Kalda kruusakarjääri korrastamine Sissejuhatus Arheoloogid on leidnud tõendeid, et vanim kaevandus eksisteeris juba 10 000 a e.kr. kuningas Saalomoni ajal. Aukkaevandus oli niivõrd suur, et seda on näha veel tänapäeval satelliidilt (Derbyshire 2008). See näitab, et kaevanduse korrastamisega ei tegeletud. Eestis on hulk suuremaid ja väiksemaid korrastamata karjääre. Piisava kontrolli ja täielike nõuete puudumine on üheks põhjuseks, miks jäid endisaegsed karjäärid ja kaevandused peale maavara ammendamist korrastamata. See on tekitanud kohalikes inimestes pahameelt ja väärarvamust, et kaevandamisega rikutakse loodust ja keskkonda. Antud töö keskendub kruusakarjääri korrastamisele, järgides kehtivaid keskkonna nõudeid ja Harjumaa keskkonnateenistuse poolt esitatud tingimusi. Artikkel on tehtud bakalaureuse töö põhjal ja on seotud grantiga „Säästliku kaevandamise tingimused“. Lühitutvustus Kalda kruusakarjäär (Joonis 1) kuulub Harju Teedevalitsusele, mis tegeleb teedeehituse ja korrashoiuga. Karjäärist saadud purustatud kruusa ja killustikku kasutatakse teedeehitusel ja -remondil. Mäeeraldise pindala on 17,05 ha ja ehituskruusa aktiivne tarbevaru hinnati 1993. aastal 443,6 tuh.m3-le (Sinisalu 1993), 2008 aasta oktoobri seisuga oli varu 171 tuh m3 (Ramst 2008). Mäeeraldisel kaevandab hetkel AS Kiirkandur, kaevandatud ala kasutatakse laoplatsina erinevate killustiku fraktsioonide ladustamiseks. Kaevandatakse pealpool põhjavee taset. Vastavalt keskkonnaministri 26. mai 2005.a. määrusele nr 43 esitas Harjumaa Keskkonnateenistus karjäärile korrastamistingimused, mille kohaselt tuleb ala korrastada metsamaaks. Korrastamisprojekti koostamiseks tutvuti esmalt ala geoloogiaga, et teha kindlaks, millised taimed antud tingimustes kasvavad. Geoloogiliselt on maa-ala uurinud eelnevalt Geoloogia Valitsus (Saadre 1975 ja Sinisalu 1980). Karjäär asub Kalda kruusamaardlas, mis paikneb Palivere-Riisipere oosahelikul ja kuulub üldlevinud maavarade kohaliku tähtsusega maardlate hulka. Maardla kasulikuks kihiks on jääliustiku sulavee poolt kuhjatud jämepurrurikas kruus. Läbilõike ülemises osas on veeriselise fraktsiooni (üle 70 mm) osakaal suurem. Siia jäävad ka üksikud tardkivimilised munakad ja rahnud. Lamami suunas kruusa ja veeriste läbimõõt ja hulk vähenevad, veetasemest allpool esineb 5-50 cm paksuseid puhta liiva kihte. Vahetult moreeni pealne liiv muutub ülipeeneteraliseks, aleuriitseks. Kruusa paksuse vähenemine toimub kirde suunas. Kattekiht koosneb 0,2 - 0,6 m paksusest kruusasegusest kasvukihist. Kruusa ja liiva lamamiks on vähest peent karbonaatset kruusa sisaldav liivsavi või saviliivmoreen. Moreeni pinna langus toimub lõuna suunas. Karjääri lääneosas tõuseb 1
moreeni ülemine pind kuni 51,2 m üle merepinna, kirdepool langeb tasemeni 47,2 m. Kruusakihi paksus muutub sõltuvalt maapinna reljeefist 3,1 - 8,6 m.
Joonis 1 Kalda kruusakarjäär
Metoodika Oosist parema ülevaate andmiseks on ala geoloogiline läbilõige (Joonis 2). Geoloogiline läbilõige tehti kruusamaardla varu hinnangus (Sinisalu 1993) teostatud puuraukude andmete alusel. Läbilõike suunaks valiti põhja-lõuna suund (risti oosiga), mis kirjeldab ooskuhjakese ehitust kõige paremini. Lõike koostamiseks kasutati puuraukude: PA 16, PA 17, PA 18 ja PA 19 andmeid.
2
Joonis 2 Geoloogiline läbilõige
Geoloogiline läbilõige (Joonis 2) koostati programmiga CorelDRAW X3 (Litsentsi nr: DR13WCX-0015502-BFE). Joonisel 2 näidatud mäeeraldise alumiseks piiriks on 48,2 m. Joonisel olevad halli taustaga alade kohta puuraugu andmed puuduvad, seega on need kantud joonisele tinglikult paremaks ettekujutuseks ala geoloogilisest ehitusest. Teiseks oli vaja määrata kujunev pinnaseveetase pärast korrastamist. Korrastatud alal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale, kui 0,7 m maapinna madalamast kohast. See on vajalik puude ja taimede kasvuks. Pinnasevee taseme kõrgus suurveeajal määrati markšeidermõõdistamise aruande (Ramst 2008) andmete põhjal. Viimane oli kooskõlas korrastatud ala maapinna kõrgusega, mille järgi jäi korrastatud ala ja pinnasevee taseme vahele 1 m. Jälgides ala geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi sobib antud alale kõige paremini istutamiseks arukask. Metsamajanduse teatmiku (Etverk 1980) kohaselt sobivad kruusakarjääri istutamiseks harilik mänd, arukask ja sanglepp. Harilik mänd ei sobi sellisesse keskkonda ala kõrge põhjaveetaseme tõttu. Kruusakarjääri istutamiseks valiti arukask. Projektis oli vaja näidata ka korrastamise kalenderplaan (Tabel 1). Tabelis 1 on näidatud tehniliseks korrastamiseks kuluv aeg. Ajakulud on arvutatud kasutades masinate tootlikkust. Tootlikkuse arvutamisel kasutati hetkel karjääris töötavate masinate andmeid normaaltööajaga töötamisel (tööefektiivsusteguri 0,9 juures). Tabel 1 on hinnanguline, sest tuleb arvestada uute masinate ostu või vahetamise võimalusega.
3
Tabel 1 Kalenderplaan
Tehtav töö
Aeg, päevades
Madalama karjääri osa täitmine
28
Karjääri põhja ja nõlva tasandamine
41
Karjääri
põhja
kasvupinnasega Kokku
katmine
68 145
Kalenderplaani tabelile (Tabel 1) tuleb lisada veel ala metsastamiseks kuluv aeg, et saada kogu korrastamise kestvus. Projekti majandusküsimuste osa sisaldavas peatükis arvutati masinate tööaegade põhjal hinnanguline tehnilise korrastamise maksumus. Bioloogilise korrastamise maksumus on arvutatud kasutades bioloogilise korrastamise mahtusid. Tehnilise ja bioloogilise korrastamise maksumuste liitmisel on saadud korrastamise kogu maksumus 510 000 krooni. Hinnanguliselt maksab korrastamine keskmiselt 3 kr/m2. Tulemus, järeldus Tulemusena valmis Kalda kruusakarjääri korrastamise projekt. Metsa istutamine karjääri alale on üks korrastamise võimalustest. Näiteks võib korrastatavale alale projekteerida kas tehisveekogusid või erinevaid kultuurirajatisi, spordi- ja vabaajakeskusi. Arvestada tuleb, et korrastamine nõuab teadmisi geoloogiast, hüdrogeoloogiast, seadusandlusest ja projekteerimistarkvaradest. Kasutatud kirjandus 1. Derbyshire, D., Solomon's real mine? 3,000 years on, archaeologists uncover fabled site in desert. [http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-1081107/Solomonsreal-3-000-years-archaeologists-uncover-fabled-site-desert.html]. 5/12/2008. 2. Etverk, I., 1980. Metsamajanduse teatmik. Tallinn „Valgus“. 3. Keskkonnaministeerium. Harjumaa Keskkonnateenistus. Kalda karjääri korrastamistingimused. 4. Keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“. 5. Keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määrus nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ 6. Maavara kaevandamise luba HRAM – 024. 7. Ramst, R., 2008. Kalda mäeeraldise markšeidermõõdistamise aruanne. OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS. 8. Riigimetsa Majandamise Keskus – kodulehekülg. [http://www.rmk.ee/pages.php3/01150605]. 26/11/08. 4
9. Sinisalu, R., 1993. Kalda kruusamaardla varu hinnang (varu arvutus seisuga 01.01.1993). RE EESTI GEOLOOGIAKESKUS, Maavarade osakond, EGF 4643.
Lisa 1 Artikkel on koostatud bakalaureuse töö põhjal, mis käsitleb kaevandatud ala korrastamist. Karjääri korrastamiseks on rõhk geoloogilistel ja hüdrogeoloogilistel aspektidel. Karjäär korrastatakse metsa istutamiseks. Sõltuvalt tingimustest on valitud istutatavaks puuliigiks arukask, mis sobib hästi kõrge põhjavee tasemega kruusakarjääridesse. Projekt rakendatakse peale kaevandamise lõppu. Bakalaureuse tööd saab kasutada abimaterjalina sarnaste projektide koostamisel. Lisa 2 Lõputöö on seotud grantiga „Säästliku kaevandamise tingimused“. Metsa istutamine karjääri alale tõstab maa väärtust ja jätab esteetiliselt vastuvõetavama mulje. Oskuslikul käitlemisel võib olla mets korrastatud alal isegi väärtuslikum kui enne kaevandamist. Taastades loodust metsa istutamisega, luuakse uusi elupaiku metsloomadele ja lindudele.
5