We Play Together Practical Guide - EST

Praktiline tegevusjuhend Ukraina sõjapõgenike integreerimiseks spordi kaudu

„Rahastaja Euroopa Liit. Väljendatud on ainult autori(te) seisukohti ja arvamusi, mis ei pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti ja arvamusi. Nende eest ei vastuta ei Euroopa Liit ega toetust andev asutus.“

SISSEJUHATUS

Noorte põgenike integreerimine ühiskonda on pikka aega olnud keeruline ja vastuoluline teema. Protsessi hõlbustamiseks on kasutatud erinevaid strateegiaid, kuid üks viimastel aastatel üha enam tähelepanu pälvinud lähenemisviis on spordi kasutamine integratsioonivahendina.

Täiemahuline Vene Föderatsiooni sissetung Ukrainasse, mis algas 24. veebruaril 2022, on loonud Euroopas enneolematu geopoliitilise olukorra ja põhjustanud suurima põgenike arvu järsu kasvu Euroopas pärast teist maailmasõda. Põgenike integreerimine võõrustajakogukondadesse on keeruline protsess, kuna põgenikud võivad uue kultuuri ja eluviisiga kohanemisel kokku puutuda mitmesuguste tõkete ja takistustega. Noorte põgenike integreerimise hõlbustamisel on osutunud tõhusaks sport.

Poola on olnud ukrainlaste jaoks üks peamisi väravaid Euroopa Liitu ja on alates relvakonflikti algusest majutanud enamikku Ukrainast pärit varjupaigataotlejaid. Kuigi Balti riigid (Eesti, Läti ja Leedu) ei piirne Ukrainaga, on ka nemad riikide suurust arvestades pakkunud varjupaika märkimisväärsele hulgale põgenikele.

Spordis ja spordiga seotud tegevustes osalemise kaudu võivad põgenikud parandada füüsilist ja vaimset tervist ning kogeda kuuluvus- ja kogukonnatunnet. Lisaks võib sport olla sotsialiseerumise ja suhete arendamise vahend ning viis kultuurivahetuse ja mõistmise edendamiseks. Treeneritel ja õpetajatel on noorte põgenike integreerimisel spordi kaudu oluline roll. Nad pakuvad noortele tuge, juhendamist ja eeskuju, aitavad luua sõprussuhteid, parandada keele- ja sotsiaalseid oskusi, luua kuuluvustunnet ning võimalusi isiklikuks arenguks ja võimestavad neid. Samuti võivad treenerid aidata kaotada tõkkeid ning edendada vastastikust mõistmist noorte põgenike ja vastuvõtvate kogukondade vahel.

Selles dokumendis on kaasatud partnerid määratlenud noored eri vanuserühmades, et pakkuda parimaid praktilisi juhendeid, mis vastavale eale sobivad.

Kuigi spordi kasutamisel põgenike integreerimiseks on väljakutseid, nagu rahastus ja logistilised küsimused, saab neist üle hoolika planeerimise ja toetusega.

PRAKTILINE JUHEND

Praktilise juhendi eesmärk on kirjeldada spordi rolli noorte põgenike integreerimisel ühiskonda, keskendudes selle lähenemisviisi eelistele ja väljakutsetele ning praktilistele näidetele, kuidas Poola ja Balti riikide treenerid ja õpetajad kasutavad sporti vahendina, mis hõlbustab noorte pagulaste integreerimist vastuvõtvatesse kogukondadesse. Neid vahendeid saab kasutada ebasoodsas olukorras olevate laste ja noorte jaoks, samuti on mõlemal sihtrühmal ühine taust ning nad võivad olla kogenud traumasid, vaimse tervise probleeme, sotsiaalset isolatsiooni ning piiratud juurdepääsu ressurssidele ja teenustele. Juhend sisaldab ka otseseid tsitaate töötajatelt, koolitajatelt, õpetajatelt ja noorte nõuandekogu liikmetelt, et anda edasi oma isiklikku kogemust. Juhend on kättesaadav projekti veebisaidil inglise, eesti, läti, leedu, poola ja ukraina keeles.

Projektist

We Play Together! (WPT!) projekti tegevused keskenduvad ebasoodsas olukorras olevate noorte (eriti ümberasustatud ukrainlaste) kaasamisele ja integreerimisele Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas rohujuuretasandi spordiprogrammide kaudu, pakkudes neile rohkem ja kvaliteetsemaid spordi- ja kehalise aktiivsuse teenuseid ning kaasamisvõimalusi. Mõni noor osaleb programmis otseselt projekti tegevuste kaudu, kuid on ka kaudsed toetuse saajad, kes saavad kasu laiemast juurdepääsust parematele sporditeenustele, mis annavad panuse nende sotsiaalsele, vaimsele ja füüsilisele heaolule.

Teine prioriteet on noorsootöö innovatsiooni, kvaliteedi ja tunnustuse suurendamine piirkondlike algatuste spordikontekstis, pakkudes nelja osaleva riigi treeneritele, õpetajatele ja juhendajatele täiendavaid koolitusi ning rahvusvahelist õpet veebipõhiste seminaride ja teabeleviürituste kaudu.

PROJEKTI PARTNERID

SPIN-programm (Eesti)

Projekt põhineb uuenduslikel tavadel, et luua sünergiat eri sektorite vahel, nagu rohujuuretasandi sport, eluks vajalike oskuste arendamine, humanitaarorganisatsioonid, noortevaldkond, omavalitsused ja haridussektor.

Lõimumistegevustest tõhus teavitamine ning laste ja noorte endi kaasamine otsustusprotsessidesse tähendab, et kogu kogukonna hääled võimenduvad, tuues uusi vaatenurki, kuidas saavutada paremaid ja kaasavamaid tulemusi. Rahvusvahelisest koostööst saadud õppetunde saab kasutada ka laiemalt, et arendada spordivaldkonnas pädevusi noorte sisuliseks kaasamiseks ja noorsootööks, eriti vähemate võimalustega noorte jaoks.

Projekti We Play Together! (WPT!) rahastatakse Euroopa Liidu Erasmus+ programmist. Rohkem infot projekti kohta leiab https://irts.isca.org/weplaytogether

SPIN-programmi eesmärk on pakkuda arenguvõimalusi ja vähendada antisotsiaalset käitumist noorte seas. Selle saavutamiseks on SPIN suunatud ebaturvalistes tingimustes elavatele noortele spordipõhise programmiga, mis hõlmab kahe kolmandiku ulatuses treeninguid ja ühe kolmandiku osas sotsiaalsete oskuste sihipärast arendamist strateegiliselt planeeritud töötubade raames. Pikaajaline eesmärk on vähendada noorte kuritegevust, luua tugevamaid kogukondi, vähendada haridussüsteemist väljalangemise määra ja suurendada kvalifitseeritud tööjõu hulka liikuvate noorte arvu.

www.spinprogramm.ee

Läti Spordiliitude Nõukogu

Läti Spordiliitude Nõukogu on suurim spordiorganisatsioonide esindaja Lätis, mis koondab ja esindab 94 tunnustatud spordialaliitu, 184 tunnustatud sporditüüpi ja 1915 kollektiivi liiget, koondades kokku üle 120 000 spordialaga tegeleva inimese. Organisatsioonide eesmärk on teha koostööd valitsuse ja kohalike omavalitsustega, edendada spordi arengut ja koostööd spordivaldkonnas ning osaleda spordipoliitikaga seotud otsustusprotsessides.

www.lsfp.lv

Youth Can (Leedu)

Programmi Youth Can asutas Leedus Kazickas Family Foundation, mille missiooniks on võimestada Leedu äärealadel kasvavaid noori, edendades aktiivseid, produktiivseid ja tervislikke eluviise ning andes neile oskused, mis on vajalikud nende potentsiaali rakendamiseks ja edu saavutamiseks. Youth Can on toimunud juba 7 aastat ning toob spordi- ja eluoskuste koolitused Leedu maapiirkondade kõige haavatavamate lasteni. Programmi aluspõhimõtted keskenduvad kogemuslikule õppimisele ning noortele toetava ja positiivse keskkonna pakkumisele.

www.youthcan.lt/lt

Rahvusvaheline Spordi ja Kultuuri Liit (ISCA)

ISCA (Rahvusvaheline Spordi ja Kultuuri Liit) on demokraatlik, valitsusväline ja mittetulunduslik katusorganisatsioon, kuhu kuulub 103 Euroopa liikmesorganisatsiooni ja 260 liikmesorganisatsiooni üle maailma, kes kõik edendavad kehalist aktiivsust, sotsiaalset kaasatust spordi kaudu, tervislikke eluviise ja rohujuure tasandi sporti üldiselt. See asutati 1995. aastal ja selle visioon on „Füüsiliselt aktiivsete kodanike maailm elujõulistes kodanikuühiskondades“. Põgenike integreerimine spordi kaudu on olnud ISCA fookuses juba aastaid ja kõik selle valdkonna ressursid on kogutud platvormile irts.isca.org.

www.isca.org

V4SPORT Fond (Poola)

Sihtasutus V4SPORT on valitsusväline organisatsioon, mis on spetsialiseerunud käitumise kujundamisele, et iga päev rohkem inimesi ja eriti lapsi aktiivsemaks muuta. Organisatsioon keskendub konkreetselt lastele. Selle saavutamiseks töötatakse välja ja viiakse ellu kompleksseid programme. Need põhinevad sektoriülestel partnerlustel, kus eraorganisatsioonid ning avalikud ja valitsusvälised organisatsioonid teevad koostööd, et töötada välja uusi viise tegevusetuse vastu võitlemiseks. Alates 24. veebruarist 2022 on V4SPORT keskendunud põgenike integreerimisele spordi ja kehalise aktiivsuse kaudu, kuna näeb selles valdkonnas oma olulist rolli.

www.v4sport.eu/

Sport # Has No Borders

PROJEKTIPARTNERITE TEGEVUSED

SPIN Riik: Eesti

Kirjeldus:

SPIN-i eeskuju on programm Kickz, mis on Suurbritannias edukalt tegutsenud alates 2006. aastast ja mille mudelit on vastavalt Eesti oludele kohandatud. SPIN jõudis Eestisse, kuna siseministeerium otsis kogukonna ennetusprogramme, mis oleks suunatud vähemate võimalustega noortele. Esimesed rühmad alustasid Tallinnas 2015. aastal. Hooaegadel 2015–2017 toimunud andmetele tuginev teaduslik mõju-uuring näitas, et SPIN-programmil on märgatav mõju aktiivselt osalevate noorte sotsiaalsust arendavate hoiakute ja enesekontrolli tugevdamisele, riskivalmiduse ja impulsiivsuse vähendamisele ning koolikäitumise ja õppeedukuse parandamisele.

√ Riskiolukorras elamine (politsei või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate andmebaasi andmetel).

√ Kokkupuude politseiga.

√ Probleemid koolis (sh halb käitumine, halvad hinded, kiusamise ohver või kiusaja).

√ Sotsiaalne tõrjutus ja vähesed võimalused huvitegevuseks.

SPIN otsib kirjeldatud kriteeriumitele vastavaid noori vähemalt osaliselt paljude partnerite kaudu, kaasates koole, õiguskaitseasutusi ja kohaliku omavalitsuse asutusi ning lasteteenistusi.

Programm:

Osalemine puhkelaagrites

Korraldame 3 puhkelaagrit, kus umbes pooled noortest on pärit SPINi gruppidest ja pooled spetsiaalselt Ukraina lastele asutatud Vabaduse Koolist. Laager toimub kolme päeva jooksul ja selles osaleb umbes 100 SPINi noort ning 100 Ukraina noort.

Kaasamine eri projektidesse ja tegevustesse

Soovime kaasata Ukraina kogukonda mitmesse projekti, mis toimuvad SPIN-programmi raames või selle ümber. Lisaks kaasame Ukraina lapsi oma partnerite hallatavatesse projektidesse, nagu Eesti Jalgpalli Liidu korraldatavad festivalid ja turniirid ning Tallinna Linnavalitsuse korraldatavad tegevused.

Visioon: SPIN-is osalevatest noortest saavad aktiivsed, avatud ja hoolivad kogukonna liikmed.

Programmi sihtrühm: 10–18-aastased.

SPIN-i peamine sihtrühm on 10–18-aastased noored, kes elavad ebaturvalistes oludes, mis tuvastatakse nelja kriteeriumi alusel.

Praktiliste juhiste tõlked

Et muuta kõik need tegevused lihtsamaks ja kättesaadavamaks, tõlgime materjalid ja praktilised juhised inglise, vene ja ukraina keelde, et neid saaksid kasutada treenerid, töötajad ning teised võrgustikuliikmed.

SPIN-is osalemine

Koos koolide ja teiste partneritega soovime kutsuda Ukraina lapsi SPIN-programmis osalema. Samuti oleme avanud Tallinna kesklinnas uue rühma, kus ukraina ja eesti/vene laste suhe on 50:50.

UUENDUSLIK PROJEKTIKESKUS

Riik: Läti

Kirjeldus:

Organisatsioon tegutseb kogu Lätis ja pakub mitmesuguseid uuenduslikke kehalise aktiivsuse mänge ning üritusi, mille eesmärk on toetada kehalist aktiivsust, sotsiaal-emotsionaalset õppimist ja kognitiivset arengut. Tegevus on kavandatud nii, et see oleks kaasav ja kättesaadav kõigile lastele, olenemata noorte oskuste tasemest või füüsilistest võimetest. Kasutatakse mänge, mis nõuavad minimaalset varustust ja mida saab mängida väikestes või suurtes rühmades.

Missioon:

Innovatsiooni kasutamine laste kehalise aktiivsuse ja sotsiaal-emotsionaalse õppimise edendamiseks ning tugevamate peresidemete loomiseks.

Programmi sihtrühm: 7–15-aastased koos vanematega.

Kuigi maailmas räägitakse üle 6000 keele, mõistab iga laps kehakeelt. Peame kasutama spordi jõudu, et tuua lapsed kokku ning edendada suuremat integratsiooni ja mõistmist.

Jakub Kalinowski, V4SPORTi president

Pean SPIN-programmi suurimaks eeliseks sarnase tausta või ühiste muredega laste kogukonnatunnet. Näen, et põnevate treeningute ja harjutuste kaudu leiavad noored ja treenerid ühise keele (ka keelebarjääri korral). Selle tulemusena paranevad sotsiaalsed oskused, koolitulemused ja suhted teiste inimestega. On ilmne, et mõtestatud füüsiline treening mõjutab väga positiivselt laste vaimset arengut.

Allan Hallik, SPIN-i treener

YOUTH CAN

Riik: Leedu

Kirjeldus:

Youth Cani idee sündis juba 2014. aastal. Meid inspireeris organisatsioon nimega Hoops 4 Hope. Nad kasutasid korvpalli, et õpetada Zimbabwe ja Lõuna-Aafrika lastele eluoskusi. Korvpall oli see, millega nad lapse tähelepanu köitsid. Siiski olid elulised oskused need, mis lapse elu muutsid.

2014. aastal tuvastasime enesetappe ja alkoholismi kahe peamise probleemina, mis laastasid Leedut ja mõjutasid ühel või teisel viisil peaaegu kõiki kodanikke. Meie idee oli keskenduda Leedu kõige maalähedasematele ja ebasoodsamas olukorras olevatele küladele. Plaan oli võtta H4H-st omandatud teadmised ja rakendada neid Leedus.

EESMÄRGID

Usume, et sport on ideaalne vahend sotsiaalseteks muutusteks. Spordi eeliste kogemiseks ei pea olema professionaal. Lapsed õpetasid meile, et Youth Can tähendab kogukonda, sõprust, eesmärki ja lihtsalt lõbutsemist!

Arminas Vareika, Youth Cani asedirektor

arenemiseks vajalikke elulisi oskusi

ÕPETADA võimalust olla füüsiliselt aktiivne

PAKKUDA turvalist ja positiivset keskkonda

ARENDADA kogukonna kaasamist

SUURENDADA sotsiaalset tõrjutust

VÄHENDADA vabatahtliku tegevuse traditsioone

Missioon:

Võimestada Leedu äärealadel kasvavaid noori, edendades aktiivseid, tulemuslikke ja tervislikke eluviise ning andes neile nende potentsiaali ärakasutamiseks vajalikke oskusi.

√ Õpetada kasvamiseks vajalikke elulisi oskusi;

√ Luua võimalusi kehaliseks aktiivsuseks;

√ Arendada turvalist ja positiivset keskkonda;

Programmi sihtrühm: 12–18-aastased.

√ Suurendada kogukonna kaasatust;

√ Vähendada sotsiaalset tõrjutust;

√ Luua vabatahtliku tegevuse võimalusi väiksemates linnades/külades;

Programm:

Programmis Youth Can osalemine

Kuigi YC programm tegutseb Leedu ääremaa aladel, on mõned Ukraina lapsed juba meie igapäevase treeninguga ning ka suvelaagriga liitunud. Püüame pidevalt leida viise, kuidas jõuda rohkemate Ukraina lasteni ja kaasata neid YC programmi. Alates sõja algusest oleme pakkunud Ukraina lastele võimalust osaleda YC üritustel. Jaanuaris ja veebruaris korraldasime oma asukohtades neli spordija tantsuüritust „Me mängime koos“, kus osales 45 Ukraina noort. Ees on ootamas intensiivne YC hooaeg, kus ukraina lastel on palju võimalusi sellest kogemusest osa saada.

Ukraina laste osalemine projektides ja tegevustes

Alates 2023. aasta jaanuarist liitus jalgpallitundidega 30 Ukraina ja 10 Leedu last sotsiaalse riskiga peredest. Korraldame Leedus põgenikele sageli vabaajaüritusi nimega „Me oleme maailma noored“. Novembris osales üritustel 50 last Ukrainast, Iraanist, Iraagist, Valgevenest ja Leedust. Kevadel ja sügisel korraldatakse veel mõni üritus. Samuti kaasame Ukraina lapsi meie partnerite projektidesse, nagu Kaunase maraton või jalgpalliklubi Ataka.

DIGITAALSED VEEBILAHENDUSED LÕIMUMISEKS

Riik: Poola

Kirjeldus:

2020. aastal, esimese COVID-i sulgemise ajal, alustas V4SPORTi meeskond tööd uue idufirma algatuse kallal, mis hiljem käivitati Krokiet & Lama Academy nime all. Krokieti ja Lama Akadeemia oli vastus mitmesugustele piirangutele laste igapäevases tegevuses pikaajaliste sulgemiste ajal.

Täna pakub multimeediaplatvorm mängustatud videoid ja isetegemise materjale, mis loodi algselt selleks, et hoida lapsi karantiini ajal aktiivsena, ja mis peamine

– kuna kõik ressursid olid mõeldud kasutamiseks koolides ja lasteaedades, aga ka kodus – pakkuda liikumist, haridust ja lõbu.

Kui algas täiemahuline sissetung Ukrainasse, reageeris V4SPORT koos Krokieti ja Lama Akadeemiaga kiiresti, tootes videoid ja töölehti (tegevuskaarte), keskendudes Ukraina laste integreerimisele ja lisades lihtsa füüsilise tegevuse kaudu keeleõppe elemente. shorturl.at/wEFMQ

Missioon:

Meie missioon on integreerida Ukraina ja Poola lapsi liikumise ja mängimise kaudu, et nad mõistaksid üksteist paremini ja tunneksid end mugavalt.

Parema kontakti saamiseks pakume digitaalseid materjale. Kehaline aktiivsus on võimas vahend inimeste kaasamiseks ja kokkuviimiseks.

Programmi sihtrühm: 6–10-aastased.

Programm:

Koostöö kohalike omavalitsustega

V4SPORT pöördub nüüd kohalike omavalitsuste poole, kellega ta on loonud suhted, et uurida integratsioonivahendite kasutamist nende koolides ja lasteaedades. Praegused ametlikud kokkulepped vastavate kohalike omavalitsustega võimaldavad kõigil õpetajatel (lasteaiakasvatajad ja koolieelsed kasvatajad) kasutada meie ressursse mitmes linnas. Pärast sõja puhkemist sõlmiti kokkulepe integratsiooni jaoks täiendavate ressursside eraldamiseks. Kokku teeme koostööd enam kui 150 lasteaia ja kooliga üle kogu Poola.

Kasutusvalmis materjalid Euroopa koolispordipäevaks 2022 Poolas ja Ukrainas

V4SPORT pöördub nüüd kohalike omavalitsuste poole, kellega ta on loonud suhted, et uurida integratsioonivahendite kasutamist nende koolides ja lasteaedades. Praegused ametlikud kokkulepped vastavate kohalike omavalitsustega võimaldavad kõigil õpetajatel (lasteaiakasvatajad ja koolieelsed kasvatajad) kasutada meie ressursse mitmes linnas. Pärast sõja puhkemist sõlmiti kokkulepe integratsiooni jaoks täiendavate ressursside eraldamiseks. Kokku teeme koostööd enam kui 150 lasteaia ja kooliga üle kogu Poola.

Pikaajaline partnerlus

ESSD (European School Sport Day) rakendamisele 2022. aastal Ukrainas järgnes pikaajaline partnerlus V4SPORTi, ISCA ja Ukraina partnerite vahel: loodi hariduse sisu moderniseerimise instituut ja valitsusväline organisatsioon UkraineActive. Kui üritus oli ühiselt korraldatud, allkirjastati partnerite vahel vastastikuse mõistmise memorandum, mis andis rohelise tule Ukraina institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tulevasele koostööle.

UKRAINA PÕGENIKE INTEGREERIMISE VÄLJAKUTSED JA LAHENDUSED

Kasutades sporti põgenike uude ühiskonda integreerimise vahendina, võib tekkida palju probleeme. Toome mõne näite nendest väljakutsetest ja võimalikest lahendustest.

Keelebarjäär

Kasutades sporti põgenike uude ühiskonda integreerimise vahendina, võib keelebarjäär olla oluline probleem. Kui põgenikud ei räägi vabalt vastuvõtva riigi keelt, võib neil olla raske teistega suhelda ja spordiprogrammides täielikult osaleda. See võib põhjustada eraldatuse ja tõrjutuse tunnet ning raskendada põgenike osalemist ühiskondlikus tegevuses või sidemete loomist oma uues kogukonnas.

Lahendus

Põgenikke võib aidata keeletoe pakkumine. See võib hõlmata tõlkide palkamist või põgenikele keeletundide pakkumist. Samuti võib olla kasulik pakkuda teavet ja materjale eri keeltes, et põgenikel oleks lihtsam spordiprogrammide ja -tegevuste teabele juurde pääseda ja sellest aru saada. Lisaks keeletoele on kasulik luua spordiklubis külalislahke ja kaasav keskkond, mis arvestab põgenike vajadustega. See võib hõlmata näiteks suulise või kirjaliku tõlke teenuse pakkumist klubiüritustel või treeningutel või mitut keelt valdavate töötajate ja vabatahtlike olemasolu.

Toome näiteks mõne konkreetse strateegia kehakeele kasutamiseks spordi- või füüsilises tegevuses.

• Kasutage demonstreerimist ja jäljendamist

Uute oskuste või tehnikate tutvustamisel võib olla kasulik kasutada teabe ja juhiste edastamiseks demonstreerimist ja jäljendamist. See võib hõlmata põgenikele näitamist, kuidas mõnda oskust kasutada või tegevust sooritada, ja seejärel lasta neil teie liigutusi jäljendada.

• Kasutage füüsilisi vihjeid

Füüsiliste vihjete kasutamine, näiteks käe õlale asetamine või teatud suunas osutamine, võib olla tõhus viis teabe edastamiseks ja juhendamiseks sportimise või füüsilise tegevuse ajal.

Kultuurilised erinevused

• Pöörake tähelepanu mitteverbaalsetele vihjetele

Põgenike mitteverbaalsete vihjete, näiteks nende näoilmete või kehakeele jälgimine võib olla kasulik viis nende mugavuse või arusaamise taseme mõistmiseks. See võimaldab teil oma lähenemist kohandada või vajadusel täiendavat tuge pakkuda.

• Kasutage positiivset kinnitust

Positiivse kinnituse kasutamine, nagu naeratamine, plaksutamine või verbaalse julgustuse pakkumine, võib aidata suurendada enesekindlust ja toetada uute oskuste arengut.

Treener, kes mängib meiega alati koos ja näitab iga kord harjutusi ette, loob usalduse ja toetuse.

Noorte nõuandekogu

Kehakeel võib olla oluline vahend, mis aitab vähendada keelebarjääri mõju ja hõlbustada suhtlemist põgenikega, kes ei pruugi vastuvõtva riigi keelt vabalt rääkida. Mitteverbaalne suhtlemine, nagu näiteks näoilmed, žestid ja kehahoiak, võivad tihti edastada tähendust ja kavatsust isegi siis, kui verbaalne suhtlus on piiratud. Kehakeele tõhus kasutamine võib olla eriti oluline töötades põgenikega, kes võivad tunda ärevust, stressi või ülekoormatust. Kasutades mitteverbaalseid vihjeid mõistmise, toetuse ja empaatia edastamiseks, võib olla võimalik luua sõbralikum ja kaasavam keskkond, mis suudab põgenike vajadusi paremini rahuldada.

Kultuurilised erinevused võivad olla põgenike uude ühiskonda integreerimisel suureks takistuseks. Põgenikud võivad olla erineva kultuuritaustaga ega pruugi olla tuttavad vastuvõtva riigi spordikultuuri kommete ja ootustega. See võib tekitada arusaamatusi ja raskendada põgenike täielikku osalemist spordiprogrammides.

Tore, kui on tegevusi, mis aitavad meil üksteist paremini tundma õppida ning austust ja uusi sõpru saada.

Noorte nõuandekogu

Näiteks võib esineda erinevusi selles, kuidas eri riikides spordialasid harrastatakse või korraldatakse, või võib esineda kultuurilisi ootusi selliste asjade suhtes nagu riietus, käitumine või soorollid, mis on põgenike jaoks võõrad. Need erinevused võivad luua takistusi osalemiseks ja põgenikel võib olla raskem tunda end mugavalt ja spordiprogrammidesse kaasatuna.

Lahendus

Kui põgenike uude ühiskonda integreerimiseks kasutatakse sporti, saab kultuuriliste erinevuste lahendamiseks rakendada mitut strateegiat. Toome mõne konkreetse näite kultuuriliste erinevuste lahenduste kohta.

• Kultuuritundlikkuse koolituse pakkumine

Kultuuritundlikkuse koolituse pakkumine töötajatele ja vabatahtlikele võib aidata suurendada teadlikkust ja arusaamist erinevatest kultuuritavadest ja ootustest.

Selleks võidakse näiteks töötajaid koolitada erinevate kultuuritaustade ja traditsioonide kohta ning anda juhiseid, kuidas tõhusalt suhelda ja töötada erineva kultuuritaustaga põgenikega.

• Teabe ja ressursside pakkumine

Teabe ja ressursside pakkumine erinevate kultuuritavade ja ootuste kohta võib aidata suurendada mõistmist ja vähendada arusaamatusi. See võib hõlmata näiteks eri keeltes teabematerjalide loomist või põgenikele võimaluste pakkumist erinevate kultuuritraditsioonide ja -tavade tundmaõppimiseks.

Vaimse tervise barjäärid

• Sõbraliku ja kaasava keskkonna loomine

Külalislahke ja kaasava keskkonna loomine spordiklubis võib aidata vähendada osalemise takistusi ning hõlbustada, et põgenikud tunneksid end mugavalt ja kaasatuna. See võib hõlmata diskrimineerimisja kiusamisvastase poliitika selget väljendamist, samuti ressursside, nagu tõlkimise või kultuuritundlikkuse koolitused, pakkumist töötajatele ja vabatahtlikele, et luua sõbralik ja kaasav keskkond.

• Põgenike kaasamine programmide planeerimisse ja korraldamisse.

Kui kaasata põgenikke spordiprogrammide kavandamisse ja korraldamisse, võib see aidata tagada, et programmides arvestatakse põgenike vajaduste ja eelistustega. See võib hõlmata põgenike tagasiside küsimist programmi sisu, ajakava või tingimuste kohta ning nende kaasamist otsustusprotsessi.

Lisaks võib noortel põgenikel esineda kiireloomulisi muresid, nagu eluaseme leidmine, juurdepääs tervishoiuteenustele või lähedastega taasühinemine, mis võib raskendada nende keskendumist spordis või muudes vaba aja tegevustes osalemisele.

Viimaks võivad noored põgenikud vastuvõtvas kogukonnas kokku puutuda diskrimineerimise või stigmatiseerimisega, mis võib tekitada neis tunde, et nad on soovimatud või peavooluühiskonnast kõrvalejäetud. Nende tõkete kõrvaldamise ja vaimse tervise toe pakkumisega võib olla võimalik aidata noortel põgenikel end sporditegevuses paremini tunda ja olla rohkem oma uue kogukonnaga seotud.

Lahendus

Töötades põgenikega, kellel on spordi- või füüsilises tegevuses vaimse tervise probleemid või traumad, saab kasutada mitut konkreetset strateegiat. Toome nende strateegiate kohta mõne näite.

• Usalduse ja toetuse loomine

Traumat kogenud põgenikega töötades on oluline luua usaldust ja tuge. See võib hõlmata mõistmist ja empaatilisust, konfidentsiaalsuse säilitamist ning turvalise ja toetava keskkonna loomist.

• Turvalise ja toetava keskkonna loomine

• Spordi kasutamine toimetuleku - ja tervenemise vahendina

Noorte põgenike sporditegevuses osalemist võivad takistada paljud vaimse tervisega seotud tegurid. Noorte põgenike jaoks võib vaimse tervise seisundite sümptomite, nagu ärevus, depressioon või traumajärgne stressihäire (PTSD), olemasolu muuta sporditegevuses või muus sotsiaalses tegevuses osalemise raskemaks. Noored põgenikud, kes on kogenud traumat, nagu vägivald, tagakiusamine või ümberasumine, võivad võidelda vaimse tervise probleemidega, mis võivad muuta spordiga tegelemise keerulisemaks.

Turvalise ja toetava keskkonna loomine spordiklubis võib aidata vähendada vaimse tervise probleemidega seotud stigmatiseerimist ning luua usaldusja kuuluvustunnet. See võib hõlmata näiteks selge diskrimineerimise ja kiusamise vastase poliitika kehtestamist ning toetuse ja ressursside pakkumist noortele põgenikele, kes võivad kogeda raskusi.

Sport võib olla tõhus vahend vaimse tervise ja heaolu edendamiseks; eriti kasulik võib see olla põgenikele, kellel võib olla raskusi vaimse tervisega seotud probleemide või traumadega. Pakkudes põgenikele spordiga tegelemise võimalusi, võib see aidata neil toime tulla stressiga, suurendada vastupanuvõimet ning parandada nende vaimset tervist ja heaolu.

• Päästikutest teadlik olemine

Oluline on olla teadlik võimalikest päästikutest, mis võivad traumat kogenud põgenikele põhjustada stressi või tagasilööke. Olles nende päästikute suhtes tundlik ja astudes samme nende vältimiseks, võib olla võimalik luua põgenikele turvalisem ja toetavam keskkond.

Minu unistuste koolitus sisaldaks võimalust mängida igal seansil mulle meelepärast muusikat. Noorte nõuandekogu

UKRAINA PÕGENIKE INTEGREERIMISE VÄLJAKUTSED JA LAHENDUSED

UKRAINA PÕGENIKE INTEGREERIMISE VÄLJAKUTSED JA LAHENDUSED

• Praktilise toe pakkumine

Lisaks vaimse tervise probleemide lahendamisele võib olla kasulik pakkuda põgenikele praktilist tuge, mis aitab neil uue keskkonnaga kohaneda. See võib hõlmata näiteks põgenike abistamist eluaseme leidmisel, juurdepääsu tervishoiule või haridus - või tööhõiveprogrammidesse registreerumisel.

• Sotsiaalsete sidemete loomine:

Võimas viis, kuidas aidata põgenikel end rohkem ühendatud ja toetatuna tunda, on julgustada neid spordiklubis sotsiaalseid sidemeid looma.

See võib hõlmata seltskondlike ürituste korraldamist või põgenikele üksteisega ja vastuvõtva kogukonna liikmetega suhtlemise võimaluste loomist.

• Eesmärgitunnetuse andmine

Spordis või muudes tegevustes osalemine võib anda põgenikele eesmärgi ja tähenduse tunde, mis võib aidata võidelda eraldatuse või meeleheite tundega. Luues spordiklubis eesmärgi ja kuuluvustunde, võivad põgenikud olla tegevustega tegelemiseks motiveeritumad ja oma uue kogukonnaga rohkem seotud.

Kontakti puudumine / piiratud juurdepääs

Kui põgenikud püüavad suhelda kohalike omavalitsuste ja spordiklubidega, võib nende jaoks olla oluliseks probleemiks piiratud juurdepääs teabele. See võib olla tingitud mitmesugustest teguritest, nagu keelebarjäär ning piiratud juurdepääs tehnoloogiale või transpordile.

Alati on tore, kui treenerid lubavad meil valida või luua harjutusi, mida soovime treeningul teha. See tekitab meis hea tunde, kui treener meid kuulab.

Noorte nõuandekogu

Näiteks kui põgenikud ei valda vabalt kohalikku keelt või ei tea asutusi või asjakohaseid veebisaite, võib neil olla raske saada internetist või kohapeal teavet kohalike omavalitsuste ja spordiklubide ning nende algatuste kohta spordiüritustel, treeningutel või huvitegevuses osalemiseks. Viimaks võib põgenikel, kellel puudub juurdepääs transpordile, olla raskusi juurdepääsuga kohalike omavalitsuste ja spordiklubide kohta käivale teabele, kuna neil ei pruugi olla võimalik reisida kohtadesse, kus see teave on kättesaadav.

Lahendus

Sellise olukorra lahendamiseks, kus põgenikel on raskusi kohalike omavalitsuste ja spordiklubidega ühenduse loomisega, sest neil on teabele piiratud juurdepääs, saab kasutada mitut lahendust. Toome mõne konkreetse näite.

• Teabe esitamine mitmes keeles

Oluline on pakkuda kohalike omavalitsuste ja spordiklubide teavet eri keeltes, et muuta see kättesaadavamaks põgenikele, kes ei pruugi kohalikku keelt osata. See võib hõlmata näiteks teabe tõlkimist eri keeltesse või keeletugiteenuste pakkumist.

• Teabe kättesaadavaks tegemine internetis

Tehes teabe kohalike omavalitsuste ja spordiklubide kohta internetis kättesaadavaks, võib tehnoloogiale juurde pääsevatel põgenikel olla lihtsam sellele teabele ligi pääseda. See võib hõlmata näiteks veebisaitide või sotsiaalmeediakontode loomist, mis sisaldavad teavet kohalike ressursside ja teenuste kohta.

• Transpordiabi osutamine

Transpordiabi pakkumine, nagu bussipiletite või sõidukite kasutamise võimaldamine, võib aidata transpordi juurdepääsuta põgenikel kohalike omavalitsuste ja spordiklubide teabele ligi pääseda.

• Isikliku abi osutamine

Isikliku abi pakkumine, näiteks teabeürituste või üks-ühele toe pakkumine, võib olla tõhus viis aidata põgenikel kohalike omavalitsuste ja spordiklubide teabele juurde pääseda. See võib hõlmata näiteks teabeürituste korraldamist kogukonnakeskustes või muudes kohtades, mis on põgenikele kergesti ligipääsetavad.

Treener peab olema sõbralik ja soe, mis tähendab, et ta peaks alati naeratama ega tohiks meie peale karjuda ja vihane olla. Samuti peaks ta olema distsiplineeritud ja vastutustundlik, sest see näitab tema hoolivust meie suhtes.

Noorte nõuandekogu

UKRAINA PÕGENIKE INTEGREERIMISE VÄLJAKUTSED JA LAHENDUSED UKRAINA PÕGENIKE INTEGREERIMISE

PRAKTILISED SPORDIMEETODID JA

KEHALISE AKTIIVSUSE MEETODID TREENERITELE NING ÕPETAJATELE

JALGPALLIPIRAADID

Riik: Eesti

Kirjeldus:

Jalgpallitegevuse piraadid hõlmavad harjutusi, mis puudutavad erinevate eluliste oskuste arendamise eri tasemeid. Tegevused on seatud sellistele tasemetele nagu meeskonnatöö ning koostöö ja suhtlemine (nii verbaalne kui ka kehakeel), millele järgnevad jalgpall ja eluks vajalikud oskused.

Juhised Tegevus

1. Treeneri märguande peale hakkab igast laevast üks piraat oma laevale tooma aardeid (või palle), vedades palli jalaga.

2. Korraga võib laevalt lahkuda ainult üks piraat (kui neid on rohkem kui üks).

3. Korraga võib tuua ainult ühe palli.

4. Esimene piraat (esimesed piraadid), kes tõi oma laevale 3 palli, on võitja.

1. Kolm piraati igas laevas. Laevalt võib aardejahile (palli kätte saama) minna ainult üks piraat korraga. Aardeid saab tuua ainult aarete saarelt (väljaku keskelt). Esimene piraat, kes tõi oma laevale kolm aaret, võidab.

2. Piraadid võivad minna aardejahile nii aarete saarele kui ka teiste piraatide laevale.

3. Koostöö jaoks on võimalus jätta üks piraat laeva kaitsma ja teised piraadid saavad aardeid röövida.

Kaalumiseks:

1. Iga laev saab luua oma strateegia: kas kõik mängijad lähevad palle varastama või jääb üks või kaks mängijat oma laeva kaitsma.

2. Treener saab pöörata tähelepanu sellele, kuidas läheb piraadilaevadel, kui nad lähevad üksinda röövima või kui keegi jääb laeva kaitsma.

3. Piraadid võivad ka koos vargsi tegutseda. Kui teisel laeval on kaitses 1 piraat, on võimalik vastast 2 vs. 1 üle mängida ja aare varastada.

Eluks vajalike oskustega tegevus

Meeskonnatöö ja koostöö julgustavad osalejaid vabalt mõtlema ja arutama allolevaid küsimusi.

1. Miks on meeskonnatöö/koostöö jalgpallis oluline?

2. Milline näeb välja tugeva koostööga meeskond? Milline käitumine leiab aset?

3. Millal ei ole koostöö võimalik? Mis takistab tugevat koostööd? (Näiteks: kui me ei arvesta üksteisega, kui kõik teevad ainult seda, mis on mugav, kui üksteist süüdistatakse jne). Rõhutage meeskonna pingutust/ohverdust.

4. Kas meie meeskonnas on toimunud koostöö osas arenguid? Skaalal 1–5 (1 – väga nõrk; 5 – väga tugev), kus me praegu oleme?

Suhtlemisel küsitakse osalejatelt, millist suhtlust nad jalgpallimängude/sporditegevuste ajal teavad (näiteks: „ma olen vaba“, „siin“, „tõuseme püsti“ jne). Seejärel näidake osalejatele järgmisi pilte (vaadake pilti). Selgitage, et me suhtleme ka kehakeele kaudu, ja küsige, mida kehakeel nendel piltidel väljendab Aktiivsuse variatsioonid alternatiivselt. Paluge osalejatel näidata, kuidas mängijad väljendavad viha ilma sõnadeta, toetavad üksteist, näitavad kurbust, pettumust, väsimust jne.

SPORDIMEETODID JA KEHALISE AKTIIVSUSE MEETODID PRAKTILISED SPORDIMEETODID JA KEHALISE AKTIIVSUSE MEETODID

Seejärel arutage osalejatega järgmisi väiteid ja küsimusi.

1. Kas me suhtleme ainult sõnadega?

2. Suhtlemine ei ole ainult rääkimine! Meie kehakeel mängib suhtlemisel olulist rolli.

3. Kas see, kuidas me omavahel suhtleme, on alati kasulik? Paluge osalejatel paarides mõelda ühele näitele, kus suhtlemine on olnud kasulik/toetav, st päästnud olukorra (nii spordis kui ka mujal). Seejärel paluge neil mõelda näitele, kus suhtlemine muutis olukorra keeruliseks ja tekitas probleeme. Küsige näiteid.

4. Öelge, et teistega suheldes ei ole me sageli toetavad ja pigem süüdistame teisi. Paluge mõningaid näiteid mittetoetavast ja süüdistavast suhtlemisest.

Tegevus

Jalgpallimäng verbaalseks suhtlemiseks

1. Mängus on kaks meeskonda, valge ja punane.

2. Valged triblavad palli jalgadega ja punastel on üks pall, mida nad käsitsi söödavad.

3. Punased püüavad valgeid, puudutades neid palliga (loeb ainult siis, kui pall puudutab mängijat).

4. Punased võivad käes oleva palliga liikuda 5 sammu, ilma pallita on liikumine vaba.

5. Kui punane puudutab valget, lükkab valge mängija oma palli välja ja liitub punase meeskonnaga.

Kaalumiseks:

1. Treenerina laske neil alguses natuke mängida, alguses on väga raske valgeid tabada.

2. Seda seetõttu, et koostööd ei ole. Koostööks peate suhtlema.

3. Sekkudes saate rääkida suhtlemise tähtsusest ja nõu anda, et lepitakse kokku, keda püüda.

4. Kui mängijad hakkavad omavahel suhtlema, keda järgmisena tabada, on nendevaheline kontakt parem ja näete kiiret arengut.

5. Pärast harjutust küsige noortelt, kas oli vahet, kui nad enne ei suhelnud ja pärast, kui nad seda tegid. Ja kui oli erinevus, siis miks?

6. Mäng jätkub seni, kuni kõik valged on kinni püütud.

Jalgpallitegevus mitteverbaalseks suhtlemiseks:

1. Mängijad liiguvad palliga ringi, kuni kas treener või valitud noor edastab kehakeelega sõnumi.

2. Kui mängijad sõnumit märkavad, peavad nad liikuma sellesse kasti, millist emotsiooni nad kehakeelest välja loevad.

3. Soovi korral võib mängida punktide eest, kes esimesena õigesse kasti jõuavad.

Kaalumiseks:

1. Mängijad õpivad selle mänguga lugema ja mõistma kehakeelt.

2. Soovi korral saab anda rohkem sarnaseid teemasid. Näiteks esitage pilte kuulsatest jalgpalluritest ja nende kurbuse ning väsimuse (st kas piltidel on Messi kurb või väsinud) või toetuse ja tänulikkuse väljendusest (st kas Muller toetab või on tänulik). Selline lähenemine aitab mõtestada kehakeelt ja jõuda teadmiseni, et seda ei ole alati võimalik üheselt lugeda. Selleks on oluline end ka verbaalselt väljendada.

3. Mängijad saavad võimaluse edastada sõnumit kehakeele kaudu ja näha, kuidas teised sellest aru saavad.

Osalejate arv Vanus Koht Kestus

VEEPUDELI TAKISTUSRADA

Riik: Läti

Kirjeldus:

Tegevuse eesmärk on pakkuda lastele struktureeritud ja organiseeritud viisi kehalise aktiivsusega tegelemiseks ning aidata neil õppida oskusi ja tehnikaid, mis on vajalikud eri spordialadel ja muudes füüsilistes tegevustes osalemiseks. Lisaks hõlmab tegevus ettevalmistust ja osalemist, et edendada meeskonnavaimu, solidaarsust, sallivust ja ausat mängu, aidates kaasa isiklikule arengule ja eneseteostusele. Koostatud harjutuses osalevad kahest noorest koosnevad paarid.

Juhised

Tegevus

1. Tegevust saab korraldada nii sees kui väljas (rohul või liival) lindiga, mis tekitab ristküliku (6 m pikk ja 2 m lai).

2. Treener rajab takistusraja, asetades ristkülikusse 10 täidetud veepudelit (0,5 l).

3. Igas paaris on üks järgneja ja teine hääl.

4. Järgnejatel on silmad salli või riidega kinni seotud.

5. Need, kes on hääled, suhtlevad järgnejatega takistusraja läbimisel.

6. Eesmärk on, et järgneja roomaks läbi takistusraja ilma veepudeleid puudutamata.

7. Tegevust saab korrata, võttes aega.

Eluks vajalike oskustega tegevus

1. Arutelu pärast iga katset: järgneja (silmadelt katet võtmata) ja hääl saavad pärast takistusrada arutada, kuidas ja mida nad saaksid paremini teha.

2. Arutelu kõigi paaridega pärast tegevust:

2.1. Kuidas läks? Kas leidsite kohe lahenduse? Kas see muutus edasi liikumisel?

2.2. Mis oli selle ülesande kõige raskem osa? Miks?

2.3. Kas selles ülesandes oli midagi ootamatut või üllatavat?

2.4. Milliseid hea meeskonnatöö elemente olete märganud?

2.5. Millise õppetunni saan sellest mängust kaasa võtta?

Osalejate arv Vanus Koht Kestus

PÄÄSTJA

Riik: Läti

Kirjeldus:

Tegevuse eesmärk on pakkuda lastele struktureeritud ja organiseeritud viisi kehalise aktiivsusega tegelemiseks ning aidata neil õppida oskusi ja tehnikaid, mis on vajalikud eri spordialadel ja muudes füüsilistes tegevustes osalemiseks. Lisaks hõlmab tegevus ettevalmistust ja osalemist, et edendada meeskonnavaimu, solidaarsust, sallivust ja ausat mängu, aidates kaasa isiklikule arengule ja eneseteostusele. Koostatud harjutuses osalevad kahest noorest koosnevad paarid.

Juhised Tegevus

1. Tegevust saab korraldada nii sees kui väljas (rohul või liival) lindiga, mis loob ristküliku (4 m pikk ja 2 m lai).

2. Treener hajutab ristkülikusse erineva suurusega palle (jalgpall, korvpall, saalipall, meditsiinipallid).

3. Igal paarilisel on käes hularõngas, mille külge on seotud 5meetrine köis, ja mõlemad seisavad ühel pool joont väljaspool ristkülikut.

4. Mängu ülesanne on, et mõlemad osalejad seisaksid määratud joonel, et püüda hularõngaste abil võimalikult palju palle ja lohistada need üle määratud joone.

5. Tegevust saab korrata, võttes aega.

Eluks vajalike oskustega tegevus

1. Arutelu pärast iga katset: paar võib pärast iga katset arutada, kuidas ja mida nad võinuks paremini teha.

2. Arutelu kõigi paaridega pärast tegevust:

2.1. Kuidas läks? Kas leidsite kohe lahenduse? Kas see muutus, kui te ühinesite?

2.2. Mis oli selle ülesande kõige raskem osa? Miks?

2.3. Kas selles ülesandes oli midagi ootamatut või üllatavat?

2.4. Milliseid hea meeskonnatöö elemente olete märganud?

2.5. Millise õppetunni saan sellest mängust kaasa võtta?

Osalejate arv Vanus Koht Kestus

KELL

Riik: Leedu

Kirjeldus:

See on meeskonnatöö, et üksteist paremini tundma õppida, meeskonnaliikmete vahel sidemeid luua ja tihedamat suhtlemist alustada. Iga sessioon algab ja lõpeb nn võluringiga, et julgustada noori jagama oma mõtteid, uskumusi, tundeid, hirme, taipamisi ja oskusi.

Juhised Tegevus

1. Vaja läheb pliiatseid/pastakaid ja A4-formaadis paberit.

2. Iga osaleja peab joonistama kella ja märkima 12 tundi, võib kella kujutise võib ka välja printida.

3. Iga osaleja läheb inimese juurde, keda ta kõigevähem tunneb, lepib kokku kohtumise aja ja kirjutab selle inimese nime kella konkreetse tunni järele. Kui kellelgi ei ole teatud tunniks aega, peaks ta liituma mõne teise paariga. Mängujuht hoolitseb selle eest, et kõigil oleks keegi, kellega rääkida. Niisiis, 12 tundi, 12 teemat, millest rääkida.

4. Mängujuht teatab aja ja räägib teemast. Iga kohtumine kestab umbes 2 minutit, mõlemale 1 minut oma loo jagamiseks.

5. Võimalikud teemad:

5.1. Millal sa meeskonnaga liitusid? Mis sulle oma meeskonna juures kõige rohkem meeldib?

5.2. Kolm isikuomadust/omadust, mida ma teistes kõige rohkem hindan.

5.3. Minu hiljutised hobid ja üks uus tegevus, mida tahaksin proovida.

5.4. Nimeta 5 asja, mille eest tunned tänulikkust.

5.5. Milline on sinu kõige meeldejäävam kogemus suvest?

5.6. Ma ei kujuta oma elu ette ilma... Nimeta 3 parimat asja.

5.7. Millise kuulsa inimesega tahaksid rääkida? Miks?

5.8. Minu kolm isikuomadust, mis mulle enda juures meeldivad.

5.9. Mis on sinu unistuste reisisihtkoht?

5.10. Kolm asja, mida olen saavutanud ja mille üle olen uhke.

5.11. Milline näeb välja sinu täiuslik päev?

5.12. Kui sa peaksid ülejäänud nädala jooksul sööma sama sööki, siis mis see oleks?

Võluring (arutelu):

1. Kontroll enne tegevust:

1.1. Kõik istuvad ringis ja jagavad, kuidas nad end tunnevad või milline on nende meeleolu.

2. Arutelu pärast tegevust: kõik (treener ja noored) istuvad ringis ja jagavad oma teadmisi/tundeid vastavalt allpool loetletud küsimustele.

2.1. Kuidas ma end praegu ja mängu ajal tunnen?

2.2. Kuidas läks? Kas endast oli raske või lihtne rääkida?

2.3. Kas oli midagi ootamatut või üllatavat, mida enda ja teiste kohta teada said?

2.4. Mis on minu jaoks selle kogemuse tähtsaim hetk? Miks?

PRAKTILISED SPORDIMEETODID JA KEHALISE AKTIIVSUSE MEETODID PRAKTILISED SPORDIMEETODID JA KEHALISE AKTIIVSUSE MEETODID

“KÕIK MU NAABRID, KES”

Riik: Leedu

Kirjeldus:

See on tutvustav mäng, mis aitab noortel üksteisega paremini tuttavaks saada ja avastada, millised ühised jooned neil teiste meeskonnakaaslastega on. See julgustab noori ennast avama ning vestlusi ja suhtlemist alustama.

Juhised

Tegevus

1. Paigutage toolid ringikujuliselt, nii et igale osalejale (välja arvatud ühele) oleks üks tool. Üks inimene seisab ringi keskel ja kõik teised istuvad toolidel.

2. Keskel olija hüüab: „Kõik mu naabrid, kellel on sinised silmad.“

3. Kõik, kaasa arvatud keskel olija, kellel on sinised silmad, peavad leidma uue istekoha nii kiiresti kui võimalik, kuid ohutult.

4. Keegi ei või istuda naabri vasakule/paremale toolile. See, kes jäi toolita, saab hüüdjaks ringi keskel. Hüüdjad võivad olla nii loomingulised, kui tahavad. Mõned ideed: kõik mu naabrid, kes kasutavad Colgate‘i hambapastat, armastavad šokolaadijäätist, oskavad liblika stiilis ujuda, naudivad sörkjooksu jne.

Osalejate arv Vanus Koht Kestus

Ei ole piiratud Ei ole piiratud Toolidega koht 10 minutit

ERGUTUS JA REAKTSIOON

Riik: Leedu

Kirjeldus:

See on kiire ja lõbus tegevus grupi elavdamiseks. Selline ergutus on eriti kasulik pärast sööki, kui rühmad võivad uniseks muutuda, või päeva lõpu poole, kui energia ja motivatsioon kipuvad langema.

Juhised

1. Kõik liiguvad ruumis eri suundades. Kui muusika lakkab, peavad kõik tegema seda, mida treener on öelnud:

1.1. Viska viis (anna käega plaksu) kuni viiele meeskonnakaaslasele.

1.2. Kõik seisavad väiksematesse gruppidesse vastavalt oma silmavärvile.

1.3. Seiske kolmeliikmelises rühmas ja moodustage elevant.

1.4. Hakake valjusti naerma.

1.5. Seiske paarikaupa ja lööge üksteisele patsu.

Osalejate arv Vanus Koht Kestus

Ei ole piiratud Ei ole piiratud Igal pool 5 minutit

TEGEVUS „PABER“

Riik: Leedu

Kirjeldus:

See meeskonnaülesanne aitab arendada laste probleemilahendus-, kuulamis-, juhtimisja loovmõtlemisoskusi, kuna nad töötavad koos ühise eesmärgi saavutamiseks.

Juhised

Tegevus

PRAKTILISED SPORDIMEETODID JA KEHALISE AKTIIVSUSE MEETODID PRAKTILISED SPORDIMEETODID JA KEHALISE AKTIIVSUSE MEETODID

TEGEVUS “LOENDAMINE”

1. Moodustage väikesed 3–5 osalejaga rühmad. Kõigil rühmadel on lahendada identne probleem ja seda tuleb teha 7 minutiga, alustades ühe paberilehega. Niisiis osalevad probleemi lahendamises aktiivselt kaks inimest. Ülejäänud aitavad probleemi lahendamisele aktiivselt kaasa. Meeskonna eesmärk on hoida 7 minuti jooksul kahe inimese vahel võimalikult palju A4-formaadis lehti.

2. Kaks vabatahtlikku hoiavad peopesade vahel paberilehte. Kahe kehaosa vahele surutakse ainult üks paberileht.

3. Jagage kõigile vähemalt 20 A4-formaadis lehte, kuid olge valmis, kui mõni rühm vajab rohkem.

4. 7 minuti pärast märkige üles iga rühma skoor.

Reeglid:

1. Üks paberileht ei tohi kunagi teist puudutada.

2. Iga paber peab olema kontaktis mõlema inimesega.

3. Paberi kehal hoidmiseks ei tohi kasutada abivahendeid.

4. Paberi voltimine mitmeks kihiks ei ole lubatud.

5. Paber ei tohi puudutada maad.

Maagiline ring (arutelu):

1. Arutelu pärast tegevust: kõik (treener ja noored) istuvad ringis ja jagavad oma teadmisi/tundeid vastavalt allpool loetletud küsimustele.

1.1. Kuidas läks? Kas leidsite kohe lahenduse? Kas see muutus, kui te ühinesite?

1.2. Mis oli selle ülesande kõige raskem osa? Miks?

1.3. Kas selles ülesandes oli midagi ootamatut või üllatavat?

1.4. Milliseid hea meeskonnatöö elemente olete märganud?

1.5. Millise õppetunni saan sellest mängust kaasa võtta?

Osalejate arv Vanus Koht Kestus

Ei ole piiratud 12 kuni 18 Igal pool 25 minutit

Riik: Leedu

Kirjeldus:

Lihtne mäng, millel on suur mõju. Mäng on seotud kuulamise ja meeskonnatööga. Teie meeskond õpib, kuidas häälestuda mitteverbaalsetele vihjetele, näidata kannatlikkust ja töötada koos ühise eesmärgi nimel.

Juhised

Tegevus

1. Rühma ülesanne on lugeda etteantud arvuni (nt 20), ilma et nad liiguksid rühmas ringi mingis kindlas / eelnevalt määratud järjekorras. Ei mingit üksteisele signaali andmist ega üksteisele otsa vaatamist.

2. Keegi ütleb „üks“ ja igaüks võib seejärel öelda „kaks“ jne.

3. Kui järgmise numbri hüüab mitu inimest korraga, alustab rühm uuesti ühest. Esimesed paar katset ebaõnnestuvad alati, sest mäng on enamiku noorte jaoks uus ja rühmana koos töötamise ning üksteise kuulamise õppimine võtab aega.

Maagiline ring (arutelu):

1. Arutelu pärast tegevust: Kõik (treener ja noored) istuvad ringis. Ringi keskele on pandud palju huvitavaid ja inspireerivaid fotosid/kaarte Dixiti mängust.

1.1. Palun vaata pilte ja võta üks, mis kajastab sinu kogemusi selles mängus. Seejärel jaga teistega, miks sa selle kaardi valisid ja mida see sinu jaoks tähendab.

1.2. Millised olid ülesande täitmise põhipunktid?

1.3. Mida oled grupina või eraldi õppinud/saavutanud?

1.4. Kuidas saad seda kogemust oma igapäevaelus kasutada?

Osalejate arv Vanus Koht Kestus

15–30 12 kuni 18 Igal pool Kuni 20 minutit

PRAKTILISED SPORDIMEETODID JA KEHALISE AKTIIVSUSE MEETODID PRAKTILISED SPORDIMEETODID JA KEHALISE AKTIIVSUSE MEETODID

“KROKIET & LAMA ACADEMY” VEEBIS

Riik: Poola

Kirjeldus:

Pakkuda alushariduse õpetajatele erinevaid kasutusvalmis vahendeid, mida nad saavad rakendada, et klassiruumides Ukraina põgenike lapsi (vanuses 6–10) oma eakaaslastega paremini integreerida. Meie metoodika ühendab endas kolme järgmist väärtust: 1) haridus, 2) meelelahutus ja 3) kehaline aktiivsus. Nende kolme koostisosa suhe igas materjali osas erineb sõltuvalt konkreetsetest õppe-eesmärkidest. Vahendid, mida õpetajatega jagame, võivad olla veebipõhised (videod) või võrguühenduseta materjalid (PDF-failid) ning sageli on need omavahel ühiste teemade kaudu seotud.

Juhised Tegevus

1. Videote saatel harjutamine tähendab selle definitsiooni järgi, et kõik õpilased matkivad üheaegselt ekraanil näidatud liikumisi. See muudab selle klassi keskkonnas rühmatreeninguks. Juba koos liikumine toetab tugevalt rühmaliikmete integreerumist ja lõbususega kombineerides muutub tulemus veelgi paremaks.

2. Veebipõhised tööriistad on välja töötatud neljas eri raamistikus sõltuvalt õppe-eesmärgist.

3. Kas sa pigem... videotes palutakse lastel valida kahe etteantud võimaluse vahel vastavalt nende eelistustele. Iga küsimuse puhul on neil 10 sekundit, et otsustada, ja seejärel 20 sekundit, et sooritada harjutus, mis vastab nende konkreetsele valikule (nt Kas sa pigem: läheksid mägedesse või mere äärde?).

2.1. Loopõhised videod:

2.2. Viktoriini videod:

2.3. Teadmisi kinnistavad videod:

2.4. Kas sa pigem... videod:

Kaalumiseks:

1. Meie metoodika tõhusus sõltub siiski palju sagedusest. Mida rohkem kaasab õpetaja meie materjale igapäevasesse õpetamisrutiini, seda rohkem võimalusi võivad õpilased oma rühmade edasiseks integreerimiseks kogeda. Õpetaja seevastu kasutab meie materjale tõenäolisemalt sagedamini, kui ta näeb, mil määral tema õpilased neid naudivad;

2. Kõige tõhusamad integratsiooniraamistikud on need, mis keskenduvad tunnetele ja teistega suhtlemisele (afektiivsed ja inimestevahelised / sotsiaalsed õpieesmärkide valdkonnad). Oma kogemusest täheldame, et Kas sa pigem... ja lugudepõhised videod on põgenike laste spordi kaudu integreerimise seisukohast eelistatud raamistiku tüübid.

Soovitud tulemused:

1. Otsuste tegemine: julgustame lapsi otsuseid vastu võtma ja otsustamisega tegelema;

2. Aktsepteerimine: õpetame lastele, et nad aktsepteeriksid teisi inimesi sellistena, nagu nad on;

3. Rühmade integreerimine: lapsed õpivad tundma teiste eelistusi.

Osalejate arv Vanus Koht Kestus

KROKIET & LAMA ACADEMY VÕRGUÜHENDUSETA

Riik: Poola

Kirjeldus:

Võrguühenduseta sisu keskendub peamiselt koostöömängudele, milles kasutame rühmadünaamikat. See nõuab õpetajatelt suuremat kaasatust nii mängude ettevalmistamisel kui ka läbiviimisel, kuid teisalt võimaldab see neil töötada õpilastega nii, nagu veebipõhised materjalid erinevate tehniliste piirangute tõttu lihtsalt ei võimalda. Meie ühismängudes täidavad mängijad sageli ülesandeid paarides või rühmades ning sageli kasutavad nad suhtlemiseks kehakeelt või muid viise. Mängud on üles ehitatud nii, et lapsi julgustatakse kasutama oma suhtlemisoskusi, nagu jagamine, julgustamine, kuulamine ja osalemine, et võita või saavutada kindel eesmärk.

Juhised Tegevus

Ergutaja „Liikuv ring“:

1. Lapsed moodustavad ringi ja hoiavad käest kinni.

2. Õpetaja annab lastele lihtsaid juhiseid, mida nad peavad rühmana ringis olles järgima (hüppa sisse, hüppa välja, hüppa vasakule, hüppa paremale).

3. Eesmärk on koordineerida käike ja ringi mitte lõhkuda.

4. Vigur: õpetaja ütleb käsu ja lapsed peavad tegema vastupidist: kui õpetaja ütleb, et hüppa sisse, siis lapsed hüppavad välja.

Ergutaja „Kas sa oled kunagi?“

1. Lapsed moodustavad laia ringi vastavalt mänguala suurusele.

2. Õpetaja loeb ükshaaval lauseid ja kui õpilased on sellega nõus, jooksevad nad ringi keskele ja löövad üksteisele patsu.

2.1. Kas oled kunagi koerakaka sisse astunud?

2.2. Kas oled kunagi kontrolltöö ajal spikerdanud?

2.3. Kas oled kunagi kassi vannitanud?

2.4. Kas sa oled kunagi…

Ergutaja „Loomade orkester“

1. Lapsed jagatakse nelja võistkonda (ühed, kahed, kolmed, neljad).

2. Igal võistkonnal on rühma numbrile määratud looma hääl: (koer, kass, kukk, hobune).

3. Kui õpetaja hõikab numbri (nt üks), teeb ühtede rühm valju kassihäält.

4. Õpetaja kaasab (aktiveerib/deaktiveerib) teisi rühmi.

5. Vigur: õpetaja ütleb nagu dirigent, kuidas loomad peaksid häälitsusi tehes oma käitumist muutma (õnnelik, kurb, vali, vaikne, pöörane jne).

Soovitud tulemused:

1. Aktsepteerimine: õpetame lastele, et nad aktsepteeriksid teisi inimesi sellistena, nagu nad on.

2. Rühmade integreerimine: lapsed õpivad üksteist tundma.

3. Hirm tõrjumise ees: õpetame, kuidas tõrjumise hirmuga toime tulla.

PRAKTILISED SPORDIMEETODID JA KEHALISE AKTIIVSUSE MEETODID PRAKTILISED SPORDIMEETODID JA KEHALISE AKTIIVSUSE MEETODID

Emotikonide treening

1. Õpetaja valmistab ette 4 erinevat ala (pikk, kitsas, külgnev).

2. Iga ala on tähistatud emotikonidega tugevalt negatiivsest tugevalt positiivseni.

3. Õpetaja valib iga piirkonna jaoks emotikonid ja määrab igaühele harjutuse:

NOORTE TURVAMINE JA KAITSE

Lastel on õigus osaleda spordis turvalises ja nauditavas keskkonnas ning need õigused on sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja mitmesugustes riiklikes õigusaktides.

Kui kavandate lastele või noortele suunatud algatusi või programme, on hea meeles pidada üldisi põhimõtteid, mis käsitlevad ohutuse ja heaolu tagamist spordis ning kahju vältimist, nagu on sätestatud Rahvusvahelises laste spordis kaitsmise juhendis ja rakendamisjuhendis:

4. Õpetaja loeb lause (ükshaaval), lastel on 3 sekundit, et seista ühes neljast alast, mis vastavad nende vastusele, ja seejärel teha harjutus (5–10 sekundit):

4.1. Minecraft;

4.2. Tähesõjad;

4.3. Põrsas Peppa;

4.4. Fortnite;

4.5. Toca Boca;

4.6. Roblox;

4.7. Mr Beast;

4.8. jne.

Soovitud tulemused:

1. Otsuste tegemine: julgustame lapsi otsuseid vastu võtma ja otsustamisega tegelema.

2. Aktsepteerimine: me õpetame lapsi aktsepteerima teisi sellistena, nagu nad on.

3. Rühmade integreerimine: lapsed õpivad tundma teiste eelistusi.

• Kõigil lastel on õigus osaleda ja areneda spordi kaudu turvalises ja kaasavas keskkonnas, kus puudub igasugune väärkohtlemine, vägivald, hooletusse jätmine ja ärakasutamine.

• Lastel on õigus sellele, et nende häält kuulda võetakse ning neid kuulatakse. Lapsed peavad teadma, kelle poole pöörduda, kui neil tekib seoses spordis osalemisega mure.

• Nii organisatsioonidel, üksikisikutel, teenusepakkujatel kui ka rahastajatel on kohustus toetada noorte eest hoolitsemist ja kaitset.

• Organisatsioonidel, kes pakuvad lastele ja noortele sporditegevusi, on kohustus nende eest hoolitseda.

• Teatud tegurid teevad mõne lapse väärkohtlemise suhtes haavatavamaks ja sellega tegelemiseks tuleb võtta meetmeid.

• Lastel on õigus olla kaasatud kaitsepoliitika ja -tavade kujundamisse.

• Organisatsioonid peaksid alati tegutsema lapse parimates huvides.

• Igaühel on õigus väärikale ja lugupidavale kohtlemisele ning sellele, et teda ei diskrimineeritaks soo, rassi, vanuse, etnilise kuuluvuse, võimete, seksuaalse sättumuse, veendumuste, usulise või poliitilise kuuluvuse alusel.

• Igaühel on õigus väärikale ja lugupidavale kohtlemisele ning sellele, et teda ei diskrimineeritaks soo, rassi, vanuse, etnilise kuuluvuse, võimete, seksuaalse sättumuse, veendumuste, usulise või poliitilise kuuluvuse alusel.

Spetsiaalselt selleks, et töötada noortega sundrände kontekstis, nagu Ukraina põgeniklapsed ja -noored, soovitame tungivalt lugeda Terre des Homme Sport for Protection Toolkiti. Noortega seotud programmeerimine sundrände tingimustes:

Lisalugemist leiab siit Euroopa Nõukogu Safeguarding in Sport Resource Centre lehelt.

Kui teie organisatsioonil pole veel kaitsepoliitikat, leiate siit ühe näidismalli oma organisatsiooni kaitsepoliitika jaoks.

PIKAAJALISED PRAKTILISED PÕHIMÕTTED

• Tehke koostööd kogukondlike organisatsioonide ja vabaühendustega

Programmi jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline luua partnerlussuhteid põgenikega töötavate kogukonnaorganisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonidega. Need organisatsioonid saavad pakkuda väärtuslikke materjale ja tuge ning aidata ühendada spordiklubi potentsiaalsete osalejatega.

• Kaasake põgenikud programmi kavandamisse ja rakendamisse

Oluline on kaasata põgenikud programmi kavandamisse ja rakendamisse, et see vastaks nende vajadustele ja huvidele. Seda on võimalik saavutada juhtkomitee või muu põgenikest koosneva nõuanderühma moodustamisega.

• Pakkuge erinevaid spordialasid ja tegevusi

Programmi pikaajalise edu tagamiseks on oluline pakkuda erinevaid spordialasid ja tegevusi, mis vastavad põgenike erinevatele huvidele ning võimetele. See võib hõlmata nii traditsioonilisi spordialasid, nagu jalgpall ja korvpall, kui ka vähem tavapäraseid tegevusi, nagu jooga või võitluskunstid.

• Pakkuge treeneritele ja vabatahtlikele koolitust ja tuge

Programmi kvaliteedi tagamiseks on oluline pakkuda treeneritele ja vabatahtlikele koolitust ning tuge. See võib hõlmata treenerite sertimiskursusi või muid professionaalse arengu võimalusi.

• Otsige rahalisi vahendeid ja muid ressursse

Programmi pikaajaliseks püsimiseks on vaja tagada rahastamine ja muud ressursid. See võib hõlmata toetusi, sponsorlust ja mitterahalisi annetusi.

• Hinnake ja kohandage programmi vastavalt vajadusele

Oluline on programmi regulaarselt hinnata ja vajadusel kohandada, et tagada selle jätkuv edu. See võib hõlmata tagasiside kogumist põgenikelt ja treeneritelt ning selle tagasiside kasutamist programmis muudatuste või paranduste tegemiseks.

• Pakkuge keeletuge

Et aidata põgenikel keelebarjääre ületada ja programmis täielikult osaleda, võib olla kasulik pakkuda keeletuge, näiteks tõlketeenuseid või keeletunde.

• Looge külalislahke ja kaasav keskkond

Oluline on luua spordiklubis põgenikele külalislahke ja kaasav keskkond, mis võib hõlmata poliitika ja menetluste rakendamist diskrimineerimise või muude tõrjutuse vormidega tegelemiseks.

• Pakkuge täiendavaid tugiteenuseid

Lisaks spordile ja tegevustele võib olla kasulik pakkuda programmis osalevatele põgenikele täiendavaid tugiteenuseid, nagu nõustamine, õigusabi või tööhõivetoetus.

• Edendage kultuurivahetust

Põgenike ja vastuvõtva kogukonna liikmete vahelise vastastikuse mõistmise ning austuse edendamiseks võib olla kasulik edendada kultuurivahetust selliste tegevuste kaudu nagu potluck-õhtusöögid või kultuurifestivalid.

• Tehke koostööd teiste spordiklubide ja -organisatsioonidega

Programmi ulatuse ja mõju suurendamiseks võib olla kasulik teha koostööd teiste kogukonna spordiklubide ja -organisatsioonidega. See võib hõlmata ressursside jagamist, ühisürituste korraldamist või rahakogumises osalemist.

• Edendage juhtimist ja võimestumist

Selleks et toetada põgenike pikaajalist integreerimist vastuvõtvasse kogukonda, on oluline edendada programmis osalevate pagulaste juhtimist ja mõjuvõimu suurendamist. See võib hõlmata juhtimiskoolituste või muude võimaluste pakkumist põgenikele, et nad saaksid spordiklubis juhtivaid rolle täita.

PIKAAJALISED PRAKTILISED PÕHIMÕTTED PIKAAJALISED PRAKTILISED PÕHIMÕTTED