3. Objetivu estudu nian no halibur informasaun nian Enkuadra-an iha projetu kooperasaun ne’ebé refere, estudu ida ne’e iha objetivu atu halibur informasaun konaba dimensaun eksterna no interna HASATIL no nia membru sira nian.
4
Ho baze iha informasaun ida ne’e sei sai posivel atu define indikador sira, dezeña programa kapasitasaun no hola desizaun sira relativa ba atividade sira promosaun dialogu inkluzivu ida nian, formulasaun politika sira nian, enkuadramentu legal no inisiativa ba advokasia nian entre HASATIL, nia membru sira no autoridade sentral no lokal sira.
3.1 METODOLOJIA Ba realizasaun estudu ida ne’e uza fonte informasaun sekundaria sira (ne’ebé iha ona molok) no primaria sira (halibur husi estudu). Klibur informasaun nian feitu ona ho rekore ba metodu kuantitativu no kualitativu, kestionariu estruturadu no semiestruturadu, entrevista, nst. Ba klibur informasaun nian kontaktu ona elementu xavi sira husi HASATIL no FONGTIL nian, instituisaun governamental sira, lokal sira, distrital no sentral sira, representante husi Pakote Dezenvolvimentu diferente sira, no seluk tan. Atu asegura perspektiva abranjente ida papel sentral OSC timor-oan sira nian no dezenvolvimentu nasaun nian sai tiha ona importansia bot ne’ebé Ator Laos-Estatal xavi sira no parte interessadu sira seluk karik bele envolve ho ativu iha elaborasaun estudu nian.
Nune’e, implementasaun Estudu nian inklui: 1. Enkontru koordenasaun nian ho ekipa Komite Akompañamentu projetu nian 2. Enkontru semanal sira entre Koordenador projetu nian no ekipa responsavel husi estudu ba follow-ups no koordenasaun servisu sira kampu nian 3. Klibur informasaun sekundaria nian 4. Dezenvolvimentu inkeritu sira nian no guia sira entrevista nian (iha anexo) 5. Klibur informasaun kampu nian 6. Analize dadus sira nian 7. Draft relatoriu nian 8. Relatoriu final
3.2 DIFIKULDADE SIRA Durante elaborasaun estudu nian mosu difikuldade sira balu ne’ebé sei deskreve tuir mai: • Dadu sira ne’ebé fakultadu husi Rede HASATIL ne’ebé sira aponta ba membru ativu nian 42, la utilizadu ida buat ne’ebé difikulta prosesu inkeritu ba membru sira, verifika ona mos katak, iha realidade, ema barak husi membru sira mak la aktivu ona. • Membru balun hatudu-an ladun kooperante, la disponibiliza tempu ekipa nian hodi hatán ba inkeritu; • Organizasaun sira balun la konsege kompleta sira nia dokumentus tuir pedidu iha inkeritu.