.

28

JALKA VEEBRUAR 2011


ümarlaud väga karmilt öelnud, et peab tulema staadionile, aga nad ütlevad, et midagi pole vaadata. Tegime Kaleviga kuus vooru, kus oli toitlustus, mängukavad; tribüünid olid puhtad, kõlas muusika. Aga nägime, et teised ei teinud. Siin on kivi EJLi kapsaaeda, et EJL ei suhtu tõsiselt klubidesse, kes neid reegleid väänavad. Ott ütles väga hästi, et klubisid tuleb hakata karistama. OJ: Klubidele, kellel pole korralikke peldikuid ja pirukaputkasid, peaks rahatrahv olema miinimum ja põhimõtteliselt võib minna ka punktide äravõtmiseni. RN: Mul on teise klubi juhina raske öelda, aga EJL peaks ütlema näiteks Ajaxile, sorry, mängite Kadriorus või mõnel muul aktsepteeritaval staadionil või ei mängi üldse Meistriliigas. SJ: Puudu jääb järjepidevusest, mis on ka kivi EJLi kapsaaeda. Häid ideid tuleb, kuid pole kannatust, et neid ellu viia. Raimo on näidanud väga head korraldust, kuid ka temal sai jaks otsa. Motivatsioon on kerge murenema, kui kohest tulu ei teki. Ka Kalju puhul. Nende kampaania töötas, publik tuli, aga nii kui kampaania katkes, nii ka huvi kadus. Kui turundust tegema hakkad, siis peadki seda tegema jääma. MŠ: Miks katkeb järjepidevus?

Kalju kampaania töötas, publik tuli, aga nii kui kampaania katkes, nii ka huvi kadus. Kui turundust tegema hakkad, siis peadki seda tegema jääma.

OJ: Ka siin ei ole sundhoobasid, aga näen, et on variant neid rakendada. Kirjutada näiteks litsentseerimistingimustesse sisse, kui suur osa aasta eelarvest peab minema turundusele. RN: Klubi eelarvest on seda väga raske kontrollida. Juhendites on olemas väga selged kriteeriumid ja jalgpalliliit peaks siin midagi tegema. Kurb, et Nõmme väsis, aga see juhtus seepärast, et Meistriliiga on sama tugev, kui on selle nõrgim lüli.

EJL astub turundustöös suure sammu edasi Uuest hooajast hakkab Eesti jalgpalli Meistriliiga turundustöö toimuma põhjaliku turundusplaani alusel. Mängule ei tohi jääda minemata teadmatuse pärast. Iga Meistriliiga klubi peab leidma sobiva koha oma välireklaamile. Infotahvlist kujuneks klubi kodumängu värske info kandja, et klubi tegevuspiirkonna inimestel oleks see kogu aeg silme ees. Näiteks tööle või koju sõites. Meistriliiga mängud kolivad üle Foto: Lembit Peegel TV6 ekraanile, kust näeb otse kõiki laupäevaseid voore ja karikafinaali. Poolajal ja pärast lõpuvilet analüüsib mängu stuudio. Trükimeedia rindel taastatakse reklaameelvaated Postimehes ja senisest enam keskendub Meistriliiga tegemistele ajakiri Jalka ning Sportland Magazine. “Koostöös klubidega oleme jõudnud ka nii kaugele, et iga klubi on võtnud nõuks ühe liigamängu tegemise suureks ürituseks, nagu Levadial on hea näitena aastaid toimunud “Ei narkootikumidele!”,” sõnas Siim Juks (pildil) EJLi kommertsosakonnast. Präänikuna läheb esimesel poolaastal Meistriliiga pealtvaatajate vahel loosi kaks tuusikut Lõuna-Ameerika turneele koos koondisega. 2011. aastal võib tribüünidel näha ka arvukamalt koduklubi dressides noormängijaid, sest kohustuslikuks saab iganädalane staadionikülastus, mis Jelle Goesi soovitusel ja Hollandi eeskujul hakkab palluritele olema taktikatrenniks. Lisaks muutub sisukamaks teavitamine interneti vahendusel, esitatakse värskeid videoid, eel- ja ülevaateid. Sponsori leidmisel võidakse alustada ka mobiiliteenusega.

(Ümarlauaga liitub tippjalgpalli komisjoni liige Are Altraja) Are Altraja: Muudes riikides ja teistes spordivaldkondades kehtestatud karistamine ja trahvisüsteem ei ole meie arvates normaalne, sest ei saa last kasvatada karistuse ja negatiivse abil. MŠ: Saad äkki selgitada, miks? AA: Kui tahame, et jalgpallil oleks ühiskonnas arendav, positiivne ja edasiviiv roll, siis selles olevad isikud, mõtted ja teod peavad olema ka niisugused. Karistamine tapab loovuse ja tekitab surve, mis minu arvates pole õige. OJ: Vaidlen vastu, sest kui on olemas seltskond õppimis- ja arenemishimulisi inimesi, kelle arengut pärsivad rüblikud, kaagid ja pätid, siis need tuleb korrale kutsuda. Kui mõned klubid ei suvatsegi oma ülesannetega tegeleda, tuleb lihtsalt karistada. Oletame, et kui Levadia ei korralda oma kodumänge korralikult, siis Levadia hakkab tegema neid küll, kui neilt kolm punkti ära võtta. Vastasel korral jääksid nad tiitlist ilma.

AA: Olles viis aastat tippklubidega suhelnud, võin öelda, et selles seltskonnas ei ole ühtki pätti ega kaabakat. Üleüldine ühiskondlik ootus on, et kõik peab toimuma maru kiiresti. Jalgpallis tegutseb 1% Eesti ühiskonnast. Itaalias või Saksamaal 10%, aga see on saavutatud saja aastaga. Eestis on harrastajate arv kasvanud kümne aastaga kaks korda, 13 000 – 14 000ni. Me näeme, et järgmise kümne aastaga kahekordistub see veel, aga see on siis juba väga tõsine spordiala 25 000 – 26 000 osalejaga, mis nõuab hoopis teisi mastaape, hoopis teist mõtteviisi. 2% ei ole ka mingi lagi, ent siis on see ala nähtav ja domineeriv. Kui tahame jätkata sama kiire arenguga, on kõik jalgpalli armastavad inimesed olulised. Nagu Raimo ütles, saab Meistriliiga turunduslikult olla nii tugev, kui on kõige nõrgem klubi. Me ei tahaks teha suuri rahalisi investeeringuid enne, kui kõik klubid sel teemal enam-vähem harmooniliselt liigutavad. Oleme esimest korda kuue aasta 2011 VEEBRUAR JALKA

29


ümarlaud jooksul klubidega individuaalselt Foto: Lembit Peegel vesteldes püstitanud publikuarvu eesmärgid. Klubid näevad kasutamata potentsiaali ja on valmis seda kasutama, kuid ma ei hakka seda protsenti välja ütlema, sest see on nii atraktiivne arv, et kui ebaõnnestume, on kõigil halb meel. MŠ: Mul on viis mõtet. Number üks on see, et pealtvaatajate lugemine on Eesti Meistri- ja Esiliigas kõige suuremat komöödiat pakkuv asi ja palun lahendage see probleem ära, et neid vaidlusi ei peaks iga nädal kuulama ... AA: Ükski klubi ei vaidle meiega. MŠ: Nõmme Kalju on vist kogu aeg vaielnud. Siis number kaks ... AA: Sul on kahe aasta tagune info. MŠ: Number kaks on see, et sa ütlesid, et mingid asjad on arenenud sadu aastaid. See vastab kindlasti tõele, aga Eestis saab arengut oodata kiiremini, sest Raimo Nõu teab, et iga kett on nii tugev, kui tugev on nõrgim lüli. meie ei pea tegema vigu, mis teised liigad on oma arengu jookon reeglid, siis reeglid on järgimiseks sul teinud. Kui me võtame ette umbes ja mitte selleks, et klubisid poputada. nelja-viie aasta tagused lehed, siis Kõige nõrgem klubi jääbki täpselt nii näeme sealt, et Aivar Pohlak ütles väga kauaks kõige nõrgemaks klubiks, kui tal selge sõnaga, et ühtegi noortegruppi lastakse kõige nõrgem olla. tema tribüünile ei kutsu, sest publik AA: Me kindlasti ei taha saavutada siin peab ikka ise tulema, kõik peab loomuUSA profiliigade olukorda. likult arenema. Nüüd ütleb Jelle Goes, MŠ: Eesti jalgpall on ehitatud üles et grupid käivadki tribüünidel ja see on kahele asjale: esiteks noortetöö, teiseks normaalne ja jalgpalliliidus vaadatakse, egod. Egod hoiavad klubi, sest nad ohoo, kuldmuna. Tegelikult on see viistahavad. Noortetöö suhtes ei ole vahet, kuus aastat vana idee. kas see on Kuressaares, Viljandis, TalAA: Ma segan vahele. Siin tuleb kahte linnas, Narvas või ükskõik kus mujal. asja teineteisest eristada. Üks on see, et Kui sa ei saa hakkama Meistriliiga tuleb õppida vigadest, teine on see, et ei nõuetega, siis sind ei ole Meistriliigasse saa panna asja arenema kiiremini, kui lihtsalt vaja, nagu Ott ka ütles. on selle jaoks loomulik. Eesti jalgpall LK: Olles jõudnud otsapidi klubide peab kõik etapid läbi tegema. Klubiline juurde, tahaks nendega ka sisulisemalt mõte peab kasvama. Klubilist mõtlemist edasi minna ... on praegu lahjalt ja see peab kasvama AA (katkestab): Martin, nimeta viis seestpoolt. Jalgpalliliidu roll on näidata kanalit tähtsuse järjekorras, mis viivad klubidele teed. sind kuhugi, kuhu sa ei ole mõelnud MŠ: Number kolm on see, et ma olen minna. väga suur USA ja üldse profiliigade MŠ: Number üks on Facebook, number jälgija ja minu arust, ütlen otse välja, kaks tõenäoliselt mobiil, number kolm sellist komöödiat, nagu toimub Eestis, on otsesuhtlus, mis on natukene nagu ei talutaks seal mitte üheski liigas. Kui Nõmme Kalju kampaania, kus jagati 30

JALKA VEEBRUAR 2011

lendlehti. Tartus saaks seda väga lihtsalt teha ülikoolis ja virtuaalselt meililistides. Number neli linnapilt ja number viis on ilmselt ajaleht. AA: Kes seda peaks tegema, klubi või jalgpalliliit? OJ: Klubi peaks tegema, jalgpalliliit peaks nõudma. Näiteks klubi jagab lendlehti. Kui ei jaga, punkt maha. LK: Tahaks jõuda küsimusteni “miks?” ja “mida teha?”. Miks on publikuarvud väiksed ja mida saavad klubid konkreetselt teha, et seda publikuarvu tõsta? OJ: Klubid peavad leppima sellega, et tööd tuleb teha pidevalt ja järjekindlalt ning need viljad tulevad aeglaselt. AA: Ajakirjandus peaks astuma kogu Eesti jalgpalliga ühte sammu. Esiteks ei tohiks siin minu arust lahutada klubisid liidust. Ajakirjanduse roll ei peaks olema hurjutada ja sarjata jalgpalliliitu, Meistriliigat, vaid innustada ja tõmmata spekter laiaks. Hurjutada võiks klubi, kes on midagi valesti tehtud. LK: Tuleme ideede pritsimise juurde. Tahaks teada, miks rahvas ei tule staadionile ja mida peab tegema selleks, et nad tuleksid? Järjepidevus on läbi käinud. Mida peaks järjepidevalt tegema, et asi töötaks?

Meistriliiga eksmängijad peavad treeningutevälisel ajal klubi heaks tegema mitu korda rohkem, kui nad Eestis pidid seda tegema.

OJ: Me võime ilkuda küll, aga andke andeks, korvpalli käivad inimesed vaatamas ja teevad seda tribüünil õlut juues. Arvestades seda, kuivõrd vähe inimesi vaatamas käib, siis meil tuleb võitlust pidada ka 20-30-40 inimese


ümarlaud gevusele saab teha ka järelevalvet. Äkki (Altraja lahkub ümarlauast järgmisele pärast, kelle jaoks võib olla oluline iga koosolekule.) pisidetail. Kas pirukat saab, kas õlu saab, sellised lahendused on võimalikud? AA: Kust Eesti Jalgpalli Liit selle milSJ: Alguses kirjutatud turundusplaani kas WCsse saab ning kõik need asjad joni võtab? blanketi alusel koostab oma turunduspeavadki olemas olema ja kõiki neid OJ: Aastatel 2008-2009 sai iga Meistplaani ka iga Meistriliiga klubi. Klubi tuleb ka nõuda. riliiga klubi 600 000, iga Esiliiga klubi paneb ise oma võimalused ja jõu paika MŠ: Ott ütles väga hästi: õlu on tege300 000 krooni toetust. Miks mitte see ning see on koht, kus hinnata. Kui klubi likult ainult üks asi võib-olla viiest või raha kohustuslikus korras, sihtotspäraütleb, et ta midagi teeb, siis saame võtta kümnest, mida jalgpallipublik soovib. selt just publikuga tegelemiseks anda. plaani aluseks ja uurida, miks ei teinud, Jalgpalliliidu ja klubide, ja eriti klubide mis takistused olid jne. Kui tehti, mis asi oleks just täita neid pisikesi soove. Kui AA: Esiteks läks see raha sihtotstarbeliselt, teiseks see raha läks sinna, kust on järgmine samm. meil on keskmiseks arvuks 100 inimest, king kõige rohkem pigistas. Paljudel oli siis 20pealine kasv oleks juba väga suur see noortetöö, mõnel näiteks füsioterasamm ja täpselt nii tulebki edasi minna. Klubidele, kellel peudi palk. Nagu terves majanduses, siis SJ: Balanss peab olema ikka jalgpalli aastaid 2009-2010 ei saa võtta normaal­ pole korralikke peldikuid ehk sportliku poole kasuks. ja pirukaputkasid, peaks sena ettevõtluses, riiklikul tasandil ega RN: Nii kõlab, et midagi muuta justkui rahatrahv olema miiniklubides. Need olid selgelt agoonilise polegi. Ma võtan lahti EJLi juhendi, ellujäämise aastad ja on ime, et kõik, kes mum ja põhimõtteliselt kust leian, et mängukava on kohustussportlikult alt üles tõusid, on jätkanud lik, aga ma ei näe seda mängudel. Savõib minna ka punktide tegutsemist suurema või vähema jõuga. mas on sportlik printsiip oluline. äravõtmiseni. Edasi halvemaks minna ei saa ja klubiSJ: Sportlik printsiip on oluline, aga line tegevus on selgelt seotud rahalise arengus tuleb tähtsustada ka teisi valdLK: Kui palju publikuhuvile aitab kaasituatsiooniga. Konsultatsioonidel ei kondi. sa, et jagatakse tasuta pileteid ja tehakse ole me jõudnud pealtvaatajate punktini OJ: Minul on küll selline tunne, et suuremaid üritusi? sportliku printsiibiga vabandatakse välja sageli sellepärast, et oleme rääkinud MŠ: Üritused on head. Kalevi ja Levamängijate palkadest, transpordirahast vajakajäämised kõiges muus. dia omad näiteks. Tasuta piletitega ei ja muudest rahalistest küsimustest, mis AA: Jalgpall areneb nii kiiresti, et kelon seotud klubide ellujäämisega. Praegu ole nii, et toote hind kukub alla. Tegelilelgi ei ole aega nägude tegemiseks või kult on see, et äkki hakkab meeldima ja näitavad kõik punktid positiivset joont. vabandamiseks. Ma ei ole siin laua üm[tulijaile] hiljem hakkab ise maksber näinud ühtegi laiska, ruFoto: Lembit Peegel ma. Kui toome 500 inimest tasuta, malat ega teotahtetut inimest. saame müüa sööki, õlut ja võib-olla Käisime kõik 20 Meistri- ja saame ka mingi fiilingu. Esiliiga klubi läbi. Kõik nad Kunagi käis FC Flora minu enda annavad endast absoluutselt koolis Miina Härmas ja terve saal parima. oli rahvast täis. Võiks teha neli-viis MŠ: Ma olen absoluutselt koolikülastust aastas. Ja jagada koonõus sellega, mis Are just ütles. lis kõigile tasuta piletid. Minu arust teevad Eesti klubid SJ: Mitmed Meistriliiga meestõesti väga ränka tööd, aga konnad ei ole professionaalid ning probleem ongi just selles, et amatöörmeeskonda on nädala sees Eestis ei hakka klubi tõenäoraske saada kooli minema. Olen liselt mitte iialgi teenima selle vestelnud välismaal mängivate pealt, et neil käib publik mänMeistriliiga eksmängijatega ja see gudel. Nad teevadki seda ränka töö, mis nad peavad treeningutetööd, et hoida põhimeeskonda, välisel ajal klubi heaks tegema, on staadionit, noortetööd. Nüüd mitu korda suurem kui see, mis ongi variandid: a, kas me teeme nad Eestis on pidanud tegema. mingid reeglid, karistused ja Minna terve meeskonnaga kas või kõik muu, nagu oleme rääkisügistalgutele appi. Lihtsalt pääseda nud, või on ka mingisugune niimoodi pildile, minna tavainimese b-variant. Näiteks, et jalgpallijuurde. See on kõige emotsionaalliit annab klubide peale miljon sem ja kõige parem viis endale nime krooni, et klubid saaksid palgateha. ta turundustöö tegija, kelle teAre Altraja manitseb, et Eesti peab jalgpalliarengus läbi tegema kõik etapid.

2011 VEEBRUAR JALKA

31


EESTI - URUGUAY

Rahvusvaheline sõpruskohtumine Reedel, 25. märtsil kell 19:00 A.Le Coq Arenal

EESTI - SERBIA

EURO2012 EURO2012valiksarja valiksarja mäng mäng Teisipäeval, 29. märtsil kell 21:30 A.Le Coq Arenal Piletid alates €11.18 LISASOODUSTUSED NOORTELE ja EAKATELE.

Küsi Piletilevi müügipunktidest üle Eesti! Vaata ka www.piletilevi.ee Saadaval ka Triobet Business Clubi ehk VIP-pääsmed: helista tel 627 9958 või kommerts@jalgpall.ee

Pildil Pil PPi Pildil ilild diil oon dil on n iilillustreeriv lillustreeriv luusstre lus lu treeeri eriv er rriiv tähendus ttähendus äh ähe äh hendu ndu nd dus

32

JALKA VEEBRUAR 2011


2011 VEEBRUAR JALKA

33


Neymar

34

Santos

Brasiilia

JALKA VEEBRUAR 2011

Foto: Mauricio Lima/AFP/Scanpix


2011 VEEBRUAR JALKA

35


Foto: Pedro Ugarte/AFP/Scanpix

36

JALKA VEEBRUAR 2011

Uruguay

Luis Suarez


2011 VEEBRUAR JALKA

37


38

JALKA VEEBRUAR 2011


jalka tuleb külla

Eesti Vutiliiga õpetab mõlema jalaga mängima Gunnar Kure loodud EVL on andnud Eesti eri koondistesse 20 naispallurit, kellest neli on jõudnud A-koondisse. Kõik tüdrukud oskavad mängida mõlema jalaga. Jalka külastas üht tüdrukute trenni. Indrek Schwede Foto: Lembit Peegel

Siret Purga äärelt läbi triblamas. Artur Lindegron teda takistamas.

1999. aastal loodud ja 2002. aastal reaalselt tegevust alustanud Eesti Vutiliigal (EVL) on suur panus meie naiste jalgpalli arengus. Gunnar Kure algatus (koos Viktor Brügeliga) ja treeneritegevus on andnud 20 eri vanuseklassi Eesti koondislast. A-koondises pallivad praegugi Kairi Himanen, Kethy Õunpuu, Ulrika Tülp ja Saskia Sonnberg. “Eesti Vutiliiga sai asutatud väike-

jalgpalli arendamiseks, aga siis vaatasin, et naistejalgpall on hea nišš,” selgitab Gunnar Kure. “Algus oli sinisilmne, kui hakkasin Lelle tüdrukutega tegelema. Nende seas oli paar head tüdrukut, nad läksid iga mänguga paremaks. Me hakkasime kohe naiste liigat mängima, aga siis selgus, et jalgpall on jalgpall ja tüdrukud on tüdrukud. Polnud see asi nii lihtne midagi.”

2005. aastal tuli naistele lisaks Bklass, millega EVL on igal aastal Eesti meistrivõistlustelt medaleid võitnud. Tippaastaks oli 2007, kui EVL võitis C- ja D-klassi meistritiitlid. “Otsisin kõikjalt lähikonnast tüdrukuid. Esku, Lokuta, Käru, Märjamaa, Hagudi,” loetleb Gunnar Kure esimesena pähekargavaid kohanimesid. “Käisin kõigis maakonnakoolides, vaatasin Snickers Cupi võistlusi. 2011 VEEBRUAR JALKA

39


jalka tuleb külla Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Kas viga? Merili Udeküll on mööda mänginud Raul Roobist.

Palliga peab sõber olema – vasakul Marje Arro, paremal Artur Lindegron.

Cath-Riin Pikkor seina mängimas. Taamal ületab Siret Purga takistust.

Kui kuskil tüdrukuid näen, küsin alati, kas jalgpalli mängite? Kas tahaksite mängida? Näiteks Daniela Mona Lambini leidsin niiviisi, et küsisin kelgutavatelt tüdrukutelt, kas nad jalgpalli ei taha mängida, ja lõpuks viis see Lambini leidmiseni.” Aja jooksul on hea väljaõppe saanud tüdrukud suundunud mängima Tallinna või Pärnu. Oma naiskonna loonud Nõmme Kalju toetus lõviosas Gunnar Kure tüdrukutele. Viimased kolm aastat on EVL olnud Nõmme Kalju duubel. Eelmisel aastal andis EVL pooled mängijad II liiga põhjatsooni võitnud EVL Saku Sportingule, mida juhendas Argo Zirk.

on palju küsitud, miks ma seda tööd siis praegu teen, ja pean tunnistama, et ei tea.” Seni on Gunnar Kure rahastanud EVLi tegemisi ise. Näiteks praegu aitab hakkama saada talle kuuluv bussifirma, mis lahendab nii olulised transpordiprobleemid. “Aga kuidas sa jätad oma töö pooleli, kui näed andekaid tüdrukuid?” vastab Kure ise küsimusele, mille vastust ta just äsja ei teadnud. “Mulle annavad jõudu tulemused. Paljud tambivad tööd teha, aga tulemust pole. Minu sissetulek on tulemus.” Jalka on EVLil külas 20. jaanuaril. Gunnar Kure sõidutab bussitäie noori Rapla külje all asuva Alu spordihoonesse. Treeningul on kuus eri vanuses tüdrukut

ja kolm poissi. Treeningut teeb Kure abiline Arvi Alamaa, kes on laskeorienteerumise teatejooksu juunioride MM-hõbe. Kure ise vaatab treeningut kõrvalt.

Üksjalgasid EVLis pole

Tartu ülikooli kehakultuuriharidusega (spetsialiseerus sportmängudele) Gunnar Kure käe all treenib praegu paarkümmend eri vanuses noort. Kure, kes pole kümne aasta jooksul jalgpalli pealt sentigi teeninud, arvab, et õiglane oleks tüdrukute eest saada kasvatajaraha. “Ütlus, et suurte klubide missioon on väikeste klubide töö välja osta, on sõnakõlks,” räägib Kure, kelle rehkenduste kohaselt võiks mängijate üleminekute eest EVLi rahakotis olla 400 000 krooni (25 564 eurot). “Kõik suured jahivad häid väikestest kohtadest pärit tüdrukuid. Tüdrukuid suurtele edasi andes on olnud aumehejutt, et EVL saab kasvatajaraha, aga pole siiani midagi saanud. Kui jätta selliste üleminekute regulatsioon vabaks, siis asjad ei toimi. Ma teeksin heameelega seda tööd, otsiksin ja treeniksin suurtele klubidele tüdrukuid, kui selle eest makstaks. Minu käest 40

JALKA VEEBRUAR 2011

Mulle annavad jõudu tulemused. Paljud tambivad tööd teha, aga tulemust pole. Minu sissetulek on tulemus.

“Poistega me tegelikult ei tegele, aga pakume soovijaile lihtsalt treeninguvõimalust,” kommenteerib Kure. “Üks asi, millele ma olen alati rõhku pannud, on mängijate sümmeetriline arendamine – arendame raudselt mõlemat jalga! Kui mõni mängija tuleb kuulutama, et ta kõksib nii ja niipalju korda, siis ütlen alati: “Aga näita nüüd, mitu korda sa nõrgema jalaga suudad?” Meilt on klubid saanud mõlemajalgseid mängijaid. Mul on olnud lolli järjekindlust seda nõuda. Kui mängija ei jõua tippu seetõttu, et ta ei oska teise jalaga mängida, siis on see kivi treeneri kapsaaeda. Kui lased neil ise harjutusi teha, siis läheb tööle ikka põhijalg. Aga nõuda tuleb ka nõrgema jalaga harjutamist.”

Seinasöötudele üles ehitatud treening Foto: Lembit Peegel

Merili Udeküll on söödu andnud ja saab selle kohe põrkest tagasi.

Kure juttu illustreerib treening. Saali on külili keeratud 14 pikka pinki, mida kasutatakse sööduseinana. Pingid on paigutatud võimlasse nii nagu takistused ratsamaneežis. Alustuseks liiguvad män-


jalka tuleb külla gijad oma palliga mööda saali ja lükkavad sobivat pinki valides seina kaudu enesele söötu ette. Töös on mõlemad jalad. Järgnevad venitused ja siis jälle palliharjutused, mis on kombineeritud seinasöötudega. Ühe harjutuse puhul peab mängija tegema vahetult enne pinki kiire peatuse: jalg palli peale, äkiline suunamuutus ja mängija on koos palliga pingist möödunud. Seejärel möödutakse järgmisest takistusest platsiäärse pingiga seina mängides. Viimasest pikalilebavast pingist peab koos palliga üle hüppama – varvas palli alla, kerge tõste ja ise hopsti järele! Üle väljaku paiknevad pingid annavad võimaluse neid eri harjutustes ära kasutada. Seinasööt õpetab passi täpsust ja oskust hinnata, kuhu pall pärast põrget suundub, ning kuidas anda selline sööt, et seda oleks võimalik liikumise pealt mugavalt omaks võtta. “Mind häirib, kui tegemisi üritatakse Foto: Lembit Peegel

Gunnar Kure: “Minu sissetulek on tulemused!”

Võrratu egiptlanna Sally Uut indu on Gunnar Kurele andnud ka kontaktid Egiptuses. Tänavu mängis EVLi eest noor ja andeks egiptlanna, kes elas kaks kuud Gunnar Kure peres. Kure ise käis koostöö raames Egiptuses jalgpalliakadeemiat avamas. “Egiptlanna Sally (Salwa Mansour Ismail Elmitwalli) oli tehniliselt super ja näitas, kui kaugele võib tehniliselt areneda.” kirjeldas Gunnar Kure. “Ta oli nagu Cristiano Ronaldo. Ta valdas Ronaldo tehnikaarsenali. Ei saa kirjeldada, millise loomulikkuse ja osavusega Sally palli kontrollis. Seda peab ise nägema.”

Foto: Lembit Peegel

Enne treeningut. All vasakult: Silver David Iling, Anett Arro, Cath-Riin Pikkor, Raul Roop. Taga vasakult: Arvi Alamaa, Marje Arro, Siret Purga, Artur Lindegron, Erika Menno, Merili Udeküll, Gunnar Kure.

üles ehitada lõbu peale,” räägib Gunnar Kure treeningut jälgides. “Et tingimata peab lõbus olema! Aga kui lõbu lõpeb ja hakkab tegelik töö, siis ongi kõik. Esimese asjana peab tahtma jalgpalluriks saada, siis tuleb ka kõik muu. Kui esimese asjana peab olema tagatud lõbu, siis ei tule midagi välja.” Teine asi, millega Kure ei nõustu, on kindlate koolkondade järgimine. Jalgpalli rikkuseks on eri koolkondade olemasolu ja seda ka Eesti sees. Ja miks järgida näiteks koolitustel Hollandi koolkonda, kui võiks välja töötada oma koolkonna alused!

Tehnikatreeningut saab teha üksinda

Treeningu viimaseks osaks on muidugi mäng üle platsi. Kuus tüdrukut kolme poisi ja treener Arvi vastu! Väravaid Alu spordihoones polegi ja nende asemel peab tabama korvpallikonstruktsiooni inimesekõrgust polsterdatud alaosa. Tüdrukute ülekaal sunnib peagi loovutama Sireti poistele. Nüüd muutub mäng võrdseks. Jälle tuleb tõeks tunnistada, et tüdrukud kasutavad nii söötmisel kui ka pealelöögil mõlemat jalga. Ei mingit ja-

lasättimist ega õige koiva otsimist – kui vaja, läheb löök teele vasaku, kui vaja, siis parema jalaga. Seda sümmeetrilist jalgpalliharidust on Gunnar Kure juures saanud ligi 200 neidu. Treenerina on olnud suur ka Tiit Kivisilla roll, kes oli klubi juures aastatel 2003–2007. 2006. aastal moodustati ka EVL Läänemaa võistkond, mida on treeninud Kairi Korpe. Tänavu võistleb naiskond EVL Taebla nime all naiste I liigas. Tüdrukute treenimise kõrval algatas Gunnar Kure kaks aastat tagasi koos koolispordi liiduga 1.–5. klassi koolidevahelise turniiri koos tehnikavõistlusega. Nüüdseks on korraldajateringi lisandunud Eesti Jalgpalli Liit. “Pean tehnikavõistlust väga oluliseks, sest see annab võimaluse jalgpalliga tegeleda ka neil, kel pole võimalust meeskonnaga treenida. Öeldakse, et jalgpall on võistkondlik ala, aga keegi ei keela palliga tegeleda individuaalselt. Treenida saab ka siis, kui meeskonda pole!” Treeningu lõppedes viib Gunnar Kure vutilapsed Raplasse tagasi. Ta on päris kindel, et sõidutab mitut tulevast Eesti koondislast. 2011 VEEBRUAR JALKA

41


koduleheküljed

Diagnoos Eesti e-jalgpallile Eesti jalgpalliklubide kodulehekülgede tase peegeldab meie kohta Euroopa klubijalgpallis – kuulume tagumisse otsa ning parandamisruumi jagub tohutult. Ole vaid mees või naine, võta töö ette ja tee ära! Ott Järvela, Õhtuleht

A

lustuseks tuleb piltlikult selgeks teha, kui tähtis on tänapäeval interneti roll hoiakute kujundamises. Väga hästi passib selleks USA meistriliigaklubis New York Red Bulls säravalt mängiva Joel Lindpere fenomen. Oleme ausad – tase, kus Lindpere mängib, pole kaugeltki tugevaim, mida Eesti jalgpallurid maailmas kogevad. Ometi kirjutatakse Eesti uudisteportaalides Lindpere tegemistest USAs mitu korda rohkem kui näiteks Ragnar Klavanist (AZ Alkmaar, Holland) või Sergei Pareikost (Tomski Tom, Venemaa). Põhjuseks USAle omaselt viimsete detailideni paika timmitud ja täistuuridel töötav meediamasin, mis iga informatsioonikillu üles korjab, paslikku sousti kastab ja siis masside ette söödab. Eesti online-spordimeedia ootab valvsalt saaki ja tiražeerib kõik pudenevad killud kohusetruult klikkideks ja kommentaarideks. Moraal – USA vutiklubide e-võimekus on enamikust Euroopa riikidest valgusaasta jagu eespool. Tähelepanu

42

JALKA VEEBRUAR 2011

võitmiseks kasutatakse ära väikseimgi võimalus. Eesti jalgpalliklubidel tasuks siit õppust võtta.

Norra röökiv kontrast Eestiga

Paar aastat tagasi toimus Tallinnas Põhja-Euroopa spordiajakirjanike ühenduse konverents. Peamiseks aruteluaineseks oli muidugi kohanemine e-ajastuga: online-uudis, blogid, Facebook, Youtube, Twitter, podcast jms. Kurdeti erinevate asjade – peamiselt kiiruse tõttu kannatava kvaliteedi – üle, kuid Norra kolleegidelt võis kuulda muret, millest arusaamiseks pidi hetke mõtteid koguma. “Kui ma helistan klubisse ja tahan mõne mängijaga intervjuud või esitan küsimuse potentsiaalse uudise kohta, siis mulle ei anta vastuseid. Klubi pole huvitatud, et neid puudutav uudis esmailmuks mõne ajalehe e-versioonis või iseseisvas võrguväljaandes. Nad tahavad uudise enda kodulehekülje tarbeks hoida,” rääkisid norralased. Kontrast Eestiga on röökiv. Meil peavad enamik meistriliiga klubisid – rämedalt ja ausalt öeldes kõik peale

Mäng ise on küll kõige olulisem, aga tähtis on ka klubide kodutöö, muuhulgas

Tallinna suure kolmiku ehk Flora, Levadia ja Kalju – päris innukalt nahast välja pugema, et pääseda suurematesse päevalehtedesse uudisega, mis ei puuduta kihlveopettusi või midagi muud üld­ huvitavat (tibid, raha, seks).

Arenenud kodulehekülg võib kujuneda iseseisvaks meediumiks Piltlikustades – kas kujutate ette olukorda, kui ajalehe kirjatsura helistab FC Kuressaare klubisse ja küsib, kas vastab


koduleheküljed

Foto: Lembit Peegel

näiteks interneti kodulehekülgede kvaliteet.

Äkki tasub võtta eeskuju Inglismaast? Eestimaalased õpetasid jalgpalli mängima merd pidi siia saabunud inglise madrused. Äkki on veidi enam kui sada aastat hiljem paslik taas Inglismaalt nõu küsida, sest sealsete tippklubide kodulehekülgede süsteem on midagi, mis väärib tähelepanu. Nimelt kasutab Inglismaa nelja kõrgema liiga 92 klubist väga suur enamik – eranditeks vaid umbes pooled kõrgliigaklubid, kes püüavad maailma turult miljoneid lisafänne – oma kodulehekülje puhul täpselt ühte ja sama luukeret. Erinevad on värvilahendused ja muidugi sisu, kuid üles-

ehitus mitte – iga klubi veebisaidilt leiab kindlast kohast koosseisu, kalendri, fotogalerii ja kõik muu, mis vajalik. Ehk klubid ei pea panustama ressursse lehekülje arendusse, mida koordineeritakse tsentraalselt (eeldatavasti Inglismaa jalgpalliliidust), vaid saavad keskenduda sisu tootmisele. Siililegi selge, et praegu Eesti klubide veebiruumis lokkava sihipäratu katsetamise valguses on inglaste idee ja lahenduse kopeerimisel jumet. Kas meistriliigaklubides leidub aga piisavalt üksmeelset tahet selles suunas tööd teha?

2011 VEEBRUAR JALKA

43


koduleheküljed tõele, et teeneline ründaja Martti Pukk viibib välisklubis testimisel ja eeloleval nädalavahetusel Tartu Tammeka vastu ei mängi, siis kuuleb ta vastuseks: “Ei kinnita ega lükka ümber. Jälgige meie kodulehekülge!”? Kindlasti mitte! Sest FC Kuressaare tahab väga, et ajaleht neist kirjutaks, sest seda juhtub enamasti vaid seoses kurioosumitega (näiteks maailma kiireim omavärav). Norra vutiklubi võib aga endale lubada Eesti oludes ettekujutamatut kõrkust, sest teab väga hästi, et neist kirjutatakse niikuinii.

Hea kodulehekülg koos sinna integreeritud e-taristuga (Facebook, Twitter, Youtube) kujutab endast elusa organismi koopiat. Ta tahab kängumise vältimiseks pidevalt söötmist, jootmist ja kasimist.

Vahemärkus: Eestis puudub säärane kindlustus isegi Floral ja Levadial. Norra juurde tagasi. Uudise esma­ avaldamisega koduleheküljel kindlustab klubi aga üldsuse elava huvi ka nende isikliku meediumi vastu, mis tähendab, et sellest tähelepanust tekkiv rahaline tulu – e-võimaluste laienedes peaks see üha suurenema – ei lähe mitte ajalehe omaniku, vaid vutiklubi kaukasse. Loogika on lihtne kui suluseisureegel, ent paraku mitte sama universaalne: mis toimib Norras, ei taga edu Eestis. Isegi kui vaadata läbi sõrmede põhilisele probleemile – jalgpalli populaarsus ja põimitus ühiskonda pole piisaval tasemel –, jääb alles e-võimekuse puudumine, mis jaguneb tehniliseks ja tööjõuliseks ressursiks (loe: selle puudumiseks). Hea kodulehekülg koos sinna integreeritud e-taristuga (Facebook, Twitter, Youtube) kujutab endast elusa organismi koopiat. Ta tahab kängumise vältimiseks pidevalt söötmist, jootmist ja kasimist. 44

JALKA VEEBRUAR 2011

Jalgpalliklubi jaoks tähendaks see arvestatavat hulka järjekindlat tööd. Samuti ülesehituselt kõrgetasemelist kodulehekülge. Mõlemad nõuavad raha, mida on vähe. Ning ei tasu loota, et kirjeldatud Norra-mudel Eestis ettenähtavas tulevikus tööle hakkab ning eksklusiivse materjaliga kodulehekülg end ise majandada suudab – vahed riikide elatustasemes on ju üüratud.

Töö koduleheküljega peab olema sihipärane ja järjekindel

Mida teha? Variant üks: jätkata üldsust ükskõikseks jätkavat nähtamatut vegeteerimist. Variant kaks: teha Loomade farmist tuntud hobuse Tümpsa eeskujul ülla eesmärgi nimel veelgi rohkem tööd. Tümpsa keedeti kommunistliku kombe kohaselt liimiks. Sama saatust saab vältida vaid sihipärasuse ja järjekindlusega. Näited: 1. Kodulehekülge ei aita kord kuus või siis-kui-aega-ja-tahtmist-tekib tehtav videointervjuu, vaid see peab ilmuma igal nädalal ning alati samal ajal, et tekitada lugejas harjumus. 2. Kui klubisse tuleb uus mängija, siis peab tema meeskonna särgis fotografeerimine ning pildi koduleheküljel kättesaadavaks tegemine omandama mängueelse soojendusega võrreldava vaikimisi-staatuse. 3. Mänguülevaade koos asjaomaste seletustega ilmugu koduleheküljele pärast igat mängu sõltumata tulemusest (Nõmme Kalju, kas panite tähele?), sest Eesti spordis levinud arusaam, et ebaõnnestumiste mahavaikimine on normaalne, on väär. Tegelikult isegi kahjulik – pelgalt õnnestumiste kajastamine ning probleemide tekkimise ja nende lahendamise käigu mahavaikimine on omane ühiskondadele, kus inimesi tabab Tümpsa saatus. Kokkuvõtteks – olukord ei parane enne, kui meie jalgpalliklubid saavad aru elusa kodulehekülje väärtusest. Muidugi võib ka lakke sülitades loota, et keegi kuskil midagi teeb ja kõik siis võluväel paremaks läheb.

Eesti meistriliiga

Tallinna FC Flora, www.fcflora.ee Valitseva Eesti meistri kodu­ lehekülg võidaks Eesti meistritiitli pikema vahega, kui Flora jalgpallurid seda mullu pallimurul suutsid. Ülekaalu põhjus: trump, mis võrdub üheksa-aastaste poiste võistlustel osaleva täisjõus Lionel Messiga, ehk meistri- ja esiliiga ning karikavõistluste tulemuste reaalajas edastamine. Jah, me võime imestada, miks jalgpalliliit ei suuda otseülekannet oma leheküljel teostada, kuid Flora pole selles süüdi, sest juriidiliselt on kõik korrektne. Koduleheküljel leidub rohkesti huvitavat statistikat. Sektsioon “Flora TV” hingitseb paraku vaevaliselt: 2010. aastast on üleval nelja Tallinna derbi väravad ning hooaja kokkuvõte, mis kõik on vutiliidu toodang. Ise videorubriiki ei panustata. Suurim puudujääk: kus on portreefotod mängijatest?

Tallinna FC Levadia, www.fclevadia.ee Asjalik, ent kohati uuendamata. Näiteks väidetakse, nagu peaks Levadia kodumänge endiselt Kadri­ orus ning 2010. aasta hõbemedalit pole auhinnakappi kantud. Ajaloo ja statistikaosa on põhjamaiselt karge ja konkreetne. Selge pluss võrreldes Floraga: igast mängijast on korralik portreefoto. Kui lihtne inimene tahab teada, kuidas ära tunda näiteks


koduleheküljed

klubide kodulehekülgede välimääraja Maksim Podholjuzinit, pakub kodulehekülg talle selleks lihtsa lahenduse.

takse, ei kirjutata sellest enam halli rida ka mitte. Või peidetakse lakooniline ja eelreklaamiga ebaproportsionaalselt lühike uudis ülitähtsast mängust mõttetu pahna, ranna- ja/või noortejalgpalli alla. Jah, ma tean, et noortejalgpalli ei ole ilus mõttetuks pahnaks nimetada, kuid end Tallinna uhkuseks tituleeriva vutiklubi e-kodus peab fookuses olema esindusmeeskonna käekäik. See on fakt.

Paide Linnameeskond, www.linnameeskond.ee

Narva JK Trans, www.fctrans.ee “Tahtsime kõige paremat, aga välja kukkus nagu alati,” lausus Venemaa peaminister Viktor Tšernomõrdin, kommenteerides idanaabrite 1993. aasta rahareformi. Usun, et Trans tahtis samuti siiralt kõige paremat, kui umbes aasta eest uue kodulehekülje avas, kuid välja kukkus nagu alati: info on puudulik, graafilised lahendused pigem ebaõnnestunud. Õnneks on olemas mängijate fotod. Olukorra võtab kõige paremini kokku 18. jaanuari hommikul kodulehekülje eestikeelse osa avauudis, mille pealkirjaks “SU TORTADIENIU MODZIUK!” ning tekstiks leedukeelne luuletus. Järgmine uudis oli venekeelne ja rääkis aastalõputurniirist ning siis anti eesti keeles teada noortevõistlusest Jõhvi Cup.

Sillamäe JK Kalev, www.fcsillamae.ee

Askeetlik. Ajaks asja ära, kui kodulehekülg oleks tabloo, mille ainus ülesanne on olla ja numbreid näidata. Aga kodulehekülg on klubi e-kodu, mille nurgakaminas hubisev tuli kogu aeg mõnusa hoiab. Seega vajab põhjalikku uutmist. Viimased fotogaleriid pärinevad 2009. aastast ja videosektsioon on sootuks tühi …

Lehekülg on korralik. Informatsiooni jagub ja seda üsna operatiivselt, fotogaleriisid leidub, mängijate fotod on olemas (tõsi, võiksid parema kvaliteediga olla), enamik rubriike ajakohased. Aga vene keelt mittemõistval inimesel pole hoolimata edevalt väljareklaamitud kolmekeelsest versioonist mõtet Sillamäe kodulehekülge külastada.

FC Kuressaare, www.fckuressaare.ee Reibas, süsteemne, informatiivne, enamjaolt ajakohane, keskmisest parema pildimaterjaliga ja heas eesti keeles toimetatud. Ise külastan hooaja jooksul keskmiselt üle päeva ning ei kahetse.

Tartu JK Tammeka, www.jktammeka.ee Nõmme JK Kalju, www.jkkalju.ee Vorm on ilus, sisu mitte eriti. Meeskonna tutvustus pärineb 2008. aastast ja pole uutvat klaviatuuri kohanud ning aegunud on ka kõik muu “Info” rubriigis leiduv kraam. Mängijate ja treenerite fotod on olemas, ent kribud. Peamine probleem on kaotuste mahavaikimine. Kalju koduleheküljele on sümptomaatiline, et kui näiteks neljapäeval ilmub teade “laupäeval tuleb ülikõva ja ülitähtis ja ülivinge lahing Levadiaga” ning kohtumine 0:3 kaota-

Kindel medaliomanik. Suurim pluss on tänuväärselt regulaarseks muutunud Tammeka TV, mille toodang juunist oktoobrini 2010 oli 50 klippi! Võetagu eeskuju! Uudisvoog on meeldivalt sage, mängijate ankeedid koos fotodega olemas, graafiline lahendus pingevaba. Meeldiv, et klubil on julgust integreerida ametlikule koduleheküljele fänniblogi. Mida parandada? Mängijate statistika ja klubi põhjalikum ajalugu.

FC Viljandi, Kui sind pole internetis, pole sind olemas.

Lasnamäe FC Ajax, www.fcajax.ee 99% venekeelne. Teostus lohakas, graafiline lahendus meenutab kümne aasta tagust aega. Ainuke pluss: mängijate nimekiri on ära toodud ladina tähestikus.

2011 VEEBRUAR JALKA

45


küsitlus

Kas meie leegionärid tahavad karjääri Meistriliigas õhtusse saata? Kandvam osa Eesti koondislastest mängib piiri taga ja veedab seal lõviosa profikarjäärist. Andres Oper ütleb Jalkale antud usutluses, et tahab mängijatee lõpetada võõrsil. Mida aga arvavad teised? Kas enne putsade varnariputamist Meistriliigas mängimine tuleks kõne alla?

Raio Piiroja: Pärnus mängimine oleks eriti äge variant Raio Piiroja (31) FK Fredrikstad; 99 mängu koondises, 8 väravat Oleneb millal lõpetada. Kui välismaal pean vastu 36.-37. eluaastani, siis ei tea, kas olen Meistriliiga jaoks piisavalt valmis, aga kui mingil põhjusel siin enam kokkuleppele ei jõua või saab siinolemisest kõrini, miks ka mitte. Muidugi juhul, kui mind siin keegi ootab. Arvan, et vägisi punnitada ei oleks mõtet, ent kui hing tahab edasi jalgpalli mängida, siis Flora ja Levadia on meil ju tipp-topp klubid. Samas kui Pärnus oleks korralik sats, kus mängida, miks mitte seal. See oleks veel eriti äge variant! Olles eluaeg kodust eemal olnud, oleks kodus mängimine ideaalne. Samas olen praegu 31 ja neli-viis aastat võiks välismaal mängida küll. Teisi võib-olla häirib, kui tribüünid on tühjad, kuid kui kodulinna eest mängida, peaks stiimulit olema küll. Kui aga vorm ei luba, siis lolli pole mõtet mängida, sest kõik ootavad tulemust ja seda tuleb pakkuda. Madalamas liigas mängimise peale pole mõelnud, kuna vaevalt Floraga kaubalesaamine raske oleks. Mängiks ju lõbu pärast, et üleminek tavaellu nii kardinaalne ei oleks. 46

JALKA VEEBRUAR 2011

Kristen Viikmäe: välismaal mängimise tuju ei ole enam Kristen Viikmäe (31) Klubita; 114 mängu ja 15 väravat koondises Karjääri lõpetamine Eestis võib kõne alla tulla küll, kuid kõik oleneb pakkumistest. Praegu ma ei näe ka probleemi mängimisest loobuda ja asuda treeneriks. Korraliku ettepaneku saamisel võib ka siin mängimine täiesti kõne alla tulla. Eeskätt pean silmas rahalist poolt, sest profina mängimine võtab palju aega: treeningud on kaks korda päevas ja pühenduma peab ainult vutile. Kui aga hakkaks esindama Paidet (Viikmäe osales Paide Linnameeskonna eest treeningmängus – toim), siis oleks see oma lõbuks. Praegu on kõik jutu tasandil. Flora pakkus treenerikohta, teised on kutsunud mängijaks. Kuivõrd jutust kaugemale pole jõudnud kellegagi, siis ei tahaks neist asjust täpsemalt rääkida. Välismaal mängimise tuju ei ole praegu üldse ja mulle meeldib Eestis olla. Kui aga mängida, siis prooviks kõrgliigas. Aasta tagasi ma veel ei tahtnud ära tulla ja ambitsioonid olid suured. Rootsis läks paar aastat järjest hästi ja lootsin ka seal meistriliigas mängida. Kreekasse otsustasin minna seetõttu, et pakkumine oli hea. Reaalsus kujunes hoopis teistsuguseks, sain ka vigastada ega mänginud pool aastat. Kogu värk võttis välismaal mängimise isu ära.


küsitlus

Sergei Pareiko (34) Klubita; 22 mängu koondises, 164 kohtumist Venemaa kõrgliigas Praegu on raske öelda, kas tahan Eestis mängida. Praegu on vastus ei, hiljem on hiljem. Arvan siiski, et parem oleks lõpetada välismaal. Ei taha naasta Eestisse sellises seisus nagu praegu. Tase on viimastel aastatel päris palju langenud. Kui mina siit ära läksin, oli kvaliteet paar astet kõrgem. Mõne aasta pärast ehk midagi muutub, sest igavesti ju langeda ei saa. Kui Levadia treeneri Aleksandr Puštoviga rääkisime, ütles ta, et uksed on lahti, kuid see oli 100 protsenti nali. Põhiline raskus on motivatsiooni leidmine, sest kui oled harjunud mängima 10 000 – 15 000 inimese ees ja siin on keskmiselt paarsada, suurematel mängudel 1000–2000 pealtvaatajat, siis on keeruline. Ainus asi, mis tõesti motiveeriks, oleks noorte õpetamine. Et näidata neile, kuidas käivad asjad teistes liigades. Nad peavad aru saama, et on võimalik välismaale siirduda ja heades klubides läbi lüüa. Vahe Eesti ja välisliigade vahel on suur ning kuhugi jõudmiseks tuleb teha rohkem, kui treener siin käsib.

Taavi Rähn: tühjade tribüünide ees oleks nukravõitu mängida Taavi Rähn (29) Kaliningradi Baltika; 56 mängu koondises Seni ei ole veel Eestis mängimisele mõelnud, kuid kui peaks lõpetama hakkama, siis on see täitsa mõeldav. Otse tavaellu minna on raske ning ideel aasta kodus mängida on jumet. Eks see paistab, kui lõpetama peaks hakkama. Natukene nukravõitu oleks tühjade tribüünide ees mängida ja motivatsiooni suhtes paneb see küsima, kas asjal on ikka mõtet. Rahaline pool ei oleks nii hea ja jääs väljakud ka väga ei peibuta. Tahaks võimalikult kaua välismaal mängida. Varsti saan 30 ja kolm aastat loodaks

ikka võõrsil olla. Kes on välismaale saanud ja end tõestada suutnud, see ei mõtle väga tagasitulemise peale. Eestisse tulemine on viimane variant ja kui võttagi n-ö vaheaasta, siis on raske välismaale tagasi saada. Väljas on ikka rohkem motivatsiooni ja agente, kellele silma jääda.

Kreekasse otsustasin minna seetõttu, et pakkumine oli hea. Reaalsus kujunes hoopis teistsuguseks, sain ka vigastada ega mänginud pool aastat. Kogu värk võttis välismaal mängimise isu ära.

Sergei Pareiko: Eestis mängimiseks oleks raske motivatsiooni leida

Vladimir Voskoboinikov: kõik tulevad tagasi Vladimir Voskoboinikov (27) Klubita; koondises 27 mängu ja 3 väravat Ma ei ole valmis veel Eestis mängima. Siin ei ole nii kõrge tase kui välismaal. Samuti ei tasu see rahaliselt ära. Kui võrrelda taset nelja, viie, kuue aasta taguse ajaga, siis on see kahjuks nõrgemaks jäänud. Ma ei tea, millega see seotud on, kuid see on fakt. Nii ei arva ainult mina, vaid ka paljud teised. Praegu (17. jaanuaril – toim) olen Eestis ja kaalun mõnd varianti. Teen küll trenni Levadiaga, kuid nendega jätkamine on vähetõenäoline. Kahjuks võttis vigastusest taastumine planeeritust kauem aega. Kui vorm on okei, katsun siirduda välismaale. Samas ei välista, et tulen siia karjääri lõpetama. Profisportlasena ei saa ropsti joont vahele tõmmata, et treenid ja treenid ning äkitselt lõpetad ära. Kui on jõudu, mängid Meistriliigas, kui vähem, siis Esiliigas. Kõik tulevad tagasi. Isegi Mart Poom, kes mängis kõige kõrgemal tasemel, tuli Florale appi. Ehkki mitte mängijana. Aleksandr Puštov pakkus küll välja, et võiksin Levadias jätkata ja ma ei usu, et ta tegi nalja. Iga treener tahab, et meeskond oleks võimalikult hea ja saaks kasutada ka kogenud mängijad. Eriti kui on väga palju noori nagu Levadias praegu. Kui tõesti mingit varianti ei teki, siis mõneks ajaks võiks Eestisse ka jääda. 2011 VEEBRUAR JALKA

47


Foto: Karm Jaafar/AFP/Scanpix

Neymar (vasakul) 17. novembril 2010 argentiinlase Javier Mascheranoga kahe maa vahelisi vanu arveid klaarimas.

48

JALKA VEEBRUAR 2011


välistäht

Neymar –

järgmine Pele, uus Robinho või koletis? Ligi poole oma lühikesest elust ülistuslaulu kuulda saanud poisiohtu brasiillane Neymar (18) võib hüva hoolitsuse abil võrsuda vääriliseks kandma võrdlust endiste sambakuningatega. Vääriti kohtlemise korral visiseda unustusse nagu kümned järgmised Peled enne teda. Lennart Komp

K

ui su ukse taga nuiavad töölepingule allkirja Londoni Chelsea, Manchester United, Torino Juventus, Real Madrid ja Milano Inter ning MM-koondisse üritavad sind suruda Pele ja Romario, võib õhtuti üsna rahulikul meelel unne suikuda, sest helge tuleviku pärast ei maksa muretseda. See on juba käes. Brasiilia klubi Santose järjekordne imekasvandik Neymar on kuulunud kodumaa perspektiivikate noorte edetabeli tippu juba aastaid, ent küllap ei osanud keegi, veel vähem ta ise, oodata transvaali, mis puhkes mullu. Santose teel Sao Paulo osariigi meistritiitli ja Brasiilia karikani säravaid esitusi pakkunud Neymari eest oli Chelsea mullu suvel valmis välja käima 29,6 miljonit eurot. Suurusjärk, mida klubi tema eest nõudis, ent endise Tšukotka kuberneri Roman Abramovitši tentsikud juhatati viisakalt koduteele tagasi.

“Mitte midagi ei saa teha!”

Brasiilias võeti seda kui kodumaa jalgpalli suurvõitu, kuid olgu Neymar pealegi voolava tehnikaga, oskuslik, võimeline kaitsjast mööda mängima mõlemal äärel, täpne mõlema jalaga ning omagu ta trikikohvrit, mille sisu teeks kadedaks ka Ronaldinho, on ta Euroopa tippjalgpalli jaoks toores. Pigem võib pidada kodutanumale jäämist terve mõistuse võiduks. Et jõuda tõepoolest jalgpallurite panteoni või vähemalt selle ukse taha

järjekorda, on valdav osa pudrumägesid vallutanud brasiillastest enne Euroopa hiidklubidesse siirdumist aklimatiseerunud mõnes väiksemas (nt Ronaldo ja PSV). Astuda 18aastaselt Santosest otse Chelseasse võib tähendada kohanemisraskusi, vähest mänguaega ja laenamist mõnda väiksemasse klubisse. Stsenaarium, mille järgi on enne algust lõppenud nii mõnigi lootustandev karjäär.

Neymar on Robinho parandatud versioon. Robinhol läks aega, et leida ambitsioon väravate löömiseks, ta eelistas rohkem trikitada.

Alanud aasta annab Neymarile võimaluse läbimurdeks Lõuna-Ameerika Libertadorese karikasarjas, meie Meistrite Liiga ekvivalendis, ning koduliigas. Kui ta end seal tõestab, võib tõepoolest üle Atlandi vaatama hakata. Samal ajal jälgivad teda ennast paljud ja ka soorituspinge on midagi, millega tippmängija peab nüüdisajal toime tulema. Neymar on igal pool: pidevalt kaamera ees andmas intervjuusid või reklaamipauside ajal mõnd toodet müümas. “Arvasin varem, et kui sa oled kuulus, võid teha, mida tahad, kuid tegelikkus on hoopis vastupidine,” kurdab Neymar

nüüd. “Mitte midagi ei saa teha. Santoses ma ei tohi välja minna.” Pärast maailmameistrivõistlusi Dungalt Brasiilia koondise juhendamise üle võtnud Mano Menezes kutsus Neymari sõprusmänguks USA vastu koosseisu ning noormees tähistas debüütmängu väravaga nagu kuulsused Zico ja Pele enne teda. Tuntus aga kipub rikkuma parimaidki meist ja nii juhtus ka Neymariga, kes septembris näitas palet, mis võib tema kosilaste entusiasmi tublisti jahutada. Olles eksinud kolmel eelneval penaltisooritusel, ei lubanud peatreener Dorival Junior tal mängus Goianense Atletico vastu sooritada 11 meetri karistuslööki, mille ta ise välja teenis. Neymar plahvatas, saates sõimu turmtuld nii juhendaja kui ka meeskonnakaaslaste suunas. Kogu ülejäänud mängu ei suvatsenud ta palli edasi sööta, vaid triblas, kuni nahkkerast ilma jäi. “Ma pole kunagi midagi sellist näinud, keegi peab sellele poisile õpetust andma, sest oleme loomas koletist,” väljendas vastaste loots Rene Simoes jahmatust.

Vallandas peatreeneri

“Allumatust peab karistama ja peame kasutama võimalust kasvatada poissi, kellest võib tulla jalgpallisensatsioon,” oli Dorival Junior päri. Neymarile määrati rahatrahv ja peatreener tahtis ka 15päevast mängukeeldu. Et ründeäss jäänuks kõrvale ka kohalikust derbist 2011 VEEBRUAR JALKA

49


välistäht Corinthiansi vastu ja Dorival ei soostunud karistust poole võrra kahandama, näitas Santose juhatus talle ust. Ehk sisuliselt vallandas Neymar peatreeneri. Põhjus, nagu pole raske taibata, seisab rahas. Neymar on klubile märkimisväärne sissetulekuallikas, kuid ühtaegu ka kulu. Hoidmaks noort ässa enda ridades, pikendati suvel lepingut, mis tegi temast Santose enim teeniva mängija. Suure osa sellest palgast maksavad aga sponsorid, kellele Neymari tribüünil istumine ei ole vastuvõetav. Noormehele andis õpetust koondise peatreener Menezes, jättes ta koju, kui oktoobris mängiti Iraani ja Ukrainaga. Aga kutsus Brasiilia meistriliiga paremuselt teise väravaküti koondisse novembrikuiseks mänguks Argentina vastu. “Meie treenerite suhtumine on väga isalik,” ütles Menezes. “Näeme klubides suurt vaeva, et kasvatada mängija, kuid samal ajal unustame temast kasvatada inimese ja kodaniku. Teeme mängija jaoks kõik ja kellel puudub

korralik tugi, võib sattuda väärkujutelmade kütke ja arvata, et ei pea käituma normaalse inimese kombel ega täitma reegleid.” Olles võrsunud Santose noortesüsteemist, ei ole üllatav, kui Neymari võrreldakse Pele ja Robinhoga. Esialgu kannatab ta ehk välja võrdluse viimasega. “Neymar on Robinho parandatud versioon,” ütles Robinho avanemise ajal Santost tüürinud Emerson Leao. “Robinhol läks aega, et leida ambitsioon väravate löömiseks, ta eelistas rohkem trikitada. Neymar õppis kiiresti olema sirgjoonelisem.” Noor brasiillane särab 4-3-2-1 formatsioonis, tegutsedes meelsasti mõlemal äärel, kust armastab sisse murda, et anda ründajatele sööte. 4-4-2 asetuses juhib ta liini ning teeb sööste äärele, viies oma kaitsja segadusse ja luues nii keskele tühja ruumi. Entusiastid väidavad, et Neymar on enda kohta käivast väljendist “järgmine suur sensatsioon” sõna “järgmine” suutnud ära kaotada. Proovikiviks saab

kindlasti alanud aasta. Esmalt jaanuaris-veebruaris Peruus toimuv LõunaAmeerika U20 meistrivõistluste finaalturniir, kus Brasiilial on kaitsta esikoht. Ühtlasi jagatakse seal pääsmeid noorte MMile ja 2012. aasta Londoni olümpiamängudele. Viimane on aga oluline lüli Brasiilia valmistumisel kaks aastat hiljem kodus toimuvaks MMiks. Edasi Libertadorese karikasari ja suvel Copa America, mis annaks Neymarile esimese võimaluse võita tiitel A-koondislasena. Graafik tuleb tihe, ent kui Neymar suudab mehe eest väljas olla, võime tuleval aastal samal ajal rääkida temast kui täisverelisest jalgpallurist ja mitte enam lootustandvast noorukist. Teist korda võib pika ninaga jääda Chelsea, sest kõige ahvatlevam tundub Neymarile praegu Juventuse ettepanek. “Mulle meeldib enim Juventuse pakkumine ja neil on rahvusvaheline tuntus,” sõnas Neymar. “Interil on prestiiž, seal mängis mu iidol Ronaldo, kuid võin probleemideta öelda, et kannaks meelsasti Bianconeri särki.”

cv Foto: Mauricio Lima/AFP/Scanpix

Neymar da Silva Santos Júnior Sündinud: 05.02.1992; Sünnikoht: Mogi das Cruzes, Brasiilia Pikkus: 174 cm Positsioon: ründaja, äär Särginumber klubis: 11 Kasvatajaklubi: Santos Profikarjäär: 2009- Santos 64 (27)

Koondisekarjäär: 2009–2010 Brasiilia U17 3 (1) 2010–... Brasiilia A-koondis 2 (1)

Saavutused: Sao Paolo osariigi meister 2010, Brasiilia karikavõitja 2010, Sao Paolo osariigi meistrivõistluste parim noormängija 2009, Sao Paolo osariigi meistrivõistluste parim mängija 2010, Brasiilia karikavõistluste parim väravakütt 2010 Neymar (paremal) Santose särgis Brasiilia meistrivõistlustel triblamas.

50

JALKA VEEBRUAR 2011


maailm

Uruguay jalgpalli kuldaegadest

25. märtsil A. Le Coq Arenat külastav Uruguay on Eesti jalgpalli mõjutanud rohkem, kui tänapäeval uskuda võiks. Vähe puudus, et Eesti publik oleks 1925. aastal näinud olümpiavõitjaid mängimas Tallinnas. See oli Uruguay vuti kuldaeg, millele tuli järg 1950. aasta MM-kullaga Maracanal. Indrek Schwede

U

ruguay on peaaegu alati olnud oma kahe suure naabri varjus. Keeleliselt on ta lähedasem Argentinale, kuid just Brasiilia annekteeris maa 1821. aastal. Neli aastat hiljem kuulutas Uruguay end iseseisvaks ja suutis 1828. aastaks oma iseseisvuse kindlustada. Ometi suutis just see tilluke kolme miljoni elanikuga (tänapäeval 3,5 miljonit) rahvas teha esimesena rahvus­ vahelistel tiitlivõistlustel tõelist furoori. 1924. aastal toimunud Pariisi olümpiamängude vutiturniir oli kõige esinduslikum ja kõrgetasemelisem seni peetuist. Põhjuseks asjaolu, et FIFA lubas osalema kõik mängijad, kes oma maa reeglite järgi olid amatöörid. Kannatajaiks olid Suurbritannia ja Austria, kes olid just seadustanud professionalismi ja kutsusid üles ka konkurente ausalt käituma ja minema olümpiale asjaarmastajatega. Mida need loomulikult ei teinud. Britid ja austerlased loobusid välja panemast amatööre ja jäid turniirist kõrvale. Osales 22 maad, nende seas kolm Balti riiki,

kuna näiteks Taani, Norra ja Soome jäid eemale majanduslikel põhjustel. 22 riigist olid väljastpoolt Euroopat USA, Uruguay ja Egiptus ning Türgitki vaadati tollal pigem Aasia riigina. Uruguay saabus Euroopasse mõni nädal enne olümpia algust ja võitis kontrollmängudes kergesti nii Itaalia kui ka Hispaania tippklubisid (Madridi Atletico, Bilbao Athletic, Deportivo de la Coruna, San Sebastiani Real Sociedad jt). Aga enne avamängu otsustasid urud kavaldada, kui esimesed vastased neid treeningule vaatama tulid. Lõunaameeriklased etendasid Jugoslaavia pallurite ees saamatut kampa ja lõunaslaavlased lahkusid poole pealt üpris rahulolevana. Nad ei pannud koosseisu isegi oma edurivimehest kaptenit Artur Dubravčičit. Kuigi Uruguay lipp tõmmati vardasse tagurpidi ja hümni asemel mängiti neile Brasiilia marssi, purustasid lõunaameeriklased Jugoslaavia 7:0 ja läinuks siis kokku Eestiga, kui meie mehed oleks suutnud võita USAd. Paraku kaotas Eesti jänkidele 0:1, kusjuures Elmar Kaljot ei Foto: IFFHS suutnud kahel korral realiseerida penaltit: esimesel korral põrutas ta palli üle lati, kuid kohtunik määras korduslöögi, mille Kaljot kihutas latti. Uruguay alistas USA 3:0. Veerandfinaalis alistas Uruguay Prantsusmaa 5:1, poolfinaalis Hollandi 2:1 ning finaalis Šveitsi Aprillis 1924 saatsid tuhanded Montevideo elanikud oma jalkakoondist Pariisi 3:0. olümpiale.

Foto: IFFHS

Must Ime ehk Jose Leandro Andrade.

Kaheksas maailmaime Andrade

Uruguay esitatud jalgpall mõjutas hiljem terve maailma vuti arengut. Kuigi mängijad olid tõelised pallivõlurid ja triblingukunstnikud, oli nende kokkumäng harmooniline. Nad ei söötnud palli mitte jalalt jalale, vaid tühja tsooni, kuhu oma mees mõni hetk hiljem spurtis. Nad ei seisnud paigal, vaid olid pidevas liikumises. Samas olid urud otsustavad väravavõimaluste realiseerimisel ning võisid vajaduse korral mängida sirgjooneliselt ja ilutsemata. Nende stiil oli ühtaegu elegantne, kiire, jõuline ja efektiivne. Turniiri täheks sai parempoolkaitsja Jose Leandro Andrade, peene tehnikaga elegantne neeger, kes möödus artistlikult tantsiskledes ja trikitades vastastest. Andradel oli täiuslik kehakontroll, aga ka suurepärane taktikaline taip ja ta oli osav kahevõistlustes. 22aastasele Andradele, keda kuulus Austria treener Hugo Meisl nimetas kaheksandaks maailmaimeks, 2011 VEEBRUAR JALKA

51


maailm Fotomontaaž: Franck Fife/AFP/Scanpix ja IFFHS

Diego Forlan (vasakul) saab toetuda oma maa hiilgavale vutitraditsioonile, mis sai kuldse alguse 1924. aasta Pariiri olümpiamängudel. Esireas vasakult: Santos Urdinaran, Humberto Tomasina, Alfredo Ghierra, Usero

sai sageli keset mängu osaks pealtvaatajate aplaus, vaimustunud reporterid aga eksisid väravalööjate fikseerimisel selle autori ja ajaga. Uruguay näitas mängu, mida eurooplased polnud varem näinud. Kohtumises väljakuperemeestega unustas publik kohati omade toetuse ning ergutas hüüetega vastaste uskumatuid soolosid, mida tegid Hector Scarone ja Angel Romano. Urude neljanda värava eel triblas aga Andrade 80meetrise soolo ajal mööda seitsmest prantslasest. (Uruguay kirjanik Eduardo Galeano on kirjutanud, kuidas Andrade ühes mängus jooksis üle poole väljaku, pall peas.) Sealtpeale (68. minutist) kestis aplaus katkestuseta kuni mängu lõpuni. 1906. aastal oli nüüdisaegsete olümpiamängude algataja Pierre de Coubertin asutanud auhinna, mis anti riigile, mis etendas parimat sporti. 1924. aastal sai auhinna Uruguay tänu oma jalgpallureile. Musta Ime nime saanud Andrade, 52

JALKA VEEBRUAR 2011

Esimesed neegrid mängisid Uruguay koondises Kui Uruguay I Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel 1916. aastal oli võitnud Tšiilit 4:0, nõudsid kaotajad järgmisel päeval, et tulemus tühistataks. Põhjus: Uruguay oli kasutanud kaht Aafrika mängijat! Võitjate poolel oli tõepoolest kaasa teinud kaks neegrit: kaks väravat löönud Isabelino Gradin ja Juan Delgado. Mõlemad oli Uruguays sündinud orjade järeltulijad. Kuna musta Aafrika riigid polnud veel sündinud, oli Uruguay esimene riik maailmas, mille koondises mängisid neegrid!

kes sai eriti soosituks naiste seas, jäi Pariisi veel paariks nädalaks pärast seda, kui ta meeskonnakaaslased olid lahkunud. Tavaelus oli Andrade karnevalimuusik ja kingaviksija, Pariisis hängis ta kohalikes kabareedes.

“Uruguaylased” koondisest välja! Uruguay esitus Pariisis jättis jälje kogu Euroopasse. Puutumata ei jäänud ka Eesti. Lõunaameeriklaste unustamatu ja elegantne mängustiil leidis teadlikku või ebateadlikku jäljendamist kõigilt pallureilt, kel oli olnud võimalus neid pallikunstnikke näha. Olümpialt naasnud eestlased olid näinud palju uut, mida kohe ka ise prooviti. Varem peatreener Ferenc Konya nn Ungari stiilis mänginud rahvusmeeskond üritas nüüd mängida Uruguay triblingumängu, mida segati olümpial Egiptusele ja Šveitsile edu toonud pika söödu mänguga. Tulemuseks oli puder ja kapsad.


maailm

Bermudez (ametnik),Ernesto Figoli (peatreener). Tagareas: ametnik, Hector Scarone, Angel Romano,Pedro Cea, Andres Mazali, Jose Leandro Andrade, Pedro Petrone, Josse Vidal, Jose Nasazzi, Castro Martinez.

Kuna Eesti koondisele kujunes 1924. aasta nutuseks, hakati otsima süüdlasi. Pärast 1:2 kaotust Leedule nõudis jalgpalliliit koosseisu noorendamist ja soovitas järelejäänud maavõistlusteks Soome ja Läti vastu koondisse võimalikult vähe “uruguaylasi” võtta.

Vastukaja leidis Uruguay edu ka kodumaal ja ka teisel pool La Plata lahte –­ Argentinas. End Ladina-Ameerika juhtivaks vutinatsiooniks arvanud argentiinlased olid kadedad. Nad tahtsid omavahelistes mängudes selgitada, kes on tegelikult parim. Esimene katse

Foto: IFFHS

Just see 28. septembril 1924 Buenos Airese ülerahvastatud staadionil toimunud Argentina ja Uruguay mäng peatati nelja minuti järel. Kohe-kohe valgub publik väljakule.

(pärast olümpiamänge oli omavahel kahel turniiril mängitud ka nõrgendatud koosseisudes) Montevideos andis 1:1 viigi. Buenos Aireses katkestati mäng nelja minuti järel, sest publik valgus väljakule. Teisel katsel avastas publik, et platsi ja tribüüni vahele on kerkinud võre. Mäng lõppes kuus minutit enne lõpuvilet kivisõjaga Buenos Airese publiku ja Uruguay mängijate vahel, kellest Hector Scarone lõi juurde rutanud politseinikku ja arreteeriti. Uruguay lahkus väljakult 1:2 kaotusseisus. Veel viigistati 0:0 Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel, mille Uruguay võitis. Järgmisel aastal kiirustas Uruguay edust tiivustatult kolm Lõuna-Ameerika klubi Euroopa turneele. Veebruarist augustini vana maailma üheksas riigis ja 23 linnas tuuritanud Montevideo Nacional pidas 38 mängu, millest võitis 26, viigistas 7 ja kaotas 5 mängu. Kokku nägi nende mängu 700 000 pealtvaatajat. 2011 VEEBRUAR JALKA

53


maailm 1925. aasta suvel oli aga Tallinna Jalgpalli Klubi (TJK) Pariisi Uruguay saatkonna kaudu ühenduses olümpiavõitjatega, kes plaanisid Euroopa-turneed. Jõuti kokkuleppele, et kui õnnestub korraldada mängud Varssavis ja Riias, tuleb Uruguay mängima ka Tallinna. Tasuks soovis Uruguay tasuta öömaja ja 1000 dollarit. Turneest asja ei saanud, 1925. aastal pidasid olümpiavõitjad viis maavõistlust – kõik Para­guayga.

Kaks River Plate’i finaali

1928. aasta olümpial Amsterdamis lootis Argentina oma tähetundi. Koondist saatis sadamas 20 000 fänni! Seekord jäid tugevamatest lisaks brittidele ja austerlastele eemale ka tšehhid-slovakid, kes samuti ei tahtnud oma ausaid amatööre kokku lasta teiste riikide võlts­amatööridega. Itaaliagi tahtis vältida vastuollu sattumist olümpiavandega ja korraldada kodus eraldi turniir riikidele, kes olid sisse seadnud professionalismi, kuid saatis siis täisjõus koondise siiski teele. Poolfinaalis kaotasid taevasinised Uruguayle 2:3, kes finaalmängus viigistas Argentinaga 1:1 – võitjat ei selgitanud ka lisaaeg. Kordusfinaaliks olid piletite hinnad kahekordistunud. Publik nägi nauditavaid duelle, soolosid ja uskumatuid trikke. Argentiinlased valitsesid mängu, kuid selle saatuse otsustas Hector Scarone suurepärane soolorünnak, mis andis urudele 2:1 võidu. Andrade, muuseas, ei löönud kahe olümpia peale kokku ainsatki väravat!

Eesti võeti FIFA liikmeks koos Uruguayga 1922. aastal andis FIFA eeltunnustuse Brasiilia, Eesti, Egiptuse, Jugoslaavia, Läti, Paraguay, Poola, Portugali, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Türgi ja Uruguay jalgpalliliidule ning võttis selle tosina järgmisel aastal Genfis oma täisliikmeks. Enne seda oli FIFA-l 24 liiget. Seega võeti Eesti FIFAsse 25.–32. riigina.

54

JALKA VEEBRUAR 2011

Foto: IFFHS

Ohtlik moment 1924. aasta olümpiamängude poolfinaalis Hollandi värava all. Vasakul kvartett Gerrit Visser (H), Jose Nasazzi, Pedro Arispe (mõl U) ja Evert van Linge. Päris paremal uruguaylane Jose Vidal.

Sama finaal kordus kaks aastat hiljem esimesel MMil Montevideos, kuhu ehitatud Centenario staadionile pressis end sisse pea 100 000 pealtvaatajat – 20% Uruguay täiskasvanud elanikkonnast! Tegemist oli nn River Plate’i (Buenos Airese ja Montevideo) jalgpallikoolkonna ülemvõimuga maailmas. Argentiinlased, kes Pariisist 1924. aastal puudusid, pidasid end võrreldes urudega veelgi tehnilisemaks ja oma väikseid naabreid pigem kiiremat, jõulist ja efektiivset stiili esindavaks. Argentiinlased mängisid oma sõnutsi südamega, uruguaylased peaga. Uruguay sai korraldusõiguse tänu olümpiaedule ja riigi 100 aasta juubelile. Finaal Argentina vastu oli täielik hullumaja. Tuhanded argentiinlased ületasid La Plata lahe. Buenos Airese sadam polnud mitte kunagi varem näinud midagi sarnast. Argentiinlane Luis Monti, kes oli kaks aastat varem kuulunud Amsterdami olümpial kaotajate ridadesse, sai kaasmaalastelt surmaähvardusi enda ja oma ema aadressil, kui nad peaksid kaotama, ja uruguaylastelt juhuks, kui nad peaksid võitma. Monti, kes neli aastat hiljem võitis MM-tiitli Itaalia särgis, mängis kaasa üksnes oma klubi San Lorenzo juhtkonna tungival soovitusel. Belgia kohtunik Jean Langenus oli enne mängu saanud korraldajatelt kinnituse, et talle ja tema assistentidele on tagatud erikaitse ja teda ootab Montevideo sadamas paat, mis on valmis lahkuma tunni aja jooksul pärast lõpuvilet. Väl-

jakuperemehed võitsid 4:2. Seda kaotust ei suutnud argentiinlased enam seedida ning isoleerisid end rahvusvahelisest jalgpallielust, osaledes jälle MMil alles 1958. aastal (1934. aastal saadeti MMile kolmandajärguline amatöörmeeskond).

Vaikus, mis laskus pärast seda kolli Maracana kohale, oli kõige rämedam vaikus maailma jalgpalli ajaloos.

Isoleerus ka Uruguay. Solvudes selle peale, et esimesele MMile tuli ainult neli Euroopa riiki, boikoteerisid urud kaht järgmist Euroopas toimunud MMi. Uruguaylaste võidud, aga eelkõige nende mängustiil muutsid maailma jalgpalli. Selle kiirenduse magasid aga maha oma saarel ignorantselt kükitavad britid, kes esimest korda mängisid MMil 1950. aastal Brasiilias, kus nad said šokikaotuse USAlt. Maailma jalgpall oli vahepeal sedavõrd arenenud, et mitteametlikuks maailmameistriks loetud Inglismaa on suutnud koondiste tasemel tippu tõusta ainult korra: 1966. aasta kodusel MMil.

Kuidas Maracana vaikis

Oma teisel MMil 1950 võitsid uru­ guaylased jälle esikoha. Sellest Brasiilias toimunud MMist sai suurim trauma kohvimaa rahvuslikus mälus. Kujunes


maailm nii, et nelja meeskonna finaalturniiri viimane mäng Brasiilia – Uruguay selgitas maailmameistri, kusjuures väljakuperemehi rahuldas viik.

Eesti jalgpalliliit nõudis koosseisu noorendamist ja soovitas järelejäänud maavõistlusteks Soome ja Läti vastu koondisse võimalikult vähe “uruguaylasi” võtta.

Montevideo vastasseis Nacional – Penarol Uruguay kahe kuulsaima meeskonna Nacionali ja Penaroli vastasseis peegeldab igipõlist konflikti Montevideo kesk- ja töölisklassi vahel, hispaanlaste ja itaallaste, criollo’de ja immigrantide vahel. Pärast kaht verist vastasseisu Colorado ning konservatiivse ja põllumajandusliku Blanco partei vahel haaras võimu esimene, viies sisse demokraatlikud valimised ning luues ilmaliku riigi koos haridus- ja pensionireformi ning investeeringutega ühiskondlikku taristusse. See tähendas Montevideo kiiret arengut, keskklassi ja töölisklassi teket. Nacionali asutasid rahvuslikult meelestatud hispaania päritolu üliõpilased 1899. aastal eesmärgiga murda brittide üleolek jalgpallimurul. 1903. aastal võitis Uruguay koondise moodustanud Nacional Buenos Aireses Argentina 3:2. Nad said endale verivaenlase 1913. aastal, kui senisest riigi kesksest raudteelaste kriketiklubist taandusid inglased ja klubist sai Penarol. Samas sai just jalgpallist 20. sajandi algul Uruguay rahvusliku identiteedi alus. Euroopast suure immigratsioonilaine vastu võtnud Uruguays puudusid kultuurilised ühendavad sümbolid vanade ja uute asukate vahel. Jalgpall täitis selle tühimiku.

Mängijatele olid juba kingitud kuldkellad, mille taha oli graveeritud: “Maailmameistritele”. 1:0 juhtima asunud brasiillased kaotasid selle mängu 1:2. Tagantjärele nimetati seda “oma Hiroshimaks”. Brasiilia antropoloogi Roberto da Matta sõnul oli tegemist maa lähiajaloo suurima tragöödiaga. Ta põhjendas Maracanat kõige rohkem, oli Maracana oma hinnangut asjaoluga, et see juhtus vait,” kirjutas helilooja Chico Buarque. just selle kümnendi alguses, kui hiigelFIFA president Jules Rimet rääkis päriik nägi enese ees hiilgavat tulevikku. rast, kuidas ta seisis üksinda omanimelise Kaotusele Uruguay vastu elas kohavõidukarikaga ega teadnud, mida teha: peal kaasa 173 850 pile“Leidsin lõpuks Uruguay tiga pealtvaatajat, kellele kapteni Obdulio Varela ja lisandusid ajakirjanikud, andsin selle talle, ilma et ametnikud ja kutsutud õieti keegi oleks seda märkülalised, mis tõstis arvu ganud. Sirutasin käe välja 200 000ni. See oli suusõnagi lausumata.” rim arv pealtvaatajaid Rimet’ taskus oli maailma spordi ajaloos. kõne, mis oli pühenVõiduvärava löönud Alcidatud Brasiilia võidule. des Ghiggia on aastaid Uruguay meeskonnas hiljem öelnud surematu sai kuldmedali ka Victor lause: “Ainult kolm iniAndrade, kelle tribüünil mest on ühe liigutusega istuv kuulus onu oli kasuutnud vaigistada Mahekordne olümpiavõitja racana: Frank Sinatra, ja maailmameister. Kopaavst Johannes Paulus II dumaal heitsid aga kolm ja mina.” ootamatust edust rabatud Vaikust, mis laskus päpoolehoidjat hinge. rast seda kolli Maracana Ghiggia värav lõikas kohale, kirjeldas Eduardo Brasiilia elu kaheks: enne Galeano kui kurdistavat, ja pärast seda. Pärast seda kõige rämedamat vaikust ei mänginud Brasiilia maailma jalgpalli ajaloos. koondis, kellele 2. koht Mängu lõpuni jäi 11 miMMil oli nende senine Foto: IFFHS nutit. parim tulemus, kuni 1952. Suurepärane ja kiire triblaja Angel “Kui mängijad vajasid Romano. aasta aprillini ühtki matši

ja Maracanal mängis ta uuesti alles 1954. aasta märtsis. 1950. aasta finaali võiduvärava lööja Ghiggia on meenutanud, kuidas ta 2000. aastal Brasiiliasse läks ning 23-24aastane naispiirivalvur tema passi vaadates päris, kas ta on see Ghiggia? Küsitu vastas, et jah, ning lausus, et kõik see juhtus ju nii kaua aega tagasi. “Ta pani oma käe rinnale ja ütles mulle: “Brasiilias me tunneme seda (kaotust) oma südames iga päev”,” jutustas Ghiggia. Selle suure finaaliga said Uruguay jalgpalli kuldajad otsa. 1954. aasta MMi poolfinaalis said urud oma kõigi aegade esimese kaotuse sel tiitlivõistlusel ja kaotasid seejärel ka pronksimängu. Alles mullu lõi Uruguay täht eesotsas Diego Forlani ja Luis Suarezega uuesti särama. Uruguay jalgpalliliidu embleemil on aga siramas neli kirgast tähte: kaks MMkulla ja kaks olümpiakulla eest. Kuna 1924. ja 1928. aasta olümpiaturniire peeti kaua MM-võistluste väärilisteks, omistati rahvusvahelises vutis Uru­guayle mitteametlikult ka nende aastate MM-tiitlid. Millest tuleneb muuseas, et ka Eesti on mänginud MM-finaalturniiril! 2011 VEEBRUAR JALKA

55


Foto: Raul Vinni/Saarte Hääl

Kolm põlvkonda Leedosid (vasakult): Vjatšeslav, Kaarel ja Kristjan.

56

JALKA VEEBRUAR 2011


käbi & känd

Saaremaa Leedod väärtustavad jalgpalli Kolm põlvkonda Leedosid on jalgpalliga kokku puutunud eri moel. Vjatšeslav ei saanud vuti vähese populaarsuse tõttu selle alaga nooruses korralikult tegeleda. Kristjan sai algõpetuse Kuressaare lennuväljal, aga jõudis välja Meistriliigasse. Kaarel alustas treeninguid juba esimeses klassis. Nelja-aastane Kristofer hakkas palli lööma kohe, kui kõndima õppis! Indrek Schwede

K

ristjan Leedo mängis lapsepõlves jalgpalli Kuressaare lennuväljal. Seal oli AN 2 maandumisrada ja kui lennukitel oli asja maanduda või õhku tõusta, tuli lennujaamas töötanud vanaisa ja aitas poistel väravad eest ära tõsta. “Hea pehme muru oli seal!” meenutab Kristjan oma kunagist õige ebatavalist mängupaika. “Mina olin seal kambas üks nooremaid ja punti võetigi küllap sellepärast, et vanaisa töötas lennuväljal. Aga päris algus oli viiekuueaastasena koduõues, kui tagusin palli vastu kuuriseina. Silme ees on ka roheline garaažisein. Treeninguid siis Saaremaal polnud, aga mulle meeldis vutti taguda, võib-olla aitas kaasa ka see, et meil on perekonnas slaavi verd. Isa oli Peterburis koolis käinud ja mul oli Zeniidi meeskonna kirjadega pall. Seda ma tagusingi vastu kuuriseina.” Kristjani isa Vjatšeslav Leedo tuli kolmel korral Eesti NSV noortemeistriks kergejõustikus. Ta jooksis tõkkeid, treeneriks hilisem raadiohääl Eerik Lillo. Aga ta oleks kindlasti mänginud vutti, kui see mäng oleks Eestis menukam olnud. “Jalgpall on üle maailma populaarne, aga eestlased arvasid, et see pole nende mäng – jalgpallil oli vene maik juures,” räägib Vjatšeslav Leedo. “Minul polnud ka kusagil mängida, sest treeninggruppe

polnud. Saaremaal toimusid jalgpallis meistrivõistlused, kus mängisid sõjaväelased ja nagu moe pärast osales ikka üks tsiviilisikutest meeskond ka. Eesti poisid saidki jalgpalli mängida sõjaväelaste vastu.” Vjatšeslav Leedo sõnul on jalgpall kõige demokraatlikum mäng, mille harrastamiseks on vaja vähe vahendeid, sest palli puudumisel saab mängida ka konservipurgiga, tennisepalliga (“Tikutoosiga,” torkab Kristjan vahele. – toim) ja tema ise on mänginud koguni švammiga. Palli saab mängida vabas looduses, selleks pole vaja ehitada uhket saali.

Jalgpallil on suurem tähendus kui ainult mäng ise. See on kodanikukasvatus kõige väiksema rahakuluga.

“Ma ei eita korvpalli, võrkpalli ja kergejõustiku rolli laste kehalise arengu ja vaimse tervise parandamisel, aga ärimehena ütlen, et iga jalgpalli investeeritud kroon annab rohkem tagasi,” räägib Vjatšeslav Leedo. “Noored saavad end jalgpallis välja elada, nad saavad värskes õhus kätte vajaliku füüsilise koormuse. Aga sellele lisaks tähendab jalgpall ka mees mehe vastu võitlusi, pidevat ise-

loomude kokkupõrget, mis arendavad julgust. Muu hulgas julgust püss palgesse tõsta, kui peab kodumaad kaitsma. Jalgpalli mänginud mees iga ütlemise peale plehku ei pista. Elus pead olema ju valmis seisma ka oma naise ja naabri eest. Jalgpallil on suurem tähendus kui ainult mäng ise. See on kodanikukasvatus kõige väiksema rahakuluga.”

Kaarel ja Kristofer vutist sisse võetud

Jalgpalli mängib ka Kristjani poeg Kaarel, kes veebruaris saab üheksa-aastaseks. Peale vuti mängib Kaarel tennist ja vahel isaga korvpalli. Lemmikmängijaid või -meeskondi Kaarlil pole. “Olen võitja poolt!” kuulutab suvel MMile kaasa elanud Kaarel ja tunnistab siis, et kõige rohkem on ta ikkagi Eesti poolt. Koos isaga on Kaarel käinud ka Eesti koondise mänge vaatamas. Otse loomulikult tahab Kaarel tulevikus saada jalgpalluriks! “Kaarel läks trenni kohe esimese klassi poisina,” ütleb Kristjan Leedo. “Jan Važinski on talle koguni eraldi trenni teinud, sest poiss ise tahtis. Aga meil kasvab kodus nelja-aastane Kristofer, kes hakkas palli lööma kohe, kui kõndima hakkas. Meil on põrandal palju erinevaid palle ja nii see algaski. Talle meeldib väga jalkat mängida ja meile on juba tehtud ettepanek, et kui Kristofer 2011 VEEBRUAR JALKA

57


Foto: Raul Vinni/Saarte Hääl

Leedode kodus on pall loomulik mänguvahend.

saab kuueaastaseks, tulgu välismaale jalgpalliakadeemiasse.” Kristjan ja Vjatšeslav on seda meelt, et igaüks valib oma tee ise. Vanemate asi on süstida spordipisik, anda võimalus valitud alaga edasi minna, aga mitte sundida. “Kätt ette ei pane, aga suruda ei saa,” räägib Vjatšeslav Leedo. “Tahtmine midagi teha ja kuhugi välja jõuda peab enda seest välja kasvama. Kui kõrvalt vägisi suunata, siis võib see lõppeda sellega, et ühel hetkel lõpetatakse ikka ära. Jalgpallis on väikestel poistel eeldused olemas ja need olid olemas ka Kristjanil.” Kristjan Leedo, kes jalgpallivaeste olude sunnil sai regulaarselt trenni tege58

JALKA VEEBRUAR 2011

ma hakata alles 8. klassis, jõudis lõpuks FC Kuressaarega välja Meistriliigasse, kus ta mängis aastatel 2003 ja 2007. Ta usub, et kui mäng väga meeldib, siis on võimalik ka ilma põhja ladumata jõuda välja teatud tasemele. Eriti suurt mõnu tundis Kristjan mängust Esiliigas, mis oli paras tase töö kõrvalt mängides. Mullu tegi Kristjan kaasa Sörve JK koosseisus II liigas. “II liiga tase on aastatega palju tõusnud,” räägib Kristjan, kes leiab häid sõnu ka vilemeeste suunas: “Mängutempo on kiirem ja ka kohtunike tase on tõusnud!” “Kõige suuremat uhkust tundsin jalgpalliga seoses 2002. aastal, kui olin Lõuna-Eesti amatööride koondise kap-

ten,” jätkab Kristjan. “Mängisime Tallinnas inglaste, tšehhide ja San Marino vastu. See oli tõesti auasi!” Kui Kristjan käib vaatamas Eesti koondise mänge ning jälgib telerist ka Inglise ja Hispaania liigat, siis Vjatšeslav tunnistab, et tema püüab telerivaatamisest põhimõtteliselt hoiduda ja õnneks pole selleks ka aega. “Eesti koondise mänge olen käinud vaatamas ja Brasiiliagi sai üle vaadatud, aga ma püüan hoiduda tribüünile sattumast, sest olen hasartne inimene ja võin käituda oma vanusele või staatusele mitteadekvaatselt,” selgitab Vjatšeslav, muie suunurgas. “Aga mul on ülevaade asjadest olemas ja harijad ka kõrvalt võtta!”


esiliiga

Argo Arbeiteril oma pärlikogu Levadias

Viis aasta järjest Esiliigas võidukas olnud Levadia duubel on läbi teinud korraliku noorenduskuuri ja meeskondlikust kohast tähtsam on hoolitseda, et noored pärlid esindusmeeskonda ja üldse jalgpallis kaugele jõuaksid. Indrek Schwede

L

evadia esindusmeeskonnas toimuv noorenduskuur puudutab lähedalt ka Esiliigas viiel aastal puhta töö teinud duublit. Kuigi klubi filosoofia jääb tegevjuht Sergei HohlovSimsoni sõnul samaks, mis teise garnituuri puhul tähendab, et mängijates tahetakse kasvatada võitjamentaliteeti. Sel aastal moodustavad Levadia duubli tuumiku 1992.–1995. aastal sündinud mängijad. Peatreeneriks on Argo Arbeiter, kes mullu võitis B-klassis 1995. aastal sündinud poistega Eesti meistrivõistlustel esikoha. “Pearaskus saab olema meie 1994. aasta poistel, kelle jaoks see on päris pikk samm – U17st otse Esiliigasse,” räägib Argo Arbeiter. “Neile lisaks on mõned mängijad vanemast aastakäigust ja paar poissi ka 1995. aastast. Ega meil lihtne saa olema.” Muidugi tulevad liigamängudeks appi ka need esindusmeeskonna pallu-

rid, kes Meistriliigas piisavalt mänguaega ei saa. Arbeiter arvestab nelja-viie mängijaga, aga teab, et eelkõige saab arvestada ikkagi selle tuumikuga, keda ta iga päev treenib. Tema olukord sarnaneb mõneti Zaur Tšilingarašvili igaaastase kevadise tõdemusega: jälle on vaja uus roheline kamp mängumeesteks kasvatada ja hooaja teisel poolel on Zauri poisid alati kopsaka punktisumma ka teeninud. “Eks see ole paratamatus, et kui noortel ja kogenematutel poistel on vastas vanad kalad, kes kurja häält teevad (muigab – toim), siis peavad poisid sellega harjuma, kohanema ja end maksma panema,” ütleb praegu ligi 25 mängijaga töötav Arbeiter. “Sisu mu poistel on, nad on koondiste nimekirjades, mitte lihtsalt tänavanurgalt üles korjatud. Potentsiaal on neis olemas ja see tuleb välja tuua. Olen kindel, et nad saavad hakkama ja aasta teisel poolel Foto: Lembit Peegel

Vladimir Vassiljev (keskel) ja Kevin Ingermann (paremal) kuuluvad ka tänavu Levadia duublisse.

seda enam. Nende seas on huvitavaid persoone, kellest osa nimetaksin lausa pärliteks. Tunnen ka vastutust, et ma neid ära ei rikuks ja suudan omalt poolt midagi juurde anda.”

Pearaskus saab olema meie 1994. aasta poistel, kelle jaoks see on päris pikk samm – U17st otse Esiliigasse.

Arbeiter möönab, et Levadia filosoofia – kasvatada võitjamentaliteeti võitmise kaudu – on talle teada, kuid uuel hooajal peab arvestama ka uute realiteetidega: “Mul endal mängijana tahtis hing alati võita, aga praegu treenerina pean arvestama, et kui abi ülevalt ei tule või ei tule küllaldaselt, peame noortega hambad ristis ise hakkama saama. Kuigi meie klubi põhimõtteks on võita ja domineerida, peame arvestama konkreetse vastasega. Kui mängime endast tugevama vastu, siis me ei saa domineerida. ” Arbeiter peab oluliseks teavet Esiliiga vastaste kohta, sest see aitab eelseisvateks mängudeks valmistuda. Esindusmeeskonna peatreener Aleksandr Puštov eraldi juhtnööre pole andnud, aga Arbeiter teab ilma selletagi, mida temalt oodatakse: “Puštov ootab mängijaid, kes teaksid, mida on vaja teha ja kuidas on vaja teha ja et nad seda oskuslikult ka teeksid. Tema peaeesmärk on esindusmeeskond ja teiste asi on samuti töötada selle nimel, et kokkuvõttes läheks esindusmeeskonnal hästi.” 2011 VEEBRUAR JALKA

59


II liiga

Jalgpall saab oma Rakvere Tarva Mullu Kuressaarel Meistriliigasse püsima jääda aidanud Rakvere jalgpallurid võtsid Lääne-Viru parimad pojad kokku, et alustada II liigast kodukandi vutile uue rammu sissepuhumist. Lennart Komp

K

olm hooaega Esiliiga sabas sörkinud Rakvere Flora pudenes sügisel lõpuks II liigasse, linna parimad jalgpallurid aga esindasid hoopis Meistriliigas FC Kuressaaret. Mõnda aega enne koostöö lagunemist sügisel oli rakverelaste peas mõlkunud idee kodukandi vutimehed koondada ja uuesti “päris” Rakvere meeskond kokku panna. Nüüd võib öelda: mõeldud-tehtud. Kevadest alustab II liiga ida/põhja piirkonnas Flora asemel Rakvere Tarvas, mis koosneb Rakvere kandi mängijatest, treenib Rakveres ja mängib Rakveres. Et ühtekokku naasis Kuressaarest kodulinna esindama 11 pallurit, lisaks mitmed Esiliigas karastunud, on eesmärgiks kiire tagasipääs üles. Kolme-viie aasta pärast jõudmine Meistriliigasse. “Kutid on noored, 20–23aastased, kuid Meistriliiga kogemusega. Samas pole ohtu, et keegi neid omale kiskuda tahaks,” sõnas Tarva mängiv treener Reijo Kuusik. “Ma arvan, et Esiliiga tipus oleks me juba praegu, nüüd tulebki II liigast võimalikult kiiresti üles saada.”

Tarvas on siin igaühel keelel-meelel ja ühel päeval oleme Eesti esimesed nii kossus kui ka jalkas!

Kuusik ei pea probleemiks, et linnal on juba samanimeline esindusklubi korvpalli meistriliigas. Vastupidi. Peaks jalgpallurid kerkima kõrgeimale tasemele, oleks Rakvere Tallinna ja Tartu kõrval ainus, kes suuteline välja panema

60

JALKA VEEBRUAR 2011

Foto: Lembit Peegel

Tulevast aastast tahavad Rakvere pallurid (keskel rohelised) mängida kodulinna, mitte Saaremaa eest.

kõrgliiga kvaliteediga meeskonna nii jalg-, korv- kui ka võrkpallis. Samuti ei tee Tarva korvpalliklubi peatreener Andres Sõber jalgpallurite nimekaimuks saamisest numbrit, vaid kiidab heaks. “Väga vägev otsus!” lausus Sõber. “Tarvas on siin igaühel keelel-meelel ja ühel päeval oleme Eesti esimesed nii kossus kui ka jalkas!” Õpetajakarjääri jooksul Mart Poomile, Martin Reimile ja teistele lõvipoistele klassijuhatajaks olnud Sõber kiidab heaks, et Rakvere jalgpalliasja ajavad kohalikud poisid ise. Kuivõrd ta on Rakvere linnavalitsusega heades suhetes, avaldas Sõber, et saaks tänu sellele ka vutipoisse aidata. JK Tarvas ei iseseisvu aga päriselt, vaid jääb Floraga seotuks. Nii jääb klubi raamatupidamine Tallinnasse ning Flora hoolitseb bussisõitude eest. Vormid, dressid, pallid jm treeningvarustus on aga mängijate enda ajada. Linna toetus uueks hooajaks on 37 000 krooni ja 14

tundi kunstmuruväljaku kasutusaega nädalas. Ühes Kuusikuga kannab Rakvere jalgpallituld treener Jaak Proosa. Koos III liigasse tõusnud duubliga on treenerite käsutuses üle 40 mängija, lisaks kolm noortegruppi. “Kindlasti tahame tõsta ka publikuhuvi, mis Esiliiga esimese aasta 300–400-lt kukkus möödunud hooajaks 10–20 peale,” sõnas Kuusik. “Saame II liigas tasuta mängudega harjutada ja Esiliigas kavatseme piletihinna madalal hoida. Koolides on olemas inimesed, kes jagavad flaiereid ja panevad üles plakateid.” Kuusiku sõnul tervitas Flora juhtkond Rakvere iseseisvamat tegutsemist kahel käel ja takistusi selleks ei tehtud. Tugevamatest jätkavad Kuressaarega Argo Aava, Kaarel Saar ja Taavi Trasberg. Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee


III liiga

Koerus keeb vutielu ja tehakse suuri plaane

Koeru SK tahab tõusta II liigasse, treenib ümberkaudseid noori, plaanib ehitada uue muru- ja kunstmuruväljaku ning luua jalgpallikooli. Elu keeb. Esindusmeeskonnale käis mullu kaasa elamas keskmiselt 110 pealtvaatajat. Indrek Schwede

K

oerus on jalgpallil kuninglik positsioon – ta on nii harrastajate kui ka publiku arvult esikohal. Koeru SK publiku keskmine arv eelmise aasta III liiga mängudel oli 110, kusjuures seda näitajat viisid alla kaks esimest mängu, mis peeti Paide kunstmurul. Mängijaiks on kohalikud kutid, kellest paljud on nüüdseks seotud Tallinnaga. “Paaril mängijal on Koerus pruut ja ainult paar nägu pole Koeruga muudmoodi seotud kui jalgpalli kaudu,” selgitab treener Ivar Nagla, kes esindusmeeskonnale lisaks juhendab kolme vanusegruppi kooliõpilasi ja lasteaialapsi. Ainult treeneriametile pühendunud Nagla käe all treenivad 1.–3. klassi, 4.–6. klassi ning 7.–10. klassi 60 jalgpallurit. Lasteaias, kus on kaks aastat trenni tehtud, on avatud juba kaks treeninggruppi. Lisaks Koerule käib Treener III litsentsiga Ivar Nagla treeninguid andmas ka Roosna-Allikul ja Albus ning plaan on hakata trenni andma Rakkes. Osa vanemate klasside poisse käib ka meestetrennis. Jalgpalli kohta on käinud küsimas tüdrukudki, aga selleks napib saaliaegasid. Teiste sõnadega: tuleb teha valik kas 20 poisi või kaheksa tüdruku kasuks. “Iga aasta oleme ühe saaliaja juurde saanud, sest jalgpall on populaarne ja teistel on trennis vähem rahvast,” räägib Ivar Nagla. “Kuus aastat tagasi oli meil saalis kaks aega, nüüd kaheksa.” Samas on suhted teiste aladega head ning paljud kergejõustiklased, maadlejad ja lauatennisistid käivad jalkat tagumas. Suhted on head ka vallaga, mis maksab treeneripalga ja toetab esindusmeeskonda. Euroopa Liidu raha abil on plaanis rajada uus muru- ja kunstmuruväljak.

Foto: erakogu

Koeru SK kodumänge vaatas eelmisel aastal keskmiselt 110 inimest.

“Olen kirjutanud mitu europrojekti ja alati raha saanud,” räägib Ivar Nagla ja lõpetab lause muigelsui: “Tahaks loota, et jalgpalliprojekt ei saaks esimeseks, millele raha ei anta ...”

Ivar Nagla käe all mängis eelmisel aastal kaks Meistriliiga peatreenerit: Karel Voolaid ja Erki Kesküla.

Kunagi Mustlas Zurab Kvaratselija treeningutelt jalgpallipisiku saanud Ivar Nagla loodab Koerusse jalgpalliliidu abiga luua jalgpallikooli. Selleks on Koeru gümnaasiumile vaja saada riigigümnaasiumi staatus. Kõvad plaanid on ka esindusmeeskonnaga. “Tahaks II liiga ära proovida,” tunnistab Ivar Nagla, kelle käe all mängis eelmisel aastal kaks Meistriliiga peatreenerit: Karel Voolaid ja Erki Kesküla. “Eelmisel aastal jäi üleminekumän-

gudest üks punkt puudu ja see tekitas sportlikku viha.” Publiku poolest on Koeru SK II liiga kohta väärt. Mängudel käiakse nagu fännidele kohane meeskonna särkides. Eelmisel aastal mängus Legion II vastu oli kohal kohalik bänd ja 150 inimest. Publik on hästi organiseeritud, omavahel hoitakse ühendust ka Facebooki vahendusel. Varem lõunapiirkonnas mänginud Koeru SK pallis mullu põhjatsoonis. Ivar Nagla sõnutsi on põhjatsoon ühtlasema tasemega ja kui viimased saavad oma parema koosseisu kokku, võivad kõiki võita. “Sel aastal võib juhtuda, et paneme algkoosseisus välja kuus venda Jürgeneid,” ütleb Ivar Nagla. “Nende õde käib kõiki meie trenne vaatamas ja kui tema oleks poiss, võiks ta olla seitsmes Jürgen väljakul.” Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee 2011 VEEBRUAR JALKA

61


IV liiga

Tallinna FC Akhtamar plaanib kahe aastaga jõuda II liigasse Sel aastal neljandat hooaega Eesti liigas mängiv meeskond tahab pakkuda noortele poistele korralikku amatöörjalgpalluri karjääri. Indrek Schwede

F

C Akhtamar on nime saanud Armeeniast. Õigemini saarest, mis kunagi kuulus Armeeniale, aga kuulub praegu Türgi koosseisu. Nime Ahktamar päritolu selgitab romantiline legend kartmatu noormehe traagilisest armastusest neiu Tamariga. Ja muidugi on olemas Akhtamari konjak. Klubi asutajad olid armeenlastest vennad Grigor ja Avetik Airapetjanid ja praegugi mängib meeskonnas kolmandiku jagu armeenlasi. “Eestlasi meil pole, sest oleme üks väheseid venekeelseid meeskondi IV liigas ja seetõttu leiavad eestlased endale kerge vaevaga omakeelse klubi,” räägib korralikus eesti keeles Dmitri ­Grigorjev, kes on Grigor Airapetjani poeg. “Esimesel kolmel aastal olime FC Ararati duubel ja meil mängisid need, kes põhimeeskonnas mänguaega ei saanud. Tänavu tahame meeskonda juurde tuua kuni viis noort. Põhimõtteliselt on igasse liini vaja üht hea kooliga mängijat.”

Treeningu- ja mängujärgne magus valu lihastes on suurem nauding kui peojärgne pohmell.

Pärnu JKs Mart Paumäe käe all treeninud Dmitri Grigorjevi (26) sõnul on klubil plaanis järgmiseks aastaks III liigasse tõusta ja ülejärgmisel juba II liigas mängida. Just selleks on lisajõudu vaja. “Tahan, et meeskond areneks, ja selleks on vaja noori, kes oskavad anda head söötu,” seletab eelmisel aastal oma meeskonna parimana 14 väravat löönud

62

JALKA VEEBRUAR 2011

­ rigorjev ja lisab muigega: “Mitte nii, et G pall lendab viis minutit ja seda pole võimalik kätte saada. Mängu saab siis nautida, kui kõrval on head söödumängijad.” Dmitri Grigorjev on arvamusel, et karjääri saab teha ka siis, kui Florasse või Levadiasse ei pääse. Siis saab teha korraliku amatöörjalgpalluri karjääri Eesti madalamates liigades. Ta loodab täiendust just nendest noortest, kes on kohalikul tasemel tippjalgpallist loobunud, sest paremad klubid pole neile lepingut pakkunud. “Ma olen ise hea näide sellest, kuidas just madalamas liigas on võimalik mängust rõõmu tunda ja sealjuures oma eakaaslastest arengus möödagi minna,” räägib eelmisel aastal meeskonna liidriks tõusnud Dmitri Grigorjev. “Teismelisena olin hilisema arenguga ja arvasin, et teised ongi minust andekamad. Nüüd olen ammu kehaliselt teistele järele arenenud. Olen kiirem nendestki, kellest kunagi arvasin, et neile on kõik looduse poolt kaasa antud.” “Ma ei joo ega suitseta, sest see ei paku mulle mingit mõnu,” jätkab Grigorjev,

kes on ühtlasi ka klubi rahaline toetaja. “Treeningu- ja mängujärgne magus valu lihastes on suurem nauding kui peojärgne pohmell. Noorena oli mul ka periood, kui käisin sõpradega igal nädalal klubis, aga tegelikult oli see lihtsalt ajaraiskamine.” Dvigateli staadioni kunstmurul mängiv FC Akhtamar on igal aastal suutnud oma kohta IV liigas parandada: 2007 andis 8., järgmine aasta 5. ning eelmine aasta 4. koha. Grigorjev usub, et sel aastal suudab klubi oma piirkonna võita. “Ma tean täpselt, mida on vaja, et võita IV liiga ja III liiga,” ütleb Gri­ gorjev, kelle sõnul on meeskonna eelarve 80 000 – 100 000 krooni (5115– 6393 eurot). “II liigast kõrgemale tõusmiseks on vaja muidugi uusi eesmärke ja ka suuremaid vahendeid. Muidugi võib kõik muutuda ka siis, kui IV liigasse peaks sel aastal lisanduma kõvemaid meeskondi, kui oli eelmisel.” Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee

Foto: FC Akhtamar

FC Akhtamar (sinivalges) mängimas Pirita JK Reliikvia vastu. All vasakul Dmitri Grigorjev.


saalijalgpall

Saalivutikoondise esimesed punktid olid käega katsuda Saalijalgpallikoondist lahutas EM-valikturniiril seitse minutit, et teha ajalugu ja teenida kvalifikatsioonisarja esimene punkt. lennart komp

E

esti koondis sõitis jaanuari lõpus Makedoonias mängitud Euroopa meistrivõistluste valikturniirile miinimumeesmärgiga avada punktiarve, mis seni ümmargust nulli näitas. Sama seisuga naasti koju tagasi, ent silma pähe saamisest jäi lahutama õige vähe.

Poistel on veel suur jalgpall nii sees, et saalis vajalikust automaatikast jääb puudu.

Esimeses mängus Gruusiale 0:8 ja teises Makedooniale 2:6 alistunud Eesti asus viimases matšis Ilja Antonovi ja Mark Švetsi tabamustest 16. minutiks 2:0 ette ja võitis sama tulemusega ka esimese poolaja. Sinisärkidel oli ka võimalus seisuks 3:0 teha, ent inglaste väravad 31. ja 33. minutil kallutasid vaekausi meie vastu. Alagrupis jäädi siiski neljandaks, väravate vahega 4:17. Peatreener Kert Haavistu sõnul oli Eesti saalijalgpallikoondis esimest korda oma ajaloo jooksul vastasest üle, ent paraku ei suudetud ülekaalu realiseerida. “Teisel poolajal mäng muutus, vastane muutus agressiivsemaks ja ka kohtunik andis kergemini vigu,” kahetses Haavistu. “Oleme rahvusvaheliselt väga vähe kogenud, ent näitasime küpset mängu.” Haavistu kiitis oma hoolealuseid, kes suutsid kolme mänguga märgatavalt areneda. Turniiri avamängu 0:8 kaotuse hindas juhendaja aga lubamatuks. Rahvusvahelisel tasemel kollanokad saalijalgpallikoondislased üritasid mängida liiga puhtalt, mida vastased lahkelt ära kasutasid.

Ehkki saalijalgpallikoondis naasis EM-valikturniirilt punktita, on arengu üle põhjust rõõmustada.

“Jalgpallile lisanduvad saalis käsipalli jooned, sest tuleb trügida ja kätega tirida. Meie alguses seda ei julgenud, mistõttu grusiinid tundsid end üsna vabalt,” ütles Haavistu. “Kaheksa väravat oli täiesti lubamatu. Kaks-kolm olnuks lagi.” Gruusia vastu viiendaks minutiks juba 0:3 taha jäänud Eesti parandas peoperemeeste vastu oma esitust märgatavalt, mängides tahte ja iseloomuga, mis avakohtumises kaotsis oli. Kuigi Eesti alistus Makedooniale 2:6, tuldi seisult 0:4 tagasi 2:4 peale ja kui suudetuks pall tühja väravasse panna, olnuks seis 3:4 ja mäng hoopis teine. Need on aga oleksid. Haavistu sõnul on Eesti saalijalgpall seekordsetest alagrupikaaslastest viiekuue aasta kaugusel, kuid nii kiiresti võiks järele jõuda ainult intensiivse tööga. Praeguses koosseisus andsid vanemate tegijate kõrval tooni kuus endist SC Reali, praegust FC Puuma ja FC AEG Real Estate’i 1991.-1992. aastal sündinud pallurit. Potentsiaali

sellel kooslusel on, ent kuna sihiks on suur jalgpall, võib aasta pärast Haavistu käsutuses olla hoopis teistsugune koosseis. “Kui saaksin nende mängijatega aastaid töötada, ei oleks probleemi,” vaagis Haavistu. “Poistel on veel suur jalgpall nii sees, et saalis vajalikust automaatikast jääb puudu. Kui saaks koos hoida kas või tuumiku, oleks see juba suur võit.” Edasi on sel kevadtalvel kavas pidada mõni sõpruskohtumine, sest vaid mängu kaudu saab areneda. Vastasena on kaalutud Soomet, kes valikturniiril võitis muide oma alagrupi Albaania, Küprose ja San Marino ees.

Eesti saalijalgpallikoondis EM-valikturniiril: Mark Boskin, Grigori Ošomkov, Antti Arst, Janek Remmelgas, Karel Soosaar, Mark Švets, Martin Taska, Andrei Antonov, Ilja Antonov, Ragnar Rump, Sten Teino, Nikita Tšernei, Andrei Tjunin, Ivars Ungurs. 2011 VEEBRUAR JALKA

63


64

JALKA VEEBRUAR 2011


sina oled kohtunik

Kuidas lahendaksid need 3 olukorda? Saada julgelt meile mõni huvitav mänguolukord. Soovitavalt selline, mis võiks olla kohtunikule pähkliks; mõni selline, mida oled ise näinud või kogenud; mõni selline, millele sa ise täpset lahendust ei oska pakkuda või mille lahendust sa tahaksid kontrollida. Jalka valib neist koostöös Eesti Jalgpalli Liidu peakohtu-

niku ning UEFA kohtunike vaatleja Uno Tutkiga välja kolm ning kunstnik Mart Vainre joonistab pildid. Nii meie rubriik sünnibki. Saada oma kirjeldus või küsimus aadressil lennart@ jalgpall.ee märksõnaga KOHTUNIK. Just sinust sõltub, kui huvitavat materjali teised lugeda saavad!

3 olukorda 1

Uno Tutk: Ilmselt kõige kindlam variant on rääkida enne teise poolaja algust nimetatud võistkonna kapteniga, teavitada teda sinu hallata olevast infost ning kutsuda teda ja tema võistkonda sportlikule võitlusele. Edasi peab tulema juba sinu kui kohtuniku täielik kontsentratsioon olukordadele, kus osaleb siis see nn ässründaja ning, reeglite kohaselt tegutsemine. Ka suuline ennetamine enne võimaliku olukorra teket aitaks kaasa vigastuse ärahoidmisele. Loodan siiski, et selliseid äärmuslikke olukordi tekib üliharva.

Vilistad Konföderatsioonide karikaturniiri avakohtumist, kus üheks osapooleks on Uus-Meremaa koondis. Mündiviskega jääb mängu alustamisõigus vastastele, kuid uusmeremaalased ei lase sellest end segada ning alustavad oma kuulsat haka-tantsu, olemata seda sinuga kooskõlastanud. Matšist toodetakse aga rahvus­ vahelist telepilti ja telekompanii nõuab täpset algust. Kuidas käituda? Küsimuse esitas Indrek Torn.

2

ajavenitamisega. Enamasti on selleks väravalööja, aga reeglite järgi on alati võimalus kapteniga vestelda ning alati peab sellistel momentidel lähtuma tervest mõistusest.

Kodumeeskond teenib penalti, mida kutsutakse teisest väljaku otsast lööma väravavaht. Kollkipper ei eksi ning viib oma meeskonna 1:0 ette. Juubeldused kestavad aga nii kaua, et külalised jõuavad palli lahti mängida ja saadavad selle kohe üle fännitribüüni ees juubeldava väravavahi pea, tehes seisuks 1:1. Kodumeeskond läheb marru ja nõuab tabamuse tühistamist, väites, et nad ei olnud valmis ja kohtunik ka ei kontrollinud, et nad valmis oleks. Kas värav jääb jõusse? Küsimuse esitas Aleksander Babkin.

3

Uno Tutk: Juhul kui selline situatsioon on juhtunud, siis ei ole põhjust väravat tühistada. Samas on muidugi kindel instruktsioon kohtunikele, et enne mängu alustamist lahtilöögist tuleb veenduda, et mõlemad väravavahid oleksid mänguks valmis.

Kohtumise poolajal möödud külalismeeskonna riietusruumist ja kuuled peatreenerit oma hoolealustele instruktsioone andmas. Juhendaja õpetab mängijatele, et nad teise poolaja algusest peale võtaksid vastaste ässründaja ette ning kaotusseisu vältimiseks vigastaksid teda nii, et ta peaks väljakult lahkuma. Mida teha? Küsimuse esitas Peeter Kask.

Uno Tutk: Kohtuniku kohustuseks on järgida muidugi ajakava ning püüda selle järgi tegutseda. Sellisel tasemel on väga kindlad reeglid. Kui keegi siiski neid eirab, siis tavaliselt järgnevad rahalised sanktsioonid võistkonnale. Kui selline asi näiteks juhtuks pärast värava löömist, siis oleks kohtunikul õigus ühe võimalusena näidata kollast kaarti mängijale, kes alustas tantsu ja 2011 VEEBRUAR JALKA

65


lisaaeg

Jalka valik tegi Rakverele rõõmu

Üks + üks = Messi võit Foto: Gustau Nacarino/Reuters/Scanpix

Iga-aastaste laureaatide valikul langes aasta staadioni tiitel sel aastal Rakverele. See sai hoobilt Virumaa Teataja veebikülje esiuudiseks. Rakverelasi õnnitles ka FC Flora spordidirektor Mart Poom, kes käis kohtumas linnapea Andres Jaadlaga ja rääkis linna esindusmeeskonna toetamisest. Jalka valis Rakvere staadioni välja, sest selle murul nähti kõrgetasemelist naiste- ja noortevutti ning 2012. aastal võõrustab staadion U19 EM-finaalturniiri.

Mulluse maailma jalgpalluri valimisel ühendasid oma küsitlused FIFA ja Prantsuse ajakiri France Football, mis alates 1956. aastast on valinud Euroopa parimat jalgpallurit. 1995. aastal muutsid prantslased statuuti ja kontinendi parimaks võis valida ka Euroopa klubis pallivaid mujalt mandrilt pärit vutimehi. Kohe esimesel Lionel Messi on esimene ühendatud võimalusel (1995) edestaski ringküsitluse võitja. teisi libeerlane George Weah. 2007. aastal muutis France Football jälle statuuti ja nüüd anti auhind maailma parimale mängijale sõltumata sellest, kus ta mängis. 1995. aastast kuni 2009. aastani võitsid eurooplased selle auhinna 8 ja muu ilma kodakondsusega pallurid (koos Weah’ga) 7 korda. Peale eurooplaste on Euroopa parimaks valitud ka Libeeria, Brasiilia (5 korda) ja Argentina jalgpallureid. FIFA hakkas oma aasta mängijaid valima 1991. aastal. 19 aasta jooksul on France Footballi ja FIFA aasta mängijad kattunud 12 korral, kusjuures 5 viimasel aastal järjest. Prantsuse ajakirja ring­ küsitluses osalesid eri maade ajakirjanikud, maailmaorganisatsioon küsis rahvusmeeskondade kaptenite ja peatreenerite arvamust. Nüüd on need arvamused ühendatud: kaptenite ja peatreenerite kõrval annavad oma paremusjärjestuse ka üle 150 ajakirjaniku. Otsus kaks ringküsitlust ühendada sündis samadel põhjustel, miks alates 2004. aastast ühendasid Eesti parima mängija valikul jõud Eesti Jalgpalli Liit ja Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi, mis korraldas ringküsitlust meie sulemeeste seas: et oleks üks ja ainus aasta parim mängija.

jalgpallimuuseum Jelle Goesi puukingad Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja/Scanpix

Järgmisel aastal näeb Rakvere staadionil U19 EM-finaalturniiri mänge.

Jalgpallipiljard ehk sassing Eesti Televisioon tutvustas Pärnumaa leiutaja Aleksander Võsanurme (keskmisel pildil) loodud uut spordiala jalgpallipiljardit, mille reeglid meenutavad päris piljardit, aga palli toksivad inimesed omaenda jalaga. Mängu harrastamine nõuab saalinurka ja poorde, mille saab ju moodustada ka võimlemispinkidest!

Fotod: ERR

66

JALKA VEEBRUAR 2011

Jalgpalliliidu riiulil on teiste mälestusesemete vahel ka paar puukingi, mille kinkis koondisest lahkudes hollandlasest peatreener Jelle Goes. Nimelt teatas Goes 2007. aasta juunis vutiliidule, et ta lahkub ametist aasta lõpul lepingu täitudes. Arutelus jalgpallijuhtidega jõuti ühisele arusaamisele, et on parem, kui Goes lahkub kohe. Kui sellest pressile ametlikult teada anti, vahetati kingitusi. Jelle Goes sai jalgpalliliidu kõrgeima autasu Kuldmärgi, eesti rahvusmustritega kampsuni ning sületäie lilli. Hollandlane kinkis meie alaliidule paari puukingi, millele oli eesti keeles kirjutatud: “Aitäh! Jelle Goes. 2001–2007”. Just nii kaua oli Goes Eesti Jalgpalli Liidu palgal, neist aastatel 2004–2007 Eesti koondise peatreener. Varem tegeles hollandlane meie noortekoondistega ning lõi treenerite koolitussüsteemi. Tema juhendamisel tehti esimene Pro-litsentsi kursus Eestis. Goes kamandas A-koondist 27 mängus, milles saavutati 5 võitu, 5 viiki ja lepiti 17 kaotusega. Kehvale saldole vaatamata oli Goesi teeneks, et koondis Foto: Lembit Peegel hakkas rohkem palli hoidma ja ründama ning pakkus sageli ilusat mängu. Tekkis usk, et ka eestlased võivad mängida ründavat jalgpalli. Piltlikult öeldes on Tarmo Rüütli hollandlase kingitud puukingades söakalt ja ründehimuliselt edasi liikunud.


See pole lihtSalt raSeerimiSj채rgne palSam

see on totaalselt 채rkvel n채gu uudis

www.nivea for Men.ee

Meestele loodud 2011 VEEBRUAR JALKA

67


NIKE varustus ühest kohast

koos nimede, numbrite, logode trükkimise ja/või tikkimisega: • võistlusvormid • treeningriided • dressid, pusad, joped jpm • jalgpallijalatsid • varustus (pallid, spordikotid, rätikud jne) • muu spordivarustus (korvpall, jooks, võrkpall jne) 68 JALKA VEEBRUAR 2011


JALKA (veebruar 2011)  

2011. aasta veebruarikuu Jalka portreteeris Eesti koondise raudvara Andres Operit, arutas, kuidas tuua juurde publikut ja uuris ässadelt, ka...

Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you