“Seie saagu spordihall”
Nende sõnadega meenutab Harku abivallavanem Riho Saksus läbi ajaloo üht tuntuimat, nüüdseks isegi pronksi valatud eestikeelset ütlust. Riho Saksus osutab neid sõnu lausudes käega maatüki poole Harku tee ääres nagu kunagi Jälgimäe mõisahärra Nikolai von Glehn osutas Nõmme poole, kuhu sündiski linn. Saksuse osutatud krunt on mõnisada meetrit Tabasalu Gümnaasiumist, maakatastris kannab see ametlikku aadressi Harku tee 45. Ja sinna peab sündima spordihall
“Viimastel talvedel on Tabasalu jalgpalliklubi saanud toetuse korras kasutada peotelke, väljakud ei kattu küll lumega, aga sooja telgid ei pea – maapind muutub ikka kivikõvaks. Treeningud külmas pole kõige tulemuslikumad, pealegi varitseb sportlasi suur oht end vigastada. Meie noored jalgpallurid väärivad paremaid, vähemalt võrdseid treeningtingimusi teiste klubide ja spordialadega,” kõneleb Tabasalu jalgpalliklubi üks asutajatest ja praegune klubi volinik Indrek Anepaio.
Spordihall erinevatele spordialadele
Tabasalu jalgpalliklubis on praegu 21 treeninggruppi, kus koos lasteaialastega on üle 450 harrastaja. Klubis on seni tehtud väga head noortetööd. Esindusmeeskond mängib Eesti esiliiga B-grupis ja naiskond meistriliigas. Läbi aegade on klubil olnud erinevates aastakäikudes mitmeid Eesti noorte tippvõistkondi, vanuseklassi U17 tüdrukud võitsid lõppenud hooajal Eesti meistritiitli. Klubi edukamad kasvandikud mängivad Premium liigas ja Eesti rahvuskoondises, mitmed pallurid on professionaalidena välismaal.
“Jalgpall on mul lapsest saadik südames,” räägib vallavolikogu majanduskomisjoni esimees, endine Strantumi juhataja Meelis Härms, meenutades kuidas ta koos vanaisa Eugen Härmsiga käis lapsepõlves vutti vaatamas. Eugen Härms oli paljukordne Eesti meister jalgpallis, sõjajärgsete aastate elav legend.
Meie noored jalgpallurid väärivad paremaid, vähemalt võrdseid treeningtingimusi teiste klubide ja spordialadega.
Lapsepõlves tekkinud kiindumus sundis ka Meelis Härmsi ühinema spordihalli toetajate initsiatiivgrupiga. Strantumi
eestvõttel valmis spordihalli detailplaneering ja eelprojekt. “Ettevalmistamisel on projekteerimishange,” ütleb abivallavanem Riho Saksus. Planeeritav hall mahutab täismõõtmetes jalgpalliväljaku, neli jooksurada, olmebloki koos rühmatreeningute alaga. “See spordihall pole mõeldud ainult jalgpalluritele,” kinnitab ka Saksus. Tänased sporditulemused näitavad, et Harku vallas suudetakse ja tahetakse teha sporti tipptasemel erinevatel aladel.
Spordihalli rajamise raha on vallal olemas
“Oma lapse, tema trennikaaslaste ja lastevanemate käest olen kuulnud palju positiivset tagasisidet planeeritava spordihalli kohta. Lapsed ja pered on oodanud ammu kaasaegseid ning mitmekülgseid treenimisvõimalusi, praegused treeningtingimused ei vasta kindlasti tänapäevastele nõuetele,” teab kolme lapse ema Merje Sum -
MEIE LUBADUSED aastateks 2025–2029
Tiskre kool avab uksed juba 2026/2027 õppeaastal. Kodukoolist saavad noored koos hea haridusega kaasa ka usu oma kogukonda ja armastuse kodukoha vastu.
berg, kes on samuti spordihalli ehitamise initsiatiivgrupi liige. Merje Sumberg räägib laste tulevikust – mida paremad on treeningtingimused, seda suurem on soov tegeleda tõsisemalt mõne spordialaga. Ka on noortel halliga seonduvalt kõige erinevamaid mõtteid: lisaks sporditegemisele saaks sellest koht, kus pärast koolipäeva sõpradega aktiivselt aega veeta, näiteks sportlikke sünnipäevi pidada –selleks on seal ka ruum planeeritud. “Lisaks spordile saaks spordihallis korraldada igasuguseid üritusi, näiteks kontserte, tantsupeo proove, õpilasfirmade sügislaatu, kas või koerte näitusi,” usub Merje Sumberg.
“Tänase Harku vallavalitsuse soov on lisaks haridusvaldkonna arendamisele panna rõhku ka huvihariduse ja spordi toetamisele. Ka treenerite töötingimused peavad olema tänapäevased, ainult siis võime loota, et meil lisaks harrastussportlastele võrsub ka mõni tõeline tipptegija,” usub Riho Saksus.
Spordihalli maksumus on 3,8 miljonit eurot. Vallavolikogu majanduskomisjoni esimees Meelis Härms kinnitab, et see raha on vallal olemas.
Tegelikult toetab spordihalli rajamist kogu Isamaa Harku meeskond – vallavanem Erik Sandla, veteranatleet Aadu Kana, endine tippkorvpallur Ivo Saksakulm, spordihuviline abivallavanem Vello Viiburg ja tei-
VALIDES ISAMAA, TOETAD
MEIE NOORTE SPORTLIKKU TULEVIKKU KA SINA. Tulevik algab tegudest!
Trepp-lift “Linnupesa”, mis valmib 2026. aasta kevadel, hakkab ühendama Murastet Merikülaga. Maamärgina avab see unikaalne rajatis veel ühes kohas juurdepääsu merele.
Uus vallamaja valmib 2026. aasta suvel. Koos ümbritseva väljakuga saab moodsast hoonest meie valla süda.
Harku vallavalitsuse soov oli kinkida järgmisel aastal 40. sünnipäeva tähistavale Tabasalu Muusika- ja Kunstikoolile uus kontsertklaver. Õnneliku juhuse tõttu oli Saksamaal üks maailma tippklavereid Shigeru Kawai parasjagu laos olemas, see ära ostetigi. Kontsertelamusi noortele pianistidele ja nende õpetajatele sünnipäevaks!
sed.
spordihalli eskiisprojekt on valminud koostöös arhitekt Risto Räägeliga.
Spordihalli rajamist toetavasse initsiatiivgruppi kuuluvad Riho Saksus (vasakul) Merje Sumberg, Indrek Anepaio ja Meelis Härms.
Vee ja kütte hind olgu kontrolli all Laste ja turvalise keskkonna eest
Meelis Härms volikogu majanduskomisjoni esimees
Tabasalu, Muraste, Vääna-Jõesuu ja teised asumid kasvavad, lisandunud on lasteasutusi, spordirajatisi, kergliiklusteid. Oleme teinud palju meie valla arenguks, samas säilitanud meie omanäolise kauni looduse. Nii võiksime ühte lausesse kokku võtta Harku valla arengu ja kasvu
Olen alates aastast 2009 neli korda osutunud valituks Harku valla volikokku, pea kõik need aastad olnud majanduskomisjoni esimees. Kümme aastat samaaegselt esimehe ametiga olen juhtinud ka Harku vallale kuuluvat äriühingut Strantum. Loomulikult küsivad nüüd kõik – mis nende aastatega veemajanduses siis õigupoolest muutunud on? Kas peale hindade ka midagi?
Oleme investeerinud
60 miljonit
Vastaksin ka sellele küsimusele ühe lausega – oleme astunud 19. sajandist 21-sse. Veel 20 aastat tagasi oli meil ühisveevärk ja kanalisatsioon (edaspidi ÜVK) 500-l majapidamisel, praegu 6000-l.
Mis see siis teha, arvab nii mõnigi, maksumaksja on ju selle kõik kinni maksnud. Nii see siiski pole. Valdavalt on meie ÜVK rajatud Euroopa Liidu toetusfondide ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahadega. Strantum ja Harku vald
on olnud kaasrahastajaks. See aga tähendab, et esmalt on vaja kirjutada abikõlbulik projekt, siis teha pädevad riigihanked ja ehitusprojektid. Kui juba trasside rajamiseks läheb, riivab ehitus tingimata kellegi õigusi, tuleb tegeleda servituutide ja sundvalduste seadmisega. Oleme kõigiga hakkama saanud, meil on olnud hea meeskond, väga head projektijuhid, Harku vald ja Keskkonnainvesteeringute Keskus on olnud väga headeks partneriteks. Nende aastatega oleme investeerinud ÜVK-sse ligi 60 miljonit eurot. Ühisveevärk on nüüd enamikel kodudest tiheasustusaladel . Teine märgiline sündmus valla jaoks oli 2022. aasta jaanuaris vana, gaasiküttel katlamaja asemel hakkepuidul katlamaja avamine. Jõudsime selle valmis just enne gaasi hinnaralli algust. Kuigi küttehinnad kaugküttel olevatel hoonetel Tabasalus oluliselt langesid, ei taha ma väita, et Tabasalus toasoe nüüd väga odav oleks –
Parim haridus
hinna odavuse üle otsustagu iga tarbija ise. Küll tahan öelda, et hakkepuiduga katlamaja küttes on hinnad meie kontrolli all, tariifimetoodika alusel ei saa see tõusta kordades nagu elektri hind börsil.
Kuidas edasi?
Kuidas meie valla vee- ja soojamajandus edasi arenema peaks, on kirjas volikogu poolt kinnitatud arengukavades. Võin vaid öelda, et meie juhtimisel on need kavad koostatud. ÜVK-ga tuleb edasi minna Harku alevikus, kus seni on peamiselt lokaalsed lahendused.
Enne valimisi sellest ei räägita, aga mina teeksin veel mõndagi avalikuks. Harku valla ÜVK klientidel on veel hind püsinud muutumatuna 2020. aastast, olles ilma käibemaksuta 3.9 eurot kuupmeetri vee ja kanalisatsiooni eest. Hiljemalt 1. juulist järgmisel aastal tõuseb vee hind igal pool Eestis. Põhjuseks on Euroopa Liidu võrdse kohtlemise direktiiv, mis sunnib võrdsustama eraisikule müüdava vee hinna juriidilise isiku hinnaga. Sisuliselt tähendab see, et vee eest kodudes hakatakse maksma viiendiku võrra rohkem kui ettevõtetes, sest juriidilised isikud saavad käibemaksu tagasi
Et selline hinnatõus enamikule meie elanikkonnast võimalikult valutu tuleks, oleme kavandamas leevendusmeetmena abonenttasu sisseviimist. Meil on ajaloolise pärandina palju suvilapiirkondi, kus aastaringselt ei elata, ega maks-
ta ka vee eest 12 kuud. Vee-ettevõte Strantum teeb aga trasside hooldamiseks kulusid ikka ja kõigi jaoks aasta läbi. Leevendusmeetmena mõeldud abonenttasu hakkaksid võrdselt maksma kõik, nii aastaringsed veetarbijad kui suvilaomanikud. See teeks vee hinna meie püsielanikele ehk maksumaksjaile suhteliselt odavamaks. Elektri tarbimisel on see süsteem ammu kasutusel ja seda abonementtasu nimetatakse võrgutasuks.
Juhtimine
Valla juhtimine on suur vastutus. Kuusteist aastat tagasi olin uus tulija väljastpoolt, täna julgen öelda, et olen juba päris palju ära teinud ja kogemusi omandanud. Hea juhtimine eeldab mõõdukat julgust. Julgust asju otsustada ja ära teha, mitte takerduda lõpututesse analüüsidesse, kaasamisüritustesse ja mõttekorjetesse. Iga viivitatud päev on mitte ainult ajakulu, vaid ka rahaliselt mõõdetav meie inflatsioonis. Liitusin viiendat korda Harku vallavolikogu valimistel Isamaa meeskonnaga, sest tean, et meil on nii professionaalseid kogemustega vanu tegijaid kui ka värskete mõtetega uusi tulijaid. Meil on meeskond, keda saan usaldada, kuhu soovin kuuluda, kellega saame suuri asju üheskoos ära teha. Meil on ette näidata parim plaan tulevikuks ning oma lubadused oleme alati ellu viinud.
Toetades mind toetate Harku valla stabiilset arengut.
lastele, vääriline tunnustus õpetajatele!
Jüri Käosaar abivallavanem
Ha ridus on vundament, millele rajame oma laste ja kogukonna tuleviku. Isamaa visioon Harku valla hariduse arendamiseks järgmiseks neljaks aastaks on lihtne, samas ambitsioonikas: pakkuda lastele parimat haridust ning tagada õpetajatele vääriline tunnustus ja tingimused, et nad saaksid oma missiooni täita pühendumuse ja rõõmuga Õpetajad ja õppimise kvaliteet
Olen ise 10 aastat koolis töötanud – õpetajana Kiviõli I Keskkoolis ning hiljem õppejuhina Kindluse koolis. Harku vallas alustasin õppejuhina Tabasalu riigigümnaasiumis, olin selles ametis kooli esimesed neli aastat. Ka gümnaasiumi aegadel õpetasin väikese koormusega, et ei kaoks side õpetajate ja õpilaste tasandiga. Nüüdseks olen ligi aasta olnud Harku vallas abivallavanem Erik Sandla meeskonnas, minu vastutusalaks on haridus, kultuur,
sport noorsootöö ja sotsiaalvaldkond. Olen prioriteediks seadnud meie inimesed, seega olen kursis nii sotsiaaltöö kui haridusega. Hariduse kvaliteet algab õpetajast. Seetõttu seisame selle eest, et Harku vallas oleks igale haridustöötajale tagatud vääriline palk ja selge tulevikuvaade. Kui õpetaja tunneb, et tema panust väärtustatakse, jõuab see positiivne hoiak otse õpilasteni. Stabiilne ja hästi toimiv koolivõrk on vajalik, et hoida ühtlast taset kõigis piirkonna koolides – olgu need Tabasalus, Tiskres või väiksemates kogukonnakeskustes.
Kui õpetaja tunneb, et tema panust väärtustatakse, jõuab see positiivne hoiak ka õpilasteni.
Õppimise kvaliteedi hoidmine ei tähenda ainult õpetjate palka ja koolivõrku, vaid ka
metoodika uuendamist. Isamaa viib igasse Harku valla kooli Arutleva Kooli programmi, mis kasvatab noortes kriitilist mõtlemist ja enesekindlust. Arutlemise ja arutelu oskus on tööriist, mis saadab meid terve elu.
Kaasaegne ja kõigile ligipääsetav haridus
Tänapäeva kool ei saa piirduda ainult klassiruumi ja tahvliga. Meie eesmärk on, et Tiskre koolist kujuneks nüüdisaegse hariduse lipulaev, kus õpitakse digiajastule kohases keskkonnas ja kus ruumid toetavad loovust ning koostööd. Samal ajal uuendame Tabasalu kooli õppehoonet, arvestades kasvava
Kaido Taberland vallavolikogu liige
Tulevikku vaatavaid otsuseid on raske teha, nähtavus ettepoole on alati kehvem kui tahapoole. Just praegu peame aga tulevikku vaatava otsuse jälle langetama. Eesti on meie riik ja Harku vald meie kodukoht, meie võimuses on ise elu siin kujundada. Selle pärast tuleb teha õige otsus, õige valik Mina olen vallaelu arengus volikogusse kandideerinuna ja volikogus töötades, kaasa rääkinud 16 aastat. Tegelikult aga kauemgi, minu kogukondlik tegevus sai alguse üsna pea Rannamõisasse elama asudes. 2002. aastal asutasime aktiivsete inimestega mittetulundusühingu Tabasalu Looduspark. Kodanikuühendusena toimetame aktiivselt edasi praegugi, kaitseme meie eripalgelist kaunist looduskeskkonda. Sõrve looduskaitseala moodustamine oli meie aastatepikkuse töö ja püüdluste vili, mida vabariigi valitsus 30. novembril 2023 ka oma otsusega tunnustas. See annab kogu Harku vallale kindlust, et kaevandajad suhtuvad meie loodusesse respektiga. Minu esimene valimislubadus ongi jätkata looduskaitse teemadega.
saavad vabaühendused, äriorganisatsioonid ja meie vallavalitsus viia ellu tegevusi, mis aitavad kohaliku piirkonna elanikel omavahel sina peale saada ja leida põhjus kodust välja tulla. Luban seista selle eest, et rohkem avalikke vahendeid panustatakse meie elanikesse ja elukeskkonda. Laste koolitee peab olema turvaline, pimedal ajal valgustatud, bussipeatustele tagatud ohutu ligipääs, õue ja hoovialadel, samuti laste mänguväljakute lähedal kiirusepiirangud – kõige selle eest tahan ma seista.
Rohkem avalikku heaolu Valla kohustus tagada vajajaile lasteaia- ja koolikohad saab Tiskre kooli ja sealsamas valmivate lasteaiarühmadega täidetud. Tahan seista selle eest, et vald edaspidi arendaks rohkem avalikku heaolu loovat keskkonda – meie raamatukogud muutuksid tõelisteks kogukonnakeskusteks, jalutajasõbralikumaks saaksid pargid, igas külas oleks küla-, mängu- ja spordiplats, juurde tuleks kergliiklusteid, rohkem lapsi oleks kaasatud huvitegevusse, jagatakse täiskasvanuharidust…
õpilaste arvu ja tänapäevaste õppemeetoditega.
Ka lasteaedade kättesaadavus on pereelu oluline osa. Harku vallas peab igal lapsel olema vajaduspõhine lasteaiakoht – just siis, kui pere seda vajab. Kvaliteetne alusharidus annab lapsele kindla stardipositsiooni kooliteel, seetõttu pöörame tähelepanu ka lasteaedade keskkonna ja õppe kvaliteedi järjepidevale arendamisele.
Loovus, tulevik ja kutseoskused
Oluline on pakkuda noortele praktilisi oskusi. Riigi kaasabil toome Harku valda kutsehariduse võimalused, et noored saaksid omandada kutseoskusi, mis on tööturul nõutud. Nii ühendame hariduse ja elu praktilised vajadused, et iga noor leiaks oma tee ning looks aluse elukestvaks õppeks Isamaa eesmärk on, et Harku vald oleks koht, kus haridus loob tugeva vundamendi igale lapsele, kus õpetajad tunnevad end väärtustatuna ja kus kogukond saab uhkusega öelda: meie lastel on parim haridus.
Seista inimeste eest Elu Harku vallas on turvaline. Eelkõige seetõttu, et meie inimesed on targad. See veendumus on minus aina enam süvenenud. Oluline on, et vallavalitsus on teinud koos toetavate partneritega käegakatsutavaid tegusid, et meie nõrgemadki saaksid ka siis hakkama kui normaalne elukorraldus on häiritud. Teha on aga veel palju. Viimasel ajal on paljude perede majanduslik võimekus löönud kõikuma. Lõputa näivad heitlikud ajad mõjuvad meie inimeste vaimule halvasti. Naeratavaid nägusid näen järjest harvem, tusasust ja lausa vaenulikkust on juurde tulnud. Lähedastelt, kogukonnaliikmetelt saadav tugi on alati oluline, eriti praegusel hapral ajal. Minu teine valimislubadus on keskkonna loomine, mis suurendaks inimeste julgeolekutunnet.
Nelja Valla Kogu toetusega
Harku vald on meie kodukoht, meie võimuses on ise elu siin kujundada.
Rohkem tähelepanu on vaja suunata haridus-, noorsoo-, sotsiaaltöötajate, treenerite, vabatahtlike ja kogukondade eestvedajate vaimse tervise turgutamisse, märkamis- ja reageerimisoskuste suurendamisele. Valla toetus inimestega tegelevate spetsialistide teadlikkuse tõstmisesse aitab oskuslikumalt märgata, ennetada või lahendada olukordi, mil inimesed omavahelises suhtluses üle keevad. Tulemuseks saame kõigile turvalisema elukeskkonna ja õnnelikumad elanikud.
Lapsed vajavad rohkem hoolimist
Marge Kaljurand sotsiaalselt mõtlev inimene
Kõik me ootame, et perre sünniks terve laps. Paraku on saatusel vahel teised plaanid. Rõõm lapse sünni üle võib olla segatud mure ja südamevaluga, sest haige lapse sünd on sageli ootamatu ja mõjutab pere edasist elukorraldust suuresti. Meie, ülejäänud, peame siis aru saama, et selline pere vajab inimlikku tuge ja mõistmist, et võiksid koos turvaliselt kasvada. Eriline laps muudab kõikide oma lähedaste elu eriliseks Oma tööde ja tegemistega olen sotsisaalvaldkonna probleemidega tihedalt kokku puutunud. Praegu töötan Harkujärve lasteaia Järvekalda majas, kus asuvad Harku valla erivajadustega lastele loodud erirühmad. Vajadus on suurem, kui hetkel katta jõuame. Valla toel ootab meid juba sel sügisel ees laiendus, mille käigus saame ruumi juurde uute rühmade avamiseks.
Erivajadustega lapsed vajavad rahulikumat keskkonda ja individuaalset lähenemist. Tihtipeale on suures lasteaias lapsel ja personalil ühiselt keerukas toime tulla, napib nii aega kui oskusi. Iga lapse võimete maksimaalne arendamine on oluline. Järvekalda majas töötavad vastava hariduse, väljaõppe ja kogemustega õpetajad ning abiõpetajad – neid on lapse kohta rohkem kui tavalasteaias.
Iga laps on tähtis. Meie majas on küll sammud väiksemad ja aeglasemad, seda rohkem oskame pisiasjadest rõõmu tunda. Kui väike inimene lä -
heb meie juurest kooli ja ta on selleks piisavalt küps, on rõõm suur nii vanematel, pedagoogidel, aga muidugi lapsel endal. Selle pärast on eritoega lasteaiad koos tugipersonaliga ülivajalikud. Kuigi selliste lasteasutuste ülevalpidamine on kogukonnale kallim. Aga iga inimene on kallis.
Igaühel on õigus olla kuuldud ja märgatud.
Alati ei saa kõik lapsed minna tavaõppega kooli. Ja siis oleme probleemi ees – täna pole meie vallas erivajadustega lastele kooli, kus õppetöö käib toimetuleku-ja hooldusõppe õppekava järgi. Pole ka lähivaldades head alternatiivi. Vali -
tuks osutudes tahan seista selle eest, et peredel oleks kindlustunne ja selgus oma laste haridustee jätkamise osas koduvallas ka peale lasteaia lõpetamist. Igaühel on õigus olla kuuldud ja märgatud, hoolides hoiame ka neid, kes on oma elutee keerukamatel kurvidel.
Kiusamise vastu Olen sotsiaalkindlustusameti ohvriabi taastava õiguse vabatahtliku konfliktivahendajana vahendanud erinevaid koolikiusamise juhtumeid. Selle pärast julgen kinnitada – reeglina me tegeleme koolikiusamise puhul hetkeolukorraga. Aga kõik hetkeolukorrad on ju millestki tingitud ja tihtipeale on juured oluliselt sügavamal kui esialgu paistab. Harva kui jõuame juurpõhjusteni päriselt. Samas saan aru - meil on suured koolid, ressursi puudus konfliktidega süvitsi tegeleda.
AVO ÜPRUS – mees, kes on rohkem kui hingeabi andja
Av o Üprus, jõudes oma elektritõuksiga vallamaja ette, pargib ta selle, muie suus ja pastorikrae kaelas, hästi nähtavale kohale ametnike autode vahel: eristub küll. Autot pole mees endale soetanud ja ka riigikogu liikmena väntas ta Toompeale jalgrattal. Tallinn on ju nii väike ja Harku veel väiksem, jõuab igale poole, ütleb ta Igale poole on Avo jõudnud tõesti. Lisaks vaimulikuametile (ta ise eelistab kasutada sõna kutsumus) on mees töötanud nii sotsiaal- kui siseministeeriumis, osalenud ligi 20 aastat kuriteoennetuse nõukogu töös, nüüd on Harjumaa Turvalisuse Nõukogus ja Harku valla sotsiaal- ja turvalisuse komisjonis. Lisaks on Avo kuulunud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogusse ja mitmete vabaühenduste juhatustesse. Ise hindab ta enim mälestust Eesti Kongressi kuulumisest, siis juhtis ta Eesti Komitee vang -
latoimkonda. Põhikohaga töötab Avo EELK Diakoonia ja Ühiskonnatöö SA (Eesti Diakoonia) juhatajana, abistades puuetega lapsi kasvatavaid peresid, riskirühmadesse kuuluvaid inimesi ja õigusrikkujate rehabilitatsioonitööd. Eesti Diakoonias töötab täna umbes 70 inimest.
Sinna, kuhu sa oma jala toetad, jäävad jäljed, ütleb Avo. Tema jälgedeks on erinevad projektid, hoolekandeasutused nagu Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus, Peeteli Kiri-
Soovin tõsta taastava õiguse teadlikust kogukonnas, et tulevikus kaasataks julgemalt vabatahtlikke vahendusi ja taastavaid ringe tegema. Taastav õigus on lähenemine konfliktidele ja õigusrikkumistele, mis võimaldab tekkinud kahju heastada, kaasates mõjutatud pooled, tervendades pooli ja luues turvalist kogukonda.
Valla lapsi rohkem õpilasmalevasse
Tabasalu kortermajas elades kuulun korteriühistu juhatusse. Kui me ühiselt seal midagi teeme, siis muutub kodu kõigile kodusemaks. Kes rohib lillepeenra, kes tõmbab lipu masti, kes niidab muru, lükkab lund või riisub sügisel lehed kokku. Koos tehes on meie koduümbrus puhtam ja kaunim ning tugevneb kodutunne.
Väga tänulikuks teeb, kui vald korraldab korteriühistuile erinevaid info- ja teabepäevi, on heaks partneriks ja nõustajaks, jagab vajalikku infot käimasolevate projektide kohta. Kommunikatsioon ja info liikumine peaks olema parem – täpne, kiire ja kõigile kättesaadav. Pean oluliseks valla ja korteriühistute tihedama koostöö edendamist.
Kodu ei peaks algama aga koduväravast vaid näiteks juba valla piirist. Või veel kaugemalt. Selleks tuleb noori kasvatada oma kodukanti hoidma. Parimaid viise selleks on õpilasmalev. Seisan kindlalt selle eest, et oluliselt suurendada Harku valla noorte võimalusi veeta osa suvest õpilasmalevas kodukandi heaks panustades ja iseendale raha teenides. Nii tabame mitu asja korraga.
ku Sotsiaalkeskus, Harkujärve Kogukonnakeskus ja mitmed teised. Aga ka kaks kogudust: EELK Tallinna Peeteli kogudus ja EELK Harkujärve kogudus. Mõlemad on sotsiaalselt aktiivsed ja ümberkaudse kogukonna teenistuses. Kirik peab olema avatud kõigile, on Avo kindel. Seetõttu korraldab Harkujärve Kogukonnakirik kogukonnapäevi, osaleb Harku külade festivalil, pakub vabaaja teenuseid ja ringitööd. Kirikuhoones tegutseb raamatulaenutus, tantsu- ja draamastuudio, sagedased on kontserdid ja konverentsid, seminarid ja koosolekud. Sa vastutad selle koha eest, kus sa elad, armastab Avo öelda. Seepärast osalevad Avo pere ja kogudus looduhoius, koristuspäevadel ja talgutöös. Aga nad soovivad panustada enam. Üheks unistuseks on Harku järve rannajoone puhastamine ja korrastamine. Ka meie pool võiks olla väljapääs järvele, miks mitte ka paadisadam ja
ujula. See projekt võiks leida lahenduse PPP (public, private partnership) põhimõttel ehk Harku valla, Haabersti linnaosavalitsuse ja ettevõtjate koostöös. Esimesed kohtumised ja arutelud on juba toimunud.
Sinna, kuhu sa oma jala toetad, jäävad jäljed.
Kõigi muude tegemiste kõrval on Avo Üprus ilmutanud kümmekond raamatut ja kuulub Kirjanike Liitu. President Lennart Meri on tänanud teda Valgetähe ordeniga. Avol on neli last ja truu naine Fea, kes juhib draamastuudiot ja hoiab lisaks kodule ka kiriku korras. Kõik lapsed on ettevõtlikud ja iseseisvad. Oleme üks traditsiooniline pere, muigab Avo.
Isamaalised tarkuseterad ja lausumised
Tulevik
LEIA OMA KANDIDAAT!
Kaido Kruusoja
Puhkim
Tomband
Jaanus Ilumets
Isamaa – Harku vald 2025–2029
Täname teid usalduse eest! Oleme juhtinud Harku valda vastutustundlikult ja tasakaalukalt. Meie eesmärk on turvaline, arenev ja ühtne vald, kus kõigil on hea elada.
Haridus
• Vääriline palk haridustöötajatele
• Stabiilne koolivõrk ning järjepidev kvaliteet
• Erivajadustega laste arengu toetamine
• Tiskre kooli valmimine
• Tabasalu III kooliastme uus ruumiprogramm
• Lasteaiakohad ja alusharidus
• “Arutlev Kool” programmiga liitumine
• “Tuleviku kultuuritähed” festival ja töötoad
• Kutsehariduse pakkumine koostöös riigiga
Sport ja tervis
• Tabasalu kelgumäe valgustus
• Tabasalu spordihall ja miniarena katte uuendus
• Uued välijõusaalid ja spordipargid
• Tiskre terviserada ja Muraste mänguväljak
• Harkujärve spordiväljaku laiendus
• Kvalifitseeritud treenerite motivatsioonisüsteem
Hoolivus
• Erivajadustega laste tugivõrgustik
• Kõrgemad sünni- ja suurperede toetused
• Eakate sotsiaalteenuste maja Tabasallu
• Ligipääsetavuse parandamine
• Toetusprogramm noortelt vanadele “Nutikas põlvkond”
Elukeskkond
• Muraste-Meriküla vaheline ühendus
• Tiskres Liiva tee ohutumaks
• Tark valgusfoor Murastesse ja LED-valgustid
• Kõrgendatud avaliku huviga alade kaitse
• Harku karjääri teemaplaneering
• Avaliku ruumi kujundamine
• Korteriühistute abistamise programm
• Merele avamise kontseptsioon
• Kaasaegne Vääna-Jõesuu supelrand
• Uus jäätmejaam/ringmajanduskeskus
• Loogilisem ühistranspordi liini võrgustik
• Kergliiklusteed ja matkarajad igasse piirkonda
• Uus sild Kiriku teele Harkujärvel
• Harkujärve rannajoone korrastamine
Koostöö
• Rohkem raha kaasavasse eelarvesse
• Tilgu sadama arendamine vastavalt arengukavale
• Vabatahtlike tegevustoetus
• Kriisivalmidus ja elanikkonna kaitse
• Koostöö ettevõtjatega
• Vabaajakeskus Tabasalus
Tulevik algab tegudest! Tehtud 2021–2025
• Uued lasteaiakohad Alasniidul, Vääna-Jõesuus, Rannamõisas, Tabasalus
• Veemajandus ja veetöötlusjaam Harku alevikus, trassid
Harkujärvel ja Tiskres
• Kergliiklusteed Liiva tee ääres Tiskres, riigimaanteede ääres Tabasalus, Suurupis ja Väänas, ühendus Tabasalu ja Harku vahel
• Liikumisrajad erinevates valla paikades
• Vääna raamatukogu renoveerimine
• Uuendatud Rannamõisa tenniseväljak
• Uuendatud lasketiir Merikülas
• Kiire internet paljudes kodudes
• Autonoomne sidelahendus kriisiolukordadeks
• Busside lõpp-peatus Vääna-Jõesuus
• Uus kontsertklaver Tabasalu Muusika- ja Kunstikoolis
• Kriisivalmiduse kõrgeim tase Eestis
• Välijõusaalid Harkus, Harkujärvel ja Tabasalus
• Uued ruumid Tabasalu muusika- ja kunstikoolile. Kooli 40. juubeliks uus kontsertklaver.
Seisan kodanike kaitsel
Vytautas Martinonis vallavalitsuse liige
Elan Muraste aastast 2001, peres on kaks täiskasvanud poega. Magistrikraadi omandasin Tallinna Tehnikaülikoolis mehaanika-aparaadiehitaja erialal, lisaks on mul mikrokraad digiühiskonna äriprotsesside juhtimise alal. Õpitud olen kasutanud ka valla juhtimises. Olen olnud vallavolikogu liige ja -esimees, töötanud abivallavanemana. Praegu olen vallavalitsuse liige. Varasemas elus juhtisin 24 aastat ERR-i raadio tehnikaosakonda
Kaks lasteaeda
Suure panuse andsin Vääna-Jõesuu lasteaia õigeaegsesse valmimisse. Selle lasteaia ehitust kaaludes ei olnud meie valla poliitiline seis just kõige stabiilsem, vaieldi palju. Olevat liiga kallis, mitteotstarbekas. Tõestasin analüüsidega, et läbi viidud riigihanke hind on mõistlik, sama raha eest on samaväärseid hooneid ehitatud ka teistesse omavalitsustesse. See võttis argumendid neilt, kes vastu olid. Isamaa poolt algatatud projekt sai rohelise tule. Poolteist aastat tagasi, märtsis 2024 avasimegi Vääna-Jõesuus moodsa, lastesõbraliku lasteaia. Järgmise lasteaia ehitusel, mis rekonstrueeriti kunagisse Ranna sovhoosi kultuurimajja, vedasin läbirääkimisi hoone selleaegse omanikuga, et vald saaks hoone omandada. Läbirääkimised olid nii edukad, et Strantum jõudis juba 2024. aasta sügiseks lasteaia valmis ehitada ja sisustada. Hoones Ranna tee 2 on nüüd koht 69le särasilmsele jõnglasele.
Panus elanikkonna kaitsesse Oma IT- ja sidealastele teadmistele tuginedes olen vallal aidanud keskkonnas minuomavalitsus.ee kriisideks valmisoleku hinnangus jõuda Eesti eesrindlikumate omavalitsuste hulka. Oleme hankinud teisaldatava elektrigeneraatori ja mobiilse kütusemahuti. Lõime Harku vallale kriisiolukordadeks autonoomse sidelahenduse, mis töötab ka ilma internetiühenduse ja võrguelektrita. Praktikas tähendab see: ärgu olgu elektrit või internetti, meie kriisikeskus saab ikka ühenduses olla Muraste, Vääna-Jõesuu, Tabasalu või mõne teise-kolmanda valla punktiga. Ühtlasi olen Kaitseliidu liige, kuulun Harku Malevkonda ja vastutan side eest. Riigipoolse tagasiside andmetel
oleme ka kiire interneti arendamises vabariigis aktiivseimad.
Seisan turvalisuse eest Olen veendunud, et tänavavalgustite LED-le üleminek hoiab kokku veerand miljonit eurot aastas. See võimaldaks rajada tänavavalgustuse sinna, kus seda veel pole. Murastes tuleb ennekõike lastele ja vanuritele muuta ohutuks Coopi esine ristmik, teha see targaks, mugavaks ka autojuhtidele. Meie lastele on oluline, et Lee tee piirkond saaks mänguväljaku. Meie kriisivalmiduski ei ole lõplik, seisan jätkuvalt ka Strantumi kriisivalmiduse tõstmise eest. Digiarengu jätkamisega saame läbipaistvalt ja tõhusalt teenindada vallakodanikke.
Isamaalised tarkuseterad ja lausumised
Lapsed ja nende areng on see, mis loeb pikas plaanis päriselt!
Indrek Anepaio
Isamaa kandidaat nr 191
Ha ridus on iga ühiskonna nurgakivi ja nii meie laste kui meie enda tuleviku pant. Olen oma nelja lapse kaudu kokku puutunud kolme lasteaia (neist kaks Harku vallas) ja viie kooli (kaks Harku vallas) juhtimiskultuuriga, olles olnud nii mõneski asutuses hoolekogu liige. See on andnud mulle sügava arusaama toimuvast –kuidas miski toimib ja mis vajab parendamist
Haridus ja haritus – meie laste särav tulevik
Seisan selle eest, et meie õpetajad saaksid pidevalt uusi teadmisi ja oskusi, julgustades koolides iseõppiva organisatsiooni mudeleid. See tähendab toetada õpetajate täiendkoolitusi ja soodustada teadmiste jagamist kolleegide vahel.
Sama oluline on koolijuhtide kvaliteet ja arengumeelsus, nende suhtumine on kooli arengu aluseks. Koolijuhid peavad tahtma arendada kooli kaugemale kui vaid Haridusministeeriumi nõutud miinimum. Lisaks riiklikele eksamitele on ülioluline arendada laste sotsiaalseid oskusi ja emotsionaalset intelligentsust.
Toetan kogemuste vahetamise programme meie valla koolidesse, näiteks külastusi teistesse edukatesse koolidesse, nagu Rocca Al Mare kool, koos direktorite, õpetajate ja koolipidaja esindajatega. Kindlasti tuleb jõulisemalt toetada ja edasi viia abivallavanem Jüri Käosaare algatatud haridusreforme, mis aitavad meie koolidel olla avatumad ja kogukonnaga tihedamalt seotud.
Samuti on hädavajalik viia lõpule Tabasalu kooli III kooliastme ruumiprogrammi uuendamine. Meie valla suurim ja ainus III kooliastme kool väärib parimaid tingimusi, et sinna saaks kutsuda parimaid õpetajaid ja pakkuda lastele veelgi kvaliteetsemat haridust.
Mul on kahju, et juba üle 10 aasta tagasi välja töötatud valla ühe progümnaasiumi kontseptsioon on vahepealsetel aastatel takerdunud huvide konflikti. Loodan, et järgmise nelja aastaga saame koolielu paika. Minu lapsed sellest ilmselt enam osa ei saa, aga teistele noortele saame luua parima võimaliku.
Noorte sport ja huviharidus – aktiivne ja terve kogukond Jalgpalliklubi ühe eestvedajana tean väga hästi, kui olulised on meie lastele, noortele ja spordiharrastajatele parimad võimalikud talvised treeningtingimused. Seisan selle eest, et Tabasallu rajataks spordihall, millest oleme unistanud juba üle 10 aasta. Talvel on saali -
ajad täis ja paljudel harrastajatel puudub koht treenimiseks. Spordihall pakuks suurepäraseid võimalusi ka kergejõustiklastele, ronijatele ja discgolfaritele. Tabasalu treenerid ja lapsed on teinud imetlusväärset tööd ja nad on Eestis pildil, nad väärivad järgmist sammu selleks, et olla konkurentsis teiste Eesti piirkondadega. Uue kontseptsioonina tuleks seal kasutusele võtta „väljaku matemaatiku” roll, mis võimaldaks tipptasemel noortetööd ja mitmete treeninggruppide ning spordialade samaaegset tegutsemist.
Terviserada Apametsa arendusse Eriti just viimasel viiel aastal on Tiskre küla, nn Apametsa põld, olnud Harku valla kõige kiiremini arenev piirkond. See plahvatuslik areng vajab elamute kõrvale ka looduslikku keskkonda. Aitan koostöös arendajatega luua sinna sportliku terviseraja, et meie elanikel oleks mugav ja turvaline koht aktiivseks vaba aja veetmiseks.
Harkujärve spordiväljaku laiendamine ja arendamine on samuti minu südames. Aastaid tagasi organiseerisin lapsevanemana selle pinnasega täitmise, et vältida kevadisi üleujutusi. Nüüd on aeg see projekt lõpule viia ja pakkuda Harkujärve kooli lastele parimaid tingimusi kehalise kasvatuse tundideks ja vaba aja sportimiseks.
Lõpuks, kuid mitte vähem oluline, peame looma kvalifitseeritud treeneritele motivatsioonisüsteemi. Vald on teinud head tööd õpetajate tasustamise ja motivatsioonisüsteemide loomisel huvikoolides ja muusikakoolides. On aeg leida lahendused ka treeneritele, sest nende kvalifikatsioon ja pühendumus on meie laste arenguks hädavajalikud.
Praegused sissetulekud ei innusta kvalifikatsiooni parandama, kuigi riiklikud toetused sõltuvad sellest.
Hoolivus ja sotsiaalhoolekanne – toetame oma peresid Meie valla demograafiline analüüs näitab, et valla elanikkond ei suurene iseseisvalt, vaid sisserände arvelt. Seisan selle eest, et vald panustaks perede heaolusse sünnitoetuse tõstmisega, et julgustada meie peresid lapsi saama.
Nelja lapse isana tean täpselt, kui suured on suurperede kulud ja kui suur vahe on palga jaotamisel nelja või kuue pereliikme vahel.
Nelja lapse isana tean täpselt, kui suured on suurperede kulud ja kui suur vahe on palga jaotamisel nelja või kuue pereliikme vahel. Seetõttu pean õigustatuks ka suurperede toetuse tõstmist. Need pered hoolitsevad pikas perspektiivis riigi säilimise eest ja väärivad meie toetust.
Külakogukond – koos teeme rohkem Olen Alasniidu Seltsi tegevustes kaasa löönud juba üle 15 aasta ja tean, kui oluline on elujõuline külakogukond. Külaseltsidel on tihtipeale puudu oma ruumidest, kuid ma usun, et parim lahendus on kasutada valla olemasolevat taristut võimalikult efektiivselt. Koolid ja lasteaiad peaksid olema laiemalt kasutuses kui vaid õppeasutused. Muraste koolimaja
on suurepärane näide, kus õhtusel ajal kasutab maja kogukond oma tegevusteks.
Tiskre kooli loomine annab ka Alasniidu-Tiskre-Harkujärve piirkonnale võimaluse viia külaelu uuele tasemele – aitan sellele igati kaasa. Meil on seltsis särasilmne seltskond, kes on võimeline viima külaelu järgmisele tasemele kui neile täiendavad võimalused luua ja anda.
Samuti on oluline koostöös külaseltsidega ellu viia elanikkonna kaitse programm, et oleksime valmis võimalikeks kriisideks ja tagaksime oma elanike turvalisuse.
Infrastruktuur – mugav ja turvaline elukeskkond Mugav ja turvaline liikluskeskkond on iga valla oluline osa. Minu pikaaegne eesmärk on Harkujärve-Laabi-Alasniidu ja Tabasalu vahelise otsetee rajamine. Praegune lahendus, kus Alasniidu ja Harkujärve elanikud peavad valla keskusesse sõitma suure kaarega, on ebamugav ja ajamahukas ning vähendab kandi perede huvi lapsi Tabasallu kooli panna. Teeme selle otsetee ükskord ära! Rõõmustan, et Liiva tee kergliiklustee, mis oli minu eelmise kandideerimise lubadus, on nüüdseks valmis. See näitab, et üheskoos ja sihikindlalt tegutsedes on võimalik suuri asju korda saata.
Olen valmis panustama oma teadmised, kogemused ja energia Harku valla arengusse. Usun, et läbi koostöö ja ühise tegutsemise saame muuta meie valla veelgi paremaks ja hoolivamaks paigaks, kus kõigil on hea elada ja oma unistusi ellu viia. Meil Isamaa valimisnimekirjas on väga mitmekülgsete kogemustepagasiga inimeste kooslus, kes on oma tegevusega näidanud juba suurt suutlikkust ja otsustuskindlust asjade ära tegemisel. Tulevik algab tegudest!
Indrek Anepaio oma perega.
AADU KANA vitaalsuse jagatud saladus
Aadu Kana volikogu liige
Minu kogemus maksab palju. Ma ei ole Isamaa liige, aga mind kuulatakse, minu arvamusega tavaliselt arvestatakse,” kinnitab kogenuim Isamaa nimekirjas Harku valla volikogusse kandideerija, kauaaegne Eesti Vabariigi tippjuht ja tuntud spordiedendaja Aadu Kana Tema ise kolis Tabasallu 2002. aastal, ehitas esimesena maja valmis Tooma teel, tollasesse uusarenduse piirkonda. Siis kutsuti ta ka toonaste reformierakondlaste poolt edendama elu Harku vallas. “Miks mitte,” meenutab kauaaegne volikogu liige. Sest mitte ainult tema maja, terve piirkond vajas elektriühendust, ühisveevärki, külateede asemele tänavaid. 2005 valitigi Aadu Kana esimest korda Harku valla volikogusse. Siis seadiski värske volikogu liige valla arengut silmas pidades juba järgmise eesmärgi – Tabasalu peab saama ärikeskuse. Vahepeal on küll palju vett Tiskre ojast merre voolanud, aga see vool pole olnud asjata –Tabasallu on kerkinud palju uusi elamuid, spordirajatisi, hariduslinnak. Arenenud on kõvasti terve vald – valminud on mitu
kooli, sadam, lasteaiad, rajatud on mitmeid kergliiklusteid. Ikka on Aadu Kana käsi pulsil olnud, ta oli 12 aastat volikogu ehituskomisjoni esimees, volikogu viimases koosseisus majanduskomisjoni liige. Ta on ka vallale kuuluva ettevõtte Strantum nõukogu esimees.
Ärikeskus võinuks olla veelgi atraktiivsem.
Sellel valimisperioodil täitus ka Aadu Kana ammune unistus ja lubadus valijaile. Detsembris 2022 avati Tabasalus kauaoodatud ärihoone. Rimi sai konkurendi, Tabasalu spordihuvilised moodsa jõusaali, lisandusid pinnad toitlustuskohtadele, iluhoidjaile, keemilisele puhastusele… “Ärikeskus võinuks olla veel atraktiivsem kui teisele korrusele viinuks algselt planeeritud eskalaator,” mõtiskleb alati maksimaalsust taotlev Aadu Kana.
Vähenes toasooja hind Strantumil valmis uus katlamaja 2022. aastal. “See on läbi ajaloo rekordkiirus, kus täpselt ühe aastaga hanke väljakuulutamisest jõuab rajatis lõpliku val -
mimiseni,” meenutab aastaid Strantumi nõukogusse kuulunud ja viimasel aastale selle esimeheks olnud Aadu Kana. Tabasalu elanike jaoks on tõenäoliselt kiirusest olulisem aga tõik, et uue katlamajaga, koostootmisjaamaga, vähenes toasooja
hind kaugküttel olevaile tarbijaile pea neli korda. Ka keskkond sai puhtamaks – koostootmisjaam on varustatud võimsate filtritega. Strantum, mille nõukogu esimees Aadu Kana on, tagab mitte ainult toasooja Tabasalu kortermajades, aga ka
paljude inimeste veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimise, hoiab korras vallale kuuluvad teed…
Vitaalsuse saladus Spordimehena, mitmekordse Eesti meistrina korvpallis, hili-
sema korvpallijuhina teab Aadu Kana vitaalsuse saladust: tuleb aktiivselt sportida, tegeleda kehakultuuriga – ole sa siis 15 või 85. Selle pärast on Aadu Kana alati seisnud ja seisab spordirajatiste püstitamise ja korrashoiu eest vallas. “Meie praegune spordikompleks on nõukaaegne, vananenud, viletsa ventilatsiooni ja hüdroisolatsiooniga. See aga ei tähenda, et hoone tuleks lammutada, sinna juurde on tulnud jalgpallistaadion koos harjutusväljakutega, tennisehall. Vana hoone tuleb renoveerida, paigaldada uus ventilatsioon,” räägib seeniorkorvpalli ühenduse ESTO MAXIBASKET asutaja ja aupresident.
Tuleb aktiivselt sportida, tegeleda kehakultuuriga –ole sa siis 15 või 85.
Samas toetab ta ka Tabasallu uue, multifunktsionaalse spordihalli ehitust, kus lisaks aastaringselt kasutatavale jalgpalliväljakule oleksid ka jooksurajad. Aadu Kana ise käib lisaks tennisemängule regulaarselt BC Kalev Cramo korvpallimeestega jõusaalis.
KAIDO KRUUSOJA: uued tuuled ei too alati värskendust
Kaido Kruusoja volikogu Planeerimis- ja keskkonnakomisjoni esimees
Ha rku vald on paik, kuhu nüüd tahaksid paljud elama tulla –meie kauni looduse, hästi välja ehitatud infrastruktuuri ja haridusasutuste, lahedate sportimisvõimaluste, sisuka kultuurielu ja elanikele hästi kätte saadavaks tehtud teenuste tõttu. See on kasvatanud meie kinnisvara väärtust – siia tahetakse osta krunte, rajada aina uusi ja uusi arendusi. Ehitada NÜÜD täis kõik meie põllupealsed, metsatukad, jõekäärud….
Stopp!
Mina olen erialalt ehitusinsener, huvitun ehitusega seotust. Hea elukeskkond on minu silmis TASAKAALUSTATUD keskkond. Andes järele arendajate soovile teenida raha, rajades siia aina rohkem elamuid, peame teadma: ühe elamuühiku ja keskmise leibkonna lisandumisega kaasneb paraku 1,5 auto lisandumine meie hommikustesse ummikutesse, kasvab kooli- ja lasteaiakohtade vajadus.
Olen Harku valla volikogus olnud 16 aastat, neist 8 juhtinud Planeerimis- ja keskkonnakomisjoni. Oleme suutnud järgida tasakaalustatud arengu põhimõtteid, mis järgivad meie senist, 2013. aasta oktoobris kehtestatud üldplaneeringut.
Mäletan, milline võitlus tookord selle dokumendi vastuvõtmise ümber käis – valla üldpla-
neering ei ole kunagi kellegi jaoks ideaalne, see on omavalitsuse elanike ühiskondlik kokkulepe valda kindlas suunas arendada. Meil said need suunad toona kindlaks vaieldud –kuhu tiheasustusalad, kuhu puhkealad, kuhu looduskaitse ja rohealad, kuhu tööstuspargid. Uute, kehtestamisele tulevate projektide üle arutledes me oma volikogu komisjonis ei hää-
leta, kõik saavad võimaluse oma mõtted välja rääkida. Ühiselt proovime leida konsensuse –kuhu tohib panna aed või rajada uus teelõik. Tulemus – meil pole konflikte, kõik komisjoni liikmed saavad aru, et ajame ühist asja, hoiame kinni kunagi kehtestatud üldplaneeringust, tänu millele Harku vald on täna selline nagu ta on, elamisväärne, kinnisvara kasvava väärtusega.
Uued tuuled Praegu on jälle valimiste aeg, valijaile lubatakse kõike – vanadest plats puhtaks teha, uued tuuled puhuma panna, avada üldplaneering, kõik ringi korraldada. Kui me täna avame oma üldplaneeringu – NAGU MITMED UUED TULIJAD OMA VALIMISLUBADUSTES TAHAVAD –, võib juhtuda see, mille vastu oleme kogu aeg kõik koos võidelnud: meie põllupealsetele ja metsatukkadesse kerkivad uued elamurajoonid TORNELAMUTEGA. See aga tähendab ka uusi autosid hommikustesse ummikutesse. Kui praegu ulatuvad autorongid hommikul linna piirist Tiskreni, siis uute asumite lisandumisel juba Tilgu tee otsa. Ka ühistranspordi lisandumine – kelle raha eest? – ei päästa midagi. Aina pikenevaid autokaravane ei taha meist keegi. Nii et mõtelgem enne kui ruttame oma üldplaneeringut taas avama.
Plaan B
Minul kui Planeerimis- ja keskkonnakomisjoni esimehel on teine plaan. Ütleme – plaan B. Selle asemel, et elamumahtu kasvatada, koole ja lasteaedu juurde ehitada, säilitame oma kauni looduse ja senise suhteliselt rahuliku elutempo. Kasvatame oma elukeskkonna kvaliteeti veelgi. Teeme oma asumid korda. Miks on näiteks Austria või Šveitsi külakesed nii omanäolised ja kaunid. Sest seal on avaliku ruumi kujundus pisiasjadeni läbi mõeldud. Kõik ava-
liku ruumi kujunduselemendid - pingid, valgustid, lilleklumbid, prügiurnid – on omal kohal. See annab avalikule ruumile senisest märksa suurema esteetilise väärtuse.
Hea elukeskkond on minu silmis tasakaalustatud keskkond.
Öeldakse – me ei suuda. Suudame! Kes uskus paarkümmend aastat tagasi, et me oma elatustasemelt Euroopa keskmisele järgi jõuame. Jõudsime. Kindlasti jõuame nüüd ka oma elukeskkonna kvaliteedilt. Meie kinnisvara väärtus kasvab veelgi. Valituks osutudes luban seda kurssi hoida ja jätkata. Oma plaani B ellu viia.
Varjumiskohad Kuskil lendavad ja plahvatavad ründedroonid ei üllata enam kedagi. Üllatab pigem meie endi inertsus: meil pole siiamaani kohti, kuhu ohu kohal varjuda. Kes vene aega mäletab, mäletab sedagi, et suuremates asumites olid ohu korraks ehitatud varjendid, regulaarselt tegeleti igasuguste ohtude ennetamise õppustega.
Soomlastel on kaljudesse raiutud universaalsed ruumid, kus rahu ajal võib kas või jäähokit mängida või autoparkla
olla. Ohu korral saab neid varjendeid kerge vaevaga ümber korraldada – ruumi on haiglatele, koolidele, tehastele. Meie alles hakkame kodanikukaitse peale mõtlema, uskudes samas, et ega vaenlase rakett Vääna-Jõesuhu või Kumnasse ikka lenda. Masendavad kaadrid Ukrainast näitavad – vene rakett võib tabada iga küla, iga maja. Tallinnas, Tartus või mõnes teises suuremas asumis võib loota avalikule varjumiskohale, varjendile, siin ajaasustuse piirkonnas peab igaüks ennast ise kaitsma. Kodus võib igaühel olla maakelder, mis tavalisel ajal on täidetud nagu kelder ikka –riiulite ja salvedega. Ohu korral on see aga kiiresti võimalik kohandada varjumiskohaks. Eestis valmistavad mitu firmat – ka siin Harku vallas – multifunktsionaalsed maa-aluseid keldervarjendeid, mida on testitud erinevates Euroopa riikides.
Valla poolt peaksime aga tegema kõik bürokraatia vähendamiseks, et inimesed võiksid sellise kelder-varjendi koju paigaldada lihtsustatud korras, liigsete kooskõlastusteta. Kui riik või omavalitsus ei suuda elanikkonna kaitsesse piisavalt panustada, siis peab omavalitsus lubama seda teha inimesel endal lihtsustatud korras. Šahedide lennates on juba hilja tegutsema hakata. Mina luban valituks saades seista bürokraatia vähendamise eest varjendkeldrite paigaldamisel.
Aadu Kana kodus oma sporditrofeede keskel. Süles hoiab vanameister Eesti Olümpiakomiteelt saadud auhinda “Eestimaa Spordihing 2023”.
Kaido Kruusoja uurimas tootmises olevat koduvarjendit. Nende paigaldamiseks kehtivaid nõudeid tahab Kruusoja lihtsustada.
Kvaliteetne juhtimine tagab jätkusuutliku vallavalitsemise
Erik Sandla vallavanem
Keerukama töö tegemisel nõuab seadus tavaliselt ettevõttelt vastava sertifikaadi olemasolu. See on ka loomulik – sertifikaat kinnitab, et tegijal on tööle vastavad kogemused ja teadmised olemas. Loomulik pole aga see, et keegi ei küsi sertifikaati omavalitsustelt, ei linnadelt ega valdadelt. Nagu polekski omavalitsuste juhtimine, tuhandete, vahel kümnete ja sadade tuhandete inimeste igapäevaelu korraldamine vastutusrikas ja vastavaid teadmisi, oskusi ja kogemusi nõudev töö. Sedamoodi mõtlesime kümme või natuke rohkem aastat tagasi tollase vallavanema Kaupo Rätsepaga.
Alustasime aastaid tagasi Otsustasime juba toona taotleda Harku vallavalitsusele sertifikaadi, mis kinnitaks vallavalitsuse kui meeskonna pädevust, samas aitaks meil endil läbi tööprotsesside analüüsimise ja kaardistamise tõusta organisatsiooniliselt kõrgemale tasemele, saada nii-öelda oma ala ametlikult tunnustatud spetsialistideks, usalduslikuks partneriks ettevõtetele ja eraisikutele. Vallarahvale.
Ütlen ausalt – ega sertifikaadi taotlemine lihtne olnud. Prot-
sessis osalenud vallavalitsuse töötajatest mitmed ei mõistnud, miks peaksid nad oma tegemisi kaardistama, sellele lisatasu saamata aega ja energiat kulutama. Eks nii mõnelgi tekkis ka hirm, et kõigi tööprotsesside täpsel analüüsimisel ja kaardistamisel võib mõni ametikoht liigseks osutuda. Siis on liigne ka töötaja. Igal juhul jäi toona sertifikaadi taotlemine pooleli. Uuesti asusime seda taotlema 2022. aastal. Otsustasime võtta tööle eraldi inimese, kes sellega igapäevaselt tegeleb. Valikuga panime täppi, kui valla-
valitsusse tuli tööle kvaliteedijuht Piret Klooren. Hakkasime taas vallavalitsuse kõigi osakondade tööprotsesse kaardistama, osakonna juhid jälgisid, mis tööprotsessid nende osakondades igapäevaselt toimuvad. Lihtsamalt öeldes – milliseid töid iga töötaja konkreetselt teeb. Arutluse all oli, mida annab ökonoomsemalt teha, millelt kokku hoida. Samas ka - kus on kitsaskohad, kas kõik elanike vajadused saavad õigeaegselt ja piisavas mahus kaetud. Lõpuks töötasime välja juhtimisstrateegia, kus kõik meie tegevused on
seotud üheks tervikuks – juhtimisprotsessid, põhiprotsessid ja tugiprotsessid on omavahel ühendatud ja toetavad üksteist. Ainukene ametlikult tunnustatud omavalitsus Meie pingsa töö tulemus – Harku vallavalitsus on möödunud suvest ainukene kvaliteedisertifikaadiga ISO 9001 sertifitseeritud omavalitsus Eestis. Mõni innovaatilisem naabervald üritab samuti sertifikaati saada, aga seni oleme ainsad. Vallavalitsuse töötajatele annab sertifitseerimisprotsessi lä-
bimine igapäevatöös reaalseid ja praktilisi eeliseid: protsessikaardid kirjeldavad samm-sam-
mult, kuidas me asju teeme. See on oluline, kuna selged protsessikirjeldused tagavad, et töökorraldus on ühtne ja kontrollitav. Ka teeb see töötaja asendamise lihtsamaks – kui kolleeg on pikemalt ära või lahkub, ei jää töö seisma, protsessikirjeldused võimaldavad igal töötajal kiiremini asendusse astuda. Ka uued töötajad saavad tugineda protsessikaartidele ja juhenditele, mis toetab süsteemset sisseelamist.
Tööprotsessid on kaardistatud. Sõltumata tekkida võivatest poliitilistest tõmbetuultest vallamajas – seda ikka juhtub –ametnike töö jätkub. Poliitikud annavad vaid poliitilise suunitluse, ametikohustusi täidavad osakondade töötajad poliitikutest sõltumata. See tagab töörahu. Entusiasm ja töötahe on vallamajas tagasi. Oleme jätkusuutlikud.
BM Certification kinnitab, et Harku vallavalitsuse kvaliteedijuhtimise süsteemi on auditeeritud ja leitud, et see vastab standardi nõuetele ISO 9001: 2015
Sertifikaadi käsitlusala
Harku vallas sotsiaalteenuste osutamise, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmise, eakate hoolekande, haridus-, kultuuri-, spordi- ja noorsootöö, elamu ja kommunaaltegevuste planeerimine, ja korraldamine, veevarustuse ja kanalisatsiooni, heakorra, jäätmehoolduse, ruumilise planeerimise, valla- või linnasisese ühistranspordi, ning valla või linna teede ja korrashoiu planeerimine ja korraldamine.
Tulevik
Vallavanem Erik Sandla ja tema meeskond lähevad valimistele vastu kindlalt – tehtud on palju. Ja tulevik algab just tegudest.