Raamatukoguturunduse nipiraamat
Digiväljaanne “Raamatukoguturunduse nipiraamat” on valminud Tallinna Ülikooli õppeaine Erialasid Lõimiv Uuendus (ELU) projekti “Raamatukoguturundus – Miks? Kuidas? Kellele?” raames.
Projekti liikmed:
Marit Ivanov (Klassiõpetaja)
Caroline Kiviberg (Filosoofia)
Alina Krasavtseva (Vene filoloogia)
Tambet Kütt (Käsitöötehnoloogiad ja disain)
Daria Mamaeva (Vene filoloogia)
Marta Pärn (Eesti filoloogia)
Merje Reismaa (Noorsootöö)
Patricia Talberg (Käsitöötehnoloogiad ja disain)
Liis Treima (Eesti filoloogia)
Harriet Vassiljev (Kultuuriteadus)
Brendt Ventsel (Kehakultuur)
Tõnu Vilu (Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja)
Juhendajad:
Aira Lepik ja Kädi Riismaa (Digitehnoloogiate instituut, infoteaduste akadeemiline suund)
Tallinna Ülikool 2024 https://www tlu ee/ https://elu.tlu.ee/et
EESSÕNA
Tere tulemast tutvuma digiväljaandega „Raamatukoguturunduse nipiraamat“ (edaspidi „Nipiraamat“), mis on valminud Tallinna Ülikooli õppeaine Erialasid Lõimiv Uuendus (ELU) projekti „Raamatukoguturundus – Miks? Kuidas? Kellele?“ raames „Nipiraamat“ põhineb projekti jooksul analüüsitud välismaiste autorite raamatukoguturundusega seotud käsitlustel keskendudes eelkõige kooli- ja ülikooliraamatukogudele, digiväljaanne sisaldab ka põgusa ülevaate kodumaiste kooli- ja ülikooliraamatukogude turunduspraktikatest sotsiaalmeedias ning vahendab intervjueeritud raamatukogude valdkonna turundajate seisukohti.
„Nipiraamatus“ tutvustatakse lühidalt raamatukoguturunduse olemust, avatakse eelkõige kooli- ja ülikooliraamatukogude turundusele iseloomulikke suundumusi, arutletakse Eesti kooli- ja ülikooliraamatukogude turundusvõimalusi valdkonna ekspertide abil ning pakutakse näpunäiteid lahenduste väljatöötamiseks, et raamatukogusid tulemuslikult turundada
„Nipiraamat“ on jätkuks mais 2024 valminud digiväljaandele „Raamatukoguturunduse kompass“ (edaspidi „Kompass“), mille koostasid samuti ELU-projektis osalenud Tallinna Ülikooli üliõpilased. „Kompass“ sisaldab sissejuhatuse raamatukoguturundusse, aga ka rohkelt erinevaid nõuandeid raamatukogudele lugejaskonna kaasamiseks ning infot selle kohta, kuidas luua oma brändi ja turundusstrateegiat, ning mitmekülgne valik põnevaid nippe, kuidas rakendada turundust raamatukogudes Nii „Kompassis“ kui ka käesolevas „Nipiraamatus“ käsitletu on mõeldud kõigile raamatukogudega seotud inimestele – raamatukoguhoidjatele, turundajatele, aga ka entusiastlikele kasutajatele –, kes tahaksid oma raamatukogu tõhusamalt turundades nähtavamaks muuta, kuid ei oska kuskilt alustada
Loodame, et „Kompass“ ja „Nipiraamat“ leiavad laialdast kasutamist ning innustavad raamatukoguturundusega tegelevaid spetsialiste senisest veelgi enam turunduspõhimõtteid eri tüüpi raamatukogudes rakendama, et tõhustada raamatukogude nähtavust eelkõige virtuaalruumis ning oluliselt suurendada ka laiemalt teavitustegevust raamatukogudes toimuvast.
RAAMATUKOGUTURUNDUS - MIKS?
Turundus raamatukogude kontekstis on juba alates 1970ndatest olnud teemaks rahvusvahelistel erialakonverentsidel (nt Library Marketing and Communications Conference), infospetsialistide õppekavades (Gupta et al, 2006), sel teemal on kirjutatud mitmeid raamatuid (nt Polger, 2019; Anderson, 2020; Villamor & Shotick, 2022) ja arvukalt teadusartikleid – viimastel aastatel on lisandunud temaatilised ajaveebid (nt Super Library Promotion: Practical Tips and Ideas for Library Promotion, vt Joonis 1) ning otseselt raamatukogu turundusele keskendunud erialaajakirjad (nt Marketing Libraries Journal)
Joonis 1: Kuvatõmmis ajaveebi Super Library Promotion: Practical Tips and Ideas for Library Promotion avakuvast
Analüüsides teadusartiklite peamisi rõhuasetusi käesoleval sajandil, on kokkuvõtete tegemiseks abiks nii vastavateemalised uurimiskirjanduse ülevaated (Koontz et al, 2006; Garoufallou et al, 2013; Bhardwaj & Jain, 2016; Gupta et al, 2018; Choi & Harper, 2020; ) kui ka nt põhjalik märksõnaartikkel erialaentsüklopeedias (Gupta, Savard, 2010) Järgnevalt teeme lühiülevaate raamatukoguturunduse käsitlustest, markeerime selle vajaduse ning vaatleme lähemalt raamatukoguturundust sotsiaalmeedias.
Raamatukoguturunduse käsitlusi
Analüüsides kirjastuse Elsevier viitamisinfo andmebaasis Scopus refereeritud raamatukoguturunduse teemalisi artikleid ajavahemikus 1981-2024 võib täheldada järsku kirjutiste kasvu aastal 2006 (vt Joonis 2) Vaadeldes lähemalt sel aastal publitseeritud 20 artiklit ilmneb, et nende kasvule on n-ö kaasa aidanud sel aastal ilmunud kogumik “Marketing Library and Information Services: International Perspectives” (Gupta et al., 2006), mis sisaldab kuus raamatukoguturundusele keskendunud peatükki, sealhulgas ka Eesti raamatukoguturunduse haridusele ja uuringutele keskendunud käsitlus (Lepik, 2006). Kirjutiste arvukusega eristub ka aasta 2021, mil on Scopuses refereeritud 21 raamatukoguturunduse teemalist artiklit Analüüsides artikleid lähemalt selgub, et sel aastal on enim käsitlemist leidnud sotsiaalmeedia võimalused eri tüüpi raamatukogude turunduses (nt Breeding, 2021; Muhammad & Zhiwei, 2021) ja raamatukoguturunduse olemust ja rakendusvõimalusi analüüsivad kirjutised (nt Dragon & Leisner, 2021; Thaha & Purnamasari, 2021).
Joonis 2: Kirjastuse Elsevier viitamisinfo andmebaasis Scopus refereeritud raamatukoguturunduse teemalised artiklid ajavahemikul 1981-2024
raamatukogude vahel amatukoguturunduse se rakendusi kui ka malusi (Gupta, 2016). uhulgas ühismeedia n oma kirjutistes astutus raamatukogu turunduses nt Patil & Pradhan (2014) kirjutises, raamatukogu brändiidentiteedi mudel Sahli et al. (2023) artiklis.
Raamatukogu turundus on erialadevaheline valdkond, mis on huvi pakkunud paljude valdkondade uurijatele ja praktikutele. Analüüsides kirjastuse Elsevier viitamisinfo andmebaasis Scopus refereeritud raamatukoguturunduse teemalisi artikleid aastatel 1981-2024 selgub, et 55,9% (205 artiklit) pärineb sotsiaalteadustest, 16,3% (60 artiklit) kirjutiste autorid on arvutiteadustest, 10,6% (39 artiklit) on kunsti- ja humanitaarteadustest, 4,9% (18 artiklit) pärinevad ärinduse ja juhtimise valdkonnast. Vähemal määral on esindatud ka matemaatika, inseriteadus, meditsiin ja majandus (vt Joonis 3)
Joonis 3: Kirjastuse Elsevier viitamisinfo andmebaasis Scopus refereeritud aastatel 1981-2024 ilmunud raamatukoguturunduse teemaliste artiklite jaotus teadusvaldkonniti
ates epik, s on 2023. esse iivid, a –mist aani
Raamatukoguturundus - vajadus
Raamatukogude tähtsus ühiskonna jaoks on vaieldamatu Eesti raamatukogud on leidnud oma koha ka virtuaalses maailmas – nt Eesti Rahvusraamatukogu kasutajakeskkond Digar pakub juurdepääsu digitaalarhiivis talletatud väljaannetele; üleriiklik laenutusplatvorm MIRKO võimaldab Eesti elanikel tasuta laenutada e-raamatuid, audioraamatuid ja ajakirju; E-varamu portaal teeb kättesaadavaks Eesti mäluasutuste - raamatukogude, arhiivide ja muuseumide digiteeritud ning digitaalseid ressursse.
ELU-projekti käigus intervjueeritud rakenduskõrgkooli turunduse ja ettevõtluse õppejõud rõhutas, et turundus on paljude tegevuste kogum, mis hõlmab turuuuringuid, teenuse kujundamist, turunduskanali(te) valikut, logistikat, hinnakujunduse poliitikat, edustustegevuse eriaspekte ja tulenevalt teenustest veel mitmeid tegevusi Raamatukogude kontekstis keskendus ekspert eelkõige teenuse turunduse spetsiifikale mida võib mõista ka organisatsiooni
Joonis 4: Kuvatõmmised raamatute kaanepiltidest: Mon, L & Koontz, C , (2020) Marketing and social media: A guide for libraries, archives, and museums 2nd ed Rowman & Littlefield (vasakul); Bradley, P (2017) Social media for creative libraries Facet Publishing
Uuringud on näidanud, et sotsiaalmeedia on muutunud raamatukogu lahutamatuks osaks, võimaldades raamatukoguhoidjatel jõuda kasutajateni nende enda keskkonnas ja suurendada kogukonna kaasatust (Choi & Harper, 2020). Erinevate sotsiaalmeediaplatvormide nagu Facebook, WhatsApp, Instagram ja X (endine Twitter) kasutamine aitab raamatukogudel parandada oma võrgustikke, nähtavust ja veebiteenuseid Sotsiaalmeedia kaudu saavad raamatukogud jagada teavet oma töötubade, konverentside, seminaride, loengute, arutelude jm kohta (Madhusudhan & Soni, 2024) Järgnevalt keskendume raamatukogutöötaja rollile turundajana lähtudes nii teemakohastest artiklitest ning ELU-projektis läbiviidud eksperdiintervjuudest
Generatiivne tehisintellekt raamatukoguturunduses?
Generatiivne tehisintellekt (TI) on üks tehisintellekti rakendustest, mis võimaldab luua uut sisu, sh teksti, pilte ja heli. Chintalapati ja Pandey (2022) artiklis "Tehisintellekt turunduses: süstemaatiline kirjanduse ülevaade" analüüsivad uurijad, kuidas tehisintellekt muudab turundusmaastikku, jagades võimalikud muutused viieks peamiseks funktsionaalseks teemaks ja tuvastades 170 kasutusjuhtu, kus tehisintellekt parandab turunduse tõhusust (Chintalapati & Pandey, 2022).
Autorid jõudsid järeldusele, et viis peamist teemat tehisintellekti kasutamises turunduses hõlmavad järgmist: Integreeritud digitaalne turundus, mille puhul kasutatakse suurandmete ja masinõppe platvorme, et optimeerida digitaalset reklaami; Sisuturundus, mis hõlmab sisu loomist, kureerimist ja isikupärastamist, sealhulgas automaatset sisu loomist; Turundustoimingute isikupärastamine, mis seisneb TI tööriistade kasutamises tarbijate individuaalsetele eelistustele kohandatud soovitustes ja sisu; Kogemusturundus, mille eesmärk on parandada tarbijate kogemusi interaktiivsete ja kaasavate turundustavade, sealhulgas vestlusrobotite ja häälassistentide abil; Turu-uuringud, kus on võimalik tehisintellekti tõhusalt kasutada andmete analüüsimiseks ja tarbijakäitumise mõistmiseks (nt ülevaate saamiseks intelligentsete algoritmide rakendamiseks) (Chintalapati & Pandey, 2022).
Ka ChatGPT kasutamine oma igapäevases töös muutub üha tavapärasemaks CVKeskuse.ee tööportaali ja Palgainfo agentuuri läbi viidud uuringust selgus, et koguni 88% uuringus osalenud turundajatest on 2024 aastal kasutanud tehisintellektil ja masinõppel põhinevaid tehnoloogiaid (Auväärt, 2024).
Kindlasti ei peaks tehisintellekti kasutamist pelgama oma turundusmaterjalide loomisel või ideede genereerimisel, kuid kõik TI loodu on vaja kindlasti üle kontrollida. Mariliis Jõras Tekstibüroost Eiffel on kirjutanud artikli, kus on kuus soovitust tehisintellekti loodud artikli toimetamiseks (Jõras, 2023) Nipid on järgmised:
Kontrolli sisu ja faktide täpsust.
Anna tekstile keeleline lihv.
Kohanda sisu sihtgrupile vastavaks
Too teksti inimlikku mõõdet
Täienda artiklit visuaalse materjaliga.
Küsi tagasisidet ja võta seda kuulda
Raamatukoguturunduse kontekstis jäi silma Nikki D Robertson, kes kasutab ChatGPT, et luua kaasahaaravat sotsiaalmeedia postituse sisu. Oma blogis kirjeldab ta promptide kirjutamist ja tuvustab, milliseid turundustekste neist saab genereerida Tehisintellekti kasutamine ja selle võimaluste teadvustamine turunduses lihtsustab Robertsoni arvates turundusega tegeleva raamatukoguhoidja tööd (Robertson, 2023)
Mõned tehisintellekti pildi genereerimise tööriistad, mida soovitame raamatukoguturunduses kasutada:
Adobe Firefly – vajalik on konto loomine, iga kuu saab tasuta 25 krediiti, mis tähendab 25 kujunduse tasuta genereerimist
Leonardo AI – vajalik konto. Iga päev on tasuta 150 krediiti, üks genereerimine võtab maha 24 krediiti
Microsoft Designer – registreeritud kasutajatele. Iga päev on 15 tasuta niinimetatud boost'i
Magic Studio – sisse logima ei pea, korraga genereerib ühe pildi
Katsetasime Microsoft Designer ning Magic Studio võimalustega raamatukogu turundaja kuvadi loomist - lisasime sisendina selgituse: Rõõmsameelne naissoost infospetsialist töötab arvuti taga, ekraanil on avatud erinevad sotsiaalmeedia platvormid Ta koostab postitusi ja reklaame digitaalraamatukogu turunduseks Taustal on näha tänapäevast raamatukogu ja kaasaegset kontoriruumi.
Joonis 5: Microsoft Designer (vasakul) ja Magic Studio (paremal) loodud kuvad digitaalraamatukogu turundusest
Ärgitame raamatukoguhoidjaid TI võimalusi turunduses katsetama ning oma tähelepanekuid ka erialakirjanduses vahendama.
Raamatukogutöötaja turundajana
Oluline roll turunduse tulemuslikkuses on raamatukogupersonalil, kes eelnevalt tutvustatud käsitluste fookuses olevaid tegevusi peavad oskuslikult kavandama ja rakendama (Jeremia & Mwantimwa, 2022; Akinola & Nkata, 2023) Näiteks Kreeka uurijad Vraimaki et al. (2023) selgitasid välja ja analüüsisid oma riigi raamatukoguspetsilistide turundusega seotud arusaamu ja tavasid, nende enesehinnanguid turundusoskuste kohta ning turundustegevuse ja -planeerimise ulatust Kreeka raamatukogudes Tulemustest selgub, et kuigi raamatukogutöötajad tunnistavad turunduse tähtsust ja usuvad, et neil on vajalikud oskused kogude ja teenuste turundamiseks, on raamatukogude juhtkonna poolt turundusse investeerimine ja prioriteetideks seadmine märkimisväärselt vähene. Lisaks on turundustegevus sageli planeerimata ja juhuslik (Vraimaki et al, 2023) Raamatukoguhoidjate vaated turundusele on erinevad – osad näevad selle väärtust kasutajate n-ö ligimeelitamisel ja raamatukogu nähtavuse suurendamisel, teised aga kõhklevad ressursside piiratuse ja traditsioonilise mõtteviisi tõttu Positiivse suhtumise soodustamiseks saavad raamatukogud pakkuda turundusalast täienduskoolitust, jagada edulugusid ja rõhutada turunduse eeliseid
ELU-projektis, millele käesolev “Nipiraamat” tugineb, viidi läbi kuus eksperdiintervjuud, et saada sisendit Eestis raamatukoguturundusega tegelevaltelt spetsialistidelt
Maakonnaraamatukogu juht, kes on töötanud ka samas rahvaraamatukogus turundusjuhina, jagas intervjuu käigus oma seisukohti raamatukoguturundusest ning rõhutas eelkõige, et raamatukogu peab ennast turundama, et olla nähtav Eksperdi sõnul on peamine eesmärk, et inimesed loeksid erinevaid tekste, aga tänapäeval tuleb lugemise juurde n-ö meelitada erinevate nippidega
Ekspert toonitas hea kliendikogemuse olulisust raamatukogus ja nentis raamatukogu maineusalduse olulisust - „Suust suhu reklaam, räägitakse, et raamatukogudes tehakse selliseid asju – näiteks maksuametist saadetakse raamatukokku soovitusega, küll nemad teid seal aitavad.“ Rahvaraamatukogu taustaga ekspert tõstis esile rahva- ja kooliraamatukogude koostöövajadust, et raamatukogude ressursid oleksid n-ö ristkasutuses ning kasutaja teaks, millised on tema võimalused soovitud trükise laenamiseks Ülikooliraamatukogu turunduse puhul markeeris ekspert turundusvajadusena senisest enam teavitada kasutajaid sellest, et ülikooliraamatukogude teenuste kasutajateks saavad olla ka lugejad väljaspool ülikooli, nt Tartu Ülikooli raamatukogu lugejaks võivad saada kõik soovijad alates 16. eluaastast.
Ekspert tõi esile raamatukogus turunduse kavandamisel ja rakendamisel olulisena:
turunduskommunikatsioon on hästi ülesleitav – raamatukogu n-ö omakanalite regulaarne kasutamine; integreeritud turunduskommunikatsioon - kohalikul tasandil, kui on olemas kohalik ajaleht siis ürituste reklaamid peaksid kindlasti olema paberkandjal, aga reklaamima peaks ka teistes kanalites, nagu sotsiaalmeedia; intergreeritud turunduskommunikatsioon - nt kohalike ajalehtede ja kultuurikalendri kasutamine raamatukogu üritustest teavitamiseks, et teadvustada inimestele, et raamatukogud on olemas ja mida kõike seal teha saab; raamatukogu ruumide rentimine koolitusteks – raamatukogu hoonesse satub inimesi, kes muidu raamatukogus ei käi ja nad üllatunud nendest võimalustest, mida seal pakutakse; pop-up raamatunäitus – raamatunäitus mitte tavapärases kohas ja n-ö ootamatul teemal (nt paksud raamatud); turunduskampaania – võimalusel üleriiklikes raamatukogude ühistes turnduskampaaniates osalemine (nt kampaania “Anneta raamatukogule raamat”); raamatukoguhoidja turundajana - usaldusväärsus, see kuvand mis on inimestel raamatukoguhoidjast. Kui inimesel tekib raamatukoguhoidjaga kontakt ja talle see meeldib siis ta läheb ja suhtleb ja käib seal raamatukogus
Ekspert rõhutas: „Meie lugejad usaldavad raamatukoguhoidjaid - nad annavadki seda tagasisidet, et raamatukoguhoidjad on alati abivalmis, sõbralikud, nad aitavad“
Järgnevalt keskendume kahe raamatukogutüübi – kooli- ja ülikooliraamatukogu –vajadustele ja võimalustele sotsiaalmeedia tulemuslikuks kasutamiseks turunduses.
KOOLIRAAMATUKOGU TURUNDUSE FOOKUSES
Ajakiri Raamatukogu kooliraamatukogu kontekstis
uus ada ng ele sim a nis t ja ust ide salt gu
Näiteks kajastati ajakirjas kooliraamatukoguhoidjate suveseminari, mille käigus külastati Narva Keskraamatukogu, kus raamatukogu direktor tutvustas maja ja sealseid tegevusi, nt innovatsioonilaborit, näitusi, plaadikogu, elusuuruses mängumaja ja koduloonurka (Heinleht, 2022). Artiklis "Kooliraamatukogude rollist ilukirjanduse populariseerimisel IdaVirumaa kooli näitel" (Baševa, Trubok, 2022) räägitakse, kuidas Eesti ilukirjanduse tähtsuse tõstmiseks toimuvad kooliraamatukogudes näiteks raamatunäitused, kirjandusõhtud, kirjanike ja lugejate kohtumised
Joonis 6 Ajakirja Raamatukogu “Kooliraamatukogude eri" kaanepilt (Malsroos s a)
Mõlema näite puhul on tegemist justkui kaudse raamatukoguturundusega, sest kuigi nendes kajastatakse kooliraamatukogudega seotud üritusi, siis turundus ei olnud kummagi artikli eesmärk Sama kehtis terve "Kooliraamatukogude eri" kohta. (Kooli)raamatukogude turundust esines harva ning ka see ei olnud tõenäoliselt taotuslik Seda võiks aga tulevastes ajakirja väljaannetes muuta Turundus on tänapäeva maailma oluline osa ning arvestades et viimase kümne aastaga on raamatukogu kasutajate arv märgatavalt langenud (Statisikaamet, 2024), tuleks ühe rohkem tegeleda raamatukogude võimaluste reklaamimisega Seetõttu ei tohiks võimaliku turundusallikana unustada ajakirja Raamatukogu.
Kooliraamatukogud haridusprotsessis
Projekti käigus analüüsiti kooliraamatukogude rolli õppeprotsessis ja keskenduti nende turunduse iseärasustele IFLA kooliraamatukogu manifestis (2021) sätestatakse, et kooliraamatukogu pakub teenuseid õppimiseks, st raamatuid ja teisi infoallikaid, et võimaldada kõigil koolikollektiivi liikmetel omadada ja arendada kriitilist mõtlemist ning kasutada tulemuslikult olemasolevaid infoallikaid Kooliraamatukogud võivad vajadusel lülituda suuremate raamatukogude infovõrkudesse vastavalt IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifesti põhimõtetele (2022). Seega mängivad kooliraamatukogud õpilaste arengus võtmerolli, aidates neil mitte ainult parandada oma infootsingu oskusi, vaid arendada ka kriitilist mõtlemist ja digitaalset kirjaoskust.
Analüüsi käigus jäid silma mitmed veebisaidid, kus vahendati kooliraamatukogudele mitmeid tõhusaid turundusstrateegiaid. Üks peamisi soovitusi on luua isikupärastatud raamatusoovitused kaasaegsete tehnoloogiate (nt Google Forms) abil, samuti õpilastega individuaalsete konsultatsioonide läbiviimine (Libberton, 2023) See võimaldab pakkuda igale õpilasele just neid raamatuid, mis teda huvitavad, ja äratada seeläbi lugemishimu.
Peamine on raamatukogude visuaalse kujunduse täiustamine Näiteks raamatute nähtavamaks ja juurdepääsetavamaks muutmiseks peate parandama nende kaante atraktiivsust ja korraldama õige paigutuse riiulitel Samuti on vajalik uuendada infot raamatukogu kodulehel, et õpilased leiaksid alati värskeid uudiseid ja uuendusi (MDR education, 2024)
Oluline aspekt on töö visuaalsete elementidega, sest noored kasutavad tänapäeval aktiivselt digitehnoloogiaid ning on harjunud eredate, informatiivsete ja visuaalselt atraktiivsete materjalidega. Värvilised raamatukaaned, selged sildid ja hästi korraldatud raamaturiiulid võivad raamatukogu ressursside vastu tähelepanu ja huvi äratada (MDR education, 2024)
Kooliraamatukogu turundamise nippe
Sama projekti esimese osa meeskonna loodud digiväljaandes "Raamatukoguturunduse kompass" kajastati mitmeid märksõnu ja soovitusi kooliraamatukogude turundamiseks sotsiaalmeedias Soovitusena toodi välja, et kui kooliraamatukogul on oma koduleht, võiks selle disain olla ühtlustatud kooli üldise veebidisainiga, sest see aitaks lehel paremini navigeerida Olulise infona tuli ka välja, et noorte jaoks on saanud üheks peamiseks sotsiaalmeedia platvormiks TikTok, seega on see noorteni jõudmiseks praegu üks olulisemaid kanaleid. Seal on saanud väga populaarseks nt teemaviited #booktok ja ka #eestibooktok, mis on ajendanud paljusid noori rohkem lugema. TikToki turunduse võlu peitub paljuski humoorikates ja trendidega kaasaskäivates lühivideotes, mis esinevad kiiresti vahetuvas infovoos. Kõige eelnimetatu toel oleks TikTok hea platvorm ka kooliraamatukogude turundamiseks. (Herkel et al., 2024)
Kompassist joonistus välja ka praktilisi tegevusi, mida just kooliraamatukogud saaksid teha, et muuta end õpilaste jaoks atraktiivsemaks Infopädevuse, lugemisoskuse ja teadustööoskuste arendamiseks saab läbi viia interaktiivseid loenguid ja töötubasid Et tekitada õpilastes huvi lugemise vastu, saab luua lugemisväljakutseid- (vaata joonis 6) või klubisid Kindlasti tuleks teha ka koostööd õpetajatega ning siduda kooliraamatukogu kohustuslikesse õppeainetesse, et tutvustada õpilastele raamatukogu võimalusi ja näidata, kuidas see neile kasulik on. Huvi tekitamiseks ja õppimise toetamiseks saab luua ka interaktiivseid veebiressursse, nt videoid või mängulisi õppeplatvorme Õpilastes lugemise vastu huvi äratamiseks saab korraldada ka kohtumisi autorite, illustraatorite või muude kirjandusvaldkonna inimestega. (Herkel et al., 2024)
Tuntud raamatukoguturundaja Angela Hursh nõustub ülaltoodud väidetega ja toob lisaks nippe, mis võiksid aidata kooliraamatukogusid efektiivselt turundada Ta soovitab seada kindlate ajaraamidega konkreetseid ja spetsiifilisi eesmärke, nt arvulisi, et oleks, kuhu oma fookust seada. Palju rõhutab Hursh ka tagasiside küsimist nendelt noortelt, kes juba on raamatukogu ressursse edukalt kasutamas, et näha kasutaja vaatenurka asjast ja leida kitsaskohti, mida saab paremaks muuta Selle lihtsustamiseks pakub ta lahendusena välja noortest väikese grupi kokku panemise ja nendega aeg-ajalt kohtudes kasutajakogemuste üle arutamise. See tagab, et noored oleksid tegevustesse kaasatud. Samamoodi saab noori võtta soovi korral ka raamatukogusse vabatahtlikeks Lisaks toob ta välja ka eelnevalt mainitud õpetajatega koostöö tegemise ja julgustab kontakteeruma ka kooli koostööpartneritega (Hursh, 2024)
Intervjuude kokkuvõtted
Kooliraamatukogu eksperdiintervjuud viidi läbi kahe erineva riigigümnaasiumi õpikeskuse ja raamatukogu koordinaatoritega.
Intervjuu 1
Marta Pärn viis läbi eksperdiintervjuu ühe Eesti riigigümnaasiumi õpikeskuse koordinaatoriga. Vestluse käigus tuli välja, et intervjueeritud eksperdi jaoks oli raamatukoguturunduse termin võõras ning ta ei tegele sellega aktiivselt. Küll võtab aset gümnaasiumi alguses infonädal, kust peavad kõik õpilased osa võtma ning mille käigus toimub ka raamatukogu võimalusi tutvustav tund. Õpikeskuse koordinaator leiab, et kui noored "on selles infotunnis olnud, siis neil tegelikult ei teki probleeme" . Lisaks kajastatakse raamatukogudes toimuvaid üritusi kooli infoekraanidel Seega peaks õpilaste teadlikkus õpikeskuse võimalustest olema päris kõrge Samuti on ekspert veidike sotsiaalmeediaturundust harrastanud, jagades oma isiklikul Instagrami kontol ülesvõtteid puslede kokkupanemisest riigigümnaasiumi raamatukogus
Eksperdi arvates vajadus raamatukoguturunduse järele aina kasvab, sest inimesed muutuvad üha raamatukogudest kaugemaks Ta lausa nentis, et "ilukirjanduse lett mul põhimõtteliselt seisab." Õpikeskuse koordinaator usub, et sotsiaalmeedia turundus on peaaegu ainus viis noorteni jõudmiseks Kuid sotsiaalmeedia kasutamine ei ole realistlik, sest raamatukoguhoidjad on pigem vanemad inimesed ning nende töökoormus on niigi suur Ekspert mainis, et ta on juba praegu "nagu hunt Kriimsilm siin koolimajas, et igasuguseid asju teen. " Samuti pole ekspert kindel, kas sotsiaalmeedia kaudu info õpilasteni ikka jõuaks, sest "nad on väga osavad infost eemale hoidjad"
Õpilasi kaasati raamatukogu tööse läbi õpiprojekti, mille eesmärk oli välja mõelda ja läbi viia erinevaid üritusi õpikeskuses. Õpetajaid ekspert raamatukogu tegevustesse kaasata ei soovi, sest "neil on niigi palju tegemisi ja töid" Üleriigilistest raamatukogupäevadest "Kohtume raamatukogus" kõnealuse riigigümnaasiumi raamatukogu osa ei võtnud, sest üritus toimus koolivaheajal. Küll oli väljas sündmust reklaamiv plakat
Intervjuu 2
Liis Treima viis läbi eksperdiintervjuu ühe Eesti riigigümnaasiumi raamatukogu koordinaatoriga, kes on kooliraamatukogus töötanud 31 aastat, millest 3,5 riigigümnaasiumis. Ekspert tõi välja, et meeldivaim selle töö juures on koostöö õpetajate ja õpilastega ning pidev professionaalne eneseareng
Turunduse puhul on nähtav olemise jaoks oluline kasutada sotsiaalmeedias atraktiivseid teenuseid, eriti kui sihtrühm on noored. Nagu koordinaator ise ütles: “Peab olema seal, kus on noored” Raamatukogu peab olema õppetöö partner ning selle kasutamine peab olema mugav, lihtne, nähtav ja inspireeriv. Nähtavusele aitab riigigümnaasiumites kaasa arhitektuuriline pool, kus raamatukogud on peamiselt avatud pindadel
Intervjuu käigus tuli välja, et kooliraamatukogud peavad tihti seisma silmitsi ka väljakutsetega. Näiteks on vahel keeruline raamatukogu tööd erinevate õppeainetega lõimida Veel selgus, et kuna koolidel on tihti suuremaid probleeme, nagu väikesed ametikohad või alarahastus, pööratakse kooliraamatukogudele vähe tähelepanu. Selle tõttu jääb varju ka raamatukogu turundusaspekt. Nagu koordinaator ise nentis: “Kooliraamatukogude maine on madal, nad on alarahastatud, ametikoha suuruseks on enamasti 0,5 või 0,8 – seetõttu puuduvad paljudes kooliraamatukogudes ka erialaspetsialistid ja tööülesanded on enamasti õpetajate vahel ära jagatud” Samuti ei ole rahvaraamatukogud alati koostööaltid, sest näevad kooliraamatukogudes konkurente. Kooli kontseptsioonis peitub probleem tihti ajapuuduses ja isiklikus mõttes kurdetakse turundusalaste teadmiste puudulikkuse üle.
Intervjueeritava kodukoolis tähistatakse ka raamatukogupäeva ning kaasatakse õpilasi raamatukogu kampaaniatesse ja üritustesse. Samuti viis raamatukogu koordinaator õpilaste seas läbi tagasisideküsimustiku, et peegeldada kasutajakogemust. Näitlikustamiseks tuuakse välja ka Rocca al Mare kooli raamatukogu, mis kasutab turundusplatvormina Facebooki, kus õpilastel on endil võimalus sõna sekka öelda.
ÜLIKOOLIRAAMATUKOGU TURUNDUSE FOOKUSES
Ülikooliraamatukogude turunduse üldpõhimõtted
Ülikooliraamatukogude turundus hõlmab peamiselt avaliku sektori teenuste pakkujaid, mille eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine, kommunikatsioon sihtgrupile mille tulemusel mõjutatakse sihtgruppide hoiakuid ülikooliraamatukogudele soodsamas suunas Sihtgruppideks võivad olla: püsivalt akadeemilise suunitlusega lugejad, mitteakadeemilise taustaga lugejaskond, asutused ja ettevõtted, haridusasutused, organisatsioonid ning ka teised mäluasutused sh raamatukogud
Teadlikkuse kasvatamise aluseks on loodavate väärtuste mõistmine ja rakendamine, milleks rakendatakse väärtusjuhtimist (value management). See on juhtimisviis, mis keskendub organisatsiooni poolt loodavate ja pakutavate väärtuste maksimeerimist kõigile turunduse osapooltele, üksikisikust kogukonnani välja (Bowman & Ambrosini, 2000).
Väärtusjuhtimise põhielementideks on:
Keskendumine väärtustele ehk organisatsioon töötab välja ja sõnastab selgelt väärtused, mille ta loob
Strateegiline lähenemine, kus väärtuste loomine peab hõlmama ja suunama kõiki organisatsiooni tegevusi
Osapoolte vajadustega arvestamine. Väärtusi käsitletakse mitmekülgselt, mida rohkem arvestatakse osapooli, seda suurem on väärtus
Tulemustele orienteeritus, mille jaoks väärtusi analüüsitakse ja mõõdetakse pidevalt.
Innovatsioon ja efektiivsus Väärtusjuhtimine innustab loovust ja rakendab uusimaid instrumente uute väärtuste loomiseks.
Kultuuri ja eetika tähtsus Organisatsiooni sisekultuuri ja eetilised põhimõtted on aluseks loodavate väärtuste pikaajaliseks säilitamiseks. (Bowman & Ambrosini, 2000, lk 7)
Ülikooliraamatukogude teadlikkuse tõstmine toimub kahel tasandil. Esiteks üldine teadlikkus, mil ülikooliraamatukogud edendavad oma teenustega sihtgruppide arengu efektiivsust, aitavad kaasa haridustaseme kvaliteedi tõstmisele. Teenusekasutajate lai spekter näitab üles ülikooliraamatukogude aktiivse kaasatust ühiskonna teenimisele
Teine tasand on spetsiifiline teadlikkus, mil toetatakse akadeemilise suunitlusega lugejaskond ning teenusekasutajate spekter on sel juhul kitsam. Teenused on spetsiifilised, vastavalt sihtrühmade akadeemilistele erialadele ning kommunikatsioon toimub erialalistes suhtluskanalites. Oluline on turundus suunata ülikoolide õppejõududele ja teiste koolide õpetajatele, kes viivad turunduse edasi õpilastele
Kui äriettevõtte turundus põhineb müügi toetamist suunava tegevusega, siis ülikooliraamatukogude turundus on sarnane kolmanda sektori turunduspõhimõttega, milleks on efektiivsuse saavutamine aktiivse kommunikatsiooniga, tulu asendub missiooniga Samas pakuvad ülikoolide raamatukogud ka tasulisi teenuseid ning efektiivne turundustöö tõstab kasumit.
Kuigi eesmärgid ülikooliraamatukogude ja äriettevõtete turunduses erinevad, siis sihtrühmade kasutuskogemust mõjutatakse sarnaselt Üks peamine mõjutusinstrument on kliendikogemuse juhtimine (Customer Experience Management ehk CEM), kus klientuuris või sihtrühmas midagi kogetakse ja tekib vajadus neid mõjutada või nendega kommunikeerida Positiivse kliendikogemuse puhul mõjutatakse sihtrühma teenusetarbimise juurde naasma ning negatiivse kliendikogemuse puhul pakutakse kõikvõimalikke lahendusi probleemi likvideerimiseks. Tänapäeva tarbimis- ja infoühiskonnas ei piisa raamatukogudel enam sellest, kuidas kitsamalt enda töö spetsiifikast tulenevalt suheldakse, vaid tegevus on palju laiem Tuleb leida kriitilised kokkupuutepunktid, kus sihtrühmad saavad mugavalt ja kompleksselt vajaliku info, samas nende hoiakuid mõjutades.
Tähtis pole kvantiteet vaid kvaliteet
Projekti käigus viidi läbi Eesti avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude sotsiaalmeedia turunduse analüüs, mille raames uuriti Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Eesti Maaülikooli (EMÜ), Tallinna Ülikooli (TLÜ), Tartu Ülikooli (TÜ) ja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) raamatukogude 2024. aasta oktoobrikuu tegevuste kajastusi. Analüüsi käigus selgus, et eelnimetatud ülikoolide raamatukogude sotsiaalmeedia turundus on mõnel juhul aktiivne ja mitmekülgne (nt TÜ, TalTech, TLÜ), kuid mõnel puhul ka ülikooli raamatukogu turundus eraldi siiski puudub.
Tähelepanekuid läbiviidud analüüsist:
Eesti Kunstiakadeemial on kasutuses kuus sotsiaalmeediakanalit (Facebook, X, Flickr, Youtube, Vimeo, Instagram), milles ülikooli tegevusi aktiivselt kajastatakse, kuid ülikooli raamatukogu tegevusi mitte. EKA raamatukogul eraldi kanal puudub
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on varasemalt üksikutel juhtudel raamatukogu tegevusi kajastanud ülikooli Facebooki ja Youtube kanalil, kuid käesoleva aasta oktoobrikuus kajastus puudub EMTA raamatukogul eraldi kanal puudub.
Eesti Maaülikooli raamatukogul on eraldi leht Facebooki ja Instagrami kanalites Facebookis ollakse aktiivsemad ning oktoobrikuus jagati ülikooli raamatukogu tegevusi kümnel korral. Nende hulgas leidus nii EMÜ rektori sünnipäevaõnnitlus, teadaandeid juurdepääsust erinevatele andmebaasidele, online keskkondadele või kursustele läbi rmtk arvutivõrgu, erinevate ürituste ja näituste tutvustused ning üleskutseid nendes osalemiseks
Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu kajastab tegevusi nii Facebooki kui Youtube kanalil. Youtube kanalil on viimane videopostitus tehtud 2022. a detsembris, kuid Facebooki kanalil tehti 2024 a oktoobrikuus kokku seitse postitust näituste ja raamatute tutvustustest ning avatud loengutest.
Tartu Ülikooli raamatukogul on neli sotsiaalmeedia kanalit, millest kahes (X ja Youtube) on viimane postitus tehtud rohkem kui kaks aastat tagasi Harva kasutatakse ka Instagrami kanalit, kus on käesoleva aasta oktoobrikuus tehtud neli postitust, milles teavitatakse raamatukogu kasutajaid TÜ uuenenud arvutiklassist, tutvustatakse näitusi ja kutsutakse osalema üritustel. Üldiselt kajastatakse tegevusi antud kanalis ebaregulaarselt Kõige aktiivsem ollakse Facebooki lehel, milles kajastati rmtk tegevusi märkimisväärselt kahekümnel korral. Nende hulgas on mitme artikli jagamist, rmtk töötajate tunnustusi ja õnnitlusi, üleskutseid üritustel osalemiseks, rmtk muusikaosakonna võimaluste tutvustamist, tutvustus uuenenud fuajeest, teoste tutvustusi, naljapilt kui ka Scopus andmebaasis tehisintellekti tööriista kasutamise soovitust
Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogul on kolm sotsiaalmeedia kanalit. Youtube kanalil on viimane kajastus raamatukogu tegevustest tehtud kaks aastat tagasi ning ka eelnevalt on kanalil oldud vähe aktiivne – 18 videopostitust üheksa aasta jooksul. Facebooki ja Instagrami kanalitel on oktoobrikuus tehtud vastavalt seitse ja viis postitust Ülikooli raamatukogu kajastused on mitmekesised ning käivad kaasas trendidega.
Läbiviidud analüüsi käigus jõudsime järgmiste soovitusteni:
Tuleks teha vähemalt üks postitus nädalas.
Postituse tekst peaks sisaldama emotikone Tekst peab olema lühike ja konkreetne.
Kajastada võiks järgnevaid teemasid: raamatukogu töötajad, asukoht ja lahtiolekuajad, pakutavad teenused, uued teavikud, erinevad sündmused, näitused, ligipääs (k.a erivajadustega inimestele), lugemissoovitused.
Atraktiivsed videod võiksid olla lühikesed ja konkreetsed
Jälgida postituste tegemisel ühtset visuaalstiili (teksti liigendamine, emotikonide kasutamine, värvid ja visuaalid, fotod).
Fotod peavad olema kaunid ja selged, hea valguse ja kvaliteediga
Pikemate lugude jagamiseks võiks kasutada ka blogi.
Videod on väga hea võimalus kajastada erinevaid õppematerjale ja juhiseid, nt raamatukogusse jõudmine Samuti on ideaalne kajastada video abil seminaride või töötubade kokkuvõtteid. Õppevideod on hea kajastamaks raamatukogu erinevate teenuste kasutamist: kuidas laenata raamatuid, kasutada automaatseid laenutusmasinaid või leida konkreetne teos kataloogist
Kajastada erinevate pühade tervitusi ja soove
Käia kaasas trendidega. Raamatukogutöötajad võiksid osa väljakutsetest, läbi mille nad tutvustavad end klientidele
Kõigest, mis on raamatukogus uus ning kasutajatele oluline, postida info ka sotsiaalmeediasse
Kaasata kogukonda ja jälgijaskonda, küsida tagasisidet ja arvamust Turunduse seisukohalt on iga ülikooliraamatukogu töötaja turundaja, mis eeldab panustamist heasse klienditeenindusse Turundusvõtted on pidevad ja programmilised, viimase näideteks on mitmesugused raamatukogupäevad, raamatukogunduslikud kampaaniad vms Kokkuvõttes on ülikooliraamatukogundusstrateegia olulised komponendid: teavitamine ja koostöö.
Ülikooliraamatukogu turundusvormid
Ülikoolide raamatukogud on olulised akadeemilise kogukonna tugisambad, mis pakuvad juurdepääsu olulistele õppe- ja teadusinfo allikatele. Samal ajal seisavad need institutsioonid silmitsi kasvava vajadusega olla nähtavad, ligipääsetavad ja relevantsed Uuringute ning parimate praktikate analüüsi tulemused näitavad, et raamatukogude edukas turundus tugineb eelkõige digikanalite, eriti sotsiaalmeedia, aktiivsel ja strateegilisel kasutamisel (Zigma internet marketing, 2024).
Järgnevalt toome välja analüüsist selekteerunud peamised seisukohad: Veebipõhiste turundusplatvormide tõhus kasutamine: uuringu tulemuste kohaselt kasutavad enamik ülikooliraamatukogusid oma kodulehti eressursside tutvustamiseks. (Zigma internet marketing, 2024). Kuid sageli jäävad need veebilehed passiivseteks platvormideks, pakkudes vaid põhiteavet nagu raamatukogu struktuuri, teenuseid ja kontakte. Seda tüüpi platvormid ei suuda piisavalt kaasata sihtrühmi ega jõuda laiemate kasutajateni. Oluliseks strateegiaks on kodulehe sidumine aktiivsemate väljunditega, nagu sotsiaalmeedia, mis võimaldab dünaamiliselt jagada uut teavet, hõlpsas pakkuda juhiseid ja reklaamida raamatukoguteenuseid
Sotsiaalmeedia potentsiaal: sotsiaalmeedia platvormid nagu Facebook ja Instagram on ülikooliraamatukogude jaoks kõige tõhusamad turunduskanalid. Facebooki mitmekesine funktsionaalsus võimaldab luua kogukondi, jagada sündmusi, koguda tagasisidet ja vajadusel teha ka reklaami. Instagram, oma visuaalselt orienteeritud sisuga, sobib eelkõige uute väljaannete ja raamatukogu ürituste tutvustamiseks
Eeltoodule lisab kinnitust ka uurijate vaade – nt Garoufallou et al (2013) rõhutavad, et sotsiaalmeedia kasutamine näitab raamatukogu ajakohasust ja paindlikkust, mis on oluline nii tudengite kui õppejõudude kaasamisel Samuti võimaldab sotsiaalmeedia sihtrühmaga kahepoolselt suhelda, pakkudes kiiret tagasiside- ja suhtlusvõimalust.
Parimate praktikate analüüsist koorusid välja järgmised komponendid:
Bränding ja nähtavus digitaalses keskkonnas: sotsiaalmeedia kasutamine aitab tugevdada raamatukogu identiteeti Näiteks Facebooki kontod võimaldavad raamatukogu nime ja põhiteabe laialdast kajastamist.
Kogukonna loomine: sotsiaalmeedia võimaldab õppejõududel ja tudengitel arutada ühist huvipakkuvaid teemasid ning luua eraldi alamgruppe spetsiifiliste arutelude jaoks
Visuaalne sisu ja kaasatus: piltide, videote ja infograafika jagamine suurendab kasutajate huvi. Fragmentaarset ja kiiret lugemist eelistavale publikule mõjub visuaalne sisu atraktiivsena
Analüüs ja tagasiside: sotsiaalmeediast kogutud andmed annavad ülevaate kasutajate vajadustest ja eelistustest ning küsitlused ja postituste kommenteerimine pakuvad väärtuslikku tagasisidet.
Kokkuvõtteks jõudsime järeldusele, et sotsiaalmeedia abil saab ülikooliraamatukogu:
Tõsta nähtavust akadeemilises kogukonnas, näidates, et tegemist on dünaamilise ja kaasaegse institutsiooniga.
Parandada juurdepääsu e-ressurssidele, jagades juhiseid ja reklaamides uusi andmebaase
Optimeerida suhtlust kasutajatega, pakkudes kiireid ja täpseid vastuseid.
Eeltoodud tähelepanekud on relevantsed ka Eestis, kus 2024. aasta seisuga kasutab 78,7% rahvastikust aktiivselt sotsiaalmeediat, seega on digiturundusel ka siin eriline tähtsus (Mesipuu, 2024). Tõhus sotsiaalmeedia strateegia võimaldab ülikooliraamatukogudel olla konkurentsivõimelised ja jääda relevantseks ka rahvusvahelises kontekstis
Intervjuude kokkuvõtted
Intervjuu 1
Intervjuu TLÜ raamatukogu asjaajamisjuhi ja suhtekorraldaja andis põhjaliku ülevaate ülikooli raamatukogude turunduse väljakutsetest, trendidest ja võimalustest.
Akadeemiline ja töökogemus:
Intervjueeritav on infoteadlane, kes on töötanud ülikooli raamatukogus üle 15 aasta, sh viimased kolm aastat asjaajamisjuhi ja suhtekorraldajana. Ta rõhutas, et tema amet hõlmab üha enam väliskommunikatsiooni, mis on sarnane areng paljudes teadusraamatukogudes.
Raamatukogude turunduse väljakutsed:
Peamine väljakutse on rahastuse puudumine Raamatukogudel ei ole sageli eraldi turunduseelarvet, mistõttu tuleb leida võimalusi piiratud ressurssidega. Intervjueeritav märkis, et isegi sotsiaalmeedias – mis on odavam kui traditsioonilised turunduskanalid – jääb nähtavus madalaks, kui sellele ei panustata rahaliselt.
Turundusstrateegiad ja tööriistad:
Intervjueeritav usub, et kõik raamatukogu töötajad on turundajad Hea kommunikatsioon algab inimestelt, kes suhtlevad otseselt tudengite ja teadlastega
Digitaalne kohalolek: Koduleht ja sotsiaalmeedia on võtmetähtsusega Eriti oluline on Facebook, mis jõuab suure hulga kasutajateni. Instagrami soovitab ekspert kui visuaalset platvormi, kuid TikTok vajab spetsiifilist lähenemist ja ressursse
Füüsilised vahendid: Paberreklaamid ja ekraanid on vähem efektiivsed. Traditsioonilised flaierid asendatakse vajadusel postkaardiformaadis trükistega
Sihtrühmade kaasamine: Suurem osa raamatukogu kasutajatest (umbes 70%) on ülikooli töötajad ja tudengid Linnakodanikud moodustavad umbes 30%
Kasutajate eelistused:
Tudengid eelistavad e-materjale. Füüsiliste raamatute laenutuste arv jääb kolm-neli korda madalamaks kui e-ressursside kasutamine See mõjutab raamatukogude külastatavust, kuna õppematerjalide kättesaadavus on veeb kaudu kiirem ja mugavam.
Kompetentsid turunduses:
Eestis on piisavalt spetsialiste, kellel on vajalikud turundusoskused, kuid madalad palgad ei motiveeri neid raamatukogudes töötama. Seetõttu täidavad turundusülesandeid sageli teised töötajad oma põhitöö kõrvalt Intervjueeritav peab oluliseks enesearendust ja iseseisvat õppimist, mida paljud töötajad praktiseerivad.
Järeldused ja soovitused:
Rahastuse suurendamine: Eraldi turunduseelarve loomine parandaks oluliselt raamatukogu nähtavust.
Digitaalsete kanalite arendamine: Facebooki ja Instagrami aktiivsem kasutamine ning LinkedIni parem kasutuselevõtt aitaks jõuda erinevate sihtrühmadeni
Ressursside optimeerimine: Vähem efektiivsete turunduskanalite, nagu ekraanid ja paberreklaamid, kasutamine tuleks piirata.
Intervjuu tõi esile, et teadusraamatukogude tulemuslik turundamine nõuab strateegilist planeerimist, piisavaid ressursse ja paindlikkust uute tehnoloogiate rakendamisel.
Intervjuu 2
Akadeemiline töökogemus:
TalTech-i raamatukogu teeninduse peaspetsialistil on 12 aastat töökogemust ülikooliraamatukogus. Töö juures köidab teda kõige enam mitmekesine ja pidevalt muutuv keskkond Ta toob välja, et raamatukogu ja turundus on tihedalt seotud ning on oma magistritöös uurinud ülikooliraamatukogu turundust Instagramis
Olukord TalTech-i raamatukogus:
Tudengite õpingute tarbeks kasutatavad materjalid sõltuvad otsitavast sisust. Enamasti otsivad tudengid veebist värsket teaduskirjandust, kuid õppejõudude suunamisel külastatakse ka raamatukogu. Üks suurimaid väljakutseid ülikooliraamatukogus on rahapuudus, kuna turundus valdkond areneb kiiresti, kuid raamatukogul on sageli piiratud eelarve Intervjueeritav mainis, et ülikooliraamatukogus on turundus null-eelarvega, mistõttu tuleb kõike ise teha.
Sihtrühmad:
Ülikooliväline sihtrühm on kõige keerulisem jõuda, kuna linnakodanikud ei pruugi raamatukogust teadlikud olla. Intervjueeritav usub, et sotsiaalmeedia platvormid, nagu Instagram, on tõhusad turunduskanalid, kuna need kõnetavad tudengeid ja välistudengeid Samuti on QR-koodid taas populaarsust kogunud turundusvahendina. Facebooki kasutatakse rohkem kolleegide ja tuttavatega suhtlemiseks
Turundusstrateegiad:
Turundusstrateegiate osas on intervjueeritav katsetanud erinevaid lähenemisi, kuid kindlat plaani ei ole veel paika pandud Ta usub, et Eestis on rohkem turundus-taustaga inimesi, kes saavad oma oskusi rakendada ka raamatukogus, kuid spetsialiseeritud raamatukogu urunduse spetsialiste on vähe Intervjueeritav rõhutabsamas, et raamatukoguturunduses saab hakkama iga turunduse alal haritud inimene, olgu tal raamatukogutöö kogemus või mitte. Sotsiaalmeedias ei ole intervjueeritav loonud eraldi strateegiat välisüliõpilastele ja õppejõududele, kuid tegeletakse kõigile suunatud tegevustega, nagu näitused. Ta toob esile, et oluline on olla inimlikum ja vältida liiga akadeemilist lähenemist Meelelahutuslik sisu, mis inimesi kaasab, on tudengite seas rohkem hinnatud kui kuiv akadeemiline sisu.
Plaanid tulevikuks:
Tulevikus näeb intervjueeritav raamatukogude rolli teenuse pakkujana, mille pakutavad digitaalsed ressursid ja teenused muutuvad üha olulisemaks Tagasisidet raamatukogu turundustegevuse kohta antakse peamiselt postitustele reageerimise kaudu. Intervjueeritav toob näitena linnakupidu, kus korraldati popup raamatukogu ja erinevaid mänge, mis tõi uusi jälgijaid ja aktiivset osalust.Kokkuvõttes usub ta, et ülikooliraamatukogud peaksid keskenduma inimeste kaasamisele ja paindlikule turundusele, järgides digitaalseid trende, kuid säilitades samas inimlikkuse ja kaasahaaravuse
Intervjuu 3
Akadeemiline töökogemus:
Intervjueeritav on töötanud ülikooliraamatukogus 30 aastat Töö juures hindab ta erinevat keskkonda, mitmeid ametikohti ja nende kaudu saadud kogemusi Üks peamisi aspekte, mis teda köidab, on akadeemiline õhkkond, noored tudengid ning rahvusvaheline kontaktide ring, sh välisüliõpilased ja -õppejõud
Intervjueeritav tunneb, et raamatukogus töötamine pakub vaheldust ja huvitavat suhtlemist noorte ja teadlastega, luues toeka aluse pikaajaliseks töökogemuseks
Turundus ja turundusstrateegia
Intervjueeritav toob esile, et tänapäeva maailmas ei saa ülikooliraamatukogu turunduseta toimida Kõik enam levinud õpingute materjalid, nagu Moodle ja eraamatud, on veebipõhised, mis vähendab vajadust füüsiliste raamatute järele Turundustegevust tehakse entusiastlikult ja põhitöö kõrvalt, kuna ülikooliraamatukogul ei ole eraldi turundusspetsialiste Intervjueeritav on ise majanduskoolis turundust õppimas, et oma teadmisi töös rakendada, samuti teeb ta koos kolleegiga raamatukogu sotsiaalmeedia turundust
Sotsiaalmeedia on üks peamisi turunduskanaleid, mille kaudu jõutakse tudengiteni Instagram, kus sisu on ka inglise keeles, meelitab ligi välistudengeid, samas kui ülikoolis on paberreklaamid, nagu plakatid ja QR-koodid, samuti levinud Kuigi turundusstrateegiat ei ole veel täielikult välja töötatud, on intervjueeritav teadlik, et regulaarsus ja planeerimine on kitsaskohad, kuna tihti tuleb töötada kiire tempoga ja postitused ei ole alati järjepidevad
Hariduse ja professionaalsete oskuste tähtsus:
Intervjueeritavate arvates ei ole spetsiifiline haridus raamatukoguturunduses hädavajalik, kuid kohaliku töötaja kohalolek on oluline, et saaks kiiresti reageerida ja kajastada ülikoolielu olulisi sündmusi Aastate jooksul on ülikoolis olnud eraldi aine, „Raamatukoguteenuste turundus“, kuid see on praegu vähem spetsiifiline. Intervjueeritav usub, et oleks kasulik, kui turunduse jaoks oleks eraldi spetsialiseeritud haridusega inimesi, aga samas tuleb arvestada ka reaalse töötempo ja eluga, mis pidevalt muudab prioriteete
Ülikooliraamatukogu turunduse väljakutsed:
Üks peamisi väljakutseid, millega intervjueeritav on oma töös viimastel aastatel silmitsi seisnud, on ajapuudus ja turunduse planeerimise keerukus
Kuigi teadlikkus turunduse vajalikkusest on olemas, ei ole alati võimalik järjepidevalt turundusmaterjalide koostamist ja postitusi tagada. Intervjueeritav tunnistab, et kuigi turundusstrateegia planeerimine on vajalik, jääb sageli elu tempole järgi jooksmine prioriteediks.
Kohalik ja rahvusvaheline publik:
Raamatukogu turunduses on oluline ka kohalike ja rahvusvaheliste sihtrühmade eristamine. Sotsiaalmeedias, nagu Instagramis, on ingliskeelne sisu oluline, et kaasata välistudengeid Kuigi Facebooki lehti külastavad kolleegid ja teised raamatukogutöötajad, on Instagram seetõttu tõhusam tudengite ja välistudengite ligimeelitamiseks. Samuti paistab, et QR-koodide ja paberreklaamide abil jõutakse tudengiteni, kes saavad sotsiaalmeedias sujuvalt sisu juurde liikuda
Tulevik ja paindlikkus turunduses:
Intervjueeritav peab väga oluliseks paindlikkust turundusvaldkonnas, kuna töö on tihti kiire ja ettenägematult muutuv Ta rõhutab, et sotsiaalmeedias trendide järgimine on töötamise osa, kuid samas on keeruline neid trende raamatukoguga siduda Intervjueeritav usub, et tulevikus on raamatukogul kindlasti koht oma digitaalses keskkonnas, kus pakutakse teenuseid, milleks on vajalikke digitaalseid ressursse ja veebipõhiseid teenuseid.
Kokkuvõttes saavad ülikoolide raamatukogud sotsiaalmeediat ja muid digitaalseid vahendeid strateegiliselt kasutades pakkuda paremaid teenuseid, tõsta oma nähtavust ning hoida ja suurendada oma kasutajaskonda. Edukas turundus ei tähenda ainult teabe jagamist, vaid ka kogukonna loomist ja kasutajate kaasamist, mis aitab raamatukogudel jääda akadeemilise ja sotsiaalse elu keskmesse
KOKKUVÕTE
ELU-projektis „Raamatukoguturundus – Miks? Kuidas? Kellele?“ jõudsime järeldusele, et raamatukoguturundusele on oluline läheneda süstemaatiliselt pidades silmas selle peamist eesmärki – tõsta nii avalikkuse kui ka raamatukogu kasutajate teadlikkust raamatukogust, muuta raamatukogu atraktiivseks erinevatele sihtrühmadele ning seeläbi suurendada raamatukogu külastatavust ja teenuste kasutamist Raamatukoguturundus on oluline vahend, et raamatukogu saaks paremini vastata kasutajate vajadustele ning jääks konkurentsivõimeliseks ka digitaalse ajastu tingimustes
Käesolev “Nipiraamat” annab meie projekti liikmete vaate käsitletud teemale ja ei pretendeeri mõistagi valdkonna ammendavale analüüsile “Nipiraamatu” teevad unikaalseks selle koostajad, kes ei õpi ülikoolis infoteadusi, vaid tulevad üheksalt erinevalt erialalt. Projekti liikmed süvenesid semestri vältel (septemberdetsember 2024) raamatukoguturunduse temaatikasse, et pakkuda potentsiaalsetele raamatukoguturundajatele võimalusi leida oma raamatukogule parim nipikogum vastuseks küsimustele - miks, kuidas ja kellele peaksime ja saaksime raamatukogu turundada
Kasutatud allikad
Akinola, A A , & Nkata, K U (2023) Competence and Attitude of Librarians in Marketing Library and Information Services. Framework Journal, 2(1), 21-33.
Anderson, C (2020) Library marketing and communications: Strategies to increase relevance and results. ALA Editions.
Auväärt, H (2024) Uus normaalsus! 88% Eesti turundajatest on tänavu AI-d kasutanud. https://turundajateliit.ee/uus-normaalsus-chat-gpt/ (05.12.2024).
Baševa, A , & Trubok, E (2022) Kooliraamatukogude rollist ilukirjanduse populariseerimisel Ida-Virumaa kooli näitel. Raamatukogu, 5, 21-25.
Bhardwaj, R K , & Jain, P K (2016) Marketing of library resources and services: A structured literature review. DESIDOC Journal of Library & Information Technology, 36(3), 119-125
Bowman, C., & Ambrosini, V. (2000). Value creation versus value capture: Towards a coherent definition of value in strategy British Journal of Management, 11(1), 1–15. https://doi.org/10.1111/1467-8551.00147
Bradley, P (2017) Social media for creative libraries Facet Publishing
Breeding, M (2021) Social Media Disconnect: Considering the Role of Social Media in Library Marketing Strategies Computers in Libraries, 41(8), 9-11
Chintalapati, S , & Pandey, S K (2022) Artificial intelligence in marketing: A systematic literature review. International Journal of Market Research, 64(1), 38–68 https://doi org/10 1177/14707853211018428
Choi, N., & Harper, L. M. (2020). Public libraries and the social web: a review and analysis of the existing literature Journal of Documentation, 76(1), 197-211
Choi, N., & Joo, S. (2021). Understanding public libraries’ challenges, motivators, and perceptions toward the use of social media for marketing Library Hi Tech, 39 (2), 352-367.
Dragon, A C , & Leisner, T (2021) The ABCs of implementing library marketing Marketing and the Library, 33-47. Routledge.
ERÜ = Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (2024) Ajakiri "Raamatukogu" https://eru.lib.ee/eru/valjaanded (2.12.2024).
Garoufallou, E., Siatri, R., Zafeiriou, G., & Balampanidou, E. (2013). The use of marketing concepts in library services: a literature review. Library Review, 62 (4/5), 312-334
Gupta, D. K. (2016). Everything is marketing: an analysis of functional relationships of marketing and libraries DESIDOC Journal of Library & Information Technology, 36 (3), 126-130.
Gupta, D K , Gupta, B M , & Gupta, R (2018) Global library marketing research: A scientometric assessment of publications output during 2006–2017. Library Management, 40 (3/4), 251-261
Gupta, D., Koontz, C., Massisimo, A. & Savard, R. (2006). Marketing Library and Information Services: International Perspectives Berlin, New York: K G Saur https://doi.org/10.1515/9783598440199
Gupta, D. K., Savard, R. (2010). Marketing Library and Information Services. In: Encyclopedia of Library and Information Sciences, 3rd Edition Ed by M Maack and M. Bates, 3553-3560. Taylor & Francis Group.
Heinleht, K (2022) Kooliraamatukogud tulevikus Raamatukogu, 5, 34-35
Herkel, H H et al (2024) Raamatukoguturunduse kompass https://issuu com/raamatukoguturundus/docs/raamatukoguturunduse kompass (15.10.2024).
Hursh, A (2024) Boost Teen Library Attendance: 6 Proven Strategies and Common Pitfalls [Video]. YouTube. https://www.youtube.com/watch? v=VIGlRZWJa0Q&t (30 11 2024)
Ihejirika, K. T., Goulding, A., & Calvert, P. (2021). Rethinking academic library use of social media for marketing: Management strategies for sustainable user engagement. Journal of Library Administration, 61(1), 58-85.
International Federation of Library Associations and Institutions (2021) IFLA School Library Manifesto. https://www.ifla.org/wpcontent/uploads/2019/05/assets/school-libraries-resourcecenters/publications/ifla school manifesto 2021 pdf
International Federation of Library Associations and Institutions (2022) The IFLAUNESCO Public Library Manifesto https://www ifla org/public-library-manifesto/
Jeremia, A , & Mwantimwa, K (2022) Marketing hybrid library collections and services: Competencies, perceived impact and challenges. The Journal of Academic Librarianship, 48(4), 102556. https://doi.org/10.1016/j.acalib.2022.102556
Jõras, M. (2023, 27. november). 6 soovitust, kuidas tehisintellekti loodud artikleid toimetada. https://turundajateliit.ee/tehisintellekt-toimetamine/ (05.12.2024).
Koontz, C., Gupta, D. K., Webber, S. (2006). Key Publications in Library Marketing: a review IFLA Journal, 32(4), 224-231
Lepik, A. (2006). Education and research for library marketing in Estonia. Marketing Library and Information Services: International Perspectives, 268-278 K G Saur
Lepik, A (1998) Raamatukogumarketing: võimalus nõudluse ja pakkumise dialoogiks. Teadusinfo levi ja tarbimine. Acta Universitatis Scientarum Socialium et Artis Educandi Tallinnensis, A 14, 37-51. Tallinna Pedagoogikaülikool.
Lepik, A. (2012). Turundus raamatukogu(nduse)s: rohkem küsimusi kui vastuseid? Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu Aastaraamat 2011 (37 45). Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
Lepik, A (2005) Turundusmõtteviis raamatukogunduses Informatsioon Kommunikatsioon Ühiskond TLÜ toimetised Humanoria 26, 31-45 Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Libberton E (2023) 5 marketing strategies school libraries can use Knowledge Quest. https://knowledgequest.aasl.org/5-marketing-strategies-school-librariescan-use/ (01 10 2024)
Madhusudhan, M., & Soni, S. (2024). A Systematic Review of Application of Social Media in Libraries DESIDOC Journal of Library & Information Technology, 44(1), 45–49.
Malsroos, Teet s a Kõrveküla Raamatukogu on ka kooliraamatukogu [Pilt] Raamatukogu, 5, 1. https://www.rara.ee/wp-content/uploads/2022 5 VEEB.pd (2 12 2024)
MDR Education. (2024) How to market to school librarians. MDR Education. https://mdreducation com/how-to-market-to-school-librarians/ (01 10 2024)
Mesipuu, B. (2024). Interneti ja sotsiaalmeedia kasutamise trendid Eestis ja maailmas aastal 2024 – mida arvestada oma digiturunduses? Milos reklaam.https://milos.ee/eestlaste-interneti-ja-sotsiaalmeedia-kasutus/
Mon, L & Koontz, C , (2020) Marketing and social media: A guide for libraries, archives, and museums. 2nd ed. Rowman & Littlefield.
Muhammad, A , & Zhiwei, T (2021) Social media and library marketing Library Hi Tech News, 38(10), 10-13.
Patil, S. K., & Pradhan, P. (2014). Library promotion practices and marketing of library services: A role of library professionals. Procedia - Social and Behavioral Sciences, 133, 249–254
Polger, M. A. (2019). Library marketing basics. Rowman & Littlefield.
Robertson, N. (2023, 9. oktoober). School Library Social Media Posts Made Easy with AI http://www nikkidrobertson org/2023/10/school-library-social-mediaposts-made html (05 12 2024)
Sahli, F , Alidousti, S , Naghshineh, N (2023) Branding in libraries: Identifying key requirements and dimensions to provide a conceptual model Journal of Librarianship and Information Science, 55(1), 151-166.
Zigma internet marketing (2024). Working Digital Marketing Strategies for University library. https://zigma.ca/industries/university-library/
Thaha, A. R., & Purnamasari, R. (2021). Trends and Pattern on Library Marketing: A Systematic Review. Library Philosophy and Practice (e-journal), 6211.
Villamor, S. E., & Shotick, K. (2022). Practical marketing for the academic library. Libraries Unlimited
Vraimaki, E., Briana, M., Koloniari, M., & Takatoglou, A. (2023). Marketing for Relevance, Visibility, and Sustainability: Exploring the Views of Greek Library Professionals Journal of Integrated Information Management, 8(2), 14–24 https://doi.org/10.26265/jiim.v8i2.38071