MÄENDUSE MAINE
7. LEGENDID JA MÜÜDID EESTI MÄENDUSEST Ave Õnnis TTÜ mäeinstituut Eesti mäendust on viimaste aastakümnete jooksul hakanud varjutama mitmed müüdid ja legendid, mis näitavad, et midagi on valesti ja kusagil on tekkinud suurem puudujääk. Kui noorte teadmiste hulka kuuluvad arusaamad, et elekter tuleb pistikust ja vesi kraanist, on seis üsna kriitiline. Ühiskonnas on tekkinud olukord, kus ei mõisteta enam tooraine ning toodete omavahelist seost ning inimestel, kelle mõju ulatub otsustamaks maavarade kasutamist, puudub erialane haridus. Selliste komponentide koosmõju on viinud mäenduse maine suure küsimärgi alla ning tavainimestel on tekkinud asjadest oma arusaam. Siinkohal on välja toodud enim levinud legendid ning müüdid, millega tuleb tihti kokku puutuda ning selgitusi jagada: Eestis ei ole maavarasid 2008. aasta seisuga kaevandatakse Eestis järgmisi maavarasid: põlevkivi, liiv, kruus, savi, turvas, lubjakivi, dolokivi, meremuda ning lisaks nendele on arvel veel kristallinne ehituskivi, fosforiit, järvemuda ja järvelubi. On ka ajaloolisi maavarasid, mis tehnoloogia arenedes ning majandustingimuste muutustes on oma väärtuse kaotanud ning mida enam ei kaevandata. Sellised maavarad on: ooker, fosforiit, kips, sool, diatomiit, uraan, sooraud, järvelubi. Maailma mastaabis on Eestis maailma suurim põlevkivitööstus ning Euroopa suurim fosforiidimaardla. Maavarad saavad kohe otsa Kuna paratamatult saab kõik ükskord otsa, siis tulebki leida võimalusi ning tehnoloogiaid neid säästlikumalt kasutada. Näitena võib tuua põlevkivi varu, sest põlevkivi kvaliteet on väga varieeruv ning arvestatav kütteväärtus oleneb juba energiatootmise tehnoloogiast.
Joonis 7-1Põlevkivi maardlad. Hetkel on kasutuses vaid Eesti maardla, sest Tapa põlevkivi pole veel kaevandamisväärne (foto: [3]) Kaevandamine mõjutab keskkonda Maavarade kaevandamine mõjutab keskkonda. See on fakt. Mõju on mitmesugune. Maavara kaevandamine võib olla keskkonda hävitav, kuid võib jääda ka märkamatuks. Kõik sõltub kaevandamise tehnoloogiast ja inimeste suhtumisest [1] Aja jooksul on pidevalt arendatud uusi tehnoloogilisi lahendeid, et aidata kaasa keskkonnasäästlikule kaevandamisele. Selleks, et kõike katsetada ning leida parimad võimalused on vaja mõistvat suhtumist ning järjekindlust. Kogu protsess on aga sõltuvuses haritud mäemeeste järelkasvust ning teaduse ja tehnika arengust.
25 TTÜ Mäeinstituut