Konservatiiv 2014 kevad

Page 1

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri KEVAD 2014

KELAM vÀhem korruptsiooni, kÔrgem elatustase

EUROOPA PARLAMENDI VALIMISED IRLi programm ja kandidaadid KELAM – tööst Euroopa parlamendis ALENDER – uued teemad IRLis MIHKELSON – Ukraina mĂ”jud Eestile ERGMA viib Eesti kosmosesse SAMOST – miks ta tuli poliitikasse? IRL valitsuses – ministrite aruanded


SILVIA PÄRMANN

KAUPO KIKKAS

SAATEKS

ValimispĂ€eval vĂ”ta sĂ”ber kaasa! Euroopa Parlamendi valimisteni on jÀÀnud veel loetud nĂ€dalad. IRLi positsioon enne neid valimisi on tugev. TNS Emori koostatud viimase uuringu kohaselt hÀÀletaks IRLi kandidaatide poolt kĂ”ige suurem osa vastanutest ehk 17% valijatest. See tĂ€hendab, et IRLil on olemas reaalne vĂ”imalus saada Euroopa Parlamendis kaks kohta. Oleme eelseisvate valimiste keskseks teemaks vĂ”tnud Eesti elatustaseme tĂ”usu ning Putini korruptiivse mĂ”juvĂ”imu vĂ€hendamise Euroopas. Ukraina sĂŒndmuste taustal on inimesed hakanud mĂ”istma, et Putini korruptsioon kahjustab kogu Euroopa elatustaset ja julgeolekut. IRLil on viiest sammust koosnev plaan, millega seista vastu Putini reĆŸiimi mĂ”ju kasvule Euroopas. Sellele plaanile on praeguseks avaldanud toetust mitmed poliitikud ka vĂ€ljaspoolt Eestit, neist esimeste seas LĂ€ti endine peaminister Valdis Dombrovskis. IRLil on valimisteks tugev nimekiri, mis on hea kombinatsioon kogemusest ja uutest inimestest. Meid eristab teistest erakondadest see, et kĂ”ik IRLi nimekirjas olevad inimesed on valituks osutumise korral valmis Euroopa Parlamenti tööle asuma. IRL kuulub Euroopa suurimasse poliitilisse perekonda Euroopa Rahvaparteisse, mis annab meile europarlamendis parima vĂ”imaluse seista Eesti huvide eest. Ajalooliselt on Euroopa Parlamendi valimistest osavĂ”tt olnud mĂ”nevĂ”rra madalam kui riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistel. SeetĂ”ttu on oluline, et IRLi valijad lĂ€heksid 25. mai valimispĂ€eval ja eelvalimistel valima. Elektrooniline hÀÀletamine algab juba 15. mail. Ka sina saad IRLi heale valimistulemusele kaasa aidata. Helista enda sĂ”pradele ja tuttavatele ja palu neil kindlasti oma hÀÀl IRLi poolt anda. Samuti kutsun ĂŒhinema IRLi digitaalse toetajate meeskonnaga e-SALK, mille kohta leiad tĂ€psemat infot kĂ€esolevast Konservatiivist. TIIT RIISALO IRLi peasekretĂ€r

2

KEVAD 2014 Konservatiiv

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri VĂ€ljaandja: IRL TiraaĆŸ: 14 328 TrĂŒkkis: Printall Ilmub neli korda aastas. Telefon: 6 240 400 E-post: info@irl.ee Postiaadress: Paldiski mnt 13, Tallinn 10137 Toimetus: Gerrit MĂ€esalu, Kaido Kukk ja Karl-Kristjan Nigesen Tagasiside: kaido.kukk@irl.ee


SISUKORD

Sisukord 4 Uudised 6

Urmas Reinsalu: Eurovalimiste pĂ”hikĂŒsimus on, kuidas seista vastu Putini korruptiivsele reĆŸiimile Euroopas.

8 Europarlamendi valimiste programm 11 IRLi kandidaadid europarlamendi valimistel 15 IRLi kodupartei Euroopa Parlamendis Euroopa Rahvapartei mÔju ja tÀhtsus Euroopas on vÀga suur, kahtlemata on sellesse poliitilisse perekonda kuulumine Eestile oluline eelis.

16 Tunne Kelam rÀÀgib oma tegemistest Euroopa Parlamendis Tunne Kelam on olnud Euroopa Parlamendi saadik alates 2004. aastast. Siinkohal vÔtab ta kokku oma tegemised maailma suurimas demokraatlikus esinduskogus ja rÀÀgib, millised on Eesti-suguse vÀikeriigi vÔimalused seista enda huvide eest sellises suures seltskonnas.

18 Yoko Alender ja uued teemad IRLis Kui Yoko Alender kohalikel valimistel IRLi nimekirjas kandideeris, olid paljud inimesed ĂŒllatunud – Yoko on IRLis, kas tĂ”esti? Nii see oli, on ka praegu ja nagu Karl-Kristjan Nigeseni vestlusest Yoko Alenderiga vĂ€lja tuleb, on ka edaspidi.

21 Ukraina saatusest sÔltub meie tulevik Venemaa agressiooni tÔttu on olukorrast Ukrainas praeguseks vÀlja kasvanud tÀiesti uus ajastu kogu Euroopas, vÔimalik, et isegi maailmas. Marko Mihkelson rÀÀgib sellest lÀhemalt.

22 Ene Ergma hinnagul on Eesti valmis ĂŒhinema Euroopa Kosmoseagentuuriga AstrofĂŒĂŒsik ja akadeemik Ene Ergma kirjutab, et teda motiveerib Euroopa Parlamenti kandideerima tahtmine teha poliitikat, mis aitab kaasa Euroopa muutumisele tĂ”eliselt innovaatiliseks ja teadmistel pĂ”hinevaks ĂŒhenduseks.

24 Anvar Samost: “Miks ma otsustasin poliitikasse tulla?” Miks tippajakirjanik ja meediajuht peab vajalikuks loovutada mugavapositsioon neljanda vĂ”imu ridades ja astub sammu, kus kritiseerijast saab paratamatult kritiseeritav?

30 Head Eesti asjad AnnemĂ€e talu viinamarja vein ning Õllenaudi Ă”lled – vĂ€ikesed tootjad on asunud edendama Eesti maitsemaastikku. VĂ€iketootja Vipis seevastu tegutseb terviserindel, nende nohutilkadest ja kurgurohust oli selle ajakirja valmimisel kĂ”vasti abi.

32 Puulaevnik Alar Schönberg Tallinna sadama Admiraliteedi basseinist tabasime puulaev Hoppeti kaptenikajutist tÔelise puulaevniku, meie erakonnakaaslase, rannarootslase juurtega Alar Schönbergi, kes on ainsa merekÔlbulikuna sÀilinud Eestis ehitatud puulaeva reeder.


UUDISED

Senaator McCain ja Reinsalu kohtusid Tallinnas IRLi esimees Urmas Reinsalu, IRLi auesimees Mart Laar ja peasekretÀr Tiit Riisalo kohtusid aprilli keskel Arizona senaatori John McCaini ja PÔhja-Dakota senaatori John Hoeveniga. Kohtumisel tÔdeti, et suurim oht Euroopa

julgeolekule ja elatustaseme kasvule on Putini korruptiivne mĂ”juvĂ”im. Reinsalu ĂŒtles kohtumisel, et Ukraina kriis on nĂ€ide sellest, mis juhtub riigiga, kus on aastaid vohanud korruptsioon. KĂ”ige olulisemaks pidas Reinsalu seda, et Euroo­­

pa riigid suudaksid ĂŒhiselt koonduda Putini korruptiivse sĂŒsteemi vastu. Samuti rÀÀgiti kohtumisel Eesti julgeoleku tagamisest. Rein­­salu sĂ”nul on ÀÀrmiselt oluline, et NATO suurendaks oma sĂ”jalist kohalolekut Balti riikides.

IRLi poliitikud kaitsmas vanemapensionit.

IRL kaitseb emapensionit IRLi eestseisuse liikme, riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehe Margus Tsahkna sĂ”nul jÀÀb lapsevanemal saamata 360 eurot lisapensionit, kui ajutine valitsus lĂŒkkab emapensioni jĂ”ustumise kolm aastat edasi. PensionĂ€ridelt

4

KEVAD 2014 Konservatiiv

vĂ”etakse Tsahkna sĂ”nul ĂŒhtekokku 23 miljonit eurot aastas, mis teeb kolme aasta peale pea 70 miljonit. IRL kutsub praegust koalitsiooni loobuma oma plaanist jĂ€tta 200 000 pensionĂ€ri ilma oodatud pensionitĂ”usust.

Naiskogu esinaisena jĂ€tkab Akkermann IRLi Naiskogu IREN pidas mĂ€rtsi lĂ”pus Narvas oma ĂŒldkogu, kus valiti organisatsioonile uus juhatus ning esinaine. Esinaiseks valiti tagasi riigikogu liige Annely Akkermann. Aseesinaisteks valiti Riina Solman, Kadri Tillerman ja Reet Trei.


UUDISED

IRLi suvepÀevad ELITRAVO | DREAMSTIME.COM

toimuvad uudses formaadis

IRL kaitseb abielu IRLi fraktsioon andis riigikogus menetlusse perekonnaseaduse muutmise eelnĂ”u, mille eesmĂ€rk on faktilises kooselus olevate inimeste Ă”iguste parem kaitse. EelnĂ”u eesmĂ€rk on anda pĂŒsivalt koos elavatele inimestele mĂ”istlik vĂ”imalus kaitsta oma Ă”igusi kooselu kĂ€igus soetatud varaga seoses ka juhul, kui nad ei ole abielus. KĂ”ige efektiivsem viis selleks on tĂ€iendada perekonnaseadust, sest erinevalt plaanitavast kooseluseadusest kohaldub perekonnaseadus kĂ”igile faktiliselt koos elavatele

inimestele. Kooseluseadus aga ei anna abieluvĂ€liselt koos elavatele inimestele automaatselt ĂŒhtegi tagatist oma Ă”iguste kaitseks, vaid eeldab selleks eelnevalt kooselu registreerimist. IRLi fraktsioon ei toeta kooseluseadust ega selle raames taotletavat samasooliste paaride kooselu reguleerimist. Fraktsiooni hinnangul tuleb kaitsta abielu ja mitte luua selle kĂ”rvale sarnaseid institutsioone kooselu registreerimiseks, mis pihustavad laiali abielu tĂ€henduse.

Kelami algatus

IRL algatas riigikogus omavalitsusreformi eelnĂ”u IRLi fraktsioon andis aprilli keskel riigikogus menetlusse omavalitsusreformi eelnĂ”u, mis on oma nimeks saanud TĂ”mbekeskuste Eesti. Selle reformi tulemusena jÀÀb Eestisse pĂ€rast 2017. aasta sĂŒgisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust, kus elab ĂŒldjuhul ĂŒle 5000 inimese. Omavalitsusreformi vĂ€lja töötanud endine regionaalminister Siim Kiisler ĂŒtles, et reformi arutelu tuleb tuua riigikokku, kuna viimati arutati parlamendis sellist seaduseelnĂ”ud 75 aastat tagasi. Tollal jĂ€i haldusreformi tulemusena Eestis alles 248 valda. Kiisleri sĂ”nul ei suuda suur osa praeguseid omavalitsusi tĂ€ita neile pandud ĂŒlesandeid ning see vĂ”imekus vĂ€heneb iga aastaga. Tema sĂ”nul tajuvad vĂ€hest vĂ”imekust kĂ”ige valusamalt just maapiirkondade elanikud ning seal on ka toetus reformile kĂ”ige tugevam. Siseministeeriumi avaldatud uuringu jĂ€rgi toetab 71% arvamust omavatest Eesti elanikest tĂ”mbekeskustel pĂ”hineva haldusreformi elluviimist.

Ajad muutuvad ning ka IRLi suvepĂ€evad tahavad ajaga kaasas kĂ€ia. Kogunemine, kus lauldakse, tantsitakse ja mĂ€ngitakse sportmĂ€nge, hakkas tasapisi tĂŒĂŒtuks muutuma. SeetĂ”ttu on otsustatud valida suvepĂ€evadele pisut asjalikum formaat, sest suvepĂ€evadest vĂ”iks osalejale ka miskit kasu olla. Suhtlemine erakonna tipp-poliitikutega mitteametlikus Ă”hustikus, hea tuju ning palju toredaid inimesi – sellest ei kavatseta loobuda. Muutumas on rĂ”huasetus sisu osas. Sel suvel ootab erakonna liikmeid ja sĂ”pru hoopis hariv suvekool. KĂ”igi eelduste kohaselt toimub see augusti eelviimasel nĂ€dalavahetusel ehk siis 23. ja 24. augustil. Mida tĂ€pselt Ă”pitakse ja kus suvekool toimub? Sellega tegeleb parajasti palavikuliselt korraldustoimkond ning tĂ€psem info tulevast ĂŒritusest jĂ”uab erakonna liikmeteni maikuu jooksul. JÀÀgem ootele!

EI PUTINI KORRUPTSIOONILE! stopputin.eu

Tunne Kelam kĂ€is vĂ€lja plaani Putini korruptiivse reĆŸiimi pidurdamiseks Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam tutvustas europarlamendi saadikutele ja avalikkusele oma viiest sammust koosnevat ĂŒleeuroopalist algatust „STOP Putin’s corruption!”. Algatuse eesmĂ€rk on tĂ”kestada Putini korruptiivse reĆŸiimi mĂ”ju Euroopas. Kela-

mi plaanile on tÀnaseks toetust avaldanud ka LÀti eelmine peaminister Valdis Dom­ b­­ rovskis ning Leedu endine vÀlisminister ja praegune europarlamendi saadik Algirdas Saudargas. Algatusega saad lÀhemalt tutvuda www.stopputin.eu.

Konservatiiv KEVAD 2014

5


PÕHIKÜSIMUS

IRLi esimees Urmas Reinsalu rÀÀkis Konservatiivile poliitilisest olukorrast ja tulevatest valimistest. Tema sĂ”nul on Euroopa Parlamendi valimiste pĂ”hikĂŒsimus selles, kuidas seista vastu Putini korruptiivsele reĆŸiimile Euroopas. Putini agressioonile vastu astumiseks peavad eestimeelsed jĂ”ud tegema Reinsalu hinnangul tĂ”sist koostööd.

Eurovalimiste pĂ”hikĂŒsimus: kuidas seista vastu Putini korruptiivsele reĆŸiimile Euroopas?

6

KEVAD 2014 Konservatiiv

IRL on nĂŒĂŒd opositsiooni­­ erakond. Miks Reformierakond rikkus koalitsioonilepingut ja lĂ”hkus koalitsiooni? Sest Reformierakonna arvates on selline kĂ€itumine neile kasulik. Viimastel ko­­ halikel valimistel sai Reformierakond esimest korda oluliselt vĂ€iksema tulemuse kui IRL. Eks siis tuligi ette vĂ”tta pealesunnitud liidrivahetus. Avalikkuses olnud poliitiliste skandaalide tĂ”ttu ei julenud nad valijate kohtu ette astuda senise valitsusega. Selleks on siis vaja uut projekti nimega Ajutine Valitsus. IRLil pole midagi karta ega hĂ€beneda. Me tegime neil aastail tĂ”sist tööd ja teenisime Eestit nii, nagu oskasime. Meie ei ole partnereid kunagi reetnud. Ja see on meie sisemine tugevus, olgugi et taktikalistes kasudes tuleb selle eest lĂ”ivu maksta. Miks ametisse astunud valitsus on Ajutine Valitsus? Kahel pĂ”hjusel. Esiteks, korraliste valimisteni on napid kĂŒmme kuud. See muudab valitsuse kogu tegevuse ĂŒleminekuliseks. Ning teiseks on koalitsiooni juhid ise tĂ”denud, et selle valitsuse eesmĂ€rk on valimised, mitte midagi muud. Ja see erineb pĂ”himĂ”tteliselt IRLi vaatest. Meie


PÕHIKÜSIMUS

arusaam riigijuhtimisest on see, et vĂ”im on tĂ”sine vastutus. Otsuseid tuleviku huvides tuleb julgeda langetada, mitte nende eest kĂ”rvale hiilida. Millistest pikaajalistest otsustest praegu ametis olev valitsus on taganenud? Eesti arengu seisukohalt nĂ€en kolme tĂ”sist pudelikaela. Esiteks, selleks et inimeste sissetulekud ĂŒle Eesti kasvaksid, on vaja teha haldusreform. Teiseks on vaja jĂ€tkata hariduse kaasajastamisega, et Eesti oleks parema elatustasemega maa. Ning kolmandaks on vaja hoida kinni eelarve tasakaalu pĂ”himĂ”ttest, selleks et meie majandus oleks jĂ€tkusuutlik. Paraku on see valitsus nimetatud kolmele pĂ”himĂ”ttele tĂ”mmanud pidurid peale. JĂŒrgen Ligi rÀÀgib ju, et eelarve on tasakaalus. Kahjuks pole see tĂ”si. See valitsus on asunud tegema kulusid nagu buumi ajal, kuid tegelikult meil majandus kahaneb. Teisalt leitakse kuludele ja majanduse pidurdumisele kate reservidest. Kui IRLi ajal suutis valitsus raskemateks aegadeks reserve koguda, siis praegune valitsus kavatseb loetud kuudega kulutada suure osa neist reservidest ehk ĂŒle viiesaja miljoni euro. Ja kui reservid kahanevad, siis ei ole eelarve tasakaalus. Milline on siis ametisse astunud valitsuse pĂ”hiline eesmĂ€rk? Kohati tundub, et ainult ĂŒks: vĂ”ita valimised. See ei ole aga vastutustundlik poliitiline vaade. Eesti inimeste elatustaseme kasvu vĂ”ti peitub majanduses. Just majanduskasvu soodustamine peab olema valitsuse pĂ”hiĂŒlesanne. Kahjuks koalitsioonilepe sellekohaseid ettepanekuid ei sisalda, sest selleks tuleb teha ka ebapopulaarseid otsuseid. Lihtsam on ĂŒmberjagamine, millele vĂ”etakse kate reservidest. See ongi vasakpööre. Milline on IRLIi poliitiline liin lĂ€hiajal? Esiteks tuleb tegeleda kĂ”ige olulisemate kĂŒsimustega, nagu Eesti rahvuslik julge-

olek. Meie ĂŒlesanne on esitada oma vaade sellele, kuidas kindlustada praegusel ohtlikul ajal Eesti vabadust, ja seista vastu Putini agressioonile. Selles kĂŒsimuses peavad eestimeelsed jĂ”ud tegema tĂ”sist koostööd ning heitma kĂ”rvale erimeelsused. Teine oluline teema seondub eesti inimeste elatustaseme parandamisega. Tuleme valitsusele appi ja pakume lĂ€hiajal vĂ€lja oma majanduskasvu plaani. Kolmandaks peame tegelema nende reformidega, millest sĂ”ltub Eesti areng kaugvaates. Just seetĂ”ttu algatasime riigikogus tĂ”mbekeskustele keskenduva haldusreformi seaduse eelnĂ”u.

Kutsuge IRLi toetama ka oma pereliikmed ja tuttavad. Tehke see ĂŒleskutse oma tuttavatele ka e-kirja vĂ”i sĂ”numiga.

Milline on sinu sĂ”num IRLi liikmetele? IRL on Eesti parim erakond, sest meil on selge liin, kuidas Eesti asja ajada. Ees seisavad Euroopa Parlamendi valimised. Need valimised on vĂ€ga tĂ€htsad, sest seal antakse tĂ”uge ka riigikogu valimisteks. IRL peab tegema vĂ€ga korraliku tulemuse. See on erakordselt tĂ€htis just nĂŒĂŒd. Miks? Paratamatult antakse neil valimistel ka hinnang sellele, kuidas Eesti inimesed toetavad seda poliitikat, mida IRL valitsuses ajanud on. See on meie jaoks ka referendum. SeetĂ”ttu on oluline, et me ei jÀÀks kĂ”rvale. Mul on igale erakonna liikmele kolm palvet. Esiteks, minge kindlasti ise valima. Teiseks, kutsuge IRLi toetama ka oma pereliikmed ja tuttavad. Ning kolmandaks, tehke see ĂŒleskutse oma tuttavatele ka e-kirja vĂ”i sĂ”numiga.

Mida tuttavatele öelda? Seda, et IRL on sĂ”nastanud nende valimiste pĂ”hikĂŒsimuse Eesti huvisid silmas pidades. Eesti huvides on, et IRL saab mandaadi seda tööd Euroopas teha. Nende valimiste pĂ”hikĂŒsimus on selles, kuidas seista vastu Putini korruptiivsele reĆŸiimile Euroopas. See on Eesti ja paljude teiste rahvaste jaoks nii vabaduse kui ka elatustaseme kĂŒsimus. Tunne Kelami eestvĂ”ttel on vĂ€lja kĂ€idud konkreetne plaan, kuidas Euroopa jĂ”udu koondada. Teisalt tĂ”i mitmete Euroopa riikide korruptiivne eelarvereeglite rikkumine kaasa nii raske Euroopa vĂ”lakriisi, mis lĂ”i ka meie majandust. Ausa mĂ€ngu reeglite rikkumise eest maksavad korralikud ja ausad inimesed oma sissetulekute kahanemisega. Seda ei tohi Euroopas enam juhtuda. Kui suudame korruptsiooni vĂ€hendada, siis saame majandust paremini arendada. Ja meil on plaan, kuidas majanduse arendamise kaudu muutub inimeste elatustase paremaks. Kas meie kandidaadid on seda plaani valmis ellu viima? Meil on parim tiim selle töö jaoks. Me tunneme Euroopat, meil on sĂ”pru, et teha Eesti hÀÀl suuremaks. Ja meil on hea programm. Kuid kĂ”ige olulisemad on pĂ”himĂ”tted. Kui Euroopa ajab pĂ”himĂ”ttekindlat poliitikat nii oma asju korraldades kui ka diktaatoreid korrale kutsudes, siis see Euroopa on tugev ja edukas. Mis on erakonna kĂ”ige olulisemad ĂŒlesanded lĂ€hema aasta jooksul? Esiteks, teha vĂ€ga korralik tulemus Euroo­­ pa Parlamendi valimistel. Ja igaĂŒks saab siin oma panuse anda. Teiseks, panna kokku parim programm riigikogu valimisteks. Kutsun kĂ”iki oma ideedega kaasa lööma. Kolmandaks, vĂ”ita riigikogu valimised. Sest IRLi on Eestil vaja just rasketel aegadel. Millest sĂ”ltub riigikogu valimisvĂ”it? IRLi vĂ”it tĂ€hendab seda, et tööd tegeva ja lapsi kasvatava pere toimetulek paraneb oluliselt. Seda peamegi valimistel selgitama. Konservatiiv KEVAD 2014

7


PROGRAMM

Europarlamendi valimiste programm

IRL ajab Eesti asja Euroopas, seistes Eesti perede elatustaseme kasvatamise ja julgeoleku eest. Seisame nii kodumaal kui ka Euroopa Parlamendis euroopaliku Eesti eest ja astume vastu Putini korruptsiooni levikule Euroopas. JĂ€rgnevalt on kirjas kokkuvĂ”te IRLi valimisprogrammist. Programmi tĂ€isversiooniga on vĂ”imalik tutvuda IRLi kodulehekĂŒljel www.irl.ee. VĂ€hem korruptsiooni IRL seisab korruptsiooni vastu Eestis ja Euroopa Liidus, sest vĂ€hem korruptsiooni tĂ€hendab suuremat majanduskasvu, kĂ”rgemat elatustaset ja kindlamat julgeolekut. Korruptsioon on Eesti ja Euroopa jĂ”ukuse kasvu ĂŒks peamisi pidureid. Selle tekitatud kahju lĂ€heb Euroopa majandusele aastas maksma ligi 120 miljardit eurot, mis on sama palju, kui Euroopa Liidu aastaeelarve. IRL peab oluliseks, et kogu Euroopas aetaks asju ausalt ja lĂ€bipaistvalt ning peetaks kinni kokkulepitud reeglitest. Korruptiivne juhtimine ei tohi olla Euroopas vĂ”imalik. Euroopa rahanduskriisi ĂŒks pĂ”hjusi on olnud Euroopa Komisjoni suutmatus kutsuda korrale liikmesriikide liidreid, kes ĂŒhtseid reegleid eirates on valetanud ja kasutanud Ă€ra teiste liikmesriikide ja investorite usaldust ning vĂ”tnud ĂŒha uusi laene. Ukraina sĂŒndmused nĂ€itavad, et korruptsioon on ka julgeolekuoht. Selle ennetamiseks peab Euroopa Liit seisma vastu korruptiivsetele liidritele ka vĂ€ljaspool liidu piire.

VĂ€hem bĂŒrokraatiat Euroopa Liidu eeskirjade lihtsustamine on olnud uue ĂŒhtekuuluvuspoliitika olulisemaid nĂ”udeid. Lihtsamad reeglid on kergemini mĂ”istetavad, tugevdavad 8

KEVAD 2014 Konservatiiv


PROGRAMM

Ă”iguskindlust, ennetavad Euroopa Liidu rahade vÀÀrkasutamist ja vĂ€hendavad bĂŒrokraatiat. VĂ€hem bĂŒrokraatiat on eelduseks, et ĂŒhisturg toimib tĂ”rgeteta ja majandus kasvab. Samuti tĂ€hendab vĂ€iksem bĂŒrokraatia seda, et ettevĂ”tjad ei pea kulutama oma aega ja ressursse kĂ”rvaltegevusteks. BĂŒrokraatia vĂ€hendamiseks tuleb parandada ja lihtsustada Euroopa Liidu toetustega seotud eeskirju, et tagada raha eesmĂ€rgipĂ€rane investeerimine. Samuti tuleb ĂŒhtlustada Euroopa Liidu toetusfondide reegleid, et fondidest taotlemine oleks ĂŒhtlasem ja arusaadavam.

EttevĂ”tlus ja tasuvamad töökohad Nii Eestis kui ka Euroopas on keskne kĂŒsimus, kuidas luua tasuvaid töökohti ja tagada suuremaid sissetulekuid. Me ei saa kĂ€sukorras tĂ”sta inimeste sissetulekuid, kuid saame luua soodsama ettevĂ”tluskeskkonna. Tugev ja heal jĂ€rjel Euroopa majandusruum on ĂŒks olulisemaid julgeoleku eeldusi. Euroopa Liidus peab olema ettevĂ”tluseks loodud avatud, tĂ”hus ja piiranguteta ĂŒhtne turg. IRL seisab selle eest, et soodustada ja kaitsta vaba konkurentsi ja arendada ettevĂ”tlusvaimu, mis on tasuvamate töökohtade eelduseks.

IRLi eesmĂ€rgiks on hĂ€sti toimiv ĂŒhisturg. See eeldab, et teenuste, kaupade ja tööjĂ”u liikumine toimub vĂ”imalikult vabalt. Me seisame tugeva euro ja konservatiivse eelarvepoliitika eest ning pooldame ettevĂ”tlust soodustavate regulatsioonide sisseviimist. Samuti peame oluliseks teadus- ja arendustegevuse arendamist ettevĂ”tluses ja digitaalse Euroopa eest seismist. Meie fookuses on tööstuse arendamine ning vĂ€ikese ja keskmise suurusega ettevĂ”tete toetamine, sest need valdkonnad mÀÀravad Eesti ja Euroopa majandusmootorite pöördekiirused. Toetame transpordiĂŒhenduste, sh Rail Balticu loomist. Eestil peavad olema kiired, mugavad ja taskukohased ĂŒhendused muu Euroopaga.

Energiapoliitika Euroopa Liidus tuleb muuta energiavarustatus mitmekesisemaks, suurendada tuleb ka energiatĂ”husust. EL finantsvahendeid tuleb suunata hoonete ja elamute energiasÀÀstlikumaks rekonstrueerimiseks. Ühtse energiaturu loomiseks ja energia tarnekindluse tagamiseks on möödapÀÀsmatu jĂ€tkuv energiaĂŒhenduste rajamine. IRL peab oluliseks toetada Euroopa Komisjoni jĂ”upingutusi vĂ”itlemisel

Gazpromi diskrimineeriva poliitikaga. Energia sisseostmisel kolmandatest riikidest tuleb liikmesriikidel ĂŒhendada jĂ”ud, et saavutada gaasihinna lĂ€birÀÀkimistel mĂ”jusam kauplemispositsioon, mis tagaks vĂ”rdsemad ja soodsamad hinnad kĂ”igile liikmesriikidele. Eestisse tuleb rajada veeldatud maagaasi terminal. Enne alternatiivse gaasiallika teket ei saa meie energiajulgeolekut kahjustamata suurendada gaasi osakaalu Eesti energiatarbimises.

Euroopa Liidu tulevik Euroopa tulevikku silmas pidades peab IRL oluliseks, et Euroopa Liit jÀÀb riikide ĂŒhenduseks, mitte ei muutu liitriigiks. Samuti peame oluliseks suurendada Euroopa Liidu liikmesriikide koostööd, paremat koordineeritust ja eeskirjade ĂŒhtlustamist mitmetes vĂ”tmevaldkondades, nagu vĂ€lispoliitika, ĂŒhtne julgeolekuja kaitsepoliitika, ĂŒhtne energiapoliitika, Euroopat ĂŒhendavate transporditrasside vĂ€ljaarendamine, teenuste turg jt. IRL seisab Euroopas rangema eelarvepoliitika eest ja astub vastu vĂ”lgu elamisele.

Haridus ja noored HaridussĂŒsteemide rahvusvaheline konkurentsivĂ”ime tagab Eesti ja Euroopa konkurentsivĂ”ime ka ĂŒleilmastumise Konservatiiv KEVAD 2014

9


PROGRAMM

protsessis ja kahaneva rahvastiku tingimustes. On vajalik moderniseerida hariduskorraldust ja suurendada EuroopaĂŒlest koostööd ja akadeemilist vahetust. IRL seisab selle eest, et Euroopa Liidus oleks kaitstud rahvuskeelne haridus. Eesti rahvusliku haridussĂŒsteemi arendamine peab kindlustama meie positsiooni maailma edukamate haridusriikide hulgas. Samuti on oluline noorte hea ettevalmistus tööellu astumiseks. Selleks on vaja toetada kutseĂ”ppe kvaliteedi tĂ”stmist ja mainekujundust, Eesti noorte osalemist Euroopa kutseĂ”ppe projektides ning avardada praktiseerimisvĂ”imalusi Eestis ja Euroopas.

Kaitse- ja julgeolekupoliitika IRL on veendunud, et Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekukoostöö on Eestile oluline, kuna riigi julgeoleku tagamine eeldab mitmekesise turvavĂ”rgustiku vĂ€ljaarendamist. IRL peab oluliseks Euroopa Liidu kaitsekoostöö nĂ€htavust Eestis ja LÀÀnemere regioonis laiemalt. Samuti Euroopa Liidu ĂŒhise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimist ja arendamist nii, et Euroopa Liitu kuuluvad PĂ”hjala riigid ĂŒhinevad NATOga ja nende riikide kaitsekulutused moodustavad minimaalselt 2% SKPst.

Kultuur, elukeskkond ja kodanike Euroopa IRLi kultuuripoliitika lĂ€htub pĂ”hiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri sĂ€ilimine lĂ€bi aegade. Selleks peame oluliseks tutvustada Eesti ainulaadset rahva- ja kĂ”rgkultuuri kĂ”ikjal maailmas, olles eeskujulikuks euroopalikuks nĂ€iteks, kuidas vĂ€ike rahvusriik suudab globaliseeruvas maailmas sĂ€ilitada omanĂ€olise, innovatiivse ja areneva kultuuriruumi. Elukeskkond on meie kĂ”igi ĂŒhine kodu, milles peegelduvad Euroopa vÀÀrtused. IRLi jaoks on euroopalikeks vÀÀrtusteks avatus, inimsĂ”bralikkus ja ettevĂ”tlikkus. Samuti seisame selle eest, et luua elukeskkonda, mis on kasutajasĂ”bra10

KEVAD 2014 Konservatiiv

lik lastele, peredele, vÀÀrikas eas kodanikele ja ka erivajadustega inimestele. IRL toetab demokraatliku ning avatud ĂŒhiskonna arenemist ja kindlustamist. Peame oluliseks, et Euroopa Liidus kasvaks poliitilistes protsessides kodanike osalus. Poliitilised ja demokraaltikud protsessid peavad arenema koos ĂŒhiskonnaga, poliitikud peavad soodustama poliitilistes otsustusprotsessides vĂ”imalikult laia ja avatud arutelu.

PĂ”llumajandus, keskkond ja kalandus IRL toetab konkurentsivĂ”imelise, jĂ€tkusuutliku ja keskkonnasĂ”braliku Euroopa toidutootmise ja pĂ”llumajanduse arendamist. PĂ”llumajandustootmine vajab uute tehnoloogiate arendamist ja rakendamist. TĂ€htis on suunata nii Eesti kui ka ELi teadusrahasid teaduspĂ”hise ja innovaatilise pĂ”llumajanduse ning kohaliku ja tervisliku toidu tootmise arendamisse. Eesti jaoks on olulisel kohal keskkonnahoid ja sÀÀstlikkus. EsmatĂ€htis on Euroopa pĂ”llumajandussektori konkurentsitingimuste ja pĂ”llumajandustoetuste vĂ”rdsustamine ning suurem turule orienteeritus. IRL seisab ĂŒhise pĂ”llumajanduspoliitika raames antavate arengu- ja investeeringute toetuste suurendamise eest pĂ”llumajanduse otsetoetuste arvelt.

Siseturvalisus ja immigratsioonipoliitika Euroopa Liidu kodanike jaoks on julgeolek ĂŒks peamisi prioriteete. IRL peab oluliseks rahvusvaheliste kuritegelike vĂ”rgustike tĂ”kestamist, seisame kĂ”ikide korruptsiooni avaldumisvormide vastu. Peame oluliseks terrorismi Ă€rahoidmist, Euroopa muutmist kriisidele ja katastroofidele vastupanuvĂ”imelisemaks ning Euroopa piiride turvalisust ning konservatiivset immigratsioonipoliitikat.

Sotsiaalpoliitika IRL lÀhtub pÔhimÔttest, et tööturu

regulatsioonid ja kogu sotsiaalsĂŒsteem, sh sotsiaaltoetused ja ĂŒmberĂ”ppeprogrammid, peavad olema kujundatud nii, et iga töövĂ”imeline inimene leiaks rakenduse tööturul ja töötuks jÀÀmise korral jĂ”uaks vĂ”imalikult kiiresti tööturule tagasi. IRL peab oluliseks seista selle eest, et Eesti inimestel oleks Euroopas teiste eurooplastega vĂ”rdsed vĂ”imalused tööd teha kĂ”ikjal Euroopa Liidus ning nende Ă”igused oleksid kaitstud. Peame oluliseks terviseteenuste ja nendega seotud teenuste ja oskusteabe piiriĂŒlest liikumist ning seda toetavaid infotehnoloogilisi lahendusi ja kokkuleppeid nii, et see aitab luua töökohti Eestis, tagab Eesti meditsiinisĂŒsteemi parema jĂ€tkusuutlikkuse ja paremad teenused ka Eesti inimestele.

VĂ€lispoliitika Peame oluliseks, et Euroopa Liit lĂ€htuks vÀÀrtuspĂ”hisest vĂ€lispoliitikast, mille mĂ€rksĂ”nadeks on demokraatia ja inimĂ”igused. Kui inimĂ”igusi rikutakse, siis sekkub Euroopa Liit jĂ”uliselt, st kehtestab majandussanktsioone ja vajadusel kasutab sĂ”jalist jĂ”udu. Toetame Euroopa Liidu ja NATO efektiivselt toimivat ning liikmesriikide ĂŒhishuve kaitsevat poliitikat. Ameerika Ühendriikidega toetame senisest tihedamat koostööd julgeoleku ja kaubanduse valdkonnas. IRL peab oluliseks Euroopa Liidu ĂŒhist Aasia-strateegiat. Samuti Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelist dialoogi inimĂ”iguste teemal. Venemaaga suheldes peab Euroopa Liit lĂ€htuma vÀÀrtuspĂ”hisest poliitikast: inimĂ”igustest, Ă”igusriiklusest ja naaberriikide suverÀÀnsusest. Venemaa ei tohi viia ellu oma „lĂ€hivĂ€lismaa” poliitilist doktriini ega sekkuda iseseisvate riikide juhtimisse. Seisame selle eest, et Euroopa Liit kaitseks suhetes Venemaaga kĂ”igi liikmesriikide majanduslikke ja kaubanduslikke huve.


KANDIDAADID

Ene Ergma IRLi aseesimees

Tunne Kelam Euroopa Parlamendi saadik alates 2004. aastast ‱ IRLi eestseisuse liige ‱ pikaaegne riigikogu aseesimees ‱ Isamaaliidu esimees 2002–2004, ERSP esimees 1993–1995 ja Eesti Komitee esimees 1990–1992 ‱ hariduselt ajaloolane ‱ abielus Seisan Euroopa Parlamendi kandidaadina selle eest, et Eestil oleks rahvusvaheliste kriiside ajal kindel seisund Euroopas. Et Eestil oleks Euroopas rohkem sĂ”pru, kes on valmis meid vajadusel toetama. Olen seda saavutanud juba 2007. aasta aprillimĂ€ssu ajal, mil Euroopa Parlament asus minu algatusel tugevalt Eesti poolele. Olen koostanud ka europarlamendi esimese kĂŒberjulgeoleku raporti, seisnud BaltiEuroopa saadikuĂŒhenduse esimehena LÀÀnemere strateegia ja Rail Balticu elluviimise eest. Samuti olen olnud ĂŒks Euroopa sĂŒdametunnistuse ja totalitarismi resolutsiooni algatajaid. See, et IRL kuulub Euroopa Parlamendi kĂ”ige suuremasse Euroopa Rahvapartei fraktsiooni, annab IRLi kandidaatidele europarlamenti kandideerides suuremad vĂ”imalused Eesti elu kĂ”ige paremini toetada. See annab vĂ”imaluse aidata kaasa majanduse stabiilsusele, tagada Eesti kodanikele vĂ”rdsed vĂ”imalused töötamiseks, Ă”ppida ja reisida kogu Euroopas. Seisan ka vĂ€iklase reguleerimise vastu ning Euroopa reeglite inimsĂ”bralikumaks muutmise eest, tugeva Euroopa Liidu ja Eesti kindla tuleviku nimel.

‱ Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik ja astrofĂŒĂŒsik ‱ juhtinud 11 aastat riigikogu, neist 10 aastat olnud riigikogu esimees ja aasta aseesimees ‱ tublisid noori tunnustava konkursi „Hea eeskuju“ patroon ‱ Eesti kosmosepoliitika töögrupi esimees ja riigikogu kosmoseuuringute toetusgrupi esimees ‱ 2013. aastal kutsuti Ene Ergma Euroopa Kosmosepoliitika Instituudi (ESPI) nĂ”uandva kogu liikmeks Kandideerin Euroopa Parlamenti, et aidata kaasa innovatsiooni, kĂ”rgtehnoloogiate, teaduse ja kosmosevaldkonna tugevdamisele. Eesti majanduse pĂ”himootoriks peavad olema justnimelt kĂ”rgtehnoloogilised firmad, mis pakuvad uusi vĂ€ljakutseid noortele inimestele. Praegusel hetkel tegeleb Euroopa Liit kahe suure kosmoseprogrammiga, milles ka Eesti osaleb. Usun, et mida kiiremini need programmid realiseeruvad, seda suuremad vĂ”imalused avanevad Eesti inimestele. Ja seda kĂ”ike saab suuresti mĂ”jutada Euroopa parlamendi kaudu. Kavatsen Euroopa Parlamenti kandideerides seista selle eest, et Eesti areneks tehnoloogiate, teaduse ja teiste majanduse pĂ”himootorite kaudu.

Marko Mihkelson viimase 11 aasta jooksul juhtinud riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja vĂ€liskomisjoni ‱ lĂ”petanud 1999. aastal Tartu ĂŒlikooli ajaloo erialal magistritööga “Venemaa poliitiline areng 1990–1996” ‱ vabaabielus, peres kasvab tĂŒtar Praeguses maailmas sĂ”ltub Eesti julgeolek ja heaolu eeskĂ€tt sellest, kui edukalt suudame oma hÀÀlt rahvusvaheliselt kuuldavaks teha ning oma huvisid kaitsta. Mida rohkem on Eestil sĂ”pru ja liitlasi, seda kindlam on meie tulevik. Seekordsed Euroopa Parlamendi valimised langevad eriti olulisse aega ning need suured muutused maailmas sunnivad ka Euroopat muutustele. Eesti huvides on aktiivselt kujundada uut Euroopat, mis tagaks meile suurema julgeoleku, konkurentsivĂ”ime ning tĂ”usva elatustaseme. Toetades mind, vĂ”ite olla kindlad, et rakendan kĂ”iki oma teadmisi ja nooruslikku energiat Eesti inimeste vabaduste ja Ă”iguste kaitseks Euroopa suures debatis.

Konservatiiv KEVAD 2014

11


KANDIDAADID

Anvar Samost

Yoko Alender

endine Postimehe peatoimetaja ja BNSi ajakirjanik

erialalt arhitekt ja linnaplaneerija

‱ pĂ€rit Ida-Virumaalt, abielus, 2 last ‱ Eesti-LĂ€ti tulevikuraporti autor

‱ töötab kultuuriministeeriumis ‱ Tallinna linnavolikogu liige ‱ abielus, 4 lapse ema

Olen ajakirjanikuna Eesti asja ajanud 1988. aastast. Inimestele olen eelkĂ”ige tuttav raadiosaatest “Olukorrast riigis” ja aja­­ lehest Postimees. Samuti pean oluliseks tööd uudiste­­ agentuuris BNS, mis andis mulle pĂ”hjaliku rahvusvahelise kogemuse. 2010. aastal valmis minu ja LĂ€ti diplomaadi Andris Razansi ĂŒhistöös Eesti-LĂ€ti tulevikuraport, mille mitmed soovitused on praeguseks ellu viidud. Olen veendunud, et elu lĂ€heb paremaks siis, kui poliitika pakub inimestele ideid, innustust ja lootust paremale tulevikule. Sest kui Eesti on jĂ”udnud seisakusse ja ei oma suuri eesmĂ€rke, puudutab see varem vĂ”i hiljem igaĂŒhte – meie heaolu ja meie peresid. Kandideerin Euroopa Parlamenti Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas, et taastada arutelu Eesti eesmĂ€rkide ĂŒle. Tahan tuua Eesti poliitikasse uusi mĂ”tteid ja uusi inimesi ning anda Eestile uuesti eesmĂ€rgi.

Kandideerin Euroopa Parlamendi valimistel, sest tugev Euroopa ja inimsÔbralik elukeskkond on Eestile vÀga oluline. Mille alusel teeb noor inimene otsuse, kas jÀÀda Londonisse vÔi tulla tagasi Eestisse, kui haridus ja kogemus on Euroopast kÀtte saadud? Usun, et selleks on suuresti elukvaliteet ja elukeskkond. Suured otsused, mis puudutavad elukeskkonna arengut, tehakse Euroopas. SeetÔttu on oluline sekkuda otsuste algfaasis. Selle heaks rakendangi Euroopas oma teadmised ja kogemused. Panustan Euroopa Parlamenti kandideerides sellesse, et Euroopa elukeskkonnana oleks mÔnus paik elamiseks lastele, peredele ja vÀÀrikas eas kodanikule. Meie eesmÀrk on muuta linnaruum inimsÔbralikuks ja samal ajal leida uusi viise, kuidas hoida Euroopas unikaalset, Eestis veel toimivat, looduslÀhedast maaelu.

Eerik-Niiles Kross julgeolekuekspert ‱ IRLi aseesimees ‱ lĂ”petanud Tartu ĂŒlikooli ajaloo eriala ‱ abielus Eesti hÀÀl Euroopas peab olema selge, kuuldav ja arusaadav. Kuna Euroopa Parlamendis on 766 liiget ja Eestit esindab seal 6 inimest, on ainult tugev hÀÀl seal kuulda. Eesti huvides on tugev riikide ĂŒhendus, mis töötab elanike sissetulekute suurendamise ja turvalisuse huvides. Seisan selle eest, et Euroopas oleks vĂ€hem bĂŒrkoraatiat, vĂ€hem korruptsiooni ning rohkem jĂ”ukust ja vabadust. Meie Euroopa kodu ei ole praegu lihtsas seisus. Meil on ikka veel ettearvamatu naaber ja ikka veel liiga palju vaesust. Nii nagu Eesti ei ole veel valmis, nii ei ole seda ka Euroopa. Eriti sellises seisukorras vajame Euroopasse esindajat, kes julgeb, tahab ja oskab Eestit ja Eesti elanikku esindada. Valides mind Euroopa Parlamenti vĂ”id kindel olla, et sind on toetamas tugev kandidaat, kes seisab Eesti julgeoleku ning turvalisuse eest.

12

KEVAD 2014 Konservatiiv


KANDIDAADID

Liisa-Ly Pakosta riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja kultuurikomisjoni liige ‱ Euroopa NĂ”ukogu Eesti delegatsiooni esimees ‱ muinsuskaitseĂŒhenduse esimees ‱ 5 lapse ema

Mihhail Lotman Tallinna Ülikooli kultuuriteooria professor ‱ Tartu ĂŒlikooli semiootika osakonna vanemteadur ‱ abielus, 5 last ja 12 lapselast Meie pĂ”lvkond vĂ”itles Eesti vabaks, taaskehtestades iseseisva Eesti Vabariigi. Teen kĂ”ik endast sĂ”ltuva, et seda iseseisvust jĂ€tkuks ka minu lastele, lastelastele ja ka nende lastele. Eesti riiklik iseseisvus ei ole iseendast mĂ”istetav, midagi, mis on valmis, paberi peale kirjutatud ja arhiivi Ă€ra peidetud. Rahvas saab olla vaba vaid nii kaua, kuni tal on vabaduse vankumatu tahe. Viimase aja sĂŒndmused nĂ€itavad ilmekalt, kui tĂ€htis on meile rahvusvaheline koostöö. Europarlament on Eesti seisukohast kaalukas organisatsioon ja selle osatĂ€htsus kasvab pidevalt. Siin on oluline teada, et Isamaa ja Res Publica Liit kuulub europarlamendi suurimasse Euroopa Parlamendi fraktsiooni, kellel reaalselt on vĂ”imalik mĂ”jutada olukorda meie mandril. On vĂ€ga oluline, et Eesti saaks esindatud Euroopa Parlamendis vÀÀrikal ja autoriteetsel viisil.

Kandideerin, kuna soovin hoida Eesti vaba, tugeva ja iseseisva Euroopa riigina. Tahan kaitsta euroopalikke vabadusi ja vÀÀrtusi. Tahan hoida meie kultuurilist mĂ”tteviisi ja eesti keelt Eestis ja Euroopas. Noorte töötus on Eestis ja Euroopas suur murekoht. VĂ”imalus tööle ja eneseteostusele on inimĂ”igus. Töökusest lugupidamine on inimvÀÀrikuse osa. Nii Eestis kui Euroopa Parlamendis tuleb seista selle eest, et kindlustada hea haridus igale meie lapsele ja noorele. Iga noor vÀÀrib parimat stardivĂ”imalust ja tuge arenguks. Eesti julgeolek ja Eesti perede toimetulek sĂ”ltub kĂ”ige enam meie endi valikutest, aga ka sellest, milliseid otsuseid teevad meie lĂ€hemad ja kaugemad naabrid. Meil on vaja hoida hĂ€id ja lĂ€hedasi sidemeid Euroopa sĂ”pradega. Meil on vaja ka paremaid fĂŒĂŒsilisi sidemeid, paremaid ĂŒhendusi Euroopaga nii rööpaid, maanteid kui ka Ă”huteid pidi.

TĂ”nis Palts riigikogu liige ‱ olnud Tallinna linnapea ja Eesti rahandusminister ‱ abielus, 6 lapse isa Usun, et nii nagu mina ja minu kuus last, soovib iga eestimaalane, et Eestis oleks peredel parem elu. Leian, et ka suures Euroopas saab ajada vĂ€ikese Eesti asja sellisel viisil, et see mĂ”jutaks igat eestlast. Kavatsen oma panuse anda selleks, et Euroopa Liidus muutuks suhtumine riigieelarve tasakaalu. Et Kreeka-sugused riigid lĂ”petaksid meie laste ja pensionĂ€ride raha raiskamise. Samuti pean oluliseks seista energeetika- ja transpordipoliitika eest, mis muudaks Eesti olukorda neis sektorites. Saare- ja Hiiumaa ilusaid loodusvaateid ei tohi Ă€ra rikkuda suurte tuulegeneraatoritega. Lahendusena peame tĂ€ielikult ĂŒle vaatama taastuvenergeetika poliitika ja seda eelkĂ”ige kodukohakesksete vĂ€ikelahenduste kasuks. Ka transporditemaatikat tuleb soodustada selliselt, et see aitaks tĂ”esti kaasa elule vĂ€ljaspool Tallinna. Et Tartust Talllinna saaks rongiga ĂŒhe tunniga ja et mugava rongiga saaks ka Haapsallu. Olen seadnud enda prioriteediks seista Euroopa Parlamendis Eesti ja Eesti asjade edenemise eest!

Konservatiiv KEVAD 2014

13


KANDIDAADID

Tarmo KruusimÀe

Mart Nutt ajaloolane, doktorikraad rahvusvahelistes suhetes

IRLi Rahvuslaste ĂŒhenduse esimees

‱ reservohvitser ja kaitseliitlane ‱ kuulunud taasiseseisvumise jĂ€rel kĂ”ikidesse riigikogu koosseisudesse ‱ riigikogu pĂ”hiseaduskomisjoni liige ‱ InimĂ”iguste Instituudi nĂ”ukogu liige

‱ Tallinna linnavolikogu liige ‱ jalgpallifĂ€nn ‱ 2 lapse isa Kandideerin Euroopa Parlamendi valimistel, et Eesti oleks Euroopas tugeva rahvusriigina teistele eeskujuks. Minu jaoks on oluline turvaline Euroopa ja konservatiivne immigratsioonipoliitika. Samuti leian, et kĂ”ik Euroopa riigid peavad astuma NATO liikmeks. Euroopa Parlamendis seisan pĂ”lisrahva rahvuskeelse hariduse, noorsootööasutuste vĂ”rgu arendamise, patriotismi edendamise ja noorte kaasamise eest kodanikuĂŒhiskonda. Euroopa tulevik kuulub noortele. Soovin vĂ”rdseid vĂ”imalusi, mĂ€rkamist ja tĂ€helepanu kĂ”igile kodanikuĂŒhendustele! Samuti soovin ohjeis hoida Euroopa absurdset bĂŒrokraatiat. Euroopa seadused on inimeste, mitte inimesed seaduste tarbeks. Tagasiside pĂ”llumeestelt on rikastanud minu teadmisi eriti markantsete nĂ€idetega. Kes siis ikkagi hakkab Euroopas seisma Eesti pĂ”llumeeste huvide eest? Valides mind, vĂ”id olla kindel, et lĂ€heb tööks. Tunne Kelam on Euroopa Parlamendis lati vĂ€ga kĂ”rgele seadnud ja see tĂ€hendab vaid ĂŒht – meeletut pĂŒhendumust ja tööd.

14

KEVAD 2014 Konservatiiv

Linda Eichler Euroopa Rahvapartei noorteorganisatsiooni YEPP asepresident ‱ IRL Noorte aseesimees ‱ Ă”ppinud Tallinnas, Budapestis ja Pariisis Noorte tööpuudus ja ettevĂ”tlust pidurdav bĂŒrokraatia on probleemiks ka mujal, mitte ainult Eestis. Eesti ja Euroopa on samas laevas, meil on sama vereringe. Edasiliikumine nĂ”uab jĂ€rgmise pĂ”lvkonna poliitikuid, kes suudavad vĂ€lja pakkuda lahendusi nii Eesti kui ka Euroopa jaoks. Kandideerides Euroopa Parlamenti seisan maksude vĂ€hendamise, vĂ”rdse tööjĂ”uturu ja majanduskasvu eest ning ettevĂ”tlust pidurdava bĂŒrokraatia vastu Euroopas. Peame teadvustama, et need probleemid on laiemad, kui vaid Eestis, ning nendega tuleb tegeleda juba Euroopa tasandil. Usun, et jĂ€rgmise pĂ”lvkonna poliitikud on need, kes suudavad vĂ€lja pakkuda uuenduslikke lahendusi nii Eesti kui ka Euroopa jaoks. Just noorteorganisatsiooni YEPP meeskond oli see, kes veenis Euroopa liidreid sĂ€ilitama Erasmuse ĂŒliĂ”pilasvahetuse programmi. Samuti oleme kĂ€inud vĂ€lja kolmeastmelise plaani tööpuuduse vĂ€hendamiseks Euroopas, mille kiitis heaks ka Euroopa Ülemkogu. Euroopa juhtfiguuridel oleks aeg rÀÀkimise asemel tegutsema hakata! Kavatsen rakendada oma noorusliku jĂ”u ja teotahte, et pöörata Euroopa tagasi tĂ”usule.

Olen alati seisnud Eesti iseseisvuse, demokraatia ja julgeoleku eest ning olen veendunud, et Euroopa Liit ja NATO on Eestile tugevaimaks vabaduse tagatiseks. VÀikeriigi Ôigused ja solidaarsus kÔigiga, kellele on kallis vabadus, on minu moto, mille eest kavatsen seista ka Euroopa Parlamendis. Aastatepikkune töö riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis on mulle andnud hulgaliselt kogemusi, kuidas Eesti valijate huvides otsuseid teha. Seda kavatsen silmas pidada ka Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadina vÀlja astudes. Valides Euroopa Parlamenti mind, toetad vÀÀrtuspÔhist Euroo­­pa Parlamenti.


ERP

IRL mÔjutab Euroopat Euroopa Rahvapartei kaudu

E

uroopa Rahvapartei (European PeopleÂŽs Party) on Euroopa tugevaim ja suurim poliitiline perekond, kuhu kuulub 74 erakonda 39 Euroopa riigist. Euroopa Rahvapartei (ERP) ridadesse kuulub 12 Euroopa Liidu liikmesmaa riigijuhti ja 5 Euroopa riigijuhti vĂ€ljastpoolt Euroopa Liitu. Europarlamendis on ERP-l 274 liikmega ĂŒlekaalukalt kĂ”ige suurem esindatus, ka Euroopa Komisjoni president JosĂ© Manuel Barroso kuulub ERPsse. IRL on ERP liige alates 2004. aastast. ERP mĂ”ju ja tĂ€htsus Euroopas on vĂ€ga suur, kahtlemata on sellesse poliitilisse perekonda kuulumine Eestile oluline eelis. Nii nĂ€iteks avaldas europarlament pĂ€rast 2007. aasta aprillirahutusi Eestile toetust. See sai vĂ”imalikuks Tunne Kelami ja ERP koostöö tulemusena. Samuti on ERP olnud Euroopa vĂ”lakriisi lahendamisel juhtiv jĂ”ud, kes stabiliseeris euro, hoidis Ă€ra euroala lagunemise ja kelle juhtimisel hakati lahendama vĂ”lakriisi.

Euroopa Rahvapartei on Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon: Euroopa Rahvapartei (274 liiget) Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon (195 liiget) Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon (84 liiget) Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon (58 liiget) Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / PĂ”hjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon (35 liiget) Fraktsioon Iseseisvus / Demokraatia (31 liiget) Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (57 liiget) Üksikkandidaadid (32)

Euroopa riigijuhid, kelle erakond kuulub Euroopa Rahvaparteisse: ANGELA MERKEL – Saksamaa liidukantsler MARIANO RAJOY – Hispaania peaminister DONALD TUSK – Poola peaminister TRAIAN BĂSESCU – Rumeenia president ANTONIS SAMARAS – Kreeka peaminister PEDRO PASSOS COELHO – Portugali peaminister VIKTOR ORBÁN – Ungari peaminister FREDRIK REINFELDT – Rootsi peaminister JYRKI KATAINEN – Soome peaminister ENDA KENNY – Iiri peaminister LAIMDOTA STRAUJUMA – LĂ€ti peaminister NICOS ANASTASIADES – KĂŒprose president ERNA SOLBERG – Norra peaminister BAKIR IZETBEGOVIĆ – Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri liige IURIE LEANCĂ – Moldova peaminister SERZH SARGSYAN – Armeenia president NIKOLA GRUEVSKI – Makedoonia peaminister

Konservatiiv KEVAD 2014

15


KELAM

Tunne Kelam on olnud Euroopa Parlamendi saadik alates 2004. aastast. Siinkohal vÔtab ta kokku oma tegemised maailma suurimas demokraatlikus esinduskogus ja rÀÀgib, millised on Eesti-suguse vÀikeriigi vÔimalused seista enda huvide eest sellises suures seltskonnas.

Tunne Kelam rÀÀgib oma tegemistest Euroopa Parlamendis Tunne Kelam koos ERP erakonna esimehe Joseph Dauliga.

E

esti naabruses jĂ€tkuva agressiooni oludes on meie tĂ€htsaim vajadus tugevdada oma kodanike julgeolekut. Ligi seitsmeaastasele LÀÀne maailma rĂ€sinud majanduskriisile on Idas lisandunud rahvusvaheline julgeolekukriis. Selle lĂ”ppu ega levikut Ukraina piiridest vĂ€ljapoole pole vĂ”imalik ennustada. Eesti esindajate esmane ĂŒlesanne Euroopa Liidus on selgitada meie liitlastele paremini Balti riikide ajaloolist eripĂ€ra, meie haavatavust Venemaa surve oludes ning kasvavat julgeolekuriski. Meil pole pĂ”hjust paanikaks, kĂŒll on aga uute ohtude kaine analĂŒĂŒs Eesti rahvuslikes huvides ning kĂ”ikidel tasandeil peab toimuma ettevalmistus nende ohtude tĂ”rjumiseks. MINU KÜMNEAASTANE KOGEMUS EUROO­PA PARLAMENDIS (EP) osutab, et

nii Eestit kui ka teisi Balti riike tuntakse Euroopa Liidus ikka veel ĂŒsna pealiskaudselt. Just vanemad liikmesriigid on need, kes meie vastu vĂ€ga sĂŒgavat huvi ei tunne. See ei ole ĂŒksnes tuntuse, vaid ka julgeolekuprobleem. Meie turvalisuse jaoks on esmatĂ€htis, et meid tuntaks hĂ€sti heast kĂŒljest, et meid pandaks enam tĂ€hele ning et Eestil oleks rohkesti sĂ”pru, kes oleksid vajadusel kĂ”hklemata valmis meie eest vĂ€lja astuma. Eesti tutvustamisel pole lĂ”ppu nĂ€ha, see on iga kodaniku vĂ”imalus ning kohus. EP pakub Eestile toetuse ja sĂ”prade vĂ”itmiseks parimaid vĂ”imalusi. See on maailma suurim demokraatlik esinduskogu, kuhu iga esmaspĂ€eva hommikul saabub 766 saadikut (alates jĂ€rgmisest koosseisust 751) 28 riigist. Ühelgi diplomaadil ega turistil pole sellist suurepĂ€rast vĂ”imalust suhelda iga nĂ€dal 27 liikmesriigi esindajatega nii oma poliitilistes fraktsioonides, komisjonides kui ka arvukatel kohtumistel vĂ€liskĂŒlalistega. Lisaks suhtleb EP kĂ”igi maailma riikidega, mille delegatsioonid kĂŒlastavad BrĂŒsselit regulaarselt. EP delegatsioonid teevad aga vastuvisiite kĂ”igile mandritele. 2004. AASTAL ALUSTASIN OMA TÖÖD VASTVALITUD EESTI SAADIKUNA SUURIMAS EP FRAKTSIOONIS. Paremtsent-

ristlik Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid ja konservatiivid, ERP) hÔlmab praegu 36% parlamendi koosseisust ehk 16

KEVAD 2014 Konservatiiv


KELAM

tublisti iga kolmas parlamendi liige kuulub ERP-sse (274 saadikut 766-st). Minu ĂŒlesanne oli teha end selles suures poliitilises „perekonnas“ omainimeseks ja Eesti seisukohalt maksma panna. Positsiooni ja tunnustuse vĂ€ljavĂ”itlemine seisneb distsipliinis, aktiivses kohalolekus, sisukate parandusettepanekute ning poliitiliste algatuste tegemises, tĂ€nulikkuses abi eest, ĂŒld-Euroopalike vÀÀrtuste kehastamises oma igapĂ€evases kĂ€itumises. Oma saadikutöö suurimaks saavutuseks pean vĂ”rgustiku loomist, kuhu kuuluvad kĂŒmned ja kĂŒmned sĂ”bralikud ja ĂŒksteisele avatud inimesed. See vĂ”rgustik ulatub ĂŒle fraktsioonide ja nendelt inimestelt vĂ”ib vajadusel alati tuge kĂŒsida. Nendel inimestel on Eesti esindajast hea arvamus, mis pĂ”hineb vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel. See sĂ”bralike inimeste vĂ”rgustik on aegamööda laienenud parlamendist vĂ€ljapoole, kuivĂ”rd mitmed kolleegid on vahepeal kutsutud oma kodumaale valitsusse. Kuid side on jÀÀnud ning nendelt inimestelt vĂ”ib endiselt toetust kĂŒsida.

kui Venemaa lubamatut katset seada end ĂŒhepoolselt kĂ”rgemale rahvusvahelise Ă”iguse normidest. Euroopa ning Eesti julgeoleku kindlustamisele keskendub ka minu koostatud ning novembris 2012 tĂ€iskogul vastu vĂ”etud EP esimene kĂŒberjulgeoleku ja kĂŒberkaitse raport. Sellise uudse algatuse autoriĂ”iguse saamine oli eriti raske ning vajas mĂ”juka fraktsiooni tuge, eelkĂ”ige aga paariaastast sihiteadlikku ettevalmistustööd EP julgeoleku ja kaitse allkomisjonis. Selle tulemusena on minust saanud ĂŒks EP eestkĂ”neleja kĂŒberjulgeoleku kĂŒsimustes. Euroopa Komisjon tuli 2013. aasta algul vĂ€lja esimese kĂŒberjulgeoleku strateegiaga, milleks me komisjoni rohkem kui aasta jooksul olime julgustanud. Esindan nĂŒĂŒd EP kĂ”nealuse strateegia kriitilistel aruteludel ning selle praktilise ellurakendamise jĂ€relevalves.

TOON PAAR NÄIDET, MIDA ÜHEL EESTI ESINDAJAL EP SUURIMAS FRAKTSIOONIS ON OLNUD VÕIMALIK SAAVUTADA.

tan seda, et USA ja Euroopa Liit sĂ”lmiksid kokkuleppe, mis puudutab vabakaubandust ja investeeringuid. Maailmas sĂŒveneva majandusliku ning poliitilise ebakindluse tingimustes on mĂ”lemale partnerile eluliselt tĂ€htis tegutseda tihedamalt koos, lihtsustada omavahelise suhtlemise reegleid ning kaotada olemasolevad tĂ”kked. Sellise eesmĂ€rgi saavutamine ergutaks juba iseenesest kummagi poole majanduskasvu vĂ€hemalt 1% vĂ”rra aastas – kasv, mis vĂ€ljendub kĂŒmnetes miljardites eurodes. Eesti jaoks on oluline, et USA kui NATO mĂ”jukaim liige paneks meid tĂ€hele ja oleks valmis abistama turvalisuse tagamisel LÀÀnemere piirkonnas. LĂ”puks on oluline teada, et komisjonide ja fraktsioonide ametliku tegevuse kĂ”rval on EP liikmetel Ă”igus ja olemas vĂ”imalused omaalgatusteks. See tĂ€hendab liikmetele oluliste teemade sĂŒvendatud kĂ€sitlemist kolleegidega vabatahtliku koostöö vormis. Parlamendis toimib ligi 30 saadikuĂŒhendust, mis koondavad eri fraktsioonide liikmeid mĂ”ne ĂŒhise mure vĂ”i probleemi ĂŒmber. Olen ise viimased viis aastat juhtinud Balti-Euroopa saadikuĂŒhendust, kelle liikmed algatasid aastal

2007. aasta mais, pĂ€rast Tallinnas toimunud aprillimĂ€ssu, suutsin algatada Eesti-teemalise arutelu EP tĂ€iskogul, millele jĂ€rgnes Eestit toetava resolutsiooni vastuvĂ”tmine. Kusagilt mujalt sellist algatust ei tulnud. See sai vĂ”imalikuks tĂ€nu sellele, et tolleks hetkeks olid mul kujunenud usalduslikud suhted EP sakslasest presidendi, fraktsiooni prantslasest juhi ja samuti vĂ€liskomisjoni poolakast esimehega. Samal ajal jĂ€lgisid Venemaa esindajad silmatorkava tĂ€helepanuga seda, kuidas EP-s Eesti kriisile reageeritakse. Kas seda tehakse formaalselt, suusoojaks vĂ”i tĂ€ie rauaga. Kuna Eestit toetati tĂ€ie rauaga, kadus Kremli juhtidel vĂ€hemasti seitsmeks aastaks kiusatus pronksiöötaolisi avantĂŒĂŒre korrata. MĂ€rtsis 2014 Ă”nnestus mul lisada parlamendi resolutsiooni „Vene invasioonist Ukrainasse“ paragrahv, millega mĂ”istetakse tingimusteta hukka Venemaa vĂ€lismaal elavate kaasmaalaste kaitse doktriin. Viimane kujutab endast teoreetilist Ă”igustust sekkuda relvajĂ”ududega naaberriikide siseasjadesse. EP hindas seda Ă”igustust

KUULUDES PARLAMENDI USA DELEGATSIOONI KOOSSEISU, MIS SUHTLEB USA KONGRESSIGA, OLEN ÜKS EESTKÕNELEJAID KÜBERJULGEOLEKU ASJADES. Toe-

2005 LÀÀnemere strateegia. Saadikud korraldavad omaalgatuse korras kuulamisi, konverentse ja seminare eri teemadel, mis toovad sageli kokku Euroopa ja maailma juhtivaid poliitikuid, kohalikke arvamusliidreid ja regioonis aktiivseid ĂŒhendusi. Üheks lĂ€bivaks teemaks on viimastel aastatel olnud Rail Baltic, aga ka LÀÀnemere keskkonda puudutavad teemad. Olen ise kaasa aidanud arvukatele ĂŒritustele, mis teadvustavad totalitaarse kommunismi pĂ€randit Ida- ja Kesk-Euroopas. Olin viis aastat tagasi ĂŒks esimesi EP lĂ€himinevikku puudutava resolutsiooni „Euroopa sĂŒdametunnistus ja totalitarism“ algatajaid ja lĂ€biviijaid. ERP fraktsiooni toetusel sai teoks minu algatus anda vĂ€lja esimene lĂ€hiajaloo ĂŒlevaade, mis esitab ĂŒhes köites kĂ”igi kĂŒmne kommunistliku diktatuuri all kannatanud liikmesriigi ajaloolised kogemused. Selle 2009. aastal esmatrĂŒkis ilmunud teose nimeks sai „Reunification of Europe“; praeguseks on see lisaks inglise keelele kĂ€ttesaadav ka prantsuse, saksa, hispaania, poola, sloveenia ja rumeenia keeles. KUIDAS SAAVAD EESTI KUUS ESINDAJAT ENNAST SUURES EP-S TEOSTADA NING SELLE TÖÖD MÕJUTADA? MĂ”ju on vĂ”i-

malik saavutada suuremate fraktsioonide kaudu. Kodumaal populaarse, uhkelt sĂ”ltumatu protestikandidaadi roll on EP-s nullilĂ€hedane. TĂ”si, ta saab pilku pĂŒĂŒda ĂŒksikute pĂ€evateemaliste kommentaaridega, kuid ei suuda pĂ€riselt otsuseid mĂ”jutada. Tulemuseks on Eesti piiratud vĂ”imaluste raiskamine. Kui soovime Eesti mĂ”ju EP-s tĂ”hustada, oleks mĂ”istlik, et enamus meie saadikuist kuuluks EP kahte suurimasse fraktsiooni. Aga jÀÀgu see meie valijate otsustada.

Tunne Kelami tegevus Euroopa Parlamendis 2014. aasta mĂ€rtsi lĂ”pu seisuga on Tunne Kelam koostanud Euroopa Parlamendis ĂŒhe raporti ja ĂŒhe variraporti, esitanud kolm arvamust variraportöörina, vĂ”tnud tĂ€iskogul sĂ”na 297 korda, olnud 327 resolutsiooni kaasautor ning esitanud 18 kĂŒsimust ja ĂŒhe kirjaliku deklaratsiooni.

Konservatiiv KEVAD 2014

17


ALENDER

Yoko Alender

ja uued teemad IRLis

18

KEVAD 2014 konservatiiv


ALENDER

Kui Yoko Alender kohalikel valimistel IRLi nimekirjas kandideeris, olid paljud inimesed ĂŒllatunud – Yoko on IRLis, kas tĂ”esti? Nii see oli, on ka praegu ja nagu Karl-Kristjan Nigeseni vestlusest Yoko Alenderiga vĂ€lja tuleb, on ka edaspidi. Kuidas see juhtus, et sa jĂ€rsku erakonda sattusid? Paljud pidasid sind kohalike valimisteni pigem aktiivseks vabakonna aktivistiks kui parteipoliitikuks. Erakond oma olemuselt ongi kĂ”ige otsesemalt kodanikuĂŒhiskond. Minu jaoks ei ole olemas vastuolu, mida siin on aegajalt ĂŒritatud vĂ”imendada vĂ”i tekitada, et erakonnad on justkui midagi tĂ€iesti teistsugust kui vabakond. Kindlasti on erakondades teatud probleeme, millele selle “apoliitilise poliitika” eestkĂ”nelejad on viidanud, aga siis tulebki rÀÀkida nendest konkreetsetest probleemidest. Ma nĂ€en pigem seda, et kui ma tahan midagi muuta, siis ma saan seda teha ainult seestpoolt. Kui ma tahan midagi oma riigis muuta, siis ma nĂ€en, et erakonna struktuuri kaudu on see vĂ”imalus kĂ”ige otsesem. Sind tuntakse paljuski linnaruumiaktivistina. Ehitatud keskkond on mulle oluline teema, mis on seni olnud avalikkuses alakĂ€sitletud. MĂ”nes mĂ”ttes pole inimloodud keskkonna arengut meil riigi poolt teadlikult suunatud. Eestis on tugev olnud looduskaitse liikumine – enamus Eesti rahvast vÀÀrtustab vĂ€gagi looduskeskkonda. Samas on aga justkui teisejĂ€rguline olnud see, mis puutub tehiskeskkonda. Asjadel on lastud omasoodu minna arendajate surve ja muude niiöelda tĂ€iesti vabade protsesside kaudu. Isegi linna on kĂ€sitletud metsana ... Jah. Ühest kĂŒljest on see tugevus, et meil on sĂ€ilinud kontakt loodusega. See on vĂ€ga oluline eestlase identiteedi jaoks ja ma arvan, et see on harukordne. Arhitekti, linnaplaneerijana tĂ”den siiski, et 80% meie elanikkonnast elab linnakeskkonnas.

Me peame ka seda ruumi looma selliseks, et meil oleks siin igapĂ€evaselt hea olla. Et me ei tahaks siit pĂ”geneda. Kui me suure osa ajast veedame linnatĂ€navatel, siis ka siin on vĂ”imalik kogeda seda elu, millest nĂ€iteks Valdur Mikita rÀÀgib. Linnas saab kĂ”ndida jala, saab sĂ”ita jalgrattaga, saab tulla sellest niiöelda automudelist vĂ€lja ja elada oma elu tĂ€iel rinnal. Kus sa ise elad? Kalmajas. Rootsist Eestisse tagasi tulles elasin SĂŒda-Tatari piirkonnas, Ă€ge kvartal, aga kuidagi ma tundsin, et seal keset kesklinna lĂ€ks elu liiga intensiivseks. Kuskil 10 aastat tagasi kolisin Pelgulinna. Kui meil sĂŒndis teine laps, tekkis mingi hetk kĂŒsimus, et kas meil on tĂ”esti vaja kahte autot. Jalgsi sealt linna ei lĂ€he, kui, siis ĂŒhe otsa,

Kindlasti ma jÀÀn teatud asjades IRLis ka eriarvamuse juurde, aga need on minu jaoks teisejĂ€rgulised kĂŒsimused. ja nii oled sĂ”ltuvuses nr 40 bussist. Korter jĂ€i vĂ€ikseks ka ja me otsustasime Kalamaja kasuks, kus oleme elanud nĂŒĂŒd juba kaheksa aastat. Sealt on vĂ”imalik lastel minna jalgsi vanalinna kooli ja mul endal tööle. Ümberringi on palju parke ja seal on tĂ”esti olnud vĂ”imalik ise oma linnalist elukeskkonda kujundada. Kodanikuliikumise puhul on Eestis olnud eripĂ€raks, et ta on olnud tugevalt seotud keskkonnaga, kus me eksisteerime – elukeskkonnaga. Olgu siin nĂ€iteks igasugused asumiseltsid. Kodanikuaktiivsus selles vallas viitab samas ehk ka sellele, et riik vĂ”i ametlikum haldus on midagi tegemata jĂ€tnud. Miks sa valisid erakon­ dadest just IRLi? Alustuseks sellepĂ€rast, et Eerik-Niiles Kross oli esimesi niiöelda olulisi tegijaid Eestis, kellega mina oma elus kokku puutunud olin, kes sai aru sellest, et ĂŒmbritsev elukeskkond vĂ”ib olla ka see, mis on Eesti konkurentsieelis. Kross tahtis oma kohaliku omavalitsuse kampaania kĂ€igus selle teemaga tegeleda, mis pani mind

vĂ”imalusest kinni haarama. Maailmavaateliselt ei ole ma materialist ega liberaal, sotsiaaldemokraatia on minu jaoks, noh ... mĂ”istusest lĂ€htuvalt on seal teatud asju, mida ma lihtsalt ei usu, et nad toimiksid. NĂ€en IRLis seda maailmavaatelist poliitikat, mis mulle sobib. Ma ei ĂŒtle, et ma kĂ”igega nĂ”ustun, kindlasti ma jÀÀn teatud asjades ka eriarvamuse juurde, aga need on minu jaoks teisejĂ€rgulised kĂŒsimused. Mis on esmajĂ€rguline? Rahvuslikke huvisid oluliseks pidav poliitika, millel on pikaajaline perspektiiv. Et me ei mĂ”tle vaid homse pĂ€eva pudrule toidulaual. Kui pikemat vaadet ei kĂ€sitleta, siis ei ole minu meelest ĂŒldse mĂ”tet poliitikat teha. Hiljuti kĂ€is see teema lĂ€bi Taavi RĂ”ivase loosungis “meil ei ole vaja suurt narratiivi”. Loomulikult on inimestele vaja putru lauale, on vaja elatist, aga kui pikka perspektiivi, suuremat ideed ja Eesti riigi arengut pidevalt ei mĂ”testa ja sĂ”nasta, siis vĂ”ib juhtuda, et mĂ”ne aja möödudes pole ka seda putru enam laual. Kas see suur idee on IRLis piisavalt selgelt paigas? Inimesed kipuvad tĂŒlli minema, kui neil pole ĂŒhiseid ideaale. TĂ€naseks on vĂ€ga paljud IRLi sĂ”nastatud kandvad ideed töösse lĂ€inud. Edasise osas arvan, et praeguses Euroopa olukorras on teatud pĂ”hikĂŒsimustes, nĂ€iteks julgeoleku- ja energiapoliitikas, suur pilt olemas. Mis puudutab seda, kuidas Eesti oma majandust ĂŒles ehitades edasi lĂ€heb ja siseriiklikke prioriteete seab, siis siin on kindlasti kĂ€es hetk aeg maha vĂ”tta ja seada uusi pikaajalisi eesmĂ€rke. Minu jaoks seisab erakonna tugevus selles, kui ta suudab olulisi ideid sĂ”nastada suurema seltskonnaga kui vĂ€ga vĂ€ikene juhtgrupp. Kindlasti on see keeruline, aga ilma selleta ei saavuta ka laiapĂ”hjalist visiooni. Ajalisest perspektiivist rÀÀkides peab uus platvorm vormuma jĂ€rgmisteks riigikogu valimisteks. Meil tekib aeg-ajalt olukordi, kus erakonnaliikmed hakkavad ... ... pabistama. Paanitsema. Absoluutselt. Inimesed kipuvad minema emotsionaalseks ja kipuvad seda pikemat, pĂ”hivÀÀrtustel baseeruvat eesmĂ€rki silme eest kaotama. Ma olen ka oma loomult ĂŒsna kĂ€rsitu inimene ja kui ma mĂ”tlesin selle ĂŒle, kas erakonda astuda, siis seadsin enda Konservatiiv KEVAD 2014

19


ALENDER jaoks oma suure eesmĂ€rgi selliseks, et on oluline iga sammuga ka ise areneda. Kui ma oma arengu eest ei hoolitse, siis vĂ”ib juhtuda see, et ma hakkan oma otsustes lĂ€htuma valedest asjadest. IRLile heidetakse ette, kus midagi muud ette heita ei ole, et meil on liiga vĂ€he naispoliitikuid. Kas sina tajud end naispoliitikuna? Kindlasti ei ole teema mitte ainult naised ja poliitika, vaid ĂŒldse naised ja tööhĂ”ive, töö ja pere ĂŒhildamine. Kuna mul on neli last, siis ma olen ĂŒsna selgelt pere arengu ajal neid kĂŒsimusi lĂ€bi elanud. Oluline ei ole mitte ainult naiste osakaal poliitikas, vaid tööhĂ”ives ja ettevĂ”tluses ĂŒldiselt. VĂ”ime jĂ”uda siit ringiga ka nĂ€iteks meeste terviseni, naistevastase vĂ€givallani, palgalĂ”heni jne. Tegelikult rÀÀgime asjadest, mille oluline mĂ”ju on hoopis mujal, kui algul tundus. Maailm on pidevas muutumises, mĂ”ni sajand tagasi ei saanud naised valimaski kĂ€ia. Me ei ole vĂ€ga rikas riik – peame vĂ”imaldama naistel töö ja pereelu ĂŒhildada. See on oluline ka meeste jaoks, kes peavad praegu suure osa oma aktiivsusest rakendama kodust vĂ€ljaspool. Ma usun, et need kĂŒsimused peavad olema iga pere enda otsustada, me ei saa kellelegi midagi ette kirjutada, aga riigina peame vĂ”imaldama pere- ja tööelu paremat ĂŒhildamist, kuna see on meile ka majanduslikult kasulik. Kui me vaatame europarlamendi kampaania postereid, siis kuidas sulle tundub, kas selline kontrol­ litud agressiivsus on vajalik? Ma ei nimetaks seda agressiivsuseks. On teatud asjad meie ĂŒhiskonnas, millest vaikida vĂ”i lĂ€bi lillede rÀÀkida ei ole mĂ”tet, sama hĂ€sti vĂ”ib ĂŒldse rÀÀkimata jĂ€tta. Ma arvan, et see oli KOV-kampaanias meie tugevus, et suutsime sĂ”nastada valimiste pĂ”hikĂŒsimuse ja sĂ”numi kohale viia: valija hakkas mĂ”istma, millised on korruptsiooni tagajĂ€rjed. Euroopa kontekstis on need tagajĂ€rjed nĂŒĂŒd aktuaalsed veel tĂ”sisemal kujul, mĂ€ngu tuleb vĂ€lispoliitika ja julgeolek. Ma isiklikult pooldan seda, et probleemsed asjad tulebki vĂ€lja tuua. Enne, kui teadvustamist ja avalikku analĂŒĂŒsi ei toimu, ei tule ka arengut. VĂ”ib-olla kohatu vĂ”rdlus, aga toon siiski alkohoolikute nĂ€ite. Teame ju, et nende puhul algab areng teadvustamisest, sĂ”nastamise faktist. 20

KEVAD 2014 Konservatiiv

Valimine on mĂ”neti tehing. Kohalikel valimistel oli sinu valijale selge, mis nad saavad. Mis on su pĂ”hiteemaks nĂŒĂŒd? See kontekst ei ole erinev, olgem ausad. Nii, nagu ma pean oluliseks Eesti puhul elukeskkonda, linnaruumi, on Euroopast samamoodi autostumise tipp ĂŒle kĂ€inud, otsitakse uusi lahendusi, tegeletakse “Tarkade linnadega”. BrĂŒsselis on mul vĂ”imalus otsustamise juures olla algfaasis. Sealsed otsused jĂ”uavad erinevaid teid pidi ka meie juurde. Kas vormuvad direktiividena, mis otseselt midagi keelavad vĂ”i kĂ€sivad, vĂ”i siis rahasĂŒstidena teatud programmide nĂ€ol, valgete vĂ”i roheliste raamatutena, viidates Euroopa parimatele praktikatele, kuidas ĂŒhe vĂ”i teise teemaga tegeleda. IRLil on meeskond, kuhu mina tahan

Arvan, et ĂŒksinda poliitikas kaugele ei jĂ”ua, pĂ”led lĂ€bi vĂ”i muutud kĂŒĂŒniliseks.

elukeskkonna teemaga panustada, IRLi europarlamendi programmis on sel korral kĂ€sitletud ka elukeskkonda. TĂ€nu sellele jĂ”uavad need teemad ka senisest enam valijateni. Kui mulle anti vĂ”imalus kandideerida, siis ma ei kahelnud hetkekski, et minu tegevus on Eesti heaks oluline ka BrĂŒsselis. Sinu puhul on tĂ”esti olemas ka reaalne vĂ”imalus, et sind valitakse. Meie kĂ”igi puhul on olemas reaalne vĂ”imalus. Mida BrĂŒssel su elukorralduses tĂ€hendaks? See on ĂŒhele perele tĂ”sine proovikivi. Loomulikult arutasime perega enne, kui nĂ”ustusin kandideerima. Kui valijad annavad mulle mandaadi, siis ma olen valmis BrĂŒsselisse minema. On oluline, et kĂ”ik inimesed, kes kandideerivad IRLi nimekirjas, teevad seda siiralt. Et neil on oma selge profiil ja panus sellesse tiimi, samuti valmidus tegelikult valijat esindada.

Sinu oma lemmik meie nimekirjas? Loodan, et Marko Mihkelson osutub valituks. Eestile oleks sellest palju kasu. Ma hindan vĂ€ga seda tööd, mida ta iga pĂ€ev teeb, jagades noortega oma teadmisi ja kogemusi Venemaa olemusest, olukorrast Ukrainas ja kĂ”igest sellest Euroopa kontekstis. Mulle ei meeldiks, et keegi meist otsustaks peale tulemuste selgumist, kas ta lĂ€heb parlamenti vĂ”i mitte, nagu nĂ€eme praegu nĂ€iteks sotside puhul. See on asi, mis mulle IRLi puhul istub. Me oleme kĂ”ige sisulisem ja usaldusvÀÀrsem erakond. Olulisuse poolest number kaks on see, kuidas me oma sĂ”numit edastame. Loomulikult loodan ma, et me saame vĂ€hemalt kaks kohta. Pole ju vĂ€listatud ka kolm? Peame silmas pidama seda, et vahetult enne valimisi toimusid igasugu nipid ja trikid. Mulle meeldib, et me ei lĂ€inud kaasa selle hĂŒsteeriaga, ei hakanud seadma oma endiseid ministreid positsioonidele niiöelda partideks. Siit alates on meil olemas poliitik Yoko Alender? Nagu juba enne ĂŒtlesin, olen ma ĂŒldiselt hĂ€sti kĂ€rsitu inimene. Poliitikakogemus on aidanud teadvustada, et teatud teemade puhul elus on tegemist maratoni, mitte sprindiga. PĂŒĂŒan oma tegevust ĂŒles ehitades pidada silmas pikka perspektiivi. Kohalikel valimistel sain kinnitust, et teemad, mille eest seisin, on olulised paljudele valijatele. Tunnetan praegu oma missiooni, vĂ€ljakutset, ja teadlikult tegutsedes usun, et kĂ”ik teed on mu ees lahti ja hea meeskond olemas. Arvan, et ĂŒksinda poliitikas kaugele ei jĂ”ua, pĂ”led lĂ€bi vĂ”i muutud kĂŒĂŒniliseks. Seni olin tööelus kohati tundnud, et ei saa piisavalt palju poliitikat kujundada. NĂŒĂŒd saan. Mis saab elukeskkonna tee­ madest erakonnas edasi? Muutused mĂ”ttemaailmas ja kĂ€itumises vĂ”tavad aega. Elukeskkonna teadlik arendamine inimsĂ”bralikumaks on seni olnud teisejĂ€rguline teema. Ma olen saanud palju kaasa rÀÀkida ja Ă€ra teha, et seda teemat teadvustada. MĂ”nes mĂ”ttes on ka keeruline valdkond, ei ole niiöelda ĂŒhe ministeeriumi asi. Kas me hoolime vĂ”i ei hooli, see on mĂ”ttemaailma muudatuse kĂŒsimus ja need muutused tulevad aeglaselt. Peaasi, et tulevad.


MIHKELSON

Kui Marko Mihkelson jaanuari lĂ”pul Kiievi sĂŒdalinnas jÀÀkottidest barrikaadidega piiratud Maidanil ringi liikus ja seal inimestega juttu ajas, sai talle kiirelt selgeks – tulemas on murrangulised ajad. Siis arvas ta, et murrang tuleb eeskĂ€tt Ukrainas endas. Inimesed olid ju nĂ”us vabaduse eest surema. Venemaa agressiooni tĂ”ttu on sellest aga praeguseks vĂ€lja kasvanud tĂ€iesti uus ajastu kogu Euroopas, vĂ”imalik, et isegi maailmas.

Ukraina saatusest sÔltub meie tulevik

J

uba eelmise aasta sĂŒgisel oli ilmne, et Venemaa ei lase Ukrainat niisama lihtsalt Euroopale lĂ€hemale. Augustis anti esimene hoiatav hoop kaubandusblokaadiga, millele jĂ€rgnes otsene surve toonastele Ukraina juhtidele. Veel oktoobri keskpaigas rÀÀkis Viktor JanukovitĆĄ Eesti kohtumistel, et ta loodab ikkagi jĂ”uda Euroopa Liiduga assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu allakirjutamisele. See pidi sĂŒndima novembri lĂ”pul Vilniuses. JanukovitĆĄ pettis nii meid kui ka kogu Euroopat. Mingit kavatsust lepingut sĂ”lmida tal polnud. Pigem otsis tema Venemeelne lĂ€hikond viisakat pĂ”hjust loobumiseks. RÀÀgiti vĂ”imalikust kahjust Ukraina majandusele ning ĂŒldse kehvasti ettevalmistatud lepingust. Euroopale selja pööramise tegelik pĂ”hjus oli aga hoopis Venemaa jĂ”uline surve ning otsesed Ă€hvardused. UKRAINA INIMESED ARVASID TEISITI.

Novembris alanud meeleavaldused olid algselt vĂ€ga rahumeelsed ning oleks ilmselt ka vaibunud, kui vĂ”imud poleks 30. novembril peamiselt tudengitest koosnenud demonstrandid jĂ”hkrate jĂ”uvĂ”tetega laiali peksnud. VĂ”imud eksisid. See vallandas tĂ”elise massimeeleavalduse, millist polnud Euroopa pealinnades juba ammu nĂ€htud. Soov euroopaliku elukorralduse jĂ€rele ning vĂ”itlus ĂŒdini korrumpeerunud vĂ”imu ja vargamajanduse vastu ĂŒhendas

Maidanil vĂ€ga erinevad jĂ”ud. See polnud esimene kord, kui Kiievi kesklinn tĂ€itus telkide ja barrikaadidega. KĂŒmme aastat tagasi sundis rahvas OranĆŸiks revolutsiooniks kujunenud rahumeelse vastuhakuga presidendivalimisi ĂŒle hÀÀletama. VĂ”itis lÀÀnemeelne koalitsioon. Paraku jĂ€i nende ĂŒhismeel ĂŒĂŒrikeseks. Sisemised vastuolud ja Venemaa “sĂ”bralik” surve lammutasid koostöö. 2010. aastal vĂ”itis valimistel JanukovitĆĄ. Ta otsustas jĂ€rgida Venemaa eeskuju. Poliitilise vĂ€lja puhastamiseks vangistati peamine konkurent Julia TĂ”moĆĄenko, eriteenistused avati FSB mĂ”jule ning Venemaaga pikendati kiiresti Musta mere laevastiku kohalolekut. Samas kuulutati Ukraina neutraalseks, mis tĂ€hendas NATO pĂŒĂŒdlustest loobumist. Korruptsioon kasvas pööraselt, JanukovitĆĄi pojast sai mĂ”ne aastaga miljardĂ€r. Euroopa suunal siiski jĂ€tkati flirtimist, kuid otsustaval hetkel pöörati selg.

Ühe nĂ€dalavahetusega okupeeriti Krimmi poolsaar ning paari nĂ€dalaga annekteeriti see Venemaa koosseisu. Krimm ei nĂ€i kaugeltki olevat Venemaa presidendi Putini lĂ”ppeesmĂ€rk. SĂŒndmused Ida-Ukrainas on selle kinnituseks. Ukraina uut valitsust kutsutakse Moskvas ametlikult bandiitlikuks ning rahvale rÀÀgitakse faĆĄismi pealetungist, mis tuleb peatada. ASI ON ILMNE. Putini Venemaa on alusta-

nud jĂ”ulist tegevust oma mĂ”jujĂ”u taastamiseks endises Vene impeeriumis ning ĂŒhes sellega asunud ka kĂ€tte maksma Ameerika Ühendriikidele ja muule lÀÀnemaailmale NĂ”ukogude Liidu lagundamise eest. SeepĂ€rast pole mingit kahtlust, et Ukraina saatusest sĂ”ltub kogu Euroopa tulevik. Kui LÀÀs praegu Putini Venemaad ei peata ning tagasi ei tĂ”rju, siis vĂ”ib meie kontinendi poliitiline kaart tĂ”epoolest saada uued eraldusjooned. Kahjuks sĂ”ja ja inimohvritega.

MAIDAN MURDIS JANUKOVITĆ I KLANNI VÕIMU. TĂ”si, selle eest pidid oma eluga

maksma enam kui sada inimest kĂ”ige jĂ”hkramal moel, tapetuna kui lambad snaiprite tĂ€psustule lĂ€bi. Aga Maidan ei jooksnud laiali, vaid jĂ€i oma tahtele meelekindlaks. Kaitseta jÀÀnud JanukovitĆĄ pĂ”genes Ukrainast. Samal ajal alustas Moskva pikki aastaid ettevalmistatud kava Ukraina tĂŒkeldamiseks ning LÀÀne mĂ”ju tagasitĂ”rjumiseks. Konservatiiv KEVAD 2014

21


ERGMA

Ene Ergma

hinnagul on Eesti valmis ĂŒhinema Euroopa Kosmoseagentuuriga AstrofĂŒĂŒsik ja akadeemik Ene Ergma kirjutab, et teda motiveerib Euroopa Parlamenti kandideerima tahtmine teha poliitikat, mis aitab kaasa Euroopa muutumisele tĂ”eliselt innovaatiliseks ja teadmistel pĂ”hinevaks ĂŒhenduseks. Ühtlasi toob see Eestile kĂ€egakatsutavat kasu.

J

Ă€rgmisel Euroopa Parlamendi perioodil peavad realiseeruma kaks kĂ”ige ambitsioonikamat kosmoseprogrammi: Galileo ja Copernicus. Nende programmide edukus mĂ”jutab samuti Eesti vĂ”imalusi kasutada satelliitidelt saadavaid andmeid Eesti majanduse edendamiseks. Olen juba ligi kĂŒmme aastat pĂŒhendanud sellele, et Eesti saaks vĂ”imaluse osaleda Euroopa erinevates kosmoseprogrammides. Esimesed koostööprojektid assotsieerunud liikmena on olnud vĂ€ga edukad. JĂ€rgnevalt peatuksin mĂ”nel nendest lĂ€hemalt.

SKELETON TECHNOLOGIES AS on vĂ€lja töötanud nanotehnoloogial baseeruva uut tĂŒĂŒpi kĂ”rge mahutavusega superkondensaatori, mis ĂŒletab analooge energia tiheduse ja mahutavuse osas ligi 1,5 korda. Selle toote vastu tunneb lisaks kosmosetööstusele huvi ka lennuki-, auto- ja sĂ”jatööstus. MYOTON AS mĂŒomeeterseade on mitte-

invasiivne lihaspinge mÔÔtmise aparaat, mis baseerub unikaalsel Eesti leiutisel. Seade vÔimaldab monitoorida astronautide tervise seisundit ning kaaluta olekut rehabiliteerivate treeningute mÔju. Projekti kÀigus testiti seadet paraboollennul ning saadi kinnitus, et seade on kosmoses kasutatav ja usaldusvÀÀrne. Perspektiivis vÔidakse seade vÔtta kasutusele Rahvusvahelises Kosmosejaamas. REGIO AS testis koostöös Euroopa Kos-

moseagentuuriga kaugseiremeetodite kasutamist CO2 emissiooni ja neeldumise mÀÀramisel ning arendas vÀlja uudsed ja usaldusvÀÀrsemad mÔÔtmismeetodid. Projekti tulemuste rakendamine vÔimal22

KEVAD 2014 Konservatiiv

dab saada adekvaatsema pildi Eesti CO2 bilansist ning see omakorda pakub huvi mitmetele riigiasutustele, samuti oleks vĂ€ljatöötatud algoritme vĂ”imalik kasutada ka teistes riikides. OLEME JÕUDNUD SELLENI, ET EESTI ON VALMIS ÜHINEMA EUROOPA KOSMOSEAGENTUURIGA JUBA JÄRGMISEL AASTAL. See viib koostöö kindlasti uuele

tasemele. ESTCube-1 projekti edukus nĂ€itas, et Eestis on olemas palju andekaid noori, kes on vĂ”imelised ja valmis kĂ”rgtehnoloogilistel suundadel töötama. Aastaid tagasi olin Kodukandi liikumise aasta kĂŒla ĆŸĂŒrii liikmena Saaremaal, kus minu juurde astus ĂŒks sĂŒmpaatne daam ja palus mul kohtuda tema vĂ€ikese pojaga, kes olevat suur astronoomiahuviline. Me rÀÀkisime poisiga ja hiljem saatsin talle ĂŒhe lihtsas keeles raamatu kosmosest ja teadusest ning pildi, kus olin koos ameerika astronaudi Jeff Ashbyga. Poisi ema kirjutas mulle, et poeg oli vĂ€ga rÔÔmus, kuid ka nukker, ja olevat öelnud, et tal on kahju, et peab suureks kasvades minema Ameerikasse, kuna kosmosega Eestis ju ei tegeleta. Just taoliste vĂ€ikeste poiste ja tĂŒdrukute unistuste pĂ€rast tahan, et Eestis oleksid haaravad vĂ”imalused töötada nii kĂ”rgtehnoloogilistel majandussuundadel kui ka teaduses. Suur mĂ”tleja Immanuel Kant on öelnud: „Miski ei tĂ€ida meie hinge sedavĂ”rd lakkamatu imetlusega, kui kaks asja: tĂ€histaevas meie kohal ja moraalinormid meie sees.” Inimesed on nautinud imelist tĂ€histaevast iidsetest aegadest, kuulsad maadeuurijad on tĂ€hti kasutanud navigeerimisel, kuid kunagi pole kosmos tulnud inimesele nii lĂ€hedale kui praegu.


GALERII

ERP kongressist vÔttis osa terve Euroopa konservatiivide pere­ kond. Teiste seas osalesid kongressil mitmed suurriikide riigi­ pead, nagu Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.

Leedu endine peaminister Andrius Kubilius ja Urmas Reinsalu.

Juhan Parts, endine LÀti peaminister Valdis Domb­ rovskis ja Urmas Reinsalu Ukraina toetusavaldusel.

IRLi delegatsioon arutamas Ukraina kĂŒsimust endise Ukraina peaministri Julia TĂ”moĆĄenkoga.

Urmas Reinsalu rÀÀkimas vÀlispressile Ukraina olukorra tÔsidusest.

Euroopa Rahvapartei valis Euroopa Komisjoni presidendikandidaadiks Junckeri! 6.–7. mĂ€rts toimus Iirimaal Dublinis Euroopa Rahvapartei (ERP) kongress, kus valiti ERP Euroopa Komisjoni presidendikandidaadiks Jean-Claude Juncker. Juncker oli Luksemburgi peaminister aastatel 1995–2013. IRLi delegatsiooni kuulusid Dublinis Urmas Reinsalu, Juhan Parts, Tiit Riisalo, Tunne Kelam ja Veiko Lukmann. Delegatsiooni liikmed kohtusid ka Ukraina endise peaministri Julia TĂ”moĆĄenkoga ning osalesid Ukraina toetusavaldusel.

Pragune Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso koos oma potentsiaalse mantlipÀrija Jean-Claude Junckeriga.

Konservatiiv KEVAD 2014

23


KAUPO KIKKAS

SAMOST

Anvar Samost: ”Miks ma otsustasin poliitikasse tulla?” 24

KEVAD 2014 konservatiiv


SAMOST

Anvar Samost on Marko Mihkelsoni jĂ€rel juba teine endine Postimehe peatoimetaja, kes oma tuleviku IRLiga seob. Kas IRL mĂ”jub endistele peatoimetajatele erilise magneedina? Miks tippajakirjanik ja meediajuht loovutab mugava positsiooni neljanda vĂ”imu ridades ja astub sammu, kus kritiseerijast saab paratamatult kritiseeritav. AlljĂ€rgnev peaks sellele kĂŒsimusele ammendava vastuse andma.

T

egemist on kĂŒsimusega, mida minu kĂ€est on viimasel ajal vĂ€ga palju kĂŒsitud ja kardan, et olen iga kord vastanud pisut erinevalt. LĂŒhidalt öeldes – sisemise veendumuse pĂ”hjal. Aga alustame hoopis kaugemalt. OLEN ALATES 1988. AASTAST EHK KOKKU ÜLE 25 AASTA OLNUD TEGEV AJAKIRJANDUSES. Miks ma otsustasin aja-

kirjanikuks hakata? TĂ€na on vastata kerge, kuna ajaline distants annab selguse. MĂ€letatavasti oli kaheksakĂŒmnendate aastate lĂ”pus konkurss Tartu ĂŒlikooli ajakirjanduse erialale ĂŒks kĂ”ige kĂ”rgemaid. Usun, et pea kĂ”ik, kes tol ajal tulid ajakirjandusse tööle vĂ”i asusid ajakirjandust Ă”ppima, tahtsid kaasa lĂŒĂŒa Eesti vabastamises ja ĂŒlesehitamises. Aga loomulikult ei mĂ”elnud abiturient tollal nii sirgjooneliselt. Meedia oli meie silme all sĂ”na otseses mĂ”ttes loetud kuudega muutunud nĂ”ukogude vĂ”imu propagandainstrumendist vabaduse idee kandjaks. See oli dramaatiline, see tĂ”otas osalemist milleski suures ja enneolematus. PALJUDEST AASTA VÕI PAAR ENNE MIND AJAKIRJANDUST ÕPPIMA ASUNUTEST SAID VEEL ENNE ÜLIKOOLI LÕPETAMIST TIPP-POLIITIKUD. Ei mĂ€-

leta, et keegi oleks tollal piinliku tĂ€psusega ĂŒritanud tĂ”mmata joont nende vahele, kes lĂ€ksid poliitikasse ja kes jĂ€id ajakirjaniku kutse juurde. See tuli mitu aastat hiljem. Esialgu olid kĂ”ik Eesti asja eest vĂ€ljas, keegi ei kĂŒsinud, miks just poliitiku vĂ”i miks just ajakirjanikuna. Nii poliitika kui ajakirjandus liikusid pĂ€rast iseseisvuse taastamist vĂ€ga kiiresti professionaalsuse suunas. Mina kĂŒsisin ise enda kĂ€est mitmel korral, kas ma ikka tahan ajakirjanduses jĂ€tkata, kuna Ă”hina kĂ”rvale astusid ĂŒheksakĂŒmnendate aastate alguses teiste inimeste juhtimine, planeerimine, eelarved, turundus ja veel paljud asjad, millest 1988. aasta kevadel veel mĂ€rkigi ei olnud. Vastasin iga kord: “Jah!”, aga ei maksa arvata, et oleksin alter-

natiivina silmas pidanud poliitikat. Oli kĂŒll tagasilööke ja pettumusi, aga olid ka suured ideed, veel suuremad eesmĂ€rgid ning kindlus, et me liigume koos Ă”iges suunas. AJAKIRJANDUSEL OLI SUUR ROLL ISESEISVUSE TAASTAMISEL JA VÄGA OLULINE MÕJU EESTI ARENGULE TERVE ESIMESE VABA KÜMNENDI JOOKSUL.

Tormilistele muutustele vaatamata tuli meediasse kogu aeg uusi inimesi, uusi ideid, uusi tehnoloogiaid, uut raha, uusi vĂ€ljavaateid. Ootuste arvestamine ĂŒhelt poolt ja soov lugejaid valgustada teiselt poolt tasakaalustasid teineteist. Alles siis, kui nullindate alguses hakkas asi buumi poole liikuma ja meediavĂ€ljaanded esimesi mĂ€rkimisvÀÀrseid kasumeid nĂ€gid, kasvas surve anda meediatarbijale tĂ€pselt seda, mida nood teadsid tahta. Uudisteagentuur, kus enam kui 15 aastat töötasin, oli ajakirjandus selle kĂ”ige puhtamas mĂ”ttes (vĂ”ib ka öelda, et kĂ”ige kitsamas mĂ”ttes), aga meediamaailm ĂŒmberringi oli jĂ€lle vĂ€ga suurte muutuste keskel. Kui ma ĂŒhel hetkel BNS-is töö lĂ”petasin, siis oli sellel palju pĂ”hjuseid. Muu hulgas kĂŒsisin endalt, kas ma ikka tahan ajakirjanduses olla. Otsustasin, et ei taha, aga siis tuli ootamatu pakkumine Postimehest – vastutava peatoimetaja amet, mis tĂ€hendas Eesti kĂ”ige olulisema ajalehe juhtimist nii sisu kui Ă€ri poolel. On selge, et Postimehe mĂ”ju kasvas minu juhtimise ajal. Seda oli nĂ€ha ja tunda nii avalikust toetusest kui ka nende reaktsioonidest, kes end segatuna tundsid. OKTOOBRIS OLI UUESTI PÕHJUST ENDA KÄEST KÜSIDA, KAS SOOVIN AJAKIRJANDUSES JÄTKATA. Esimest korda

kĂŒsisin ka, kas ma tahaksin hoopis poliitikasse siirduda. MĂ”ned kuud varem olin kutsunud Postimehe kolleegidele esinema Soome suurima pĂ€evalehe Helsingin Sanomat vastutava peatoimetaja Mikael PentikĂ€ineni, kes oli aprillis ametist lahkunud. Enne, kui kolleeg ĂŒle lahe tagasi sĂ”itis, jĂ”udsime

mĂ”nda aega vestelda ja sain teada, et ta on otsustanud poliitikasse minna. Ta rĂ”hutas kahte asja: esiteks peab olema sisemine veendumus ja teiseks on peatoimetaja positsioon ĂŒks neist, mis kĂ”ige paremini poliitikas osalemiseks ette valmistab. Ei saa öelda, et ma tol hetkel otsuse oleksin teinud, aga mĂ”tlemiseks see pĂ”hjust andis.

Kaks olulist asja Uued inimesed poliitikasse Eesti peab kogu aeg vaatama tulevikku. Selle nimel peab uute inimeste – Ă”petajate, arstide, ajakirjanike, ettevĂ”tjate jne – poliitikasse tulek olema loomulik ja pĂŒsiv. Paraku on tugevnenud arvamus, et poliitika on suletud valdkond. Kes sees, sellele kehtivad teistsugused reeglid vĂ”rreldes nendega, kes vĂ€ljas. Omalaadne heidutusmehhanism, mida on jĂ”uliselt kultiveerinud Keskerakond ja paraku ka Reformierakond. Juba ĂŒksi selle arvamuse murdmiseks tasub poliitikasse tulla. Kindlasti tahan olla eeskujuks nĂ€iteks ajakirjanikele, aga ka teistele, kes aitavad parandada Eesti poliitika uuenemisvĂ”imet.

Suured eesmĂ€rgid Teine teema, mida poliitikasse tulles vĂ€ga oluliseks pean, on kĂŒsimus sellest, mis on Eesti suured eesmĂ€rgid. Eesti tegi kĂ”ige suuremaid samme siis, kui meie eesmĂ€rgid olid pea pĂŒĂŒdmatult suured ja valitsused idealistlikud, valmis maailmale eeskuju pakkuma, vastuvoolu ujuma ja vastutust vĂ”tma. Nii oli ĂŒheksakĂŒmnendate alguses, nii oli nullindate alguses. Selle hoo najal on meie heaolu ja turvalisus seni kasvanud, aga hoog on otsas. Praeguse arengu jĂ€tkumine ei vii Eestit Euroopa rikkamate riikide hulka ega tee meist ka igavat PĂ”hjamaad nagu vĂ”iks naiivselt loota, vaid hoopis provintsi, kus valitseb seisak. Poliitika peab pakkuma inimestele ideid, eesmĂ€rke ja lootust. Isamaa ja Res Publica Liit on erakond, kes seda suudab teha.

Konservatiiv KEVAD 2014

25


VALITSUSE ARUANNE

IRL valitsuses 2011–2014 IRL tegi valitsuses tööd selle nimel, et Eesti inimeste elujĂ€rg paraneks ja Eestile vajalikud reformid saaksid tehtud. JĂ€rgnevalt annavad praeguseks juba endised ministrid pĂ”gusa ĂŒlevaate sellest, mida olulist nende haldusalas kolme aasta jooksul korda saadeti.

26

KEVAD 2014 Konservatiiv


VALITSUSE ARUANNE

Siseturvalisus Ken-Marti Vaher

Riigikaitse Urmas Reinsalu Kaitsekulud kaks protsenti Eesti kaitsekulud kasvasid 2012. aastal esmakordselt kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. 2011. aasta kaitsekulud olid 280 miljonit eurot, 2014. aastal olid kaitsekulud 384 miljonit eurot. TĂ€htajatu Ă”huturve PĂ”hja-Atlandi NĂ”ukogu 2012. aasta veebruari otsusega turvavad NATO liikmesriikide hĂ€vitajad Balti riikide Ă”huruumi alaliselt, ilma operatsiooni lĂ”pptĂ€htpĂ€evata. KaitsevĂ€elaste palgatĂ”us 2013. aastal toimus seoses uue kaitsevĂ€eteenistuse seaduse jĂ”ustumisega tegevvĂ€elaste palgareform. TegevvĂ€elaste palgad tĂ”usid keskmiselt 17%, tagades sĂ”duritele ja nooremallohvitseridele miinimumpalgaks 850 eurot. Eesti sai veteranipoliitika 2012. aasta detsembris kiitis valitsus veteranide toetamiseks heaks veteranipoliitika aastateks 2013–2017. See nĂ€eb ette mitmeid toetusmeetmeid Eesti eest vĂ€lismissioonidel vĂ”idelnud veteranidele ja nende lĂ€hedastele. Kolme mĂ€lestusmĂ€rgi taastamine 2012. aasta novembris avati Tallinna KaitsevĂ€e kalmistul VabadussĂ”jas langenutele mĂ€lestusehis, mis valmis algselt 1928. aastal. LĂ€tis VabadussĂ”ja ajal langenud eesti sĂ”duritele avati mĂ€lestusmĂ€rk Mazsalacas 2013. aasta juunis. 2014 juunis avatakse VabadussĂ”jas vĂ”idelnute mĂ€lestusmĂ€rk Narva lĂ€hedal RiigikĂŒlas.

VĂ€hem kuritegevust Taastasime keskkriminaalpolitsei ja lĂ”ime uued kesksed uurimisĂŒksused. Oluliselt enam oleme pööranud tĂ€helepanu ning eraldanud raha raske ja varjatud kuritegevuse (st narkokuritegevuse, korruptsiooni, majanduskuritegevuse jm) tĂ”kestamisele. Raske korruptsiooni uurimiseks oleme laiendanud Kaitsepolitseiameti pĂ€devust. Suurendasime kolm korda kriminaaltulu tuvastamise vĂ”imekust ning tĂ”usnud on arestitud ja konfiskeeritud summad. Kui perioodil 2011–2013 langes kuritegude ĂŒldarv 7%, siis arestitud kriminaaltulu kogusumma nimetatud perioodil tĂ”usis 13% ehk 2,7 miljonilt eurolt 3,2 miljonini. Rohkem sÀÀstetud inimelusid 2013. aastal oli Ă”nnetusurmade (liiklus-, tule- ja veesurmad) arv vĂ€ikseim pĂ€rast Eesti vabanemist ja see suund jĂ€tkub (vĂ”rreldes 2011. aastaga on sÀÀstetud 172 inimelu rohkem). NĂ€iteks vĂ€henes liiklussurmade arv 18% ning tulesurmade arv 36%. Selle oleme saavutanud liiklus- ja tuleohutusjĂ€relevalve tugevdamise kaudu, samuti oleme mitmekordistanud raha ja tĂ€helepanu, mis lĂ€heb ennetusse. Suhtumine rasketesse liiklussĂŒĂŒtegudesse ja korduvrikkujatesse on karmim. Rohkem motivatsiooni politseinikel ja pÀÀstjatel Pea ainukese Euroopa riigina said Eesti politseinikud sellises mahus palgatĂ”usu nii eelmisel kui ka kĂ€esoleval aastal. Viimase kahe aasta jooksul on patrullpolitseiniku keskmine palk tĂ”usnud 19%, piirkonnapolitseiniku keskmine palk 25%, kriminaaluurija keskmine palk 25%, piirivalvuri palk 14%, korruptsiooniuurijate keskmine palk 35,3% ning narkouurijate keskmine palk 23,6% . 2014. aastal on siseministeerium eraldanud vahendeid, et suurendada nĂ€iteks kolme madalaima astme politseiametnikel astmepalka vĂ€hemalt 7,3%. Samuti tĂ”usis kĂ”ikidel piirkonnapolitseinikel palk keskmiselt 7,4%. Piirkonnapolitseinike madalaim palk tĂ”usis 855-lt eurolt 900-ni (meeldetuletuseks, et 2013. aastal tĂ”usis 266 piirkonnapolitseiniku ehk konstaabli palk keskmiselt 14%). Prefektuuride kriminaaluurijate palk tĂ”usis keskmiselt 13%. Samuti kasvas narkopolitsei palgafond vĂ€hemalt 10%. Rohkem vabatahtlike ja kogukondade kaasamist Vabatahtlike tegevusele oleme andnud selge toe: oleme kordades suurendanud riigi toetust vabatahtlike pÀÀstjate, abipolitseinike ja naabrivalve tegevusele. Kui 2011. aastal oli selleks eraldatud ligi 300 000 eurot, siis mullu ĂŒle 1,3 miljoni euro. VĂ”rreldes 2012. aastaga on abipolitseinike töötundide arv tĂ”usnud 15 tuhande tunni vĂ”rra, aktiivsete abipolitseinike arv on tĂ”usnud 259-lt 678-ni. VĂ€ljaĂ”ppinud ja kutsetunnistuse saanud vabatahtlike pÀÀstjate arv on samal ajal kasvanud neli korda ja vabatahtlikke pÀÀstekomandosid on ĂŒle Eesti 20 vĂ”rra rohkem ehk 105.

Ajateenijatel kaasaegsed olmetingimused 2014. aasta lĂ”puks valmivad kasarmud Ämaris, JĂ”hvis ja Miinisadamas ning uus Ă”ppehoone-kasarmu VĂ”rus. See tĂ€hendab, et kĂ”igil Eesti ajateenijatel on tĂ€napĂ€evased olmetingimused. Eesti sai uued radarid 2015. aasta kevadeks viiakse lĂ”puni soomukite hange Hollandist, samuti on hangitud radarid ja valminud radaripost Muhus. 2014 sĂŒgisel avatakse radaripost OtepÀÀl. Konservatiiv KEVAD 2014

27


VALITSUSE ARUANNE

PĂ”llumajanduspoliitika Helir-Valdor Seeder Edukad lĂ€birÀÀkimised Euroopa Liidu 2014–2020 ĂŒhise pĂ”llumajanduspoliitika osas TĂ€nu edukatele lĂ€birÀÀkimistele saavutas Eesti Euroopa Liidu ĂŒhises pĂ”llumajanduspoliitikas oluliselt parema tulemuse, kui Euroopa Komisjon algselt vĂ€lja pakkus. Euroopa eelarvest makstavad pĂ”llumajanduse otsetoetused kasvavad uuel finantsperioodil 1 miljardile eurole vĂ”rreldes möödunud perioodi 500 miljoni euroga.

Majanduspoliitika Juhan Parts Panustamine eksporti Hoidsime riigieelarve tasakaalus ja aitasime Eestis euro kĂ€ibele vĂ”tta. Majanduskriisi jĂ€rel toetasime ettevĂ”tlust 350 miljoni euro suuruse tugipaketiga. Toetusest sai osa 1300 ettevĂ”tet ja see kindlustas tuhandeid töökohti. Eesti eksport oli juba 2011. aastal samal tasemel, kui enne majanduskriisi, töötus on langenud samuti kriisieelsele tasemele ja inimeste palgad kasvavad. Panustamine innovatsiooni Investeeringud teadus- ja arendustegevusse on tĂ”usnud ĂŒle 2% Eesti SKP-st. EttevĂ”tlusprogrammide kaasabil on Eestist saanud edukate start-up ettevĂ”tete kasvulava. Eesti on tuntud e-riik, kus nii era- kui ka avalik sektor kasutavad moodsaid IT-lahendusi. Eesti ja Soome riik alustasid koos IT-sĂŒsteemide arendamist.

Euroopa Merenduse ja Kalanduse fondi 2014–2020 rakenduskava vĂ€ljatöötamine Euroopa Merenduse ja Kalanduse fondist finantseeritakse kaugpĂŒĂŒgi, kalakasvatuste, kalatööstuste, sadamate ja laevade investeeringuid, samuti toetatakse rannapiirkondade arendamist ja kalavarude sÀÀstvat kasutamist. Maaelu Edendamise Sihtasutuse viimine Viljandisse Viisime sihtasutuse Tallinnast Viljandisse eesmĂ€rgiga, et teenused oleksid pĂ”llumeestele ja maaettevĂ”tjatele lĂ€hemal. Lisaks mitmekesistame selle sammuga kohalikku tööjĂ”uturgu ning loodetavasti leiavad paljud noored ja haritud inimesed nĂŒĂŒd pĂ”hjuse maapiirkonnas edasi elada.

Energiajulgeoleku kindlustamine Algatasime moodsa pĂ”levkivielektrijaama ehituse. Valmis Eestit ja Soomet ĂŒhendav elektrikaabel EstLink 2 ning tarvilik avariielektrijaam. Samuti kĂ€ib eeltöö Eesti liitumiseks Kesk-Euroopa elektrisĂŒsteemiga. Eesti avas elektrituru ja elekter on meil endiselt soodsam kui LĂ€tis ja Leedus. Eesti ja Soome on leppinud kokku veeldatud maagaasi terminalide ning gaasijuhtme ehitamises.

Majandusliku ĂŒhistegevuse meetmed Seadsime prioriteediks pĂ”llumeeste ĂŒhistegevuse ja ka ĂŒhistegelike toidutööstuste toetamise. Ühistegevuse toetamiseks lĂ”ime maaelu arengukavas eraldi meetmed oma eelarvetega. PĂ”llumajanduses on toetatud nĂ€iteks piimatootjate, seakasvatajate ja viljakasvatajate ĂŒhistute tegevust. NĂ€itena tööstuste toetamisest vĂ”iks tuua Eesti suurima ĂŒhistegeliku toidutööstuse E-Piim, kus vastava toetuse abil valmis Eesti kaasaegseim piimapulbritorn, mille toodang on suunatud valdavalt ekspordiks.

Kaasajastasime transporti Eesti riigimaanteede ja raudteede kvaliteet ning liiklusohutus on teinud sammu edasi. Reisijaid teenindavad moodsad elektri- ja diiselrongid. Parandasime maakondade bussitransporti, kasutusele vĂ”eti ĂŒle 100 uue bussi. Tallinn saab riigi toel uued trammid. Eesti sai elektriautode kiirlaadijate vĂ”rgustiku ja 500 elektriautot sotsiaaltöötajatele. Eesti eestvĂ”tmisel minnakse edasi Rail Balticu projektiga.

JĂ”geva ja Saku teadusasutuse ĂŒhendamine Ühendasime JĂ”geva Sordiaretuse Instituudi (JĂ”geva SAI) ja Sakus asuva Eesti Maaviljeluse Instituudi (EMVI) Eesti Taimekasvatuse Instituudiks, et saavutada parem koostöö teadustöötajate, pĂ”llumajandustootjate ja maaĂŒlikooli teadlaste vahel. Samuti on ĂŒhendamise eesmĂ€rk uuendada taristut ja seadmeid, suurendada uurimisgruppe, tugevdada pĂ”llumajandusteaduse taset ning tĂ”sta pĂ”llumajandusteadusega seotud teadustöötajate palku.

Kodude korrastamine ja energia sÀÀstmine Riik on toetanud enam kui 500 korterelamu renoveerimist ja tegevus selles valdkonnas jĂ€tkub. JĂ€rgmise 7 aasta jooksul tehakse 102 miljoni euroga korda tuhat kortermaja. Lasterikaste perede elutingimuste parandamine 2007. aastal algatasime lasterikaste perede kodutoetuse programmi, mis aitab nelja ja enama lapsega peresid kodu soetamisel ja korrastamisel. Toetust on saanud ĂŒle 1600 perekonna. 28

2014–2020 Eesti Maaelu Arengukava vĂ€ljatöötamine Maaelu Arengukava mahuks kujunes 1,08 miljardit eurot. Selles saavutati tasakaal peretalude, pĂ”llumajandusliku suurtootmise, toidutööstuste ning muu maaettevĂ”tluse ja maaelu arendamise vahel.

KEVAD 2014 konservatiiv


VALITSUSE ARUANNE

Hariduspoliitika Jaak Aaviksoo Tasuta kĂ”rgharidus 2013. aasta sĂŒgisest jĂ”ustunud tasuta kĂ”rgharidusega kasvas oluliselt kĂ”rghariduse kĂ€ttesaadavus. Ülikoolide riigieelarveline rahastus kasvas ĂŒle 25%. VĂ”imaluse tasuta Ă”pinguid alustada sai tĂ€navu 4700 noort rohkem kui eelmisel aastal.

Regionaalpoliitika Siim Kiisler Haldusreformi kĂ€ivitamine 2012. aasta sĂŒgisel kĂ€ivitasime omavalitsusreformi, mis nĂ€eb ette omavalitsuste ĂŒhinemist piirkonnas vĂ€lja kujunenud tĂ”mbekeskustega hiljemalt 2017. aasta kohalikeks valimisteks. Reformi tulemusel jÀÀks Eestisse kuni 63 omavalitsust, millest igaĂŒhes elab vĂ€hemalt 5000 inimest. Ettevalmistatud omavalitsusreformi toetab ligi pool elanikkonnast. Vabakonna arengu toetamine LĂ”ime KodanikuĂŒhiskonna Sihtkapitali, mille kuue tegutsemisaasta jooksul oleme vabakonna arengusse suunanud ĂŒle 7,5 miljoni euro. Sellega on hoogu antud enam kui 650-le ettevĂ”tmisele. Samuti koostasime riigiasutustele vabaĂŒhenduste rahastamise juhendi, mis muudab ĂŒhenduste rahastamise lĂ€bipaistvamaks, tulemuslikumaks ja lihtsamaks. USAID (United States Agency for International Development) indeksi jĂ€rgi on Eesti vabaĂŒhendused Ida-Euroopa regiooni elujĂ”uliseimad. Panustamine piirkondlikku arengusse Meie regionaaltoetustega tehti korda 140 kooli ja lasteaeda, 105 turismi- ja kultuuriobjekti, loodi juurde 1500 lasteaiakohta, ehitati 185 km kergliiklusteid ning tehti veel palju piirkondade jaoks olulisi investeeringuid. Lisaks oleme kĂ€ivitanud teenuskeskuste programmi kĂŒlapoodide hoidmiseks ning ĂŒle 3500 pere on saanud toetuse abiga vĂ€lja ehitada veevĂ€rgi, teha korda kodutee vĂ”i lahendada elektrimured. Eraldi on toetatud Peipsiveere, Setu, Mulgimaa, Vana-VĂ”rumaa ja vĂ€ikesaarte arengut. Omavalitsuste tegevuse muutmine avatumaks ja lĂ€bipaistvamaks LĂ”ime omavalitsustele ĂŒhtsed kodulehed, mida kasutab juba 100 valda ja linna. Sellega muutsime omavalitsuste suhtluse avalikkuse ja elanikega oluliselt paremaks ja arusaadavamaks. Volikogude tegevuse lĂ€bipaistvuse suurendamiseks ning elanikkonna paremaks kaasamiseks kĂ€ivitasime volikogude infosĂŒsteemi.

VajaduspĂ”hised Ă”ppetoetused 2013/14. Ă”ppeaastal Ă”ppima asunud tudengitel on sĂ”ltuvalt pere sissetulekust Ă”igus saada vajaduspĂ”hist Ă”ppetoetust 75−220 eurot. Nii saavad eelkĂ”ige tagasihoidlikumate majanduslike vĂ”imalustega tudengid keskenduda tĂ”sisemalt ĂŒlikooliĂ”pingutele. Õpetajate palgakasv Hariduskuludes seadsime prioriteediks Ă”petajate palga. Kahe aastaga on Ă”petajate miinimumpalk tĂ”usnud 608 eurolt 800 euroni. Riigi eraldatud vahenditest peaks piisama, et Ă”petajate keskmine palk ĂŒletab aasta lĂ”pus 1000 euro piiri. Õpetaja keskmine palk peab olema vĂ€hemalt 20% kĂ”rgem Eesti keskmisest palgast. RiigigĂŒmnaasiumide asutamine Selleks et kĂ”ikides maakondades oleks olemas kvaliteetne gĂŒmnaasiumiharidus, oleme avanud riigigĂŒmnaasiumid Viljandis, JĂ”geval ja Haapsalus. Lisaks on ministeerium sĂ”lminud kokkulepped riigigĂŒmnaasiumide asutamiseks Tartusse, PĂ€rnusse, VĂ”rru, JĂ”hvi, PĂ”lvasse, Valka ja Hiiu valda. Haridusstrateegia vastuvĂ”tmine Elukestva Ă”ppe strateegia vastuvĂ”tmisega kinnitasime riikliku kokkuleppe, mis hariduselus aastaks 2020 kindlasti Ă€ra tehakse. Haridusstrateegia nĂ€ol on tegemist laiapĂ”hjalise ĂŒhiskondliku kokkuleppega. Selle nimel tehti viis aastat tööd ning kaasati suur hulk inimesi ka paljudest haridussĂŒsteemivĂ€listest organisatsioonidest. Huvitav Kool Huvitav Kool on algatus, mille haridus- ja teadusminister kutsus ellu eesmĂ€rgiga peegeldada ĂŒhiskonna ootusi koolile ja haridusele, et muuta Eesti kool huvitavaks Ă”pilasele, Ă”petajale, lapsevanemale, hariduse toetajatele ja sĂ”pradele.

Seadsime pikad sihid Koostasime ĂŒleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“, mis paneb paika riigi ruumilise arengu sihid kahel jĂ€rgneval aastakĂŒmnel. 2014. aasta mĂ€rtsis kinnitas valitsus oma viimasel istungil ka uue regionaalarengu strateegia, mis seab jĂ€rgneval seitsmel aastal esiplaanile töökohtade loomise ja piirkondlikel eripĂ€radel pĂ”hineva majanduse arendamise. Isamaaliste hoiakute tugevdamine Muutsime eestipĂ€raste nimede vĂ”tmise lihtsamaks. Toetasime represseeritud inimeste ĂŒhenduste tegevust. Konservatiiv KEVAD 2014

29


KARL-KRISTJAN NIGESEN

HEAD EESTI ASJAD

Eesti viinamarjavein AnnemÀe Rondo 2013

A

VEINIAJAKIRI VINE

asta oli 2009, kui ma Valgamaal AnnemĂ€e talu Ă”uele astusin. SĂŒgisene aeg, viinamĂ€el oli saak valmis saanud ning Jaak Eensalu, Eesti esimese veinitaluniku juurde oli kogunenud trobikond viinamarjakorjajaid. Esimene kord oli Jaagu noorte viinapuude otsas saanud valmis selline kogus marju, millest kannatas tĂ”sisemalt veini teha. Viinamarjad said korjatud, pressitud ning vein pandi kĂ€ima. LĂ€ks mööda mĂ”nevĂ”rra aega ja kogunesime veiniajakirja Vine toimetuses, et seda imeasja maitsta. Natuke metalne maitse, ent meeldiv marjasus. Tundus, et eestimaine viinamarjavein polegi midagi vĂ”imatut. 2010. aasta suvi oli traagiline, Jaagu istandust tabas taimehaigus ebajahukaste nĂ€ol ning saaki ei tulnud, ka viinamĂ€e tulevik oli kĂŒsimĂ€rgi all. 2012. aastal hakkasid viinapuud taas kandma, aga veinitegu ebaĂ”nnestus. Jaagu 2013. aasta vein on nĂŒĂŒd valmis ja maitstud. Hapet on veidi vĂ€hem kui 2009. aasta omas, aga vahepeal vanemaks saanud viinapuud on andnud sellesse rĂŒĂŒpesse ĂŒksjagu lopsakamalt marjaseid maitseid. Uus vein on napis 350-pudelises koguses suurema potentsiaaliga kui 2009.

30

KEVAD 2014 Konservatiiv

aasta vĂ€ljalase ning sobib suurepĂ€raselt metsloomaliha vĂ”i tugevama maitsestusega lamba kĂ”rvale. Kui kuskilt kĂ€tte saad, siis osta, pane keldrisse ootele ja ava nelja-viie aasta pĂ€rast. VĂ”id ka kohe avada, aga see aeg on ootamist vÀÀrt. Miks Jaagu vein veel oluline on? IRLi valitsusaega langes vĂ€iketootjatele veinivalmistamise ja Ă”llepruulimise tarbeks sobiliku seadusruumi loomine. Esimene katse 2010. aastal lasti reformierakondliku sotsiaalministeeriumi poolt pĂ”hja. See oli ĂŒksjagu ĂŒllatav, kuna sama erakonna juhitav rahandusministeerium oli seadusele rohelise tee andnud. Kahtlustati suurte Ă”lletootjate lobi, aga tĂ”de ei saa me vist kunagi teada. Jaak ja vĂ€ikesed Ă”lletootjad vĂ”itlesid siiski edasi. 2011. aastal Ă”nnestus jĂ”uda nii kaugele, et vĂ€iketootjad said siiski tegevuseks vĂ”imaluse ja praegu on meie laual Jaagu vein ja mitmed suurepĂ€rased kĂ€sitööÔlled. Hea sĂ”ber, tarbi mĂ”istlikult ja tunne rÔÔmu heast Eesti maitsest! KARL-KRISTJAN NIGESEN

TÀhelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vÔib kahjustada teie tervist.


HEAD EESTI ASJAD

Õllenaudi Ă”lled VEINIAJAKIRI VINE

V

Ă€ikeste tootjate soosimiseks tehtud muudatused seadustes on toonud turule portsu pisikesi Ă”lletootjaid. Ja hĂ€id on nende seas mitmeid. Olgu neist praegu siin poodiumile tĂ”stetud ĂŒks – Õllenaut. Seda pisikest Saue pruulikoda veab kulinaarse taustaga Ilmar RĂ€ni, kes pruulis varemalt Ă”lut oma lĂ”buks ja sĂ”prade vaimustuseks. KĂ€sitööÔlu pole ehk sedavĂ”rd kodumaine kui nĂ€iteks AnnemĂ€e talu vein, sest Eestis keegi ju humalat ei kasvata ja ka kohalike Ă”llelinnastega ei ole asjalood kiita. Õlu on siiski aus ja kodumaine, eelkĂ”ige annab sellele maitse meister. Õllenaudi valikus on jooke alla kĂŒmne ja aeg-ajalt rÔÔmustab pruulija kliente uute maitsetega. Nagu paljud teised vĂ€ikesed tootjad ei pretendeeri Õllenaut kĂ”igi Ă”llesĂ”prade ĂŒhiseks lemmikuks. VĂ€iketootja roll on leida ĂŒles oma kliendid ja teha Ă”lut nende rÔÔmuks. Masside

vaimustus ei olegi vĂ€iketootja eesmĂ€rk. Eesti Ă”llemaastik oleks ilma Õllenaudi Simko Eili ja Humalapadrunita ĂŒks niru tĂŒhermaa. Proovige jĂ€rele! KARL-KRISTJAN NIGESEN

PS. VĂ€iketootjaid on veel! Ärge unustage proovida ka PĂ”hjala, Vormsi, Lehe ja Pöide kĂ€sitööÔllesid! TĂ€helepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vĂ”ib kahjustada teie tervist.

Tervist!

S

elle ajakirjanumbri tegemise seltsilisteks on olnud kevadine kĂŒlmetushaigus ja sant enesetunne, mis said trĂŒkkimineku hetkeks edukalt ĂŒletatud. Siinkohal lĂ€hevad suurimad tĂ€nusĂ”nad kahele tagasihoidlikule loodustoote pudelikesele. Taruvaigu-saialille tinktuuri aerosool pÀÀstis Ă€ra tĂ€rkava kurgupĂ”letiku kĂ€est ning astelpajuĂ”li, oliivĂ”li, piparmĂŒndiĂ”li, sidruniĂ”li ja taruvaigu tinktuuri sisaldav ninapihusti aitas taastuda nohust. Muide, kas sa oled sattunud mĂ”ne pĂ€risravimist ninapihusti ohvriks, mis sisaldab

ksĂŒlometasoliini? Kuivad limaskestad, pĂ€rast nohu taandumist veel jupp aega streikiv lĂ”hnataju jne – kohutav kogemus. Looduslikel ainetel pĂ”hinevad tooted on pĂ€risravimitele meeldivaks alternatiiviks. Kas tooted on sama tĂ”husad ja kĂ”rvaltoimed erinevad, seda tasub ise jĂ€rele proovida. LĂ”petuseks. Kui tervis alt veab, tasub konsulteerida ka arstiga, vaatamata levinud kuuldustele ei ole nad kĂ”ik sugugi mitte Soome kolinud ning aitavad meelsasti. KARL-KRISTJAN NIGESEN

Konservatiiv KEVAD 2014

31


HOBI

Karl-Kristjan Nigesen tabas Tallinna sadama Admiraliteedi basseinist puulaev Hoppeti kaptenikajutist tÔelise puulaevniku, meie erakonnakaaslase, rannarootslase juurtega Alar Schönbergi, kes on ainsa merekÔlbulikuna sÀilinud Eestis ehitatud puulaeva reeder.

KARL-KRISTJAN NIGESEN

Puulaevnik Alar Schönberg

Kaljas Hoppet. Rooliratta vahetus lÀheduses toimetab Tiit Riisalo, kes n-ö julgestab tolle sÔidu kaptenit Mart Saarsood.

32

KEVAD 2014 konservatiiv


HOBI

MUUSEUMI ÜMBER KOGUNENUD MÕTTEKAASLASTEL TÄRKAS MÕISTLIK IDEE. “Otsustasime, et hakkame hoopis

tegevusele ĂŒles ehitama seda asja. Puupaadid ja laevad – see oli rannarootslaste identiteedi ĂŒks kĂ”ige olulisem osa. Laeva ja paadiehitusega otsustasime alustada seda enam, et “teise maailmasĂ”ja ajal kadumine” seostub nii rannarootslaste kui ka talurahva paadikultuuriga laiemalt, mĂ”lemad sisuliselt hĂ€vitati Ă€ra,” kirjeldab Alar toonast valikut. Alustati vĂ€ikesest paadist. GĂ€ttor, vormsi ruup, vĂ”imaldas purjetada Haapsalu madalas lahes, vĂ€isata Vormsit ning tekitas unistuse suuremast alusest. Merekultuurihuvilisi oli kogunenud ĂŒksjagu ning unistus kaugematest kallastest vÀÀris pĂŒĂŒdmist. Oli aeg, et muuseum saaks oma kogusse juurde ĂŒhe uue aluse. VĂ”ib vist öelda, et muuseumi kollektsioon tĂ€ienes ka laevaehitusoskuste nĂ€ol, sest kaduvikku liikuv traditsioon vÀÀrib samuti talletamist. 2003. aasta 26. juunil heiskas Haapsalus purjed jaala Vikan, traditsiooniline ruhnu rannasĂ”idupurjekas, millega ruhnlased olid toimetanud siinsetel meredel kuni 20ndate aastateni. Ka seal kaugel saarel hakati seejĂ€rel eelistama suuremaid

VALERI LARIONOV

A

lari esiisad olid rannarootslased, keskajast saati Eestis elanud mererahvas, kellest enamik oli sunnitud teise ilmasĂ”ja Ă”uduste eest pĂ”genedes oma kodu jĂ€tma. Schönbergide pere elas Noarootsis edasi, aga meri ei olnud enam see suur ĂŒhendaja ja kultuurisild, mis ta varem oli olnud. 70ndate ja 80ndate aastate lapsepĂ”lv möödus kĂŒll mere ÀÀres, aga ilma mereta. “Lugesin raamatuid, polnud meeletut purjetamiskirge ka,” rÀÀgib Alar oma lapsepĂ”lvest. Vaatab siis Hoppeti kaptenikajutis ringi ja tĂ”deb: “Ma ei ĂŒtle, et ma oleksin mingisugune meremees siin. Mulle meeldivad kaks asja, meeldib ajalugu ja meeldib rĂ€ndamine. Kui lisada uute asjade loomine, nagu laevaehitus vĂ”i millegi taastamine, siis vana laevaga ajaloolistes kohtades ringisĂ”itmine on nagu kĂ”ige parem kombinatsioon sellest kĂ”igest. Pigem ma tĂ”esti pole purjetaja ega meremees, vaid see, kel meeldib ajaloos ringi sĂ”ita.” Kui Alar lĂ€ks 90ndatel tööle Rannarootsi muuseumisse, siis oli olukord tegevust alustavas muuseumis ĂŒsna keeruline: oli vaja luua muuseum seltskonnast, kes oli kadunud juba 50 aastat.

aluseid. Vikan vĂ”ttis kursi Stockholmile. Tee viis kuningakotta Rootsi kuningale kirja viima, nĂ”nda lĂ”i muuseum sidemeid oma mĂ€lestuste rĂŒppe kadunud rahva kodumaaga ning puulaevasĂ”brad said vĂ”imaluse lĂ”puks ka ĂŒle mere purjetada. Ühtlasi oli jaala ehitamise toetamiseks sĂŒndinud Puulaevaselts Vikan.

Töö laevas ei lĂ”ppe eal, aga vahepeal tuleb natuke ka aru pidada. Siin pildil vestleb Alar Ahvenamaa purjemeistri Jouniga tegemist vajavate tööde ĂŒle.

JAALA TÕI ALARI ELLU UUED SEIKLUSED – Ahvenamaa ja Turu saarestiku avasta-

mine, meritsi Peterburi kĂŒlastamine ning unistus suuremast ja mugavamast laevast. Kui GĂ€ttor oli 6-meetrine, jaala juba 10-meetrine alus, siis suure mere vÀÀrilist laeva Vikani rahval ju veel polnud. 2007. aastal algas 14-meetrise laeva ehitus. Ruhnu jahta Runbjarn (Ruhnu Karu) oli just seda tĂŒĂŒpi alus, mis Ruhnuski jaalad vĂ€lja vahetas. Kust tuleb nimetus jahta? Ruhnlased nimetasid nĂ”nda oma vĂ€ikeseid, ent kaunite joontega purjelaevu, mis meenutasid enim hĂ€rrasrahva lustialuseid, sealt laenati ka nimi. Kogukas trĂŒmm, mis ruhnlaste laevadel mahutas ĂŒksjagu kaupa, sai Karul kohandatud meeskonna tarbeks ning oligi olemas laev, millega seltsielu sai uue kvaliteedi. Sisuliselt on Karu tĂ”epoolest purjejaht. Jahta oli ĂŒhtlasi seltsi esimene pĂ€ris oma laev. Vahepeal oli Alarist saanud pereinimene, ent tema mereelus ei muutunud suurt midagi. Naine merele ei tĂŒki, kardab merehaigust, lapsed on leidnud oma Konservatiiv KEVAD 2014

33


HOBI

TAVAKS ON, ET PUULAEVASELTS VÕTAB IGAL AASTAL ETTE ĂŒhe ekspedit-

siooniformaati suursĂ”idu. “Kui Runbjarn tuli, andis see meile ĂŒsna palju kindlust juurde. Lisaks LÀÀnemerele, kus me oleme ringi kolanud, oleme teinud retki ka vĂ€ljapoole. Valgele merele Solovetsi saarteni nĂ€iteks, see oli suur seiklus. Enne seda Rootsis lĂ€bi Göta kanali PĂ”hjamerre ja lĂ€bi Taani vĂ€inade tagasi. KĂ”ige suurem vĂ€ljakutse oli kindlasti ligi kahe kuu pikkune sĂ”it, kus Karu kĂ€is Ć otimaal. Selleks reisiks valmistusime tĂ”siselt ette, PĂ”hjamere ĂŒletamine pole enam naljaasi. KĂ”ik lĂ€ks muidugi Ă”nnelikult, ilm soosis ja kui mereleminekul on korralik kodutöö tehtud, siis on Ă”nnestumine ikka ĂŒsna tĂ”enĂ€oline,” valgustab Alar viimaste aegade seiklusi. RANNAROOTSLASTE LAEVASTIKU PÕHI­­ OSA moodustasid siiski hoopis suuremad

mitmemastilised laevad, kaljased. Needsamad, millest rÀÀgitakse heeringa ja soolalasti laulus. Oleks veider, kui kadunud rahva merekultuuri elustaval seltsil sellist laeva poleks. Alguses hauti plaani ĂŒks kaljas ise ehitada. NĂ€idiseks valmis isegi ĂŒks laevakaar, et vĂ”imalikele toetajatele selgitada, kui suure ettevĂ”tmisega tegu on. SeejĂ€rel juhtus midagi ootamatut. Soomes renoveeriti 2007. aastast rannarootslaste ehitatud purjelaeva Hoppet (rootsi keeles lootus), aga renoveerimist vedanud entusiastid jĂ€id vanaks ning nĂ€gid, et neil pole enam jaksu uhke ja kalli laeva kĂ€igushoidmiseks. Hoppet loovutati 2011. aastal Vikanile summa eest, mis oli laevade mastaabis kĂŒll sĂŒmboolne, ent puulaevaseltsi jaoks siiski ĂŒĂŒratu. Ja nĂ”nda sai Alarist tĂ”sine reeder, kellel on kohustus hoolitseda laeva majandamise eest. Kui Karuga saadi hakkama seltsi liikmete entusiasmi ja mÔÔduka rahalise toega, siis Hoppet peab oma olemasolu Ă”igustamiseks ise raha teenima ning seda ajal, kui puulaevad on ammu unustatud ning konkureerida tuleb mĂ€rksa moodsamate alustega. Alar: “Et me saaks korralikult sĂ”itusid teha, siis peab meil olema professionaalne meeskond ja kui see on juba olemas, siis me peame ka Ă€rireise tegema. Ütleme, noh seltsilised saavad oma sĂ”idud siin sĂ”idetud, aga seltsi mĂ”nusaks koduseks laevaks on siiski Karu.” 34

KEVAD 2014 Konservatiiv

HOPPET SEILAB TÄNAVU LÀÀnemerel

rahvusvahelise teatriprojekti raames ja on seetĂ”ttu kaasmaalastele vĂ”rreldes möödunud aastaga mĂ”nevĂ”rra vĂ€hem kĂ€ttesaadav. Alar vĂ€idab, et lihtsal puulaevahuvilisel on siiski ka tĂ€navu vĂ”imalik seltsi laevadest osa saada: “Eks me pĂŒĂŒame luua sellist sĂ”prade nimekirja, kellele saadame infot, kui toimuvad ĂŒlesĂ”idud, nĂ€iteks minek Haapsalust Tallinna ja sinna saab kaasa tulla. TĂ”si, me klapime sĂŒmboolse raha, et oleks olemas söök ja muu vajalik. See on ĂŒks lihtsamaid mooduseid kaasa tulla. Igasugustel merepĂ€evadel oleme kohal, ka seal saab vaatama ja uurima tulla Kas te olete mĂ€rganud Haapsalu ranna­­promenaadi veeres kauneid ruupasid, mida huvilistele lustisĂ”iduks renditakse? Need paadid on puulaevaselts Vikani valmistatud. Pildil leiab aset kevadine ruupade veeskamine.

VALERI LARIONOV

hobid. Kena toetav pere, kes laseb papal merel kÀia.

ning sĂ”itugi teha. TĂ€navu oleme platsis nĂ€iteks Tallinna merepĂ€evadel, Kuressaarde kahjuks ei saa tulla.” KÕIGE OLULISEMAKS peab Alar siiski

tööd noortega. Paari aasta taguse töötute tööhÔiveprojekti kÀigus valmisid vÀiksemad paadid ruubad, mida supelsaksad Haapsalu promenaadil laenutada saavad, nende paatidega hakkavad koolinoored Haapsalu huvilistele korraldama retki sealsetel mÔnusatel kaitstud siselahtedel. Tulevikus kolivad noored ehk ka jaala vÔi jahta peale ja on vÔimalik, et kaugemas tulevikus saab mÔnest neist Hoppeti kapten.


EUROOPA PARLAMENDI VALIMISTE VÕIT ON KÄEULATUSES! Eesti inimeste elatustase tĂ”useb ning meie julgeolek ja turvatunne kasvab, kui Eestit esindavad Euroopa Parlamendis inimesed, kes ajavad Eesti asja ja kes julgevad seista vastu Putini korrumpeerunud reĆŸiimi agressiivsele kĂ€itumisele. IRLi kandidaadid suudavad seda!

17%

16%

16%

16%

EMORi uuringu jÀrgi liigub meie erakond praegu europarlamendi valimistel vÔidukursil, aga vahed konkurentidega on vÀga napid. Kuna lisakoha Euroopa Parlamendis saab valimiste vÔitja, tÀhendab see, et iga hÀÀl loeb!

ALLIKAS: rahvusringhÀÀlingu tellitud EMOR1i uuring, aprill 2014

TULE APPI, ET VÕIT KÄEST EI LIBISEKS! Kuidas saad sina kaasa aidata? See on lihtne.

VÕIMALUS 1

VÕIMALUS 2

LIITU IRLi e-SALGAGA!

HELISTA SÕBRALE!

1. Liitu meie digitaalse toetajate meeskonnaga e-SALK aadressil www.e-salk.ee.

1. Helista igal Ôhtul kolmele sÔbrale.

2. Leia sealt vajalikud juhised. 3. Toeta meie kandidaate arvuti tagant lahkumata vÔi nutitelefoni abil.

2. Ütle, et nad lĂ€heksid kindlasti valima. 3. Soovita neile oma lemmikkandidaati.


EUROOPA PARLAMENDI VALIMISED 2014

TULE VALIMA! 15.–21. mai: eelhÀÀletamine EelhÀÀletamine toimub maakonnakeskuses maakonna valimis­ ­ komisjoni mÀÀratud valimis­­ jaoskonnas 15.–18. mail ja kĂ”igs valimis­­ jaoskondades 19.–21 mail. HÀÀletamine algab kĂ”igil eel­ ­ valimispĂ€evadel kell 12.00 ja lĂ”peb kell 20.00.

15.–21. mai: e-hÀÀletamine HÀÀletamine algab 15. mail kell 9.00 ja kestab ööpĂ€evaringselt kuni 21. mai kell 18.00.

25. mai: valimispĂ€ev HÀÀletamine toimub kĂ”igis valimisjaoskondades kell 9.00–20.00. Toimub ka kodus hÀÀletamine. Taotlust kodus hÀÀletamiseks saab esitada kirjalikult kuni kella 14.00-ni ning telefoni teel kell 9.00–14.00. Esialgsed hÀÀletamistulemused avalikustatakse pĂ€rast hÀÀletami­ se lĂ”ppu kĂ”igis Euroopa Liidu liikmesriikides (keskööl, kell 24.00).


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.