Ajakiri Mai 2013
Koolijuhile
Lasteaiajuhile Firmajuhile
Head koostööpartnerid. Kaunis kevad on kohal, toomingad õitsevad. Kõik mõtted ja teod virguvad talveunest, on tulnud tahtmine ja lust kõike muuta. Muuta paremaks ja ilusamaks, mugavamaks ja kiiremaks. Koolid on oma õppeaastaga lõpusirgel. Jäänud on veel viimased nädalad õppetööd, siis eksamid ja suvi võib taas alata. See on aeg, kus tehakse plaane suvisteks toimetusteks koolis. Ikka selleks, et värskendada koolimaja, osta uusi vahendeid, seada kõik uueks õppeaastaks valmis. Mõtete ja tegude seadmisel on alati mõistlik suhelda paljude erinevate ettevõtetega, kes mitmel erineval moel saavad abiks olla- anda professionaalset nõu ja pakkuda mõtete elluviimiseks parimaid lahendusi. Haridusportaal.ee meeskond vahendab ettevõtete infot, kus pakutav toode või teenus on tavalisest enam lahti harutatud. Nõnda ei pea ise nuputama, kuhu või mis sobib. Tulemuslikku koostööd soovides, Haridusportaal.ee meeskond
Toetame Pikakannu kooli edasikestmist! Pikakannu on Võrumaal, Lasva vallas asuv väike küla, mis võitleb juba mitmendat aastat enda kohaliku kooli ellujäämise eest. Tegemist on väikese kogukonnakooliga, mille kuues klassis õpib kokku 20 last. Vald soovis Pikakannu põhikooli kaua aega sulgeda ning 31. juulil 2012. aastal, pärast pikki kohtuvaidlusi see ka õnnestus. Sellest ajast saadik on lapsevanemad püüdnud kooli ülal pidada erakoolina. Toime tullakse laste väikese arvu tõttu vaevu ja kõike raskendab ka see, et Lasva on ainuke Eesti omavalitsus, mis maksab oma vallas elavate ja Pikakannu koolis käivate laste eest valitsuse kehtestatud pearahast kõigest poole. Pikakannu kooli esindaja Ave Tamra sõnul püsib nende kool elus veel tänu annetustele, tublidele lastevanematele ja toetajatele. „Reaalsed kulud kooli ülalpidamiseks on 1500 - 2000€ kuus ja seda tänu sellele, et näiteks küttepuud on toonud lapsevanemad ning koristamine ja 14 ahju kütmine käib vabatahtlikkuse korras.“ Ave Tamra sõnul ei koguta raha ainult kooli ülalpidamiseks. „Raha kogume peale elektriarvete tasumiseks ka näiteks väljasõitudeks. Kaugemate koolide pidajad ju teavad, et kui tahad lastega Tartus teatris käia, siis bussirendi arve on Eesti miinimumpalk. Tallinnasse juba kaks korda nii palju...“ Pikakannu kool ei istu niisama annetusi oodates, vaid teeb palju enda aitamiseks ka ise. Oma aia ja metsasaadustest keedetakse moosi müümiseks, korraldadakse laste looduslaagreid ja matku, kirjutatud on mitmeid projekte toetuste saamiseks, korraldatud on sõprade abil toetuskontsert Tallinna Jaani Kirikus. Üks Pikakannu kooli paljudest toetajatest on Hoobeksi reklaamtrüki- ja paljunduskeskus, kes on kooli aidanud vajalike trükiste tootmisega. Arendusjuht Kristiina Espenberg kutsub ka teisi üles kooli toetama: „Neile võib toeks olla kas materiaalselt, varustades neid millegi vajalikuga või lihtsalt võttes osa nende toredatest üritustest.“ Koduleht, kus leiab nimekirja vajalikest asjadest, mida koolil oleks vaja: www.pikakannu.ee Konto, kuhu on võimalik annetada: 10220039578014, saajaks märkida Ühing Pikakannu Kooli Areng ja jätta enda kontaktandmed, et oleks võimalik saata tänusõnad Karl Haljasmets
Haridusportaali kliendile juuni lõpuni kõik trükised 20-50% soodsamad, kasutades parooli Pikakannu
Telli oma kooli sümboolikaga lipp, tunniplaanid, aastaraamatud, uudiskirjad, koolilehed, stendid, bännerid, fotolõuendid, kleebised sõidukitele, jpm.
Ilmunud on «Pokuaabitsa tööraamat, kevad/suvi», sarja viimane – kolmas osa. Trükisoe tööraamat on koostatud kogenud õpetajate ja õppematerjalide koostajate Kaie Kubri ja Thea Simmermani poolt, lähtudes riiklikust õppekavast. Programmi läbides saab laps põhjaliku ettevalmistuse, et edukalt kooliteed astuma hakata.
ELMATAR
Tel: 7409 700 kirjastus@elmatar.ee www.elmatar.ee
PUUVILJAD – INIMESE VÄGA HEAD VANAD TUTTAVAD Kas mäletate, kui pikad sabad vonklesid nõukogude ajal selle väikse leti taga, kus müüdi apelsine või mandariine? Õnnelikud olid need, kes kilo või paariga sealt koju minna said. Jah, ei taha keegi meist seda aega tagasi, isegi meelde ei taha seda enam tuletada. Nüüd pole meil enam millestki puudust: aastaringi on müügil apelsinid, viinamarjad, pirnid, õuntest ei tasu rääkidagi. Stopp! Küllus on meid muutnud valivamaks, otsime aga üha uut ja põnevat, ka oma toidulauale. Aga üha uue ja parema otsimisel ei tohi unustada, et puuviljad on olnud inimeste toit juba eelajaloolistest aegadest, kasvatama hakati neid üle 6000 aasta tagasi. Meil üsna mõistliku hinnaga müüdavates puuviljades leidub inimesele palju vajalikke toitaineid ja sellepärast pakub tark koolikokk neid kindlasti ka õpilastele. Pole saladus, et kõige paremad on kodumaised puuviljad ning kes vähegi soovib, leiab ka neid, sest Eestis on omajagu marja- ja puuviljakasvatajaid. Vähe sellest: üha enam inimesi hakkab Eestis selle alaga tegelema ja meie paljud õuna- ja pirnikasvatajad on võtnud suuna mahetootmisele. Sel on oma põhjused: ühelt poolt on haiguste ja kahjurite tõrjeks vajalik keemia väga kallis ning teisalt saab tootja maheda kauba eest küsida kallimat hinda. Alljärgevalt annan kirjastuses Tea 2006. aastal välja antud „Maailma toiduainete entsüklopeedia” abil väikse ülevaate puuviljadest laiemalt ja ka kitsamalt. Valisin tutvustamiseks puuviljad, mis lastele kindlasti meeldivad. • • • • • • • • • •
PUUVILJADE PLUSSID Enamik puuvilju sisaldab rohkelt vett (80–95%), mis teeb neist suurepärased janukustutajad. Puuviljad sisaldavad tavaliselt 13–23% süsivesikuid. Väike valgu- ja rasvasisaldus – üldjuhul 1 g 100 g puuvilja kohta. Enamik puuvilju on vitamiini- (A-, B6- ja C-vitamiin) ning mineraalainerikkad (kaalium, kaltsium, raud, magneesium). Mida erksavärvilisem on puuvili, seda rohkem sisaldab see antioksüdante (flavonoide), mis neutraliseerivad vabade radikaalide kahjulikku toimet organismis. Puuviljades on rikkalikult kiudaineid, mis parandavad soolestiku peristaltikat, tõstavad glükoositaluvust ja alandavad vere kolesteroolitaset. MIDA PEAKS ARVESTAMA Suurem osa vilju puutuvad kasvuajal ja pärast koristamist kokku keemiliste ühenditega (väetis, umbrohu- ja putukatõrjevahendid jms). Mõnda puuvilja katab looduslik vahast kaitsekirme, paljusid neist vahatatakse aga tahtlikult vilja niiskusekao vähendamiseks. See viimane on oluline viljade transportimisel. Kuigi vahakate on söödav, on soovitatav vahatatud puuvilju enne söömist sooja voolava vee all pesta. Enamik puuvilju rikneb kergesti, sest nad jätkavad „elamist ja hingamist” ka pärast koristamist. Toore puuvilja võib jätta toatemperatuurile küpsema, kuid mitte päikese kätte. Puuvili on valmis, kui see vetrub kerge sõrmesurve all ja lõhnab meeldivalt. Küpset puuvilja säilitage külmikus ja kasutage söögiks nii ruttu kui võimalik. Puuvili eraldab suurel hulgal etüleeni –õuna gaasi, mis kiirendab nende valmimist. Sellepärast ei tohiks puuvilju hoida õhukindlas, niiskust mitte läbi laskvas kilepakendis. Puuviljade valmimisel eralduv etüleen põhjustab köögiviljade riknemist, seetõttu on parem hoida puu- ja köögivilju eraldi. Samal põhjusel ei soovitata puuvilju panna lõikelillede lähedusse, ka need närbuvad puuviljadest eralduva etüleeni tõttu. Enamikku puuvilju tuleks nende õrna struktuuri hoidmiseks käsitleda ettevaatlikult, sest muljumine kiirendab mikroorganismide kasvu ja vilja riknemist. Tugeva lõhnaga toiduainetest tuleb neid eemal hoida, sest enamik puuvilju imab selle endasse.
ÕUN Õunapuu on üks vanimaid ja kõige laialdasemalt kasvatatavaid viljapuid, mis ilmselt pärineb Edela-Aasiast. Õunapuud kasvasid Euroopas metsikuna juba eelajaloolisel perioodil. 6. sajandil eKr kasvatasid roomlased 37 õunasorti. 1620. aasta paiku viisid varased ümberasujad õunapuu endaga Põhja-Ameerikasse. Tänapäeval tuntakse üle 7500 õunasordi. Õunte viljaliha oksüdeerub ja tumeneb õhu käes. Selle vältimiseks kasutage õun otsekohe ära või piserdage neid tsitrusemahala (sidrun, laim, apelsin). Keskmine õun kaalub umbes 150 g, 100 grammist õunast saab toiduenergiat 59 kcal. Õun on kaaliumi- ja C-vitamiiniallikaks. Õunad sisaldavad pektiini, mis aitavad kolesterooli ja veresuhkru taset normis hoida, samuti hõlbustab õunte söömine soolestiku tegevust. Et enamik õuna toitaineid on kogunenud just koore alla, on parem neid süüa koorimata. Inglased ütlevad, et õun päevas hoiab arsti eemal. Tõsi: õuna soovitatakse süüa diureetilise, lihastoonust tõstva, reumavastase ning kõhule, seedimisele ja maksale kasulike omaduste tõttu. Koolilõuna lõpetuseks sobib õun nagu rosin saia sisse: värskete õunte söömine puhastab hambaid ja masseerib igemeid. PIRN Pirn on õuna, mandli ja aprikoosi sugulane. Kesk-Aasia põhjaaladelt pärit pirnipuu kasvas seal juba eelajaloolistel aegadel. Vanade egiptlaste, kreeklaste, roomlaste ja hiinlaste seas kõrgelt hinnatud pirni on kasvatatud 3000 aastat ja erinevaid sorte on sadu. Tänapäeval on suurimad pirnikasvatajad Hiina, Itaalia, USA ja Venemaa. Valige pirnid, mis on siledad ja tugevad, aga mitte täiesti kõvad, neil ei tohiks olla muljumisjälgi ega hallitust. Küpsel pirnil on meeldiv lõhn ja see on varre lähedalt pehmelt vetruv. Pirni võib süüa niisama või kasutada seda koos teiste toiduainetega. Näiteks lisatakse pirne puuviljasalatitesse, jogurtile, pirukatele või garneeringutele. Need sobivad suurepäraselt ka juustuga. Toiduenergiat annab 100 grammi pirni 262 kcal. Pirnides on rikkalikult kiudaineid ja need sisaldavat kaaliumi ja vaske. Toorest pirni on raske seedida ja sel on lahtistav toime, samas kui küpset pirni peetakse diureetiliseks, seedimist soodustavaks ja rahustavaks. PLOOM Ploomipuud on kasvatatud eelajaloolistel aegadel paljudes erinevates paikades. Tänapäeval on suurimad ploomikasvatajad Venemaa, Hiina, USA, Rumeenia ja endise Jugoslaavia alad. Ka Eestis on edukalt ploomisorte aretatud, heade maitseomadustega kodumaised lauaploomid on näiteks Liisu ja Kadri. Valige viljad, mis on meedliva lõhnaga ja mis annavad sõrme survele kergelt järele. Jätke kõrvale liiga pehemed, vigastatud või plekilised ploomid. Ideaalne, kui nahk on kaetud puuderja kihiga, see on märk ploomi vähesest käitlemisest. 100 grammi ploome annab 55 kcal. Ploomides on palju kaaliumi, need sisaldavad ka C-vitamiini ja riboflaviini. Ploomid, eriti pooltoored viljad, on tuntud oma lahtistava toime poolest. Ploomid toimivad diureetikumina ja neil on verd puhastav toime. Ploomid sobivad väga hästi värskelt söömiseks, neid võib lisada ka puuviljasalatile.
KIRSS Kirsipuu on algselt pärit Kirde-Aasiast. Tänu lindudele on see puu nüüd levinud kogu maailmas. Kirsse peab korjama küpsena, sest pärast korjamist need ei valmi. Toored kirsid on tavaliselt väiksed, kahvatu värviga ja kõvad. Üleküpsenud kirsid on pehmed, pruunikate laikude või kuivanud välimusega. 100 g kirsse annab energiat 50 kcal. Maguskirsid on hea kaaliumiallikas, hapukirssides on lisaks kõrgele kaaliumisisaldusele ohtralt kiudaineid ja A-vitamiini. Kirsse soovitatakse enne kasutamist pesta, mitte leotada. POMELO Meilgi üha menukamaks muutuvat pomelot on Aasias kasvatatud üle 4000 aasta. Olenevalt sordist võib pomelo viljaliha olla maitsevaene või maitsev, väga magus või väga hapu, seemnetega või ilma. 100 grammi pomelot annab energiat 37 kcal. Pomeloid ostes valige suhteliselt kõvad viljad, mis tunduvad oma suuruse kohta rasked. Plekid koorel, armistused või kõvad laigud ei mõjuta tingimata vilja kvaliteeti. Vältige üleküpseid, tuhmi koorega pomeloid, mis tunduvad vajutades liiga pehmed, ja neid, mis tunduvad varrepoolsest otsast kuivanud olevat. APELSIN Apelsinipuu aretati Aasias üle 4000 aasta tagasi ning araablased viisid selle Pärsiasse, Egiptsusesse, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse. Kui 19. sajandi algul peeti apelsini veel eksootiliseks viljaks, siis tänapäeval on apelsin üks kõige tähtsamaid müügipuuvilju maailmas. 100 grammis apelsinis on toiduenergiat 47 kcal. Ostes valige apelsinid, mis on tugevad ja oma suuruse kohta rasked; koor peaks olema sile ning ilma pehmete või mustade laikude ja hallituseta. Apelsinid on tuntud oma suure C-vitamiini sisalduse poolest, nad on ka hea kaltsiumiallikas. Apelsinil on diureetilised, toniseerivad, seedimist soodustavad omadused ja ka kergelt lahtistav toime. MANDARIIN Hiinast ja Indo-Hiinast pärit mandariinipuu vili oli pikka aega tuntud vaid Aasias. Nimi tuleb sellest, et mandariini vilja koor on sama värvi kui Hiina impeeriumi ametnike – mandariinide – rüüd. Kuigi mandariine on Hiinas kasvatatud ligi 3000 aastat, jõudsid need Euroopasse ja Ameerikasse alles 19. sajandil. Tänapäeval on mandariinide peamised kasvatajad Jaapan, Hispaania ja Brasiilia. Mandariin meenutab väikest apelsini, seda on kerge koorida. Õrn viljaliha on maitsev ja magus. Mandariin on vähem happeline kui enamik tsiutrusvilju. Klementiin on mandariini ja pomerantsi hümbriid. Viljaliha on mahlane, kergelt happeline. Seda vilja kasvatatakse laialdaselt Euroopas (Korsika, Itaalia, Hispaania), Põhja-Aafrikas (Alžeeria, Maroko) ja Iisraelis. Mõnel sordil pole üldse seemneid, mõnel on neid jälle üsna palju. 100 g mandariine annab 44 kcal. Mandariin on suurepärane C-vitamiini allikas. See sisaldab ka kaaliumi, A-vitamiini ja foolhapet. Mandariini ja selle hübriide süüakse enamasti töötlemata. Mandariinid on väga head jäätisega. BANAAN Hiigelsuur rohttaim banaanipuu pärineb Malaisiast. Esimesed andmed banaani kohta on pärit Indiast 5. või 6. sajandist eKr. Banaanid korjatakse tavaliselt rohelisena, sest need on maitsvamad, kui valmivad pärast puu otsast võtmist. Banaanide küpsusastmest annab märku nende koor. Päris valmis kollastel banaanidel on koor pisut läikiv, mõnede mustade või pruunide laikudega, rohelist tooni ei tohiks olla. Valige banaanid, mis on kahjustamata, vältige liiga kõvu vilju – need on tõenäoliselt toored. Kõige sagedamini süüakse banaani töötlemata. Banaan sobib väga hästi piimatoodetega nagu jogurt, jäätis, piimakokteil. Banaan vahukoore või jäätisega on klassikaline magustoit. 100 g banaani annab 92 kcal. Banaani küpsedes muutub vilja süsivesikute koostis. Toores banaan sisaldab raskesti seeditavat tärklist, vilja valmides muutub see järk-järgult kergesti omastatavaks fruktoosiks, glükoosiks ja sahharoosiks. Seetõttu ongi toorest banaani raske seedida, aga väga küps banaan on magus ja toitev. Banaan on suurepärane B6-vitamiini ja kaaliumiallikas, selles leidub ka C-vitamiini, riboflaviini, foolhapet ja magneesiumi. Üliküpsel banaanil on kergelt lahtistav toime. KIIVI Hiinast pärit kiivit kutsusti Läänes algselt nimega „Hiina karusmari”. Alles 1953. aastal anti sellele nimetus kiwi Uus-Meremaa lennuvõimetu linnu järgi, mida see tänu oma udemelisele pruunile koorele meenutab. Kiivi munakujuline mari kaalub 50–120 g. Smaragdroheline viljaliha on magus ja mahlane, väiksed mustad seemned on söödavad. Ka õhuke udemeline koor on söödav, kuid enamik inimesi eelistab selle eemaldada. Kiivisid korjatakse, kui need on küpsed, aga ikka veel tugevad. Erinevalt enamikust teistest viljadest muutuvad need toatemperatuuril valmides magusamaks. Küpse kiivi viljaliha peaks olema pehme ja koor sõrme all vetruv. Väga pehmed või kahjustunud kiivid on kaotanud oma maitse. Vilja suurus pole märk selle kvaliteedist. 100 g kiivit sisaldab 61 kcal. Kiivi on väga maitsev värskena. Vilja võib viilutada putrudesse, jogurtisse, jäätisesse ja puuviljasalatitesse, aga seda tuleks teha viimasel hetkel, et mitte pehmendada teisi puuvilju. Kiivi on suurepärane C-vitamiini ja kaaliumiallikas ning sisaldab magneesiumi, samuti mõnevõrra fosforit, rauda ja A-vitamiini. Kiivide C-vitamiini sisaldus on kaks korda suurem apelsinide või sidrunite omast, sellepärast kasutatakse neid ka külmetushaiguste ennetamiseks. Viljal on diureetiline ja lahtistav toime. Kiivi sisaldab ensüüme, mis aktiveeruvad õhuga kokkupuutel ja lisavad viljale teatud omadusi, näiteks toidu pehmendamine. Kui toores kiivi koorida ja seisma jätta, pehmeneb see iseenesest. See omadus on aga ebasoovitav puuviljasalatis, sest teised puuviljad kipuvad siis samuti pehmeks minema. Kiivi takistab ka želatiini tardumist ja muudab piima hapuks (kuigi ei mõju jogurtile ja jäätisele). Kui teil on mõne konkreetse puuvilja valimise ja kasutamise kohta rohkem küsimusi, siis ASi Bambona töötajad aitavad hea meelega. Bambona ladu ja peakontor asuvad Tallinnas Peterburi tee 88a. Ettevõttel on suur ladu ka Tartus Teguri 47 tänaval. Küsimuste korral võite meile helistada (tel 6055 666 Tallinn, tel 730 4848 Tartu) või saata e-maili aadressil tallinn@bambona.com, tartu@bambona.com. Uno Kiviväli AS-i Bambona Tartu lao juhataja Tel.: 508 8514
SA Innove, Haridus- ja teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit korraldavad juba kolmandat korda tunnustusüritust
„Eestimaa õpib ja tänab“ Eesti Vabariigi juubeliaastal toimuv tunnustusüritus on kasvanud üleriigiliseks üld- ja kutseharidustöötajate ning tublide õpilaste märkamise ja tänamise sündmuseks. Tunnustussüsteemiga "Eestimaa õpib ja tänab" ühinesid sellest aastast kutseharidus, Aasta Õpetaja valimine ja rahvusvahelistel võistlustel osalenud õpilaste ning nende õpetajate ja juhendajate tunnustamine. Kutsume kõiki Eestimaa inimesi üles märkama ja tunnustama oma piirkonna õppeasutuste aktiivseid ja tublisid inimesi, kelle tegevus toetab õppijate arengut lasteaias, üldharidus- või kutsekoolis. Olgu selleks sööklatädi, õpetaja, direktor või koostööpartner, kes on panustanud haridusasutuste õpikeskkonna parandamisse. 2013. aastal ootame Teid kandidaate esitama kümnes kategoorias: Aasta lasteaiaõpetaja auhind Aasta klassiõpetaja auhind Aasta klassijuhataja auhind Aasta põhikooliõpetaja auhind Aasta gümnaasiumi õpetaja auhind Aasta kutseõppeasutuse õpetaja auhind Üldhariduse sõbra auhind Kutsehariduse sõbra auhind Auhind aasta tegu hariduses Õppeasutuse juhi auhind TUTVU STATUUTIDEGA JA ESITA OMA KANDIDAAT 20. maini 2013 aadressil: www.innove.ee/tunnustamine2013 Tunnustusüritus toimub 5. oktoobril Tartus, Vanemuise Kontserdimajas. Otseülekande laureaatide pidulikust tänamisest teeb ka Eesti Rahvusringhääling.
Haridus muuseumis Aja jooksul muuseumi piirid aina laienevad ja nii on muuseumist kui mäluasutusest saamas tasapisi ka haridusasutus. Kui juba koguda, säilitada ja ka näidata, siis on selle põhjalt ju ka võimalik inimesi harida, õpetada ja suunata uute teadmiste juurde. Paari viimase aasta jooksul on ka Eesti muuseumimaastikul järsult kasvanud muuseumipedagoogide arv. Põhiliseks sihtrühmaks on meil ikka peamiselt koolilapsed. Samas kaasatakse Euroopas järjest enam ka pensionäre, kellele koostatakse mitmeid harivaid programme. Eakate huvi kultuurivallas on suur ning ka tegelikult Eestiski tõusuteel. Põhikooli õppekavas on uurimustöö juhendamise kui ka kogu aineõpetuse eesmärgiks anda lapsele võimalus luua endale terviklik maailmapilt. Muude omandatavate pädevuste hulgas on omakultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse tähtsustamine. Seetõttu on kodu-uurimise meetodit hea rakendada koostöös kohaliku muuseumiga. Nõnda võib muuseumikülastust ja koostööd sealsete teaduritega pidada ka põhikoolis õppekava täitmise loomulikuks osaks. Kui kaugematest kantidest Tartusse ja Tallinna ei ole põhikooliklassiga igapäevaselt lihtne sõita, siis koduloomuuseumi külastus on elementaarne, kuna see on maakonna igast nurgast tulijale ikkagi loomulikult kättesaadav.
Joonistav laps Eesti Rahva Muuseumi näitusel Foto: Eesti Rahva Muuseum
Gümnaasiumis valmistatakse noor ette juba tulevaste valikute tegemiseks ja vastavalt võimetele ja huvidele sügavamate teadmiste omandamiseks oma tulevasel erialal. Gümnaasiumiosas on suurem tähelepanu ka uurimistöö teaduslikkusele ja selle ülesehitusele ning originaalsusele. Muuseum, eriti mõni suurem muuseum, kus on hulk teadureid, saab endale võtta ka gümnaasiumi lõpu uurimistöö juhendamise. Õigupoolest ongi raske ette kujutada, et 2014.aasta kevadel, kui kõik gümnaasiumilõpetajad peavad lisaks riigieksamitele ja Programmidest Postimuuseumis Foto: Eesti Rahva Muuseum koolieksamile tegema kas uurimustöö või praktilise töö, saaksid kõigi nende juhendamisega hakkama oma kooli õpetajad. Juhendamistöö maht on sedavõrd suur. Kindlasti tuleks näha juhendmaterjalis ette koolide võimalus kaasata muuseumide töötajaid juhendajatena, kuna neil on nii teaduslik-metoodiline ettevalmistus kui ka ainetundmine. Konkreetsed lepingud tuleks sõlmida kooli ja muuseumi vahel. Tihendamaks muuseumide ja koolide koostööd on eesti Muuseumiühing, kes annab välja ka aastas kaks korda ilmuvat ajakirja „Muuseum“, tõstatanud päevakorrale muuseumihariduse küsimus. Kevadine ajakirjanumber alapealkirjaga „Kool muuseumis“ ilmub seekord topelttiraažiga ja nii saab 500 muuseumit üle Eesti endale tasuta ajakirja, mis tutvustab koolidele ja õpetajatele koostöövõimalusi muuseumidega, nende programme ja võimalikke rändnäitusi. Piret Õunapuu, PhD Eesti Muuseumiühingu esimees Ajakirja „Muuseum“ peatoimetaja
Programmidest Postimuuseumis Foto: Eesti Rahva Muuseum
Kutse ASSITEJ teatrifestivalile TEATER NOORELE VAATAJALE oktoobris 2013 Professionaalseid noorele vaatajale mängivaid teatreid ühendav ASSITEJ Eesti Keskus korraldab sel sügisel ülevaatefestivali „Teater noorele vaatajale“. Festivalil püüame pakkuda vaatamiseks paremikku Eesti lastele ja noortele mängivate teatritruppide neist lavastustest, mida on võimalik etendada koolides, lasteaedades ja kultuurimajades. „Teater noorele vaatajale“ toimub oktoobris 2013 sarnase programmiga kahes linnas: Tallinnas - Salme Kultuurikeskuses ja Tartus - Elektriteatri ja Genialistide Klubi ruumides. Festivalile on noorte vaatajate kõrval eriliselt oodatud ka kõik lasteaedade, koolide ja kultuurimajade juhataja, õpetajad, õppealajuhatajad ja huvijuhid, kelle otsusest otseselt sõltub, millist teatrit noorele vaatajale pakutakse. Festivalil osalemine annab võimaluse saada hea ülevaade erinevatest teatritest, sõlmida otsekontakte ning abistada valikute tegemisel. Festivali üks eesmärke on ka noorele vaatajale suunatud teatri üle diskussiooni tekitamine tegijate, ekspertide ja publiku vahel. Mida rohkem tegijaid ja vaatajaid sügisel kohtub, seda laiapõhjalisem on ülevaade hetkeseisust ja seda rohkem kasu tulevikuks. Festivali toetab Kultuuriministeerium. Lisateave info@assitej.ee Tervitades, Toomas Tross ASSITEJ Eesti Keskus ja Piip ja Tuut Teater
Piip ja Tuut Teatri kodu on Piip ja Tuut Teatri- ja Mängumajas Tallinnas, kus saab vaadata kõiki meie etendusi. Piip ja Tuut Teater käib esinemas ka lasteaedades ja koolides üle Eesti. Kirjuta teater@piipjatuut.ee või helista: Haide Männamäe 5290118 või vaata www.piipjatuut.ee
e-tund e-tund on õppesisuga täidetud arvutiprogramm eesmärgiga muuta koolitunnid õpilastele põnevaks ning sisukaks. Kesksel kohal on terviklik õppetund, mis sisaldab kogu vajaliku materjali mitmekülgse tunni ettevalmistamiseks ja edukaks läbiviimiseks. Materjali saab õpetaja muuta ja täiendada. Mida e-tund sisaldab? → Tunni näidisülesehitust. → Ainealast ja metoodilist konspekti vajaliku taustainfoga. → Illustratiivset materjali (videod, animatsioonid, simulatsioonid, kaardid, graafikud, fotod, skeemid jmt). → Lisamaterjali, mis võimaldab õpet diferentseerida. → Integratsiooniviiteid sama teemat käsitlevatele teise aine või klassi õpikutele. → Töökava, kus on kogu materjali jaotus. → Tunnikontrolle, kontrolltöid ja nende vastuseid.
Miks on e-tund vajalik? Koolide ja õpetajate küsitlusest on selgunud, et puudu on kvaliteetsest ja eakohasest illustratiivsest materjalist, mis aitaks ainealaseid teadmisi omandada. Samuti oleks vaja lisamaterjali, mis aitaks õpet diferentseerida, ja selgemat ainetevahelist ning ainesisest teemade seotust. Oleme sel aastal e-tundi rohkem kui 50 koolis katsetanud. Kõik katsetavad õpetajad leiavad, et e-tundi on lihtne või väga lihtne kasutada ning peaaegu kõik soovitaksid seda kolleegile. → Tunni ettevalmistamiseks e-tunniga kulub märksa vähem aega, õpetaja saab keskenduda kõige olulisemale – õpetamisele. 95% õpetajatest hoiab ettevalmistusaega kokku.
Augustist on võimalik osta geograafia 7. klassi materjali kasutusõigust. Hind on 8–10 eurot kuus ühe klassi kohta. Kui e-tundi kasutatakse mitmes paralleelklassis, tuleb hind klasside arvuga korrutada. Kui tellitakse e-tund, saadame postiga mälupulga, kus on soovitud materjal ja programm. e-tunni kasutamiseks ei pea arvuti internetiga ühendatud olema. Programmi ja sisu uuendused jõuavad kohale neti teel. Sügiseks on oodata veel 7. klassi kirjanduse ja 8. klassi geograafia materjali. Täpsemat infot saab peagi avatavalt kodulehelt etund.avita.ee.
Õpetajad on öelnud: Tänu e-tunnile peavad õpilased geograafiat üheks oma lemmiktunniks. Põhjusena märkisid nad järgmist: meeldivad lahedad videod; teema on hästi arusaadavalt esitletud; saan aru, et geograafia on põnev; ootan uut tundi, et näha, missugune põnev teema on tulemas; meeldib, et saame vahepeal töövihiku ülesandeid teha ja siis jälle õpetajat kuulata.
e-tund aitab mul väga palju aega kokku hoida. Esiteks ei pea ma ise enam esitlusi koostama ega tegema meeletut tööd, et leida esitlustesse pildi- ja videomaterjali. Teiseks meeldib mulle, et saan kasutada kiirematele-tublimatele e-tunnis lisamaterjali, mida ma ka ei pea ise otsima.