Jalka (juuni 2019)

SELLES NUMBRIS: MARKO LIPP  RAIKO KOKMANN  RENE ZAHKNA  DZINTAR KLAVAN

JUUNI 2019

Eesti jalgpall on 110aastane ERR näitab naiste MMi Kadri Jägel ja Raili Ellermaa UEFA delegaadi tööst Erivajadustega inimeste jalgpall

: OSTRID

P

ntin Konsta v Vassilje ra ou Lucas M Dijk an Virgil v

EESTI RANNAJALGPALL TEELAHKMEL: kas meelelahustuda?

ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Kevin Kauber vastab lugejatele

Kahekõne Joseph Salistega

Eeva Esse sümboolne koondis

NR. 1 SPORDIENNUSTUS EESTIS

T채helepanu! Tegemist on hasartm채ngu reklaamiga. Hasartm채ng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvu reeglitega ja m채ngi vastutustundlikult!

JUUNI Foto: Jana Pipar

Kalevipojad võõrustavad Põhja-Iirimaad ja sõidavad külla sakslastele Toimetuselt: Juunikuu toob jalgpallisõpradele kaks A-koondise mängu, millest üks peetakse kodusel A. Le Coq Arenal. Nimelt sõidab 8. juuni õhtuks Kalevipoegadele külla vana tuttav Põhja-Iirimaa. Kui viimati mängiti EM-valiksarja kohtumises omavahel märtsikuus, jäid 2 : 0 peale põhjaiirlased.

Nüüd on eestlastel võimalus vigade paranduseks, nii et kõik omasid 8. juunil toetama!

Kodumängust on vaja Kalevipoegadel kaasa võtta suur eneseusk ja kindel mäng, sest kolm päeva hiljem, 11. juunil kohtutakse EM-valikmatšis võõrsil neljakordse maailmameistri Saksamaaga! Seni on eestlased ja sakslased kohtunud kolmel korral ja kõik mängud peeti enne teist maailmasõda. Esimeses matšis 1935. aastal teenis Saksamaa 5 : 0 võidu, kaks aastat hiljem olid sakslaste võidunumbrid MM-valiksarjas 4 : 1. Selles mängus sündis ka ainuke värav, mis eestlased seni Saksamaale löönud on: 34. minutil viis Georg (Jüri) Siimenson Eesti 1 : 0 juhtima.

Eesti–Saksamaa kolmas ja seni viimane matš peeti 1939. aastal Kadriorus ja sakslased said kirja 2 : 0 võidu.

Kommenteerib koondise fänn Žurawski: Esimene mäng sel aastal Tallinnas ja seda kohe täiesti mängitava Põhja-Iirimaa vastu! Mis saaks kõlada paremini kui juunikuu, laupäev, Eesti koondis ja staadioni atmosfäär, millele aitab kõvasti kaasa iirlaste üle 1000pealine Tallinnasse saabuv fänniarmee? Seda mängu PEAB staadionil nägema! Ja nagu sellest veel vähe oleks, siis ainult kolm päeva hiljem ootab võõrsil veel kordades tugevam ja eestlastegi hulgas üks populaarsemaid vastaseid – Saksamaa! Sellest saab väga ajalooline mäng, kuna praeguse Saksamaa pinnal pole me minu teada kunagi nendega kohtunud (mängud on olnud praeguse Venemaa ja Poola pinnal)! See on väga-väga raske, aga huvitav proovikivi nii meie koondisele kui ka kohalesõitvatele fännidele! Juunikuu algus tuleb traditsiooniliselt väga vinge jalgpallinädalaga! Ootan ise ka juba kannatamatult neid mänge ning sellega on nii nagu valimistega: kes ise Tallinnas staadionile vaatama ei tule, sel puudub õigus pärast kritiseerida!

2019 JUUNI JALKA

3

SISUKORD 18

KAANELUGU LK 52 Eesti rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask tõdeb, et ala seisab teelahkmel ja võibolla peaks tegema ajutiselt sammu tagasi, et siis ala fännide ja uute võimalustega uuesti Euroopa tippu rünnata. „Oleme jõudnud 17 aastaga Eesti meistrivõistlustel huvitava probleemini, kus probleemiks on asjaolu, et esiliigast ei taha keegi meistriliigasse tõusta,“ tunnistab Kari-Andri Kask.

KUU TSITAAT „Praegu on hea, et saab rahulikult olla, aga loodan, et ees on need ajad, kui mind tänaval ära tuntakse. Eks olen seda varem kogenud, sest välismaal olen elanud väiksemates linnades. Näiteks Sloveenias elasin linnas, kus oli 30 000 inimest. Seal tuldi tihti tänaval vastu ja öeldi, et väga hea mängu tegid vms. Eks sellistes väikestes kohtades ongi nii, et kui inimesed on jalgpalliga kursis ja teavad esindusmeeskonna mängijaid, siis tuntakse ära.“ Kevin Kauber lk 18–21

26

Kolumnid

12 Indrek Schwede 54 Joosep Susi Persoonid & intervjuud

18 Lugejale vastab: Kevin Kauber

Paide Linnameeskonnas palliv Kevin Kauber on palju mänginud välismaal ja Eesti publikule on mees suhteliselt tundmatu. Lugejatele räägib Kauber endast ja oma soovist pääseda Eesti A-koondisse.

26 Kahekõne: Joseph Saliste

Florast laenulepingu alusel Narva Transi siirdunud Joseph Saliste rääkis, et läks Ida-Virumaale sooviga end mängijana veelgi arendada. Talle oli tähtis saada püsivalt mänguaega. Floras ei leitud talle kindlat positsiooni, mis tegi temast hea vahetusmehe.

28 Luubi all: Marko Lipp 30 Minu 11: Eeva Esse 42 Treener: Raiko Kokmann

Järgmisel aastal Eestis toimuvaks U17 EM-finaalturniiriks valmistuva Eesti noortekoondise juures tegutsev füüsilise ettevalmistuse treener Raiko Kokmann on loobunud oma varasemast soovist töötada A-koondisega. Selle asemel tahab ta panustada just noortejalgpalli, et mõjutada Eesti vutti juba rohujuuretasandilt.

Rubriigid

6 Lembit Peegel 8 Nimed & numbrid 10 Lood & tsitaadid 22 Premium liiga

IMPRESSUM ESIKAANEL: ERVIN STÜF

42

61

FOTO: TRIIN-HELERI LETNER NR 6 (138) 2019 KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee

48

FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA:

44

TRIINU-MARI VORP REKLAAM: SIIM JUKS

44 Naised: delegaadid rahvusvahelistel mängudel Meestele lisaks käivad rahvusvahelistel mängudel UEFA delegaatidena ka meie naised. Kadri Jägel ja Raili Ellermaa räägivad Jalkale selle ameti kohustustest.

46 Pipraterad 56 10 aastat tagasi 58 Juunikuu kalender 61 Lõpulugu: laskesuusataja esiliiga B-s Laskesuusataja Rene Zahkna mängib Võru Heliose särgis Eesti tugevuselt kolmandas liigas ning selgitab, miks ta seda teeb. Muu hulgas on jalgpall talle parim vaimne puhkus.

64 Lisaaeg 66 Ristsõna Muu

+372 517 8198 SIIM.JUKS@JALGPALL.EE KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST /

14 Eesti jalgpall 110 39 Erivajadustega inimeste jalgpallist 48 Algab naiste MM. ETVst näeb Mõned aastad tagasi kõlanuks liialdusena väide, et suve suurim jalgpallisündmus on naiste MM. Enam see nii pole. Marta, Alex Morgani, Carli Lloydi jt esitusi näitab ka meie rahvusringhääling.

Postrid

Konstantin Vassiljev Flora Lucas Moura Tottenham Virgil van Dijk Liverpool

AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 29,80 EUROT POOLAASTA 16 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2019 JUUNI JALKA

5

LEMBIT PEEGEL

Fotod: Lembit Peegel

Põnev maikuu Premium liigas

Maikuus jätkus täishooga Premium liiga, kus tippklubide lahingus teenis Flora magusa 2 : 1 võidu Levadia üle. Levadia pani omakorda suu kinni kahtlejatel, kes arvasid, et Flora koduväljakuks olev A. Le Coq Arena ei pruugi Levadia meestele koduplatsiks sobida: hooaja esimeses kodumängus alistas Levadia meie rahvusstaadionil Tartu Tammeka lausa 7 : 0.

Levadia ja Flora maikuises lahingus kerkis kangelaseks Erik Sorga, kes võis võidukalt käsi laiutada pärast oma 82. minutil löödud väravat. Just see tabamus andis Florale 2 : 1 võidu.

6

JALKA JUUNI 2019

LEMBIT PEEGEL

Kodumängudega A. Le Coq Arenale kolinud Levadia pani uuel koduplatsil püsti tõelise peo Tartu Tammeka vastu, keda võideti koguni 7 : 0!

Kübaratrikiga sai hakkama Levadia mängumees Mark Oliver Roosnupp, (vasakul), kes on parajasti palli tartlaste väravavahi Karl Johan Pechteri poole teele saatmas. Roosnupu tiimikaaslane Pavel Marin ja Tammeka kaitsja Mikhail Slashchev on Roosnupu väravalöögile saanud istmed esiritta.

Kahe suure klubi ehk FCI Levadia ja FC Flora omavahelises mängus võitlevad palli pärast Levadia võõrleegionär Evgeni Osipov (vasakul) ja Flora mängumees Märten Kuusk.

2019 JUUNI JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Jalgpalli 21

Kaur Tomson

Tallinna linnavalitsus nimetas Pärnu maantee viadukti juurest A. Le Coq Arena poole kulgeva tänava ümber Jalgpalli tänavaks ning seoses sellega muutus ka Eesti Jalgpalli Liidu aadress: nüüd asub EJL aadressil Jalgpalli 21.

Premium liiga 11. voorus tegi oma kõrgliigadebüüdi Kaur Tomson, kes mängib Viljandi Tuleviku eest. Paraku ei alanud Tomsoni karjäär Premium liigas üleliia positiivse saldoga, kui ta sai Levadia vastu kirja kaks omaväravat. Tuleviku peatreener Sander Post sõnas kohtumise järel, et etteheiteid tal Tomsonile pole.

Meistrite liiga finalisti noortetiim käis Elvas Maikuus peeti Lõuna-Eestis Elva Elite Cup, mida külastas mitu maailmakuulsate klubide noortevõistkonda. Teiste hulgas olid kohal ka Moskva CSKA ja tänavu Meistrite liiga finaali jõudnud Tottenham Hotspuri kasvandikud.

Tekst: Kadi Parts | Foto: Elva Elite Cupi erakogu 2007. aastal sündinud poiste turniiril osales 14 võistkonda, kellest üheksa olid välismaalt: kaks klubi Inglismaalt, Poolast ja Lätist, üks klubi Venemaalt, Ukrainast ja Leedust. Eestist osales viis võistkonda: Tallinna Kalev, Nõmme United, Tallinna Flora, Rakvere Tarvas ja South Estonian Selection. Neist viimane oli koostatud Elva, Tartu Kalevi ja Võru Heliose mängijatest.

Kuigi turniirile pääses viis Eesti klubi, oli huvi Elva Elite Cupil osalemise vastu tunduvalt suurem. Turniiri peakorraldaja Marek Naaris sõnas, et Eestist osalenud klubid valiti välja omavaheliste koostöövõrgustike ja varasemate kogemuste järgi, kuid edaspidi on plaanis seda muuta. „Tulevikus on plaanis viia Eesti klubide jaoks läbi eelturniir, et oleks lihtsam selgitada, kes Elite Cupile pääsevad,“ rääkis Naaris. Ta lisas, et eelturniiri läbiviimise juures võib probleemiks osutuda asjaolu, et kui turniiri peetakse maikuu keskel, siis enne seda võib olenevalt ilmast olla keeruline pidada eelturniiri väga palju varem. Kui eelvoor ja eliitturniir toimuvad liiga lähestikku, jääb klubidel väga vähe aega otsustada, kas nad soovivad ja saavad osaleda lõppturniiril. Kindlasti on sellisel puhul kaalukeeleks see, kui turniiril lööb kaasa mõni maailma tippklubi: näiteks Meistrite liiga finalisti Tottenham Hotspuri noortevõistkond. „Eesti satsidel pole väga sageli võimalik mängida selliste tippklubide noorte vastu, sest kui meie klubid käivad välisturniiridel, pole need nii mainekad,“ nentis Naaris. „Tippklubide noortevõistkonnad valivad osalemiseks ikkagi eliitturniire.“

8

Elva Elite Cupi võitjaks krooniti Moskva CSKA noortetiim.

Kõige raskemaks pidaski Naaris tõmbenumbrite saamist Elvasse. Kuna tipptiimide puhul maksab Elva klubi turniiri korraldajana kinni kõik kulutused – alates lennupiletitest kuni kohapealse söögini –, tuli viie maineka võistkonna kohalesaamiseks leida ligikaudu 18 000 eurot. Naaris sõnas, et see oli küll raske, kuid siiski tänuväärne ülesanne: „Sa ei näe otseselt, et oleksid selle turniiri korraldamisega midagi saavutanud, aga võibolla kümne aasta pärast on sellel muu väärtus mõne mängija, emotsioonide või piirkonnale loodud lisaväärtuse näol.“ Tänavuse turniiri võitjaks krooniti Moskva CSKA järelkasvurühm, kes ei kaotanud ühtegi mängu ja kelle selja taha löödi kogu turniiri vältel vaid üks pall.

Teise koha sai Varssavi Legia, pronksmedalitega sõitsid koju Kiievi Dinamo noored. Tottenham Hotspuri noortevõistkond sai neljanda koha.

Parima Eesti klubina pääses ainukesena alagrupimängude järel tugevamasse ehk kuldsesse gruppi Tallinna Kalev, kes teenis seitsmenda koha.

5.

2996

15 220

ühist koostööaastat tähistasid maikuus FCI Levadia ja Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus. Selleks korraldati 12. voorus peetud Levadia ja Kalju mängu eel traditsiooniline doonoripäev, kus verd loovutas ka mitu Levadia noortetreenerit, lapsevanemat ja klubi töötajat.

häält anti Premium liiga aprillikuu parima värava hääletusel. Soccernet.ee portaalis toimunud hääletuse tulemusel valiti aprilli ilusaimaks väravaks Levadia mängumehe Ievgeni Budniku tabamus Transi vastu. Võiduvärav kogus 33,3% ehk 999 häält.

pealtvaatajat külastas Premium liigas esimese ringi mänge. 9 vooru ja 45 mängu keskmine pealtvaatajate arv oli 338 inimest. Rohkem kui 15 000 pealtvaatajat on ka Premium liiga esimese ringi rekord, sest senine suurim näitaja oli 14 813.

JALKA JUUNI 2019

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid „Skype on teie kandist ja Mart Poom.“ Heimar Lenk tsiteeris Indoneesia parlamendi esimeest „See pole mitte enam kahe otsaga asi, vaid neid otsi on rohkem. Väga raske on mängu tõlgendada. Varsti ei olegi rõõmustamiseks põhjust – kõigepealt istu maha, oota ja vaata, kas tuleb mingi otsus. Vanasti ainult vaadati, kas piirikohtuniku lipp tõuseb või mitte, ning siis võis väravas enam-vähem kindel olla. Kohtunikust ei sõltu enam midagi.“ Tarmo Rüütli videokohtunikust „Kogu meie noortesüsteem (23 võistkonda ja ligi 400 last) on Kesk-Eestis.

Proovime aina rohkem esindusmeeskonda ka Paidesse tuua.“ Paide Linnameeskonna president Veiko Veskimäe „Piltlikult võib öelda, et Kalju võitleb sel hooajal oma tuleviku eest. Tiitlivõit (euroraha tuleks vähemalt ligemale miljon eurot) aitaks jätkata senist mustrit ehk praegusel tasemel peost suhu elamist.“ Ajakirjanik Madis Kalvet „Mullu võisin olla psühholoogilises mõttes meeskonna siduja. Meil ei pidanud keegi riietusruumis või mujal tundma, et on kuidagi teistsugune või kõrvalejäetum. (..). Võibolla neil pole enam seda „liimi“. Keegi ei suuda aseainet mängida, meeskonda kokku siduda ning vaimne liider olla.“ Nõmme Kaljust lahkunud Rimo Hunt „Kui üks tiim hakkab kordama samasuguseid vigu, pole küsimus enam õnnes.“ Levadia peatreener Aleksandar Rogic

Kolm korda Kuno Tehva

„Mõistagi on mul emotsioonid. Mu veri on punane, mitte sinine.“ Nõmme Kalju kehva alguse kohta „Kõige suurem otsustaja oligi meeskond, mitte klubijuhid.“ Sergei Frantsevi vallandamisest „InStati statistikat vaadates hakkasin muretsema, mis väljakul toimub.

Kõiki andmeid vaadates võib öelda, et meeskond ei mänginud üheski elemendis enam jalgpalli.“

10

JALKA JUUNI 2019

 Talendiskautide koolituse raames käisid osalejad ka üht tippklubide mängu vaatamas ja skautimist proovimas.

Talendiskautimisel tehti esimene samm Tekst: Kadi Parts | Foto: Jana Pipar Sel kevadel korraldati Eesti tippklubidele esimest korda koolitus, mida viisid läbi talendiotsingu ehk skautimise tippspetsialistid Inglismaalt.

EJLi tehnilise direktori Janno Kivisilla sõnul oli tegemist esimese sammuga, mida Eesti jalgpall ja tippklubid väga vajasid.

Aprillikuu lõpus külastas Eestit IPSO ehk rahvusvaheline jalgpalli talendiskaudi organisatsioon, mille koolitustel jagavad õpetusi Inglismaa meistriliiga kogemusega talendiskaudid. Koolitust kuulasid Eesti tippklubide ehk kolme kõrgema liiga klubide esindajad. EJLi tehniline direktor Janno Kivisild selgitas, et skautimisteemaline koolitus oli Eesti klubidele väga oluline. „Meil ei ole Eestis tänapäeval skautimise kultuuri ja meil pole ka teadmisi, mida see valdkond endast täpsemalt kujutab,“ selgitas Kivisild. „Tundsime, et Eesti klubid vajavad selles vallas esimest sammu ja impulssi.“ Mitmepäevasel koolitusel said Eesti klubide esindajad kuulata tippspetsialistide nõuandeid ja hiljem praktika käigus ka ise skautimisel kätt proovida. Nimelt külastati koolituse esimese päeva õhtul üht Tipneri karikavõistluste matši, mille järel esitasid koolitusel osalejad oma raportid. Koolituse läbimiseks pidid iga osaleja märkmed vähemalt 75% ulatuses klappima IPSO eksperdi omadega, kes tegeles karikamängul samuti skautimisega. FC Flora poolt osalenud väravavahtide treener Aiko Orgla sõnas, et tegemist oli väga hea koolitusega. „Ühest küljest sai väga palju uusi teadmisi, kuidas mängijaid skautida: kuidas keskenduda detailidele ja kuidas skautida korraga mitte ainult üht mängijat, vaid kõiki, kes platsil on,“ rääkis Orgla. „Koolitus oli äärmiselt kasulik ka mulle kui treenerile, sest sain uusi vaatenurki selle kohta, kuidas on lisaks treeneripilgule veel võimalik mängijaid ja mänge vaadelda.“ Orgla sõnu kinnitas Tartu JK Welco tegevjuht ja mängija Edgar Leht: „Koolitus andis uued tööriistad ja mõttemalli, mida mängijate puhul tähele panna. Eesti jalgpall on ju väike konnatiik ja kui mõne klubi süsteemist on kasvamas andekas noormängija, siis kõik teavad seda ja hoiavad tal silma peal. Aga selliste talendikate noorte kõrval sirguvad paljud teised noormängijad, kellel võivad samuti olla läbilöömise eeldused, mis ei ole esialgu kõigile silmaga märgata. See koolitus andiski tööriistad, et selliseid asju näha.“ Aprillis läbi viidud skautimiskoolitus oli EJLi ja IPSO vahelise koostöö esimene samm. EJLi tehniline direktor Janno Kivisild kinnitas, et aprillis toimunud kokkusaamise üks eesmärk oli kaardistada olukord ja panna paika tulevikuplaanid. Tema sõnul jätkub koostöö esimesel võimalusel. „Kui seekordne koolitus oli mõeldud professionaalsete mängijate skautimiseks, siis näeme, et Eestis on suur vajadus ka noormängijate identifitseerimise koolituse järele (Talent ID koolitus),“ vaatas Kivisild tulevikku.

LOOD & TSITAADID

Reelika Turi: EM-finaalturniiril oli aega analüüsiks

Nii nad

ütlesid „Kui kõnnid mööda Gambia tänavaid, saad kindlasti palliga pihta.“ Paide Linnameeskonna gambialasest mängija Alassana Jatta vuti populaarsusest kodumaal

Tekst: Indrek Schwede | Foto: UEFA Maikuus tegi Raasiku kooli direktorina töötav Reelika Turi kaasa oma kohtunikukarjääri seni kõige tähtsama võistluse: Bulgaarias toimunud neidude U17 EM-finaalturniiril oli ta kahes alagrupimängus väljakukohtunik (Austria–Inglismaa ja Portugal–Hispaania) ja ühes neljas kohtunik ning jätkas samas rollis ka poolfinaalis ja finaalis (Holland–Saksamaa). „Suurim kompliment sel turniiril oli asjaolu, et pärast alagrupifaasi valiti mind nende hulka, kes jätkasid EMil tegutsemist,“ rääkis Reelika Turi Jalkale. „Jätkajate väljakuulutamine meenutas natuke superstaarisaadet. Kell oli üheksa õhtul ja kõik kohtunikud ootasid, mida neile öeldakse – kes hakkab kojusõiduks asju pakkima ja kes poolfinaalideks valmistuma. Mina jäin.“ Turi sõnul olid reeglid jätkajatele lihtsad: poolfinaali teenindanud kohtunikud saadeti samuti koju ning finaali ja 3. koha mängu vilistas uus brigaad. Ainult poolfinaali neljandad kohtunikud jätkasid: üks oli finaalis peakohtunik ja teine jätkas neljandana. „Muidugi olin rahul, et kuni finaalini ametis olin, aga kõige nadim oli siiski see, et pidin kaks mängu järjest neljas kohtunik olema,“ ei varja Reelika Turi oma suuremat ambitsiooni. „Kõik tahavad siiski vilistada.“ Turi sõnul on tema kodune praktika meeste esiliigas ja esiliiga B-s nii tugeval tasemel, et neidude U17 rahvusvahelisele tippvõistlusele võib minna kindla tundega. „Kui meie mehed lähevad rahvusvahelistele mängudele kohaliku Premium liiga kogemusega, siis on see vahe suurem kui meie parematel naistel, kes kodus meeste tasemel tegutsevad,“ selgitas Turi. „Kindlasti oli EMil raskem nendel tüdrukutel, kes kodus pole meestemänge teenindanud. Meie oleme kogu aja meestemängu sees, näeme, millised on rutiinid ja kuidas asjad käivad.

Paljudele teistele naistele on mitu reeglit uueks infoks.“ Reelika Turi sai oma määramisest EM-finaalturniirile teada kuu aega varem. Bulgaariasse saabuti kolm päeva enne võistluse algust. Nii Eestis kui ka kohapeal pidi läbima füüsilised testid. Koos vaadati läbi valitud videoklipid ja saadi suunised. „Meile näidati samu klippe mida naiskondadele,“ täpsustas Turi. Mõlemale osapoolele selgitati, millist mängu lubatakse ja millist mitte. Rõhutati kiiret tegutsemist peavigastuse korral. „Õppisin palju, sest mul oli palju aega, et oma mänge üle vaadata ja analüüsida. Suur tähelepanu oli positsioneerumisel ja mängulugemisel: miks ma mõnes olukorras kaks sekundit spurdiga viivitasin, kas suutsin ette näha, kumb võistkond palli võidab, ning kuhu ja miks pean õigel ajal ise liikuma?

Püüan kõike õpitut nüüd Eestis meestemängudes kinnistada.“

„Kaitsetööst tuleb ka rõõmu tunda. Mis seal ikka, see on jalgpall.“ FC Kuressaare poolkaitsja Sander Laht mängust tugevate vastu „Juhi töö on natuke nagu jalgpalli- või korvpallivõistkonna treeneri oma. Kogu aeg jälgid mängijate resultatiivsust, nende näitajaid ja vajaduse korral teed muudatusi: nõustad, vahetad. Ostad uusi inimesi.“ Coopi juhataja, aasta juhiks valitud Jaanus Vihand

 Reelika Turi finaalis mängijate vahetust assisteerimas.

„Isegi pärast võidetud mängu fännide ees võiduhüüet tehes polnud emotsioon see õige, sest tulemus oli tulnud koleda mängupildiga.“ Karol Mets mängust Rootsi meistriliigas „Levadia teab, et Kalju teab, et Levadia teab, et Kalju teab, et ...“ Ott Järvela artikli pealkiri enne kahe kange duelli „Jah, oleme viimased. Loodame, et aasta lõpus tõuseme kõrgemale. Elu näitab, vaatame.“ Tallinna Kalevi peatreener Aleksandr Dmitrijev „Tegelikult võib öelda, et mitte Kalju ei löönud väravat, vaid meie kinkisime neile võidu.“ Kuressaare peatreener Jan Važinski kaotusest Nõmme Kalju vastu „Vastase õlg leidis peapalli olukorras minu nina ja suu üles, ega ta midagi tahtlikku ei teinud. Kohtunikuga oli väike vaidlus, lihtsalt profülaktika mõttes.“ Levadia kaitsja Markus Jürgenson mängust Viljandi Tulevikuga „Täna kuidagi nappis elu väljakul.“ Flora peatreener Jürgen Henn viigist Narva Transiga „Uskuge mind, Belgradi Partizanis, Serbia koondises või MM-finaalturniiril töötades on surve palju suurem kui Eesti Premium liigas.“ Aleksandar Rogic

2019 JUUNI JALKA

11

1-TEIST MÕTET

Sünnipäevast

tõukuvaid seletusi T

änapäeva noortele on enesestmõistetav, et peeti 1920, esimesed ametlikuks peetavad meistjalgpall on harrastatuim spordiala Eestis. rivõistlused 1921. Korv- ja võrkpallis, mis kuulusid Tõenäoliselt arvab neist enamik, et jalgpall Eesti Käsipalli Liitu ja mida käsitleti algusaastatel on kogu aeg olnud siinmail kõige populaarsem ala. justkui paarisala, olid esimesed meistrivõistlused Nii nagu paljud vanemast põlvkonnast kergitavad 1925 ja alles 1927. aastast hakkasid need toimuma kulmu, kui väita, et jalgpall oli kahe maailmasõja regulaarselt. Teisisõnu: kui Eesti jalgpallikoondis vahel populaarseim spordiala Eestis. Nemad on 1924. aastal Pariisi olümpiamängudel mängis, polelanud ajal, kui meie jalgpall oli venestunud ja Tekst: nud korv- ja võrkpallis Eesti meistrivõistlusi veel Indrek põlatud ning Eesti loobus 14 aastaks osalemast toimunudki.

Schwede isegi NSV Liidu meistrivõistlustel. Olen kohanud Tõsi, kõige kiiremini jõudsid pallimängualadest ka nooremate seas imestust: kas tõesti oli jalgpall Eesti meistrivõistlusteni jääpallurid – 1912. aastal kunagi Eesti rahva seas eelistatuim spordiala, mis Eestisse jõudnud ala suutis juba neli aastat hilkogus suurima hulga publikut ja valitses ajalehejem läbi viia meistrivõistlused nelja meeskonna veergudel? vahel. Kuid heitlikud talved ja jäähoki pealetung Eesti jalgpalli 110. sünnipäeval on sobiv hetk tähendas, et 1935. aasta meistrivõistlused jäid viiheita pilk spordialade positsiooni kujundanud asmaseks. Jäähoki esimesed Eesti meistrid selgusid jaoludele kuni II maailmasõjani. Võime välja tuua 1934. aastal. viis aspekti: spordiala viljelemise algus Eestis, Suurematest aladest on jalgpalliga Eestis saharrastajate hulk, pealtvaatajate hulk, kajastatus mavanune kergejõustik, mille sünnidaatumiks on meedias ja rahvusvaheline edu. samuti 1909. Neid kahte edestavad jalgrattasport Kui jalgpall eelmise sajandi nullindatel Eestis (1886) ja raskejõustik (1888). Eesti tennise sünjalad alla sai, polnud tal sportmängude hulgas niaastaks on 1913. konkurente. Korvpalli looja James Naismith pani uue mängu reeglid paberile 1891. aastal ja võrkVõrkpallil polnud konkurente palli leiutas William Morgan 1895. aastal. Seega Harrastajate hulga kohta eelmise sajandi esimesoli jalgpallil nimetatud kahe sportmäntel aastakümnetel on andmeid vähe ja gu ees pikk ajaline edu. See väljendus need on raskesti võrreldavad. Tekib ka keskse rahvusvahelise organisatka küsimusi: kas raskejõustiku puhul siooni loomises. FIFA loodi 1904. aastal peaks kokku lööma tõstmise, poksi ja esimene MM toimus 1930. Korvpalli ning Kreeka-Rooma ja vabamaadluse üleilmne juhtorgan FIBA loodi 1932 ja või vaatlema neid eraldi? Kaudsel teel esimene MM toimus 1950 (esimene EM saab harrastajate arvust aimu EesJALGPALLI EDUMAA 1935). Võrkpall jõudis Euroopasse 1914. ti meistrivõistluste osalejanumbreid Kui Eesti jalgpallikoondis aastal, ülemaailmne juhtorgan FIVB võrreldes, aga ka siis saab adekvaat1924. aastal Pariisi loodi 1947 ja esimene MM toimus 1949. sema tulemuse, kui pallimängud ja Sealjuures oli korvpalli tipp rahvusvaindividuaalalad lahus hoida, sest kõigi olümpiamängudel mängis, heliselt harali: maailmajagude meistriindividuaalalade kohta puuduvad ampolnud korv- ja võrkpallis võistlustel ja MM-võistlustel võistlesid mendavad protokollid.

Eesti meistrivõistlusi veel amatöörid või kommunistlike riikide Pallimängude puhul on enim osaletoimunudki. puhul riigiprofid, kuid maailma parijaid (meeskondi) Eesti meistrivõistlusmat korvpalli mängiti USA profiliigas. tel jalgpallis. Kui sellele lisada asjaolu, Olümpiamängudel mängiti jalgpalli et jalgpallimeeskonda kuulub ligi kaks esimest korda 1900., korvpalli 1936. (näidisalana korda rohkem mängijaid kui korv- ja võrkpallis, 1904) ja võrkpalli 1964. aastal. on jalgpalli ülekaal mitmekordne.

See ajaline nihe toimis ka Eestis, kus jalgpalli Publiku suuruse puhul on selge ülekaal nendel sünniaastaks on 1909, võrkpallil 1919 ja korvpalaladel, mida harrastati kahe ilmasõja vahel trilil 1920. Esimesed Eesti jalgpallimeistrivõistlused büünidega staadionil. Nendeks on jalgpall ja ker-

12

JALKA JUUNI 2019

1-TEIST MÕTET

gejõustik. Raskejõustikualasid, korv- ja võrkpalli mängiti saalides, kuhu mahtus pool tuhat inimest.

Spordihalli Eestis enne II maailmasõda polnudki.

Jalgpalli ja kergejõustiku võrdluses kuulub ülekaal jalgpallile. Kõvemad maavõistlused tõid Kadrioru staadionile kolmekümnendate aastate lõpus 10 000 ja enamgi pealtvaatajat. Kergejõustiku publikurekord Eestis oli 6000 huvilist, kes tulid 1926. aastal imetlema lendava soomlase Paavo Nurmi jooksu.

Trükimeedias valitsesid kuni 1940. aastani jalgpall ja kergejõustik. Esimene oli esikohal Eestiainelistes tekstides, teine välisuudistes. Nendega suutis konkureerida raskejõustik juhul, kui kokku panna tõstmine, poks, kaks maadlusviisi ja lisaks profimaadlus, millel lasus kokkuleppematšide kahtlus ja tsirkusetegemise kuvand.

Edukuse osas polnud kahtlustki: raskejõustik oli sel ajajärgul üle teiste. Olümpiamängudel võidetud 21 medalist aastatel 1920–1940 kuulus kahele maadlusviisile kümme, tõstmisele seitse ja poksile üks. Kergejõustik võitis kaks ja purjetamine ühe medali. Pallimängudel oli vastu panna vaid korvpalli kaks 5. kohta EM-võistlustelt. Võrkpallis

Eesti jalgpallimeeskond Pariisi olümpial 1924.

Ees (vasakult): Oskar Üpraus, Ernst Joll, Eduard Ellman (Eelma), August Lass.

Taga (vasakult): ajakirjanik Oskar Lõvi, Otto Silber, Bernhard Rein, Heinrich Paal, Arnold Pihlak, Elmar Kaljot, Harald Kaarmann, Hugo Väli ja treener Ferenc Konya.

Foto: Indrek Schwede arhiiv

peeti Eestit küll paljude hinnangul Euroopa tugevaimaks riigiks, kuid kuna puudusid rahvusvaheline alaliit ja tiitlivõistlused, ei õnnestunud seda kuidagi tõestada. Peale selle oli võrkpalli kandepind väga ahtake ja vastaseid oli raske leida. Enne II maailmasõda ei pidanud koondis ainsatki maavõistlusmängu.

Jalgpallil oli välja käia vaid kolm Balti turniiri võitu, üksikud koondise ja klubide hiilgemängud, kuid tänu ala külgetõmbavale olemusele läks see inimestele väga korda ja pakkus rohkelt jutuainet.

Seega oli jalgpalli lähtepositsioon eelmise sajandi alguses hea ja seda eriti teiste pallimängude suhtes. NSV Liidu anneksioon kehtestas oma spordisüsteemi, mis soosis medalite võitmist.

Väikesel rahval oli seda kergem teha individuaalsetel spordialadel, mille kandepind, populaarsus ja treenerkonna teadmised olid suures riigis sel ajal suhteliselt väikesed.

Nõnda tähendab Eesti jalgpalli jõuline arendamine pärast taasiseseisvumist ka õigluse taastamist. Seda enam, et jalgpalli ei pea noortele peale suruma. See kuulub orgaaniliselt nende ellu.

2019 JUUNI JALKA

13

EESTI JALGPALL 110

Kõigi aegade A- ja B-koondis Eesti jalgpalli ümmarguse tähtpäeva puhul otsustasime uuendada 10 aastat tagasi koostatud meie kõigi aegade A- ja B-koondist. Esimene sai ühe ja teine kaks uut liiget. Revideerisime ka meie kõigi aegade 11 palluri paremusjärjestust.

Tekst: Indrek Schwede | Foto: Lembit Peegel

E

esti jalgpall saab 6. juunil 110aastaseks. Just sel kuupäeval 1909. aastal kohtus Lasnamäel kaks eestlastest koosnevat meeskonda: Meteor alistas Merkuuri 4 : 2. Kümme aastat tagasi koostas Jalka (6/2009) Eesti kõigi aegade A- ja B-koondise ning reastasime paremusjärjestusse 11 jalgpallurit läbi ajaloo. Koostöös spordiajaloolase Tiit Läänega otsustasime värske pilguga need üle vaadata. Muudatusi tegime minimaalselt.

Meie lähtekoht oli sümboolset koondist moodustades konservatiivne. Suhtume austusega kaugete aastakümnete kangelastesse, kelle tegu-

14

JALKA JUUNI 2019

Mati Gilden mängis Tallinna Kalevi eest 1960. ja 1961. aastal NSV Liidu meistrisarjas. Pildil on ta Tallinna Dünamo särgis 1966. aastal Kadriorus Naltšiki Spartaki vastu.

de kohta kõnelevad meile statistika ja ammused ajalehelood ja meieni jõudnud suulised meenutused. Tänastel ja homsetel palluritel on kõik võimalused murda end kõigi aegade üheteistkümne hulka ja ükskord teevad nad seda nagunii. Esialgu piisab vaid Mart Poomi ja Ragnar Klavani kombel saada stabiilselt mänguaega mõnes tippliigas. Ühtlasi üritasime katta kõik olulised Eesti jalgpalli perioodid: esimene iseseisvusaeg kahe maailmasõja vahel, pikk okupatsiooniaeg ja aeg pärast taasiseseisvumist alates 1991. aastast. Esimest iseloomustas osalemine Pariisi olümpiamängudel 1924, kahe tsükli MM-valikmängud, tollastes oludes ülitähtsad Balti turniirid, maavõistlused, klubide mängud nimekate Kesk-Euroopa profiklubidega ja meie pallurite episoodiline osalemine nende rivistuses. Teise perioodi tippaastateks olid 1960 ja 1961, kui Tallinna Kalev edutati koos teiste liiduvabariikide esindusmeeskondadega kunstlikult NSV Liidu meistrisarja, et laiendada jalgpalligeograafiat. Kolmas periood hõlmab viimast 28 aastat koos MM-ja EM-valikmängudega ning meie pallurite mängimist välismaa klubides.

EESTI JALGPALL 110 Kuna esile kipuvad ikka tõusma edurivimehed või ründava suunitlusega mängijad, on konkurents nendele kohtadele kõigi aegade parimaid valides ikka suurem kui kaitseliinis. Seepärast oli mõistlik jääda truuks WM-paigutusele väljakul. Nimetatud süsteemi võttis 1920. aastatel kasutusele Londoni Arsenali legendaarne treener Herbert Chapman (kellega koos töötas abitreeneri ja massööri rollis ka eestlane Albert Vollrat). Kui W-täht tõsta M-tähe peale, moodustub paigutus 3-2-2-3, mis ongi WM-süsteem. See annab võimaluse valida sümboolsesse koondisse vähemalt kolm ründajat ja kuni neli poolkaitsjat. Kaitsjaid on selles süsteemis kolm.

Võrreldes kümne aasta taguse ajaga otsustasime A-koosseisus teha ühe muudatuse: Martin Reimi koha võttis üle Konstantin Vassiljev. Legendaarse poistemeeskonna Lõvid ainsaks esindajaks jäi nüüd Mart Poom.

Taasiseseisvunud Eesti ajast on sümboolses koondises peale Poomi ja Vassiljevi ka Andres Oper, Raio Piiroja ja Ragnar Klavan. Annekteeritud Eestit esindab Ott Mõtsnik, kes kuulus 1970ndatel NSV Liidu noortekoondisse, ütles ära mitmele punaimpeeriumi kõrgliigameeskonnale ja kuulus nende haruldaste pallurite sekka, kelle pärast tuldi staadionile.

Tervelt pool A-koondisest kuulub aastatesse 1920–1940.

Nemad viiekesi pidasid vastu ka viimase kümne aasta survele. Evald Tipner vajab kõige vähem tutvustamist, sest temanimelised on Eesti karikavõistlused. Tipner ütles ära välismaistele profiklubidele ja jäi truuks Tallinna Spordile. Teda kandis publik pärast mängu väljakult kätel ära nii kodus kui ka võõrsil.

Arnold Pihlak osales 1924. aasta Pariisi olümpial ja oli

11 vs. 11 EVALD TIPNER

MAREK LEMSALU

URMAS ROOBA ANDREI STEPANOV

MARTIN REIM

KARL-RICHARD IDLANE

RAUL NELL

EDUARD EELMA

JOEL LINDPERE

MATI GILDEN

INDREK ZELINSKI

LEONHARD KASS

GEORG SIIMENSON OTT MÕTSNIK ANDRES OPER

RICHARD KUREMAA

KONSTANTIN VASSILJEV

ARNOLD PIHLAK

RAIO PIIROJA

RAGNAR KLAVAN

EUGEN EINMAN

MART POOM

Kellest on tehtud raamatud Meie parimatest vutimeestest on kirjutatud kuus raamatut. Õigemini on neid viis, sest Arnold Pihlaku raamatu puhul on tegemist tema päevikukatkendite avaldamisega.

Evald Tipner „Magnetkätega mees“ (2005) Arnold Pihlak „Viini profi päevaraamat“ (2009) Mart Poom „Mart Poom. Minu lugu“ (2014) Eugen Einman „Wabariigi vutituus“ (2015) Raio Piiroja „Ninamees Raio Piiroja, õhuvõitleja“ (2016) Joel Lindpere „Joel Lindpere: „Mina otsustan mänge!““ (2018)

2019 JUUNI JALKA

15

EESTI JALGPALL 110

meie esimene jalgpalliproff, kui ta viibis 1928/1929. aasta hooajal mõned kuud Viini Austrias ja mängis koos tolle aja kuulsustega. Muu hulgas oli tema meeskonnakaaslaseks kuulus imemees Matthias Sindelar, kes keeldus pärast Austria allaneelamist Saksamaa poolt esindamast niinimetatud Suur-Saksamaa koondist. Sindelarist kirjutatakse palju tänapäevalgi, omil päevil oli ta tuntud selliste hüüdnimedega nagu jalgpalli Mozart ja Pabermees. Pihlak mängis samas satsis ka Karl Rappaniga, kes sai hiljem kuulsaks kui niinimetatud Šveitsi riivi looja – tegemist oli treener Rappani nime all tuntuks saanud kaitsesüsteemiga. Rappan oli austerlane, mängis ka koondises, kuid treenerina töötas peamiselt Šveitsis.

Richard Kuremaa skooris meie esimeses MM-valikmängu võidus (1 : 0) Turus Soome vastu ja mõlemal korral 1940. aasta legendaarsel maavõistlusel Läti vastu (2 : 1). Ta oli publiku lemmik, kes aitas muu hulgas Tartu Olümpial viia esimest korda ajaloos Eesti meistritiitel pealinnast välja (1939/1940). Tartus töötas ta tuntud ärimehe Jänese rõivaäris, kus poisikesed – hilisem ajalooprofessor Sulev Vahtre nende seas – tavatsesid teda piidlemas käia.

Leonhard Kass oli president Konstantin Pätsi lemmik. Kui Päts esimest korda riigivanemana Eesti koondise mängu külastas, kinkis ta Kassile portsigari. Kiisu hüüdnime kandnud pallur keerutas kõigi aegade esimeses MM-valikmängus Eesti ja Rootsi vahel 1933. aastal ühe värava vastaste võrku otse nurgalöögist. Ta mängis Tallinna külastanud profimeeskondade eest üksikuid mänge ja pärast sõda ka NSV Liidu meistrivõistlustel.

Eugen Einman oli silmapaistev kaitsja, kes tegutses sageli – eriti koduklubis Sport – ka ründajana. Eesti koondist esindas ta aastatel 1924–1935, olles selle pikaaegne kapten. Georg Siimenson lõi Eesti kasuks väravaid olulistes MM-valikmän-

16

JALKA JUUNI 2019

Kõigi aegade esimene MM-valikmäng Stockholmis toimus Rootsi ja Eesti vahel.

Eesti koondis ees (vasakult): Eugen Einman, Evald Tipner, Artur Neuman (Tarimäe). Taga (vasakult): Bernhard Nooni, Leonhard Kass, Egon Parbo, Richard Kuremaa, Friedrich Karm, Karl-Rudolf Silberg (Sillak), Heinrich Uukkivi, Georg Siimenson, Otto Reinfeldt (Reinlo), Voldemar Peterson.

Foto: Indrek Schwede arhiiv

gudes Rootsi ja Saksamaa vastu, ka võiduvärava valitseva Balkani meistri Rumeenia vastu, ning esindas Eestit ka pärast II maailmasõda NSV Liidu meistrivõistlustel.

B-koondises on toimunud kaks muudatust.

Sealt langes välja Tiit Kõmper, kelle koha võttis üle A-koondisest pudenenud Martin Reim. Heinrich Uukkivi pidi aga koha loovutama Joel Lindperele, kes tegi suurepärase karjääri peamiselt Norras ja USAs.

Eesti 11 parimat Kohendasime ka meie kõigi aegade 11 parima jalgpalluri paremusjärjestust, kus on kolm uut nime. Siin tegi kõige suuremat revolutsiooni Ragnar Klavan, kes tõusis teiseks. Konstantin Vassiljev maandus tabelis seitsmendaks. Pole välistatud, et aeg annab tema tegudele hiilgust juurde ja ilma kordagi palli löömata hindame tema saavutusi mõne aja pärast veelgi paremini. Selle heaks näiteks on Eugen Einman, kelle otsustasime edutada 11. kohale. Tabelist välja kukkusid Martin Reim (8.), Georg Siimenson (9.) ja Eduard Eelma (11.).

1. (1.) Mart Poom 2. (–) Ragnar Klavan 3. (2.) Evald Tipner 4. (3.) Andres Oper 5. (4.) Arnold Pihlak 6. (5.) Richard Kuremaa 7. (–) Konstantin Vassiljev 8. (6.) Leonhard Kass 9. (7.) Ott Mõtsnik 10. (10.) Raio Piiroja 11. (–) Eugen Einman

LUGEJA KÜSIB

Kevin Kauber koondisest: ma ei ole püssi põõsasse visanud Neljas välisliigas mänginud Kevin Kauber (24) rääkis Jalka lugejate küsimustele vastates elust teistes riikides ja sellest, kuidas on Eestis mängida Paide Linnameeskonna eest. A-koondise debüüti ootav Kauber usub, et tema tähetund veel tuleb, ja kui unistada eriti suurelt, tahaks ta kunagi mängida Madridi Reali eest.

Tekst: Kadi Parts | Foto: Maarja Trauss

K

uidas jõudsid mängima just Walesi, mis on eestlastele üsna võõras koht? (Fredi, Tallinn) Jõudsin Walesi oma agendi Harri Ojamaa kaudu.

Otsisin toona klubi ja see oli üsna raske, sest mul polnud Lätis seljataga just parim hooaeg. Ootasin pikalt, tegin muudkui trenni ja hoidsin end vormis, kuni tekkis võimalus minna Walesi. Nende treener oli minust videoid vaadanud ja kutsus nädalaks testima. Kui kohale läksin, siis nägin, milline on sealne elu ja kultuur: täpselt nagu Inglismaal. Ka meie meeskonna baas oli Inglismaal, nii et kõik oligi sama nagu Inglismaal. Sain aru, et see oleks väga hea järgmine samm, ja kui testimine läbi sai, siis ütles treener, et nad tahavad mind ja et sõidaksin koju, pakiksin asjad ja tuleksin tagasi.

Millal ja kuidas hakkasid jalgpalli vastu huvi tundma? (@ketlin_magi) Olin umbes viieaastane, kui esimest korda jalgpalliga kokku puutusin, sest mu isa mängis ka jalgpalli. Mul tekkis huvi ja läksingi trenni. Vahepeal käisin ka korvpallis, ujumistrennis ja judos, samuti tegelesin kergejõustikuga. Kõike sai kombitud, aga jalgpalli juures tundsin, et minu jaoks on just jalgadega mängimine kõige õigem.

18

JALKA JUUNI 2019

Oma parimaks omaduseks peab Kauber kompromissitut võitlust: hoolimata seisust ja sellest, kui palju on jäänud mängu lõpuni, annab ta endast alati kõik.

Mis on olnud jalgpallis sinu kõige säravam hetk? (@faze_highsk2) Walesi liiga meistritiitel. On väga suur asi mõne riigi meistriks tulla, hoolimata sellest, mis liigaga tegu on.

Oled välismaal mänginud nii kaua, et laiem Eesti üldsus ei tea sinust eriti palju. Kas see on sinu jaoks pigem positiivne või negatiivne, et sind näiteks tänaval ära ei tunta? (Kaisa, Tallinn) Pigem ütleksin, et praegu on hea, et saab rahulikult olla, aga loodan, et ees on need ajad, kui mind tänaval ära tuntakse. Eks olen seda varem kogenud, sest välismaal olen elanud väiksemates linnades. Näiteks Sloveenias elasin linnas, kus oli 30 000 inimest. Seal tuldi tihti tänaval vastu ja öeldi, et väga hea mängu tegid vms. Eks sellistes väikestes kohtades ongi nii, et kui inimesed

LUGEJA KÜSIB

Kevin Kauber

Sünniaeg: 23.03.1995 Koduklubi: Paide Linnameeskond Varasemad klubid: TPS, AIFK ja Ekenäs IF (kõik Soome), Krka ja Tolmin (mõlemad Sloveenia), Jelgava (Läti), Tallinna Levadia, The New Saints (Wales) Koondisekarjäär: U23 3/0, U21 26/3, U19 17/4, U17 19/3

mis seis on ja palju veel mängida on – ma pingutan viimase hetkeni ja alati loodan, et on võimalik positiivse tulemusega lõpetada. Miinuseks on võibolla see, et ma pole väljakul nii karm. Olen rahulikum, ei lähe nii kergesti keema. Mingil hetkel võib see hea olla, aga teisel hetkel on võibolla vaja end rohkem käima saada, et end väljakul maksma panna.

Millises välisriigis oled end jalgpallistiili mõttes kõige kodusemalt tundnud? (Jana, Pärnu) Sloveenias. Olin seal küll üsna noor, aga just seal tundsin end mängulise poole pealt kõige paremini. Suurt rolli mängis muidugi see, et kõik mängud olid muru peal, ja seal mängimist naudid alati kõige rohkem.

Kes on parim treener, kelle käe all oled mänginud? (Jaanus, Elva) Hea aluspõhja andis mulle Aivar Tiidus. Kui oli aeg minna meesteklassi mängima, siis just tema andis mulle vajaliku tõuke ja sellest sai mingil määral mu karjäär alguse. Aga välismaistest treeneritest valiksin Walesi treeneri, kellega suhtlesin palju ja kellega oli mul hea klapp. Ta oskas mu tugevaid külgi hästi ära kasutada.

VÄÄRT KOGEMUS NOORENA: „Kuigi ma Evertoni akadeemia lepingut ei teeninud, sain väga suure kogemuse ja nägemuse, mille poole püüelda.“

on jalgpalliga kursis ja teavad esindusmeeskonna mängijaid, siis tuntakse ära. Tallinn on selliste linnadega võrreldes ikkagi suur linn, Tallinnas ei teagi igaüks, mis see Premium liiga on.

Kui raske oli üsna noorena minna Soome mängima? (Kristjan, Tallinn) Eks alati on raske kodusest keskkonnast välja minna. Läksin välismaale 17aastaselt, aga olin juba 14aastaselt käinud mitmes välismaises akadeemias testimas. Seega olin välismaale minemise ideega harjunud ja minu unistus oligi see samm võimalikult kiiresti ära teha, et tippu jõuda. Alguses oli muidugi raske, aga pigem ikkagi ootasin, et saaks välismaal näha jalgpalli teise nurga alt.

Mis on mängijana sinu suurim pluss ja miinus?

(Jaagup, Põlva) Plussiks on tahe ja püüdlus. Minu jaoks ei ole vahet,

Käisid noorena testimas mitmes klubis ja teiste hulgas ka Evertonis, aga leping jäi sealt saamata.

Milliste tunnetega meenutad seda nüüd? (Liivo, Tallinn) Olen tõesti käinud nii Evertonis kui ka Leicester Citys ja Hollandi kõrgliigas. Need olid väga head kogemused, mis annavad noorele mängijale motivatsiooni, sest näed kõrvalt, milline on tippude elu. Kui Evertonis olin, siis olid meil treeningud samades kohtades, kus treenis ka esindusmeeskond. Näiteks olid nemad parajasti jõusaalis ja meie kõndisime sealt mööda. Nägime tõelist elu.

Kuigi ma Evertoni akadeemia lepingut ei teeninud, sain väga suure kogemuse ja nägemuse, mille poole püüelda.

Kuidas liikusid Soomest just Sloveeniasse? (Oskar, Pärnu) Soomes mängides kuulsin, et Sloveenias on minu vastu huvi tekkinud. Ma ei mõelnud kordagi, kas peaksin minema, vaid oli nii, et ühel õhtul öeldi, et on selline pakkumine ja kui tahad minna, siis hommikul kell viis läheb lennuk. Ütlesin kohe, et olen nõus. Seda otsust kahetsema pole pidanud, sest sain suurepärase kogemuse ja palju elulist tarkust juurde. Mäletan Sloveenia perioodi alati hea ajana.

Mis oli Sloveenias kõige raskem ja kõige toredam? (Aivar, Tartu) Raske oli see, et slaavi kultuur on ikkagi erinev meie kultuurist, samuti oli keeruline keeleliselt.

Treener, kes mu sinna võttis, rääkis hästi inglise keelt, aga kui ta välja vahetati, siis järgmise 2019 JUUNI JALKA

19

treeneriga oli päris raske suhelda. Mingil hetkel ei tundnud ta minu järele nii suurt vajadust ja tal oli mugavam valida kohalikke mängijaid, kellega oli lihtsam suhelda. Nii et meeskonna taustajõudude puhul jäi keele taha päris palju. Aga kõige parem oli see, et Sloveenia oli ikkagi samm edasi Soomest. Tase oli seal päris hea ja sain näha teistsugust jalgpallikultuuri kui meil siin põhjamaades.

Millal on olnud sinu senise karjääri kõige raskem aeg? Nii vaimselt kui ka füüsiliselt. (@lisettelukin) Esimesena tuleb pähe praegune hetk, sest mul pole kunagi varem olnud nii rasket vigastust (põlve eesmiste ristatisidemete tugev rebend – toim.). Selles mõttes on väga kurb, et hooaeg alles algas ja ma mängisin igas mängus, kõik läks hästi ja siis juhtus selline trauma. See on kurnav nii vaimselt kui ka füüsiliselt, sest sellest taastumine on pikk protsess.

Mis klubis tahaksid mängida?

(Wööbe Lipp, Väätsa) Lugesin eelmist Jalka ajakirja, kus Robert Kirss rääkis, et ideaalmaailmas tahaks ta mängida Barcelona eest. Ideaalmaailmas ütleksin ka mina ulmeliselt vastu: ma tahaksin mängida Madridi Realis.

20

JALKA JUUNI 2019

Tartu Tammekale lõi Kevin Kauber esimeses ringis kaks väravat, tiimikaaslane Henri Välja lisas ühe.

Paide meeskonna suurimaks plussiks peab Kevin Kauber väga tugevat ühtehoidmist.

Kas oled pettunud, et sa pole veel A-koondise eest debüüti teinud? Kas usud, et viimastel aastatel oleksid pidanud koondisekutse teenima?

(Madis, Jõgeva) Elus on kõige jaoks õige hetk ja aeg. Kui ma pole koondise eest veel mänginud, siis on sellel põhjus. Usun, et veel on ees see aeg, kui jõuan rahvuskoondist esindada. Püssi pole ma põõsasse visanud ja loomulikult tahaksin mängida koondise eest, see on üks mu eesmärkidest. Kui mu debüüti pole veel olnud, siis järelikult pean ise midagi paremini tegema, et see kutse teenida. Töö selle nimel käib.

LUGEJA KÜSIB Kohtumine FCI Levadia ja pildil teda peatada üritava Markus Jürgensoniga jäi Kevin Kauberile viimaseks mänguks enne pikka vigastuspausi, sest Paide ründajal diagnoositi mängu järel põlve eesmiste ristatisidemete tugev rebend.

Enne Eestisse naasmist jõudis Kauber käia mängimas Soomes, Sloveenias, Lätis ja Walesis.

suur asi, kuna ma polnud ju veel nende mängija –, Kui lahkusid Sloveeniast ja tulid kodule lähesiis tundus ühel hetkel ainuõige, et ma ei hakka male, siis miks läksid Lätti, aga mitte Eestisse?

Eestist teist klubi otsima, vaid jään nendega.

(Kristo, Narva) Mu toonane agent oli lätlane ja tal olid JelgavaMillised on Paides suurimad plussid ja ga väga head suhted. Klubi oli hea ja nad miinused? (@renku10) olid mind jälginud ning tegid konkreetse Suurim pluss on kindlasti see, et meie pakkumise. Eestist ei olnud sel ajal ühtemeeskonnavaim ja ühtehoidmine on väga gi konkreetset pakkumist ja seega tundus tugev. Ja seda nii meeskonnana kui ka loogiline, et lähen sinna, kus mind oodaLOODAB PÄÄSEDA klubina tervikuna, kaasa arvatud treenetakse ja tahetakse, ehk Lätti.

KOONDISESSE: rid ja klubi juhtkond. Miinuseks on see, et meil pole oma kompleksi, kus saaksime „Kui mu debüüti pole Võitsid Lätis karika ja said Jelgava meeskonnaga liigas teise koha – kas tunned, veel olnud, siis järelikult igapäevaselt olla koos nii, et seal pole kedagi teist. Samas on see arusaadav, sest et saavutasid seal kõik, mida soovisid? pean ise midagi paremini Eestis polegi paljudel klubidel oma baasi (Lennart, Tapa) tegema, et see kutse ja seega tuleb võtta maksimum sellest, Medalite poolest oli seal tõesti väga hea teenida. Töö selle nimel mis on võimalik. aeg, aga oma karjääri mõttes nii ja naa.

Esimesel aastal ei saanud ma nii palju käib.“ Milliseid plaane pead jätkamiseks, kui mänguaega, kui oleks tahtnud, aga meespraegusest vigastusest taastud? (Konskonnal läks iseenesest hästi. Vahepeal käisin tantin, Tallinn) Levadias laenul ja kui tagasi läksin, siis sain juba Mul on hooaja lõpuni kehtiv leping Paidega ja rohkem mängida ja meeskonnale kasulik olla. Lõin sellest kaugemale ma ei mõtle. Tähtis on see, et ka mõne värava, aga siis ei läinud tiimil hooaeg nii saaksin terveks ja kõik oleks super ning saaksin hästi. Kokkuvõttes oli see õpetlik ja kasulik aeg. tagasi väljakule.

Miks otsustasid sel aastal Eestisse tagasi tulla ja just Paide meeskonnaga liituda? (Kaspar, Haapsalu) Otsisin ka välismaalt variante, aga ei olnud midagi nii ahvatlevat, et oleksin kohe sinna tormata tahtnud. Tegin hooajaeelse ettevalmistuse Paidega ja teadsin, et kui ma välismaalt klubi ei leia, siis on nad minust huvitatud. Kuna nad olid nii vastutulelikud ja lasid endaga koos trenni teha – see on

Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel.

Järgmises numbris vastab teie küsimustele Mikk Reintam. Saada küsimused aadressile kadi@jalgpall.ee või postita Eesti jalgpalliliidu Facebooki või Instagrami.

2019 JUUNI JALKA

21

PREMIUM LIIGA

Liigatabeli liider Flora (rohelises) kaotas esimest korda punkte 11. voorus, kui Narva Trans sai neilt A. Le Coq Arenal kätte 2 : 2 viigi.

Premium liiga

kunstmururingi kokkuvõtteks Premium liigas on ära mängitud esimese ringi mängud ja nüüdseks on kunstmuruplatsidelt kolitud muruväljakutele. Soccernet.ee ajakirjanik Rasmus Voolaid ja endine tippjalgpallur Ingemar Teever aitasid heita pilgu hooaja algusele ja vaadata ette, millistel kurssidel on meeskonnad kulgemas.

Tekst: Kadi Parts | Fotod: Jana Pipar

T

änavuse hooaja alguses pöörati pilgud Nõmme Kalju poole, sest tiitlikaitsjalt oodatakse alati palju. Kalju sattus aga raskustesse ja hooaja alguses anti punkte ära Paide Linnameeskonnale, Narva Transile, Tallinna Kalevile ja Kuressaarele. Lisaks jäädi 0 : 3 alla ka suurele konkurendile Florale. Kokkuvõttes tähendas see, et Kalju ei leidnud end esimese ringi

22

JALKA JUUNI 2019

järel esikolmikust, vaid hoopis Paide järel neljandalt kohalt.

Oma karjääri jooksul nii Kaljut kui ka Levadiat esindanud Ingemar Teever ütles, et tiitlikaitsja kehva algust võis oodata. Sama kinnitas Soccernet.ee ajakirjanik Rasmus Voolaid, kelle sõnul võis Kalju kriis tulla Premium liigale kasuks. „Kalju hooaja algus ületas väga palju uudiskünnist ja sellest, et tiitlikaitsja hooaja algus on olnud täielik põrumine, kirjutati ka mujal kui ainult jalgpalliportaalides,“ rääkis Voolaid. „Seeläbi teadsid ka jalgpallikaugemad inimesed, mis Premium liigas toimub.“ Nii Teever kui ka Voolaid sõnasid liigatasemest rääkides, et seda on veel vara väita, kas tase on võrreldes eelmise aastaga paranenud. „Mina seda praegu öelda ei julge, sest see oleks puusa ja kohvipaksu pealt ennustamine,“ nentis Voolaid. „Eks seda saame teada suviste euromängude järel, sest alles see annab võimaluse võrrelda Eesti kõrgliigat teiste liigadega,“ lisas ta.

PREMIUM LIIGA Kõik on mängus

rekangust on meeskonnas kõvasti. Usun, et nad Samas kinnitasid mõlemad, et ühtlasemaks on liihoiavad selle pealt ennast esimese seitsme meesgatase kindlasti muutunud. Voolaid kiitis Kureskonna hulgas ja kindlustavad üsna varakult järgsaaret, kes on viimaks kõrgliigaga kohanenud, ja miseks aastaks koha kõrgliigas.“ mainis positiivselt ka Tallinna Kalevit, kes on tema Tabeli alumises pooles on hooaja alguse järel hinnangul läinud peatreeneri Aleksandr DmitrijeTartu Tammeka, kes on Ingemar Teeveri hinnangul vi käe all kiiresti paremaks. Ka Teever kiitis tabeli üks kahest meeskonnast, kes lati alt läbi hüppas. alumisse poolde kuuluvaid meeskondi selle eest, „Nad on küll igas kohtumises mängus sees ja et keegi pole selge autsaideri rolli langenud. suures plaanis neil muretsemiseks põhjust pole, „Kuressaare on jätnud positiivse mulje, sest aga ega seis ka just roosiline pole,“ selgitas Teekellelgi pole nende vastu lihtne olnud,“ ver. „Aega on veel kõvasti ja korrektiive rääkis Teever. „Maardu ja Kalev on küll tuleb teha palju.“ paar suuremat sahmakat saanud, aga hooRasmus Voolaid arvas, et kuigi maiaja alguses on kõik siiski mängus püsinud kuus asusid tartlasi kimbutama rohked ja kõik satsid mängivad. Favoriitidel pole vigastused, ei ole see ainuke põhjus, Ingemar Teever: kellegi vastu lihtne olnud.“ miks on Tammeka unistatud eurokohast „Nüüd muruväljakule Voolaid lisas, et Maardu probleemiks on kaugel. Tema sõnul jäi Tammekal ebapiiolnud väga õhuke meeskond, sest tiimi on savaks hooajaeelne komplekteerimine. minnes alles pannakse kummitanud vigastused ja hooaja eel saadi „Tristan Koskor vahetati Albert Prosa jõujooned paika.“ tagasilöök, kui Vladislav Tšurilkinile ja Erik vastu ja kuigi see pole üldse halb vaGrigorjevile ei antud EJLi poolt eriluba. Erihetus, toodi juurde väga vähe mängiloa palumise põhjus oli asjaolu, et mõlemad mejaid,“ sõnas Voolaid. „Tammekaga liitus Kevin hed osalesid lõppenud hooajal Eesti saalijalgpalli Aloe, aga tema tuli eelmise hooaja teises pooles meistrivõistluste kõrgliigas ning nad jäeti futsaTartus mänginud Henri Järvelaiu asemel, nii et livõistkondadest õigel ajal välja registreerimata. tegelikult toodi ainsana juurde Chinaecherem Samas avaldas Voolaid arvamust, et suvel, kui TšuFrankline Okoye. Meeskond on õhuke ja selles rilkin ja Grigorjev meeskonnaga liituvad ja Maardu vallas ei suudetud järgmist sammu astuda.“ saab tiimi veelgi täiendada, muutub olukord nende jaoks lihtsamaks. Kuressaare kohta nentis Voolaid Kas Paide hea hoog kestab? samuti, et saarlaste varumeeste pink on lühike, Kui mullu heitles Tartu Tammeka tabeli keskel kuid nende trump on suur tahtmine. viienda koha pärast Paide Linnameeskonnaga, siis „Nad kannatavad väga hästi ära mängudes,“ tegi Järvamaa tiim sel aastal väga hea stardi ja esisõnas Voolaid. „Sisu ja viikingivaimu ning saamese ringi järel hoiti tabelis kolmandat kohta. Voolaid usub, et isegi kui Nõmme Kalju peaks nende selja taga hoogu juurde panema, siis vähemalt neljanda koha saavad Paide mehed kätte ehk nende Peatreener Dmitrijevit kiidetakse selja taga luurav Narva Trans end esinelikusse ei murra. Teever sõnas omakorda, et palju sõltub selEnne hooaega tegi huvitava lükke Tallinna Kalev, kes palkas meeslest, kuidas suudab Paide toime tulla vigastustega. konna peatreeneriks Aleksandr Dmitrijevi, kes mängis veel mullu „Ise hoian kergelt Paidele pöialt, et nad eurokopõhimehena Flora eest. Kuigi Kalev kuulub selgelt tabeli viimaste ha ikka kätte saaksid, ja eks hooaja alguses oli vesi meeskondade hulka, kiitsid nii Ingemar Teever kui ka Rasmus Voonende veskile see, et Kaljus oli kriis,“ rääkis Teever. laid Dmitrijevi esimesi samme peatreenerina. „Samas on hooaeg väga pikk ja nüüd muruväljakule „Noortele poistele on ta väga austusväärne tegelane, ikkagi minnes alles pannakse jõujooned paika. Paide algkoondiselegend ja üle 100 mängu pidanud rahvusmeeskonna eest,“ koosseis on väga hea, aga nüüd oleneb kõik sellest, rääkis Voolaid. Ta lisas, et Kalevi noored mängijad paistavad Dmitet kui peaks tekkima veel vigastatud mängijaid, kas rijevit hästi kuulavat ja talle vaadatakse alt üles. Meeskonna kohta neil on pingilt võrdväärset vahetust juurde panna. sõnas Voolaid, et noored on arenemisvõimelised ja juba hooaja esiSelles ma natuke kahtlen.“ mese ringi järel saab öelda, et nad on astunud sammu edasi.

Samas lisas ta, et kuna Paide sai tubli alguse „Dmitrijev ise on öelnud, et ta tahaks veel kiiremini areneda, aga järel väga hea stardipositsiooni, võiks neid siiski minu arust enam väga palju kiiremini ei saagi,“ selgitas Voolaid. „Ta esinelikusse ennustada. Lisaks on Vjatšeslav Zaon juba praegu kivist vett välja pigistanud.“ hovaiko hoolealustel väike eelis lähikonkurentide Ingemar Teever sõnas, et kuigi Dmitrijev hüppas üsna tundmatus Nõmme Kalju ja Narva Transi ees: nii Kalju kui ka kohas vette, tegi ülemineku lihtsamaks Liivo Leetma, kes oli mullu ja Trans peavad suvel euromänge, samas kui Paide on ka tänavu Kalevi abitreener. saab sel ajal puhata. Teeveri hinnangul võiks see „Kerge neil muidugi pole, aga suures plaanis pole neil ka midagi anda Paidele eelise, et olla omavahelistes mängukaotada,“ rääkis Teever. „Väga suuri ärakukkumisi pole olnud, aga des veidi värskem. eks nad on nooruse pealt ikkagi kooliraha juba maksnud ja maksaNarva Trans alustas maikuud uue peatreeneri vad veelgi.“ käe all, kui jalgpalliüldsusele väga ootamatult

2019 JUUNI JALKA

23

PREMIUM LIIGA

12

0:8

0

punkti oli Narva Transil võrdselt Nõmme Kaljuga, kui peatreener Dmitrijs Kalašnikovs vallandati.

oli 11 vooru järel kõige suureskoorilisem mäng, kui Levadia võitis kodus Maardut.

Nõmme Kalju mängijat mahtus 11 vooru järel väravalööjate esikümnesse.

saadeti meeskonna tüüri juurest minema Dmitrijs Kalašnikovs. Tema asemel võttis peatreeneriameti üle Valeri Bondarenko, kelle juhatusel jäädi kohe kodus 0 : 1 alla nii Viljandi Tulevikule kui ka Paide Linnameeskonnale. „Usun, et Kalašnikovsi käe all oleks Trans nendest mängudest võtnud rohkem kui null punkti,“ sõnas Narva olukorra kohta Rasmus Voolaid.

Ta selgitas, et lätlane Kalašnikovs oli vägagi tulemusele orienteeritud treener ja sellest tulenevalt oskas ta igaks mänguks valida õige taktika, näiteks Tallinna suure kolmiku vastu mindi mängima kaitsvama taktikaga. See kandis ka vilja, kui Kalju käest saadi kätte viigipunkt, Levadiale ja Florale kaotati minimaalse väravate vahega. Bondarenko on Voolaiu hinnangul aga erineva käekirjaga ja kuigi mängupilt on läinud laias laastus vaatajasõbralikumaks, on meeskonna lähenemine taktikale muutunud.

Samas võib veel olla vara sellele lõplikku hinnangut anda, sest just Trans oli see meeskond, kes sel hooajal esimesena Floralt punkte röövis.

Kes on tippude tipp?

Liiga liidermeeskond Flora suutis esimesed kümme vooru mängida nii, et ei teenitud ühtegi kaotust ega viiki. 11 vooru järel oli nende edu Levadia ees neli punkti, Paide jäi kaheksa silma kaugusele ja Kaljul oli Floraga vahet kümme punkti. Nii Teever kui ka Voolaid arvasid, et kehva stardi teinud Kalju oli maikuu keskpaigaks

24

JALKA JUUNI 2019

Mullu omavahel viienda koha eest heidelnud Paide Linnameeskond (sinisetriibulises Sander Sinilaid) ja Tartu Tammeka olid hooaja alguse järel sootuks erinevatel kohtadel: Paide hoidis kolmandat kohta, Tammeka oli seitsmendal.

oma mängumootori siiski tööle saanud ja mitme hilise värava toel teenitud võidud annavad aimu sellest, et Nõmme meeskond võib hooaja esikolmikus lõpetada. Teever nentis siiski seda, et Kalju peab tõsiselt tegelema rünnakute lõpetamise probleemiga, sest see on neil sel hooajal olnud kõige suurem murekoht.

Levadia kohta sõnas Teever, et neid on kummitanud realiseerimine suurtes mängudes: nii Kaljule kui ka Florale kaotati esimeses ringis 1 : 2.

Samas arvas Teever, et kuigi Flora on seni mänginud peaaegu veatult, annaks ta muruväljakutele kolimise järel eelise Levadiale. „Kuigi Floras on Konstantin Vassiljevi ja Gert Kamsi näol samuti palju kogemust, ütleb minus miski, et Levadia on neist tänu kogemustele grammi võrra tugevam,“ arvas Teever.

Voolaid arvas kolme Tallinna tippklubi kohta, et igaühe tabelikoht on just selline, nagu hooaja esimese ringi järel vääriti: „Kalju neljas koht on aus, sest kui võrrelda neid kolmandal kohal oleva Paidega, siis Paide on senist hooaega arvestades mänginud paremini.“ Flora kohta arvas Voolaid, et nende mängule pole midagi ette heita ja eemalt on näha, et tiimis on kõik korras. Sama ei saa aga öelda Levadia kohta: „Minu arust on Levadias väiksemaid pingeid üleval ja sellest annavad tunnistust nende rohked hoiatuskaardid. Minu arust paistab sealt närvilisust.“

2-KÕNE

Joseph Saliste koolitab end Narvas Aasta alguses laenulepingu alusel Narva Transi siirdunud Joseph Saliste tunnistab, et Floras polnud tal kindlat positsiooni, aga piirilinnas saab ta mängida loovalt edurivis. Ühtlasi lihvib ta oma üldist mängukvaliteeti ja soovib teha karjääris sammu edasi.

Tekst: Indrek Schwede | Foto: Lembit Peegel

N

u, kak u tebja tam v Narve dela („no kuidas sul Narvas käbarad käivad“ vene keeles – toim.), olete vist Marko Meeritsaga kogu aja ninapidi koos?

Markoga oleme üksteist tundnud juba noorest peast meie perekondade kaudu, saame hästi läbi ja arutame jalgpalliasju igapäevaselt. Samas on palju tegevusi ka meeskonnaga koos, vene meeskonnad hoiavad kokku. Eraldihoidmist on vähem kui eesti meeskondades.

Kui palju ja mis keeles sa teiste meeskonnakaaslastega suhtled?

Lihtsamates olukordades saan vene keelega kenasti hakkama. Tavakõned saan räägitud. Telias uut kodu- ja internetipaketti küsida on raske.

No teenindaja peaks ju oskama riigikeelt!

Ju oskab keegi ka Telias ja söögikohtades on samuti nii, et keegi teenindajatest ikka oskab. Sõltub, kelle peale satud. Vene keelt praktiseerin enamasti Ukrainast ja Venemaalt pärit mängijatega. Eesti passiga mängijad oskavad ka eesti ja inglise keelt kenasti.

Olid 16 aastat Floras ja su elu teine klubi on sellest aastast Narva Trans. Kummaline marsruut.

Jah, 16 aastat ... See ei tundunudki nii pikk aeg. Mul vedas, et juba 17aastaselt tahtis Norbert Hurt minuga profilepingut sõlmida. Ei mingit eellepingut, kohe profileping. Motivatsioon suurenes. Iga noor ootab, et spordidirektor tuleks ja pakuks lepingut.

See annab kindlustunde. Floras hoitaksegi noortel silma peal.

Aga Narva sattusin tänu Aivar Pohlakule, suur tänu talle! Sain hea lepingu. Veel üks hooaeg Floras olnuks raske. Mul polnud ju kindlat positsiooni väljakul, olin hea vahetusmees.

Kas see häiris sind?

Muidugi häiris. Kui tegutsed kindlal positsioonil või vähemalt tsoonis, siis on kindel tunne. Aga kui liigud

26

JALKA JUUNI 2019

kaitsest keskpoolikusse ja sealt ründesse, siis tekib küsimus, kas oled õiges kohas. Hooaja ettevalmistus läks hästi, aga kahtlused Floras jätkamise suhtes olid üleval. Oli ka välismaa variant. Kui tuli Konstantin Vassiljev, oli Flora komplekteeritud.

Kas sinust püüti lahti saada?

Mulle oli oluline teha kaasa täispikk hooaeg ja olla võtmemängija mõnes teises meeskonnas, et tõusta uuele tasemele järgmisel aastal. Minu positsioonil mängiv Mihkel Ainsalu oli vigastusest paranenud ja tagasi tulemas. Mul oli variant jääda, aga ma ise küsisin, kas võiksin mujale siirduda.

Kas Narvas oled platsil paika pandud?

Narvas olen edurivis. Mängin alumise ründaja või äärena. Olen loov mängija, söötude jagaja. Väravate löömine on boonus.

Ainsa värava oled löönud karikavõistlustel (pärast intervjuud ka Premium liigas Florale - toim.) ja Premium liigas andnud kolm tulemuslikku söötu.

Jah, neid resultatiivseid sööte võiks olla kuus, seitse või kaheksa, aga millegipärast ei taha pall sisse minna. Teistel meeskondadel läheb, meil mitte.

Oled ründaja, aga oled meistri- ja karikavõistlustelt korjanud paari kuuga neli kollast kaarti.

2-KÕNE panna. Kalašnikovs ja Bondarenko on mõlemad head treenerid. Rääkisime meeskonnaga, et midagi pole veel läbi, alles teine voor algas. Teiseks peab pall värava eest hakkama sisse minema. Kaitse on korras, aga kuidas see pall sisse lükata? Varukäiguna on suvel võimalik koosseisus muudatusi teha.

Mis on Flora ja Transi peamine vahe?

Peamine vahe on väljakutes. Oleks tore, kui Trans saaks terve aasta mängida uue kunstmuru peal, nagu Nõmme Kalju. Muruväljakud, mis on siin treenimiseks ja mängimiseks, pole jalgpalliväljakud, vaid kergejõustikuplatsid, kus saab ketast heita. See on suurim miinus. Muu elu on sama nagu Tallinnas.

Kaubanduskeskused on suured, spaa ja rand olemas. Tegevust jagub.

Flora saatis mu Narva sõnumiga kaitsetöös juurde panna. Narva mineku mõte on teha samm edasi.

Kaks neljast kollasest kaardist on tulnud pärast viga liigse jutustamise eest.

Kas Flora saatis su Narva justkui enesetäienduskursustele?

Võib öelda küll nii. Flora on teisigi saatnud laenulepinguga mujale, et mängija saaks teha sammu edasi. Minu puhul on selleks üldine mängukvaliteedi parandamine, võtmemängija rolli kandmine ja enesekindluse suurendamine.

Hooaja algus pole just kiita: kümne mängu järel olete Kuressaarega ühel pulgal, Paide pikalt eest ära, Tallinna suur kolmik on nagunii eespool.

Kas omanik Nikolai Burdakov räägib meeskonnaga kõrgendatud hääletoonil?

Siin on kaks asjaolu. Mängijana pole minu asi rääkida treenerivahetusest, aga presidendil oli oma idee, kuidas meeskonda veel paremini mängima

Joseph Saliste (paremal) rassis endise koduklubi ja selle tähtmängija Konstantin Vassiljevi vastu ning lõigi viigivärava!

Florast väljas, koondisest väljas? Kuigi Marko Meerits näitab, et Transist saab koondisse.

Ma ei usu, et Florast saab paremini koondisse. Tabel ju näitab, et Flora mehed väärivadki koondisekohta.

Marko Meeritsal on varasemast ajast koondises käsi sees ja loodan, et Meerits on ühel päeval koondise esiväravavaht. Kuuest väravast kolm on talle löödud ju penaltist! (Enne mängu Floraga - toim.). Narvast on väljakumängijana koondisse pääseda raskem, aga vaatame, mis järgmisel aastal saab. Siirdun kas välismaale või mõnda Eesti tippklubisse. Flora, tema fännid ja inimesed jäävad mulle südamelähedaseks.

Tahan ka neile tõestada, et arenen ja olen väärt välismaale siirduma. Ka Narvale soovin kõike head, eelkõige head väljakut.

Oled juhatuse liige kolmes ettevõttes. Mis äri sa ajad?

Päris paljud jalgpallurid on ettevõtete juhatuse liikmed, seda lihtsalt ei teata. Kõik mu ärid on internetipõhised: e-poed ja sellised asjad. Ma oskan valmistada interneti kodulehti. Selle oskuse olen omandanud koolitustel ja iseseisvalt asja uurides.

Kui ma kunagi enam jalgpallur pole, siis on mul midagi. Kui peaksin saama jalgpallis hea lepingu, võin sellega kindlustada oma tuleviku, aga keskpärase lepingu korral tuleb midagi muud teha.

Kas äritegevus tähendab seda, et jalgpalli sa enam liiga tõsiselt ei võta?

Ei tähenda, pühendun jalgpallile ikka täiega. Internetiäriga olen tegelenud ligi viis aastat. Tegemist pole füüsiliselt koormava tööga. See on vaimne tegevus, mis aitab mõtteid mujale saada ja annab ka lisasissetuleku. Kui 24 tundi ainult jalgpalliga tegeleda, siis väsid ära.

A-koondises

150 000 eurot

10. meistritiitli

on Joseph Saliste mänginud kolmes mängus 84 minutit.

on Transfermarkti hinnangul Saliste turuväärtus, aasta tagasi oli see 175 000.

tõi 2015. aastal Florale Joseph Saliste võiduvärav.

2019 JUUNI JALKA

27

MÄNGIJA LUUBI ALL

Marko Lipp Märtsikuus 20aastaseks saanud Marko Lipp kerkib üha enam FCI Levadia põhimeheks ja on rohkelt kogemust saanud ka mitmes noortekoondises. Noore keskkaitsja omadusi lahkasid tema endine treener Aivar Priidel ja Levadia abitreener Vladimir Vassiljev.

VÄLJAKUNÄGEMINE

ÕHUVÕITLUS

Aivar Priidel: Kardan, et oma suurte jalalabadega on tal raske palliga olla ja samal ajal pead kiiresti üles tõsta, et väljakut näha. Aga see on õpetatav.

Vladimir Vassiljev: Näeb küll häid sööte, aga vahel kiirustab otsustega.

Aivar Priidel: Julgus on tal väga korralik – selle eest annaks hindeks 5 –, aga positsioonivalikut on vaja natuke parandada.

Vladimir Vassiljev: See on Marko üks tugevamaid külgi.

Ta ei karda õhuvõitlust ja on seetõttu saanud ka palju näotraumasid. Julge mees ja võitleb teisel korrusel alati lõpuni.

JÕUD

Aivar Priidel: Juba noorteklassis oli teda päris raske tasakaalust välja viia. Ka hetkel on sellega korras, aga talle võiks õpetada seda, kuidas kiiruse pealt ründajat väravast eemale rohkem ääre poole juhtida.

Vladimir Vassiljev: Väga võimas mängumees. Füüsiline võimekus on tal väga heal tasemel ja on potentsiaali saada veel tugevamaks.

VASTUPIDAVUS

Aivar Priidel: Juba noorteklassis pidas korralikult vastu ja nendes mängudes, mida praegu olen vaadanud, on ka kõik korras.

Vladimir Vassiljev: See ei ole tal tipptasemel, aga on hea.

LIIKUVUS

Aivar Priidel: Noorteklassides oli ärevus sees, kuna teised toetavad kaitsjad ei olnud alati trennides kohal ja see tekitas Markos ärevust, sest ta proovis lappida ka nende kohti. Nüüd on leidnud enesekindluse ja seda ilmselt tänu vanemate mängijate toele.

Vladimir Vassiljev: Viimase kahe aasta jooksul on selles kõvasti arenenud.

SISU

Aivar Priidel: Hindeks kindel 5!

Tal oli noorteklassis selgrooga probleeme ja pidi pikalt eemal olema, aga käis mulle kogu aeg rääkimas, et ta tuleb tagasi, ja samuti käis alati oma meeskonnale kaasa elamas. See näitas tema suhtumist ja tahtmist olla jalgpalli sees.

Vladimir Vassiljev: Sellist liidrit pole ma Eesti mängijate hulgas ammu näinud. Võtab enda peale palju vastutust, julgustab ja häälestab oma meeskonda. Nimetaksin ta alati meeskonna kapteniks ja südameks.

KIIRUS

Aivar Priidel: Näen, et stardikiirendust saaks parandada, et kaks esimest sammu läheksid kiiremini.

Vladimir Vassiljev: Stardikiiruses on arenguruumi, aga distantsikiirus on heal tasemel. Ühelgi ründajal ei ole väga lihtne tema käest pääseda.

TEHNIKA

Aivar Priidel: Tal on nii suur jalanumber (48–49), et tal tuleb tehnikaga kõvasti tööd teha. Mäletan, kui kunagi sõitsime koos bussiga Tartusse, siis ta võttis jalanõud ära ja küsisin, kui suur jalg tal on. Ta vastas, et ega ta ise ka ei tea!

Vladimir Vassiljev: Tehnika poolest on ta kaitsja kohta väga andekas. Oskab häid sööte jagada, liigub ilma pallita väga kenasti ja loeb mängu suhteliselt hästi.

5 4 3 2 1 0

4

Väljakunägemine

28

JALKA JUUNI 2019

4,5

Vastupidavus

5

Sisu

SÖÖT JA LÖÖK

Aivar Priidel: Saab parandada. Löök on olemas, sest kui ta oma suure jalalabaga pihta saab, siis tuleb korralik löök.

Vladimir Vassiljev: Rohkem võiks tööd teha vasaku jala kallal ja samuti harjutada pikki palle.

Lühikesed söödud on Eesti keskkaitsja kohta väga tehnilised. Lööki tuleks veel harjutada, aga kuna ta on keskkaitsja, siis see ei peakski olema tema tugevaim külg.

4

Sööt ja löök

5

Õhuvõitlus

4,5

Jõud

4

Tehnika

4

Liikuvus

4

Kiirus

MÄNGIJA LUUBI ALL

„Kiirete ja vihaste“

fänn, kellele meeldivad kassid

Fotod: Lembit Peegel

CV Sündinud: 19.03.1999 Klubi: FCI Levadia Endised klubid: – Treenerid: Aivar Priidel, Argo Arbeiter, Vladimir Vassiljev, Igor Prins, Aleksandar Rogic Koondis: U21 3/2, U19 22/1, U17 9/0

Kas Harry Kane või Antoine Griezmann?

Pigem Griezmann, kuna mulle meeldib rohkem tehnilisem jalgpall.

Kui saaksid endale võtta eksootilise kodulooma, siis kelle?

Lõvi, sest mulle meeldivad tugevad ja suured kaslased.

Kassid üleüldse meeldivad, aga lõvi on lausa džungli kuningas.

Kui sa ei saaks jalgpallur olla, siis millist elukutset tahaksid proovida?

Oleksin ikkagi jalgpalli- või spordivaldkonnas; äkki siis treener või füsioterapeut või kehalise kasvatuse õpetaja.

Kas korvpall või jäähoki?

Pigem korvpall, sest ma ei oska väga uisutada.

Kui saaksid mängida mõnes sarjas/filmis, siis millises?

Filmis „Kiired ja vihased“, sest mulle meeldivad autodega märulid.

Kas sul on mängueelseid rituaale?

Oleneb sellest, mis kell mäng algab. Kui mäng on juba kell 13, siis ei jõua enne mängu väga midagi teha, sest ärkan, söön ja siis hakkan juba mängule liikuma. Kui mäng on õhtu poole, siis on päev üsna tavaline: proovin matšile väga palju mitte mõelda ja mängin päeval „FIFAt“ või Playstationil mõnda mängu.

Kellega võistkonnakaaslastest läheksid ümbermaailmareisile?

Valiksin kolm mängijat: Joao Morelli, Gando Biala ja Anton Krutogolovi.

Mis on su lemmiksöök?

Kui väikesena käisin vanaisa-vanaema juures, siis oli lemmikuks kartulipuder hakklihakastmega. Nüüd on lemmiksöök pasta Bolognese, kuigi see meeldib võrdselt kartulipudru ja hakklihakastmega. Magusast on lemmikuks toorjuustukook mõne moosiga.

Mida tahaksid osata, aga veel ei oska?

Kitarri mängida.

Vladimir Vassiljev::

Kui teeb lisatööd (jõulisuse osas), siis võib temast saada Ragnar Klavani sugune töömasin.

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

Kui U19 koondis mängis Tšehhis EM-valikturniiri ja olin endast aasta vanemate ehk 1998. sünniaasta poistega seal kaasas. Mängisime Prantsusmaaga ja kui enne või pärast mängu vaatasid, millistes klubides need sama vanad poisid mängivad, siis mõtlesid küll, et ikka päris kõvade kuttide vastu mängime. Nemad tegid Paris Saint-Germaini ja muude maailmakuulsate satside esindustiimide juures trenni, mina treenisin samal ajal Levadia duubli juures.

2019 JUUNI JALKA

29

MINU 11

Eeva Esse A

jakirjanik ja spordisõber Eeva Esse pani oma unistuste koosseisu kokku nimekatest eestlastest ja välismaistest kuulsustest, kelle kõrvale mahub platsile ka Kreeka jogurt!



 

JANEK ÕIGLANE

BRADLEY COOPER

 

MAIKEN SCHMIDT

KREEKA JOGURT





Christine Amanpour

DAVE GROHL





CHRISTINE

SA N D RA VABARNA

 

SA N D RA RAJU

TÕNIS NIINEMETS

INDREK VAHEOJA

PRIIT KUUSK

AMANPOUR

CNNi ikoonistaatuses ajakirjanik, kes astub kartmatult vastu ükskõik kui keerulisele olukorrale.



Tõnis Niinemets

Näitleja ja stand-upkoomik Tõnis on multifunktsionaalne ja saab hakkama absoluutselt igas rollis. Kõige paremini sobiks ilmselt kaitsesse: tõmbab mõne hea naljaga vastase tähelepanu pallilt ära.



Dave Grohl

Maailmakuulus muusik Dave Grohl jaksab laval kauem rokkida kui mina suurima fännina lava ees näppu visata.

Kindlasti jõuaks ta täiskäigul kogu mängu platsil rahmeldada.



Priit Kuusk

Pole ilmselt vastast, keda „Aktuaalse kaamera“ saatejuht ehk Wend ei suudaks nurka mängida. Suure jalkafännina tunneb ta mängu läbi ja lõhki.



Maiken Schmidt

Eesti näitleja Maiken, kes viimati säras „Tõe ja õiguse“ filmis Krõõda rollis, tundub nii hea, soe ja armas inimene. Täpselt selline, kes tuleks mängus vigastada saanud meeskonnakaaslase juurde, teeks pai ja puhuks katkikukutud põlvele peale, et too ruttu tagasi platsile saaks joosta.



Sandra Raju

Tuntud treeneri ja sotsiaalmeediaspetsialisti Sandra energiaga saaks kogu jalkameeskonna akud täis laadida.



Kreeka jogurt

Kreeka jogurt sobib minu arvates absoluutselt igale poole. :)

30

JALKA JUUNI 2019



Janek Õiglane

Foto: Kalle Veesaar

Kui see mees suudab kahe päevaga võistelda tipptasemel kümnel järjestikusel spordialal nagu kümnevõistlejatele kombeks, siis ei tohiks ühe palli väravasse löömine talle küll mingi probleem olla.



Bradley Cooper

See mees – Ameerika tuntud ja tunnustatud näitleja ja filmirežissöör – suudaks juba ainuüksi oma sarmiga palli väravasse saada.



Indrek Vaheoja

Winny Puhhist tuntud Indreku supervõime on meeskonnakaaslastel ka kõige nadimas seisus tuju üleval hoida.

Sandra Vabarna

Torupillimuusiku Sandra meeletult suur töövõime ja tahtejõud aitaks meeskonnal veel väga kaugele jõuda.

ESITLEB:

EESTI PÕHJA-IIRIMAA EM-VALIKMÄNG

8. juuni 2019 A. Le Coq Arena

Festivaliala avatakse kell 17.00. Avavile kell 19.00.

Pääsmed Piletilevist!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

Foto: Scanpix

JALKA

Lucas Moura Brasiilia

Tottenham Hotspur

Tallinna FC Flora

Konstantin Vassiljev

Foto: Lembit Peegel

Foto: Scanpix

JALKA

Virgil van Dijk Holland

Liverpool

NAISTE KOONDISE

MAAVÕISTLUS

EESTI - VALGEVENE 18. juuni 2019 kell 17.30 Kadrioru staadion

LISETTE TAMMIK, poolkaitsja

PÄÄSMED PILETILEVIST! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

MITMEKÜLGNE JALGPALL

EJL on korraldanud erivajadustega lastele mitu jalgpallifestivali, kus lapsed saavad lustida koos EJLi siiliga.

Erivajadustega

inimeste jalgpall kogub hoogu Erivajadustega inimeste jalgpall edeneb Eestis aina jõudsamalt ja sel kevadel käivitus järjekordne projekt, mis on suunatud tüdrukute jalgpalli propageerimisele. Lisaks osales Eesti eriolümpiakoondis märtsis maailmamängudel, kus saavutati kõige kõrgemas divisjonis neljas koht.

Tekst: Kadi Parts | Foto: EJL

E

esti Jalgpalli Liit ja Eesti Eriolümpia Ühendus on omavahel koostööd teinud alates 2015. aastast. Kuigi juba varem oli mitu Eesti klubi korraldanud oma jõududega erivajadustega inimestele mõeldud turniire ja üritusi, puudusid seni järjepidev töö ja kindel plaan, kuidas viia jalgpalli nendeni, kes seda tavainimestega võrreldes teisiti tajuvad. EJLi ja Eesti Eriolümpia senine koostöö on keskendunud eelkõige lastele.

EJLi rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas selgitas, et lapsed on valitud peamiseks sihtrühmaks seepärast, et neis juba noorena kinnistada spordiharrastust. „Kui edendame noortejalgpalli, siis ühel het-

kel suureneb seeläbi ka täiskasvanud harrastajate hulk,“ sõnas Allas. Tema sõnul loodetakse millalgi jõuda ka täiskasvanutele mõeldud projektideni, aga hetkel hoitakse siiski fookust noortel. Seni on EJLi ja Eesti Eriolümpia üheks olulisemaks ettevõtmiseks olnud erivajadustega inimeste jalgpallikoondiste moodustamine. EJL on sealjuures aidanud kaasa sellele, et eriolümpiakoondislased saaksid kanda samasuguseid vorme, nagu kannavad kõik Eesti koondised, sealhulgas ka A-koondis. Alles tänavu märtsis käiski meie eriolümpiakoondis maailmamängudel, mida koondise treener Rain Tölpus meenutas kahetiste mõtetega. „Esimene võidumäng, kus alistasime 4 : 1 Austraalia, andis loomulikult hea emotsiooni, aga hiljem enam megaemotsiooni ei tekkinud,“ sõnas ta. Tölpus selgitas, et Austraaliaga peetud kohtumine oli turniiri formaadi järgi divisjoneerimise mäng, mille alusel määrati kõik võistkonnad tugevusgruppidesse. Eesti sai selle järgi koha kõige tugevamas divisjonis, kus paraku kõik mängud kaotati. „Eks süües kasvab ju isu,“ selgitas Tölpus, et võidetud avamängu järel kurvastasid ülejäänud kaotused noori. Kuigi võidurõõmu meie eriolümpiakoondis enam maitsta ei saanud, teeniti 2019 JUUNI JALKA

39

MITMEKÜLGNE JALGPALL

Kõndivat jalgpalli

Kaunases osaleb Eesti sel aastal ühendatud võistkondadele (tavasportlased ja erivajadustega noored koos) mõeldud turniiril.

Heleni kool

tahab EJL tutvustada ka erivajadustega inimestele. Sel alal on jooksmine keelatud.

teeb koostööd ka jalgpalliliiduga: õpetatakse meele- ja kõnepuudega lapsi lasteaiast gümnaasiumini.

mängud veidike ümber tehtud. Harjutusi on natuke lihtsustatud ja mängude puhul jälgitakse, et füüsilist kontakti oleks vähem.

Lapsevanematest rääkides ütles Eesti EriolümKogemustega liikumisõpetajaid napib pia spordidirektor Siret Kruk, et üldiselt on vanePeale eriolümpiakoondise on aastate jooksul jõumad väga huvitatud, et lastel oleks erinevaid liitud ellu viia mitu projekti. Eriti positiivse algatusekumistegevusi, ja jalgpall on selleks hea spordiala. na tõi Eesti Eriolümpia spordidirektor Siret Kruk Samas on erivajadustega lastele mõeldud välja EJLi korraldatavad laste jalgpallifestreeningute puhul tekkinud ka üks probtivalid, mida on läbi viidud alates 2016. leem: kuna tavatreeninguid üldjuhul läbi aastast. viia ei saa, tuleb koostada kas ainult eriva„Jalgpallifestivalid on laste silmad ikka jadustega lastest koosnevad või neid ühenväga särama pannud,“ sõnas Kruk. „Piisab davad treeningud. Treeningute läbiviimiSiret Kruk: sellest, et EJLi maskott siil on kohal, ja juba seks on aga vaja kogenud juhendajaid. on kõik palju toredam. Lastel on lõbus – „Jalgpallifestivalid on „Neid treeninguid peaksid juhendama nii nagu üks liikumistegevus olema peablaste silmad ikka väga treenerid, kellel on kannatust ja soovi ki. Esimesest kontaktist või positiivsest särama pannud!“ neid lapsi treenida,“ selgitas Kruk. Kuigi kogemusest spordialaga võib edaspidi EJL ja Eesti Eriolümpia on juba korraldaväga palju oleneda.“ nud mitu koolitust, mis on mõeldud treeEJLi rahvajalgpalli osakonna juhataja neritele, õpetajatele ja liikumisjuhendajatele, on Teet Allas kinnitas, et lastele mõeldud üritustel selles valdkonnas veel palju tööd ees. keskendutakse sellele, et kõik oleks laste jaoks „Senine koostöö erikoolidega on küll hästi sunii lõbus kui ka turvaline. Tema sõnul võivad lapjunud, aga me ei saa teha suuremat hüpet enne, sevanemad peljata, et kuna jalgpall on füüsiline kui pole piisavalt jalgpallitaustaga liikumisõpemäng, saavad lapsed haiget, aga selle vältimiseks tajaid,“ selgitas EJLi rahvajalgpalli osakonna juon erivajadustega lastele mõeldud harjutused ja hataja Teet Allas. Ta lisas, et seniste koolitustega jätkatakse ja loodetavasti suureneb jalgpalliteadmistega liikumisõpetajate hulk aegamisi.

Vaadatakse pimedate jalgpalli ja kõige kõrgemas divisjonis mängimise tulemusel 16 koondise hulgas kõrge neljas koht.

paraolümpiakomitee poole Kuigi omajagu on erivajadustega inimeste jalgpallis juba ära tehtud, usub EJLi rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas, et arengusuundi on veelgi. Ühe olulise võimalusena toob ta välja koostöö paraolümpiakomiteega, kelle poole on seni vaadatud, kuid pole suudetud koostööd toimima panna. Allase sõnul on paraolümpiakomitee poolt puudu inimesest, kes vastutaks ja aitaks omalt poolt ettevõtmisi vedada. „Mõni aeg tagasi vahetusid seal juhid ja nüüd on lootus, et saame ka selles suunas koostööd alustada,“ sõnas Allas.

Lisaks näeb Allas suurt potentsiaali pimedate jalgpallil. EJL on seni pidanud plaani, et pimedatele inimestele korraldada kord kuus või kvartalis ühine jalgpallitrenn, kuid seni pole see õnnestunud: „Praegu jääb see selle taha, et me ei saa neid inimesi kodust välja.“ Ta selgitas, et pimedatel on treeningutele jõudmine keeruline transpordi tõttu, ja peale selle tuleb leida aeg, mis sobib ka pimeda inimese saatjale. Korraldajad peavad omakorda arvestama, et treeningud peaksid toimuma väga kontrollitud keskkonnas. „Usun, et see peaks olema võimla, kus peaks väljaku ümber olema ääris, et kõik oleks mängijatele turvaline,“ rääkis Allas. „Saal ei tohi kajada ja väljaku ümber ei tohi olla lärmi, sest kui mäng käib, siis pallid teevad ringi veeredes häält ja pimedad kuulavad seda.“ Kuigi pimedate treeningutega on mitu probleemi, ei viska Allase sõnul EJL püssi põõsasse: „Me ei jäta seda sinnapaika ja proovime alustada kas sel, järgmisel või ülejärgmisel aastal!“

40

JALKA JUUNI 2019

Iga tüdruk palliplatsile!

Peale varasemate tegevuste on EJLil ja Eesti Eriolümpial alates selle aasta kevadest käsil uus projekt, mis on suunatud eelkõige tüdrukutele. Allas sõnas, et kuna Euroopa jalgpalliliit propageerib aina jõulisemalt naistejalgpalli, käivitatigi just erivajadustega tüdrukutele suunatud projekt. Selles osalemiseks pidi Allas esmalt väikesest takistusest üle saama: nimelt ei olnud Eestit esialgu projekti kaasatud. „Eelmise aasta lõpus tutvustati seda algatust Prahas ja meid oli välja jäetud,“ meenutas Allas. „Pidime ise pressima, et sinna pääseda, ja kolme nädala pärast tuli kinnitus, et oleme kaasatud.“ Uus projekt kannab nime „Getting Every Girl on the Football Pitch“ ehk „Iga tüdruk palliplatsile“. Esimene üritus peeti juba aprillikuus Pärnu Kuninga tänava põhikoolis ja festivalipäeval osales 42 tüdrukut. Sealjuures olid kaasatud nii tavaõpilased kui ka erivajadustega tüdrukud. Allase sõnul õnnestus ühendpäev väga hästi ja maikuu lõpus peetakse samasugune festivalipäev Tallinnas Sportland Arenal. Lisaks on mai lõpus kavas ainult erivajadustega tüdrukutele mõeldud päev Viljandis, sügisel peaks projekt kulmineeruma suure jalgpalli tähtsündmusega.

ALEKSANDR ŠAPOVALOV ründaja

ANDREAS KIIVIT ründaja

U17

MIIKAL ROOS kaitsja

NOORMEESTE BALTI TURNIIR 2019 29. juuni kell 13.00 EESTI – SOOME (Tartu Tamme staadion) 30. juuni kell 13.00 EESTI – LEEDU (Tartu Tamme staadion) 02. juuli kell 13.00 EESTI – LÄTI (Võru Spordikeskuse staadion)

Pääsmed Piletilevist ja kohapealt!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

TREENER

Fitnessitreenerina hoiab Raiko Kokmann loomulikult ka ennast vormis ja kui selleks l채heb tarvis s천bramehe abi, t천ttab treeningule kaasa U17 koondise spordips체hholoog Laur Nurkse.

42

JALKA JUUNI 2019

TREENER

Raiko Kokmann:

tahan anda panuse noortejalgpalli Järgmisel aastal Eestis toimuvaks U17 EMfinaalturniiriks valmistuva Eesti noortekoondise juures tegutsev füüsilise ettevalmistuse treener Raiko Kokmann on loobunud oma varasemast soovist töötada A-koondisega. Selle asemel tahab ta panustada just noortejalgpalli.

nast lähenemist kasutatud viis-kuus aastat ja tema soovib seda ka Eestis rohkem juurutada. Üks tõehetk on tänavune Balti turniir, kus Kokmanni sõnul proovitakse õpitud ideid ellu viia. „Mängijad peaksid oskama lugeda vastaste kehakeelt ja teadma, kuhu nad tahavad vastast suunata,“ selgitab Kokmann. „Siis saaksime neid olukordi oma hüvanguks ära kasutada ja saavutada võimalikult palju eeliseid.“ Eelmisel suvel U17 koondisega ühinenud füüTekst: Kadi Parts | Foto: Jana Pipar silise ettevalmistuse treener on küll noortekoondise taustajõududest kõige noorem, kuid äpinast pärit Raiko Kokmann on peale jalgsee ei takista tal oma arvamust avaldamast. Ja palli tegelenud ka korvpalli ja kergejõustienamasti võtab peatreener Norbert Hurt teda kuga, mispärast pole üllatav, et ülikooli jõuka kuulda. Noorus ei takista Kokmannil ka mändes olid tema erialavalikud seotud spordiga. Kuigi gijatega suhtlemist. noormees mõlgutas ka spordiajakirjaniku karjääri „Olen teadlikult teinud ennast kraadi võrra mõtteid, kaldus kaalukauss siiski füsioteraapia kamadalamaks, et neil oleks minuga lihtsam suhelsuks ja õpingute kõrvalt jõudis ta töötada Tartus da – ja praegu on see hästi toiminud,“ Santose klubi juures. Kui mullu suvel oli tunnistab ta. magistripaber käes, asus Kokmann tööle Noortekoondise mängijate jaoks aga Eesti Jalgpalli Liidus (EJL), kus on tema püüab Kokmann olemas olla ka siis, kui peamised hoolealused EM-finaalturniiriks noormehed on oma koduklubide juures. valmistuva U17 koondise mängijad.

Tema sõnul on mitu mängijat kasutanud KEHAKEELE LUGEMINE EJLis on Kokmann ametis füüsilise ettevalmistuse treenerina. Kuigi see „Mängijad peaksid oskama personaalsete jõutreeningute või vigastustest taastumise konsultatsioonide hõlmab endas ka koormuste jälgimist, lugeda vastaste kehakeelt võimalust. Samuti kasutatakse U17 tausvigastuste ennetamist ja jõutreeninja teadma, kuhu nad tajõudude hulka kuuluva spordipsühhogu koordineerimist, on ta lühikese aja tahavad vastast suunata.“ loogia konsultandi Laur Nurkse abi, et jooksul avastanud, et see amet tähenmängijad saaksid igakülgset toetust. Tudab veel palju muudki. levikku vaadates loodab Kokmann, et ta „Juurde on tulnud väga palju tahke ja suudab mõjutada jalgpalli rohujuuretasandilt. selliseid asju, mida ma poleks osanud ette näha,“ „Eelmisel aastal kirjutasin endale eesmärgiks, nendib Kokmann. Näiteks on U17 koondise juures et tahan minna välismaale ja näha tippjalgpalli,“ tegutsev treener asunud kasutama videoanalüüselgitab ta. „Välismaale tahan endiselt minna, aga si, et näidata mängijatele nende liikumisviise või nüüd selleks, et näha ideid ja kontseptsioone, asendeid konkreetsetes olukordades. „Eelmisel mida Eestis veel pole. Siis saaksin tagasi tulla ja aastal tegime lihtsamaid asju, et saaksin poistega hakata välja töötama meetodeid, mida rohujuututtavaks, aga nüüd oleme läinud positsiooni- ja retasandil kasutada, ning seeläbi Eesti jalgpallile kohati ka olukorraspetsiifilisemaks.“ midagi juurde anda. Las täiskasvanute ja A-koonSelliste ideedega käis Räpinast pärit noordisega töötamine jääb teistele, mina tahan anda mees tutvumas Walesis, täpsemalt Swansea City oma panuse noortejalgpalli.“ klubi juures. Kokmann selgitas, et seal on sar-

R

Swansea City

Arte gümnaasiumis

Kohustuslik ajateenistus

juures käis Raiko Kokmann tutvumas kontseptsiooniga, mida ta proovib nüüd ellu viia U17 koondise juures.

tegutsevale jalgpalliakadeemiale annab Raiko Kokmann samuti tunde ning jalgpalliliidus töötab välja ja viib läbi koolitusi.

meeldis Raiko Kokmannile väga ja ta kaalus varianti minna ülikooliõpingute jätkamise asemel sõjakooli.

2019 JUUNI JALKA

43

NAISTEJALGPALL

Delegaat ei pea olema

kuri hunt

Rahvusvahelistel mängudel käivad delegaadina ka Eesti Jalgpalli Liidu töötajad. Uurisime kahelt naisdelegaadilt, mida see töö endast kujutab. Kadri Jägel sõnas, et kuigi delegaadid peavad tundma ja järgima võistlusjuhendeid, ei tohiks nad muutuda kurjaks hundiks.

Tekst: Kadi Parts | Foto: erakogu

E

uroopa jalgpalliliit (UEFA) on sisse viinud korra, et nende egiidi all toimuvates mängudes peab kohal olema ka UEFA delegaat ehk inimene, kes on Euroopa jalgpalliliidu käepikendus ja esindusnägu. Seitse aastat seda tööd teinud Raili Ellermaa sõnul võib delegaadi töö kõige lihtsama seletuse järgi kokku võtta selliselt: tegemist on konkreetsel mängul või turniiril oleva UEFA esindajaga, kes jälgib, et kõik oleks korraldatud mängujuhendi järgi.

Ta meenutas sõnu, mida ütles tuttav, kes oli juba enne teda delegaaditööd teinud: delegaat ei lähe

Turniiridel on ametis mitu delegaati, sest kohtumisi, mida tuleb jälgida, on palju. Siin pildil on Kadri Jägel (paremalt teine) koos teiste riikide delegaatidega tüdrukute U19 EM-finaalturniiril.

mängule kamandama ja käskima, vaid õlga alla panema seal, kus on vaja aidata ja nõu anda. Eriti kehtib see sellistel puhkudel, kui mänge korraldavad klubid, kes pole seda varem teinud ja kellel puudub seega vajalik kogemus. Alates 2015. aastast delegaadina töötav Kadri Jägel, kes on igapäevaselt EJLis ametis võistluste osakonna juhatajana, lisas, et delegaadi ülesanne on leida rasketest olukordadest väljapääs. „Delegaadi roll ei ole olla kuri hunt, vaid pigem leida koos mängu korraldajatega probleemidele lahendusi ja teha oma ettepanekuid,“ selgitas Jägel. Loomulikult tuleb tema sõnul järgida selle juures juhendit, aga teatud olukordades tuleb säilitada kaine mõistus ja leida lahendus ka siis, kui see juhendiga ei kattu. Näiteks meenutas ta üht olukorda, kus dopinguruum asus riietusruumidest ligikaudu poole kilomeetri kaugusel, samas kui juhendi järgi peaks need ruumid asuma teineteise vahetus läheduses. „Selles olukorras sa ju ei ütle, et jätame mängu ära,“ rääkis Jägel. „Siis pakudki lahenduseks, et mängijatele, kes peavad minema dopingukontrolli, tuleb võimaldada transport dopinguruumi.“

Glamuurne või tülikas töö?

Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et delegaadiamet on meelakkumine: muudkui reisid välismaal ringi ja naudid võõrastes riikides jalgpalli. Kas tõesti on kõik ainult pidu ja pillerkaar? „Ma ei ütleks, et see on väga glamuurne töö,“ sõnas Jägel. Samas nentis ta, et glamuursus oleneb paljuski võõrustajatest: on riike ja klubisid, kelle juures võid delegaadina ööbida sviidis ja lisaks on sulle võimaldatud ligipääs VIPi-ruumi. Samas on võõrustajaid, kes eelistavad lihtsust, ja delegaati koheldakse tavapärasemalt.

Kui glamuursus sõltub mängu korraldajatest, siis selles, et delegaadi töö on igati vaheldusrikas, sest saab välja oma igapäevatööst, Jägel ei kahtle. Samas on pidev reisimine ka tülikas ja võtab palju aega; eriti keeruline on see siis, kui peale tavatöö tuleb seda teha perekonna arvelt. Seda kinnitas ka Raili Ellermaa, kes selgitas, et näiteks

44

JALKA JUUNI 2019

NAISTEJALGPALL kümnepäevasele turniirile sõitev delegaat peab endale selleks muude tööde kõrvalt aega leidma.

Turniiride kohta kinnitasid mõlemad, et neil on üks pluss: saab rohkem kohalikku elu näha. „Kui sa teise riiki mängule lähed, siis sa linna või ümbrust eriti ei näe; näed ainult staadionit, lennujaama ja hotelli,“ nentis Ellermaa. Jägel lisas, et kuigi turniiridel on rohkem vaba aega ja seega võimalust kohaliku kultuuriga tutvuda, oleneb selleski olukorras palju sellest, kui palju tahab ja viitsib vaeva näha delegaadi saatja, kes mängudel või turniiridel delegaadiga koos liigub.

Kuigi võiks tunduda, et kohalikud mängukorraldajad võivad delegaatide vastu ebasõbralikud või negatiivselt meelestatud olla, sest suurte puudujääkide korral on delegaadil võimalik mäng ära jätta, kinnitasid nii Jägel kui ka Ellermaa ühest suust, et nad pole mitte kunagi tundnud korraldaja vastuseisu. „Samas seda olen küll täheldanud, et kui kellelgi on mõnes vallas puudujääke, millest nad ise teadlikud on, siis seda enam proovivad nad seda kompenseerida ning on väga külalislahked ja poputavad sind,“ rääkis Jägel oma kogemustest.

Vaba aeg ja kogemused

Mis siis, kui mängijad keelduvad mängimast?

Kadri Jägel meenutas oma delegaadina töötamise karjäärist kõige raskemat ülesannet Iirimaal, kus ta oli ametis oma esimesel miniturniiril. „Kahel mängul polnud enne mängu algust pallipoisse ja siis tuli see kuidagi ära lahendada,“ meenutas ta. „Aga kõige suurem probleem oli ühe staadioniga. Poole turniiri pealt teatasid korraldajad, et viimase mängu staadioni omanik keeldub oma staadionit mänguks andmast!“ Raskesse olukorda sattunud korraldajad pakkusid välja asendusstaadioni, aga kui Jägel, kohtunikud ja turniiri vaatlejad seda väljakut uurimas käisid, leiti ühiselt, et see on väga kehvas seisus ja konarlik. Nüüd leidis Jägel end raskest seisust. „Olin mitme tule vahel: ühest küljest ütlesid korraldajad, et see kehv väljak on ainuke lahendus, teisest küljest ütlesid võistkonnad, et nemad pole nõus seal mängima, ja kolmandana ütles UEFA, et võistkonnad tuleb igal juhul ümber veenda, et mäng toimuks,“ meenutas Jägel.

Lõpuks päästis olukorra asjaolu, et viimases mängus kohtusid Saksamaa ja Iirimaa, kellest üks oli alagrupi võitja ja teine selge autsaider. Seepärast olid võistkonnad nõus mängu ikkagi konarlikul platsil ära pidama, sest mängu panused ei olnud suured. „See oli minu delegaadikarjääri kõige raskem hetk,“ sõnas Jägel tagantjärele.

Delegaadi töö ei alga sugugi alles mängupäeval, vaid juba siis, kui talle mäng määratakse. Mängude ka võõrustava linna ja riigiga. Lisaks otsib ta injagamine toimub üsna lihtsalt: UEFA-poolsed vasformatsiooni osalevate võistkondade kohta. tutajad vaatavad ühisest kalendrist, millal on mõni Kui delegaadid on jõudnud võõrusdelegaat endale märkinud vaba aja, ning tavasse riiki, käivad nad enne mänguselle järgi jagataksegi mängud ära. Loomupäeva ka mängueelsetel treeningutel, likult loevad ka kogemused: esmalt alustaet veenduda, kas kõik osapooled on takse madalamatelt tasemetelt noorteklaskohal ja terved. Samuti annab see võisides ja liigutakse ülespoole A-koondiste ja Raili Ellermaa: maluse tutvuda staadioniga, sest mänklubitaseme tippude poole. „Kui sa teise riiki mängule gueelsed treeningud viiakse enamasti Koos delegaadi määramisega saadab läbi samal väljakul, kus matš peetakse.

UEFA laiali ka juhendi, mis kehtib konklähed, siis sa linna või Pärast lõpuvile kõlamist ei ole delegaareetsele turniirile või mängule. Nii Ellerümbrust eriti ei näe; di töö aga läbi, sest mängu korraldajamaa kui ka Jägel sõnasid, et laias laastus näed ainult staadionit, tega tehakse lühike koosolek ja peale on juhendid neile tuttavad ja seega ei ole lennujaama ja hotelli.“ selle tuleb UEFA-le kirjutada ka raport. nende läbitöötamine väga suur vaev. Küll Delegaatide õigustest rääkides selgiaga tasub teha teistsugust eeltööd. Ellertas Ellermaa, et delegaadil on õigus enne maa selgitas, et delegaatidel on ühine süsmängu otsustada, kas kohtumine toimub või mitte. teem, millest saab järele vaadata, kas korraldaval Kui näiteks väljakutingimused on väga kehvad või klubil on varem olnud probleeme näiteks väljaku, ilm kohutavalt halb, siis konsulteerib delegaat turvalisuse vms valdkondadega. See aitab valUEFAga, aga otsuse langetamine jääb just delegaamistuda selleks, et kohapeal nendele teemadele di ülesandeks. Kui mäng on juba alanud, saab selle rohkem tähelepanu pöörata. Jägel lisas, et tema katkestamist või lõpetamist otsustada vaid peakohtutvub võistlusjuhendiga, vaatab internetist üle tunik ja siis enam delegaadil sõnaõigust pole. mängu toimumiskohaks oleva staadioni ja tutvub

42 959 pealtvaatajat mahutab Wikipedia andmetel Leipzigis asuv Red Bulli staadion, kus Kadri Jägel oli delegaat eelmise aasta augustis.

Esimene meestekoondiste

Koondiste administraator

EM-valikmäng on Kadri Jägelil 7. juunil, kui kohtuvad Fääri saared ja Hispaania.

on delegaadina töötava Raili Ellermaa igapäevane amet Eesti Jalgpalli Liidus.

2019 JUUNI JALKA

45

PIPRATERAD

Jo ok s pa em võ llid e rk u!

Foto: Jana Pipar

46

JALKA JUUNI 2019

PIPRATERAD

Jana Pipar on tabanud tüüpilise hetke UEFA sõprusturniirilt Tallinnas, kus Eesti U17 koondis alistas oma eakaaslased Liechtensteinist (7 : 0), Fääri saartelt (5 : 0) ja Leedust (2 : 0) üldskooriga 14 : 0.

Pildil jookseb Aleksandr Šapovalov (sinises) palli võrku koos Liechtensteini mängijaga.

Järgmisel aastal toimub Eestis U17 vanuseklassi EM-finaalturniir.

2019 JUUNI JALKA

47

MAAILM Marta on imetlusväärne pallur, kuid MM-kuld ja olümpiavõit on jäänud talle kättesaamatuks.

Foto: Leo Correa/AP/Scanpix

Naiste MM

sihib miljardit pealtvaatajat Mis on selle suve suurim sündmus vutimaastikul?

Mõned aastad tagasi kõlanuks see liialdusena, aga ilmselgelt Prantsusmaal toimuv naiste MM, kus võib oma silmaga näha ühes kohas legende nagu Marta, Alex Morgan ja Carli Lloyd.

Tekst: Malle Koido

7.

juulil rivistub kaks maailma parimat naiskonda Lyoni staadionil üles, et selgitada välja, kes tõstab pea kohale MM-karika.

Ilmselt täismaja ehk ligi 60 000 pealtvaataja ees, lisaks miljonid silmapaarid üle maailma ekraanide taga.

48

JALKA JUUNI 2019

Võrdluseks võib öelda, et eelmist naiste MM-finaali Vancouveris USA ja Jaapani vahel vaatas staadionil üle 53 000 fänni. Seega pole selliste numbrite juures midagi utoopilist. FIFA plaan naistejalgpalli arendada on õnnestunud. Nii mõneski riigis toovad mängud sageli kohale viiekohalise arvu publikut.

Naistejalgpallis on möödas ajad, kui mängijad peale tööd mõned korrad nädalas trenni jõudsid, ning seetõttu sportlasena ainult teatud piirini areneda said. Näiteks Austraalia koondise MMi-eelne laager kopeerib tingimuste suhtes üks ühele Venemaa MMil mänginud meeste oma – viietärnihotellid ja mänguisu tekitav perfektne muru.

Need naised elavad unistuste maailmas: neil on vajalikud abilised ja tingimused, et armastatud mängu tipptasemel mängida. Veel kümme

MAAILM

15 tabamusega

400 000 eurot

Kolm miljonit

on MMide kõigi aegade parim väravakütt sellelgi turniiril mängiv brasiillanna Marta.

ehk suurimat aastapalka teenib norralanna Ada Hegerberg. Sellele lisandub tulu sponsoritelt.

dollarit aastas teenib kuuldavasti USA koondislane Alex Morgan, kuid tegemist on valdavalt tuluga sponsoritelt.

aastat tagasi tundusid naistemängud kuidagi vägisi korraldatuna, neid mängiti mõnel vutiliidu unustatud staadionil ja mõnikord olid naistel seljas meeste poolt juba kasutatud ja hüljatud vormid. Praegu võib väljakul näha 22 viimseni vormi timmitud tippsportlast, kellest miljoneid teenib küll vaid paar, aga sellisest tulevikust ei julgenud 1990. aastate tippmängijad ilmselt unistadagi.

Ka MM-finaali Lyonis toimumisel on sümboolne tähendus. Lyoni naiskond on viimase nelja aasta jooksul neli korda UEFA Meistrite liiga finaali jõudnud. Prantsusmaa meistritiitli võitmine on neile sel aastakümnendil olnud vormistamise küsimus. Nad on Euroopa vutiajaloo kõige parem professionaalne naiskond ning Lyoni publik oskab seepärast naistemängu hinnata.

Viimastel aastatel on Olympique Lyonnais Feminini ridades mänginud paljud maailma absoluutsed tipud, näiteks ameeriklannadest mitmekordsed maailmameistrid Alex Morgan ja Hope Solo. Prantsusmaa jalgpalliliidu asepresident Brigitte Henriques selgitas, miks Lyon valiti nii finaali kui ka poolfinaalide toimumispaigaks: „Me tahtsime tunnustada Lyoni nende panuse eest.

Lyon juhib maailma naistejalgpalli arengut.“

Ka ManC ja Barca panustavad

FIFA ambitsioon on aga veel suurem. „Meie eesmärk on jõuda suvisel turniiril miljardi pealtvaatajani. 2015. aasta Kanada MMi jälgis 750 miljonit pealtvaatajat üle terve maailma ja me oleme kindlad, et seekordsel turniiril on isegi enam potentsiaali,“ on FIFA naistejalgpalli juht Sarai Bareman välja käinud.

Kuid Lyon ja FIFA pole naistejalgpalli panustamises üksi. Näiteks Manchester City ja FC Barcelona teevad üha enam, et oma kaks esindusvõistkonda ühele pulgale tuua. Barcelona jõudis sel aastal ka Meistrite liiga finaali ning nad on oma ridadesse toonud mõned Euroopa parimatest, näiteks hetke maailma parima naismängija Lieke Martensi ja Inglismaa koondise ründaja Toni Duggani, keda jälgib Instagramis peaaegu 300 000 fänni. Tänu jalgpalli superbrändidele kasvab naistejalgpalli jälgitavus ilmselt lähiaastatel suuremaks kui meeste võrkpallil või käsipallil.

Turniiri võõrustavad Prantsusmaa olulisemad staadionid, näiteks Parc Des Princes Pariisis. Pilke püüab staadionite seas aga Le Havre’i Stade Oceane. Ookeanistaadion helendab pimedas sobilikult meresiniselt ning toodab energiat rohkem, kui kulutab. Näiteks kasutatakse platsi

ja tualettide tarvis vihmavett ning energia tuleb päikesepaneelidest.

Kui enne meeste MMi paeluvad fännide tähelepanu ka eri brändide pilkupüüdvad ja kallid reklaamid, siis sama on juhtunud naiste tippvutis. Näiteks Visa on lubanud kulutada naisteturniiri turundamise peale sama palju raha, kui nad kulutasid Venemaal toimunud meeste MMi peale. Tõsi, nende esimene klipp ei pakata emotsioonidest samamoodi nagu paljud varasemad ning võiks olla palju jõulisem ja inspireerivam.

Saksamaa sponsor Commerzbank aga tegi nende naiskonnaga suhteliselt kriitilise reklaami, mille sõnumiks oli „Me esindame rahvust, kes ei tea meie nimesid“. Ilmselgelt pole naissoost vutistaarid endiselt oma staatusega rahul ja ihkavad rohkemat.

Naistejalgpalli suurmängude atmosfäär erineb oluliselt meeste omast. Hetki, kui vastasnaiskonna mängija pallipuutele järgneb vilekoor, peaaegu ei esine. Lauludes ei aasita vastaste päritolu üle ega puudutata teisi tundlikke teemasid. Pigem naudivad fännid seljas olevast särgist sõltumata mängu ilusaid ja närvesöövaid momente. Ning peale mängu ootavad väikeste tütardega vanemad staare, et nendega koos pilti teha. Õhkkond on sõbralik ja toetav, pigem nagu tennises või kergejõustikus.

Vaatame jälle Martat

Naismängijate tase pole kunagi varem olnud nii ühtlane kui praegu. Kas mäletate aega, kui aasta parimaks mängijaks valiti iga kord ilma suurema

Naistejalgpalli MM 2019 otseülekanded ERRi kanalites 7. juuni Prantsusmaa – Lõuna-Korea (turniiri avamäng) Pariisis, kell 21.30–23.00, sport.err.ee 27. juuni I veerandfinaal kell 21.50–23.00, ETV2 28. juuni II veerandfinaal kell 21.50–23.00, ETV2 29. juuni III veerandfinaal kell 19.30–21.30, sport.err.ee 29. juuni IV veerandfinaal kell 19.25–21.30, ETV2 2. juuli I poolfinaal kell 21.50–23.00, ETV2 3. juuli II poolfinaal kell 21.50–23.00, ETV2 6. juuli pronksimäng kell 17.50–20.00, sport.err.ee 7. juuli finaal Lyonis, kell 17.50–20.20, ETV2 Prantsusmaal toimuvate mängude põhikommentaatorid on Anu Säärits ja Aet Süvari.

Eksperdina toetavad ülekandeid Eesti naiskonna läbi aegade edukaim ründaja Anastassia Morkovkina, Pärnu naiskonna 13 korda Eesti meistriks viinud Jüri Saar, FC Flora naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva.

2019 JUUNI JALKA

49

MAAILM

Esimene naiste MM

Enim kuldasid Osalejate arv

toimus 1991. aastal Hiinas, kui meistriks tuli USA. Olümpial mängiti esimest korda 1996.

on võitnud USA – kolm. Saksamaa on võitnud kaks, Norra ja Jaapan ühe MM-tiitli.

aruteluta Mia Hamm USAst? Ning seejärel kuus korda brasiillanna Marta? Need ajad on nüüd läbi ning tiitlile pretendeerijad peavad just sellel MMil oma märgi maha panema.

Marta, või nagu Pele teda ise nimetab – seelikus Pele –, on maailma vutiareenidel palli keerutanud juba kaua, aga vanuse poolest tegelikult vaid paar aastat üle kolmekümne. Kuna ta mängis oma elu esimesel MMil juba 16 aastat tagasi, siis on Prantsusmaa parim võimalus oma parimat jalgpalli mängivat Brasiilia legendi platsil oma silmaga näha. Marta tõi eelmisel aastal taas koju ka FIFA aasta parima naismängija trofee.

Brasiilia koondisesse kuulub ka 41aastane For-

50

JALKA JUUNI 2019

Tiitlit kaitsevad USA naised.

Foto: Mike Segar/Reuters/Scanpix

on MM-valikturniiridel aina kasvanud: 1991. aastal oli 49, seekord on 143 koondist.

miga – tõlkes Sipelgas –, kellele on see koguni seitsmes MM. Meestest on vaid kolm mängijat osa võtnud viiest MMist, nende hulgas Saksamaa legend Lothar Matthäus, kuid seitse turniiri on klass omaette, mis nõuab ka uskumatut vigastuste vältimise oskust.

USA ridades astuvad aga platsile maailma absoluutsesse tippu kuuluvad Carli Lloyd ja Alex Morgan. Ameeriklannad on ilmselt ka turniiri favoriidid.

Ehkki tase on viimastel aastatel jõudsalt ühtlustunud, on nad siiski tiitlikaitsjad ja ka läbi aegade edukaim naiskond globaalsel areenil.

Kuid ka Inglismaal on nii mõndagi pakkuda. Ehkki viimase aasta jooksul on nende meeskonnal lõpuks ometi hästi minema hakanud, on hoopis naiskond see, kes stabiilselt valget punase ristiga lippu kõrgel hoiab. Inglismaa peatreener on nüüd endine Manchester Unitedi täht Phil Neville, kes üritab oma vana peatreeneri Alex Fergusoni malli järgi naiskonda maailma parimaks klopsida. Inglismaa hoiatas konkurente SheBelievesi karikavõiduga – just seda turniiri peetakse oluliseks maailma eliidi hetkeseisu hindamisel. Samuti on neil tugev kaitseliin, kuhu kuuluvad Manchester City kapten Steph Houghton ja üks maailma parimaid, Lucy Bronze.

Lisagem sinna naiste 2017. aasta maailma parim mängija ja Euroopa meister hollandlanna Lieke Martens ning Austraalia staar Sam Kerr – USA naiste meistriliiga kõigi aegade suurim väravakütt – ning seekordne MM tõotab vutigurmaanile täielikku maiuspala. Võttes arvesse ka võõrustaja Prantsusmaa ja Saksamaa viimase aja tulemusi, on raske öelda, kes 7. juulil Lyonis triumfeerib.

Mängud toimuvad üheksas linnas Pariisist Nice’ini ning piletihinnad algavad taskukohasest 13 eurost. Seega on see suurepärane võimalus elada kaasa jalgpalliaasta olulisimale turniirile kohapeal ja ühendada see mõnusa puhkusega juunikuisel Prantsusmaal.

Kolmandik pileteid on artikli kirjutamise ajaks juba ära müüdud.

DOMINIC LAANEOTS poolkaitsja

CARL KAISER KIIDJÄRV väravavaht

U19

ALEX MATTHIAS TAMM ründaja

NOORMEESTE BALTI TURNIIR 2019 6. juuni kell 18.00 EESTI – SOOME (Tartu Tamme staadion) 7. juuni kell 18.00 EESTI – LEEDU (Tartu Tamme staadion) 9. juuni kell 13.00 EESTI – LÄTI (Võru Spordikeskuse staadion)

Pääsmed Piletilevist ja kohapealt!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

RANNAJALGPALL

Rannajalgpalli superfinaali väljak Pärnus.

Foto: Lea Weil

Eesti rannajalgpall

teelahkmel Eesti rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask tõdeb, et ala seisab teelahkmel ja võibolla peaks tegema ajutiselt sammu tagasi, et siis ala fännide ja uute võimalustega uuesti Euroopa tippu rünnata.

Tekst: Indrek Schwede

„O

leme jõudnud 17 aastaga Eesti meistrivõistlustel huvitava probleemini, kus probleemiks on asjaolu, et esiliigast ei taha keegi meistriliigasse tõusta,“ tunnistab Kari-Andri Kask. „Põhjusi on kaks. Esiteks on meistriliiga tase kõva ja altpoolt tulijad ei taha hakata tappa saama. Suured kaotused ei motiveeri ja nõrgematel on raske satsi kokku saada. Esiliigas on näiteks kaheksa võrdset meeskonda, kes võivad kõik võita. Neil on omavahel põnev mängida. Teiseks ei motiveeri võistkondi viimased viis

52

JALKA JUUNI 2019

aastat kasutusel olnud süsteem, mille kohaselt mängivad kõik kõigiga kaks või kolm ringi läbi.

Tundub, et eelistatakse varasemat süsteemi, mille kohaselt pidasime suve jooksul turniire ja seal saavutatud koht andis teatud arvu punkte, mis meistrivõistluste arvestuses liideti.“ Kase sõnul olukord „profimaks minna ei saa“, sest palka maksavad rannajalgpallis vaid üksikud välismaised liigad ja nemadki palkavad peaasjalikult brasiillasi või venelasi. Seetõttu on järgmist sammu raske teha. „Minu arvates on meie ees kaks valikut,“ räägib Kask. „Esiteks üritada senisel moel edasi pressida ja proovida uusi mängijaid alale juurde võita.

Loota, et rannajalgpall meeldib, et uued tulijad aitavad parandada koondise taset. Koondis pakub palluritele piisavalt ambitsiooni, saab reisida ja tugevate vastu end proovile panna. Teiseks võimaluseks on teha samm tagasi ja rõhuda rannajalgpalli meelelahutuslikule küljele: kutsuda liiva peale mängima ka neid, kes pole jalgpallurid, nende seas ka tuntud inimesi, ja hakata rannalii-

RANNAJALGPALL

Kaks kohtunikku,

114 koondist

Kolm liigat

kes vilistavad suuri mänge, on Eestil FIFA kategooriaga: Ago Kärtmann ja Andrei Karhu.

on maailma edetabelis. Juhib Brasiilia, Eesti on 47. kohal, Euroopa riikidest 17.

on meie rannajalgpallis: 15. juunil alustav Optibet meistriliiga, esiliiga ja esimest korda rahvaliiga.

gasid aktiivsemalt tutvustama ka madalamate liigade jalgpalliklubidele.“ Kari-Andri Kask rõhutab, et samm tagasi oleks ajutine, sest 2020. aasta sügisel avatakse Tallinnas Õismäel sisehall, kus saab rannajalgpalli aasta ringi mängida. Vahepealne aeg tuleb võimalikult targalt ära kasutada, et huvi üleval hoida, ja siis mõelda, kuidas minna suviselt hooajalt sujuvalt üle sisehalli.

Sisehalli peab täitma sisuga

„Meie senine rannajalgpalli elu kestis neli-viis kuud ja septembrist algas seitsme- kuni kaheksakuuline paus,“ kirjeldab Kask, kelle sõnul on taristu meil iseenesest hea. „Meil on Tallinnas avatud uusi väljakuid ja Pärnus on Euroopa tasemel kompleks, aga sisehall annab väga palju juurde. Ala vastu on olnud suur huvi, ka lapsevanemad on käinud küsimas, aga kui talvel elab rannajalgpall ainult Instagramis ja Facebookis, siis kustub noorte huvi ja ka meie parematel mängijatel on keeruline astuda järgmist sammu.“ Kask tunneb heameelt, et organisatsiooniliselt on Eesti rannajalgpall heas seisus, sest väga vähestel riikidel on suures jalgpalliliidus oma komisjon. Ka investeeringute poole pealt on Eesti rannajalgpall Euroopa viie tippriigi seas. Meil on ligi 15 aastat regulaarselt toiminud kodune meistriliiga, mis on samuti kasvõi naabreid vaadates haruldane. „Sisehalli valmimiseni on poolteist aastat ja kui see on püsti, peame kesta sisuga täitma,“ vaatab Kask optimistlikult tulevikku. „Muidu on tegemist lihtsalt majaga, mille sees on liiv.

Juulis on plaanis klubid kokku võtta ja tuleviku kohta ajurünnak korraldada. Meil on kõik võimalused end Euroopa kaheksa parema hulka kinnitada.“

Rõuge Saunamaa ründaja Oliver Ossipov (paremal) liivas palli talitsemas.

Foto: Ants Liigus

Argo Alaväli (Saue JK) käärlöögil Leo Kuuse (SK Augur/Enemat) vastu.

Foto: Ants Liigus

Koondis kodupubliku ees Ühe ala edenemise võimalusena märgib Kari-Andri Kask Eesti koondise mänge kodumaal. Välismaal on kallis käia ja kui koondis seal mängib, jääb see meie spordisõbrale kaugeks. Samas on Eestis toimunud tippvõistlused näidanud, et publikut asi huvitab. Seda näitas ka 2015. aastal Pärnus peetud euroliiga superfinaal. Ka palluritel on motivatsioon suurem, kui mängitakse kodupubliku ees.

Optibet rannajalgpalli Meistriliiga mängus on vastamisi FC Üksjalgvärav / Vitamin Welli mängija Renek Õunapuu (vasakul) ja BSC Thunder/Häckeri Kevin Sooaluste.

Foto: Triin-Heleri Letner 2019 JUUNI JALKA

53

SOE ULG

Kui jalgpall parodeerib elu ja ennast Tekst: Joosep Susi

1.

Jalgpall on nagu elugi põhiolemuselt traagiline, aga siiski igav. Või nagu calcio-kirjanik Gianni Brera on oma esteetilisi tõekspidamisi tabavalt kirjeldanud: ideaalse mängu tulemus on 0 : 0, sest just siis näeme, kuidas mõlemad osapooled lähenevad taktikalisele küpsusele, suudavad teineteist lõplikult neutraliseerida. See on pidev pingesituatsioon, mis konkreetse sündmusena (näiteks värava või dramaatilise narratiivina) ei realiseeru.

Viimaste aastate kummastavad mängusisesed dünaamikad on hakanud seda arusaama kõigutama. Jääb mulje, et jalgpallimäng polegi kaootilise ja ebakindla elu metafoor, kus kõike võib igal hetkel juhtuda – aga enamasti jääb see kõik juhtumata või juhtub kuidagi vildakalt –, vaid hoopis midagi kunstilist/kunstlikku, banaalse ja sidusa narratiiviga lapselik artefakt.

Näib, et klubijalgpalli tipptasemel on hakanud sarnane muster üha korduma. Muster, mis pigemini meenutab jalgpalliparoodiat kui jalgpalli ennast. Need on mängud, kus esinevad peaaegu kõik tüüpilisele klišeelikule spordifilmile omased osised: kaotusseisu jäämine, takistused (põhimängijate vigastused), meeletu usk ja motivatsioon ja lõpuks tagasitulek, mis päädib traditsioonilise puändiga. Toimub lineaarne liikumine kulminatsiooni poole, mis realiseerib lõplikult jalgpallile omase katarsise potentsiaali. Justkui oleks olemas implitsiitne jutustaja, kes seob väliselt juhusliku kokku terviklikuks looks.

Kuulsamaid näiteid teavad jalgpallisõbrad küllap isegi, aga toon viimaste aastate Meistrite liigast siiski mõned markantsemad näited. Barcelona tagasitulek PSG vastu, Roma tagasitulek Barcelona vastu, Manchester Unitedi tagasitulek PSG vastu, Liverpooli tagasitulek Barcelona vastu, Tottenhami tagasitulek Ajaxi vastu.

Kas kõik need stsenaariumid pole sedavõrd labased, et mõjuksid filmisüžeena lihtsalt lapsikult ja jaburalt? Ja kas need pole sedavõrd kunstilised/ kunstlikud, et lihtsalt peavad olema tõesed? Meenuvad algklassipäevil peas keerelnud unistused,

54

JALKA JUUNI 2019

kuidas lemmikmeeskond (vahel minu oma abiga) tuleb viimastel minutitel võimatuna näivast seisust välja ja võidab.

Kaldun arvama, et sellise klišeeliku mustri kordumine tegelikkuses on kaasa toonud kummalise nihke. Jalgpalli sündmuslikkus ehitatakse valdavalt üles ju väljaspool platsi – see on rangelt tsükliline sündmuste ahel, mis põhistab iga kordusega mängu ennast (jalgpallielu on olemuselt müütiline). Nüüd jääb aga mulje, et jalgpallikohtumine ise on teatud kindla loostruktuuriga fiktsionaalne maailm. See nihe muudab aga olemuslikult vaatajate ootushorisonte (millel põhineb jalgpalli keskne fenomenoloogiline mõju) – vaatajad eeldavad sidusat narratiivi ja puänti, jalgpalli käsitletakse kui lugu. Teisisõnu, mäng ise pole enam loomuldasa konfliktne, vaid peaks justkui ka sisemiselt koosnema pöördelistest konfliktsituatsioonidest, tugevast sündmuslikkusest, kulminatsioonist.

2.

Filosoof Steffen Borge väidab, et jalgpall seisneb draamas, pinges ja emotsioonides, mida see esile kutsub. Selle arusaama järgi kirjeldab ta muu hulgas kuut jalgpallile omast stereotüüpset loostruktuuri. Neist üks on juba mainitud tagasitulek, mis pikemat seletust ei vaja. Aga ülejäänud viis: a) saunapidu. Näiteks 13.11.2016 Brüssel. Belgia võidab Eestit 8 : 1;

SOE ULG b) pääsemine. Favoriit domineerib, aga selgelt nõrgem meeskond peab vastu ja suudab võita.

Näiteks Chelsea ja Barcelona vaheline Meistrite liiga poolfinaali korduskohtumine aastal 2012: vähemuses mänginud Chelsea pääses edasi, Barcelona luhtas ridamisi väravavõimalusi (sealhulgas penalti); c) vapustus. Autsaider võidab selget favoriiti.

Näiteks Inglismaa kaotus 1950. aasta MMil USA-le; d) Ameerika mäed. Mängu olemus muutub korduvalt, mingis mängufaasis domineerib üks, siis jälle teine; e) röövimine. Näiteks Lõuna-Korea ja Hispaania vaheline veerandfinaal 2002. aasta MMil – Hispaania kahte reeglipärast väravat ei loetud ja korealased võitsid penaltiseerias.

Nagu näha, eeldavad kõik need narratiivid lahknevust tavalise jalgpallikohtumise loogikast, sest valdav osa mänge (ükskõik missugusel tasemel) ei liigitu ühegi kategooria alla. Tavaliselt näeme ju ikka midagi sellist: soosik võidab kindlalt 3 : 1 või mängivad kaks võrdset meeskonda võrdselt, seis jääb 1 : 2, 2 : 2 või 2 : 1 vms. Valdavalt on mängu sisemine dünaamika võrdlemisi tavaline ja igav. Ja just selles igavuses ja talumatus tavalisuses seisneb toosama olemuslik eluline traagika. Kui antakse endast lakkamatult parim, aga mingi suvaline juhuslik muutuja või juhuslik olukord lörtsib kogu töö (ja selle, mis võinuks juhtuda?).

Tegin hiljuti seoses uurimusega jalgpalli igavuse potentsiaali kohta jalgpallihuviliste seas väikese küsitluse. Pärisin pisut vähem kui 40 inimeselt, missugune on nende arvates igav jalgpallikohtumine. Vastuseid võiks liigitada kolme kategooriasse: a) mängu üldine ülesehitus: kui favoriit on selge või kui kumbki meeskond ei anna endast parimat; b) mängu sisemine loomus: võimalustevaene mäng, strateegia „pikk ette, ise järele“, tiki-taka (kümme meest kõigutavad palli), sunnitööd meenutav aeglane mängutempo; c) retseptsioon: vaataja ei tunne mängijaid või on purjus, salvestatud mängu vaatamine, televiisorist vaatamine.

Kummalisel kombel näib, et neid nii-öelda igavaks tunnistatud kohtumisi esineb ka tippjalgpallis kordades sagedamini kui Borge postuleeritud kuut loostruktuuri. Mis aga iseäranis selgelt välja joonistus – üldiselt arvatakse, et jalgpallis on olemuslik konflikt alati olemas, see tuleb üksnes üles leida. Teisisõnu, küsimus ei ole ühe mängu sisemises kvaliteedis, vaid vaataja lugemisviisis.

Jalgpall on alati konfliktne, hoolimata sellest, mis seal juhtub või ei juhtu.

3.

Chris Anderson ja David Sally väidavad väga põnevas raamatus „The Numbers Game“ põhjalikule statistilisele uurimusele tuginedes ilmekalt, et jalgpall on suures osas kontrollimatu fenomen

– peaaegu 50 protsenti mängutulemustest otsustab suuremalt jaolt õnn või juhus, mida ükski mängija, treener või pealtvaataja ei saa kontrollida. Sellel põhineb suuresti ka jalgpalli metafoorsus. Kui mäng ise on kontrollimatu, kui iga hetk võib avalduda lõputu hulk võimalusi, mis kõik oleks võinud juhtuda, kui igal hetkel on igal mängijal võimalus langetada lõputu hulk otsuseid, siis seosed elu endaga on liiga tugevad, et neid mitte pidada keskseks.

Siit kerkib esile kaks olulist tunnusjoont. Esmalt – kui jalgpall on kontrollimatu nagu elu, siis puudub sel ka sidus narratiivsus, esile kerkib teatud rutiinsus, tavapärasus, ootamatus ses mõttes, et kunagi pole võimalik ennustada, kas midagi juhtub või mitte, kunagi ei tea, missugusel hetkel võib toimuda põhimõtteline muutus, mis mängib olemuslikult ümber kõik senised ootused ja loogilised seosed. Ja mis kõige olulisem, valdavalt seda ju ei juhtu.

Teine külg seostub aga otsapidi just retseptsioonilise mõõtmega. Kui jalgpall on kontrollimatu, avaneb mängu müütilis-sakraalne dimensioon.

Vaataja teab, et mängijad ise ei kontrolli toimuvat, aga ometi peitub kõiges mingi mõõtmatu loogilisus ja paratamatus. Sestap näemegi, kuidas pärast mängu on kõik toimunu loogiline, kõik sündmused saavad laiema tähenduse ja tagantjärele ilmneb põhjuse-seose-tagajärje loogika.

Enamgi veel. Kontrollimatus annab voli unistada lapselikult ja väärtustada oma positsiooni märgilisena. Kui keegi ei suuda tulemust kontrollida, võib ka minu tegevus evida olulist mõju. Fännina ma palun, elan televiisori ees kaasa, justkui oleks sel tegelik tähendus/tähtsus.

Mind on viimasel ajal huvitanud oma käitumine lemmikmeeskonna kohtumisi vaadates. Mingil kummalisel põhjusel ei ole ma kunagi nõus mänge vaatama isegi väikese viivitusega (näiteks ei ole võimalik hakata mängu viis minutit pärast kohtumise algust otsast peale vaatama). Küll aga ei sega millegipärast voogedastuse (niinimetatud striimimise) puhul tekkiv ajaline viive. Küllap seisneb erinevus selles, et mulle peab jääma mulje, nagu ma jälgiksin mängu reaalajas. Kui seda muljet ei teki, kaob minul rituaalne osadus mängu endaga, kuivõrd kõik on juba nii-öelda juhtunud.

Küsimus on aga selles, mida me ootame ja kuidas unistame. Kui me eeldame jalgpallilt tugeva narratiivsusega sidusalt üles ehitatud dünaamikat, kui me eeldame, et konfliktsus peab ilmnema eksplitsiitselt, muutub jalgpall elu metafoorist eluparoodiaks. Meie osadus on seotud pelga mänguga. Kui me usume aga jalgpalli kontrollimatusesse, selle põhimõttelisse juhuslikkusesse, pole tegemist enam eluparoodiaga, vaid vahest millegi elulisemaga kui elu ise. Meie osadus on väärtuslik iseenesest, sõltumata igasugusest mängusisesest sündmuslikkusest. Sest mäng ise on ju igav ja sellisena traagiline.

2019 JUUNI JALKA

55

10 AASTAT TAGASI

Mustvalgetel postritel

Olümpiavõitja Erki Nool

Kõmuline Ahto Lobjakas

oli kolm Eesti koondist – 1922., 1924. (OMil mänginud) ja 1933. aasta (kõigi aegade esimese MM-valikmängu Rootsi vastu pidanud) oma – ning Arnold Pihlak, Eduard Eelma ja Evald Tipner.

aitas koos judokast olümpiapronksi Aleksei Budõliniga Eesti rannajalgpalli koondisel treeninguid läbi viia.

pakkus jalgpalli populaarsuse põhjuseks muu hulgas sobivaid proportsioone: individuaalne meisterlikkus ei õõnesta mängu meeskondlikku loomust.

Eesti jalgpall 100 erinumber K

ümme aastat tagasi oli Jalka number püheneesti jalgpall 100 datud Eesti jalgpalli 100. aastapäevale. Toimetus avaldas Eesti kõigi aegade sümboolse koondise, kuhu kuulus viis sõjaeelset (Richard Kuremaa, Arnold Pihlak, Eugen Einman, Georg Siimenson, Leonhard Kass), üks okupatsiooniaegne (Ott Mõtsnik) ja viis taasisehind 29 Krooni Juuni 2009 seisvumisaegset (Mart Poom, Andres Oper, Ragnar Klavan, Raio Piiroja, Martin Reim) pallurit. B-koondises oli sama suhe 4 : 3 : 4.

Kõigi aegade 11 parima mängija esikolmik oli Poom, Tipner ja Oper. dis, Kõigi aegade A- ja B-koon kollid, Intrigeerivaid edetabeleid ad lim kal id, lur pal d parima dud või oli veelgi. Paremusjärjestusse koondise ja klubi olid reastatud koondise kümAivA r Poh LAK : TAB JALg PAL LiPõ Ldu JALg PAL LiPA nK ToE me kõige väärtuslikumat võitu: K JA MiK K Kru usA Lu KäB i & Kän d: rEin JAu esikohal troonis Tallinnas 2002.

50 MA TAL Linn A nor r / Arnold Pihlak aastal saavutatud 2 : 1 võit Veväiklase sisevõitluse tuhinas ilma suuri ondis 1924 / Evald Tipne Postrid: Eesti olümpiako dis 1922 ja 1933 Eduard Eelma / Eesti koon nemaa üle. Klubide ja linnade tähendusi nägemata ja nüüd olemegi at, r saar, Albert vollr Pluss: Evald Tipner, Elma 10 Premium, Liverpooli kõige väärtuslikumaks võiduks vaid tarbijariik – pole põllumajandust, Anete Paulus, Tartu sK Pub, viimsi igiliikur oli hinnatud Tallinna Flora 3 : 1 mille roll on ühtlasi ka emakese maa vävõit Meistrite liiga esimeses rinlimuse eest hoolitsemine –, isegi õunad gis 1998. aastal Bukaresti Steaua ostame sisse, aga peale õunte oleme üle. Steaua oli tosin aastat varem esimese Idailma ka õitsevate õunaaedade ilust; pole oma panEuroopa klubina võitnud Euroopa karika. Teisel gandust – pankade ülikasumid lähevad riigist välja kohal oli Tallinna Levadia 2 : 1 võit 2007. aastal ja kriisist väljumiseks pakutakse, et müüge maa ja Meistrite liiga teises ringis 1991. aasta Euroopa metsad kah veel maha. Nii läheb alguses mets, siis karika võitja Belgradi Crvena Zvezda üle. paas, kruus ja liiv ja siis fosforiit ja põlevkivi ja selle Valisime ka kümme kõige kallimat kolli ja esikõige käigus ka meie omanäoline inimlikkus.“ kohal troonis Andres Operi 2 : 1 võiduvärav niRubriigis „Käbi ja känd“ olid peategelased Talmetatud kohtumises Venemaaga. Teisel kohal oli linna Kalevi kaheksa-aastane ründaja ja väravaIndrek Zelinski 2 : 1 juhtvärav koduses MM-valikvaht Mikk Kruusalu ja tema vanaonu, okupatmängus Hollandi vastu. siooniaegne Eesti koondise väravavaht Rein Jauk, Intervjuus Jalkale ütles jalgpalliliidu president kes on mänginud maailma kõigi aegade parimaks Aivar Pohlak, et meie jalgpalli arendatakse teistpeetava kollkipri Lev Jašini enda vastu. moodi kui Eesti riiki, kus käib üksteise allakiskumine: „Meie õnnetu Eesti riik taastati siiamaani kestva Indrek Marjamaa evald tiPner

mareK lemsalu

andrei stePanov

tiit KÕmPer

raul nell

mati gilden

leonHard Kass

HeinriCH uuKKivi

eduard eelma

ott mÕtsniK

riCHard Kuremaa

EEsTi JALgPALL 100:

indreK ZelinsKi

georg siimenson

andres oPer

martin reim

ragnar Klavan

urmas rooba

Karl-riCHard idlane

arnold PiHlaK

raio Piiroja

eugen einman

mart Poom

2009 JUUNI JALKA

ISSN 1736-7379

2009 JUUNI JALKA

56

JALKA JUUNI 2019

1

9

U23

KOONDISE MAAVÕISTLUS

HENRI JÄRVELAID

EESTI - INGLISMAA 5. juuni 2019 kell 19.00 Kadrioru staadion Pääsmed Piletilevist!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

KALENDER

Koondistekuu:

võõrustame Põhja-Iirimaad, Valgevenet ja Inglismaad Juuni toob külakosti meie koondistele. Mehed madistavad EM-valiksarjas põhjaiirlastega, naised maavõistlusel Valgevenega ja meeste U23 koondis Inglismaaga. Tartus ja Võrus on U19 Balti turniir noormeestele ja U17 Balti turniir neidudele.

Lühendid: PL – Premium liiga, EL – esiliiga, EL B – esiliiga B, N ML – naiste meistriliiga, N BL – naiste Balti liiga.

Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

Laupäev, 1. juuni

PL 16.00 Nõmme Kalju FC – Maardu Linnameeskond

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Tartu JK Tammeka – Viljandi JK Tulevik

Tartu Tamme staadion N ML 14.00 Põlva FC Lootos – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN

Tilsi staadion 14.00 Tartu SK 10 Premium – JK Tallinna Kalev

Kambja staadion N BL 15.00 Tallinna FC Flora – Gintra-Universitetas

Lilleküla harjutusväljak I

Pühapäev, 2. juuni

PL 15.00 FC Kuressaare – Tallinna FC Flora

Kuressaare linnastaadion 19.00 Tallinna FCI Levadia – Paide Linnameeskond

A. Le Coq Arena EL 19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Rakvere JK Tarvas

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 19.00 Pärnu JK Vaprus – Tallinna JK Legion

Pärnu rannastaadioni harjutusväljak EL B 13.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Viimsi JK

Pärnu rannastaadioni harjutusväljak 13.00 Vändra JK Vaprus – Keila JK

Vändra staadion 19.00 Nõmme Kalju FC U21 – FC Nõmme United

Hiiu kunstmurustaadion

Esmaspäev, 3. juuni

EL 19.00 FC Elva – Tartu JK Tammeka U21

Elva linnastaadion 19.00 Tallinna FC Flora U21 – JK Tallinna Kalev U21

Lilleküla harjutusväljak I 19.00 Tartu JK Welco – Tallinna FCI Levadia U21

Tartu Tamme staadion EL B 19.00 Paide Linnameeskond U21 – Võru FC Helios

Paide linnastaadion 19.30 Põhja-Tallinna JK Volta – JK Tabasalu

Sõle kunstmuruväljak

58

JALKA JUUNI 2019

Kolmapäev, 5. juuni

Mehed/U23 19.00 Eesti–Inglismaa

Kadrioru staadion N ML 19.00 Pärnu JK – Saku Sporting

Pärnu rannastaadion 19.00 Tallinna FC Flora – Tartu JK Tammeka

Lilleküla harjutusväljak I

Neljapäev, 6. juuni

Mehed/U19 15.00 Läti–Leedu

Võru spordikeskuse staadion

Balti turniir 18.00 Eesti–Soome

Tartu Tamme staadion

Balti turniir

Reede, 7. juuni

Mehed/U19 15.00 Soome–Läti

Võru spordikeskuse staadion

Balti turniir 18.00 Leedu–Eesti

Tartu Tamme staadion

Balti turniir

Laupäev, 8. juuni

Mehed/koondis 19.00 Eesti – Põhja-Iirimaa

A. Le Coq Arena EM N ML 13.00 Põlva FC Lootos – Pärnu JK

Tilsi staadion 13.00 Tartu JK Tammeka –

JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 13.00 Tartu SK 10 Premium – Tallinna FC Flora

Kambja staadion 14.00 Saku Sporting – JK Tallinna Kalev

Saku staadion

Pühapäev, 9. juuni

Mehed/U19 13.00 Eesti–Läti

Võru spordikeskuse staadion

Balti turniir

13.00 Leedu–Soome

Tartu Tamme staadion

Balti turniir

Neljapäev, 13. juuni

EL 19.00 Rakvere JK Tarvas – Tartu JK Welco

Rakvere linnastaadion 19.00 Tallinna FC Flora U21 – Kohtla-Järve JK Järve

Lilleküla harjutusväljak I 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Tallinna JK Legion

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak EL B 19.00 Keila JK – Viimsi JK

Keila staadioni muruväljak 19.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Nõmme Kalju FC U21

Pärnu rannastaadioni harjutusväljak PL 19.00

19.30

Reede, 14. juuni JK Tallinna Kalev – Tallinna FCI Levadia Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Paide Linnameeskond – Viljandi JK Tulevik Paide linnastaadion

Laupäev, 15. juuni

PL 13.00 Maardu Linnameeskond – Tallinna FC Flora

Maardu linnastaadion 16.00 Nõmme Kalju FC – JK Narva Trans

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 FC Kuressaare – Tartu JK Tammeka

Kuressaare linnastaadion EL 13.00 JK Tallinna Kalev U21 – Pärnu JK Vaprus

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 13.00 Tallinna FCI Levadia U21 – FC Elva

Maarjamäe staadion EL B 13.00 FC Nõmme United – Paide Linnameeskond U21

Männiku staadion 19.00 JK Tabasalu – Vändra JK Vaprus

Tabasalu Arena 19.00 Võru FC Helios – Põhja-Tallinna JK Volta

Võru spordikeskuse staadion

Teisipäev, 18. juuni

Naised/koondis 17.30 Eesti–Valgevene

Tallinna Kadrioru staadion PL 19.00 Tartu JK Tammeka – JK Tallinna Kalev

Tartu Tamme staadion 19.00 Viljandi JK Tulevik – Maardu Linnameeskond

Viljandi linnastaadion 19.30 Tallinna FC Flora – Nõmme Kalju FC

A. Le Coq Arena PL 19.00

19.30

EL 18.30

18.30

19.00

Kolmapäev, 19. juuni Paide Linnameeskond – FC Kuressaare Paide linnastaadion Tallinna FCI Levadia – JK Narva Trans A. Le Coq Arena

Neljapäev, 20. juuni Pärnu JK Vaprus – Tallinna FC Flora U21 Pärnu rannastaadion Rakvere JK Tarvas – Tartu JK Tammeka U21 Rakvere linnastaadion JK Tallinna Kalev U21 – Tallinna FCI Levadia U21 Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak

KALENDER 19.30 FC Elva – Tartu JK Welco

Elva linnastaadion 19.30 Tallinna JK Legion – Kohtla-Järve JK Järve

Kadrioru staadion EL B 18.30 Nõmme Kalju FC U21 – Paide Linnameeskond U21

Hiiu kunstmurustaadion 18.30 Vändra JK Vaprus – Võru FC Helios

Vändra staadion 19.30 Keila JK – JK Tabasalu

Keila staadioni muruväljak 19.30 Põhja-Tallinna JK Volta – Pärnu Jalgpalliklubi

Sõle kunstmuruväljak 19.30 Viimsi JK – FC Nõmme United

Viimsi KK staadion

Reede, 21. juuni

PL 19.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak

Laupäev, 22. juuni

PL 13.00 Nõmme Kalju FC – Viljandi JK Tulevik

Hiiu kunstmurustaadion 13.00 Tallinna FCI Levadia – FC Kuressaare

A. Le Coq Arena 16.00 Maardu Linnameeskond – Paide Linnameeskond

Maardu linnastaadion 19.00 JK Narva Trans – Tartu JK Tammeka

Narva Kreenholmi staadion N ML 14.00 Pärnu JK – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN

Pärnu rannastaadion 14.00 Põlva FC Lootos – JK Tallinna Kalev

Tilsi staadion

14.00

14.00

Tallinna FC Flora – Saku Sporting Lilleküla harjutusväljak I Tartu SK 10 Premium – Tartu JK Tammeka Kambja staadion

Kolmapäev, 26. juuni

EL B 19.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Keila JK

Pärnu rannastaadion

Neljapäev, 27. juuni

EL 19.00 Tartu JK Welco – Tartu JK Tammeka U21

Tartu Tamme staadion 20.00 Pärnu JK Vaprus – FC Elva

Pärnu rannastaadion EL B 19.00 FC Nõmme United – Vändra JK Vaprus

Männiku staadion 19.00 Paide Linnameeskond U21 – JK Tabasalu

Paide linnastaadion 19.00 Võru FC Helios – Nõmme Kalju FC U21

Võru spordikeskuse staadion PL 19.30

EL 19.00

19.00

19.00

Reede, 28. juuni Tartu JK Tammeka – Nõmme Kalju FC Tartu Tamme staadion Kohtla-Järve JK Järve – JK Tallinna Kalev U21 Kohtla-Järve spordikeskuse staadion Tallinna FC Flora U21 – Tallinna JK Legion Lilleküla harjutusväljak I Tallinna FCI Levadia U21 – Rakvere JK Tarvas Maarjamäe staadion

EL B 19.00 Viimsi JK – Põhja-Tallinna JK Volta

Viimsi KK staadion

Laupäev, 29. juuni

Naised/U17 13.00 Eesti–Soome

Tartu Tamme staadion

Balti turniir 17.00 Läti–Leedu

Võru spordikeskuse staadion

Balti turniir PL 16.00 Maardu Linnameeskond – Tallinna FCI Levadia

Maardu linnastaadion 19.00 FC Kuressaare – JK Narva Trans

Kuressaare linnastaadion

Pühapäev, 30. juuni

Naised/U17 13.00 Leedu–Eesti

Tartu Tamme staadion

Balti turniir 17.00 Soome–Läti

Võru spordikeskuse staadion

Balti turniir PL 19.00 Tallinna FC Flora – Paide Linnameeskond

A. Le Coq Arena 19.00 Viljandi JK Tulevik – JK Tallinna Kalev

Viljandi linnastaadion

mulkide vahel.

30. juunil kohtuvad Viljandi Tulevik ja Tallinna Kalev. Fotol triblab kalevlane Andreas Raudsepp kollaste

Foto: Lembit Peegel

2019 JUUNI JALKA

59

Päevane laager

Kõigile 2007 – 2012 sündinud poistele ja tüdrukutele Nike särk, püksid ja põlvikud

#KÕIKMÄNGIVAD

17.06 - 21.06 ja 05.08 - 09.08 Hind 80 €

Ekskursioonipäev Tallinnas A. Le Coq Arenal

REGISTREERIMINE www.jalgpall.ee juunikuu laagritesse lõpeb 2. juunil ja augusti laagritesse 21. juulil

Eelnevat kogemust jalgpallis pole vaja

Lisainfo kodulehel ja epost suvelaager@jalgpall.ee

LÕPULUGU Mängijana tahab Rene Zahkna (paremal) olla kasulik eelkõige meeskonnale, mitte otsida eneseteostust jalgpallis.

Rene Zahkna

puhkab tippliigas jalgpalli mängides Laskesuusataja Rene Zahkna ei taha pärast talvise hooaja lõppu spordist puhata, vaid käib selle asemel juba teist aastat mängimas Võru Heliose eest. Ja seda mitte ainult III liigas mängiva Heliose duubli eest, vaid ka tippliigade hulka arvestatud esiliiga B-s.

Tekst: Kadi Parts | Fotod: Priit Lööper/Võru Helios

kergejõustikku ja võrkpalli. Kumbki ala ei olnud aga Zahknale loodud. „Kergejõustikus mulle joosta meeldis, sest olin noorena palju liikunud, aga tehnilised asjad ei tulnud välja,“ meenutas Zahkna. „Teivashüppes panin esimest korda ikka konkreetselt lati alt läbi. Võrkpalli läksin vist liiga vara, sest hiljem uurides sain teada, et mu näpud polnud veel välja arenenud. Ja iga tõste oli selline, nagu oleksin seda sangpommiga teinud: kõik läks näppude vahelt läbi.“

Äge ju, et saab püssist tulistada

2

4aastane Zahkna on üks neist sportlastest, kes teeb pärast hooaja lõppu küll pausi oma põhialast, kuid spordist päris eemale ei tõmbu. Võrust pärit noormees selgitas, et on jalgpalli mänginud juba lapsest saadik ja sellega tegelemine ongi temale puhkus biatlonist. „Jalgpall on nii sotsiaalne ja lõbus mäng, et mul on kogu aeg nägu naerul ja 90 minutit lihtsalt jooksen rõõmuga ringi,“ rääkis Zahkna. Jalgpall ega laskesuusatamine ei olnud aga need alad, millega väike Rene esimesena tegelema hakkas: esmalt läks ta koos sugulasega hoopis judotrenni. Sellest ajast pärineb ka tema kõige esimene medal: Eesti meistrivõistluste pronks. Jalgpalli juurde jõudis loo peategelane kümneaastaselt ja sama vanalt läks ta ka suusatrenni, pärast seda jõudis proovida veel

Laskesuusatamise juurde jõudis Zahkna aga esmalt oma isa Hillar Zahkna kaudu, kes tegeles sama alaga. Pärast tegevsportlase karjääri lõppu asus Hillar Zahkna tööle Eesti laskesuusakoondise peatreenerina ja oma väikese poja Rene võttis ta Otepääle laagritesse kaasa. „Kui sportlased läksid jooksma ehk füüsilist tööd tegema, siis jäid relvad tiiru ja ma sain salaja nendest lasta,“ meenutas Zahkna. „Oma kõige esimese paugu tegin Roland Lessingu või Indrek Tobrelutsu relvaga.“ Samad mehed mängisid Zahkna kasvatamisel suurt rolli, sest Rene oli lapsena päris palju laskesuusatajatega Otepääl. „Naljakas mõelda, et Lessing, kellega olen hiljem koos võistelnud, võttis mul väikesena kätest ja jalgadest kinni ning viskas Pühajärvel silla pealt 2019 JUUNI JALKA

61

LÕPULUGU

Suusamaailmas on teisigi jalgpallureid Kuigi Eestis on üsna haruldane, et ühe ala tippsportlane lööb samamoodi nagu Rene Zahkna kaasa mõne teise ala kõrgemal tasemel – sest esiliiga B on ju osa EJLi tippjalgpalli püramiidist –, ei ole jalgpall suusamaailmas sugugi harv nähtus. Nii näiteks teadis Zahkna rääkida, et sellel talvel laskesuusamaailma valitsenud norralane Johannes Thingnes Bö oli väga kõva vutimees. „Tema vend Tarjei Bö on ühes intervjuus rääkinud, et Johannes oli jalgpallis väga talendikas, ja kui ta poleks laskesuusataja, siis mängiks ta ilmselt väga kõrgel tasemel jalgpalli,“ selgitas Zahkna.

Jalgpalli armastavad mängida ka murdmaasuusatamises viimases olümpiatsüklis ilma teinud Johannes Klaebo ja 2010. aasta olümpiavõitja Petter Northug.

Zahkna sõnul on laskesuusatamine ja jalgpall küll üsna erinevad alad ja mitmel põhjusel – näiteks vigastusoht – ei soovitata laskesuusatajatel vutti taguda, ent tema hinnangul on see siiski kasulik. „Mina usun, et noore sportlasena peaks seda igal juhul tegema, ja eks vanemas eas otsustab igaüks siis ise, millal ära lõpetab,“ rääkis Zahkna.

vette,“ naeris Zahkna. „Tagantjärele olen kuulnud, et tüütasin neid ikka päris palju.“ Kuigi esimene kokkupuude laskesuusatamisega toimus Renel isa kaudu, jõudis ta selle ala valimiseni siis, kui läks sõbraga Kurgjärvele suusalaagrisse. Alles kohapeal anti talle relv pihku ja öeldi, et su isa oli laskesuusataja ja sina lähed kolme päeva pärast oma esimestele võistlustele. Zahkna meenutas, et debüütvõistluse järel oli otsus langetatud: sellest saab ala, milles ta tahab heaks saada. Põhjus, miks just biatlon ta südame võitis, oli lihtne: saab püssist tulistada. „Eks see algselt on selline poisteala, sest äge on püssist lasta,“ tunnistas Zahkna. Kuigi oma peamiseks spordialaks valis loo peategelane laskesuusatamise, ei unustanud ta jalgpalli. Zahkna meenutas, et väikese poisina sai ikka unistatud, et kunagi jõuab ta mängima kõige kõrgemal tasemel. Seda küll pole juhtunud, aga Eesti tugevuselt kolmas liiga ehk esiliiga B on siiski tubli saavutus.

Zahkna sõnas oma jalgpallilembusest rääkides, et just palliplatsil puhkab ta vaimselt kõige paremini, sest pärast pimedat talvist perioodi on kevad vutimurul just see, mida vaim vajab.

Jalgpallis jäi puudu taktikast Esiliiga B, mis kuulub EJLi arvestuse järgi kolme Eesti tippliiga hulka, võiks ja peaks olema män-

62

JALKA JUUNI 2019

Eelmisel aastal tegi Rene Zahkna aprillist kuni augustini kaasa kümnes kohtumises nii Võru Heliose esindus- kui ka duubelmeeskonna eest. Mänguminuteid kogunes 677, väravaid üks ja kollaseid kaarte kolm.

Foto: Priit Lööper/Võru Helios

LÕPULUGU

Kuperjanovi jalaväepataljon

Mart Poomi

Salt Lake City

ja seal asuv staadion oli koht, kus Rene Zahkna esimest korda jalgpalliga kokku puutus.

selja taha lõi Zahkna 2013. aastal 3:2 võiduvärava, millega Võru VIPid võitsid show-mängus EJLi võistkonda

oli koht, kus Rene Zahkna jõudis tänavu veebruaris maailmakarikasarjas esimest korda oma karjääri jooksul 30 parema hulka.

Meenutus lapsepõlvest: „Naljakas mõelda, et (Roland) Lessing, kellega hiljem koos võistelnud olen, võttis mul väikesena kätest ja jalgadest kinni ning viskas Pühajärvel silla pealt vette.“

gijatele lava, kus end võimalikult palju tõestada ja teostada. Zahkna puhul on olukord teine: tema endal pingeid või suuri ootuseid ei tunne. „Ei ole nii, et saan palli ja pean seda siis võimalikult kaua enda käes hoidma, et tõestada, kui hea ma olen,“ selgitas Võru noormees. „Minu töö on see, et pean teistele olukordi paremaks tegema, et neil tekiksid väravavõimalused.“ Tiimitöö on aga vastuolus Zahkna igapäevase alaga, kus iga sportlane ikkagi suusatab ja laseb vaid enda eest. Individuaalalalt tiimispordile ümberlülitumine ei ole aga laskesuusatajast hobijalgpallurile liiga keeruline ja üleliia ta sellele ei mõtle.

Samas ta nentis, et loomulikult on erinevus olemas: „Jalgpallis võid võtta eesmärgi, et tahadki tiimikaaslastele võimalusi tekitada, aga laskesuusatamises pole nii, et lükkad laskumise pealt kedagi selja tagant, et ta kiiremini läheks. Individuaalalal keskendud ikkagi ainult endale.“ Kuigi tiimitöö ei valmista Zahknale probleeme, on tal enda sõnul puudu taktikalisest distsipliinist, sest enne Võru Heliose rajamist – mis toimus 2010. aastal – ei pööratud Zahkna sõnul kehvas seisus Võru jalgpallis taktikale tähelepanu. Ka positsioneerimist ei õpetatud ja seetõttu juhtuski, et jooksulembene Zahkna tuhises olukordadest läbi. „Ma lihtsalt ei suutnud seisma jääda,“ naeris

Zahkna. Kuigi taktikaline pool ei pruugi laskesuusamehe kõige tugevam külg olla, on jalgpallist tuttav tiimitöö talle äärmiselt oluline. Seda nii vutis kui ka biatlonis. Zahkna meenutas, et jalgpallis peab ta oma kõige eredamaks mälestuseks põhikoolis toimunud koolispordiliidu Eesti meistrivõistluseid, kuhu Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi esindusega mindi nii, et satsis oli vaid kolm-neli jalkapoissi. Finaalturniiril oli vastaste seas mitu noortekoondislast, aga meeskonnavaimu ja ühtehoidmisega võttis Zahkna võistkond esikoha ja krooniti Eesti meistriks. Ka laskesuusatamise senine kõige eredam mälestus on seotud meeskonnaga, kes noormehe edusse panustab. „Mulle pole tingimata oluline see, mida ma saavutan, vaid see, kuidas teised sellele reageerivad,“ selgitas Zahkna.

Ta meenutas 2012. aastat, mil ta teenis noorte taliolümpiamängudel hõbemedali. Kui Zahkna finišisse jõudis, ei vehkinud ta kätega taeva poole ega olnud eufoorias. Ta isegi ei teadnud veel, et on teise koha saanud, aga hooldemeeskond, kes talle igapäevaselt abiks on, oli jälginud päriselus kulgevat graafikut. Nemad teadsid juba, et Zahknale riputatakse kaela hõbedane medal. „Olin üliõnnelik sel hetkel, kui nägin oma hooldetiimi nii õnnelikuna,“ sõnas Zahkna. „Mulle meeldis, et nägin, et ka nemad võitsid.“ 2019 JUUNI JALKA

63

LISAAEG

01.06 Deivid Andreas 01.06 Ivo Laino 01.06 Josep Katsev 02.06 Marko Kristal 02.06 Teet Allas 02.06 Anette Rõõmussaar 03.06 Priit Tomingas 03.06 Juri Jevdokimov 03.06 Henrik Pürg 03.06 Renita Roopalu 03.06 Georg-Eric Kurus 04.06 Kristjan Mardo 05.06 Boriss Dugan 05.06 Tõnis Vanna 05.09 Kirke Mähar 05.06 Laada Tereštšenkova 06.06 Tanel Tamberg 06.06 Vadim Mihhailov 08.06 Deniss Malov 08.06 Matheas Madik 09.06 Grenelin Herlis Raud 10.06 Alari Lell 10.06 Taavi Tüvist 11.06 Kristo Tohver 12.06 Viktor Levada 12.06 Marek Randma 12.06 Hindrek Ojamaa 13.06 Targo Kaldoja 13.06 Karl-Erik Pukk 14.06 Ott Ottis 14.06 Sander Piibemann 14.06 Pavel Marin 15.06 Ivo-Henri Pikkor 15.06 Kristina Bannikova 16.06 Cristofer Kuusma 16.06 Dominic Laaneots 17.06 Anne Rei 17.06 Marie Heleen Lisette Kikkas 17.06 Rahel Repkin 17.06 Pavel Fedorenko 18.06 Dzintar Klavan 18.06 Martin Mägi 18.06 Martin Käos 19.06 Gerdo Juhkam 20.06 Nikolai Burdakov 20.06 Jaanus Nilp 20.06 Elis Meetua 20.06 Ulrika Tülp 20.06 Michael Lilander 20.06 Eliise Poopuu 20.06 Joel Kokla 21.06 Leo Ira 22.06 Pirjo Orn 22.06 Algis Roog 22.06 Mariana Kees 22.06 Ariina Mürkhain 23.06 Jaanis Kriska 23.06 Hanna-Lisa Kuslap 24.06 Toivo Vapper 26.06 Kuno Tehva 26.06 Theimo Tülp 26.06 Igor Subbotin 26.06 Uljana Filippova 28.06 Kaidi Jekimova 28.06 Jevgeni Novikov 29.06 Mattias Käit 29.06 Andreas Kallaste 30.06 Olev Reim 30.06 Kaspar Rõivassepp

64

JALKA JUUNI 2019

17 83 80 46 42 22 41 31 23 19 18 31 59 35 20 20 27 21 39 18 22 43 40 38 60 39 24 50 18 30 41 24 26 28 21 18 50 23 21 20 58 23 21 25 69 51 40 28 22 20 18 68 37 22 18 20 31 20 78 48 48 29 18 40 39 21 19 84 37

Foto: Lembit Peegel

Juunikuu sünnipäevad

Sünnipäevalaps Dzintar Klavan Minu poisipõlves oli väga populaarne hoovijalgpall. Näiteks Viljandis mängisid omavahel linnaosad. Ise kuulusin kesklinna poiste hulka ja minuga koos olid veel Hans Näks ja Jaak Luhakooder. Kõva rivaliteet oli Kantrekülaga, kus olid Raivo Haamer, Sulev Teppart, Are Habicht jt. Madistasime spordihoone punasel kruusaväljakul neli nelja ja viis viie vastu, korraldasime žongleerimisvõistlusi. Hiljem osalesime majavalitsustevahelistel võistlusel ja läksime Elvar Eerme juurde treeningule. Siis olid kesklinna ja Kantreküla poisid ühes satsis.

Sellest ajast mäletan, et võisime ükskõik kellele kaotada, aga ainult mitte Pärnule!

See oli põhimõtteline vastasseis.

 Mingil hetkel hakkasin mängima Eesti NSV eri vanuseklasside noortekoondistes. Läks päris hästi, ühel turniiril sain parima mängija auhinna. Koolivaheajal olid treeningkogunemised. Mängisin peamiselt keskpoolkaitses, aga vahel ka äärepoolikut ja episoodiliselt kaitses. Treenerid tegutsesid tolle aja arusaamade kohaselt ja üpris karmilt. Häälepaelad olid neil võimsad. Mäletan, et kui meie 16 meetri kastis midagi toimus ja Josep Katsev karjus, siis jooksid kõik poisid hirmuga kohale, et mitte oma meest maha jätta.

 Roman Ubakivi oli omaette eksemplar. Kui me 1983. aastal hakkasime NSV Liidu meistrivõistlustel KSMK meeskonnaga uuesti täiskasvanute tasemel osalema, käskis ta malet mängida. Ega keegi eriti viitsinud. Viljandi poisid, kaks väravavahti Tõnu Vanakesa ja Mehis Luik olid maleklassist. Luik lasi endale meelega kiiresti karjapoisi teha, aga Vanakesa viitsis rohkem mängida ja vahel ka võitis Ubakivi, kes seejärel kiitis: vaadake, tema on aju, aga teie olete vesipead. Vanakesal oligi vahepeal hüüdnimeks Aju.

 Mängisin KSMK satsis poolteist aastat ja siis mitme aasta pärast, kui meeskonna nimeks oli Tallinna Sport, uuesti. Meeskonna kokkusaamisega välismängudel oli sageli raskusi. Vahel pani ka treener Ants Kommussaar putsad jalga, et üksteist meest kokku saaks. Kord sõitsime mängule Liepajasse ja pidime Pärnust kaasa võtma kõva jutumehe kuulsusega legendaarse Konstantin Bagortšikovi. Ma ei mäleta, kas Kommussaar pidi ka selles mängus platsile tulema, aga Bagortšikov seal igatahes oli ja ta jäi sobivasti ette Tiit Kõmperi löögile: pall põrkas tema ümarast kõhust väravasse. Me võitsime selle mängu. Pärnu jalgpalliinimesed pidid pärast mitu aastat kuulama, kuidas ta Liepajas värava lõi.

 1993. aastal sain tuttava kaudu minna Flensburgi, kus töötasin pool päeva panga tehnilises osakonnas koos ühe Poola koondise käsipalluriga ja mängisin kohaliku jalgpallimeeskonna eest. Käsipall oli Flensburgis kõva ala ja jalgpallimeeskond samas klubis teisejärgulises rollis. Jalgpalli tase oli meie meeskonnas põhimõtteliselt Eesti meistriliigaga võrdne. Peamine erinevus oli selles, et meie olime kohapeal ka üpris head, aga kiiruslikus tehnikas jäime alla. Pidin ise ka kohanema kiirustega, mis polnud sugugi üleloomulikud, aga vajasid lihtsalt harjumist.

LISAAEG

Inglise liiga tuli Tallinna!

1994. aasta 23. mail jõudis Inglise Premier’ liiga Tallinna!

Huvilistele, kes olid varasematel aastakümnetel vaadanud Soome TVst nädalavahetuseti Inglise liiga mänge, oli tegemist enama kui paljalt Eesti–Walesi maavõistlusega.

Kadrioru murule jooksis ka Liverpooli ründeäss Ian Rush, kes on praegugi klubi kõigi aegade parim väravakütt – ta on löönud kõikides sarjades klubi eest 346 kolli. Oli uskumatu tunne istuda tribüünil ja vaadata teleekraanilt tuttavat meest. Kaheksakümnendate algusaastate karmis NSV Liidu kaisutuses tundunuks uskumatu, et mõni Inglise liiga staar tatsab samal murul, kus Liverpooli asemel mängis meeskondi Lipetskist, Kurskist, Brjanskist, Belgorodist jm. Rush, kes oli pallinud ka Torino Juventuses, paistis silma erilise väravavaistuga. Tema löödud väravad ei kippunud meelde jääma, sest neis polnudki midagi mälestusväärset. Pall lihtsalt kippus väravaesises saginas sattuma Rushi jala peale, kes selle lühiühendusega võrku torkas. Ka Eesti vastu lõi Rush just sellise värava ja Walesi koondise treener Mike Smith kommenteeris külaliste 2 : 1 lõppenud kohtumist just nõnda: „Rush lööb väravaid mitte millestki.“ Eesti koondise juhendaja Roman Ubakivi noogutas selle jutu peale hooga pead.

Walesi toonases satsis oli veel üks Inglise liiga täht: Evertoni puurivaht Neville Southall, kellele Martin Reim põrutas penalti selja taha. Toonastel segastel aegadel ei suutnud ka maailma parimad koondised tribüünile suuri masse tuua. Sedagi matši vaatas vaid 1500 silmapaari, aga Inglise liiga kauaaegsetele kaasaelajatele oli see üks vägev kohtumine telerist tuttavate tegelastega.

VANA FOTO

Ian Rush (vasakul) püüab takistada Igor Prinsi tegemi

si.

Foto: Lembit Peegel

INDREK SCHWEDE

LHV edetabel Tabel näitab paremusjärjestust toetussummade poolest, mille klubid on endale kogunud alates 1. jaanuarist 2019 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis): 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) FC Elva 5. (6.) JK Tallinna Kalev 6. (5.) Viljandi JK Tulevik 7. (7.) Tallinna FC Levadia 8. (8.) FC Nõmme United 9. (9.) JK Tabasalu 10. (11.) Põhja-Tallinna JK Volta 11. (12.) FC Kuressaare 12. (10.) Viimsi JK 13. (14.) FC Kose 14. (13.) JK Welco 15. (16.) FC Hiiumaa 16. (20.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 17. (19.) Põlva FC Lootos 18. (18.) Pärnu JK Poseidon 19. (17.) Rakvere JK Tarvas 20. (15.) Paide Linnameeskond LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Vaata lisa www.lhv.ee/jalka.

Autor: Margus Kontus

2019 JUUNI JALKA

65

RISTSÕNA

Maikuu ristsõna vastus oli „kujundjalgpall“. Õige vastuse eest võitis kaks piletit Eesti – Põhja-Iirimaa EM-valikmängule 8. juunil Lauri Kurel. Võitjaga võtame ühendust.

Juunikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 15. juuniks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti koondise fännide siililogoga nokkmütsi.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA JUUNI 2019

1

LHV on ainuke pank Eestis, kus ülekanded eurodes on kõigile tasuta

2

LHV mobiilipanga kasutaja elu on mugavam ja lihtsam kui neil, kes seda ei kasuta

3

LHV viipemakse võimalusega pangakaardid säästavad su aega

Tule kliendiks lhv.ee Euroopa maksed on tasuta nii era-kui ärikliendile.

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.