JALKA (mai 2013)

HIND 1,85 EUROT MAI 2013

JARMO AHJUPERA

tahaks ka medalit kaela Maailmarekordimees Eno Lints Osavaima palluri festival Tammeka veerandsada aastat Tartus Hollandi ja Andorra vastu käsikirja järgi ISSN 1736-7379

Postrid: Artur Rättel, Cristiano Ronaldo, Dante, Phil Jones

Piiroja Pärnu vutti päästma?

Heiko Tamme tehnika ja head 2013 MAI JALKA 1 mõtted

MAI =

MEISTRITE

LIIGA ... ja korvpalli Euroleague

... ja Prantsusmaa lahtised ... ja Vormel 1 ... ja Eurovisioon Põnevust jagub igale maitsele aga lehekuu krooniks on 25. mail toimuv Meistrite Liiga otsustav matš ning Euroleague’i finaal 12. mail. Kellele hoiad pöialt Sina?

JÄLGI VEEBIS JA MOBIILIS!

t a ita ts u ku

sisukord Foto: Lembit Peegel

Kaanelugu lk 48 Jarmo Ahjupera vaeb oma nelja ja poolt aastat Ungari klubis Györi ETO. Oli häid ja halbu aegu. 1. juulist jätkab ta samas liigas: Ujpestis.

–57

, lk 56 Reelika Turi

Persoonid & intervjuud Eno Lints

HIND 1,85 EUROT MAI 2013

Heiko Tamm Aleksandra Ševoldajeva Kaidi Jekimova

JARMO AHJUPERA

tahaks ka medalit kaela MAAILMAREKORDIMEES ENO LINTS OSAVAIMA PALLURI FESTIVAL TAMMEKA VEERANDSADA AASTAT TARTUS HOLLANDI JA ANDORRA VASTU KÄSIKIRJA JÄRGI ISSN 1736-7379

Postrid: Artur Rättel, Cristiano Ronaldo, Dante, Phil Jones

PIIROJA PÄRNU VUTTI PÄÄSTMA? HEIKO TAMME TEHNIKA JA HEAD 2013 MAI JALKA 1 MÕTTED

Esikaanel: Jarmo Ahjupera Fotod: Lembit Peegel Nr 5 (65) 2013

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee Vastutav toimetaja: Lennart Komp lennart@jalgpall.ee Fotograaf: Lembit Peegel

22 25 28 48

Kirsi Altjõe Lennart Komp Indrek Schwede

12 15 16

Rubriigid Kuu peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Premium liiga Klubilood: Tartu Tammeka Naised Maikuu kalender Ristsõna

4 8 10 26 44 56 62 64 66

Keeletoimetaja: Liisi KÜTNER

Muu

Reklaam: Nordicom

Osavaima jalgpalluri festival reklaam@nordicom.ee

Eesti koondise valikmängud

Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht

Taktikajutud

Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit

Pärnu jalgpalli seisust

Kambodža jalgpall

22

42

Kujundaja: Marju viliberg

+372 5666 7770

12

Kolumnid

Lisaaeg

Ajakirja makett: Jaanus Samma

, aga lapse ise tahavad d ku ru d ü “T oma tütare seisukoht d en N . .. d et peaksid vanema d sa kindel, le “O e: in ll llepidu, dega on se ks lust ja li le O ?” a im g än gutada. jalgpalli m e nimel pin st la id ks a lla d tah nist välja tu kui vanema ugavustsoo m d si ik i n võ en Inimesed linna otsa tr psi ka teise tri ee m lo ja viitsida la ki nagi 40 ku in is kä a tuua. Min ennis.” kaugusel tr

19 39 42 52 62

Tellimine: www.post.ee / eraklient / perioodika tellimine / Eesti väljaanded / Jalka Tellimishinnad: Aasta 22.24 eurot Poolaasta 11.12 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

Postrid Artur Rättel Dante Phil Jones Cristiano Ronaldo 2013 MAI JALKA

3

kuu peegel

Koondisega Amsterdam Arenal ja A. Le Coq Arenal Foto: Lembit Peegel

Sellise n채oga skooris Robin van Persie Eesti v천rku teise kolli...

Foto: Lembit Peegel

4

JALKA MAI 2013

... ja j채ttis Sergei Pareiko omaette hambaid krigistama.

kuu peegel Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Noorem publik puhus kohati ka pasunat.

Arjen Robben 체ritab eest libiseda maas libisevast Enar J채채gerist.

Foto: Lembit Peegel

Martin Vunk on esimene Sillam채e Kalevi jalgpallur Eesti koondises.

2013 2013 MAI MAI JALKA JALKA

55

kuu peegel Foto: Lembit Peegel

Konstantin Vassiljev ja Henrik Ojamaa üritavad palli kätte saada Rafael van der Vaartilt.

Foto: Lembit Peegel

Hollandi pealinnas elab ka selline daam.

Rahvusvärvides ja puha.

Foto: Lembit Peegel

Amsterdami tänavatel leidsid turistid kiiresti üles puukinga, kus pilti teha.

Foto: Lembit Peegel

Mängus Andorra vastu tegime meie Hollandit!

6

JALKA MAI 2013

kuu peegel

Fännide mängus tundsid meie omad end palliga üsna hästi.

Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Enn Läänmäe söödust lõi meie kolmanda peaga kolli tema tütar Saron.

2013 MAI JALKA

7

nimed & numbrid

kuu +

UEFA määras Kristo Tohveri ja Silver Kõivu suvistele EM-finaalturniiridele.

Tohver mõistab õigust U21 turniiril väljakukohtunikuna ja Kõiv U17 noormeeste tiitlivõistlusel äärekohtunikuna.

kuu

-

Raio Piiroja vasak jalg ei võimalda tal spurtida ega sellega lüüa, ent Hiina esiliiga klubis Chengdu Blades see ei loe, vaid tuleb väljakule joosta.

kuu ?

Kes võidab karika? Kas Narva Trans, FC Flora, Nõmme Kalju või Tartu Tammeka? Vastuse saab 18. mail A. Le Coq Arenal.

Koolipoiss loob rakendust, et keegi ei jääks mängusõbrata Karksi-Nuia koolipoiss Eero Maling (fotol) loob Foto: erakogu Facebooki rakendust, mille abil peaks iga jalgpalli mängida soovija leidma selleks võimaluse. Või selle ise tekitama!

Rakendus kannab nime “Jalgpalli kalender” ja selle leiab, kui sisestada vastav nimi Facebooki otsimootorisse. Olles rakendusega liitunud, saab luua kalendrimärke mängu aja, koha ja muu olulise infoga ning kutsuda sõpru-tuttavaid sellega liituma. Samuti näha, kus ja millal matšid toimuvad ning kes neist osa võtavad.

Kuna rakendus ise on veel verivärske ja kevad ei soostunud kuidagi tulema, oli kalender aprilli alguses veel tühi, ent Maling loodab, et nii ei jää see mitte.

“Rakendus sai loodud noortele, kes soovivad leida mängukaaslasi jalgpalli mängimiseks,” seletas August Kitzbergi gümnaasiumi 7. klassis õppiv Maling. “Selleks saab rakenduses jalgpallimänge ise organiseerida või liituda mõne juba teiste poolt korraldatava mänguga. Rakendust saab kasutada igaüks täiesti tasuta, üle Eesti.”

Keskkond on loodud noorte ettevõtlikkuse programmi Entrum raames, kus juhendatakse noori oma ideid ellu viima.

Saalijalgpalli kuld Anžile, karikas Augurile

7

väravat oli pärast kuut Premium liiga mängu Kalju poolkaitsja Hidetoshi Wakui nimel. Ülejäänud meeskond oli jaapanlast toetanud selleks hetkeks vaid nelja kolliga. Ilma tema väravateta olnuks Kaljul sel ajal vaid 7 punkti.

16

punkti oli pärast seitset mängu Premium liigas nii FC Floral, FC Levadial kui ka Nõmme Kaljul. Kellele osutub see number õnnelikuks, kellele õnnetuks?

102

mängijat on esindanud Eesti naiste jalgpallikoondist pärast märtsikuiseid mänge Luksemburgi (1 : 1) ja Lätiga (5 : 3). Uusimad lisandujad on Anett Vilipuu, Annika Pajupuu ja Kristina Bannikova.

8

JALKA MAI 2013

FC Anži Tallinn võitis neljanda järjestikuse ja kokku viienda saalijalgpalli meistritiitli, kui alistas kolmandas finaalmängus FC Narva Unitedi 9 : 2.

Esimese matši oli Narva võitnud 2 : 0, kuid teise Anži 3 : 2.

Põhiturniiri võitnud, ent Foto: Eesti Jalgpalli Liit lõpuks neljanda kohaga leppima pidanud SK Augur Enemat võitis poolfinaalis Anži 6 : 2 ning finaalis alles tugevuselt kolmandal astmel ehk II liigas palliva Kirde Kaitseringkonna 8 : 2.

Eesti naised ühte alagruppi Hispaania ja Itaaliaga Eesti naiste jalgpallikoondis loositi maailmameistrivõistluste valikmängudeks samasse alagruppi Itaalia, Hispaania, Tšehhi, Rumeenia ja Makedooniaga.

Valiksari algab Eesti jaoks 20. septembril 2013. aastal koduväljakul, kus võõrustatakse FIFA naiste edetabelis 12. kohal asuvat Itaaliat.

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Eesti rahvuskeha näeb välja nagu verine rümp, mida hoiavad niidikestena veel püsti eesti keel, laulupidu ja jalgpall.”

Roman Ubakivi eestluse olukorrast “Minu sõna: kui me tänavu karikat või liigas medalit ei võida, lahkun mina siit!”

Sillamäe Kalevi president Aleksandr Starodubtsev “Meie oleme kõikvõimas Kalju! Meie spinndoktorid ja noortekogu lintšivad su internetis šnitsliks! Meie sõna jääb lõpuks kõlama, juhtugu ükskõik mis!”

Ott Järvela Nõmme Kalju viisist endale kohtunikelt erikohtlemine välja kaubelda “Üheksakümmend minutit jooksutrenni.”

Martin Vunk Eesti–Hollandi mängust “Võlukepike skooris jälle!”

Igor Prins Hidetoshi Wakuist “Mängu komissar on varsti siin. Eks siis ole näha, mis tema meie kasvuhoonest arvab. Aga usun, et pole hullu – Moldova mees, kui vaja, saame 100 grammi konjakiga hakkama!”

Jalgpalliliidu taristujuht Targo Kaldoja lõõp A. Le Coq Arena väljakukattest enne mängu Andorraga “Neil leidus mees, kes ära lõi, meil aga võtmega meest polnud.”

Levadia peatreener Marko Kristal mängust Kaljuga

“Võibolla on Levadia nimi nad ära hirmutanud – see oli meile juba viies järjestikune kaotus, sest ka eelmisel aastal ei suutnud me Levadiat üheski mängus võita.”

Flora juhendaja Marko Lelov “Kuidas ma saan Gruznovi vallandada?

Selgitage mulle. Gruznov on meie staadioni töötaja. Ta avab väravat, jagab palle laiali, valvab valdusi ja aitab klubi treeningusessioonides.”

Narva Transi president Nikolai Burdakov jalgpallist eemaldatud Maksim Gruznovist

10

JALKA MAI 2013

Kristen Viikmäe valmistub hüvastijätumänguks “Praegu treenin minimaalselt, Foto: Lembit Peegel eile jalutasin ja hingasin värsket õhku,” räägib Kristen Viikmäe, kes 3. juunil tõmbab viimast korda selga Eesti koondise särgi. Mängijakarjääri lõpetanud 114kordne internatsionaal Viikmäe on Marko Kristali, Martin Reimi, Mart Poomi ja Indrek Zelinski järel viies jalgpallur, kes on mänginud Eesti eest üle saja mängu ja kellele võimaldatakse lahkumismatš. Praegu pallib Viikmäe IV liiga lääne tsoonis mängiva FC Haibaga, kelle eest kõmmutas debüütmängus neli kolli.

“Haiba praegu trenni ei tee, nii palju kui mänge on, üritan kohal käia,” selgitab Viikmäe olukorda. “Töötan Arigato majas, siin on jõusaal, kus üritan kaks-kolm korda nädalas käia.

Ega kiita ole, pean end viimasel kuul vormi ajama.”

Viikmäe tõdeb, et kuigi ta saab oma viimases kohtumises koondise eest 15–30 mänguminutit, tahaks ta end ikkagi heast küljest näidata: “Ei tahaks seal suure kõhuga, mida mul küll pole, ringi joosta. Tahaks Kristen Viikmäe 2009. aasta juubelimängus Ekvatoriaal-Guinea midagi korda saata, mõne söö- vastu – 6. juunil 2019 oli Eesti jalgpalli 100. sünnipäev. du anda või löögile jõuda. Keegi pole veel oma lahkumismängus väravat löönud, ma salamisi loodan, et äkki ma löön! Pean valmis olema kasvõi selleks, et väravavõimalus avaneb.”

Oma kõige meeldejäävamaks koondisemänguks peab Viikmäe kodust MMvalikmängu Hollandi vastu. See oli Lilleküla staadioni avamäng. Viikmäele on meelde jäänud õhkkond enne mängu ja mängu ajal, kui Eestil õnnestus kahel korral maailma tippu kuuluva vastase vastu juhtima minna.

Koondise väravatest on tal meeles esimene Fääri saartele, väga ilus tabamus võõrsil Egiptusele, samuti taanlastele ning tähtis tabamus valikmängus Liechtensteinile.

Praegu FC Haiba eest palliv mullune Eesti meister Viikmäe tõdeb, et IV liiga on talle hetkel paras paik: “Olen kõrgemal tasemel piisavalt jalgpalli mänginud, nüüd tahan seda teha oma lõbuks. Pealegi tuleb end vormis hoida ja vajaliku koormuse saab nende mängudega kätte. Mulle piisab, kui saan 50 protsenti endast välja anda. Hea sats, mängivad maast, jagavad söötu ja tase on korralik.

Mingit loomade jalgpalli küll ei ole.”

“Meie soov on, et ta jõuaks võimalikult paljudele mängudele,” lausus klubijuht Alar Tõugjas. “Kui Kristenil jõudu ja tahtmist on, eks ta siis suudab paugatada küll. Sihime liigas kohta taas esikolmikus ning usun, et koos temaga on meil eesmärgid saavutatavad.”

Kristen Viikmäe sõnul liitus ta FC Haibaga tänu sõpradele Marko Kivile ja Margus Tammsaarele, kes teda kutsusid. Nii mõnegi mängijaga on ta mänginud koos Lõvipoegades ja noortekoondises ning juba eelmisel aastal käis ründaja aeg-ajalt Haiba meestega trenni tegemas, samuti osales ta FC Haiba eest ka aastalõputurniiril.

Leo Lõvi

lood & tsitaadid

Üldkogu valis juhatusse Marek Lemsalu ja Mart Poomi

nii nad

Fotod: Lembit Peegel

ütlesid “Kuriteoennetus on see, kui nähes naabripoissi hoovis kive togimas, ehitad talle jalgpalliplatsi ning annad palli, mitte ei karju tema peale lõhutud akna pärast.”

Justiitsministeerium “Kus lõpeb loogika, seal algab Hiina.”

Raio Piiroja pidi mängima Chengdu Bladesi eest vigastatuna “Aga, no mis ma teen ... jalgpalli vaatan, see võibolla läheb sinna alla.”

Andrus Kivirähk oma hobidest

Uued jalgpalliliidu juhatuse liikmed on Mart Poom (vasakul) ja Marek Lemsalu.

Eesti Jalgpalli Liidu korraline üldkogu valis 26. märtsil uue 13 inimesest koosneva juhatuse, mille volitused kestavad neli aastat.

Vastavalt EJLi põhikirjale on igal juhatuse liikmel kindel vastutusala ning juhatuse liige juhib ka vastava komisjoni tööd. Senistest juhatuse liikmetest ei jätka Christian Happel ja EJLi peasekretärina tööle asunud Anne Rei. Nende asemel valis üldkogu juhatusse endised tippjalgpallurid Mart Poomi ja Marek Lemsalu.

86 matši rahvuskoondises mänginud ja karjääri jooksul Saksamaa 2. Bundesligas FSV Mainz mänginud Lemsalu sõnul ei plaani ta kommertstegevusse kuigivõrd sekkuda, sest Toomas Vara näol on selleks väga pädev inimene olemas.

“Olen viis aastat äris tegelenud ja oskan nõu anda, kui selleks peaks vajadus tekkima, kuid minu esimene ülesanne on luua endistest mängijatest nõukoda, kelle ülesandeks on pakkuda omapoolseid lahendusi oluliste probleemide puhul,” lausus Lemsalu. “Nii minul kui ka mitmel teisel vanema generatsiooni mängijal on välismaal mängimise kogemus ja nii näeme asju teise pilguga.”

EJLi presidendina jätkav Aivar Pohlak ütles, et peab väga oluliseks endiste koondislaste liikumist peale treeneriameti ka ala juhtimise juurde.

“Meil on ekskoondislastega ka üks spetsiaalne projekt kavas, kus Mardi ja Mareki abi on oluline,” ütles EJLi presidendina jätkav Aivar Pohlak. “Tutvustasime üldkogul ligi kolme tunni jooksul järgmise nelja aasta prioriteete, mille hulka kuuluvad teiste seas infrastruktuuri areng, liigajalgpalli kallal töötamine, Eesti jalgpalli kontseptsiooni loomine, oma positsiooni tugevdamine rahvusvahelisel areenil ja palju muud. Kõike, mida ette võtta kavatseme, tutvustame detailsemalt samm-sammult,” lisas Pohlak.

Eesti Jalgpalli Liidu juhatus (sulgudes vastutusala): Aivar Pohlak – president (üldine juhtimine, esindamine, rahvusvahelised suhted) Andri Hõbemägi – esimene asepresident (finants-majandus) Ainar Leppänen – teine asepresident (juriidilised küsimused) Tarmo Lehiste – juhatuse liige (A-koondis) Arvu Sild – juhatuse liige (infrastruktuur) Vaapo Vaher – juhatuse liige (meedia ja avalikud suhted) Priit Penu – juhatuse liige (regionaalne areng, harrastus- ja naistejalgpall) Marek Lemsalu – juhatuse liige (kommerts) Eduard Rõžov – juhatuse liige (kohtunikud ja mänguinspektorid) Josep Katsev – juhatuse liige (noorte jalgpall) Peeter Küttis – juhatuse liige (ranna- ja saalijalgpall) Are Altraja – juhatuse liige (tippjalgpall) Mart Poom – juhatuse liige

Tiit Valang

“Jalgpalli MMi valikmäng Soodom–Andorra.”

Postimehe huumoriküljelt “Siis vaatame jalgpalli või teeme midagi rahulikku.”

Kui Tanel Padar vahel harva ise sõbrad külla kutsub “Paraku võib mõnikord juhtuda, et mängujärgses olukorras, kui su ümber on fännid, kohtunikud, mõlema meeskonna mängijad, ajakirjanikud, ja pulss on kõrgel, löövad emotsioonid üle pea ning diplomaatilisest süvaanalüüsist ei saa juttugi olla.”

Igor Prins oma 500eurosest trahvist “Eestipärane mängustiil on võidelda ühtse rusikana.”

Ragnar Klavan “Mis erapooletu? Ma ei ole erapooletu, vaid hoian pöialt Eestile! Tõsiselt, uskuge mind, nii see on!”

Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor hollandlane Arno Pijpers Eesti–Hollandi mängu eel “Paljud alaliidud pöörduvad kuulsa nimega ärimeeste poole, kuid jalgpalliliit pöördub abi ja toetuse saamiseks nende poole, kes ala hästi tunnevad.”

Mart Poom enese ja Marek Lemsalu valimisest jalgpalliliidu juhatusse “Tegelikult on ju nii, et võid teha igasugu plaane ja einevaid variante valmis mõelda, aga reaalsus pannakse paika ikkagi väljakul ja suuresti Hollandi dikteerimisel.”

Tarmo Rüütli enne mängu

2013 MAI JALKA

11

jalgpall & reklaam

Sina ka, Messi?!

Kas saaks ka ilma õlle ja aluspüksteta? Kirsi Altjõe, kahe jalkapoisi ema ning ajakirja Pere ja Kodu peatoimetaja tahab teada, kas kuskilt jookseb eetika ja taluvuse piir, kui räägime reklaamirahast ning vutitähtedest.

“E

mme, pliiis, osta mulle see Messi pildiga Pepsi. Mul on seda nii väga vaja,” teeb 6-aastane Hans hästi püüdliku katse mind kihisevat jooki ostma meelitada.

Ta näeb välja nagu see suurte nunnude silmadega kassike sookoll Shreki multikast, see, kelle peale kõik kinosaalis heldinult “Ooooooh” õhkavad.

“Oled sa ikka täiesti kindel, et sul seda vaja on?” üritan poja vähemalt argumenteerima õpetada.

“Aga seal on ju Messi peal!” ütleb väikemees. Tema meelest pole rohkem vaja midagi öelda. Ja koju, kus üldiselt limonaadi ei jooda, saabub ilus tumesinise sildi ja maailmakuulsa argentiinlase pildiga pudel.

“

koju viia. Kokku said punasärklased 1738 liitrit ehk üle 5000 pudeli alkoholi.

Miks võetakse seda iseenesestmõistetavalt, et alkohol ja jalka käivad käsikäes?!

A. Le Coq Eesti koondise mängudel. Saku reklaamis jalgpall. Heineken iga Meistrite liiga poolaja meelelahutajana. Uuringud näitavad, et täiskasvanud suhtuvad reklaami kas külmalt või huumoriga, aga noored, eriti lapsed, võtavad reklaamitud elustiili otsese staatusesümbolina. Kui tahad olla jalkaväljakul Messi, pead ka Pepsit jooma? Või kui unistad Alonso moodi passiandmise oskusest, siis Cruzcampo on sinu jook? Hmm. Tahaks näha selget jalgpallikultuuri. Mitte lihtsalt sõnakõlksu pärast, vaid eelkõige seetõttu, et alaealistele suunatud alkoholireklaam on keelatud kõigis arenenud riikides mitte niisama, vaid kindla eesmärgiga – et neid uimastavast ja sõltuvust tekitavast joogist säästa! Ja loomulikult ei mõju alkohol hästi ka ühelegi sportlasele, eriti nii suures koguses nagu 84 kg!

Kui tahad olla jalkaväljakul Messi, pead ka Pepsit jooma?

Või kui unistad Alonso moodi passiandmise oskusest, siis Cruzcampo on sinu jook? Hmm. Tahaks näha selget Alasti (ok, peaaaegu alasti) jalgpallikultuuri.

„

Mõtlen hirmuga hetke peale, kui mu vanem poeg avastab, et poes on müügil Fernando Torrese pildiga õlu – kas siis peab sellegi koju viima, sest seal on ju Torres (tema lemmikjalgpallur) peal?!

Hispaanias puhkamas käies muud ei näegi kui armastatud punasärklastega õllereklaame. Kuuldavasti olevat Cruzcampo (Heinekeni üks õllebrände) kinkinud Hispaania tiimile pärast Euroopa meistritiitli võitu tohutus koguses alkoholi! Xabi Alonso ja Jordi Alba said näiteks kumbki oma kehakaalu (esimene kaalub 84, teine 64 kg) jagu õlut 12

JALKA MAI 2013

mehed

Teine kategooria, mille poolest jalgpall on (kuri)kuulus, on seksikate meestega pesu- või rõivareklaamid. Cristiano Ronaldo ja David Beckham Armani pesumodellidena on napimalt kaetud kui Victoria’s Secreti meelad kalendritüdrukud. Kas mõni jalkafänn hakkab seepärast tõesti Armani-meheks, et CR7 näitab nende reklaamis oma kõhulihaseid? Vaevalt. Pigem on see siiski naistele suunatud turundustrikk. Ja on täiesti okei, et sellega lähevad kaasa need kaks ilusat kukekest – Becks ja Ronaldo. Aga ...

Foto: Josep Lago/AFP/Scanpix

jalgpall & reklaam Mõni nädal pärast Pepsi juhtumit avastan oma e-postkastist Dolce & Gabbana pressiteate, kus on suurelt kirjas, et nende uus reklaaminägu on Lionel Messi. Ahsoo! Nojah, Messi sugupuu ulatub Itaaliasse ja härrased Dolce ja Gabbana on samuti saapakujulisest riigist pärit. Aga mida veel on ühist Messil ja moel?

Klikin pressiteatega kaasas olnud pildilingile … ja peaaegu minestan.

Domenico Dolce on meesteajakirjale Esquire pildistanud moeseeria jumala staatuses jalgpalluriga.

Ja need fotod ei tee kohe üldse argentiinlasele au – ta on sõna otseses mõttes nagu kloun nendes liibuvates ja sätendavates siidiülikondades. Modellilikult mossis näoga, geeliga siledaks tõmmatud juustega ning täiesti naeruväärne.

Tuletan siinkohal meelde fakte – Messi on 169 cm pikk (sentimeeter lühem Kate Mossist, ühest maailma pisimast supermodellist!) ja täiesti ebaproportsionaalse kehaehitusega jalgpallur, kes teenib nädalas vutimänguga 234 584 eurot.

Lisaks on tal tohutu reklaamisponsorite armee – PepsiCo, Adidas, Herbalife, EA Sports ... Ajakirja Forbes andmetel oli ta möödunud aastal maailmas enim teenivate sportlaste edetabelis 11. kohal. Milleks talle veel rõivamodellikarjäär?

Kust jookseb piinlikkuse ja taluvuse piir? Kas Leo ise on õnnelik selle seeria üle? Moefännid ilmselgelt mitte – Facebookis on Dolce & Gabbana leheküljel tuhandeid pahuraid kommentaare stiilis “Jube, kole, miks sina ka, Messi?!”

Püramiidi alus Jalgpall on spordiala, kus harrastajaid on püramiidikujuliselt – alumises laias osas on lapsed ja noored, keda on oi kui palju. Üleval tipus on heal tasemel mängijad ja profid, keda on vähe.

Jalgpalli-iidolite mõju võib samuti mõõta püramiidikujuliselt – väikestele poistele ja tüdrukutele on Messid ja Ronaldod kindlasti suuremad iidolid kui proffidele või muudele vuti tipptegijatele, väljakujunenud isiksustele. Eelmisel õhtul CR7 kantud juuksegeel või jalkaputsad

on järgmisel päeva noorte seas müügihitid.

Seda enam on oluline, et need iidolid oleksid kained ja riides, et väikesed vutisõbrad ei võtaks endale eesmärgiks: niipea kui suureks saan, hakkan piira-

“

On oluline, et need iidolid oleksid kained ja riides, et väikesed vutisõbrad ei võtaks endale eesmärgiks: niipea kui suureks saan, hakkan piiramatult õlut jooma ning eriti õnnelikuks teeks mind see, kui saaksin aluspükste reklaamiga mõne miljoni tasku pista.

Ning et ka jalkateemaline reklaam oleks selge silmavaatega.

„

matult õlut jooma ning eriti õnnelikuks teeks mind see, kui saaksin aluspükste reklaamiga mõne miljoni tasku pista.

Ning et ka jalkateemaline reklaam oleks selge silmavaatega. Ei loe, et õlle promill on väike, tegemist on ikkagi alkoholiga, mida sa ju ei tahaks, et sinu 11-aastane tarbiks.

Omaette teemana võiks siin välja tuua terve rea tuntud ja andekaid jalgpallureid, keda seesama alkohol on hukatusse viinud. Aga see jäägu teiseks korraks.

Foto: Pere ja Kodu

Kirsi Altjõe ja tema jalkapoisid.

2013 MAI JALKA

13

toovad suve kohale!

NOORED

KALEVIPOJAD

VAJAVAD SINU TOETUST!

1 2 U-

EESTI U-21 KOONDIS ALUSTAB UUT EM-VALIKSARJA:

Reede, 7. juuni EESTI - TAANI Teisipäev, 11. juuni EESTI - ANDORRA

JÄTAME VÕIDUD KOJU! PEATOETAJA

SUURTOETAJAD

TOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

1

3 veergu

Tartu jalgpalli ainulaadne võimalus

Lennart Komp

E

i ole vähe inimesi, kelle jaoks JK Tammeka ja Tartu jalgpalli vahele võib tõmmata võrdusmärgi.

Umbes nagu Viktor Metsa ja Paide, Tuleviku ja Viljandi vahele. Nad on kasvanud selle kandi (jalgpalli) pärisosaks, ilma milleta oleks neid keeruline ette kujutada.

Ja kõik kolm on nüüdseks kasvatanud uue põlvkonna liidrid, kes astuvad kõrvu oma treeneritega. Või nende pärandiga. Nagu Kristjan Tiirik Tartus, Raiko Mutle, Rain Tölpus ja teised Viljandis või Meelis Rooba Paides. Nad kannavad edasi oma treenerite külvatud tuld, hoiavad oma kodukandi jalgpallikaardil, sageli üsna tagasihoidlike vahenditega. Au ja kiitus!

Tammekat aga ei saa Paide või Viljandiga päris ühte patta panna. Nagu ei saa teda võrrelda ka Tallinna klubidega. On positiivselt kummaline, kuidas järvalased peaaegu iga argipäeva õhtul trenni murravad, nädalavahetuseti või nädala sees kodus või võõrsil mängimas käivad. Uhkusest ja meeskonnavaimust, sest palga pärast seda ju keegi ei tee. Nagu ka FC Kuressaare ja saarlased. Professionaalse amatörismi musternäited mõlemad.

Tartlased, vähemalt esindusmeeskonna mõttes, näivad kõlkuvat professionaalse amatörismi ja amatöörliku professionaalsuse vahepeal. Sirvides Tammeka lähimineviku koosseise, leiab mõne aasta tagused kandvad jõud Timo Teniste, Marko Sonni, Mikk Laasi jt konkureerivast Tartu Santosest ja II liigast. Kaarel Kiidron liikus Tšehhimaale, Albert Prosa, Reio Laabus ja Mait Toom Florasse, kus nad on olnud valdavalt toetavates rollides.

Levinud põhjus on viletsad tingimused. Jah, talvine Annelinna või Tamme kunstmuru on parimail hetkil puhas, ent jäine ja kõva. Halvimail katab seda jää ja lumi, mis tipptasemel ettevalmistusega kuidagi kokku ei käi.

Tammeka endine president Priit Tiru mainib Jalka käesolevas numbris, et temalegi teeb muret mängijate vähene valmisolek enda ja klubi nime eest mängida, mainides ühtlasi, et pallurite kasvatamisel on tehtud vigu.

Täpsustada ta neid ei soovinud, ent on olnud kuulda, et mehed on “ära rikutud” lubadustega peatseist profilepingutest.

Mitu aastat nigelates tingimustes palgata treenida ja samal ajal näha palgalisi välismaalasi sisse tulemas võib motivatsioonile viletsalt mõjuda küll.

Praegu räägib Tammeka juhtkond eurosarja viimisest. Mis tundub taas kord jutt fantaasia vallast. Kõnelda tuleks sellest, mis eeskätt reaalne võiks olla. Tartu on ülikooli(de)linnana oma eestisisestest rivaalidest võrreldamatult paremas seisus. Mõni aasta tagasi kirjeldas üks Norra esiliigas pallinud ekskoondislane, kuidas profipalgal oli vaid neli-viis liidrit ja nende kohale käis tõsine konkurents. Ülejäänud said poole sissetulekust klubist, teise poole teenisid osalise koormusega igapäevatööd tehes.

Selleks olid välja kujunenud kindlad, pikaajalised partnerid, kelle juures mängija päevas näiteks neli tundi tööd tegi, et siis ühes meeskonnaga võrdlemisi värskelt treenida saaks. Ühtlasi tähendas see pallurite kolleegide näol arvukat potentsiaalset pealtvaatajaskonda. Kogukonnatunnet ja -sidusust.

Kõrgharidust omandava jalgpalluri ja

Tammeka seos on praegu pigem juhuslik. Näiteks sattus nii Tartusse magistriõpinguid läbiv keskkaitsja Rauno Tutk.

Suurepärane lahendus oleks aga see, kui kõik meeskonna ülikooliealised mängijad oleksid kohustatud kõrghariduse omandama. See toimuks statsionaarõppe ja avatud ülikooli segavormis, jalgpallur-tudengitel oleks juhendaja, kes aitaks ja kontrolliks tulemusi. Ma ei usu, et selline lahendus on võimatu, sest jutt käiks ju ligikaudu kümnest inimesest.

Negatiivne hinne mõjutaks mõistagi ka mänguaega! Sarnast skeemi saaks kasutada Tartu Kutsehariduskeskusega.

“

Jalgpallur-tudengitel oleks juhendaja, kes aitaks ja kontrolliks tulemusi. Ma ei usu, et selline lahendus on võimatu, sest jutt käiks ju ligikaudu kümnest inimesest.

Negatiivne hinne mõjutaks mõistagi ka mänguaega!

„

Nii hoolitseks klubi sõna otseses mõttes mängija tuleviku eest. Noor saab võimaluse jalgpallis samal ajal kooliteed katkestamata. Šansi jahtida karjääri vutis või tavaelus, tegemata kohe pärast keskkooli lõppu rasket valikut ühe või teise kasuks. Kahtlemata on selline mängija klubile ka lojaalne, nagu ka tema pere.

Kirjeldatu on meie praegustes oludes kahtlemata idealistlik, ülikeeruline realiseerida ja mis kõik veel, aga see on võimalus, mis on laias plaanis kasutada ainult Tammekal (või mõnel teisel Tartu klubil). Ehitada üles kindlustunnet ja lahendusi pakkuv klubi on kordades olulisem kui jõuda kord eurosarja, ent ka selleks tuleb teha üüratult tööd, näidata ise initsiatiivi ja pakkuda välja lahendusi.

Ja kui midagi sellist on juba proovitud ja pole töötanud, siis homme või ülehomme võib see juba realiseeruda.

2013 MAI JALKA

15

1-teist mõtet

Igal aastal 2000 uut vutinoort?

J

algpalliliit on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2024 tegeleks Eestis jalgpalliga 3–4% elanikkonnast.

Praegu on meil registreeritud jalgpallureid 1,08% elanikkonnast (spordiregistri järgi on meil spordiklubides 14 009 jalgpallurit ja statistikameti järgi 1 286 540 elanikku 2013. aasta seisuga).

Kolm protsenti antud elanike arvust oleks 38 596 pallurit. Seega oleks tosina aastaga vaja juurde saada 24 500 registreeritud vutimängijat, mis teeb 2000 hinge aastas. Praegu Eesti jalgpallil sellist suutlikkust pole. Registreeritud mängijate arv on viimastel aastatel tõusnud järjekindlalt, aga sootuks teises tempos: neli aastat tagasi oli spordiregistri järgi meil 12 109 jalgpallurit.

Seega on juurdekasv umbes 500 pallurit aastas.

“

Kuni 19aastaste poiste seas on jalgpalliga tegelejaid rohkem kui korvpallil, võrkpallil, käsipallil, jäähokil ja kergejõustikul kamba peale kokku.

„

Kui reaalne on tuua igal aastal jalgpalli juurde 2000 noort? Aastatel 2005–2011 oli Eestis keskmiselt 15 328 sündi. Pooled poisid, pooled tüdrukud.

Kõik ei hakka sporti tegema, mõni läheb rahvatantsutrenni, teine pühendub muusikale, kolmas valib humanitaaria, neljas eelistab teadust teha. Eks mõned sajad lähevad raisku kah. Kui me jalgpalli puhul seni veel ja lähematel aastatel ka räägime ennekõike 16

JALKA MAI 2013

poistest, on küsimus selles, et ligi 7500 igal aastal sündiva poisi pärast toimub eri valdkondade vahel kõva konkurents.

Kas jalgpallil on suutlikkust võtta sellest 7500st endale igal aastal 2000? Või peaks siiski leppima 1500ga ja puuduva pool tuhat napsama tüdrukute arvelt?

Praeguses Jalkas (lk 56–57) tõdeb Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei, et poiste huvi on suurem kui meie võime neid jalgpalli vastu võtta: napib taristut ja treenereid. See on okupatsiooniaja taak, mis lööb Eesti jalgpalli siiani valusalt.

Jalgpallile kambakat ei tehta Samas on tegemist ka meeldiva varuga: anna ainult platse, saale ja treenereid ning noored tulevad! Jalgpalli tugevat positsiooni teiste alade seas näitab ka statistika. Tabelis (vt lk 17) on toodud peale jalgpalli tema peamised rivaalid korvpall, võrkpall, käsipall ning lihtsalt võrdluseks ka jäähoki ja kergejõustik.

Esimene tulp alade järel näitab spordiregistri andmeid koguharrastajatest spordiklubides. Korvpall ja võrkpall ei küüni ka kahekesi (13 574) jalgpalli harrastajateni (14 009). Meeste osas ületab jalgpall (12 715) aga nii korv-, võrk- ja käsipalli kui ka jäähoki harrastajaskonna koguarvu (12 137).

Veelgi reljeefsem on vahe kuni 19aastaste seas. Jalgpalli harrastajaskond (10 643) jääb siingi nimetatud nelja liidetud haardeulatusest (10 295) välja. Kui arvestame aga ainult kuni 19aastaste poiste eelistusi, on jalgpalliga tegelejaid (9666) rohkem kui korvpallil, võrkpallil, käsipallil, jäähokil ja kergejõustikul kamba peale kokku (9650).

Kas Eesti vutt suudab igal aastal tosina aasta vältel võtta treeningugruppidesse 2000 noort? Siis tegeleks jalgpalliga kolm protsenti rahvastikust.

Kuni 19aastastest sporti harrastavatest noortest (74 234) tegeleb vutiga 14,3%. Poiste seas (47 053) on sama näitaja 20,5%. See on terve viiendik.

Aga tulevikku vaadates ainult viiendik.

Muidugi on omaette küsimus, mida statistika kajastab ja mida mitte.

Praegu hõlmab statistika ka neid 10 000 mängijat, kes osalevad Eesti meistrivõistluste erinevatel tasemetel ja vanusegruppides. Aga ta ei hõlma 2300 rahvaliiga pallurit. Samas on jalgpalliliidu andmetel spordiregistris kirjas ka neid pallilööjaid, keda ei kajasta alaliidu enda statistika.

Ühiskond vajab jalgpalli Eesmärgile võib jalgpalli lähemale aidata ka rahvastiku jätkuv vähenemine: vutiga tegelejate protsendile mõjub see igatahes hästi. Aga mõistagi pole tegu soovitud arenguga. Küsimus pole trikitamises. Jalgpalli puhul on asi vastupidine. Nagu rahvusliku jalgpalli taasrajajaid Roman Ubakivi Postimehe lugejakirjas tähendas: “Eesti rahvuskeha näeb välja nagu verine rümp, mida hoiavad niidikestena veel püsti eesti keel, laulupidu ja jalgpall.” Nagu Aivar Pohlak on öelnud: jalgpall on tänapäeva Eesti ühiskonnas sellisel positsioonil,

1-teist mõtet

Foto: Lembit Peegel

Harrastajaid spordiklubides 2013

või nagu 19. sajandil rahvusliku ärkamise ajal oli kirjandus. Nagu Jalkas korduvalt oleme kirjutanud: võibolla on just jalgpalli osaks anda meie noortele tagasi rahvuslik eneseusk ja globaliseeruvas maailmas leida põhjus olemaks eestlane.

Selleks peame näitama vutis kvaliteeti.

Mistarvis läheb vaja kvantiteeti. Selleks peamegi tagama vajaliku taristu ja juhendajad, kes jalkat mängida soovivad noored vastu võtaksid. Siis pole ka kolm protsenti meile piiriks. Põhjamaades (Fääri saared, Norra, Taani, Island) on registreeritud jalgpallureid 7–11% – see on maailma kõrgemaid protsente ja ometi ei peeta neid klassikalisteks jalgpalliriikideks. Sedavõrd kõrge jalgpallurite arv ühiskonnas pole neile ühestki otsast kahjuks tulnud. Meil jääb üle järele teha ja veel paremini teha.

Poisid-tüdrukud on olemas.

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja

Kokku Mehed U19 U19 poisid Jalgpall 14 009 12 715 10 643 9666 Korvpall 8108 6691 5653 4471 Võrkpall 5466 3046 2695 1216 Käsipall 1899 1375 1453 987 Jäähoki 1071 1025 494 475 Kergejõustik 6335 3534 4841 2501

Lõpuks ometi ühtlustumine?

Viimase mõneteistkümne aasta Foto: Lembit Peegel jooksul on alati uut kodust vutiaastat oodatud kui erilist. Iga kord on tundunud, et sel aastal tuleb konkurents tihe, et igal satsil on midagi tõestada ja nõrgematel on oma võimalused tugevamate vastu. Peaaegu alati on selles tulnud pettuda. Kahetsusväärselt tihti on meister varem paigas ja tabeli keskosas pinge puudunud. Ainult küsimus liigast väljalangeja kohta on tekitanud vahel veidi ärevust. Sel aastal tuli kevad pisut teisiti; mitte ainult hilinenud päriskevad, vaid ka jalgpallikevad: kolm Tallinna kanget lõpetasid omavahelise miniturniiri surnud ringiga, olles kaotanud punkte ka teistele. Tabeli keskosa on tihe, selle saatust ennustada on raske. Hävingut võiks ju eeldada moraalselt laostunud Narva Transilt, aga mine tea, äkki ajab Ida-Viru vanake endale veel eluvaimu Kolm koondislast Eesti liigas: Rauno Alliku Florast, Alo sisse. Koondise seisukohalt on jama, Bärengrub ja Tihhon Šišov Nõmme Kaljust. Selline andmine et nii palju sinisärke pallib Premium liigas, aga meistrisarja seisukohalt on võiks kesta hilissügiseni. see hea. Ma pole kunagi olnud seda usku, et koondislased aitaksid publiku tribüünile tuua, aga mulle teeks rõõmu, kui see seisukoht oleks ekslik. Kõige tähtsam on siiski klubide identiteet ja inimeste samastumissoov ning tasavägine konkurents. Loodame, et tabeliseis suveks liiga pikaks ei kärise.

2013 MAI JALKA

17

festival

Foto: Aare Hindrimäe

“Osavaim jalgpallur 2013”. Hetke pärast valgub 180 noort pallurit oma meisterlikkust näitama.

Kui osavaimad jalgpallurid Raplas käisid Üheks päevaks aastas muutub Rapla Sadolini spordihoone Eesti osavaimate jalgpallurite keskuseks.

Jalka käis kaemas, kas järgmine Martin Reim ka silma hakkab.

Lennart Komp

V

esiroosi gümnaasiumi külge ehitatud spordihoones õhkub kohaliku korvpallimeeskonna möödunudõhtust triumfi Tallinnas. Ent üle Eesti kella 11ks kohale vuranud 178 vutilapsele see suuremat korda ei lähe.

Nemad on leidnud koha tribüünil. Või palli, millega harjutada. Kui mikrofoni haarab Laine Rokk, ägeda nime ja vastuvaidlemist mittesalliva häälega teeneline spordijuht, siis on pallid kotis ja lapsed rivis istumas nagu viis kopikat.

Ja samasuguse eeskujulikkusega vajuvad suud oo-mõminaga lahti, kui trikipallur Eno Lints oma jalgpallile tule otsa paneb ja sellega vigureid tegema hakkab. Vaat see on osav värk!

18

JALKA MAI 2013

Osavaimad jalgpallurid üle Eesti?

Tänavu kolmandat korda toimunud festival “Osavaim jalgpallur” tõi Raplasse 178 õpilast 23 koolist üle Eesti, ent kasvuruumi ja huvi on kõvasti rohkem.

Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) peasekretäri Madis Pettai sõnul on eesmärk jõuda kõigisse Eesti paikadesse, millele praegu paneb toimumiskoht Raplas ette mõningad piirid, mis eeskätt puudutavad koolide valmisolekut maksta bussisõidu eest.

Teisalt, varasematel aastatel on osalenud ka Saaremaa koolid, tänavu oli võistlejaid nii Põlvast, Tartust kui ka Puhjast.

“Jäime tänavu Raplasse, et korraldada võistlus võimalikult hästi, kuid järgmist aastat silmas pidades mõtleme viia võistluse nelja suuremasse piirkonda ,nagu see praegu juba mitmel alal on,” ütles Pettai. “Praegused kolm harjutust annavad ABC, kuid kaalume kindlasti, kuidas võistlus nii osalejatele kui korraldajatele huvitavamaks muuta.”

Eesti Jalgpalli Liidu noorteprojektide juhi Teet Allase sõnul on üks olulisemaid mõttekohti see, kuidas lapsed neid harjutusi veel paremini teeks. Seda mitte niivõrd võistlustulemuse, kuivõrd jalgpallioskuste parandamise mõttes.

“Arendama peaks ka koolide kehalise kasvatuse õpetajate oskusi ja teadlikkust, sest sageli saab jalgpall endiselt vähe tähelepanu,” ütles Allas. “Üle peaks vaatama ka harjutuste raskusastme, sest näiteks takistusrada vajab palju varustust ja seda üles panna ei olegi nii lihtne. Samas on need harjutused, mida laps võiks ise harjutada saada.

Võistlus ei ole see koht, kus õpetada, kuidas tugijalga maha panna.”

Idee autor ja Eesti Vuti Liiga eestvedaja Gunnar Kure rõhutab, et harjutused peaksid toetama jalgpalluri sümmeetrilist arengut ehk et ta suudaks teha mõlema jalaga kõike ning et neid harjutusi saaks teha iseseisvalt.

festival Etendus läbi, on aeg 1.–3. klassi ja 4.–5. klassi poistel ja tüdrukutel püünele asuda. Nende pärast siin ollaksegi – et nemad oma oskusi näidata saaks. Mõlemale vanuseklassile, nii poistele kui ka tüdrukutele on kolm harjutust: kõksimine, täpsuslöögid ja takistusrada (vt lk 21).

“Koolis öeldi, et saab tulla,” räägib 10aastane Ondis Tallinnast. “Eile õhtul kodus harjutasin ja ma arvan, et sellest on täna kasu. Jalkatrennis olen käinud poolteist aastat, aga triblamine ja kõksimine läksid halvasti. Pall oli kuidagi harjumatu.”

Eurosaalis on laki ja varbseina lõhna. Töö käib neljas sektsioonis, iga vanuseklass tegeleb oma harjutustega.

Lihula gümnaasiumi õpetaja ja jalgpallitreener Jaanus Getreu räägib uhkusega, et osavaima jalgpalluri võistluse vastu oli nende koolis suur huvi ja võistluseks valmistuti spetsiaalselt. Lapsed hakkasid harjutama juba mitu nädalat varem.

See kajastus ka tulemustest, kuivõrd üheski vanuseklassis ei jäänud Lihula gümnaasium esikolmikust välja.

“Trennis tegime harjutusi korduvalt läbi ja võrdlesime aegu, nii et võistlema pääsesid osavamatest osavamad, lisaks üks-kaks sellist, kellel silmis enim sära. Nii motivatsiooniks,” ütleb Getreu. “Maakoolidele on selline võistlus hea väljund, sest saab harjutada jalgpalli ABC-d ja võrrelda enda oskusi teiste omadega.”

Kui varem on Getreu kaasa haaranud ka väiksemad koolid, siis sel korral pandi esindus välja ainult Lihulast. Kuid ka sealt 16 õpilase viimine terveks päevaks võistlusele teeb algkooli sektsiooni read võrdlemisi hõredaks.

“Kool on väga toetav ega tee osalemisel takistusi,” lausub Getreu. “Ka lapsed on väga põnevil, kui ütlen, et Rapla võistlus on tulemas. Ja kuigi konkreetselt siinsed harjutused ei ole trennide põhitöö, on kõksimine ja takistusrada ju elementaarne treeningu osa.” Üle saali õpetab soliidses eas naispedagoog oma tüdrukutele, kuidas palli täpselt väravasse lüüa. Parem käsi hoiab kinni varbseinast, parem jalg liigub sirgelt taha ja sama sirgelt ette. Päkk on fikseerinud varbad sirgelt ette. “Nii tuleb lüüa,” juhendab naine. “Mis sa selle siseküljega sätid.

Ikka varbaga!”

Nagu erineb laste tase, vaheldumisi jalgadega žongleerimises 229 puudet vaid mõne ühe vastu, varieeruvad ka õpetajate oskused. Aga veel on see ilmselt paratamatu. Loodetavasti kümne aasta pärast enam mitte.

“Ise tahtsin tulla siia,” pajatab 8aastane Emma Püünsist.

“Treener rääkis ka koolis enne, et tuleb selline asi. Muidu ma jalkatrennis kogu aeg ei käi, aga vahel käin.”

Samal ajal laob Dominic Laaneots palle järjest ristnurka.

“Me tegime enne siia tulemist trenni ja kuna treener on koolis kehalise õpetaja, siis valis ta siiatulijad välja,” kirjeldab Dominici koolivend Maksim Tartust. “Ma arvan, et mulle meeldib löömine kõige rohkem.”

Aega mõõdavad ja punkte loevad peale peakohtunik Gunnar Kure ja koolispordiliidu kohtunike ka vutilegend Martin Reim ning FC Flora mängijad Märten Pajunurm ja Raido Leokin. Vahel ei saagi aru, kas nende pilk või ülekeskendatus rikuvad hea soorituse ja pall näib kui naelatud põranda külge. Kohe kuidagi ei taha tõusta üle takistusrajale pikali lükatud pingi.

Foto: Aare Hindrimäe

Tüdrukute löögitehnika pakkus mitmelgi puhul huvitavat vaatamist.

Foto: Aare Hindrimäe

Takistusraja läbimine enamusele takistuseks ei osutunud.

Foto: Aare Hindrimäe

Siin sünnib uus Konstantin Vassiljev.

2013 MAI JALKA

19

festival Foto: Aare Hindrimäe

Osavaim jalgpallur 2013 Tüdrukud, 1.–3. klass Individuaalne paremusjärjestus Eva Maria Sults Kurtna kool Stella Paeste Rapla Vesiroosi gümnaasium Mirgit Nõmmsalu Rapla Vesiroosi gümnaasium Aiki Suits Paide gümnaasium Kette-Liisa Ojamaa Rapla Vesiroosi gümnaasium Emma Sofia Nugis Püünsi kool Koolide paremusjärjestus Rapla Vesiroosi gümnaasium Kurtna kool Kohila gümnaasium Tüdrukud, 4.–5. klass Siret Põldäär Lihula gümnaasium Marjana Kuldsaar Lihula gümnaasium Vaike Reinmaa Lihula gümnaasium Stella-Mia Salujõe Kohila gümnaasium II Aljona Vinogradova Kohila gümnaasium Kaisa Tepp Püünsi kool Koolide paremusjärjestus Lihula gümnaasium Kohila gümnaasium II Kohila gümnaasium Poisid, 1.–3. klass Georg Markus Tammverk Kohila gümnaasium Maksim Jušinski Tartu Annelinna gümnaasium Maksim Štšjogolev Tartu Annelinna gümnaasium Kaspar Veeväli Tabasalu ühisgümnaasium Markus Ladoga Kohila gümnaasium Martin Vetkal Kohila gümnaasium Koolide paremusjärjestus Kohila gümnaasium Tartu Annelinna gümnaasium Lihula gümnaasium Poisid, 4.–5. klass Dominic Laaneots Tartu Annelinna gümnaasium Reno Mark Lihula gümnaasium Hans-Artur Ehman Paide gümnaasium Vadim Bedarev Tartu Annelinna gümnaasium Anton Krutogolov Kohila gümnaasium Marko Nurk Audru keskkool I Koolide paremusjärjestus Tartu Annelinna gümnaasium Tabasalu ühisgümnaasium Lihula gümnaasium

Stiilinäide Audrust: mängib mees ja mängib soeng.

“Mõni parem pingutab või mõtleb üle,” kirjeldab Pajunurm. “Oli näha, et paljud olid näiteks takistusrada aja peale teinud, sest aega üle küsides läheb nägu päris mossi. Aga sooritusi on seinast seina.”

Samavõrd erinevad ka osalejate särgid. Paljud, eeskätt poisid, ei kanna mitte kooli esindusrüüd, vaid oma meeskonna särki. Eriti vinge, kui see on oma nimega, rääkimata siis numbrist! Nii istuvad Tallinna reaalkooli neli esindajat rivis, igaühel seljas eri klubi vorm.

20

JALKA MAI 2013

Kui paljudele, ehk enamuselegi, on osavaima jalgpalluri võistlus lõbus vaheldus koolirutiinile, siis mõne mehe soorituspinge on sedavõrd suur, et 199 kõksi peal palli kaotamine avab lausa silmaveed. Aga lõppude lõpuks ei näi kohad lapsi niivõrd puudutavat, pigem saalivad protokollide vahel õpetajad.

Päris Martin Reimi vahel torkas silma nii mõnigi potentsiaalne tulevane. Kui veel mitte oskuste, siis kindlasti tahtmise poolest.

”OSAVAIM JALGPALLUR” FESTIVAL -

”OSAVAMA JALGPALLURI” HARJUTUSED 4.-5. kl.

Mängitakse palliga nr. 4

”OSAVAMA JALGPALLURI” HARJUTUSED 1.-3. kl.

Mängitakse palliga nr. 3 1. KÕKSIMINE (žongleerimine) • lubatud on ühe maapõrkega vanuseklassidel • palli peab tabama kordamööda vasaku ja parema jala pöiaga • toimub 3 x 3 m suurusel piiritletud alas (ruudus). Katse lõpeb, kui mingi kehaosa puudutab ruutu või pall põrkub joonele või väljas poole ruudu joont.

Paremuse selgitamine: Võitja selgitatakse kordade arvu järgi. Võrdse kordade arvu korral toimub ümberkõksimine.

2. TÄPSUSLÖÖK • mõlema jalaga 3 lööki, kokku 6 • miniväravat 1. 5 meetri kaugusel 2. 8 meetri kaugusel 3. 11 meetri kaugusel • 6 palli paiknevad kahe kaupa meetriste vahedega löögijoonel, nende vastas on 1., 2. ja 3. kaarvärav laiusega 1 meeter. Soovitavalt kasutada saalihoki väravat, mõõdud:115x160 cm • väravate vahe on 5 meetrit Käskluse peale (käivitatakse ka ajamõõtja!) alustab võistleja löömist alljärgnevalt: parema ja vasaku jalaga 1. väravasse parema ja vasaku jalaga 2. väravasse parema ja vasaku jalaga 3. väravasse Paremuse selgitamine: Paremus määratakse tabatud väravate arvu järgi.

• Parima tulemuse saavutab võistleja, kes on tabanud kõik 6 palli õigete jalgadega õigetesse väravatesse kõige kiiremini; • Võrdsete tabamuste ja reeglipärase soorituse korral on parem löögid kiiremini sooritanud võistleja.

3. PALLIGA TRIBLAMINE (palli vedamine) Eesmärk: Sooritada slaalomi stiilis palliga liikumine markerite vahelt, ümber ruudukujuliselt märgitud ala, samal ajal mitte kaotades kontrolli palli üle.

Kirjeldus: Ruudu suurus 14x14 meetrit. Alusta palliga 4 meetrit enne märgitud rada. Puuduta palli kas pöia sise- või välisküljega. Harjutada saab ka lihtsalt sirgjooneliselt liikudes ja palli puudutades vaheldumisi sise- ja välisküljega. (Väikeste sammudega ja rahulikul kiirusel). Järgmiseks sööda siseküljega pall vastu pinki ja proovi pall uuesti põrkest tulnuna enda kontrolli alla saada. Edasi tuleks liikuda jällegi markerite vahelt läbi.

Liikuge edasi ümber nurka tähistavate markerite ja viimasel sirgel lükake pall postide (markerite) vahelt läbi, ise liikudes väljastpoolt markereid ja enne lõpujoone ületamist peaks palli oma kontrolli alla saama.

Paremuse selgitamine: Võitja selgub aegade põhjal.

1. TEHNIKARADA läbimine ajale 1. slaalom: 7 kõrget koonustähist moodustavad 3 võrdkülgset kolmnurka vastavalt 5, 3 ja 1 meetri pikkuste külgedega. Tähise ümberajamise korral trahviring eelmise tähise ümbert!

2. seinasööt: peale slaalomi viimast tähist sööt endale suvalisel ajal vastu seina (1meeter kõrge 2 meetrit lai), mille järgselt ümber tähise suundutakse 3. harjutuse juurde.

Möödalöögi korral tuleb trahviring viimase slaalomitähise ümbert s.t. seinasöödu harjutuse algusest!

3. palli tõstmine üle takistuse: tähisest takistuseni ca10 meetrit, takistus 1 meeter lai ja 0,5 meetrit kõrge, pall tuleb tõsta jalaga suvalisel viisil üle takistuse kohalt 1 meetri kõrguste lippude vahelt (pall võib liikuda kõrgemalt!). Harjutust korratakse kuni reeglipärase tulemuse saavutamiseni.

4. palli vedamine ümber tähise: takistuse ja ümberjooksutähise vahemaa ca 10 meetrit.

Ringi võib teha mõlemat pidi vaba puute ja jalaga. Tähise ümberajamise korral tuleb koheselt sooritada trahviring ümber kõrval asuva tähise.

start

3.

4.

finiš

2.

1.

5m

1m

3m 20m

Paremuse selgitamine: Võitja selgitatakse aegade põhjal.

2. PENALTI (11 meetri täpsuslöök) Eesmärk: Tabada täpselt seda ruutu või märgistatud ala, mida soovite. Koguda maksimaalne punktide arv viie (5) löögiga.

10

3

10

5

1

5

Kirjeldus: Ideaalis oleks vaja kas: normaalmõõtmetes jalgpalliväravat või teibiga seinale märgitud samades mõõtmetes väravat. Aga kuna võimlad on väikesed siis võib “teha” ka väiksemad väravad, sel juhul lüüakse lähemalt kui 11m.

See harjutus nõuab juba natuke rohkem jõu kasutamist. Palli võib tabada jällegi kas siseküljega või jala pealsega.

Siseküljega saab lüüa palli täpsemalt, aga jalapealsega tugevamalt. Harjutada saab seda ka tavalise seina vastu ja sõpradega.

Paremuse selgitamine: Võitja selgub 5 löögi punktide summa ja harjutuse sooritamiseks kulunud aja põhjal.

Võitjaks on suurema arvestuspunktidega võistleja. Võrdsete arvestuspunktide korral loetakse paremaks võistleja, kelle aeg on parem.

3. KÕKSIMINE (žongleerimine) • poisid ilma põrketa , tüdrukutel lubatud ühe maapõrkega • palli peab tabama kordamööda vasaku ja parema jala pöiaga • toimub 3 x 3 m suurusel piiritletud alas (ruudus). Katse lõpeb, kui mingi kehaosa puudutab ruutu või pall põrkub joonele või väljas poole ruudu joont.

Paremuse selgitamine: Võitja selgitatakse kordade arvu järgi. Võrdse kordade arvu korral toimub ümberkõksimine.

2013 MAI JALKA

21

persoon

Trikijalgpallur, maailmarekordimees

Eno Lints Trikijalgpallur Eno Lints treenib kodus keldris kolm tundi päevas ja käib nädalas paaril korral esinemas. Tema nimel on üks maailmarekord ja ta unistab maailma parimate hulka jõudmisest battle’is.

Indrek Schwede

Eno Lints on esinemistele lisanud müstikat.

22

JALKA MAI 2013

persoon

E

no Lints (21) alustas jalgpalli mängimist viie-kuueaastaselt Põltsamaal. Talle meeldis mängida kaitses, sest seal oli hea ülevaade mängust ja sai turvaliselt lühikest söötu lükata. Pikka palli pole Enole kunagi meeldinud mängida. Tema esimeseks treeneriks sai Põltsamaa legendaarne spordimees Villu Ojassalu, kes kutsus terase poisi vanemate poistega koos treenima. Igal treeningul tekkinud puhkehetkel harjutas Eno palliga.

Hiljem märkas poiss, et aina enam meeldis talle mängida väiksematel väljakutel väikeste koosseisudega. Kui kutsuti mängima suurt jalgpalli, ütles ta pigem ära, kui viis viie või kuus kuue vastu, läks rõõmuga. Huvi palli vastu, huvi palliga žongleerimise ja trikitamise vastu oli suur. Ta imetles Ronaldinho pallivaldamisoskust ja nippe, mida see Brasiilia pallivõlur tegi. Pöördeliseks sai hetk, kui ta 2006. aastal sattus internetis nägema, kuidas igasugu imetrikke teevad täiesti tavalised poisid, kes esinesid seal Ballaz Berlini nime all. See pani peas helisema küsimuse, miks ei võiks sel juhul temagi saada sama osavaks.

Aasta hiljem alustas ta treeninguid.

Esimene esinemine läks aia taha Eno leidis hea harjutuspaiga keldris.

Vähesed teadsid, millega ta seal tegeles.

Ainult perekond ja paar lähedasemat sõpra. 2009. aastal sattus külla ürituste korraldamisele spetsialiseerunud onu, kes otsis parajasti ühele esinemisele üllatustegijat. Temal tuligi mõte, et Eno võiks oma oskusi suuremale auditooriumile näidata. Ettevalmistuseks oli aega paar nädalat. Esinemine toimus Põltsamaa Läti-Tõnise talus, kus 70–80 inimest pidasid stiilipidu.

“Esimene vasikas läks aia taha, närvitsesin esimest korda inimeste ees esinedes,” tunnistab Eno Lints. “Samas oli seal üks madalama liiga jalgpallur, kes tunnistas, et pole kunagi sellist asja näinud. Aga ise olin õnnetu, sest niipalju asju läks sassi ja oli mitu pallikaotust.

Aga mind kutsuti publiku poolt tagasi!”

Eno hakkas oma nippe filmima ja internetti üles panema. Järgmine esinemine oli FC Kuressaare palluritele nende pidulikul üritusel ja sellele järgnesid üha uued esinemised. Tõeline läbimurre tuli Honda spordikuulsuste jõuluturniiril.

Fotod: erakogu

Põlevat palli taltsutamas

Koos vend Alo (vasakult) ja sõber Siim Kristjan Pariisiga valgusefektidega pallišõud tegemas.

2013 MAI JALKA

23

persoon

A.Le Coq Arena murul esinemas.

Ohutu palliliigutamine (keskel) vaheldub põleva palli hoidmisega kuklas.

“See oli esimene tõsine esinemine 1300 inimesele,” räägib Eno. “Televisioon oli kohal. Filmiti mind ka. Tarmo Neemelo oli ka seal ja temalt küsiti, kui palju on sellistest trikkidest jalgpallurile kasu.”

Enol endal on vastus sellele küsimusele valmis: “Jalgpalli ja trikijalgpalli ühisosa on palli tunnetamine, ka jalgpalluril peab olema hea pallitunnetus. Aga trikkide peale minnes seos pärisjalgpalliga kaob. Trikijalgpall on omaette žanr. Seal pole ju mängu lugemist, pealtlööke ega sööte.”

Eno treenib kolm tundi päevas. Keha ei tohi kontakti palliga unustada. Maailma parimad trikijalgpallurid ütlevad, et hea pallitunnetuse säilitamiseks on vaja treenida vähemalt tund päevas, et see püsiks heal tasemel. Sama on uue varustusega: ka see vajab harjumist ja esimesed korrad uute putsadega viib taseme ajutiselt alla.

hea nullijõudmine. Eduks on vajalik korralik videotehnika ja esinemisvarustus, et mind välismaal märgataks.”

Mullu käis Eno MMil, võisteldes kahes eri stiilis: vabakavas, kus esinejaid oli 60, saavutas ta 7. koha. Aga trikijalgpalli kõige hinnatum ala on battle, kus võistlejad play-off-süsteemis omavahel üks ühe vastu konkureerivad ning viieliikmeline žürii otsustab, kumma 30sekundiline kava oli parem.

Sel alal pääses Eno 200 võistleja seas 40 tugevama sekka.

Maailma kõige prestiižsem on igaaastane võistlus Prahas. Toimub ka World Tour, kuhu kutsutakse üle maailma 16 paremat kokku. Nende hulka tahaks Eno jõuda.

“Aga kõige olulisem on siiski Praha võistlus, sest sinna võivad kokku tulla absoluutselt kõik,” selgitab Eno. “Kutset pole vaja, kedagi ei lükata tagasi ja seal on kõige raskem võita. Parimad lähevad alati sinna.”

Eno sõnul on tegemist tänavaspordialaga, mis peaks olümpiakavva pääsemiseks end veel kõvasti tõestama. Sama kehtib tema end kohta.

“Trikijalgpallis oled põhimõtteliselt üksi, sest treenerit pole,” selgitab Eno Lints. “Pead üksi edasi pressima ja tagasilöökidest jagu saama. Püsivust on vaja.”

Veel mõni aasta tagasi oli Eestis viis-kuus trikijalgpallurit, nüüd on Eno andmetel jäänud vaid tema.

“Aga ega ju tea – võibolla kuskil keldris ka mõned trikitavad, aga me ei tea neist midagi, sest võistlusi pole,” pakub Eno. “Nende jaoks, kel pole sisetingimustes kusagil treenida, lõhub talv meie kliimas asja ära.”

Eno Lintsi maailmarekord 2011. aasta märtsist on Eno Lintsi käes maailmarekord. Ta on 117 korda järjest teinud jalaga ringi ümber palli ilma, et see maha kukuks (nn around the world ehk ring ümber maakera). Varasem rekord oli 113. Kui Eno oma esinemise internetti üles pani, ei teadnudki ta, et oli püstitanud maailmarekordi, mis püsib tänini.

Elatist trikkidega ei teeni Praegu on Enol keskmiselt üks-kaks esinemist nädalas. Eelmisel aastal tuli kokku näiteks 70 esinemist. Elatusallikaks trikijalgpall talle pole.

“Tänu sponsoritele võib ta selleks kujuneda,” täpsustab Eno. “Praegu oleks Fotod: erakogu

Eno Lintsi lemmiktrikk.

24

JALKA MAI 2013

mängija luubi all

Heiko Tamm Tartu Tammeka poolkaitsja Heiko Tamm (26) debüteeris esindusmeeskonnas üheksa aastat tagasi ja on praeguseks tartlaste hinnatumaid varandusi. Tema mängijaoskused võtsid luubi alla värske juhendaja Uwe Erkenbrecher ja samuti Tammeka raudvarade hulka kuuluv Kristjan Tiirik.

Uwe Erkenbrecher: Heiko Tamm on hea kombinatsioon kiirusest ja tehnikast. Talle sobivad pikad jooksud mööda äärt, mis teeb ta kontrarünnakutel väga kasulikuks.

Foto: Lembit Peegel

Õhuvõitlus Uwe Erkenbrecher: Tamm mängib valdavalt äärel ega pea nii palju kõrgete pallide pärast võitlema, mistõttu ei ole see ka ta parim omadus. Oma ülesannete ampluaas saab hakkama.

Kristjan Tiirik: Hoolimata küllaltki pikast kasvust pole see tema kõige tugevam külg. Paljuski on see kindlasti tingitud sellest, et Heiko on aastaid olnud standardite andja ning pole väga pidanud peapallide pärast võitlema.

Jõulisus Uwe Erkenbrecher: Heiko on üsna kõhn ja tema kehajõudu peab kasvatama. Saksa treenerina tahan, et ta oleks värava ees ründavam ja kastis ohtlikum, s.t et ta oleks parem rünnaku ettevalmistamisel söötudega ja võimeline andma tulemusliku viimase söödu teel väravale.

Kristjan Tiirik: Üks nõrkasid külgesid, üks-ühele-olukordades ei julge alati maksimumiga kontakti minna.

Väljakunägemine Uwe Erkenbrecher: Intelligentne mängija, kellel on korralik tehnika ja head mõtted. Ta võib läbi murda nii seest kui ka väljast, liikuda üles seinasööduga või pika seinasööduga.

Kristjan Tiirik: Kogenud mängijana on väljakunägemine hea, suudab leida õigeid käike rünnakul.

Sisu Kristjan Tiirik: Mängija, keda treener soovib näha enda võistkonnas isikuomaduste poolest: vaikne, töökas, distsipliiniga probleeme pole, väljakul järgib antud juhiseid.

Mootor Uwe Erkenbrecher: Mängus võib joosta 90 minutit. Ääremängijana peab töötama kõvasti tagasi. Vastupidavus on hea, ehkki pole kõige kiirem. Pigem teeb töö ära kavalusega.

Liikuvus

Tehnika

Uwe Erkenbrecher: Üks parimaid omadusi, suudab palli kontrollida igas olukorras mõlema jalaga. Koordinatsiooniharjutustel on elegantne nii palliga kui ka ilma.

Uwe Erkenbrecher: Väga hea, üle keskmise. Nii minu meeskonnas kui ka Saksamaa 2. ja 3. liigaga võrreldes. Eeldused heaks jalgpalluriks saamisel on head, kuid kõike, mida teeb, peab tegema suurema energia ja töömahuga.

Kiirus Uwe Erkenbrecher: Meeskonna üks kiiremaid.

Hea on kiirus nii 10–15 meetril kui ka 30–40 meetril.

Löök ja sööt Uwe Erkenbrecher: Söödukvaliteet on hea, kuid lööke peab veel ohtlikumaks timmima. Teab, kuhu tahab lüüa, aga löök ise pole nii plahvatuslik, peaks olema teravam ja ootamatum. Parem jalg on palju parem, võib vasakut kasutada söötudeks ja krossideks.

Kristjan Tiirik: Hea löögi- ja söödutehnika, aastaid olnud Tammeka üks standardolukordade lahendajaid.

cv Heiko Tamm Sündinud: 18.03.1987 Särginumber: 32 Klubi: Tartu JK Tammeka Treenerid: Hillar Otto, Meelis Eelmäe, Sergei Ratnikov, Sergei Zamogilnõi, Norbert Hurt, Marko Kristal, Kristjan Tiirik, Joti Stamatopoulos

2013 MAI JALKA

25

premium liiga

Premium liiga telemänge juhib Arvate, et seost Sindi 1. Detsembri, Lembit Rajala ja Otto-Triinu vahel näeb vaid väga lennukas fantaasia? Eksite, seda seost näeb Premium liiga otseülekannetes TV6 eetris ning ka Jalka seletab, kuidas.

Foto: Eesti Jalgpalli Liit

Nimelt juhivad sellest hooajast Premium liiga teleülekandeid Kerstin Kotkas ja Tiit Loo, kellele jalgpalliasjatundjatena sekundeerivad Marko Pärnpuu, Toomas Tohver ja Martin Reim. Järgnevas tutvustame meie oma stiilset viisikut.

Nimi: Tiit Loo Ülesanne: Stuudiojuht Lemmikklubi: Nagu reedavad bokserid mu jalas, siis loomulikult Manchester United.

Lemmikmängija: Andy Cole, kunagi arvutimängus FIFA 98 lõin temaga ühes mängus 54 väravat.

Kes moodustavad Premium liiga esikolmiku? Ei taha spekuleerida ja pakun Paide, Tammeka, Kuressaare.

Kes jäävad viimase kahe hulka? Infonet ja Tallinna Kalev.

Mis aastast jälgid Eesti kõrgliigat?

Aastast 2007.

Millal ja kuidas toimus sinu teledebüüt? Aastat ei mäleta, aga toimus legendaarses Otto-Triinus, kus olin üks väike mudilane, kes Otto-Triinul sabas jooksis.

Millal ja kuidas toimus sinu jalgpallidebüüt? Mingil Tallinna koolimeistrivõistlustel, poole välja pealt panin ristnurka.

Nimi: Kerstin Kotkas Ülesanne: Stuudiojuht Lemmikklubi: Nõmme Kalju on mulle sümpaatne meeskond, Tartu Tammeka jättis samuti eelmisel hooajal hea mulje.

Lemmikmängija: Gianluigi Buffon ja Andrea Pirlo.

Kes moodustavad Premium liiga esikolmiku? Kalju, Levadia, Flora.

Millal ja kuidas toimus sinu teledebüüt? TV6 spordiuudised 2011. aastal.

Millal ja kuidas toimus sinu jalgpallidebüüt: Kolm aastat tagasi, kui hakkasime sõpradega Pirita velodroomi väljakul mängimas käimas.

26

JALKA MAI 2013

Premium liiga teletiim: Tiit Loo, Toomas Tohver, Kerstin Kotkas, Marko Pärnpuu ja Martin Reim.

Nimi: Martin Reim Ülesanne: Stuudioekspert Lemmikklubi: Viimsi MRJK Lemmikmängija: Ma ei ole originaalne, aga Lionel Messi.

Kes moodustavad Premium liiga esikolmiku? Eelmise aasta esikolmik moodustab selle ka tänavu.

Kes jäävad viimase kahe hulka?

FC Kuressaare ja Tartu Tammeka.

Mis aastast jälgid Eesti kõrgliigat?

Aastast 1988, kui hakkasin ise Lõvidega mängima.

Millal ja kuidas toimus sinu teledebüüt?

Oma telekas olemisest olin esimest korda teadlik 1991. aastal, kui Kalevi ja Leningradi Spartaki korvpalli mängu poolajal žongleerisin. Siis kaamerad filmisid. Toomas Uba oli meil vastas juba 1987. aastal, kui Lõvidega Helsingi Cupi võitsime.

Millal ja kuidas toimus sinu jalgpallidebüüt? Neid on olnud erinevate klubide ja koondiste eest palju ja enamust ei mäleta.

Võibolla kõige eredamalt on meeles 1999. aasta suvi, kui Soomes Kotkan TP eest esimest korda uues kohas ja uues klubis mängisin.

Nimi: Toomas Tohver Ülesanne: Stuudioekspert Lemmikklubi: Hoolimata kõigest Manchester United, alates Peter Schmeichelist ja aastast 1992.

Lemmikmängija: Peter Schmeichel, aastast 1989, kui ta Brondbys mängis ja nad Torpedoga kohtusid. Kesktelevisioon näitas.

Kes moodustavad Premium liiga esikolmiku? Kalju, Levadia, Flora. Järjekord pole oluline.

Kes jäävad viimase kahe hulka?

FC Kuressaare ja Tartu Tammeka.

Mis aastast jälgid Eesti kõrgliigat?

Aastast 1983! Kui Pärnu Kalakombinaat / MEK, KEK ja Sindi 1. Detsembril mängisid!

Viimane oli Kalakombinaadi duubel esiliigas.

Millal ja kuidas toimus sinu teledebüüt?

Aastal 1999 Kadrioru staadionil abikommentaatorina, kui mina olin vigastatud, Poom oli vigastatud ja Kaalma oli väravas.

Millal ja kuidas toimus sinu jalgpallidebüüt? 1989. aastal Pärnu Kalakombinaadi eest 16aastasena, tulin 2. poolajaks sisse, kui seis oli 0 : 2 ja vahetasin välja Aivar Branti. Jalad värisesid küll. Dzintar Klavan tuli üks-ühele-olukorda ja võtsin ära. Lõpuks jäi seis 3 : 3.

premium liiga

sel aastal nimekas seltskond Nimi: Marko Pärnpuu Ülesanne: Stuudioekspert Lemmikklubi: AC Milan, sest kui olin

noorem, siis mängisid mehed, nagu Paolo Maldini ja Franco Baresi. Seda ei muuda mitte miski.

Lemmikmängija: Kui ühe peab valima, siis Paolo Maldini.

Kes moodustavad Premium liiga esikolmiku? Levadia, Kalju, Flora.

Kes jäävad viimase kahe hulka?

JK Tallinna Kalev ja FC Kuressaare

Mis aastast jälgid Eesti kõrgliigat?

Nii kaua, kui mäletan. 16aastaselt mängisin seal juba ise, aga esimene mälestus on aastatest 1993–1994 vist.

Millal ja kuidas toimus sinu teledebüüt? Toomas Tohver on sellega seotud.

Oli kunagi saade, mida juhtis Riho Saksus ja seal esitati pildiküsimus. Saatsin postkaardi peal vastuse ja Toomas Tohver oli õige vastus. Tulime siia, TV3 majja, žongleerisime kaamera ees ja auhinnaks sain Lembit Rajala FC Flora särgi. Võisin olla 13-14aastane.

Millal ja kuidas toimus sinu jalgpallidebüüt? Arvan, et U15 koondise

debüüt Belgia vastu aastal 1995 on enim meenutamist väärt. See oli esimene kord mängida Eesti eest.

väravakütid

premium liiga 1 Tallinna FC Flora 2 Tallinna FC Levadia 3 Nõmme JK Kalju 4 JK Sillamäe Kalev 5 Paide Linnameeskond 6 Tallinna FC Infonet 7 Tartu JK Tammeka 8 JK Tallinna Kalev 9 FC Kuressaare 10 Narva JK Trans

Publiku edetabel

7 7 7 6 5 7 3 6 5 7

5 5 5 3 3 1 1 1 0 0

Jätkame meeskondade reastamist keskmise publiku arvu järgi (vt viimane tulp). Eelmise tabeliga võrreldes on Paide esikohalt allapoole loksunud ning Levadia eelviimaselt kohalt üles spurtinud. Tartu Tammeka ootab aega, mil saab hakata kodumänge pidama. Jalgpallikantsiks peetud Narva peab sel juhul tõenäoliselt hakkama rinda pistma Saaremaa esindusmeeskonnaga, Tallinna Kalevi ja Infonetiga, et mitte viimaseks kukkuda.

1 1 1 2 0 3 1 1 1 1

1 1 1 1 2 3 1 4 4 6

19 : 7 12 : 3 14 : 6 11 : 4 9 : 10 4 : 10 3 : 4 4 : 11 3 : 11 3 : 16

16 16 16 11 9 6 4 4 1 1

1 Hidetoshi Wakui Nõmme JK Kalju 2 Kassim Aidara JK Sillamäe Kalev 3 Rauno Alliku Tallinna FC Flora 4 Andre Mägi Paide Linnameeskond 5 Rimo Hunt Tallinna FC Levadia 6 Artur Rättel Tallinna FC Levadia 7 Alexander Gerard van de Streek Tallinna FC Flora 8 Lauri Varendi Paide Linnameeskond 9 Vjatšeslav Zahovaiko JK Sillamäe Kalev 10 Andre Frolov Tallinna FC Flora

7 4 4 3 3 3 3 2 2 2

Keskmine Keskmine- Keskmine

Kodu- kodu- Võõrsil- võõrsil- Publik publik Meeskond publik publik publik publik kokku kokku 1. Nõmme Kalju 595 199 1308 327 1903 272 2. Tallinna Flora 1353 338 328 109 1681 240 3. Paide LM 792 198 85 85 877 175 4. Tallinna Levadia 415 104 715 238 1130 161 5. Sillamäe Kalev 466 155 500 167 966 161 6. Tallinna Infonet 329 110 627 157 956 137 7. Tallinna Kalev 402 134 373 124 775 129 8. Kuressaare 102 102 522 130 624 125 9. Narva Trans 569 114 237 118 806 115 10. Tartu Tammeka 0 0 229 76 229 76

2013 MAI JALKA

27

treener

Foto: Aldo Luud

Aleksandra Ševoldajeva näeb kurja vaeva, et teha oma mängijatele selgeks, kui head nad on.

treener

Aleksandra Ševoldajeva: vahel ei tea mängijad ise ka, kui head nad on Tartu Tammeka naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva (26) murrab pead, kuidas teha oma mängijatele selgeks, kui head nad on ja kuidas panna nad tegema kõige targemaid otsuseid. Ja see pole teps mitte lihtne.

Lennart Komp

“T

ammeka esindusnaiskonda 2011. aastal treenima hakates oli minu jaoks täiesti hämmastav, kui enesekriitilised ja madala enesehinnanguga mängijad olid,” rääkis Ševoldajeva. “Tammeka ei olnud harjunud võitma ja pidin võitlema selle nimel, et mängijad hakkaksid uskuma mind ja ennast.”

Olematu enesekindlus on meie naiste jalgpalli laiem probleem, mis eriti valusasti andis veel mõni aasta tagasi tunda ka koondise tasemel, ent Keith Boanase ja tema abiliste töö on kandnud nii palju vilja, et mängijad ei jaluta enam väljakule kaotust tunnistama, vaid punktide eest heitlema.

Sama tahab Ševoldajeva ka tartlannadelt.

“Kui mängijad ühel päeval jõuavad selleni, et nad saavad aru, et nad teavad ja oskavad midagi ja näitavad seda ka platsil, on see tõestus neile endale,” sõnas Ševoldajeva. “Kui ma näen, et nad teevad asju trennis hästi, siis mingi hetk peab see ka mängudel välja tulema hakkama.” Ševoldajeva ei loo endale illusioone, et see juhtub nobedalt. Mullu võideti küll meistriks tulnud Pärnu JK-d ja Tammeka ees pronksi teeninud Levadiat, ent palju esines ebastabiilsust ja -kindlust. Treeneri sõnul võib madala enesehinnangu põhjuseid leida Eesti naistevuti lühikesest ajaloost, millega on otseselt seotud pühendunud nais(te)treenerite vähesus. Ehk pole veel piisavalt inimesi, kes igapäevaselt tegeleks mängijate arendamise ja neisse enesekindluse süstimisega. Ševoldajeva ise on üks sellistest alates 2008. aastast.

Tallinnas gümnaasiumi lõpetanud neiu siirdus Tartu ülikooli õppima kehakultuuri, leidis uue koduvõistkonna toonase Maag Tammeka näol, kus vaikselt ka treeneriametit pidama hakkas.

“Teadsin, et naiste jalgpall ei ole Eestis populaarne, kuid selle sees olijad on nii kirglikud ning minu üks mõte jalgpalliteed minnes oli just seda sära uutesse palluritesse süstida,” ütles Ševoldajeva. “Alguses tegelesin mängimise kõrvalt noortega, siis võtsin üle esiliigas pallinud duubli ja kui senine peatreener Katrin Kaarna lahkus, tegin raske otsuse meistriliigas mängimisest loobuda, et võtta üle tema koht.”

Nii sai Tammeka omale esimest korda Eesti meistrist peatreeneri. Nimelt 2001. aastal, aasta pärast Marc Overmarsi ja Hollandi koondise EM-esitustesse armumist, läks ta isa sõbra Aleksandr Nesterovi juurde TKSK Visa trenni.

Aasta hiljem tuli ta sama naiskonna koosseisus juba esimest ja viimast korda Eesti meistriks. Nesterovi peab Ševoldajeva suureks eeskujuks senini, eeskätt hindab tema usku noortesse mängijatesse, suhtumist ja suhtlust.

“Nesterov julgustas noori ja andis neile mänguaega ning mängis samas taktikaliselt tarka jalgpalli, kus kõik oli lahti seletatud ja iga mängija teadis, mida ta teeb,” meenutas Ševoldajeva. Ka tema üritab oma mängijaid õpetada tegutsema targalt, loogiliselt.

“

Mulle meeldib mõelda ründavamalt, meeldib söödumäng, mulle meeldib, kui mängijad on piisavalt targad, et õigel hetkel vahetada äärt, tunda ära rünnakumoment või hetk, kui mängu on vaja rahustada.

„

“Mulle meeldib mõelda ründavamalt, meeldib söödumäng, mulle meeldib, kui mängijad on piisavalt targad, et õigel hetkel vahetada äärt, tunda ära rünnakumoment või hetk, kui mängu on vaja rahustada,” sõnastas Ševoldajeva oma kreedo.

“Seda ajan ma taga. Ma tahan õpetada mängijad nii targaks, et nad võtaks vastu kõige õigemad otsused.”

Nii kaugele jõudmiseks kulub aga tublisti aega, sest naiskonna 20 mängijast vaid viis on sündinud aastal, mille kolmas number on kaheksa. Ülejäänud on 23aastased või nooremad, kolm lausa sünniaastaga 1997.

“Kui mina TKSKs alustasin, oli seal ees naisi, kes on mänginud aastaid kõrgliigas, nad olid kogenud ja meile, noortele eeskujuks ja õpetajaks. Me austasime neid ja rolle, mis neil olid võistkonnas,” ütles Ševoldajeva. “Praegu on meil väga palju noori ning selline tunne on mängijates raske tekkima, et keegi võiks olla eeskuju.”

Tänavu märtsis alustas Ševoldajeva teise Eesti naisena UEFA A-litsentsi kursusi. Enne teda on sama teinud mullu Pro-litsentsi kursuse lõpetanud Katrin Kaarna. Ja kui veel mõni aasta tagasi kippusid vanemad Ševoldajevat jalgpallist teistele radadele suunama, siis nüüdseks on nad mõistnud selle võimatust. Vaid vanaema süda ei ole veel rahul.

2013 MAI JALKA

29

Phil Jones Inglismaa

Manchester United

31

2013 MAI JALKA

Cristiano Ronaldo

32

Madridi Real

Portugal

JALKA MAI 2013

Dante Brasiilia

M端ncheni Bayern

33

2013 MAI JALKA

Foto: Lembit Peegel

34

JALKA MAI 2013

2013 MAI JALKA

35

Tallinna Levadia

Artur R채ttel

JALKA MAI 2013

Foto: Adam Davy/Scanpix

36

2013 MAI JALKA

37 Foto: Cesar Manso/AFP/Scanpix

Foto: Martin Rickett/Scanpix

JALKA MAI 2013

38

mm-valikmängud

Käsikirjakohaselt Amsterdamis ja Tallinnas Eesti koondise MM-valikmängud Hollandi ja Andorra vastu kulgesid täpselt stsenaariumi järgi: tugevam võttis oma. Eesti oskus andorralastelt iga koosseisuga punkte võtta on imetlusväärne.

Indrek Schwede Foto: Lembit Peegel

Henri Anier sai jõuliste Andorra kaitsjate vastu hea karastuse.

E

esti koondise kaks valikmängu Hollandi ja Andorra vastu läksid nagu jõudude vahekord ette nägi: käsikirja ei suutnud omapoolselt mõjutada ei eestlased Amsterdamis ega andorralased Tallinnas. Ülekaal paberil vormistati valutult väljakul.

Kuna jalgpalli üks võlusid on ootamatus, nõrgemate võimalus tugevamatele vastu punnida ja seejärel koguni punni või tervelt kolme võtmine, võib mänge nimetada ka igavaks, kuigi kummalegi kodupublikule meeldivaks.

Amsterdam Arena publik oli õigupoolest mõistatuslik: 49 000 inimest oskasid kohati olla seletamatult vaiksed.

Kui mäng oli esimesed veerand tundi kestnud, jäid tribüünid päris vakka.

Umbes kolme pika minuti jooksul inimesed lihtsalt vaatasid jalgpalli. Kui väljakul kulgenuks teatrietendus, olnuks näitlejate sõnad selgesti kuulda. Sama kordus 55.–57. minutil, kui avavärav oli juba löödud. Mingit vastupanu ei osutatud ka Eesti fännitribüünile, kust kostus organiseeritud omade ergutusi.

Tõenäoliselt on tegu võitudega harjunud heaoluühiskonna fenomeniga: elu on kenasti ära sätitud ning jalgpallimäng pole koht, kuhu tulla unustama oma kehva elujärge ja “vaenlasele” kohta kätte näitama, parastada tema äpardu-

miste üle ning joovastuda omade iga efektse puusanõksu peale. Samas on jalgpalli vaatamas käimine veres ja kuigi võitudega ollakse harjunud, on tulpidemaa inimesele oluline, kuidas võidetakse – oluline on nautida ilusat mängu.

Nagu Moskva CSKAd vaadates See tuletas meelde läinud sajandi seitsme- ja kaheksakümnendate aastate Moskva CSKA jäähokimeeskonda ja tema treenerit Viktor Tihhonovi.

Toonane CSKA komplekteeriti jõuga: armeeklubil olid hoovad, mille abil saadi endile kõik paremad mängijad ning meistrivõistlused kulgesid enamas2013 MAI JALKA

39

mm-valikmängud

Foto: Lembit Peegel

Ruben Schaken lõi Hollandi koondise kõigi aegade 1500. värava.

Foto: Lembit Peegel ti CSKA suure ülekaalu tähe all. mängujärgne Tarmo Rüütli Kui suukorvistatud ajakirjanduses pressikonverents, pakkus vahel ilmuski mõni piiksatus, et see huvi üksnes eestlastest nii pole huvitav, vastas Viktor suleseppadele. KardinaTihhonov solvunult: aga miks tagune sumises omapäi edasi. te ei tule ega imetle, kuidas me Kui tuli Louis van Gaal, võidame!? valgus seltskond üksmeelselt Muidugi on võrdlus CSKA söögi-joogi juurest küsimaja Hollandi vahel ebakorrektne, kuulama. aga pähe ta tikkus. Eks samaKui võitmine on moodi läheb kodupublik vaatama harjumus ka Barcelona, Madridi Reali, Manchester Unitedi ning tänavu Nii on alati. Suuremad Rafael van der Vaart keerutab palliga Konstantin Vassiljevi ja Henrik Ojamaa vahel. ka Müncheni Bayerni mänge – tunnevad harva huvi väikseküsimus on: kuidas? ma meeskonna matšijärgsete Märtsikuu Jalkas kirjutasime, et Vastutulija möödalaskmine on ettevõtseletuste vastu. Võibolla üksnes siis, kui hollandlaste elu allpool merepinda, mine omaette. on kaotatud. Aga isegi siis peetakse riigi ülerahvastatus ja pidev ruumikitAvar pressiruum oli kardinaga jaota- põhjuseks omade kehva mängu, mitte sikus väljendub muuhulgas kitsastes tud kaheks: ühele poole jäid ajakirjanike nõrgemate head esitust. Nõrgemad järsult tõusvates treppides ning tõime töölauad ja pressikonverentsi maa-ala tunnevad tugevate vastu pisut suuremat ühe näitena ära Amsterdam Arena. koos tooliderea ja poodiumiga küsitlehuvi, aga sedagi juhul, kui on õnnesTõepoolest, nii ongi. Pressitribüünile tavatele. Kardina taga sumises püstijatunud röövida punktike või kolm. Siis tõus on nagu matkarada, sealt naasmine lameeleolus pressiseltskond, nautides tahaks ju kuulata kiidusõnu! pressiruumi nagu laskumine alla orgu. söögipoolist ja keelekastet. Kui algas Reegel on siiski omadekesksus: nõr-

40

JALKA MAI 2013

mm-valikmängud gemad lakuvad pärast kaotust haavu, tõdevad, et tugevam pani oma seaduse kehtima ja oleksid seekord ei aidanud; tugevamad jagelevad pärast oodatud võitu hoopis selle kallal, miks mängiti just sellise koosseisuga ja kas järgmises mängus tugevama vastase vastu ei peaks kasutama hoopis mõnda teist pallurit – mängust endast on rääkida vähem, sest see oli ju ometi enesestmõistetav!

Kunagi Liverpoolis pallinud Soome keskkaitsja Sami Hyypiä seletas selle teema kenasti lahti. Kodumaa ajakirjanik küsis, milline on Liverpoolis võidumeeleolu. Mille peale Hyypiä seletas kannatlikult umbes nii: meeleolu on kogu aeg täpselt ühesugune, sest Liverpoolis peetakse võitmist loomulikuks, meeleolumuutus toimub siis, kui võitu korraga ei tule, siis tunnevad inimesed, et midagi on korrast ära.

Nüüd on Liverpoolis muidugi asjalood teisiti, Hyypiä ajal kuuluti veel Inglismaa suurte hulka.

Samamoodi oli ka Hollandi–Eesti MM-valikmängu puhul Amsterdamis.

Kõik läks hollandlaste jaoks mööda rööbast. Meeleolumuutust enne ja pärast mängu polnud tajuda. Meiega oli vastupidi.

Andorra vastu ikka sajaprotsendiliselt Eesti–Andorra mängude statistika on imeline: 11 mängu, 11 võitu, väravate vahe 26 : 5. Imeliseks teeb selle meie oskus oma ülekaal, mis polegi ju Andorra suhtes teab mis suur, 90 minuti jooksul alati ära realiseerida.

Tõenäosusteooria järgi peaks see edukas seeria katkema. Olen seda alati kartnud viimastel omavahelistel mõõduvõtmistel. Iga kord on Eesti meeskond puhta nahaga välja tulnud.

Mängus Andorraga pani Eesti võrreldes Hollandiga välja kuus uut algkoosseisu mängijat. Vaid Klavan jäi kõrvale sunnitult, teiste valikute puhul lähtus peatreener Tarmo Rüütli konkreetsest vastasest ja mänguplaanist. See asjaolu, et Eesti sai lubada endale poole algkoosseisu väljavahetamise, näitab ühest küljest, et meil on võrdväärseid mehi, aga teisalt annab tunnistust ka kindla tuumiku puudumisest ja sellest, et ees ootab põlvkondade vahetus. (Kolmandast küljest näitab see, et Andorra

A. Le Coq Arena bilanss Meie esindusstaadionil on koondis pidanud 68 mängu: 25 võitu, 17 viiki, 26 kaotust. Väravate vahe on 75 : 75. Eesti koondis on löönud põhjatribüünipoolsesse väravasse 24 ja lõunasse 51 kolli. Vastaste näitaja on 39 : 36.

Euroopa D-valikgrupp 1. Holland 2. Ungari 3. Rumeenia 4. Türgi 5. Eesti 6. Andorra

6 6 6 6 6 6

6 3 3 2 2 0

0 2 1 1 0 0

0 1 2 3 4 6

20 : 2 13 : 8 10 : 10 7 : 7 3 : 9 0 : 17

18 11 10 7 6 0

Eesti eelseisvad mängud: 06.09 Eesti–Holland 10.09 Ungari–Eesti 11.10 Eesti–Türgi 15.10 Rumeenia–Eesti

Fännid juhtisid, kuid kaotasid Päeval enne suurt mängu kohtusid omavahel Eesti ja Hollandi fännid. Meie omad läksid kaks korda juhtima ja tundus, et vastaste vanemal koosseisul puuduvad vasturelvad. Kohati näis nende tegevus üpris nõutu ja hambutu. Kuid nende seas oli oskajaid mehi ja üks nooremapoolne osutus parajaks sprinteriks: tema mitut puhku meie kaitseliini taha jooksiski ja mängu ära tegi. Holland võitis 5 : 3.

Meie poolt lõi kolmanda värava Saron Läänmäe (vt tema kohta Jalka 3/2013 lk 60), kel sobis suurepäraselt kokkumäng oma isa Enn Läänmäega. Kui Eesti fännide enamus elas mängule kaasa platsi servas, siis Hollandi oranžid poolehoidjad tundsid end hästi klubihoone baaris, mille akendest avanes oivaline vaade mängule.

Foto: Lembit Peegel

Eesti fänn Senaator on end fännide mängul sättinud ühele pildile Hollandi kolleegidega.

suhtes oleme tõesti favoriidid – pole vahet, kellega neid võita).

Rüütli valik oli õnnestunud ja andis meile uue valikmängudes skoorinud ründaja: Henri Anieri. See on tähtis, sest annab ründajale enesekindlust. Ühtlasi on Anier üks neist, kes on astumas vanade asemele. Sümboolselt võiks ta üle võtta Andres Operi koha ja üritada üle lüüa vanameistri kõmmutatud 38 väravat sinisärkide eest. Operi

kõrval on vana kaardiväe sümboliks tervisehädadega võitlev Raio Piiroja, kelle sõnul peaks koondis selles tsüklis võtma veel vähemalt 6 punkti, muidu on tegu läbikukkumisega. Hea, kui põlvkondadevahetusega ei läheks kaotsi piirojalik maksimalism ja allaandmatu vaim. Jah, meil on kodus jäänud mängud Hollandi ja Türgiga ning võõrsil Ungari ja Rumeeniaga, aga need 6 punkti võib kätte saada küll.

2013 MAI JALKA

41

taktikajutud

Klassivahe Amsterdamis ja klassivahe Tallinnas U19 koondise peatreener ja Eesti Jalgpalli Liidu koolitaja Karel Voolaid analüüsib Eesti koondise märtsikuiseid valikmänge Hollandi ja Andorra vastu.

Kodus alati tugev Holland võtab Eesti vastu oma

D

-alagrupis seni vaid võite tunnistanud Hollandi koondis alustas 1-4-3-3 taktikaga, Eesti vastas asetusega 1-4-4-2.

Oodatud uue hingamise toonud perfektsionist Louis van Gaali käe all on oranje mänginud resultatiivselt ja kaitses väga distsiplineeritult. Tarmo Rüütlil oli valida mänguks Hollandiga pea parim koosseis. Murenoodiks oli pigem osa mängijate vähene mängupraktika ja füüsiline tase.

Traditiooniliselt oranži värvunud Amsterdam Arena 48 000 pealtvaataja silme all haarasid hollandlased favoriidile kohaselt mängu alguses initsiatiivi, kuid sinised ei alustanud liiga alalhoidlikult. Rüütli panustas rünnakul kogemuse ja kiiruse peale ning paaristandemina tegutsenud Andres Oper ja Henrik Ojamaa võtsid vastaseid vastu keskringi kaarel.

Kahe kontrolliva poolkaitsja Jonathan De Guzmani ja Kevin Strootmani vastas mängisid Martin Vunk ja Konstantin Vassiljev, võimalusel rünnakule lülituvate äärekaitsjate Daley Blindi ja Daryl Janmaati kontrollimise eest vastutasid Sander Puri ja Tarmo Kink ning “raskekahurväe” pidurdamine jäi Enar Jäägeri, Igor Morozovi, Ragnar Klavani ja Taijo Teniste ülesandeks.

Taktikaliselt oli suurimaks vaheks see, et oranžid mängisid positsioonilist 42

JALKA MAI 2013

rünnakut ning siniste võimalusteks jäid kiired üleminekud kaitsest rünnakule.

Kui pidevalt liinide vahel liikuva Wesley Sneijderi ja tipus liikuva Robin van Persie katmisega tegelesid pidevalt nii Vunk, Vassiljev kui ka Morozov ja Klavan, siis Ojamaa ja Operi katmine jäi Stefan De Vriji ja Bruno Martinis Indi vastutada.

Kui hollandlaste palli võitmisel pidid meie keskpoolikud pidevalt üle õla vaatama ja reageerima Morozovi ja Klavani juhendamisele Sneijderi (hiljem van der Vaarti) liikumise kohta, siis De Guzman ja Srootman said nautida mängu ülesehitamist ja pallikaotuse korral julgelt meie keskvälja pressida.

Mitteomaselt vasakul äärel alustanud kiire Arjen Robben ja paremal võimas Jeremain Lens mängisid tunduvalt kõrgemal kui Puri ja Kink, kes pidid Jäägerit ja Tenistet pidevalt kaitsetegevuses aitama.

Väga kõrgeklassiline oli hollandlaste kiire pressing kohe pärast palli kaotamist – palli võitnud mängijal pandi väga kiirelt kinni võimalikud söödusuunad ning kergeid vigu välditi.

Enamasti võideti pall tagasi 2–5 sekundi jooksul. Esimese poolaja märksõnadeks ikka olidki pigem hollandlaste efektiivne pressing ja positsiooniline rünnak kui kiired kombinatsioonid ja pidev eestlaste värava pommitamine.

Mida aeg edasi, seda rohkem aega palliga tegutsemiseks eestlastele anti, kuid tihti ei suudetud üksteist mõista ja söödud ei olnud piisavalt täpsed.

Operi ja Ojamaa liikumine stiilis “üks liigub vastu, teine kaitseliini selja taha” ei toiminud või siis lõikasid De Vrijs ja Martins hästi meie sööduüritusi.

Poolaja lõppfaasis olid eestlased sunnitud mängima kohati ka väga madalal.

Sellest hoolimata ilmutati järjest roh-

kem enesekindlust ning palliga suudeti loogilisi käike leida. Eestlaste kiituseks võib öelda, et kaitses saadi staaride pidurdamisega üldjoontes hakkama.

Teisest poolajast oli tiksunud kõigest kaks minutit, kui pärast Jäägeri sisseviset ja Zenjovi ebaõnnestunud sööduüritust rinnaga näitasid hollandlased viie söödu ja kuuendaks puuteks olnud van der Vaarti löögiga 1 : 0 juhtima asudes, kuidas asjad tipptasemel käivad.

Värav võttis hollandlastelt pingeid maha ja eestlased olid järjest rohkem sunnitud oma mängu avama ning palli tagasivõitmisel tegutseti aina kõrgemalt ja julgemalt.

Kuid hollandlastele iseloomulikult säilitas kogu vastasvõistkond külma pead ning mängu kontrolliti täpsete söötudega ning kohati väga innukalt palli taga ajavate eestlaste surve alt tuldi rahulikult välja.

Järjest paremasse hoogu läinud Robben, van der Vaart, van Persie ja väga tihti rünnakule lülitunud Janmaat hoidsid pidevalt oma tegutsemisega siniste kaitsjaid pinge all.

Eestlastel oli tegu, et pall ette püsima saada ning Zenjovi ja Ojamaa kiirust ei suudetud ära kasutada.

Aina enam väsimuse tundemärke ilmutanud Eesti koondise võistkondlik kaitsetegevus ei toiminud enam nii hästi ning 72. minutil viis van Persie koduvõistkonna 2 : 0 eduseisu, millega oli mäng sisuliselt otsustatud.

Lindpere-Ojamaa vahetusega tõi Rüütli mängu elevust, mis tipnes Vungi ülelöögiga, kuid see oli ka kõik. Lensi asendanud Ruben Schaken vormistas pärast 12 söötu 84. minutil lõppseisuks 3 : 0.

Kokkuvõtteks võib ütelda, et koondis mängis väärikalt ning andis asjaolusid ja

taktikajutud

Holland 1-4-3-3 ja palli valdamisel põhilised liikumised; Eesti 1-4-4-2

mängijate hetkevormi arvestades endast parima. Hollandi koondise masinavärk ning mängijate vorm olid seekord meile lihtsalt liiast.

Kodus alati tugev Eesti võtab Andorra vastu oma Talviselt külmades tingimustes peetava mängu eel oli Eesti koondise selgeks eesmärgiks võit ja kolm punkti tabelisse. Vastaseks nii nagu Eestilegi neli päeva varem Türgile kodus “vaid” 0 : 2 kaotanud Andorra.

On märkimisväärne, et Rüütli algkoosseisust koguni viiel olid “värsked jalad”. Ründepaar Jarmo AhjuperaHenri Anier, keskväljal Sergei Mošnikov, äärel Ats Purje, kaitseliinis tõbist Klavanit asendanud Raio Piiroja.

Külma ilma trotsides oli tulnud omasid toetama ligi 5300 pealtvaatajat ning maksimaalselt parimasse seisukorda viidud A. Le Coq Arenal haaras koduvõistkond kohe initsiatiivi.

Pall saadi arvestades väljakut korralikult liikuma. Üritati küll 1-2 puutega, kuid kohati nõudis väljak ikkagi 3-4 puudet ning see andis andorrakatele aega kaitses üksteist toetada.

Keskväljal liikus pigem Mošnikov kõrgemal, otsides pidevalt vaba ruumi liinide vahel ning Vassiljev jäi mängu ülesehitaja rolli. Andorra Sebastian Gomezi ja Carlos Peppe aktiivne kaitsetegevus siiski Vassiljevile palju ruumi mängu algfaasis ei andnud ning käike rünnakule otsiti pigem läbi äärte või

Hollandlaste pressing pärast palli kaotamist ja eestlaste liikumised

ründajate kaudu. Üldjoontes pall ka ette pidama saadi, kuid lõppviimistlus, viimane täpne sööt või tsenderdus oma meest kastis ei leidnud. Vastaste kaitseliini lahtimuukimise võtit otsiva koondise peamiseks probleemiks ei olnud mitte ainult hästi toimiv vastaste toetav kaitsetegevus ja väljakukatte mitte just parim seisukord, kuid ka söödu vastuvõtu, üks-üheleolukordade ja tsenderduste kesised lahendused.

Teniste ja Jääger olid pigem rünnakut toetavad kaitsjad, kuna Kink ja Purje püsisid laialt ning palliga keskele palju ei liikunud.

Positiivne oli Morozovi ja Piiroja väga kindel tegutsemine palli tagasivõitmistel, sest andorrakate võimalused olid vaid mõned üksikud väga kauged löögiüritused.

Andorra küll simuleeris, provotseeris ja tegi kõik endast sõltuva, et mängutempot alla lüüa, kuid kaitses mängiti olukorrad lõpuni ning oma kasti lähedal meie omadele palju ruumi ei antud.

Sinisärgid jätkasid siiski kannatlikult ning hoidsid mängu tempot võimalikult kõrgel.

Avapoolaja lõpuminutitel pani Eesti peale korraliku surve, pall saadi kiiremini ja täpsemalt liikuma. Kui Mošnikovi löök 16 meetrilt üle põiklati lendas, siis poolaja viimasel minutil leiti võtmeke lõpuks üles!

Vassiljevi hea sööt ja Anieri vasaku jala sisekülje löök oli täpne ja heast

Mõlema võistkonna formatsioon: Andorra 1-4-4-1-1 ja Eesti 1-4-4- 2

klassist. 1 : 0! Teist poolaega alustas Eesti väga hästi, tempo püsis kõrge, mängijad olid aktiivsed ja liikuvad.

Andorra koondise mängijad olid pidevalt pikali, kuid mängu hästi kontrollinud slovakist peakohtunik Jan Valasek jäi resoluutseks.

Hoolimata Operi ja Lindpere kahepeale 66 eluaastast, muutusid Eesti rünnakud aina tempokamaks. Lindpere tõi kahe liini vahele palju teravust ning äärtelt üritati jätkuvalt tsenderdustega, mis hoidsid Andorra kaitseliini pidevalt oma kastis, lisaks teeniti ridamisi nurgalööke.

Samuti lülitus senisest aktiivsemalt rünnakule Vassiljev, kuna seni oli poolkaitsjatest see roll eestkätt Mošnikovil.

61. minutil pärast järjekordset nurgalööki suunas Kink pealöögi värava ees oodanud Lindperele, kes lükkas palli kindlalt peaga võrku. 2 : 0!

Eesti jätkas aktiivselt ning otsis väravalisa, mängupilt muutus järjest lahtisemaks, kuid kohati liialdati lühikeste söötudega ning suruti palju keskelt.

Purje välja vahetanud Zenjov tõi küll paremale äärele veel teravust, kuid viimased 10 minutit möödusid pigem palli ühelt äärelt teisele liigutades, kui pidevalt väravat jahtides.

Kogu mängu vältel olid Piiroja ja Morozov sunnitud sekkuma väga harva, rääkimata Pareikost, kelle mäng sisuliselt piirduski raami kontrollimise, mõne pika palli mängimise ja kaitseliini juhendamisega.

2013 MAI JALKA

43

klubilood

Tartu Tammeka peaaegu veerandsada aastat eestikeelset jalgpalli Legendaarse Hillar Otto õhutusel juba 1989. aastal loodud JK Tammeka on elanud üle sügavad muutused, rääkimata kergematest pinnavirvendustest. Praegu ei kujutaks Eesti jalgpalli Tammekata ettegi!

Lennart Komp

1

980. aastate lõpuks oli Tartu Olümpia triumf Eesti meistriliigas poole sajandi tagune udu ja ülikoolilinna jalgpall peamiselt venekeelne. Vara lahkunud Hillar Otto kutsus 1989. aastal aga kampa Avo Jakovitsi ja meelitas juurde Heino Ligi, kellega ühes loodi JK Tammeka. Ligi on veendunud, et kui poleks olnud Ottot, poleks olnud ka Tammekat.

“Tammeka au, mõistus ja südametunnistus oli Otto, mina ja teised juhatuse liikmed ainult toetasime teda,” meenutas Ligi. “Ülesanded olid selged: Otto teeb kõik ja kui vaja, siis aitame.”

Ligi sõnul kulges klubi loomine suhteliselt nobedalt, üsna kiiresti leiti toetajaid ja väljakute kasutamine oli tasuta. Esiti oli eesti poisse vutitrenni leida suhteliselt keeruline, suurem huvi tekkis taasiseseisvumise järel. Nimelt meelitas noori jalgpalli võimalus käia välismaal turniiridel, mis teistel aladel oli veel üsna harv nähtus.

Otto oli Tammeka ainus treener aastani 1999, mil tegutses vaid neli gruppi 1980. ja 1985.–1987. aastal sündinud poistele. Paralleelselt toimetas Jakovits lastespordikooli all.

Heino Ligi järel võttis klubi juhtimise üle Heiki Tamm, Heiko Tamme isa.

Tema korraldas klubi n-ö uue asutamise ehk mittetulundusühingu loomise aastal 1999, mille tingis spordielu ümberstruktureerimine. Siis hakkas klubi laste eest linnalt saama pearaha ja võeti suund igal aastal uus treeningugrupp avada.

44

JALKA MAI 2013

Meenutus aastast 2000, kui Tammeka Cup kandis nime Peipsi Cup ja turniir avati rongkäigu, politsei eskordi ja kõnedega raekojas.

Foto: Lembit Peegel

Kolm korda A-koondises mänginud Siim Tenno kannab tänavu Tammekas suurt vastutuskoormat.

klubilood

Kuidas sündis logo ja nimi?

Tammeka logo lõi 1989. aastal kunstnik Andres Valdna, kes oli, muide, 1990. aastate alguses ka Tartu esimese tüdrukute grupi treener, kui võttis juhendada Tartu 7. keskkoolist ehk nüüdsest Karlova gümnaasiumist 1977.–1980. aastal sündinud neiud. Heino Ligi sõnul sai logo sinimustvalge sellepärast, et rõhutada vast loodud klubi eestimeelsust. Nimi Tammeka aga sündis Tamme ja Kalevi liitmisest. Nimelt kuulus viimasele Tamme staadion, kes ei jõudnud seda lõpuks enam üleval pidada.

Kasvamine klubiks Iseseisva mittetulundusühinguna jalgpalliklubi loomine tõi Tammekasse esimese hooga nii palju uusi tuuli, et nõrgema mehe võis tuul läbi tõmmata.

Aastail 2000–2004 Tammeka presidendiks olnud Heino Anderson võttis Heiki Tammelt teatepulga üle siis, kui MTÜ oli juba loodud. Tema vedamisel muutus Tammeka sarnasemaks klubile, millisena teda praegu tunneme.

“Ehitasime üles süsteemse klubilise tegevuse, lõime selged treeningurühmad vanuseklasside kaupa, võtsime treenerid palgale ja seda tehes olime esime-

2012

2011

2010

2009

2008

2007

“Tammekaga paralleelselt tegutses lastespordikool, kust treener ka palka sai,” rääkis Tamm. “Mängijaid kasutati kord ühe, kord teise nime all. Kuna laste treeningutasud olid tol ajal sümboolsed, 40–50 krooni, siis välisreisideks pidime raha juurde leidma ning sellega tegelesin paljuski mina. Treeningutasud jäid treenerile.”

Ka meeskond hakkas mängima alles aastatuhande vahetusel ja seda põhjusel, et esimene põlvkond oma mängijaid sai täiskasvanute liigas osalemiseks küpseks. Nende seas Kristjan Tiirik, Rasmus Tomson, Oliver Konsa ja Vitali Gussev, kellest viimased kaks on viimasel ajal küll negatiivsega silma paistnud.

2006

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

2005

Esiliiga

Foto: Ain Protsin/Postimees/SCANPIX

2004

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

2003

Meistriliiga

2002

Tammeka tulemused kõrgemates liigades

Tammeka tähtsad daatumid 1989 – Tammeka lastespordikooli asutamine 1999 – MTÜ Jalgpalliklubi Tammeka loomine ja klubilise tegevuse algus 2002 – Pärast III ja II liiga oma tsooni kindlat võitmist esimene hooaeg esiliigas 2004 – Esiliiga võit ja tõusmine esimest korda meistriliigasse 2007 – Ühinemine JK Maagiga (endine JK Merkuur), uus ühendklubi JK Maag Tammeka saavutab meistriliigas ajaloo parima, 5. koha 2008 – JK Maag Tammeka kaotab karikafinaalis FC Florale 1 : 3 2009 – Maag loobub klubi toetamisest ja jätkatakse nime all JK Tammeka 2009 – Verinoore koosseisuga tabeli põhjas virelenud Tammeka juhtimise võtavad üle Babak ja Jane Afshar 2011 – Siim Tenno ja Albert Prosa saavad esimesteks sel ajal Tammekas mänginud Eesti koondislasteks; endistest Tammeka palluritest on sama suutnud Aivar Anniste, Siim Roops, Oliver Konsa ja Markus Jürgenson 2013 MAI JALKA

45

klubilood sed sellised Tartus,” rääkis Anderson.

“Alguses oli see üsna keeruline, sest treenerid olid harjunud trenniraha enda kätte korjama, nüüd tuli see klubile anda.” Ühtlasi tegutses Tammeka suunal, et liita SK 10 ja Merkuur-Juunior üheks suureks klubiks, aga see jäi katki eeskätt võimetuse tõttu kokku leppida rahalistes küsimustes.

Küll oli suur saavutus Tartu esimese kunstmuruNii suur oli rõõm, kui Tammeka alistas 2004. aastal esiliigas FC Levadia II, kindlustas sellega liigavõidu ja pääsu meistriliigasse. Vasakult Siim Roops, väljaku valmimine Kristjan Tiirik (nr 13) ning Jaak Naaber.

Tamme peastaadioni kõrval aastal 2002. Eesti Jalgpalli Liit aitas leida kasutatud katte ning väljaku valmimiseks võttis Tammeka juhatus pangalaenu, mida 11 juhatuse liikmest olid nõus garanteerima kuus.

“Laenuvõtmine oli väga suur asi,” ütles Anderson. “Tahtsime ka päris oma staadionit, linn leidis selle jaoks krundi ja eelprojekt oli isegi olemas, kuid lõpuks tuli mõõnaaeg peale ja sinna see jäigi. Sportlikus plaanis tahtsime Eestis jõuda kuue hulka ja hakkasime rõhku panema treenerikoolitusele, sest enne ei olnud ühelgi Tammeka treeneril mingit litsentsi.”

Mis puudutab oma kompleksi, siis veel 2004. aasta sügisel kirjutas Tartu Postimees nii: “Tammeka plaanib treeningukompleksi ehitada umbes 10 täismõõtmetega väljakut.

Tammeka looja ja hing Hillar Otto Kristjan Tiirik on esimene Tammeka Lisaks veel ka sisehalli, mis poleks küll täismõõtmeline, kuid kasvandik, kes on olnud klubi peatreeneriks. (28. aprill 1952 – 7. november 2011). vähemalt noored saaksid talvel korralikult treenida.”

Praegu teame, et sellest plaanist pole teostunud murdosagi, ent on tähelepanuväärne, et Hillar Otto loodud sidemed Soome klubiga Kokkolas olid nii tugevad, et põhjanaabrid avaldasid valmisolekut seda projekti toetada.

Foto: Ove Maidla/Postimees/SCANPIX

Foto: Kristjan Teedema/Postimees/SCANPIX

Foto: Lembit Peegel

Peipsi Cup / Tammeka Cup

Järgmisel suvel täitub 20 aastat Tartu Tammeka korraldatavast noorteturniirist Tammeka Cup, mis varem on kandnud ka nime Peipsi Cup. Esimene Tammeka, õigupoolest Hillar Otto korraldatud turniir mängiti juba 1990. aasta sügisel, misjärel hakkasid turniirid toimuma igal kevadel Tamme Cupi ja sügisel Tartu Cupi nime all. Need kestsid ühe nädalavahetuse jagu ja enamasti 12–15 võistkonna osavõtul.

Peipsi Cupi nime kandnud turniir mängiti esimest korda sõna otseses mõttes Peipsi ääres, Kallastel ja mujal järveäärsetes valdades ning suurt rolli mängis selles Tammeka sõprusklubi Kokkolast, kes seal laagrit läbi viis.

Hiljem kolis keskus Tartusse Tamme staadionile, ent pillutus laiali mööda Lõuna-Eestit, matšid toimusid Kallastel, Varal, Luunjas, Ülenurmel, Põlvas, Alatskivil. Alates 2004. aastast kannab parimail päevil ligi 170 võistkonda võõrustanud turniir nime Tammeka Cup.

46

JALKA MAI 2013

Ühendklubi ja püüd tõusta tippu Ei saa öelda, et Tartu jaoks algas 2005. aastal Tammeka tõusmisega meistriliigasse uus ajajärk, sest seal oli varem mänginud Tartu Kalev, kes kandis ka nimesid Dag ja Esdag, ja ees ootas Merkuur. Küll oli see esimene kord pärast 1994. aastat kahel Tartu klubil korraga meistriliigas mängida ning Tammekale järgmine tähtis samm klubiks kasvamisel.

“Meistriliigasse tõus tähendas seda, et asjaajamise mõttes muutus klubi professionaalsemaks, sest nõuded olid esiliigast erinevad,” ütles klubi 2004.–2009. aastani juhtinud Priit Tiru. “Rohkem tähelepanu pidi pöörama noorte ja naiste jalgpallile. Muidugi kannustas klubi ja klubi juhte ka see, et aasta enne meid oli esiliigast üles kerkinud Tartu Merkuur ja käis võitlus selle nimel, et tõestada, et oleme edukad.”

klubilood Ehkki parimail hetkil tuhandele lähenenud publikule pakkusid Tammeka ja Merkuuri lahingud närvikõdi, leiti end 2006. aastal tabelis vastavalt kuuendalt ja viiendalt kohalt ehk kõrgeid kohti eraldi püüda näis võimatu.

“Merkuuri juhtisid, ja tegid seda üsna edukalt, SK Duo ehk võrkpallimeeskonna Pere Leiva inimesed; meil hakkas esialgne entusiasm kaduma ja kompetents otsa saama,” kirjeldas Tiru. “Samal ajal olid Tammeka ja siis juba Maagi nime all mänginud Merkuur sportlikus mõttes üsna võrdsed.”

Läbirääkimisi alustati juba enne 2006. aasta hooaega, ent Merkuuri sidus Maagiga kolmeaastane nimesponsorleping ja nimest Maag ei soostunud toiduainetööstus loobuma. Lõpuks leiti 2007. aastaks kompromiss Maag Tammeka näol.

“Oli igati loogiline, et kahest keskpärasest saab hea. Seda rääkisid nii treenerid, vihjas linn kui ka EJL, ent nagu äris tihti, ei võrdu üks pluss üks kahega,” lausus Tiru. “Kahe klubi liitmisel olid kaks aastat klubis palgalised mängijad.

Võib öelda, et tol ajal elasime natukene üle oma võimete, aga üritasime pidada klubi professionaalsel moel.”

Esimesel ühendklubi aastal ehk hooajal 2007 sai Maag Tammeka 5. koha, ent järgmiseks lagunes meeskond suuresti laiali ja tasuks tuli kõigest 8. koht. Paremad eesti taustaga mängijad, nagu Siim Roops, Markus Jürgenson, Oliver Konsa ja Rasmus Tomson, siirdusid või olid juba varem siirdunud Tallinna klubidesse, vene juurtega mehed, nagu Nikolai Lõsanov ja Maksim Bazjukin, Ida-Virumaale.

“Mõni ütleb, et kokkuminek oli viga, samas olen tänase päevani seisukohal, et tegime liitumise osas õige otsuse,” lausus Tiru. “Kui Tammeka püsib meistriliigas ja Tartust tekib neile konkurent, tõuseb toetajate teema taas oluliseks.”

Miks Tartu pole nagu Paide?

Paide Linnameeskond ja ka FC Kuressaare paistavad Eesti meistriliigas silma oma erilise mentaliteedi poolest. Amatöörmängijad treenivad peaaegu nagu profid ja peavad vastu 36vooruse hooaja.

Pole ju Tartu töökohtadest tühi ja ka (üli)koolis saaks tippvuti kõrvalt käia. Aga parimad siirduvad Tallinnasse, madalamatesse liigadesse või lõpetavad hoopis. 30aastane Kristjan Tiirik on kui viimne mohikaanlane Tammeka noores rivistuses. “Üks põhjus on rahaline, sest meistriliiga nõuab palju aega ja täiskasvanul on töö kõrvalt raske mängida,” ütles Tiirik. “Teine on taristu, sest talvel ei ole Tartus ühtki jäävaba väljakut ja on loogiline, et mängijad lähevad Tallinnasse, kus elementaarsed tingimused on olemas. Korralike tingimuste puudumine mõjutab palju.”

Priit Tiru viitas ka ajaloolistele põhjustele ning eksimustele suhtlustel lapsevanemate ja mängijatega, ent täpsustada neid ei soovinud.

“Tartus ei ole olnud viimase kümne aasta jooksul mängijaid, kes oleks parimas jalgpallurieas,” märkis Tiru. “Meil on olnud hästi palju noori mängijaid. Mind ennastki on see häirinud, et Tammekast välja kasvanud pallurid lõpetavad liiga vara ja neil ei ole motivatsiooni mängida oma nime ega linna eest.”

Nii leiab paar aastat tagasi Tammeka keskväljal niite tõmmanud Marko Sonni hoopis II liigast FC Santosest, nagu ka Timo Teniste või Alar Alve.

Foto: Lembit Peegel

Tartu Maag Tammeka kaheaastase ajaloo kõrghetk saabus 2008. aasta kevadel, kui karikafinaalis alistuti FC Florale. Kohtunik Hannes Kaasik kontrollib Stanislav Pedõki tervist, norus peaga tartlased on Kristjan Tiirik, Sergei Starovoitov ja Rasmus Tomson (ees).

Taaskäivitus aastal 2009 Tartu jalgpallist huvitatud said 2009. aastal tõsta kulme nii, et küll sai. Jaanuaris haaras verinoore esindusmeeskonna juhtohjad vaid 25aastane Norbert Hurt. Klubi vireles võlgades ja meeskond meistriliiga viimasel kohal.

Suvel võtsid klubi juhtimise üle Babak ja Jane Afshar, kelle taktikepi all tegutseb Tammeka senini.

“Oleme saanud osaks Tartu elukultuurist ning oleme sellega tugev ja asendamatu lüli kohalikus elanikkonnas,” sõnas klubi president Jane Afshar. “Tahan Tammeka Euroopasse viia ja varem või hiljem saab see teoks!”

Lühivaates on eurosarja pääsemisest märksa olulisem siiski tõik, et 2009. aastal turja saadud võlakoorem on likvideeritud. Afshari sõnul on viimase kolme majandusaasta aruande tulemused plussi näidanud ja seda iga aasta suurema numbriga. Vanad võlad on tasutud ja palgad makstud.

“Muutsime struktuure ja juhatust, kaasasime usinad töötajad, parandasime siseõhkkonda, mis pani omakorda kogu klubi jälle aktiivselt koostööd tegema, oleme teinud pädevalt meediatööd, kuulanud fännide arvamust ja sponsoreid värvanud,” loetles Afshar tehtud samme. Ta tunnistab, et Tammeka ajalooline kodu Tamme staadionil on kitsaks jäänud ja enda baasi rajamine koos kunstmuruga suurema tähelepanu all kui kunagi varem, ent midagi reaalselt veel teoksil ei ole.

Suurt uhkust tunneb Afshar selle üle, et klubi noorteosakond töötab efektiivselt, kuid kvaliteedi tõstmiseks on töös ühtne metoodiline treeningukava ning oluliseks peab ta ka klubi identiteedi õpetamist lastele ja läbi selle nende esindusvõistkondadele lähemale toomist. Seda eesmärki aitab täita ka jõudsalt täienenud treenerite kaader. Praegu on klubi palgal 20 treenerit, kelle seast vaid üksikud pole Tammeka enda kasvandikud.

Tulevikusuundadeks nimetab ta peale baasi rajamise skautimisosakonna loomist, klubi turundusosakonna ülesehitamist ja eelarve suurendamist.

2013 MAI JALKA

47

usutlus

Foto: Lembit Peegel

48

JALKA MAI 2013

Eesti koondises jahib Jarmo Ahjupera k천rgemaid palle.

usutlus

Jarmo Ahjupera:

ilus oleks ikka medal saada!

Jarmo Ahjupera aeg Ungari klubis Györi ETO saab täis. Nelja ja poolt aastat jäävad kindlasti meenutama jalas olevad ja lennujaamas piiksuvad metallvardad. Kas selle hooaja eest antakse ka tõenäoline medal, seda ta veel nii kindlalt ei tea.

Lennart Komp

O

n üsna tõenäoline, et Györi ETO tuleb tänavu Ungari meistriks. Kuivõrd see sulle korda läheb?

Eks ikka. Sõbrad ju mängivad ja paljudega on mitu aastat koos mängitud.

Loomulikult on mul nende edu üle hea meel ja jälgin nende mänge huviga.

Loodan, et nad võidavad liiga ikka ära.

Aga isiklikult?

Isiklikult ma ei osale selle meeskonna koosseisus juba jaanuarikuust. Aasta tagasi toimus ETOs treenerivahetus ehk tagasi tuli treener, kellega ma ei saanud pärast vigastust minutitki mänguaega ja kelle mänguplaani mina ei sobi. Nii läks ka seekord. Algul ta küll proovis mind, kuna olin enne tema tulekut klubi esiründaja, kuid peagi mänguplaan muutus ja mina sellesse skeemi ei sobinud. Sügisel tehti mulle ettepanek lepingut pikendada, kuid kuna ma ei näinud antud treeneriga võimalust mängimiseks, siis ma sellest huvitatud ei olnud ja kuna ma lepingut ei pikendanud, siis jaanuaris öeldigi, et kuna su tulevik ei ole meiega seotud ja tahame su maha müüa, siis treenid nii kaua duubliga. Kuna jaanuaris midagi ei juhtunud, siis olen siiamaani duubli treeningutel.

Esindusmeeskonna eest on sul sel hooajal kirjas kolm mängu ja 128 minutit. Medali ikka saad selle eest?

Ma ei teagi, aga ilus oleks ju! Neli ja pool aastat olen ju klubis olnud, eelmisel aastal oli panus suurem. Loomulikult oleks ilus medal saada.

Ütlesid, et klubi tahtis sind maha müüa või ei tahtnud sina nendega lepingut?

Kuna treener ei näinud mind oma mänguplaanis, siis klubi üritas mind juba augustis maha müüa. Käisime leeduka Linas Pilibaitisega proovimas 2. Bundesliga klubis Regensburg. Seal olime kokku kolm päeva. Samuti käisid läbirääkimised Ujpestiga üleminekute viimasel päeval, kuid tehing jäi katki, kuna ETO otsustas minu hinda poole päeva jooksul märgatavalt tõsta. Sel hetkel oli aru saada, et ma ei ole enam nii vajalik mängija. Samas tuli üllatusena, et nad soovisid mõni aeg hiljem minuga lepingut pikendada.

“

Kink ütles, et ma lonkan. Mina ajasin tagasi ja ta küsis kellegi teise käest, kas see on normaalne, kuidas ma jooksen. Ise ei saanud sellest arugi.

„

Lepingu pikendamine oli klubipoolne lootus, et sinu eest saaks ikkagi mingi raha ja et sa ei saaks suvel niisama ära minna või oli see seotud meeskonna tulevikuga?

Nii palju, kui ma klubi direktoriga rääkisin, siis ta ütles, et olen klubi jaoks vajalik mängija, isegi kui hetkel ei mängi ning ta loodab, et tulevad ajad, kui hakkan mängima. See ei ole esimene kord, kui praegune treener (Attila Pinter) klubis on.

Põhjendas treener kuidagi, miks sa ta valikuisse ei kuulu?

Oli rääkimisi ja arutamisi, aga … (Otsib sõnu.)

Aga mis ta sõnum oli?

Oligi lihtsalt, et tee tööd edasi ja kui tal vaja läheb, siis saab ta mind kasutada.

Aga ei läinud vaja ja nii ta läks.

Suvel naased Ujpesti, mille eest 2011. aastal 14 mängus 8 väravat lõid. Sul on nendega eelleping. Mida see tähendab?

Eelleping tähendab seda, et 1. juulist, kui kõik läheb hästi ja ma olen meditsiiniliselt korras, olen ma Ujpesti mängija.

Györis tähendas see seda, et sinusse hakati veel külmemalt suhtuma?

Kahjuks jah.

Mida see reaalselt tähendab? Kõnnid klubis nüüd mööda seinaääri?

Ei, miks! Teen duubliga trenni edasi, suhtlen kõigiga normaalselt ja mingit probleemi ei ole. See on kõigi jalgpallurite õigus nii teha. Mina arvasin sel hetkel, et nii on õige ja sõlmisin eellepingu.

Kas klubi proovis sind ka jaanuaris müüa?

Ikka prooviti ja üritati lahendusi leida.

Kui sa Györisse läksid, siis oli su üleminekusumma väidetavalt 100 000 eurot …

Mhmh.

2013 MAI JALKA

49

usutlus Mis summat küsis klubi praegu?

Sinna kanti on see summa ka jäänud.

Ujpest oli ainuke, kellel sinu vastu huvi oli?

Oli ka teisi huvilisi, kuid Ujpest oli kõige konkreetsem.

Aga nad ei olnud nõus üldse maksma või ei leitud kompromissi?

ETO soovis kuni üleminekuperioodi viimase päevani minu eest kõrget hinda saada. Kuna aga eelleping oli sõlmitud, siis ei olnud Ujpest huvitatud selle maksmisest.

Sinuga lepingu sõlmimise ajal oli Ujpesti treener belglane Jos Daerden …

Tema vallandati pärast kevadringi esimest mängu, kui nad suurelt kaotasid (0 : 6, Paksi SE-le – toim.).

Kas ja kuidas see sind mõjutab?

Ei mõjutagi. Suvest hakkab jälle uus hooaeg, uued plaanid.

Ujpestiga sõlmisid lepingu kaheks aastaks. On see hea leping?

Jah, ei saa kurta küll! Tahaks saavutada jälle sellise mänguvormi, mis oli eelmisel perioodil seal (kevadel 2011 – toim.).

Viimase aasta jooksul ei ole ju üldse mänginud.

Miks ei õnnestunud lepingut Györiga lõpetada, mis oleks võimaldanud juba talvel Ujpestiga liituda?

Konkreetselt sellist võimalust ei tekkinud, kuna ETO soovis üleminekuperioodi viimase päevani minu eest suurt summat saada. Loomulikult ma uurisin ja proovisin leida parima variandi. Ei olnuks ka mõtet Györiga leping lõpetada ja siis pool aastat Tallinnas olla.

Teoorias olnuks väga ilus, kui ma Jarmo Ahjupera lend palli poole.

Foto: Lembit Peegel

50

JALKA MAI 2013

kohe jaanuari alguses oleks saanud nii Györi kui ka Ujpestiga kaubale ja oleks liikunud Budapesti, aga reaalsus oli see, et nii ei õnnestunud. Ma ei saa kõiki asju rääkida, aga muidugi olnuks see minu jaoks parim lahendus.

Milline su igapäev praegu välja näeb?

Teen trenni duubliga, kes mängib Ungari tugevuselt teises liigas. Lisaks olen koostanud endale isikliku treeninguplaani, millega tahan saavutada suveks võimalikult hea vormi. Tahan juulikuuks olla maksimaalselt valmis.

Györi mängudel käid?

Ikka käin. Pärast mängu ei lähe ma muidugi riietusruumi õnnitlema, aga kõik sõbrad mängivad ju!

Neli aastat ühes klubis on arvestatav aeg. Millised on sinu Györi perioodi head ja halvad küljed?

Sõlmisin lepingu 2009. aasta veebruaris ja kohe märtsis tuli raske vigastus (sääre- ja pindluu murd – toim.), mis mind pikaks ajaks kõrvale jättis, kuid pean klubile tänulik olema, et nad lasid mul taastuda ega avaldanud survet, et leping

ära lõpetada. Györi eest tegin eelmisel aastal ühe täishooaja kaasa. 24 mängu ja 9 väravat ehk see ei olnud üldse halb hooaeg! Treener usaldas, võitsime ja läks enam-vähem hästi. Nelja aasta jooksul täishooaeg ja natukene peale. Vigastus ju rikkus ka palju, eriti vale ravi. Operatsioon oli märtsis ja mängima sain alles järgmise aasta aprillis. 13 kuud, ehkki õige operatsiooni korral võinuks juba sama aasta augustis valmis olla.

Ameerika spordimeedias armastatakse kasutada väljendit “karjääri defineeriv hetk”. Sina oled 29aastane ehk sportlaskäärist üle poole on ilmselt möödas. Millist hetke pead sa enda jaoks olulisimaks, mille pärast sind mäletatakse?

Seda peab teiste käest küsima, mida nad mäletavad! Aga mina ei mõtle vigastusele, vaid poolele aastale Ujpestis, kus kõik läks hästi ja sellele järgnenud hooajale.

Siis ei olnud varianti, et Ujpestis jätkad?

Oli, oli muidugi!

Aga mille taha see jäi? Üleminekusumma?

Kui olin pool aastat hästi mänginud, oli Györ ka väga suures vaimustuses ja nägi endale minust väga suurt kasu. Ma saingi väga hästi mänguaega, aga tuli uus treener ja uued mängijad.

2010. aastal, pärast mitut valuga lõppenud naasmiskatset vahetati su jalas olnud 10millimeetrised metallvardad 13millimeetriste vastu …

Mis lennujaamas muide piiksuvad!

Tekitab see sulle probleeme ka?

Kui läheb tõsisemaks kontrolliks, siis katsutakse läbi, lastakse aparaadiga üle ja lubatakse läbi. Kõigis lennujaamades muidugi ei piiksu ka.

Häirivad need sind kuidagi?

Ei, peaaegu üldse mitte. Mingi nurga all, kui jalg ebaloomulikus asendis on, siis tunnen, aga mängus ega tavaelus ei sega need kuidagi. Nad on terve luu pikkuses ja kinnituvad kruvidega põlve külge.

Need vardad on sul endiselt jalas ja välja võetakse need alles pärast karjää-

usutlus ri lõppu. Miks selline otsus?

Kui ei sega, siis võivad jääda. Kaspar (Rõivassepp, Eesti koondise arst – toim.) andis mõista, et mida kauem nad sees on, seda keerulisem on neid välja võtta.

Ehk pärast mängimise lõppu tuleks nad välja võtta. Aga kindlasti mitte praegu.

Foto: Lembit Peegel

Raio Piiroja ütles hiljuti, et pärast mitmeid vigastusi tuli must masendus peale. Kuidas sul oli?

Muidugi oli raske. Mul ei olnud küll palju vigastusi, vaid üks pikk. Teadsin, et sellega saab lõpuks kõik korda.

Alguses öeldi, et läheb neli kuud. Pärast see aeg venis ja venis ning ajas närvi küll, kui mängida ei saanud. Mäletan, et jaanuarikuus jooksin koos meeskonnaga. (Tarmo) Kink ütles, et ma lonkan. Mina ajasin tagasi ja ta küsis kellegi teise käest, kas see on normaalne, kuidas ma jooksen. Ise ei saanud sellest arugi. Oli valus küll, aga mõtlesin, et läheb üle.

Mõni nädal hiljem vahetas Kaspar (Rõivassepp) metallvarda jalas tugevama vastu, kahe kuu pärast mängisin taas jalgpalli, ja ei mingit valu enam.

Ilma varrasteta sa mängida ei saakski?

Saaks ikka.

Aga ei riski?

Mul ei ole põhjust neid välja võtta. Las nad olla.

Ilma varrasteta ära ei oleks paranenud?

Vaevalt. Ma ei usu, sest ma sain aru, et luud ei olnud korralikult kinni kasvanud ja liitekohad liikusid, mis põhjustaski valu ja turset. See oli põhimure. Taastusravi tegin Svea Milleri juures väga hästi.

Eesti koondises mängid sa eeskätt seljaga värava poole, oled selleks, kes palle alla võtab ja edasi annab. Mille poolest erineb see roll Ungaris praktiseeritust?

Ungaris on ülesanded samad mis koondises. Palli hoida, ründefaasis mängida tõusvale äärepoolkaitsjale. Ungaris tekib lihtsalt rohkem võimalusi, kuna meeskond mängib rünnakule ja loob rohkem võimalusi.

Sageli kuulen sinu kohta öeldavat, et

EM-valikmängus Serbia vastu: Ahjupera on tagurpidikallit tegemas Milan Biševacile, eemalt jälgib kahe mehe tegemisi Nemanja Vidic.

Sõber teab. Karl Palatu Meeskonnakaaslane FC Floras Jarmo on oma jalgpalliväliste saavutustega kindlasti teistele suureks eeskujuks. Treeningute kõrvalt on ta jõudnud omandada kõrghariduse TTÜs, ehitanud auhinnaga pärjatud kodu ning on isaks kahele tütrele. Jarmost teeb Jarmo see, et ta on sümpaatselt tagasihoidlik ning eelistab töötegemist loorberitel pikutamisele ning tegusid sõnadele. Olen Jarmoga sõber olnud juba üle kümne aasta, näinud tema õnnestumisi ja ebaõnnestumisi, kuid kunagi mitte meelt heitmas ega nina püsti ajamas. Tugev ja teotahteline inimene.

oled A-koondise jaoks liiga aeglane.

Mis sa ise sellisest väitest arvad?

Ma tahaks näha ühte 196sentimeetrist kiiret mängijat! Ma arvan, et mõne erandiga nii pikki ja kiireid mängijaid

ei ole. Zlatan Ibrahimovic on kiire, aga teda on ainult üks. Kui ma oleksin oma pikkuse juures ka kiire, siis ma ei mängiks Györi ETOs vaid kusagil kõrgemal tasemel.

2013 MAI JALKA

51

maailm

Kuidas tappa meeletut Lähenen Aasia populaarseima turistisõidutamisvahendi tuktuk’iga suurejoonelisele Phnom Penhi staadionile. Sel kaunil päikesepaistelisel, kuid mitte tapvalt kuumal, vaid mõnusalt soojal pühapäeval peaks täna peetama kaks Kambodža jalgpalliliiga kohtumist. Neist esimene on kohalike gigantide heitlus riigi jalgpalliajaloo edukaimate klubide Naga Corpi ja Phnom Penh Crowni vahel.

Foto: Oliver Lomp

Oliver Lomp

R

iigi kohta, kus telekanalites näeb soovi korral pea kõigi Euroopa tippliigade tähtsamaid kohtumisi ja kus meeskodanikele väljastatakse justkui koos sünnitunnistusega mõne online-spordiennustuse konto, tundub staadioniümbrus napilt kümme minutit enne avavile algust liiga vaikne. Kuna olen veidi hiljaks jäämas, mõtlen, et küllap on massid juba varakult tribüünidele kogunenud.

Maksan kahe mängu eest tühised 2000 rieli (0.38 eurot), ruttan tribüünile ja arvan esimese ehmatusega, et olen ehk staadioniga eksinud. Kohalikud gigandid on teineteist juba tervituse märgiks kätlemas, kuid 50 000 silmapaari mahutaval staadionil on tribüünidel kõigest mõnisada huvilist. Kuna tulen Eestist, pole vähene publikuhuvi koduliiga vastu mulle eriliseks kultuurišokiks, kuid arvestades seda, et siin Kagu-Aasia riigis elab Eestist pea 11 korda rohkem inimesi (2011. aasta andmetega on Kambodžas elanikke veidi vähem kui 15 miljonit) tundub kõik see kuidagi kentsakas. Kehitan nõutuna õlgu, võtan istet ja loodan napilt enne avavilet, et kui tavalises tänavapildis pidevalt laulda

52

JALKA MAI 2013

Tühi 50 000-kohaline staadion ja mõned fännid.

armastavad ja niisama teineteisega vesteldes eestlaste jaoks ebamaiselt lärmakat heli tegevad khmerid ei suuda kvantiteediga lüüa, teevad nad seda kvaliteediga. Kümnendaks mänguminutiks, mil platsil on aset leidnud juba kaks üsna ohtlikku väravavõimalust, saab mulle selgeks, et pean ka kvaliteedis pettuma. Inimesed istuvad justkui teatrietendust jälgides ja ma ei imestaks, kui khmerikeelne teadvustaja palunuks mobiiltelefonid ja igasugused muud lärmakad vahendid enne avavilet välja lülitada.

15 fänni 15 miljoni peale Vaid ühes tribüüni kaugemas nurgas kuulen trummipõrinat ning et vähegi jalgpalliemotsiooni kätte saada, suundun sinnapoole. Seal istub 15-liikmeline poisikluttide kamp, kes tõepoolest käituvad nagu päris jalgpallifännid.

“Phnom-Penh, Phnon-Penh”, karjuvad nad ning põristavad kordamööda trummi ja puhuvad pasunat. Numbrid panevad ahastama. 15 miljoni elaniku

peale 15 tõelist fänni (kõik nad Phnom Penh Crowni toetajad), üks trumm ja üks pasun ...

Mäng on mõlemalt poolelt väga rabe, tase kõrgliiga kohtumise kohta on väga madal. Enamikku mängijaid iseloomustab kehv esimene puude, kohutavad tsenderdused, halb positsioonivalik ja pidev puterdamine. Teatraalsust lisavad kohati suisa koomilised situatsioonid. Ühtäkki tunneb Crowni väravavaht Samreth Seiha end Lionel Messina ja üritab tervest Naga Corpi ründeliinist mööda triblada, mis paraku lõppeb katastroofiliselt ja peaaegu vastasmeeskonna väravaga. Kurikuulsad Fabien Barthezi trikid olid Seiha omadega võrreldes meistriklassist. Umbes pool tundi enne mängu lõppu hakkavad Naga Corpi mängijad 1 : 0 eduseisus olles (mäng lõppes 1 : 1) teineteise järel ajaviitmiseks maas püherdama. Oli moment, kus tohterdati samal ajal kahte mängijat ning mõlemad viidi lõpuks kanderaamiga väljakult. Ka kohtunike tegevus on kohati arusaamatu. Nad ei eelistanud kumbagi poolt, kuid tegid

maailm

jalgpallipotentsiaali järjest prohmakaid mõlema meeskonna kahjuks. Vilemeeste taseme võtab kõige paremini kokku Crowni šveitslasest peatreener Sam Schweingruber, kellega mul õnnestub pärast kohtumist veidi vestelda.

“Kas tahad Kambodžas jalgpallikohtunikuks saada? Alusta juba täna ja vilistad kahe nädala pärast kohalikke tippmänge,” naljatas ta.

Teine kohtumine uustulnuka, parlamenti esindava Senate Secretariati ja kohaliku armeeklubi FC National Defense Ministry vahel algab samal väljakul kümme minutit pärast avalahingu lõppu. Eelmised meeskonnad jõuavad napilt väljakult lahkuda, kui juba on uued mehed peal. Ometi ei paku uus kohtumine samuti mitte mingisugust pinget. Mulle ei anna rahu, kuidas nii suure rahvaarvuga riigis on maailma populaarseim spordiala nõnda kehvas seisus. Seda olukorras, kus pinnas arvestatavaks vutiriigiks saada on ideaalne.

Eestis peab jalgpall populaarseima spordiala troonil püsimiseks taluma suusa- ja korvpallifanaatikute püüdlusi kaikaid kodaratesse loopida, kuid Kambodžas konkurents peaaegu puudub. Menukuselt teine ala on siin kohalik võitluskunst, kikkpoksi meenutav Pradal Serey.

Alaliitu ala ei huvita “Huvi jalgpalli vastu on meeletu, eriti meeste seas. Panustamise järele on nad lausa hullud,” kinnitab ka The Phnom Penh Posti sporditoimetuse juht Dan Riley.

Otsustan üles otsida kohaliku suurima jalgpallieksperdi, kuus aastat tagasi sellesse Kagu-Aasia riiki elama tulnud inglase Andy Brouweri, et nõuda selgitust. Vestlus omal ajal Inglismaa amatöörliigades kõvasti väravaid kõmmutanud inglasega paneb mõtlema, et mis seisus oleks Eesti vutt siis, kui taasiseseisvumise järel poleks ala eestvedajad olnud hingega asja kallal.

“Kambodžas ei saagi jalgpall areneda,” räägib Brouwer. “Siinsel jalgpalliliidul on alast täielikult ükskõik. Nad toimivad täpselt samamoodi nagu kõik

Foto: Oliver Lomp

Tribüünilt leiab ka selliseid huvilisi, kes püüavad platsil toimuvat mõtestada.

Palgad, välismaalased Suurte palganumbritega ei saa Kambodža klubid mängijaid meelitada. Khmeride palgad algavad 50 USA dollarist (40 eurot), samamoodi ka kehvemate jalgpallurite omad.

Liiga paremad mängijad teenivad mõnisada dollarit, mõnel harval juhul maksimaalselt tuhat dollarit.

Mõistagi ei anna selliste numbritega liigasse meelitada ka välismängijaid ning leegionäridest pallivad mõnes üksikus klubis vaid mõned viiendajärgulised nigeerlased. Ja neilgi tekib sageli probleeme, kuna enamus tahab jalgpallurikarjääri kõrvalt kriminaalsel teel lisaraha teenida. Nende jaoks on lõksuks mängupõrgud ja narkootikumid.

muud asutused Kambodžas – kui keegi neile raha ei maksa ja neil endil jalgpalliasja ajamisest otseselt mingit kasu pole, ei liiguta nad lillegi. Olukord on väga kurb. Meil käis eelmisel nädalal külas FIFA asepresident Jordaania prints Ali Bin Al-Hussein, aga alaliidu juhtkond

polnud isegi sellest kohtumisest eriti erutatud. Nad uurisid kõigepealt, kas sellest kohtumisest mingit kasu ka on.”

Kohaliku alaliidu funktsioon piirdubki Kambodžas vaid liiga- ja koondisemängude korraldamisega. Kuna noorte arendamine on pukis olijate jaoks täiesti teisejärguline küsimus, peavad klubid olema need, kes ala tulevikule mõtlevad. Nii lõi nelja kohaliku meistritiitliga riigi ajaloo edukaima klubi nimetust hoidev Crown esimese noorteakadeemia, kuhu koondati üleriigiliste katsete põhjal parimad noored.

See on alles esimene raske samm jalgpalliriigiks olemise suunas, kuid on väga tõenäoline, et artikli kirjutamise hetkel FIFA edetabelis 183. kohta hoidev Kambodža ei jõuagi kunagi vähegi tõsiseltvõetavaks vutimaaks. Nimelt on kohalike jalgpallurite kehv tase ja alaliidu olematu propagandatöö tekitanud tupiktee. Nii Phnom Penhis kui ka mujal linnades märkab linnapildis väga palju jõnglasi kandmas mõne maailmakuulsa vutistaari fännisärki ja paljud neist soovikski oma lemmiku jälgedes käia, kuid väidetavalt on kodu nendele püüdlustele piirangud pannud.

“Minu vend oli väga kiire, osav ja atleetlik ning ta soovis üle kõige jalgpalluriks saada,” väidab tribüünil istunud tüdruk. “Paraku ei lubanud isa tal jalgpalluriks saada, sest selle eluga end tulevikus ära ei toidaks. Nüüd on vend aga viina- ja suitsukuradi küüsis. Ja sarnaseid juhtumeid on Kambodžas tuhandeid.”

Teise kohtumise viimased minutid on käimas. Mõtlen omakeskis, kui heas seisus on Eesti jalgpall. Meil on koondis, kes suudab pakkuda ilusaid esitusi, mängijad, kes pallivad üle Euroopa korralikes liigades ning kodune sari, mis näib tegevat suuri samme ülespoole. Äkitselt teeb minuga juttu keskealine inglise keele õpetaja Bhanan. Ta teatab uhkelt, et on õhtustele Premier League’i, La Liga ja Serie A mängudele panustanud kokku 90 dollarit. Õpetajate kuupalk on Kambodžas 150 dollarit ...

2013 MAI JALKA

53

54

JALKA MAI 2013

naised

Naiste jalgpall saab alaliidult hoogu juurde Eesti Jalgpalli Liit on teinud aastateks 2013–2017 naiste jalgpalli arengu kava. Edasiminek peaks toimuma laial rindel. Alaliidu peasekretäri Anne Rei sõnul püütakse tüdrukuid senisest suuremal hulgal jalgpalli juurde tuua.

Indrek Schwede

V

Foto: Lembit Peegel

iimastel aastatel on naiste jalgpallis palju tähelepanu pälvinud meie koondised, mis kahe lõunanaabriga konkureerides on sageli osutunud võitjateks. Koondiste ja eriti A-koondise head tulemused jäävad eesmärgiks ning edaspidi, kuid senisest enam pöörab jalgpalliliit tähelepanu ka mujale.

Alaliidu peasekretär Anne Rei sõnastab lähiaastate ülesanded: suurendada harrastajate arvu, parandada tulemusi igal tasemel, tõsta naiste jalgpalli organisatoorset taset ja tõsta naiste jalgpalli nähtavust ja kõlapinda. Naistekoondise peatreener Keith Boanas on valmis teinud kondikava aastateks 2013–2017.

Selle töötab läbi naistejalgpalli komisjon, mis teeb eesmärkide saavutamiseks tegevuskava.

Juba sel aastal on peale Naiste superkarikafinaalis kohtusid Pärnu JK – Tallinna Levadia. Pildil toimetab palliga pärnakas Saskia Sonnberg. tavapärase kalendrielu meie naiste jalgpallis mittüdrukute jalgpalli festival, mis toimub 11. mail ühel ajal nii meid uusi üritusi. Ajakirja trükist tulles on toimunud juba I Tallinnas, Tartus kui ka Pärnus. Need festivalid koonduvad rahvusvaheline naiste jalgpalli seminar Tallinnas, kus UEFA kolmes linnas peetavate meistriliiga mängude ümber. Tallinesindaja tutvustas naiste jalgpalli arengusuundi ja Šotimaa nas mängivad Flora–Levadia, Tartus SK 10 – Tammeka ning JLi esindaja nende tegevuskavasid. Näiteks Šotimaa suutis Pärnus kohalik jalgpalliklubi ja Põlva Lootos. See festival nelja aasta jooksul suurendada naiste harrastajate arvu viis on plaanis teha igal aastal emadepäeva ajal. Siis pole koolid korda. veel lõppenud ja uudishimulikud saavad soovi korral teha esJalgpalli aitab tüdrukute hulgas kindlasti populariseerida 56

JALKA MAI 2013

naised matutvust jalgpalliga. Neid juhendavad treenerid, kes teevad lõbusaid harjutusi ning pärast järgneb väike mäng.

Juunis ja augustis toimub just tüdrukutele suunatud 50kohaline suvelaager Sportland Arenal.

Koostöös FIFAga on plaanis sel aastal teha üks koolitus meistri- ja esiliiga naistetreeneritele. Aeg on veel lahtine.

Kavas on kokku panna uus grupp naistreenerite C-taseme koolituseks ning sügisel alustavad viis naist B-kategooria kursusel. On oluline, et treenerid tahaksid liikuda järgmisele tasemele. Eesmärgiks on koolitada naisi, kes on ise jalgpalliga tegelenud ja tahavad oma teadmisi edasi anda.

Naiskohtunikke tuli juurde “Ma arvan, et oleme valmis, et teha naiste jalgpallis järgmine samm,” räägib Anne Rei. “Esimese põlvkonna pallurid lõpetavad ja nende motiveerimine on oluline. Kuuleme positiivseid signaale, et klubid tegelevad naistega. Just väikesed kohad kasutavad hästi ära tüdrukute enda initsiatiivi. Tüdrukuid võiks rohkem olla ja klubid võiksid rohkem nendega tegelda, aga me areneme järk-järgult. Poiste jalgpall on oma arengus jõudnud normaalsesse järku. Sinna ei pea inimressurssi enam nii palju suunama. Seal on probleem pigem selles, et poiste jaoks ei jätku kohti, kus treenida ega koolitatud inimesi, kes treeninguid läbi viiks. Tüdrukutel on sotsiaalne vajadus suhelda ja jalgpall annab selleks võimaluse.

Korvpallis ja võrkpallis on pikkust vaja, jalgpallis saavad kõik kaasa lüüa. Hiljem saavad ka teised alad tüdrukuid, kes on jalgpallis hea põhja alla saanud.”

Jalgpallis on tüdrukutel hea väljund kuhugi jõuda. Noortekoondised pakuvad võimaluse esindada Eestit rahvusvahelistel võistlustel ja tahtmise korral võib igaüks pürgida A-koondisse või välisklubisse. Anne Rei ütleb, et jalgpalliliit töötab välja sobivat tunnuslauset tüdrukute jalgpallile, et tiivustada neid valima jalgpalli. Tüdrukutele peab teistmoodi lähenema, sest neist erinevalt on jalgpall poiste jaoks loomulik valik. Palju abi annaks kindlasti klubide koolikülastused.

“Praegu käivad tüdrukute jalgpalliga kaasas mitmed legendid, mistõttu paljud lapsevanemad pelgavad tütreid jalgpallitreeningutele saata,” räägib Anne Rei. “Ikka arvatakse, et tüdrukutele sobivad ainult iluvõimlemine, iluuisutamine ja ballett. Aga me sätime ennast valmis uue generatsiooni emade tulekuks. Nemad on ehk valmis tüdrukuid mängima panema. Kui tegutsesin ise kergejõustikutreenerina, oli mul grupis viis-kuus tüdrukut, kes võinuks pigem jalgpalli mängida. Nad tahtsidki seda poistega koos teha. Siis puudusid neil muud võimalused.”

Naiste jalgpall areneb Eestis igal rindel, peale on tulemas ka uus põlvkond naiskohtunikke. Tugevat abi annavad ka UEFA ja FIFA. Naiste jalgpalli areng on nende kahe organisatsiooni üks prioriteete.

Reelika Turi: me survestame ise ühiskonda Jalgpalliliidu naistejalgpalli komisjoni kuuluv Reelika Turi tõdeb, et naiste jalgpall areneb, aga areng ei tule loomulikult ühiskonna seest, vaid läbi ühiskonna survestamise.

“Me punnitame ja survestame ise ühiskonda, et naiste jalgpalli arendada,” räägib Reelika Turi. “Ma ei tea, kas see on õige. Võibolla peaks ootama, kuni ühiskond muutub ise avatumaks ja naiste spordis hakataks võimlemise kõrval ka sportmänge tegema.”

Reelika Turi treenib ise kaht poiste ja kaht tüdrukute gruppi. Vahe on tunda. Poistega on lihtsam.

“Tüdrukud ise tahavad, aga lapsevanemad ...” selgitab Turi. “Nende seisukoht oma tütardega on selline: “Oled sa kindel, et peaksid jalgpalli mängima?” Oleks lust ja lillepidu, kui vanemad tahaksid laste nimel pingutada.

Inimesed võiksid mugavustsoonist välja tulla ja viitsida lapsi ka teise linna otsa trenni tuua. Mina käisin kunagi 40 kilomeetri kaugusel trennis.”

Reelika arvates jääb puudu eelkõige rohujuuretasandist: meil on head koondised ja treenerid, aga püramiidil pole korralikku põhja all. Püramiid on lihtsalt tagurpidi.

Reelika on väga rahul naistetreenerite C- kategooria kursustega, kus ta sai uusi teadmisi ja huvitavaid lähenemisi. Muuhulgas õppis ta harjutusi, mida ta polnud senini näinud ka teiste treenerite arsenalis. Kõige olulisem kursustelt õpitu oli pika protsessi nägemine.

“Kui ma varem lastele midagi õpetasin, ei osanud ma näha, mis koht on sellel pikas protsessis,” räägib Reelika Turi. “Et mida täna õpetatu annab lastele kümneaastases perspektiivis. Nüüd panen plaani kokku ja tean, mida see tulevikuks noortele annab.”

Praegu näeb Reelika Turi end eelkõige siiski kohtunikuna: “Kohtunikuna olen noor ja egoist ning tahan ise kuhugi jõuda. Treenerina on mul aega ka pärast tegutseda.

Praegu pean isiksusena arenema. Treenerina ma praegu päris valmis Foto: Lembit Peegel pole.”

Reelika Turi õpib Tallinna ülikoolis psühholoogiat ja tunneb rõõmu, et saab koolist saadava teooria igapäevaselt ühendada praktikaga.

See annab talle kaasüliõpilastega võrreldes palju juurde.

Naiste jalgpalli komisjon Jalgpalliliidu juurde on loodud naiste jalgpalli komisjon koosseisus: Aivar Pohlak, Anne Rei, Tõnu Sirel, Keith Boanas, Katrin Kaarna, Mihkel Uiboleht, Indrek Käo, Raimo Nõu, Anastassia Morkovkina, Kaidi Jekimova, Reelika Turi, Anders Süvari, Maria Sootak.

Reelika Turi näitab, et punast kaarti saab anda ka naeratuse saatel.

2013 MAI JALKA

57

naismängija

Kaidi Jekimova –

meistriliigas aastast 1994!

Eestis pole ühtki naismängijat, kes oleks ühe, õigupoolest oma esimese klubi eest mänginud nii kaua järjest kui FC Levadia poolkaitsja Kaidi Jekimova.

Lennart Komp

K

“

Jalgpalli mäletan end poistega mängivat juba 8aastaselt. Suusatrennigi valisin alguses sellepärast, et seal jalgpalli mängiti!

„

Jekimova esimeseks klubiks sai Lasnamäe Arsenal, mis hiljem kandis nime Tallinna Arsenal-90, TKSK Arsenal, TKSK ja TKSK Visa. 2006. aastal ühineti FC Levadiaga. Suusatrennist kaasa võetud vastupidavus ja väärtuslik vasakjalgsus tegid temast aastateks naiste koondise põhimängija.

Tõsi, enne läbimurret oli ta kaks aastat kandidaatide seas. Ent 2009. aasta lõpus võttis ta koondisest aja maha.

Nii jäid kogemata magusad MM-va58

JALKA MAI 2013

liksarja võidud Serbia, Horvaatia ja Põhja-Iirimaa üle.

“Oli vaja puhata ja otsustada, mis suunas edasi liikuda, sest tol hetkel ei näinud ma, et oleksin koondisele kasulik,” kirjeldas Jekimova. “Olin kaua mänginud ja väsinud. Eelmisel aastal kutsuti tagasi ja ma tulin hea meelega.”

Poolkaitsja ei söanda öelda, kaua ta veel mängida kavatseb, ent üht teab ta kindlasti: kui see otsus tuleb, on see lõplik ja sealt tagasipöördumist ei ole.

Selline naine on Kaidi Jekimova. Ühtlasi on ta taevakarva silmade ja lahke olemisega. Ja jalgpallitreener.

Mullu lõpetas ta EJLi C-treenerilitsentsi kursuse ja juhendab ühes oma endise õpilase Inna Zlidnisega Levadia C-vanuseklassi (1998–2000) neidude gruppi.

Ta ei ütle, et tänapäeva noored oleksid võrreldes tema ajaga hukas või et siis olnuks rohi rohelisem. Kes TKSK endist treeninguväljakut rahandusministeeriumi hoone taga ehk endist lastestaadionit teab, siis pole seal aastaid midagi rohukarva olnud.

“Täiskasvanute seas on aastatega tase tõusnud ja enam ei ole nii, et läheme väljakule teadmises, et kümme peaks ikka lööma,” iseloomustas 1994. aastast naiste meistriliigas mängiv Jekimova.

“Ja kui piisavalt ei löö, siis kamandab treener pärast mängu jooksma.”

Igapäevaelus töötab Jekimova IT-firmas ML Novator laojuhatajana. Valdavalt meessoost kolleegid on meestekoondise mängude aegu varmad tema eksperthinnangut küsima.

“Olen töökaaslastele väga tänulik, sest saan töö ajal võistlustel ja jalgpalliga seotud koolitustel käia,” ütles Jekimova. “Ja pärast ikka uuritakse, kuidas läks.”

Läbi klubide ühinemiste ja nimemuutuste jõudis Kaidi Jekimova 2006. aastal Levadiasse.

Foto: Lembit Peegel

aidi Jekimova (33) alustas aprillis oma 21. hooaega Eesti meistrivõistlustel, mis numbreid kokku lüües tundub uskumatu, aga nii see on. Tema auhinnakapis on üheksa meistrikulda, üks karikavõit, seitse Balti turniiri esikohta ja üks Balti liiga esikoht. Samuti valiti ta 2008. aastal parimaks naisjalgpalluriks. Aga esimene valik oli tal hoopis suusatamine.

“Suusatasin aastani 1993, kuid loobusin, sest tahtsin rohkem aega pühendada koolile,” vaatas Jekimova ajas tagasi. “Jalgpalli mäletan end poistega mängivat juba 8aastaselt ja kui suusatamise lõpetamise järel selgus, et täditütred vutitrennis käivad, läksin mina ka.

Suusatrennigi valisin alguses sellepärast, et seal jalgpalli mängiti!”

naised

d a v a t s a m ar

LIIS LEMSALU kutsub!

Oled 6 - 14-aastane tütarlaps ja soovid tutvuda jalgpallimängu võludega?

Laupäev, 11. mai kell 11.00 - 13.00 TALLINN: Sportland Arena (A. Le Coq Arena kõrval, Asula 4c) TARTU: Tamme staadion (Kungla 1) PÄRNU: Raeküla staadion (Riia mnt 277) Näidistreeningud, põnevad harjutused ning puhas mängurõõm! Kõik osalejad saavad laheda T-särgi!

Tule ja võta sõbrannad kaasa!

pärnu jalgpall

Vaid Raio Piiroja päästab Pärnu esindusjalgpalli?

Pärnu jalgpalliklubide suutmatus ühendmeeskonna tegemistes kokku leppida viis hooaja alguseks kentsaka olukorrani, kus maakonna esindusrivistus ei kanna mitte suvepealinna, vaid hoopis Vändra Vapruse nime.

Lahendus on praegu veel Hiinas.

Lennart Komp Foto: Lembit Peegel

Pärnakas Siim Mäeots (löögil) pareerib HÜJK Emmaste ründaja Magnus Martinsoni katse. Vaid 17aastase Mäeotsa eakaaslasi on Pärnu rivistuses enam kui pool.

P

ärnu Linnameeskonna treeneri ja asjaajaja Gert Oleski häälest kostab nõutust. Ja on ka põhjust. Kalakombinaat/MEK võis 1985. aastal ENSV meistriks tulla ja linna noorteklubid paarikümne aasta jooksul anda algkoosseisu jagu koondislasi, ent praegune seis ei anna kaugeltki põhjust hõiskamiseks.

“Häbi on!” ütles Olesk. “Lausa närvi ajab, et arvestades traditsioone ja potentsiaali, ei suuda me komplekteerida

60

JALKA MAI 2013

normaalset võistkonda.”

Eelmisel aastal jäi Pärnu Linnameeskond esiliigas üheksandaks ehk pidanuks kukkuma astme võrra madalamale.

Konkurentide loobumiste tõttu võinuks pärnakad Eesti tugevuselt teisel astmel siiski jätkata. Ent selle asemel pidasid paremaks kolida hoopis II liigasse ehk liigahierarhia neljandale astmele.

Jaanuari keskel otsustas Eesti Jalgpalli Liidu juhatus, et räägib Pärnu klubide ja linnaga nende esialgse loobumisotsuse

läbi ja vajadusel toetab rahaliselt, et Pärnu vutikaardilt alumistesse sfääridesse ei kaoks. Lõpuks leiti kompromiss esiliiga B-tasandil jätkamise näol.

Sarnase hädalahenduseni jõuti tegelikult ka kaks aastat tagasi, mil Pärnu Vaprusele esiliigas jätkamine käinuks üle jõu. Nii moodustatigi kaheteistkümnendal tunnil kolme klubi, Pärnu JK, Pärnu Kalevi ja Pärnu Vapruse osalusel Pärnu Linnameeskond, mida toetavad rahaliselt linn ja EJL, klubid

pärnu jalgpall hoolitsevad selle eest, et oma parimad kasvandikud esindusrivistusele annavad. Tänavu eraldab Pärnu linn Linnameeskonnale 10 000 eurot, millele EJL lisab 6000.

Võitlus Pärnu eest väärib küünlaid “Minimaalsed kulud katame ära,” ütles Olesk. “Kui eelmisel aastal toetas ka Ruukki, siis tänavu nemad ei aita.”

Hooaja eel klubide ja linnaga läbirääkimisi pidanud EJLi presidendi Aivar Pohlaku sõnul on Pärnu jalgpalli hiilguse taastamine võitlemist väärt.

Samuti toonitas ta, et EJL pole kunagi ühtegi klubi hätta jätnud. Nii ei tahetud lihtsalt loobuda lasta ka Pärnul.

“Minu jaoks teeb asja jätkusuutlikuks põhimõtteline kokkulepe Raio Piirojaga, kes on andnud nõusoleku pärast jalgpallurikarjääri lõppu asuda elama Pärnusse ja vedada linnameeskonna projekti,” sõnas Pohlak. Praegu mängib Piiroja veel klubijalgpalli Hiina esiliigas, kuid on valmis Pärnu vutivankrit vedada võtma.

“Olen Aivariga sellel teemal pikalt vestelnud ja andnud oma nõusoleku, et hakkan pärast karjääri lõppu Pärnu jalgpallis olulist osa mängima,” sõnas Piiroja. “Ametinimetus ei olegi tähtis, oluline on jõuda kõiki osapooli võimalikult hästi rahuldavale kokkuleppele ja et asi toimiks.”

Keskkaitsja sõnul ei hakka ta Linnameeskonnaga tegelema kohe järgmisel päeval pärast profilepingu lõppemist, vaid tõmbab pisut hinge ja viib end olukorraga kurssi. Ühtlasi loodab ta lähiajal Kalevi staadioni korrastamist, et linnal oleks taas tingimused tipptasemel jalgpalli võõrustamiseks.

Linnameeskond on ainus lahendus Linnavalitsus ütles, et praegu koostatakse Kalevi staadioni renoveerimiseks arhitektuurikonkursi tingimusi. Tulemuste selgumisel alustatakse projekteerimisega, see aga ei juhtu enne 2013. aasta sügist.

Pärnu Linnameeskonna juriidiline keha on MTÜ Pärnu Jalgpalliklubide Liit, kuhu kuuluvad kolme klubi esindajad. Selle juhatuse liikme ja Pärnu JK presidendi Andres Alari sõnul ei ole ükski noortega tegelev klubi valmis võt-

Pärnu esindusmeeskonna viimase kümnendi kronoloogia 2005 – Pärnu JK Vaprus võidab esiliiga ja pääseb meistriliigasse 2006 – Esimene meistriliiga hooaeg lõppeb 7. kohaga, tuleristsed kõrgeimal astmel saavad Sergei Zenjov ja Stanislav Pedõk 2007 – Vaprus väldib kindlalt väljakukkumist ja saab 7. koha 2008 – Vaprus lõpetab meistriliiga eelviimasel, 9. kohal vaid tänu sellele, et pankrotistunud FC TVMK tõstetakse viimaseks; klubi üritab tulemusi parandada ukraina leegionäride palkamisega; hooaja lõpus vahetatakse Kalev Pajula veteran Ants Kommussaare vastu 2009 – Pärnu JK Vaprus saab Gert Oleski juhtimisel esiliigas 7. koha 2010 – Vaprus kaalub esiliigast loobumist, kuid rahasüst EJLilt ja linnalt lubab esiliigas jätkata; meeskond saab Gert Oleski juhtimisel 7. koha 2011 – Pärnu Vapruse, Pärnu JK ja Pärnu Kalevi ühisnõul ja linna abiga moodustub Pärnu Linnameeskond, kuhu koonduvad Kalev Pajula juhtimise alla parimad kohalikud mängijad; ent hooaeg lõpetatakse 8. kohal 2012 – Raske hooaeg päädib väljalangemisega esiliigast ja aasta lõpus teatatakse linnameeskonna jätkamisest II liigas 2013 – Jalgpalliliidu eestvõttel jätkab Vaprus siiski esiliiga B-tasandil

ma esindusklubi ülesannet ning näiteks PJK keskendub ainult noorte ja naiste jalgpallile.

“Linnameeskonna eelarve on väga pingeline ja pikemaid plaane me seadnud ei ole,” märkis Alari. “Hooaja lõpus vaatame üle, milline on meie meeskond ja finantsseis. Praegu liigume sammsammult, kuid on tähtis, et teeme seda ühtse rusikana.”

Kui mullu oli Linnameeskonna duubliks Vändra Vaprus, ent samas tegutses ka Pärnu LM II, siis tänavu on Pärnu esindusmeeskonna teiseks rivistuseks FC Pärnu Metropool, kes pallib II liigas. Nii esindab Pärnu linna Eesti meistrivõistlustel vaid kaks meeskonda.

Klubide valmisolekut ise täiskasvanute meeskonda välja panna mõjutab Pärnu sporditoetuste süsteem. Nimelt maksab linn noorte eest pearaha, annab tasuta väljakud, toetab esindusklubisid 10 000 euroga ja osaliselt tasustab ka noortetreenereid.

Just viimases peitubki oluline konks. Nimelt noorte meistrivõistlustel medalile tulnud treeneritele kindlustab linn viieks aastaks palga, mis sõltub gruppide arvust, staažist ja koormusest ning parimatel puhkudel ulatub üle 500 euro. Nõnda võib juhendajate huvi esindusmeeskonda panustada olla üsna väike, sest tähtis on noortega medalile tulla ja nii sis-

setulek kindlustada. Teisalt D-klassi ja noorematega tegelev treener võib linnapalgast suu puhtaks pühkida, sest sel tasemel võitjaid ei selgitata.

“Viimastel aastatel on jää sulama hakanud ja tänavu ei ole näiteks U19 liigas osaleva Pärnu JK mängijate saamisega esiliiga mängudele probleeme olnud,” ütles Olesk. “Suur liikumine pärast gümnaasiumi lõpetamist just Tallinnasse, Tartusse või mujale on aga paratamatu ja praegune esiliiga B-tase meile sobiv.”

Põhimõttelise nõusoleku sünnilinna jalgpalli toetada andsid ka Teet Allas, Sergei Hohlov-Simson ja Marek Lemsalu, kuid esialgu jääb nende panus mõtteliseks, kuivõrd meestel pole tavategemiste kõrvalt mahti regulaarselt Pärnus käia.

Treener ja asjaajaja Gert Olesk tunnistab, et maakonna esimeeskonna seisuse kaotamine Vändrale on häbiväärne.

Foto: Lembit Peegel

2013 MAI JALKA

61

kalender

Mai toob Florale jälle kohtumised Levadia ja Kaljuga Ei pea kaua ootama: Tallinna Flora kohtub taas järjest kahe peakonkurendiga – 14. mail Levadia ning 31. mail Nõmme Kaljuga.

Lühendid: SKS – spordikompleksi staadion, ACL – A. Le Coq, TNTK – Tallinna Noorte Treeningkeskus.

Premium liiga Reede, 3. mai (IX voor)

19.30 Tallinna FC Levadia – FC Kuressaare

Kadrioru staadion 19.30 Narva JK Trans – Tallinna FC Infonet

Narva Kreenholmi staadion Laupäev, 4. mai

14.00 TV6 JK Tallinna Kalev – Paide Linnameeskond

Kalevi Keskstaadion 17.00 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Flora

Sillamäe Kalevi staadion Esmaspäev, 6. mai

19.30 Nõmme JK Kalju – Tartu JK Tammeka

Kadrioru staadion Reede, 10. mai (X voor)

19.30 FC Kuressaare – Tallinna FC Levadia

Kuressaare linnastaadion 19.30 Tallinna FC Infonet – Narva JK Trans

Sportland Arena 19.30 Tartu JK Tammeka – Nõmme JK Kalju

Tartu Tamme staadion 19.30 Paide Linnameeskond – JK Tallinna Kalev

Paide linnastaadion Laupäev, 11. mai

17.00 TV6 Tallinna FC Flora – JK Sillamäe Kalev

A. Le Coq Arena Teisipäev, 14. mai (XI voor)

19.30 Nõmme JK Kalju – Tallinna FC Infonet

Kadrioru staadion 19.30 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora

Tartu Tamme staadion 19.30 JK Tallinna Kalev – JK Sillamäe Kalev

Kalevi staadion 19.30 Narva JK Trans – FC Kuressaare

Narva Kreenholmi staadion Kolmapäev, 15. mai

19.30 Tallinna FC Levadia – Paide Linnameeskond

Kadrioru staadion

19.30 FC Kuressaare – JK Sillamäe Kalev

Kuressaare linnastaadion 19.30 Paide Linnameeskond – Tartu JK Tammeka

Paide linnastaadion Laupäev, 25. mai

17.00 TV6 Narva JK Trans – Nõmme JK Kalju

Narva Kreenholmi staadion 19.30 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Infonet

Kalevi staadion

Reede, 17. mai (XII voor)

19.30 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Levadia II

Rakvere linnastaadion 19.30 Kiviõli FC Irbis – Tartu JK Tammeka II

Kiviõli linnastaadion 19.30 Viljandi JK Tulevik – Jõhvi FC Lokomotiv

Viljandi linnastaadion Laupäev, 18. mai

19.30 JK Tallinna Kalev – Narva JK Trans

Kalevi staadion

11.00 Tallinna FC Flora II – Pärnu Linnameeskond

ALC I muruväljak 14.00 Tallinna FC Puuma – Tartu SK 10

Lasnamäe SKS

Reede, 31. mai

Neljapäev, 23. mai (XIII voor)

Neljapäev, 30. mai (XIV voor)

19.30 Nõmme JK Kalju – Tallinna FC Flora

Kadrioru staadion 19.30 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Levadia

Sillamäe staadion

Esiliiga Kolmapäev, 1. mai (IX voor)

14.00 Tartu SK 10 – Viljandi JK Tulevik

Tartu Tamme staadion 14.00 Tallinna FC Puuma – Tartu JK Tammeka II

Lasnamäe SKS 14.00 Kiviõli FC Irbis – Tallinna FC Flora II

Kiviõli linnastaadion 14.00 Tallinna FC Levadia II – Pärnu Linnameeskond

Maarjamäe kunstmurustaadion 14.00 Jõhvi FC Lokomotiv – Rakvere JK Tarvas

Jõhvi linnastaadion Laupäev, 4. mai (X voor)

17.00 Tartu JK Tammeka II – Tallinna FC Puuma

Tartu Tamme staadion 19.30 Pärnu Linnameeskond – Tallinna FC Levadia II

Pärnu Kalevi staadion 19.30 Rakvere JK Tarvas – Jõhvi FC Lokomotiv

Rakvere linnastaadion Pühapäev, 5. mai

Esmaspäev, 20. mai (XII voor)

19.30 Tallinna FC Infonet – Tallinna FC Levadia

Sportland Arena

14.00 Tallinna FC Flora II – Kiviõli FC Irbis

A. Le Coq Arena I muruväljak 19.30 Viljandi JK Tulevik – Tartu SK 10

Viljandi linnastaadion

Teisipäev, 21. mai

Laupäev, 11. mai (XI voor)

19.30 Tartu SK 10 – Rakvere JK Tarvas

Tartu Tamme staadion Laupäev, 25. mai

11.00 Tallinna FC Levadia II – Tallinna FC Flora II

Maarjamäe kunstmuru 14.00 Pärnu Linnameeskond – Kiviõli FC Irbis

Vändra staadion 14.00 Viljandi JK Tulevik – Tartu JK Tammeka II

Viljandi linnastaadion Pühapäev, 26. mai

19.30 Jõhvi FC Lokomotiv – Tallinna FC Puuma Pühapäev, 26. mai (XIV voor)

19.30 Jõhvi FC Lokomotiv – Tallinna FC Puuma

Jõhvi linnastaadion Neljapäev, 30. mai (XIV voor)

19.30 Tallinna JK Legion – Kohtla-Järve JK Järve

Esiliiga B Kolmapäev, 1. mai (IX voor)

17.00 Kohtla-Järve JK Järve – HÜJK Emmaste

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 17.00 Tallinna JK Legion – Tallinna JK Dünamo

Wismari tn staadion 17.00 Nõmme JK Kalju II – FC Elva

Laagri kunstmuruväljak või Hiiu staadion 17.00 JK Sillamäe Kalev II – Tallinna FC Flora III

Sillamäe Kalevi kunstmurustaadion 17.00 Tallinna FC Ararat TTÜ SK – Vändra JK Vaprus

Sportland Arena

19.30 Nõmme JK Kalju – JK Tallinna Kalev

Kadrioru staadion 19.30 JK Sillamäe Kalev – Tartu JK Tammeka

Sillamäe linnastaadion 19.30 Tallinna FC Flora – FC Kuressaare

A. Le Coq Arena 19.30 Paide Linnameeskond – Narva JK Trans

Paide linnastaadion

14.00 Tallinna FC Puuma – Rakvere JK Tarvas

Lasnamäe SPK kunstmuruväljak 14.00 Tartu SK 10 – Kiviõli FC Irbis

Tartu Tammeka staadion 14.00 Jõhvi FC Lokomotiv – Pärnu Linnameeskond

Jõhvi linnastaadion 19.30 Tallinna FC Levadia II – Viljandi JK Tulevik

Maarjamäe kunstmuru

Laupäev, 4. mai (X voor)

Reede, 24. mai (XIII voor)

Pühapäev, 12. mai

17.00 Tallinna FC Flora III – JK Sillamäe Kalev II

Sportland Arena 19.30 HÜJK Emmaste – Kohtla-Järve JK Järve

19.30 Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Flora

Kadrioru staadion

62

JALKA MAI 2013

14.00 Tartu JK Tammeka II – Tallinna FC Flora II

Tamme staadion

19.30 Tallinna JK Dünamo – Tallinna JK Legion

Sõle gümnaasiumi staadion 19.30 Vändra JK Vaprus – Tallinna FC Ararat TTÜ SK

Vändra staadion 19.30 FC Elva – Nõmme JK Kalju II

Elva linnastaadion Pühapäev, 5. mai

kalender

Foto: Lembit Peegel

Flora–Kalju duellides näeb ka võõrast verd ja värve: Alexander van de Streek Hollandist Flora triibulises ja gambialane Yankuba Ceesay mustas.

Laupäev, 11. mai (XI voor)

14.00 Nõmme JK Kalju II – HÜJK Emmaste

Hiiu kunstmuru 17.00 Kohtla-Järve JK Järve – Vändra JK Vapru

Kohtla-Järve SKS 19.30 Tallinna FC Ararat TTÜ SK – Tallinna JK Dünamo

Sportland Arena Pühapäev, 12. mai

17.00 Tallinna JK Legion – JK Sillamäe Kalev II

Wismari tn staadion 17.00 FC Elva – Tallinna FC Flora III

Elva linnastaadion Reede, 17. mai (XII voor)

19.30 HÜJK Emmaste – Tallinna FC Ararat TTÜ SK

Tallinna Männiku staadion 19.30 Nõmme JK Kalju II – Tallinna JK Legion

Hiiu kunstmuru 19.30 JK Sillamäe Kalev II – FC Elva

Sillamäe Kalevi kunstmuru Laupäev, 18. mai

14.00 Tallinna JK Dünamo – Kohtla-Järve JK Järve

Sõle gümnaasiumi staadion 14.00 Tallinna FC Flora III – Vändra JK Vaprus

Sportland Arena Neljapäev, 23. mai (XIII voor)

19.30 Tallinna JK Legion – HÜJK Emmaste Laupäev, 25. mai

14.00 Tallinna FC Ararat TTÜ SK – Tallinna FC Flora III

Sportland Arena

14.00 Tallinna JK Dünamo – FC Elva

Sõle gümnaasiumi staadion 19.30 Vändra JK Vaprus – JK Sillamäe Kalev II

Pärnu Kalevi staadion Pühapäev, 26. mai (XIV voor)

17.00 Kohtla-Järve JK Järve – Nõmme JK Kalju II

Kohtla-Järve SKS 17.00 Tallinna JK Legion – HÜJK Emmaste

Wismari tn staadion Neljapäev, 30. mai

19.30 Tallinna JK Legion – Kohtla-Järve JK Järve

Wismari tn staadion

Karikafinaal

Laupäev, 18. mai

17.00 Karikafinaal A. Le Coq Arenal

Karikavõistluste 1/64-finaali loosimine

Naiste meistriliiga Laupäev, 4. mai (IV voor)

13.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora

Tartu Tamme kunstmuru 17.00 JK Tallinna Kalev – Tartu SK 10 Premium

Kalevi keskstaadion 17.00 Tallinna FC Levadia – Pärnu JK

Maarjamäe kunstmuru Laupäev, 11. mai (V voor)

14.00 Pärnu JK – Põlva FC Lootos

Pärnu Raeküla staadion

14.00 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia

ALC I muruväljak 15.00 Tartu SK 10 Premium – Tartu JK Tammeka

Kambja staadion Laupäev, 18. mai (VI voor)

13.00 JK Tallinna Kalev – Tartu JK Tammeka

Tallinna Kalevi keskstaadion 13.00 Tallinna FC Flora – Põlva Lootos

ACL I muruväljak 13.00 Tallinna FC Levadia – Tartu SK 10 Premium

Maarjamäe kunstmuru Laupäev, 25. mai (VII voor)

14.00 Põlva FC Lootos – JK Tallinna Kalev Lootospark 14.00 Tartu SK 10 Premium – Pärnu JK

Kambja staadion 17.00 Tallinna FC Levadia – Tartu JK Tammeka

Maarjamäe kunstmuru

Koondised

Naised Neljapäev, 16. mai

16.00 Eesti–Inglismaa kolledžite koondis

Sportland Arena

U17 Kolmapäev, 22. mai

18.00 Eesti–Itaalia TNTK

2013 MAI JALKA

63

lisaaeg

Valdo Jahilo jalgpallianekdoodid

Messi vs Ronaldo Selle karikatuuri saatis meile Pirand OÜ nimel Pavel Taranovitš. Järgmises numbris teeme meie karikatuurivõistlusest kokkuvõtte.

Kaks vene jalgpallifänni omavahel: “Kellele sa MMil pöialt hoiad?”

“Venemaale.”

“Selge see, aga pärast?” Üks Itaalia kohtunik räägib teda intervjueerivale ajakirjanikule: “Kord Roomas lahkusin ma pärast mängu staadionilt nii, et mitusada inimest mu kätt suudles.”

“Kas vilistasite siis nii hiilgavalt?” küsib ajakirjanik.

“Ei, ma riietusin piiskopirüüsse, et jalgpallifännide rünnakust pääseda.”

Kaks joodikut istuvad pesumasina ees.

“Millal see jalgpallimatš ometi algab?”

“Varsti, varsti,” rahustab teine, “näed, praegu pestakse juba dresse.”

Vestlevad kaks sõbrannat: “Minu elu parimad hetked on siis, kui Eesti jalgpallikoondis Lilleküla staadionil mängib.”

“Mis asja?! Sa käid staadionil jalkat vaatamas või?”

“Ei, mu mees käib. Mina käin sel ajal naabri juures.”

“Varem mängisin ma tennist, jalgpalli ja hokit, tegelesin karate ning malega ja sõitsin isegi rallit,” räägib keegi mees seltskonnas. “Aga kõik muutus, kui mu neetud pojaraisk arvuti ära lõhkus!”

Usbeki fännid ei tohi nägusid maalida Usbekistani kultuuri- ja spordiministeerium keelas riigi vutifännidel teha näomaalinguid või illustreerida muid kehaosasid. Samuti on keelatud tarbida alkoholi ja tuua staadionile loomi. Meeskondade poolehoidjatel on keelatud ka hüüda solvavaid väljendeid, näidata laimavaid loosungeid ja sümboleid, mis on etniliselt, rassiliselt või usuliselt solvavad.

Rikkujaid ei lasta staadionile või tõstetakse sealt viivitamatult välja. Fännid tohivad tribüünil kasutada üksnes lippe, trumme ja loosungeid, mis kedagi ei solva. Usbeli televisioon kirjeldas tätoveeringut kui moraalset allakäiku ja lääne massikultuuri kahjulikku ilmingut.

64

JALKA MAI 2013

Alessandro del Pierol oma mototiim Endine Torino Juventuse ja Itaalia koondise ründaja Alessandro Del Piero (pildil) asutas koos USA näitleja Patrick Dempseyga mototiimi, millega kavatseb osaleda juunis Le Mansi 24 tunni sõidul jt võistlustel. Meeskonnal on kolm sõitjat, kellest üks on Dempsey ning teised ala veteranid Joe Foster ja Michael Avenatti. Dempsey on varem osalenud Le Mansi sõidul ja osalenud oma tiimiga teistel USA võidusõitudel.

Praegu FC Sydneys mängiv del Piero loodab, et meeskond hakkab “võitma maailmameistrivõistlusi”.

Foto: Salvatoro Giglio/AFP/Scanpix

Kiirabi viib haiglasse jalaluumurruga patsiendi.

“Kuidas see teil juhtus?” küsib valvearst.

“Mängu ajal.”

“Mängisite jalgpalli?”

“Ei, kaarte.”

“Kaarte???”

“Jah, mu paarimees andis mulle laua all liiga kõvasti märku ...”

Ivan Lihhatšov vs Damiano Quintieri Äkki üks väike tants, signore Damiano?

Ei, ei, ma ei oska, just Pedõkiga proovisin ...

Maikuu sünnipäevad 02.05 Ain Karutoom 49 02.05 Janel Meet 39 03.05 Tiit Kõmper 49 04.05 Sergei Kuzmitšev 55 07.05 Eino Puri 25 07.05 Sander Puri 25 07.05 Mait Toom 23 08.05 Dmitri Ustritski 38 09.05 Sten Klaasen 31 11.05 Meelis Eelmäe 40

11.05 Christian Happel 12.05 Aivar Priidel 12.05 Eerik Reinsoo 14.05 Martin Reim 14.05 Pavel Londak 16.05 Taavi Rähn 16.05 Karol Mets 19.05 Mart Martin 21.05 Eiko Saar 22.05 Ahti Paltseri

36 36 25 42 33 32 20 34 32 31

22.05 Mikk Reintam 23 24.05 Risto Sarapik 43 24.05 Ainar Leppänen 41 24.05 Aiko Orgla 26 25.05 Andre Anis 38 25.05 Dmitri Kruglov 29 25.05 Gert Kams 28 27.05 Igor Morozov 24 27.05 Eneli Vals 22 28.05 Dmitri Vinogradov 39

FC Elva rajab kunstmuruväljaku

Foto: Lembit Peegel

Rõuge TV näitas jalgpalli

FC Elvas loodi töörühm, mis hakkab ette valmistama kunstmuruväljaku rajamist. Uus kunstmuruväljak kavandatakse Elva gümnaasiumi senise väljaku asemele täismõõtmelisena.

“Meie meeskond peaks juba esiliigas mängima, aga murule kahjuks veel ei saa,” põhjendas klubi tegevjuht Marek Naaris uue väljaku vaajdust. “Kunstmuru oleks ka treeningupaik meie 300 lapsele ja 13 võistkonnale.”

Kunstmuruväljaku töögrupi koosseisu kuuluvad Elva linna esindaja ja klubiliige Veiko Kütt, projekti koostamisega tegelev ja fondidega suhtlev Priit Paal ning klubi visiooni esindav Margus Ivask. Suur panus on protsessis Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liikmel Are Altrajal, kes on klubi ja alaliidu vaheline lüli.

Esialgsete kalkulatsioonide põhjal kulub ehituseks 600 000 – 800 000 eurot. Raha soovitakse taotleda struktuurfondidest ja kui vaja, tuleb ka laenata. Väljakuprojekti elluviimise perioodiks on 2013.–2016. aasta.

2000 elanikuga Rõuge valla TV näitas mullu septembris Võrumaa jalgpallimeistrivõistluste finaali otsepildis. Rõuge ja Rantipoli meeskondade vahel toimunud mängu vaatas erineva IP-aadressiga arvutist 639 külastajat. Facebooki kaudu oli liitujaid 362 ja VSport.ee kaudu 95. Korraga jälgiti ülekannet kõige rohkem 120 arvutist. Välismaal oli IP-aadressi järgi samuti vaatajaid: 36 arvutis Soomes, 18 USAs, kolmes Austraalias ning ühes Taanis ja Suurbritannias. Seal vaatasid ülekannet paljuski mängijate sõbrad. Staadionil oli samal ajal 200–250 inimest.

See oli Rõuge TV jaoks ajalooline ettevõtmine, sest jalgpalli kajastati esimest korda. Kasutati kahte kaamerat, mille pilti režiipuldist vahendati. Mäng oli ka ülekandmist väärt, võitja selgus pärast lisaaega löödud penaltiseeria järel: tiitlikaitsja Rantipol võitis penaltitega 4 : 2. Rõuge TV sai esimesest katsest julgust ja järgmisel korral on kavas kasutada rohkem kaameraid ja lisada pildile graafika. Rõuge TV videokokkuvõte Võrumaa meistrivõistluste finaalist on nähtav YouTube’is: http://www.youtube.com/watch?v=xemTNtR4ySs. Foto: Margus Ansu/Postimees/Scanpix

FC Elva pallurid (rohelised) tahaksid talvistes tingimustes mängida kodus, mitte Tartus.

LHV edetabel Tabeli järjestus näitab väljastatud kaartide arvu klubide järgi.

1. Eesti Jalgpalli Liit 2. JK Tallinna Kalev 3. Tartu JK Tammeka 4. Nõmme JK Kalju 5. Tallinna FC Flora 6. Rahvuskoondise fännklubi Jalgpallihaigla 7. FC Kuressaare 8. FC Nõmme United 9. FC Levadia Tallinn 10. Saku Sporting

11. JK Welco Elekter 12. Põlva FC Lootos 13. Rapla JK Atli 14. JK Jalgpallihaigla 15. Rakvere JK Tarvas 16. FC Infonet 17. Raasiku FC Joker 1993 18. Martin Reimi JK 19. Keila JK

Vabandust postri pärast!

Vabandame eelmisel kuul ilmunud kahe ärapidise postri pärast: peeglisse sattusid Artur Rättel Levadiast ja Ronaldinho Atletico Mineirost. Rätteli postri avaldame uuesti, Ronaldinho peab leppima meie kirjaliku vabandusega.

2013 MAI JALKA

65

ristsõna

66

Aprillikuu Jalka ristsõna õige vastus oli “maaslamajat lüüa”.

Korrektse vastuse eest võitis kaks piletit Eesti–Valgevene maavõistlusmängule Timo Tupits. Võitjaga võetakse ühendust.

Maikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil lennart@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna”.

Lahendajate vahel läheb loosi kaks piletit kohtumisele Eesti–Türkmenistan.

JALKA MAI 2013

TÄIUSLIK KONTROLL

P L A H VAT U S L I K K I I R U S

TÄPNE LÖÖK

PA R I M T U N N E T U S

T Ä I U S L I K E I M VA L I K N I K E J A L G PA L L I T O O T E I D M Ü Ü G I L