MÄENDUSE MAINE
25. MAJANDUSARVESTUS MÄENDUSE VÄIKEETTEVÕTTE NÄITEL Julia Gulevitš Viimasel ajal pööratakse palju tähelepanu keskkonnakaitsele, soojusenergeetikale ja põlevkivi kaevandamisele, kuid kõrvale on jäänud mäenduse väikeettevõtete probleemid ja soovid lihtsustada oma tegevust. Ajad muutuvad ja praegused väikeettevõtted kasvavad suurteks äriüksusteks, mis nõuavad mitte ainult tehnoloogilisi, vaid ka majanduslikke uuendusi. Tekib tunne, et puudub kvaliteetne ja kaasaegne õppemetoodika ehitusmaterjalide tootmiseks. Rida olulisi küsimusi jääb vastuseta. Kas lubjakivi tootmine on jäägita? Kas uue karjääri avamiseks on vaja teha detailplaneering? Kas korrastamiskulud on arvestatud omahinna sisse? Kuidas saab korrastamiskulusid optimaalsemalt arvestada? Käesolevas töös käsitletakse peamiselt kaevandamisega seotud kulusid ja maavarade kaevandamise arendamisega seotud väljaminekuid, nende liigitust ja vastavust kehtivale seadusandlusele. Pakutakse mudel, mis on välja töötatud mitme kruusa, liiva ja paekarjääri avamisel. Maardla varud ja nende muutmine aktiivseteks Uue karjääri loomine algab tavaliselt geoloolisest uuringust, kui tegemist ei ole kinnitatud aktiivsete varudega maardlatega. Karjääri ettevalmistamine koosneb paljudest etappidest, kus iga etapp võib nõuda palju aega. Esimeseks etapiks on geoloogilise uuringuloa taotlus. Geoloogilise uuringuloa taotlus Antud etappi läbimiseks tavaliselt ei kulu palju aega. Just selles etapis saab ettevõte aru, kas on lootust avada karjäär soovitud alal. Raskused võivad tekkida, kui mäenduslikult sobiv ala paikneb reformimata territooriumil. Vastavalt Maapõueseadusele paragrafile 20 punkt 3, ei saa ettevõte uuringuluba kätte enne, kui riigivara valitseja on andnud oma nõusoleku. Maa reformimine ise kooseb paljudest etappidest, nagu maa-ala topograafiline mõõdistus, maatüki jagamine, katastritunnuse moodustamine ja katastritunnuse registreerimine. Pärast kõigi protseduuride täitmist võib see uuringuloa taotlus saada Maa-Ameti nimel riigivara valitseja nõusoleku. Ühele sellisele uuritavale alale dokumentide saamine võttis aega 2 aastat, seda ilma geoloogilise uuringuloa taotluse menetlust arvestamata. Selline olukord suurendab oluliselt karjääri avamise aega ja prognoositavaid kulusid. Geoloogiline uuring Geoloogiline uuringu taotlus ise ja selle saamisele järgnev uuring tekitavad mahukaid kulutusi uue karjääri eelarves. Uuringuloa saamisel saab ettevõte õiguse uurida maatüki olevat võimalikku maavara selle leidmise, kaevandamise ja maardla kasutusele võtmise eesmärgil [Maapõeseadus § 3 p.4].) ehk ala omab siis juba reaalset väärtust. Aluspõhja maavara on riigi omandis ja geoloogilisel uuringuloal võib olla juriidiline väärtus vastavalt Maapõeseaduse § 33 p.4 „kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või kehtiva uuringuloa omanikult või ühe aasta jooksul pärast loa kehtivuse lõppemist isikult, kellele üldgeoloogilise uurimistöö luba või uuringuluba oli antud, kui luba taotletakse temale varem maavara otsinguks antud üldgeoloogilise uurimistöö loaga või uuringuloaga määratud uuringuruumi piires”. Selle punkti alusel kerkib üles küsimus, kas juriidiliste õiguste saamine teatud piirkonna uuringuks omandab rahalist väärtust [1]? Kas ettevõte saab edasi müüa antud juriidilist õigust? Kui vastata nendele küsimustele positiivselt, siis tekib järgmine küsimus, mis väärtus on see? Kas on see ainult geoloogilise uuringu teostamise kulutused või antud maatüki hind kasvab mõnevõrra suuremaks? Järgnev selgitus aitab vastata esitatud küsimustele. Maardla seisundi muutmine Geoloogilises uuringus on väga oluline maavara leiukoha keskkonnaregistrisse kandmise hetk. Sellest hetkest muutub maavara maardlaks. Ainult keskkonnaregistris registreeritud maavara kaevis, mis on kaevandatud vastavalt nõuetele väljaantud loa alusel kuulub kaevandajale [2]. Maapõuseaduse § 4 p.5 vastab eitavalt küsimusele, et kas enne kaevandamisloa saamis on maavaral materjaalne väärtust. Kui ettevõte tahab kasutada geoloogilise uuringu andmete väärtust oma kulude arvestuses, peaks ta kasutama ainult tehtud ehk reaalseid kulutusi, mis olid tehtud antud maavara uurimiseks. Maavara registreerimisel võib juba rääkida selle mahust ja kvaliteedist, ning kuigi see kõlab kahtlaselt, ka maavara hinnast. Vastavalt Keskkonnatasude seaduse § 9 on kinnitatud riigile kuuluva 108 TTÜ Mäeinstituut