ERIK SANDLA: Tulevikku näeb möödunut meenutades
Erik Sandla Harku vallavanem
Ae g on suur muutja. Kolisin linnast Harku valda 2007, kus elas siis 9510 elanikku. Vallavalitsuses alustasin tööd 2009 arendusjuhina. Minu initsiatiivil kutsusime ellu külaseltside ümar laua ja moodustasime ettevõtjate ühenduse. Küla seltsid kohtuvad regulaarselt siia maani, ettevõtjad vajavad vahetevahel väikest lisahoogu Adusin juba toona, et omavalitsuses töötades on sõnal rohkem kaalu kui ka kohalikus poliitikas kaasa rääkida. Osalesingi Isamaa nimekirjas 2009. aasta valimistel. Võitsime. Meie ideed võitsid. Vallavanemaks valitud Kaupo Rätsepp tegi mulle ettepanaku võtta abivallavanemana ka poliitiline vastutus.
piiranguid - tule ja ehita! -, valla kasvavad kulud loodeti katta enamlaekuva tulumaksuga. Kui kõik planeeringud oleksid teostunud, lisandunuks lühikese perioodi jooksul valda täiendavalt mitu tuhat elanikku. Me poleks kaugeltki suutnud täita enam seadusest tulenevaid kohustusi, tagada vajajaile lasteaia- ja koolikohad.
Hariduse nimel tegutsetud aastad
Uus Harku valla üldplaneering Vallavalitsuses hakkasin vastutama planeerimise, ehituse, maakorralduse ning GIS-valdkonna eest. Tööpõld oli lai. Vallas oli varasemalt vastu võetud üle 200 detailplaneeringu, mis oli algatatud suure ehitusbuumi aastatel 2004 - 2007, mil vald ei seadnud arendajatele
Toonase volikogu esimehe haamrilöök pani vahetult enne järgmisi kohalikke valimisi 2013. aasta oktoobris paika selle, mille nimel olime need neli keerulist aastat tööd teinud. Harku vald sai uue üldplaneeringu, millega määrati nii elamu-, tööstus-, kui ka rohealad. Olgu öeldud – see üldplaneering kehtib siiamaani, meie elanikud kiidavad seda ikka veel. Sest vaatamata kehtestatud piirangutele jäi Harku vald siiski arenevaks omavalitsuseks, kasvades varasemaga võrreldes märksa läbimõeldumalt, tasakaalukamalt. Kasvu piiravateks faktoriteks Harku vallas on põhjavee nappus, aga ka kohus säilitada tulevastele põlvede meie ainulaadne loodus. Et selliseid mõtteid ja meie mõtestatud tegevust toetas suur osa vallaelanikke, näitasid järgmised valimised –Isamaa sai 2013. aasta valimistel tugeva mandaadi.
Haridust ja haritust on meie kandis alati tähtsaks peetud. Nii olemegi arendanud koolivõrgustikku üle Harku valla –vähemalt alghariduse peavad lapsed saama võimalikult kodukoha lähedal. 2014. aastal remontisime põhjalikult Vääna vana mõisahoone, milles siis jätkas Vääna mõisakool ja lasteaed. Kaido Kruusoja eestvedamisel võtsime aktiivsesse kasutusse ka vahepeal ajahamba pureda jäetud tall-tõllakuuri. Nüüd on ajaloolises hoones omanäoline spordisaal, õpperuumid, noortekeskus, lisandunud on kogukonnale mõeldud raamatukogu.
Ilma Meriküla õppehooneta poleks Harku valla haridusmaastik tervik.
Harkujärve ja Muraste kasvavad koolid said juurdeehitused 2018. aasta septembriks. Juba siis käisid tõsised ettevalmistused Tabasalu hariduslinnaku rajamiseks. Tarkusepäeval 3. septembril 2021 avasimegi oma hariduslinnakus korraga kaks kooli, Tabasalu kooli koos kaasaegse multifunktsionaalse
2022. aasta juulis alustas tööd Tabasalu koostootmisjaam. Kaugküttel olevate korterite toasoe muutus tunduvalt odavamaks, õhk puhtamaks.
spordisaaliga, kus on spetsiaalne akustika kontsertide ja teiste kultuuriürituste pidamiseks. Avasime ka riigigümnaasiumi. Kokku läksid ehitustööd maksma 15, 2 miljonit. Tabasalu põhikooli maksumus koos spordihoonega oli 8,8 miljonit ja gümnaasiumi maksumus oli 6,4 miljonit eurot, seda rahastas põhiosas riik. 2018. aastal kevadel andis riik piirivalve Meriküla õppekeskuse üle vallale. Ega valla juhtidelgi kohe selget arusaama olnud, mida mereäärse heas korras polüfunktsionaalse mammuthoonega peale hakata. Aruteludes hakkas aga üha selgemaid piire võtma mõte, et seal võiks olla Tabasalu kooli kolmanda kooliastme õppehoone. Mida lähemale jõudsid aga järgmise valimised, seda aktiivsemaks muutusid ka konkurendid. Ennast „restardiks“ nimetanud reformierakondlastest, sotsidest ja Eesti200 koosnenud seltskond kaebas otsuse koolihoone avada kohtusse, leides, et sinna puudub ohutusnõuetele vastav juurdepääsutee. 2020. õppeaasta alguses kool siiski käivitus. Hakkasime otsima ka võimalusi Murastet ja Meriküla ühendava trepi renoveerimiseks. Seegi vaidlustati kohtus. Kohtuotsused ja aeg näitasid, kellel oli õigus. Ilma Meriküla õppehooneta poleks Harku valla haridusmaastik tervik.
jätkub lk 7 >
2024. aasta kevadel avasime Vääna-Jõesuu mändide all lasteaia 150-le lapsele.
30. novembril 2023 kinnitas Vabariigi valitsus Sõrve looduskaitseala moodustamise. Meie inimeste aastatepikkused püüdlused olid vilja kandnud.
Alati on Harku valla rahvas kultuurilembene olnud. 2025. aastal olime võimsalt esindatud tantsu- ja laulupeol.
Kust tuleb ja kuhu läheb valla raha?
Vello Viiburg abivallavanem
Kui ma Harku valla rahaasjadega tegelema hakkasin, oli Harku valla elanike arv 5353 ja eelarve tulude maht kokku 2,29 miljonit eurot. Tulumaksu laekus valla eelarvesse 1,43 miljonit eurot. Aasta suurim investeering oli Vääna Lasteaed-algkooli katuse vahetus, mille maksumus oli 43 460 eurot. See oli aastal 2000 Täna, 25 aastat hiljem, laekub ühes kuus valla eelarvesse tulumaksu ligi 3 miljonit eurot ja aasta lõpuks loodame saada tulumaksu kokku 35,9 miljonit eurot. Elanike arv on kas-
vanud selle perioodiga 18 647 elanikuni. Ehk kokkuvõtvalt on elanike arv kasvanud 25 aastaga 3,5 korda, tulumaksu laekumine aga 25 korda.
Kui me 2000. aastal ei pidanud raha laenama ja suutsime valla ära majandada olemasolevate vahenditega, siis tänavu sõlmisime 20 miljoni suuruse laenulepingu, et omavalitsustele pandud kohustustega toime tulla. Niimoodi on ajad muutunud.
Kuhu me liigume lähiajal?
Prognoosid näitavad, et Tiskre kooli valmimise järel peaksime olema kindlustatud lasteaia ja koolikohtadega, sest sündimus on kahanenud ja uute elamispindade ehitus kiratseb. Paljud lasteaiakohad on küll moodulhoonetes, kuid tänaseks on lastevanemad ja lapsed seal olevate tingimustega harjunud. Need on täiesti korralikud!
Kui uusi hooneid pole juurde ehitada vaja, jääb üle hakata vanemaid remontima.
Uuendamist vajavad Tabasalu kooli III kooliastme ruumid, Tabasalu spordikompleks ja Tabasalu Tibutare lasteaed, aga juba ka 2000-ndete alguses ehitatud lasteaiad. Ka kõigeks selleks on rahalisi vahendeid vaja ja mitte vähe.
Siiani oleme sunnitud rohkem tegelema uute elanike probleemidega, sest lasteaia kohti läheb vaja ena masti valda äsja kolinud noortele pe redele. Harku val la põliselanikud, kes on elanud val las pikalt, ootavad aga samuti vallalt uusi ja kaasaegsemaid teenused – siledat ja mittetolmavat, valgustatud teed, paremaid võimalusi kultuuriga tegelemiseks ja sportimiseks, loogilisemat ühistransporti.
Elanike arv on kasvanud
25 aastaga 3,5 korda, tulumaksu laekumine aga 25 korda.
Kas meil jätkub kõigeks raha?
Peab jätkuma, peame majandama nii, et vallaelanikud oleksid rahul ja valla laenukoormus jääks lubatud piiridesse. 2025. aastal on meil põhitegevuseks kasutada 47,8, investeeringu-
teks 14,5 ja laenude tasumiseks 1,9 miljonit eurot. Kokku seega 64,2 miljonit. Laenuraha selle hulgas on 10 miljonit. Nelja aasta pärast, 2029, loodame, et meil on laenuraha arvestamata kasutada ligi 67 miljonit eurot. Paraku ei toeta tulude kiiremat kasvu riigi poliitika. Omavalitsustele eraldatakse tulumaksu aina vähem. Kui mõned aastad tagasi eraldati vallale 11,94 protsenti elanike brutopalgast, siis 2027.aastaks väheneb see 10,23-ni. Harku valla puhul tähendab see ligi 5 miljoni euro suurust väiksemat laekumist. Et säilitada olemasolev tase, jääb üle loota, et tõuseb keskmine palk ja juurde tuleb maksumaksjaid.
Raha ei ole maailmas kadunud, seda on piisavalt pankades, erinevates fondides ja meetmetes. Tuleb lihtsalt õiged kohad üles leida, et järgmise nelja aasta jooksul ehitada valmis ka Tabasalu spordihall, viia uude asukohta Tabasalu jäätmejaam ning muuta see kaasaegseks ringmajanduskeskuseks. Ja teha muidugi eespool kirjutatud haridusasutuste uuendamised.
Hoides loodust hoiame inimest
Heinart Puhkim volikogu esimees ja atesteeritud loodusgiid
Viimase nelja aasta jooksul on valla tulud suurenenud 31 miljonilt eurolt 48 miljonini. See on peamiselt maksumaksjalt tulnud raha.
Meil maksumaksjana on õigus nõuda, et seda raha maksimaalselt hästi meie heaks kasutatakse. Valimised on nõudmiste esitamiseks õige aeg ja koht
Minu nõudmised ja soovid vallaelaniku, aga ka valda hästi tundva atesteeritud pärandkultuuri- ja loodusgiidina, kes suhtleb matkaradadel kümnete ja kümnete inimestega, on siin. Liiva- ega lubjakivikaevandused ei sobi meie valda. Meid on siin varsti 20 000 elanikku, me vajame rohkem võimalusi, ruumi looduses liikumiseks kuna – tahame me või ei! – aga Harku vald on puhkealaks ka tallinlastele. Selle pärast kinnitan giidina: mereäärne kallasrada peab olema kogu ulatuses aastaringselt jalgsi läbitav. Vaja on lõpuni ehitadaVääna-Jõesuud Suurupiga ühendav 250 meetri pikkune laudtee lõik. Populaarse Vääna-Jõesuu rannaala infrastruktuur vajab kaasajastamist. Valmis on vaja ehitada Tõlinõmme soo matkarada. Vääna turbarabas lõpetatakse lähiaastatel tootmine. Koostöös tootjafirma, projekteerija ning Keskkonnaametiga tuleb kindlustada
ala rekultiveerimine ja võimalik kasutuselevõtt meie valla elanikele uue ja unikaalse puhke- ja rahvaspordialana.
Ajalootuba Vääna tall-tõllakuuri
Ajaloolasena arvan, et Harku valla pärandkultuuri ja muinsuskaitse objektid väärivad säilitamist tulevastele põlvedele. Selleks peame need objektid looduses paremini tähistama, paigaldama juurde infostendid. Head oleksid virtuaalsed matkakaardid nende vahel liikumiseks.
Leida sellest rahast võimalused ohutute kergliiklusteede ehitamiseks pole palju nõutud.
Jätkakem ka kohaliku ajaloo uurimist, meie ajalugu on väärt oma ajalootuba Vääna mõisa tall–tõllakuuris. Koostöös Muinsuskaitse ametiga tuleks renoveerida Vääna mõisapargis asuva vasall-linnuse varemetele rajatud unikaalne arhitektuurikompleks.
Pole palju tahta Valla volikogu liikmena mõtlen ka lastele. Ühiste pingutuste tulemusel saab Tiskre kool-lasteaia ehitusega lahendatud las-
teaia ja koolikohtade teema. Koolikohtade nappus kimbutab aga juba Vääna-Jõesuud. Valla põhitegevuse kulud on 45 miljonit eurot, sellest haridusele kulub 29 miljonit ehk ligikaudu 65 protsenti! Leida sellest rahast võimalused ohutute kergliiklusteede ehitamiseks Vääna-Jõesuu – Naage ja Türisalu vahele, siis Liikva –Aiba tee ning Viti ja Vahi küla bussipeatuste juurde, pole palju nõutud.
Mõelgem eakatele
Harku vallas on heal järjel töö
Rohkem tähelepanu lastele, noortele ja eakatele
Merje Sumberg kogukonna hing
Kandideerin esimest korda kohalikel valimistel ning seda soovist panustada meie kogukonda. Minu jaoks on
vääriketega. Aktiivselt töötab Tabasalu eakate keskus. Toimuvad jõulupeod, ühiselt tähistatakse vabariigi aastapäeva, emadepäeva, peetakse sünnipäevi… Vallavalitsuse sotsiaalosakond teeb tulemuslikku tööd. Samas oleme arengutega sealmaal, et hea koduhoolduse kõrval on vaja hakata planeerima uue, vallale kuuluva eakate sotsiaalteenuste maja rajamist. Minu pere kolm põlvkonda elab Harku vallas. Juba nende pärast on mul suur kohustus elu vallas edendada.
ala laiendamine ja Tabasallu kaasaegse ning tervikliku spordihalli rajamine.
• Tervis ja heaolu – Tabasalu III kooliastme ruumiprogrammi elluviimine ning väikese kunstmuruväljaku katte vahetus, et vältida noorte koormusvigastusi. Samuti laste vaimse ja füüsilise tervise igakülgne toetamine läbi paremate võimaluste loomise. Noorte ja eakate kaasamine – “Noortelt vanadele nutikas põlvkond” programmi käivitamine, loovad töötoad ja festival “Tuleviku kultuuritähed” ning “Arutlev kool” programmiga liitumine. Parem ühistransport ja – sujuvamad ja tihedamad bussiliinid, mis ühendavad paremini meie piirkondi; jätkuv kergliiklusteede arendamine ja hooldus; Harkujärve silla uuendamine.
Tiskre–Alasniidu–Harkujärve kogukonda.
Mu sõbrad on aastaid küsinud, millal ma KOV valimistel kandideerin, sest olen alati olnud aktiivne ja tegus. Viimati jalkaemmed ehk mu “jalgpallipere” naersid, et kas mul on ööpäevas rohkem tunde kui teistel. Tegelikult ei ole, lihtsalt usun, et kui kogukonna heaks on midagi vaja ära teha, siis tuleb see ette võtta. Kui ise ei tee, siis kas keegi teine teeb?
Minu peamised eesmärgid valla arenguks:
• Turvaline koolitee – Tiskre kooli valmimisega peab Liiva tee muutuma turvalisemaks, samuti tuleb koostöös arendajaga lahendada Kiriku tee ohutus.
• Spordivõimalused noortele – Harkujärve kooli spordi -
Minu jaoks on olulised eelkõige laste, noorte ja eakate võimalused.
Usun, et ennetavad tegevused nagu sportimisvõimaluste loomine, kultuuri-ja digiprogrammid aitavad ära hoida hilisemaid muresid, millega ühiskond muidu peab tegelema. Preventiivne tegevus ja strateegiline lähenemine loob eeldused tervema ja tugevama kasvukeskkonna kujunemiseks. Kui minu eesmärgid ja mõtted sind kõnetavad, olen avatud sinu ettepanekutele ja muredele. Kirjuta mulle julgelt: merje.sumberg@gmail.com. Koostöö ja ühiselt tehtud otsused on need, mis loovad väärtust ja viivad meie valda edasi.
Harku vald pildis 2021–2025
t Renoveerisime Tabasalus asuva kunagise sovhoosi kultuurimaja lasteaiaks. Fotole jäid õpetajad lasteaia avapeol, juulis 2024.
p 2025. aasta laulu- ja tantsupeo tuli jõudis meile Tallinnast mereteed mööda.
u Heinart Puhkim ei juhi volikogu esimehena ainult volikogu, aga kogenud giidina on ta ka ratta- ja jalgsimatkajatele hinnatud teejuht.
p Harku valla ettevõtjad ja vallavalitsus on ikka ühiseid ümarlaudu ja ettevõtluspäevi korraldanud. Sellelg fotol on vallavanem Erik Sandla vestlusringis ettevõtjate keskel.
p Tabasalu päeval on meie kaitseliitlased noortele ikka kodumaa kaitseks tarvilikke oskusi jaganud.
p Tabasalu trummitüdrukud lõid 3. märtsil 2025 hingetrummi meie vanale vallamajale –see läks lammutamisele. 2026. aasta suveks ehitame uue.
t Lubasime, teeme. Tiskre lasteaed-koolimaja valmib järgmiseks õppeaastaks.
u Rõõm peost. Tabasalu päev on kujunenud peopäevaks kogu vallale.
t Vallavanem Erik Sandla on õpetajate päeval Tabasalu koolis oodatud külaline.
p
p Võidupüha tuld jaotab mööda külasid abivallavanem Vytautas Martinonis.
Järjekordne kergliiklustee, seekord Väänasse, on valmis saamas.
p Kalev Konsa, Tabasalu muusikaja kunstikooli hing ning süda on puhkpilliõpetajana õpetajate toaski oma inimene.
t Vallamaja juba kerkib, valmis saab 2026.
Isamaa – Harku vald 2025–2029
Täname teid usalduse eest! Oleme juhtinud Harku valda vastutustundlikult ja tasakaalukalt. Meie eesmärk on turvaline, arenev ja ühtne vald, kus kõigil on hea elada.
Haridus
• Vääriline palk haridustöötajatele
• Stabiilne koolivõrk ning järjepidev kvaliteet
• Erivajadustega laste arengu toetamine
• Tiskre kooli valmimine
• Tabasalu III kooliastme uus ruumiprogramm
• Lasteaiakohad ja alusharidus
• “Arutlev Kool” programmiga liitumine
• “Tuleviku kultuuritähed” festival ja töötoad
• Kutsehariduse pakkumine koostöös riigiga
Sport ja tervis
• Tabasalu kelgumäe valgustus
• Tabasalu spordihall ja miniarena katte uuendus
• Uued välijõusaalid ja spordipargid
• Tiskre terviserada ja Muraste mänguväljak
• Harkujärve spordiväljaku laiendus
• Kvalifitseeritud treenerite motivatsioonisüsteem
Hoolivus
• Erivajadustega laste tugivõrgustik
• Kõrgemad sünni- ja suurperede toetused
• Eakate sotsiaalteenuste maja Tabasallu
• Ligipääsetavuse parandamine
• Toetusprogramm noortelt vanadele “Nutikas põlvkond”
Elukeskkond
• Muraste-Meriküla vaheline ühendus
• Tiskres Liiva tee ohutumaks
• Tark valgusfoor Murastesse ja LED-valgustid
• Kõrgendatud avaliku huviga alade kaitse
• Harku karjääri teemaplaneering
• Avaliku ruumi kujundamine
• Korteriühistute abistamise programm
u Uus vallamaja valmib 2026. aasta suvel. Koos ümbritseva väljakuga saab moodsast hoonest meie valla süda.
u Linnupesa trepplift, mis valmib 2026. aasta kevadel, hakkab ühendama Murastet Merikülaga. Maamärgina avab see unikaalne rajatis veel ühes kohas juurdepääsu merele.
u Tiskre kool avab uksed juba 2026/ 2027 õppeaastal. Kodukoolist saavad noored koos hea haridusega kaasa ka usu oma kogukonda ja armastuse kodukoha vastu.
• Merele avamise kontseptsioon
• Kaasaegne Vääna-Jõesuu supelrand
• Uus jäätmejaam/ringmajanduskeskus
• Loogilisem ühistranspordi liini võrgustik
• Kergliiklusteed ja matkarajad igasse piirkonda
• Uus sild Kiriku teele Harkujärvel
• Harkujärve rannajoone korrastamine
Koostöö
• Rohkem raha kaasavasse eelarvesse
• Tilgu sadama arendamine vastavalt arengukavale
• Vabatahtlike tegevustoetus
• Kriisivalmidus ja elanikkonna kaitse
• Koostöö ettevõtjatega
• Vabaajakeskus Tabasalus
Tulevik algab tegudest!
Tehtud 2021–2025
• Uued lasteaiakohad Alasniidul, Vääna-Jõesuus, Rannamõisas, Tabasalus
• Veemajandus ja veetöötlusjaam Harku alevikus, trassid Harkujärvel ja Tiskres
• Kergliiklusteed Liiva tee ääres Tiskres, riigimaanteede ääres Tabasalus, Suurupis ja Väänas, ühendus Tabasalu ja Harku vahel
• Liikumisrajad erinevates valla paikades
• Vääna raamatukogu renoveerimine
• Uuendatud Rannamõisa tenniseväljak
• Uuendatud lasketiir Merikülas
• Kiire internet paljudes kodudes
• Autonoomne sidelahendus kriisiolukordadeks
• Busside lõpp-peatus Vääna-Jõesuus
• Uus kontsertklaver Tabasalu Muusika- ja Kunstikoolis
• Kriisivalmiduse kõrgeim tase Eestis
• Välijõusaalid Harkus, Harkujärvel ja Tabasalus
Kes me oleme
Erik Sandla
Elan Alasniidul, olen kohaliku külaseltsi asutaja. Peres abikaasa, kolm poega ja pojapoega. Tegutsenud pikalt ettevõtjana. Olen olnud Harku vallavolikogu kolme koosseisusu liige, ka volikogu esimees. Töötan vallavanemana.
Vallavalitsuses alustasin arendusjuhina, tuues valda esimesed eurorahastatud projektid. Abivallavanemana olen andnud panuse kehtiva üldplaneeringu koostamisse, suur töö sai tehtud Sõrve LKA moodustamisel. Isamaad ja mind toetades jätkab Harku vald senisel kindlal arenguteel.
Kaido
Kruusoja
Olen erialalt ehitusinsener, mind huvitab ehitusega seotu. Hea elukeskkond on minu silmis tasakaalustatud keskkond. Harku valda soovivad kolida paljud. Ühe elamuühiku ja keskmise leibkonna lisandumisega kaasneb paraku 1,5 auto lisandumine meie hommikustesse ummikutesse, kasvab kooli- ja lasteaiakohtade vajadus. Olen Harku valla volikogus olnud 16 aastat, neist 8 juhtinud Planeerimis- ja keskkonnakomisjoni. Oleme suutnud järgida tasakaalustatud arengu põhimõtteid, mis toetavad meie üldplaneeringut. Selle saavutamine ei ole tulnud üleöö. Valituks osutudes luban seda kurssi hoida ja jätkata
Merje
Sumberg
Olen 20 aastat Alasniidul elanud kolme lapse ema ja kogukonna aktiivne eestvedaja. Juhin kolmas aasta Harkujärve kooli vanematekogu, olles ka hoolekogu liige. Alasniidu seltsis vastutan kommunikatsiooni eest. Töötan Balteco turundusdirektorina, kogemust turunduses on üle 25 aasta, ka autotööstuses. MBA (TalTech) kraad ärijuhtimises, lisaks mikrokraad EKA-s “Disain hariduses ja haridusdisain”. Olen õpetanud ettevõtlikkust Tallinna 32. Keskkoolis. Hobideks on maalimine, raamatud ja aktiivne panustamine kogukonda.
Heinart
Puhkim
Tunnen Harku valda nii sügavuti, laiuti kui tulevikuvisioonidest lähtuvalt ehk nagu üks mu matkakaaslane sõnas: „ Sa tunned meie ühist koduvalda nii otse kui kaude vist suisa kümne meetrise täpsusega ja tead mida päriselt teha! “ Nii tõesti on! Olen olnud aiandusühistu eesotsas, lükanud käima Vääna-Jõesuu külaseltsi, uurin kohalikku ajalugu ja korraldan pärandkultuuri ning loodusretki. Suhtlen palju kohalike inimestega ja tean nende probleeme. Olen paljusid neist lahendanud või püüdnud lahendada.
Kalev
Konsa
Olen Harku valla elanik aastast 1992. Kõrghariduse omandasin Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Ligi 30 aastat olen töötanud Tabasalu Muusika- ja kunstikooli direktori ja saksofoniõpetajana. Pea sama kaua olen mänginud pilli kutselises Politseiorkestris. Aastatel 2000–2012
korraldasin rahvusvahelist Tabasalu Jazz festivali. Hobideks on lugemine, reisimine ja merekultuur. Olen olnud valitud Harku vallavolikogusse kolmel korral. Valdkonnad, milles pean ennast päris asjalikuks, on haridus, huviharidus ja kultuur.
Vello
Viiburg
Olen Harku vallas elanud 40 aastat ja vallasjadega tegelenud üle 30 aasta. Minu korraldada on valla rahaline käekäik ja valmisolek suurteks investeeringuteks. Samuti on minu vastutusalas vallamajanduse tegevusvaldkonnad: teed ja trassid, valgustus, kinnisvara haldus, jäätmekäitlus, ühistransport... Sooviksin, et valla areng jätkuks senise tempoga, et inimesed tahaksid siin elada.
Tööst vabal ajal meeldib teha aiatöid, tegeleda lastelastega, hoian ennast kursis spordieluga.
Jüri
Käosaar
Kolisin Tabasallu 2021 seoses tööga Tabasalu Riigigümnaasiumi õppejuhina. Ees ootas koolile kontseptsiooni loomine. Neli aastat õppejuhina andsid väga hea arusaama Harku valla hariduselust. Varasemalt olin õpetaja Kiviõlis, käivitasin Kindluse kooli ning olen n panustanud vabatahtlikuna (Pöff, Noored Kooli jne). Olen abielus ja ühe lapse isa, naudin lugemist ja (ultra)jooksmist. Praegu töötan abivallavanemana, minu valdkondadeks on haridus, kultuur, noorsootöö ja sport.
Aadu
Kana
Olen aastaid olnud tegev tippjuhina ehitusalal. Harku vallaga seotud esialgu aianduskooperatiivis tegutsedes, Tabasalus elan 25 aastat. Vallavolikogus olen viiendat koosseisu. Oma kogemustega olen kaasa aidanud Tabasalu keskuse, uute elurajoonide aga ka kogu valla arengule. Tahan edaspidi olla tegev Tabasalu keskuse ja uue vallamaja vahelise avaliku ruumi kujundamisel, aidata kaasa Tabasalu spordikompleksi renoveerimisel ja uue spordihalli ehitusel. Korvpalliliidu aupresidendina tegelen pidevalt tervisespordiga.
Kaido
Taberland
Olen 25 aastat Rannamõisas elanud nelja lapse isa ja kogukonna üks eestvedajatest. Seisan laste heaolu, elukaare üleste liikumisvõimaluste, vaba aja keskuse rajamise ja loodusega kooskõlas elukeskkonna arendamise eest. Valla juhtimisel tahan toe-
Volikogus seisan selle eest, et lõpuks saaks ehitatud kauaoodatud spordihall ja meie koolivõrk saaks lõpuks lahenduse tugeva, keskse progümnaasiumi näol. Meie saame hakkama, aga lapsed vajavad arenguks tuge.
Avo
Üprus
Olen olnud Tallinna linnavolikogu ja Riigikogu X koosseisu liige. Vaimuliku kutsumuse kõrvalt töötasin nii sotsiaal- kui siseministeeriumis, 20 aastat olen osalenud kuriteoennetuse nõukogu töös.
tada kogukondi ja üksikisiku initsiatiivi elukeskkonna kujundamisel. Tiskre roostiku laudtee planeerimisel tuleb koostöös riigivõimu ja omavalitsustega edasi liikuda.
Meelis
Härms
Minu unistus ja eesmärk on, et Harku vald oleks parim ja kauneim paik elamiseks, õppimiseks, töötamiseks, puhkamiseks. Harku vallavolikogu liikmena on mul 16-aastane kogemus, olen olnud volikogu majanduskomisjoni esimees ning 10 aastat juhtinud Strantumit, valla haldusettevõtet, mis muuhulgas vastutab kolme elutähtsa teenuse eest. Palju on ära tehtud, uued väljakutsed ootavad ees. Soovin oma kogemuse ja tööga panustada meie koduvalla arengusse.
Vytautas
Martinonis
Elan Murastes 2001. aastast. Olen omandanud magistritaseme aparaadiehituse erialal. Harku vallas olen 8 aasta jooksul olnud nii abivallavanem, volikogu liige kui esimees. See töö on andnud hindamatu kogemuse ja teadmised. Varasemalt töötasin 22 aastat ERRs raadio tehnikaosakonnaja arendusjuhina. Harku Kaitseliidus vastutan sidevaldkonna juhtimise eest. Minu jaoks on oluline kogu valla tasakaalustatud, andmepõhine ja läbipaistev juhtimine ning haridusvõrgu, digiarengu ja kriisikindluse teemad.
Veiko
Toomingas
Hariduselt olen arhitekt ja mesinik, loomult ettevõtja ja edendaja, kes kogu elu elanud Harku vallas. Vallavalitsuses olen töötanud arhitektina ning juhatanud planeerimis- ja ehitusosakonda. Viimases vallavolikogus olin kaks aastat planeerimis- ja keskkonnakomisjoni ning revisjonikomisjoni liige. Kohaliku elu edendajana kuulun ka Harkujärve lasteaia hoolekogusse ja Järvekalda MTÜ juhatusse. Mesinikuna taastan vanavanemate talu, vabatahtlikuna löön kaasa kohaliku küla südame, Harkujärve külapargi heakorrastamisel.
Valituks osutudes luban parendada elu meie kodukohas!
Indrek
Anepaio
Olen nelja lapse isa ja Sinu naaber siin vallas juba 18 aastat. Minu käivitajaks on alati soov luua meie lastele ja noortele parim võimalik arengukeskkond. Olen seda teinud läbi Alasniidu seltsi, koolide ja lasteaedade hoolekogude ning Tabasalu jalgpalliklubi, mille asutajaliige ma olen.
ligi 30 aastat, siit minu teadmised ja kogemused, kuidas teha jätkusuutlikke otsuseid. Olen kahe tütre isa, kelle jaoks on oluline, et meie vald pakuks lastele kvaliteetset haridust, turvalist keskkonda ja mitmekesiseid arenguvõimalusi. Minu hobideks on motokross ja võrkpall. Armastan oma naist, lapsi, muusikat ja mootorrattaid. Armastan tööd, sõpru ning Harku valda!
Eddi
Tomband
Viimased 20 aastat elame perega Harkujärvel, korraldades elu Harkujärve kogukonnakirikus. Kirikuhoones tegutseb raamatulaenutus, tantsu- ja draamastuudio, sagedased on kontserdid. Valijate toetusel tahan puhastada Harku järve rannajoone. Ka meie kaldal võiks olla paadisadam ja ujula.
Tiit
Meren
Oma senise tsiviilarstist kirurgi NATO reservohvitseri ja sõjavälja traumakirurgi kogemusega tahan panustada meie ees seisvate tervishoiu, kriisireguleerimise ja laiapindse kaitse ülesannete lahendamisse. Olen edukalt toimetanud ka Tallinna kesklinna ühe kooli hoolekogu esimehena 10 aastat, olnud edukas ettevõtja. Uute eesmärkide elluviimiseks palun endale Teie toetust.
Arne
Kask
Tutermaa külas olen elanud 64 aastat, kogu oma elu. Tabasalu poolt vaadates on Tutermaa üks kaugematest küladest, ääremaa. Olles aastatel 2002–2017 vallavolikogu liige, tegin kõik, et ka Tutermaa kandi äärekülades elu edeneks. Valgustatud sai elamupiirkond Tutermaal ja Paldiski maanteeäärne ala, valmis ka spordiplats ja laste mänguväljak, rajati kergliiklustee Keilasse. Külavaheteed on nüüd tolmuvabad. Mind ja Isamaad toetades hakkab elu meie kandis jälle edenema.
Marge
Kaljurand
Elan juba 30 aastat Tabasalus. Valituks osutuna luban seista hea ja turvalise elukeskkonna eest. et ka alevikus oleks hooliv kodutunne, kaunis haljastus ja paremad puhkealad. Minu kolm last on siin üles kasvanud, neist noorim käib veel põhikoolis. Hingelt olen sotsiaalalatöötaja ja maailmavaatelt lahendustele orienteeritud. Minu igapäevane töörõõm on lasteaias tuge pakkuda väikestele erilistele lastele. Pean ääretult oluliseks kõiki vaimse heaoluga seotud teemasid, eelkõige ennetustegevusi. Usun, et homset hoides on tulevik helgem ja parem.
Arvi Eidsik
Elupõlise Kumna küla elanikuna soovin oma kogemusi rakendada Harku valla arenguks – tahan kaasa lüüa uute ideede otsingul, kogukonna tugevdamisel ja meie koduvalla tuleviku kujundamisel ja kindlustamisel. Ettevõtluses olen tegutsenud
vanglasüsteemis ja Sisekaitse akadeemias. Alates 2006. aastast töötan Paldiski sadamas turvanõunikuna. Valituks osutudes on minu eesmärgiks panustada maksimaalselt koduvalla turvalisusse ning heakorda.
Gerd-Rainer Luhalep
Töötan 12ndat aastat VäänaJõesuu kooli direktorina. Varem olin pikemat aega õpetaja. Elan Türisalus. Hariduselt metsamajanduse insener. Mulle meeldib luua noortele liikumis-ja spordivõimalusi, olen 20 aastat rajanud ja hooldanud valla rannavolle väljakuid. Kunagi ammu olen olnud ka Harku abivallavanem hariduse ja kultuuri alal ning volikogu liige. Kaitseliidus aastast 2014, Noorte Kotkaste juhendaja. Nüüd kandideerin volikokku, et hariduskomisjoni liikmeks saades selle pädevust tõsta.
Rainer
Ottis
Eluaegne Kumna küla elanik. Olen pühendunud kahe lapse isa ja viimased 17 aastat ettevõtja tootmise ning ehituse valdkonnas. Hindan ausust ja läbipaistvust. Kandideerin, et seista läbipaistva, bürokraatiavaba valla juhtimise eest ning kaitsta kindlalt oma kodukandi (Kumna, Tutermaa ja Kütke) huve. Olen otsekohene, analüütiline ja laia silmaringiga, kes on valmis tegutsema kogukonna heaks.
Siiri
Same
Olen aastast 2024 vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige, aastaid tegutsenud meie ülikoolides õppejõuna. 2015 sain doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikoolist. Olen töötanud seitse aastat finantsistina ja üle 20 aasta turunduses, ka rahvusvahelises äris. Mulle südamelähedased teemad on haridustöötajate õiglane tasustamine, koostöö ettevõtjatega, ühistransport, Vääna-Jõesuu supelrand, vabaajakeskus ja eakate sotsiaalmaja Tabasalus.
Hannes
Reinola
Harku vallaga püsielanik olen aastast 2011, mil suvilast Murastes eramu ehitasime. 1995 lõpetasin Tallinna Tehnikaülikooli ökonoomika ja sotsioloogia erialal. 1992. aastast olen tegev eraettevõtjana. Praegu tegutsen kinnisvaramaaklerina. Olen varasemalt kandideerinud KOV valimistel, osalenud kokku 8 aastat aktiivselt Harku valla Ehitus- ja Planeerimiskomisjoni töös. Olles näinud lähemalt valla juhtimist, tean, et on asju, mida kindlasti saab paremini teha. Soovin edaspidi olla nõu ja jõuga abiks, et me kõik oleks rahul eluga Harku vallas.
Jaanus Ilumets
Kõrgharidus omandasin Eesti Riigikaitse Akadeemias. Olen töötanud üle 20. aasta erinevatel ametikohtadel politsei- ning
Olen sihikindel ja tegus inimene, kelle juured ja süda on siinses kogukonnas. Aastate jooksul olen panustanud nii ettevõtlusse kui ka kohalike inimeste elu paremaks muutmisesse – renoveerinud katuseid, aidanud ellu viia päikeseenergial põhinevaid lahendusi, juhtinud ehitusprojekte. Minu jaoks on tähtis, et meie kodukoht areneks targalt ja kõigi huve arvestades.
Piret
Raie
Olen Harku alevikus elanud üle 20 aasta. 1990. aastast teenin Eesti riiki, viimased 15 aastat töötan kohalikus omavalitsuse järelevalveametnikuna. Vallavalitsuse töö peab olema inimeste kesksem, suunatud koostööle. Minu südameasjaks on ka loomade heaolu. Olen tegev mitmes MTÜ-s, mis tegelevad koerte abistamise ning tõukoerte kasvatusega. Kandideerin, sest soovin muuta meie valda inimese- ja loodusesõbralikumaks.
Ain Kabal
Eluaegne jurist, tüürinud mitut advokaadibürood, praegu juhin investeerimisfondide valitsemise ettevõtet. Peres on üles kasvanud kolm last. Selline Harku vald nagu täna ei tekkinud iseenesest ega üleöö. Mitu põlvkonda elanikke on oma valitud esindajate kaudu seda ülesehitustööd teinud. Jätkame koos.
Ivo
Saksakulm
Olen 3 lapse isa, abielus. Sündinud ja elanud Tallinnas aga Harku vallaga seotud juba üle poole sajandi. Minu kodu on Tiskres.
Alates Eesti iseseisvumisest kuni tänaseni olen tegelenud ettevõtlusega, läbi elu olnud nii huvi- kui tööalaselt seotud spordiga.
Riho
Saksus
Olen kõrgharidusega ettevõtja, abielus, 3 lapse isa. Aastast 2017 olen Harku vallavolikogu liige. 2024. aasta augustist Harku abivallavanem. Soovin, et meie valla elanikud oleksid rõõmsad, terved ja tegusad! Harku vallas peab olema kõigil hea. Valituna tahan seista selle eest, et teed ja tänavad oleksid puhtad, meil oleks rohkem kergliiklusteid, matkaradu, mänguväljakuid. Sõnaga – sportimisvõimalusi. Vald saab areneda ainult siis, kui seda juhivad aktiivsed ja teotahtelised inimesed, kes päriselt midagi teevad!
Tulevik algab tegudest
ERIK SANDLA: Tulevikku näeb möödunut meenutades
Meriküla jätkab kolmanda kooliastme õppehoonena, lisaks on seal avatud väikeklassid erivajadustega laste tarvis, seal on ka Montessori lasteaiarühm, Liikvast kolis Merikülla ka Pähklikodu. Ruumi jätkub seal veel ka Kaitseliidu malevale ja politseikoerte treeningrühmale. Tulevikus kavatseme seal pakkuda ka kutseõpet.
Pole ehitanud ainult koolihooneid
Harku on mereäärne vald, meil on merepiiri 22 kilomeetrit. Asudes 2009 valla arendusjuhiks, tutvusin ka Tilgu sadamaga. Kunagi kala- ja kaubasadamana tegutsenud sadam oli unarusse jäetud. Otsustasime sellele taas elu sisse puhuda, rajada sinna kogukonnasadama. See võttis tosin aastat, sest esmalt tuli koostada detailplaneering ja läbi viia geoloogilised uuringud. Kokku võttis see valla eelarvest 600 000 eurot, vähemalt teist nii palju raha tuli erinevatelt toetusfondidelt. 4. juunil 2021 purjetasid kümmekond Optimisti, tüürimeesteks kohaliku jahtklubi noored, ajaloolise sadama vastrajatud kaide vahel. Avasime Tilgu sadama ametlikult ja kõigile merehuvilistele.
Aastal 2019 sai valmis Tabasalus perearstikeskus, kus nüüd
võtavad oma patsiente vastu kolm perearsti õdedega ning tegutseb samuti ämmaemand ja hambaarst. Tundmatuseni on muutunud ka Tabasalu Harku valla keskusena. Heakorrastatud on Tabasalu südameks olev Tui park, lisandunud on Ta basalu Keskuse äri hoone.
Viimased
valimised 2021 2021. aasta valimiste järel jätkas koalitsioon Isamaa juhtimisel. Tegime seda, mida valimiste eel lubanud olime: enne Eesti Vabariigi aastapäeva 2022. aasta veebruaris avasime kontsertaktusega endises Tabasalu koolimajas ekstra muusikakooli jaoks sisustatud ruumid. Enne jaanipäeva 2022 võttis valla ettevõte Strantum ehitajalt vastu uue Tabasalu katlamaja, nn koostootmisjaama. Toasooja hind Tabasalu kortermajade elanikele alanes mitu korda. Koalitsioon võinuks jätkata, aga... Harku Liidu nimekirjast olev volikogu esimehe liiga autoritaarne juhtimisstiil häiris paljusid rahvaesindajaid, koalitsioon lagunes. Uue koalitsiooni moodustas Reformierakond, kes kaasas mõne aja pärast partnerina ka Isamaa. Jätkati küll Isamaa poolt kavandatuga - keva-
del 2024 avasime 150-kohalise lasteaia Vääna-Jõesuuus, sügisel valmis Tabasalu lasteaiaks renoveeritud endine sovhoosi kultuurimaja. Mitmetele kavatsetud olulisele ehitusele tõmmati aga pidurit. Tiskresse plaanitud koolimaja projekti hakati uue vallavalitsuse eestvõttel ringi tegema. Kool ja lasteaed, mille orienteeruv maksumus oli planeeritud kokku 15 miljonit, jäid ehitamist ootama. Nagu ka Murastet Merikülaga ühendav trepp liftiga. Mitmed vallavalitsuse tegevuses, õigemini tegevusetuses pettunud opositsiooni ja ka koalitsiooni liikmed pöördusid minu kui volikogu esimehe poole palvega moodustada uus koalitsioon.
Aasta tagasi, augustis, Reformierakonna juhitud võimuliit laguneski, Isamaa jätkas uues koalitsioonis. Taas alustasime ettevalmistusi Tiskre kooli ehituseks. Paraku on elu vahepeal nii palju kallimaks läinud, et nüüd saame 15 miljoni euroga ehitada vaid koolimaja, lasteaiale loodame ruumid leida kooli ühte tiiba. Nurgakivi sellele hoonele panime 26. augustil. Samuti sai selle aasta augustis nurgakivi uus nullenergiapõhi-
ne vallamaja hoone, mida aitas kaasrahastada riigi poolt loodud vastav meede 1,7 miljoni euroga. Mõlemad hooned, kool ja vallamaja, valmivad järgmisel suvel. Tiskre piirkonna lapsed alustavad järgmist õppeaastat juba uues koolimajas.
Ühtne meeskond
Isamaa pole Harku vallas kunagi valimistele läinud nii tugeva ja ühtse meeskonnana nagu seekord. Meil on häid spetsialiste igalt alalt. Vello Viiburg on juba aastaid hoidnud korras Harku valla rahaasjad, Kaido Kruusoja on tegev ruumilise planeerimisega, Jüri Käosaar on hinnatud haridusspetsialist, Riho Saksus on spordiedendaja ja ettevõtja, Kalev Konsa tunnustatud huviharidusjuht, kelleta poleks Tabasalu muusika- ja kunstide kool kaugeltki seda, mis ta on jne. Meil on selge nägemus Harku valla kui terviku arengust. Elamuehitus jätkub Tiskre –Apametsa piirkonnas, motivaatoriks on seal järgmisel aastal avatav kool ja lasteaiarühmad. Uue piirkonnana lisandub endise Harku vangla ja seal olnud endiste suvilate piirkond. Sinnagi tulevad kortermajad ja ridaelamud. Eramute piirkonnaks jäävad klindist ülevalpool olevad alad, kuhu Tallinna Vesi ei ulatu. Nii sätestab ka üldplaneering.
Isamaa nägemuses on Tiskre kooli ja lasteaia ehitamisega Harku valla haridusvõrk välja ehitatud, lähimas tulevikus ei ole meil plaanis ehitada juurde ei koole ega lasteaedu, kuna sündimus ja rahvastiku juurdekasv seda ei nõua. Kuna rahvastik vananeb – mitte küll nii kiiresti kui Eestis keskmisena –peame rõhku panema sotsiaalmajadele ehitamisele ja sotsiaalteenuste pakkumisele vallas. Tabasalus on küll erakapitali poolt rajatud Pihlakodu, aga see on mõeldud rohkem enesega iseseisvalt mittetoimetulevatele inimestele, kes vajavad meditsiinitöötajate pidevat hoolt.
Meil on selge nägemus Harku valla kui terviku arengust.
Meie eesmärk on pakkuda sotsiaalset abi neile eakatele, kes ise hakkama saavad vaid natuke tuge ja järelevalvet vajavad. Seda kodu lähedal. Riik vähendas nn Robin Hoodi plaaniga küll jõukamate omavalitsuste tulubaasi, Harku vald kaotab nelja aastaga 5 miljonit eurot ehk ühe keskmise lasteaia maksumuse, aga targalt ja säästlikult tegutse-
des saame hakkama. Ka tulumaksu laekumine on viimastel aastatel olnud prognoositust parem. Muraste ja Meriküla paremaks ühendamiseks – näiteks sellekski, et Muraste külast inimesed alla randa pääseksid –jätkame pooleli jäänud trepi ja lifti ehitusega. Juba 2026. aasta veebruaris kutsume esimesi huvilisi trepijooksule või liftisõidul hunnitud merevaadet nautima. Ettevõtjate liidu moodustamisega ma Harku vallas 16 aastat tagasi alustasin ja koostöös ettevõtjatega tahan jätkata. Planeeritud tehnopark Tabasalu taga on ettevõtjate poolt täis ehitatud, üldplaneeringu järgi jätkub äri -ja tootmispindade areng Kumnas ja Tutermaal, Keila külje all. Sest ettevõtlus loob töökohti, toob raha valda. Et valla juhtkonnal oleks ettevõtjatega veel tihedam ja tulemuslikum koostöö, on minu mõte: ettevõtjate esindaja võiks kuuluda ka valla volikogu majanduskomisjoni koosseisu. Nii saame üksteisele veelgi suuremaks toeks olla, vald panustada ettevõtlusse ja ettevõtjad valla ellu. Ettevõtjatega koostöös soovime rajada kaugtöökohti ärihoonetes, kus on olemas kontoritööks kõik vajalik, mis omakorda vähendab igapäevast pendelrännet ja koormust teedel. Nutikontorit saaks üürida kas või pooleks päevaks. Õigeid valikuid!
Hoiatan, ei jaga lubadusi
Tulevik
Mõtleme. Ka vaba aja keskust ehitades
Kalev Konsa
Tabasalu muusika- ja kunstikooli direktor
Hmeil läheb hästi. Kerkivad uhked koolimajad, rajasime vägeva perearstikeskuse, unistame spordihallist ja kergliiklusteedest. Kulutame kõigele, mis inimese elu mugavamaks, elamisväärsemaks teeb.
Kulutame tunduvalt rohkem kui näiteks kümme aastat tagasi. Kõik see on tunnustamisväärt. Aga maailm on muutunud, see ei ole samasugune nagu näiteks kümme aastat tagasi. Meie piiride taga käib sõda. Kas me kulutame ka oma turvalisuse peale tunduvalt enam kui kümme aastat tagasi? Ei kuluta!
Arstina, mitu korda Afganistani sõjakoldes käinud kirurgina tahan öelda: peaksime oma vaateid, suhtumist oluliselt muutma. Seda nii riigi, omavalitsuse kui üksikisiku tasandil. Kas on tingimata vaja klaasist kiiskavat koolimaja, ehk oleks vaja hoopis hoone varjumiskindlaks muuta. Kui peaks puhkema sõjaline kriis, siis on sellele hilja mõelda. Soomes käies ja kolleegidega vesteldes imestavad põhjanaabrid ikka: teil seal Eestis on kõik metallist ja klaasist, aga teil pole kuhugi varjuda. Soomlastel on sadu kilomeetreid tunneleid kaljudesse raiutud, kuhu mitte ainult inimesed ei saa kriisi korral varjuda, vaid saab kolida ka haiglad, koolid tööstusettevõtted. Meil on vaid nõukogude ajast jäänud üksikud varjendid, kuigi igas hoone all peaks olema varjumiskoht.
Teine, millele tahaksin kogemustele toetudes rõhuda: strateegilised varud peaksid olema igal omavalitsusel. Strateegiliste varude all mõtlen toiduaineid, kütust, medikamente. Selgeks peaks olema tehtud rahu ajal, kuidas varu jaotamist koordineerida. Jagan nende sõjaekspertide arvamust, et vaenlane meie riigi vastu tankirünnakut ei korralda, piiri ei ületa.
Küll on reaalsed aga hübriidrünnakud – mingil ajal võib Eesti ka nädala elektrita olla. Kuidas me siis toime tuleme?
See peaks olema iga omavalitsuse, iga inimese tasemel läbi mängitud. Valituks osutudes tahan seista just selliste küsimuste jõudmise eest rahva teadvusse.
Tu ndub iseendalegi uskumatu – Tabasalu muusikakool tähistab peatselt oma 40. sünnipäeva ja mina olen 30 aastat selle direktor olnud. Aga nii see on. Muudatused, mis nende aastatega toimunud, on sama märkimisväärsed kui aastanumbrid ise.
Kui direktoriametis alustasin, polnud koolil muusikaõppeks õigeid klassiruumegi, ootasime põhikooli õppetundide lõppemist, et siis vabanenud klassiruumides alustada. Solfedžo, puhkpillide või klaveriõppega – ega siis erialasidki 80 õpilase kohta palju polnud. Tollase vallavanema soov aga oli, et koolil oleks oma puhkpilliorkester. Suure üllatusena selgus, et peale plokkflöötide ei olnudki ühtegi puhkpilli eriala, need kõik tuli alles luua. Õppurite üldine tasegi oli suhteliselt madal, ega me konkurssidel kõrgetele kohtadele küündinud.
Mõtlesime läbi iga ruutsentimeetri
Tee tööd, tulevad tulemused. See mõttetarkus muusikakooli arengu kohta hästi ei käi, ühe inimese tööst on vähe. Kogukond toetas, vallavalitsus aitas, muusikaõpetajad ja õpilased pingutasid. Nii me kasvasime. Aastat 2022 võib pidada murranguliseks, siis saime muusikakooli kasutusse haridusreformi käigus va -
baks jäänud koolimaja, mille ümberehitusel muusikakooli vajadusteks mõtlesime pisiasjadeni läbi kõik - akustika, valgustuse, ventilatsiooni, materjalid… Piltlikult öeldes mõtlesime läbi iga ruutsentimeetri. Meie õppurite ja pedagoogide kasutuses olevat hoonet peetakse tehnilistelt lahendustelt ja võimalustelt üheks parimaks Eestis. Noorte muusikute käsutuses on ka hea akustikaga kontsertsaal.
Kuna muusikutele jätkub uues hoones ruumi lahedalt, siis tuli meie katuse alla ka kunstiosakond. Meie kooli ametlik nimetus ongi nüüd Tabasalu muusika- ja kunstikool. Kunstiosakonnas, kus õpib poolsada õpilast, saab tegeleda pea kõikide klassikaliste kunstidistsipliinidega – maalikunsti, keraamika, graafikaga… Isegi vägev graafikapress on meil olemas.
Noorte muusikute tasemelt
loetakse meie kooli viie parema hulka Eesti 90 muusikakooli seas. Ütlen seda täie kindlusega. Üle aasta toimuval piirkondlikul konkursil, kus sõelutakse välja vabariiklikule konkursile minejad, jõudsime aasta tagasi edasijõudnud muusikute absoluutarvult teisele kohale. Nõmme muusikakooli järel ja selliste suurte muusikakeskuste nagu Tartu, Pärnu ja Narva ees. Meie kooli kasvandikud on vennad Aavikud, kellest Hans Christian on Eesti noorima põlvkonna tuntumaid viiulimängijaid, presidendi noore kultuuritegija preemia laureaat, Henri Christofer töötab Pärnu linnaorkestri dirigendina. Tuntud laulja Marie Vaigla alustas lauluõpingutega samuti meil. Puhkpillimängus algteadmised saanud Martin Pajumaa jätkab õpinguid juba Šveitsis. Noorele trummarile Marten Männale ennustatakse
suurt tulevikku. Kõik teed meie lõpetajaile on valla. Kes ei taha teha aga soolokarjääri saab koolis koosmängu harjutada meie erinevates orkestrites. Meil on suur puhkpilliorkester, big bänd, rütmimuusika bändid, trummitüdrukud, nüüd katsetame sümfooniaorkestriga.
Olen aastaid toetanud mõtet rajada Harku valda meie võimalustele ja vajadustele vastav vaba aja keskus.
Ka kunstiosakonnaga oleme integreerumas Eesti kunstiellu, osaleme erinevatel üritustel ja näitustel.
Millist vaba aja keskust vajame?
Harku valla volikogus olen ma hariduse ja kultuurikomisjoni eesotsas. 99% komisjoni tööaega kulub haridusprobleemide lahendamisele. Üha selgemaks hakkab kujunema seisukoht, et nii nagu gümnaasiumihariduse saab meil riigigümnaasiumist, nii tuleks koondada ka III kooliastme õpilased ühte kooli. Sellesse kooli jaguks tugevaid pedagooge, aga ka õpilaste omavaheline suhtlus rikastaks noori. Ruumid selleks on Tabasalu hariduskompleksis olemas ja neid on plaanis
Areneva elukeskkonnaga vald, sportlikud ja terved inimesed
Riho Saksus abivallavanem
Mi nu sihiks valitud saades on teha kõik, et Harku vald edaspidigi jääks arenevaks ja inimesesõbralikuks ning looduskauniks elupaigaks. Toetan sporti ja aktiivset liikumist, huviharidust Tahan jätkata sellega, millega olen siianigi koduvalla heaks tegelenud. Valituna 2014. aastal Jalgpalliklubi Tabasalu juhatusse, tegime Indrek Anepaio ja jalgpallitreener Risto Sarapikuga vabatahtlikena tõsiselt tööd, jalgpalliharrastus võttis vallas mõne aastaga pöörased mõõtmed. Klubis treenivate laste arv jõudis 400ni, Eesti noorte meistrivõistlustel tuli nii mõnigi grupp meistriks või mängis medalitele. Esindusmeeskonna loomisega jõudis staadionile ka publik. Kodumängud kujunesid vallarahvale alati omaette sündmusteks. Eriti häid tulemusi on jalgpalliklubi saavutanud tüdrukute arvestuses. Naiskond mängib tänavugi meistriliigas medalitele.
Tabasallu spordihall
Harku valla volikogusse olen kuulunud kahel perioodil, 2017. aastast alates. Vallavalitsusse asusin abivallavanemana tööle möödunud aasta augustis vallavanem Erik Sandla meeskonnas. Minu vastutusalaks on planeerimine ning ehitus. Nii suure valla aren damine on teada gi meeskonnatöö. Meie mees kond on selle aas taga mõndagi jõud nud: taaskäivitasime Meriküla trepi ehituse, millele eelmine vallavalit sus oli pidurit pannud; lük kasime käima uue vallamaja ehituse, aitasime kännu tagant liikuma Tiskre kooli ehituse. Kõik need kolm suurt ja olu list objekti valmivad järgmisel aastal: trepp liftiga veebruaris, Tiskre kool ja vallamaja suvel 2026.
Jalgpall ja sport on mul en
diselt südames. Pikalt on kõneldud, et Harku vald, konkreetsemalt Tabasalu, vajab spordihalli. Et jalgpalluritel ja teistel spordialadel oleks ka
nitult läheb, meie meeskond jätkab ka peale valimisi, siis valmib statsionaarne spordihall, milles on täismõõtmetes jalgpalliväljak, jooksurajad, olmeblokk koos rühmatreeningute alaga 2027. Ehitusega alustame juba järgmisel aastal. Täna on selline investeering järgmise aasta eelarvesse planeeritud. See on minu ja Isamaa valimislubadus.
Et meie jalgpallimeeskonnad ja ka teiste spordialade tipud uues spordihallis kiiremini edeneksid, pakun välja treenerite motivatsiooni programmi. Kvalifitseeritud, tulemuslikult töötavad treenerid hakkavad ka valla poolt toetatud saama.
Apametsa ainulaadne tervise-
Minu eelmise korra valimislubaduseks oli valda välijõusaalide rajamine. Koroona aegu Saku kandis jalutades avastasingi spordiväl-
ka juurde ehitada. Seda projekti ma toetan ja tahan selle elluviimise eest hea seista. Olen aastaid toetanud mõtet rajada Harku valda meie võimalustele ja vajadustele vastav vaba aja keskus. Selle ehitamine on kogu aeg olnud kinni raha taga. Samas – mõni teine omavalitsus on omale uhke kultuuritempli valmis ehitanud ja on nüüd hädas sellele tegevuse leidmisega. Kultuurikeskus on püsikuluks valla eelarvele. Selle pärast arvan: mõtleme esmalt läbi oma kultuuritempli kontseptsiooni, milleks meil teda vaja, millisel tasemel tegevusi ja kultuurisündmusi me seal endile lubada saame? Ja ärme unusta mõeldes, et kõrgkultuuri erinevaid valdkondi saame nautida pooletunnise autosõidu kaugusel. Minu nägemuses võiks meie kultuurikeskus olla laiemalt nimetatuna – vaba aja keskus, kus paikneks esinduslikud ja hubased ruumid raamatukogule, seal võiks olla harjutusruumid tantsijatele, lauljatele, pillimeestele, mõnus kohvik koos suvise välialaga, paraja suurusega saal, kus vaadata kino ja kuulata kontserte, pidada ühiseid kokkusaamisi ja tähistada olulisi tähtpäevi. Saal ja tehnilised tingimused võiks olla atraktiivsed kõigile kultuurikorraldajatele, kes sooviksid neid üürida ja vallaelanikele omal riisikol erinevaid kultuuriprogramme pakkuda. Nii et esmalt peame aru, siis tegutseme. Mõtleme läbi iga ruutsentimeetri nagu muusikakooli ehitades.
jaku, mis tundus meilegi sobivat. 2022. aastal oli meilgi esimene välijõusaal Tabasalus olemas, nüüdseks ka mujal vallas. Välijõusaal on kõigile kättesaadav vahend treenimiseks, oma keha eest hoolitsemiseks. Nüüd, neli aastat hiljem on plaanid suuremad, ka inimeste ootused elukeskkonnale kasvavad. Tiskre-Apametsa suur põld tuleb lõpuni detailplaneeringutega katta. Läbi Apametsa arenduste hakkab kulgema 3050 meetri laiune terviserada. Põhimõtteliselt nii, et astub inimene koduuksest välja – olgu siis spordidressides või lapsevankriga – ja ongi terviserajal. Raja kõrval on välijõusaalid, laste mänguväljakud, puhkamiseks istepingid. Oleme valmis saanud valla avaliku ruumi kontseptsiooni – see on tulevikunägemus, milline hakkab meie valla tänavapilt peatselt välja nägema. Eesseisval valimisperioodil tahame projekti ellu viia, kindlasti areneb selle raames ka Tilgu sadam ja Vääna-Jõesuu rannaala. Meie kõikide huvides.