Issuu on Google+

INVESTOR

KOJU TAGASI

Silvano vilgutab rohelist tuld

Puusaag toob tehase Taanist Eestisse

2009. aasta märtsi kõige sügavamast punktist seitseteist korda kallinenud pesutootja Silvano FG aktsia võib tõusu jätkata, eile avaldatud kvartalitulemused on igatahes ahvatlevad. 16–17

Palgad, maksud ja tootmise pandlikkus kaaluvad üles Ida-Euroopa maine, põhjendab JAAN PUUSAAG tihendusteipide tehase Eestisse toomist. 6–7

Neljapäev, 17. veebruar 2011 nr 34 (4218) 2,24 eurot (35 kr)

EUR/USD 1,3510

EUR/SEK 8,7325

NordPool 39,44

Euribor 1,352%

ÄP indeks 1538,38

Gaselli TOPis tagab edu 12tunnine tööpäev BORISS

Grimitliht (vasakul) Capline Logisticsi kontoris koos kaastöötajatega. FOTO: ANDRES HAABU

Juba neljandat korda järjest kiiresti kasvavate ettevõtete Gaselli TOPi jõudnud OÜ-le Capline Logistics annab eelise Venemaa tundmine 2, 4–5

TÖÖSTUS

INVESTOR

KUIDAS

Juustutootjad on leidnud tee Venemaale

Finantskriisis süüdi naised ja hiinlased

E-suhtlus pole visiitkaarti seljatanud

Venemaa klient mäletab Eesti juustu maitset, seal müüdav juust peaks olema rasvasem ja pakend suurem, räägivad juustutootjad. Suurem osa juustu rändab Venemaale siiski toorainena. 10–11

USA finantskriisi uurimiskomisjoni liige Michael Lewis leiab, et kriisi põhjustasid naised, moraalne kollaps, hiinlased ja Wall Streeti pankuritele pandud liiga suured lootused. 20

E-suhtluskanalite võidukäigust hoolimata teevad äri endiselt inimesed ja personaalne kontakt on sageli eelistatud. See eeldab aga ka visiitkaarti, mis esmakohtumist meenutama jääb. 8–9

KOLUMN

Investorite jaoks võrdub õiguskeskkonna stabiilsus investeerimiskeskkonna atraktiivsusega. Luiga Mody Hääl Borenius partner, Reformierakonna kandidaat riigikokku Kaja Kallas. 14


2 TOIMETUS

TEGIJA Märt Meerits Silvano tõmbab näo naerule Pool aastat pesutootjat Silvanot juhtinud Märt Meeritsa käsi pole veel ilmselt väga tugevalt mõjutanud seda, et Silvano FG tegevus efektiivsemaks on muutunud. Ka ei olnud ta eile valmis ei tulemusi ega tulevikku kommenteerima. Küll aga lubas Meerits peagi isikliku ees-

ÄRIPÄEV 17. veebruar 2011 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post villy.paimets@aripaev.ee

kujuga näidata, et tema usk ettevõttesse on tugev, isegi nii tugev, et ta ei karda isiklikku raha mängu panna. Analüütikud olid samuti rahul nii ettevõtte tulemusega kui ka enda targa valikuga aktsiat juba varem oma portfelli osta. On ju selle hind paar aastat ülespoole serpentiinitanud.

REPLIIK

Hirm aitab enam kui arm? Nottinghami ülikooli majandusteadlaste uuring näitas, et töötajate trahvimine on efektiivsem kui preemiad, kirjutas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator. Käitumisökonoomika eksperdid viisid läbi rea eksperimente, mille käigus selgus, et tulemustasude saajad töötasid vähem, trahvimine aga motiveeris inimesi töötama. Trahvide rakendamisel vähenes tööst kõrvale hoidmine võrreldes tulemustasude maksmise ja trahvideta olukorraga poole võrra. Ehk on siin põhjus, miks aina enam räägitakse, et kõva käe poliitika on parem kui leebe demokraatia? VITS siis ikkagi on imerohi, mis suunab inimesed seaduslikumalt käituma ja paremini tööle?

SULAVESI

Tartu asub sulatama Tartu kavatseb lund äravedamise asemel sulatama hakata. Juba paar nädalat on sealne linnavõim oodanud lumesulatusmasina esitlust, et saaks proovida alternatiivi lume äraveole. Sulamasina tarnija väitel peaks kuupmeetri lume sulatamise hinnaks kujunema umbes 4,5 eurot (70 kr), mis on samas suurusjärgus lume äraveo hinnaga. Tõepoolest heade mõtete linn.

ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA

JUHTKIRI

Mis on saanud hüvitistest lennureisijatele?

Lugupeetud ettevõtjad, käes on ajalooline hetk!

6 aastat tagasi. 17. veebruaril 2005 jõustus Euroopa Liidu määrus, mis kehtestas reisijate lennust mahajätmise ning lendude tühistamise või pikema hilinemise eest antava hüvitise ja abi eeskirjad. Hetkeseis. Praegu tekitab reisijates endiselt arusaamatust, mille eest siis ikka saab hüvitist ja mille eest mitte, meelelahutusärimees Peeter Rebane astus Estonian Airiga koguni avalikku sõnasõtta.

“V

AJALOO ILU

TÄNA Mida soovitavad ettevõtjaile Raivo Hein, Antti Moppel, Olle Horm, Priit Tomp jt?

õin mürki võtta, et pole paremat aega äri alustamiseks kui praegu. Ebaõnnestumine on kiire ja odav. Võid proovida kas või viis korda, kuues kord ikka õnnestub.” Niimoodi arvab riskikapitalist Allan Martinson homme Äripäeva vahel ilmuvas kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi eriväljaandes. Ka Äripäeva meelest on praegu Eestis parim aeg nii uute ettevõtmiste alustamiseks kui ka ettevõtetel kasvamiseks. Miks?

LOE WWW.ARIPAEV.EE

Esiteks – meie suuremate eksportööride käekäik paraneb üha. See lisab tööd nende siinsetele allhankijatele. Jutt on sadadest firmadest, kelle käekäik suurte kiiluvees paraneb. Teiseks – euroga liitumine on suurendanud välisinvestorite usaldust riigi vastu ja seega avanevad rahakotirauad Eestisse investeerimiseks senisest paremini. On see siis investeerimisfondide kaudu või alustavate ettevõtete rahastamine riskikapitaliga.

EURO-paberraha kontrollseadmed. Mündilugejad ja sorteerijad. Lisainfo 6515070

Parim HIND-KVALITEET Kaup kohe kätte!

Kolmandaks – Eesti “lõunasoomestumine” hoogustub taas. Skandinaavia tark ja maailma mastaabis väikesemahuline allhange liigub siia, kus efektiivsem toota. Tuuakse tehaseid (mh ka eestlased ise, nagu võib lugeda tänasest Äripäevast Krimelte näitel), tuuakse tööd. Ka see tähendab lisatööd laiale valdkonnale ettevõtlusele. Neljandaks – veel on vabu töökäsi. 100 000 paari. See arv küll väheneb, kuid on ikkagi praegu veel pea neli korda kõrgem kui tööjõupuuduse tipphetkel, 2008. aasta alguses. Kuni sinnamaani ei ole väike tööturg ettevõtete arengule takistuseks. Viiendaks – kuigi Eesti maksukoormus pole ettevõtjale eriti soodsam kui lähiriiki-

Äripäeva meelest on praegu Eestis parim aeg nii uute ettevõtmiste alustamiseks kui ka ettevõtetel kasvamiseks.

des, pigem jääme ses osas alla lõunanaabritele, on igale arukalt mõtlevale investorile selge, et lähiaastatel ei seisa Eesti silmitsi vajadusega maksukoormust iga hinna eest tõsta. Mida üha enam üle jõu käiva heaoluühiskonna mudeli ja suure riigivõlaga Soome või doonorriikidele võlgu tasuv Läti endale ja investoritele lubada ikkagi ei saa. Kuuendaks – siseturule orienteeritud ettevõtteid aitab kasvav turistide arv. Soomlased tegid mullu Eestisse juba üle 2 miljoni reisi, suureneb siin ööbijate hulk, on näha Vene turistide arvu kiiret kasvu. Seitsmendaks – inimeste ettevõtlikkus on kasvanud, mida näitab alustavate ettevõtete arvu kõver kahel viimasel aastal. See teeb rõõmu, nagu näiteks ka läinud laupäeval Tallinnas õpilasfirmade laadal nähtu, kus rekordilised sadakond särasilmset võistkonda presenteerisid oma äriideid. Eestil on oma 93. sünnipäeval käes võimalus, mida ei tohi lasta raisku minna. Loodame, et tulevane Reformierakonna juhitav valitsuskoalitsioon jätkab oma maksu- ja ettevõtluspoliitika põhitalade järgimist ja loobub samal ajal vastumeelsusest diskussioonipidamise vastu erinevate ühiskonnagruppidega, sealhulgas ettevõtjatega. Ja lepime kokku, et ei karda ettevõtjate äri Venemaaga, eks? Tänane Äripäeva kaanelugugi on ühest kiirest kasvajast, seda just tänu Vene turule. Ja väikeettevõtetele, kes annavad peamise osa maksutuludest ja ühiskonna jõukusest, oleks hädasti vaja, et vaadataks üle nende tegevust käsitlev bürokraatia ja erinevate seaduste tõeline segadik.

Loe Äripäevast KAANELUGU “Kõige pikaajalisem gasell”

tänases lehes lk 4–5


REKLAAM 3

ÄRIPÄEV 17. veebruar 2011 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

TALVETOODETE LÕPUMÜÜK KÕIK TALVEKAUBAD VÄHEMALT -20% SOODSAMALT

VALIK HÄID PAKKUMISI:

-30% Sinine soe talvejope

-20%

TALVEKINDAD krõpsrandmega

-25%

44-3001

23616

(norm 3,3 €)

(norm 3,13 €)

(norm 30,04 €)

21,03 €

2,51 €

-55%

Sinine soe poolkombe

-35%

23606

2,48€

TALVEKINDAD latekskattega

-55%

(norm 6,2 €)

(norm 3,13 €)

2,79 €

2,04 €

14.- €

-33%

KONTROLL kustutile veebruaris

-20%

COFRA Barents S3 talvesaapad

-45%

NA005

2,6 €

(norm 4,2 €)

2,31 €

42,4 €

PALJUD ÜKSIKUD TALVISED LÕPUMÜÜGITOOTED

-30%

LEVEL PROTECT talvekombe 935-0804

(norm 38,03 €)

-20% KUNI -60%

26,62 €

TALVEKINDAD soojad labakud 44-793

(norm 53 €)

(norm 3,84 €)

TALVEKINDAD kitsenahast 44-1065W

44-628

(norm 31,32 €)

TALVEKINDAD seanahast

-30%

LEVEL PROTECT talvejope 915-0804

(norm 35,8 €)

25,06€

Kampaaniahinnad kehtivad MÄRTSI LÕPUNI või KUNI KAUPA JÄTKUB!

Tel 654 9900

Faks 654 9901 e-post tamrex@tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TARTU Ringtee 37a

www.tamrex.ee PÄRNU Riia mnt 169a

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30


4 KAANEL

Kaido Sasse: Kujutan ette, et Gaselli TOPis võiksid pead tõsta autotranspordiettevõtted, sest vahepeal vajus turg põhja ja uuel tulijal võis seega tekkida kuhjaga arenguruumi.

ÄRIPÄEV 17. veebruar 2011 toimetaja Indrek Kald, tel 667 0193, e-post indrek.kald@aripaev.ee

seitse korda Gaselli TOPis olnud Cipax Eesti ASi juht

GASELL

Kõige pikaajalisem gasell. Vene hingega ettevõte

KATARIINA KRJUTŠKOVA

katariina.krjutskova@aripaev.ee

Neljandat korda järjest kiiresti kasvavate ettevõtete Gaselli TOPi jõudnud OÜ Capline Logistics juhi Boriss Grimitlihti kabineti seinal ripub Peterburi kaart, sest see on transpordifirma juhi sünnilinn. Samuti asub Peterburi maanteel ettevõtte kontor, kust ei pidavat ükski külaline ükskõikselt lahkuma. “Siin on kõik alati emotsionaalsed,” tõdeb ettevõtte väikeosanik Jana Grimitliht, kes töötas enne teises transpordifirmas, kuni isa ta enda juurde tööle võttis. Jana Grimitliht lausub, et kõiki probleeme lahendatakse selles ettevõttes kirega. Ta tõstab käed pea kõrgusele ja vibutab neid õhus, et ettevõtte õhustikku selgemalt kirjeldada. Edu toovad pikad tööpäevad. Veidi väiksema kirega suhtub ettevõtte juht Äripäeva Gaselli TOPi jõudmisesse, kuigi ettevõte on seal juba neljandat aastat. “Siin pole midagi ebatavalist – me teeme vastutusrikast tööd kvaliteetselt ja usaldusväärsete partneritega – see ongi meie edu võti,” sõnab ta. Küll aga ütleb Boriss Grimitliht, et kasvu nimel tuleb päevas tööd teha 10–12 tundi ja vahel ka seitse päeva nädalas. “Ja valmis tuleb olla 24 tundi ööpäevas,” lisab tütar.

GASELLI TOPi

neli korda jõudnud OÜ Capline Logistics suuromanik on Boriss Grimitliht, veerand ettevõttest kuulub tütar Janale. FOTO: ANDRES HAABU

Jana Grimitliht ütleb, et transpordiettevõttes töötamise juures on kõige suurim väljakutse, et kogu aeg tuleb välja mõelda lahendusi, kuidas kaup kiiresti ja odavalt kohale vedada.

kaudu. Praegu ei kuulu ettevõttele enam autosid, kuid see teeb omanike sõnul elu kergemaks. Ka lennukit pole, kuid Jana Grimitliht viskab nalja: “No ühe lennuki võiks ju osta!”

Venemaa tundmine annab eelise. Suurim takistus on Venemaa tollijärjekord. Tehislikke raskusi tekitatakse mõlemal pool piiri, seadused on mitmeti tõlgendatavad ja tihti leitakse dokumentidest vigu, selgitab ta. Vahel saadetakse kaupa täis autod piirilt tagasi. Samas ütleb Grimitliht, et väga hea Venemaa tundmine annab talle eeliseid, et sellistest olukordadest kergemini välja tulla. Põhjamaadesse transportiva ettevõtte 4U Logistics OÜ juhatuse liige Jüri Tammeväli on küll Capline Logisticsist kuulnud, aga kokku puutunud pole. Meile tundub Vene turg keeruline ja seega polegi me mõelnud oma teenust sinna arendada, lisab ta.

Kasv sõltub lepinguist. Kuna Capline Logisticsi põhiline koostööparter on Venemaa, on firmajuhil keeruline ennustada, kui suureks kasvab ettevõte viie aasta pärast. “Kõik sõltub lepingutest. Pole mõtet suurendada töötajate arvu, hankida tehnikat või muretseda endale suuremaid tööruume, kui sul pole kindlust, et tööd tuleb juurde,” ütleb Boriss Grimitliht. Praegu teeb tema elu keeruliseks ka see, et mees ei oska eesti keelt, kuigi väga tahaks. “Kõik eesti keele kursused on mõeldud eksami läbimiseks, aga mitte keele õppimiseks,” ütleb ta. Grimitliht lausub, et proovib küll iga aasta uuesti ja uuesti õppima hakata, kuid ettevõtte juhtimine võtab enamiku ajast.

Vaja head äripartnerit. Ka sõnab Tammeväli, et Vene tolli käitumist on raske ennustada. “Sealne tollimine on ikka väga raske, kuid kindlasti mõnel ettevõttel tasub see ära. Selleks aga peab olema Venemaal väga kõva partner, keda saab usaldada,” räägib ta. Tammeväli lisab, et Vene tollis ei tea kunagi, mida seal tehakse, miks tehakse või kuidas tehakse. Samas kogub kaubakonteinerite liigutamine Venemaale tema sõnul viimasel ajal hoogu. Capline Logistics alustas äritegevust 2004. aastal. Alguses veeti kaupa vaid autodega. praegu viiakse kaup kohale mööda raudteed, merd ja õhu

Tasub teada Gaselli TOP ilmub homme GASELLI TOPi pääsenud enam kui 250 firma

keskmine töötajate arv on 12,7. Enamik neist annab tööd vähem kui kümnele inimesele. Enim gaselle tegutseb ehituses ja kaubanduses. Gasellfirma keskmine vanus on 8,6 aastat. GASELLI KONGRESSIL tutvustatakse täna ettevõtete kasvu võimalusi. Loe www.aripaev.ee.

Pole mõtet suurendada töötajate arvu, hankida tehnikat või muretseda suuremaid tööruume, kui pole kindlust, et tööd tuleb juurde. Boriss Grimitliht, OÜ Capline Logistics juht


6

KAANEL 5

korda kasvas OÜ Capline Logistics kasum 2009. aastal võrreldes 2007. aastaga. Käive suurenes samal perioodil 1,65 korda.

17. veebruar 2011 ÄRIPÄEV toimetaja Indrek Kald, tel 667 0193, e-post indrek.kald@aripaev.ee

BIOTEHNOLOOGIA

Tulemused Kasum mitmekordistus

Ajaloo suuruselt teine tehing

mln eurodes 3

käive

kasum

2,70

0,27

0,3

2

0,2

1

0,1

Prantsuse ravimitootja Sanofi-Aventis on nõustunud ostma Genzyme Corpi 20,1 miljardi dollari eest, millele lisanduvad maksed firma ravimite eest, vahendas Reuters. Sanofi maksab USA ravimitootja eest 74 dollarit aktsia kohta ning võimaliku lisaraha tulevaste tulude eest. Tehing näeb ette, et Sanofi peab tegema lisamakseid, kui Genzyme’i uus multiipelskleroosi ravim Lemtrada seadustatakse ja saavutab müügisihi või ravimite Cerezyme ja Fabrazyme tootmismahud jõuavad 2011. aastal seatud sihtideni. Tegu on biotehnoloogia ajaloo suuruselt teise tehinguga, mis annab Sanofile, kes on Genzyme’i jahtinud juba 9 kuud, tugeva aluse müüa turul haruldasi haigusi ravivaid ravimeid.

EELNÕU 0

2007

2008

2009

0

ALLIKAS: MAJANDUSAASTA ARUANNE

Taust Kiire kasv võib olla pikaajaline

Nn salastamise seadust vastu ei võetud Isamaa ja Res Publica Liidu saadikurühm hääletas eile riigikogus kolmandal lugemisel vastu eelnõule, millega oleks salastatud mitmete riigiametite koosseis ja tegevus. “IRL on seisukohal, et tegemist on järjekordse eelnõuga, mida tegelikult vaja ei lähe ning mis suurendab bürokraatiat ja vähendab avalikkuse suutlikkust teada saada, mis riigijuhtimises toimub,” ütles IRLi poliitikasekretär Margus Tsahkna. Eelnõu vastu hääletas ka osa Reformierakonna saadikutest.

KIIRELT kasvavate ettevõte-

te Gaselli TOPi korduvalt jõudnud enam kui 400 ettevõtte seast tõuseb esile üks firma, Läänemaal paiknev plastitööstus Cipax Eesti AS, mis on ainsana edetabelis figureerinud seitsmel korral. KUUS korda on gasellide edetabelisse jõudnud OÜd Väike Tõnn, Vilbel, OptiPRO, Diivaniparadiis, Pomemet, Lenne, Palmse Mehaanikakoda ja ASid HektorLight, Värska Sanatoorium, Tavid, Luksusjaht ning Klaasimeister. ÜKSKI neist ettevõtetest ei ole tänavuses Gaselli TOPis. SEEKORDSES edetabelis on üks firma, mis on jõudnud Gaselli TOPi viiel korral – Harjumaa jaekaubandusfirma Sandrake OÜ, kes küll oma tegevusest rääkida ei soovinud. Kolm ettevõtet on edetabelisse mahtunud neljal korral: OÜ Capline Logistics, OÜ Laheotsa, AS A.L. Medical.

Kommentaar Jõudsime gasellide sekka oma tööga KAIDO SASSE,

Gaselli TOPis olnud Cipax Eesti ASi juht

Kes saab Gaselli TOPi puhta tööga, eks temal on ikka motiveeriv end sealt nimekirjast leida. Mõni saab vahel TOPi, sest müüb maatüki ja käive kasvab. Ise jõudsime seitse korda TOPi ikka ainult töö pärast. Pealegi soosis meid hetkeolukord, sest plastmassitööstus kasvas hoogsalt, aga me olime sel alal ainukesed ja natuke edukamad. Praegu ma kujutan ette, et Gaselli TOPis võiks pead tõsta autotranspordiettevõtted, sest vahepeal vajus turg põhja ja uuel tulijal võis seega tekkida kuhjaga arenguruumi.

EHITUS

Rootsi ehitussektor võtab tuure üles Rootsi majanduse tugev seis on toonud jõudsa kasvu ka Rootsi ehitusturule, kus ala katusorganisatsioon Sveriges Byggindustrier (BI) prognoosib investeeringute elavnemist ning 20 000–25 000 uue töökoha teket sel ja tuleval aastal. “Väga tugev majandusseis avaldab nüüd tuntavat mõju juba ka ehitusele, mis reeglina konjunktuurimuutustele aeglasemat reageerib,” märkis BI ökonomist Johan Deremar eile pressiteate vahendusel. BI prognoosib investeeringute kasvu Rootsi ehitussektoris tänavu 7% ja tuleval aastal 4%. Läinud aastal kasvasid investeeringud 4% pärast 11% suurust langust 2009. aastal.

TULEMUS

Heineken üllatas kärbetega Maailma suuruselt kolmas õllepruulija Heineken NV üllatas analüütikuid heade tulemustega, sest kulude kokkuhoid kompenseeris langevat õllemüüki, kirjutas Reuters. Hollandi pruulija puhaskasum ilma ühekordsete kuludeta tõusis 2010. aastal võrreldes varasemaga 37%, 1,45 miljardi euroni. Reutersi küsitletud analüütikud ootasid keskmiselt 1,38 miljardi eurost kasumit. Heinekeni tegevuskasum tõusis 25%, 2,61 miljardi euroni, mida on mõnevõrra rohkem kui prognoositi.

Mis on mis Gaselli TOPi metoodika KIIRESTI kasvavate edukate ettevõtete Gasel-

li TOPi koostamisel võrreldi ettevõtete müügitulu ja maksueelset kasumit aastail 2007, 2008 ja 2009. Müügitulu pidi 2007. aastal olema üle ühe miljoni krooni ning 2009. aastal alla 145 miljoni krooni. GASELLETTEVÕTTE müügitulu ja maksueelne kasum pidid olema 2009. aastal võrreldes 2007. aastaga vähemalt 50% kasvanud. Seejuures pidi 2008. aasta müügitulu olema suurem kui 2007. aasta oma ning 2009. aasta müügitulu suurem kui 2008. aastal. Ühelgi aastal ei tohtinud olla kahjumit. EDETABELIS osaleb kokku 259 tingimustele vastanud ettevõtet. Nende andmed tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest. SEEKORDSES Gaselli TOPis on ligi kahe kolmandiku võrra vähem kiiresti arenevaid ettevõtteid, kui oli aasta varasemas TOPis.

Sinu ühendus

EUROOPAGA Transpoint International (EST) AS tel 620 1400, faks 620 1410 transpoint.estonia@vrtranspoint.com www.vrtranspoint.com/ee


6 UUDIS

17. veebruar 2011 ÄRIPÄEV toimetaja Indrek Kald, tel 667 0193, e-post indrek.kald@aripaev.ee

VÄIKSEMAD KULUD

Krimelte kolib Taani tootmise Eestisse. Rohkelt argumente tehase siia toomiseks ALYONA STADNIK

alyona.stadnik@aripaev.ee

Väiksemad palgakulud, soodne maksukeskkond ja tootmise pandlikkus olid piisavad argumendid, et Krimelte kolis tihendusteipide tehase Taanist Eestisse hoolimata sellega kaasnevast “Ida-Euroopa” mainest. “Meie Lääne-Euroopa klientide jaoks tähendab tootmise Eestisse viimine sellist kahtlase moega ettevõtmist. Me peame kindlasti mõnda aega käima mööda nööri, et nad ei märkaks vahet ja et saaksid aru, et nad oma toote kvaliteedi poolest ei kaota midagi,” märkis Krimelte müügi ja tootmisega tegelevaid ettevõtteid koondava Wolf Groupi juhatuse esimees Jaan Puusaag. Lääne-Euroopa klientide jaoks on Eesti tehas täiesti uus partner. “Eelarvamuse murdmiseks läheb palju energiat ja peame püüdma teha nii, et me ühtegi klienti ei kaota. Tee, mis sa teed, aga kui tuleb müügimees Taanist, siis on see midagi muud, kui tuleb müügimees Eestist. Vanas Euroopas oled sa idaeurooplane ja sa pead olema viis korda parem, enne kui sind keegi uskuma jääb,” lausus Puusaag. Kolimisplaan lükkus edasi. Ületoomise planeerimine algas Puusaagi sõnul umbes aasta tagasi. “Esimene plaan oli, et toome eelmise aasta suvel, aga mahud kasvasid väga järsult ja me saime aru, et seda ületoomist ei ole võimalik teha ilma, et me ei riskiks kliente kaotada,” rääkis Puusaag. “Lähemalt on tegevust oluliselt lihtsam juhtida,” nimetas Puusaag ühe tootmisüksuse Eestisse toomise põhjuse. Puusaagi kinnitusel annab uute liinide lisandumine võimaluse riske hajutada ja töötajaid laiemalt kasutada. “Taanis töötas tehas ühes või kahes vahetuses, kuid siin saame selle vajadusel ka kolmes vahetuses tööle panna. Selline tootmise integreerimine annab ettevõttele juurde paindlikkust ja stabiilsust,” oli Puusaag kindel.

Estonian Airil suveplaanid Tänu uute lennukite lisandumisele lennukiparki läheb Estonian Air suvisele lennuplaanile üle tihedama lennuplaaniga. Läheneval suvehooajal teenindab Estonian Air lennuliine kaheksa õhulaevaga, mis võimaldab lisada nii pakutavate istekohtade arvu kui ka lennusagedusi mitmel liinil, teatas lennufirma. 27. veebruaril avatakse uus lennuliin Tallinna ja Tartu vahel. Lennud Tartust Tallinna hakkavad toimuma kuus korda nädalas.

Kui tuleb müügimees Taanist, siis on see midagi muud, kui tuleb müügimees Eestist. Jaan Puusaag, Wolf Groupi juhatuse esimees

Ka maksukeskkond ei ole Taanis nii meeldiv nagu siin, lisaks on seal veel muid kitsendavaid reegleid. “Näiteks ei tohi seal inimene töötada üksinda ühes ruumis seadmega, seal peab olema alati veel üks inimene. See tähendab seda, et kui ei ole väga suuremahuline töö, vaid lihtne operatsioon, siis sa pead ikkagi sellepärast palkama kaks töötajat,” kirjeldas Puusaag efektiivsemaks muutmise kohti. “Üks inimene Taanis maksab kolm korda rohkem kui siin Eestis. Maksubaas on niivõrd kõrge, sellega saame kokku hoida,” lisas ta. Samuti on Eesti eeliseks puhkuste aeg. “Terve Taani puhkab suvel. Eestis on võimalik neid asju sättida, et ei pea terveks juuniks ja pooleks augustiks tehast kinni panema,” rõhutas Puusaag. Ettevõte säästab ka rendikulult, mis oli Taanis 25 000 eurot kuus ehk kuskil 300 000 eurot aastas. “Siin on meil pind olemas, seda ei pea rentima,” nentis Puusaag. Elektri hinnas pole vahe märkimisväärne, materjali hind aga võib tõusta. “Materjali omahind võib-olla tõuseb, sest paljusid komponente on Taanist mugavam kätte saada.

Peame neid kaugemalt tooma, aga teistpidi üldkuludelt hoiame kokku,” arutles Puusaag. Kontaktid jätkuvad ikka samade partneritega. Müügikontor ja müügiosakond jääb Taani alles. Oodata mullusest paremat aastat. Taani tihendusteipide tehase käive oli mullu 3 miljonit eurot. Puusaag jääb käibe prognoosimisel tagasihoidlikuks. “Eelmisel aastal sai kõva märk maha pandud, kui üle selle saab, siis on väga hästi,” ütles ta. Tema sõnul on praeguses olukorras, kus tooraine hinnad on maailmas kerkimas, väga suur väljakutse säilitada samasugust efektiivsust. “Peame suutma selle hinnatõusu turule edasi anda,” märkis Puusaag. “Prognoos lubab, et tuleb veel parem aasta, aga tibude lugemiseni on jäänud veel palju aega,” ütles Puusaag. Taani tehases töötas 12 inimest, Eesti tehasesse on plaanis võtta tööle kaheksa inimest. Ka Eesti võidab sellega, et Krimelte tootmistehas on siin. “Eesti saab ühe tootmise võrra rikkamaks, luuakse juurde mõned töökohad ning makstakse makse,” märkis Puusaag.

WOLF Groupi juhatuse esimehe Jaan Puusaagi sõnul tuleb neil nüüd mõnda aega käia nööri mööda, et LääneEuroopa klientidele ennast tõestada. FOTO: ANDRAS KRALLA

Järgmine haagiseäri tüürib pankrotti. Endine gasell võlgnike seas

Märtsis suureneb lendude arv Tallinna–Brüsseli, Tallinna– Londoni ja Tallinna–Moskva liinil. 28. märtsil avatakse taas lennuliin Tallinna ja Minski vahel. Lennud toimuvad kolm korda nädalas esmaspäeviti. 1. mail avab Estonian Air uue lennuliini Vilniuse ja Berliini vahel. Lennud hakkavad toimuma neli korda nädalas. Samast päevast lendab Estonian Air taas Tallinna ja Pariisi vahet. Lennud hakkavad toimuma kolm korda nädalas. LOGISTIKAUUDISED.EE

Sel nädalal käivitas Harju maakohus Hansapangalt Trailway kaubamärgiga haagiseäri ostnud Lamont Grupi pankrotimenetluse. Oktoobris, kaks kuud pärast Lamont Grupi omaniku Rae Halduse pankrotistumist, ütles firma omanik Peep Nork, et ei oska vastata küsimusele, kas Lamont Grupi kohal lasub pankrotioht. Ta arvas, et kui nad suudavad mõistliku ajaga – poole aastaga – oma kinnistule rentniku leida, siis on lahendus helgem. Nork otsis sügisel firma müü-

LAMONT Grupi omanik Peep

Nork otsib rentnikke, et saaks oma võlgu heastada. FOTO: ANDRES HAABU

giplatsile uusi rentnikke, et saaks oma võlgu heastada. Lamont Gruppi varad läksid mullu samuti realiseerimisele. “Liisinguettevõtted on müünud haagiseid erinevatele osapooltele, transpordifirmadele ja välisriikidesse,” ütles Nork. Tema sõnul lõpetasid liisingufirmad eelmisel ja sel aastal firmaga liisingulepingud. “Eelkõige oli küsimus selles, et keegi ei osanud enam määratleda haagiste turuhinda, mis oli lühikese aja jooksul kukkunud isegi viis korda,” selgitas Nork.

2008. aastal oli Lamont Grupil materiaalset põhivara 65 miljoni krooni väärtuses, samas on kohustuste suurus ligikaudu 60 miljonit. Trailway kaubamärgi all tegutsenud haagiserendiäri ostis endine gasellfirma ning tänavu aasta alguses pärast ebaõnnestunud saneerimist pankrotistunud. Peep Norki osalusega ja tema juhitud Euro Truck Trade Center AS 2006. aasta jaanuaris tollase Hansapanga tütarfirmalt. ARIPAEV.EE


UUDIS 7

ÄRIPÄEV 17. veebruar 2011 toimetaja Indrek Kald, tel 667 0193, e-post indrek.kald@aripaev.ee

Tasub teada Poole maakera jagu teipi aastas WOLF GROUP – 2009. aasta

sügisel otsustas Krimelte viia kõik müügi ja tootmisega tegelevad grupi ettevõtted ühe katusbrändi Wolf Groupi alla. KOLIMINE – Wolf Group kolib 2008. aastal omandatud isepaisuvate tihendusteipide tootmise Exadan ASi Taanist Eestisse. Wolf Groupis toodetakse keskmiselt ligi 20 mln meetrit teipi aastas, mis on pool maakera ümbermõõdust. Tihendusteibi suuremad eksporditurud on Venemaa, Saksamaa, Skandinaavia, Poola, Austria, Inglismaa ja Holland. TOOTMINE – Wolf Grupi tehased asuvad Eestis ja Venemaal, müügiüksused Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Rumeenias, Bulgaarias, Taanis ja Kasahstanis. Ekspordigeograafia hõlmab ligi 50 riiki Norrast Austraaliani, Brasiiliast Jaapanini. TULEMUSED – Krimelte ettevõtete grupi 2009. aasta müügikäive oli 813 miljonit krooni ehk ligikaudu 52 mln eurot ja tulumaksueelne kasum 62 miljonit krooni ehk umbes 4 mln eurot.

RAHVASTIK

Euroraport soovitab pensioniiga tõsta Euroopa Parlament hääletas eile aruande üle, milles soovitatakse pensioniiga tõsta, sest pensionäride osakaal rahvastikust suureneb, keskmine eluiga tõuseb ning inimesed on samas kauem aktiivsed. Hollandi eurosaadik Ria Oomen-Ruijten märkis aruandes, et vanemad inimesed on ühiskonnaelus kauem aktiivsed, mistõttu on vaja ümber mõtestada põlvkondadevaheline solidaarsus. Ta kutsus liikmesriike üles looma paindlikumaid töö- ja pensioniskeeme, mis võimaldaksid vanematel inimestel kauem tööhõives olla.

REKLAAMIÄRI

JCDecaux tõusis maailma suurimaks Eelmisel nädalal teatas välireklaamiettevõte JCDecaux SA Pariisis, et 2010. aasta 2,35 miljardi eurose aastakäibe saavutamisega tõusid nad maailma suurimaks välireklaamiettevõtete hulgas. JCDecaux on Eestis välireklaami turuliider, eksponeerides tänavatel aastas ligikaudu 600 erinevat reklaamikampaaniat. JCDecaux tegutseb 56 riigis.

MAINT ASSETS OÜ

NÜÜD SOODSALT KA

SAUNA EHITUSTEENUS

53853524

info@maintassets.ee

Henkeli tehas käis varem sama rada Henkel Makroflex AS sulges Soomes Oittis tegutsenud tehase ning koondas kogu oma ehitusvahtude ja silikoonide tootmise Pärnu tehasesse eelmise aasta juunis. Henkeli tootmistehase toomine Eestisse Wolf Groupi juhatuse esimehe Jaan Puusaagi sõnul neid kuidagi ei mõjutanud. “Tegu on siiski täiesti erineva tootega, mida me toodame. Nemad selles valdkonnas meie konkurendid ei ole. Kindel on see, et käitumisloogika on sama, et pole mõtet dubleerida nii väikse vahemaaga,” nentis Puusaag.

Henkel Makroflex ASi juht Sirje Aal ütles eelmise aasta juunis, et Pärnu tehas hakkab pärast ümberkorraldusi tootma enam kui 300 toodet, kokku ligi 40 riigi turule. “Tehase kolimine oli suuresti tingitud nõudluse muutumisest maailmamajanduses. Tootmise koondamine ühte suuremasse tehasesse võimaldab meil oluliselt tõsta efektiivsust ning kasutada paremini ära mastaabiefekti,” selgitas Aal tootmise üleviimist Soomest Pärnusse. Seda peab ta ka mulluseks suurimaks muudatuseks ettevõttes.

Nädalaga kogunes 20 ekspordiässa otsijat Eelmisel nädalal välja kuulutatud EASi värbamis- ja koolitusprogrammiga Ekspordirevolutsioon liitus nädalaga 20 ettevõtet. Teist sama palju ettevõtteid on positiivselt meelestatud, kuid pole juhatuse tasemel osalemisotsust veel langetanud, märkis programmi vedava Marketingi Instituudi juhataja AnuMall Naarits. “Nii suur huvi on isegi natuke ootamatu ja tähendab, et kokku võib veebruari lõpuks 25 EASi toetatud kohale kvalifitseeruda vabalt üle 50 ettevõtte, kelle vahel läheb siis pingeliseks heitluseks parimate ekspordi-

juhi kandidaatide peale,” selgitas Naarits. Programmis osaleda sooviva Tallinna külje all Viimsis kanuusid ja süstasid tootva ja neid enam kui 30 riiki eksportiva Tahe Kayaks OÜ müügi- ja turundusjuhi Janek Pohla sõnul meelitas neid programmiga liituma soov leida endale uus inimene ekspordimüügi peale. “Lähema kahe aasta jooksul tahaksime oma positsioone ennekõike Põhjamaades ja Kesk-Euroopas hoida ja tugevdada, uusi turge otsida praegu plaanis pole,” lisas Pohla. LOGISTIKAUUDISED.EE

NORDIC INVESTMENT BANK (NIB) is an international financial institution owned by the Nordic and Baltic countries. The Bank provides long-term loans on market terms to private and public projects that strengthen competitiveness and enhance the environment. NIB has the highest possible credit rating and acquires the funds for its lending by borrowing on the international capital markets. The Bank has some 180 employees and total assets amounting to EUR 22.4 billion. NIB’s headquarters are located in Helsinki, Finland. The main working language of the Bank is English. NIB offers job opportunities in an international banking environment and a competitive remuneration package.

SENIOR FUNDING MANAGER The Treasury Department is responsible for NIB’s funding, asset and liability management (ALM) and portfolio management. We are seeking an experienced funding manager for the Funding and Investor Relations team. The team is responsible for executing and managing the Bank’s borrowing programme, which amounts annually to €3-5 billion. NIB borrows money globally and nearly 40% of investors come from Asia. Over 90% of the Bank’s funding is raised outside of the Nordic area. The new senior funding manager will report to the Head of Funding and Investor Relations, Currently, the team consist today of three persons. To apply, and for more information about the Nordic Investment Bank and the position, please visit NIB’s website: www.nib.int (Job opportunities). The deadline for completed applications is 13 March 2011. For further information about the position, kindly contact Jens Hellerup, Director, Head of Funding & Investor Relations (phone number: +358 50 523 6352, e-mail: jens.hellerup@nib.int).

Nordic Investment Bank www.nib.int


8 UUDIS

17. veebruar 2011 ÄRIPÄEV toimetaja Indrek Kald, tel 667 0193, e-post indrek.kald@aripaev.ee

KASULIK

Kuidas silma paista ja meelde jääda? e-ajastu paberil visiitkaardist jagu ei saa

350 AASTAT umbes kasutatakse juba kontaktide vahetamiseks visiitkaarte. Visiitkaardi standardmõõt on 9 × 5 sentimeetrit.

RIVO SARAPIK

rivo.sarapik@aripaev.ee

Ka ärialase suhtluse elektroonilistesse kanalitesse liikumine ning sotsiaalvõrgud pole vähendanud visiitkaardi tähtsust. “See annab esimesel kohtumisel väga hea tagasiside, missuguse ettevõttega on tegu, kui läbimõeldult seal asjad käivad. Kui veel ei osata hinnata visiitkaardi tähtsust, siis soovitan natuke rohkem panustada nende kujundusele, loogikale ja sõnumile,” soovitas visiitkaartide kujundamisega tegeleva OÜ Gecko juht Indrek Pihor. Elektrooniline suhtlemine pole tema hinnangul kaardi rolli muutnud. “Kindlasti saadetakse ka elektroonilisi visiitkaarte ning visiitkaarte, mis on e-kirjade jaluses, kuid siiski pole pabervisiitkaart kuskile kadunud,” leidis Pihor. Visiitkaardil on endiselt kontaktiinfo esitaja roll, kuid sellele võib ka näiteks reklaami ja firmat tutvustavat infot trükkida. Digitaalmeediaagentuur OKIA aga soovitab jõulisem olla – visiitkaart on võimalus silma paista, sest visiitkaart on osa esmamuljest, millega saab oma meeldejäävust kinnistada. “Peale õige tervituse, kultuuridevahelise kehakeele mõistmise ja avatud suhtumise, mis kiires olukorras ei pruugi tagatipuks üldse võimalik olla, on sinu ainus relv, mis võimaldab tema radarile jääda, see, kuidas sa annad talle oma kontaktinformatsiooni. Traditsiooniliselt on selleks vahendiks olnud visiitkaart,” kommenteeris OKIA

FOTO: PANTHER MEDIA/SCANPIX

See annab esimesel kohtumisel väga hea tagasiside, missuguse ettevõttega on tegu. Indrek Pihor, Gecko OÜ juht

ENAMPAKKUMISTEADE Valga maavalitsus müüb kooskõlas riigivaraseadusega teistkordsel avalikul kirjalikul enampakkumisel järgmise vara: 1. Valgamaal Sangaste vallas Lauküla külas asuva Jõeveere kinnistu: Tartu maakohtu kinnistusosakonna Valga jaoskonna registriosa nr 2469740, katastritunnus 72402:003:0041, sihtotstarve – 100% maatulundusmaa, pindala 18 844 m², maa riigivara registri registreerimisnumber 01040838. Enampakkumise alghind 2110 €, osavõtutasu 21,10 €, tagatisraha 211 €. 2. Valgamaal Taheva vallas Ringiste külas asuva Remmiku kinnistu: Tartu maakohtu kinnistusosakonna Valga jaoskonna registriosa nr 2469940, katastritunnus 77901:002:0031, sihtotstarve – 100% maatulundusmaa, pindala 5,50 ha, maa riigivara registri registreerimisnumber 01039295. Enampakkumise alghind 10 860 €, osavõtutasu 108,60 €, tagatisraha 1086 €. 3. Valgamaal Karula vallas Käärikmäe külas asuva Tõnnivaka kinnistu: Tartu maakohtu kinnistusosakonna Valga jaoskonna registriosa nr 2470040, katastritunnus 28902:002:0017, sihtotstarve – 100% maatulundusmaa, pindala 3,37 ha, maa riigivara registri registreerimisnumber 01039296. Enampakkumise alghind 15 340 €, osavõtutasu 153,40 €, tagatisraha 1534 €. Kirjalikud pakkumised tuleb esitada kinnises ümbrikus hiljemalt 15. märtsil 2011 kell 9 Valga maavalitsusse (Kesk 12, 68207 Valga, kabinet 215). Ümbrikule peab olema märgitud enampakkumise objekti nimetus ja tehtud märge “MITTE AVADA ENNE ENAMPAKKUMISE AVAMIST”. Lisainfo: www.valgamv.ee ning tel 766 6135, Helju Hõbe

Pane tähele Pea kaardi jagamisel tempot VISIITKAARDIL on ärisuhetes

JUHUSLIKE KOHTUMISTE pu-

firmat tutvustav roll ning see antakse üle kohtumise või läbirääkimiste alguses või lõpus.

hul, nt vastuvõttudel või konverentsidel, vahetatakse visiitkaarte siis, kui soovitakse tulevikus kontakte jätkata.

KOKKULEPITUD KOHTUMISE

korral on kombeks vahetada visiitkaarte alguses, et vestluspartneritel oleks lihtsam teineteise poole pöörduda.

VISIITKAARTIDE VAHETAMISEKS

tuleb valida hetk, mil see ei häiri vestlust ega tundu partnerile pealetükkiv. Visiitkaarti pole

endine loovjuht Kristo Kaas. “Pärast arvuti ja uute kommunikatsioonivahendite teket on visiitkaardi funktsioon aga oluliselt muutunud ning vähesed inimesed on huvitatud oma rahakoti koormamisest liigse makulatuuriga.” Teistest erinemiseks mõeldakse Pihori sõnul välja põnevaid erimõõdus visiitkaarte, nagu näi-

kombeks vahetada või jaotada kohe pärast tutvumist, nagu meil sageli tehakse. VÄLISMAA TAUSTAGA INIMESEGA kaarte vahetades tea tema

äritavasid kaartide vahetamiseks – näiteks Hiinas ja mitmel pool mujal Aasias on eestlasele keerulisena tunduv rituaal.

teks ümarate nurkadega, ringikujulisi, ruudukujulisi, reljeefselt pressitud kaarte, vutlaris kaarte jne. “Tähelepanu äratamiseks on see kindlasti hea võimalus, kuid kuna visiitkaardil on ikkagi standardmõõt, siis need erikujulised on hästi ebamugavad teistega koos hoidmiseks, näiteks visiitkaardi mapi vahel,” lisas Pihor.

Kommentaar Visiitkaarte ei tehta enam kõigile JANEK KIVIMURD

DPD Eesti müügi- ja marketingijuht

Esmakontaktil jätame alati visiitkaardi, selles mõttes ei ole midagi muutunud. E-suhtluskanalite võidukäigust hoolimata teevad äri endiselt inimesed ja personaalne kontakt on sageli eelistatud. Tõsi, e-müügikanalite arenguga on ka üks osa kliendikontakte, mis on virtuaalsed. Et paberkandjatel visiitkaartide osatähtsus ettevõtluses on minevik, seda ma ei usu. Küll aga jälgitakse ettevõtetes rohkem, kellele visiitkaarte tehakse ja kellele mitte.

Gild Arbitrage’i osaku väärtus kahanes veerandi võrra PIRET REILJAN

piret.reiljan@aripaev.ee

Skandaalse riskifondi Gild Arbitrage osaku puhasväärtus vähenes mullu teise poolaastaga 26 protsenti, teatas fond kodulehel. Gild Arbitrage’i suuromaniku, juhi ja fondivalitseja Tõnu Peki sõnul on laenuandjad juba üle poole rahast tagasi saanud. Fondi osakuomanikud ei saa seni varade müügist sentigi, kuni kõik fondi võlad pole tagasi makstud. “Oleme tagasi maksnud keskmiselt 56% investorite algsetest laenusummadest,” selgitas Pekk. Ta lisas, et individuaalselt investorite tagasisaadud summad erinevad, kuna investeeriti erinevatel aegadel ja erinevate tagatistega.

Eelmise aasta lõpu seisuga ulatus laenuandjate kogunõue Peki sõnul 15,3 miljoni euroni (239 miljoni kroonini). Praegu pole Äripäevale teada, millised varad üldse portfellis alles on, mida veel edaspidi realiseerida saab. Arvata võib, et alles on kindlasti fondi suurim investeering Armeenia kaevanduste uurimislitsentsidesse, mille väärtus ja saatus on seni olnud kõige ettearvamatumad. Mullu oktoobris kirjutas Äripäev, et Gild Arbitrage’i puhasväärtusest on pärast 2009. aasta viimase kvartali allahindlusi järel vaid riismed ehk vähem kui paarsada miljonit krooni – fondi puhasväärtus langes 546 miljonilt 182 miljonile kroonile. 2010. aasta esimese poolaastaga vähenes fondi puhasväärtus veel 8 miljoni krooni võrra.

3,61

eurot oli osaku puhasväärtus eelmise aasta lõpus, juuni lõpus oli osaku väärtus veel 4,86 eurot.

Mis on mis Gild Arbitrage ESIMENE aktsiaturgudest sõl-

tumatu riskikapitalifond. ASUTATI 2001. AASTA APRILLIS. Fondi on investeerinud

ligi 300 investorit, peamiselt Balti riikidest. Investorite hulgas on palju prominentseid Eesti ärimehi ja -naisi. Fond pakkus aastaid hiigeltootlusi, kuid õnn pöördus. FONDI SUURIM investeering on paarikümne miljoni eurose soetusmaksumusega väärismetallide kaevandamise uurimislitsentsid Armeenias. 2009. AASTA SEPTEMBRIS restruktureeris fond võlausaldajate nõuded pikaajalisteks võlakirjadeks.


UUDIS 9

ÄRIPÄEV 17. veebruar 2011 toimetaja Indrek Kald, tel 667 0193, e-post indrek.kald@aripaev.ee

1.

KINDLA PEALE MINEK. Korralik visiitkaart

2.

KAARDIGA SAAB MULJET LUUA . Panga-

on standardmõõdus, kolmevärviline, ilusal reljeefsel paberil. Kindel viis visiitkaardi silmapaistmatuks muutmiseks – valge ja sile paber ning must tekst.

esindaja ulatab alati äärmiselt kenasti kujundatud visiitkaardi. Fotoga visiitkaart jääb paremini meelde ning järgmisel kohtumisel tekib kohe seos visiitkaardi ja inimese vahel. Tasub läbi mõelda, mis muljet või sõnumit soovitakse visiitkaardiga anda. Heal kvaliteetsel paberil kaarti soovib saaja ka oma mapi vahele panna, mitte kohe ära visata. LIHTSUS JA ELEGANTS LÖÖB . Visiitkaartide kujundamisega tegelev Indrek Pihor tegi endale personaalsed visiitkaardid, kus on ainult tema nimi ning telefon ja e-posti aadress. Paberiks valis ta reljeefse musta ning tähed on kuldsed ja erilise fondiga.

3.

4.

LISAKS KONTAKTIDELE REKLAAM . Visiit-

kaart täidab endiselt rolli kontaktinfo edastajana, kuid sellele võib ka täiendavad infot kirjutada – näiteks ettevõtte peamised teenused, asukohakaart, brändid, mida ettevõte esindab jne. Tavapärasele visiitkaardile saad sisse panna sõnumi ning see võib olla ka hea huvi tekitaja just sinu ettevõtte teenuste ja toodete vastu.

5.

KAART VÕIB PAISTA LÄBI JA MAITSTA HÄSTI . Kasuta erinevaid värve, traditsioo-

nilise valge asemel näiteks punane või must jäävad hästi silma. Horisontaalse kaardi asemel toob vaheldust vertikaalne või üldse erikujuline, nt firma logo või kaubamärgi kuju järgiv. Visiitkaart võib olla läbipaistev, esitatud tootena (nt suur pliiats arhitektuuribürool) või ka ärasöödav (nt vinnutatud veiseliha ekstreemspordikaupu pakkuval poel). KAS ÜHE- VÕI KAHEPOOLNE? Rahvusvaheliselt suheldes tuleb end esitleda ja meeldejäädavaks teha ka võõrkeeles. Kahe kaardi trükkimisest säästab näiteks kahepoolne kaart – ühel pool andmed eesti, teisel võõrkeeles.

6. 7.

TELLIDA SAAB KODUST JA TRÜKIKOJAST.

Visiitkaarte trükivad trükikojad ja sellele spetsialiseerunud firmad. Samuti on erinevad veebipõhised lahendused, kus kasutaja kujundab ise kaardi – nt http://us.moo.com – ja trükikoda saadab selle hiljem postiga koju. Lihtsaim viis on kaardid ise kodus või kontoris printeriga välja trükkida.

Puukeskuse käive kasvas 16 protsenti ASi Puukeskus 2010. aasta käive oli 8,9 miljonit eurot (139 miljonit krooni). Võrreldes 2009. aasta tulemustega oli kasv 16%. Kogu Puukeskuse kontserni käive oli kokku 372 miljonit eurot (5,8 miljardit krooni). Parimaid tulemusi näitas Venemaa 26% käibe kasvuga, Soomes kasvas kontserni käive 10%, teatas ettevõte. Kogu kontserni tegevuskasum oli 3,4 miljonit eurot (53 miljonit krooni), kasv 2009. aasta tulemustega võrreldes 140 protsenti. Majanduse üleüldine elavnemine mõjus. Puukeskuse tegevjuhi Atso Matsalu sõnul paranesid kontserni tulemused eelkõige tänu turgude stabiliseerumisele. “Eestis kasvasime tänu sellele, et klientidel eksport kasvas. Soomes elavnes ehitustegevus mullu märgatavalt ja Venemaa sisetarbimine on samuti olnud pidevas kasvus. See kõik kokku andiski paremaid tulemusi kui 2009. aastal,” lisas Matsalu. Hästi läks nii sae- kui ka puitplaatmaterjal. 2010. aastal müüs AS Puukeskus näiteks sae- ja höövelmaterjali üle 25 000 tihumeetri, mis on 5000 tihumeetrit rohkem kui 2009. aastal. Ettevõte müüs puitplaatmaterjale 6000 kuupmeetrit, mis on 1000 kuupmeetrit rohkem kui 2009. aastal. Puukeskuse kontsernis töötab kokku 800 töötajat. Soomes on 23 müügikohta, Venemaal 3 ja Eestis 1. Viimases on puitmaterjali laopinda kokku 15 000 ruutmeetrit. 2011. aastaks prognoositakse kõigis oma müügimaades (Venemaa, Soome ja Eesti) 15% kasvu. See tuleneb ehitusturu aktiviseerumisest ja ekspordivõimaluste avardumisest.

LAEVAAFÄÄR

Arakas: laevaprojekt oli sügavalt kahjumis Ettevõtja Arti Arakas nimetas liialduseks Äripäeva eilset väidet, nagu ta oleks koos Richard Tomingasega kinkinud regulaarset renditulu teeninud laeva ära. Ta selgitas ERRi uudisteportaalile, et projekt oli sügavalt kahjumis ning tal on siiamaani saada märkimisväärne osa laeva rendirahast. “Kui ettevõttel on nii suured võlad – minu ettevõttel on sealt tänase päevani saada 100 000–130 000 eurot ning ma arvan, et samasugune osa on saada ka teistel partneritel –, siis ausalt öeldes on ka üks kroon selle eest palju,” rääkis Arakas.

ARHIIVIMATERJALID

Eestit saladokumendid avalikkuse ette Rootsi välisministri Carl Bildti sõnul tehakse täna avalikuks paljud seni salastatud dokumendid, mis käsitlevad NSV Liidu lagunemise aega, vahendas Delfi. “Neljapäeval teeme midagi, mida pole tõesti kunagi varem Rootsis tehtud – me eemaldame salastatuse pitseri oluliselt osalt välisministeeriumi arhiivimaterjalidelt,” kirjutas Bildt oma blogis. Bildti sõnul puudutavad materjalid Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ja Balti riikide vabaks saamist dramaatilisel 1991. aastal. Rootsi välisministri kinnitusel avaldatakse diplomaatiliste dokumentide põhjal raamat, kuid suurem osa materjale saab kättesaadavaks internetis. “Ainulaadne. Huvitav. Ja oluline,” märkis Bildt. PUUKESKUSE juht Atso Matsalu

peab edu põhjuseks turgude stabiliseerumist. FOTO: JULIA-MARIA LINNA

Mis on mis AS Puukeskus PUITMATERJALI

ja puidust mööbliplaatide hulgimüüjamüüja. ETTEVÕTE ALUSTAS tegevust 1996. aastal ning on Soomes 1924. aastast tegutseva Puukeskus OY tütarettevõte Eestis.

KINDLUSTUNNE

Ettevõtjate usk majanduse kasvu tõuseb Ettevõtted usuvad nüüd juba kindlalt maailmamajanduse toibumisse, selgus Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) ja Saksa Ifoinstituudi küsitlusest. Värskest World Economic Survey’st selgus, et ettevõtete kindlustunne on peaaegu sama kõrge kui rekordaastal 2007, kirjutas Helsingin Sanomat. Rahvusvahelise Kaubanduskoja teatel on Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas konjunktuuriootused üllatavalt positiivsed. Seevastu Aasia ettevõtete ootused on tagasihoidlikumad. Prognooside järgi toit ja toorained kallinevad 3,4 protsenti, mis hoogustab inflatsiooni ja majanduse ülekuumenemist. Ifo maailmamajanduse indeks tõusis 2011. aasta alguses hoogsalt, see on praegu 106,8, kuigi veel novembris oli see vaid 98,6 punkti. Perioodi 1995–2010 keskmine oli 96,9.

WWW.VELOPLUS.EE

Tasub teada Visiitkaardiga parim tulemus

ARIPAEV.EE

ALLIKAS: INDREK PIHOR, OKIA, ÄRIPÄEV

KATRE PILVINSKI

katre.pilvinski@aripaev.ee

Praeguseks on töötukassal menetluses tagasinõudeid hüvitiste ning tööturuteenuste ja toetuste osas kokku 329 381 euro ehk 5,1 mln krooni ulatuses, märkis töötukassa hüvitiste ja toetuste osakonna juhataja Marika Kaldre. Kaldre sõnul ei pea töötukassa praegu eraldi arvestust tagasinõuete kohta sõltuvalt sellest, kas tagasinõudeks alust andev asjaolu, näiteks töötamine töötuna arveloleku ajal, on esinenud välisriigis või Eestis. Töötukassa andmetel oli 2010. aasta lõpu seisuga menetluses hüvitiste tagasinõudeid 2,7 miljoni krooni ning tööturuteenuste ja toetuste nõudeid 2,4 miljoni krooni ulatuses. Maksuameti teeninduskor-

MAKSUAMETI peadirektor

Enriko Aav ja tema meeskond avastavad tuluvarjajad. FOTO: ANDRES HAABU

ralduse osakonna juhataja Hannes Udde sõnul jäetakse tuludeklaratsioonis sageli esitamata välismaal teenitud tulu. “Kuid see info jõuab üha kiiremini meieni,” lisas ta. “On juhtumeid, et inimene on siin registreeritud töötuna, kuid

töötab Soomes. Teeme koostööd Soome maksuametiga ning selle kontrollimine on üks meie koostöövaldkondi,” rääkis maksuameti peadirektor Enriko Aav. Isikute kohta, kes töötavad välisriigis ja kes soovivad oma kindlustusperioode liita või hüvitisi importida-eksportida, vahetavad liikmesriigid töötuskindlustusstaaži tõendavaid vorme. 2010. aastal pöörduti koordinatsioonijuhtumitega seoses töötukassa poole ca 2000 korral, neist 1/3 juhtudest taotleti Eestis täitunud töötuskindlustusstaaži tõendava vormi väljastamist ja 2/3 juhtudel välisriigis täitunud kindlustusperioodide arvesse võtmist Eesti hüvitise määramisel. Töötushüvitise impordiga oli tegemist 39 juhul ja töötushüvitise ekspordiga oli tegemist 62 juhul.

30%

lie h e a D n

Bjor

ed d i i r a s suu dshus

ja Ma l o n g i s Ros

Suusamää

rd

stus u r a v a s suu

-25%

ko, Start) o T , o G i k ode, S ed -25% (R raƩad kuni -5 ise hooaja jalg

0% (Merida, C

Eelm

Suuskade määrimine Tartu Maratoniks

ube)

Pakkumine kehtib kuni kaupa jätkub või kuni 28.02. 2011.a. k.a.

Töötukassa nõuab tagasi 5 miljoni krooni jagu raha

VELOPLUS Saku tn 3, Tallinn. Avatud E-R 10-19, L 10-17, P suletud. Telefon 6390 565


10 TÖÖSTUS EDU VÕTI

AIN ALVELA

ain.alvela@aripaev.ee

Kui ülejäänud toiduainetööstus sipleb veel kriisijärgses olelusvõitluses, siis kodumaa juustutootjad kihutavad juba uutele kõrgustele. Lõviosa kasvust annab neile eksport. Eestis tegutseb neli suuremat juustutootjat, kes kõik on võtnud sihikule välisturgude, eeskätt Venemaa vallutamise. Selle saavutamiseks on viimase paari aasta jooksul uuendatud tootmistehnoloogia ja muudetud müük senisest jõulisemaks. Nii andis 65-le kohalikust piimatootjast põllumeeste ühistule kuuluv AS Saaremaa Piimatööstus 2008. aastal käiku tehase sisseseade, mis aitas juustu tootmise viia sootuks uutele tasemele. Nende põhimõtete sisu on ettevõtte juhatuse esimehe Andi Saagpaku sõnul toodete senisest suurem väärtustamine, jõuline tootetutvustus ning kohaliku tooraine maksimaalne ärakasutamine, sest massiga ja pelgalt numbrite tagaajamisega tema sõnul kaugele jõuda ei õnnestu. Ainuüksi tootearendusse investeeriti 2009. aastal üle viie miljoni euro (80 mln kr). Selle tulemusena moodustas 2010. aasta juustueksport 1275 tonni, mis on 62% rohkem kui 2009. aastal. Kogu Saaremaa piim läheb juustuks ja võiks. “Lisaks kiirele ekspordi kasvule oleme saavutanud ka siseturu juustumüügis 15protsendilise kasvu ning selle, et enam ei pea ühistu liikmed tilkagi piima mujale müüma,” rääkis Saagpakk. “Kui investeeringud poleks neid tulemusi andnud, ei seisaks mina praegu selle ettevõte eesotsas.” Saagpakk nimetas käibe kasvu põhjuseks ka piima hinna tõusu ja piimatootmise kasvu. ASi Valio Eesti ekspordidirektor Elar Ollik tunnistas, et kuigi koguseliselt langes Valio eksporditud juustu kogus mullu 2009. aastaga võrrelduna ligi 13%, oli ekspordi rahaline tulemus varasema aastaga võrreldes parem. Kuigi Võru juustutööstus on läbi aastakümnete tuntud kui suur Venemaale eksportija, on nüüd sihikule võetud USA turg. Neil turgudel kanna kinnitamiseks võeti tootmisse USA jaoks väljatöötatud juust Lacey Swiss ning viidi Venemaal läbi Atleedi kaubamärgi uuendus. “Suurenenud ekspordi taga on maailmaturul valitsev piimatoodete defitsiit. Selle tulemusena on tõusnud nii hinnad kui ka nõudlus,” iseloomustas Ollik. “Eesti juustueksporti mõjutab palju Venemaa turg. Tootjad on hakanud Venemaale eksportima ka brändita juustu, mida sealsed edasimüüjad väärindavad.” Ollik kinnitas, et Valio eesmärk Venemaa turul on keskenduda oma kaubamärgi arendamisele. Idanaaber oskab Eesti toodet hinnata. United Estover Grupi (UEG) müügi- ja turundusosakonna juhataja Hannes Prits on seda meelt, et Peterburis ja Loode-Venemaal on Eesti põllumajandustooted saavutanud kvaliteetse toidukraami maine, mis väljendub ka selles, et sealne tarbija on nõus maksma Eestist pärit juustu eest kõrgemat hinda kui näiteks Saksamaa analoogide puhul. “Venemaa turg paneb suurt rõhku juustu kvaliteedile ja maitsele, mis väljendub selles, et Eestiga võrreldes on suurem osakaal 50% rasvasusega juustul ning light-toodete osakaal ekspordis on pea olematu,” iseloomustas Prits. “Populaarseim juustusort Venemaa ekspordis on tilsiter-tüüpi juust.” UEG Venemaa pakend on kirkama värvigammaga, sealne turg eelistab ka meil müüdavatest suuremaid viilupakendeid. Näiteks Hiirte Juustu tunnevad idanaabrid nimetusega Mõškin Sõr.

ÄRIPÄEV 17. veebruar 2011 toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post ain.alvela@aripaev.ee

Tootjad on hakanud Venemaale eksportima ka ilma brändita juustu, mida sealsed kauplusteketid või edasimüüjad väärindavad.

Juustutootjad leidsid ekspordisoone. Põhisiht on ääretu Venemaa turg

Elar Ollik, ASi Valio Eesti ekspordidirektor

Kui investeeringud poleks neid tulemusi andnud, ei seisaks mina praegu selle ettevõte eesotsas. Andi Saagpakk, ASi Saaremaa Piimatööstus juhatuse esimees

6500

tonni Eestimaal toodetud juustu müüdi hinnanguliselt eelmisel aastal Venemaa poodides.

www.certex.ee CERTEX EESTI OÜ Peterburi tee 47, 11415 Tallinn tel 606 2599, faks 606 2499 e-post info@certex.ee

SILDKRAANAD JA TELFRID • MÜÜK JA HOOLDUS


TÖÖSTUS 11

ÄRIPÄEV 17. veebruar 2011 toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post ain.alvela@aripaev.ee

Kommentaar Investeeringud annavad ekspordivõimekuse HANNES PRITS

United Estover Grupi müügi- ja turundusosakonna juhataja

2010. aastal moodustas eksport 30% ehk 1450 tonni UEG 4900 tonni suurusest kogutoodangust. Peamised eksporditurud on Venemaa ja Läti, selgelt kasvav on eksootiline Iisraeli turg. Ekspordi kasvu taga on lisaks süstemaatilisele tööle ka pidevad investeeringud tootearendusse ja kvaliteeti ning üldine tootmisvõimsuse kasv, kindlasti mängib rolli ka Eesti toiduainetööstuse positiivne imago idapiiri taga. UEG lähisaastate eesmärk on saavutada liidripositsioon juustusektoris nii siseturu, ekspordi kui ka importtoodete müüjana. Tänu investeeringutele tootmisesse oleme viimase kahe aastaga kasvatanud tootmisvõimsust umbes kolmandiku võrra ning lähiajal kasvab see veelgi, seega oleme valmis kasvatama eksporti kahekordseks.

Juustu tootmise maht sõltub toorpiima olemasolust ELAR OLLIK

ASi Valio Eesti ekspordidirektor

Eesti põhilised juustu eksporditurud on Soome ja Venemaa. Ida pool aitab Eesti tootjatele kindlasti kaasa nn ajalooline kvaliteetsete toodete imago, mida on õnneks suudetud hoida. Ma ei näe põhjust, miks peaks juustutootmine lähiajal langema. Samas ei julge ka märkimisväärset tõusu prognoosida, kuna turud käituvad suhteliselt ettearvamatult ja paljuski sõltuvad tuleviku tootmismahud saadaolevast toorpiimast. Suurim väljakutse on leida moodus maailmaturul eristumiseks. Kas kaubamärgi või eriliste (erilist oskusteavet nõudvate) toodete kaudu. Kui seda ei suudeta, siis private label’i juustu tootmine võib kehvemal ajal olla küllaltki kibe leib.

Võrdlus Suurim Venemaale eksportija on Valio Võru Juust Eesti suuremate tootjate 2010. aasta juustueksport Venemaale, tonnides

Valio Eesti

2821 E-piim 1419 Estover 1253 Saaremaa Piimatööstus 1045 Numbrid on hinnangulised, põhinevad tootjate ja Venemaa poole andmetel.

Tartu messindus pöördus mullu tõusule Tartus messe ja väljanäitusi korraldav AS Tartu Näitused jõudis eelmisel aastal kriisist välja, kinnitas ettevõtte tegevjuht Alo Pettai. Tänavuse messiaasta avalöögina toimus Tartus 11.–12. veebruaril haridusmess Intellektika. 14.–16. aprillini aga peetakse 19. korda Tartu messinduse aasta tippsündmust – rahvusvahelist põllumajandusnäitust ehk Maamessi. Selle projektijuhi Margus Kikkuli sõnul on juba sõlmitud lepingud sadakonna firmaga, neist paarkümmend on täiesti uued tulijad. Tartu messihallides ja -väljakutel toimus läinud aastal 18 messi ja üritust, mida külastas üle 200 000 huvilise, 2009. aastal loeti neid kokku 150 000. Suurima külastatavusega oli mullu Maamess, mida kolmel päeval väisas ligi 29 000 huvilist, tänavu loodavad korraldajad 30 000 külastaja piiri ületamist. Alo Pettai hinnangul näitab numbrite kasv majanduse taaselavnemist ning pööret tõusule. Ta märkis, et tänu Tartus käivitunud rahvusvahelisele lennuühendusele on välisriikides suurenenud huvi seal toimuvate ürituste vastu. Näiteks mullu osales Maamessil esimest korda oma boksiga Euroopa Liidu põllumajanduskomisjon.

Metallitööd ja masinaehituse allhange

Tel 516 7082 • welmet@welmet.ee www.welmet.ee

ALLIKAS: ÄRIPÄEV

Statistika Tootmine kulgeb tõusvas joones juustu tootmine Eestis, tuhandetes tonnides 25

23 20

15

RAUDSELT JA TERASELT

10

5

Vene tarbijale sobib lisaks hinnale ka maitse

VÄLJANÄITUS

2000

2005

2010

ALLIKAS: STATISTIKAAMET

SIRJE POTISEPP

Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juhataja

Nii Venemaal kui ka Soomes leiab Eesti juustubrände, kuid suur osa läheb siiski n-ö toorainena. Venemaa on aastakümneid olnud Eestile koduturuks ja sealsed tarbijad on meie tooteid kõrgelt hinnanud. Vene tarbijatel on ka nn maitsemälu, mis eelduseks Eesti toodete läbilöögile. Juustu ostjad jälgivad pidevalt turgu ja nii kui kuskilt saab odavamalt, toimub kiire tootja vahetus. Seetõttu on eriti olulised suhted partneritega, konkreetse sihtturu tarbija ja maitseeelistuste tundmine ning turundus. Meil on lisaks neljale suurele ka tublisid ja eripärase toodanguga väikemaid tootjaid nagu Saidafarm mahetoodetega, Nopri Talumeierei, VanaVigala Juustutööstus, Saksa Juust, Tori-Selja Piimaühistu. Meil on ju isegi oma hallitusjuustud, mida toodab Luke Farmimeierei. Praegu katsetatakse punahallitusjuustu tootmist, mis on maailmaski haruldus ja igas mõttes gurmeetoode.

JÕULINE turundus ja tootmistehnoloogia uuendamine võimaldasid Saaremaa Piimatööstusel müüa mullu piiri taha 1275 tonni juustu ning tõusta Eesti suurimate juustutootjate sekka. FOTO: AIN ALVELA

Suurem kasum tänu ENERGIASÄÄSTULE • energiasäästulahendus CUES külmkappidele ja -kambritele • energiamõõdik ENISCOPE • HELVAR OY valgusjuhtimissüsteemid • sagedusmuundurid ja energiasäästukontrollerid elektrimootoritele

Rohelen OÜ • tel 507 3429 erik@rohelen.ee • www.rohelen.ee

Meil on ju isegi oma hallitusjuustud. Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juhataja

Punane 6A, 13619Tallinn • tel 610 2554, 610 2078 faks 610 2790 www.elmemetall.ee • e-mail: elmemetall@bsr.ee


12 REKLAAM

ÄRIPÄEV 17. veebruar 2011 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post reklaam@aripaev.ee

28. veebruaril Meriton Conference & Spa hotellis

Äripäeva Raamatuklubi

KUU RAAMAT

Mida teha viimases hädas, kui valelik ja pahatahtlik inimene teid jalge alla tallab?

Töötaja vastutus töösuhetes.

Vastus on lihtne: alistage ta tema enda meetoditega. Manipuleerige temaga!

Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat ja partner Toomas Taube

Põletavad teemad töölepinguseaduses

Töölepingu ülesütlemine, töölepingu ülesütlemise vaidlustamine.

Raamat õpetab tuvastama manipuleerijat ja mõistma tema mõtteviisi, et võita nähtamatut, anonüümset ja halastamatut manipuleerimissõda.

Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat ja partner Toomas Taube

Töölepingute üleminek uuele tööandjale.

LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo vandeadvokaat Triinu Hiob

VASTUHAKK MANIPULEERIMISELE Saoud Al Mualla

Töötasu ja tasuga seotud küsimused.

Arutlusring.

Toomas Taube

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juht Niina Siitam

use

Andreas Veeret

raamatuklubi

raamatud Väärt targale lugejale! Veebruari klubiraamatud: Kuida

Ä i

imast a k u h a m uvast m l i s i l l i r NIST p a O K D I A S A K S E L E i s i k u te e VASTUS m t õ v e turundus

Mõista är its Suuna va ük lit ra Hinda tö sid ötulemus i Robert Ci

nnamon Brian He lweg-Lar sen Paul Cinn amon

KUIDAS MÕISTA ETTEVÕ FINANT TTE SE

Ootame kõiki inimesi, kelle igapäevategevuseks on ettevõtete turunduse ja müügi juhtimine, kommunikatsioon ja reklaam, täitma leksikoni ankeeti aadressil:

http://www.aripaev.ee/mod/tagasiside/Turundus2011/

Niina Siitam

Seminari soodushind kuni 23.02.2011 registreerudes 140 eurot (km-ga 168 eurot), hiljem registreerujatele 237 eurot (km-ga 284,40 eurot). Hind sisaldab seminari materjale, hommikukohvi ja lõunasööki. Täpsem info ja registreerimine telefonil 667 0099 või e-posti aadressil registreerimine@aripaev.ee või www.seminar.aripaev.ee

s mõista ettevõt te finantse

D U K I S I E M T Õ V

vastavad lektorid

Äripäeva

d Eesti turun

Küsimustele kõik seminari

Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene advokaat Andreas Veeret

www.raamatuklubi.aripaev.ee

? N O KES

Triinu Hiob

Välistööjõu kasutamine Eestis – võimalused ja piirangud.

Hind Äripäeva Raamatuklubi kuldkliendile 19,98 eurot, ettetellimishind 20. veebruarini 22,37 eurot. Tavahind 24,98 eurot. Tellimine: klubi@aripaev.ee, tel 667 0108

Äripäeva infopank

ÄRIPÄEVA SEMINAR

O Psühhoterapeut Sauoud al Mualla intrigeeriv raamat “VASTUHAKK MANIPULEERIMISELE”, õhutab alustama võitlust kurikavalate manipuleerijatega nende endi relvaga. Hind raamatuklubi liikmele

19,98 € (tavahind 24,98 €) Hinnavõit 5 € (78 kr) O Alustavatele ettevõtjatele ning eri taseme spetsialistidele ja juhtidele suunatud “KUIDAS MÕISTA ETTEVÕTTE FINANTSE” selgitab lihtsalt ja arusaadavalt, kuidas toimivad ettevõtte rahaasjad. Hind raamatuklubi liikmele

21,67 € (tavahind 28,76 €) Hinnavõit 7,09 € (111 kr)

liituja saab esimese raamatu tellimisel rahvusvahelise bestselleri “Juhi kompass” vaid 1 euroga (tavahind 30,17 €) Klubiga

Leksikoni projektijuht: Jane Suu Reklaamibroneeringud palume esitada e-posti aadressil jane.suu@aripaev.ee või telefonil 667 0381

www.raamatuklubi.aripaev.ee

tel 667 0190


PÕLLUMAJANDUS 13

ÄRIPÄEV 17. veebruar 2011 toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post ain.alvela@aripaev.ee

Kommentaar Traktoriostja väga hinnatundlik AREN PÕDER

OÜ Agriland juhataja

Kriisiga on kliendid muutunud veel hinnatundlikumaks ning tihti ostetakse odavaim masin. Samas on paljud põllumehed margitruud, leidub ka teadlikke kvaliteetmasinate eelistajaid – see grupp lükkab pigem ostu edasi. Nordea ja Sampo finantseerivad põllumeeste ostusid jätkuvalt üsna ladusalt, nagu nad seda ka kriisiajal tegid. Muutunud on ka vanade turuliidrite suhtumine – Swedbank ja SEB on jälle aktiivsed rahapakkujad.

Rohkem rõhku hooldusteenusele INDREK TAMMEL

ASi A.Tammel juhataja

A.Tammeli masinate müük püsis samal tasemel, nagu oli 2009, tunduvalt suurenes hooldusteenuse ja varuosade müügikäive. See näitab, et pigem hoitakse töökorras olemasolev tehnika, sest uue soetamiseks puuduvad võimalused. Üldse suurenes A.Tammeli müügikäive 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga 11%. 2011. aastal ilmselt uute masinate müük suureneb. Paljud tootjad on suutnud viimaste aastatega oma kohustusi pankade ees vähendada, toodangu müügihinnad on tõusnud, pangad on jälle valmis laenu andma.

Müük sõltub tootjahindadest TIIT KURVITS

ASi Konekesko Eesti põllumajandustehnika suurkliendihaldur

EESTLANE

eelistab lähinaabrite toodangut – kõige enam müüdi mullu Valtra traktoreid, millest igaüks valmib konkreetse tellimuse alusel Soomes.

Sellel aastal peaks põllumajandusseadmete turg stabiliseeruma 2009. aasta tasemel ehk tõusma eelmise aastaga võrreldes 10–15% . Selle eelduseks on 2010. aastal kriisieelse taseme saavutanud tootjahinnad. Traktorite ja kombainide müüki võib mõjutada hinnatõus, mis kaasneb üle 130 kW võimsusega masinate mootorite heitgaasinormide Euro IIIb/Tier 4 nõuetega vastavusse viimisega. Uue tehnika ostjad on peamiselt ühendatud taime- ja loomakasvatusfirmad, keskmised ja suuremad põllumajandusettevõtted.

FOTO: AIN ALVELA

TRAKTOR

Raske aeg nii farmerile kui ka diilerile. Traktorimüük viimase kümnendi väikseim AIN ALVELA

ain.alvela@aripaev.ee

Statistika Mullusest vähem müüdi 2000. aastal traktorite müük 2010. aastal

Läinud aasta põllumajandustraktorite müük erines tunamullusest vaid selle poolest, et üldine müüginumber kukkus veelgi ning oma tulemust suutsid parandada vaid Valtrasid maaletoov AS Taure ja New Hollandi esindaja AS Tatoli. Populaarseimaks traktoriks Eestimaa põllumeeste seas tõusis mullu juba küllaltki konkurentsitult soomlaste Valtra, mida kanti registrisse 65 tükki, järgnesid New Holland 48 ja John Deere 43 traktoriga. Kõige suurem tagasilöök tabas Austrias toodetud Case IH põllutraktoreid, kuna mulluse turuliidri esindaja Uhtna Talutehnika lõpetas tegevuse – eelmise aasta 49 masina asemel müüdi vaid 9, needki panga poolt ja võileivahinnaga. Teine järjestikune kriisiaasta. Üldiselt kinnitasid põllumajandustehnika maaletoojad, et oli teine järjestikune äärmiselt kehva müügiga aasta ning nii mõndagi aitas elus püsida vaid suurenenud varuosade müük ja hooldusteenuse osutamine. Põhilised traktoriostjad olid väikefirmad, kes said seda endale lubada tänu investeeringutoetustele. Aga näiteks piimatootjad võitlesid ellujäämise nimel ja ostud lükati edasi. Fendti traktorite müügiesindaja OÜ Agriland juhataja Aren Põder tõdes, et 2010. aastal osteti uusi masinaid vaid äärmise vajaduse korral, kui

Valtra New Holland John Deere Dong Feng Fendt Massey Ferguson Claas MTZ Zetor Case IH Kioti Deutz-Fahr McCormick Landini Farmtrac muud kokku ALLIKAD: MAANTEEAMET, ÄRIPÄEV

65 48 43 22 20 19 15 13 10 9 6 5 5 4 1 3 288

vana polnud mõttekas remontida või selle eeldatav kasulik eluiga oli alla ühe hooaja. “Paljude traktorite puhul on uue vastu vahetamise õige aeg mööda lastud ning ka suurettevõtetes pole haruldased 12 000–15 000 töötundi töötanud masinad,” selgitas Põder. “Selle tõttu on potentsiaalne nõudlus küll suurenemas, samas pärsivad ostuotsuseid ebakindlus toodangu müügiturgudel ja järsult suurenenud sisendite hinnad.” Põlluharijad eelistavad võimsamaid masinaid. Oma ettevõttes prognoosib Põder tänavuseks mullusega võrreldes 10–20% suurust müügi kasvu. Ta usub, et uue tehnika ostjate seas suureneb suurettevõtete osakaal võrreldes 2009. ja 2010. aastaga, samas kui väiksemad tootjad ostavad vaid mikroettevõtete investeeringutoetuste kaasabil. “Abisumma on aga väga piiratud, soovijatest saavad seda vähesed ning Agrilandi müügile on see meeldivaks turgutuseks,” möönis Põder. Eestis Claasi ja Massey Fergusoni traktoreid esindava ASi Konekesko Eesti põllumajandustehnika suurkliendihaldur Tiit Kurvits kinnitas, et Eesti traktori- ja kombainiturg näitas juba teist aastat langustrendi. “Samas on märkimisväärne, et eelmiste aastatega võrreldes registreeriti 2010. aastal protsentuaalselt rohkem üle 150 hj võimsusega traktoreid ning üle 300 hj võimsusega teraviljakombaine,” lisas ta. “See tõus näitab , et suuremad tootmisüksused suudavad ka kriisi ajal uutesse seadmetesse ja tehnoloogiatesse investeerida.” Kurvitsa sõnul ostab enamik väiketootjaid siiani peaasjalikult ainult hinnast lähtuvalt. Suurtoot-

jate puhul on soetatava seadme valiku põhikriteeriumid tootlikkus ja ökonoomsus, töökindlus ja mugavus ning hooldusvõrgustiku olemasolu. John Deeri põllumajandusmasinaid müüva OÜ Stokker Agri juhataja Taimi Margus märkis, et kriisiajal nihkusid klientide eelistused premium-masinatelt standardmasinatele – eelistati ökonoomseid ja vähem luksuslikke lahendusi. Ka tema tunnistas, et aina rohkem vaadatakse joonealust hinda, mitte masina varustusastet. “Viimasel kahel aastal kadusid piimatootjad traktoriostjate seast, nüüd on nad taas investeerima hakanud,” ütles Margus. Tema sõnul on Eestis mitu panka, kes deklareerivad, et põllumajandus on nende prioriteet. “Õnneks ei ole see enam lihtsalt hüüdlause, vaid põllumehed saavadki häid pakkumisi,” kinnitas ta. Põllumehe aasta sõltub kevadest. ASi Tatoli projektijuht Urmas Oja meenutas, et kui 2010. aastat prognoositi, usuti, et läheb paremaks, aga tegelikult läks veelgi hullemaks. “Põllumehele olid need rasked aastad, teraviljakasvatajad olid sunnitud näiteks rukist käest andma 90 sendiga kilo eest, omahind oli aga 1,70 krooni,” iseloomustas Oja. “Eelmisel aastal küll vilja kokkuostuhind tõusis, ent siis oli jälle saak vilets. Osta ei jõutud midagi, hea, kui suudeti vanad võlad ära maksta.” Praegu sõltub paljude põllumeeste saatus tema sõnul sellest, millises olukorras on kevadeks talivili – kui see peaks hävinema, ei ole nendest farmeritest ka tänavu millegi ostjat. Ent just kevadel ostetakse 2/3 kogu aastas müüdavatest traktoritest.

Eelmisel aastal küll vilja kokkuostuhind tõusis, ent siis oli jälle saak vilets. Osta ei jõutud midagi, hea, kui suudeti vanad võlad ära maksta. Urmas Oja, ASi Tatoli projektijuht


14 ARVAMUS

Edgar Savisaar: Riik kärpis meilt kõik mis võimalik ja Tallinnalt rohkemgi veel. Tallinna linnapea, Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rääkis linnade ja valdade päeval, et Eestis minna asjad vaid paremuse poole, sest praegune olukord on nii halb, et hullemaks minna enam ei saa.

ÄRIPÄEV 17. veebruar 2011 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post villy.paimets@aripaev.ee

KOLUMN

ÜKS KÜSIMUS Krediidiinfo uuringust selgus, et 95% ettevõtetest peab krediidiotsuse langetamisel oluliseks näitajaks võlgu tarnijatele.

Kas ontrollite oma äripartnerite tausta? ANDRES AAVIK,

Skanska EMV ASi juht

Meil on olnud selliseid juhtumeid küll, kus oleme teinud tehinguid partneritega, kelle tausta me ei tea. See on meile oluliselt kätte maksnud, nüüd oleme targemad. Praegu on aeg ka veel selline, et sõber ei tunne tihti sõpra ja turul partnerite võistluses vahendeid väga ei valita. Tuleb väga kindel olla, kellega kaupa teha ja kellega mitte. Aeg-ajalt kontrollime ka olemasolevate partnerite tausta, kui tekib mingi kahtlus nende elujõulisuses. Sama tehakse ka uute puhul. REIN MÕTS,

Valmeco ASi juhatuse esimees

Meie kliendid ei ole juhuslikud, vaid meie äripartnerid. See grupp on suhteliselt väike, seega me väga tihedalt ei kontrolli klientide krediteerimisel maksuvõlgnevusi ja partnerite võlgu. Aga kui on tegemist täiesti uue kliendiga, siis huvi pärast ikka vaatame. Kui esineb võlgnevusi, siis see on teema, mida tuleb äripartneriga arutada. AIVO ROSENBERG,

ASi Toode nõukogu esimees ja peadirektor

Kontrollime küll äripartnerite võlgu. Jälgime, kes kuhu võlgu on, ja vahetame ka äripartnerite nimekirju. Kui ollakse kellelegi juba võlgu, siis on oht, et ka meile jäädakse võlgu. Oleme hästi ettevaatlikud ning kontrollime nii olemasolevate kui ka uute äripartnerite võlgu.

LUGEJA ARVAB Tavaline pätt ei saa salastada erinevaid asitõendeid, et kuritegu ei avastataks, aga näe, riigiametnik saab. Kommentaar artiklile “Töötukassa juht salastas kõik dokumendid”, mis rääkis, et pea kõik töötukassa ametlikud dokumendid kannavad nüüd märget “ametkondlikuks kasutamiseks”.

Miks on seadusloomes endiselt võtmesõnaks kiirus?

2

000ndate alguses osalesin seminaril, kust meelde jäi kurioosum – räägiti seaduste vastuvõtmisest ja Läti kolleeg kirus, et neil on ühe konkreetse seaduse vastuvõtmisega läinud ilmatu aeg – kaks kuud. Hiljem toimus samalaadne töötuba, kus Briti kolleeg kiitis erakordset kiirust, millega neil seadus vastu võeti – kõigest kahe aastaga. Minu hinnangul iseloomustas see nende kahe riigi arengufaase. Mulle tundub, et Eesti õigusloomes liigume endiselt 1990ndate tempos, kus seaduste vastuvõtmisel oli võtmesõnaks kiirus. Nõukogude süsteemi lammutamisel oli vaja kiiresti uusi reegleid, mis aitaksid ettevõtluse ja omandiga seotud suhteid korrastada. 2011. aastal peaks võtmesõnaks olema hoopis kvaliteet. Kirjutatud õigus peaks sisaldama kolme elementi: õiglust, õiguskindlust ja eesmärgipärasust. Jättes selle artikli raames kõrvale õigluse mõiste, keskendun kahele viimasele elemendile. Õiguskindlus ei tähenda mitte ainult seda, et riik peab tegema seda, mida on lubanud teha, õigus peaks olema ka kõigile selge ja üheselt mõistetav. Lugedes seadust, peab mõistma, kuidas antud olukorras käituda, et mitte seadusega pahuksisse sattuda. Paraku praegu on nii mõnestki reeglist ilma juriidilise hariduseta keeruline aru saada. Seadustel peab olema konkreetne eesmärk – mida sellise regulatsiooniga soovitakse saavutada ja millist käitumist ühiskonnas esile kutsuda või ära hoida. Liiga sageli pole tehtud põhjalikke analüüse, mida regulatsioon endaga kaasa toob. Vältimaks suuri vigu võiks olla kaks kategooriat seadusi, mis vajavad rahu teatud aja enne valimisi: poliitilist süsteemi puudutavad ja olulisi majandus- ning ettevõtlusküsimusi reguleerivad seadused. Samalaadselt võiks toimuda järelkontroll seaduse rakendamise üle ning kvaliteedinäitajaks peaks olema väheste vaidluste arv. Tuleks meeles pidada, et investorite jaoks võrdub õiguskeskkonna stabiilsus investeerimiskeskkonna atraktiivsusega. Kui ettevõtja ei tea, kas regulatsioonid ka homme jõus on või peab oma tegevuse kardinaalselt ümber vaatama, võib talle antud keskkonnas toimetamine tunduda liiga riskantsena. Ettevõtjate lahkumine tähendab aga automaatselt töökohtade kadumist ja maksutulu vähenemist.

KAJA KALLAS

Luiga Mody Hääl Boreniuse partner, Reformierakonna kandidaat riigikokku

Tuleks meeles pidada, et investorite jaoks võrdub õiguskeskkonna stabiilsus investeerimiskeskkonna atraktiivsusega.

Kohati tundub, et seadusandja peaks nägema, et vaidlus on seadusesse sisse kirjutatud. Vaidlused aga ei loo uut majanduslikku väärtust, vaid on koormaks nii inimestele kui ka riigile. Tundub lihtne puudulik seadus ikkagi vastu võtta ja edasine ei ole justkui seadusandja probleem, vaid kohtute, haldusaparaadi ja inimeste mure. Selline käitumine on vastutustundetu. Vaidlustega sarnane muster tundub olevat seaduste kohese jõustamisega. Kuid sageli tähendab uue regulatsiooni kehtestamine suuremahulisi ümberkorraldusi. Seadust tuleb tundma õppida ja enda tegevust sellele kohandada. Seetõttu peaks senist praktikat muutvate seaduste vastuvõtmise ja jõustamise vahel olema piisav aeg, et rakendamine ei muutuks isikutele liialt koormavaks. Mõistetavalt ei ole riigikogus kõikide valdkondade spetsialiste. Seetõttu võib juhtuda, et seadust ettevalmistavad ametnikud omavad teadmisest tulenevat võimu. Ametnikud on reguleeritavas valdkonnas targemad – nii peabki olema. Halb on aga see, kui poliitikud oma ebakompetentsuse varjamiseks ei esitagi küsimusi. Kvaliteet paraneb, kui kaasata seaduste ettevalmistamisesse rohkem huvigruppide esindajaid mitte ainult vormiliselt, vaid ka sisuliselt. Sisulisel kaasamisel võetakse ettepanekuid arvesse ja arutatakse läbi. Arusaadavalt ei ole see töömeetod mugav, sest nõuab suuremat pingutust kui dokumendi analüüsimine kitsas ringis. Ometi on isikutel, keda seadus puudutab, väärtuslikku teadmist reaalsest elust, mis võimaldab ära hoida ebavajalike või vaidlusi põhjustavate sätete teket ning tasakaalustada ametnike tõde. Poliitikud saavad kaasamisest juurde asjakohast tarkust õigete otsustuste tegemiseks. Eesti riik võiks olla faasis, mis võimaldab riigikogul senisest enam keskenduda õigusloome kvaliteedi parandamisele. Selle asemel, et järgmise valimistsükli lõpus hõisata seaduste rekordarvu üle, kuuleme, et suudeti vältida suuri vigu ning vastuvõetud seaduste baasil oli vähem vaidlusi. Kas ühiskond on selleks valmis? Või tabab 300 asemel 30 põhjalikult läbi kaalutud seadust vastuvõtnud riigikogu kriitikalaine ja süüdistused muiduleivasöömises?

ÜKS KÜSIMUS

Mitte midagi pole veel otsustatud

LOE WWW.ARIPAEV.EE

Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Trükk AS Kroonpress Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.ee tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 Korrespondent Tartus Väinu Rozental, vainu.rozental@aripaev.ee Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 Seminarid ja käsiraamatud: tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290

ÄRILAUSE

Raamatuklubi ja infolehtede toimetus: tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 Tellimine internetis: www.aripaev.ee/tellimine Äripäev veebis: www.aripaev.ee Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

Riigikogu liige Mark Soosaar (neil valimistel üksikkandidaat) küsis eile riigikogu infotunnis peaminister Andrus Ansipilt: “Kuidas Teie hindate, et Postimees on juba paika pannud kõik need inimesed, kes järgmises riigikogu koosseisus siin nende laudade taga istuvad?” Mina ei ole kahjuks Postimehe peatoimetaja, mina ei vastuta Postimehe sisu eest. Aga mulle see konkreetne artikkel absoluutselt ei meeldinud. Arvan, et väga eksitav on

ANDRUS ANSIP peaminister

Mitte midagi pole otsustatud enne, kui valijad selle otsuse langetavad.

praegu jätta inimestele muljet, nagu nendel valimistel oleks põhiküsimus see, kes saab teiseks ja kes tuleb kolmandaks selles võistluses. Kui selline arvamus, et võitja on juba ette teada, võetakse väga laialdaselt omaks, võib juhtuda nii, et see, kelle võitu eeldatakse, saab lõpuks hoopis kolmanda koha. Ja loomulikult, kui praegu räägitakse Reformierakonnast kui võitjast erakonnast, siis selline kurb perspektiiv mind kuidagimoodi ei rahulda. Ma arvan, et need avali-

ku arvamuse küsitlused, mis on mõnda aega tagasi tehtud, millel oma tõepõhi kindlasti all on, ei ole praegustes oludes enam paikapidavad. Eksitav on jätta inimestele muljet, et kõik on juba ammu ära otsustatud ja iga konkreetse valija häälest ei sõltu enam mitte midagi. Nendel valimistel selgitatakse ikkagi välja see, kes hakkab Eesti riiki riigikogu ja valitsuse tasemel juhtima järgmise nelja aasta jooksul, ja mitte midagi pole otsustatud enne, kui valijad selle otsuse langetavad.


ARVAMUS 15

LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee INVESTEERING, MILLE ÕIGE NIMI ON KINGITUS. Arco Vara omanikud Arti Arakas

ja Richard Tomingas ostsid Toomas Vitsutile ja Toomas Õispuule 7 miljonit krooni maksnud laeva, mille hiljem 1 krooniga maha müüsid. TÖÖTUKASSA JUHT SALASTAS KÕIK DOKUMENDID. Pärast seda, kui Äripäev kirjutas

mullu töötukassa ligi miljonikroonisest ja

vigu täis meenehankest, läks nende dokumendiregister pikale uuenduskuurile. Praegu on pea kõikide dokumentide sisu salajane. JULIANUSE VÕLGNIKE NIMEKIRJA SATTUNUD SAVISAAR TAAS PILDIL. Üleeile figu-

reeris Tallinna linnapea Edgar Savisaar Äripäevas avaldatud Julianus Inkasso võlglaste nimekirjas.

VALIMISED

Äriteenused

Häbitu vale või valimiskampaania? Teate telereklaami, milles Urmas Reinsalu räägib kodukulude kontrolli alla võtmisest ehk maamaksu kaotamisest? Ilmselt saate ka aru järjekordsest valimiste-eelsest populistlikust pooltõest, sest tegelikult on ju maamaks kohalikku eelarvesse laekuv maks ja selle nullimine tähendaks järjekordset allavöölööki omavalitsuste tulubaasi pihta. Praeguses omavalitsuste rahastamise mudelis on võimalik maamaks kaotada vaid selle asendamisel mingi muu maksuga. Eks see reklaamklipp, nagu paljud teisedki, on valimisteaegne retoorika, kus nimetataksegi kogu tõest vaid seda osa, mis valijale meeldida ja seega hääli tuua võiks. Kuid veelgi hullem, kui omavalitsusjuht valetab. Enamgi veel – kui ta end valele toetudes autasustada laseb! Niisugune olukord tekkis Eesti Koduomanike Kongressil ja kahe näoga Jaanuseks osutus Rae vallavolikogu esimees Agu Laius (IRL). Mõne päeva eest öeldi ühes vestlusringis mulle, et Rae vald on ikka vahva vald, neil pole enam maamaksugi. Küsisin, kust selline info pärit, ja vastuseks sain, et 30. jaanuaril Estonia kontserdisaalis toimunud I Eesti Koduomanike Kongressil kuulutati välja kolm omanike sõpra, kelleks osutusid oma-

RAIVO UUKKIVI

Rae vallavanem aastail 2004–2010, Keskerakonna kandidaat riigikokku

Seega, tegelik olukord on Rae vallas selline, et volikogu hoopis tõstis maamaksu. valitsused, kes on vabastanud kodud maamaksust. Nende seal olnud ka Rae vald ja auhinna võtnud vastu volikogu esimees. Püüdsin rääkida, et see ei saa olla tõsi, sest Rae vallavolikogu tõstis just maamaksumäära maksimumini, aga vestluskaaslased ei uskunud mind. Nii suur kaal on julgel ja avalikul valel. Tegelikult kehtestas Rae vallavolikogu 2011. aastaks maksimaalsel tasemel maamaksu. Tõsi, sama otsusega anti võimalus vabastust taotleda elamumaast 500 m² ulatuses. Kuid Rae vallas on põhiliselt 1200 m² ja suuremad krundid. Seega, kui varem pidi 1200 m² krundi omanik maksma maksu 1200 ühikut, siis uue korra kohaselt (maksumäär tõusis 2,5 kor-

da) peab ta maksma 3000 ühikut. Jah, ta võib taotlemisel saada osalise maksuvabastuse 500 m² ulatuses, kuid 700 m² jääb ikka kehtima 2,5 ühikut maksu, mis teeb kokku 1750 ühikut ehk 550 ühikut enam kui varem. Pealegi ei ole otsuses ühest 500 m²vabastamist maamaksust, seda vabastamist peab maaomanik taotlema. Kui ta seda ei tee, maksab täiega. Kui Rae valla koalitsiooni eemärk oleks olnud kergendada raskel ajal maaomanike olukorda, oleks loogiline olnud ühe mõõduga kõikidelt elamumaadelt 500 m²vabastada ilma mingi taotluse esitamiseta ja ülejäänud osale maksu mitte tõsta. Seega, tegelik olukord on Rae vallas selline, et volikogu hoopis tõstis maamaksu. Üldsusele räägitav jutt vähendamisest ja vabastamisest on täielik ja häbematu vale. Jääb vaid arutleda, kumb on taunitavam, kas valimiste-eelsete pooltõdede jutlustamine või otsesõnu valetamine ja selle vale aupaistes kümblemine. Kas kodumaniku sõbra tiitli andjad olid Rae valla tegelikust olukorrast teadlikud? Kas selle tiitli andmine IRLi juhitavatele omavalitsustele on IRLi maamaksuvabastuse kampaania osa, millega soovitakse näidata, et me juba tegutseme?

www.kohvimasinad.ee Cappucino 1 nupuvajutusega

Soome-Eesti 1 alus al 33EUR +km 20% tava- ja eritemperatuuri kaubad

Kes on kes? infopank.aripaev.ee • tel 667 0381

TÕLGE

Rahvusvahelised kaubaveod Skandinaavias ja Baltikumis tel: +37250 35626 info@mltransport.ee

www.mltransport.ee

PÕHJAMAADE INVESTEERIMISPANK (NIB ehk NORDIC INVESTMENT BANK) on rahvusvaheline finantsinstitutsioon, mille omanikeks on Põhjamaad ja Balti riigid. Pank annab konkurentsivõimelistel turutingimustel pikaajalisi laene era- ja avaliku sektori projektidele, mis tugevdavad konkurentsivõimet ja parandavad keskkonnatingimusi. NIBil on kõrgeim võimalik krediidireiting. Laenude andmiseks vajalikud vahendid hangib pank rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt laenates. Pangal on ligi 180 töötajat ning panga vara koguväärtus on 22,4 mld eurot. NIBi peakontor asub Soomes Helsingis. Panga peamine töökeel on inglise keel. NIB pakub karjäärivõimalusi rahvusvahelises panganduses ning konkurentsivõimelist palka ja motivatsioonipaketti.

VANEMFINANTSJUHT (SENIOR FUNDING MANAGER)

Varahaldusosakond (treasury department) tegeleb NIBile vahendite muretsemise, vara ja laenude haldamise (ALM) ning portfelli haldamisega. Otsime finantseerimise ja investorsuhete meeskonda kogenud finantsjuhti. Meeskonna ülesandeks on panga laenamisprogrammi (maht on 3–5 mld eurot aastas) elluviimine ja haldamine. NIB laenab rahalisi vahendeid maailma eri paigust. Ligi 40% investoritest on pärit Aasiast. Üle 90% panga rahalistest vahenditest kogutakse väljaspool Põhjamaid. Uus vanemfinantsjuht allub finantseerimise ja investorsuhete üksuse juhile. Praegu on meeskonnas kolm liiget. Kandideerimisankeedi ning lisateavet Põhjamaade Investeerimispanga ja pakutava ametikoha kohta leiate NIBi kodulehelt aadressil www.nib.int (job opportunities). Avalduste esitamise tähtaeg on 13. märts 2011. Lisateavet pakutava ametikoha kohta saab finantseerimise ja investorsuhete üksuse juhilt Jens Hellerupilt (tel +358 505 236 352, jens.hellerup@nib.int). Põhjamaade Investeerimispank www.nib.int

Viis suurepärast võtet, kuidas vältida hilinemist

1. Keskendu kõige olulisemale. Minimalistliku eluviisi alustala: keskendu ainult hädavajalikule ning kõige olulisemale, ülejäänust loobu.. 2. Jaga suur tegevus väiksemateks tükkideks. Enne alustamist tee plaan: pane kirja, milliseid olulisemaid asju on vaja teha ning kui palju need aega võtavad. Järgmise ringiga löö järgmised suuremad sammud veelgi väiksemateks kildudeks, et mõista, kui kaua aega neiks tegelikult kulub. Nüüd korruta tulemus läbi 1,5–2ga, tulemuseks saad tegeliku ajakulu. 3. Palu teistel end aidata. Kõige kergemini murrame en-

reklaam

TEL 667 0105, reklaam@aripaev.ee

BLOGI

Kuidas vältida hilinemist? Pakun välja mõned nipid, mis aitavad vältida kroonilist venimist ning mille kasutamine aitab meil ka igapäevaelus vähem hilineda.

17. veebruar 2011 ÄRIPÄEV toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post villy.paimets@aripaev.ee

KRISTJAN OTSMANN

Selge Pilt OÜ aja- ja projektijuhtimise koolitaja

Kõige kergemini murrame endale antud lubadusi.

dale antud lubadusi. Kui oleme midagi lubanud kellelegi teisele, siis on nendest kohustustest juba palju keerulisem loobuda. Seega: kui tahad midagi olulist mingiks ajaks ära teha, palu mõnel sõbral või töökaaslasel endale korra päevas või üle päeva helistada ning küsida, kui-

das sul see tegevus edeneb, mis sul praegu käsil on ning mida võtad ette järgmisena. 4. Kehtesta sanktsioonid. Kasuta hilinemise puhul sanktsioone, millest on ühiskonnale kasu. Näiteks iga olulise projektiga hilinenud päev toob tiimiliikmetele kaasa kohustuse teha pärast projekti lõppu ühe tunni vabatahtlikku tööd. Koosolekule hilinetud minut maksab kümme senti heategevaks annetuseks. 5. Alusta varem. Proovi alustada olulise projektiga kuu, nädal või päev varem. Astu koduuksest lihtsalt pool tunnikest varem välja. Me ei pea ju tormama! Rahulikult on palju mõnusam liikuda.

Loe veebist Täispikkuses tekst: WWW.SEKRETAR.EE

Peaga töötaja

Äripäev panustab algavasse majandustõusu ning ootab oma ridadesse võimekaid ja ambitsioonikaid töötajaid. Oleme Eesti juhtiv ettevõtetele suunatud info pakkuja. Majandusajalehe väljaandmise kõrval oleme aktiivsed internetis, kirjastame raamatuid, korraldame konverentse ja teeme palju muud, mis on kasulik kümnetele tuhandetele Eesti ettevõtjatele. Äripäev on osa Skandinaavia suurimast kirjastuskontsernist Bonnier, mis tegutseb enam kui kümnes riigis.

Äripäeva toimetus otsib

ARVAMUSTOIMETAJAT Tööülesanded: Äripäeva ja aripaev.ee-sse arvamusliidritelt kommentaaride kogumine, mõjukate juhtkirjade ja originaalsete arvamuste kirjutamine, välisautorite kommentaaride tõlkimine, Äripäeva toimetuse tööle kaasaaitamine Kandidaadilt eeldame: • • • • •

väga head eesti ja head inglise keele valdamist tekstide toimetamise ja kirjutamise kogemust soovi meeskonnatööks ettevõtlikkust info sünteesimise võimet

Pakume: • võimalust mõjutada Eesti arengut • toetavat meeskonda • väärikat palka Sooviavaldus ja CV saata hiljemalt 25. veebruariks e-posti aadressil meelis.mandel@aripaev. Info telefonil 667 0128, Meelis Mandel


16 INVESTOR

VÕITJA

KAOTAJA

Ilusad majandustulemused ja hea väljavaade kergitasid Heinekeni aktsiat.

Mercedese suured arenduskulud sõid suure osa Daimleri kvartaalsest kasumist.

Heineken

38,59 EUR

Daimler +4,6% 

60

38

50

36

40

34

30

32

ÄRIPÄEV 17. veebruar 2011

54,15 EUR

40

03

05

07

09

11

01

20 03

05

07

09

-3,2% 

11

11

toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0166, e-post raivo.sormunen@aripaev.ee

Hind Viimased 23 kuud on Silvano aktsia liikunud stabiilselt ülesmäge Silvano FG aktsia hind eurodes

3,35 16.02.2011

3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0,0

2009

2010

2011

Tulemused Silvano FG on olnud viimasel neli kvartalit korralikus kasumis majandustulemused miljonites eurodes 35

20,86

30

käive

25 20 15 10 5 0

I kv 2007

ALLIKAS: BLOOMBERG

I kv 2008

I kv 2009

I kv 2010

LAUMA

Lingerie pesu on Eesti tarbija jaoks kõige populaarsem Silvano toodang. Põhiosa käibest annab börsifirmale aga Valgevene Milavitsa kaubamärgi alla tegutsemine. FOTO: TOOMAS

2,63

HUIK/POSTIMEES/

kasum

SCANPIX

17 korda kallinenud Silvano aktsia võib tõusu jätkata. Swed tõstis hinnasihti

RAIVO.SORMUNEN

raivo.sormunen@aripaev.ee

2009. aasta märtsi kõige sügavamast punktist ligi seitseteist korda kallinenud Silvano FG aktsia võib veel oma tõusu jätkata, kuna analüütikute ja investorite meelest andsid naisterõivaste tootja värsked kvartalitulemused märku, et ettevõtte edulugu jätkub. Samuti andis Silvano juht Äripäevale lubaduse aktsiat kindlasti tulevikus ka endale portfelli osta. Viimase nelja kuu aktiivseima tehinguaktiivsuse najal tõusis naistepesu tootja aktsia eile Tallinna börsil veidi üle 2 protsendi ja lõpetas 3,35 eurol. Veel 2009. aasta märtsi keskpaigast maksis aktsia 0,20 eurot. 2010. aasta augustist Silvano grupiga liitunud Märt Meerits ei soovinud majandustulemusi ja edasisi plaane mitte ühegi sõnaga kommenteerida, viidates majasisesele poliitikale. Küll aga vastas ta küsimusele, et isiklikult on tal usk ettevõttesse täiesti olemas. “Pärast 6kuulist tööd ettevõttes võin kindlalt öelda, et ma plaanin Silvano FG aktsiaid osta,” märkis Meerits. Silvano juhatuse esimees oli täiesti päri väitega, et investorid saavad jälgida, kas juhtkond usub ettevõttes või mitte lähtuvalt sellest, kas neile kuulub aktsiaid või mitte.

Pärast 6kuulist tööd ettevõttes võin kindlalt öelda, et ma plaanin Silvano FG aktsiaid osta Märt Meerits, Silvano FG juhatuse esimees

Praeguseks ajaks teise ja kolmanda samba pensionifondidesse üle poole miljoni Silvano FG aktsia soetanud Andres Viisemann tunnistab rõõmsalt, et aktsiate ostuotsuses pole siiani pidanud pettuma. LHV pensionifondide juhi sõnul hakkasid nad Silvanot fondi koguma 2009. aasta lõpus ehk samal ajal, kui portfelli hakati lisama ka teisi Eesti aktsiaid. “Oli tekkinud kindlus, et Eesti börsiettevõtted on majandussurutise tingimustes oma tegevust oluliselt efektiivsemaks muutnud ning kui müüginumbrid hakkavad taas tõusma, siis kasumid kasvavad kiiresti. Silvano 2010 esimesel poolaastal majandustulemused olid sedavõrd julgustavad, et me suurendasime aktsia osakaalu sisemiselt seatud riskilimiidini,” märkis Viisemann. Ehkki fondijuhi sõnul võivad paljud Balti börsifirmad tunduda viimaste majandustulemuste taustal õiglaselt hinnatud või isegi veidi kallid, siis majanduskeskkonna paranedes võivad ettevõtete müüginumbrid, kasumid kui ka aktsiahinnad veelgi kasvada. Aktsia edasise kasvuga on päri ka analüütikud. Nii näiteks tõstis eile Swedbank Markets naistepesu tootja hinnasihti 3,44 eurolt 3,69 euroni. Panga analüütik Risto Hunt ütles, et hoolimata sellest, et nad ootasid Silvanole neljandaks kvartaliks veidi suuremat käivet, võib saadud tulemuste siiski rahule jääda. LHV Panga analüütik Nils Vaikla ei soovinud


NUMBER

4

ELEKTER

VALUUTA

INTRESS

Elektri hind on olnud sel talvel NordPooli Eesti hinnatsoonis äärmiselt kõikuv.

Kord surub eurot alla võlakirjakriisi süvenemine, kord painab dollarit liigne raha juurdetrükk.

Eestis väljastud laenude baasintressimääraks kujunenenud 6 kuu Euribor on tõusuteel.

Nord Pool Eesti

39,44

EUR/USD

Euribor 6 kuud

1,3510

+12,01% 

0,00% 

100

korda kasvas Prantsusmaa panga Societe Generale neljanda kvartali kasum, 874 miljoni euroni. Sellest 302 miljonit teeniti koduturul tegutsedes.

17

1,352%

-0,001 

1,3

75

1,4

1,2

50

1,3

1,1

25

1,2

1,0

1,1

0 05

07

09

11

0,9 04

01

06

08

10

12

02

04

06

08

10

12

02

RAHA

reklaam

Kommertspankade intressitooted jooksev hoius % keskmiselt kuu kuu jäägilt (10) püsijäägilt

pank Sampo Pank

0,25

Swedbank***

0,10

1 kuu

0,25**

3 kuud

6 kuud

tähtajaline hoius % 9 kuud 1 aasta

2 aastat

3 aastat

min summa

0,60

0,75

0,95

1,25

1,35

1,50

1,50

1,65

-

-

0,45

0,75

0,90

1,05

1,35

1,35

190

0,40

0,50

0,60

0,90

1,05

1,20

1,50

1,50

6000

-

Swedbank

2 kuud

65/300(4)

Tallinna Äripank

0,05

0,65

0,75

0,95

1,15

1,30

1,45

1,50

-

Tallinna Äripank (3)

0,05

0,90

0,95

1,15

1,35

1,60

1,80

1,90

-

200

0,60

0,70

0,85

1,10

1,25

1,40

-

5000kr ekviv.

Nordea Pank

0,10

Citadele Pank

kokkuleppel

Marfin Pank Eesti

0,25

1,00 0,30

-

1,60

1,90

-

1,70

2,50

2,60

2,70

2,80

3,00

100

2,10

2,60

2,90

3,10

3,55

3,60

350

1,70

1,70

DnB NORD Pank

0,25 (7)

-

0,70

-

1,00

1,15

1,30

1,50

UniCredit Bank

0,10 (9)

-

0,53

0,64

0,76

0,98

1,12

1,26

0,15

0,35

0,45

0,60

0,90

1,05

1,25

1,45

1,50

1,80

2,00

2,50

2,80

3,00

3,50

SEB

0,10

LHV Pank

0,20 (10)

200

-

-

300 300/3000 (9)

1,65

100*

-

500

Snoras

-

-

1,00

1,00

1,00

2,00

2,00

2,35

3,60

3,60

100

Krediidipank

-

0,10

0,60

0,75

0,90

1,50

1,80

2,10

2,50

3,00

100/200(4)

-

0,50

0,55

0,60

1,40

1,40

2,20

3,50

3,80

300-1500

BIGBANK

-

-

-

-

-

1,40

1,40

2,20

3,50

3,80

1500-30 000

BIGBANK

-

-

-

-

-

1,50

1,50

2,30

3,60

3,90

üle 30 000

BIGB ANK

Pankade kontaktandmed

tähtajaline hoius %, USD pank

1 kuu

Sampo Pank

0,35

2 kuud

3 kuud

6 kuud

9 kuud

1 aasta

0,35

0,40

0,55

0,75

0,90

min summa

Swedbank

-

-

0,15

0,35

0,55

0,80

250

Swedbank

0,10

0,15

0,20

0,40

0,60

0,80

8400

Tallinna Äripank

0,45

0,45

0,50

0,65

0,85

1,00

200

Nordea Pank

0,20

0,20

0,20

0,35

0,50

0,70

300

Citadele Pank

0,50

-

1,30

2,10

2,10

2,20

100

Marfin Pank Eesti

0,60

0,70

0,80

1,10

1,20

1,30

500 300

DnB NORD Pank

0,25

-

0,35

0,60

0,90

1,25

UniCredit Bank

0,18

0,20

0,21

0,31

0,46

0,63 300/3000(9)

SEB

0,05

0,05

0,10

0,20

0,40

0,80

200

LHV Pank

0,50

0,50

0,60

0,70

0,80

1,00

700

Snoras

0,80

0,80

1,00

1,70

1,90

2,20

100

Krediidipank

0,15

0,20

0,30

0,60

0,90

1,20

100/200 (4)

SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100 SWEDBANK Liivalaia 8, Tallinn,

tel (24h) 631 0310, e-post: info@swedbank.ee TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, tel 668 8088, faks 668 8089 NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn, tel 628 3300, faks 628 3201 e-post: tallinn@nordea.com SAMPO PANK Narva mnt 11, Tallinn, tel (24h) 680 0800, e-post: info@sampopank.ee, MARFIN PANK Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501 CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 770 0000, faks 770 0001, e-post: info@citadele.ee

BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee, www.bigbank.ee DNB NORD PANK Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 8500, faks 686 8501, e-post: info@dnbnord.ee, www.dnbnord.ee AS UNICREDIT BANK EESTI FILIAAL Liivalaia 13, Tallinn, tel 668 8300, www.unicreditbank.ee, e-post: kliendiinfo@unicreditgroup.ee LHV PANK Tartu mnt.2, tel. 680 0400, fax 680 0402, e-post: lhv@lhv.ee, www.lhv.ee AB BANKAS “SNORAS” EESTI FILIAAL Roosikrantsi 17, Tallinn 10119 tel 627 2976 EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, tel 669 0941, faks 661 6037

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 1999 eurot ** juriidiline isik ***avades tähtajalise hoiuse internetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt

Müügil uus investeerimishoius

„USA, Euroopa ja Jaapan 2”

Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid % päevasaldolt

klient

hõbeklient

kuldklient

NORDEA PANK

arvelduskonto, eraisikud

0,10

0,10

0,10

reservhoius, eraisikud

0,30

0,35

0,45

- Kasuta võimalust teenida soodsalt ja turvaliselt arenenud riikide majanduse kasvult. - Hoiusumma 100% garanteeritud Tutvu teenuse tingimustega www.swedbank.ee ja vajadusel konsulteeri spetsialistiga telefonil 613 1606.

Raha väljamaksmine erakliendile ühepäevase ja ärikliendile 14-päevase etteteatamisega.

VALUUTA

enne numbrite põhjalikumat analüüsimist kohe öelda, kas nad tõstavad Silvano aktsia hinnasihti (praegu 3,45–3,75 eurot) kõrgemale. Samas ei jätnud analüütik märkimata, et ettevõtte neljanda kvartali puhaskasum pakkus meeldiva üllatuse. “Silvano kasum enne tulumaksu ületas meie prognoose 7,5% võrra. Oodatust väiksemaks osutus tulumaks ja mittekontrollitava osaluse kasum, mistõttu puhaskasum oli eeldatust kolmandiku võrra tugevam,” märkis analüütik. Marginaalid langevad. Silvano viimase kvartali puhaskasum ulatus 2,62 miljoni euroni, ületades lisaks LHV-le ka Swedbank Marketsi prognoosi umbes kolmandikuga. Käivet suutis Silvano FG aastatagusega kasvatada veerandi võrra ning saavutada müügimahuks 20,86 miljonit eurot. Kui LHV ootas käibeks 20,17 miljonit eurot, siis optimistlikum Swedbank oma ootas 23,69 miljonist tulunumbrit “Tõenäoliselt oli oodatust nõrgema käibe põhjuseks meie liiga suured ootused pühade-aegsest osturallist. Kuid tugevalt kasvanud frantsiisipoodide arvu tõttu usume käibe jõudsasse kasvu ka sel aastal,” märkis Hunt. Samuti ei maksa analüütiku sõnul muret tunda veidi kahanenud brutomarginaalide languse pärast. “Marginaalid langesid, kuna frantsiisimüügi osakaal kogumüügist on kasvanud. Kuna aga frantsiisipoode ei opereerita ise, siis vastukaaluks langesid tegevuskulud,” märkis Hunt.

1

MILJONI euro

eest kaubeldi eile Silvano FG aktsiatega Tallinna börsil. Viimati näitas Silvano üle miljoni eurost päevakäivet 16. detsembril.

Euroopa Keskpank

EUR/SEK

EUR/RUB

8,7325

39,6080

BÖRS Tallinn aktsia

16.02 sulgemishind, EUR

muutus eelm, %

käive, EUR

P/E

ROE

P/B

divid. tootlus

Arco Vara

6,10

-0,65

20 524

-

-26,7%

1,05

0,0%

Baltika

1,39

0,14

9 500

-

-54,4%

1,93

0,0% 0,0%

Austraalia dollar

AUD

1,3507

Rumeenia leu

RON

4,2492

Ekspress Grupp

1,73

0,06

5 440

-

-20,3%

1,44

Bulgaaria leev

BGN

1,9558

Rootsi kroon

SEK

8,7325

Harju Elekter

3,50

0,00

1 939

24,7

6,3%

1,55

1,5%

Hiina jüaan

CNY

8,8963

Singapuri dollar

SGD

1,7293

Järvevana

0,35

0,29

35

-

-0,2%

0,42

0,0%

Hongkongi dollar

HKD

10,5248

Suurbritannia nael

GBP

0,8419

Merko Ehitus

10,19

-1,07

19 179

35,5

4,0%

1,40

6,9%

INR

61,4980

Šveitsi frank

CHF

1,3073

Nordecon

1,37

-2,43

65 017

-

-36,0%

1,25

0,0%

Taani kroon

DKK

7,4563

Olympic EG

1,69

1,68

145 238

-

-5,3%

3,17

0,0%

Tai baat

THB

41,3950

Premia Foods

0,97

1,05

18 217

-

3,5%

0,85

0,0%

Tšehhi kroon

CZK

24,3250

Silvano FG

3,35

2,13

1 006 797

10,8

29,1%

3,16

1,5%

Tallink

0,87

-0,12

98 218

22,8

3,8%

0,87

0,0%

Tln Kaubamaja

7,00

0,71

37 485

-

-2,2%

2,58

0,6%

Tallinna Vesi

8,91

-0,34

7 430

10,9

22,4%

2,43

17,9%

Trigon PD

0,44

-4,73

886

7,2

7,0%

0,51

0,0%

1,57

1,29

45 298

10,8

12,8%

1,38

0,0%

India ruupia Jaapani jeen

JPY

113,1200

Kanada dollar

CAD

1,3328

Korea won

KRW

1513,0000

Leedu litt

LTL

3,4528

Türgi liir

TRY

2,1425

Läti latt

LVL

0,7053

Ungari forint

HUF

270,7700

Norra kroon

NOK

7,8275

USA dollar

USD

1,3510

Poola zlott

PLN

3,9093

Venemaa rubla

RUB

39,6080

Viisnurk

P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal

BÖRSIKAUBAD Kütused

15.02

Rotterdami sadamates (CIF), USD/t

Värvilised metallid

15.02

USD/t

ost

müük

Kütteõli

868 - 870

Alumiinium

2482,0

2482,5

Masuut

567 - 569

Nikkel

28 895

28 900

Mootoribensiin

881 - 884

Plii

2653,5

2654,0

Diislikütus

899- 901

Tina

32 545

32 550

* Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil USD/barrel seisuga 16.02.2011

Tsink

2494,5

2495,0

Vask

10 106,0

Kohv

Väärismetallid

Nafta

102,39

15.02

LIFFE, CSCE, (USc)/lb, 1 LB = 453,59 g

Arabica

USD tr.oz, 1 tr.oz = 31,105 g, Londoni fiksingud

261,65

Kuld Hõbe

Suhkur

16.02

USD/t

valge

10 106,5

16.02

745,60

1371,25 30,77

Plaatina

1828,00

Pallaadium

840,00

Allikas: Bloomberg


18 INVESTOR investeerimisfondid Dow Jones USA

12 262,78

ÄRIPÄEV 17. veebruar 2011 toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0166, e-post turud@aripaev.ee reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee

OMX Rootsi

+0,30% 

OMXT Eesti

1125,72

782,58

-0,01% 

EPI II samba indeks +0,23% 

145,22

12500

1200

800

146

11750

1125

700

142

11000

1050

600

138

10250

975

500

134

9500

900 04

06

08

10

12

02

400 04

06

08

10

12

+0,07% 

130

02

04

06

08

10

12

02

03

05

07

09

FONDID

Avaroni Privaatportfell B, EUR

15.02

ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

3 aastat

3,47

3,60

3,53

-

5,65

18,20

-29,49

-

33 263 371

12,43

12,43

12,43

-

2,32

10,71

-

-

3 478 102

müük

-

-

Võlakirjaportfell, EUR

NAV 10,98

riski- % aasta aste algusest -

0,80

tootlus (p.a) % 12 kuud

3 aastat

5,40

-

15.02 ost

müük

12 kuud

3 aastat

ERGO Pensionifond 2P1, EUR

0,85

0,86

0,86

0,01

-0,68

2,36

4,07

3,11

6 714 850,71

ERGO Pensionifond 2P2, EUR

1,10

1,11

1,11

2,03

0,09

11,42

2,71

3,30

31 521 212,45

ERGO Pensionifond 2P3, EUR

0,66

0,67

0,67

-

-

-

-

-

754 186,69

ERGO Pensionifond 3P1, EUR

0,83

0,85

0,84

1,73

-0,53

9,53

-

-

459 280,26

ERGO Pensionifond 3P2, EUR

0,89

0,91

0,90

2,14

-1,16

13,65

-

-

490 624,00

ERGO Pensionifond 3P3, EUR

0,95

0,97

0,96

2,85

-1,60

14,73

-

-

5 aastat -

278 438

Danske Capital AS

15.02 müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

3 aastat

fondi maht 5 aastat

Sampo Pension 25, EUR

0,91

0,92

0,92

1,11

0,14

6,01

2,93

2,89

9 372 218

Sampo Pension 50, EUR

1,07

1,08

1,08

1,20

-0,96

7,77

3,31

3,68

124 764 203

Sampo Pension Intress, EUR

0,81

0,82

0,82

1,00

0,16

2,91

3,12

3,06

2 462 790

Vabatahtlik Pensionifond Sampo Pension Intress Pluss, EUR

1,35 0,71

1,39 0,73

1,37 0,71

8,59

0,64

2,56

0,61

18,73 3,65

6,18 0,00

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) %

fondi maht

584 827,48

ost

müük

riskiaste

% aasta algusest

12 kuud

9,53

9,53

9,53

-

2,96

21,30

-3,99

-2,91

13 301 995,03

189,78

189,78

189,78

-

4,18

18,45

13,23

7,17

443 954 471,94

5 aastat

fondi maht

Evli Funds

14.02

Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.12.2010.

ost

NAV

5 aastat

14.02 ost

ERGO Funds

fondi maht

Compensa Life

Vabatahtlik Pensionifond Sampo Pension 100 Pluss, EUR

01

reklaam

Avaron Asset Management

Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR

11

5,65

Evli Global B, EUR Evli European High Yield B, EUR

NAV

94 152

Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.

5 aastat

152,66

152,66

152,66

-

0,36

3,34

5,03

2,98

253 502 058,37

Evli Greater Russia B, EUR

256,81

256,81

256,81

-

2,32

47,27

-3,96

4,11

265 059 835,44

ost

müük

NAV

12 kuud

3 aastat

CHF Bonds, CHF

119.32

124.75

120.53

32.60

0.41

-0.39

1.39

0.54

Dynamic Portfolio, EUR

122.17

127.72

123.40

15.06

4.07

-1.83

-5.07

-2.68

-

EUR Bonds, EUR

346.17

361.91

349.67

10.90

4.05

-13.21

-5.66

-2.63

-

Finter Fund

Emerging Markets, USD Conservative Portfolio, CHF

raamatupidaja.ee KOOLITUS

3 aastat

fondi maht

Evli European Investment Grade B, EUR

15.02

2 647 011

0,00

tootlus (p.a) %

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) %

fondi maht 5 aastat

222.3

232.41

224.55

5.20

-2.57

1.55

-14.01

-3.49

-

359.59

375.93

363.22

-

1.50

2.87

-1.45

-0.72

-

European Equities, EUR

111.63

116.71

112.76

27.37

5.58

12.08

-7.94

-4.97

-

US Equities, USD

81.34

85.04

82.16

21.47

7.01

7.51

-7.81

-

-

USD Bonds, USD

147.61

154.32

149.10

14.01

3.08

-12.37

-4.54

-3.95

-

104.77

109.53

105.83

7.65

4.12

-6.11

-

-

-

ost

müük

NAV

riskiaste

% aasta algusest

12 kuud

Pensionifond L, EUR

1,32

1,33

1,33

1,67

1,46

15,97

6,77

6,55

Pensionifond M, EUR

1,02

1,03

1,03

1,50

0,74

9,33

7,89

6,38

7 248 902

Pensionifond S, EUR

1,06

1,08

1,08

1,28

0,03

4,17

9,37

6,96

4 989 738 19 242 486

Conservativ Portfolio, EUR

LHV Varahaldus

Omakapitali maksustamine ja kajastamine raamatupidamises E ID S A VIIMäevi p ussoodnd! hi

105 € (+ km)

w w w.raamatupidaja.ee

Fondivalitsejad

33, avenue J.F. Kennedy, P.O. Box 91, L-2010

5 aastat

Luxembourg, tel +352 44 10 1065 67 faks +352 44 10 1060 02, funds@finter.ch, www.finter.ch, esindaja Eestis AS Eesti Krediidipank, www.krediidipank.ee AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, Tallinn 10119 Tel 680 2680, faks 680 2681 info@gafm.ee, www.gafm.ee AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT

Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, tel 680 2630, faks 680 2631, info@gildrealestate.com www.gildrealestate.com LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, tel 680 0400, faks 680 0402, vara@lhv.ee, www.lhv.ee

1,13

1,14

1,14

1,91

1,61

16,44

6,82

6,90

0,99

0,99

1,26

0,13

4,35

8,80

6,27

1 714 427

1,25

1,28

1,26

6,88

1,85

17,02

4,22

4,37

3 483 016

Tõusva Euroopa Alfa Fond A, EUR

4,66

4,75

4,66

-

3,20

17,83

-14,82

-

0

Tõusva Euroopa Alfa Fond B, EUR

2,98

3,04

2,98

-

3,20

17,83

-

-

633 250

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR

7,44

7,67

7,52

-

0,40

19,26

-

-

0

LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR

4,76

4,90

4,81

-

0,40

19,26

-9,07

-

5 026 235

LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR

9,12

9,30

9,21

-

1,41

18,58

-0,57

-

0

LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR

5,83

5,95

5,89

-

1,41

18,58

-

-

1 650 470

ost

müük

riskiaste

% aasta algusest

12 kuud

Nordea Pensionifond A, EUR

0,87

0,88

0,88

2,00

-0,37

12,15

0

0

Nordea Pensionifond A Pluss, EUR

0,72

0,73

0,73

0,00

-0,92

15,29

0

0

2 307 716,67

Nordea Pensionifond B, EUR

0,82

0,83

0,83

1,28

0,11

8,07

0

0

5 209 315,30

Nordea Pensionifond C, EUR

0,75

0,76

0,76

0,97

0,11

3,13

0

0

1 008 198,03

Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR

1,07

1,09

1,08

12,48

1,24

22,27

0

0

1 749 026,34

MARFIN PANK EESTI AS Pärnu mnt 12, Tallinn,

Roosikrantsi 11, Tallinn tel 610 3000, faks 610 3010 info@compensalife.ee, www.compensalife.ee LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, faks 680 0402

tel 680 2500, faks 680 2501 SAMPO PANK Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 6622, faks 665 6802

15.02 NAV

tootlus (p.a) % 3 aastat

fondi maht 5 aastat

Nordea Investment Funds

22 197 133,22

15.02

ost

müük

NAV

riskiaste

% aasta algusest

tootlus (p.a) %

Biotech Fund

USD

10,83

10,83

10,83

-

11,31

-0,09

1,94

Central & Eastern European Equity Fund

EUR

12,29

12,29

12,29

-

24,65

-9,70

7,24

18 947 782

Danish Bond Fund

DKK

314,39

314,39

314,39

-

0,20

11,00

15,99

151 973 396

Danish Equity Fund

DKK

230,75

230,75

230,75

-

26,49

15,17

13,80

99 294 334

Danish Kroner Reserve

DKK

165,17

165,17

165,17

-

1,17

7,18

13,87

192 223 513

Danish Long Bond Fund

DKK

214,49

214,49

214,49

-

3,12

16,03

18,33

77 438 942

Danish Mortgage Bond Fund

DKK

185,88

185,88

185,88

-

1,04

12,61

18,18

801 703 490

Euro Bond Fund

EUR

9,02

9,02

9,02

-

1,01

15,64

16,30

10 416 974

Euro Reserve

EUR

14,13

14,13

14,13

-

2,02

-2,82

0,49

12 729 466 31 430 834

12 kuud

3 aastat

fondi maht 5 aastat 12 892 930

NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 45/47, Tallinn 10145 tel 710 1250, faks 710 1251 eesti@nordea.com, www.nordea.ee NORDEA RAHASTOYHTIÖ Liivalaia 45/47, Tallinn 10145 tel 628 3300 TRIGON FUNDS Viru väljak 2, Metro Plaza 5. korrus, Tallinn 10 111, tel 667 9200, faks 667 9201, fond@trigon.ee, www.trn.ee AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn 15 010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@seb.ee, www.seb.ee

European Alpha Fund

EUR

8,44

8,44

8,44

-

26,54

-4,20

0,00

European Corporate Bond Fund

EUR

35,24

35,24

35,24

-

1,88

0,00

0,00

8 078 738

European Equity Fund

EUR

16,57

16,57

16,57

-

28,25

5,14

10,86

17 502 707

SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS

Japanese Value

JPY

725

725

725

Liivalaia 8, Tallinn 15038, tel 631 1606, faks 631 1636, funds@swedbank.ee www.swedbank.ee/fondid

Nordic Equity Fund

EUR

57,99

57,99

57,99

Nordic Equity Small Cap Fund

EUR

11,52

11,52

11,52

North American Growth Fund

USD

10,61

10,61

Maaklerifirmad COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE

70 966 088

0,98

Nordea Pensions Estonia

Info ja registreerimine: tel 667 0237, registreerimine@raamatupidaja.ee, www.raamatupidaja.ee

FINTER FUND MANAGEMENT COMPANY S.A.

3 aastat

fondi maht

Pensionifond XS, EUR

SOODUSHIND KUNI 18.02 hiljem 115 € (+ km)

AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5– 58, Tallinn 10117 tel 664 4205, faks 664 4201, info@avaron.ee, www.avaron.ee DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015 tel. 675 2295, faks 675 2895, funds@sampopank.ee, www.danskecapital.ee, www.sampopank.ee ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501, funds@ergo.ee, www.ergo.ee EVLI SECURITIES, VARAHALDUS (Evli Fund Managment) Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 640 5720, faks 640 5701, fondid@evli.ee, www.evli.ee

15.02 tootlus (p.a) %

Pensionifond XL, EUR Täiendav Pensionifond, EUR

Toimub: 3. märtsil Tallinnas Lektorid: Marko Saag, Advokaadibüroo Glimstedt jurist; Maire Otsus, Finantsinspektsiooni regulatsioonide ja aruandluse divisjoni järelevalvepoliitika spetsialist

-

MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru väljak 2, Tallinn. tel 681 2300,

info@mandatumlife.ee, www.mandatumlife.ee SWEDBANK AS Liivalaia 8, Tallinn, tel 631 0310, faks 631 0410

European Value Fund

EUR

36,41

36,41

36,41

-

20,24

7,82

3,31

776 010 984

Far Eastern Equity Fund

USD

20,03

20,03

20,03

-

20,66

-1,81

34,20

152 621 362

Global Bond Fund (EUR)

EUR

13,23

13,23

13,23

-

4,09

23,99

18,48

24 781 254

Global Equity Fund

EUR

5

5

5

-

27,55

2,88

-12,60

6 234 834

Global Stable Equity Fund

EUR

9,15

9,15

9,15

-

9,84

3,98

0,00

28 113 967

Global Stable Equity Fund Unhedged

EUR

9,82

9,82

9,82

-

12,74

0,00

0,00

72 316

Global Value Fund

EUR

10,82

10,82

10,82

-

9,07

3,15

-16,90

19 468 666

-

4,32

-22,13

-50,07

855 004 684

-

34,64

6,80

26,56

520 149 205

-

31,06

38,80

0,00

22 342 241

10,61

-

30,02

13,35

12,84

116 107 456

North American Value Fund

USD

33,67

33,67

33,67

-

28,71

-10,74

-15,97

352 601 319

Norwegian Bond Fund

NOK

167,41

167,41

167,41

-

1,56

13,90

16,48

1 619 231 320

Norwegian Equity Fund

NOK

146,51

146,51

146,51

-

29,10

7,08

9,16

375 832 563

Norwegian Kroner Reserve

NOK

174,78

174,78

174,78

-

2,76

12,38

19,98

914 935 323

Stable Return Fund

EUR

11,58

11,58

11,58

-

3,86

10,29

13,64

22 774 679

Swedish Bond Fund

SEK

231,93

231,93

231,93

-

0,13

11,15

12,42

520 746 271

Swedish Equity Fund

SEK

195,94

195,94

195,94

-

19,71

18,24

14,38

211 470 779

Swedish Kroner Reserve

SEK

177,15

177,15

177,15

-

0,83

7,03

12,77

1 153 651 334

US-Dollar Reserve

USD

14,38

14,38

14,38

-

-3,55

-4,32

2,23

7 321 961


4

James Bruce: Meie arvates peegeldab see sektori väljakutset tulla vastu tõusvale nõudlusele, võideldes samal ajal langeva tootlikkusega vanades kaevandustes.

Austraalia suurpanka on Moody’s Investors Service võtnud vaatluse alla, et tõenäoliselt alandada nende reitingud ja anda negatiivsed väljavaated.

Perpetual Investmentsi portfellihaldur on üllatunud suurte kaevandusettevõtete lubaduste üle investeerida sadu miljardeid dollareid tegevuse laiendamisse. Maailma suurim kaevandusettevõtte BHP Billiton plaanib järgneva viie aastaga investeerida 80 miljardit dollarit laienemisse, samas kui peamised konkurendid Rio Tinto ja Xstrata plaanivad kulutada üle 110 miljardi dollari.

FONDID

reklaam

Mandatum Life

15.02 ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) %

fondi maht

12 kuud

3 aastat

Mandatum Life Konservatiivne, EUR

109,35

110,44

109,35

-

0,54

9,48

-

-

-

Mandatum Life Tasakaalustatud, EUR

123,57

125,42

123,57

-

1,79

16,00

-

-

-

Mandatum Life Agressiivne, EUR

136,91

139,64

136,91

-

-2,71

15,63

-

-

-

5 aastat

Mandatum Life Fixed Income, EUR

127,19

127,82

127,19

-

0,00

5,73

-

-

-

Mandatum Life Global Food, EUR

132,18

134,82

132,18

-

-1,09

16,35

-

-

-

Mandatum Life Emerging Opportunities, EUR120,28

122,69

120,28

-

-4,19

17,75

-

-

-

Mandatum Life Global Equity, EUR

148,23

151,19

148,23

-

0,57

16,10

-

-

-

Mandatum Life Europe Equity, EUR

158,04

161,20

158,04

-

1,64

14,82

-

-

-

riskiaste

% aasta algusest

12 kuud

Swedbank Investeerimisfondid AS ost

15.02

müük

NAV

tootlus (p.a) % 3 aastat

fondi maht 5 aastat

Pensionifond K1, EUR

0,73

0,74

0,74

2,04

0,11

1,67

-0,82

0,26

24 850 523,24

Pensionifond K2, EUR

0,81

0,82

0,82

3,48

0,73

5,93

-2,30

-0,19

134 345 672,62

Pensionifond K3, EUR

0,95

0,96

0,96

6,76

1,41

10,89

-2,40

0,05

316 726 177,04

Pensionifond K4, EUR

0,72

0,73

0,73

0,00

1,31

15,20

Pensionifond V1, EUR

1,07

1,09

1,08

4,06

0,73

5,73

-4,19

-1,29

7 888 595,59

Pensionifond V2, EUR

0,84

0,86

0,85

7,55

1,44

11,82

-5,61

-1,68

16 298 682,38

Pensionifond V3, EUR

1,03

1,05

1,04

12,41

2,36

19,45

-7,50

-2,06

33 234 702,44

Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR

6,03

6,18

6,09

25,38

3,90

26,31

-15,73

Ida-Euroopa Aktsiafond, EUR

8,77

8,99

8,85

27,94

-0,50

21,89

-25,31

-13,27

36 244 440,36

4 573 039,25

14 176 645,96

Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR

4,16

4,26

4,20

27,96

-1,24

10,24

-30,44

Fondifond 100, EUR

9,94

10,19

10,04

17,70

1,07

23,09

-5,21

-0,93

12 893 966,50

Fondifond 30, EUR

10,25

10,51

10,36

6,92

-0,21

6,66

-1,57

0,36

13 053 767,80

Fondifond 60, EUR

10,11

10,36

10,21

12,04

0,34

14,18

-3,50

-0,22

56 704 340,59

Venemaa Aktsiafond, EUR

17,65

18,09

17,82

33,19

1,72

32,08

-11,31

-3,25

67 529 363,92

ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

12 kuud

3 aastat

0,747

0,755

0,755

0,00

0,12

13,59

0,00

0,00

4 174 776

0,840

0,849

0,849

0,92

-0,48

3,26

4,94

3,11

38 805 801

AS SEB Varahaldus

69 772 891,67

15.02

SEB Energiline Pf, EUR SEB Konservatiivne Pf, EUR

tootlus (p.a) %

fondi maht 5 aastat

SEB Optimaalne Pf, EUR

0,791

0,799

0,799

1,61

-0,28

4,97

0,00

0,00

6 585 821

SEB Progressiivne Pf, EUR

0,937

0,946

0,946

2,04

0,83

9,06

-3,18

-0,05

234 549 672

SEB Aktiivne Pf, EUR

0,932

0,951

0,941

15,98

1,24

20,66

-4,03

0,84

14 690 418

SEB Tasakaalukas Pf, EUR

1,092

1,114

1,103

6,49

0,37

7,44

-2,32

0,85

9 376 504

SEB Aktiivne Fondifond A, EUR

0,437

0,446

0,441

16,99

1,67

19,06

-10,21

0,00

4 327 088

SEB Tasakaalukas Fondifond A, EUR

0,625

0,638

0,631

7,17

0,50

7,69

-1,32

0,00

1 105 594

SEB Dünaamiline Fondifond A, EUR

0,667

0,680

0,674

13,27

0,63

13,27

-7,99

-3,05

6 710 294

SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR

0,949

0,949

0,949

7,67

1,33

9,00

3,97

2,89

54 420 867

SEB Geneerilise Farmaatsia Fond A, EUR

0,840

0,857

0,848

16,65

-0,14

15,84

2,09

2,51

4 058 984

SEB Kasvufond A, EUR

0,482

0,491

0,486

28,00

4,30

24,07

-5,39

1,86

22 783 192

819,930

819,930

819,930

20,91

0,55

23,34

0,00

0,00

2 575 400

SEB High Yield Bond Fund, EUR Vahendatavad Fondid * SEB Choice Asia ex. Japan Fund, EUR

-

-

6,133

16,97

-5,19

19,87

3,19

4,96

-

SEB Choice Emerging Markets Fund, EUR

-

-

2,140

18,01

-4,59

17,02

2,05

6,02

-

SEB Choice Japan Chance/Risk Fund, EUR

-

-

0,482

17,01

5,06

21,83

-1,2

-5,33

-

SEB Choice North America Chance/Risk Fund, EUR-

-

3,584

16,45

4,21

31,21

3,97

-0,71

-

SEB Asset Selection Fund, EUR

-

-

14,152

7,50

0,06

5,78

6,26

0

SEB Choice Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR -

-

3,455

24,54

-7,54

9,53

3,18

4,44

-

SEB Corporate Bond Fund, EUR

-

1,323

5,61

0,14

2,54

3,7

2,18

-

-

SEB deLuxe - Multi Asset Balance

-

-

62,420

7,69

0,11

11,5

0

0

-

SEB deLuxe - Multi Asset Defensive Plus

-

-

58,670

3,49

-0,74

4,49

0

0

-

SEB deLuxe - Multi Asset Defensive

-

-

54,330

N/A

-0,75

0,7

0

0

-

SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR

-

-

3,145

28,19

3,17

22,39

-4,02

1,32

-

SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR

-

-

3,830

31,13

4,11

32,74

0,03

4,08

-

SEB Ethical Europe Fund, EUR

-

-

2,224

18,86

3,55

18,88

-5,76

-3

-

SEB Europe Chance/Risk Fund, EUR

-

-

1180,852

18,77

2,3

17,71

-7,41

-3,62

-

SEB Europe Fund, EUR

-

-

3,256

18,82

3,16

19,85

-5,04

-2,43

-

SEB Key Select, EUR

-

-

10,204

N/A

0,63

0

0

0

-

SEB Global Chance/Risk Fund, EUR

-

-

0,756

14,60

2,16

28,29

2,13

-0,87

-

SEB Medical Fund, EUR

-

-

2,575

12,06

1,02

9,18

2,05

-1,92

-

SEB Nordic Fund, EUR

-

-

7,061

22,12

-1,14

24,97

2,18

3,51

-

SEB Russia Fund, EUR

-

-

12,697

32,73

3,99

38,11

4,97

0

-

SEB Short Bond Fund EUR

-

-

1,269

0,16

0,02

-0,08

0,54

1,26

-

SEB Strategy Aggressive Fund

-

-

42,990

N/A

0,23

19,58

0

0

-

SEB Technology Fund, EUR

-

-

2,117

17,78

3,49

23,53

8,73

1,09

-

SEB Guarantee Fund 80, EUR

-

-

101,950

5,41

0,33

-4,35

0,53

0

-

SEB Nordic Small Cap Fund, EUR

-

-

181,394

N/A

0,4

29,74

0

0

-

SEB Listed Private Equity Fund, EUR

-

-

182,395

N/A

6,31

37,14

0

0

-

SEB Concept Biotechnology, EUR

-

-

31,340

19,67

-3,69

18,44

0

0

-

SEB High Yield, EUR

-

-

113,080

N/A

2,7

15,13

0

0

-

Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid

Trigon Funds

15.02 ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) %

fondi maht

12 kuud

3 aastat

Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR

9,90

10,20

10,10

27,48

0,22

13,09

-

-

Balkani Fond, EUR

9,23

9,55

9,37

23,78

2,84

23,16

-14,60

-2,61

13 516 991

Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR11,24

11,58

11,47

26,96

-2,41

12,04

6,10

-

16 491 269

5 aastat 34 402 411

Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EUR

5,00

5,18

5,08

25,00

2,12

5,36

-14,50

-7,11

9 473 352

Uus Euroopa Väärtusfond, EUR

11,46

11,86

11,63

24,07

3,92

26,89

-9,05

-5,28

10 014 335

Top 10 Fond, EUR

9,22

9,55

9,36

25,40

3,67

57,77

6,23

-

7 393 975

ost

müük

12,33

12,70

Trigon Alternative Funds

Aktiivne Alfa Fond, EUR

15.02 NAV 12,58

riski- % aasta aste algusest -

4,74

tootlus (p.a) % 12 kuud

3 aastat

39,18

11,50

fondi maht 5 aastat -

20 718 839

19


Äripäev

TEGIJA TURUL

ÄP INDEKS 52 nädalat Arvutatud 10 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemishinna põhjal

Bernard Madoff: Suhtumine oli selline, et kui sa midagi halba teed, siis meie sellest teada ei taha.

Nr 34 (4218) 17.02.2011

1538,38

+0,14% 

1500

1375

1250

1125

1000 04

150 aastaks vangi mõistetud skeemitaja, kes pettis kokku 65 miljardi dollari eest, sõnas, et kindlasti pidid paljud pangad ja hedge-fondid tema väärtegudest teadlikud olema, kuid ei nimetanud kedagi konkreetset.

KOMMENTAAR

VÕITJAD

FOOKUSES

Finantskriisis on süüdi naised ja hiinlased

Dell

14,69 USD

+5,61% Ramirent OYJ

11,64 EUR

+4,39% Alma Media

8,85 EUR

+3,75% Banco Santander

9,20 EUR

+3,44% VTB Bank

0,10 USD

+3,36% Research In Motion

67,24 DKK

+2,97% Enne eilset kukkus suhkru hind kolm päeva järjest, odavnedes 6,2%. See käivitas ostulaine, sest leiti, et hind kukkus liialt palju. Suhkru hinda on viimase aasta jooksul kergitanud oluliselt kehv ilm ja sellest tulenev kehv saagikus.

J

a mitte ainult nemad. USAs moodustatud finantskriisi uurimiskomisjoni liige ja Bloombergi kolumnist Michael Lewis leiab, et finantskriisi põhjustasid naised, moraalne kollaps, hiinlased ja Wall Streeti pankuritele pandud liiga suured lootused ajalooliste jõudude vastu võitlemisel.

Naised ja moraal. Lewis kirjutab, et enneolematu finantskriisi mõistmiseks tuleb leida tegureid, mida varem ei olnud ning kõige ilmsem on neist naistegur. Tema sõnul moonutasid naised meeste otsustusvõimet, mida komisjon peaks ka uurima. Naiste ees tahtsid mehed kas eputada suurte tehingutega või siis naiste tüütud küsimused alavääristasid riskivõtjate enesekindlust. Teine oluline kriisi allikas oli Ameerika töölisklassi moraalne kollaps. Wall Streeti “süütu ja usaldusväärse” iseloomuga juhid usaldasid tavalisi ameeriklasi käituma vastutustundlikumalt kui nemad ise, kes aga kuritarvitasid pankurite usaldust. Selle asemel arvab Lewis, et inimesed vaid teevad pankureid maha ning ei tunne ise vähimalgi määral süüd. Ebaatraktiivne aktsia. Hiinlased on süüdi odavate kaupade tootmises, pannes sellega vaesemaid ameeriklasi arvama, et nad saavad lubada endale asju, milleks neil tegelikult raha ei jätku. Seejärel annavad hiinlased veel ameeriklastele odavat laenu, koormates sellega ebaausalt pankureid, kes peavad rahale koha leidma. Viimase kriisi põhjusena toob Lewis välja liiga kõrged ootused pankuritele, kes ei suuda vastu seista ajaloolistele jõududele. Kolumnisti arvates ei saa ühtegi inimest süüdistada, kuna keegi ei näinud kriisi tulekut ette ja seetõttu ei saa ka Wall Streeti süüdistada. Olgu, mis on, kuid Lewise arvamus on igal juhul väga omapärane. Kes võtab seda naljana, kes tõsiselt, kuid usun, et enamik inimesi saavad kindlasti aru, et nii lihtne see asi ei olnud. Ja kindlasti ei olnud Wall Streeti pankurid sinisilmsed ja süütud abipakkujad, keda sinikraed omakasupüüdlikult pügasid.

FREDY-EDWIN ESSE

fredy-edwin.esse@aripaev.ee

Tegija S&P 500 indeks

1328,0 1500

1300

08

10

12

02

1538,38 1111,65

KAOTAJAD

Tesla kvartaalne kahjum ületas käivet Ühendriikide elektriautode tootja Tesla Motors teenis läinud aasta IV kvartalis suurema puhaskahjumi kui käibe, kuid sellele vaatamata vaatab lootusrikkalt tulevikku. Palo Altos baseeruv firma teenis neljandas kvartalis 51,4 miljonit dollarit, mida on üle kahe korra rohkem aastataguse 23,2 miljoniga võrreldes. Kahjum oli 47 senti aktsia kohta, mis ületas analüütikute prognoositud 52sendist kahjumiprognoosi. Tesla kvartaalne käive hüppas küll 95%, kuid jäi pidama 36,3 miljoni dollari peal. Ainuüksi arenduskuludele kulus firmal üle 37 miljoni dollari, mille hulgast röövis suure osa Model S sedaankerega elektriauto arendamine. Praeguste prognooside kohaselt jõuab 57 400 dollarit maksev Model S turule järgmisel aastal. Tesla, keda toetavad Toyota ja Daimler, soovib tõusta elektriautode turuliidriks. Lisaks toodab firma akusid, mida näiteks Daimler kasutab enda elektrilises Smarti mudelis.

Stonesoft OYJ

0,55 EUR

-3,50% OMV AG

33,4 EUR

-3,41% Rokiskio Suris

1,738 LTL

-2,63% SAF Tehnika

1100

2,547 LVL

FOOKUSES 900

700 2006

06

perioodi kõrgeim perioodi madalaim

2007

2008

2009

2010

2011

ALLIKAS: BLOOMBERG

Wall Streeti “süütu ja usaldusväärse” iseloomuga juhid usaldasid tavalisi ameeriklasi käituma vastutustundlikumalt kui nemad ise, kes aga kuritarvitasid pankurite usaldust.

Dell toetub äriklientidele

-2,40%

Maailma suuruselt kolmas personaalarvutite tootja Dell teatas kvartaalsest kasumist, mis pühkis analüütikute prognoosid minema tänu äriklientidele, kes vahetasid välja aegunud arvutiparke. Jaanuaris lõppenud fiskaalse neljanda kvartaliga teenis Texases baseeruv ettevõte 53 senti aktsia kohta. Bloombergi küsitletud analüütikud olid prognoosinud keskmiselt 37 senti aktsia kohta. Lisaks prognoosib firma aastast müügikasvu, mis ületab ootusi. Dell on üha rohkem raha teenimas toodete ja teenuste müügiga firma andmekeskustele, mis on kooskõlas firma plaaniga kasvatada selle segmendi käive 30 miljardi dollarini kolme aastaga. Selleks aastaks prognoosib Dell müügikasvu 5–9 protsenti, mis viiks aastase käibe 64,6 kuni 67 miljardi dollari vahemikku, kuigi analüütikud lootsid enne näha tulusid 64,4 miljardi dollari väärtuses. Firma finantsjuhi Brian Gladdeni sõnul saadi tõuge ka firmadelt, kes vahetasid enda aegunud arvutid välja uute Windows 7ga varustatud arvutite vastu

52,95 USD

Amgen

KredExi ettevõtlusdivisjoni juht LEHAR KÜTT

Euroraha eduka taotlemise põhireeglid Innopolis Konsultatsioonid ASi partner RIIVO ANTON

Toetusraha edukas taotlemine ja saajate siseinfo Budget OÜ arendusjuht KRISTEN KANNIK

Praktiline kogemus ja nõuanded – ideest teostuseni Nordecon Betoon OÜ põhjamaade divisjoni juht TEET TELGMA

eurorahast?

14eu0rot

so o d u

Teised rahastamisvõimalused

Kuidas saada osa

p ä ev

Ericsson

80,45 SEK

-1,34% Pärsia lahe aktsiad taandusid eile ja Saudi-Araabia indeks tegi kuu suurima kukkumise läbi, kuna kardetakse, et Bahreinis käivad rahutused võivad edasi kanduda teistesse Araabia poolsaare riikidesse lisaks Jeemenile.

ÄRIPÄEVA SEMINAR

a

EASi ekspordidivisjoni kliendihaldur TOOMAS MOLOK

st

n sh i d !

EASi nõuanded

Viima

22. veebruaril Radisson BLU konverentsikeskuses

-1,65%

Seminari soodushind kuni 17.02.2011 registreerudes 140 eurot (km-ga 168 eurot), hiljem registreerujatele 237 eurot (km-ga 284,40 eurot). Hind sisaldab seminari materjale, hommikukohvi ja lõunasööki. Täpsem info ja registreerimine telefonil 667 0099 või

www.seminar.aripaev.ee


Krimelte kolib Taani tootmise Eestisse