HOBI
Jahimees, osake metsast Jahindus on põnev hobi. Ühe jaoks tundub jahimees tüübina, kes toitub eksootilisest metsloomalihast, teisele on ta külmavereline tapja. Eelarvamusi jagub. Ometi on jahindus hobi, mis viib inimese metsa ja kasvatab temas vastutustunnet nii oma kaaslaste kui ka ümbritseva keskkonna ees. Karl-Kristjan Nigesen uuris jahindusega seonduvat meie erakonnakaaslase MARGO KLAASMÄGI käest.
M
argo on metsamees, seda nii erialalt kui ka hingelt. Ta on üles kasvanud Lääne-Viru metsade keskel ja õppinud metsamajandust põllumajandusülikoolis. Juba kooli kõrvalt tegi ta raha teenimiseks metsatööd ja olulise osa oma elust on ta juhtinud metsandusettevõtet. 90ndad oli aeg, mil Margo igapäevane suhe metsaga oli töiselt tihe, aga metsandusettevõte juhi kohustused jätsid Margo peagi kontoritoolile ning nõnda sai ta metsa aina harvemini.
32
SÜGIS 2013 Konservatiiv
Aga mets meeldib ja seda kontakti loodusega ei soovinud ta kaotada. Nõnda temast jahimees saigi. Pole ka ime, sest praeguseks meie seast lahkunud Margo isa ja vend olid jahimehed, nii oli see uus hobi üks loomulik samm. Võimalus aktiivselt jahindusega tegeleda oli juba ammu olemas. Margo selgitab: “Jahimehepaberid sain aastal 92, käisin aasta Luua metsakoolis, kus jahindus oli valikaine. Reaalselt tegutsev jahimees sai minust lõpuks kümmekond aastat tagasi.” Margo ei ole kirglik jahimees, vähemasti mitte kirglik selles mõttes, et ta tingimata looma peaks tabama. “Laskmata ei jäta, kui juhus tekib, aga trofeede valik on mul tagasihoidlik. Kui juhus pakub võimaluse ja õnnestub tabada, siis on hästi, aga ega ma eriliselt ei pinguta,” täpsustab Margo. Jahikirest olulisem on viibimine metsas ja samavõrd oluline on ka seltskond. Margo ja tema sõprade asutatud ettevõte Artiston on suisa omamoodi jahindusklubi, kus kõigi omanike jaoks on jahimeheroll osaks metsameheks olemisest. Tegelikult on Artistonis tööl suisa kümmekond paberitega jahimeest, töötajaid on kokku 35 ja jahivaimustust jagub ka neile, kes püssi ei kanna. Kui enamasti on ühe Eesti ettevõtte olulisim seltskondlik sündmus suvepäevad või aastalõpupidu, siis Artistoni aastasündmus kipub olema traditsiooniline sügisjaht. Mitte et muid üritusi ei korraldataks, aga jaht on mastaapne. Lisaks oma töötajatele võtavad sellest osa ka koostööpartnerid ja kliendid, möödu-
nud aastal oli seltskonda 90 inimese jagu. Margo on seltskondlik inimene ja nõnda ongi ajujaht see, mis talle meeldib. Vahel võtab ta ka muul põhjusel püssi kätte. Näiteks möödunud talvel oli Klaasmägide perel
Kui soovid jahimeheks saada, siis leia alustuseks tuttav jahimees, kes oleks jahindusseltsis sinu soovitajaks. nuhtluseks kaelas jänes, kes otsustas õunapuud nahka panna. “Õunapuumaitselist jänest võiks ju süüa,” muigab Margo ja tunnistab, et paraku see jaht tal ei õnnestunud. Üks ringlev müüt on see, et jahimees on jõhkard, kes nunnule jänkule või suurte silmadega Bämbile – hoolimata looma ahastavast pilgust – kuuli kerre kihutab. Margo ütleb, et jahimees pole siiski see jõhkard. Olukorras, kus inimese ja looduse elu on tihedalt põimunud, ei toimi looduslik tasakaal ning selleks, et kõik oleks hästi nii metsas kui ka põldudel, peab keegi sekkuma. Nii on jahimees viljapõldude valvur, metsasanitar, vajadusel loomade toitja ja kohati suisa tõuaretuse spetsialist. Teine müüt, mis viimastel aegadel esile kerkinud, on jahimeeste ja maaoma-