Jalka (märts 2018)

HIND 2,20 EUROT MÄRTS 2018

Brent Lepistu: mulle meeldib olla mängu keskel INGEMAR TEEVER: VÕÕRSIL SKOORISIN, KUI LÄHEDASED OLID TRIBÜÜNIL EESTIS 50 TÄISMÕÕTMETES KUNSTMURUVÄLJAKUT MAIT TOOM PÕGENES KARIKAGA METSA

LUUBI ALL: MICHAEL LILANDER

ENELI KUTTER MÄNGIJA JA TREENERINA ISSN 1736-7379

Postrid: Joseph Saliste Nicolas Otamendi Edinson Cavani

MINU 11: HENDRIK SAL-SALLER

NÄIDISKOMPLEKT MEESTELEEJAANAISTELE erihinnaga

90 28, €

(jaehind 57,85€)

Sisaldab: lühikese varrukaga Park VI särk, Park püksid ja Classic kedrad.

NÄIDISKOMPLEKT LASTELE erihinnaga

24,

(jaehind 48,85€)

40

€

Sisaldab: lühikese varrukaga Park VI särk, Park püksid ja Classic kedrad. * tingimused: - soodustus kehtib jaehinnast - vorm koosneb särgist, pükstest ja kedradest - minimaalne tiimi suurus 12 komplekti - tellimuse soov peab olema edastatud märtsikuu jooksul - tellimus peab olema vormistatud ja tasutud aprillis

Huvi korral võtke ühendust: INDREKKRIST 6 548 408, indrek.rist@jalajalg.ee MARTINNRIIK 6 548 470, martin.riik@jalajalg.ee

Jalajalg AS on NIKE ametlik maaletooja Baltikumis.

Oleme avatud igal tööpäeval 9.00 – 17.00.

Tallinn Pärnu mnt 142a, V korrus.

märts

Saalijalgpallis selgub karikavõitja Märtsikuu lõpus ehk 28. märtsil peavad 2018. aasta naiste superkarika finaali ammused rivaalid FC Flora ja Pärnu JK. Viimastel aastatel Eesti naiste meistriliigat valitsenud Pärnu on kahe hooaja vahel läbi teinud mitu muudatust, millest kõige märgilisem on ilmselt vangerdus peatreeneritoolil. Nimelt lahkus aastaid Pärnu naiskonda juhtinud Jüri Saar ametist ja tema töökohustused võttis üle Pärnu võistkonna pikaajaline tugitala Anastassia Morkovkina. Flora ja Pärnu madistamist saab näha 28. märtsil, mõni päev hiljem ehk 31. märtsil algab ka naiste kõrgliiga uus hooaeg. Saalijalgpalli meistriliigas lõppevad veebruari keskpaigas põhiturniiri mängud ja jätkatakse playoff-mängudega. Märtsis toimuvad meistrivõistluste poolfinaalid ja selgub Eesti karikavõitja.

Eesti naiste A-koondis pidas veebruari alguses oma esimesed mängud uue peatreeneri Jarmo Matikaineni käe all, märtsis ootab meie naisi ees samuti kaks mängu.

Esmalt minnakse 3. märtsil võõrsil kokku soomlannade PK-35 naiskonnaga, päev hiljem on vastaseks teine Soome võistkond HJK.

Foto: Jana Pipar

2017 MÄRTS JALKA

3

sisukord Kaanelugu lk 46–49 Brent Lepistu räägib lugejate küsimustele vastates, et on väga rahul oma positsiooniga väljakul, kus ta saab olla otse mängu keskel. Juttu on ka karjääri ühest raskemast hetkest, kui kasvaja sääreluus ähvardas peatada karjääri. Uues klubis ta praegu kohaneb ja käivad norra keele õpingud.

Kolumn

20

14 Indrek Schwede

Persoonid & intervjuud 20 Luubi all: Michael Lilander “Kontakti minek on tema puhul selline, et ta naudib seda,” ütleb Paide Linnameeskonna mängija kohta tema treener Vjatšeslav Zahovaiko. Palluri plusse ja miinuseid vaeb ka Erki Kesküla.

22 Kahekõne: Ingemar Teever Karjääri lõpetanud ründaja rääkis Jalkale, et välismaal ei suutnudki ta lõplikult kohaneda. Väravad tulid kindlasti siis, kui külas olid lähedased ja sõbrad. Heaks mänguks oli vaja, et kõik mänguväline on korras.

26 Treener: Siim Säesk Tartu Santose peatreener rõhutab, et iga mängija peaks jalgpallist kätte saama selle, mis on talle oluline: võitluslik mängija peaks saama end platsil välja elada, loominguline pallur aga end väljendada.

22

30 Minu 11: Hendrik Sal-Saller 50 Eneli Kutter “Ma tahtsin õpetajana revolutsiooni teha, et ükski laps ei unustaks kunagi meelega kehalise kasvatuse riideid maha,” naerab Eesti koondise ja FC FLora mängija ning Eesti Jalgpalli Liidu koolitaja Eneli Kutter, keda varasemast tunneme Eneli Valsina.

52 Mihhail Artjuhhov

Rubriigid 3

26 4

JALKA MÄRTS 2018

Märts

6 Lembit Peegel 10 Nimed & numbrid

Kuu tsitaat “Näen Eestis järjest enam seda, kui suur puudus on nendest teoreetilistest teadmistest, mida ülikool treenerile annab. Muidugi, palju asju õpib ära töö käigus, aga samas on oluline tunda lapse füsioloogiat, psühholoogiat, elementaarset pedagoogikat, osata organiseerida ja majandada. Need oskused on jalgpallitreenerile olulised. On muidugi palju treenereid, kellel pole seda tausta, aga nad on ennast ise järele aidanud.”

Eneli Kutter lk 50–51

12 Lood & tsitaadid 16 Premium liiga

50

28 Saalijalgpall 38 Viis aastat sisehalli Juba viis aastat oleme saanud nautida täismõõtmetega sisehalli. Sõna on Markus Jürgensonil, Uno Tutkil, Jürgen Hennil, Janno Kivisillal ja Kati Maripuul.

40 Pipraterad 58 Martin Kiho nõuanded 60 Märtsikuu kalender

38

62 Lõpulugu: Mait Toomi jahtimas Käisime fotoaparaadiga vaatamas, kuidas valmis Premium liiga klipp “Mehiste meeste mäng”. Kuidas käis Mait Toomi ja Eesti meistrikarika jaht lumises metsas?

64 Lisaaeg 66 Ristsõna

Muu 42 Kunstmuruväljakud Eestis Kaardistasime kõik täis- ja väikesemõõdulised kunstmuruväljakud Eestis. Maakondadest pole tehisväljakut vaid Võrumaal. Puudu on see ka Hiiumaal.

54 Globaliseerumisega kaasneb

võimu killustumine

Postrid Joseph Saliste Flora Nicolas Otamendi Manchester City Edinson Cavani PSG

62 2018 MÄRTS JALKA

5

lembit peegel

Kuidas meie jalgpalliajakirjanikud tööd teevad?

Tippspordis ei saa üle ega ümber meediast ja ajakirjanikest ning nii on ka Eestis omajagu jalgpallile pühendunud sulemehi ja -naisi. Legendaarne spordifotograaf Lembit Peegel püüdis möödunud aastal oma kaamerasilma ette neist nii mõnegi tööhoos või puhkehetkel.

Fotod: Lembit Peegel

Kui lugejate tähelepanu haaramisel on Delfi ja Postimees kanged konkurendid, siis nende reporterid saavad koondisemängudel ilusti ühe laua taga istutud. Seda tõendavad pildil Raul Ojassaar (vasakul) ja Kristjan Jaak Kangur.

6

JALKA MÄRTS 2018

lembit peegel

ERRi ajakirjanik Aet Süvari on Kreekas mänguks ettevalmistusi tegemas, sest heal ajakirjanikul on eeltöö alati tehtud.

Vahel tuleb koondisereisil leppida ka vihmaga – just nii juhtus mullu Belgias.

Portaali Soccernet.ee peatoimetaja Kasper Elissaar pressikonverentsil aru pärimas ...

... ning oma vastuseid on taga ajamas ka Joosep Susi.

2018 MÄRTS JALKA

7

lembit peegel

Eesti koondise peatreener Martin Reim ajakirjanike küsimusi pahaks ei pane, vaid annab Kalevipoegade tegemistest aru.

Õhtulehe spordireporter Kaarel Täll on asunud Kreekas unistama, sest ega komandeeringud pole ainult töö ja töö, vahel tuleb ka hinge tõmmata.

Kui võõrsile sõites pole fotograafi käepärast võtta, siis tuleb ajakirjanikel endal ka nähtut üles pildistada või filmida. Õhtulehe reporter Mart Treial just seda pildil demonstreeribki.

ERRi reporter Johannes Vedru tööhoos.

8

JALKA MÄRTS 2018

Aet Süvari vaatab üle, kas üles võetud materjal on piisav, et see kodustele Tallinnasse edastada.

lembit peegel Ajakirjanikud pole loomulikult ainsad meediategelased, kellel mängupäevadel kibedad tööpäevad on: ka fotograafidel on käed-jalad tööd täis, sest värsked pildid lähevad alati heaks kaubaks. Jana Pipar ongi end sättinud pressiruumi töölaua taha, et keskendunud ilmel parimad klõpsud üles leida.

Postimehe sporditoimetuse vastutav toimetaja Ott Järvela leiab töö kõrvalt aega ka rõõmsalt lehvitada. Eks koondisemängude päevad ongi ju rõõmsad päevad!

Tänapäeval on pressikonverentsidel tähtsaks töövahendiks arvuti, sest online-meedia tahab uudiseid saada jooksvalt ehk juba sel ajal, kui pressikonverents alles käimas on.

2018 MÄRTS JALKA

9

nimed & numbrid Jarmo Matikainen Eesti naistekoondise uus peatreener läbis esimese tuleproovi võidukalt, kui võõrsil alistati Katrin Loo väravast Malta. Korduskohtumine, tõsi, kaotati 1 : 4.

Nõmme Kalju Roosad Pantrid kavatsevad ümber kujundada oma noortetöö: edaspidi on eesmärk valmistada ette jalgpallureid Euroopa tippklubidele. Klubi hindab seda realistlikuks eesmärgiks.

23

... meeskonda mängivad Eesti kõige madalamas IV liigas. Jagunetakse lõuna, ida/põhja ja lääne/põhja piirkonnaks. Kahe viimase tsooni koosseisu selgitas loos.

55

... tüdrukute naiskonda 27 klubist osaleb Eesti meistrivõistlustel. Vanuseklassideks on U10, U11, U13, U15 ja U17.

21 901

... jalgpallurit on Eestis spordiregister.ee andmeil. Enim on ainult võimlejaid (24 004). Kulturismil ja fitnessil on 17 675, ujumisel 16 631, kergejõustikul 8851 ja korvpallil 8815 harrastajat.

Kohtunike baaskursused märtsis Märtsis algavad kohtunike baaskursused Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Haapsalus. Osalema oodatakse alates 15. eluaastast. Aprillis toimub naiste kohtunikekool. Täpsem info toimumise ja registreerimise kohta: www.jalgpall.ee.

10

JALKA MÄRTS 2018

Väravavahid lihvivad tehnikat ja taktikat Jaanuari lõpus algas projekti “Tuleviku number 1” viies hooaeg, mille käigus saavad kord nädalas lisaõpetust meie U15–U17 vanuseklassi parimad väravavahid.

Noori kollkipreid treenib Andrus Lukjanov.

Kas sul on abilisi?

Tegemist on avatud treeningutega, mida võivad kõik soovijad vaatama tulla. Kel soovi, saab ka minu abilisena kaasa lüüa.

Sellisel juhul on vaja Andrus Lukjanov (keskel) noori puurivahte juhendamas. varem teada anda,

Foto: Brit Maria Tael et saaksin treeningut selle järgi planeerida.

Varasematel aastatel on abistamas käinud Mart Poom, Jüris Sahkur ja Mattias Traublum.

Mis on peamised tehnilised elemendid, mis vajavad parandamist?

Kõige tähtsamad on baasteadmised ehk lähteasend ja positsioon: milline on kehaasend, kuidas on jaotunud keharaskus ja milline on olenevalt mängusituatsioonist puurivahi positsioon oma värava ees, kuidas oleks värav kõige paremini kaitstud. Kui väravavahi tasakaal on paigast ära, siis me ei saa rääkida ka õigest tehnilisest sooritusest. Kindlasti on kõvasti vaeva näha ka erinevate püüdmistehnikatega. Kui veel paar-kolm aastat tagasi oli probleemiks hüppetehnika, siis nüüdseks on see paremuse poole läinud. Koolitused on aidanud.

Meenub, kuidas endine väravavaht Georg Krull tosin aastat tagasi kritiseeris isegi Mart Poomi – vastase löögi ajal olevat tal jalad õhus ja ta ei saa teha õigeaegset äratõuget palli järele viskudes.

Meie nimetame seda ajastuseks. Väravavahi jaoks peab olema paigas see, mis toimub vahetult enne lööki ja löögi hetkel. Kauglöögi hetkel võib väravavaht olla ka mõlema jalaga õhus, aga küsimus on selles, kui kõrgel. Uuringud on näidanud, et pärast maandumist suudab kollkipper suunamuutuse sooritada kiiremini kui kahe jalaga maas olles. Märksõnadeks on ajastus ja hüppe suurus.

On mõttekoht, kuidas seda teadmist kõige efektiivsemalt väravavahtide erialas ära kasutada. Lähilöögi ajal peavad jalad maas olema. Kui teed liigse hüppe, oled juba hilinemas ega jõua pallile järele. See on võtmekoht.

Kas kord nädalas piisab eritreeningust?

Selles vanuseklassis oleks piisav kaks eritreeningut nädalas. Ka osas välismaa akadeemiates on väravavahtide eritreening kaks korda nädalas. Meil saavad osa poisse korra nädalas eritreeningut oma klubides, aga näiteks U17 vanuseklassis on kaks poissi, kes oma klubis väravavahtide treeningut ei saagi.

Neile on meie treeningud väga vajalikud.

Püüan alati meie treeninguid filmida ja teha videokokkuvõte. Poisid saavad end ise kõrvalt vaadata. Püüan rõhuda positiivsetele asjadele. Nende nägemine kinnistab õiget tehnilist sooritust. Videokokkuvõtted on näha ka teistele treeneritele, kes endale ideid ja harjutusvara otsivad. Tüüpvigade puhul annan väravavahtidele kodutöid (millele oma treeningutel keskenduda). Vähemalt korra kuus proovime teha ühistreeningu “Tuleviku number 1” raames treenivate ründajatega.

INDREK SCHWEDE

Ajakiri Sport - põnevad persoonilood, sütitavad intervjuud, kasulikud nõuanded!

6 kuu tellimus

ainult 9.99€!

Telli spordilood endale postkasti siit: www.tellimine.ee/sport-heahind

VEEBRUA R 201 8

VEEBRUAR 2018

KELLY SILDARU – taastumisest ja ravist

ME E LE L A H UT U S

Spordijutud Indrek Tarandiga Mida teada jõutreeninguga alustades?

A J AV I ID E

Kaljuronijana Taid avastamas

E LU S T I IL

Mäesuusalegend Alberto Tomba

Miks suusatada Tartu maratonil?

130 aastat jääpurjetamist Eestis Kuidas kaitsta nahka külma eest?

Hannes Hermaküla

KAISA ABNER

9 772382 818016

HIND 4.95

bikiinifitnessile pühendunud

rajal iga ilmaga

AMETLIK INFO LEHEKÜLGEDEL 2-5 Programm, osaleja info, rajakaart, liiklus ja parkimine

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Mul on selline perekond, kes ei jäta jonni.

Isa ja ema helistavad pärast halba mängu ja ütlevad, et sa ei oska jalgpalli mängida.

“Vaata Bundesligat, kuidas inimesed mängivad, kuidas sinu positsioonil äärepoolikud liiguvad. Vaata jalgpalli, ära tegele lollustega, ära käi kuskil.””

Pavel Marin “Iga värav ja hooaeg ongi ju nii erinev! See on täpselt sama nagu kunstnikul või kirjanikul: võid olla juba mõne maali teinud või raamatu kirjutanud, aga uus on ikka täiesti ainulaadne. (..) Jalgpallis on tähtis mängu ilu. Viimasel turniiril vaatasin näiteks video pealt, et kui Levadia meile ilusa värava lõi, siis mina justkui naeratasin!

Ilmselt oligi õige aeg lõpetada, kui juba vastaste väravaid nautima hakkasin ...”

Jalgpallist loobunud Anastassia Morkovkina “Eks istume ja vaatame, mis saab. Kas keegi on huvitatud 32aastasest eestlasest või mitte?”

Tarmo Kink oma tulevikust “Tahaks juba palliga möllata!”

Wilrijki Beerschotiga liitunud Rauno Sappinen “Tagantjärele vaadates oleks võinud selle ehk vastu võtta.”

Eesti päritolu Austraalia jalgpallur Erik Paartal FC Flora kunagise pakkumise ja perspektiivi peale hakata esindama Eesti koondist “Kardan , et see nõidus ei kesta kaua.”

Seni on Eesti koondis alati võitnud, kui vaatamas president Kersti Kaljulaid “Litmanen proovis küll muiet varjata ja pidulikul tseremoonial tõsist nägu teha, aga võbelev suunurk reetis, et Amsterdami Ajaxiga Meistrite liiga võitjaks tulnud soomlane oli tulemusega väga rahul.”

Ott Järvela Rahvuste liigast, kus Jari Litmanen Eesti ja Soome samasse alagruppi loosis “Kuid seda, kas oli hea grupp, näeb alles novembri lõpus, kui mängud peetud.”

Martin Reim Rahvuste liigast “Võtame kahtlemata väärt tunnustusena, et nii suur ja laiapõhjalise noortetööga klubi väärtustab sedavõrd meie tegemisi.”

Nõmme Kalju presidendi Kuno Tehva irooniamaiguline kommentaar Flora soovile palgata Henrik Pürg

12

JALKA MÄRTS 2018

Meediaseminaril oli fookuses sotsiaalmeedia Jaanuarikuu keskel peeti EJLis juba traditsiooniks kujunenud meediaseminari, kus kõrgemate liigade klubide turundusinimestele anti uueks hooajaks häid ja vajalikke nippe. Seekord oli seminari peamine fookus sotsiaalmeedia jaoks sisu tootmine ning õpetussõnu käisid jagamas Kairi Killing (Sportland) ja Sandra Raju (Nike personaaltreener).

Tänavuse meediaseminari esimeses osas esinesid ettekannetega FC Flora turundusjuht Rene Aljas ja Nõmme Kalju president Kuno Tehva. Seminari teises pooles võeti luubi alla klubide sotsiaalmeediakanalid ning eri platvormide jaoks sisu tootmise nipid ja vead. Eesti klubide turundusinimesi olid õpetama tulnud oma ala spetsialistid, kes jäid saadud tagasiside ja osalejate huviga igati rahule.

“Meid võeti väga hästi vastu, esitati palju asjalikke küsimusi ja oli näha, et tahetakse oma fännide ja meeskonna jaoks asju veel paremini tegema hakata,” kiitis osalejaid Sportland Eesti turundusspetsialist Kairi Killing.

Talle sekundeeris Nike personaaltreener Sandra Raju: “Alati on hea, kui inimesed julgevad ise küsida, sest meie võime laval vahutada palju jaksame, aga kui osalejad ei küsi selle kohta, mida nad ei tea, siis võib see info kaotsi minna.”

Peale koolitajate jäid seminariga igati rahule ka osalejad, kes said seminari viimases pooles kätt proovida ka Instagrami story tegemises.

“Oli pikk, aga väga vinge päev,” muljetas FCI Levadia turundusjuht Valjo Kütt. “Sotsiaalmeedia platvormid on just need kohad, kust uusi fänne püüda.

Kui meie noormängijad näevad seal asju, mis neile meeldivad, siis nad ehk ütlevadki kodus emale-isale, et see on väga äge asi, lähme mängu vaatama!”

Ta lisas, et selliseid seminare võiks toimuda rohkemgi kui vaid kord aasta alguses, sest ka poole hooaja pealt oleks hea näha, milliste sammudega on eri klubid edu saavutanud: “Sellistel seminaridel saab ideid, mida ise teha, ja näha, mis Eesti maastikul praegu töötab, ning kuidas headest tegijatest omakorda ette minna.”

EJL on meediaseminare korraldanud alates 2009. aastast. EJLi avalike suhete osakonna juhataja Mihkel Uiboleht selgitas, et selliste kokkusaamiste eesmärk on tagada kõrgemate liigade klubide kvaliteetne turundustöö, mis omakorda aitab kaasa muude eesmärkide saavutamisele.

“Eesmärk on, et jalgpallis tehtav meedia- ja turundustöö oleks aktiivne, hästi planeeritud ja kvaliteetne ning aitaks kaasa klubi ja jalgpalli laiematele eesmärkidele, näiteks kogukonnatööle ja toetajate otsimisele,” rääkis Uiboleht. “Hea meediatöö aitab peegeldada klubi tegemisi ja eesmärke ja mõjutab muu hulgas ka sportlikku tulemust: lahingusse minnes oleneb palju õigest häälestusest, mida mõjutab avalikus ruumis valdav arusaam ja hoiakud, teatav foon.”

Meediaseminaride vajalikkust ja populaarsust tõendab seegi, et kui kolme kõrgema liiga klubidele on seminaril osalemine kohustuslik, sest see on üks litsentseerimise tingimus, siis aastate jooksul on seminaridel osaleda soovinud ka madalamate liigade meeskonnad. Ka tänavu olid kuulajate hulgas kõrgemate klubide kõrval näiteks Saku Sportingu ja Harju JK klubi esindajad.

KADI PARTS

Selle aasta meediaseminaril osales ligikaudu 50 inimest nii kõrgematest liigadest kui ka madalamal tasemel mängivatest klubidest.

Foto: EJL

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Minu lemmikmänguasi oli jalgpallilaud, mille isa mulle sünnipäevaks kinkis. (..)

Jalgpallilauda sai päris tihti liimitud ja uuesti kokku pandud, kuna vahepeal läks mäng nii tuliseks, et laud ei pidanud enam vastu. (..) Laud on tänaseni alles ja asub vanemate juures keldris.”

Kümnevõistleja Janek Õiglane

Ungariga on klaarida vanad võlad aastast 2013.

Foto: Lembit Peegel

“Meil on võimalik midagi võita!”

Nii ütleb UEFA Rahvuste liiga kohta Papa ehk tuntud jalgpallifänn Frank Kolde, kellele uus võistlus meeldib. Eesti mängib teatavasti kolmandas tugevusgrupis ja loositi samasse seltskonda koos Kreeka, Ungari ja Soomega. Papa peab turniiri formaadi tugevuseks asjaolu, et kõik koondised saavad mängida omasugustega.

“Balti turniiri puhul on meil kohustus võita,” viitab Papa FIFA edetabelile, “aga Rahvuste liiga annab meile võimaluse midagi võita. Keegi ei saa öelda, et meil pole seda võimalust. Tugevusgrupid tagavad, et kokku lähevad võrdsed vastased. Kuna mängitakse punktidele, siis ei hakata koosseisuga katsetama.

Minu arvates on meil kõik võimalused oma alagrupp ära võita. Nagu on ka võimalus jääda viimaseks.”

Papa tunneb heameelt, et Eesti mahtus kolmandasse tugevusgruppi. Neljandas oleks lihtsam, aga seal mängida oleks piinlik. Kolmas tugevusgrupp on Papa sõnul proovikivi ka koondise peatreenerile Martin Reimile.

“See on Reimile tõestamiskoht,” ütleb Papa. “Ta peab näitama, kes ta treenerina tegelikult on. Ta tundub otsese ütlemisega ja satsis näib olevat hea sünergia. Kuigi ma ütlesin, et võime vabalt ka viimaseks jääda, siis nii tohin mõelda mina, aga tema kindlasti mitte!”

Papa sõnul on meil iga vastasega oma asi ajada. Soomega mäng on alati tähtis, see on naabritevaheline asi. Ungarile on vaja kätte maksta viimatise suure 1 : 5 kaotuse eest MM-valiksarjas. Kreekale on aga vaja veel kord näidata, et meist nad üle ei rulli.

Loosiga on Papa rahul ega mõista neid, kes pärast liisu langemist ohivad ja oleksitega tegelevad. Fortuuna otsus on lõplik. Küll pole Papa rahul reegliga, mis sätestab piirangud alagruppidesse kuulumisel. Norra, mis loositigi esiti meie alagruppi, sobinuks siia paremini kui Kreeka. Paraku tohtis ühes nelikus olla kõige rohkem kaks talveriiki.

“Teades meie jalgpalliliitu olen kindel, et uus võistlus ei tähenda maavõistluste lõppu,” on Papa lootusrikas. “Küll leitakse meile jätkuvalt vastaseid Kurrunurruvutisaartelt. Tavalised maavõistlused on mängud, mis peavad jääma.”

Aastaid on Papa valjuhäälselt juhtinud tähelepanu asjaolule, et Eestil on pärast sõda ikka võitmata Balti turniir. Seda võitu peab ta koguni tähtsamaks kui alagrupivõitu Rahvuste liigas.

“Sest Balti karikat pole me ju võitnud, minu eluajal pole seda veel võitnud!” selgitab ta ning jätkab üha naerusuisemaks muutudes: “Pole mingit kahtepidi mõtlemist, et Balti turniiri võit on meile olulisem kui mängud Rahvuste liigas. FIFA edetabeli järgi otsustades oleme lausa kohustatud võitma. Sel aastal oleks see magus: Rakveres võidame kõigepealt Leedut ja siis sõidame Lätti võitu vormistama. Tõsi, lätlased ei ole veel otsustanud, mis linnas meile karikas üle antakse!”

INDREK SCHWEDE

“Aga oli ka eelmisel suvel, mil üks ajakirjanik nimetas jalgpalliklubi FCI mängu impotentseks.

Kuna jalgpalliklubi keelas ajakirjanikul nende mänge külastada, pälvis juhtum palju tähelepanu. Ja võite vaid arvata, kelleks vastasmeeskonna fännid FCId hiljem kutsuma hakkasid.”

Joosep Värk Sarapuude nõudekirjadest Ligi ja Martin Helme vastu “Mammit üllatab tõsiselt, et keegi pole veel eesti keelt kehvasti rääkivate jalgpallurite vastu astunud, et mis õigus on neil Eestit esindada?”

Ene Pajula ebaõnnestunud võrdlus eesti keele kõnelemisest avalik-õiguslikus ringhäälingus ja jalgpalli mängimisest “Minu tunne on praegu sama hea nagu sportlasel, kes on võitnud olümpiamängudel kuldmedali mõnel kollektiivsel alal, näiteks jalgpallis.”

Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi saanud Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja Lee Tammemäe rõhutas meeskonnatöö olulisust “Meeskond vajas kogenud inimest, kellele saab toetuda, kui kuskil Albaanias katel käima läheb.”

Jürgen Henn Aleksandr Dmitrijevi palkamisest “Kui kodus naine ja laps küsivad, miks hommikusöögiks piima pole laua peal, siis ma ei saa vastata, et ma kunagi ütlesin meedias, et ma põhimõtte pärast ühte särki selga ei tõmba.”

Varem Floras mänginud ja Levadiaga liitunud Markus Jürgenson on kunagi selle välistanud “Päris palju on neid agente, kes ütlevad, et tahad, mine Hiinasse, mine sinna, mine tänna. Agendid tulevad ustest ja akendest, võtavad Facebookis ühendust. Tundmatud inimesed ütlevad, et maksa ise lennupiletid ja mine näitama.”

Alo Bärengrub segasest seisust agentide maailmas “Kui keegi suudab Eesti liiga mängija rohkem kui 200 000 euroga müüa, siis see oleks suur saavutus.”

Agent Andrei Stepanov

2018 MÄRTS JALKA

13

TARMO RÜÜTLI LÕPETAS DEBATI M

õned teemad ei vaibugi. Isegi siis, kui nad on läbi vaieldud, kui kehtivale lahendusele on antud ammendavad seletused ja osapooled on nendega nõus. Eriarvamused muidugi jäävad ja nendes pole midagi halba, kui nad toovad oskuslikult välja olemasoleva lahenduse miinuseid ja kehutavad mõtlema, kas saaks veel paremini. Teine lugu on iseenesele vasturääkivad eriarvamused.

Levadia pallur Pavel Marin rääkis Õhtulehe vutisaates “Kolmas poolaeg” väga vahvalt sellest, kuidas tema perekond teda kannustab: “Isa ja ema helistavad pärast halba mängu ja ütlevad, et sa ei oska jalgpalli mängida. Vaata Bundesligat, kuidas inimesed mängivad, kuidas sinu positsioonil äärepoolikud liiguvad.

Vaata jalgpalli, ära tegele lollustega, ära käi kuskil. Lihtsalt vaata, kuidas jalgpalli

14

JALKA MÄRTS 2018

mängitakse, ja pane midagi kõrva taha.”

Intervjuu lõpetuseks võtab Marin aga jutuks jalgpallihooaja pikkuse Eestis: “Kui päris aus olla ja tõtt rääkida, siis mängijate ringis on arusaamatu, miks on vaja nii pikka hooaega. Esiteks sa mängidki veebruarist novembrini, noh, see on ajuvaba. Miks nii pikk hooaeg peab olema? Suvel on kõige magusam aeg mängida, kõige paremad muruväljakud, siis me läheme ilmselt kuhugi laagrisse. Aasta ringi põhimõtteliselt mängitakse, polegi normaalset puhkust ega mitte midagi. Tundub natuke veider, aga kui klubid on sellega nõus, siis mängijad ei saa selle vastu midagi teha.

Võibolla ei peakski mängima neli korda sama satsiga. Pluss karikas, sõprusmängud, taliturniir, aastalõputurniir. Raske on, mentaalselt on raske mängida nii palju samade vastastega.”

Kui võtame aluseks Premium liiga, siis algab Eestis tänavu liigahooaeg 25. veebruaril ja lõpeb 10. novembril.

Sellele lisanduvad üleminekumängud.

Kokku kaheksa ja pool nädalat, millest tuleb maha arvata viis nädalat vaheaega MM-finaalturniiri ajal. Eelmisel aastal mängiti üheksa kuud ilma vaheajata.

Ajuvabad Austria ja Šveits Võrreldes seda nende riikidega, kel toimuvad meistrivõistlused samas süsteemis (10 meeskonda ja 36 vooru), näeme, et samamoodi nagu Eestis kestab liigahooaeg üheksa kuud ka Austrias ja Šveitsis (mõlemas riigis on sügise/kevade süsteem ja MMi ajal suvel mänge nagunii ei toimuks).

Ka nemad mängivad üksteisega neli korda läbi ja kindlasti on see palluritele tüütum, kui liiga oleks suurem ja

1-teist mõtet

Kohtunik Robert Kampka enne käimasoleva hooaja Bundesliga mängu 1.FC Köln – SC Freiburg. Lumi ja miinuskraadid pole omased vaid Eestile.

Foto: Scanpix

mängitaks omavahel kaks korda. Aga küllap on ka nendes Eestist elanike arvult suuremates riikides põhjused, miks kõrgliiga koosneb vaid kümnest klubist ja täisväärtusliku hooaja nimel kohtutakse omavahel neli korda. Kumbki riik ei pea häbenema oma taset ja kordaminekuid: mõlemad mängisid viimasel EM-finaalturniiril ja šveitslased on platsis ka tänavusel MMil. Hooaja pikkus eri riikides kipub sõltuma meistrisarja voorude arvust, aga on ka erisusi. Kui vaatame kliima poolest meiega sarnaseid riike, siis näeme, et näiteks Norras (16 meeskonda, 30 vooru) kestab hooaeg kaheksa kuud.

Kuu vähem kui Eestis, aga mänge on ka kuue võrra vähem. Sealjuures mängitakse ka MM-finaalturniiri ajal. Rootsis (16 meeskonda, 30 vooru) seevastu kestab hooaeg vähem kui seitse ja pool

kuud, millest peab lahutama viis nädalat suvist puhkust: Rootsis nimelt on juunis vaheaeg olenemata sellest, kas suvel on tiitlivõistlus või mitte. Teisisõnu on paus ajal, kui muru on ilus ja ilm soe.

Islandil (12 meeskonda, 22 vooru) kestab hooaeg kuus kuud ja vaheajata.

Soomes (12 meeskonda, 33 vooru) kestab hooaeg üle kuue ja poole kuu ning mängitakse ka MMi ajal. Lätis (8 meeskonda, 24 vooru) oli hooaeg mullu venitatud kaheksa kuu pikkuseks. Leedus (alustab 8 meeskonda, kellest kuus eralduvad, 33 vooru) vältab hooaeg üle kaheksa ja poole kuu.

Suur jalgpallimaa Venemaa (16 meeskonda, 30 vooru), mis tuntud oma karmi kliima poolest, mahutas mullu oma mängud ära seitsme ja poole kuu sisse ning tänavu mängitakse vähem kui seitse kuud. Seejuures on idanaabril kasutusel sügise/kevade süsteem, mis tähendab, et mängitakse juuli keskpaigast või lõpust detsembri alguse või keskpaigani ning märtsi algusest maikuu eelviimase nädalani. Kõige soojem aeg mai lõpust juuli lõpuni jääb sootuks kasutamata.

Veel üks juhuslik näide Aserbaidžaanist, kus meiegi mehi mängimas käinud: kaheksa meeskonda mängivad omavahel neli korda läbi (28 mängu) ja hooaeg on venitatud kümne kuu peale.

Tülpimus mängimisest? Ülaltoodud näiteid vaadates saab selgeks, et neli kohtumist sama vastasega pole sugugi Eesti eripära ega ajuvabadus.

Samuti see, et suve jätavad kasutamata ka sellised põhjamaad nagu Rootsi ja Venemaa. Eesti teeb seda tänavu üksnes MMi tõttu. Madala temperatuuriga varakevadel ja hilissügisel mängimine on meie kandi paratamatus. Ka Kesk-Euroopas pole külmakraadide ja lume trotsimine haruldane. Hooaja pikkus küll kõigub, nii Rootsis, Norras kui ka Soomes on koormuseks 30 mänguvooru.

Pavel Marini juurde naastes: vasturääkivaks teeb tema jutu asjaolu, et ema-isa utsitavad poissi taga Bundesligat eeskujuks seades. Seal on aga hooaja pikkus peaaegu kümme kuud miinus kahenädalane jõulupuhkus. Lisaks 34 voorule on karikamängud, parimatel euromängud jms. Inglismaal on asi veelgi karmim: kümne kuu pikkusele puhkuseta liigahooaja (38 mängu) kõrvale peavad mahtuma karikamängud. Kuidas kavat-

seb Pavel Marin saada paremaks jalgpalluriks, kui Eestis hooaega lühendada?

Rohkem puhates? Nimetatud intervjuus ütleb Marin, et tal pole palju talenti, kuid tööeetika on korras. Mis tähendab, et tippu viib eelkõige raske töö, mida peab tegema rohkemgi kui temast andekamad pallurid. Seega on just Marini enese huvides, et hooaeg oleks pikk.

MÄNG VÕI TREENING

Kuidas saavad eestlased paremateks mängijateks, kui me teeme hooaja lühemaks ning ülejäänud aja treenime ja puhkame?

Selle teema kohta ütles kunagi meeldejäävalt Tarmo Rüütli: trenni peab nagunii tegema, parem mängime siis juba meistrivõistluste mänge.

Tarmo Rüütlit ei saa keegi kahtlustada jalgpalliliidu suuvoodriks olemises.

Paljudele lõpetas see tabav lause debati hooaja pikkuse teemal.

Meenub Eesti koondise praeguse peatreeneri Martin Reimi öeldu viimase Eesti–Rootsi maavõistluse kohta: mõlemad riigid olid esindatud oma koduliiga meestega ja kui meie poiste eesmärk on pääseda Skandinaaviasse, siis said nad võrrelda oma oskusi selle tasemega, mis neid seal ees ootab.

Reim oli pedagoogiline. Ta viskas õhku mängijaile suunatud küsimuse: kes teist pärast mängu arvab, et tema tase vastab Rootsi liiga tippmeeste omale?

Nagu teame, on keskpäraseid mängijaid rootslastel endilgi jalaga segada.

Välismaalt tahetakse neid, kes kohalikest paremad. Kuidas saavad eestlased paremateks mängijateks, kui me teeme hooaja lühemaks ning ülejäänud aja treenime ja puhkame? Kas suuremat tülpimust tekitab neljandat korda sama vastasega kokkuminek või lõputu trenninühkimine samade nägude seltsis?

Selle asja võiks iga mängija enda sees läbi mõelda.

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2018 MÄRTS JALKA

15

premium liiga

Kes võidab tiitli, kes teeb publikurekordi?

Küsimus

Mart Poom

Igor Prins

Kristjan Jaak Kangur

Vladimir Voskoboinikov

Jana Pipar

Kellest saab liiga suurim väravakütt?

Liliu, kes eelmisel aastal lõi poole hooajaga 16 väravat.

Rimo Hunt. Konkurendid siirdusid välismaale.

Liliu. Poole hooajaga sai selgeks, et nõrgemad meeskonnad on temaga püsti hädas, uus aasta toob tasemevahega mänge mullusest veel rohkem.

Voskot, Prosat ja Sappineni sel hooajal ei ole – vähemalt suveni –, nende puudumise ajal on head šansid Liliul, Rimol, Andrejevil ja Harinil. Ma tahaksin, et see oleks Jevgeni Harin, ta on noor, heas mõttes nahaalne ja agressiivne.

Rimo Hunt. Suurepärase väravavaistuga ründajana jääb tal Kaljus ainult oodata, kui tiimikaaslased talle võimalused ette mängivad (juhul kui ta ikka mängib sel hooajal Kaljus).

Milline on esikolmiku järjestus?

1. FC Flora, 2. FCI Levadia, 3. Nõmme Kalju FC. Kuna ise mängisin Floras ja nüüd mängib seal mu vanim poeg, siis loomulikult hoian pöialt Florale, aga pakun, et tiitliheitlus tuleb kolme suure vahel jälle väga põnev ja tasavägine.

1. Flora, 2. Kalju, 3.

FCI Levadia. Sisetunne ütleb nii.

1. FCI Levadia, 2. Kalju, 3. Flora. Ühendklubil puuduvad tänavu vabandused – tiitlikaitsja on nõrgenenud, oma tingimused paranenud: tippjalgpalli kogemusega välistreener, võimalus teha mängijate valik kahe Eesti tippklubi parimate seast, kvaliteetne ettevalmistus hooajaks. Kõik alla tiitli on läbikukkumine.

Esikolmik on järgmine: 1. FCI Levadia (aeg on meistriks juba tulla), 2. Nõmme Kalju (neil ei ole enam Tarmo Neemelot), 3. Flora (kõik jõud jäeti 2017. aastasse).

1. Tallinna FCI Levadia, 2. Nõmme Kalju FC, 3. Tallinna FC Flora.

Julgen ennustada, et tiitlikaitsja jääb sel aastal mitme mängija lahkumise ja treenerivahetuse tõttu tiitlita. “Superklubiks” tituleeritud ühendklubi on vähemalt paberil selline, kes võiks ambitsioonika treeneri juhendusel kulla võtta. Ning nende vahele mahutaksin samuti tugeva Kalju.

2 punkti.

7 punkti.

Esimese ja teise koha vahe jääb 4 punkti.

Eelviimane voor on saatuslik.

Lõppkokkuvõttes jääb esimese ja teise koha vahele 2 punkti.

Mitu punkti 2 punkti. jääb lahutama esimest ja teist kohta?

Milline väravavaht teeb enim nullimänge?

16

Vitali Teleš, kuna vastu- Parima kaitsega pidi Florale ja Levadiale võistkonna väravasuutis Kalju säilitada vaht. oma põhikeskkaitsepaari – Ugge ja Pürgi –, kellega koostöö peaks Telešil sujuma.

JALKA MÄRTS 2018

Sergei Lepmets, sest Lepmets, ta suhtub tema ees on liiga parim väga tõsiselt eesolekaitseliin. vasse hooajasse. Mait Toomi supertõrjed 2017. aastast lähevad nüüd Levadia puuriluku kätte.

Sergei Lepmets, kuna tegemist on stabiilselt hea väravavahiga ning tema ees mängivad suure kogemuste pagasiga mängijad.

premium liiga Uus Premium liiga hooaeg stardib juba veebruarikuu lõpus ning selleks, et aasta lõpuks saaksime näha, kes on Maarjamaa kõige osavam jalgpalliennustaja, palusime jalgpalliga seotud inimestel vaadata kohvipaksu ja kuu faase ning ennustada, milliseks tänavune aasta kujuneb. Sõna said endised koondislased Mart Poom, Vladimir Voskoboinikov ja Mati Pari, mullu FC Levadiat juhendanud Igor Prins, ajakirjanikud Kristjan Jaak Kangur, Kaarel Täll ja spordiülekannete projektijuht Rasmus Raidla, fotograaf Jana Pipar, endine Tammeka kommertsjuht Kalle Paas ning endine Premium liiga mängija Mikk Valtna.

Mikk Valtna

Kaarel Täll

Mati Pari

Rasmus Raidla

Kalle Paas

Rimo Hunt. Kalju mängustiil sobib talle isegi paremini ning usun, et ta ületab vähemalt oma eelmise aasta numbrid.

Rimo Hunt. Riskantne pakkumine, aga praeguse seisuga pole ta igal juhul välismaalt klubi leidnud ja kui temast peaks ametlikult saama Nõmme Kalju tipuründaja, siis ei näe ma Hundile erilisi konkurente.

Nikita Andrejev, eeldusel, et ta püsib tervena läbi hooaja (suuri traumasid ei saa). Loodan loomulikult, et tuleb mõni noorem mees ja lööb võrgud puruks!

Liliu – eelmisel aastal poole hooajaga löödud 16 väravat räägivad enda eest. Lihtne matemaatika ütleb, et sel aastal võiks Premium liiga väravaid koguneda tema arvele üle 30 – usun, et tabeli alumise viisiku vastu näeme temalt vähemalt kahte kübaratrikki.

Tartlastele oleks hiiglama pull, kui Tartust pärit Frank Liivak hakkaks Flora eest kõmmutama. Eelmise aasta peale vaadates pakuks aga pigem Kalju Liliut, kes kõmmutas poole hooajaga 16 kolli.

1. Nõmme Kalju, 2. FC Flora, 3. FCI Levadia. Pärast kolme aastat kolmandana lõpetamist teeb Kalju sammu edasi. Usun, et esikoht jagatakse väga väikese vahega just Flora ja Kalju vahel. FCI Levadia küllaltki uus tiim libastub nõrgemate vastu tihedamini.

1. FCI Levadia, 2. Kalju, 3.

Flora. Iga hooaja alguses panen oma peas mingi esikolmiku kokku ja alati läheb valesti. Sellest võib muidugi järeldada, et Levadia igal juhul meistriks ei tule! Reaalne seis on siiski selline, et Aleksandar Rogic on jätnud väga targa treeneri mulje ning tema käsutuses on Eesti mõistes väga tugev meeskond. Sergei Frantsevi juhendatav Kalju teeb sammu edasi, kuid minu vaimusilmas peavad nad Levadiaga pika ja põneva tiitliheitluse, kuid jäävad siiski alla. Floral on küll tohutu kogus nooruslikku ja värsket hingamist, kuid pigem jääb neile üsna kindel ja pingevaba kolmas koht.

1. FCI Levadia, 2. Flora, 3.

Kalju. Arvan, et Levadial on sel hooajal parim stardipositsioon, põhivõistkonna taustajõududesse on lisandunud uusi inimesi, üle aastate mindi ka lõunalaagrisse (omanikud on oma panust suurendanud?!), ühinemisega seoses on mängijate kvaliteet parem ja pink pikem. Kui aga tulemust ei tule, siis on oht, et pead lendavad – saame näha. Flora on eelmise aastaga võrreldes kvaliteedis kaotanud ja Jürgen Henn vajab natuke aega, et uuesti päris tippu tõusta. Treenerite ja taustajõudude tiim on väga tugev, stabiilsus pingelistes mängudes on võtmekoht.

1. FCI Levadia, 2. Nõmme Kalju, 3. FC Flora.

Kuigi FCI Levadia ei ole (veel) superklubi, annab kahe klubi ühinemine neile ikkagi piisava valikuvõimaluse ja pingisügavuse, et pikk hooaeg kõige paremini vastu pidada. Veebruaris-märtsis ning oktoobris-novembris annab vastaste ees lisaeelise ka Türgi treeninglaagrist ammutatud meeskonnavaim ja D-vitamiin. FC Flora avaldab küll tiitlit kaitstes kõva vastupanu, aga igast liinist lahkunud juhtivmängijate puudumine annab otsustavates mängudes tunda.

1. Flora, 2. Kalju, 3. FCI Levadia. Flora on mullune meister ja ehkki loogiline oleks, et treenerivahetus, liidrite lahkumine ja uute täienduste sisseelamine tõmbavad nende tempot alla, võib ju minna ka vastupidi. Kalju koosseis on kahe hooaja vahel ehk vähim muutunud, seepärast ennustan neid teisele kohale. Levadia ja Infoneti liitmine annab küll paberil tugeva meeskonna, kuid see, kuidas see ellu viidi …

Kas ja milline on selle koosluse klubi- ja tiimivaim?

4 punkti.

4 punkti. Pinge püsib lõpuni, aga Levadia saab Kaljust siiski jagu.

8 punkti.

5 punkti.

Premium liiga fännina loodan ikka, et esimene ja teine koht jääksid samadele punktidele.

Vitali Teleš. Arvan, et Eesti liigas väga kogenud kaitseliin mõjub väravavahile hästi. Läbi aastate on neil võistkonnana kombeks endale vähe väravaid lasta.

Sergei Lepmets. Väljamaal kõiksugu raskusi näinud kogenud mehe ees seisab liiga parim kaitseliin. Levadiale on väga raske väravaid lüüa.

Sergei Lepmets. Levadiale lüüakse Premium liigas vähe väravaid, neil on aastaid olnud korralik kaitse ja Lepmets näitas eelmisel hooajal väga stabiilset ja head tõrjetööd.

Sergei Lepmets – ainus mängija, kes tegi eelmisel hooajal kaasa kõik mängud algusest lõpuni, ja märgid näitavad, et sarnases rütmis võiks asi jätkuda ka sel aastal.

Kui võrrelda mulluse hooaja parimaid väravavahte, Sergei Lepmetsa ja Mait Toomi, valiksin neist Lepmetsa, sest tema ees tänavu toimetav FCI Levadia kaitseliin tundub seni kogenum.

2018 MÄRTS JALKA

17

premium liiga

Küsimus

Mart Poom

Igor Prins

Kristjan Jaak Kangur

Kes jääb peale Viljandi Tulevik, sest kahe kange neil on rohkem kogeekskoondisla- must ja pikem pink. se duellis: kas Indrek Zelinski Pärnu Vaprus või Marko Kristali Viljandi Tulevik?

Jäävad lõpuni sõpradeks ja seda ka punktide saldo poolest.

Tulevik. Küpsem ja üht- Marko Kristali Tulelasem meeskond. vik. Indrek Zelinski on ambitsioonikas noor treener, aga Markol on rohkem kogemust.

Selles duellis paneksin panused Viljandi peale puhtalt selle põhjal, et Kristalil on meistriliiga võistkondadega rohkem kogemust.

Mitu väravat lööb Tarmo Neemelo oma endisele koduklubile Nõmme Kaljule?

Kaks.

Mitte ühtegi.

Kaks.

Statistika järgi löövad eksmängijad klubidele palju väravaid. Tarmo on hea, silmad säravad ja oma endise klubi vastu lööb ta kindlasti kaks väravat.

Arvan, et neljast mängust kahes tuleb ära ehk kokku kaks väravat.

Milline klubi või mängija teenib liigas enim kollaseid kaarte?

Sander Sinilaid (Paide Linnameeskond), eelmisel hooajal sai ta kaheksa kollast.

Keegi Narva Transist. Nii on lihtsalt.

Narva Trans. Jõuline stiil pluss slaavi temperament – selles kategoorias ideaalne kombinatsioon. Kui nimeliselt, siis Deniss Poljakov.

Arvan, et see on Kuressaare mängija.

Tahtmist on palju, aga paljudes mängudes hakkavad nad mängima kõva surve all ja kuidagi tuleb vastaste ründajaid peatada.

FCI Levadia. Arusaadavalt on mängijatele pandud peale suur pinge tulemuste osas ning arvan, et see kajastub ka mängus.

Kuni 35 väravat .

35.

Vähe, mitte rohkem kui Kuressaare on ennast 15. Selleks on Kuressaa- hooajaeelsetes mänre suuteline. gudes näidanud heast küljest ning puhtalt selle pealt ütlen, et 45.

Mitu väravat 32. lööb tagasi Premium liigasse tõusnud FC Kuressaare?

Vladimir Voskoboinikov

Jana Pipar

Milline klubi suudab võtta esikoha külastatavuse edetabelis?

Nõmme Kalju FC, sest Flora või Kalju. neil on kõige mitmeke- Eelmised aastad on sisem mängukorraldus näidanud seda. ja nad teevad sihipärast tööd, et rahvas Hiiu staadionile tuleks.

Eeldusel, et mängukorraldusega samas vaimus jätkatakse: Kalju. Oskavad publikut meelitada.

Viimastel aastatel näitab Kalju head arvu ja arvan, et see tendents jätkub ka sel aastal.

Hiiul on mõnus käia, kompaktne staadion, head fännid, söögiputkad ja ilutulestik, hea meeskond. Ning nagu teada, siis rahvas vajab leiba ja show’d.

Selles osas arvan, et suuri erinevusi võrreldes eelmise hooajaga ei tule ning kui Kalju jätkab kogukonnatunde loomist mängudel, siis on ka sel aastal nemad esimesed.

Kas Tallinna Kaleviga liitunud Hidetoshi Wakui suudab jälle laineid lüüa mõne väravatähistusega?

Jah, äkki ta tantsib Andre Järvaga Eesti vabariigi 100. sünnipäeva puhul kaerajaani.

Lööb Florale otsustava värava ja tõmbab Lindpere särgi selga.

Vaatamata oma vanusele on Toshi super eeskuju kõikidele, eriti noortele. Ta suudab veel näidata oma oskusi ja väravatähistamisi.

Tahaks, et tema väravatähistamine oleks kuidagi minuga seotud!

Las ta mõtleb ja üllatab mind, ma hakkan igatahes teda jälgima!

Jah, võiks. Publikule meeldiks kindlasti näha Wakuid mõnda efektset saltot tegemas.

18

JALKA MÄRTS 2018

Kui tal õnnestub värav lüüa, siis ehk mõtleb midagi välja.

premium liiga

Mikk Valtna

Kaarel Täll

Mati Pari

Rasmus Raidla

Kalle Paas

Viljandi Tulevik ja Marko Kristal. Peale selle, et treener on meistriliigas üksjagu kogenum, on seda ka mängijad. Vaatamata sellele, et Viljandi on pigem mõned tähtsad mängijad kaotanud kui juurde toonud, siis ka Pärnu ei paista väga oluliste täiendustega silma.

Kristal jääb peale. Viljandi klubi süsteem on loogiliselt üles ehitatud ja asjad justkui toimivad. Kui ühel hetkel läheb suuremaks mängijate laenamiseks, siis ehk just eelmainitud põhjusel suudab Tulevik endale taas paar väärtuslikku tippklubi pingipoissi meelitada. Viljandil on edu ka treenerite võrdluses.

Marko Kristal ja Tulevik.

Viljandi üldine stabiilsus on seni olnud parem, lisaks on treenerite kogemuste pagas erinev ja praegu veel kõvasti Marko poole kaldu. Sorri, Ints!

Marko Kristal ja Viljandi Tulevik. Juba eelmise hooaja lõpus lahutas Viljandit ja Pärnut 20 punkti ning on raske uskuda, et suvepealinlased säärase punktivahe kinni suudavad õmmelda. Peale Richard Alandi ei ole Pärnu ju väga olulisi täiendusi saanud, samas on klubist lahkunud Rasmus Peetson ja Martin Vunk.

Pigem tundub, et teine hooaeg tuleb kõrgemas liigas ikka raskemalt kui esimene. Seega kardan, et Marko Kristal ja Viljandi Tulevik peavad tänavu nende teise hooaja kurjade vaimudega maid jagama.

Annaksin eelise seega Pärnule, kes elas ehk mullu ja tunamullu suuremad kriisid juba üle.

Ühe.

Kaks. See mees juba nullile ei jää.

Kolm, aga kõik peaga.

Ühe.

Kaks. Arvan, et Neemelo lööb palli peamiselt ikka tabeli teise poole klubide võrku. Arvutasin mullu, kui palju väravaid lõi Zahovaiko Paide ridades Tammekale. Müstika!

Narva Trans, Igor Ovsjannikov. Valik on üsna kindla peale minek, sest oma toore mängustiiliga on ta kindlasti eesotsas.

Narva Trans. Ennustuse tegemine polegi nii keeruline, kui vaadata korraks paari viimase hooaja ausa mängu edetabelit.

Pakun, et keegi Narva Transi mängijatest selle tiitli saab. Lähiajalugu toetab minu valikut!

Narva Trans. Sillamäe kadumisega koondub kogu Ida-Virumaa temperament nüüd Narvasse ja kuigi sportliku poole pealt tuleb hooaeg neile viimase mitme aasta edukaim, saadakse aasta jooksul eemaldamisi nii väljakul kui ka treeneripingil.

Tee, mis sa teed, aga Narva Trans on alati kollaste kaartide tabeli tipus!

Vaatan ka, et mullu kõige rohkem kollaseid kogunud kaitsja Igor Ovsjannikov jätkab Transi ridades. Igor, teeme ära?!

19.

22.

8.

31.

Kui Kuressaare 2013. aastal liigast välja langes, lõid nad hooajaga 22 kolli.

Pakun 27 väravat.

Nõmme Kalju. Valik tuleb teha tegelikult ainult mõne klubi vahel ning panustan klubile, kelle koduväljakul võiks pealtvaatajate jaoks olla kõige atraktiivsem atmosfäär.

Flora oma 9800 täitmata istekohaga ei tekita pealtvaatajates erilist pinget ning seetõttu eelistan Kaljut Tammekale.

Nõmme Kalju. Hiiul osatakse pidu pidada: loodetavasti näeb taas esinemas Üllar Jörbergi kaliibriga mehi ja naisi!

Head tulemused aitavad samuti tribüünide täitumisele kaasa.

Tallinna Kalev! Pingutame klubis selle nimel, et saada oma inimesi staadionile; toimuvad erinevad üritused, mille abiga eesmärki saavutada!

FC Flora. Eeldatavasti konkureerivad sellele tiitlile FC Flora ja Nõmme Kalju – eelmisel aastal võitis tänu kompaktsele Hiiu staadionile Kalju, sel aastal teeb Flora sammu edasi ja möödub napilt Kaljust tänu Sportland Arenale paigaldatud küljetribüünile.

Ma ei näe põhjust, miks peaks Nõmme Kalju publikunumber hubasel Hiiul mängides väga palju langema. Samuti ei näe ma, kuidas võiks Flora või Tammeka publikunumber hüppeliselt kasvada, kui nad mängivad enamiku aastast ikkagi üsna kõledatel suurtel staadionitel.

Arvan, et tal on sel aastal isegi rohkem väravatähistusi varuks, sest väravate löömisel on mõneti suurem tähendus. Loodan, et ta skoorib ning pärast seda laseb oma kuumad putsad vahtkustutiga ära kustutada.

Ilmselt läheb vaja kogemustega lavastaja abi, aga kuidagi oleks vaja Kalevi mängijatest üks hiiglaslik suši kokku rullida ja hiljem see ka ära süüa.

Hooaja esimesel poolel võibolla veel mitte, aga teisel poolel, kui võistkonna esitused on stabiilsuse saavutanud, siis kindlasti!

Kindlasti suudab – näiteks võiks ta enne hooaega võtta Joel Lindperelt eesti keele tunde ja siis pärast hooaja esimest väravat joosta staadioniteadvustaja juurde, võtta temalt mikrofoni ja karjuda: “Mina otsustan mänge, mina!”

Ma arvan, et Wakui on üks väga sümpaatne inimene.

Selliseid isiksusi on meie kõrgliigasse rohkem vaja.

Pakun talle välja, et Wakui võiks proovida tähistada väravat Toyota ralliautona!

See oleks mõnus noogutus nii Kalevi toetaja Amservi kui ka Ott Tänaku rallitiimi poole!

2018 MÄRTS JALKA

19

mängija luubi all Fotod: Lembit Peegel

Michael Lilander

Vjatšeslav Zahovaiko: “Kontakti minek on tema puhul selline, et ta naudib seda. Üks tema tugevamaid külgi praegusel ajal.”

19aastane Michael Lilander, kes teenib klubileiba Paide Linnameeskonnas, tegi oma A-koondise debüüdi eelmise aasta novembris Vanuatu vastu. Samuti mullu novembris Islandi U21 koondisele värava löönud Lilanderi võtsid luubi alla treenerid Erki Kesküla ja Vjatšeslav Zahovaiko.

Väljakunägemine Erki Kesküla: Jällegi koht, kus mina ütleksin, et on arenguruumi. Näen, et väljakunägemisel on otsene seos mängulugemisega, ja kui see jätab soovida, siis mõjutab see ka väljakunägemist. Ning võibolla ka vastupidi.

Vjatšeslav Zahovaiko: Siin valdkonnas võib teda kritiseerida. Ta näeb üsna sageli küll järgmist käiku, aga kohati flirdib ta liiga ohtlikult palli ja vastasega.

Tema väljakunägemine on küll piisavalt heal tasemel, aga kuna ta tahab ise rohkem palliga tegutseda, siis ei kasuta ta oma väljakunägemist enda kasuks ära.

Õhuvõitlus Erki Kesküla: Tal on üllatavalt hea põrge. Õhuvõitlusesse ta minna ei karda.

Vjatšeslav Zahovaiko: See on päris heal tasemel. Ta on julge ja hea hüppevõimega.

Jõud Erki Kesküla: Ta on individuaalselt enda kallal vaeva näinud, et tekiks lihasmassi ja oma väikese kasvu juures oleks ta kehaliselt tugev. On hea meel tõdeda, et see individuaalne töö on kõvasti juurde andnud ja kontakti ta minna ei karda.

Vjatšeslav Zahovaiko: Ta on viimastel aastatel kehaliselt juurde pannud. Ennast ära lükata ta ei lase ja pigem on ise vastasele väga ohtlik.

Vastupidavus Erki Kesküla: Arvestades seda, et ta on ka koondise vaateväljas, nimetaksin vastupidavuse puudumist suurimaks miinuseks.

Vjatšeslav Zahovaiko: Eesti liigas saab hakkama, aga kui eesmärgid on suuremad – võttes arvesse A-koondise kutset –, siis tuleks vastupidavust kindlasti parandada. Ta võiks olla jätkusuutlik mõlemal poolajal, mitte ainult esimesel.

Sisu Erki Kesküla: Üldises plaanis ei saa sisu üle nuriseda. Kui aga tahta astuda järgmist sammu ja murda ennast koondise põhimeheks, siis selleks vajab ka sisu veidi parandamist.

Vjatšeslav Zahovaiko: Sisu poolest on ta võitleja noormees ning tahab alati igat pisiduelli võita. Mängija iseloomu poolest on ta pigem rahuliku loomuga, ei ole väga plahvatusliku temperamendiga. Otsime rohtu, et saaksime tema temperamenti veidike aktiviseerida, see annaks talle mängijana palju juurde.

Kiirus Erki Kesküla: Julgen arvata, et suhteliselt okeil tasemel. Kindlasti võiks kiirem olla, aga ega midagi väga hullu pole.

Vjatšeslav Zahovaiko: Kiiruslike omaduste üle ei saa kurta. Tal on olemas hea stardikiirendus ja ka pikema jooksuga ei jää kellelegi alla – seda vähemalt Eesti liigas. See on tal väga heal tasemel.

Tehnika

Löök ja sööt Erki Kesküla: Ta on mõlemajalgne ehk Paide Linnameeskonnas karistuslöökide ja nurgalöökide andja. Tehnika on tal suhteliselt paigas, aga see pole alati väga stabiilne. Kui mõtlen just nurgalöökide andmist, siis võiksid lood paremad olla. Selle järgi ütleksin, et lühike sööt on tal okei, aga pika söödu stabiilsus – sealhulgas mõtlen ka täpsust – on koht, mille kallal annaks tööd teha küll.

Vjatšeslav Zahovaiko: Tema eripära on see, et ta suudab võrdselt mängida mõlema jalaga. Seda arvesse võttes leian, et ta võiks olla praegusest palju mitmekülgsem, sest ta tunneb ennast mugavalt mõlema jalaga.

20

JALKA MÄRTS 2018

cv Sündinud: 20.06.1997 Klubi: Paide Linnameeskond Endised klubid: FC Tiigri / JK Loo, Nõmme United / Mart Poomi jalgpalliklubi, Paide Linnameeskond Treenerid: Sven Elenurm, Erki Kesküla, Meelis Rooba, Vjatšeslav Zahovaiko Koondis: 2/0

Erki Kesküla: Kindlasti üks tehnilisemaid mängijaid, kes pika aja jooksul minu treeninggruppides on olnud.

Vjatšeslav Zahovaiko: Tehnilised oskused on igati keskmisel tasemel. Midagi üleloomulikku ei ole, aga heal keskmisel tasemel. Suudab kenasti palli enda käes hoida ja ka julgelt triblingusse minna.

Liikuvus Erki Kesküla: Liikuvus pole nii hea, kui võiks.

Arvan, et tihti jääb see puuduliku vastupidavuse taha ja mingites kohtades ka mängulugemise taha. Selles elemendis on tööruumi.

Vjatšeslav Zahovaiko: Liikuvusega on probleeme.

Tema positsioonilt ootaksin ma rohkem mobiilsust, mis tegelikult on ju vastupidavuse küsimus.

Kohati ei lähe ta rünnakuga kaasa, kuigi eeldad, et see on selleks just õige hetk. Aga nagu ütlesin – see on vastupidavuse küsimus.

mängija luubi all

Visa hing, kalamees ja Jack Sparrow Kas Ronaldo või Messi?

Kindlasti Messi. Olen olnud nende mõlema fänn, aga jään siiski pigem Messi fänniks, kuna neil aegadel, kui Pep Guardiola oli Barcelonas treener, olid Messi ja kõik ülejäänud mängijad seal võitmatud. See oli minu jaoks Barcelona tippaeg.

Aga kui Ronaldost rääkida, siis tema kohta võib öelda, et ta on ideaalne jalgpallur: atleetlik, mõlema jalaga oskab mängida ja õhus mängib hästi.

Käes on mängu viimased minutid ja sinu meeskond on 0 : 1 kaotusseisus. Vastased teenivad nurgalöögi, pall lendab otse sinu peale ning sul on kaks valikut. Esiteks võid palli mängida jalaga ja lüüa väravast eemale, kuid sel puhul võivad vastased jätkuolukorrast ikkagi peale lüüa väravale. Teiseks võid riskida ja lüüa palli peaga oma väravavahile, kes saaks siis pika palli ette panna, ja su meeskonnal oleks võimalus viigistada. Samas on peaga mängides oht, et kui see ebaõnnestub, on sinu meeskond hoopis suuremas kaotusseisus ja viigistada enam ei jõuaks. Kas valiksid lihtsama variandi ja lööksid palli jalaga eemale või riskiksid ja suunaksid palli peaga väravavahile?

Valiksin kindlasti riski ehk mängiksin palli peaga väravavahile ja paneksin seejärel ise täissprindiga ette, et viimasel võimalusel see viigipunkt kätte saada. Siiamaani mul mängudes väga palju selliseid momente ette ei ole tulnud, võibolla seda juhtub rohkem keskkaitsjatel, sest äärekaitsjal on palli väravavahile diagonaalselt suunata pisut ohtlik. Aga treeningutel tuleb seda ikka ette.

Kas raamat või teater? Ütleme nii, et teatris pole ma juba tükk aega käinud, aga raamatuid ikka aeg-ajalt loen. Seega valiksin pigem raamatud. Mul on ka kaks raamatut, mida ma loen umbes iga poole aasta tagant üle, need on Michael Jordani ja Mike Tysoni elulooraamatud.

Millise söögita ei suuda sa elada?

Ilmselt ilma kanapastata. See on mul kodus pärast jõusaali ja trenne ikkagi igapäevane söök.

Kas koer või kass?

Mulle meeldivad rohkem koerad, olen juba lapsest peale nendega üles kasvanud. Mul on ka praegu koer ja leian, et nendega on vähem tegemist kui kassidega. Seda selles mõttes, et kui kassid toas elavad, siis nendega on minu arust väga palju mässamist ja õpetamist.

Mitu tundi päevas veedad internetis?

See on väga varieeruv, nädala sees kindlasti vähem ehk ütleksin, et umbes kaks tundi. Kuigi jah, telefonis istudes on see aeg suurem, sest ikka vaatad, kui keegi on kirjutanud, või tulevad ette muud toimetused. Aga nädalavahetusel veedan internetis rohkem aega, sest kui mul trenne või mängu pole, siis ma ikka aeg-ajalt istun vennaga maha ja mängime koos kaks tundi konsooliga.

Kui saaksid mõnes telesarjas/filmis kaasa lüüa, siis millises?

Filmidest valiksin kaks varianti: “Visas hinges” oleksin Bruce Willise tegelaskuju ja “Kariibi mere piraatides” oleksin kapten Jack Sparrow’ rollis.

Kui sa poleks jalgpallur, siis kellena töötaksid?

Oleksin võibolla psühholoog või kuna ühe hobina meeldib mulle kalastamine, siis oleksin ehk professionaalne kalamees!

Mis on su lemmiktähtpäev või -püha?

Ikka mu sünnipäev 20. juuni.

2018 MÄRTS JALKA

21

2-kõne

Ingemar Teever: välismaal skoorisin, kui lähedased olid tribüünil

Aasta alguses aktiivse jalgpallurikarjääriga hüvasti jätnud Ingemar Teever vaatab tagasi ja tõdeb, et Eesti piires ja koondises õnnestus end teostada.

Aga väliskarjäär võinuks olla edukam. Teeveri kinnitusel mõjutas tema esitusi see, kas elu oli jalgpalliväliselt korras.

INDREK SCHWEDE

T

eatasid loobumisest ka kaks aastat tagasi, aga eelmisel aastal lasid end ära rääkida. Mis tingimustel teeksid kaasa veel ühe hooaja?

Kui välismaalt tuleks hea pakkumine, siis loomulikult läheksin, eriti soojasse kliimasse. Eestis on hooaeg algamas, see poleks enam reaalne ja Eestis mängimiseks puudub motivatsioon.

Kas sinu loobumisotsuse tingiski motivatsioonipuudus?

Jah. Mõlgutasin küll mõtet, et võiks Tarmo Neemeloga koos Paides mängida, aga kahjuks pole Vjatšeslav Zahovaiko (Paide peatreener – toim.) mulle helistanud. Kuigi olen sellise nalja talle visanud. Neemelo on olnud mu parimaid ründepartnereid. Temaga oleks hea koos mängida. Üle 30aastasel profisportlasel annabki vist esimesena järele motivatsioon, mitte keha?

No kiirus on ikka ka kannatanud, aga mul pole suuri traumasid olnud ja füüsiline vorm on hea. Kehakaal on ka normis. Olen Eesti jalgpallikarussellis

22

JALKA MÄRTS 2018

nii palju tiirelnud, et Eestis mängimiseks kadus tõesti motivatsioon. Kui oleks saanud välismaal rohkem mängida, siis ehk võiks Eestis ka kauem oma naudinguks mängida. Motivatsioon on peamine. Ja muidugi uued väljakutsed, mistõttu ei jõua enam niipalju pühenduda.

Kuidas sa oma vormi hoiad ja mis väljakutsetest sa räägid?

Käin oma lõbuks korvpalli mängimas. Olen seda alati tahtnud teha ja nüüd on selleks aega. Käin ka saalijalgpalli tagumas ja päris jalgpalli mängin Tallinna Zenitis. Ma ei jõua kõigis kolmes trennis korralikult käia ja seepärast varieerin nendega, aga ausalt öeldes kisub hing praegu kõige rohkem korvpalli mängima. Suvel mängin rannajalgpalli. Nii et olen vormis, kuigi kindlasti mitte Eesti meistriliiga vormis. Üks väga suur väljakutse on laste suureks kasvatamine. Kahe väikese lapse õhtune magamasaamine pole kõige kergem ülesanne (naerab – toim.).

Lähituleviku eesmärk on maale krunt osta ja hakata maja ehitama.

Lavastajana lavalaudadel.

2-kõne Kus sa töötad?

Olen tegev investeerimisfirmas.

Alustasin seal juba 2016. aastal, kui tippjalgpallis oli vaheaasta.

Eks kõigil tuleb aeg, mil minnakse jalgpallist töömaailma.

Korvpalli ei hakata mängima kolmekümneselt. Kas olid juba nooruses kibe käsi?

Olen Laagri poiss, käisin Pääsküla koolis. Tuntud korvpallitreener Allan Dorbek tuli endale poisse otsima. Neli-viis poissi minu klassist läksid. Kohe esimeses trennis vajutas Dorbek hääle talle omaselt põhja ja see kohutas poisid ära. Teise trenni läksin ainult mina, mul oli ju Aivar Tiiduse kool varuks (naerab – toim.). Korvpallis läks päris hästi, mäletan Eesti tasemel hõbemedalit, aga siis kutsuti mind jalgpallis Eesti U16 koondisse ja korvpall jäi sinnapaika.

Nii et kui sul oli 2016ndal vaheaasta ja mängisid kuus mängu III liigas Zeniti eest, hoidsid end kogu aja vormis?

Just. Zeniti ma küll aitasin vähe, aga mängisin usinasti korvpalli ja rannajalgpalli.

Foto: Lembit Peegel

Selle vormi pealt tulid eelmisel aastal Levadiasse. Kuidas sa oma 23 mängu ja nelja väravaga rahule jäid?

Kui neid numbreid vaadata, siis tagantjärele võttes ei oleks pidanud tagasi tulema. Aga Levadial oli väga vaja, sest neil oli sel hetkel edurivis ainult Rimo Hunt. Eks tema mõjutas ning Viktor Levada ja Sergei Hohlov-Simson samuti ja siis otsustasingi, et lähen ja aitan neid. Teadsin, et aastase pausi tõttu ei tule kerge hooaeg. Kõik algas hästi, lõin väravaid. Aga iga kord, kui tundsin, et sain oma rütmi paika, ei jooksnud muu mäng nagu vaja. Eks oma osa mängisid ka treeneri otsused.

Aga teisest küljest mul midagi nagu kipitas sees ja kui ma poleks tagasi tulnud, oleks see jäänud sisse närima. Nüüd on süda rahul.

Kas terve karjääri peale tagasi vaadates jäi midagi kipitama?

Oo, neid asju on palju. TVMK viimasel hooajal (2005) oli väga palju kõnesid agentidelt, kes kutsusid Venemaa kõrgliigasse.

Olin heas vormis, aga teatasin kategooriliselt, et Venemaale ma ei taha. Et mina tahan ainult läände. Mulle pole raha kunagi mingit erilist rolli mänginud ja kui tuli võimalus, otsustasin Rootsi kasuks. Praegu mõtlen, et võibolla võinuks proovida ampsata suuremat tükki.

Olid Växjös aastatel 2005–2007 ja ise väitnud, et seal ei õnnestunud. Miks väravaid ei tulnud?

Hooajaeelsetes sõprusmängudes lõin üheksas mängus kaheksa väravat. Ajakirjandus pasundas ja fännid tegid minust laule. Siis sain hooaja kolmanda mängu eelsel soojendusel trauma, aga sellele vaatamata alustasin mängu, mis ei tulnud hästi välja.

Mõned mängud jäid vahele.

Püüdsin edasi, treener mängitas mind korralikult, aga kramp oli juba peal ja väravaid ei tulnudki.

Olen tähele pannud, et minu mäng kannatab siis, kui mul pole jalgpalliväliselt hea ja mugav olla. Rootsi ajal olin just tollasest elukaaslasest lahku läinud. Kui ta oleks minuga Rootsi elama tulnud, siis läinuks seal kindlasti paremini.

Kui olin Saksamaal, siis skoorisin alati, kui mulle keegi Eestist külla tuli. Kui tuli minu praegune naine, siis lõin värava. Tulid vanemad, jälle lõin värava. Kui tuli sõber Tarmo Neemelo, lõin koguni kaks väravat. See oli meeldejääv, sest mäng toimus võõrsil ja andsin Neemelole oma auto, et ta saaks ka tulla. Küsisin enne mängu treenerilt, kas saaksin pärast koos sõbraga tagasi sõita. Treener ütles, et vaatame. Neemelo rääkis pärast, et kui olin esimesel poolajal esimese värava ära löönud, siis ta juba teadis, et treener lubab mind kindlasti ja tagasi sõidame kahekesi. Nii läkski!

2018 MÄRTS JALKA

23

2-kõne Barcelona tingimused olnuks hoopis teised!

2009. aastal vigastasid basseinis ohtlikult kaela. Tulid sellest hästi välja. Kas sul on olnud veel hetki, kui karjäär on ohus olnud?

Ei ole. Kolm põlveoperatsiooni pole mu karjääri ohtu seadnud.

Muuseas, kas oled tähele pannud, et oled valdavalt pallinud meeskondades, kus eesti keelt ei räägita või räägitakse vähe?

Ma ei ole ise seda kordagi mõelnud, aga tõepoolest: täiskasvanute seas on see niimoodi olnud.

San Marino sinisärkide eest kehaga palli katmas.

Ei Rootsi ega Saksamaa saanud mulle koduseks. Mäletan, et lugesin kalendris päevi, millal saan koondisemängudeks tagasi Eestisse tulla. Pärast Rootsit tegin väga hea hooaja Nõmme Kaljus: kui palju mängijaid on Eesti meistriliiga neljandast meeskonnast kroonitud parimaks väravakütiks?

Aleksandrs Cekulajevs tuleb ainult meelde (Cekulajevs oli meistriliiga parim väravakütt 2011. aastal, kui Narva Trans oli kolmas – toim.).

Kindlasti jäi mul puudu ründajale vajalikust nahaalsusest. Aga kui kipitamisest rääkida, siis neid momente on olnud küll, kus karjäär võinuks teise suuna võtta. Kui Kink oli Györi Etos, siis taheti sinna ründajat ja Tarmo soovitas mind. Aga ma olin kuu aega varem saalijalgpalli mängides saanud põlvevigastuse. Teiseks Vietnam, kus käisin testimas, aga oleks pidanud paremaks aklimatiseerumiseks varem kohale sõitma. Esimeses mängus jätsin hea mulje, aga järgmises tundsin, et enam ei jaksa: esimese poolaja 20. minutist vaatasin ainult järelejäänud minuteid ja lootsin, et pall minuni ei jõua. Teist poolaega ma ei jõudnudki mängida, ütlesin seda treenerile. Teadsin, et see tõmbab lootustele joone alla, aga jõudu lihtsalt polnud. Mul on olnud võimalusi teisigi, aga erinevatel põhjustel jäid need üleminekud katki.

24

JALKA MÄRTS 2018

Foto: Lembit Peegel

Minu väliskarjääri mõjutas ka asjaolu, et mul polnud agenti ega nõustajaid. Rootsi aitasid mind Risto Sarapik ja Kaspars Gorkšsi isa ning Saksamaale Riho Saksus.

Paistsid silma juba noorteklassis.

Kui tähtsad on tuleviku seisukohalt võidud ja edu noorteklassis?

Mind on kasvatanud Aivar Tiidus.

Tema nõudis, et iga mäng on vaja võita.

Meie ajal oli see teema, et Flora oli vaja tingimata maa alla taguda. Tagusime ka. Trennis me isegi harjutasime väravate tähistamist (naerab – toim.). Ise ka kaldun sinnapoole, et võitjaid kasvatatakse võitmise kaudu.

KÜLALISE AUKS

“Kui olin Saksamaal, siis skoorisin alati, kui mulle keegi Eestist külla tuli.”

Tiiduse ajast meenub, et osalesime Barcelona Cupil ja jõudsime poolfinaali. Kink ütles mulle alles neli-viis aastat tagasi, et teda ja mind taheti Barcelona akadeemiasse jätta, aga Tiidus polnud nõus. Barcelonale mõeldes – meie tegime toona muu hulgas trenni Hirvepargis, Snelli tiigi ääres ja kergetööstuskooli asfaldikattega väljakute peal.

Kas jääd jalgpalliga seotuks?

Mul on Kalju ajast noortetreeneriks olemise kogemus. Veendusin, et 6–7ja 8–9aastastega toimetamine mulle ei sobi. Tahtsin olla kõigiga sõber, ei suutnud end kehtestada ja lasin juntsudel endale pähe istuda. Eks see oli mu esmakogemus olla noortetreener.

Ilmselt seetõttu pole ma teinud endale ka treenerilitsentsi. Minuga on tehtud juttu Levadia ja Kalju duubli peatreeneri kohast, aga erinevatel põhjustel ei saanud nendest asja.

Vanemate palluritega on kindlasti kergem ja neile võiksin näiteks ründajatarkusi edasi anda. Sobiksin ka abitreeneri rolli. Ma ootan siiamaani Marko Kristali kõnet, et ta mu Viljandisse kutsuks (naerab – toim.). See sobiks ka meie pere plaanidega, sest tahame ju maale kolida! Aga see udu pole mulle helistanud veel! (Naerame – toim.).

Kui tõsiselt rääkida, siis nõuab treeneriameti vastuvõtmine senise elukorralduse läbivaatamist. Praeguse töö ja pere kõrvalt poleks täiemõõduliseks pühendumiseks aegagi. Võibolla läheb nii, et hakkan treeneritööga tegelema siis, kui oma poeg hakkab jalgpalli mängima.

Tervikuna võid ju karjääriga rahule jääda?

Eesti mõistes olen kõigega rahul – olen kolmekordne Eesti meister, samuti koduse meistrisarja parim mängija ja kahekordne parim väravakütt ning kuulunud koondisse. Jalgpallikaugeks ei jää ma kindlasti ka tulevikus.

KALEVIPOJAD ESIMEST KORDA RAKVERES!

EESTI - LEEDU

30. MAI 2018

BALTI TURNIIRI KOHTUMINE Rakvere linnastaadion Staadion avatakse kell 17:00. Avavile kell 19:00.

P채채smed eelm체체gis Piletilevis.

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

treener

Treeneriametis tunneb Siim Säesk kutsumust.

Foto: Mari Luud

26

JALKA MÄRTS 2018

treener

Siim Säesk: jalgpallis on kõige tähtsam nauding

Nelja aasta eest lõhkas Eesti jalgpallis paraja üllatuspommi toona esiliiga B-s mänginud Tartu FC Santos, kes murdis välja karikafinaali. Seal tuli tartlastel tunnistada küll Levadia 4 : 0 paremust, kuid sellest hoolimata pääseti esimese Taaralinna klubina euromängude õhku nuusutama. Nii karikafinaalis kui ka Euroopa liiga esimese kvalifikatsiooniringi avamängus Norra klubi Tromsö vastu kaitses Santose väravat selle loo kangelane Siim Säesk.

KASPAR KOORT, Tartu Postimees

A

nnelinnas sündinud ja üles kasvanud Säesk tõdeb 2014. aasta sündmusi meenutades, et mõistagi on euromängud kirjutatud rasvaste tähtedega Santose klubi ajalukku, kuid samas ei anna need ka põhjust nina liiga püsti ajada.

“Tore, et Euroopasse pääsesime, aga tegelikult oli meil karikasarjas üksjagu õnne, et lõpuks finaali jõudsime,” jääb peagi pärast euroseiklust väravavahikindad varna riputanud Säesk kahe jalaga maa peale. “Selles mõttes ei saa seda metsikuks saavutuseks pidada, pigem olid need mängud preemia tüüpi.”

Siiski pärineb tollastelt karikavõistlustelt mäng, mida mees peab üheks oma karjääri parimaks, kui 1/16-finaalis suudeti Narvas Transiga 0 : 0 viiki mängida ja penaltiseeria 5 : 3 võiduga järgmisesse ringi edeneda.

Oma jalgpalluriteed alustas Siim Säesk Tammekas legendaarse Hillar Otto käe all. Esiti toimetas ta kaitsjana, kuid umbes kümneaastaselt otsustas, et tema õige koht on hoopis väravas, ning sinna ta ka jäi.

Tammeka esindusmeeskonda Säeskil siiski murda ei õnnestunud. 2007. aastal liitus ta Otto kutsel esiliigas mänginud

Tartu Välk 494ga ja sai üsna pea tuleristsed ka treenerina, kui asus juhendama Santose noori väravavahte.

“See oli mõneti kutsumuslik, sest mul olid mingid teadmised, mida tahtsin teistele edasi anda,” meenutab Säesk algust. Mõne aja pärast anti tema hoole alla ka kõige väiksemate vutimeeste treeningrühmad ja treeneritöö sai sisse täiskäigu. Just laste juhendamisest saadavad emotsioonid on Säeski arvates kõige ehedamad, sest laste õppimisprotsess on kõige kiirem.

NAUDING ON TÄHTIS

“Kes on võistluslik mängija, saab naudingu võitlusest, kes loov mängija, see loovusest.”

“Kui näed, kuidas mängul üritatakse ellu viia neid asju, mida nädal aega treeningutel on harjutatud, siis annab see sõltumata sellest, kas see tuleb välja või mitte, vägeva emotsionaalse laengu,” arutleb Säesk. “Järelikult olen ma suutnud neile midagi uut õpetada ning nad on motiveeritud seda proovima ja ellu viima.”

Kuigi novembris tähistas Siim Säesk alles oma 28. sünnipäeva, on tema treeneripagasis juba ka kahe ja poole hooaja jagu (2015. aasta kevadest 2017. aasta suveni) Santose esindusmeeskonna juhendamist. Kuna ta polnud enne seda täiskasvanutega töötanud, tähendas kogu see periood talle suuresti õppimist, kuid andis samas hindamatuid kogemusi.

“Klubile oli see muidugi päris julge lüke,” nendib Säesk. Paralleelselt esindusmeeskonna juhendamisega jätkas ta ka tööd noorterühmadega, kuid tagantjärele möönab, et pigem võinuks keskenduda vaid esindusele. Treenerina püüab Säesk leida kuldse kesktee liigse leebuse ja liigse karmuse vahel, sest eesmärk on ikkagi see, et kõik, kes Santoses mängivad, tunneks jalgpallist rõõmu.

“Minu soov on, et mängijad saaksid mängust naudingu,” sõnastab Säesk oma treenerifilosoofia. “Kes on võistluslik mängija, saab naudingu võitlusest, kes loov mängija, see loovusest. Oluline on, et ei tekiks pettumust, vaid et alati saadaks mängust kätte emotsioon.”

Ta lisab, et siinkohal mängib suurt rolli ka see, kas treener on täpselt läbi mõelnud, mida ta mängijatelt saada tahab – kui on, siis suudab ta mängijaid motiveerida, nõnda, et nad on kohal pool tundi enne trenni algust, pärast trenni on aga õnnelikud ega jõua järgmist korda ära oodata. Kui see on nii, siis järelikult teeb treener midagi väga õigesti! Nii peabki Säesk tulemusest tähtsamaks jalgpallist saadavat naudingut, kuid see ei tähenda, et võit oleks talle teisejärguline: “Lõpuks on nii, et kui teed seda, mis sulle rõõmu pakub, hästi ja annad endast kõik, toob see ka tulemuse. See on kiitus töö eest, mida me teeme.”

Olles mõnda aega Santose esindusmeeskonnaga tegelenud, ei salga Siim Säesk, et millalgi soovib ta end taas proovile panna mõnd täiskasvanute võistkonda treenides, kuid samas ta sinna otseselt ei kibele.

“Ma tõepoolest naudin noortetreeneri ametit, see on see koht, kust saad ise selle kõige kõvema energia tagasi,” resümeerib Säesk. “Hea on tööd teha, kui ärkad hommikul üles ja ootad tööle minemist – ootad, et saad seda tööd teha, ning tead, et saad sellest naudingu.”

2018 MÄRTS JALKA

27

saalijalgpall

Rinopali meeskond on võistlusvalmis.

Foto: EJL

Ühtne futsalirusikas loodab vallutada kolmanda koha Eesti Jalgpalli Liit (EJL) on pärast jaanuarikuus peetud liidusiseseid kohtumisi saanud kirja ühtse saalijalgpalli arendamise kontseptsiooni ning aprilli lõpus astutakse ettepanekutega saalijalgpalli komisjoni ette. EJLi saalijalgpalli tehniline juht Kert Küttis avaldas lootust, et futsal suudab vallutada Eesti saalialade populaarsuse tabelis kolmanda koha.

KADI PARTS

J

aanuarikuu Jalkas ilmus saalijalgpalli rubriigis väike eeltutvustus kontseptsiooni kohta, mida EJL alles asus välja töötama. See ajas saalijalgpalli ringkonna kihevile, mis Kert Küttise sõnul oligi asja eesmärk.

“Nii-öelda isutekitaja töötas positiivselt selles osas, et klubid reageerisid 28

JALKA MÄRTS 2018

ja oli näha, et neil on huvi asja vastu.

Avasime sellega diskussiooni, mis on alati teretulnud,” selgitas EJLi saalijalgpalli tehniline juht.

Toona anti huvi avaldanud klubidele teada, et esialgne lühitutvustus ilmub märtsikuu Jalkas ehk käesolevas numbris, kui ühtse saalijalgpalli kont-

septsiooni jaoks on ideed ja lähenemine läbi arutatud ka tehnilise, koolitus-, võistluste, rahvajalgpalli-, avalike ja koostöösuheteosakonna ja koondise peatreeneriga. Pärast läbirääkimisi on kirja saadud õige mitu ideed.

Koolitused ja rahvajalgpall Ühtse futsalikontseptsiooni väljatöötamiseks on praeguseks küpsenud idee, et mitmes vallas tuleb edendada tööd koolituste osas. Üheks küsimuseks on läbi ja lõhki saalijalgpallitreenerite koolitamine, mis tuleks asetada EJLi praegusesse treenerikoolituste skeemi.

Küttise sõnul on mõned futsalikoolitused küll tehtud, kuid neid pole olnud piisav arv. Uudse ideena ongi EJL käinud välja mõtte, et selle aasta septembrikuus korraldada Eesti-sisene koolitus, mille läbiviimiseks otsitakse inimest väljastpoolt Eestit. Küttis lisas, et pärast selle koolituse toimumist saab huviliste ja tagasiside järgi hinnata, kuidas sarnaste koolitustega edasi minna: kui tihti on neid vaja ja kuidas meie kohalikud treenerid selleks valmis on.

Teiseks koolitustega seotud ideeks on futsalikoolituste kaasamine tavatreenerite ehk murujalgpalli treenerite koolitusse. Selle eesmärk on tutvustada tavaklubide juhendajatele eelkõige futsalipalli, millega on lastel saalis olu-

saalijalgpall kuidas sellega mängida, sest see annab lastele lisaväärtuse – aitab arendada nii tehnikat kui ka mõttekiirust.”

Tippsaalijalgpall

liselt mugavam mängida, sest kui saalitingimustes kipub tavaline jalgpall eest ära põrkama, siis futsalipall püsib ilusti jala küljes ja on sisetingimuste tarbeks mugavam. Koolituste osakonnaga astub pisut ühte jalga rahvajalgpall, sest üks idee on viia futsal koolituste kaudu peale treenerite lähemale ka lastele.

“On mõte viia koolidesse futsalipalle ja neid lastele tutvustada,” selgitas Küttis. “Tahaksime rahvajalgpalli kaudu jõuda koolidesse, et lapsed saaksid juba seal mängides saalijalgpalliga esmase kogemuse, sest praegu pole neil paljudes kohtades võimalik saalis jalgpalli mängida. Ent kui seda tehakse, võiks seda teha just futsalipalli ja kohandatud futsalireeglitega. See võiks tähendada seda, et kui tulevikus leidub mängijaid, kes soovivad tavajalgpalli juurde midagi lisaks, siis on neil juba olemas kogemus futsaliga. Nii oleks neil võimalik end ka sel rindel arendada.”

Ta lisas, et EJLile oli väljatöötatud ideekogumi juures oluline lähtepunkt mõttekoht, kuidas anda lastele futsalina lisaväärtust: “Loomulikult oleks ideaalne, kui meil oleksid klubid, kes tegeleksid saalijalgpallis lastega, aga paraku on Eesti selleks liiga väike.

Seega peab EJL kaasa aitama sellele, et jõuaksime inimeste ja laste teadvuseni.

Et kõik teaksid, mis on futsalipall ja

Uues kontseptsioonis on eraldi välja töötatud ka tippsaalijalgpalli osa, mis hõlmab nii kõrgliigaklubisid kui ka koondist. Rahvusmeeskonna poole pealt selgitas Küttis, et juba veebruari alguseks oli koondise peatreeneril välja töötatud terve aasta plaan – mitte kunagi varem pole meie saalikoondise abijõud nii professionaalselt valmistunud. Uuendusi on veelgi.

“Plaan on tagasi tuua paaripäevased laagrid, et mängijad suudaksid kohaneda füüsilise poolega,” tutvustas Küttis tippjalgpalliga seotud ideid. “Lisaks plaanime, et koondise juures asuks tööle füüsilise ettevalmistuse treener, kes hakkaks mängijatele tegema teste ja koguma andmeid, et saaksime ka reaalse statistika abil hinnata ja näha, kui palju keegi mängib, mis on tema kasutegur jne.”

KERT KÜTTIS:

“On mõte viia koolidesse futsalipalle ja neid lastele tutvustada.”

Samuti on üks mõte luua U19 koondis, mille eesmärk oleks loomulikult kasvatada futsali A-koondisele järelkasvu. Küttise arvates peaks EJL seda soodustama, et klubid saaksid areneda ja tuua enda juurde noormängijaid, kes omakorda võiksid kasvada rahvuskoondise mängijaks.

Ühiskond, meedia ja kohtunikud Ühe olulise aspektina on uue futsalikontseptsiooni eesmärk ka saalijalgpalli osatähtsuse suurendamine ühiskonnas.

“Praegusel hetkel on futsal levinud pigem venekeelse elanikkonna hulgas, aga tahaksime integratsiooni arendamise mõttes tuua saalijalgpalli rohkem ka eestikeelsete elanike hulka,” rääkis Küttis. “Kui enamik klubisid on praegu ikkagi pigem ühe või teise rahvuse põhised, siis näiteks FC Rinopal ja SK Augur on seevastu hea näide, kus mängijad on ilusti

segunenud.”

Samas selgitas ta, et eestikeelse elanikkonnani jõudmiseks tuleb võibolla üle vaadata praegune liigapüramiid ja teha korrektiive madalamates astmetes. Viimastel aastatel on väga palju populaarsust kogunud rahvaliiga, mille võlu on regionaalsus. Aga näiteks Pärnu ja Haapsalu kandis pole praegu liigatasemel saalijalgpalli. Võibolla peaks madalamatele liigadele lähenema regionaalsemalt.

Kirja pandud ideekogumikus on oma koht veel mitmel valdkonnal. Näiteks tõi Küttis välja just Jalka ajakirja, mis sel aastal on igal futsalihooaja kuul kajastanud mõnda teemat või võistkonda saalijalgpalli vallast. Samuti töötab tema sõnul korralikult koostöö kohtunike osakonnaga, sest futsalikohtunikele korraldatakse seminare, analüüsitakse videomaterjale ja keskendutakse ka sellele, kuidas vilemeeste füüsilist ettevalmistust parandada.

Millal uus kontseptsioon käivitub?

Kokkuvõttes on EJLi välja töötatud ideede elluviimiseni aga veel aega, sest tehtud on alles esimene tõuge. Seega ei maksa oodata, et kõik toimub üleöö.

“See käibki nii, et keegi haarab initsiatiivi ja töötatakse välja ideed,” selgitas Küttis ahelat, mispidi kontseptsioon liikuma hakkab. “Seejärel vaatame need koos saalijalgpalli komisjoniga üle, kelle võimuses on ideed tagasi lükata või heaks kiita. Alles pärast seda liiguvad heakskiidu saanud ettepanekud EJLi juhatusele, kes need kinnitada saab. Ning siis algab praktiline töö. Saalijalgpalli arendamisega ei ole nii, et EJL raiub midagi kivisse.

See kontseptsioon on miski, mida peab kogu futsalikogukond ühtse rusikana läbi viima.”

Kõikide ideede eesmärgiks peaks loomulikult olema saalijalgpalli propageerimine ja kandepinna suurendamine, mis omakorda võiks Küttise sõnul kajastuda ka võrdluses muude aladega.

“Me tahaksime tõusta Eesti kolmandaks saalialaks,” rääkis Küttis. “Praegu ei saa me loomulikult vastu võrkpallile ega korvpallile, aga kolmas koht peaks olema see positsioon, kuhu peaksime esialgu oma sihi seadma.”

2018 MÄRTS JALKA

29

minu 11

Foto: Madis Palm

Hendrik Sal-Saller V

äga keeruline ülesanne! Mõtlesin pikalt, millise meeskonna koostan ... Kas mõne vaimuka, näiteks Eesti 100 tegelasest, kus oleks möödapääsmatu lisana Edward von Lõnguse illustratsioonid? Või välismaistest muusikutest koosneva dream team’i? Või hoopis minu lemmikvutimehed läbi aegade? Peast käis läbi ka mansa, kus oleksid mitte moodsate soengutega, vaid ainult pikajuukselised jalgpallurid. Peaaegu oli poja abiga valmis ka meeskond, kus igast Euroopa liigast oleks olnud üks klubi, millest igast üks mängija – uhhh, karm värk! Jäin ikkagi lõpuks suhteliselt lihtsa ja jalgpallikeskse mansa juurde. Põhimõte: minu 11 hetkel tegutsevatest mängijatest.

Gianluigi Buffon Mitte, et Manuel Neuer või Marc-Andre ter Stegen ei oleks head ... Lihtsalt vanameistril on kapist ikkagi veel puudu mõni pokaal, mille ta selle meeskonnaga igal juhul kätte saaks.

Marcelo Imeline tüüp, alati heatujuline. Möllab mis hirmus. Ei jäta midagi pooleli ja jaksab iga palli pärast võidelda. Tahab, jaksab ja kui vaja, siis ka otsustab.

Jerome Boateng Cool tüüp. Korralik mürakas ja väga hea kaitsemängija.

Ragnar Klavan Ragnar oleks kindlalt platsil! Tasub uhke olla, et meil selline mees on! Ja olengi!

Sebastian Sal-Saller Minu poeg. Ta ise valis selle positsiooni. Ma olen püüdnud talle rääkida, et võta mõni kergem ja glamuursem – näiteks ründaja positsioon. Et kui värava lööd, siis kantakse kätel. Ja kui ei löö, siis pole ka hullu (juhul muidugi, kui su eest pole mingit hiigelsummat välja käidud). Kaotuses on kriitikute meelest süüdi ikka kaitsjad. Ja vähem oleks üles-alla lidumist ka ... Aga ei. Tõele au andes pean muidugi ütlema, et jalgpallist teab ta minust kordades rohkem ja seega pole mõtet temaga vaielda – las mängib seal, kus tahab, peaasi, et on õnnelik!

Sebastian on ka võistkonna kapten, sest keda teist saaksin ma rohkem usaldada!

Kingsley Coman Väidetavalt kiireim mees Bundesligas. Ma ise nii täpselt ei tea, aga liigutab väledalt küll ennast. Üldjuhul alati ka midagi juhtub, kui ta palliga mürada saab.

30

JALKA MÄRTS 2018

Cavani

Lewandowski

Coman

Vidal

Isco

Messi

Marcelo

Boateng

Klavan

Sal-Saller

Buffon

Arturo Vidal Vidal on heas mõttes kõike muud kui stabiilne. On paremaid päevi ja on ebaõnnestumisi – nagu elu ongi. Temperament ja metsik tahe oleks vast märgusõnad.

Isco Minu viimase aja üks suuremaid lemmikuid. Liigub kiiresti, on kreatiivne. Teeb ja toimetab. Huvitav olekski teda Messi kõrval näha.

Lionel Messi Messi on Messi! Ei ole Ronaldot, on Messi!!!

Edinson Cavani Hetkel kindlasti üks parimaid tipuründajaid. Õigel ajal õiges kohas. Minu meeskonnas tunneks ta ennast kindlasti väga hästi ja saaks ka penalteid taguda nii palju, kui süda lustib.

Robert Lewandowski Õhuruum kontrolli all! Ja tegelikult ka kõik muu. Lihtsalt väga hea ründaja. Anna talle ainult võimalus ...

Ja lõpuks: minu unistuste tiim ei oleks minu unistuste tiim, kui ma ise koos nende vendadega ei saaks platsile. Niisiis: umbes kümme minutit enne lõppu vahetab mind peatreener Martin Reim Lewa vastu sisse ja löön otsustava võiduvärava Meistrite liiga finaalis! Kui juba unistada, siis ikka suurelt!

MEHISTE MEESTE MÄNG!

Manchester City Pariisi Saint Germain

Argentiina Argentiina

NICOLAS EDINSON OTAMENDI CAVANI

Foto: Scanpix

JOSEPH SALISTE Tallinna Flora

Foto: Jana Pipar

Manchester City Pariisi Saint Germain

Argentiina Argentiina

NICOLAS EDINSON OTAMENDI CAVANI

Scanpix Foto:Foto: Scanpix

küsitlus

Viis aastat sisehalli

Inimene harjub hea ja mugavustega. Samasse ritta läheb Eesti Jalgpalli Liidu sisehall, mida kasutame juba viiendat talve. Need, kes seal regulaarselt müttavad, võivad imestada, kuidas varem üldse hakkama saadi. Küsisime mängijalt, kohtunikult ja kahelt treenerilt, mida sisehall nende jaoks muutnud on.

INDREK SCHWEDE

Jürgen Henn, treener

Esimene asi on see, et saame treeninguid planeerida ilmast sõltumata.

Ei ole mingeid agasid seoses ilmaga. Varem oli meil alati olemas ka plaan b juhuks, kui lumesadu on nii kõva, et väljakuid ei jõua lahti lükata. Vaatasime ikka ilmateaFoto: Lembit Peegel det ja olime valmis selleks, et peame oma plaane muutma. Ühe treeningu muutmine tõi kaasa ka nädala ülejäänud treeningute ülesehituse muutuse. Kui meil oli näiteks kavandatud arendada kiirust, aga pidime selle ära jätma, olime sunnitud selle treeningu paigutama mõnele teisele päevale, kuhu see treening ei pruukinud sobida.

Enam ei pea me oma energiat kõigele sellele kulutama ja trennid toimuvad igal juhul.

Teine asi on treeningute tempo. Libedal väljakul ja külmas õhus on tempo märgatavalt aeglasem. See erinevus on profitasemel päris suur. Treeningukvaliteedi langusele lisaks kollitavad õues treenides mängijaid tervisehädad.

Kolmandaks saab külma kartmata teha seismist nõudvaid harjutusi ja tegevusi. Näiteks taktikatrennis võivad mängijad maha jahtuda ja seetõttu on talvel seda väljas riskantne teha. Hallis saab vajalikke hingetõmbepause lubada.

Muidugi on sisehalli pluss ka suure väljaku tunnetus ja mänguline kvaliteet, millest on varem palju räägitud.

38

JALKA MÄRTS 2018

Markus Jürgenson, mängija Foto: Lembit Peegel Sisehall tegi meie elu mõnusamaks. Meie kliimas on talv nagu ta on, sajab lund ja on tuuline.

Nüüd saame iga päev trenni minnes keskenduda sellele, milleks oleme kohale läinud. Ei pea muretsema, kas on jää, lörts või kallab rahet. See mõjutab treeningukvaliteeti. Halvad tingimused pidurdavad mängijate arengut.

Kui olin Soomes, tegin kaasa ka hooajaeelse ettevalmistuse ja seal oli ka hall täitsa olemas. Soomes on neid muidugi palju, aga pean silmas Vaasa halli, kus on natuke suuremad tribüünid ja soojem õhk, aga samas polnud riietusruume. See mõni kraad soojem õhk võis nii ka lihtsalt tunduda, sest väljas oli külmem kui meil.

Levadiaga treenime Punase tänava väljakul, kuhu talveks kuppel peale tõmmatakse, ja pean ütlema, et tingimused on samaväärsed võrreldes jalgpalliliidu sisehalliga. Kusjuures seal on tõesti soojem kui Lillekülas. Kui väljas oli miinus kümme, siis kupli all oli nii soe, et pidi riided seljast võtma.

Sellele vaatamata käisime Levadiaga veebruari esimesel poolel Türgis. See on selline emotsionaalne laks, kui saab soojas muru peal trenni teha. Eks treeninglaager värskendab ka vaimu ja lähendab meeskonda.

küsitlus Uno Tutk,

Janno Kivisild,

kohtunik

Ka kohtunikele on täismõõtmetega sisehall tulnud vägagi kasuks. Varasematel aastatel oli hooajaeelne ettevalmistus enamjaolt individuaalne, nüüd toimuvad tippkohtunikele igal nädalal ühistreeningud. See tagab hea füüsilise ettevalmistuse varakevadisteks mängudeks. Sisehallis saame teha ka hooajaeelseid teste kohtunikele, mis tänapäeval on üpris jalgpallispetsiifilised. Me ei pea enam muretsema ka hooajaeelsete seminaride pärast. Paneme juba aasta varem aja kinni ja ei sõltu enam ilmastiku kapriisidest.

Sellele lisandub mängupraktika iga-aastase taliturniirina. Varem organiseerisid meeskonnad endale ise treeningmänge, nüüd täidab selle aset korralikult organiseeritud turniir, kus saavad vilistada nii tippkui ka madalamate liigade kohtunikud. Pärast ligi neljakuist pausi on praktika ülimalt tähtis.

Need meie tippkohtunikud, kes käivad aasta ringi teenindamas rahvusvahelisi mänge, saavad tänu sisehallile end paremini vormis hoida. Kui nad peavad talvel välismaale minema, on nad enne heades tingimustes vilet ja lippu juba käes hoidnud.

Suure väljaku ja mastaabi tunnetus on kohtunikele sama oluline kui palluritele. Üks asi on vilistada saalis väikesel pinnal ja teine asi on nagu lahingu matkimine! Ausalt öeldes ei oska enam ette kujutadagi, kuidas me varem üldse hakkama saime.

Foto: Lembit Peegel

treener

Meile annab sisehall võimaluse olenemata ilmastikuoludest täita seatud plaane.

Treeningute õnnestumise üks olulisi faktoreid on Foto: Lembit Peegel keskkond ja selle stabiilsus on meile nüüd garanteeritud. Tulgu taevast või pussnuge või puhugu tuul inimesi pikali, meie saame oma treeningu tehtud. Ootamatuid faktoreid enam pole.

Plahvatuslikud stardid ja pidurdamised – kui neid teha külmal, kõval ja libedal pinnal, kannatab soorituse kvaliteet ja mängijatel on oluliselt suurem vigastuste oht.

Varem sõltus palju konkreetsest talvest. Muidugi on olnud ka selliseid jalgpallile mugavaid talvi, kui oli võimalik hakkama saada ilma hallita. Aga näiteks tänavu on sadanud periooditi kõvasti lund ja ka temperatuur on olnud klassikalisele talvele omasem. Sisehall annab suurepärase võimaluse aasta ringi jalgpalliga tegeleda.

Kati Maripuu, jalgpallifänn

Olen käinud sisehallis mänge vaatamas kaks viimast aastat. Seal on muidugi mugavam vaadata kui külma ilmaga väljas. Samas ei toimu hallis olulisi mänge ja fännide melu on vähem. Küllap on see üks põhjusi, miks paljud potentsiaalsed pealtvaatajad pole teed sinna halli leidnud. Aga meeskondadele on hall kindlasti väga vajalik hooajaeelseks ettevalmistuseks. Kuna hall on rohkem treeninguteks, siis pole mingit probleemi selles, et tribüün jääb ühe värava taha.

Kuigi hallis on mänge vaadata parem kui õues külma käes, hakkab seal pikapeale siiski külm ja viimasel ajal oli ka kohviaparaat rikkis. Soe jook Foto: erakogu võiks olla hallis siiski tagatud ja paha ei teeks ka istumisalused. Nii nagu see oligi Liivimaa karika mängul, kus oli olemas nii snäki- kui ka joogilett. Publikut oli omajagu, väljas parajad külmakraadid, aga hallis oli üllatavalt soe.

2018 MÄRTS JALKA

39

pipraterad

Viis aastat Kuidas me igatsesime täismõõtmetega jalgpallihalli! Aeg läheb kiiresti. Kas keegi mäletab, et Eesti Jalgpalli Liidu sisehall tegutseb juba viiendat talve?

Kahel eelmisel leheküljel rääkisid vutirahva esindajad, mida hall meie jalgpallile andnud on.

Fotograaf Jana Pipar näitab oma pildil, millise iludusega on tegemist.

pipraterad pipraterad

sisehalli

Foto: Jana Pipar

staadionid

50 + 20 Eesti kunstmuruväljakut

VIIMSI 1

TALLINN TABASALU 20 12 1 1 PALDISKI LAAGRI 1 SAUE 1 KEILA 1 SAKU 1 1 1 1

Milline on meie seis kunstmuruväljakutega? Kui palju neid on? Kas neid on igas maakonnas? Kui paljud neist on täismõõtmetega? Anname nendele küsimustele vastused Eesti kaardile vaadates.

LÄÄNEMAA

KADI PARTS

KEHTNA

RISTI

1

1 1

HIIUMAA

RAPLAMAA

HAAPSALU

Tribüün/istekohad (täismõõtmetega väljakutel)

Jah 34 Ei 16

PÄRNUMAA PÄRNU 1

SAAREMAA KURESSAARE 1

Harjumaa Tartumaa Ida-Virumaa Pärnumaa Läänemaa Lääne-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Põlvamaa Raplamaa Saaremaa Valgamaa Viljandimaa Hiiumaa Võrumaa Kokku

42

JALKA MÄRTS 2018

31 4 3 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 0 0 50

17 1 1 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 20

1

TÄISMÕÕTMETES VÄHENDATUD MÕÕTMETES

staadionid Istekohtade esikolmik

Viimsi 2000 Narva Kalevi kunstmuruväljak 1000 Tartu Annelinna kunstmuruväljak 748

1 1

MAARDU

HARJUMAA

LOO

KEHRA

JÜRI

KOHTLA-JÄRVE

RAKVERE

1

1

SILLAMÄE 1

1

NARVA 1

1

1

RAASIKU

TAPA 1

1

LÄÄNEVIRUMAA

IDA-VIRUMAA

PAIDE 1

JÄRVAMAA

EJLi kategooria* 3 22 4 14 5 14 KOKKU 50

JÕGEVA 1

JÕGEVAMAA

VÄNDRA

*EJLi 3. kategooria vastab UEFA 1 kategooriale, ülejäänud Eestis olevad 4. ning 5. kategooria väljakud on madalama astmega

1

TARTUMAA

VILJANDI 1

TARTU 3 1

VILJANDIMAA

ELVA 1

PÕLVA 1

VALGA

PÕLVAMAA

1

VALGAMAA VÕRUMAA Altküttega

1. Sportland Arena 2. Narva Kalevi kunstmuruväljak 3. Lootospark

2018 MÄRTS JALKA

43

staadionid

2

018. aasta alguseks oli Eestisse rajatud 50 täismõõtmetes kunstmuruväljakut, millest lõviosa ehk 31 väljakut asub Harju maakonnas. Väljakute arvu poolest järgnevad Harjule nelja väljakuga Tartu ja kolme väljakuga Ida-Viru maakonnad. Meie 15 maakonnast kahes – Hiiu ja Võru maakondades – pole senise seisuga mitte ühtegi täismõõtmetes väljakut, kuigi Võrumaale hakatakse peagi väljakut rajama. Peale täismõõtmetes platside on Eestis hetkeseisuga ka 20 vähendatud mõõtmetes väljakut, millest enamik ehk 17 asub Harjumaal.

EJLi infrastruktuuri osakonna juhataja Targo Kaldoja sõnul võib üldises plaanis Eesti seisuga rahule jääda, kuigi harrastajate arvu vaadates oleks platse juurde vaja.

“Laias laastus võib rahule jääda, sest viimastel aastatel on vahetatavate ja rajatavate väljakute kvaliteet tõusnud ning üha rohkem on juurde tulnud alt pehmendusega väljakuid,” rääkis Kaldoja. “Kui aga rääkida harrasta-

Kuue aasta pärast peaks Eestis olema 80–100 täismõõtmetes kunstmuruväljakut.

jate arvust, siis jah, väljakute arv jääb harrastajate arvule jalgu ning seda eriti väljaspool Tallinna suuremates keskustes nagu Tartus, Pärnus ja Narvas.”

Kaldoja lisas, et kui seni ilma ühegi täismõõtmetega väljakuta Võru maakonda asub väljakut rajama Heliose klubi, siis Hiiu maakond on endiselt vaeslapse osas ehk sinna hetkel väljakut planeeritud pole.

“Hiiumaal on korduvalt plaane tehtud ja eri kõnelusi peetud, kuid seni

Mere piiril, linna südames.

Foto: EJL

on see plaan kalevi alla jäänud,” rääkis Kaldoja. Üldises plaanis tulevikust rääkides ütles EJLi infrastruktuuri osakonna juhataja, et liigutakse õiges suunas ning arengukava kohaselt on kõik kontrolli all: “2011. aastal kinnitatud arengukava järgi peaks meil 2024. aastaks olema Eestis 80–100 täismõõtmetes väljakut ning hetkel liigume selle poole. Tahaksime olla samal tasemel Soome ja Rootsiga.”

Ideaalne peatumispaik kõigile, kes hindavad mugavust ja head asukohta, aga ka erilist atmosfääri – unikaalne interjöör jutustab paeluva loo Kalamaja esikvartali suurtööstuslikust kuldajastust.

Tere tulemast JALKAsõprade lemmikhotelli Tallinnas! www.hestiahotels.ee

Kuidas püsida terve?

Talvel on külmetamise ja vigastuste oht suurem. Pea meeles, et külma ilmaga kulutame rohkem energiat.

Pärast kunstmurul treenimist või õues tehtud jooksutrenni söö kindlasti süsivesikurikas vahepala või võta “smartšeikeriga” trenni kaasa joogipulber, millest saab teha taastusjoogi. Taastusjoogi tarbimise üks parimaid hetki on venitusharjutuste ajal pärast treeningut. Psühholoogiliselt on see hea iseenda motiveerimise nipp sel hetkel, kui kõht on tühi ja/või on kiires elutempos tuli takus jõudmaks kuhugi mujale.

Talvel võime trennis kaotada isegi rohkem vedelikku kui suvel. Ühtepidi soodustab seda riietus, mis intensiivsema koormuse korral ei lase piisavalt õhku läbi. Teistpidi on õhema riietusega oht selles, et me ei pruugi visuaalselt üldse näha, et me higistame. Seetõttu on soovitav talvisel perioodil kaaluda ennast enne ja pärast raskemat treeningut. Pea meeles, et kaotatud vedelikuvarude taastamiseks tuleks tagasi juua 150% kaotatud vedelikust.

Näiteks kui kaotasid kehakaalus 1 kg vedeliku arvelt, siis peaksid 3-4 h jooksul pärast koormust tarbima vedelikku vähemalt 1,5 liitrit. Sellesse arvestusse läheb ka toiduga saadav vedelik.

Selleks, et keha saaks kätte kõik vajaliku, siis ära joo suurtes kogustes ainult paljast vett.

Eelistatult võiks jook sisaldada piisavalt mineraalaineid, sh kindlasti soola, magneesiumit ja kaltsiumi. Üks soovitus: kui

tahad tšempionitelt õppida, siis uuri välja, millist mineraalvett joob FC Flora.

Eestis on juba jalgpallitiime, kus füsioterapeut valmistab õues toimuva treeningu eel spordijoogi sooja veega.

Paratamatult kipub siiski jook õuetemperatuuril jahtuma.

Selleks, et keha ei peaks kulutama lisaenergiat vedeliku soojendamiseks, siis proovi külma spordijoogi asemel energiageele. SiS geelidele ei pea grammigi vett peale jooma.

Raskes trennis peletab väsimust kofeiiniga energiageel.

Energiakoguse mõttes on ühest geelist saadav energia enamvähem võrdne 0,5 l spordijoogist saadava energiaga.

Meie laiuskraadil on organism D-vitamiini defitsiidis. Dvitamiin osaleb energiatootmise

protsessis ning on oluline närvisüsteemi funktsioneerimiseks. Sportlasele on üks kindlamaid viise enda kaitsmiskes viirushaiguste vastu piisava koguse C-vitamiini tarbimine iga päev. Söö mõni kiivi, võta sügavkülmikust mustsõstraid või astelpaju marju.

Pärast treeningut lisa joogi sisse C-vitamiini sisaldav veeslahustuv joogitablett. Proovi apelsinimaitselist SiS Immune’i.

Haigestumise vastu kaitsevad ka küüslauk ning punase päevakübara preparaat.

Immuunsüsteemi tugevdamiseks sobivad samuti külmaprotseduurid. Siitsamast Eestist on näiteid sportlastest, kes regulaarselt jääaugus või külmakambris käies pole kordagi kogenud nohust nina ja kähedat kurku.

Vaata lisaks: www.geelijaam.ee.

lugeja küsib BRENT LEPISTU Sünniaeg: 26.03.1993 Koduklubi: Kristiansund (Norra) Varasemad klubid: FC Flora Koondisekarjäär: 8/0

Mullu viis Brent Lepistu Flora kaptenina Eesti meistritiitlini.

Foto: Lembit Peegel

46

JALKA MÄRTS 2018

lugeja küsib

Brent Lepistu:

keskpooliku ümber on 360 kraadi tegevust!

Eelmisel aastal Floraga Eesti meistriks tulnud ja rohevalgete võistkonnas kaptenipaela kandnud Brent Lepistu siirdus tänavuseks aastaks oma esimese välislepingu alusel Norra kõrgliigasse. Märtsikuus 25. sünnipäeva tähistav Lepistu rääkis Jalka lugejate küsimustele vastates muu hulgas haigusest, mis võinuks ta karjäärile saatuslikuks saada. Keskpooliku positsiooni naudib ta täiega, sest just seal käib kõige suurem action!

KADI PARTS

M

is on sinu elu tähtsaim otsus, mis on mõjutanud sinu mängijakarjääri? ( Jürgen, Mustla) Noorena meeldis mulle tegeleda mitme ekstreemspordialaga ning ilmselt nende kõrvalejätmine ja ainult jalgpallile keskendumine oli otsus, mis tuli mu karjäärile kasuks.

Kui vanalt olid täiesti kindel, et jalgpall toob leiva lauale? (@renezahkna) Kinnisidee, et tahan tippjalgpalluriks saada, on mul olnud juba väga väikesest peale ja uskusin, et sellega võib leiba teenida küll. Aga kui rääkida hetkest, kui endale seda päriselt teadvustasin, siis see oli ilmselt ajal, kui olin Flora duublisse jõudnud. Siis olin suhteliselt kindel, et see on võimalik. Ega ma tegelikult ei olegi kunagi mõnele muule karjäärivõimalusele mõelnud, sest minu usk ja tahtmine jalgpalluriks saada on olnud kogu aeg nii suured, et polegi kaalunud muid variante.

Missugune roll on lapsevanemal sinusuguse sihikindla ja ägeda spordimehe kujunemisel? (Sirje) Minu puhul oli mõlemal lapsevanemal hindamatu roll. Alustades sellest, et kui olin väike poiss, siis viidi mind trenni ja tuldi järele, osteti õiget varustust ja toetati igas olukorras. Kunagi ei ole

mind surutud mõne muu huvi või hobi poole. Mu vanemad nägid, et mul on jalgpall hinges, ja nad on mind terve karjääri tõesti kogu aeg toetanud. Olen neile väga tänulik selle eest!

ZAKA ON PARIM:

“Väike grusiin Zakaria Beglarišvili on palliga mängides ikkagi teistest üle. (…) Seda meest võiks nimetada ka Eesti liiga Ronaldinhoks!”

Millise tippmängijaga sa kõige rohkem sarnaned oma oskuste ja mängustiili poolest? ( Janar, Tartu) Võibolla Steven Gerrardiga. Ühest küljest selles osas, et kui arvesse võtta tema söötmist, siis ta oli alati see, kes söötudega meeskonnale väga kasulik oli.

Ning teiseks Gerrardi kirg ja tahe: tema silmades paistis alati põlemine ja tahtmine minna meeskonna heaks ükskõik millest läbi. Ka mina olen sellist tüüpi, sest ma vihkan kaotamist ja annan endast alati 100% – seda isegi siis, kui tegu on näiteks sõbraliku piljardimänguga.

Millise jalgpalluriga tahaksid üheks päevaks kohad ära vahetada? (@_haraldhytt_)

Ronaldinho on olnud mu iidol ja kui saaksin üheks päevaks olla tema, et teha palliga samasuguseid asju ja olla ise selle juures sama positiivne, siis see oleks väga mõnus kogemus.

Kas Infoneti ja Levadia ühinemine tuleb Florale kasuks või kahjuks?

(Vitali, Tallinn) Mina näen seda selliselt, et üks tugev konkurent on liigas vähem ja see ei saa väga kasulik olla. Kui klubi tahab areneda ja ka Euroopas edukas olla, siis peaks saama võimalikult palju tugevaid mänge, aga nüüd, kui üks kõva vastane on liigas vähem, jääb tugeva meeskonna vastu neli mängu pidamata. Usun, et pigem teeb selline olukord Eesti tippklubidele kahju.

Mis on sul kõige eredamalt meeles 2012. aasta U19 EMilt? (Roman, Narva) Kõige eredamalt on mul meeles mäng Hispaaniaga. Mängisin number 10 positsioonil ja ma pole oma elus veel üheski mängus nii palju palli järel jooksnud kui seal mängus. 60. minutiks olid mul jalad tõesti krampis ja palusin toonaselt peatreenerilt Arno Pijpersilt vahetust. Ta vaatas minu poole ja ütles nii: “Sina, poiss, mängi edasi. Ei tule mingit vahetust.” Olin tol momendil Arno peale väga kuri ja mäletan siiani, kuidas vastaste mängija Suso tegi seejärel mulle tallaga jalgevahelt. Sellel hetkel oli see päris alandav tunne. Aga tagantjärele olen Arnole väga tänulik, et ta mind välja ei võtnud ja sain 90 minutit mängida nii kõrgel tasemel jalgpalli. Usun, et see on mulle mängijana kasuks tulnud.

Milline on olnud sinu senise karjääri kõige kriitilisem hetk? (@rekkerpoiss_) Neid momente on olnud kaks. Esimene 2018 MÄRTS JALKA

47

Mullu Floras kaptenipaela kandnud Lepistu usub, et hea liider peab meeskonda juhendama ka väljaspool mänge: “Peaks ka valvama, et näiteks trennides see õhkkond liiga läbuks kätte ei läheks, ja kui vaja, tuleks mehi utsitada, et kõik oleksid 100% trennis kohal.”

Brent Lepistu on juba väikesest peale tahtnud jalgpalluriks saada ja ühtegi muud karjäärivalikut ta kaalunud pole – nii kindel on olnud ta usk iseendasse ja edusse.

oli siis, kui olin 14–15aastane noormängija ning mul avastati sääreluus kasvaja. Esimene arst ütles konkreetselt, et ma ei mängi enam kunagi jalgpalli – kujutage ette, mida see noorele mängijale vaimselt teha võib? Aga õnneks ei andnud ma alla ja suutsime leida arsti, kes mu terveks tegi. Sealt edasi kulusid mõned aastad, kuni suutsin end noortetasemel taas kõrgele mängida ja kõik liikus ülesmäge, sain ka oma esimese koondisekutse. Siis visati mulle uuesti toigas kodaratesse, kui pidin minema kaitseväkke ja kolme kuu asemel seal 11 kuud olema. See aeg oli mulle vaimselt kirjeldamatult raske.

Mille poolest erinesid sinu jaoks 2015. ja 2017. aasta meistritiitel?

(Urve, Tallinn) 2015. aastal olin enamiku aastast kaitseväes ja tegin kaasa ainult seitsmes mängus, nii et selle tiitli saamise järel tundsin ikkagi sisimas, et see pole päris minu enda tiitel. Jah, kuulusin meeskonda ja usun, et nendes seitsmes mängus olin väga vajalik lüli, aga ikkagi olid alateadvuses tunded, et ma pole sellega rahul. Mõtlesin, et tahan järgmise tiitli saada moel, et olen kindel põhimees ja otsustaja, see andis indu ka eelmise aasta tiitli võitmiseks.

Kas teenisid oma esimese välislepingu õigel ajal? ( Jana, Haapsalu) Eks ma lootsin nagu iga noor jalgpallur, et saaks võimalikult kiiresti välismaale, aga arvestades seda, milliseid takistusi ma olen ületama pidanud, võib öelda, et see esimene välisleping tuli sellel hetkel, kui seda vaja oli ja ma selleks valmis olin.

Millist mängijaomadust või elementi tahaksid enda puhul kõige rohkem parandada? (Hendrik, Rapla) Arenguruumi on igas aspektis, aga tooksin välja, et tahaksin parandada töövõimet just jooksu mõttes. Sellega siin Norras ka praegu juba kõvasti tegelen.

48

JALKA MÄRTS 2018

Teine aspekt on palliga surve all mängimine ja palli hoidmine, õigete otsuste vastuvõtmine, kui oled surve all. Usun, et see on minu positsioonil kõige olulisem.

Kes on su iidolid? (Henri, Tallinn) Minu esimeseks iidoliks oli David Beckham ja pärast teda Ronaldinho, kelle peal alati silm puhkas. Aga praegu on raske öelda. Eks ma vaatan ikka keskpoolikute poole ja proovin eri tippmängijatelt erinevaid häid omadusi omaks võtta.

KAOTADA EI MEELDI:

“Ma vihkan kaotamist ja annan endast alati 100% – seda isegi siis, kui tegu on näiteks sõbraliku piljardimänguga.”

Millist oma tiimikaaslast Florast hindad kõige paremaks? (Kaspar, Jõgeva) Siin ei ole küsimust: väike grusiin Zaka (Zakaria Beglarišvili – toim.) on palliga mängides ikkagi teistest üle. Mina austan jalgpallis just palliga mängimist ja loovust ning selles talle vastast pole.

Ta võib nii trennis kui ka mängudes teha palliga asju, mis on meeskonnale kasulikud, aga jalgpallikunstilises mõttes väga nauditavad. Seda meest võiks nimetada ka Eesti liiga Ronaldinhoks!

Mis tunne on uues klubis olla? Mis on seni kõige raskem olnud? (@raiko.ilves) Linn on eluliselt väga ilus, kõik on käe-jala juures. Selles mõttes on see hea rahulik koht, kus ainult jalgpallile keskenduda. Aga kui rääkida raskustest, siis tase on ikkagi hoopis teine kui Eestis. Kui alguses testimas käisin, siis ei tundunudki tase nii hea, aga see tuli sellest, et mina tulin ennast tõestama, aga teised valmistusid juba puhkuseks.

Nüüd on pilt hoopis teistsugune, tempo ja füüsilisus on siin hoopis teised. Meile teeb näiteks trenne Norra olümpiakoondise treener, kelle käe all treenime plahvatuslikku jõudu ja kiirust, ning mina pole oma elus veel nii raskeid trenne teinud. Aga mulle meeldib, et on

Oma karjääri jooksul on Lepistu pidanud üle hüppama nii mõnestki keerulisest takistusest, sealhulgas võidelnud noormängijana sääreluukasvajaga.

Kuigi esialgse prognoosi kohaselt oleks ta karjäär 14aastaselt seetõttu lõppenud, nii see õnneks siiski ei läinud.

Fotod: Lembit Peegel

nii raske, sest siis on teada, et see tuleb meile hooajal kasuks.

Kas usud, et Flora tuleb 2018. aastal jälle Eesti meistriks, kuigi meeskonnast on lahkunud mitu põhitegijat (sina, Rauno Sappinen, Joonas Tamm)? (Lennart, Tartu) Olen ka ise selle peale väga palju mõelnud ja pean ütlema, et kuna peale mitme põhimehe lahkus ka mullune peatreener, siis on Eesti meistritiitli kaitsmine ütlemata raske ülesanne.

Sisimas muidugi loodan väga, et nad saavad sellega hakkama, aga see nõuab väga palju tööd.

Kas plaanid Norras kohalikku keelt ka õppima hakata? (Marten, Kuressaare) Juba vaikselt õpin seda: sain kodustelt norra keele õpiku kaasa ja leidsin ka väga hea ja lihtsa rakenduse, kus saab keelt omandada. Võtsin eesmärgiks, et üritan võimalikult ruttu norra keele suhu saada.

Kas oled kunagi tahtnud mängida ka mõnel muul positsioonil peale keskpooliku? (Peeter, Valga) Päris väikesena olin pigem ründav poolkaitsja, kuid kuna mu kiiruslikud omadused pole tippjalgpalli jaoks nii head, aga mängulugemine ja platsinägemine on heal tasemel, siis sain

üsna ruttu aru, et mulle meeldib just keskpoolikus mängida. See on minu arust kõige põnevam ja raskem positsioon! Keskpoolikuna on sul 360 kraadi raadiuses igal pool action, samas kui näiteks äärepoolikus on sul 180 kraadi ulatuses küljejoon, kus ei toimu ju midagi. Keskpooliku positsiooni juures meeldib mulle just selle mitmekülgsus.

NORRAS POLE KERGE:

“Mina pole oma elus veel nii raskeid trenne teinud!”

Mis on hea kapteni kolm omadust?

(Henri, Tallinn) Esiteks: platsil olles pead kõikide mängijatega leidma ühise kontakti ja suutma luua selle õhkkonna, et kõik on ühise asja eest väljas. Teiseks: kui meeskond mängib tujutult või on rasked hetked, siis peab kapten olema see, kes näitab initsiatiivi. Seda võib teha näiteks kontaktides jõulisemalt mängides või suhtlustasandil rohkem häält tehes, et meeskond üles ärkaks.

Kolmandaks: kapten peaks suutma ka väljaspool väljakut luua vaba ja lõbusa õhkkonna. Aga samas peaks ta ka valvama, et näiteks trennides see õhkkond liiga läbuks kätte ei läheks, ja kui vaja,

tuleks mehi utsitada, et kõik oleksid 100% trennis kohal.

Kuidas tundsid ennast rahvuskoondise debüüdi ajal? Mida mäletad sellest kõige eredamalt? (@original_luukas_12) Närv oli ikkagi sees, kui olime seal Kataris, kus meil väga hästi ei läinud.

Mäletan, et poolajaga löödi meile mitu väravat ja Katari mehed liikusid sealses soojas kliimas ikkagi meie meestest elastsemalt ja kergemalt. Meil olid päris suured raskused, et mängus sees püsida.

Sinu vastu tunti huvi ka muudes klubides, aga miks otsustasid just Kristiansundi kasuks? ( Joonas, Tallinn) Oli tõesti huvi ka kõrgematelt klubidelt, aga minu arust on välismaale siirdudes kõige tähtsam, et saaks kogu aeg mänguaega. Selles võtmes on Kristiansund mulle parim valik, sest usun, et siin on veidi lihtsam ennast põhikoosseisu mängida.

JÄRGMISES NUMBRIS: Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel.

Järgmises numbris vastab teie küsimustele Karl Mööl.

Saada küsimused indrek@jalgpall.ee või postita Eesti jalgpalliliidu Facebooki või Instagrami.

2018 MÄRTS JALKA

49

naised

Eneli Kutter: hea on aru saada, et teen õiget asja

Naiste jalgpallikoondise ja FC Flora poolkaitsja, kes on varajasest noorusest peale unistanud treeneriametist, loodab noorte elu muuta.

AET SÜVARI, ERRi sporditoimetaja

E

neli Kutter, keda enne möödunud suvel aset leidnud õnnelikku sündmust teati Eneli Valsina, on nüüdseks umbes aastapäevad töötanud Eesti Jalgpalli Liidus treenerite koolitajana. See pole talle mingi suvaline ametipost, kuhu ta naistekoondise mängijana juhtumisi on sattunud. Ei, Enelile on see töö, millest ta on kaua unistanud ja milles näeb oma suurt missiooni.

Ilmselt pole palju neid noori, kes keskkooli lõpetades mõtleksid õpetajaameti peale. Aga just see tundus olevat Eneli kutsumus, kui ta 2010. aastal keskkooli lõpetas ja otsustas Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonda astuda.

ENELI KUTTER:

“Ma tahtsin õpetajana revolutsiooni teha, et ükski laps ei unustaks kunagi meelega kehalise kasvatuse riideid maha.”

“Ma tahtsin õpetajana revolutsiooni teha, et ükski laps ei unustaks kunagi meelega kehalise kasvatuse riideid maha,” meenutab ta naerdes. Samal ajal asus ta mängima Tartu Tammeka naiskonda ja õige pea paluti tal seal ka üks tüdrukuterühm treenida võtta. See muutiski kõik.

“Järjest enam sain aru, et just treeneriamet on see, mille poole mind tõmbab,” räägib Eneli Kutter. “Jalgpallitrenni 50

JALKA MÄRTS 2018

tullakse vabatahtlikult, seega on nendel lastel või noortel juba motivatsioon iseenesest olemas, mul on suurem võimalus midagi muuta ja nende elu mõjutada, anda neile edasi neid väärtusi, mis aitavad neil elus hakkama saada. Mitte üksnes jalgpallurina! Neist võivad saada jalgpallurid, kuid võibolla hoopis näiteks äriinimesed ja tulevikus ka lapsevanemad – aga väärtused, mida treener annab, on alus sellele, milliseid otsuseid nad tulevikus teevad ja mida tähtsaks peavad. Kuidas treener seda protsessi juhib, on võtmeküsimus.”

Akadeemilises maailmas treeneriameti peale väga ei mõelda. Enamik kehakultuuri õppijaid olid kas endised või praegused sportlased, keegi neist ei kippunud väga kõva häälega välja ütlema, et tahaksid saada just treeneriks.

Eneli sõnul on sellest kahju. See on ka miski, mille üle on jalgpalliliidu koolitusosakonnas arutletud.

“Kui käisime Venemaal, siis nägime, et seal pole võimalik treeneri kvalifikatsioonikursustele pääsedagi, ilma et oleks enne seda viis aastat ülikoolis kehakultuuri õppinud,” selgitab ta. “Näen Eestis järjest enam seda, kui suur puudus on nendest teoreetilistest teadmistest, mida ülikool treenerile annab. Muidugi, palju asju õpib ära töö käigus, aga samas on oluline tunda

2016. aasta jalgpalligalal Eesti meistrivõistluste hõbedase naisena.

Foto: Lembit Peegel

lapse füsioloogiat, psühholoogiat, elementaarset pedagoogikat, osata organiseerida ja majandada. Need oskused on jalgpallitreenerile olulised. On muidugi palju treenereid, kellel pole seda tausta, aga nad on ennast ise järele aidanud.”

Kuidas jääda jalgpalli juurde?

Teda ennast inspireeris omal ajal väga naistekoondist seitse aastat juhendanud inglane Keith Boanas, kes viis Eestis läbi esimesed naistele mõeldud treenerikoolitused.

“Minu põhitõed on paljuski temalt saadud,” ütleb Eneli, kes on pikalt ka naistekoondises mänginud ning teab seepärast, et see ei ole kerge leib. Naistekoondisel ei ole läinud just kõige paremini. Eneli arvates ei ole selle põhjus aga inspireeriva-

naised Eneli ise rõhutab, et tegelikult on palju võimalusi. Sinust ei pea saama jalgpallur – võib saada treener, koolitaja, kohtunik, klubiametnik. Võimalusi jalgpalliga seotuks jääda on palju.

Kui on soov mängida ja ka tulevikus jalgpalliga seotuks jääda, siis miks mitte neid võimalusi uurida?

Välismaa kaudu Eestisse tagasi

Eneli Kutter Inglismaa vastu mängimas.

Foto: Lembit Peegel

te juhendajate puudus: “Ma arvan, et põhjus on vähene usk oma võimetesse. Keith ei teinud meile mingeid allahindlusi – ta kohtles meid, nagu ta kohtleks Inglismaa naistekoondist, nagu proffe. Ma nõustun Keithi öelduga, et kui ta oleks meid seitse korda nädalas treenida saanud, siis oleks võinud suurema tõenäosusega loota, et meie tase tõuseb. Tema uskus meisse igati, meie enda mõtted olid tihtipeale need, mis meile piire seadsid.”

Samas on ta treenerina näinud, mis seis on naiste noortekoondiste juures, mille kehalise ettevalmistusega ta on seotud. Kutteri sõnul on noortekoondistest peale kasvamas tehniliselt ja taktikaliselt võimekaid ja mitmekülgseid mängijaid. See võtab aega, enne kui nad jõuavad täiskasvanute tasemele.

Oluline on see, kuidas neis säilitada motivatsioon, et nad enne seda trennist ära ei kaoks. Tüdrukute puhul on see teatavas vanuses väga oluline, sest tekib küsimus, mis võimalused on tulevikus.

Kui reaalne tundub, et lähed välismaale professionaalseks jalgpalluriks?

Poistega on pealtnäha lihtsam. Enelil on praegu FC Floras ka 2009. aastal sündinud poiste grupp treenida: “Kuna tüdrukute poole pealt käin kehalise ettevalmistuse treenerina eri koondiste juures abiks, siis tahtsin põhitöö kõrvalt jätta alles oma poistegruppi. See on selline vanus, kus kõik on veel ees ja kus minu kui treeneri osakaal nende arengusse panustades on suur.”

Eneli, kes ise pole lapsena poistevõistkonnas mänginud, ütleb, et tegelikult aitab see tüdruku arengule kaasa.

“Kui tüdrukud tulevad trenni, siis pigem sellepärast, et keegi sõbranna kutsub – neile on tihti olulisem sotsiaalne pool,” räägib Eneli. “Aga poisid tulevad enamasti rohkem jalgpalli mängimise sooviga, neid ei pea kuidagi eraldi motiveerima.

Seepärast on nende treeningute tempo tihti kiirem ja tüdrukud peavad rohkem pingutama ja ennast kehtestama, et neid võrdselt koheldaks. Samas on mingist hetkest ikkagi juba väga oluline, et tüdru-

kul tekiks ka see võistkonnatunne.”

Jalgpalliliidus on tema ülesanne valmistada treeneritele ette kehalise võimekuse arendamise täienduskoolitusi ja viia läbi jalgpalliliidu rahvajalgpalli taseme ning D- ja C-kvalifikatsioonikoolitusi.

Ta töötab selle kallal, et jalgpalliliidul oleks oma kehalise võimekuse arendamise struktuur: milliseid mängijaid alaliit kehalise võimekuse koha pealt tahab, mida peaks selleks tegema ja milliseid teadmisi treeneritele selles osas pakkuma.

Isiklikult tahaks Eneli kunagi töötada ka mõne välisklubi juures, saada kogemusi, avardada silmaringi.

“Mida rohkem sa maailmas ringi käid ja erinevaid jalgpallikultuure näed, seda rohkem on sul kogemusi, mida siia Eestisse kaasa tuua,” räägib Eneli. “On huvitav näha, kuidas saaksime erinevaid võtteid kasutada meie rahvaarvuga riigis. Kõiki asju ei saa üks ühele Eestis üle võtta – ja ei peagi. Aga huvitav on mõelda, mida saaks siia kaasa tuua ja siin ära kasutada.”

Uute asjade õppimine on huvitav.

Just sellepärast meeldib talle ka töö koolitusosakonnas: “Väga põnev on kohtuda treeneritega, kes teevad selles töös alles esimesi samme, neid inspireerida ja suunata. See on väga motiveeriv, kui keegi alustavatest treeneritest koolituse tagasisides ütleb, et innustasin teda treeneriametit valima. Siis ma mõtlen, et ma teen ikka õiget asja.”

Rohkem kui poolsada mängu ja kaks väravat Põlvast pärit Eneli sattus jalgpalli juurde viiendas klassis, kui treener Kaido-Meinhard Kukli kooli näidistreeningut andma tuli. Enelile meeldis jalgpall kohe. Ta ajas sõbrannade pundi kokku ja koos alustati treeningrühmana. Mis edasi sai?

“Siis me hakkasime võitma,” meenutab Eneli tagasihoidlikult, aga naeratades.

Noorteklassis neile vastast ei leidunudki. Väikesest kohast pärit tüdrukutesats veetis suure osa ajast koos ja vabal ajalgi mindi palliplatsile: “Meil ei olnud eriti muid tegevusi. Nii me siis olimegi kogu aeg koos. See oli meie edu võti.”

Põlvast liikus Eneli Tartu Tammekasse, kus mängis ülikooliõpingute ajal.

Juba enne ülikooli lõppu siirdus ta Florasse. 2008. aastal tuli ka esimene naiste A-koondise kutse.

“Mängisime sõprusmängu Makedooniaga, ma tulin vahetusest sisse ja lõin 1 : 1 viigivärava,” meenutab Eneli oma esimest koondisemängu peaaegu kümme aastat tagasi. Praeguseks on tema kontol 52 mängu ja kaks väravat.

“Kaks?” reageerib Eneli. Tundub, et see üllatab teda. “Ma teise värava löömise momenti enam ei mäletagi.”

Koondisesse kuulumine on talle aga väga oluline: “Mõned küsivad, et kuna Eestis pole just liiga palju naismängijaid, siis kui suur asi see ikka on. Aga fakt on see, et igal mängijal on oma lugu, oma teekond. Pole loogiline võrrelda meid Saksamaa koondisega, ja arvata, et me peaks koondisse kuulumise üle kuidagi vähem uhked olema!”

2018 MÄRTS JALKA

51

persoon

Mihhail Artjuhhovi

kaks juubelit

Tänavu meheea esimest juubelit pidav TJK Legioni juhatuse liige Mihhail Artjuhhov on kaks aastakümmet pidanud ka treeneriametit. Klubi plaanib kolme-nelja aastaga jõuda Premium liigasse, Artjuhhov ise tahab üles kasvatada tippjalgpallureid.

INDREK SCHWEDE

M

ärtsi viimasel päeval 50aastaseks saaval Mihhail Artjuhhovil on sel aastal veel üks juubel: ta on tervelt 20 aastat töötanud treenerina.

Kokku 43 aastat jalgpalliga seotud olnud mees mängis Eesti NSV noortekoondises koos Igor Prinsi, Priit Simsoni ja hiljem Venemaad esindanud Valeri Karpiniga.

Ta on koos mänginud ka selliste tuntud nimedega nagu Risto Sarapik, Aivar Israel ja Urmas Liivamaa.

“Ega ma tahtnudki jalgpalluriks ega treeneriks saada,” räägib Mihhail Artjuhhov ja jätkab muiates: “Ma tahtsin saada hoopis meremeheks, laevakapteniks.

Käisin kolm kursust Tallinnas merekoolis. Aga siis tulid 1990ndad ja peaaegu kõigist said ärimehed. Minust ka. Läksin Peterburi, kus elasin kuus-seitse aastat, aga siis taipasin, et äri pole mulle. 1997. aastal tulin Eestisse tagasi.”

1998. aasta lõpus asutas Artjuhhov koos Nikolai Mizeroviga Spartaki. Sealt sai alguse Artjuhhovi treeneritöö. Ta asus end täiendama, treenerilitsentsi kursusi juhendas tollal hollandlane Jelle Goes.

2002. aastal jäi Mizerov Spartakisse ja Artjuhhov asutas Legioni.

“Mina olin ambitsioonikas, Mizerov mitte,” selgitab Artjuhhov, kel praeguseks treeneri UEFA A-litsents ja olümpiakomitee kuues kategooria. “Mina tahtsin tulemusi näha ja võita. Treenerina pakub

52

JALKA MÄRTS 2018

mulle suurt rahuldust, kui saan kunagi vaadata, kuhu minu käe all alustanud jalgpallurid on jõudnud. Nad tulevad, ei oska veel suurt midagi ja lõpuks saavad parimatest neist profimängijad. Legionis aitasid mind Vladimir Kleiner ja Anatoli Belov.

2006. aastal alustasime läbirääkimisi Josep Katsevi Tallinna Jalgpalli Klubiga (TJK). Ühinemisel olid abiks Vladimir ja Oleg Ivanov. Samuti Ülo Lomp. Ühinemine sai teoks aasta hiljem ja sündis TJK Legion.

Spartakist tulid minuga kaasa treenerid Igor Garmatjuk ja Vladimir Tšistjakov.”

Uue klubi koduks sai senine TJK Wismari tänava staadion koos kontorihoonega. Sellega seoses on Artjuhhovil meeldiv mälestus: “Kaheksakümnendate aastate alguses sain noormängijana Josep Katsevi ja Aleksandr Fuki käest tollase Oktoobri rajooni spordikooli dressid siinsamas ruumis, mis on praegu minu töötuba! See on nagu saatus, et olen siia ringiga uues rollis tagasi jõudnud.

Huvitav on ka see, et praegu teeme koostööd Viktor Neštšeretnõiga, kelle juures Tallinna Dünamos ma ise kunagi mängisin.”

TJK Legion mängib tänavu esiliiga B-s ja klubi eesmärk on kolme-nelja aastaga jõuda Premium liigasse. Mihhail Artjuhhov, kes lisaks treeneriameti pidamisele kuulub ka klubi juhatusse, ütleb, et kõik tingimused selleks on olemas. Noortetöö on 450 mängijaga klubil, kus töötab 17 treenerit, heal järjel. Narvas on oma filiaal, mida juhib

persoon

Eesti noortekoondis 1982. aastal Ašhabadis. Ees on vasakult teine Priit Simson. Taga vasakult teine Igor Prins ja neljas Mihhail Artjuhhov.

Foto: erakogu

Azat Zijazov. Eraldi tahab Artjuhhov toetuse eest tänada teisigi: Aleksei Vais, Urmas Jõgeva, Anatoli Belov, Aleksei Igantenko, Dmitri Morozov, Nikolai Jakušin, Vlad Viršits.

Välismaal on noored olnud viimastel aastatel tublid: 2014. aastal võideti 2003. aastal sündinute seas Gothia Cup. Mullu alistati Saksamaal, Leedus ja Soomes teiste seas Atalanta, Torino ja Peterburi Zeniti akadeemia meeskonnad. Artjuhhov ise juhendab klubis praegu U16 ja U17 vanuserühmi, esimesega neist võitis ta mullu Eesti meistritiitli U15 vanuseklassis. Artjuhhovi kahekümne treeneriaasta jooksul on tema võistkonnad eri vanuseklassides võitnud seitse Eesti meistritiitlit ja eliitliiga U17 vanuseklassis. Turniirivõite Eestis ja välismaal on kokku üle saja.

Tahaks kasvatada mehi ja jalgpallureid

Jalgpall on Mihhail Artjuhhovi elu ja TJK/Legion tema armas laps. Fotol on mees klubi võidetud karikate keskel.

Foto: Lembit Peegel

TJK Legionil on partnerlussuhted FC Floraga. Viimastel aastatel on üheks edukamaks näiteks Maksim Gussev, kes on jõudnud ka Eesti koondisse. Klubi kasvandik on teinegi A-koondisse küündinud mängija Pavel Dõmov. Mõlemat on kujundanud Mihhail Artjuhhovi treenerikäsi, koos Jüri Šalamoviga, Andrei Bespomosnoviga ja Viktor Passikutaga. Selle üle tunneb mees suurt uhkust.

“Maksim Gussev on pärit Narvast ja ta tuli Tallinna koos nelja poisiga,” meenutab Artjuhhov. “See oli üksteist aastat tagasi.

Kõik poisid elasid minu korteris ja Maksim on jõudnud neist kõige kaugemale.”

“Me oleme Eesti jalgpallipere liikmed ja tahame saada tugevateks tegijateks,” jätkab Artjuhhov, kes veab klubi vankrit koos Deniss Beloviga, kes on samuti juhatuse liige ja juhendab klubi esindus- ja duubelmeeskonda. “Minu kui treeneri eesmärk on kasvatada korralikke inimesi ja mehi. Ma tahaks ikkagi kasvatada viisakaid mehi, kes oskaks naistega käituda. Ja muidugi tahaks kasvatada Poomi ja Klavani tasemel jalgpallureid. Tahaks töötada nendega, kes jõuavad kaugele.”

2018 MÄRTS JALKA

53

maailm

Globaliseerumisega

kaasneb võimu killustumine Suured spordialaliidud nagu FIFA ja ROK on aja jooksul käest andnud mitu vastutust. Tõusnud on ka mitme rahvusvahelise organisatsiooni huvi jalgpalli vastu tänu MMide korraldamisele Venemaal ja Kataris.

ANDRES MUST, jalgpalliajakirjanik

V

enemaa on eduka spordiriigina olnud alati nüüdisaja spordihuvilise inimese tähelepanu keskpunktis, olgu see tähelepanu siis imetlev või kaasatundev, ootusärev või kadestav, innustav või süüdistav.

Kindel on, et uudishimu pole sellest pilgust kunagi puudunud. Olenemata konkreetsest spordialast, sest vähe on alasid, milles Venemaa kõige kõrgemal tasemel kaasa rääkida ei suudaks. Ent kuigi tähelepanu puudumise üle pole

Segadust loov Coubertini testament Venemaa kunagi kurta saanud, on see viimastel aastatel olnud sama intensiivne nagu pärast Nõukogude Liidu laialipudenemist.

Siinse loo konteksti – selle täpsema määratluseni hetke pärast jõuame – sobituvad kõik viimaste aastate enim tähelepanu pälvinud sündmused, alustades 2008. aasta augustiga, mil kattusid olümpiamängude avapidu ja sõja algus Lõuna-Osseetias; pretsedenditud väljaminekud, mis seotud nii jalgpalli

2022. aastal toimub jalgpalli MM Katari ekstreemsetes oludes. Foto: Scanpix

54

JALKA MÄRTS 2018

maailmameistrivõistluste kui ka mõned aastad varem peetud taliolümpiamängudega Venemaa suvepealinnas Sotšis; ning muidugi Venemaa sportlaskonda tabanud hiljutised dopingusüüdistused.

Kui öelda, et nimetatud sündmusi ühendab spordi traditsiooniliste piiride ületamine, siis peab kindlasti osutama, et see mööndus sisaldab tubli annuse triviaalsust. Need traditsioonilised piirid, mis siin-seal nõuavad spordi ja poliitika lahushoidmist, ilmuvad ja kaovad olenevalt sobivusest peamiselt spordijuhtide, aga sageli ka enda teadmata spordialaliitude suhtekorraldajaks taandunud ajakirjanike kujutluspiltides.

Need kujutluspildid on huvipakkuvad siiski vaid mõtteharjutusena, kuna – olgu

maailm Ajalooline võimuvõitlus Prantsusmaal Võimuvõitlus spordi juhtimise nimel on käinud moodsa spordi alguspäevilt. Üks tähelepanuväärsemaid sündmusi leidis aset Prantsusmaal, kui 1910. aastal vahetus FIFAs sellelt tunnustuse saanud liikmesorganisatsioon. Sündmuse olulisust rõhutab fakt, et taanduma pidi FIFA esimese presidendi Robert Guerini esindatud Prantsusmaa spordiliit USFSA (Union des Societes Francaises de Sports Athletiques), kelle vahetas välja mitme spordialaliidu kokkukutsutud CFI (Comite Francais Interfederal). Sündmustikule lisab kaalu see, et USFSA asutaja oli ka de Pierre de Coubertin.

CFI loojate hulka kuulus teiste seas katoliku kiriku toetatud spordiorganisatsioon FGSPF (Federation Gymnastique et Sportive des Patronages de France), mille üheks liidriks oli 1921. aastal FIFA presidendiks saanud Jules Rimet. Iseseisev Prantsusmaa jalgpalliliit, mis tänapäeval Prantsusmaad FIFAs esindab, loodi alles 1919. aastal.

see korra öeldud – tänapäevase spordi dit spordi suhtes; hetk hiljem nõuab ta aktiivse tegijaskonna, ükskõik millisel aga spordi edendamisel riikide kaasasportlikul tasemel, moodustab ühiskond haaramist, et need korraldaksid spordi kogu oma kirevuses. Sport oma kõige kättesaadavuse kõigile kodanikele. laiemas mõistes pakub peavarju nii avaSiin paneb Coubertin aluse skisolikule koostööle kui ka salalepingutele, freenilise situatsioonile, kuna veel sellesse on kaasatud nii erakapital kui ka keerukamat organisatsioonivormi kui riiklikult kontrollitud ressursid. üks riik saab ühiskondlikul tasandil ette Siiski ei hakka me alljärgnevalt kujutada vaid eri riikide omavahelises küsima, millised on spordi ja ühiskonna suhtluses. ( Ja tänapäeval on sellesse omavahelised seosed, kuivõrd püüame suhtlusse sisenenud ka eraettevõtted, uurida, millised on ühiskonna eri hukellest paljudel on suutlikkust teha end virühmade pretensioonid spordile, mis kuuldavamaks kui nii mõnedki väikeriion nende pretensioonide alused ja milli- gid.) Sisuliselt jätab Coubertin riikide ne ajalooline areng. Ja et lugemisfookus ehk laiema ühiskonna kanda spordiga ajakirja raames hoida, püüame neid kükaasnevad kulud, kuid probleemide simusi esitada peatselt algavate jalgpalli ja hüvede korral pretendeerib spordi maailmameistrivõistluste valguses. ja poliitika (riigi) lahusolekule. Üha Esmalt tuleb teadvustada, et käsitagressiivsemad globaliseerumise vormid letava probleemistiku juured ulatuvad tõid aja jooksul Coubertini õhukese üsna kaugele ajalukku. Selles veendufilosoofia ja lonkava tööjaotuse valukomiseks sobib ette võtta nüüdisaegsete had eredalt esile. olümpiamängude ellukutsumise au Majandusliku endale napsanud Pierre de Coubertini globaliseerumise mõjust testament, filosoofiline arutelu spordi Kuigi meie põhihuviks on jalgpall, selle hetkeseisust, selle tulevikust, selle ees katusorganisatsioon FIFA ja maailseisvatest ülesannetest. Olgu siin toomameistrivõistlused, on Coubertini dud mõned nopped 1926. aastal kirja seisukohtadega tutvumine sellegipoopandud ideedepesast: lest õpetlik, sest olgugi siin lihtsustatult “Sport kasvas üle oma loomulike esitletuna, viitavad nad olemuslikule piiride ning on muutunud praegusel moküsimusele, mis pannud aluse kõigile mendil moeks, mis nõuab suuri pingutusi. praegustele probleemidele spordimaailSelles seisneb tema hädaoht – mood on mas: kellele kuulub küll hetkeliselt mõjuv, sport? Kellele kuukuid kiire kaduma. lub jalgpall? Kellele (…) küllastumine häJAGAS VASTUTUST kuulub võim? vitab ta. (…) Kõmu, FIFA loovutas olulisel Briti globalimida külvatakse määral suveräänsust seerumisteoreetik üksikutele tšempioniteistele huvirühmadele Roland Robertson dele, aitab lõpulikult (riigid, eraettevõtted). jagas globaliseeruseda hävitada. (…) misprotsessi oma Tõsine sportlane on 1992. aastal ilmuainult see, kes ei vaja nud põhjapanevas töös “Globalization: peale otsekoheste kaasvõistlejate muid Social Theory and Global Culture” pealtvaatajaid. Siin on suund, mille nimel viieks faasiks, nimetades meid enim töötada! Vähem poosi, vähem reklaami, huvitavat viiendat perioodi ebakindluse vähem piiravaid organisatsioone, väfaasiks, mille alguspunktiks sobib 1960. hem väljakannatamatuid sündikaate ja aastate lõpp, kui hüppeliselt hakkasid hierarhiat. Riigi otsekohesel korraldusel ja kasvama globaalsed institutsioonid kaitsel tuleb kõik spordialad teha võimaja mitmekultuurilisus ning avaliku likult kättesaadavaks kõigile kodanikele, arvamuse kujundajaks sai globaalne seda hoolimata nende sotsiaalsest seisust meediasüsteem. Ameerika ühendriikide ja usutunnistusest.” autor Thomas L. Friedman ütleb oma Lähtudes meie püstitatud probleemi kuulsas teoses “Lexus ja oliivipuu”, vaatenurgast tuleks tähelepanu juhtiet globaliseerumise peamine joon on da kahele aspektile: Coubertin nõuab integreerumine, ning määratleb glovähem piiravaid organisatsioone, taotleb baliseerumist nii: “(…) see on turgude, sedasi aga ROK-le monopoolset seisun2018 MÄRTS JALKA

55

maailm Uued turniirid võimu kindlustamas Võimuvõitluse perspektiivist on huvitav jälgida ka Euroopa klubide ja koondiste turniiride arengut viimastel kümnenditel, eriti selle võitluse intensiivistumist just viimastel aastatel. Rikaste Euroopa klubide ähvardused oma superliiga luua ulatuvad 1980. aastatesse. 1990ndate alguses vastas UEFA sellele oma egiidi all olevaid liigasid reformides ning on just klubide survel neid ka pidevalt täiustanud. Eraldi tasub väljatoomist värske otsus tõsta suurriikide osalejate arvu Meistrite liigas ja võimaldada Euroopa liiga võitjale pääs Meistrite liigasse.

Viimane suur uuendus puudutab sügisel käivituvat koondiste Rahvuste karikaturniiri, mille ellukutsumisega oli UEFA-l nii suur rutt, et praegune võistlussüsteem sai kokku klopsitud sedavõrd kohmakas ja ebasportlik (miks peavad nõrgad koondised osalema finaalturniiridel?), et küllap ootab võistlussüsteemi veel ees korralik renoveerimine. Ent ju pidi UEFA vastu tulema suurriikide ja sponsorite huvidele kaotada ära keerulist ja ressursirohket turustamist nõudvad koondistevahelised sõpruskohtumised.

56

JALKA MÄRTS 2018

rahvusriikide ja tehnoloogiate selline enneolematu ja halastamatu integreerumine, mis võimaldab üksikisikuil, ühendustel ja rahvusriikidel mõjutada kogu maailma üha kaugemate vahemaade tagant, kiiremini, põhjalikumalt ja odavamalt kui kunagi enne.”

Globaliseerumisprotsesside juures tuleb tähele panna, et selles võivad põrkuda poliitilised, kultuurilised ja majanduslikud vormid. Nii FIFA kui ka ROK olid juba alguspäevil kultuuriliselt ja poliitiliselt globaalsed organisatsioonid, seevastu globaliseerumise majanduslikud aspektid järgnesid arvestatava ajalise nihkega. ROK distantseerus majanduslikust vormist kuni Samaranchini täielikult; FIFA oli tänu elukutselisuse tunnustamisele 1920ndate lõpus majandusliku vormiga küll mõnevõrra tihedamini seotud, kuid jäi siiski kaugele sellest, mis järgnes Joao Havelange’i valimisele FIFA presidendiks 1974. aastal. Just Havelange’i finantspoliitika hakkas seninägematu agressiivsusega tõmbama FIFA-le laiema ühiskonna tähelepanu ning sidus selle tugevalt ühiskonna erinevate

initsiatiividega. Ühtlasi tähendas see ka seda, et FIFA loovutas suveräänsust olulisel määral teistele huvirühmadele (riigid, eraettevõtted), ehk teisisõnu: hakkas jagama vastutust. Sarnase arengu läbis ka ROK. On oluline mõista, et vastutades käituvad eri rühmad erinevalt, olenevalt oma väljakujunenud kultuurimustritest, ning ülemaailmsed spordivõistlused nagu jalgpalli MM ja olümpiamängud toovad need erinevused kord-korralt üha võimekamalt esile. Nagu Ruth Benedict oma kultuurimustrites ütleb: “Ükski inimene ei vaata maailma kunagi rikkumata pilguga. Ta näeb seda teatud tavade ja institutsioonide ja mõtteviiside kogumi poolt töödelduna.”

Benedict kinnistas arusaama, et inimeste käitumise, hoiakud, väärtushinnangud määrab eripärane kultuur.

Benedicti õpetaja Franz Boas lisab: “... üks kultuur kaldub arendama omadusi, mida teine tähelegi ei pane.”

Võttes abiks need selgitused ja proovides neid spordimaailma kohale laiali laotada, näeme, et tänapäeval ei moodustu konfliktimustrid üksnes

Vene noored sohu ehitatud Kaliningradi staadioni maketi juures.

Foto: Scanpix

spordi katusorganisatsiooni ja riigi vahel, aga ka riikide endi vahel, riikide ja erakapitali vahel, erakapitali ja erakapitali vahel, spordi katusorganisatsiooni ja erakapitali vahel; ning üha julgemalt moodustavad nendesse mustritesse kujundeid kodanikuühiskonna liikumised. Seega, kui taandada tänapäevased Venemaaga seotud probleemid vaid ühe riigi konfliktiks FIFA või ROKga, on lähenemine liiga reljeefne, ühekülgne, üldisemaid probleeme ja konfliktialgeid vaid riivav, selle tuuma mitte tabav, liiga suure üldistusjõuga. Komakohtade rohkus ümardamise järel aitaks paremini mõista probleemide ulatuslikkust, sügavust. Tänapäevases huvidest tihedas spordiruumis võib leiduda hulgaliselt era- ja riiklikke initsiatiive, kes võivad olla eluliselt huvitatud ühe konkreetse riigi kõrvalejäämisest suurvõistlustelt, mis laiemas plaanis jätab selle kõrvale ka otsustajate ringist, suveräänide jagamisest.

Uued huvirühmad jalgpallis Praeguse demokraatia üks suuremaid probleeme väljendub asjaolus, et avalikkus ei vali maailmas suuri võime, ega ole suuresti teadlik ka nende agendast.

Olgu nendeks siis Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Komisjon, Maailmapank, aga ka FIFA ja ROK, kel mõlemal suutlikkust ootamatult inimeste igapäevaelu sekkuda ja seda negatiivselt mõjutada. 1976. aasta Montreali olümpiamängudega seotud maksutõusud mõjutasid kohalikku elu järgneval kolmekümnel aastal; 1990. aastal Itaalias peetud jalgpalli MMiga seotud võlad said maksutõusudega kaetud veerand sajandit hiljem; 2014. aasta MMi korraldamist taotlenud Brasiilia valitsus murdis oma kodanikele antud lubadust, et enamiku turniiriga seotud kulusid katab erasektor – Brasiilia maksumaksja tasus 80 protsenti väljaminekutest. Venemaa ehitab ühe MM-staadioni sohu (Kaliningrad), samas kui Euroopa üks moodsamaid staadioneid jäeti üldse kõrvale (Krasnodar). Mida suurejoonelisem projekt, seda lihtsam varastada: mitte keegi ei suuda arvet pidada, kui palju liiva soo neelata suudab!

Ja see, et Katar valmistub maailmameistrivõistlusteks naaberriikidest sissetoodud “odavale tööjõule” toetudes

Katarile olid MMi korraldusõiguse eest palgatud hea sõna kostma ka serblasest treener Bora Milutinovic (vasakul) ja Argentiina endine ründetuus Gabriel Batistuta.

Foto: Scanpix

(minu eufemism asendamaks terminit “orjatöö”), on toonud jalgpalliruumi hääled, mis seal varem puudusid: Freedom House, Amnesty International, Human Rights Watch. Rääkimata sellest, et Maailma Terviseorganisatsioon on teinud hoiatusi, et Kataris polevat talvel arukas jalgpalli togida.

Need on hääled, kelle suhtes on FIFA-l üha raskem kurdiks jääda. Kui mitte esimeses, siis sponsorite kaudu teises ringis need ikka FIFA koridoridesse jõuavad. Siin tuleb osutada sellele, et kui mõned aastad tagasi pälvis FIFA juhtimine viimaks õigusorganite tähelepanu, mis viis mitme FIFA juhi arreteerimiseni, nõudsid jalgpalliorganisatsiooni puhastamist esmajoones just FIFA enda sponsorid. Organisatsioon, mis taotleb suurimat kontrolli jalgpalli ülemaailmse arengu üle, ei saa seda lõputult ellu viia nii, et ta ei riivaks

laiema ühiskonna õiglustunnet. Ja kuna maailmameistrivõistlused moodustavad FIFA sissetulekutest suurima osa, pole küsimused nende sissetulekute moraalsetest aspektidest tühised.

Kokkuvõtlikult peaksime möönma, et globaliseerumisega kaasnenud vastutuse jagamine on ühelt poolt küll taganud nii FIFA kui ka ROK jõulisema ja kiirema kasvu, kuid samas märkimisväärselt piiranud nende endi otsustussuutlikkust. Kui vabastame end mõtteköidikutest, mis on pannud meid arvama, et FIFA ja ROK on kõikvõimsad ainuotsustajad, siis saame ka paremini mõista, et FIFA-l puuduvad vahendid mõõtmaks Venemaa uputatava liiva hulka soos ning et ROK võim ei ulatugi kaugemale sportlaste karistamisest. Nende organisatsioonide kontrollivõime ulatus kahaneb üha.

2018 MÄRTS JALKA

57

martin kiho annab nõu

Foto: Lembit Peegel

Taastumise eesmärk on saavutada superkompensatsioon Eesti Jalgpalli Liidu füsioterapeut Martin Kiho räägib seekord taastumisest ja selle eesmärgist: saavutada superkompensatsioon. Mida see pikk võõrsõna tähendab ja kuidas ta saavutusvõimele kaasa aitab, selgub alljärgnevast.

58

JALKA MÄRTS 2018

K

ui me treenime, siis tekitame kehas paratamatult mikrotraumasid ja organismi vastupanuvõime (immuunsus) langeb. See on tuntud tõde, et tippvormis sportlaste immuunsüsteem on nõrk ja nad on vastuvõtlikud haigustele. Selleks, et üldse vormi jõuda ja oma taset järk-järgult parandada, on väga oluline targalt trenni teha. Veel olulisem on aga treeningukoormusest taastumine. Ammu pole

martin kiho annab nõu

Vedelik, söök, magamine Taastumise puhul on kolm tähtsat asja: vedeliku tarbimine, söömine ja magamine.

Sportides kaotab keha higi eritamise teel vedelikku. Kui füüsiline pingutus toimub soojas kliimas, siis seda enam.

Liigne vedelikukaotus pärsib sooritust.

On välja arvutatud, et 2% vedelikukaotust tähendab 20% soorituse langust.

Oluline on teada, et kui janu on juba tekkinud, on sageli vedeliku tarbimisega hiljaks jäädud. Juua tuleb vedelikuvajadust ennetades. Kuna vedelikukadu on sportides suur, siis vedeliku nivoo taastamine on väga tähtis ka pärast trenni või mängu. Kui tarbitavas joogis on

Taastumine ja superkompensatsioon Superkompensatsioon Uus töövõime tase Kasu kustumine Esialgse töövõime tase

Taastumine Töövõime

meistrid need, kes kõige rohkem trenni teevad, vaid hoopis need, kes kõige targemini taastuvad. Taastumine algab kohe pärast treeningut. Suures plaanis võime selle jagada kolmeks.

Esiteks me ei taastu piisavalt ja alustame uuesti liiga vara, mille tõttu hakkab vormikõver hoopis langema.

Teine olukord on selline, kus taastumine on piisav, aga alustame samalt tasemelt, kus olime varem, ning areng jääb stabiilseks.

Kolmanda variandi käigus jõuame taastudes kõrgemale tasemele – niinimetatud superkompensatsioonini –, kus treenitus kasvab tänu küllaldasele taastumisele.

Teiste sõnadega: kui treeningust taastumine jääb poolikuks ja uus treening tuleb liiga vara peale, tähendab see vormikõvera langust. Targa taastumise korral treenitus tõuseb. See tähendab, et keskenduma ei pea ainult treenimisele ja füüsilisele pingutusele, vaid ka taastumisele.

Vale taastumise korral võib sportlane kukkuda niinimetatud auku. Tal on ülekoormussündroom, kaob motivatsioon. Õnneks ei saa öelda, et see on sage stsenaarium, aga kui nii läheb, siis minu kogemus näitab, et jalgpalluritel lõpeb see pigem mõne vigastusega.

Treeningu algus

Treeningu lõpp

Töövõime treeningu lõpus

Aeg

elektrolüüte ja mineraalaineid, siis seda parem on, sest higiga ei kaota me ainult vett, vaid higistame välja soolasid ja organismile vajalik kogus on vaja tagasi saada. Vedeliku tähtsusest räägib tõsiasi, et ilma söögita saab inimene kauem hakkama kui ilma vedelikuta.

Muidugi on sportlasele oluline ka toitumine. Pärast mängu või rasket trenni on keha energiast tühi ja organism on natuke nii-öelda kahjustada saanud. Et lihased saaks end taastada, on vaja hästi ja kvaliteetselt süüa. Pärast mängu või trenni on omal kohal kerge snäkk (banaan, pirn, väike võileib). See aitab leevendada esmast energiavajadust.

Snäkki võib asendada ka taastav jook, mis sisaldab nii valke kui ka süsivesikuid.

Korralik toit peaks trennile järgnema kahe tunni jooksul ja see peaks koosnema kvaliteetsetest ja aeglaselt imenduvatest süsivesikutest (näiteks täisterapasta või pruun riis) ja kvaliteetsest valgust (kui liha, siis filee, mitte hakkliha). Pluss eri sorti juurviljad (salatid, porgand, tomat, avokaado), sest vaja on vitamiine ja mineraalaineid.

Et taastuda efektiivselt, on vaja kvaliteetselt süüa ja kaotatud energia tagasi saada. Rämpstoidu söömine ei ole hea mõte. Selliste toodete, kuhu on lisatud

suhkrut ja mille vitamiinisisaldus on minimaalne, kasutegur on nullilähedane.

Kolmandaks komponendiks on magamine. Minu jaoks on eriti rumal, kui ollakse pärast rasket pingutust – mille eesmärk on sportlik areng – öö läbi üleval: hullemal juhul ööklubis, kergemal juhul arvutimängude kütkeis. Tegelikult peaks puhkama. Kui inimene magab, siis aju eritab kasvuhormooni, mis aitabki taastuda. Kui une arvelt taastumist edasi lükata, siis superkompensatsiooni ei teki.

Iga edasipürgiv sportlane peaks endalt küsima: kas ma tahan vormilangust või ülespoole liikumist? Kui on hilisõhtune mäng, siis on adrenaliin ülal ja paljud ei saa sageli kohe uinuda. Aga sel juhul soovitan enda peal proovida erinevaid nippe, kuidas kiiremini magama jääda (vaata Jalka 12/2017, lk 30–31). Selle taha, et uni ei tule ja kõik, ei peaks peituma.

Kokkuvõtlikult: alati ei ole hea teha kaks trenni päevas, sest sellest koormusest ei pruugi taastuda. Taastumise juures on oluline ajastus (vaata graafikut). Meie eesmärk peaks olema superkompensatsiooni saavutamine targa taastumise kaudu. Siis alustame uut treeningut paremas seisus ja parema sportlasena.

Taastumine on treeningu loomulik osa.

Foto: Lembit Peegel

2018 MÄRTS JALKA

59

märtsikuu kalender

Märts pakub maiuspalaks Nõmme Kalju – Tallinna Flora vastasseisu Pakume lugejale neid jalgpallikalendri mänge, mida on võimalik Eestis ise vaatama minna.

Sestap pole meil kirjas koondisemänge võõrsil. Aga kodus on kõige põnevam mäng 14. märtsil Hiiu kunstmurul, kus Nõmme Kalju võõrustab tiitlikaitsjat Tallinna Florat.

Vaata võimalikke kalendrimuudatusi www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Laupäev, 3. märts

13.00 FC Kuressaare – JK Narva Trans

Kuressaare kunstmurustaadion 13.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FC Flora

Viljandi kunstmuruväljak 16.00 Tallinna FCI Levadia – Paide Linnameeskond

Sportland Arena 19.00 Tartu JK Tammeka – JK Tallinna Kalev

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Pühapäev, 4. märts

15.00 Pärnu JK Vaprus – Nõmme Kalju FC

Pärnu kunstmurustaadion Reede, 9. märts

19.30 Tallinna FC Flora – Paide Linnameeskond

Sportland Arena Laupäev, 10. märts

13.00 Pärnu JK Vaprus – Tartu JK Tammeka

Pärnu kunstmurustaadion 13.00 Viljandi JK Tulevik – JK Tallinna Kalev

Viljandi kunstmuruväljak 16.00 JK Narva Trans – Nõmme Kalju FC

Narva Fama staadion Pühapäev, 11. märts

15.00 Tallinna FCI Levadia – FC Kuressaare

Sportland Arena Teisipäev, 13. märts

18.30 Paide Linnameeskond – Pärnu JK Vaprus

Paide kunstmuruväljak 20.30 JK Tallinna Kalev – JK Narva Trans

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Kolmapäev, 14. märts

19.00 FC Kuressaare – Viljandi JK Tulevik

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FCI Levadia

Tartu Sepa jalgpallikeskuse muruväljak 19.30 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Flora

Hiiu kunstmurustaadion Reede, 16. märts

19.30 JK Narva Trans – Paide Linnameeskond

Narva Fama staadion Laupäev, 17. märts

13.00 JK Tallinna Kalev – FC Kuressaare

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 13.00 Tallinna FC Flora – Pärnu JK Vaprus

Sportland Arena 16.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FCI Levadia

Viljandi kunstmuruväljak Pühapäev, 18. märts

15.00 Nõmme Kalju FC – Tartu JK Tammeka

Hiiu kunstmurustaadion

60

JALKA MÄRTS 2018

Pühapäev, 18. märts

13.00 Tallinna FC Flora U21 – FC Elva

Sportland Arena 13.00 Tartu FC Santos – JK Tallinna Kalev U21

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Neljapäev, 29. märts

Reede, 30. märts

19.30 FC Kuressaare – Tartu JK Tammeka

Kuressaare kunstmurustaadion Laupäev, 31. märts

13.00 Paide Linnameeskond – Nõmme Kalju FC

Paide kunstmuruväljak 13.00 Pärnu JK Vaprus – Viljandi JK Tulevik

Pärnu kunstmurustaadion 16.00 Tallinna FCI Levadia – JK Narva Trans

Sportland Arena

ESILIIGA Neljapäev, 1. märts

19.00 Tallinna FC Flora U21 – Tallinna FCI Levadia U21

Sportland Arena Reede, 2. märts

19.00 Tartu JK Welco – Maardu Linnameeskond

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Laupäev, 3. märts

13.00 Keila JK – Nõmme Kalju FC U21

Keila staadioni kunstmuruväljak Pühapäev, 4. märts

13.00 FC Elva – Tartu FC Santos

Nike Arena Elva 13.00 Rakvere JK Tarvas – JK Tallinna Kalev U21

Rakvere kunstmurustaadion Neljapäev, 8. märts

19.00 Maardu Linnameeskond – Rakvere JK Tarvas

Maardu kunstmuruväljak Reede, 9. märts

19.00 Tallinna FCI Levadia U21 – Tartu FC Santos

Maarjamäe kunstmuruväljak Laupäev, 10. märts

13.00 Keila JK – Tallinna FC Flora U21

Keila staadioni kunstmuruväljak Pühapäev, 11. märts

13.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Paide Linnameeskond U21

Pärnu kunstmurustaadion 13.00 Tartu JK Tammeka U21 – Kohtla-Järve JK Järve

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 13.00 Vändra JK Vaprus – Võru FC Helios

Vändra kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Flora U19 – Lasnamäe FC Ajax

Sportland Arena Neljapäev, 15. märts

19.00 Tartu JK Welco – Tallinna FCI Levadia U21

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Laupäev, 17. märts

13.00 Maardu Linnameeskond – Nõmme Kalju FC U21

Maardu kunstmuruväljak 13.00 Rakvere JK Tarvas – Keila JK

Rakvere kunstmurustaadion

19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Nõmme Kalju FC U21

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Tartu FC Santos – Tallinna FC Flora U21

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Laupäev, 31. märts

13.00 FC Elva – Rakvere JK Tarvas

Nike Arena Elva 13.00 Tartu JK Welco – Keila JK

Tartu Annelinna kunstmurustaadion

ESILIIGA B Laupäev, 3. märts

13.00 Kohtla-Järve JK Järve – FC Nõmme United

Ahtme gümnaasiumi kunstmurustaadion 13.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Võru FC Helios

Pärnu kunstmurustaadion Pühapäev, 4. märts

13.00 Paide Linnameeskond U21 – Lasnamäe FC Ajax

Paide kunstmuruväljak 13.00 Tallinna JK Legion – Tallinna FC Flora U19

Wismari staadion 13.00 Tartu JK Tammeka U21 – Vändra JK Vaprus

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Laupäev, 10. märts

13.00 Tallinna JK Legion – FC Nõmme United

Wismari staadion Pühapäev, 11. märts

12.00 SRL. JK Saarepiiga – SRL. FC RaDina naiskond

Kuressaare spordikeskus Laupäev, 17. märts

13.00 Paide Linnameeskond U21 – Vändra JK Vaprus

Paide kunstmuruväljak 13.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Tallinna FC Flora U19

Pärnu kunstmurustaadion 13.00 Tartu JK Tammeka U21 – Võru FC Helios

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Pühapäev, 18. märts

13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna JK Legion

Ahtme gümnaasiumi kunstmurustaadion 13.00 Lasnamäe FC Ajax – FC Nõmme United

Lasnamäe spordikeskuse kunstmurustaadion Laupäev, 31. märts

13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Võru FC Helios

Ahtme gümnaasiumi kunstmurustaadion 13.00 Tallinna JK Legion – Lasnamäe FC Ajax

Wismari staadion 16.00 Vändra JK Vaprus – Pärnu Jalgpalliklubi

Vändra kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Flora U19 – Tartu JK Tammeka U21

Sportland Arena

lõpulugu

Metsas Mait Toomi karikat jahtimas Ühel kargel jaanuarikuu varalõunal sõitsid kümme Premium liiga klubi mängijat Tallinna lähedale Kõrvemaa matka- ja suusakeskusesse. Seal ei olnud tegu hooajaeelse suusatrenni või orienteerumisega, vaid hoopis uue videoklipi võtetega. Päev läbi kestnud filmivõtetest valminud “Mehiste meeste” klipp on praeguseks jõudnud Premium liiga Facebooki lehe vahendusel ka kõikide huvilisteni, kuid fotograaf Brit Maria Taela fotosilma kaudu saame heita pilgu ka kaadritagustele tegemistele.

Fotod: Brit Maria Tael

Kuigi võtete ajal olid õues külmakra adid, ei hirmutanud see Tammeka ja Vapruse mehi.

Tauno Tekko käis end ju eelmisel aast al karastamas jääaugus ja Pärnu mee s Magnus Villota on kindlasti harjunud mere äärse tuulise ja külma kliimaga. Õnn eks ei pidanud esimesena oma stseene filminud meh ed tervet aega olema metsas lühik estes riietes, vaid said vahepeal soojemad riide d selga tõmmata. Villota oli küll koge mata kombel soojemad püksid maha jätnud, kuid Premium liiga arendusosakond leidi s omast jalast Pärnu mehele siiski paksud püksid jalga ehk lõpp hea, kõik hea.

KADI PARTS

FC Flora väravavaht Mait Toom on metsa kaasa võtnud mullu võidetud Eesti meistrikarika. Ahned konkurendid loodavad matkava Toomi käest karikat kätte saada, kuid Flora puurilukk on valvas ega lase seda sekundikski silmist.

konna juhataja Veiko Soo elu Ega Premium liiga arendusosa ete ajal tuleb muu kõrvalt teha pole meelakkumine: filmivõt stele teed tassida. mee ja ka garderoobitädi tööd

Võttepäeva juhtinud Steiv Silm hinnaalandust ei teinud. Olgugi et õues oli –7 kraadi, tuli igast stseenist teha täpselt nii palju võtteid, et Steiv Silm rahul oleks!

62

JALKA MÄRTS 2018

lõpulugu ib on pugenud külma eest teki sisse ja naud Tallinna Kalevi mängumees Andre Järva este lühik suisa el komb gi viikin aga on Valmas sooja teed. FC Kuressaaret esindav Elari ajal käiakse õues al külm et nud, harju d mehe maa varrukate väel – ju on Saare lühikeste riietega.

Metsas putsadega jalutamine ei olnud meestele sugugi kukepea, sest korralikud jalgpallijalanõud pole nii külmas müttamiseks mõeldud. Aga mehised mehed ei teinud väikesest külmast lugugi, sest mis vaja ära teha, see tehakse ära!

metsatukka, kust on kamandanud kõik mehed Võttepäeva juhtinud Steiv Silm istudes lubab Silm, valm eks asutakse. Kui esmalt võtt üheskoos Mait Toomi jälitama uses saavad mehed em kaks duublit”, siis tegelikk et stseenist tehakse “kõige rohk itse korda … vantsida metsast välja kuus-se

... ja siis sinna uuesti tagasi

kiirustada, et veel korra proo

Kui pimeduse saabudes olid pooled võtetel osalenud mehed juba koju sõitnud, siis teistel algas töö prožektorivalguses.

Lõkkeplatsile üles seatud valgustuse abiga tuli üles võtta nii mõnedki kaadrid, mis videole mõnusa maagilise metsahõngu andsid.

Matkav Mait Toom on jõudnud lõkkeplatsile ja asub enne uinakut lõket tegema. Meest ei peata isegi see, et oksad on talvises metsas märjad ega taha esimese hooga üleliia hästi tuld võtta.

vida.

Õhtupimeduses astusid kaamera ette Viljandi mängumees Martin Allik ja Paide Linnameeskonna mängija Sören Kaldma.

Kuigi mehed pidid enne oma stseeni pikalt ootama ja aega viitma, ei kostnud nende suust ühtegi nurinat. Pigem visati ühiselt võtteplatsil nalja, sest eks seegi peletab veidike külma.

ees Igor Morozov li Teleš ja FCI Levadia mängum Nõmme Kalju väravavaht Vita nende stseeni idel tund õhtu alles kui , nud u pida on terve pika võttepäeva vast rul ja Morozov nae u näg vast hoolimata pikast päe filmima asutakse. Meestel on mis maksab: “Ilm mi käest kätte saada, maksku lubab, et kavatseb karika Too et karika saan n, Arva . siin väga mõnus olla on natuke külm, aga samas on Proovime selle gi. vaja lt liku tege seda al pole Maidu käest kätte küll, tal end ka hooajal.” endale krabada nii siin klipis kui

Filmivõtetel käis osalejate mee lt lahutamas Kõrvemaa matka- ja suusake skuse pererahva koer, kes sobis met sas luusiva hundi rolli kui rusikas silmaau ku.

2018 MÄRTS JALKA

63

lisaaeg Taastumised Vaata lugu lk 58–59

Autor: Margus Kontus

vana

Martin Reimi harukordne saavutus Eesti koondise peatreener Martin Reimi karjääri võib tinglikult jagada kolmeks: poistemeeskonna Lõvide, täiskasvanud mängija ja treeneri aeg. Lõvides oli Reim vahest kõige silmapaistvam väljakumängija. Kõige tehnilisem ka. Täiskasvanuna jäi tema potentsiaal lõpuni realiseerimata eelkõige peaaegu olematu väliskarjääri tõttu. Eesti taasiseseisvusega kaasnenud segased ajad ja selgusetus häirisid Martin Reimi palluritee loomulikku arengut.

Aga see-eest müttas Reim koondise särgis mis jaksas ning tõusis mõneks ajaks Euroopa rekordinternatsionaaliks 157 esinemiskorraga Eesti rahvusmeeskonnas. Seda numbrit annab üle lüüa, aga Martini nimel on tõenäoliselt veelgi harukordsem saavutus.

Ta on ainus Eesti parimaks jalgpalluriks valitud koduliiga mängija! Isegi Urmas Hepner, kes selle nimistu 1992. aastal avas, pallis Soomes. Hiljem läksid parimad välismaale täie enesestmõistetavusega ning loomulikult oli neil suur edu aasta parimate valimisel. Kui on valida Inglismaal või mujal Euroopas pallivate ja Eestis kera veeretavate mängijate vahel, on selge, keda eelistati. Reim krooniti Eesti parimaks aga 1995. aastal, kui ta pallis FC Flora eest.

Tõsi, ega tal peale Poomi (Portsmouth) ja Risto Kallaste (Viborg FF, mille koosseisus tõusis eestlane

64

JALKA MÄRTS 2018

foto

Aasta on 1994 ning Martin Reim (vasakul) esindab Florat ja Igor Prins Tevaltet. Foto: Lembit Peegel

sama aasta kevadel Taani meistrisarja) konkurente polnud, aga ikkagi.

Hõbepalli auhinna Eesti koondise kasuks löödud aasta ilusaima värava eest pälvis Reim kolmel (1995, 1997, 1999) korral.

INDREK SCHWEDE

ma mäletan...

Foto: Lembit Peegel

Märtsikuu sünnipäevad 01.03 Mikk Sillaste 02.03 Rauno Alliku 02.03 Renate-Ly Mehevets 02.03 Karl Johan Pechter 02.03 Rasmus Saar 02.03 Markus Soomets 03.03 Märt Siigur 03.03 Ivo Lehtmets 03.03 Annaliis Strigin 04.03 Siim Roops 04.03 Karl Mööl 04.03 Artjom Davõdov 05.03 Artur Pikk 05.03 Anastasia Ivanova 07.03 Jaanus Mutli 08.03 Andres Prits 08.03 Jaanus Getreu 08.03 Mihkel Ainsalu 09.03 Aleksandr Puštov 10.03 Erki Kesküla 10.03 Sander Reelo 10.03 Silver Nõmmiksaar 10.03 Vladimir Avilov 11.03 Rauno Kald 11.03 Inger Fridolin 12.03 Siim Luts 14.03 Reio Laabus 15.03 Priit Pikker

31 28 19 22 18 18 75 43 20 32 26 19 25 19 44 53 45 22 54 49 33 33 23 27 19 29 28 32

15.03 Richard Aland 16.03 Aavo Tomingas 16.03 Andri Hõbemägi 16.03 Andrei Stepanov 16.03 Laura Jaansen 17.03 Roman Minlibajev 18.03 Heiko Tamm 19.03 Sergei Bragin 19.03 Mikk Metsa 19.03 Marko Lipp 20.03 Raido Kannel 21.03 Viktor Alonen 21.03 Jan Harend 22.03 Kaarel Kallandi 23.03 Kevin Kauber 24.03 Roman Ubakivi 24.03 Viktor Mets 25.03 Madis Rajando 26.03 Bruno Rammo 26.03 Brent Lepistu 27.03 Aleks Taurafeldt 27.03 Mikk Haavistu 27.03 Meelis Peitre 28.03 Ats Kutter 28.03 German Šlein 29.03 Argo Aava 29.03 Riin Emajõe 31.03 Markus Meresma

LHV edetabel Jaanuarikuu toetussumma esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis): 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) FC Elva 5. (6.) Tallinna FC Levadia 6. (7.) JK Tallinna Kalev 7. (14.) FC Kuressaare 8. (8.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 9. (5.) Tallinna FC Infonet 10. (13.) Viljandi JK Tulevik 11. (17.) Põhja-Tallinna JK Volta 12. (9.) FC Nõmme United 13. (16.) FC Kose 14. (10.) Rakvere JK Tarvas 15. (15.) Kärdla LM 16. (19.) Viimsi JK 17. (–) JK Welco 18. (12.) JK Tabasalu 19. (20.) Põlva FC Lootos 20. (–) Tartu FC Santos LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS ESIKAANEL: BRENT LEPISTU FOTO: LEMBIT PEEGEL NR 3 (123) 2018

24 58 46 39 20 31 31 51 25 19 20 49 31 29 23 73 64 29 43 25 73 33 28 27 22 32 25 18

Teet Allas, 73kordne internatsionaal Ma mäletan ... kuidas ma Pärnus oma esimesse

trenni läksin. Olin seitsmeaastane, kui asusime koos oma venna ja veel paari tuttava kutiga linna teise otsa minema. Jäime bussist maha, kõmpisime ja otsisime seda täpset trennikohta läbi paksu lume ja pimeduse ligi poolteist tundi. Kui lõpuks kohale jõudsime, oli treening läbi saamas. Saime riielda, küsiti, kes me üldse oleme sellised. Vanematele ei julgenud öelda, et hilinesime. Asi siiski rahunes, võibolla ka seepärast, et treeneriks oli ema klassivend Tiit Raudnagel.

Ma mäletan ... kuidas kaheksakümnendate aastate lõpus tuli mul oota-

matult võimalus Soome võistlustele minna. Kui õigesti mäletan, siis koos Loo pundiga. Olin paar aastat trennis käinud ja Soome minek! Eriline oli see, et me ei sõitnud sinna laeva, vaid jahiga. Läksime ilusa ilmaga, turniir läks hästi, sest sain parima mängija diplomi, aga tagasitulek oli megasuure tormiga üle 11 tunni. Sõit oli nii hull, et meid seoti köitega kinni, laine peksis üle jahi. Pärast seda ma laevaga sõita eriti ei taha.

Ma mäletan ... kaht jalgpallišokki. Esimene oli siis, kui läksin Tallinna

ülikooli õppima ja Ants Kommussaar kutsus mu JK Valli mängima. Olin seal ainukese eestlasena vene pundis keset hoopis teistsugust kultuuriruumi. Aga sain vähemalt vene keele suhu. Teise šoki sain FC Floras, kui sinna tuli treeneriks islandlane Teitur Thordarson. Me ei teadnud sinnamaani, mis see jalgpall kõrgeimal tasemel õieti on. Varem hüppasime treeningutel konnahüppeid nii, et nädal aega ei saanud normaalselt kõndida. Teitur näitas, kui huvitavalt ja mitmekülgselt on võimalik end arendada, et on plaan ja eesmärgid, ja isegi räägiti mängijatega individuaalselt. Varem ei küsitud mängijatelt midagi. Olime proovinud lihtsalt oma iidoleid jäljendada ja võibolla siit-sealt midagi lisaks uurida.

Ma polnud varem teadlikult mõelnudki, miks ma üldse treenin. Hiljem tulid teised treenerid, aga Teitur oli esimene, kes tõi meile professionaalsuse ja andis pikema perspektiivi.

Ma mäletan ... kuidas me Marko Kristaliga kordamööda sõjaväeteenistu-

ses voodi all magasime. Olime koos spordiroodus. Midagi teha ei olnud, magada ei tohtinud, pidime kasarmus ootama, millal tuleb järgmine korraldus. Iga hetk võis keegi sisse astuda ja kontrollida, et keegi ei vedeleks voodis. Leppisime Kristaliga kokku, et põõname kordamööda voodi all ja peame vahti. Kui keegi sisse astus, siis inimesi üle ei loetud ja voodialune sai rahulikult magada.

Ma mäletan ... oma kõige raskemat koondisemängu, mis oli 2003.

aasta veebruaris. Reisisime Lõuna-Ameerikast läbi Euroopa Hiinasse Wuhani linna ja ajavahe tõttu jäid paljud haigeks. Hiinasse saabudes oli ülejärgmisel päeval mäng Hiina koondisega, millest ma ei mäleta mitte midagi. Ainult niipalju, et lugesin tabloolt vist iga minutit. See oli elu raskeim füüsiline pingutus.

Ma mäletan ... oma esimest mängu kohtunikuna 2015. aastal. See oli

karikamäng ühe rahvaliiga ja IV liiga satsi vahel ja mina avastasin joonekohtunikuna korraga, et olen jäänud lihtsalt mängu vaatama ega jookse üldse liiniga kaasa! Õnneks midagi ei juhtunud. Ka väljakukohtunikuna alustades oli hetki, kus tormasin rünnakule nagu mängija.

Kui keegi oleks palli mulle lükanud, ju ma oleks vist vajutanud ka!

Täiesti valed instinktid olid tööle hakanud! Aga need instinktid kaovad vaikselt muidugi ära. Alguses oli keeruline.

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007, ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2018 MÄRTS JALKA

65

ristsõna

Veebruarikuu ristsõna vastus oli “Kalju versus Flora”. Õige vastuse eest võitis Eesti jalgpallikoondise mängukaardid Rome Veske.

Võitjaga võtame ühendust. Märtsikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 11. märtsiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti Jalgpalli Liidu siililogoga talvemütsi.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA MÄRTS 2018

LHV jalgpallikaardiga toetad oma jalgpalliklubi

Iga sinu ostu pealt maksab LHV 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Kutsu ka klubiliikmeid ja sõpru kaarti võtma, sest siis koguneb lemmikklubile rohkem raha.

Võta kaart lhv.ee/jalka • Alates 7-eluaastast

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank.

Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.