Page 1

HIND 2,20 EUROT MÄRTS 2017

GERT KAMS: suusahüppetornist jalgpalluriks IGOR PRINSILE JÄI HAAPSALU SÜDAMESSE EESTI MEISTER VÄLJASTPOOLT HARJUMAAD? POSITIIVNE MURE NR 1: TREENERITE PÕUD MIKS ON RISTNURGAVÄRAV NII ILUS ISSN 1736-7379

Postrid: Andre Järva / Gianluigi Donnarumma / Gabriel Jesus

MAREK KALJUMÄE MAANDUS LAPIMAAL MARK OLIVER ROOSNUPP LUUBI ALL


märts

Ära maga maha! 3. märtsil kell 19 sulavad jalgpallid selleks aastaks lõplikult lume alt välja ja alguse saab Premium liiga värske hooaeg. Avakohtumises lähevad rahva abiga ehitatud Sepa staadionil vastamisi Tartu Tammeka ja mullune meister FCI Tallinn! Kas karjääri lõpetanud Kristjan Tiirikuta Tammeka suudab tšempionite külaskäiguks hambad piisavalt teravaks lihvida? Päev hiljem lisatakse avavoorule veelgi gaasi, kui kell 16 kohtuvad vanad vihavaenlased Flora ja Levadia. Mulluse hooajaga ei saa kumbki üdini rahul olla – Flora triumfeeris küll Evald Tipneri karikavõistlustel ja Levadia võitis meistrisarja hõbemedalid, kuid Premium liiga tiitel jäi mõlemale püüdmatuks. Kumb tiim saab stardipakult plahvatuslikumalt minema? Kas peale jääb Pijpers või Prins?

9. märtsil algab Tartus ja 13. märtsil Tallinnas baaskursus “Kohtunike kool”. Kes tunneb, et tahab vutiväljakul õigust mõista, haaraku härjal sarvist! Kadalipu läbinud saavad endale tasuks kohtuniku C-litsentsi. Samuti saab märtsis vutireeglitega sina peale saada Paides. Aprillis koolitatakse huvilisi Jõhvis ja samal kuul toimub pealinnas eraldi kursus naiskohtunikele. Lisainfo leidub jalgpalliliidu kodulehel.

28. märtsil kell 19 tasub sammud seada A. Le Coq Arenale, kus Eesti koondis peab Horvaatiaga aasta esimese kodumängu. Vastaste koondises pallib nii mõnigi maailmanimi nagu Madridi Reali staar Luka Modric või FC Barcelona täht Ivan Rakitic. Kes jääb peale Liverpooli klubikaaslaste Ragnar Klavani ja Dejan Lovreni vahelises heitluses?

Foto: Lembit Peegel

2017 MÄRTS JALKA

3


sisukord Kaanelugu lk 48–51 Flora jalgpallur Gert Kams räägib, kuidas ta nooruses kahevõistlust harrastas ja suuskadega mäest alla hüppas. Rekordiks 68 meetrit õhulendu. Tema iidol oli aga … naabrimees Karel Voolaid, praegune Eesti Jalgpalli Liidu koolitusjuht. Muu hulgas vastab Kams provokatiivsele küsimusele, kas ta sõlmiks lepingu Nõmme Kaljuga. Lugege, mis Kams vastab!

18

Kolumnid

14 Siim Kera 16 Indrek Schwede 18 Mihkel Uiboleht

Me teame, et spordialad ja nende kaal ühiskonnas on erinev, aga kuidas neid võrrelda? Kas see on võimalik nõnda, et erisuste väljatoomine näiks objektiivse ja ausana?

Persoonid & intervjuud 24 Igor Prins: Haapsalu jäi

mulle südamesse Treeneriameti juurde kuuluvad tõusud-mõõnad. Ka Igor Prins oli pool aastat töötu, kuid sai 2015. aastal võimaluse koordineerida Läänemaa noortetööd ja juhendada sealset U17 eliitliiga meeskonda. Seni ainult Eesti tipptasemel töötanud Prins sai hindamatu kogemuse, mida kasutab ka tagasi Levadias olles.

24

42 Marek Kaljumäe 46 Mark Oliver Roosnupp

Rubriigid

6 Lembit Peegel 10 Nimed & numbrid 12 Lood & tsitaadid 20 Premium liiga: kas Harjumaa

vastu saab? Kas mujal Eestis on majanduslikku musklit, et viia Eesti meistritiitel väljapoole Harjumaad? Vabas Eestis on see õnnestunud vaid ühel korral, 1940. aastal, kui kohalike ärimeeste omavahelises kempluses tugevdati Tartu Olümpiat kahe rahvusmeeskonna kõva Richardiga – Kuremaa ja Idlasega. Vaatame linnade eelarvet ja mõtleme kaasa!

20 4

JALKA MÄRTS 2017

26 Minu 11: Tarmo Tiisler 39 Klubi lood: Pärnu JK


Kuu tsitaat “Minu vanaisa mängis Eesti ajal Narvas klubijalgpalli ja temalt sain oma esimesed jalgpalliteadmised. Meelde on jäänud tema sõnad, et ristnurka löömine on parim, sest sealt ei saa väravavaht kaitsta. On kinnistunud, et see on nagu kõige väärtuslikum värav. Kunstniku seisukohalt võib välja tuua diagonaalkontseptsiooni, mis on maalikunstis üks klassikalisemaid võtteid. Väga lihtsalt seletades tähendab see seda, et maalis olevad struktuurid või jõujooned või valgusasetus liiguvad enam-vähem diagonaalis, nii on silmale kõige parem vaadata. Nii jalgpallis kui ka maalikunstis on ristnurk punkt, kust diagonaal alguse saab.”

Kunstnik Jaan Toomik lk 56–57

Foto: internet

52 Naised: statistikat Eestist ja

58

Euroopast 58 Maailm: päris ja virtuaalilma segunemine Milline on päris ja arvutimaailma piir, kui virtuaalmaailm suudab peaaegu perfektselt peegeldada elus toimuvat, kui tema kaudu saab õppida tundma vastaseid, kui ta provotseerib kriitikat? Seda uurib ja selgitab meile jalgpalliajakirjanik Andres Must.

62 Märtsikuu kalender 64 Lisaaeg 66 Ristsõna

Muu

28

28 Kas Eestis on treenerite põud? Seda kinnitasid nii oma jalgpallikooli vedavad Mart Poom ja Martin Reim, samuti Tallinna Kalevi juht Joel Lindpere kui Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei ja koolitusosakonna juht Karel Voolaid. Põhjuseks pool sajandit kestnud seisak ja praegune jalgpalli populaarsuse plahvatuslik tõus. Tegemist on siiski positiivse murega, millega tegelevad nii klubid kui alaliit.

44 Rahvaliiga uueneb Osalejatelt saadud tagasiside põhjal on peamiseks muutuseks see, et III ja IV liiga jalgpallurid enam organiseeritud rahvajalgpalli mängida ei saa. Samuti peab igal mängijal olema rahvaliiga litsents, et takistada keelatud mängijate kasutamist. Muudatusi on veelgi.

44

54 Esiliigas favoriite pole 56 Ristnurgavärava fenomen

Postrid

Andre Järva Nõmme Kalju Gianluigi Donnarumma AC Milan Gabriel Jesus Manchester City 2017 MÄRTS JALKA

5


lembit peegel

Premium liiga anno 2016 Uue Premium liiga hooaja alguse puhul vaatame üle mulluse aasta mahlakamad kaadrid. Fotod: Lembit Peegel

Sillamäe Kalevi väravavaht Eduard Orehov on lootusetult sassi ajanud mänguvahendi ja Brent Lepistu pea. Flora poolkaitsja õnneks ei olnud Orehov kõige täpsema sihikuga. 6

JALKA MÄRTS 2017


lembit peegel

Palli on silmist lasknud nii Infoneti pallurid kui ka oma akrobaatilist võimekust demonstreeriv Levadia ääremängija Gando Biala. Kameruni mees osales oma Premium liiga avahooajal 35 mängus, skooris üheksal korral ning jagas kamraadidele neli resultatiivset söötu.

Uuel hooajal jääb Premium liigas selline vaatepilt nägemata. Flora ja Eesti vutilootus Rauno Sappinen jäi küll oma senisesse koduklubisse paigale, kuid pikalt rohevalgete au kaitsnud Markus Jürgenson siirdus värskeks hooajaks põhjanaabrite rüppe.

Hiiu staadionil toimunud hooaja otsustav kohtumine Nõmme Kalju ja Infoneti vahel meelitas tribüünidele hulganisti pealtvaatajaid.

Koondise peatreeneri Martin Reimi kõrval oli vutilahingut nautimas ka Nõukogude Liidu meistrisarjas Tallinna Kalevi ridades 22 mängu ja kaks kolli kirja saanud Benno Tael (all vasakul). Pildi ülemisest vasakust nurgast leiab aga Eesti Jalgpalli Liidu peakohtuniku Uno Tutki. 2017 MÄRTS JALKA

7


lembit peegel Fotod: Lembit Peegel

Samas mängus näitas karjääri jooksul lugematutes klubides leiba teeninud nõmmekate venelasest peatreener Sergei Frantsev meeleheite stiilinäiteid.

Kahe hooaja vahel Soome kõrgliiga klubisse PS Kemi siirdunud Levadia mitmekülgsele mängumehele Marek Kaljumäele (vasakul) on hirmsasti meeldima hakanud Infonetis palliva Eesti koondislase Dmitri Kruglovi (paremal) särk. Lihtsalt ei suuda lahti lasta. Vastus küsimusele, kas tegemist oli moest lähtuva otsusega või mängis rolli kaduv tasakaal, jääb õhku rippuma. 8

JALKA M ÄRTS 2017


lembit peegel

FC Florale oleks kahtlemata meeldinud, kui mullusest hooajast oleks kujunenud peegelpilt aastast 2015, mil Eesti meistriks tuldi. Läks aga teisiti ja lõppude lõpuks jäädi esimesena medalikohalt välja. Hoolimata sellest, et möödunud aastal löödi 24 väravat rohkem kui 2015. aastal, koguti kokkuvõttes 11 punkti vähem kui oma kümnendat meistritiitlit võites.

Lenda, Aleksandr Dmitrijev, lenda!

Jalgpallurid pole ainsad, kes Hiiu staadionil oma oskuseid näitavad. Mugavalt murule on end seadnud Nõmme Kalju suurepärased tantsutüdrukud.

Sõtta! Niiviisi lippude lehvides sammusid Flora fännid Hiiu staadionile Kaljuga mõõtu võtma. Vägesid juhatamas Brandon Paimal. 2017 MÄRTS JALKA

9


nimed & numbrid Meerits, Vaikla, Aksalu

Saalijalgpall – väikevend või mitte?

Mulluse Soome kõrgliiga esineliku meeskondade rivistuses pallib algaval hooajal lausa kolm Eesti väravavahti. Mihkel Aksalule sõitsid põhjanaabrite juurde seltsi Marko Meerits ja Andreas Vaikla. Tõotab tulla kõva võitlus mitte ainult medalite peale, vaid ka koondise esiväravavahi auväärsele tiitlile.

Veebruarikuu Jalkas ilmunud artikkel “Saalijalka igatseb noorte kiirust ja uljust” andis koondislasele Robert Veskimäele uueks hüüdnimeks Atleet ning tiirles mõnda aega sotsiaalmeedias. Muu hulgas tekitas alaga tegelejate seas diskussiooni see, kas saalivutti on õige nimetada murujalgpalli väikevennaks või mitte. Uurisime saalijalgpalli tehniliselt juhilt Kert Küttiselt, mida tema asjast arvab.

William Opoku Asiedu Pole tavaline, et Inglise kõrgliigaklubi ostab Aafrikast talendi ja toimetab ta seejärel Eestisse laenule. Aga just nii juhtus 19aastase Ghana noormehe William Opoku Asieduga, kes pärast Middlesbrough’ga liitumist saadeti 18 kuuks Tallinna Levadiasse kogemusi omandama. Mida andekas ründav poolkaitsja suudab, näeme algaval hooajal. Ootusärevus on suur.

11.

... kohale, otse Islandi ette, maandus Eesti Euroopa jalgpalli ausa mängu edetabelis. Meie lähinaabritest paiknevad leedulased 22. ja lätlased 29. positsioonil. Tabelit koostades läksid arvesse 1. maist 2015. aastal kuni 2016. aasta 30. juunini toimunud UEFA sarjade kohtumised, kus hinnati vastase ja kohtuniku austamist, positiivset mängu, pealtvaatajate kaasaelamist, ametnike käitumist jms.

40

... võistlussisest dopinguproovi andsid mullusel hooajal jalgpallurid Eesti Antidopingule. Vutile järgnesid 16 testiga korvpall, võrkpall ja käsipall.

76

... võistkonda osaleb tänavu III ja IV liigas. Neil astmetel on esindatud 13 erinevat maakonda, mis tähendab, et Eesti meistrivõistluste kahele madalamale astmele pole ühtegi oma esindust saatnud Saaremaa ja IdaVirumaa.

10

JALKA MÄRTS 2017

2007. aasta veebruaris ilmunud ajaloo esimese Jalka numbri kaanel kutsutakse saalijalgpalli väikeveljeks. Sama mõte käis läbi ka eelmises Jalkas, mis ilmus esimesest numbrist täpselt kümme aastat hiljem. Kas vahepeal pole midagi muutunud? Mängijate suhtumine on kümne aastaga muutunud, üldsuse suhtumine pigem mitte. Kui toona räägiti, et saalijalgpalliga on end hea talvel vormis hoida, siis praeguseks on olukord 180 kraadi teine – nüüd on Triobeti saaliliiga mängijatele ja koondislastele murujalgpall hea võimalus end suvel vormis hoida. Hetkel on meil põrandatel uue generatsiooni mängijad, kes tahaks aasta läbi saalijalgpalli mängida, kellele on see kirg ja esimene valik. Aga ikkagi, kas väikevend sobib öelda? Mina arvan, et väikevenna väljendit võib kasutada, aga minule on saalijalgpall rohkem poolvenna staatuses. Ma usun, et jalgpalli ning saali- ja rannavuti saame ühte kärgperre paigutada küll. Miks mitte kasutada hoopis mõistet “sugukond”? Kass ja tiiger on ühtpidi sarnased, kuid samas väga erinevad, kuigi mõlemad on kaslased. Lõpuks pole vahet, kuidas me saalijalkat nimetame, tähtis on see, et inimesed selle ala endale leiaks. Muidugi, kui me rõhume kogu aeg, et tegemist on väikevennaga, siis me alavääristame ala ning see võib paljudel futsalimängijatel harja punaseks ajada. Kui me arendame saalijalgpalli, mis on praegu ka UEFA suur prioriteet, siis me peame arvestama, et on inimesi, kellele on see esimene spordiala. Kümne aastaga on mängijate suhtumine muutunud, nüüd võiks see muutuda ka vutiüldsuses. Kui saalijalkat nähakse iseseisvana, vaatavad ka sponsorid alale teise pilguga. Ma ei väsi kordamast, et kui me toome noored, kes tavajalgpalli ei mängi, saali või randa, siis võidab sellest jalgpall tervikuna. Samas on kolme ala ühine joon ainult see, et pall tuleb väravasse ajada. Tehniline ja strateegiline pool on kõigil erinev. Samas tundub, et futsalitaust võib päris jalgpallis kõvasti juurde anda. Huvitav on, et oleme tõesti jõudnud sinnani, kus futsalist saab suurde jalgpalli kaasa võtta rohkem oskusi kui suurest jalgpallist futsalisse. Tehnilised virtuoosid nagu Andres Iniesta, Douglas Costa, Neymar, Ronaldinho ja Cristiano Ronaldo on öelnud, et saalijalgpall on nende arengus rolli mänginud. Nad on murujalgpalli saalijalka tehnilise poole ja kiire otsustamise kaasa võtnud. Murujalgpallis on ju väga palju näha väikese futsaliväljaku liikumist suurel väljakul, kus on oluline lüli lühike tehniline sööt. Siin on eeskujuks olnud Pep Guardiola juhitud Barcelona.

SIIM KERA

Kümne aastaga on saalivutt tõusnud paljudele esimeseks alavalikuks. Pildil rõõmustavad eestlased lätlastele löödud värava üle. Foto: Läti Jalgpalli Liit/Nora Krevneva


lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

“Ma ei saa liiga sügavale üksikasjadesse minna. Ütlen ainult niipalju: tõin ta siia ja klappisime neli aastat ideaalselt. Hoolin väga oma abilistest ja kui vaja, ka kaitsen neid. Üritasin ka teda aidata ja tekitasin endale jalgpalliliiduga konflikti. Siis aga ühtäkki juhtus meie vahel midagi, mis kurvastas mind väga sügavalt ja mida ma ei unusta iial.” Uuesti Flora peatreeneriks asunud Arno Pijpers kunagisest kolleegist Eesti koondise juures Jelle Goesist “Nn Brežnevi sündroomi minu puhul kindlasti ei teki – ma ei soovi olla juht positsiooni pärast ja aega, et hakkaksin lugema üldkogul maha päheõpitud või kellegi teise poolt kirjapandud teksti, ei tule kunagi.” Aivar Pohlak on ainus kandidaat Eesti Jalgpalli Liidu presidendiks märtsikuisel üldkogul

“Koolimängud olid alati prestiižsed, kuid lütseumi ja reaali vahel oli omapärane aura, kuna vastas mängisid sõbrad ja tuttavad. Mäletan, et lütseumi eest oli väljakul ka Henriku vend Harri ja reaali eest minu vend Hannes. Need olid kõigi jaoks olulised mängud.” Henri Anier Tallinna prantsuse lütseumi ja reaalkooli vahelisest konkurentsist, milles olid osalised ka vennad Ojamaad “Sporditeema, ning selle sees eriti jalgpall – seal lähevad küll paljude poiste silmad põlema, kui nad neid raamatuid näevad.” Eesti lastekirjanduse keskuse lugejateeninduse juhataja Anne Kõrge “Eks nomenklatuur proovib muutustele sõrgu vastu ajada, nagu ilmnes 2016. aasta Eesti parimate sportlaste valimisel, kus üleilmse tuntusega Eesti sportlased ehk Sildaru, Ragnar Klavan ja Ott Tänak spordialaliitude seas läbi viidud hääletusel ülikasina saagi said.” Ott Järvela “Jalgpalliga alustasingi nii, et mängisime isaga aias ning mina olin väravas. Kuid ta ei tahtnud mulle palli sisse lüüa ja mul hakkas igav. Tahtsin hoopis väljakule, kus tundsin end õiges kohas.” Markus Poom põhjusest, miks temast ei saanud väravavahti “Vutti mängides ei meenutanud ma pallurit, vaid palli.” Kahekordne vasaraheitja Jüri Tamm oli nooruses trulla “Tipuründajat otsime! Terve Eesti otsib, aga ei leia.” FCI Tallinna tegevjuht Dmitri Skiperski Eesti tippklubide soovist leida hea klassiga ründaja

12

JALKA MÄRTS 2017

Kaamerate vahendusel jõuavad kodudesse otseülekandes kõik 180 Premium liiga kohtumist. 

Foto: Jana Pipar

Kust Premium liigat näeb? Enam ei pea kibelema, uus Premium liiga hooaeg on stardivalmis ja nagu mullugi kantakse otsepildis üle kõik 180 kohtumist! Võrreldes eelmise aastaga on selles vallas toimunud aga nii mõnigi muudatus, suurimaks see, et telemängud on kolinud laupäevalt reede õhtusse algusega kell 19.30 ja ETV asemel näitab Eesti vuti tipptaset ETV2, mõlemas punktis on erandiks hooaja esimene ja viimane voor. “Üritasime paremat teleaega leida ning reede õhtu kell 19.30 on väga loogiline ja hea aeg, mil uut publikut kõnetada,” kommenteerib uut olukorda Eesti Jalgpalli Liidu avalike ja koostöösuhete osakonna juht Mihkel Uiboleht. “Pealegi ühildub see suurepäraselt õhtuste spordiuudistega, kust saab nüüd otse staadionile otselülitusi teha ja mängijaid intervjueerida.” Värskendusi on saanud ka nutiseadmetes nähtavad postimees.ee ja jalgpall.ee ülekanded. Esimese ülekannetel kasutatakse tänavu kolme kaamerat, teise puhul kaht kaamerat ehk mõlemal juhul on üks rohkem kui Infoneti triumfiga lõppenud eelmisel hooajal. Peale selle on uuendatud graafilisi lahendusi ja ka netiülekannete puhul jõuavad vaatajateni meeskondade taktikalised asetused. Varem oli selline luksus vaid telemängu nautijatel. Kvaliteeti peaks tõstma seegi, et sügisel külastas Eestit Belgia ekspert, kes analüüsis otseülekannete kvaliteeti ja tegi oma ettepanekuid nii kaamerate paiknemise kui ka muude tehniliste nüansside kohta. Kõige kergemini hoomatav muudatus peaks vaatajale olema see, et algaval hooajal soovitakse netiülekannete puhul kasutada võimalikult palju jalgpalliekspertidest abikommentaatoreid. 3. märtsi õhtul kell 19 toimuvast avakohtumisest Tartu JK Tammeka – FCI Tallinn teeb ülekande postimees.ee. Esimene telemäng jõuab vaatajateni päev hiljem kell 16.00, mil Eesti vutiklassikas pistavad rinda Tallinna FC Flora ja Tallinna FC Levadia. Terve hooaja kava leiab veebilehelt premiumliiga.ee.

SIIM KERA Eesti rahvusringhääling Mitu mängu näitavad? 36: ETV 2 – 30, ETV – 2, ERRi spordiportaal – 6 (nädalasisesed voorud)

Postimees.ee Mitu mängu näitavad? 72

Jalgpall.ee Mitu mängu näitavad? 72

Kes kommenteerivad? Tarmo Tiisler, Alvar Tiisler, Kristjan Kalkun, stuudios juhatab vägesid Aet Süvari. ERRi spordiportaalis saadab mänge Joel-Rasmus Remmel

Kes kommenteerivad? Kristjan Jaak Kangur, Jonas Grauberg ja Sakala ajakirjanik Marek Tiits

Kes kommenteerivad? Joosep Susi, Sander Jürjens, Joel-Rasmus Remmel, Marek Tiits, Marko Rooden ja Siim Kera


lood & tsitaadid

nii nad

Eesti koondise mängud märtsis Eesti koondis alustab aastat 25. märtsil MM-valikmängus võõrsil Küprose vastu, millele järgneb kodune maavõistlus Horvaatiaga. Kuidas oleme paastukuul mänginud? Rebime välja lehekülje statistiku märkmikust koos Eesti koondise kõigi aegade märtsimängudega. Kogupilti arvestades pole märtsi tulemused sugugi pahad: 32 mängu juures kümme võitu ja 14 kaotust on Eesti jalkale talutav näitaja. Ka MM-võistlustel on seitsme mängu kohta ette näidata võit Andorra üle ning viigid Küprose, Venemaa ja Armeenia vastu, millele lisandub kuue EM-mängu juures võit Leedu üle ja viik Serbiaga. Kodus oleme märtsis ilmastiku tõttu vähem mänginud, aga tulemus on mõistagi parem: viis võitu (nende seas Venemaa ja kahekordse maailmameistri Uruguay üle), neli viiki ja neli kaotust. Valikmängudes on kodust ette näidata võit (Andorra), kolm viiki ja kaks kaotust. Viimane võit märtsikuiselt koduväljakult tuli neli aastat tagasi Andorra üle. Horvaatiaga pole me aasta kolmandal kuul kohtunud ning kahe 0 : 0 viigi juures on meil kirjas kuus kaotust. Horvaatide vastu on meie meestest skoorinud Martin Reim ja Konstantin Vassiljev.

HENDRIK EELVEE 09.03.1994 Paralimna 25.03.1995 Salerno 29.03.1995 Maribor 01.03.1997 Larnaca 29.03.1997 Kilmarnock 03.03.1999 Bukarest 06.03.1999 Larnaca 16.03.1999 Larnaca 31.03.1999 Vilnius 19.03.2001 Kairo 28.03.2001 Limassol 14.03.2002 Montecatini 27.03.2002 Tallinn 29.03.2003 Tallinn 31.03.2004 Tallinn 26.03.2005 Tallinn 30.03.2005 Tallinn 01.03.2006 Belfast 24.03.2007 Tallinn 28.03.2007 Tel Aviv 26.03.2008 Tallinn 28.03.2009 Jerevan 03.03.2010 Tbilisi 25.03.2011 Tallinn 29.03.2011 Tallinn 22.03.2013 Amsterdam 26.03.2013 Tallinn 05.03.2014 Gibraltar 27.03.2015 Luzern 31.03.2015 Tallinn 24.03.2016 Tallinn 29.03.2016 Tallinn

Eesti–Küpros Eesti–Itaalia Eesti–Sloveenia Eesti–Aserbaidžaan Eesti–Šotimaa Eesti–Rumeenia Eesti–Aserbaidžaan Eesti–Küpros Eesti–Leedu Eesti–Egiptus Eesti–Küpros Eesti – Saudi Araabia Eesti–Venemaa Eesti–Kanada Eesti – Põhja-Iirimaa Eesti–Slovakkia Eesti–Venemaa Eesti – Põhja-Iirimaa Eesti–Venemaa Eesti–Iisrael Eesti–Kanada Eesti–Armeenia Eesti–Gruusia Eesti–Uruguay Eesti–Serbia Eesti–Holland Eesti–Andorra Eesti–Gibraltar Eesti–Šveits Eesti–Island Eesti–Norra Eesti–Serbia

Kokku (mängud, võidud, viigid, kaotused): 32 + 10 =8 –14

0:2 1 : 4 EM 0 : 3 EM 2:0 0 : 2 MM 0:2 2:2 2:1 2 : 1 EM 3:3 2 : 2 MM 2:0 2:1 2:1 0:1 1 : 2 MM 1 : 1 MM 0:1 0 : 2 EM 0 : 4 EM 2:0 2 : 2 MM 1:2 2:0 1 : 1 EM 0 : 3 MM 2 : 0 MM 2:0 0 : 3 EM 1:1 0:0 0:1

ütlesid

“Minu teooria on see, et kaugele jõuavad need, kes teevad ka lisatrenni. Heade võimetega noorsportlasi on küll, kuid paljud teevad trenni treeneri jaoks, mitte enda jaoks. Lisatrennid teevad vahe sisse.” Frank Liivaku isa Jaanus Liivak “Norrköping pakkus Andreasele uut lepingut, kuid ta soovis olla esinumber. Mul on hea meel, et ta näeb oma tulevikku meie juures.” Soome meistri IFK Mariehamni tegevjuht Peter Mattsson

Ragnar Klavani ERI “Võitles hästi ja kogus mängu jooksul enesekindlust. Tegutses ka palliga hästi, kui kohati tugeva surve alla jäi.” Liverpool Echo 1 : 1 liigamängust Manchester City vastu “Oli julgustav näha, et ta suutis mängule anda lisakäigu ja varasemast rohkem rünnakusse panustada.” Liverpool Echo karikamängust Wolverhamptoni Wanderersi vastu “Võrreldes noorte kolleegidega oli Klavan palju efektiivsem. Teisalt paistis silma tema kiiruse puudumine ning seetõttu ei mänginud ta Joel Matipi ja Mamadou Sakho taset välja.” Portaal This is Anfield “Igatsen suuri liidreid. Carragher ja Hyypiä olid meeskonnale väga tähtsad mängijad, nagu seda on ka Lovren ja Klavan, aga neil pole vajalikku iseloomu. Nad on uued mängijad ja see võtab aega, et Liverpooli-suguses meeskonnas edukalt läbi lüüa, kuid sellistest meestest nagu Carragher ja Hyypiä tunneme suurt puudust.” Liverpooli endise palluri Luis Garcia sõnul on klubil puudu häälekast figuurist, kes meeskonna üles ärataks “Nägime televiisorist heal juhul ühte mängu nädalas. Premier League’ile kaasa elamine oli midagi erilist – eriti, kui mängis Mart Poomi koduklubi Derby. See oli tähtis nii mulle kui ka kogu riigile.” Klavan minevikust “Minu jaoks on raskeim olnud kohanemine kohtunikega. Ka Saksamaal oli mäng füüsiline, kuid Inglismaal on keskkaitsjatele palju rohkem lubatud. Kui see korralikult selgeks saada, kuidas lubatu piires võimalikult efektiivselt tegutseda, võin oma esitusi kõvasti paremaks muuta. Olen selles suunas liikumas.” Klavan kohanemisest

2017 MÄRTS JALKA

13


kera komm

PREMIUM LIIGA OTSIB PROHVETIT

SIIM KERA

M

ulluse Premium liiga hooaja eel olid asjad justkui selged – Flora on favoriit ja kõigil on ülimalt keeruline nende rohevalgetest juustest 2015. aastal võidetud krooni eemaldada. Nii arvasid fännid, paljud eksperdid, ka täpselt aasta aega tagasi ilmunud Jalka artikli jaoks küsitletud. Praeguseks teame, et keegi ei teadnud tegelikult mitte midagi. Troonil seadis end mugavalt sisse hoopiski Infonet ehk praegune FCI. Vana hea tänamatu ennustamine. Seepärast spordimehed vist hiromandid olla ei tahagi. Aga mina tahan. Ennustamine on diskussiooni tekitamise perfektne tööriist. Väike selgeltnägijate tuleproov lisab kohalikule klubivutihooajale (isiklikku) vürtsi, põnevust ja elevust, ma saan prognoosipalli õhku visata ja õhates oodata, kuidas ta aasta jooksul minu poole hirmutavalt tagasi liigub. Nüüd saavad inimesed terve hooaja mulle ligi tulla ja öelda, kuidas ma olen oma usaldusväärsuse kaotanud loll. Või geenius! Jah, ma pole ilmselt Nostradamus ega rahvusvahelise maleliidu FIDE kalmõkist presidendi

14

JALKA MÄRTS 2017

Kirsan Iljumžinovi lemmikennustaja boinikov. Kui suuremad kosilased suvel Vanga, aga proovida võib. nuuskima ei tule, peaks asi kindel olema. Alustame rahulikult. FCI kaitseb Pealegi täidaks 21aastane Flora edurivitiitlit. Ma ei taha üldse mitte samasse mees ilusa tühimiku. Seni on noorimana orki astuda kui eelmise aasta Flora-entu- hooaja suurimaks väravakütiks tõusnud siastid, aga ma loodan, et siin võrrandis toona 20aastane Maksim Gruznov, teisel toetab mind imeline ajalugu. Kui vaadata kohal on selles arvestuses 22aastaselt taasiseseisvunud Eesti vutimeistrivõisttähiseni jõudnud Zahovaiko. Sappinen lusi, siis selgub, et tiim, kes tuleb esitooks nende vahele pressides esile kauni mest korda meistriks, kordab saavutust numbrivõlu. mõõduka tõenäosusega ka järgmisel Lisame veidi vunki. Üks kolmest aastal. Tõestus: Norma võitis 1992. aastal suurest – Levadia, Kalju, Flora – jääb oma esimese tiitli, järgmisel aastal korrati. esinelikust välja. Siin on minu poolel Pärast seda sai debüüttriumfi osaliseks aeg. Taasiseseisvunud meistrivõistlustel Flora, otse loomulikult pisteti karikas on medal väljapoole Tallinna, Maardut kotti ka hooaeg hiljem. Kohe pärast neid või Ida-Virumaad läinud vaid korra, kui võttis samalt mustrilt šnitti Lantana. Tarmo Rüütli tüüris 1999. aastal hõbeJärjestikuste tiitlivõitudega on alustanud dale Viljandi Tuleviku. Kaua võib? See ei ka Levadia (toona Maardu linna esindasaa igavesti kesta, ega ju!? See oleks igav. des). Ilusa pildi rikuvad vaid TVMK ja Põhimõtteliselt tähendab see mõttekäik Nõmme Kalju, kelle topelt kärises. Siiski, ainult üht, Paide Linnameeskond nelja neli kuuest ehk kaks kolmandikku pole hulgas! Vapruse, Tuleviku või Tammeka üldse paha vahekord. Loodan vaid, et sinnani küündimine tähendaks ilmselt klubi nimevahetus ei löö minevikus juhüht Eesti kõrgliiga suurimat üllatust tunud sündmusi nüüdisaega üle kandvate läbi aegade. Paide on kõige tõenäolisem jumalate rütmi sassi. sürpriis. Okei, taliturniiril (kus tegelikult Samas tempos edasi. Puurilukkude ju arvestust ei peeta) koguti viie mänguga parimaks lahtimuukijaks tõuseb Rauno vaid üks punkt, aga samas on koosseisu Sappinen. Appi tõttab stiilne loogika: juurde hangitud nii värskemat verd kui 2015. aastal oli ta väravaküttide edetabeli ka kogenud kala, endine Flora kapten viies, mullu jagas teist ja kolmandat kohta. Andre Frolov. Satsi ühtseks muskliks Kuhu siit mujale edasi mudimine võtab ilmselt minna? Pealegi on veidi aega, aga olgem auSTATISTIKA EI möödunud tabamussad, kui linnameeskonna VALETA meister Jevgeni Kabauus juhendaja Zahovaiko jev Sillamäelt Prahasse on pooltki nii hea treener, Kui vaadata taasise- kui ta oli väravamasin, kolinud ja Sappineniga seisvunud Eesti vuti- siis lähevad konkurentide kohta jaganud Vjatšesmeistrivõistlusi, siis ninad kärmelt krimpsu. lav Zahovaiko õpetab treeneripingil uusi Boonus: lõpetuseks selgub, et tiim, kes skoorisnaipereid. Eelläheme metsikuks. Eesti tuleb esimest korda mise aasta esikümnest klubi jõuab eurosarja meistriks, kordab on peale Sappineni sel alagruppi. Miks? Aga saavutust mõõduka miks mitte? See on aastal Premium liigas tõenäosusega ka rivis vaid Rauno Alliku minu ennustus! järgmisel aastal. ja Vladimir Vosko-


Telli ajakiri Sport

superhinnaga -

6 kuud vaid

9.

99

Vaata siit: www.tellimine.ee/sport-heahind Kõik spordist - kasulikud nõuanded, põnevad intervjuud ja sütitavad artiklid! VE E BR UAR 2 0 1 7

Tule ja kirjuta oma

VEEBRUAR 2017

AGNES SIRKEL Tartu Maratoni hing

MALLE POSKA

Indrek Kelgu suusakogu

10 motivatsiooninippi

E LU S T I I L

Indrek Raadiku suur väljakutse

44. Tartu Maraton 63/31 km

Suusapartner:

Maratoni kodu:

Meediapartner:

HIND 4.95

9 772382 818016

26. veebruar 2017 www.tartumaraton.ee

IRINA RODNINA

Külma ilmaga trennis

A J AV I I D E

Kolmekordne Tartu Maratoni võitja

M E E LE L AH U T U S

Näeme stardis!”

27. korda Tartu Maratonile

Raul Olle

– ekstraklass iluuisumaailmas

TÕNU PÄÄSUKE: seni, kuni on häid noori, panen ikka edasi!

Julged hokinaised Kuidas rohkem pingutada?

tagasi Tartu Maratonil

Suurtoetajad:

AMETLIK INFO LEHEKÜLGEDEL 2-5 63/31 km

26. veebruar 2017

Rajakaart, liiklus/parkimine, osaleja info

10.30 - 13.30

“Tartu Maraton ei ole lihtsalt üks suusavõistlus, vaid elulooline sündmus.


JALGPALL ILMA SULUSEISUTA MUUDAKS MÄNGU OLEMUST

F

IFA uus tehniline direktor Marco van Basten on endine tippjalgpallur, kellega seoses meenub paljudele esimese asjana tõenäoliselt tema unustamatu koll 1988. aasta EM-finaalis Rinat Dassajevi valvatud Nõukogude Liidu väravasse: löödud üliterava nurga alt otse õhust paarikümne viie meetri pikkusest söödust. Uues ametis šokeeris hollandlane ettepanekutega muuta jalgpallireegleid. Kõige raputavam on muidugi mõte kaotada suluseis. See on nii uuenduslik – et mitte öelda rabavalt asjatundmatu –, et tundub eesmärgipärase kavatsusena provotseerida jalgpalliavalikkust. Suluseis on jalgpallimängu alus, see on reegel, mis teebki jalgpallist selle mängu, mis ta on. Muidugi on lood teistsugused, kui mängitakse väikesel maalapil ja/või oma lõbuks. Aga suurel väljakul on ilma suluseisuta mängimine hoopis teine mäng võrreldes sellega, mida tunneme praegu. Pole teada ühtki tõsisemat katsetust mängida ilma suluseisureeglita. Tõenäoliselt on seda peetud juba eos jaburaks. See iseenesest ei tähenda, et ootamatu mõttevälgatus ei võiks olla leidlik, harvemal juhul geniaalne. Aga puht mõttetasandil suluseisuta mängimist ette kujutades joonistub silme ette pilt, kuidas ründajad ei jookse tagasi oma poolele, mõni mees võib end sisse seada vastaste trahvikasti palli ootama, mis tähendab, et keegi peab teda või koguni kaht-kolme ründajat sinna valvama jääma. Samal ajal toimetavad ülejäänud mängijad teisel platsipoolel või ragistavad keskväljakul. Mängijad paiknevad platsil vähem kompaktselt, nad on murul rohkem hajutatud ja neil on enam ruumi. See annab võimaluse üks ühele ette võtta, kasutada hõredat asustust väljaku eri osades. Kaitses hätta jäänud poo-

16

JALKA MÄRTS 2017

lel on põhjust pall kaugele ette virutada, sest seal ootavad omad, kes ei pea kartma suluseisus olekut. Ühest küljest annab mängijate hajutatus väljakul ka nõrgemale poolele võimaluse kauem palli hoida ja taga söötu lükata, sest aktiivsele pressingule saaks alati vastata (umbropsu) antud pika sööduga. Teisalt muidugi ei saa nõrgem võistkond lubada endale luksust liiga palju ründajaid vastase poolele jätta, sest seitse seitsme või kaheksa kaheksa vastu mängus kavaldaks osavam vastane nad varem või hiljem üle. Kuid kolmandast küljest oleks kaitsetöö ikkagi lihtsam, sest piisab vaid vastase mängu lõhkumisest ja silmad kinni palli löömisest kuhugi ettepoole, kus oma mehed abikohtuniku liputõstmist kartmata ootavad. Igal juhul oleks mäng teistsugune võrreldes praegusega. Ära jääks kassi-hiiremäng ühtset joont hoidva kaitseliiniga ning seda üle kavaldada üritava eduriviga. Praegu võime nautida maailma parimate pallivõlurite kohati vaimukat söödumängu, mille eesmärk on üle kavaldada just suluseisureegel. Ilma selleta muutuks mäng primitiivsemaks, nii ründajate kui kaitsjate töö lihtsakoelisemaks.

Väheneks tulemuste äraarvamatus Suluseisuta mäng tõstaks esiplaanile madalalaubalise pallipeksmise ettepoole. Ilma katseteta on raske öelda, kas see tooks endaga kaasa rohkem jooksmist ühe värava alt teise alla. Võibolla püsiks nii kaitsjad kui ründajad rohkem paigal: ühed valvavad vastaste edurivi ja teised ootavad palli. Aga kui nad peaksid siiski palliga rohkem kaasa liikuma, oleks mängu lõpus eeldatava autsaideri võhm otsakorral. See aitaks tugevamal veelgi

skoori suurendada. Või on mõlemad pooled pallipeksmisest ja selle järel jooksmisest lõpuks nii läbi, et viimased 10–20 minutit mängitakse aegluubis. Arvata on, et suluseisureegli kaotamine täidabki seatud eesmärgi: suurendab väravate arvu. Tõenäoliselt on maailma jalgpalli juhtoinad vähe mõelnud selle peale, mida see muudatus endaga kaasa toob. Ühest küljest on ju tore asi, kui näeme rohkem väravaid, kuid teisalt nõrgendab see jalgpalli üht senist trumpi: tulemuste äraarvamatust. Mida suurem on skoor, seda suurema tõenäosusega pääseb maksvusele tugevama võistkonna paremus. Osavam meeskond kasutab paremini ära mängijate senisest suuremat hajutatust ja tekkinud ruumi. Ta lööb rohkem väravaid. Tulemused hakkavad ilmselgelt kalduma tugevama kasuks, nagu nad on näiteks korvpallis, kus üllatustulemusi on võrreldes jalgpalliga vähe. Juba praegu kuuleme ja loeme, kuidas suurte riikide asjapulgad halvustavad suureskoorilisi mänge kui mõttetuid. Suluseisureegli kadumine suurendaks tulemuses kajastuvat vahet mitte üksnes tugevate ja nõrkade, vaid ka tugevate ja keskmike ning keskmike ja nõrkade vahel. See kehtiks ka kõigi suurte riikide liigade kohta: hakkame nägema rohkem ühepoolseid mänge. Kujundlikus keeles: hakkame vaatama korvpalli suurel rohelisel muruplatsil. Vähene skoor on jalgpallile olemuslik. See võimaldabki sündida jalgpalliimedel nii klubi- kui koondisejalgpallis. Pidada vastu tugevama vastase ägedale pressile, kompenseerida oma madalamad taktikalised oskused ja tehnilise osavuse võitlustahtega, tõestamisvajaduse, koondisemängudes minu poolest kasvõi patriotismiga. Mida lihtsamaks muutub skoorimine,


1-teist mõtet

Vaid tänu suluseisureeglile liiguvad mängijad palliga kaasa ja 21 mängijat on ühel väljakupoolel. Ründajad ei jää vastaste väravavahiga juttu puhuma ja palli ootama.

seda lihtsamaks muutub ta eelkõige tugevamale. Jalgpallireeglite konservatiivsus on taganud, et oma paremust polegi alati nii lihtne maksma panna. Oleme ju lugematuid kordi näinud, et üks pool on parem, aga tablool see ei kajastu. Ja kaasaelajates säilib lootus imet näha: kas oleme uue muinasjutu tunnistajaiks? Igas riigis on jalgpallimütoloogiad, mis jutustavad meile haruldastest mängudest ja juhtumistest, mida kohtab harva mistahes muus sportmängus, kus skoorid on suured ja tugevad panevad tänu sellele oma paremuse maksma. Kui jalgpall kaotab selle eripära ja mängu tulemus muutub senisest enam etteaimatavaks, on inimkond maha matnud ühe oma suurepärasemaist leiutistest. Muidugi saab öelda, et pole tore vaadata mängu, kus üks tegeleb vastase kaitse lahtimuukimisega ja teine pargib bussi. Aga sellised mängud saavad teoks eelkõige rahvusvahelises vutis, kui samas valikgrupis on kokku saanud Taavet ja Koljat, või rahvusvahelise klubijalgpallivõistluse varases staadiumis. Me teame omast käest, kui suur asi on see väiksemale poolele – juba fakt, et saame rinda pista maailma kuulsate ja vägevatega! Seda asjaolu tähtsad ninad maailma jalgpallis sageli alahindavad. Ja võiks vastu küsida: kas oleks ikka vahva vaadata mängu, kus üks pool taob teisel puuri täis? Kas ei ole pingelisem ja huvitavam, kui nõrgemal on suurem šanss, kui tugevam peab rohkem higistama, et oma paremust tõestada? Suluseisu kaotamine tabaks hoobina ka maailma tipptaset. 48 meeskonda MM-finaalturniiril on saanud kriitikat eelkõige taseme lahjenemise ja ühepoolsete mängude suurenemise pärast. Suluseisu kaotamine käristaks selle vahe nähtavamaks. Juba praegu koge-

me, kuidas isegi UEFA Meistrite liigas on osa alagrupimänge ühepoolsed ja viimased voorud pakuvad vähe pinget. Sel hooajal lõppes 96 alagrupimatšist 14 võitja nelja- või enamaväravalise vahega. See on viimaste hooaegade suurim näitaja. Rikkad klubid on teistega vahe sisse teinud. See tendents suluseisu kaotamisega süveneks. Inglise Premier’ liigas lööks praegune suur kuuik ülejäänuid senisest kindlamalt ja kogu liiga atraktiivsus väheneks. Nagu väheneks organiseeritud jalgpalli võlu kogu maailmas. Oma lõbuks mängimisel ei muutuks midagi, aga tippjalgpalli magnetiseeriv toime lahustuks.

Trahvirünnak penalti asemele ei muudaks mängu olemust Samamoodi töötaks jalgpalli olemuse vastu Marco van Basteni ettepanek, mille kohaselt peaks viis viga teinud mängija mängust lahkuma. Jalgpallis on sedavõrd palju 50-50 olukordi, millest ei saa õiget sotti isegi telekordust mitu korda vaadates. Vigade mahuline arvestus võiks seetõttu sünnitada suuremat ülekohut kui praegune kord, mille kohaselt loeb vigade suurusaste. Marco van Basteni ettepanekuist mõeldavaim oleks penalti asendamine trahvirünnakuga, mis nagu teisedki tema väljakäidud mõtted pole algupärane (teiste seas on bullititest kirjutanud Jalka nr 2/2016). Mõned kriitikud on penaltite puhul tõstnud esile nende põnevust ja meenutanud minevikust haaravaid mängujärgseid lahendusi penaltiseeria puhul. Kõik see jääks bullitite puhul alles ja põnevust tuleks juurdegi, sest üks ühele olukorda jäljendav trahvirünnak oleks ju särtsakam kui seisva palli löömine 11 meetri kauguselt. Siin on kaks asja. Esiteks töötaks see

Foto: Lembit Peegel

vastu eesmärgile tõsta resultatiivsust, sest trahvirünnaku realiseerimine, milles on pealelöögiks aega kindel arv sekundeid, on raskem kui penalti võrkutoimetamine. Teiseks saaks põhimõtteliselt eelise parem meeskond, kel ju paremad mängijad, kes on osavamad üks ühele olukordade lahendajad. Kujutage ette näiteks Portugali – Fääri saarte kohtumist, kus penalti puhul oleks šansid võrdsemad, kuid bulliti puhul kalduks eelis tehnilisema Portugali satsi kasuks. Üks võimalus oleks anda kohtunikule õigus määrata olenevalt eksimuse suurusest kas penalti (raskema vea või ilmse väravavõimaluse vea hinnaga luhtamise puhul) või trahvirünnak (kergema vea puhul). Mõeldav oleks lisavahetuste lubamine lisaajal, kuid siingi soodustaks see paremat ja pikema pingiga võistkonda, kuid vähemalt ei kõigutaks see jalgpalli olemust. Jooksvad vahetused noortevõistlustel on täiesti mõeldav. Õnneks pole suluseisu kadumine jalgpallist tõsine oht. See muudaks jalgpallimängu tundmatuseni, kujuneks õieti autonoomseks uueks alaks nagu saali- ja rannavutt ning ilma testperioodita ei viidaks seda sisse nagunii. Tegelikult oleks isegi huvitav vaadata tippmeeskondade mängu ilma suluseisuta. Et mis värk nagu on. Paraku ei viitsiks vist keegi selle jama peale oma aega kulutada ja isegi kui õnnestuks miskit korraldada, võtaks jalgpallurid seda kergelt ja huumoriga. Olgu värava põiklatil istuv jalgpallijumal selle eest igavesti tänatud! INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2017 MÄRTS JALKA

17


teateid tegelikkusest

Absurd

ühiskonnas ja spordis

Absurdi, mida kogesime tohutul määral punaimpeeriumis, leidub ka tänapäeval nii Eesti kui maailma spordis. Asjade ilustamine kipub kujunema normiks, tõde kuulub sellele, kes kõvemini karjub. MIHKEL UIBOLEHT

K

ui kuulen lauset “asi ei pea ainult olema aus, vaid ka näima aus”, tuleb mulle meelde Lauri Vahtre raamat “Absurdi impeerium”, mis peaks iseenesest rääkima juba möödunud ajast. Vahtre kirjutas raamatu esmalt inglise keeles, sest tahtis lääne lugejale selgitada, milline nägi välja elu Nõukogude Liidus. Alles hiljem mõistis hinnatud ajaloolane, et nooremad eestlased kuuluvad ju ka “lääne lugeja” mõiste alla, ja avaldas teose eesti keeles.

Sama jama Raamat on pühendatud Nõukogude Liidule, seal viljeldud absurdile, mis sai alguse eluvõõrastest ideedest. Niisu18

JALKA MÄRTS 2017

gused ideed arenesid edasi, haarasid endaga massid ja hakkasid absurdi taastootma. Absurdsed ideed sünnitasid absurdseid lahendusi, kust omakorda jõuti absurdsete meetmeteni. Ja lõpuks ei saanud enam keegi aru, miks kõik on nii, nagu on, ja kust see alguse sai. Elu oli muutunud totraks, absurdi vastu oldi jõuetud, sest seda oli niivõrd palju. Vahtre toob palju näiteid: paaniline hirm sinimustvalgete rahvusvärvide ees, defitsiit poodides, pikad järjekorrad, väga palju “näilisust” ehk ehtsat pokazuha’t, plaanimajandus, tutvuste kaudu asjade muretsemine ja kõik muu selline. Käibefraasidest toob autor välja leninliku “usalda, aga kontrolli”, mis on ju olemuselt täielik absurd – mis juttu saab olla usaldusest kontrolliühiskonnas? Raamat oli kahtlemata väärt ja vajalik lugemine, eriti inimesele, kes veetis Nõukogude Liidus napid neli aastat oma elust. Samas oli pärast teose läbilugemist tunne, et paljud nõukogudeaegsed absurdsused avalduvad praeguselgi ajal, vahetunud on lihtsalt vorm. Sama jama, teine ajastu. “Asi ei pea ainult olema aus, vaid ka näima aus” on üks nendest väljenditest,

HÄMAMINE

Kui okupatsioonivõim armastas liialdada kõiksuguste arvudega – näiteks ujumisnädalal registreeriti võistlustel osalejateks kõik rannas viibinud inimesed, et number paistaks keskorganisatsioonile ilusam välja –, siis nüüdisajal kipuvad mõned nimetama sellist käitumist turunduseks.

mis “Absurdi impeeriumi” vaimu meelde tuletab. Jah, on selge, mida sellega mõeldakse – erinevate (otsustus)protsesside, eriti näiteks kohtupidamises ja poliitikas, läbipaistvust ja arusaadavust. Tahaksin seda aga väga ümber sõnastada ja öelda: “Asi ei pea ainult näima aus, vaid ka olema aus.” Lasta protsessidel paista ausana on üks asi, kindlustada aga see, et nad ongi tõesti ausad, hoopis olulisem.

Aus Armstrong Absurdi leidub palju spordiski. Kui okupatsioonivõim armastas liialdada kõiksuguste arvudega – näiteks ujumisnädalal registreeriti võistlustel osalejateks kõik rannas viibinud inimesed, et number paistaks keskorganisatsioonile ilusam välja –, siis nüüdisajal kipuvad mõned sellist käitumist nimetama turunduseks. Tegelikult lörtsivad valemuljed tõsise turunduse mõistet. Mustrid korduvad olenemata riigikorrast. Kommunistlikus riigis räägiti tihti sundolukordadest, millesse inimene oli süsteemi poolt surutud ja kus kellegi kasuks või kahjuks otsuste tegemine polnud valik. Nüüdsel ajal on selle asendanud põhjendus “ma küll inimlikult mõistan sind, aga näed, reeglid on meil sellised” – olukorras, kus vastutulek on tegelikult mõistlik. Ikka on süsteem süüdi. Kapitalistlik absurd spordiplatsil väljendub muu hulgas reeglite muudatustes, mis ei ole tehtud mitte sportlikest motiividest, vaid lihtsast rahaloogikast. Sportlane taandatakse teenriks, sest nii on kasulik või siis sel alal ainuvõimalik ellu jääda, ohvriks tuuakse aated ja kõik muu väärtuslik. Sama eesmärki teenib näiteks spordiklubi nime muutmine. Klubi nimi peaks väljendama piirkondlikku või rahvuslikku identiteeti, ajalugu, ühendama sportlasi ühise lipu alla. Tõsi,


teateid tegelikkusest

Inimesi huvitavad erinevad spordialad ja mõned jätavad neid täiesti ükskõikseks. Kuidas sel juhul tagada spordi õiglane rahastamine?

toetajatel on seal oma oluline koht, aga mitte nimesildil – siis on tegemist rohkem müügiprojekti kui spordiga, eriti kui nimi kipub iga paari aasta tagant vahetuma. Tulles tagasi selle juurde, kas asi peab “olema aus” või “näima aus” – spordisüsteemis on palju olukordi, mis kuulutatakse ausaks, aga ei ole seda mitte. Teame kümneid lugusid dopingutarvitamisest, sellega selgelt vahele jäämisest, aga ometi puhtalt pääsemisest. Lance Armstrongi elust vändatud film “Programm” näitab suurepäraselt, kuidas kõik näib aus, aga sisu pole seda mitte. Rattur loob endast võimsa kuvandi, peites jõuga valemängu. Sarnane olukord on erinevate spordi juhtimist kujundavate reeglitega. Viimasel ajal peetakse üha olulisemaks seda, et juhtiva isiku võim oleks võimalikult piiratud ja otsustamine valguks enam laiali – mida sellega tegelikult saavutatakse, on vaid niinimetatud

näiline ausus, hoobi saab just sisuline pool, sest vastutaja kaob ära. Sama lugu juhtub siis, kui piirata kunstlikult ühe isiku võimalust kandideerida juhtivale ametikohale. Näilisuse domineerimisele aitab kaasa nüüdisaegne meediapilt, kus süvenemiseks aega ei ole. Nii vahendaja kui ka lugeja on justkui sundolukorras. Otsus tuleb teha välise kuvandi põhjal, mis panebki just selle loomisse aega investeerima, sisu arvelt mõistagi. Absurd, kus kvaliteet kannatab, aga näiliselt on kõik hästi.

Kas hääletame tõde? Ausus on olulisel kohal ka näiteks spordialade rahastamisel. Kuidas ehitada üles süsteem, mis poleks ainult näiliselt aus, vaid ka sisuliselt õiglane? Harrastajate arvu, sportlikke saavutusi, treenerite koolitamist ja näiteks spordiala laiemat mõju ühiskonnale saab mõõta niivõrd paljudes variatsioonides.

Foto: Lembit Peegel

Erinevate spordialade võrdlemine on niigi väga keeruline, mistõttu kütab see alati kirgi ja pakub eriarvamusi, aga tegelikult on kusagil tõde või vähemalt õiglus. Probleem tekib aga siis, kui see selgub “hääletusel”. Jaak Aaviksoo kirjutas Postimehe arvamusloos (11. veebruaril 2017): “Tõde ei hääletata, ent kui demokraatlikul moel on hääled koos, siis näeme, et kaks korda kaks on just niipalju kui vaja. Ei tohiks tulla üllatusena, et inimeste maailmas on tõde alati allutatud – kus jumalale, kus nõiale-selgeltnägijale, kus keisrile, kus demokraatlikule enamusele.” Spordiski on meie kõigi vastutada, et tõde ei püsiks selle käes, kes kõige kõvemini või oskuslikumalt karjub. Nüüdisaja absurd on kavalam kui varem, sest tal puudub võõra võimu märk ja tema seljatamiseks on tarvis rohkem teadmisi. 2017 MÄRTS JALKA

19


premium liiga

Sillamäe Kalevi rünnak meistritroonile sõltub paljuski linna sadama käekäigust.

Foto: Lembit Peegel

On see võimalik: Eesti meister väljastpoolt Harjumaad? Miks pole taasiseseisvunud Eestis võitnud riigi meistritiitlit ükski klubi väljastpoolt Harjumaad? Kas see on võimalik? Millistel tingimustel? SIIM AVI

V

äljaspool Harjumaad on Eesti meistrivõistlustel pärast taasiseseisvumist kõige rohkem teisele kohale jõudnud Narva Trans, Sillamäe Kalev, Jõhvi Eesti Põlevkivi ja Viljandi Tulevik. Kõige lähemal neist on olnud meistritiitlile Jõhvi Eesti Põlevkivi, kes 1992. aastal ei kaotanud Eesti meistriliigas mitte ühtegi kohtumist. Tallinnast on küll kaks korda meistritiitel rännanud Maardu, mis oli halduskorralduses 1993. aastani Tallinna osa. Ainsad tiitlid, mis on rännanud väljapoole pealinna piirkonda, on Narva Transi võidetud Eesti jalgpallikarikas (2000/2001) ja superkarikas (2008). Viimane kord tuli Eesti meister väljastpoolt Harjumaad 20

JALKA MÄRTS 2017

1940. aastal: selleks oli Tartu Olümpia. Kas väljastpoolt Harjumaad on võimalik luua analoogne edulugu? Mis on see kitsaskoht, mille ületamine viiks mujalt pärit võistkonna pjedestaali kõige kõrgemale kohale? Mis jääb provintsivõistkondadel puudu tasemetõusu saavutamisest võrreldes esiliigast tõusnud Nõmme Kalju ja FC Infonetiga? Vaatleme eri linnade esindusvõistkondi ning analüüsime puudujääke ja eeliseid. Käesolev artikkel ei kuuluta absoluutset tõde, aga on hea, kui ta tekitab arutelu.

Mis aitaks muutuda konkurentsivõimeliseks? Peale rahvaarvu (enamiku maakondade elanike arv pole kümnendikkugi Harjumaa rahvaarvust) on üks põhjus, mis tagaks tipus püsimise, kahtlemata osavõtt eurosarjadest. UEFA preemiaraha tagab arvestatava sissetuleku klubi eelarvesse. Samas pole Euroopas mänginud Narva Trans ja Sillamäe Kalev suutnud liigapositsioone säilitada ning on langenud Premium liigas keskmikeks.

Spekulatsiooniks jääb, kas Tartu jalgpall oleks saanud teravama tipu tarvis vajaliku finantstoe, kui JK Maag Tammeka oleks võitnud 2007. aasta Eesti karikafinaalis Florat. Või tollast turniirikorraldust arvestades ja loosiõnne korral eurosarja kohale jõudnud. Kas Paide Linnameeskond saavutanuks parema konkurentsivõime, kui ta 2014/2015. hooajal võitnuks karikafinaalis Nõmme Kaljut? Suur probleem on kohaliku piirkondliku ettevõtluse edukus ja sponsorlusvõimekus. Eesti majanduses on toimunud kontsernistumine ja rahvusvahelistumine. Väliskapitali (Tallinnas peakontorit) omaval ettevõttel puudub huvi ja side, et toetada kohalikku esindusvõistkonda väljaspool Tallinna. Tallinna võistkonna sponsoreerimisel on turunduslikult suurem väljund. Tallinn annab kogu Eesti SKPst ligi poole ja Harjumaa ligi 60%. Majanduslik üleolek tagab võrreldes teiste piirkondadega paremad palgad ja maksejõulisema klientuuri, mis ongi väljund tooteid või teenuseid turustades, kus üks kanal on


premium liiga kohalike võistkondade sponsorlus. Eesti ettevõtted vaatavad kaugemalegi. Eesti ettevõte on Kaunase Žalgirise korvpallivõistkonna särgisponsor. Riigiettevõtete sponsorlus pole enam soositud. 1990ndatel oli Jõhvi jalgpallikaardil Eesti Põlevkivi toel. Millised oleks Narva esindusvõistkonna saavutused, kui sponsor oleks näiteks Eesti Energia? Teistel sportmängualadel on sponsorraha küsimine lihtsam, sest nad tohivad kanda sponsornime ja vajaduse korral seda vahetada. Jalgpallis on see rahvusvaheliselt keelatud. Ahvenamaa IFK Mariehamnil on peale Silja Line’i sponsoriteks ka palju kohalikke ettevõtteid. Samaväärne oli olukord teistel Soome võistkondadel. Eesti majanduslik areng väljaspool Harjumaad on keerulisem makromajanduslik teema. Lühidalt võib nentida, et on olemas seos kohalike ettevõtete edukuse ja võistkonna spordisoorituse vahel. Eesti jalgpallis on hea näide Sillamäe Kalevi võistkonna edu või ebaedu. Et Eestis olla stabiilselt tipus ja konkureerida Tallinnaga, peab võistkonna eelarve olema hinnanguliselt vähemalt 500 000 eurot. Väiksema eelarvega on ainus võimalus olla konkurentsis hea noortetööga, kus kvaliteetne mängijate järelkasv on järjepidev. Tallinna eelis on ka asjaolu, et pealinna võistkondadel on kergem hankida välismängijaid ja koondiseski mänginud mängijad eelistavad lõpetada karjääri pigem Tallinnas kui näiteks Ida-Virumaal. FC Infonetil on koondise kogemusega mängijatele parem ligipääs kui Sillamäe Kalevil.

Narva ja Tartu pikaajalisem võidujooks medalitele Viimastel hooaegadel (alates aastast 2013) on kihlveoskandaalidest ja põlvkonnavahetusest räsitud Narva Transi sportlik tase langenud. Käib omamoodi konkurents tõusuootuses Tartu JK Tammekaga. Vaatleme, mis on ühe või teise linna eelised. Erinevalt Narva Transist tuleb Tartu jalgpallil konkureerida sponsorraha puhul korvpalli ja võrkpalliga. Jalgpalli miinus on see, et mängijaid on platsil sama palju kui korv- ja võrkpallil kokku ning professionaalse võistkonna ülalpidamine on seetõttu kallim. Samas püütakse kaasata (Sepa jalgpallikeskuse

JK Narva Transi statistilised näitajad Premium liigas (2013–2016) Aasta

Löödud väravad

Sisselastud väravad

Väravate vahe

Punktid

2013

39

55

–16

36

2014

37

79

–42

28

2015

50

46

+4

49

2016

60

68

–8

41

JK Tammeka statistilised näitajad Premium liigas (2009–2016) Aasta

Löödud väravad

Sisselastud väravad

Väravate vahe

Punktid

Koht

2009

29

86

–57

24

7.

2010

50

66

–16

30

6.

2011

57

75

–18

39

7.

2012

30

79

–49

20

10.

2013

30

68

–38

32

9.

2014

37

83

–46

28

7.

2015

39

96

–57

25

9.

2016

43

65

–22

41

7.

Tartu jalgpalli imelugu toetus ärimeestele 1940. aastal Eesti meistriks tulnud Tartu Olümpia edulugu on kirjeldatud Lembit Koigi toimetatud raamatus “Jalgpall. Minevikust tänapäevani” järgmiselt: ““Olümpia” asutati 1933. a. Kahe aastaga mängis ta end liiduklassi kaheksa tugevama hulka. Jäädes seal siiski viimaseks, tuli järgmisel hooajal jälle alustada A-klassist püüdu kõrgemale. Aasta pärast oligi “Olümpia” uuesti liiduklassis, kuuendana. Meeskonda hakati hoolikalt tugevdama. Nagu mujalgi Eestis, nii ka Tartus veeti võistlusvägikaigast asutuste-ettevõtete vahel. Eriti hoogsad ja populaarsed pallilöömised peeti suurärimeeste Jänese ja vendade Prüüside “üheteistkümne” vahel. Kuna mitmed kohtumised olid lõppenud prüüslaste kasuks, siis juunior Karl Jänes, kes oli suur jalgpallihuviline, ei leppinud enam sellega, vaid asus oma kaubamaja meeskonda tugevdama. Selleks kutsus ta Tallinnast kaks Riksi – Richard Kuremaa ja Richard Idlase – oma ärisse tööle. Kuna mõlemad olid Talllinna riideärides müüjad, esimene “Tekla”, teine “Teliste” riideäris, siis tabas ettevõtlik ärimees kaks kärbest korraga. Nüüdsest peale käis jäneste jaks prüüslastest üle. Samaaegselt hakkasid mehed mängima ka Tartu “Olümpias”. See meeskond sai palju jõudu juurde, mida lõpuks kroonis meistritiitel.”

rahastus) ja arendada kogukonnapõhist jalgpalliklubi, mis läheks tartlastele korda. Narva miinus on see, et võistkond püsib ühe ettevõtte ja paari isiku entusiasmil ning publikuarv on tagasihoidlik. Narvas ollakse harjunud saama väikese eelarvega medaleid ja parematel päevadel karikavõite. Miks ei kõneta Venemaa ajaloo esimese värava löönud Valeri Karpini sünnilinnas jalgpall enam kogukonda? Korvpallil on Tartus teiste sportmängude ees eelis, sest peale linna toetuse saab korvpalli esindusvõistkond arvestatava finantstoe Tartu ülikoolilt (2017. aastal on tuluks planeeritud ligi 130 miljonit eurot). Sealjuures on ülikooli tulud eelarves planeeritud suuremana kui Tartu linnal (2017. aastal on põhitegevuse tuludeks planeeritud 125 miljonit eurot). Narvas on jalgpallil esindusvõistkonnana samas ainus konkurent jäähoki, mille üleriigilises liigas ei ole professionaalseid võistkondi. Ülikooliga seotud karjääriga Tammeka mängijatel võib see lõppeda klubis samal ajal ülikooliõpingutega. Parema karjääri lootuses otsitakse eneseteostuse väljundit Tallinna klubides (Mait Toom, Albert Prosa jt). Narvas on veelgi piiratumad eneseteostusvõimalused kui Tartus. Samuti on Narvas üldine palgatase madalam kui Tartus, mistõttu ollakse leplikud 2017 MÄRTS JALKA

21


premium liiga ka madalama sissetulekuga ja sama tase võidakse saavutada väiksema ressursiga kui Tartus. Selle põhjal on Narval esikolmikusse jõudmiseks suuremad eeldused kui Tartul. Tartu jalgpall vajab linnasisest konkurenti, mis sunniks pingutama. Merkuuri ja Tammeka vastasseisu ajal see nii oli. Tartu Santose ja võibolla Tartu Welco jõudmine Premium liigasse taassünnitaks Tartu derby.

Rakvere ja Pärnu Rakvere ja Pärnu on samas olukorras kui Tartu: mõlemal linnal on nii võrkpalli- kui ka korvpallivõistkond, millest viimane on eelarvemahukam. Seetõttu on keeruline arendada professionaalset jalgpallivõistkonda. Sponsorite hulk on spordialade konkurentsi tingimustes piiratum. Ka rahvaarvu väiksus ja vähenemine tingib suurema konkurentsi spordialade vahel. Rakverel on korvpallis ja Pärnul võrkpallis ette näidata edulugu, kuid jalgpallile on saavutus meistriliigasse püsima jäämine. Edu tagaks kohalikust suurest ettevõttest peasponsor. Näiteks Pärnu Kalakombinaat ja MEK tõid Pärnule 1985. aastal Eesti NSV meistritiitli. Monoettevõttel on sponsorina ka arvestatavad riskid. Eriti tundlik on majandusmuutustele ja poliitilistele suhetele toiduainetööstus, mille ettevõtted asuvadki väljaspool Tallinna.

Paide, Viljandi ja Kuressaare Paide ja Viljandi eeliseks võib pidada asjaolu, et jalgpall on peaaegu monopoolses ja Kuressaares täismonopoolses staatuses. Kui vaid kohalik võistkond saarlastele ja selle ettevõtjatele rohkem korda läheks! Siis oleks ehk potentsiaali korrata Ahvenamaa IFK Mariehamni saavutust tulla riigi meistriks. Ahvenamaa rahvaarv (ligi 29 000 elanikku) jääb alla Saare maakonna rahvaarvule, milleks on 33 000. Viljandis võib märkimisväärseks pidada asjaolu, et JK Viljandi Tulevikku toetavad tugevad kohalikud ettevõtjad ning linna ja maakonna elanikele läheb võistkond korda. Vähem tähtsaks ei saa pidada Viljandi jalgpallitraditsioone – ikkagi Ragnar Klavani kodulinn, mis võib anda noortele inspiratsiooni.

Ülejäänud Ida-Virumaa võistkonnad Ida-Virumaa kui maakonna eeliseks jalgpallis võib pidada asjaolu, et ta pole Eesti meistriliiga tasandil esindatud teistes sportmängudes. Jalgpalli meistri- ja esiliigades võib näha palju ja erinevate Ida-Virumaa linnade võistkondi (Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Jõhvi). Majanduslik eelis on võrreldes teiste Ida-Virumaa linnadega Sillamäel, kus võistkonnal on seljataga tugevad ettevõtted. Kohtla-Järve ja Kiviõli on demograafilises kriisis. Noormängijate valik muutub neis linnades ahtamaks. Millal võiks Tartu Tammeka (sinises) korrata Tartu Olümpia edu? Foto: Lembit Peegel

Artiklis mainitud linnade eelarved (miljonit eurot) põhitegevuse tulude kohta (2016–2017) Tallinn

599 440 805

Tartu

125 095 354

Narva

52 713 790

Kohtla-Järve

35 086 170 (2016)

Pärnu

49 646 580

Viljandi

19 611 047 (2016)

Rakvere

16 163 032 (2016)

Paide Jõhvi (vald) Kiviõli

9 556 333 (2016) 11 560 518 (2016) 4 203 028 (2016)

Sillamäe

13 089 373 (2016)

Kuressaare

16 498 420 (2016)

Ainus, mis tagab edu tulevikus, on kvaliteetne noortetöö. Tööstusettevõtted sõltuvad maailma kütusehindadest, mistõttu suure ettevõtte majanduslik ebaedu võib peegelduda ka jalgpallis. Ida-Virumaa võistkondade arengut takistab ka integratsiooniprobleem. Vene keelt kõnelev andekas noor jalgpallur IdaVirumaalt võib alati minna Tallinnasse mängima võistkonda, kus on töökeeleks eesti keel. Motivatsiooniks parem palk. Vastupidine liikumine – eestlane Ida-Virumaale võõrasse keelekeskkonda – on keeruline. Kuigi on olnud erandeid Tarmo Kingi ja Kristan Tiirikuga Narva Transis ning Martin Vungiga Sillamäe Kalevis.

Kokkuvõtvalt Eesti meistriks on väljastpoolt Harjumaad tulla keeruline, kuid mitte võimatu. Eesti Jalgpalli Liit üritab klubis kasvatatud mängija reegli abil veidi siluda regionaalpoliitiliselt olukorda, et finantsiliselt võimekamad Tallinna klubid ei võtaks ära kõiki paremaid mängijaid. Piiratud tingimustes on kõige suurem varandus entusiasm ning kui jalgpall läheb kogukonnale (ka kohalikele ettevõtjatele) korda, siis tekib ka võimalus. Analüüsides eri linnade ja piirkondade võimalusi, on tänu jalgpalli ainumonopolile spordivõistkondade seas Ida-Virumaa linnadel, Viljandil, Kuressaarel, ja tänu Tartumaa rahvaarvule ja jalgpalli populariseerimisele ka Tartul veidi suuremad võimalused kui teistel, kukutamaks Tallinna ainuvõimu.

22

JALKA VEEBRUAR 2017


MEHISTE MEESTE MÄNG! ava l ö ö k m ä r t s i s !


treener

Igor Prins:

“Haapsalu jäi mulle hinge” 2014. aastal Nõmme Kaljust lahkunud Igor Prins asus treeneriameti juurde uuesti järgmise aasta sügisel, kui hakkas korraldama Läänemaa noortetööd ja juhendama sealset U17 eliitliiga meeskonda. Ootamatule kõrvalepõikele tagasi vaadates on praegu uuesti Tallinna Levadiat juhendav Prins tänulik, sest noori õpetades arenes ta ka ise treenerina.

Jälle Levadiat juhendav Igor Prins on ühe kogemuse võrra rikkam. Foto: Lembit Peegel

INDREK SCHWEDE

K

ui Igor Prins mängijakarjäärile joone alla tõmbas, oli ta 2004. aastast alates neli hooaega Tallinna Levadia abitreeneriks ja osaline kahes Eesti meistritiitli võidus. 2008. aastal läksid senise peatreeneri Tarmo Rüütli ja Levadia teed lahku ning Prinsile tehti ettepanek meeskond üle võtta. Tulemuseks kaks järjestikust meistritiitlit. Kolmandal aastal edu ei kordunud ja Levadias ei tähenda see treenerile midagi head. Kuid Prins leidis kohe uue tööandja Nõmme Kaljus, kelle oma kolmandal tööaastal 2012 esimese Eesti meistritiitlini viis. Kaks aastat hiljem oli ta ametist prii. See oli seni sujuvalt kulgenud treenerikarjääri tõsiseim hetk, sest teised meeskonnad olid mehitatud ja tööd Eesti tippjalgpallis polnud. Üle poole aasta töötuelu kogenud Prinsile pakkus ootamatu lahenduse Eesti Jalgpalli Liit. “Aivar Pohlak tegi üllatuskõne ja pakkus välja kaks piirkonda, kuhu saanuksin minna noortetööd koordi24

JALKA MÄRTS 2017

neerima,” räägib Igor Prins 2015. aasta suvest. “Kõige rohkem meeldis mulle see, et ma polnud üksnes arendaja, vaid sain hakata juhendama ka kohalikku eliitliiga meeskonda. Mulle oli tähtis, et sain teha treeneritööd.” Prins tunnistab, et enne seda pakkumist oli ta isegi jõudnud mõelda noortetreeneri ametist, kuigi lootis pigem jätkata meestetreenerina: “Ega ma ise aktiivne olnud. Ma ei helistanud ega pakkunud end kuhugi. Aga selle aja jooksul sain vähemalt eneses selguse, et jalgpallitegemistest ma ei loobu ja tahan jätkata treenerina.”

Õppis sõnumi kohaleviimist ja kannatlikkust Prins valis Läänemaa ja läks olukorraga tutvuma. Peale teiste tegemiste sai kõige südamelähedasemaks U17 eliitliiga meeskond, keda ta käis esmalt treenimas kahel korral nädalas, seejärel lisas ka kolmanda korra. “Olin siiani tegelenud meestega, kes

Kõva kool Nõukogude Liidu koondislase kõrval Mängijana sai Igor Prins hea karastuse kaheksakümnendatel aastatel, kui tõusis Eestit üleliidulistel meistrivõistlustel esindava Tallinna Spordi mängijaks. Ta mängis koos meie tolleaegsete parematega nagu Ott Mõtsnik, Urmas Hepner, Tiit Kõmper, Urmas Kaljend jt. “Kui Hepul (Hepner – toim.) põsesarnaluu viga sai, mängisin kaitses paaris koos endise Nõukogude Liidu koondislase Vassili Župikoviga,” väärtustab Prins saadud kogemust. Prinsil oli õnne kuuluda põlvkonda, kes sai mängida ka vaba Eesti koondises. Ainus puudus CVs on välisklubis mängimise kogemus. “Käisin mõned korrad Soomes proovimas, aga ega see kerge ei olnud,” räägib ta. “Tollal polnud ka inimesi, kes oleks aidanud klubi otsida.”


treener Levadias pole aega eksperimentideks Mullusest taas Levadiat tüüriv Igor Prins sai mõlemal korral peatreeneriks ootamatult. Esimene kord 2008. aastal polnud Levadia rahul, et Tarmo Rüütli juhendas samal ajal ka Eesti koondist, ning tegi abitreener Prinsile pakkumise. “Olin nõus, kuigi väike vibra oli sees, sest abitreenerina paned väljakule topsikuid, aitad siit ja sealt, aga vastutus on ikka peatreeneril,” kirjeldab Prins värvikalt erinevusi töös. “Kõik käis kiiresti, aga jõudsin ka mõelda sellele, mida see koht endaga kaasa toob, sest Levadias eksperimentideks aega ei anta.” “Kuulsin hiljem, et ma polnud mängus midagi muutnud ja kopeerisin kõike Rüütli tehtut,” jätkab Prins. “Aga mida sa muudad, kui võidud muudkui tulevad. Mul polnud ju aegagi pikalt midagi ette valmistada. Üritasin teha neid asju, mis tundusid õiged ja mis peaks edu tooma. Kõiki asju Tarmo ajast ei saanud ka üle võtta. Kaks aastat olime edukad, hiljem läks keerulisemaks. Muidugi oli meil ka hea meeskond: kogenud Marek Lemsalu ja Indrek Zelinski, pead olid tõstmas Konstantin Vassiljev ja Aleksandr Dmitrijev.”

on paljuski valmis mängijad,” selgitab Prins. “Töö noortega erines varem kogetust. Andsin neile edasi oma teadmisi, aga õppisin ka ise. Eelkõige seda, kuidas viia vajalikud teadmised mängijatele treeningu kaudu. Õppisin, et eeltöö on vaja ära teha trennides, et nad teaksid, mida nad peavad väljakul tegema. Rääkisin ja selgitasin, üritasin sõnumit neile arusaadavaks teha. Nägin vaeva, et treeningute ülesehitus ja efektiivsus vastaks nende vajadustele ja vastuvõtutasemele. Mängu ajal platsi ääres lärmamine ei aita, asjad peab enne selgeks saama. Selle koha pealt arenesin ja kasvasin ise, varem oli treeningprotsessi kaudu õpetamine minu nõrgem külg. Sain poistega proovida ka koolitustel omandatud teadmisi.” “Eks me alguses kompasime vastastikku üksteist,” jätkab Igor Prins. “Olen alati nõudnud treeningutel korda ja nii sealgi. Korra oli meil mängul olukord, kus poistel oli selline hihahaa-suhtumine, aga selle asja ma lõpetasin kiiresti ära. Nad said mu nõudmistest aru. Võisin vahel mõjuda kurjana, aga ees-

märk oli olla arusaadav. Samal ajal sain ise hea pedagoogilise kooli suhtlemise kohta. Olen emotsionaalne inimene, aga noortega pidin end kontrollima ja õppisin, kuidas end vaos hoida. See on asi, mille võtsin Läänemaalt kaasa: suudan end praegu paremini kontrollida ka meestega töötades. Kui on vaja, siis peab kõrvalt ütlema, aga enam ma igast valesöödust, mida varem kommenteerisin, välja ei tee – need päevad on läbi, see on mõttetu.” Igor Prins tunneb tagantjärele heameelt igast Läänemaal töötatud minutist. Ka autosõidud sinna ja tagasi andsid võimaluse mõelda ja analüüsida tehtut. Kümme kuud kestnud koostööle tuli lõpp eelmise aasta juulis, kui Tallinna Levadia kutsus oma endise peatreeneri tagasi. Prins võttis väljakutse vastu. “Lahkumine poistest oli raske,” tunnistab Prins. “Haapsalu jäi mulle hinge. Mäletan praegugi kõigi poiste nimesid. Olen neile tänulik koosoldud aja eest ja jalgpalliliidule pakutud võimaluse eest. Ma ei käinud Haapsalus kordagi vastu oma tahtmist.”

Prins: “Rüütlilt tunnetust ei õpi” Tarmo Rüütliga nullindatel koos töötatud aeg oli abitreeneri ametis olnud Prinsile õpetlik, aga kui küsida, mida konkreetselt ta meie kõigi aegade edukaimalt treenerilt kõrva taha pani, lausub Prins ootamatult: “Täri fenomen on selline, et sealt oli raske midagi üle võtta, sest kuidas õppida seda, kuidas tema kombel vahetusi teha! Need tõid suurt edu. Ta pani 80–90% juhtudest täppi, kui löödi võidu- või viigivärav. Inimesena olime väga erinevad, mina väljapoole, tema sissepoole elav. Muidugi murdis tema ka näppe, kui ei läinud hästi, aga üldiselt hoovas temast kogemust ja rahu. Võibolla õppisin temalt seda, et mitte teda kopeerida, ja kindlasti treeningprotsessi juhtimist. Valede asjade puhul ütles ta väga konkreetselt oma mõtted välja, mingit halli ühtlast kulgemist ei olnud. Samas oli tema olemus mitte ise probleeme tekitada. Ta suhtles mängijate kui võrdsetega, selle eest teda austati ja hinnati.”

2017 MÄRTS JALKA

25


minu 11

Tarmo Tiisler

Foto: Lembit Peegel

täitis väljaku jalgpallireporteritega

E

esti Televisioonis kodumaiste ja suurte tiitlivõistluste vutireportaažidega end vaatajate kodudes ja südametes sisse seadnud Tarmo Tiisler koostas oma ideaalüheteistkümne ainult kolleegidest. Neist, kes samamoodi nagu tema kommenteerivad Eesti vaatajatele jalgpalli või toovad toimuva lähemale intervjuude ja stuudiovestlustega. Tiisler leidis kõigile sobiva koha väljakul ja lisaks selgituseks: “Ise olen tribüünil ja vaatan seda pulli pealt. Olen nõus isegi pileti ostma.”

Kalev Kruus

Toomas Vara

Indrek Petersoo

Dannar Leitmaa

Taavi Pailk

Joosep Susi

Ott Järvela

Kristjan Kalkun

Aet Süvari

Kristjan Jaak Kangur

Alvar Tiisler

Alvar Tiisler: Väljakul olijatest kõige valjema häälega, loeb nooti ja seega ka mängu. Kristjan Jaak Kangur: Samamoodi nagu enda 19. sajandi nimekaim armastab läbida jalgsi pikki vahemaid.

Dannar Leitmaa: Musta töö tegija. Halastamatu. Gattuso ja Dmitrijevi kombo. Vastutab meie FB konto eest.

Aet Süvari: Reimi ja Cannavaro reinkarnatsioon lühikeste keskkaitsjate imetabases maailmas.

Taavi Pailk: Ilma pärnakateta ei oleks koosseis tõsiseltvõetav.

Kristjan Kalkun: Käis Klavanil Augsburgis külas, seega jagab keskkaitsevärki hästi.

Joosep Susi: Teab sõna “süntaks” tähendust ja oskab korrektselt hääldada “Wisla”. Andekas ääreintellektuaal.

Ott Järvela: Saaks väravas kiiresti punase. Kontrollitud. Suuname energia overlap’idesse.

Kalev Kruus: Teab, kus näkkab. Värava tähistamise puhul on lubatud karjuda ainult temal.

Indrek Petersoo: Toob satsi Saksa jalgpalli oskusteavet. On meeskonna kodumängudel ühtlasi staadionikuulutaja.

Toomas Vara: Duos Kruusiga nagu Sibul ja Koni. Võrkpalliametnikuna kasutab vajaduse korral jumala kätt.

26

JALKA MÄRTS 2017


SEE ON SINU VÕIMALUS KUULUDA EESTI KOONDISSE! KUTSUME SIND OMA SÕPRUSKONNAGA OSALEMA SUUREJOONELISES EESTI JA SOOME VAHELISES MAAVÕSTLUSES! 10. JUUNIL 2017 PEETAKSE EESTI JA SOOME VAHEL SUUREJOONELINE JALGPALLILAHING, KUI ÜHE PÄEVA JOOKSUL TOIMUB VÄHEMALT 100 JALGPALLIKOHTUMIST KAHE NAABRI VAHEL. TULE JA MÄNGI PÕHJANAABRITE VASTU VUTTI! VÕITE ISE OTSUSTADA, KAS SOOVITE MÄNGIDA KODUSEL STAADIONIL VÕI SÕITA ÜLE LAHE MÄNGIMA! IGA MÄNGU TULEMUS LOEB, SEEGA AITA ÜLDVÕIT EESTILE TUUA! PANE OMA VÕISTKOND KIRJA VEEBIS: WWW.100GAMES.EU OSALEMA ON OODATUD KÕIK! OSAVÕTT TASUTA! EESTI JALGPALLI LIIT


positiivne mure

Kitsaskoht number üks: treenerite põud Eesti Jalgpalli Liidu traditsioonilisel jõululõunal pressile nimetas alaliidu president Aivar Pohlak meie jalgpalli esimeseks kitsaskohaks treenerite nappuse. Jalka uuris asja omanimelist jalgpallikooli kureerivatelt Mart Poomilt, Martin Reimilt, Tallinna Kalevi juhilt Joel Lindperelt ning alaliidu peasekretärilt Anne Reilt ja koolitusosakonna juhatajalt Karel Voolaiult. INDREK SCHWEDE

A

nne Rei: “Teadvustasime seda probleemi teravamalt üle-eelmise aasta lõpus, kui pidasime individuaalseid kohtumisi tippklubidega ning otsisime alaliitu tööle häid noortetreenereid. Selgus, et nende lahkumine oma klubist jätaks sinna suure augu. Paljude klubide töö on üles ehitatud mõne tugeva treeneri ümber ja kui talle anda koormust ka noortekoondiste juures, kahjustaks see klubi arengut. Kohtume regulaarselt klubidega ja nende jutust koorus välja, et arendaks hea meelega klubi, aga paraku on harrastajate arvu tõus olnud sedavõrd suur, et treenerite hulk ei pea sellega sammu. Eesti jalgpalli sihiteadlik arendamine algas 1990ndatel ja toona alustanud jalgpallurid on jõudmas sellisesse ikka, kus võiks hakata treeneriks. Nende inimeste hulk suureneb iga aastaga ja see tähendab ka suurenevat treenerite arvu. Meie omalt poolt püüame väärtustada treeneriametit ja oleme sellepärast laiendanud koolitusosakonda. Koolitussüsteemi on vastavalt vajadustele ümber tehtud. Oleme loonud ka Dtasandi ehk kursuse kõige nooremate harrastajate jaoks. See pakub treeneritele senisest rohkem võimalusi areneda. Koolituse raames saab nüüd praktikat klubides lapsi treenides. Hea on see, et klubid on ise väga huvitatud probleemi lahendamisest. Otsitakse uusi treenereid, keda koolitada ja õppima suunata.” 28

JALKA MÄRTS 2017

Vähe on eelkõige häid treenereid Martin Reim: “Meil ei ole hetkel täitmata ühtki treenerikohta, aga probleem on olemas ja selle tõsidus sõltub sellest, mis nurga alt asja vaadata ja kuhu latt tõmmata. Viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul on tehtud palju koolitusi ja sealt on läbi käinud palju treenereid, aga puudus on ikkagi eelkõige headest treeneritest. Minu põlvkond on treenerite seas võrdlemisi arvukalt esindatud, aga meie seas on jalgpallureid vähe. Treenerite vähesus puudutab kõiki vanuseid. Ka lapsi peaks õpetama väga kvaliteetsed treenerid, sest on oluline, mida neile õpetatakse.” Joel Lindpere: “Minu kogemus praegu Kalevit juhtides on see, et treenereid leida on keeruline. Neid on vähe. Kõik ei pea olema kõrge kvalifikatsiooniga, aga meie klubil on oma visioon, mille järgi treenereid otsime, ja selle visiooni taustal on treenerite leidmine peavalu. Just kogenud ja oma visiooniga treenerite leidmine.” Mart Poom: “Olen nõus, et treenereid on vähe, aga häid treenereid on vähe igal pool, mitte ainult Eestis. Meie puhul on peapõhjus see, et olime suurest vutist 50 aastat ära lõigatud ja jalgpall pole ühiskonnas sellel positsioonil, mis mujal Lääne-Euroopas. Seal on prestiižne olla jalgpallitreener. Palgad pole suured, aga asi on traditsioonis ja jalgpalli tähtsuses igapäevaelus. Tahetakse olla seotud jalgpalliga.”

Treeneri roll noorte sirgumisel on suur.


positiivne mure Jalgpalli populaarsus suur, juhendajaid ei jätku Karel Voolaid: “Peamine treenerite põua põhjus on selles, et jalgpall on väga popp spordiala. Meie ala püramiid on aga selline, et all on väga lai põhi ja ülal on kitsas. Kui uued lapsed tulevad trenni, siis peab keegi neid juhendama. Meie treenerite olemasolev ressurss ei pea sellele lainele vastu. Lapsed tulevad ise kohale, aga treenerid neile tuleb leida. Teeme alaliidu poolt praegu rohkem koolitusi kui kunagi varem, uks on kogu aeg lahti! Endisi jalgpallureid tuleb juurde, aga nad pole valmis materjal, vaid peavad õppima.” Mart Poom: “Üks põhjus, miks meie oma jalgpallikoolis iga aasta uusi gruppe ei ava, on treeneri- ja ruumipuudus. Jalgpalli populaarsus on plahvatuslikult kasvanud.”

Amet nõuab kutsumust Mart Poom: “Lihtsalt treenerilitsentsi ärategemine pole piisav. See töö nõuab pidevat enesetäiustamist, harimist, suhtlemisoskust jms. Pead tundma kutsumust ja armastama ala, milles tahad

teadmisi edasi anda. Aga eks muidugi: ihukarvadega oma asja juures olijaid ja tegijaid on igal pool vähe. Treeneritöö on raske. Vahel võivad noored tulla suure hurraaga, aga taipavad ühel hetkel, et polegi kerge ja lõbus amet.” Karel Voolaid: “Treeneritöö on kutsumus. See pole töö, et keegi palub: tule tee ära. Seitsmeaastasel poisikesel on selge: tema tahab saada jalgpalluriks, aga täiskasvanud inimene ei ütle

KAREL VOOLAID:

“Heade treenerite vähesus on positiivne mure. Tähtis on mõista selle põhjust: jalgpall on populaarne.” nipsust, et tahab treeneriks hakata. Mängijavabrikust tuleb püramiidi allkorrustele hulga rohkem inimesi kui treenerivabrikust inimesi, kes neid õpetavad. Mängijate igapäevaelu on võrreldes treeneriga lihtne: sul on trenn ja mäng ja sina ise selle sees ning ülejäänu on su isiklik elu. Treener peab

aga arvestama 20 erineva iseloomuga ja nendega toime tulema, planeerima ja ette valmistama. Mängijakarjäär lõpeb kunagi, aga treeneri nädalavahetused ongi kogu aeg täidetud võistluste ja perest eemalolekuga. See on karm reaalsus ja kui kutsumust pole …”

Treenerikutse väärtustamine, töö ja palk Mart Poom: “Riik on hakanud toetama treenereid, aga kõigi alade peale kokku pole tegemist piisava summaga. Treeneri elukutse pole väärtustatud – see on kõigi spordialade probleem. Samal ajal võib nii õpetaja kui treener olla paljudele isafiguur, mis on tähtis.” Karel Voolaid: “Materiaalselt mõtlev inimene kalkuleerib, mida ta oma tööst vastu saab, kas ta saab endale ja oma perele väärilist puhkust lubada jne. Eestis on väga palju endiseid mängijaid, kes tahaks treeneritööd teha, aga teatud agad hoiavad tagasi seda sammu tegemast. Samas pole noortetreenerite palgad ka Euroopas midagi erilist. Mulle näiteks piisab, kui mu kasvandikud tänaval tere ütlevad, kui näen,

Foto: Lembit Peegel

2017 MÄRTS JALKA

29


positiivne mure

Marko Kuusik (taamal paremal) on üles kasvatanud palju põlvkondi noori jalgpallureid.

mida nad elus hiljem saavutavad. Kui tajun austust. Treeneril on hea tunne, kui ta kasvõi kolmandate allikate kaudu kuuleb, et temast meenutatakse head. Parimal juhul võib treener näha, kuidas tema kasvandik mängib mõnel suurel staadionil suurt jalgpalli.” Mart Poom: “Meie oleme kasvatajaklubi, aga minu põhimõte on võtta ette pigem väiksemalt, aga kvaliteetselt, maksta Eesti mõistes head palka. Muidugi pole meil võimalik lubada endale sellist luksust, et treener saab tegeleda täiskohaga ühe grupi juures.”

Kust siis ikkagi treenerid leida? Joel Lindpere: “Selle probleemi kohta on Eestis ütlus: “Kes otsib, see ei leia!” (Naerab – toim.) Aga me tegeleme selle asjaga, püüame vastavalt oma vajadustele ka ajas ette vaadata. Mingil hetkel võime kiigata ka välismaa poole. Omalt poolt rõhume ka treenerite koolitusele ja aitame neid saada paremaks, jagades neile oma ideid ja kogemusi.” Martin Reim: “Aeg-ajalt pakutakse ennast meile ise. Isegi välismaalased pakuvad. Aga ainult CV põhjal ei taha me kedagi võtta. Püüame kasutada omaenda ressurssi: meie esimesed kasvandikud on paarikümneaastased. Nende seast on meil kolm treenerit. Teame üksteist vastastikku. Nende puhul on küsimus selles, kas neile treeneriamet sobib, kui palju nad soovivad panustada. Lisaks on meil mõned vabatahtlikud, kellest võivad välja kasvada treenerid. Reeglina on nad lapsevanemad. See ongi meie tee, et rahapuudusel peame ise treenereid kasvatama.” 30

JALKA MÄRTS 2017

Mart Poom: “Hetkel on meil kohad täis, aga tegeleme ühe-kahe treeneri otsimisega, keda on vaja sügiseks, kui uue grupi avame.”

Mis on lahendus? Mart Poom: “Üks võimalusi on Skandinaavia mudel: huvilised saavad hobi korras muu töö kõrvalt huvist panustada.” Karel Voolaid: “Soomes mindi seda teed, et asjaarmastajad tegelesid hobitreeneritena, aga ei tehtud mitte

MART POOM:

“Olime suurest vutist 50 aastat ära lõigatud ja jalgpall pole ühiskonnas sellel positsioonil, mis mujal Lääne-Euroopas. Seal on prestiižne olla jalgpallitreener. Tahetakse olla seotud jalgpalliga.” professionaalset, vaid sotsiaalset tööd. Ainult fanatismist ei piisa, vaja on ka nooruslikkust ja uuenduslikkust. Hea treeneri küpsemiseks kulub viis kuni kümme aastat. Enam ei soosita treenerite kiirettevalmistust, üle Euroopa on siht anda täiskoolitus ka endistele tippmängijatele.” Joel Lindpere: “Tean, et paljud klubid teevad väga palju selle nimel, et olukord muutuks kiiresti paremuse suunas. Olen kindel, et see muutubki lähiaastatel.”

Foto: Lembit Peegel

Martin Reim: “Peale kasvavad põlvkonnad, kelle seas on rohkem jalgpallureid kui varem. Sealt hakkab tulema ka rohkem treenereid. Kindlasti peaks riigis tervikuna paranema majanduslikud võimalused, et treeneriamet ära elataks.” Mart Poom: “Võibolla aitab kaasa see, kui Premium liiga muutub professionaalseks. See seab klubidele surve senisest rohkem panustada treeneritesse. Muidugi peavad jätkuma koolitused, täiendkoolitused, korralikke baase peab olema piisavalt, treeneritel peab olema konkurentsivõimeline palk. Eestis on profiklubisid vähe, töökohti palju pole. Kiiret ja kerget lahendust pole.” Karel Voolaid: “Treeneritega on samamoodi kui mängijatega: nad tulevad kui merelained. Teatud põlvkonnast tuleb neid rohkem, mõnest vähem. Heade treenerite puudus on igas riigis. Inglismaal on maailma kõvemaid koolitussüsteeme, mentorlus ja mis kõik on välja mõeldud. Aga ei suudeta ikka piisavalt tipptreenereid toota. Samad probleemid on igas riigis. Ma ei ole negatiivne, aga tahan öelda, et hea treener peabki olema heas hinnas. Püüame omalt poolt koolitustel anda signaali, et ei tohi karta teha tööd ka noortega, tähtis on ka abitreenerite roll. Lõpetuseks kindlasti see, et heade treenerite vähesus on positiivne mure. Tähtis on mõista selle põhjust: jalgpall on populaarne. Ja meie suudame kõigile huvitatuile anda hea treenerikoolituse.”


24. - 26. märts LILLEKÜLAS

AMSTERDAM AJAXI

KEVADLAAGER 2017

VIIMASED KOHAD! Laagri kava

Laagri us maksum

230.-

tabasalujk.ee/ajaxi-kevadlaager-2017 /ajaxilaager Meie ettevõtmisi toetavad

Amsterdam Ajaxi laagri korraldab JK Tabasalu


AC Milan

Itaalia

GIANLUIGI DONNARUMMA


Nõmme Kalju

ANDRE JÄRVA


Foto: Veiko Soo


Manchester City

Brasiilia

GABRIEL JESUS Foto: Scanpix


Kas Sa sööd piisavalt? Süsivesikud on jalgpalluri peamine kütus. Vähemalt 60% toiduga saadavast energiast peaks tulema süsivesikutest. Liverpool’i John Moores Ülikooli teadlased uurisid kohaliku FC Liverpool’i (FCL) 6 mängija energia­ tarbimist ja ­kulu treeningute ja mängude ajal*. Keskmine energiakulu oli 3566 kcal/päevas (vrd: füüsiliselt mitteaktiivsel on sama näitaja ca 2000 kcal). FCL mängijate keskmine toiduga saadud energiahulk oli vastavalt 3789 kcal mängu­ ning 2956 kcal treeningpäevadel (vt pilt).  Mõistmaks, kas saadud energiahulk on piisav, tuleb analüüsida süsivesikute kogust kehakaalu kg kohta. Kui puhkepäevadel peaks jalgpallur saama toiduga süsivesikuid 5 g/kg kohta, siis enne ja pärast mängu peaks olema vastav näitaja 7 g/kg. Uuritud FCL mängijate puhul olid need näitajad vastavalt 4,2 g/kg ja 6,4 g/kg kohta päevas. Isegi FCL suguses klubis on reserve, mille kallal tööd teha. Raskema treeningu­ ja mängutsükli ajal võiks kaaluda suurema energiakuluga mängijate (poolkaitse, kaitsjad) süsivesikute tarbimise  

Nädala keskmine energiakulu 3566 kCal

MÄNGUPÄEV

suurendamist isegi tasemele 8­ 10 g/kg.   Mida siit meelde jätta? 1. Jalgpallurite üheks suurimaks probleemiks kipuvad olema väikesed kogused – süüakse vähe ja suurte pausidega (Loe lisaks Jalka 2016 juulinumbrist “Kuidas meistrid toituvad?”). Kohe kui toitumist korrigeerida, suureneb mängija tulemuslikkus. 2. Ära alahinda energia kogumist enne tähtsa­ maid mänge. Paar päeva enne mängu treeningkoormus langeb

MÄNGUPÄEV

ja energiakulu väheneb. Lihasglükogeeni varude suurendamiseks tõsta süsivesikute tarbimist vähemalt tasemeni 7 g/kg. 3. Pärast mänge tuleb kiirelt taastuda ­ kõige olulisem on “kiire süsivesiku" söömine. Ära unusta taastusjooke ning piisavat valgutarbimist selleks, et lihas saaks samuti toitu.  *Energy Intake and Expenditure of Professional Soccer Players of the English Premier League: Evidence of Carbohydrate Periodization. International Journal of Sport Nutrition and Exercise Metabolism. Ahead of Print 2017 Joonise allikas: Intake of English Premier League soccer players, 9. jaanuar 2017, Asker Jeukendrup. 

Science in Sport Baltikumis: www.geelijaam.ee  FB: Science in Sport Estonia  Instagram: @geelijaam


klubi lood

Oma esimesel hooajal peale kümneaastast pausi võitis Pärnu JK meeskond kohe IV liiga. Praeguseks on jõutud juba II liigasse.

Foto: parnujk.ee

Pärnu JK alustab teekonda Premium liiga poole Öeldes Pärnu JK, kangastub silme ette nende edukas naiskond, kel kapp trofeedest pungil. Algava hooaja eel avaldas klubi, et pikaajaliseks sihiks on jõuda meistriliigasse taas ka meeskonnaga. SIIM KERA

K

ui Pärnu JK mehed viimati Eesti vutipüramiidi tipus mängisid, polnud suur osa praegustest klubi esindusmeeskonna mängijatest veel sündinudki. Oma kolmandal ja seni viimaseks jäänud kõrgsarja hooajal 1995/96 kogus tiim kaks punkti ja jäi sellega tabeli kõige alumisele ehk kaheksandale positsioonile. Hiljem palliti mõni aasta esiliigas, kuid aastatel 1999–2001 ja 2003–2013 ei võetud üldse Eesti täiskasvanute meistrivõistlustest osa. Mis juhtus? “Üheksakümnendatel toimusid suured muudatused nii Eesti ühiskonnas kui ka jalgpallimaastikul, mis ei jätnud klubi tegevust puudutamata,” sõnab 1989. aastal sündinud klubi praegune president Andres Alari. “Pärnu jalgpallielu asuti uueks looma, muutus kogu ühiskonna- ja jalgpallisüsteem, uue suhtes oli mõistmist ja mittemõistmist. Kui poistele midagi kõrvalklubidest või kaugemalt lubati, mindi kambas üle. Toona

ju kasvatajaklubist kui sellisest midagi ei räägitud. Sinna see Pärnu meestejalgpall hääbus. Uut võistkonda on väga raske üles ehitada, see on kümneaastane tsükkel, mis ei käi plõks ja valmis. Otsustasime enam noortele ja naistejalgpallile keskenduda ning töö meeskonnaga jäi soiku. See oli teadlik otsus.” Naistevutile ja noortetööle pühendumine on end õigustanud. Naiskonna saagiks on seni 12 Eesti meistritiitlit ja viis karikavõitu. Algusaastatel heideti Pärnu naiskonda pikalt treeninud Jüri Saarele ette, et miks ta ennast naistevutiga seob – praeguseks on tegemist aga maailma kiiremini areneva spordialaga. Pärnu JK noortevõistkonnad on võitnud meistrivõistlustelt hulga medaleid, eriti kõva kooslus moodustus 1988. aastal sündinud poistest, kes treener Jüri Ivanovi juhatusel triumfeeris nii Eestis kui mitmel välisturniiril. Tuntumatest nimedest kuulusid võistkonda praegused koondislased Sergei Zenjov ja Sergei Mošnikov. 2017 MÄRTS JALKA

39


klubi lood Kas oma noortest piisab?

Kolme-nelja aastaga loodab Pärnu 2014. aastast alates on Pärnu JK taas JK tõusta esiliiga tugevaks jõuks, aga meeste meistrivõistluste tippu pürgimas sealt edasi on veel ütlemata pikk samm. ja kolme aastaga on tõustud IV liigast “Premium liiga esimese poole meesII liigasse. Uue hooaja eel anti julgemalt kondade hulka jõudmise võimalikkusest teada soovist jõuda perspektiivis iseseis- pole praegu põhjust fantaseeridagi,” valt Premium liigasse. Viimastel aastatel nendib president Alari. on klubi paremad mängijad antud koKui vaadata mullust Pärnu JK kooshaliku ühendvõistkonna Pärnu Linnaseisu, siis valdav osa mängijatest olid meeskonna ridadesse, klubi enda kasvanmis lõpetas tegevuse dikud ning paljude käesoleva aasta sünniaastad jäid NOVIKOV alguses ja loovutas 1990ndate teise PREMIUM LIIGAST kõrgsarja koha Pärnu poolde. Esialgu Vaprusele. Võimalust plaanitakse Pre“Ma arvan, et see on linnameeskonna mium liiga poole kosmos. Peab olema asemel Premium pürgida klubis vanemaid mängijaid, liigas pallida pakuti sirgunud noortega, mitte 10. klassi ka Pärnu JK-le, kuid kuigi asjaosalised õpilased.” klubi loobus, sest ottõdevad, et see võib sustas kõrgemat taset problemaatiliseks orgaaniliselt püüda. osutuda. Suvepealinnas toimunud muudatused “Oma kasvandikega on raske Preannavad selleks lootust. mium liigasse jõuda,” ütleb meeskonna “Nüüd saame ainult klubi meespeatreener Jüri Ivanov. “Üritame natukonna arendamisega tegeleda, varem kene oma vanemaid mängijaid tagasi pidime lähtuma linnameeskonna tuua, et koormus ainult noorte õlule vajadustest,” lausub Alari. “Kui me oleks ei langeks. Võistkonna kliima on meil eelmisel hooajal saanud oma poistega II tegelikult väga hea. Noored ja vanad liigat mängida, oleks võinud ehk edule sobivad omavahel hästi kokku.” pretendeerida. Ega senine olukord “Keeruline, kui mitte öelda võimatu, ideaalne polnud – meie mängijaid on mängida nii esiliigas kui meistrisarkutsuti linnameeskonna treeningutele, jas ainult oma klubi kasvandikega, taaga nii mõnigi klubile vajalik mängija semel mängijaid ei jagu,” seletab Alari. jäi oma oskuste tõttu vaid pingipoisiks, “Meistriliiga on üsna Tallinna-keskne platsile nad palju ei saanud. Muidugi on turniir. Õnn, et Viljandi, Paide, Pärnu ja tore CVsse kirjutada, et kuulud PreTartu suudavad seda seltskonda värvimium liiga võistkonda, aga kui sa seal rikkamaks muuta.” ainult pingil istud, siis sa ei arene. Eks Viimasel kahel aastal Pärnu JK meesmeistriliiga klubisse kuulumine lööb konna kaptenipaela kandnud Jevgeni noorel inimesel ego suureks, raske on Novikov (mitte segi ajada samanimelise sealt vahepeal oma tasemele mängima endise koondislasega) on meeskonna naasta. Õnneks oleme praeguseks poisüks kogenumaid ja pärineb eespool maitega kõik jutud sirgeks rääkinud.” nitud kuldsest 1988. aasta võistkonnast. “Kosmos,” poetab Novikov oma arvamuse Premium liiga unistuste kohta ja vaikib mõne hetke. “Ma TÄHELEPANU arvan, et see on kosmos. Sinna jõudKA MEESTELE miseks on vaja väga palju finantsi. Kuna Pärnu JK hakkab Meeskonnal peab olema mingi nüüdsest panema meestele motivatsioon, mitte ainult, et tuled ja suuremat rõhku kui varem, mängid. Peab olema vanemaid mängijaid, mitte 10. klassi õpilased. Meil tasub pärida, mis saab on praegu liiga noor meeskond. Aga naiskonnast. Alari usub, et muidugi, kui jõuaks esiliigasse, siis pigem annab meeskonna mõtleks juba suuremalt. Kohapeal arendamine klubile uut pole mõtet seista.” hingamist. Kuna Pärnu JK hakkab nüüdsest 40

JALKA MÄRTS 2017

panema meestele suuremat rõhku kui varem, tasub pärida, mis saab naiskonnast. Kas neile jätkub tulevikus juhtkonnalt sama palju tähelepanu ja toetust kui varem? Alari usub, et pigem annab meeskonna arendamine klubile uut hingamist. Lisaks senistele toetajatele on leitud uus sponsor, kel on koos Pärnu JK juhatusega ühine nägemus, kuidas klubi arendada. Siia mahub töö nii noorte, naiskonna kui ka meeskonnaga. Klubiga seotud inimesed leiavad, et naiskonna edu mõjub inspireerivalt kõigile klubi võistkondadele. “Nad on väga tublid,” kiidab Novikov naiskonda. “Senini ongi pidanud kogu tähelepanu neile minema, ega kogu aeg võita ei ole lihtne! Mingisugust kadedust meeskond küll ei tunne, me austame neid.”

Väärikas nimekiri Vaadates Pärnu JK asutamisdokumenti, kiikab sealt vastu plejaad suvepealinna legendaarseid vutitegelasi – 1989. aastal andsid klubi asutamiseks oma allkirja pikalt klubi juhtinud Helmut Hunt, kauaaegne Pärnu vutisponsor Sulev Laanpere, Andres Alari, Tarmo Rüütli, Peeter ja Vikenti Lelov, Jüri Saar, Tiit Raudnagel, Aivar Brant, Jaan Saal, Heldur Harkmann, Märt Siigur, Sergei Ratnikov, aga ka toonased koolipoisid Sergei Hohlov-Simson, Indrek Zelinski jt. President Andres Alari tõdeb, et kuigi Pärnu JK nimeline klubi oli olemas ka esimese vabariigi ajal, ei ole praegune Pärnu JK nende õigusjärglane. “Meie klubil on oma lugu,” lausub ta.

Koondislaste kasvulava PJK kasvandikest ja mängijatest on aastate jooksul kuulunud rahvusmeeskonda õige mitu mängijat: Sergei Ratnikov, Igor Prins, Jaanus Veensalu, Raio Piiroja, Teet Allas, Sergei Hohlov-Simson, Indrek Zelinski, Sergei Terehhov, Karl Palatu, Marek Lemsalu, Martin Vunk, Taavi Rähn, Sergei Zenjov, Sergei Mošnikov jt. Allikas: parnujk.ee


persoon TÕDEMUS

“Sõel on karm ja tegelikkus on see, et ka väga heast Hollandi noortevõistkonnast jõuab tippu ainult mõni üksik.”

Marek Kaljumäe koduses Levadia särgis. 

42

JALKA MÄRTS 2017

Foto: Lembit Peegel


persoon

Christian Erikseniga madistanud Marek Kaljumäe maandus Lapimaal Omal ajal Hollandis Ragnar Klavaniga klubi jaganud Marek Kaljumäe (26) siirdus üle mitme aasta taas välismaale. End erinevatel positsioonidel mugavalt tundev vutimees rääkis Jalkale oma uuest koduklubist PS Kemist ning AZ Alkmaari noortetiimi kuulumisest. SIIM KERA

K

ui keegi kavatseb teilt lähiajal küsida viktoriiniküsimuse, millise Eesti jalgpalluri koduklubi lähedal asub Euroopa ainus kroomikaevandus või maailma suurim lumeloss, siis jätke meelde – vastus on Marek Kaljumäe. Kahe hooaja vahel toimunud Eesti jalgpallurite Soome-invasiooni jooksul leidsid põhjanaabrite juures uue kodu Ats Purje, Markus Jürgenson, Marko Meerits, Andreas Vaikla ja Kaljumäe. Viimasena mainitud mängumehe värske elukoht on Lapimaal asuv 20 000 elanikuga Kemi väikelinn, kuhu asudes sai mehest kõige põhjapoolsemas klubis mängiv Eesti profijalgpallur. Helsingist üle 700 kilomeetri kaugusel olevasse kivikülla kolis mees koos elukaaslase Irina ja üheaastase poja Mattiasega. “Koht on väike, aga saab elatud,” sõnas kesklinnas kodu leidnud Kaljumäe. “Pere on kaasas, nii et igav ei hakka, käime ujumas ja kelgutamas.” Kui 1. veebruaril kõlkus mehega vestlemise ajal Tallinnas temperatuur null kraadi ümber, siis Rootsi piiri lähedal asuvas Kemis näitas termomeeter üsna korralikku talve ehk kümmet miinuskraadi. Krõbeda külma eest pagevad

PS Kemi mängumehed trenni tegema küttega sisehalli. Paremad tingimused kui Eestis? “Praegu ma ei ütleks, et see kompleks kuidagi parem oleks kui Levadial,” lausus Maarjamäe klubis aastatel 2011–2014 ja 2016 pallinud mitmekülgne vutimängija. “Kunstmuru on siin kehv. Kui jalgpalliliidu halliga võrrelda, siis Tallinnas on see tunduvalt parem kui siin.” Eesti valitsev täringujalgpallimeister Kaljumäe käis end soomlastele näitamas jaanuarikuu alguses. Pärast viit treeningupäeva ei pidanud mees pikalt ootama, vaid sai kohe testperioodi lõpus lepingupakkumise. Peatreener Jari Ahmanile sümpatiseerib, kui mängu lühikese sööduga alustatakse, mistõttu näeb juhendaja Kaljumäed ennekõike keskkaitsjana, kuid välistatud pole ka kaitsva pooliku positsioon, mis eestlasele endale südamelähedasem. Tegemist pole Eesti noortekoondistes üle 40 kohtumise pidanud jalgpalluri esimese välisklubiga. 18aastaselt siirdus ta Hollandi kõrgliigaklubi AZ Alkmaari U19 võistkonda. Muide, samal ajal mängis klubis praegune Liverpooli mängija Ragnar Klavan! “Paar korda saime kokkugi,” meenutas Kaljumäe. “Mäletan, et ta kutsus mind enda poole jalgpalli vaatama. Palju ma siiski temaga kokku ei puutunud, temal olid trennid ja pere, minul omad treeningud. U19 tiim oli esindusvõistkonnast üsna eraldatud ning Klavaniga koos ma trenni teha ei saanud.” Hollandis Kaljumäe suuremat läbilööki teha ei suutnud. Tehnilises ja distsiplineeritud võistkonnas läks tal pool hooajast nagu lepase reega, ta oli enesekindel ja treenerid jäid rahule. Hiljem nopiti mõned mängijad esindustiimi duublisse ja selle tõttu kannatas nii tema kui kogu satsi mäng. Oma põntsu pani ka majutusprobleem. Kui teised

noorpallurid elasid oma korteris, siis alguses hotellis ööbinud Kaljumäele poole aasta möödudes oma kodu ei leitudki. Seetõttu pesitses ta külalisperes, mis oli harjumatu ja tekitas ebamugavust. Teise hooaja veetis ta laenul esiliigaklubis SC Telstar, kuid mänguaega jäi napiks. 2011. aastal punkti saanud Hollandiajale vaatab ta tagasi rahuliku südamega ja seda ebaõnnestumiseks ei pea. “Nii palju kui tean, siis minu U19 meeskonnast mängivad mõned Hollandi esiliigas, üks on Norra meistrisarjas ja üks kuskil Türgis laenul, ülejäänud on kas lõpetanud või mängivad amatöörjalgpalli,” nentis Kaljumäe tippvuti metsikut konkurentsi. “Sõel on karm ja tegelikkus on see, et ka väga heast Hollandi noortevõistkonnast jõuab tippu ainult mõni üksik. Õnne on vaja. Meil oli väga hea keskpoolik, arvasin, et temast saab asja ja ta jõuab kaugele, aga kuna ees oli veel parem mängija, siis ei saanud ta eriti mänguaega. Ta vajus ära ja nüüd ei oskagi ma öelda, mis temast saanud on. Profitasemel ta igatahes ei mängi.” AZ Alkmaari noortevõistkonna ridades praeguse Tottenham Hotspuri staari – tollal Amsterdami Ajaxis pallinud – Christian Erikseniga heidelnud Kaljumäe alustas vutiga 1998. aastal, mil koos Tarmo Kingi, Ats Purje ja Ingemar Teeveriga mänginud vend ta trenni viis. Noorena Aivar Tiiduse käe all põhiliselt poolkaitses tegutsenud sportlane usub, et sel positsioonil on tal tulevikus võimalik esimest korda ka Eesti A-koondisse kuuluda. “Koondis on mu eesmärk,” tõdes mullu Levadiaga hea hooaja teinud mees. “Eestis oleksin muidugi kogu aeg pildis, aga usun, et mind tullakse ka Soome vaatama. Ma arvan, et kaitsva keskpooliku positsioonil võiksin koondisse pääseda küll.” 2017 MÄRTS JALKA

43


rahvaliiga

Rahvaliiga

muutub osalejate soovil tõsisemaks Asjaarmastajad, kõrvad teraseks! Kaheksandat hooaega alustav rahvaliiga tuleb seekord veidi teisiti kui varem. Jalka annab teada, millised uued tuuled puhuvad ja miks neid muudatusi vaja on. SIIM KERA • Üks suurim vangerdus on see, et kui varem võisid rahvaliiga jalgpallureid kimbutamas käia ka kolmandaneljanda liiga mängijad, siis alates sellest aastast on see keelatud. Siin on kuulda võetud tiimide esindajaid, kes tõid tagasiside küsitluses probleemina välja meistrivõistluste pallurite osalemise. Kui alguses oli madalamate liigade meeste kasutamine loogiline, et rahvaliiga jalad alla saaks, siis praeguseks on sellest välja kasvatud. Naiste rahvaliigas tohivad samuti osaleda vaid pallurid, kes meistrivõistlustel ei mängi. “Neile, kellele rahvaliiga mõeldud on – ehk siis asjaarmastajatele –, oli see kahjulik, väiksemates kohtades, kus liigat ei mängitud, polnud liigamehi kuskilt võtta,” seletab Eesti Jalgpalli Liidu võistluste osakonna spetsialist Kalle Roos. “Tahame, et rahvaliiga oleks täiesti isetoimiv süsteem, mis oleks liigapüramiidist eraldi.” • Uuel hooajal peab mängijal (nii noorel, naisel kui ka mehel) olema rahvajalgpalluri litsents, mille saab ID-kaardi või mobiil-ID abil kiirelt meisterdada jalgpalliliidu veebikeskkonnas ERIS. Muretseda ei tasu, kõik käib kärmelt – kui leiate reede õhtul laupäevaks mõne uue mängumehe, siis jõuab talle kindlasti litsentsi valmis teha. Ümberkorralduse abil muutub kergemaks rahvaliiga analüüsimine ja statistika kogumine. 44

JALKA MÄRTS 2017

Lisaks saab nüüdsest hõlpsamalt kontrollida, et tiimisärki ei tõmbaks selga keegi, kel selleks tegelikult luba pole. “Rahvaliigas on olnud palju probleeme sellega, et meeskonnas kasutatakse keelatud mängijaid,” lausub JK Õismäe Tormi eestvedaja ja EJLi harrastusjalgpalli komisjoni liige Tõnis Mänd. “Senise süsteemiga oli väga raske tõestada, et minu vastu mängis keelatud mees. Nüüd on lihtsam kontrollida ning see muudab rahvaliigat natuke professionaalsemaks.” • Erinevus on seegi, et kui varem sai rahvaliigasse möllama ilma kukrut kergitamata, siis seekord peab meesteklassis osalev tiim loovutama 100 eurot. Naistele ja noortele on rahvaliigas osalemine endiselt täiesti tasuta. Roos tõdeb, et osalustasu kehtestamine on paratamatus, kuna varasematel aastatel on olnud mitu võistkonda, kes tulevad hooajale küll suure hurraaga vastu, kuid jätavad ühel hetkel mängimise pooleli. Summa, mis võistkonnaliikmete peale ära jagades ületamatu olla ei tohiks, peaks satsid loobumismõtete üle pikemalt juurdlema panema. Mänd usub, et tõenäoliselt vähendab see samm rahvaliiga meeskondade arvu. “Osalustasu tagab selle, et rahvaliigat võetakse tõsisemalt,” kommenteerib mees. “Aga need, kes jätkavad, ootavad nüüd ka jalkaliidult rohkem. Varem

Rahvaliiga on asjaarmastajatele pikalt vutirõõme pakkunud. Pildil tähistab 2014. aasta rahvaliiga võitu JK Roosad Pantrid. Foto: Jana Pipar

toimis liiga vabatahtlikkuse alusel ning ootused liiga korraldamise kohta olid jalkaliidule väiksemad. Kui varem kurdeti tihti näiteks infovaakumit, siis nüüd loodetakse paremat organiseerimist.” • Mullu võisid rahvaliigas osaleda 2002. aastal või varem sündinud mängijad. Seekordne piir on 2001. aasta. Naiste rahvaliigas on selleks 2002 ja noorteklassis tohivad osaleda aastatel 2002–2004 sündinud huvilised. Muudatuse eesmärk on suunata võimalikult palju mängijaid noorte rahvaliigasse. Miks nad peaksid meestega rinda pistma, kui saavad seda teha omavanustega? “Õismäe Tormi see ei mõjuta, meie keskmine vanus on üle 30, aga mujal on rohkem noori,” mainib Mänd. “Oleme üldiselt lühike meeskond, aga meelde tuleb seik kohtumisest, kus meie keskkaitsja kõrval oli noor ründaja, kes oli talle ainult natuke üle puusa. Ma usun, et see on tervitatav muudatus, sest olen


näinud noori, kes võiks pigem mängida selle mõttega, et kuhugi jõuda, aga on hoopiski rahvaliigas. See ei peaks olema koht, kus saab lihtsalt mängupraktikat, see peaks olema neile, kes tahavad fun’i ning kellel jalgpalliambitsioone pole.” • Reformi tagajärjel on väiksemaks muutunud meeste rahvaliiga alagrupid. Seni moodustati kuni kümneliikmelisi hiigelgruppe, nüüd saab ülempiiriks kuus meeskonda ja mängud peetakse kodus-võõrsil formaadis. Kui varem pidi osa satse matšide pidamiseks sadu kilomeetreid läbima, siis see otsus peaks maanteel kulutatud aega vähendama. Peale selle muutub kergemaks omavaheline suhtlus, kuna on tarvis vähemate inimestega asju arutada. Sellega seoses on EJL lisanud rahvaliiga juhendisse punkti, mis kohustab klubidel mängude aja teatud kuupäevaks kokku leppida. Eelmistel aastatel pole seda kohustust olnud ja murekohaks on olnud tõsiasi, et viimastesse nädala-

tesse kogunes liiga palju kohtumisi ja kõiki matše ei jõutud õigel ajal mängida. Kui sel aastal omavahel kokkuleppele ei jõuta, määratakse mõlemale tabelisse kaotus. “Tahame sellega vältida seda, et kuigi aega on neli kuud, hakatakse omavahel alles viimasel kahel nädalal suhtlema,” sõnab Roos. • Samuti tuleb kodutiimil hoolikamalt jalgpalliliidu kodulehele mõlema võistkonna protokolle sisestada. Varem oli tähtajaks 48 tundi, nüüd on see number tõstetud küll 72 peale, kuid rikkumise korral ootavad tagajärjed. Kui läheb korra nihu, saab klubi kirjaliku hoiatuse, teist korda eksides kirjutatakse kodumeeskonnale tabelisse kaotus. • Kui viimastel aastatel on rahvaliigas olnud nii A- kui ka B-tasand, siis hetkel on veel lahtine, kuidas tänavu kujuneb. Kõik oleneb sellest, kui palju võistkondi osaleb. “Palju on kurdetud, et jalkaliit võiks

rahvaliigaga rohkem tegeleda,” kommenteerib Roos. “Kindlasti üritame sel aastal omalt poolt taset tõsta ja hetkel panemegi rohkem rõhku kvaliteedile kui kvantiteedile.” • Vingeks rahvaliiga hooajaks saavad meeskonnad, naiskonnad ja noored end ERISe kaudu kirja panna 31. märtsini. 1. märts on tähtajaks neil meeskondadel, kes soovivad osaleda ka väikestel karikavõistlustel. Vangerdustest hoolimata oodatakse rahvaliigasse endiselt kõiki mehi, naisi ja noori, kes mingil põhjusel ei soovi või ei saa Eesti meistrivõistlustel osaleda. Rahvaliigas saavad võimaluse kõik. Vutiosavus suurt rolli ei mängi, on tarvis vaid tahet sõprade, külakaaslaste või kolleegidega sats moodustada ning seiklus võib alata! Kel tekkis küsimusi, võib neile vastuse saada Eesti Jalgpalli Liidu kodulehel www.jalgpall.ee või e-posti aadressil rahvaliiga@jalgpall.ee. 2017 MÄRTS JALKA

45


mängija luubi all

Mark Oliver Roosnupp Mark Oliver Roosnupul (19) on praeguseks seljataga koguni 47 noortekoondise kohtumist. Talendikat ääremängijat iseloomustavad Levadia peatreener Igor Prins, endine Paide Linnameeskonna loots Meelis Rooba ja noormeest aastatel 2003–2013 juhendanud Erki Kesküla..

Õhuvõitlus

Erki Kesküla: Minul mängis ta ründes ja väljakunägemise kohta oskan öelda ainult head. Kui tundus, et polnud head väravavõimalust, leidis ta alati sööduga õige kaaslase üles. Igor Prins: Olen teda treeningmängudes kasutanud keskväljal, sest näen, et tal on seal potentsiaali. Näeb väga hästi väljakut ning saab hakkama nii alumise pooliku kui ründava poolkaitsjana.

Vastupidavus

Jõud

Erki Kesküla: Kestab hästi. Pärast vigastusi on tal raske olnud, aga kui saab piisavalt treenida, on ta täiesti võimeline Premium liigas 90 minutit välja vedama. Igor Prins: Töökas kutt. Jaksab palju musta tööd teha ja on võimeline palju liikuma.

Erki Kesküla: Teda peeti pisut ettearenenud mängijaks, nägi omavanustest veidi vanem välja. Jõuline pool on paigas, aga Igor Prins on teda kasutanud keskväljal, võibolla jääb ta seal füüsiliselt nõrgaks. Levadial on tipus Rimo Hunt ja target man’iks ta võibolla jõu poolest ei kvalifitseeru. Igor Prins: Jõud ja sitkus on tal olemas, keskpoolikus sellest talle piisab. Võibolla oleks kondi ümber natuke liha juurde vaja.

Sisu Erki Kesküla: Ei ole ühtegi etteheidet. Kui teda trennis ei olnud, siis oli selleks alati väga mõjuv põhjus. Tahab areneda ja endale mingeid järeleandmisi ei tee. Igor Prins: Sisu on sellel vennal olemas. On hea suhtumisega ja hea kuulaja. Kuulab ära ja teeb õigeid asju.

Tehnika Erki Kesküla: Suudab oma triblinguid teha, pall püsib hästi jala küljes ja ta on palliga väga enesekindel. Eks vasakule minek jätab soovida. Igor Prins: Tehnika on okei, koha pealt minek ja triblamine on olemas. Tal on hea baastehnika, mida saab ainult paremaks harjutada. Tehnika taha midagi ei jää.

Liikuvus Erki Kesküla: Väga hea. Minul oli ründes nii, et kui ta polnud mõned minutid palli saanud, siis tuli ise keskväljale otsima, mis andis teistele rohkem ruumi. Igor Prins: Olen teda seni alumise või ülemise poolikuna kasutanud. Liikuvus ja koha otsimine on nendeks positsioonideks olemas.

Kiirus Erki Kesküla: Noorteklassides oli ta oma grupis koos Peeter Kleiniga üks kiiremaid. Stardikiiruses jäi talle veidi alla, aga kiirust hoidis hästi. Tema kiirust näeb kõige paremini just ääreründaja positsioonil ning Premium liiga tasemel on seda piisavalt. Meelis Rooba: Kindlasti keskmisest parem, aga siin on vaja vaadata, kas palliga või pallita. Tema plussiks on see, et suudab palliga kiirelt liikuda ja suunamuutusi teha.

Löök & sööt

46

JALKA MÄRTS 2017

Erki Kesküla: “Läbi nende aastate, mil olen treener olnud, on tema üks andekamaid. Selge on see, et A-koondise esindamine on tema puhul miinimumeesmärk. Ta ei ole andetum kui näiteks Mattias Käit. Pigem samaväärne mängija.”

Väljakunägemine

Erki Kesküla: On särtsakas ja elastne, seepärast on hüppevõime okei. Kehalist kontakti ei karda. Igor Prins: Õhuvõitlust ei pelga, aga võiks parem olla. Vastavalt oma suurusele õhuvõitlusi palju ei võida, aga minekut ei karda.

Meelis Rooba: Vaja on korralikult tööd teha. Löögis jõudu on, aga tähtis on stabiilsus ja täpsus. Igor Prins: Löök on hea. Tal on selline terav jalaliigutus, võib ootamatult kõva löögi sooritada. Kuna näeb väljakut hästi, siis on võimeline kiirelt reageerima ja pikki sööte hästi jagama. Vasakut jalga tuleb järele aidata.

Fotod: Lembit Peegel

cv Sündinud: 12.05.1997 Klubi: Tallinna FC Levadia Endised klubid: Operi JK, FC Nõmme United, Paide Linnameeskond Treenerid: Erki Kesküla, Lars Hopp, Argo Arbeiter, Marko Lelov, Martin Reim, Meelis Rooba, Igor Prins


mängija luubi all

Roosnupuga Trumpist, raamatutest ja ärritumisest Esitasime Mark Oliver Roosnupule lihtsamaid ja keerulisemaid küsimusi, mille abil tema iseloomust paremini sotti saada. Igor Prins, Meelis Rooba ja Erki Kesküla iseloomustasid just su mängijaomadusi. Millistes neis elementides sa enda arvates kõige parem ja halvem oled? Kõige tugevamaks hindaks ma sisu. Ma ei lähe kunagi väljakule kaotama ja üritan võistkonda motiveerida. Kõige nõrgem on äkki õhuvõitlus. Mul ei ole suurt kasvu, aga kindlasti saaks ajastust paremaks harjutada. Tuleb õppida, kuidas palli täpselt peaga edasi lüüa. Kas Ronaldo või Messi? Ikka Messi. Tema mängustiil on parem, ta on liikuvam ja minu jaoks palliga tehnilisem. Ronaldo on tap-in-sorti ründaja, kes lööb lihtsalt tühja [väravasse] sisse.

Kas Arvo Pärt või Calvin Harris? (Naerab – toim.). Pean ütlema, et Arvo Pärt. Tänapäeva klubimuusikat ma väga ei kuula ja Arvo on ikkagi kodumaine! Muidu on mu maitse seinast seina, meeldib rahulikum [stiil]. Mis on su kõige halvem iseloomujoon? Ärritun kole kergesti, lähen kergelt keema. Ka jalgpalliplatsil, kui mulle midagi ei meeldi. Pean õppima end paremini kontrollima. Mida teeksid järgmises situatsioonis: oled äsja pikalt vigastuspausilt naasnud ja sul on vastas keskkaitses mängiv vihane musklimägi. Ta teeb sulle haiget ja sosistab, et järgmisel korral saad veel. Kuidas sellises olukorras käituda? Ma arvan, et kui pall on eemal ja rõhk pole meie jälgimisel, siis ma naerataksin ja teeksin talle midagi sarnast vastu, astuksin näiteks varba peale, et ta saaks aru, et ma pole väljakul niisama. Karta ei tohi, siis ta sõidabki mu puruks.

Kas Donald Trump on lahe või mitte? Lahe, et eelneva kogemuseta puhas ärimees suutis üle võtta maailma tippriigi juhtimise. Selles mõttes on lahe. Pikemas perspektiivis pigem mitte. Mitu tundi päevas internetis aega veedad? Ma arvan, et kolm-neli tundi. Üritan võimalikult vähe, aga paratamatult koguneb tunde. Põhiaeg kulub inimestega suhtlemisele ja uudiste lugemisele. Loen Postimeest, Delfit ja sotsiaalmeediast leitud linke. Korra päevas käin ka Soccernetis. Samuti loen välisuudiseid, aga kõige rohkem pakuvad huvi kodumaised. Kas oled Rail Balticu poolt või vastu? Kindlasti poolt. Oleks inimestel paremad võimalused punktist a punkti b reisimiseks. Kas raamat või teater? Mõlemad. Mulle meeldib väga nii raamatuid lugeda kui ka teatris käia. Hea on end kursis hoida ja harida. Teatris käin korra kuus, aga üks raamat on mul kogu aeg pooleli. Kui läbi saab, võtan uue. Loen põhiliselt klassikuid, viimati oli Remarque’i “Läänerindel muutuseta”, praegu on pooleli Hemingway “Kellele lüüakse hingekella”. Mis spordiala peale jalgpalli kõige rohkem jälgid? Korvpalli. Just Eesti liigat, NBAd pigem ei jälgi. Käin vahepeal sõpradega hallis vaatamas ja olen Kalevi/Cramo toetaja. Millist parteid sinu tutvusringkond valib? Ma ei teagi. Ma arvan, et võibolla Vabaerakonda. Ise pole ma veel kunagi valimas saanud käia, sest vanus pole seni piisav olnud, aga kindlasti lähen, kodanikukohustust peab täitma. 2017 MÄRTS JALKA

47


lugeja küsib

Gert Kams liigub palliga Riveras kahekordse maailmameistri Uruguay sinisärkide vahel 2011. aastal.

48

JALKA MÄRTS 2017

Foto: Lembit Peegel


lugeja küsib

Gert Kams:

sellisest karjäärist unistamine tundus utoopiline Ilmselt pole palju Eesti jalgpallureid, kes oleks suusahüppetornist alla libisenud. Üheks neist on FC Flora kapten ja koondislane Gert Kams, kes paar päeva enne lugejate küsimustele vastamist sai esimest korda isaks. Pikas usutluses tuli jutuks nii tema kahevõistleja karjäär, iidoliks olnud naaber kui ka kõik muu. SIIM KERA

O

len vaadanud, et sinu esimene puude on läinud kuidagi pehmemaks ja paremaks. Tavaliselt on nii, et kui mängijal on puudus, siis see jääb teda saatma karjääri lõpuni ning reporteritel ja huvilistel on see alati hambus. Kuidas sina suutsid end keset karjääri kokku võtta ja selle elemendiga nii tõhusat tööd teha? (Trevor, Tallinn) Selgelt mäletan, et esimese puute ümber oli alguses just meedia poolt väga palju juttu. See oli probleemne ning selle parandamiseks olen igapäevaselt enne ja pärast trenni vaeva näinud. Pikas pildis olen soovitud tulemuse saavutanud. Ma ei saa öelda, et ma selle südameasjaks võtsin, sest jalgpallis on muid elemente ka, aga ma töötasin selle kallal. Ma teadsin, et see on minu probleemne koht. Selle kohta on üks hea ütlus: “Don’t dream of winning, train for it.” (Ära unista võidust, treeni selleks – toim.). See on selline lause, mis jääb kummitama ja millel on tõsi taga. Kui Gerd Kanter tooks meile praegu kaks ketast (näitab käega A. Le Coq Arena muru poole – toim.) ja me hakkaks seda pilduma, siis pärast 105 heidet oleks me paremal tasemel kui viie heite järel. Kuidas nii hästi mängida oskad? (@mihkelviisileht) Spordis on nii, et sul peab olema mingi ports annet, mingi osa saavutad tööga, ning minu arvates on spordis väga olu-

line fun. Eriti just meeskonnaaladel. Sul peab olema hea tunne, kui riietusruumi lähed. Sa pead end tundma hästi ja mugavalt, sa pead saama end väljendada. See muidugi ei tähenda, et tõsist trenni ei tehtaks. Kui sa enne mänge enam ärevust või kõhus liblikaid ei tunne, siis on see märk sellest, et võibolla on aeg karjäär lõpetada. Rõõmu peab tundma. Kes oli lapsepõlves sinu iidol? ( Joosep Simson) Võiks öelda, et lapsepõlves oli iidoliks mu naaber Karel Voolaid. Ta tundis väga hästi jalgpalli ja temas oli juba siis treenerivaimu näha. Kui ma vanemaks sain, siis ta juba oligi treener. Me käisime koos mängimas ja ta oli selline, kellele ma alt üles vaatasin. Maailma jalgpal-

POOL AEGA KAHEVÕISTLEJA

“Ei osanud arvatagi, et mängin koondises üle 40 mängu, võidan Floraga kolm meistritiitlit ja portsu karikaid, võidan Soome esiliiga ja Soome hõbeda.” list võibolla vana Ronaldo ja Roberto Baggio. Temaga on meeles seesamune ere moment, kui ta 1994. aasta MMil pendla taevasse lõi. Väga kõva mees oli kahevõistleja Bjarte Engen Vik, aga tema polnud eeskuju, pigem lihtsalt

sümpatiseeris. Minu jaoks on läbi aegade parimaks suusasportlaseks aga Ole Einar Björndalen, fenomenaalne mees! Kuidas hindad oma saavutusi? (@rasmus.lootus05) Kui arvestada seda, et pool oma karjäärist olen tegelenud kahevõistlusega ja pool jalgpalliga, siis võib rahul olla. Kui tulin Tallinna ja hakkasin FC Valga trennis käima, ei osanud arvatagi, et mängin koondises üle 40 mängu, võidan Floraga kolm meistritiitlit ja portsu karikaid, võidan Soome esiliiga ja Soome hõbeda. Sellest unistamine oli toona utoopiline, aga kõik on tulnud läbi raske töö ning minu ümber olnud inimesed on kõvasti aidanud. Jalgpalli olen ma ju tegelikult terve elu mänginud – lapsena Kehtna jalgpallikoolis ja hiljem Koeru eest madalamates liigades. Pärast Otepää spordikooli lõpetamist otsustasin ma kuskil treenima hakata ja Karel leidis mulle FC Valga, kus ma elasin hästi sisse. Kõik oleks võinud teisiti minna. Noorena olid ka lootustandev heal tasemel suusataja, aga ometigi teed tegusid praegu ainult jalgpallurina. Milline on sinu ajalugu nende kahe spordialaga ja millest tuli see otsus, kummale spordialale rohkem panustada ja karjääri teha? (@gr33nwolf ) Raio Piirojaga tegime kaks aastat tagasi Otepääl suusatamise maailmakarikaetapil küll tegusid, kui saime 2017 MÄRTS JALKA

49


lugeja küsib meelelahutuslikus paarissprindis teise koha. See on muidugi naljaga pooleks mainitud. Miks jalgpall? Tundus, et jalgpall sobis mu loomuga paremini. Mulle üldiselt ei meeldi üksi treenida, et lähen metsa ja jooksen 45 minutit. Jooksmine ei ole minu jaoks raske, aga meeldib, kui saan juttu rääkida ja mõtteid vahetada. Muidugi polnud kahevõitluse tulemused sellised, mis oleks aidanud selle poolt valida. Kui ma kuuendas või seitsmendas klassis Otepääle, kus elas mu isa vanatädi, spordikooli läksin, siis alguses oli mul plaanis suusatajaks minna, kuid sugulase Silver Eljandi poeg Kristjan oli kahevõistleja ning ma olin temaga kui sukk ja saabas. Ta käis Apteekrimäel hüppamas, ma tahtsin ka proovida ja hakkas kohe meeldima. Enne kui ma Otepääle kooli läksin, polnud ma kunagi suusahüppeid teinud, aga mulle meeldis seda alati telekast vaadata. Pikalt tegelesin ma pikamaajooksuga, sain ka TV 10 Olümpiastardis häid tulemusi, aga jalgpall meeldis ja tõmbas rohkem. Kui sa jooksed 1500 meetrit, siis ideeliselt oled sa ainult oma mõtetes, sa ei suhtle kellegagi. Mind köidab meeskonna olemus. See, et sa tuled iga päev kokku ja teed kõik selleks, et koos eesmärgini jõuda.

Kas sinu suusataja-aastad on jalgpallimängule kasuks tulnud? Kuidas? Või näpistasid nad väärtuslikke aastaid, mil võinuks jalkas paremat tehnilist põhja laduda? (Susann, Pärnu) Kahe otsaga asi. Kindlasti aitas suusatamine võhmale ja kestvusele kaasa, aga kui oleks rohkem jalkaga tegelenud, oleks karjääris veel kõrgemale lennanud. Milline on olnud sinu pikim õhulend suuskadel? (Priidik Vesi) Priidikuga käisin ma koos trennis. Eks see Tehvandi vanal mäel umbes 68 meetri peale jäi. 90 meetri mäest pole ma kunagi hüpanud. Kas sa praegu, ilma mingisuguse ettevalmistuseta, julgeksid 120 meetri mäest alla tulla? ( Jaagup, Elva) Ei. See nõuab ettevalmistust ning kahtlen, kas isegi ettevalmistusega julgeks. Väikeselt mäelt nagu K10 või K15 poleks probleemi, aga suuremalt – see pole päris naljaasi, et paned suusad alla ja tuled. Mäletan, et kord lõi mul suur blokk sisse, kui Tehvandil hüpates kukkusin, põhimõtteliselt lendasin kohe algusest peale mäega risti. Pärast oli väga raske torni minna ja uus hüpe sooritada, aga tookord sain hakkama. Nägin paar nädalat tagasi Kaarel Nurmsalu ja rää-

KALJULE ÜTLEKS PIGEM “EI”

“Jalgpalli mõistes on Flora minu kodu ning hindan kõrgelt meie väärtusi, millega on raske konkureerida.” kisime, et suusahüpped arenevad kogu aeg edasi, aga loeb ikkagi see, kui hästi suudad otsa pealt õige liigutuse teha ja lennuasendisse minna. Suurt kunsti ei ole, need kaks asja määravad. Milline on sinu lemmikmoment Eesti jalgpallis? (Elhan Gasymov) Ma arvan, et kodune 2 : 2 viik Hollandiga. Kui Konstantin Vassiljev värava lõi, oli selline tunne, et staadion hakkab kuskile ära liikuma. Pärast mängu oli väike pettumus ja kahetsus, aga momendina on see väga eredalt meelde jäänud. Kui Flora enam lepingut ei pakuks, aga Nõmme Kalju paneb lauale maru hea lepingu, kas kirjutaksid alla? (@marcuspoder77) Jalgpalli mõistes on Flora minu kodu ning hindan kõrgelt meie väärtusi, millega on raske konkureerida. Milline on sinu soovitus noortele jalkapoistele, mis neid veel enam motiveeriks edasi jõudma? (Küsimuse esitas minu väike jalkamees Kevin.) (@kaidykruusmaa) Ma olen seda hästi palju Floras öelnud ja kaptenina mängueelsetes kõnedes maininud, et andke iga päev endast 100 ja 110 protsenti. Ühel hetkel oled 20aastane noor, järsku juba 30. Kui mõtled, et oleks pidanud rohkem tegema, on hilja. Mitte ükski treeningega karikamäng ei tohi sõrmede vahelt libiseda.

Nõmme Kalju puurivaht Vitali Telešiga (vasakul) palli jahtimas.

50

JALKA MÄRTS 2017

Foto: Lembit Peegel

Kui olid veel noor jalgpallur ja vahel motivatsiooni nappis, kuidas/kellelt seda juurde hankisid? :) (@karmen.k16) Ei mäleta, et noorena oleks motivatsiooni nappinud, aga kindlasti on vaja pere poole vaadata, neil on väga tähtis roll. Kui 3000 elanikuga maakohas tuleb laps ise trennist koju, siis linnas peab vanem last võibolla Viimsist Rocca al Maresse kooli või trenni viima.


lugeja küsib Kui veel sel teemal rääkida, siis linnas on tavaline, et lapsed keskenduvad juba kuueselt ühele alale. Ühtepidi on hea, aga ma näen, et lapsele on kasulikum, kui ta tegeleb mitme spordialaga. Mitte et ta peab viies erinevas trennis käima, aga kergejõustiku baas on pallimängu harrastajale väga hea eeldus. Sealt saab koordinatsiooni ja tehnikat. Miks sa mängus nii kergesti närvi lähed? (@tilksilver) Ma lähen siis närvi, kui on ebaõiglus. See ärritab mind. Ma olen väljakul küll häälekas, aga see, kui ma meeskonnakaaslastelt midagi kõvema häälega nõuan, ei tähenda, et ma närvis olen.

da ja mängimisest rõõmu tunda. Mu pikim vigastuspaus on seni kestnud neli-viis nädalat. Olen ju maapoiss, tegelesin noorena palju kergejõustikuga ja mängisin maja taga korvpalli, võibolla on see aidanud mul liigesevigastusi vältida.

Iga Eesti jalgpalluri unistus on välismaale pääseda. Sina oled kaks hooaega Soomes mänginud. Kas ei ole kuidagi vähevõitu ja Soome pole ka ilmselt unistuste sihtkoht? (Tarmo Ala, Võru) Ma ei tea, kas ma oleks pigem Rootsis või Norras mänginud, sest ma pole seal mänginud. Olen Soomes veedetud ajaga väga rahul, sain palju kogemusi ja ei nuta midagi taga.

Kumma valiksid? Kui pakkumine tuleks Liverpoolist ja Manchester Unitedist ja mõlemad klubid on Meistrite liiga alagrupi võitjad?? (@marko_johanson15) Kui ma täiesti aus olen, siis ma pole kunagi Manchester Unitedi fänn olnud. Mulle on alati Steven Gerrard meeldinud. Võtaks selle Liverpooli variandi. Juhhei – Gert Kams näitab, kuidas võitu tähistada. Foto: Lembit Peegel Ragnar on mul väga hea sõber ning olen Mis ta heaks teeb? Ta on väga atleetlik. tal ka kaks korda külas käinud. See, Samas pean tõdema, et olen talle palju kui terve staadion “You’ll Never Walk ilusaid väravaid löönud (muigab – toim.). Alone’i” laulab, on midagi erilist. Kui omal nahal tundnud pole, on seda raske Kas kõigil on lootust saada parimaks? kirjeldada. Anfield on väga intensiivne (@mia_simone_arakas) staadion. Ma arvan küll. Läbi raskuste tähtede poole. Nagu ma ütlesin, iga päev tuleb Kas jääd tulevikus jalgpalliga seotuks? endast 110% anda. Kas treeneriamet sobiks sulle? ( Juhan, Jõgeva) Küsimused, mida saadab nimi ja asukoht, Ma olen selle üle mõelnud, tahan jõudsid meieni e-postiga. Ilma asukohata kindlasti seotuks jääda. Kas treeneriks? küsimused toimetati Jalkale Facebookis. PäSeda ei oska praegu öelda. Pigem ma ringud, mille küsija nimest leiab @-märgi, mudilaste treener ei oleks, huvi pakuks leidsid Jalkani tee Instagrami vahendusel. näiteks A-klassi poiste treenimine. Mulle tundub, et kui ma lähen vanemate poiste trenni, siis minu öeldu jõuab neile kergemini kohale.

Senise karjääri kõige ilusam hetk? (Silver Rähn Woody) Floraga võidetud tiitlid on väga emotsionaalsed ja ilus on olnud see, et ma olen seni suurematest vigastustest pääsenud. Olen suutnud tervise korras hoi-

Kes on sinu arvates Eesti parim väravavaht või kellele on sul alati raske pall sisse lüüa? (@andree_marjamaa12) Kas ma pean vastama, et kõigil hea oleks, või nii, kes hetkel on? Kui viimane, siis Mihkel Aksalu. Pole kahtlust.

Kas sa vahel tuled Rakveresse Sämi või Sonda kaudu? (Andres Ots) Mul sõber muretses, kas see küsimus ikka tuleb. Mul elab Rakveres üks hea sõber ja kunagi käisin päris tihti Rakvere Tarva mänge vaatamas. Mingil hetkel soovitas Tarva peatreener Andres Sõber enesekindlaks muutunud Kalevil/Cramol Rakverre hästi tasakesi – Sämi või Sonda kaudu – tulla. Pärast seda on see lause meie tutvusringkonnas naljaks muutunud. Andres Sõbra ütlemised on värvikad. Kas Soomes mängides midagi vahvat ka juhtus, mida meenutada? (Sten, Helsingi) Soomes oli palju reisimist ja seal on väga ilus loodus. Juhtus igasuguseid lahedaid asju – Mihkel Aksalu püüdis väga palju kalu. Ta on suur kalamees ning me käisime palju kalal. Mina elasin talle pigem kaasa ja sõudsin paati.

Järgmises numbris satub Jalka lugejate turmtule alla Inglismaal palliv talent Mattias Käit.

Saada talle küsimusi Eesti Jalgpalli Liidu Facebookis või Instagramis või e-posti aadressil siim.kera@jalgpall.ee.

2017 MÄRTS JALKA

51


naised

Jalka käes on UEFA värske inforaamat, kust leiab väärt infokilde naistevuti hetkeseisu kohta. Otsustasime Eesti naabritega stardijoonele panna ning vaadata, mis valdkondades me lähiriikidest üle oleme ja kus tuleks juurde panna. Alustuseks aga mõned arvud Euroopa naistevuti pere kohta.

Registreeritud naismängijaid:

1 270 481

Naistreenereid on

17 553,

neist kohaliku jalgpalliliidu C-litsentsi omanikke

11 636

UEFA B litsentsiga

5206

UEFA A litsentsiga

596

UEFA PRO litsentsiga

115

Foto: Lembit Peegel

Poolprofessionaalseid ja professionaalseid pallureid

2012/13 1303 2016/17 2853 Euroopas on poolprofessionaalseid jalgpallureid

Kvalifitseeritud naiskohtunikke on

10 200

1457, professionaale 1396

Riigid, kus on üle 100 000 naismängija

Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Norra, Rootsi Rahvuskoondiste arv (sisaldab noorteesindusi)

2012/13 173 2013/14 204 2014/15 221 2015/16 227 2016/17 233 Tüdrukute tiime

2013/14 19 771 2016/17 34 194 52

JALKA MÄRTS 2017


naised

20

Alaliitude naistejalgpalli eelarved kokku

2012/13 50,4 miljonit eurot 2013/14 80,6 miljonit eurot 2014/15 81,2 miljonit eurot 2015/16 97,6 miljonit eurot 2016/17 101,7 miljonit eurot Keskmine pealtvaatajate arv rahvuskoondise mängudel

2012/13 1575 2016/17 1848

Foto: Lembit Peegel

riigis on naistejalgpall naiste sportmäng number üks

34

riigis on tüdrukute jalgpall kehalise kasvatuse õppekavas

Registreeritud mängijaid

Eesti

Läti

Leedu

Soome

Venemaa

1391

1119

829

29 048

23 207

Registreeritud mängijaid (18+)

591

416

344

5189

12 017

Registreeritud mängijaid (kuni 18)

800

703

485

28 859

11 190

Mängijate arv võrreldes hooajaga 2015/16

+102

+194

–908

+173

+2942

Mängijate protsentuaalne kasv võrreldes hooajaga 2011/12 +92

+125

+40

+16

+25

Registreeritud täiskasvanute naiskondi

5

6

284

74

35

Naiskondade arv meistriliigas

8

5

6

10

6

Naiskondade litsentseerimine

jah

ei

ei

jah

jah

Naistejalgpalli eelarve eurodes

476 871

284 925

479 085

1 628 608

2 298 333

Treenerite suhe naistejalgpallis (mehed : naised)

70 : 30

70 : 30

60 : 40

80 : 20

85 : 15

Litsentsiga treenerite arv (mehed/naised) UEFA PRO

27/1

18/0

22/0

117/1

189/0

UEFA A

81/2

106/1

115/0

172/11

272/0

UEFA B

182/15

174/6

256/8

700/28

330/12

Kohaliku jalgpalliliidu C-litsents

335/48

181/16

180/119

160/40

1717/26

Kvalifitseeritud naiskohtunikke

91

15

20

277

68

Keskmine pealtvaatajate arv A-koondise mängudel

360

180

100

2399

1000

Keskmine pealtvaatajate arv meistriliigas

40

80

50

193

300

6

12

12

6

38

3

2

6

2

35

Naistejalgpalliga tegeleva tehnilise personali liikmete arv jalgpalliliidus Naistejalgpalliga tegelevate administratiivtöötajate arv jalgpalliliidus Jalgpalliliidu töötajate arv

73

46

79

67

141

Naiste arv jalgpalliliidu juhtivatel ametikohtadel

15

7

6

1

10

Naistejalgpalli komisjoni olemasolu

jah

jah

jah

ei

jah

Meeste/naiste arv naistejalgpalli komisjonis

4/8

2/0

3/2

0/0

12/6

Naiste arv kõikides komisjonides kokku

12

1

4

17

15

Andmed pärinevad UEFA väljaandest “Women’s Football Across the National Associations 2016/17”. Raamatu tarbeks kogus UEFA kohalikelt alaliitudelt infot 2016. aasta septembris. 2017 MÄRTS JALKA

53


esiliiga

Favoriite pole, autsaiderid on Elva ja Welco

nad said hästi minema ja hoidsid seda hoogu lõpuni,” selgitas ta, lisades, et sellist koosseisu pole tänavu iseseisvatest klubidest kellelgi ja isegi Tarval ei ole nii ühtlane pink.

Favoriiti seekord pole

Sügisel peab igatahes üks iseseisev klubi hakkama valmistuma liitumiseks kõrgema seltskonnaga ja keegi saab võimaluse testida oma küpsust üleminekumängudega. Siin on kindlasti oma ambitsioonid nii Rakvere JK Tarval, Tartu FC Santosel, Maardu Linnameeskonnal, FC Kuressaarel ja Viljandi JK Tuleviku mullune supersooritus esiliigas tõestas, et iseseisvad JK Tallinna Kalevil. FC Elval ja Tartu JK Welcol oleks oma debüüthooajal nii klubid on varasemaga võrreldes tunduvalt juurde pannud. Mulkide suurele tükile mõtlemine ilmselt liiast. kogutud 28 võitu, viit viiki ja kolme kaotust on siiski raske korrata ja “Kas mõni iseseisev klubi tänavu ka tänavu selgeid soosikuid polegi. Pigem on olemas autsaiderid. liiga võidab, on keeruline öelda, kuna suuresti Premium liigas mänginud koosseisu ALVER KIVI säilitanud Tulevik tegi mullu väga võimsa hooaja,” märgib Kasper Elissaar. “Kuigi seda võimalust ei saa välistada, ütleb ga samamoodi nagu viimasteha, kuid ta pakub siiski, et Premium sisetunne, et nii tugevat iseseisvat klubi sel tel aastatel võib ka algavalt liiga meeskondade duublid peaks olema aastal esiliigas ei ole. Aga usun, et tase lähooajalt oodata väga tihedat veidi tugevamad. heb järjest võrdsemaks ja iseseisvad klubid andmist ning favoriite ja autsaidereid “Duublitel on satsis palju poolprofon duublitega võrreldes enam pildil.” on ka spetsialistidel raske välja tuua. fe mehi, kes tihedamalt harjutavad, ja Sander Viira peab üheks favoriidiks Enamikul on olemas võiduvõimalus, kui nädalas on mitu mängu, on neil siiski Rakveret, kuigi nende võimalusi kuid ka oht leida end sügisel väljalange- kindlasti eelis,” leiab ta. “Samas peaks on keeruline ennustada. Saarlaste lootsi jate hulgas. konkurents tulema liigas tihe ja mänhinnangul on Tarva mehed konkurentigud tasavägised. Rakverel on Premium Portaali Soccernet peatoimetaja dest kindlasti füüsiliselt üle, aga otsusKasper Elissaar tõdeb, et esiliiga tavaks võib saada see, kuidas nad iseseisvad meeskonnad on iga eelmisel aastal Premium liigas aastaga muutunud üha paremaks, kaotamistest on üle saanud. KES ON VÄLJALANGEJAD? ja ta usub, et tasemetõusu näeme “Treener on neil kogemustega ka tänavu. ja oskab meeskonna kindlasti “Kuressaares on kõigil raske, Elva “Klubid on oma toimimises vajalikule tasemele viia. Seepärast on teada karukoobas ja Welcol pannud palju juurde ja nad on ei saa välistada, et nad teevadki on suur fänniarmee. Ei julge saanud professionaalsemaks,” tänavu Viljandi Tulevikku ja võiküll praegu kedagi konkreetselt leiab ta. “Kui me vaatame, kuidas davad ka liiga ära,” pakub treener. pakkuda.” esiliiga klubid tegutsevad, siis Marko Pärnpuu lisab, et näeme, et nende juhtimine on paduublid siiski segavad kaarte ranenud, edasi on läinud staadioning nende puhul oleneb palju nite infrastruktuur ja treeningmeeskondade mänguks kompprotsessid on palju paremal tasemel.” liigast hea kogemus all, Kalevil on lekteerimisest ja sellest, kui palju mehi Esiliiga kümnest meeskonnast on ambitsiooni, Santose noored on ka käib meeskonda esindusest aitamas. mullusega võrreldes neli uued: Premium oskustes juurde pannud ja Maardul on Kasper Elissaare sõnul on viimastel liigast välja langenud Rakvere JK Tarvas palju hea kvaliteediga mängumehi.” aastatel esiliigas käinud tihe võitja esiliiga B-st tõusnud FC Kuressaare, Ka Tallinna JK Kalevi peatreeneri lus kuni viimaste voorudeni. Ägedat FC Elva ja Tartu FC Welco. Kahele Marko Pärnpuu hinnangul on väga konkurentsi võib oodata ka tänavu ja viimasele on sellel tasemel mängimine raske öelda, mis tänavu esiliigas saama pretendente Premium liiga kohale on esmakordne. hakkab, aga nii võimsat sooritust, kui mitu: “Aga ennustada on raske, eriti Aastase vaheaja järel taas esiliigasse Viljandi seda eelmisel aastal tegi, ta veel, kui pole mänge näinud.” tõusnud FC Kuressaare peatreeneri kelleltki ei oota. Ühe favoriidina pakub Elissaar välja kohusetäitja Sander Viira tunnistab, “Näen seda, et Tuleviku koosseis jäi Rakvere JK Tarva, kuid nende koosseisus et igasuguseid prognoose on keeruline suuresti samaks nagu Premium liigas, on eelmise aastaga võrreldes toimunud

A

54

JALKA MÄRTS 2017


esiliiga Võitluseta ei loobuta Tartu JK Welco nõukogu liige Edgar Leht ütleb, et esmane eesmärk on kindlasti püsimajäämine ja meeskond tahab esiliigas korralikult kanda kinnitada. Tema sõnul tuleb ilmselt selline õppimise aasta ja seega on iga koht kõrgemal juba boonus. “Usun, et oleme võimelised kõigilt liigakaaslastelt punkte võtma, ja liiga koosseisu vaadates võiks eeldada, et iseseisvate klubide vahel väga suuri tasemevahesid ei ole,” märgib ta, lisades, et Welco koht tabelis selgub viimase mänguvooru järel. FC Elva abitreener ja esiründaja Jürgen Kuresoo usub, et esimene aasta esiliigas ei ole kerge, aga kindlasti ollakse võistkond, keda mütsiga lööma tulles võib valusalt vastu näppe saada. “Individuaalsete oskuste poolest oleme hetkeseisuga liigas arvatavasti tagaotsas, aga meie edu võtmeks hakkab olema võistkondlik mäng ja võistkonnavaim!” pakub ta. “Hea märk on see, et klubi noortesüsteemist sirgub iga aastaga järjest rohkem palliga osavaid mängijaid, mis tulevikku vaadates on hea märk.” Kuresoo sõnul on debüüthooaja suurim eesmärk liigasse püsima jääda, et siis paari aasta pärast juba Premium liiga mõtteid mõlgutama hakata. Viljandi Tulevik kõrgus mullu esiliigas üle teiste. Tänavu sellist ülekaalu ei oodata.

muutused, sest mitu mängijat on lahkunud või hooaja algul vigastusega eemal. “Rakvere sai mullu küll häid mänge, kuid puudu jäi võidumaitse ja seepärast kannatas mängijate mentaalne pool,” leiab Elissaar. “Aga kuna Premium liiga oli meeskonna jaoks nukker, siis on nad kindlasti näljasemad ja tahavad ennast tõestada. Lisaks on meeskond Urmas Kirsi käe all oma käekirja leidnud. Kuigi Kuressaare on alt tulija, näitab ta kindlasti kõigile hambaid, ja eks ka kõik teised klubid tahavad magusaid ampsusid võtta.”

Raskeks läheb Elval ja Welcol Paraku kõik siiski marjamaale ei mahu ja keegi peab hooaja lõpus sammu tagasi tegema. Enne avalööki on aga kõik võrdses positsioonis ja valmis oma suuremate ja väiksemate eesmärkide nimel võitlema. Kuigi konkurentsi tihedust arvestades võib esiliiga B-sse langemine tabada lõpuks kõiki meeskondi, nähakse siiski

Foto: Lembit Peegel

peamiste kandidaatidena liiga debütante FC Elvat ja Tartu JK Welcot. Kasper Elissaar tunnistab, et kui peab pakkuma, siis oleks selleks FC Elva. Neil on hooaja ettevalmistus kõige raskem, sest puudub kunstmuruväljak, ja kuna meeskond tõusis kõrgemale esimest korda, siis pole ka vajalikku kogemust.

KASPER ELISSAAR:

"Kuna Premium liiga oli meeskonna jaoks nukker, siis on nad kindlasti näljasemad ja tahavad ennast tõestada. Lisaks on meeskond Urmas Kirsi käe all oma käekirja leidnud." “Welco on ka arenev meeskond, kuid altpoolt tulijal on alati raskem,” lausub ta. “Kuressaare ma välistaks, sest neil on esiliigas mängimiseks juba varasemast piisavalt kogemusi ja on olemas mängijad, kes suudavad sel tasemel välja kanda.”

Sander Viira ütleb, et väljalangemise eest hakkavad võitlema FC Elva ja Welco, sest neil puudub esiliiga kogemus ja niiviisi on raske. “Muidugi sõltub palju ka sellest, kui palju ja kellega neil õnnestub oma satsi tugevdada,” märgib ta. “Kuressaare esimene eesmärk on kindlasti neid edestada.” Marko Pärnpuu on seisukohal, et nagu eelmised hooajad on näidanud, tuleb tabeliseis väga tihe ning kolm-neli vooru enne lõppu pole teada edasipääsejad ega väljakukkujad. “Aga ikkagi on eelis neil, kellel on võistkonnana esiliiga kogemus olemas,” leiab ta. “Samas ei näe ma, et Kuressaare, Elva või Welco oleks nii palju nõrgemad, kuid kogemus ikkagi maksab. Neil kõigil on oma koduväljaku eelis, sest Kuressaares on kõigil raske, Elva on teada karukoobas ja Welcol on suur fänniarmee. Ei julge küll praegu kedagi konkreetselt pakkuda.” 2017 MÄRTS JALKA

55


post & latt

Müstilise ristnurga saladuse jälil Olen alati arvanud – või õigemini isegi teadnud –, et ristnurka lajatatud värav on vutimängu sulaselge tipp. Täielik kompu. Ühel hetkel hakkas see mind aga häirima. Miks ma nii arvan? Miks ma ristnurka nii pitoresksena tajun? Ma vajan vastuseid. SIIM KERA

Ü

les nurka põmmutatud väravad on mu absoluutsed lemmikud. Justkui kogu staadion seisaks liikumatult, kui pall vihaselt oma sihtkoha suunas õhku neelab. Selliseid kolle näeb tegelikult võrdlemisi tihti, kuid millegipärast pole ma neist ära tüdinenud. Alati on tunne, nagu näeks esimest korda, kuidas pall posti ja lati kohtumispunkti maandub, satun elevile kui lumega esmatutvust sobitav koerakutsikas. Kui vaadata erinevaid ilusamate väravate videoid, siis pole väsinud teisedki – priske osa kaunimateks peetavatest tabamustest lõpetab ristnurgas. Neile pakuvad konkurentsi enamjaolt vaid metsikud triblinguväravad ja kondiväänajalikud ülepealöögid. Mulluste Euroopa meistrivõistluste üks ilusaim värav oli Šveitsi koondislase Xherdan Shaqiri akrobaatiline käärlöök karistusala joonelt. Aasta lõpus nimetas The Guardiani ajakirjanik Barry Glendenning selle soorituse oma aasta lemmikuks, kuid mainis, et tabamus kaotas tema silmis punkte, kuna maandus ülemise nurga asemel alumises. Ja ma olen temaga nõus. Uskumatu tabamus, kuid ikkagi jäi hinge kriipima, et pall kõrgemalt väravajoont ei ületanud. Aga miks? Mis mul viga on? Mulle torkas pähe, et

56

JALKA MÄRTS 2017

tegelikult pole ma kunagi lahti mõtestanud, miks ristnurk nii esteetiline paistab. Kas kuskil peitub tõde? Ilmselt mitte. Aga ma otsustan siiski tülitada jalgpallureid ja teaduskraadiga inimesi ning kuulata nende seletusi. Esitatav küsimus on lihtne ja samas ülikeeruline: miks on ristnurgavärav nii ilus? Mõistatuse lahendamist peab alustama puurivahist, on tema ju situatsioonile kõige lähemal. Valin telefonist Martin Kaalma numbri ja ootan. 35 kohtumist Eesti koondise särgis, lugematud matšid meistrisarjas – ta on elu näinud. Seletan Martinile veidi tausta ja väravalukk saab muiata. “See on päris põnev küsimus. Äkki seepärast, et sinna on kõige raskem lüüa,” mõtiskleb mees. “Kui keegi saab raske asjaga hakkama, siis tundub inimestele automaatselt, et see on ilus. Võibolla on seda ristnurga ilu ka kuidagi juttudega tekitatud. Palju on räägitud, et see on ikka jube äge, ning nüüd inimesed arvavadki, et see on midagi müstilist. Ristnurka varjutab selline müstilisuse loor.” Nii, kollkipper on rääkinud. Järgmiseks siirdume ründaja mõtete juurde, ees ootab Ingemar Teever. Kordub sama mis Kaalmaga ning mõistan kiirelt, et

Njah – ei mingit šanssi kindamehel!

pärast küsimuse esitamist pean ma mõneks hetkeks vastaja naerupahvaka sees hõljuma. Naljalihased kasutatud, tõdeb Teever, et tegemist on kõva pähkliga. “Ründaja seisukohalt on see perspektiiv, et väravavahil on sealt palli kõige keerulisem ära võtta, kasutatakse ju väljendit, et lüüakse ristnurgast võrgud puruks,” arutleb koondises 30 mänguga neljal korral skoorinud sportlane. “Võibolla on ilus see, et piir on ees? Sa ei saagi rohkem äärde või üles lüüa, värav lõpeb lihtsalt ära.” Tartu ülikooli spordipsühholoogia lektor Aave Hannus palub vastamiseks veidi mõtteaega. Päev hiljem uuesti helistades selgub, et ta on vahepeal statistikat uurinud ja kolleegiga arutanud.


post & latt

Foto: Lembit Peegel

“Võrreldes keskele suunatud palliga on ristnurka suunatud palli jõudmine väravavõrku viis korda tõenäolisem,” lausub Hannus. “Jalgpallis on tavaline, et väravavaht püüab või tõrjub palli, ristnurgalöök vähendab seda võimalust. Tegemist on kindla väravaga ning fännidele jääb võimalus mõelda, kas mängus oli lööja osavus või hea õnn.”

Maagiline maailm Kunstnik ja Eesti kunstiakadeemia maali õppetooli juhataja ja professor Jaan Toomik on teada-tuntud vutihuviline. Kuidas ta minu küsimust pureb? “Minu vanaisa mängis Eesti ajal Narvas klubijalgpalli ning temalt sain oma esimesed jalgpalliteadmised,” sõnab

Toomik alustuseks. “Meelde on jäänud seletamatute juhuslikkuste koondutema sõnad, et ristnurka löömine on mine ühes momendis, mis annab selle parim, sest sealt ei saa väravavaht kaitsta. tunnistajaks olijale tunde ainukordsuOn kinnistunud, et see oleks nagu kõige sest, annab märku sellest, et maailm väärtuslikum värav. Kunstniku seisukovõib erilistel momentidel olla siiski halt võib välja tuua diagonaalkontseptmaagiline paik.” siooni, mis on maalikunstis üks klassikaPunkti panemiseks liigume humalisemaid võtteid. Väga lihtsalt seletades nitaarmaailmast reaalteadusteni. Vutt tähendab see seda, et maalis olevad on füüsikat täis ning kes oleks veel struktuurid või jõujooned või valgusõigem minu küsimusele vastama, kui asetus liiguvad enam-vähem diagonaalis, mitte endine FC Kuressaare kapten nii on silmale kõige parem vaadata. Nii Priit Reiska, kel Kieli ülikoolist taskus jalgpallis kui ka maalikunstis on ristnurk doktorikraad füüsikadidaktika alal ning punkt, kust diagonaal alguse saab.” kes hetkel on Tallinna ülikooli õppeJätkan kultuurilainel ja palun prorektor ja loodusteaduste didaktika pikaaegselt Londoni Arsenali fänprofessor. nilt kirjandusfilosoof Neeme Loppilt “Ristnurka löödud pall on rohkem järgmise pusletüki. Ta soovib küsimuse kunst kui füüsika,” muigab Reiska üle juurelda ning edastab oma mõtted esimese hooga, kuid lubab siiski meelt kirjalikult: mõlgutada ning saadab paari päeva “Esmapilgul võib küsimus tunduda pärast e-posti teel oma mõttekäigu: selge. Enam-vähem igale poole mujale “Inimesele meeldib see, mis on kätteläinud tabamuse saab panna teatud saamatu või mida on väga keeruline mõttes väravavahi eksimuse, üles nurka saavutada. Seetõttu on ristnurka löödud löödud tabamuse aga ründaja geniaalvärav ka eriti ilus. Miks on ristnurka suse arvele, kus väravavaht ei saaks isegi keeruline lüüa? Füüsikalisest aspektist parima tahtmise juures midagi päästa. vaadatuna on see nii, kuna jõuvektorid Tegelikult sekkub sellesse enesestmõis- peavad olema täpselt suunatud kahes tetavusse mitu kultuurilist ja psühhodimensioonis – nii horisontaalses kui loogilist tegurit, mis meie tajusse on ka vertikaalses. See tähendab, et ristkirjutatud ja mis panevad selle paistma nurka pole mitte kaks korda keerulisem meile kaunina: ülal vs. all, klassikalise lüüa kui näiteks lihtsalt nurka või lati esteetika diagonaalkontseptsioon jne. alla, vaid keerukus suureneb teises Aga kõige selle juures tundub kaasa astmes. Oletame, et kui alla nurka mängivat veel üks filosoofilisena avanev suudad täpselt lüüa iga kümnenda palli faktor: juhus. Tõenäosusteooria järgi ei ehk täpsuseks on 0,1, siis ristnurka vaid ole olulist erinevust värava erinevatesse iga sajanda, täpsuseks 0,01. Huvitav tsoonidesse läinud löökidel – ristnurka on sellise arutluskäigu juures see, et maanduv löök on kui sa suudad lüüa keskmiselt sama alla nurka ja lati tõenäoline kui alla kõik pallid ehk PRIIT REISKA: ükskõik millitäpsuseks on 1, siis “Ristnurka löödud pall sesse teise värava sa suudaksid kõik on rohkem kunst kui punkti löödud pallid ka ristnurfüüsika.” värav. Kuid ristka lüüa, kuna üks nurka tajutakse ruudus on üks.” peale perspektiiTõenäoliselt pole viliste tunnuste võimalik ristnurga kõigi muude tähenduste koondumisemõistatust sada protsenti lahti harutana, mida kollektiivse mängu jalgpalli da, aga nupukamaks sain küll. Ootan individuaalne aspekt endast kujutab: huviga järgmist iluväravat, mida näen. võimalus, meisterlikkus, tehnika, jõud Kas hakkan siin vastanute eeskujul jne, ja mitte vähem olulisena – juhus. analüüsima või haaran kahe käega Jalgpall koosneb lõputust hulgast väipeast, ajan suu taevani lahti ja ei mõista kestest juhustest ning ristnurka tabav endiselt, kuidas üks asi siin maailmas pall on nende juhuslikkuste koondusaab nii kaunis olla? mine, mis annab sellele kõigele mõtte. Lõpmatult väikeste ennustamatute ja 2017 MÄRTS JALKA

57


maailm

Mängu- ja reaalmaailma piiride hägustaja: EA Sports Milline on päris ja arvutimaailma piir, kui virtuaalmaailm suudab peaaegu perfektselt peegeldada elus toimuvat, kui tema kaudu saab õppida tundma vastaseid, kui ta provotseerib kriitikat? ANDRES MUST, jalgpalliajakirjanik

J

algpall, nagu FC Liverpooli kunagine peatreener Bill Shankly küllap vähimagi irooniata on öelnud, olla palju olulisem kui lihtsalt elu ja surma küsimus. Usun, et selle, mida too kuulus treener silmas pidas, võib kokku võtta tõdemusega, mida viimaste kümnendite jooksul nii esseistlikku, akadeemilisse, aga ka ilukirjanduslikku vormi seatuna vähem või rohkem elegantselt selgitada püütud: jalgpalli on keerukas ja ühtlasi asjatu ühiskonnast kui tervikust lahti haakida. See, kui intensiivselt jalgpall iga konkreetse ühiskonnaga seotud on, oleneb suuresti traditsioonidest, ent arusaadavalt on need suhted pidevas arenemises. Shankly ajal, jämedalt öelduna ligi pool sajandit tagasi, olid vastastikused mõjud arusaadavalt teistsugused ja mitut tänapäevast suhet olnuks toona võimatu mõista. Nagu näiteks ühe arvutimängu mõju jalgpallile, mille siin teemana üles seamegi. Mida tähendab FIFA? Nii kummaline kui see ka esmapilgul ei tundu, võib vastus olenevalt piirkonnast või vastaja vanusest erineda. Esmalt (ajalises plaanis) on tegemist enam kui sada aastat tagasi asutatud rahvusvahelise jalgpalliorganisatsiooniga. Teiseks pretendeerib sellele neljatähelisele kombinatsioonile aga arvutimängude tootja EA Sportsi vähem kui veerand sajandit mängulusti pakkunud arvutimäng.

58

JALKA MÄRTS 2017

Jagame selle artikli suures plaanis kaheks. Uurime esmalt mängu tehnilist arengut, seejärel aga püüame mõne näite kaasabil osutada mängu mõju jalgpallile ja ühiskonnale tervikuna. EA Sports on 1991. aastal USAs asutatud spordiarvutimängude tootja, kelle eesmärk on sõnastatud nende originaaltunnuslauses “If it’s in the game, it’s in the game”, millest hiljem kujunes lühike ja lööv “EA Sports: It’s in the game”. Head ja täpset otsetõlget on esimese hooga raske anda, sõnastagem sisu pigem selgitusena. Tunnuslauset tuleb mõista firma eesmärgina näidata arvutimängu reaalse mängu peegeldusena. Teisisõnu – eesmärk on tekitada mängijas tunne, et teleekraanilt vaatab vastu reaalne elu, reaalne spordivõistlus.

Kaasati poolsajandi tuntuim kommentaator Peab tunnistama, et kaubanduskeskustes arvutimängu mõnekümne meetri kauguselt teleekraanilt juhuslikult nähes peab tänapäeval juba mõnevõrra pingutama, et nähtus mitte reaalset spordivõistlust näha. Sellise, paarikümnelt meetrilt tajutava reaalsustundeni on jalgpalli puhul jõutud veidi rohkem kui paarikümne aastaga. EA Sportsi jalgpallimängu idee sai alguse 1991. aastal, kuid siin tuleb täpsustada, et kuna firma tegutses al-

EA Sports 2016: piir reaalse ja virtuaalse maailma vahel hägustub. James Rodriguez Madridi Realist annab karistuslööki linnarivaali Altetico vastu. Foto: internet

guses vaid Põhja-Ameerikas, ei leidnud soccer ideena firmajuhtides väga suurt poolehoidu. 1993. aasta suvel välja lastud esimest mängu – “FIFA International Soccer” – loodeti Euroopas müüa 300 000 eksemplari, kuid juba esimese kuuga ulatus läbimüük poole miljonini. Seejärel hakati investeeringutesse tõsisemalt suhtuma. Millise hooga mängu arengusse paisatud ressursid kasvanud on, näitab eelarvete võrdlus 1993. ja 2016. aasta toodete vahel: esimesel juhul oli see umbes 100 000 dollarit, teisel aga 350 miljonit dollarit. Arvutimängurid on nonde investeeringute eest tänulikud, sest ühe huvitava statistilise tabeli järgi mängitakse pühapäeviti, populaarseimal mängupäeval, üle kogu maailma 200 miljonit kohtumist. EA Sports polnud siiski esimene, kes jalgpalli arvutimänguhuvilisteni tuua proovis. Esimesed katsed tehti juba 1978. aastal ning kuigi ka EA Sportsi


maailm dust või Google’i kaardirakendust. Kui Jalka lugeja teeks nüüd lugemisse hetkelise pausi, jõuaks ta küllap ka ise äratundmisele, et Motsoni lülitamisega arvutimängu astus EA Sports juba täiesti uude keskkonda, mis pole efektne mitte ainult IT-uuendusena. Lühidalt, EA Sports ei piirdunud enam reaalse elu mängulise ettekujutuse loomisega, vaid hakkas reaalse eluga kõige otsesemalt flirtima. Tänapäeval oleme jõudnud juba olukorrani, kus piiride tähistamine EA Sportsi mängumaailma ja päriselu vahel võib osutuda üksjagu problemaatiliseks.

Õpi vastast tundma arvutimängus

esimeste aastate mängud pole tehniliselt praegustega võrreldavad, tegi just see firma kohe esimeses väljalaskes graafilise muudatuse, mis eristas teda selgelt teistest tootjatest. EA Sports nihutas arvutimängija vaatepunkti – mängija peamine vaatepunkt viidi staadioni nurkade katuse alla, mis avardas ruumilist tervikut ning pani aluse kolmemõõtmelisele ruumitajule. Eelmiste tootjate katsetuste puhul olid mängud üles ehitatud suuresti kahemõõtmelisele pildile – arvutimängija vaatas väljakul liikuvatele mängijaid kehastavatele objektidele lagipähe. Tänapäeval on visuaalsete efektide loojate väljakutseteks juba üksikasjad – porised plekid spordipükstel, higipiisad sportlaste juustel, reaalselt nähtav hingeõhk külmakraadidega peetavas mängus. Ammu aga ei üllata arvutimängijat mitu reaalsest jalgpallimängust tuttavat tseremooniat nagu

EA Sports 2017: tulised hetked Müncheni Bayerni ja Dortmundi Borussia vahel. Arturo Vidal saab kollase. Foto: internet

mängijate mängueelne kätlemine ning kohtuniku ja kaptenite mängueelne kulli-kirja viskamine. Täpsustunud on ka tribüünidel toimuv, kus fännid laulavad oma klubilaule ja sõimavad kohtunikku. Ka mängureportaaž taotleb juba 1990. aastate lõpust autentsust – näiteks on kaasatud viimase poole sajandi tuntuim BBC spordikommentaator John Motson. ( Ja kui hinda tegurina mitte arvestada,) on maitseküsimus, kas San Siroga tutvumiseks kasutada EA Sportsi graafikakujun-

Kaalukeeleline samm selles suunas tehti 1993. aasta mais ehk juba enne esimese mängu turule jõudmist. Nimelt sai EA Sports soodsalt kaubale maailma jalgpalliorganisatsiooni FIFAga, mis tagas talle kaks olulist hüve. Esiteks sai ta väga soodsatel tingimustel kasutada oma toote juures FIFA nime ning teiseks lihtsustas jalgpalliorganisatsiooni autoriteet ligipääsu erinevate koondiste ja hiljem ka klubide nimekasutusõigusele. Tõsi, kahe esimese mängu (1993 ja 1995) puhul piirdusid reaalselt eksisteerivad isikud vaid kaanepildiga. Tõeliseks kurioosumiks võib pidada just 1993. aasta esikaant, mis pakub põneva küsimuse mälumänguritele – kes on Piotr Swierczewski? Rahvusvaheliselt mitte ülemäära tuntud poolaka nimi võib aga tänu EA Sportsile ka tulevikus nii mälumängudesse ning miks mitte ka jalgpallikultuuri uurijate töödesse sattuda, kuna 1993. aasta esikaanel peab just temaga kahevõitlust nimekas Inglismaa koondislane David Platt. Kui eespool sai käesolev lugu jagatud tinglikult kaheks, siis arusaadavalt ei saa seda teha organisatsiooni endaga, sest tulemuslik saab töö olla vaid tänu sidususele. Sellegipoolest on ülieduka FIFA-mängu taga kaks täiesti erinevat ettevalmistust nõudvat töörühma. Ühelt poolt jutuks olnud IT-töörühm, teisalt aga reaalsete mängijate tehniliste andmete kogumise rühm. Kui Motsoni kaasamist võib tõesti pidada vaid süütuks flirdiks reaalsusega, siis viimasena nimetatud töörühma ambitsioonid, nagu enne öeldud, löövad arusaama reaalsuse ja mängumaailma vahel tõeliselt kõikuma. 2017 MÄRTS JALKA

59


maailm FIFA-mängu versiooni kohta. Nii teatas Londoni Chelsea belglane Eden Hazard 2011. aastal, et on mängus umbes viis sentimeetrit lühem kui reaalselt; eelmisel aastal aga kurtis Ipswichi poolkaitsja Jonny Williams, et talle teeb haiget teadmine, et FIFA-mängus kirjeldatakse teda kui “vigastusaldist mängijat”. Nimetatud pahameelepursked jäävad rangelt isiklikule tasandile ning kuigi FIFA-mängu tegijad on neist teadlikud, on antud ka teada, et isegi juhul, kui mängijad peaksid esitama ametliku protesti, muudatusi tegema ei hakata. Küll aga nõuavad ettevaatlikumat suhtumist nõuded, mis on institutsionaalsed ja arvestatava ühiskondliku jõuga. Kuidas käituda näiteks probleemiga, mis kerkis esile “FIFA 17” mänguga, kui Venemaa EA Sports 1993: nii sai kõik alguse. Kollased mehikesed punaste vastu. Foto: internet kommunistid nimetasid skandaalseks FIFA-mängu tootjate otsuse, et Kuivõrd oluline viimase osa on, fakt, et EA Sports oli Leytoni tolle arvutimängijad saavad soovi korral oma räägib ilmekalt ka fakt, et kui IThooaja särgisponsor. Olgu toonase meeskonna riietada vikerkaarevärvilisse valdkonnas annab põhipanuse umbes keelu põhjused millised tahes, meie rüüsse? Venemaa riigiduuma liikme sadakond inimest, siis mängijate tehnisiin saame tähelepanu osutada kõige kommunist Valeri Raškini hinnangul liste andmete kogujaid on üle maailma olulisemale. Tuleb mõista, et mängion tegemist ilmselge geipropagandaga 9000. Need inimesed tegelevad enam jate puhttehnilised ülevaated võivad ning ta nõudis, et “FIFA 17” müük kui 18 000 jalgpalluri tehnilise iselooju olla üsna realistlikud, kuid ometi tuleks Venemaal keelustada. Süüdistus mustusega ligi 30 statistilises mõõtmes. ei saa arvutimängu kaasata inimlikke iseenesest pole vale, kuna EA Sports Siin aga lõpebki mäng. Oleme jõudnud omadusi, käitunõustus tegema otsapidi reaalsesse ellu, kuna nimetatud misharjumusi ja koostööd SuurMÄNGUS NAGU PÄRIS tehnilised andmed on sedavõrd suure nende mõjutabritannias basee2008. aastal ütles Palermo ruva, enam kui infosisaldusega, et peale FIFA-mängu jaid. Aga pangem väravavaht Marco Amelia püütakse neid andmeid rakendada ka tähele sedagi, et veerand sajandit reaalses jalgpallis. Londoni Arsenali viidatud keeld pärast Ronaldinho penalti tegutsenud Stopoolkaitsja Alex Iwobi on öelnud, et kehtestati juba tõrjumist, et tal oli tunne, newalli-nimelise kohtudes mängijatega, keda ta ei tunne, kolm ja pool homofoobiavasnagu oleks mänginud uurib ta enne nonde oskusi ja tugevusi aastat tagasi, ent tase initsiatiiviga, Ronaldinho vastu EA just FIFA-mängust. kuna uus FIFAkellega on teiste Sportsis – isegi brasiillase 2008. aastal ütles Palermo väravamäng paisatakse seas koostöösuhhoojooks oli arvutimängu vaht Marco Amelia pärast Ronaldinturule igal aastal, tes ka Inglismaa ho penalti tõrjumist, et tal oli tunne, võib uskuda, et oma sarnane. jalgpalliliit. Küll nagu oleks mänginud Ronaldinho aja jooksul saab aga saame taas vastu EA Sportsis – isegi brasiillainfo kvaliteet kinnitust, kuivõrd se hoojooks oli arvutimängu oma veelgi tõusta. hägusad ja raskesti määratletavad on sarnane. Sakslane Matt Hummels on mängu- ja reaalse maailma piirid. Pahandavad mängijad ja lisanud, et EA Sportsil mängimine Lõpptulemusena võime visandada, et parlamendiliikmed parandab jalgpallurite ruumitunneEA Sportsi arvutimäng on iseendasse tust reaalsel väljakul. Aga jätkem spekulatsioonid. Mööngem surunud vähemalt kaks täiesti erinevat Selline suhtumine pole muidugi vaid, et FIFA-mäng suudab tõepoolest väärtust. Esmalt (ajalises plaanis) on teüldine. Nii näiteks keelas Leyton sekkuda juba reaalsesse maailma, mille gemist meelelahutuslikku ajaviidet pakOrienti peatreener mängijatel juba kohta saame kinnituse vähemalt korra kuva mänguga, teiseks on mängutoot2013. aastal enne kohtumisi FIFAaastas, üldjuhul septembri viimasel jate ambitsioonikusest välja kasvanud mängud, pidades silmas seda, et tema nädalal, kui uus mäng turule paisatakse. arvestatava infosisaldusega andmebaas. Lisaks tehnilistele ülevaadetele annahoolealused vastaseid arvutimängu Ja kui lisada siia ka vene kommunistide vad siis mängust põhjust rääkida ka kaudu tundma ei õpiks. Keelu muupahameel, kasvab erinevate reaalsuskihreaalsete mängijate reaktsioonid iseenda tide arv veelgi. tis ajakirjandusele apetiitsemaks 60

JALKA MÄRTS 2017


AASTA ESIMENE KODUMÄNG!

EESTI . HORVAATIA

28. MÄRTS 2017

AMETLIK MAAVÕISTLUS A. Le Coq Arena

Staadion avatakse kell 17:00. Avavile kell 19:00. Pääsmed eelmüügis Piletilevis. PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID


märtsikuu kalender

Hooaeg algab Levadia– Flora vastasseisuga Hooaeg algab 26. veebruaril superkarika mänguga. Uus Premium liiga toob kohe esimeses voorus Levadia–Flora vastasseisu. Tugevatest kohtuvad omavahel ka tiitlikaitsja FCI Tallinn ja Levadia. Märtsis on ka naiste superkarika mäng ja Eesti–Horvaatia maavõistlus. Võimalikke kalendrimuudatusi vaata: www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Reede, 3. märts

19.00 Tartu JK Tammeka – FCI Tallinn Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Laupäev, 4. märts

13.00 Paide Linnameeskond – JK Narva Trans Paide kunstmuruväljak 13.00 Pärnu JK Vaprus – Nõmme Kalju FC Pärnu kunstmurustaadion 13.00 Viljandi JK Tulevik – JK Sillamäe Kalev Viljandi kunstmuruväljak 16.00 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia Sportland Arena Reede, 10. märts

19.30 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Flora Hiiu kunstmurustaadion

Laupäev, 11. märts

13.00 Pärnu JK Vaprus – Tartu JK Tammeka Pärnu kunstmurustaadion 13.00 Tallinna FC Levadia – JK Sillamäe Kalev Maarjamäe kunstmuruväljak 13.00 Viljandi JK Tulevik – Paide Linnameeskond Viljandi kunstmuruväljak 16.00 JK Narva Trans – FCI Tallinn Narva Fama staadion Reede, 17. märts

19.30 Tartu JK Tammeka – JK Narva Trans Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Laupäev, 18. märts

13.00 FCI Tallinn – Viljandi JK Tulevik Infoneti Lasnamäe staadion 13.00 Nõmme Kalju FC – JK Sillamäe Kalev Hiiu kunstmurustaadion

16.00 Tallinna FC Flora – Pärnu JK Vaprus Sportland Arena 19.00 Tallinna FC Levadia – Paide Linnameeskond Maarjamäe kunstmuruväljak Reede, 31. märts

19.30 FCI Tallinn – Tallinna FC Levadia Infoneti Lasnamäe staadion

ESILIIGA Neljapäev, 2. märts

19.00 FC Kuressaare – Rakvere JK Tarvas Kuressaare kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Flora U21 – JK Tallinna Kalev Sportland Arena Laupäev, 4. märts

13.00 Tartu FC Santos – FCI Tallinn U21 Tartu Annelinna kunstmurustaadion Pühapäev, 5. märts

13.00 Maardu Linnameeskond – Tallinna FC Levadia U21 Maardu kunstmuruväljak 16.00 Tartu JK Welco – FC Elva Tartu Annelinna kunstmurustaadion Neljapäev, 9. märts

19.00 Tartu FC Santos – Tartu JK Welco Tartu Annelinna kunstmurustaadion Laupäev, 11. märts

13.00 JK Tallinna Kalev – Maardu Linnameeskond Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 13.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Flora U21 Rakvere kunstmurustaadion Pühapäev, 12. märts

13.00 FC Kuressaare – FCI Tallinn U21 Kuressaare kunstmurustaadion 13.00 Tallinna FC Levadia U21 – FC Elva Maarjamäe kunstmuruväljak Neljapäev, 16. märts

19.00 JK Tallinna Kalev – FC Elva Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Laupäev, 18. märts

13.00 Tartu JK Welco – FC Kuressaare Tartu Annelinna kunstmurustaadion Pühapäev, 19. märts

Ragnar Klavan ja Eesti võõrustavad 28. märtsil koduväljakul Horvaatiat. Pildil peatab Klavan kümme aastat tagasi Jerko Lekot EM-valikmängus.  Foto: Lembit Peegel

62

JALKA MÄRTS 2017

13.00 Tartu FC Santos – Tallinna FC Levadia U21 Tartu Annelinna kunstmurustaadion 16.00 FCI Tallinn U21 – Rakvere JK Tarvas Infoneti Lasnamäe staadion 16.00 Tallinna FC Flora U21 – Maardu Linnameeskond Sportland Arena


märtsikuu kalender

Flora (rohelises) ja Levadia lähevad vastamisi juba avavoorus! Neljapäev, 30. märts

19.00 FC Kuressaare – Tallinna FC Levadia U21 Kuressaare kunstmurustaadion

ESILIIGA B Kolmapäev, 1. märts

19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Raasiku FC Joker Hiiu kunstmurustaadion Pühapäev, 5. märts

13.00 JK Sillamäe Kalev U21 – Viimsi JK Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Vändra JK Vaprus Ahtme gümnaasiumi kunstmurustaadion 13.00 Paide Linnameeskond U21 – JK Tallinna Kalev U21 Paide kunstmuruväljak 16.00 Keila JK – Tartu JK Tammeka U21 Keila taadioni kunstmuruväljak Kolmapäev, 8. märts

19.00 Viimsi JK – Paide Linnameeskond U21 Viimsi KK staadion Laupäev, 11. märts

16.00 Nõmme Kalju FC U21 – Keila JK Hiiu kunstmurustaadion

Foto: Lembit Peegel

Pühapäev, 12. märts

13.00 Kohtla-Järve JK Järve – JK Tallinna Kalev U21 Ahtme gümnaasiumi kunstmurustaadion 13.00 Raasiku FC Joker – Vändra JK Vaprus Raasiku põhikooli kunstmuruväljak 13.00 Tartu JK Tammeka U21 – JK Sillamäe Kalev U21 Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Kolmapäev, 15. märts

19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Raasiku FC Joker Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Pühapäev, 19. märts

13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Viimsi JK Ahtme gümnaasiumi kunstmurustaadion 13.00 Nõmme Kalju FC U21 – Vändra JK Vaprus Hiiu kunstmurustaadion 13.00 Paide Linnameeskond U21 – Tartu JK Tammeka U21 Paide kunstmuruväljak 16.00 Keila JK – JK Sillamäe Kalev U21 Keila staadioni kunstmuruväljak

SUPERKARIKAS Pühapäev, 26. veebruar

13.00 FCI Tallinn – Tallinna FC Flora Sportland Arena

NAISED Superkarikas Kolmapäev, 22. märts

19.00 Pärnu JK – Tallinna FC Levadia Sportland Arena

KOONDISED Mehed Teisipäev, 28. märts

19.00 Eesti–Horvaatia Maavõistlus A. Le Coq Arena

Kolmapäev, 29. märts

19.00 Raasiku FC Joker – Viimsi JK Raasiku põhikooli kunstmuruväljak 2017 MÄRTS JALKA

63


lisaaeg Bullitid

Bukaresti Steaua hinguse äärel 1989. aasta Euroopa meistrite karikavõitjat Bukaresti Steauat toetab eelmisel aastal tehtud küsitluse järgi 49% Rumeenia jalgpallifännidest. Selle muljetavaldava protsendi taga on aga murelik olevik ja tulevik, sest riigi 26kordse meistri ja 22kordse karikavõitja identiteet on ohus. Klubi loodi 1947. aastal armee poolt (Steaua tähendab tähte) ning armee sai kohtus kinnituse, et just talle kuulub klubi kaubamärk koos nime, logo ja ajalooga. Klubi praegune omanik Gigi Becali pole sellega muidugi nõus ega soovi kuulda talle kuuluva nimemuutusest. Riigile kuuluvast löödi lahku 1998. aastal. Becali sõnul on klubi elus tänu talle. Armee on aga seisukohal, et nad peaksid saama koos Steauaga ka koha Rumeenia meistriliigas ning Becali peaks oma meeskonnaga alustama kõige madalamalt. Becalile kuuluva Steaua on hüljanud kaks peamist ultrate rühma ja kunagiste kümnete tuhandete pealtvaatajate asemel on tribüünidel mõnisada huvilist. Paljud fännid tunnevad, et on sisuliselt jäänud ilma klubita.

Pärnu Kalakombinaat Eesti NSV karikavõitjaks

vana

foto

1982. aasta oli Pärnu Kalakombinaadi meeskonnale hea. Eesti NSV meistrivõistlustel võideti pronksmedal, meistriks tulnud Tallinna Tempo kogus kaks punkti enam. Neli meeskonda lõpetasid võrdsete punktidega, neist parim sai hõbeda ja halvim jäi viiendaks ... Karikavõistlustel alistati poolfinaalis Tallinna Norma 4 : 0 ja finaalis 1. septembril Kadrioru staadionil Kohtla-Järve Ehitaja 1 : 0. Teiste seas mängisid meeskonnas Tarmo Rüütli, Sergei Ratnikov, Jüri Saar, Jaan Saal, Tõnu Meetua, Kalvi Kaas, Mart Paumäe ja treener oli Ants Kommussaar, keda tema mängija-aastatel kutsus Moskva Spartakisse Nõukogude Liidu koondistki juhendanud Konstantin Beskov. Kommussaar on ise öelnud, 1982. aasta karikavõidu puhul loobivad pärnakad õhku oma treenerit Ants Kommussaart. All et abikaasa toona õppis ega tahtnud Moskvasse paremal hilisem meistertreener Tarmo Rüütli. Foto: Lembit Peegel kolida. “Ega tea, mis seal Moskvas välja oleks tulnud,” rääkis Kommussaar neli aastat tagasi siinkirjutajale. “Öeldi, et Beskoviga on võimatu koos töötada, aga linnast, kuhu pärnakas samuti ei läinud, kuigi seal pakutava mina olen kõigiga hästi hakkama saanud. Aga üksi ei tahtkorteri aadresski oli tal meeles! nud ma minna.” Kommussaar sai pakkumisi ka teistest suure impeeriumi klubidest, üks eksootilisem oli kutse Gruusiast Phothi INDREK SCHWEDE

64

JALKA MÄRTS 2017


ma mäletan ... Märtsikuu sünnipäevad 01.03 Mikk Sillaste 02.03 Rauno Alliku 02.03 Renate-Ly Mehevets 02.03Karl Johan Pechter 02.03 Rasmus Saar 02.03 Markus Soomets 03.03 Märt Siigur 03.03 Ivo Lehtmets 03.03 Annaliis Strigin 04.03 Siim Roops 04.03 Karl Mööl 04.03 Artjom Davõdov 05.03 Artur Pikk 05.03 Anastasia Ivanova 07.03 Jaanus Mutli 08.03 Andres Prits 08.03 Jaanus Getreu 08.03 Mihkel Ainsalu 09.03 Aleksandr Puštov 10.03 Erki Kesküla 10.03 Sander Reelo 10.03 Vladimir Avilov 11.03 Rauno Kald 11.03 Inger Fridolin 12.03 Siim Luts 14.03 Reio Laabus 15.03 Priit Pikker

30 27 18 21 17 17 74 42 19 31 25 18 24 18 43 52 44 21 53 48 32 22 26 18 28 27 31

15.03 Richard Aland 16.03 Aavo Tomingas 16.03 Andri Hõbemägi 16.03 Andrei Stepanov 16.03 Laura Jaansen 17.03 Roman Minlibajev 18.03 Heiko Tamm 19.03 Sergei Bragin 19.03 Mikk Metsa 19.03 Marko Lipp 20.03 Raido Kannel 21.03 Viktor Alonen 21.02 Jan Harend 22.03 Kaarel Kallandi 23.03 Kevin Kauber 24.03 Roman Ubakivi 24.03 Viktor Mets 25.03 Madis Rajando 26.03 Bruno Rammo 26.03 Brent Lepistu 27.03 Aleks Taurafeldt 27.03 Mikk Haavistu 27.03 Meelis Peitre 28.93 German Šlein 29.03 Argo Aava 29.03 Riin Emajõe

23 57 45 38 19 30 30 50 24 18 19 48 30 28 22 72 63 28 42 24 72 32 27 21 31 24

LHV panga edetabel Jaanuarikuu kogu toetussumma esimesed 20 (sulgudes koht eelmisel kuul): 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Nõmme Kalju FC 3. (3.) Tallinna FC Flora 4. (6.) FC Kuressaare 5. (5.) FC Elva 6. (7.) JK Tallinna Kalev 7. (9.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 8. (8.) Tallinna FC Infonet 9. (4.) Tallinna FC Levadia 10. (10.) FC Nõmme United 11. (14.) FC Kose 12. (11.) Viljandi JK Tulevik 13. (16.) Tartu FC Santos 14. (12.) Tallinna JK Piraaja 15. (–) Paide Linnameeskond 16. (13.) Rakvere JK Tarvas 17. (15.) Põlva FC Lootos 18. (19.) Kärdla LM

NR 3 (111) 2017

Ma mäletan ... esimest treeningut. Aavo Sarap kutsus uued esimese klassi poisid kokku. Ilm oli sügiseselt vihmane. Läksin salaja trenni, sest jalgpall meeldis, ja kui koju tagasi jõudsin, olin pealaest jalatallani porine ning ema ütles, Foto: erakogu et sinna trenni sa küll ei lähe. Võttis aega neli-viis aastat, kui liitusin uuesti Aavo grupiga Pantrid, olles vahepeal harrastanud teisi spordialasid. Ma mäletan ... esimest vigastust, kui trenn oli talvel Kalevi staadioni jääl ja lumel ning mina läksin Tibu (Martin Kaalma) vastu üks ühele ja tema kukkus mulle peale nagu tonnine traktor – tagajärjeks luumurd. Mul oli seljataga Sarapi ja Ubakivi kool – ega siis jalg otsast ära kukkunud – ning proovisin edasi mängida ... Ma mäletan ... noortekoondise mängu Bosnia ja Hertsegoviina vastu. Vastastel oli halb komme sülitada ja et kahemeetrisele kaitsjale vastu sülitada, pidin üles hüppama! Selliste meeskondade vastu tundus, et tegu pole jalgpalli, vaid vabamaadlusega, aga õnneks on eestlased ka selles head. Ma mäletan ... meistriliiga mängu Wismari staadionil Tuleviku ja Flora vahel. Lõin värava ja lõhkusin Raiol (Piiroja) nina ära. Ta veel karjus, et sa, Jan, oled hull. Aga mis mul, päkapikul, ründes kahemeetristega teha oli, kui mitte käte ja küünarnukkidega endale ruumi saada. Samas mängus olid lumekuhjad platsi ääres, lükkasin palli ühest kaitsjast mööda, panin üle lumekuhja ja jõudsin ikka varem pallini. Natuke oskasin ka karistuslööke ja mängus Tulevik–Lelle, kus vana sõber Martin Kaalma Lelle väravasuul seisis, panin kaks järjest sisse! Esimese kihutasin paremasse ristnurka ja teist lüües olin juba nii enesekindel, et näitasin Tibule enne lööki käega, et nüüd löön vasakusse ristnurka – ja sinna see ka maandus! Võitsime vist 3 : 0 ja eks õnne peab ka olema! Ma mäletan ... et Thai Cupil ei saanud millegipärast esimeses kohtumises mängida ning vihastasin nii, et jooksin trenažööril üle 20–30 kilomeetri ja pärast poksisaalis kinnastega harjutades panin Vahurile (Vahtramäe) vastu nina nii, et poksitrenn sai kohe läbi. Ma mäletan ... esimest koondisemängu Balti turniiril. Esimesel poolajal keskpoolikus nägin pallist ainult und ja tormasin lätlastel kannul nii, et pea käis ringi. Kõik see meenutas rohkem krossijooksu.

19. (–) JK Welco 20. (18.) Viimsi JK

LHV jalgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS ESIKAANEL: GERT KAMS FOTO: LEMBIT PEEGEL

Jan Õun, endine koondislane

Ma mäletan ... et ootasin alati, millal meie väravavahid saavad punaseid kaarte või vigastada, sest sain tänu sellele ka aeg-ajalt väravas olla ja hoidsin isegi meistriliiga mängus Narva vastu taga nulli. Mängisin karjääri jooksul vist kõik kohad meistriliigas ära, ühe hooaja ka keskkaitsjana. Loomulikult meeldis ründes kõige rohkem. Ma mäletan ... et ise juba loobununa lubasin aidata Kuressaaret. Trennides ma ei käinud, aga läksin meistriliigasse edasipääsu otsustavale kohtumisele Kohtla-Järvega ning meil oli vaja väravat. Vormi enam polnud, aga kui vahetusest sisse sain, õnnestus ikka see üks ära lüüa ja Kuressaare meistriliigasse aidata.

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: SIIM KERA siim.kera@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007, ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: ÜLEV AALOE, LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2017 MÄRTS JALKA

65


ristsõna

Veebruarikuu ristsõna vastus oli “naised on mängus”. Õige vastuse eest võitis Triobeti suure rätiku Chris McLean. Võitjaga võtame ühendust. Märtsikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 10. märtsiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit 28. märtsil toimuvale Eesti–Horvaatia maavõistlusele.

66

JALKA MÄRTS 2017


LHV jalgpallikaardiga toetad oma jalgpalliklubi

Iga sinu ostu pealt maksab LHV 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Kutsu ka klubiliikmeid ja sõpru kaarti võtma, sest siis koguneb lemmikklubile rohkem raha.

Võta kaart lhv.ee/jalka • Alates 7-eluaastast

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.


Jalka (märts 2017)  

Märtsikuu Jalkas vastas lugejate küsimustele FC Flora raudvara Gert Kams.

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you